| Tipptennis Uudised Jürgen Zopp kaotas Petange’is 64000 euro suuruse | |
| auhinnafondiga Challenger-turniiri poolfinaalis prantslasele Paul-Henri | |
| Mathieu’le 6:7, 2:6. Mäng oli analoogiline eilse veerandfinaaliga, kuid Zoppi | |
| poolt vaadatuna vastupidi. Eile ei loovutanud Zopp ühtki oma pallingugeimi ja | |
| võitis avaseti tie-break’i 7:2, täna ei saanud eestlane ise kätte ühtki vastase | |
| servigeimi ja kaotas tie-break’i 2:7. Zopp servis ka täna [...] Jürgen Zopp | |
| alistas 64000 euro suuruse auhinnafondiga Challenger-turniiril Petange’is | |
| (Luksemburg) veerandfinaalis argentiinlase Horacio Zeballose (ATP 107.) 7:6, 6:3 | |
| ja jõudis esimesena nelja parema hulka. Zoppile tõi edu eelkõige hea serv. Ta ei | |
| kaotanud mängu jooksul ühtki pallingugeimi ning seetõttu piisas Eesti | |
| esireketile tie-break’i 7:2 võidust ja teise seti ühest servimurdest. Zopp lõi | |
| 12 ässa [...] Kotkas lõppenud 10000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i | |
| turniiril jõudis Vladimir Ivanov finaali. Kui eelmise turniiri Vierumäkil oli | |
| Eesti meister võitnud, siis seekord jäi ta alla hispaanlasele Juan Lizariturryle | |
| (ATP 1541.) 1:6, 6:7. Poolfinaalis oli neljandana asetatud Ivanov alistanud | |
| soomlaste peamise lootuse, teisena asetatud Timo Niemineni (319.) 6:4, 6:4. Taas | |
| teenis ATP punkti Markus Kerner, [...] Jürgen Zopp tõusis sel nädalal maailma | |
| edetabelis seitse kohta ja asub nüüd 75. positsioonil, mis on tema senisest | |
| parimast kohast (80.) viie võrra kõrgemal. Zopp teenis 35 punkti Toronto | |
| turniiri kvalifikatsioonis saadud kahe võidu eest. Nii andis tippturniiri | |
| kvalifikatsioon talle rohkem punkte kui näiteks mullune võit Tallinnas Merko | |
| Openil (27). Vladimir Ivanovile pannakse Vierumäki turniiri [...] Vladimir | |
| Ivanov sai Vierumäkis (Soome) peetud 10000 dollari suuruse auhinnafondiga | |
| võistlusel karjääri teise esikoha ITF-i turniiril. Teisena asetatud Ivanovil oli | |
| pisut raskusi vaid teises ringis, kui ta alistas soomlase Micke Kontineni (ATP | |
| 887.) 6:7, 6:3, 6:2. Edasi sai Ivanov jagu Henrik Sillanpääst (Soome, 1183.), | |
| poolfinaalis sai eduseisul 6:0, 1:1 loobumisvõidu kolmandana asetatud Andre | |
| Artunedo [...] Jürgen Zoppil ei õnnestunud Toronto turniiri teises ringis | |
| kohtuda olümpiavõitja Andy Murrayga, sest ta kaotas avaringis itaallasele Flavio | |
| Cipollale (ATP 97.) 1:6, 2:6. Zopp ei löönud ühtki ässa, kuid ka vastane vaid | |
| ühe. Oluliselt parem oli aga Cipolla esimese servi õnnestumisprotsent – 86 % | |
| Zoppi 58 % vastu. Cipolla murdis mõlemas setis kahel korral Zoppi pallingu. | |
| Võimalusi [...] Jürgen Zopp alistas Torontos 2,65 miljoni dollari suuruse | |
| auhinnafondiga turniiri kvalifikatsiooni teises ringis šveitslase Marco | |
| Chiudinelli (ATP 149.) kaks tundi ja 21 minutit kestnud heitluse järel 6:4, 4:6, | |
| 6:2. Zopp lõi 6 ässa ja tegi 4 topeltviga, esimene serv õnnestus | |
| 58-protsendiliselt. Eesti esireket murdis vastase pallingu kokku neljal korral, | |
| ise kaotas kaks oma servi. Veel [...] Jürgen Zopp alistas Torontos alanud 2,65 | |
| miljoni dollari suuruse auhinnafondiga ATP turniiril kvalifikatsiooni 6:2, 6:1 | |
| võiduga kanadalase Milan Pokrajaci (ATP 625.) üle. Zopp vajab veel üht võitu, et | |
| jõuda põhiturniirile. Tema vastane on šveitslane Marco Chiudinelli (ATP 149.), | |
| kes mõneti üllatuslikult alistas valikturniiril esimesena asetatud Grigor | |
| Dimitrovi (Bulgaaria, ATP 53.) 6:2, 5:7, 6:4. Augusti algul ilmus Apollo ja | |
| Rahva Raamatu raamatupoodides, aga ka Tere Tennisekeskuses ja RAM | |
| Tennisekeskuses müüki ühe maailma tuntuima tennisisti Rafael Nadali elulooline | |
| raamat „Rafa – minu lugu.“ Tõlkeraamatu , mille autorid on Rafael Nadal ise ja | |
| John Carlin, andis välja kirjastus Oceanic. Erinevus Best Pressi välja antud | |
| Roger Federeri elulooraamatust on selles, et Nadal osales [...] Jürgen Zoppil | |
| polnud enam kui miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Washingtoni | |
| tenniseturniiril loosiõnne, kui ta kohtus avaringis kolmandana asetatud Kevin | |
| Andersoniga (LAV, ATP 34.). Zopp kaotas 3:6, 2:6. Saaremaa Openi | |
| tenniseturniiril esimesena paigutatud prantslane Laurent Recourderc (ATP 446, | |
| kõrgeim edetabelikoht 124.) alistas täna kaks tundi ja 11 minutit kestnud | |
| finaalkohtumises Vladimir Ivanovi 7:5, 7:6. Esimeses setis tegi Recouderc ainsa | |
| pallingumurde seisul 6:5. Kuid teises setis sai prantslane eduseisu 5:1, | |
| kusjuures Ivanov kasutas enne seda ka arstipausi. Ometi suutis eestlane tuua | |
| mängu murrangu – [...] Reedel Kuressaares aset leidnud Saaremaa Openi | |
| poolfinaalkohtumine prantslase Laurent Malouli’ga (ATP 1032) lõppes seekord | |
| positiivselt Vladimir Ivanovile. Möödunud nädalal kohtus Ivanov Malouliga | |
| Nordecon Openi poolfinaalis ja kaotas kolmes setis. Täna algas mäng sarnaselt – | |
| esimeses setis suutis Ivanov initsiatiivi haarata ja võita 6:2. Teises setis | |
| hakkas prantslane näitama aktiivsemat tennist, suruma Ivanovi rohkem agressiivse | |
| eestkäemänguga [...] Vihmapausi tõttu eile pärastlõunal katkestatud ja täna | |
| lõppenud mängus jäi Eesti esireket Jürgen Zopp Kitzbüheli turniiri teises ringis | |
| alla ameeriklasele Wayne Odesnikile (ATP 148.) 7:5, 5:7, 3:6. Kohtumine kestis 2 | |
| tundi ja 27 minutit, sisuliselt kulus aga algusest lõpuni terve ööpäev. Zopp jäi | |
| esimeses setis 1:3 taga, kuid murdis seejärel kahel korral Odesniki pallingu | |
| [...] Vladimir Ivanov jõudis Saaremaa Openil veerandfinaali, alistades kindlalt | |
| noore venelase Ivan Poljakovi 6:3, 6:4. Markus Kerneril aga tuli maha pidada | |
| tõsine lahing Nordecon Openi finalisti Laurent Malouliga. Kerner näitas head | |
| mängu, kuid oli siiski sunnitud otsustava seti järel alistuma 2:6, 6:4, 0:6. | |
| Paarismängus on Ivanov jõudnud poolfinaali koos venelase Ivan Nedelkoga, | |
| alistades vene-prantsuse paari Igor [...] | |
| Armulaud hoiab sidet elavana « Sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on | |
| tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina | |
| temasse. Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka | |
| see , kes mind sööb, minu läbi. See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See | |
| ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba | |
| sööb, elab igavesti. » Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades. Siis | |
| paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: « See sõna on ränk, kes suudab seda | |
| kuulda? » Aga Jeesus , kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad, | |
| ütles neile: « Kas see ärritab teid? Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese | |
| Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne? Vaim on see, kes elustab, lihast ei | |
| ole mingit kasu. Sõnad , mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. Kuid teie | |
| seas on mõned, kes ei usu. » Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes | |
| ei usu, ja kes on see, kes tema reedab. Ja ta ütles: « Seepärast ma olengi teile | |
| öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa. » | |
| Alati , kui ma ajateenijatega Lagedi Vabadussõja muuseumis olen käinud, on | |
| sealne muuseumi juhataja Johannes Törs kirjeldanud II maailmasõja jubedusi. Muu | |
| hulgas räägib ta sellest, kuidas sõja käigus suured Ukraina külad sisse piirati | |
| ja inimesed nälgima jäeti. Tulemus oli see, et inimesed hakkasid üksteist sööma. | |
| Selliseid juhtumeid on maailma ajaloos tegelikult rohkemgi. Seda , millist | |
| õudustunnet inimsöömise nähtus muuseumi juhatajas tekitas, saab aimata vaid | |
| inimest ennast kuulates. Olles ise sõja kannatustest puudutatud, andis ta kõike | |
| värvikalt edasi, kuigi ta on ka muidu hea jutuga mees. Õigustatult ei saanud | |
| kogu tema pahameele osaliseks mitte need inimesed , kes üksteist olid | |
| ellujäämise nimel sunnitud sööma, vaid külade sissepiirajad, kes selle kõik | |
| põhjustasid. Enamuses kultuurides antakse inimesesöömisele väga tugev ja | |
| negatiivne hinnang, kõik see tundub olevat täiesti ebainimlik. Jeesuse-aegses | |
| kultuuris ei olnud hinnang teistsugune. Kuid lisaks humaansele kaalutlusele | |
| rääkis inimesesöömise ja vere joomise vastu veel üks väga tugev argument – | |
| usuline argument. Nimelt olid inimese söögiks vaid taimed ja teatud loomad, | |
| kusjuures inimesesöömine ei tulnud kõne alla, mistõttu ei ole seda isegi keelama | |
| hakatud. (Prohvetikirjanduses on viiteid, et väga rängaks patu karistuse märgiks | |
| oli see, kui Iisrelis pidi sõjaaegse piiramise sunnil üks inimene teist sööma). | |
| Vere joomise keeld oli Jumala poolt selgesõnaliselt Vanas Testamendis antud ja | |
| selle vastu eksijaid tabas surmanuhtlus. Kui Jeesus oma liha söömisest ja vere | |
| joomisest räägib, tuleneb sellest nurin Jeesuse vastu ja Tema sõnade | |
| mittemõistmine. Jeesuse kõnet oma liha söömisest ei pruugi mõista vaimulikus | |
| mõttes, selliselt nagu meie kirikus tõelise Kristuse ihu armulaualeivana sööme. | |
| Jeesuse keelekasutus räägib vähemalt väliselt sõna otseses mõttes liha « | |
| närimisest » ja vere joomisest – see kõik oli juutlikule usulisele ja | |
| kultuursele keskkonnale täiesti vastuvõetamatu. Vaevalt, et inimliha söömisega | |
| ja vere joomisega isegi sümboolses tähenduses oleks lepitud. Jumala kokkupuude | |
| maailmaga räägib meile ühte keelt – Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma sellisel | |
| viisil, millest inimese mõtlemine ei suutnud aru saada. Jutluse kirjakoht | |
| kinnitab seda ju selgesti. Kuigi meie oleme tänapäeval armulaua tähenduse endale | |
| selgeks teinud, kohtub Jumal meiega ikkagi sama ootamatult, sest Tema saab oma | |
| piiramatuses valida vahendeid, kuidas ennast meile ilmutada. Meie nendest | |
| vahenditest aru ei saa. Isegi kui me loeme Piiblit ja Jumala sõna sealt vastu | |
| võtame, tunneme küll, et Jumal meid puudutab või kõnetab, aga midagi enamat me | |
| öelda ei saa. Siit tulenevad pahandused, sest meie ei suuda Jumalaga kohtumist | |
| kontrollida, kuigi tahaksime. Kui seaksime oma kindluse teatud reeglite | |
| täitmisele, oleks seisukord tunduvalt lihtsam. Samas ei ole armulaud antud | |
| selleks, et inimest hirmutada. Algristikogudus on oma algusest peale võtnud | |
| omaks ristimise ja armulaua. Oli ju ristimine oma sõnumis hirmutav, sest kõik « | |
| vanad inimesed tuli ära uputada », mis tähendas, et risitava jaoks ei olnud | |
| maailm enam endine, vaid kogu elu oli täidetud uuestisünniga. Sakramendid on | |
| Jumal andnud osaduseks Tema ja inimese vahel. Kui ristimine on ühekordne ja | |
| liidab inimese Jumalaga selles elus ja sealt edasi, siis armulaud hoiab sidet | |
| elavana kogu inimese elu jooksul. Jumala saladustest on raske kõnelda teistmoodi | |
| kui piltides. Ütleksin siis nõnda, et ristimine on kui usu taim, mis inimese | |
| sisse on antud ja armulaud on selle taime kastmine elava veega. Selle valgusel | |
| rõhutaksin armulaua toimumise olulisust ja iga koguduseliikme aktiivset osavõttu | |
| armulauast. Eluvesi on sõnas ja sakramentides, kui me oma usu taime tahame hoida | |
| elavana ja jõulisena, siis peame püüdlema pidevalt selle eluvee poole (pean | |
| eluveena silmas ka Kristuse verd). Võib-olla aitabki see eluvesi meil usus | |
| kasvada, kui me ei püüa usu saladusi endale mõistusega selgeks teha, vaid seda | |
| usu tundega vastu võtta. Selle kaudu saame olla ka Jumala saladuste majapidajad. | |
| Jäägu meid paastuajal saatma teadmine, et eluvesi ja tõeline jook, Kristuse | |
| veri, on tulnud meile siiski läbi kannatuste ja hoida seda tänulikus meeles. | |
| Aamen. | |
| täiesti nõus. Tead, sellega ongi see asi, et Soni ja Panasonic jäägu ikka oma | |
| liistude juurde ning Olympus ja Canon enda omade juurde. Kui oled hea kingsepp, | |
| ei tähenda see veel, et oskad häid kasukaid õmmelda ... Sony CCD on Canoni | |
| CMOS-ga võrreldes endiselt PALJU mürasem ISO 400st alates Optika on ka | |
| märgatavalt kallim - seega - suht lootusetu üritus kahjuks. onia fotopoe peded | |
| korrutavad nagunii selle hinna 2X. Saksas oller regitreerusin nii ütelda "test | |
| driveriks" ja siis oli selline võimalus olemas ... Väliselt on kered tõesti nagu | |
| öö ja päev aga L1 on oma disaini-idees E-330 pealt ikka päris palju üle võtnud. | |
| Nuppude paigutused jne. Paraku on L1 kere tunduvalt kandilisem (selline | |
| vanakooli stiilis) ja ei istu käes nii hästi. E-330 ja EOS 350D istuvad käes | |
| palju paremini ja pildistamisel on see väga oluline. Selles mõttes saad selle | |
| tunde kätte küll, et kui võtad E-330 kätte ja mõtled selle kandilisemaks ning | |
| kergemaks, siis selline se L1 just on. Eks ta ole muidugi ka esimene linnuke, | |
| aga ütlen ausalt - mina pettusin. kus sa seda L1 juba proovida said???, ausalt | |
| kadedaks teeb, täesti nõus, et L1 kasutab olymposega sama sensorit, peegli | |
| süsteemi ja obje kinnitust, aga rohkem seal sarnaseid juppe eriti ei lubata, | |
| väliselt on need kaamera kered nagu öö ja päev, rääkimata funktsioonidest või | |
| ergonoomikast, nii et mingit "käes istub" tunnet küll E-330 katsudes võrrelda ei | |
| saa Leica on siiski vaid toru. Kere on ikka Lumix. Täpsemalt siis "Lumix | |
| DMC-L1". Miinuseid oli minu jaoks päris palju. Alustades sellega, kuidas ta sul | |
| "käes istub" ning lõpetades sellise "pisiasjaga", et menüünup koos valiknooltega | |
| jääb pildistades sulle täpselt parema käe peopesa alla ning seetõttu juhtus | |
| sageli, et pildistamise asemel läks aparaat hoopis menüüsse ja nii mõnigi kord | |
| juhtus, et eneselegi teadmata läskid seetõttu seadistused sassi. Mugav oli | |
| muidugi see, et näiteks ISO ja WB oli toodud eraldi nuppude alla. paljudel | |
| tesitel pead seda menüüst tegema. Kui tahad teada, kuidas see aparaat käes | |
| tundub, siis mine poodi ja proovi Olympus E-330 kaamerat. Kere on sellele väga | |
| sarnane, kuid kandilisem ja ei istu käes nii mugavalt. Siin on nagu jäetud | |
| märkimata, et Sony uus peegelkaamera hakkab kasutama Minolta AF bajonetti ehk | |
| Sony kaamera ette saab keerata Minolta objektiivid. Mul on kodus 2 Minolta | |
| kaamerat ja tulevikus ostan küll Sony kaamera, et vana optika saaks ette panna. | |
| Minolta oli suuruselt kolmas objektiivide tootja Canoni ja Nikoni järel, | |
| kvaliteet ligikaudu sama, aga pisut odavamad. Kuulu järgi on Soni 10 megane | |
| sensor hea, igal juhul parem valik kui teiste tootjate 6-megane. tuleks muidugi | |
| aparaat ise ära oodata, aga tehniliste näitajate põhjal praegused odavad peeglid | |
| istDL, 350d, E300, D50 ei kannata eriti võrdlust välja, ainuüksi stabilisaator | |
| (lubatakse efektiivsust 3-4 stoppi) on kolmandiku kallimat hinda väärt, kere | |
| materjalid ja funktsionaalsus läheb rohkem 20d ja D200 konkurendiks, mõni | |
| tarkpea räägib siin panasonicu peegeldigidest, tahaks ka mõnda sellist näha, või | |
| on juba jõutud pettuda sügiseks poodi jõudvas Leica nime kandvas panasonicu | |
| peegelkaameras sony kompaktkaameras pidin küll pettuma kunagi ... Möldrile: ka | |
| digipeegelkaamera on igas mõttes arvuti, ainult et temaga ei saa GTAd mängida | |
| ega delfis käia ega pornot alla laadida, vaid pilte teha - protsessor, tarkvara | |
| ja mälu on kaameralegi tuttavad terminid. Ise olen teist päeva EOS 350D aktiivne | |
| kasutaja ning siiani igatahes väga rahul Vaevalt Sony millegi poolest oluliselt | |
| parem on. Lauri Brad Räägitavat, et 350D-le on lähema 4-6 kuu sees tulemas | |
| facelift, kas 50D osas on mingeid hindumuutvaid rumoreid kuulda olnud? Kas Delfi | |
| ei võiks tekitada eraldi rubriiki "tehnika" doom3 veerg siis ka paluks Kas Delfi | |
| ei võiks tekitada eraldi rubriiki "tehnika" vms? Kuidagi nagu imelik, et | |
| "arvuti" rubriigis on lugu peegelkaamerast. vat siis poleks arvand, et lisaks | |
| tohututele mäkipedede massidele on dehlvis ka terved hordid professionaalseid | |
| fotograafe. Rebel e. 350D , kui seda silmas peeti, omab pea samasugust sensorit | |
| kui 20D/30D e. pildikvaliteedil pole mingit vahet (RAW piltide puhul vähemasti), | |
| tõsi reso on mõne pixli võrra väiksem, aga seda kah marginaalselt. Nagu lausest | |
| aru võis saada siis mõeldi just entry level kaamerate hindu (baasiks ju minolta | |
| 5D mis oli ikka pigem Canon 350D konkurent, mitte Canon 30D konkurent). | |
| Vabanda, Kapten, ei hakka end selle ühe vastuse pärast minuti täisvereliseks | |
| kasutajaks registreerima. Olles Sinust enamvähem täpselt 2 aastat noorem, ei | |
| kipuks ma siiski end rahva ees lausa lolliks tegema. Eks olen ma ka lugenud | |
| igasugu teooriaid, sealhulgas R. Hoagland-i raamatuid, kuid võtnud neid kui | |
| huvitavaid teemaarendusi aga mitte "just nii ongi, kuna nii ütleb Angströmi | |
| medali laureaat ise!". ajad muutuvad ja ka arusaamad asjadest - see et sina ja | |
| mõned teised ei usu mõningate asjade võimalikusesse ei tee lolliks mitte mind | |
| aga neid - võibolla alles hiljem võibolla alles peale mind ... asi pole | |
| tegelikult selles kas mina usun või pean võimalikuks aga selles, et liiga paljud | |
| inimesed on kinni mõttestampides et õige on see mis keskkooli ajaloo-füüsika-mis | |
| iganes õpikus kirjas. ma ei püüa inimesi veenda selles , et näiteks Hoaglandi | |
| seisukohad on ainuõiged vaid selles, et need VÕIVAD olla õiged. kui inimesed ei | |
| ole valmis uurima uusi aspekte siis on see stagnatsioon ja ise tead milleni viin | |
| stagnatsioon. Trolliks modemine - "pisikese" inimese ainuke rõõm naljakas kui | |
| aktiivselt inimesed asuvad kaitsma kivistunud dogmasi (religioosne fanatism - | |
| olete kuulnud) Nimetada kehtivat teaduslikku maailmavaadet kivistunud dogmaks on | |
| sulaselge idiotism ja näitab, et sa tõesti ei mõista maailma. Dogma on | |
| teaduslikkuse vastand: millegi tõekspidamine ilma tõenditeta, vasturääkivate | |
| tõendite ignoreerimine. Teadus ei ignoreeri uut materjali, vaid sulandab selle | |
| endasse, vastavalt vajadusele oma teoreetilist baasi uuendades. unustatakse | |
| selliste dialoogide mõte - oma vaatenurkade tutvustamine ning uute andmete | |
| (isegi kui need tulevikus valeks peaksid osutuma) kogumine No sa võid vestluste | |
| mõtet enda jaoks ümber defineerida kuidas iganes. Teiste jaoks tõde veidi | |
| olulisem. Ajad muutuvad loomulikult ja arusaamad asjadest ka muutuvad. Selles on | |
| teaduse jõud. Aga kui sina usud, et Apollo 11 ei käinud Kuul, mida väidab tohutu | |
| hunnik tõendeid, kuna inimesed ja tehnika ei oleks olnud võimelised Van Alleni | |
| vööst läbi minema, mis on risti vastupidi sellele, mida väidab tõestatud | |
| füüsika, ilma selleta, et sul oleks midagi konkreetset teadusele vastu väita, | |
| siis see teeb lolliks justnimelt sind. On lihtne põhjus, miks inimesed seda | |
| õigeks peavad, mida neile koolis õpetati. See põhjus on nimelt see, et see , | |
| mida õpetati - mehaanika, relatiivsusteooria, kinemaatika, Newtoni seadused, töö | |
| arvutamine, energia jäävuse seadused, võnkumised - kõik see funktsioneerib ja | |
| hästi. Kui teadus edasi areneb, tuleb uusi fakte, siis õpivad inimesed ümber. | |
| Kas ma nüüd saan õigesti aru, et see , mida sa koolis füüsikatunnis õppisid, ei | |
| ole õige? Mis seda sinu uskumust siis toetab? Öööö ... Aga miks sa ignoreerid | |
| Free Energy kallal töötavaid füüsikuid, kes juba viimased 100 aastat kohe-kohe | |
| revolutsiooni teevad? Ja miks sa ignoreerid inimesi, kes kuu fotodel püramiide | |
| näevad? Teadus on dogma, kuna teadus ei lisa neid asju enda sisse, aga ometigi | |
| on tõendeid tuhandeid! Ma ise arhiivis nägin! Aga teadlasi on ju korduvalt | |
| lolliks tehtud! Mis "tõestatud füüsika"? Kord oli tõestatud, et maa on lapik ja | |
| kord oli tõestatud, et aatomeid ei ole olemas ja kord oli tõestatud, et aatom on | |
| päikesesüsteemi laadne, aga tegelikult on seal lainefunktsioonid hoopis ... Aga | |
| kuidas sa seletad tuhandeid Free Energy eksperimente üle kogu maailma? Ah? | |
| Tänapäeva füüsika eirab Tesla saavutusi! Tesla TEADIS, aga ta suri ära ja | |
| konfiskeeriti tema töö kõik ära, aga ta oli sada aastat MEIST ees juba! Jällegi | |
| see "kivistunud maailmavaade". KaptenTrumm, mille suhtes meie maailmavaade | |
| kivistunud on? Ja kui avatud on sinu mõistus sellele, et sinu poolt usutud | |
| vandenõud on 100 % jura? Mis paneks sind uskuma, et NASA ei valetanud Apollo 11 | |
| kohta? Ja mis paneks sind uskuma, et praegune füüsika ei eksi? teaduses on | |
| selline printsiip et kõige lihtsam lahendus on tavaliselt õige. miks me peaks | |
| arvama et kuul on mingi nägu mida NASA peaks tahtma varjata? miks ei oleks seal | |
| võinud olla lihtsalt mägi? ja kuidas NASA võltsis kuulkäimist kui selles | |
| projektis osales sadu tuhandeid inimesi? kuidagi oleks see ikka välja tulnud. | |
| loogiline oleks et nad käisidki kuul. mis seal siis ära ei ole? lõppude lõpuks | |
| on see lihtsalt kättevõtmise asi ja ega nad päris lollid ka ei ole. Penn & | |
| Teller: Bullshit!-i ühes episoodis ("Conspiracy Theories", vist 3ndas hooajas) | |
| käisid nad ühel me-ei-käinud-kuul raamatukirjutajal külas. Tegu oli haleda | |
| seniilse vanamehega, kes ei suutnud korralikult isegi lauset seada. Muudkui | |
| printis oma raamatut, klammerdas ise kokku ja saatis postiga laiali. | |
| või et 10 % aafriklasi on ok? 20 % ... ja no ma ei tea? Fck, kas minister üldse | |
| teab, mis on migrantide protsent Eestis praegu? Kas see on ok? Pronksööd on juba | |
| meelest läinud? Ainus õige mõte , millega sellisel tasemel Eesti poliitik võiks | |
| mängida, on immigratsiooni täielik külmutamine ja olemasolevate sisserännanute | |
| repatrieerimine. Kahjuks ei saa valida erakonda, kus tipus troonivad sellised | |
| mõttehiiglased. Tallinna Manhattan Paljassaare sadamasse ... Soome ärimehed koos | |
| Ain Hanschmidti, Cardo Remmeli ja endiste Tallinna võimupoliitikutega said enda | |
| kätte Paljassaare Sadama ehitised ja ligi 13 hektarit tootmismaad. Plaan on | |
| lihtne - sinna tuleb lähiajal Eesti suurim ehitustanner .... ... Nimelt on Allan | |
| Kiil Strantumi nõukogu liige, Toivo Promm aga alates 2006. aasta märtsist (kuu | |
| pärast tehingut) Strantumi juhatuse liige. Strantumi nõukokku kuulub ka täna | |
| Tallinkis töötav Toomas Vilosius. Juba aastaid on viimane samuti Haapsalus | |
| töötanud Hanschmidti üks lähemaid sõpru. Huvitavat nüanssi pakub asjaolu, et | |
| kõige suurem KS Holdingu osanik ja plaani ristiisa Tapani Teeriaho elab | |
| äriregistri andmetel Harkus. Kiil ja Promm on koos töötanud ka Paljassaare | |
| sadamas, mil Kiil oli sadama direktor ja Promm sealne rentnik. Tallinna Sadama | |
| nõukogus seisid projekti eest aga Vilja Savisaar ja Peep Aaviksoo. Nii mõnelegi | |
| teisele nõukogu liikmetele serveeriti Paljassaare sadama ehitiste müük | |
| vabanemisena erinevate koormatistega koormatud tootmismaast. "Ma olen Paljasaare | |
| plaanidest ikka oma sõnavõttudes rääkinud. Samuti tutvustas Põhja-Tallinna | |
| linnaosavalitsus 2006. aasta mais sealseid plaane," sõnab endine Põhja-Tallinna | |
| linnaosavanem Vilja Savisaar. Tema sõnul läksid maad rentnike kätte, kuna | |
| Tallinna Sadam ei näinud Paljassaare sadamast enam perspektiivi. Tänane | |
| kinnisvaraärimees Peep Aaviksoo kutsuti sadama nõukogust tagasi kaks kuud pärast | |
| Paljassaare ehitiste müüki, 2006. aasta aprillis. 2007. aasta märtsis asus ta | |
| ehitised sadamalt ostnud KS Holdingu osanikeringi. "Eks Eestis ikka asju | |
| ostetakse. Aga selle tagant mingisugust sügavat seost otsida on küll väheke | |
| problemaatiline," kommenteerib Peep Aaviksoo. Mehe sõnul pakkus talle osalust | |
| Cardo Remmel. Peep Aaviksoo, endine Tallinna abilinnapea ja Tallinna Sadama | |
| nõukogu liige 1,55 % Milline mõju on sündmuste arengule suurt võimuulatust omava | |
| Tallinna linnapea ning endise majandusministri Edgar Savisaare ja KS nõukogu | |
| liikme Ain Hanschmidti headel suhetel, jääb saladuseks ... KS Holding arendab | |
| üle poole ehitusmahust Soomlastele ja eestlastele kuuluv KS Holding saab endale | |
| ehitada 600000 planeeritavast miljonist ruutmeetrist. Samas on tema osakaal | |
| projekti 50 hektarist maast vaid umbes neljandik. Praegu sadamas tegutsevad | |
| Petromaks Stividor saavad arendada ca 200000 ruutmeetrit ning ülejäänud peavad | |
| leppima kokku 200000 ruutmeetriga ... Tore lugemine, kuigi üks pole enam käbi | |
| ega teine veel känd. Meie ei tea kelle meelest vähene sallivus on seotud meie | |
| ajaloolise kogemusega, mis on meisse paratamatult teatud koguse umbusku | |
| ladestanud ... Kogu loo ainuke küsimus ja seeniorile: kas see oleks | |
| "sallimatus", kui küsija viisavabadusele Venemaaga kategooriliselt vastu | |
| seisaks? Kahju, et pojast sotsialist saanud on. Tavaliselt ütlevad sotsid, et | |
| "andekamad peavadki rohkem makse maksma", tema ütleb aga lausa, et nad peavad ka | |
| rohkem pingutama. Ning vähem andekad peavad ka "keskmise pingutamisega" saama | |
| "inimväärse elu" - teadagi kelle arvelt, nende rohkem pingutavate ja andekamate | |
| arvelt Parim kaitseminister minu meelest! Poeg on pigem Jan Uuspõllu nägu Vähene | |
| sallivus on absoluutselt igal maal, ka selles suures "sallivas" Euroopas. Elan | |
| ajutiselt välismaal, ja näen, et eestlaste sallivus ei ole mitte suurem ega | |
| väiksem kui Lääne-Euroopa riikides. Vahel konnatiigi ajakirjandus lihtsalt tahab | |
| intriigi ja õhutab eestlaste kohta käivaid stereotüüpe a`la miks me oleme | |
| sallimatud, miks me oleme aeglased jne. Lääne-Euroopas on sallimatusel teiste | |
| vastu (mitte ainult neegrite, vaid ka ida poolt tulnud inimeste) sügavad juured | |
| ja ainult vägivaldne poliitkorrektsuse poliitika hoiab inimesi tagasi ütlemast | |
| mis nende südames tegelikult keeb. Aga seda sa tunned, vaikne passiivne | |
| sallimatus, st. silmakirjalikkus. Näo ees sõbralikud ja lahked, aga hinges | |
| pritsiks su mürgiga üle (ma näen neid läbi). Kas ükski kaitseministri pojuke | |
| pole tundnud soovi Eesti kaitseväes teenida??? Tahte triumf! Mnjaa, ega käbi | |
| pole kaugele kukkunud. Känd sõdis riigikontrolliga, et Vabaduseristi ja teiste | |
| strateegiliste `NATO objektide rahastamise seaduslikkuse eest. Käbi pidas | |
| kalleid lahinguid KAPOga ametseisundi kuritarvitamise suhtes. Nii, et käbi ja | |
| känd on küll ühte tegu ja Jan Uuspõllul pole selles asja. | |
| J - - > M on pretendente ilselgelt rohkem kui Makuuchis vakantsi tekib. Mis | |
| valemit sumoisad rakendavad? Miskipärast arvan, et kõrgliigasse kohti juurde ei | |
| tehta, või on see siiski võimalik? Huvitav veel, mida nad Toyonoshimaga teevad. | |
| Skoori järgi W9-lt 14 võiduga peaks tõusma 7 rida, so M1 kanti, aga et Komusubid | |
| põrusid, ja Sekiwaked tegelt ka, siis - - mida arvate, kus Toyonoshima jaanuaris | |
| on? Aga: see oli viimaste aegade üks huvitavaim basho. Arvan et kõik on sanyaku | |
| väärilised rikishid. Ja kuigi arvan et Toyonoshima on kindlalt sanyaku väärline, | |
| siis temal jääb järgmiseks bashoks natuke puudu. Aga pean teda koos Kisenosatoga | |
| Ozekide järel tugevuselt järgmiseks grupiks. M1 Toyonoshima ja Aminishiki Siis | |
| juba raskemaks. Äkki M2 alustab Tamawashi? Põnevaks läheb ka kes Juryost tõuseb | |
| ja sinna langeb. Juryos on nii mõnigi huvitav rikishi keda oleks hea kõrgemas | |
| seltskonnas näha. Brasiilane Kaisei, Takarafuji, Takayasu ning Tochinowaka. | |
| Samas reaalne võimalus ainult Kaiseil saada järgmiseks bashoks kõrgendus, kuigi | |
| arvan et sellest jääb ka natuke puudu. Aga arvan et need on nimed keda tuleb | |
| meelde jätta. Unustasid Hokutoriki. Langevad nii tema, Kasugao ning arvan et ka | |
| Bushuyama on kindel mineja. See teeb 3 kindlat. Ise on küsimärk et kas | |
| Tochinonada ka äkki mineja pole, aga pigem vist mitte. Juurde ei tohiks kohti | |
| tekkida, sest keegi arvatavasti ei loobu ja ülemises divisionis peab olema | |
| täpselt 42 rikishid. ups, ekssekiwake Hokutoriki jäigi kahe-silma-vahele, ehk | |
| seetõttu, et ta kordagi platsile ei tulnud. Aga formaalselt Kaiseist eelistatum | |
| Toyozakura võiks ka peaaegu-et Jokk edutamata jääda, tal on +3 ja JE2 | |
| positsioon, peaks nagu tõusma 1,5 asetust. Aga: mees on 36-ne, suht põline | |
| juryokas, viimase aasta jooksul käis korra makuuchis ja tuli kohe alla tagasi. | |
| Vaevalt et ta nüüdki sinna üles pesa suudab teha. Maegashira-Juryo vahelised | |
| liikumised. Enne armageddonit oli seis selline, et pika puuga olid kukkumas M-st | |
| Juryo sügavustesse 3 tegelast: - Hokutoriki - Bushuyama - Kasugao Kahel | |
| tegelasel oli kukkumisnormist 1 kaotus puudu - Okinoumi - Sokokurai Makuuchisse | |
| edutamise olid kindlalt taganud 2 meest - Wakakoyu - Toyohobiki Edutamisnormist | |
| olid ühe võidu kaugusel 3 rikishit: - Toyozakura - Kyokunankai - Kaisei Juhtus | |
| aga nii, et kõik 5, kes võitu vajasid, selle ka said. Tulemus see, et makuuchi | |
| 3-le kohale tekkis 5 pretendenti, kellest 2 edasiminejat olid juba varem | |
| kindlad, seega 1-le kohale 3 pretendenti, kellest nõrgim on kindlasti | |
| Kyokunankai. Normaalselt on J2 9-6 eelistatud seisus võrreldes J6 11-4ga, aga | |
| äkki mängib yusho ka mingit rolli. Kui peaks juhtuma, et tahetakse vahetada | |
| välja 4 tegelast, siis Okinoumi ei saa kuidagi kukkuda ja Sokokurail on samuti | |
| kukkumine 100% välistatud, kuna Tochinonada seis on igal juhul halvem. Ilmselt | |
| toimub vahetusi siiski 3 ja 2 normitäitjat jäävad edutamata, mis eelmise kahe | |
| basho grotesksete edutamiste kõrval eriliselt silma torkab. Jurio - > Makushita. | |
| Enne viimsepäeva heitlusi olid endale koha makushita sügavustes kindlustanud 2 | |
| meest: - Jumonji - Ryuho Veel 2 meest olid seisus, kus makushitast pääsu pole | |
| kui edutatavaid jätkub, aga võidu korral on siiski variant armu saada: - | |
| Tamaasuka - Tosanoumi Ühel mehel oli võimalus võiduga oma koha säilimine Juryos | |
| kindlustada, kaotusega aga sattuda samasse olukorda kui eelmised 2 võiduga, see | |
| tegelane oli - Chiyohakuho Tänaste tulemuste põhjal Chiyohakuho pääses, | |
| Tosanoumi säilitas lootuse ning Tamaasuka kukub ms algusesse. Leidsin 8 | |
| maegashirat, kes on 14: 1 saanud. Ja kõik nad said sanyakusse, eranditult. Ka | |
| need, kes Toyonoshimast madalamal olid - Kotonishiki 1998 novembris sai L-M12 | |
| yusho ning tõusis komusubi teisele reale, nagu ka Kotofuji 1991 juulis I-M13 | |
| kohalt; Kiyokuni sai 1964 jaanuaris I-M13 kohalt jun-yusho ja saavutas L-S; | |
| Tsurugamine sai 1956 haanuaris yusho-doteni ning komusubi teisele reale. Nii et | |
| pole teada palju ridu sanyakusse tuleb. Toyonoshimale võiks ruumi teha ka | |
| Kakuryu maegashirasse alandamise või siis Kotoshogiku sanyakusse mitteedutamise | |
| teel, aga kumbki oleks sobimatu. Paistab et lisareast nagu ei pääse. Minu | |
| meelest on õige järjekord: 1) Kise 2) Toy 3) Giku 4) Tzan 5) Kak Seejuures on 3 | |
| rikishi tulemused sekiwake väärilised ja kahel komusubiks piisavad. 7-8 peaks | |
| üldiselt tähendama degradeerimist rea võrra. Vaene Kak degradeeritaks 1,5 rea | |
| võrra M1E-ks, mis pole midagi erakordset. Viimane L-S kes 7: 8 tulemusega | |
| maegashirasse langes oli Takatoriki 1992 jaanuaris. Sellest ajast peale on 3 | |
| samas seisus sekiwaket komusubi teisele reale pääsenud - Kotonishiki 1993 | |
| jaanuaris, Tamakasuga 1997 juulis ja Tosanoumi 1999 septembris. Krt, miks | |
| multitsiteerimine ei tööta? See vist on see "tsitaat tsitaadis" värk. Asjast. | |
| Tsiteerides üht minu lauset, jätsid samast postitusest viimased 2 tsiteerimata. | |
| " Arvan, et parim otsus oleks teha üks sanyaku koht juurde. Lisaväärtuseks oleks | |
| pooliku 17 rea kadumine Maegashirast. " Just nii olukord viimastel kordadel | |
| lahendatigi. Ekssekiwaked jäid viimaseks komusubiks. Ja nagu eelmises postituses | |
| kirjutasin: Minu meelest on õige järjekord: 1) Kise 2) Toy 3) Giku 4) Tzan 5) | |
| Kak Jään selle juurde. Või siis tehakse Toyo jaoks üks koht sanyakusse juurde. | |
| Samas ei pea teda ozekide järel tugevuselt järgmiseks grupiks. Sama jutt Kaio | |
| kohta, kes nagu oleks tugevuselt "esimene" ozeki. See basho oli lihtsalt | |
| eriline, kus "tavalised füüsikareeglid ei kehtinud". Juhtus palju üllatavat, | |
| kellegil oli ebaloogiliselt palju õnne, juhtus "imelikke" äpardusi. Arvan et | |
| järgmine basho loksub kõik jälle paika - Kaiol on tegemist et 8: 7 kokku saada, | |
| Toyo lõpetab sarnase skooriga, parimal juhul saab 1 - 2 võitu rohkem ... Eizo, | |
| kardan, et tehniliselt pole võimalik Homasho't MK saanuna rida kõrgemale tõsta | |
| Või: kas 3. Sekiwake tähendab, et Maegashira-kutid liiguvad formaalselt koha | |
| võrra kõrgemale? Tänud tähelepaneku eest. Banzuke tegemisel kasutasin excelit. | |
| 1. samm: igale rikishile summa = reanr - 2. samm: sorteerimine: 1) summa | |
| kasvavas järjekorras 2) ilmakaar tähestiku järjekorras 3) võitude kaotuste vahe | |
| kasvavas kasvavas järjekorras 3. samm visuaalne kontroll ja käsitsi | |
| ümbertõstmine vastuolude 4. samm visuaalselt kõhutunde järgi ümbertõstmised just | |
| pikkade liikumiste puhul. Homasho õige koht on Goeido järel. Tegelikult piisaks | |
| ka Goeido ette asetamisest - 3E täiendava sanyaku kohaga pole sama, mis ilma | |
| selleta. Võib olla kukutatakse ka Arani vähem, tulevad meelde tema tulemused 2-l | |
| järjestikusel bashol. Juryost tulnud pesapallurid kerkisid ka vähem kui | |
| praegustele tulijatele pakun. Kahtlasi kohti on siin veel. Nii et siis kuhu | |
| Toyonoshima tuleb? Sanyakusse, aga võimalusi on ju kuus. Ma arvan, et sinna kuhu | |
| ma ta panin: L-S1 ehk viisikust teisele kohale. Muid variante pean vähe | |
| tõenäoliseks. Võimalikud on veel 1 ja 3 koht viisikus,. Kui lisakohta sanyakusse | |
| ei tule, siis jääb veel tibatilluke võimalus 5-ndale kohale, L-K2 "HD" on | |
| kindlasti 100% välistatud. 100% välistatud on igal juhul ka L-K1, seda sõltumata | |
| sellest kas lisakoht tuleb ja kuhu ta tuleb. 4. koha tõenäsus on täpselt 0, seda | |
| sõltumata lisakoha tulekust või mittetulekust. Lisakoha tegemist pean | |
| tõenäolisemaks kui mittetegemist. Ja kui juba läheb lisakoha tegemiseks, siis | |
| L-S2 "HD" lisamist pean loogilisemaks kui L-K2 "HD" lisamist. | |
| Tänapäeva soolise võrdõiguslikkuse taustal on ikkagi õige, et naine maksab oma | |
| tarbitu ise. Teeb endale ukse lahti ise ja aitab endale palitu selga ise. Ega | |
| naine pole ju mingi alaarenenud nõrguke, naine saab ka ise kõigega hakkama. | |
| Soolise võrdõiguslikkuse nime all loodavad palju naised jätta alles varasemad | |
| klassikalised hüved (mees maksab) kui ka uuema aja võrdõiguslikkuse hüved | |
| (naistele meestega võrdne palk). See muidugi ei ole päris aus suhtumine. Kas | |
| kõik vanamoodi või kõik uutmoodi, mõlemast parimaid palasid pole ilus tahta. | |
| Olen selline vanakoolimees (vanuseks 30), et avan naistele uksi, aitan palitu | |
| selga, kotti tassida jne. Kohtlen naisi kui õrnemaid olendeid (mitte nõrgemaid), | |
| siiani pole keegi veel vastu tõrkuma hakanud. Otse vastupidi, kõigile on see | |
| väga meeldinud. Väljas söömisest arvan, et peaks maksma mees :) ja mitte | |
| sellepärast, et a) tal on võib-olla rohkem raha, b) tema on väljakutsuja, c) ta | |
| on "tugevam" sugupool, vaid austusest naisterahva ees. Arvake, mis tahate, | |
| minule meeldib naisi hellitada ja meelitada ja austusega kohelda. Üksteise eest | |
| maksmine on kohane vaid väga lähedases suhtes olevate inimeste vahel - naine, | |
| mees, lähedane sõber etc. Esmakohtumisel nimelt peaks kumbki ise-enda eest | |
| maksma. Teise inimese eest maksmine, kes sinu elus (veel ja võib olla mitte | |
| kunagi) mingit rolli mängima ei hakka peaks ju pisut alandav olema? Erandjuhte | |
| on, aga selleks peaksid nad ka jääma. Kui keegi teise eest maksab, peab ju | |
| automaatselt tekkima võlgnevuse tunne? Millega seda heastada jne? Parem kui | |
| selliseid emotsioone vahel ei ole, vähemalt pool-võõraste inimeste puhul. Kui | |
| minu mees peaks mind mehena kohtlema hakkama, läheks suhe ilmselt lörri. Mulle | |
| meeldib, kui tema on mees ja mina naine. Mis teha, olen juba kord selline loll. | |
| Arve poolitamine on aus juhul, kui mees ja naine enne kulutuse tegemist niimoodi | |
| kokku lepivad ja eeldab ka samaväärset palgataset. Reaalsus on paraku selline, | |
| et mina oma 3813 ja mees oma ligi 30000 palga juures ealeski väljas süüa-juua ei | |
| saaks, kui arve peaks poolitama. Väike märkus: ühiskonnas kaasarääkimise, | |
| sõnaõiguse, rahalise sissetuleku jms võrdsust soovivad naised just ise. Kui aga | |
| 60% neist ei soovikski sealjuures võrdselt kulutada, siis võib öelda, et naised | |
| ei soovi kõikjal endale lihtsalt võrdseid õigusi kätte võidelda, vaid soovivad | |
| hoopis olla võrdsemast võrdsemad ehk n-ö kätel kantud. Loomulikult on see | |
| üldistus ja pisut hoogne sõnadega mängmine. Mida siin keerulist on ??? | |
| Esmakohtingul Väljakutsuja maksab... Õigemini peab olema valmis maksma ... aga | |
| viisakas oleks enne Daamilt küsida, kas ta tohib maksta !!! Kuid Daam peaks | |
| arvestama enne kutsele JAH vastamist et võibolla peab ta ise enda osa maksma! | |
| Kõike võib juhtuda! Mul esmakohtumised on tavaliselt nii välja näinud, et mees | |
| hirmsasti tahab ise maksta, mina siis luban tal ja tavaliselt siis lepime kokku, | |
| et järgmisel korral maksan mina ja olen ka maksnud siis. Ja siis jälle maksab | |
| mees ja siis jälle mina jne. Kui mees teeks ettepaneku esimesel kohtamisel | |
| pooleks maksta, siis oleks natuke imelik küll - pooldan vähemalt esimesel | |
| kohtamisel kes-kutsub-see-maksab lähenemist. Minu väike põhimõte, tõsiküll, | |
| mitte just reegel on järgmine: kui mina kutsun välja, arvestan alati sellega, et | |
| maksan nii enda kui ka naise (preili, daami) eest. Kui naine kutsub välja, võiks | |
| ta jätta endale väikese varjandi, et VÕIBOLLA peab ta ENDA eest ise tasuma | |
| seekord, rõhutan võibolla ... ei soovi et naine peab minu peale kulutusi tegema. | |
| Kui kutsun temakese välja, siis sellepärast, et mul on temaga hea olla või ma | |
| tahan teda tundma õppida .. Loomulikult on see minu privileeg mis ei peaks | |
| naisele rahalisi kulutusi tekitama :) Vastasel juhul võin minna käia olla alati | |
| ja igalpool üksi! On see siis rõõm!? Siin on see seeme, et naine peab elus ise | |
| hakkama saama ja mehele ei tasu iialgi loota. Kui mingil hetkel jõutakse | |
| lahutuseni siis lapsed on naise probleem ja mees maksab ainult enda arveid. Ei | |
| tasu koonriga suhet-peret luua kui oma tiivad ei kanna. Need naised, kes | |
| soovivad kangesti ise arveid maksta suruvad mehe varsti tuhvli alla ja kui mdagi | |
| ei meeldi siis uks on seal. Mina olen küll alati lubanud mehel maksta ja kui | |
| keegi mind kohtingule kutsub, siis eeldan samuti et tema maksab. Minu arvates on | |
| see ikkagi mehele ka uhkuse asi, et ta on majanduslikult võimeline maksma. Aga | |
| äkki ma olengi vanamoeline või ärahellitatud vms. Samamoodi eeldan, et mees on | |
| viisakas ja avab uksi jne. Kõik oleneb kindlasti kasvatusest :) minul pole küll | |
| probleemi, kui mees maksab. niikaua kui naised ja mehed võrdselt palka ei hakka | |
| saama, ei kavatse mina ka mingit võrdsust taga ajada. väljaminnes peaks arve | |
| tasuma see, kes välja kutsub. mõnikord võib ju juhtuda, et finantsid pole just | |
| kiita, aga siis kutsutakse välja ja pean siis piinlikkust tundma kui arve | |
| maksmiseks läheb? kui mul endal raha pole, siis ma lihtsalt ei hakkagi meest ise | |
| välja kutsuma, vaid vahin kodus. ja mida naised oma pideva nn võrdsusega | |
| tõestada tahavad, et pole nõus mehel maksta lasta, kui neile sama töö eest vähem | |
| makstakse, see nüüd küll mingi sõltuvuse näitaja pole, kui iga kord ise arveid | |
| maksad. nii võid mõne kaani endale külge saada, kes su arvel elama hakkab. Mulle | |
| tundub, et eesti naised on ääretult heal järjel. Käivad aga väljas ja lasevad | |
| veini ja head söögipoolist ette tuua. Raha pole karmil masuajal mingi probleem. | |
| Oleks mul ka nii :(( Ma ise väldin kohtinguid, sest mul pole lihtsalt võimalik | |
| panna ennast olukorda, kus peab hakkama maksma. Keegi ei kannata. Rääkides veel | |
| võrdõiguslikkusest ... Kallid naised, te olete meestega võrdsed alles siis kui | |
| te saate ka püstijalu seina peale pissida. paljud mehed arvavad et naised | |
| tahavadki võrdsust igas asjas ja automaatselt nõuavad kõige 50/50 poolitamist, | |
| tulemata selle peale, et naisel võib olla väiksem sissetulek ja naine ei pruugi | |
| suuta elada vastavalt mehe elustandarditele. On õudne sattuda sellise mehe otsa, | |
| kes ei saa aru, et üksteise võimalustega tuleb arvestada mitte mingi maniakina | |
| kõige võrdset poolitamist nõuda. Muidugi tahan osaleda ühiste arvete maksmises | |
| ja tavaliselt ütlen ka seda, kui suhe on edasi arenenud, aga sattusin kogemata | |
| hullumeelse juhtumi otsa, kus mu mees mõtleb, et minu osalemine tähendab nüüd et | |
| pean poole KÕIGEST maksma .. mis siis et temal on laristaja elustiil ja minu | |
| rahakott seda ei kannata. ja see pidev temale meeldetuletamine (et mul pole | |
| selleks või tolleks piisavalt raha) viib igasuguse suhteisu ära, sest see | |
| näitab, et ta ei oska minuga arvestada. Pidevalt teeb midagi teisiti kui oli | |
| kokku lepitud, nii et mina pean ka rohkem plekkima jälle ja kõik arvel olev raha | |
| kahaneb kohutava kiirusega. Rääkimata närviminekutest ja stressist. Vastik, et | |
| pean sellepärast suhte lõpetama, aga seksiisu ka enam pole selle rahajama | |
| pärast. Ma olen väga jahmunud, et nii palju naisi nõuavad, et nemad ise maksavad | |
| ja kannavad ja avavad ja jne. Mulle meeldib väga-väga olla naine, kelle eest | |
| mees maksab, kannab ja avab. Võlgu ma ei jää. Olen ka ise täiesti maksevõimeline | |
| ja arvan, et minupoolne rahaline panus ei olegi väiksem. Aga kohvikus ja | |
| üheskoos toidupoes käies meeldib mul küll rahast üldse mitte välja teha. Seda | |
| vist ilmsel põhjusel, et mu esimene abikaasa, kellega väga noorena suurest | |
| pirrutulearmastusest abiellusin, lasi umbes 97% kõigist kuludest mul kanda, 98% | |
| kõigist töödest mul teha ja koos uksest sisse minnes pidin kord peaaegu peadpidi | |
| ukse vahele jääma tema järel minnes. Kandsin süles korraga last ja suurt kotti. | |
| Tegelikult on sedapidi, et on naisi, kellega suheldes enamik mehi tahab ust | |
| avada, mantlit selga aidata ja raskemid asju kanda ja on naisi, kelle puhul | |
| enamikul meestel ei tule see pähegi. Esimest tüüpi naised peaksid seda võtma kui | |
| komplimenti oma naiselikkusele. Kus see kirjas on, et naine peab meeletult oma | |
| välimusele kulutama? Olge nii lihtsa välimusega nagu olete, oma viga kui | |
| investeerite välimusse, et kõigile meeldida :) sellepärast te vanatüdrukud | |
| oletegi, et nõuate meestelt imesi, samas nõuate võrdset palka. Kui olete | |
| võrdsed, siis olge igal alal. Meestel pole sellist rahakotti, mida teie ootate. | |
| Oodake edasi! no tahta eesti naiselt, et see miskit maksaks ..... tule taevas | |
| appi, need kuramuse rahakaanid imevad mehest viimase ja siis veel näägutavad ka | |
| hommikust õhtuni ega viitsi oma poritiibu laiali ajada? mehed ja naised olevat | |
| võrdsete õigustega, seega on naisel ka õigus maksta oma osa arvest. küsimus on | |
| põhimõtteline. | |
| Kiire guugeldamine ei andnud eestikeelse veebipoolituse kohta ühtki tulemust, | |
| seega tuli muuhulgas tekitada hyphenator.js jaoks et.js poolitusmuster – aluseks | |
| Enn Saare TeX-muster – ning … nii lihtne see oligi Enn lubas tulemuse LGPL alla | |
| ning loodetavasti jõuab see varsti ka hyphenator.js ametlikku distributsiooni, | |
| seni võib küsida ajutist versiooni minult meilitsi … või pruukida | |
| tehnokratt.net/hyphenator/mergeAndPack.html generaatorit. Kasutuselevõtt on | |
| imelihtne: Hyphenatoriga tuleb kaasa mergeAndPack.html mis pakib poolituse, | |
| vajalikud keelemoodulid ning seadistused kenasti üheks minimeeritud | |
| javascriptiks kokku (olgu siiski lisatud, et mergeAndPack ei tööta otse kettalt | |
| avades vaid eeldab turvapõhjustel käitamist veebiserverist - | |
| tehnokratt.net/hyphenator/mergeAndPack.html abiks) Linnutad seal soovitavad | |
| keeled, vajadusel timmid poolitamise agressiivsust ning lisad klassi mida vaja | |
| poolitada (vaikimisi eeldatakse, et lisad poolitamist vajavale sisule klassi | |
| hyphenate – minul siin Thematic’u peale tehtud kujunduses sobib entry-content | |
| päris hästi); hetkel tasub mitte lubada CSS3 poolituse tuge (bugi on | |
| raporteeritud), sest vähemasti Firefox 3.6 kasutajad saavad sellel puhul | |
| veateate (võib muidugi ka leppida sellega, et nad peavad lugema poolitamata | |
| teksti ning lihtsalt muutma onError funktsiooni {}-ks ehk | |
| mitte-veateadet-väljastavaks). Tulemuseks saad teksti mille võid kopeerida nt | |
| hyphenator-et.js failiks. WordPressi puhul tasub see sokutada oma kujundusteema | |
| kataloogi ning kui lisada functions.php-sse järgmised kaks rida peakski kõik | |
| toimima: World Usability Day on sedapuhku eriti maagilisel kuupäeval 11.11.11 – | |
| ning juhtumisi on mul au modereerida selle tähistamiseks Tallinna Ülikoolis | |
| korraldatavat kasutatavuse päeva üritust (mis esinejate nimekirja vaadates saab | |
| maailmapäevale kohaselt olema peamiselt ingliskeelne). Ja kuna täna toimub | |
| toimkonna koos-oleks – ning mul on see nädal ees veel mõned otsapidi | |
| kasutatavusega seonduvad tööd – võiks veidi soojendust teha. Nimelt sain ma | |
| eelmisel nädalal … vist selle aasta esimese parkimistrahvi. Tänu MoPa-nimelisele | |
| Androidi-rakendusele on oluliselt vähenenud juhtumid mil kiirustades jääb | |
| parkimine alustamata – ja lisaks vähenenud ülekulud tiksuma ununenud aja arvelt. | |
| Aga eelmisel nädalal läks nii, et m-parkimine vähemalt Elisa võrgus ei toiminud | |
| mistõttu sõnum läks kell 8:25 teele, aga vastust ei tulnud. Püsikasutajana ei | |
| jälgi ma enam ammu vastuseks tulevaid sõnumeid, sest 99 % ajast ei sisalda need | |
| midagi olulist ning jama ilmnes alles trahvilipikut nähes. Õigupoolest tuli kell | |
| 12:08 ka teade, et m-parkimine ei toimi … aga selleks ajaks teadsin ma seda | |
| isegi. Ehk siis on meil m-parkimise näol tore massirakendus, mis muuhulgas: ei | |
| väljasta mittetoimimise korral adekvaatset infot toodab püsikasutaja jaoks | |
| infomüra on piisavalt ebamugav, et kasutatavuse tekitamiseks on vaja app’i (mh | |
| vältimaks unustamist ehk üle-maksmist) ainus API on seesama | |
| mürarikas/vahelmittetoimiv SMS (tõenäoliselt annaks MoPa rakendust edendada | |
| jälgides SMSe ning korraldades paanika kui need ei vasta ootustele – aga selleks | |
| peaks ilmselgelt keegi selle eest mingit raha kah maksma ning tõenäoliselt | |
| rohkem, kui appstorest saada õnnestub) ilmselt ei oma ka parkimisteenuse-pakkuja | |
| jaoks lepingulist tingimust, mis sätestaks kasutajasõbraliku probleemilahenduse | |
| teenuse mittetoimimise juhuks Kui süsteem teadaolevalt ei toimi, võiks mõistagi | |
| aidata parkimiskorraldaja kõnekeskus, mis lihtsustatud korras trahvid tühistaks | |
| – paraku seletavad nad varmalt, et otseloomulikult on minu ülesanne lugeda läbi | |
| SMSid ja jälgida nende korrapärast saabumist … selmet nende asi oleks tagada | |
| maksesüsteemide toimimine. Sellest on muideks varem kah juttu olnud (terv!, | |
| Karol). Kaubanduskeskuse puhul pidavat olema maksetõrke aeg mille järel inimesed | |
| täislaaditud ostukärud saali jätavad ja lahkuvad ca 10 minuti kanti – mis | |
| tekitab palju jama ja paneb müüa sisuliselt vastutama e-maksete toimimise eest. | |
| Parkimise puhul … noh tegelikult on sarnane lahendus, nagu nähtub | |
| kommentaaridest: Tõe huvides olgu lisatud ka Mardi hilisem kommentaar, ehk siis | |
| viha tekitab ennekõike kliendisuhe hetkel, kui õnnestub trahv saada: Muide mina | |
| olen Europargile alati maksnud parkimise eest. Las nemad ka teenivad, ega mul | |
| kahju pole. Aga need “ trahvid ” on sigadus – ajuvabalt kõrged, nagu kliendi | |
| varitsemine: “ Ahaa, VAHELE JÄID! Nüüd me alles KEERAME sulle!!! ” Klient aga | |
| võib-olla lihtsalt unustas või m-parkimine ei töötanud vms. Seetõttu kui ma | |
| kunagi peaks mõne selle trahvi saama, siis ma tuimalt ei maksa seda ning ei | |
| tunne ennast ka üldse halvasti. Ja tõe huvides olgu lisatud ka see, et olen | |
| teemat EuroParkiga arutanud ning nad on sisemas ka ise arvamusel, et klientide | |
| kottimine ei ole mõistlik äri ning proovivad vaided mõistusega lahendada. Küllap | |
| läheb sama rada ka minu seekordne vaie ehk kõik saab kenasti korda … aga siis ma | |
| sattusin netis seda vaiet täitma ja … see asi sobib paraku õpikusse: Kõigepealt | |
| on tore sisestada vaide number – milles sisaldub muideks kontrolöri ID, kuupäev | |
| ja kellaaeg – ning siis lisada sinna juurde seesama info kenasti lahtrite kaupa | |
| aidates ühtlasti parkimiskorraldajal meelde tuletada, kus täpselt asub ala EP25 | |
| ja mis trahvi peal kirjas oli. Ilmselt ei piisa aga sellestki, sest järsku on | |
| keegi otsustanud kontrollida mis linnast üldse jutt käib. Ja siis tuleb ports | |
| punkte, mis arvatavasti peaksid paneme vaide esitaja oma kavatsusest loobuma – | |
| kas ikka maksid, tegid seda kohe, vastussõnumi said jne. Vaide SISULISE OSA ehk | |
| minupoolse selgituse jaoks on jäetud imetilluke lahter. Edasi … Arvake ära mis | |
| juhtub, kui ma otsustan vaide teele saata? Loomulikult saan veateate: Mmmm … | |
| kogu probleem ongi ju selles, et teie maksesüsteem ei toiminud ning ei saatnud | |
| vastust mille ma vastava radio-buttoniga ka kenasti ära märkisin, eksju? Sealt | |
| edasi kuvatakse mulle kinnitus-popup kus minu tekst on segamini igatmasti | |
| tehnilise infoga (ülaservas oli mh MAX_FILE_SIZE 8000000) ning nupp selle | |
| väljatrükkimiseks: … ja vähemalt OSX+Chrome puhul juhtub Prindi-nuppu painates | |
| järgmine asi: Ma siia sappa mingit moraali lisama ei hakka – kuigi kange soov | |
| oleks kehtestada kasutaja-poolne leppetrahv tarkvara-arendajatele. Ahjah, sai ju | |
| just pikalt arutatud, et trahv ei ole lahendus kah … Pealtnägija 26.10.2011 lugu | |
| lingibörsi abil SEO-teenust pakkuvast firmast Optim Technology väärib veidi | |
| pikemat taustaselgitust – nii sisulises kui tehnilises mõttes (mh sai tutvutud | |
| saates mainitud vallaveebi häkiga seestpoolt ja aidatud neil pättvara veebist | |
| eemaldada). Lühike sisuline sünops on järgnev: Tegelikult kasutatakse selleks | |
| lingibörse (vallaveebi juhtumi puhul venelaste sape.ru) ehk teenuseid, mis | |
| võimaldavad ühel poolel paigutada veebi tekstilinkide müümise koodi ja teisel | |
| poolel neisse veebidesse linke osta Lingibörsidesse on sisse ehitatud mh pidev | |
| monitooring, nt kui Google võtab linke müünud saidi oma indeksist maha peatub | |
| automaatselt reklaam/rahavoog jne – ehk kõik mänguosalised on teadlikud, et | |
| otsimootorid peavad sellist tegevust lubamatuks ning tegelevad igapäevaselt | |
| aktiivse kassi-hiire-mänguga Lingibörsi kood satub veebidesse mitmel moel – | |
| leidub pisemate saitide omanikke kes kasutavad võimalust raha teenida (mh on | |
| suht mõttetu sisuga liiklust suunavate minisaitide pidamine täiesti eraldi | |
| tegevusvaldkond SEO-maailmas), on veebimeistreid kes klientide teadmata nende | |
| veebe ära kasutavad – ja lisaks on hea äri-idee häkkida massiliselt | |
| veebisaitidesse pannes need linke kuvama Vaadates Optimi ja nende klientide | |
| sape.ru börsilinke paistab, et .ru puhul on tegemist peamiselt linke müüvate | |
| veebidega ja mitte-.ru puhul häkitud saitidega – muuhulgas jäi silma, et samal | |
| päeval (öösel) saates mainitud vallaveebiga on täpselt sama kood lisatud ka ühte | |
| hispaaniakeelsesse veebi ehk tegu on olnud business-as-usual häkkeriga kes | |
| tõenäoliselt hankis endale veidike FTP-paroole ja asus nende abil raha teenima | |
| (vaadates vallaveebi logisid pakun, et häkker on pärit vene/ukraina suunalt) | |
| Pärast Pealtnägija intervjuud on Optim lisanud oma veebi tööriista mis peaks | |
| aitama leida veebilehele peidetud spämm-linke ning deklaratsiooni: Optim | |
| Technology eksperimenteerib aktiivselt rahvusvaheliste tehnoloogiatega, mis | |
| hõlmavad ka lingibörside kasutamist. Samas soovime, et linkide müük Eesti | |
| Vabariigis toimuks 100 % seaduslikel alustel. Pole midagi halba selles, kui | |
| koduleht osaleb lingibörsidel lehe omaniku soovil ning teenides omanikule | |
| lisatulu. Samuti tuleks sellisel viisil teenitud tulult maksta ka seadustega | |
| määratud maksud. Paraku on Optim kas jätnud lugemata Google’i veebimeistritele | |
| mõeldud Quality guidelines’i (ehk nad ei jaga SEO’st ööd ega mütsi, milles ma | |
| sügavalt kahtlen) või eksitab tahtlikult oma kliente – sest vägagi selge sõnaga | |
| on seal öeldud nii: Tegemist ei ole muideks mingi uue teemaga, näiteks jääb | |
| kiire guugeldamisega näppu Matt Cutts’i postitus aastast 2005 Text links and | |
| PageRank - ehk Google tegeleb aktiivselt sellega, et tabada müüdud linke ning | |
| vältida nende arvestamist otsitulemuste järjestamisel. Olgu lisatud, et peidetud | |
| linkide avastamisel saab linkiv sait nipsti indeksist kinga – näiteks sattusin | |
| ma 2009-suvel mõnede Eesti saitide peale mille sappa oli neid haldav | |
| veebimeister lisanud lingid parim-ee kataloogi alamlehtedele. Palusin | |
| saidi-omanikul lisada lehele Google Webmasters Tool’i tuvastuskoodi ja sain | |
| peagi näha järgmist teadet (kuna veebimeister on vahepeal vahetunud peidan saidi | |
| nime): Ja otseloomulikult pole Google’i poliitikas midagi erakorralist, ka kõik | |
| teised otsimootorid näevad vaeva pakkumaks “ orgaanilisi ” tulemusi … ja kes | |
| mõistab venet võib vaadata (arvatavasti autorikaitse eesmärgil suvaliste | |
| klipijuppidega pikitud) intervjuud Война между Яндекс и биржой ссылок sape.ru | |
| kus viimase tehnikapealik selgitab süsteemi tööd. Muideks – isegi Optimi | |
| ärimudel “ arve ainult toimiva positsioneerimise eest ” ei ole unikaalne vaid | |
| lingibörsi-vahenduse vallas pigem tavapärane. Tänu tegelastele nagu sape.ru ja | |
| selliste teenuste pisivahendajatele nagu Optim saavad kasutajad otsitulemusi mis | |
| ei vii neid mitte parima kliendireputatsiooniga ettevõtte juurde vaid seltskonda | |
| keda ei häiri ebaeetiline turundus kanalites mille peamiseks kasutajaks tunduvad | |
| olema saidid stiilis asian-t33n-pr0n-com ja russian-mail-order-brides-co-uk. | |
| Septembri algul teemaga tegeledes jäi silma näiteks selline valik Eesti | |
| ettevõtete domeene mis kasutasid sape.ru börsi teenust (samadel saitidel oli ka | |
| Optimi enda linke miska tundub, et tegemist on nimelt nende klientide ja mitte | |
| omal-käel-üritajatega) : aknauksemaailm-ee, sfinksehitus-ee, kodusisu-ee, | |
| call-ee, veebiabi-ee, planb-ee, lenovo-ee, ereal-ee, kauponline-ee, | |
| uksetehas-ee, gidrocity-ee. Pealtnägija tarbeks tehtud helita kattevideo | |
| otsimisest, leidmisest ja peidetud linkidest leiab siit. Nüüd aga tiba | |
| tehnilisemaks – kuidas siis asi käib? Hea ülevaate linkide ostmisest SAPEs annab | |
| nende enda õppevideo http://vimeo.com/23869111 ja tõepoolest, tegemist on väga | |
| vinge tööriistaga mis muuhulgas võimaldab otsida sobilikke saite lähtuvalt | |
| märksõnadest ja pagerank’ist, hallata keerulisi kampaaniad ning kontrollida | |
| ostetud linkide toimimist. Veebimeistri jaoks on olemas õpetused kõigi tuntud | |
| sisuhalduslahenduste jaoks – reeglina PHP-kood mis suhtleb SAPE serveriga, | |
| hangib sealt värksed lingid ning siis kuvab need veebilehel sobilikus kohas. | |
| Kood sokutatakse sisuhalduses mõnda vähekäidavasse nurgatagusesse ja näiteks | |
| Lasva valla veebi puhul pöördus selle poole jupike Typo3 index.php sabas: Nagu | |
| näha lisatakse saidi enda linkidele ühtlasi noindex vältimaks väärtusliku “ | |
| lehemahla ” lahjendamist mitte-börsi linkide poolt. Väga kaunis ja | |
| professionaalne Pealtnägija jaoks tehtud teises kattevideos soovitaks aga eraldi | |
| vaadata kohta mis algab ca 1:20 peal – seal on näha konkreetse | |
| lingibörsikasutaja kood ning kui seda guugeldada tuleb välja üks hispaaniakeelne | |
| sait … mis on juhtumisi saanud endale börsikoodi samal päeval Lasva veebiga ehk | |
| 08.11.2010: Sarnast SAPE-linkide märgendust ehk div_id=’sp’ hakkas silma veel | |
| mitmes saidis, enamus neist Dreamhost’i all: Nagu näha (vaata kasvõi kattevideo | |
| liikuvad pilti) käivitatakse kasutaja brauseris javascript mille alla-laadimise | |
| käigus teavitatakse serverit muuhulgas kasutusel olevast brauserist … ja see c= | |
| parameeter sisaldanuks saidi cookie’t (mis võimaldaks mh tulevikus minuna sisse | |
| logida) ning r= refereri (ehk kuidas kasutaja laagri lehele tuli). Vot nii. Kes | |
| oskab ja tahav kaevab (või kaebab) edasi, mina nüüd jälle jupp aega meedias ei | |
| esine (see siin oli lihtsalt liiga huvitav juhtum – olen nimelt mõnda aega | |
| pisteliselt peidetud linkide teemaga kokku puutunud ning aidanud veebe puhastada | |
| / turvaintsidente lahendada; lisaks mainis Mihkel Kärmas mulle teemat kohas | |
| mille veebis ma 2009-suvel esimest korda peidetud linkidega kokku puutusin … | |
| ning ma lihtsalt ei saanud jälgida oma head tava anda veidi taustainfot ja siis | |
| ajakirjanik pikalt saata; jamuideks, guugeldage veidi ja tekib tunne, et ka | |
| Optimi taga on PR- ja ajakirjandusteaduskonna lõpetanud. Javeelüks usability & | |
| veebi lugu – proovisin nimelt www.energia.ee uut kliendiinfosüsteemi ja tunded | |
| on (vähemalt esialgu) kahetised, isegi poole-kolmetised. On mitmeid detailide | |
| lahendusi mida tasuks kindlasti eeskujuks võtta ja maha viksida, on ühendatud | |
| avaliku ja kliendiveebi mudel millel on plusse koos (minumeelest) liigse | |
| keerukusega ning on ka kohti, mis mul karva tõsiselt turri ajavad. Olen | |
| eile-täna pisikeste juppide kaupa püüdnud mõista mis seal toimub ja panen kirja | |
| enne, kui (a) huvi kaob (b) minust saab profikasutaja. Kõigepealt sellest | |
| keskmisest, ehk ühendatud avalikust ja kliendiveebist. Sama on Swedbankil, neid | |
| kahte seob täiesti juhuslikult Margus Simson (terv!) – aga kui Swedis satun ma | |
| sisselogimise järel oma konto “ avalehele ” siis uus energia.ee on realiseerinud | |
| julge nipi, lubades mul turvalise ID / mID / panga / isikukoodilepinguga | |
| sisselogimise järel jääda 8 nädalaks tuvastatuks (mõned karmimad tegevused | |
| nõuavad hiljem sessiooni taas-autentimist, mis on mõistlik). Praktikas tähendab | |
| see seda, et millal iganes energia.ee veebi naastes satun ma tiba | |
| personaliseeritud esilehele, kus on paremas servas võimalik teatada näite ja | |
| näha võlgnevust – mis on tõenäoliselt ka peamine põhjus, miks ma sinna veebi | |
| satun. AGA kui ma tulen veebi, login ennast sisse ja satun oodatud iseteeninduse | |
| asemel esilehele kus on paremal näiduteatamine, vasakul mingi tervitus ja | |
| allpool … noh justnagu ülejäänud EE veeb (selle eripäraga, et iseteenindusse | |
| sisenemise nupp midagi ei tee) olen ma pehmelt öeldes taburetilt tõugatud. Umbes | |
| kolmandal korral hakkasin ma aru saama mis toimub ja see on natuke palju, IMHO. | |
| Yess, ID ja mID on esile toodud, ilma tobeda graafikata, mainitud võimalus | |
| meeldejätmiseks koos inimkeelse selgitusega – ja pangalingid on diskreetselt ära | |
| peidetud ent vajadusel kättesaadavad. Kusjuures on välditud pankade logosid, | |
| kasutatud vaid korporatiivset tasutavärvi, ma kohe ei saa olla seda kah siia | |
| panemata (tõsi, hiirega hoverdades lähevad need nipsti ikka logodeks millega | |
| kaasneb tekstihüpe ja koleduse hirmutav kasv, äkki annaks lisada pisike fade? ja | |
| huvitav oleks teada, kas oli kõva kauplemine selleks et SEB saaks vasaku koha ja | |
| Swed lohutuseks gradient-tausta … või vastupidi?): Ja edasi saabun ma siis | |
| lehele, mis oma täies pikkuses näeb välja vot täpselt sellise rull-kardiinana | |
| nagu paremal näha (klõpsates näeb 1:1 suuruses kah, fold on umbes tasumata arve | |
| teate juures – ja olgu lisatud, et see arve ootab lihtsalt otsekorralduse | |
| kuupäeva saabumist). Tere ise kah, aga kus on lubatud e-teenindus? Rullides | |
| pilti allapoole tekib tunne, et sisselogimine ebaõnnestus, sest mulle kuvatakse | |
| midagi mis sarnaneb esilehega kust ma just tulin – ainult selle vahega, et nupp | |
| “ sisenen e-teenindusse ” ei tee enam midagi. Veidi sekeldamist ja avastan | |
| näidukasti juurest lingikesed, mis tõesti viivad mind e-teenindusse ehk peamenüü | |
| alla tekib juurde suurte ikoonidega alamenüü. Raske saatuse tahtel satun ma | |
| seejuures mitte võrdlemisi adekvaatsele arvete-lehele (kus mulle kui hetkel | |
| ärikliendi rollis olijale paraku midagi ei kuvata) vaid … näitude teatamise | |
| lehele. See näeb välja nagu vasakul, mõistagi saab klikkides vaadata 1:1 – ja | |
| fold on selle koha peal kus tütarlapse dekoltee algab (lõpeb?) ehk sisuliselt | |
| saan ma teada, et oleks tore näite ikka teatada. Edasi siis näidutabel, | |
| pealkirjastatud arve saatmise aadressidega ning väikselt kuvades tarbimiskohta – | |
| v.a miskipärast minu erakliendivaates, kus on ainult paberarve-aadressid mis on | |
| eriti abiks, kuivõrd olen tellinud e-arve juba aastaid tagasi. Paremal pakutakse | |
| mulle hulka teenuseid millega ma olen juba liitunud ja all võimalust anda näit | |
| kord aastas ja maksta ennustuse alusel – mis muideks juhtub nii ehk naa kui ma | |
| ei suvatse näitu teatada, ainult et nüüd pean ma sisseloginud olekus ja | |
| tarbimiskoha näitude lehel olles täitma käsitsi mingi ankeedi. Halllooo? Ja siis | |
| õpetused selle kohta kuidas veel saab näite teatada, täitsa brå ju (mmmm … kas | |
| lepingu number pole siis unikaalne, st miks on vaja ka isikukoodi?). Aga ma ei | |
| saa vastu kiusatusele värvida sellel lehele ära alad mis puutuvad minu | |
| käsilolevasse näiduteatamistegevusse ja mis mitte. Sisu / müra suhe pole just | |
| kiita ning kogemus ütleb, et mu pilk õpib kiiresti fikseeruma eesmärgikohasel | |
| ning EE võib tulevikus seal kõrval käia välja mida tahes head ja kasulikku, minu | |
| jaoks on see müra-ala. Küsimus pole isegi selles, et oluline osa lükatakse | |
| allapoole foldi kuhu kasutaja kunagi ei satu (L saatis mulle seepeale isegi | |
| lugemist, aga too jutt ei käi kasutajaliidese funktsiooni olulise komponendi | |
| ärapeitmise kohta) – lihtsalt neid asju tuleks mulle kaela määrida sobilikul | |
| hetkel ning mitte hoida navigatsiooniks vajalikud jubinad enamvähem koos. Javeel | |
| – mulle meeldivad vasakul asuvad tekstimenüüd läbimõeldud võtmesõnadega. Muudaks | |
| selle hulga erinevaid sõnumeid oluliselt paremini leitavaks, hetkel on kogu veeb | |
| üks suur tekstikastikeste põld millest ma pean ennast läbi närima (eeldusel, et | |
| mul on mingi motivatsioon seda teha). Kui inimkonnale meeldiksid suured | |
| värvilised ikoonidega varustatud tekstid oleks issand loonud adwordsi | |
| tekstireklaamid just sellistena A lõpetaks jällegi positiivse noodiga. Läbi | |
| viimase aasta on üheks minu valve-argumendiks (jah, hea mõte on enne | |
| programmeerijaks hakkamist käia koolis ja kuulata ära vähemalt Priit Raspeli | |
| andmebaaside kursus, sest …) olnud näide aadress-andmete sisestamisest nii, nagu | |
| see käib enamuses infosüsteemides st valid dropdownist riigi (Afganistan, yes?) | |
| , siis regiooni jne kuni lõpuks , kui aadress on korteri täpsusega määratud, | |
| palutakse mõelda välja postiindeks. Aga EE uues veebis on nii, et | |
| harmoniseerimata aadress on punane ja kui muutmiseks sisestada osa aadressist | |
| pakub ta välja Eestis olemasolevad harmoniseeritud vasted ja ei mingit | |
| lahter-haaval selektimist. Selle nipi võiks kasutusele võtta veel paljudes | |
| lahendustes: Aga miks mul on 2 viitenumbrit, teine e-arvega ja teine paberiga? | |
| Krt seda teab. Samuti nagu seda, miks ma saan siseneda korteriühistuna ja lisaks | |
| on veel miski eraldi volitus kirjas … Minge lugege parem levinumaid müüte | |
| tuumaenergia ohtlikkusest ja tundke ennast hästi :-P Kolm asja mis mina teeksin | |
| kohe ümber: logini järel satun lehele, mis jätab mulje saabumisest | |
| e-teenindusse: menüü, asjakohane sisu prominentsel kohal (37BB oleks muidugi | |
| palju küsida) kui ei ole kindel, et sellele kliendile peab praegu mingit | |
| pakkumist / jutustust näitama, jätaks näitamata sisseloginud klienti ei hakka | |
| naasmisel tervitama, näiduteatamine on kenasti integreeritud avalehe kujundusse, | |
| samuti nupp mis viib mind e-teenindusse (hetkel ei leia ma seda nagu üldse) ps. | |
| tänu WPtouch‘ile võib tehnokratt.net’i nüüd üsna julgesti ka telefoni ja muude | |
| i- ja a-seadmetega vaadata Viimane veerg Mina olen Peeter Marvet | |
| (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu | |
| ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses | |
| surutisega esilehe mahtu vähendatud 8 %. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel | |
| ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles | |
| võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud | |
| (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku. | |