IWPT_2021 / UD_Estonian-EWT /et_ewt-ud-test.txt
de-francophones's picture
62cade681db87456e07ddb09f8f69983ffc735de966081c508ee3dd8d02e9c53
2502f6d verified
raw
history blame
62.2 kB
Tipptennis Uudised Jürgen Zopp kaotas Petange’is 64000 euro suuruse
auhinnafondiga Challenger-turniiri poolfinaalis prantslasele Paul-Henri
Mathieu’le 6:7, 2:6. Mäng oli analoogiline eilse veerandfinaaliga, kuid Zoppi
poolt vaadatuna vastupidi. Eile ei loovutanud Zopp ühtki oma pallingugeimi ja
võitis avaseti tie-break’i 7:2, täna ei saanud eestlane ise kätte ühtki vastase
servigeimi ja kaotas tie-break’i 2:7. Zopp servis ka täna [...] Jürgen Zopp
alistas 64000 euro suuruse auhinnafondiga Challenger-turniiril Petange’is
(Luksemburg) veerandfinaalis argentiinlase Horacio Zeballose (ATP 107.) 7:6, 6:3
ja jõudis esimesena nelja parema hulka. Zoppile tõi edu eelkõige hea serv. Ta ei
kaotanud mängu jooksul ühtki pallingugeimi ning seetõttu piisas Eesti
esireketile tie-break’i 7:2 võidust ja teise seti ühest servimurdest. Zopp lõi
12 ässa [...] Kotkas lõppenud 10000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i
turniiril jõudis Vladimir Ivanov finaali. Kui eelmise turniiri Vierumäkil oli
Eesti meister võitnud, siis seekord jäi ta alla hispaanlasele Juan Lizariturryle
(ATP 1541.) 1:6, 6:7. Poolfinaalis oli neljandana asetatud Ivanov alistanud
soomlaste peamise lootuse, teisena asetatud Timo Niemineni (319.) 6:4, 6:4. Taas
teenis ATP punkti Markus Kerner, [...] Jürgen Zopp tõusis sel nädalal maailma
edetabelis seitse kohta ja asub nüüd 75. positsioonil, mis on tema senisest
parimast kohast (80.) viie võrra kõrgemal. Zopp teenis 35 punkti Toronto
turniiri kvalifikatsioonis saadud kahe võidu eest. Nii andis tippturniiri
kvalifikatsioon talle rohkem punkte kui näiteks mullune võit Tallinnas Merko
Openil (27). Vladimir Ivanovile pannakse Vierumäki turniiri [...] Vladimir
Ivanov sai Vierumäkis (Soome) peetud 10000 dollari suuruse auhinnafondiga
võistlusel karjääri teise esikoha ITF-i turniiril. Teisena asetatud Ivanovil oli
pisut raskusi vaid teises ringis, kui ta alistas soomlase Micke Kontineni (ATP
887.) 6:7, 6:3, 6:2. Edasi sai Ivanov jagu Henrik Sillanpääst (Soome, 1183.),
poolfinaalis sai eduseisul 6:0, 1:1 loobumisvõidu kolmandana asetatud Andre
Artunedo [...] Jürgen Zoppil ei õnnestunud Toronto turniiri teises ringis
kohtuda olümpiavõitja Andy Murrayga, sest ta kaotas avaringis itaallasele Flavio
Cipollale (ATP 97.) 1:6, 2:6. Zopp ei löönud ühtki ässa, kuid ka vastane vaid
ühe. Oluliselt parem oli aga Cipolla esimese servi õnnestumisprotsent – 86 %
Zoppi 58 % vastu. Cipolla murdis mõlemas setis kahel korral Zoppi pallingu.
Võimalusi [...] Jürgen Zopp alistas Torontos 2,65 miljoni dollari suuruse
auhinnafondiga turniiri kvalifikatsiooni teises ringis šveitslase Marco
Chiudinelli (ATP 149.) kaks tundi ja 21 minutit kestnud heitluse järel 6:4, 4:6,
6:2. Zopp lõi 6 ässa ja tegi 4 topeltviga, esimene serv õnnestus
58-protsendiliselt. Eesti esireket murdis vastase pallingu kokku neljal korral,
ise kaotas kaks oma servi. Veel [...] Jürgen Zopp alistas Torontos alanud 2,65
miljoni dollari suuruse auhinnafondiga ATP turniiril kvalifikatsiooni 6:2, 6:1
võiduga kanadalase Milan Pokrajaci (ATP 625.) üle. Zopp vajab veel üht võitu, et
jõuda põhiturniirile. Tema vastane on šveitslane Marco Chiudinelli (ATP 149.),
kes mõneti üllatuslikult alistas valikturniiril esimesena asetatud Grigor
Dimitrovi (Bulgaaria, ATP 53.) 6:2, 5:7, 6:4. Augusti algul ilmus Apollo ja
Rahva Raamatu raamatupoodides, aga ka Tere Tennisekeskuses ja RAM
Tennisekeskuses müüki ühe maailma tuntuima tennisisti Rafael Nadali elulooline
raamat „Rafa – minu lugu.“ Tõlkeraamatu , mille autorid on Rafael Nadal ise ja
John Carlin, andis välja kirjastus Oceanic. Erinevus Best Pressi välja antud
Roger Federeri elulooraamatust on selles, et Nadal osales [...] Jürgen Zoppil
polnud enam kui miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Washingtoni
tenniseturniiril loosiõnne, kui ta kohtus avaringis kolmandana asetatud Kevin
Andersoniga (LAV, ATP 34.). Zopp kaotas 3:6, 2:6. Saaremaa Openi
tenniseturniiril esimesena paigutatud prantslane Laurent Recourderc (ATP 446,
kõrgeim edetabelikoht 124.) alistas täna kaks tundi ja 11 minutit kestnud
finaalkohtumises Vladimir Ivanovi 7:5, 7:6. Esimeses setis tegi Recouderc ainsa
pallingumurde seisul 6:5. Kuid teises setis sai prantslane eduseisu 5:1,
kusjuures Ivanov kasutas enne seda ka arstipausi. Ometi suutis eestlane tuua
mängu murrangu – [...] Reedel Kuressaares aset leidnud Saaremaa Openi
poolfinaalkohtumine prantslase Laurent Malouli’ga (ATP 1032) lõppes seekord
positiivselt Vladimir Ivanovile. Möödunud nädalal kohtus Ivanov Malouliga
Nordecon Openi poolfinaalis ja kaotas kolmes setis. Täna algas mäng sarnaselt –
esimeses setis suutis Ivanov initsiatiivi haarata ja võita 6:2. Teises setis
hakkas prantslane näitama aktiivsemat tennist, suruma Ivanovi rohkem agressiivse
eestkäemänguga [...] Vihmapausi tõttu eile pärastlõunal katkestatud ja täna
lõppenud mängus jäi Eesti esireket Jürgen Zopp Kitzbüheli turniiri teises ringis
alla ameeriklasele Wayne Odesnikile (ATP 148.) 7:5, 5:7, 3:6. Kohtumine kestis 2
tundi ja 27 minutit, sisuliselt kulus aga algusest lõpuni terve ööpäev. Zopp jäi
esimeses setis 1:3 taga, kuid murdis seejärel kahel korral Odesniki pallingu
[...] Vladimir Ivanov jõudis Saaremaa Openil veerandfinaali, alistades kindlalt
noore venelase Ivan Poljakovi 6:3, 6:4. Markus Kerneril aga tuli maha pidada
tõsine lahing Nordecon Openi finalisti Laurent Malouliga. Kerner näitas head
mängu, kuid oli siiski sunnitud otsustava seti järel alistuma 2:6, 6:4, 0:6.
Paarismängus on Ivanov jõudnud poolfinaali koos venelase Ivan Nedelkoga,
alistades vene-prantsuse paari Igor [...]
Armulaud hoiab sidet elavana « Sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on
tõeline jook. Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina
temasse. Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka
see , kes mind sööb, minu läbi. See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. See
ei ole niisugune leib, mida teie esiisad sõid, ja surid. Aga kes seda leiba
sööb, elab igavesti. » Seda ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis õpetades. Siis
paljud tema jüngrid ütlesid seda kuuldes: « See sõna on ränk, kes suudab seda
kuulda? » Aga Jeesus , kes sisimas teadis, et ta jüngrid selle pärast nurisevad,
ütles neile: « Kas see ärritab teid? Aga mis on veel siis, kui te näete Inimese
Poega üles minevat sinna, kus ta oli enne? Vaim on see, kes elustab, lihast ei
ole mingit kasu. Sõnad , mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. Kuid teie
seas on mõned, kes ei usu. » Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes
ei usu, ja kes on see, kes tema reedab. Ja ta ütles: « Seepärast ma olengi teile
öelnud, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui talle ei ole seda andnud Isa. »
Alati , kui ma ajateenijatega Lagedi Vabadussõja muuseumis olen käinud, on
sealne muuseumi juhataja Johannes Törs kirjeldanud II maailmasõja jubedusi. Muu
hulgas räägib ta sellest, kuidas sõja käigus suured Ukraina külad sisse piirati
ja inimesed nälgima jäeti. Tulemus oli see, et inimesed hakkasid üksteist sööma.
Selliseid juhtumeid on maailma ajaloos tegelikult rohkemgi. Seda , millist
õudustunnet inimsöömise nähtus muuseumi juhatajas tekitas, saab aimata vaid
inimest ennast kuulates. Olles ise sõja kannatustest puudutatud, andis ta kõike
värvikalt edasi, kuigi ta on ka muidu hea jutuga mees. Õigustatult ei saanud
kogu tema pahameele osaliseks mitte need inimesed , kes üksteist olid
ellujäämise nimel sunnitud sööma, vaid külade sissepiirajad, kes selle kõik
põhjustasid. Enamuses kultuurides antakse inimesesöömisele väga tugev ja
negatiivne hinnang, kõik see tundub olevat täiesti ebainimlik. Jeesuse-aegses
kultuuris ei olnud hinnang teistsugune. Kuid lisaks humaansele kaalutlusele
rääkis inimesesöömise ja vere joomise vastu veel üks väga tugev argument –
usuline argument. Nimelt olid inimese söögiks vaid taimed ja teatud loomad,
kusjuures inimesesöömine ei tulnud kõne alla, mistõttu ei ole seda isegi keelama
hakatud. (Prohvetikirjanduses on viiteid, et väga rängaks patu karistuse märgiks
oli see, kui Iisrelis pidi sõjaaegse piiramise sunnil üks inimene teist sööma).
Vere joomise keeld oli Jumala poolt selgesõnaliselt Vanas Testamendis antud ja
selle vastu eksijaid tabas surmanuhtlus. Kui Jeesus oma liha söömisest ja vere
joomisest räägib, tuleneb sellest nurin Jeesuse vastu ja Tema sõnade
mittemõistmine. Jeesuse kõnet oma liha söömisest ei pruugi mõista vaimulikus
mõttes, selliselt nagu meie kirikus tõelise Kristuse ihu armulaualeivana sööme.
Jeesuse keelekasutus räägib vähemalt väliselt sõna otseses mõttes liha «
närimisest » ja vere joomisest – see kõik oli juutlikule usulisele ja
kultuursele keskkonnale täiesti vastuvõetamatu. Vaevalt, et inimliha söömisega
ja vere joomisega isegi sümboolses tähenduses oleks lepitud. Jumala kokkupuude
maailmaga räägib meile ühte keelt – Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma sellisel
viisil, millest inimese mõtlemine ei suutnud aru saada. Jutluse kirjakoht
kinnitab seda ju selgesti. Kuigi meie oleme tänapäeval armulaua tähenduse endale
selgeks teinud, kohtub Jumal meiega ikkagi sama ootamatult, sest Tema saab oma
piiramatuses valida vahendeid, kuidas ennast meile ilmutada. Meie nendest
vahenditest aru ei saa. Isegi kui me loeme Piiblit ja Jumala sõna sealt vastu
võtame, tunneme küll, et Jumal meid puudutab või kõnetab, aga midagi enamat me
öelda ei saa. Siit tulenevad pahandused, sest meie ei suuda Jumalaga kohtumist
kontrollida, kuigi tahaksime. Kui seaksime oma kindluse teatud reeglite
täitmisele, oleks seisukord tunduvalt lihtsam. Samas ei ole armulaud antud
selleks, et inimest hirmutada. Algristikogudus on oma algusest peale võtnud
omaks ristimise ja armulaua. Oli ju ristimine oma sõnumis hirmutav, sest kõik «
vanad inimesed tuli ära uputada », mis tähendas, et risitava jaoks ei olnud
maailm enam endine, vaid kogu elu oli täidetud uuestisünniga. Sakramendid on
Jumal andnud osaduseks Tema ja inimese vahel. Kui ristimine on ühekordne ja
liidab inimese Jumalaga selles elus ja sealt edasi, siis armulaud hoiab sidet
elavana kogu inimese elu jooksul. Jumala saladustest on raske kõnelda teistmoodi
kui piltides. Ütleksin siis nõnda, et ristimine on kui usu taim, mis inimese
sisse on antud ja armulaud on selle taime kastmine elava veega. Selle valgusel
rõhutaksin armulaua toimumise olulisust ja iga koguduseliikme aktiivset osavõttu
armulauast. Eluvesi on sõnas ja sakramentides, kui me oma usu taime tahame hoida
elavana ja jõulisena, siis peame püüdlema pidevalt selle eluvee poole (pean
eluveena silmas ka Kristuse verd). Võib-olla aitabki see eluvesi meil usus
kasvada, kui me ei püüa usu saladusi endale mõistusega selgeks teha, vaid seda
usu tundega vastu võtta. Selle kaudu saame olla ka Jumala saladuste majapidajad.
Jäägu meid paastuajal saatma teadmine, et eluvesi ja tõeline jook, Kristuse
veri, on tulnud meile siiski läbi kannatuste ja hoida seda tänulikus meeles.
Aamen.
täiesti nõus. Tead, sellega ongi see asi, et Soni ja Panasonic jäägu ikka oma
liistude juurde ning Olympus ja Canon enda omade juurde. Kui oled hea kingsepp,
ei tähenda see veel, et oskad häid kasukaid õmmelda ... Sony CCD on Canoni
CMOS-ga võrreldes endiselt PALJU mürasem ISO 400st alates Optika on ka
märgatavalt kallim - seega - suht lootusetu üritus kahjuks. onia fotopoe peded
korrutavad nagunii selle hinna 2X. Saksas oller regitreerusin nii ütelda "test
driveriks" ja siis oli selline võimalus olemas ... Väliselt on kered tõesti nagu
öö ja päev aga L1 on oma disaini-idees E-330 pealt ikka päris palju üle võtnud.
Nuppude paigutused jne. Paraku on L1 kere tunduvalt kandilisem (selline
vanakooli stiilis) ja ei istu käes nii hästi. E-330 ja EOS 350D istuvad käes
palju paremini ja pildistamisel on see väga oluline. Selles mõttes saad selle
tunde kätte küll, et kui võtad E-330 kätte ja mõtled selle kandilisemaks ning
kergemaks, siis selline se L1 just on. Eks ta ole muidugi ka esimene linnuke,
aga ütlen ausalt - mina pettusin. kus sa seda L1 juba proovida said???, ausalt
kadedaks teeb, täesti nõus, et L1 kasutab olymposega sama sensorit, peegli
süsteemi ja obje kinnitust, aga rohkem seal sarnaseid juppe eriti ei lubata,
väliselt on need kaamera kered nagu öö ja päev, rääkimata funktsioonidest või
ergonoomikast, nii et mingit "käes istub" tunnet küll E-330 katsudes võrrelda ei
saa Leica on siiski vaid toru. Kere on ikka Lumix. Täpsemalt siis "Lumix
DMC-L1". Miinuseid oli minu jaoks päris palju. Alustades sellega, kuidas ta sul
"käes istub" ning lõpetades sellise "pisiasjaga", et menüünup koos valiknooltega
jääb pildistades sulle täpselt parema käe peopesa alla ning seetõttu juhtus
sageli, et pildistamise asemel läks aparaat hoopis menüüsse ja nii mõnigi kord
juhtus, et eneselegi teadmata läskid seetõttu seadistused sassi. Mugav oli
muidugi see, et näiteks ISO ja WB oli toodud eraldi nuppude alla. paljudel
tesitel pead seda menüüst tegema. Kui tahad teada, kuidas see aparaat käes
tundub, siis mine poodi ja proovi Olympus E-330 kaamerat. Kere on sellele väga
sarnane, kuid kandilisem ja ei istu käes nii mugavalt. Siin on nagu jäetud
märkimata, et Sony uus peegelkaamera hakkab kasutama Minolta AF bajonetti ehk
Sony kaamera ette saab keerata Minolta objektiivid. Mul on kodus 2 Minolta
kaamerat ja tulevikus ostan küll Sony kaamera, et vana optika saaks ette panna.
Minolta oli suuruselt kolmas objektiivide tootja Canoni ja Nikoni järel,
kvaliteet ligikaudu sama, aga pisut odavamad. Kuulu järgi on Soni 10 megane
sensor hea, igal juhul parem valik kui teiste tootjate 6-megane. tuleks muidugi
aparaat ise ära oodata, aga tehniliste näitajate põhjal praegused odavad peeglid
istDL, 350d, E300, D50 ei kannata eriti võrdlust välja, ainuüksi stabilisaator
(lubatakse efektiivsust 3-4 stoppi) on kolmandiku kallimat hinda väärt, kere
materjalid ja funktsionaalsus läheb rohkem 20d ja D200 konkurendiks, mõni
tarkpea räägib siin panasonicu peegeldigidest, tahaks ka mõnda sellist näha, või
on juba jõutud pettuda sügiseks poodi jõudvas Leica nime kandvas panasonicu
peegelkaameras sony kompaktkaameras pidin küll pettuma kunagi ... Möldrile: ka
digipeegelkaamera on igas mõttes arvuti, ainult et temaga ei saa GTAd mängida
ega delfis käia ega pornot alla laadida, vaid pilte teha - protsessor, tarkvara
ja mälu on kaameralegi tuttavad terminid. Ise olen teist päeva EOS 350D aktiivne
kasutaja ning siiani igatahes väga rahul Vaevalt Sony millegi poolest oluliselt
parem on. Lauri Brad Räägitavat, et 350D-le on lähema 4-6 kuu sees tulemas
facelift, kas 50D osas on mingeid hindumuutvaid rumoreid kuulda olnud? Kas Delfi
ei võiks tekitada eraldi rubriiki "tehnika" doom3 veerg siis ka paluks Kas Delfi
ei võiks tekitada eraldi rubriiki "tehnika" vms? Kuidagi nagu imelik, et
"arvuti" rubriigis on lugu peegelkaamerast. vat siis poleks arvand, et lisaks
tohututele mäkipedede massidele on dehlvis ka terved hordid professionaalseid
fotograafe. Rebel e. 350D , kui seda silmas peeti, omab pea samasugust sensorit
kui 20D/30D e. pildikvaliteedil pole mingit vahet (RAW piltide puhul vähemasti),
tõsi reso on mõne pixli võrra väiksem, aga seda kah marginaalselt. Nagu lausest
aru võis saada siis mõeldi just entry level kaamerate hindu (baasiks ju minolta
5D mis oli ikka pigem Canon 350D konkurent, mitte Canon 30D konkurent).
Vabanda, Kapten, ei hakka end selle ühe vastuse pärast minuti täisvereliseks
kasutajaks registreerima. Olles Sinust enamvähem täpselt 2 aastat noorem, ei
kipuks ma siiski end rahva ees lausa lolliks tegema. Eks olen ma ka lugenud
igasugu teooriaid, sealhulgas R. Hoagland-i raamatuid, kuid võtnud neid kui
huvitavaid teemaarendusi aga mitte "just nii ongi, kuna nii ütleb Angströmi
medali laureaat ise!". ajad muutuvad ja ka arusaamad asjadest - see et sina ja
mõned teised ei usu mõningate asjade võimalikusesse ei tee lolliks mitte mind
aga neid - võibolla alles hiljem võibolla alles peale mind ... asi pole
tegelikult selles kas mina usun või pean võimalikuks aga selles, et liiga paljud
inimesed on kinni mõttestampides et õige on see mis keskkooli ajaloo-füüsika-mis
iganes õpikus kirjas. ma ei püüa inimesi veenda selles , et näiteks Hoaglandi
seisukohad on ainuõiged vaid selles, et need VÕIVAD olla õiged. kui inimesed ei
ole valmis uurima uusi aspekte siis on see stagnatsioon ja ise tead milleni viin
stagnatsioon. Trolliks modemine - "pisikese" inimese ainuke rõõm naljakas kui
aktiivselt inimesed asuvad kaitsma kivistunud dogmasi (religioosne fanatism -
olete kuulnud) Nimetada kehtivat teaduslikku maailmavaadet kivistunud dogmaks on
sulaselge idiotism ja näitab, et sa tõesti ei mõista maailma. Dogma on
teaduslikkuse vastand: millegi tõekspidamine ilma tõenditeta, vasturääkivate
tõendite ignoreerimine. Teadus ei ignoreeri uut materjali, vaid sulandab selle
endasse, vastavalt vajadusele oma teoreetilist baasi uuendades. unustatakse
selliste dialoogide mõte - oma vaatenurkade tutvustamine ning uute andmete
(isegi kui need tulevikus valeks peaksid osutuma) kogumine No sa võid vestluste
mõtet enda jaoks ümber defineerida kuidas iganes. Teiste jaoks tõde veidi
olulisem. Ajad muutuvad loomulikult ja arusaamad asjadest ka muutuvad. Selles on
teaduse jõud. Aga kui sina usud, et Apollo 11 ei käinud Kuul, mida väidab tohutu
hunnik tõendeid, kuna inimesed ja tehnika ei oleks olnud võimelised Van Alleni
vööst läbi minema, mis on risti vastupidi sellele, mida väidab tõestatud
füüsika, ilma selleta, et sul oleks midagi konkreetset teadusele vastu väita,
siis see teeb lolliks justnimelt sind. On lihtne põhjus, miks inimesed seda
õigeks peavad, mida neile koolis õpetati. See põhjus on nimelt see, et see ,
mida õpetati - mehaanika, relatiivsusteooria, kinemaatika, Newtoni seadused, töö
arvutamine, energia jäävuse seadused, võnkumised - kõik see funktsioneerib ja
hästi. Kui teadus edasi areneb, tuleb uusi fakte, siis õpivad inimesed ümber.
Kas ma nüüd saan õigesti aru, et see , mida sa koolis füüsikatunnis õppisid, ei
ole õige? Mis seda sinu uskumust siis toetab? Öööö ... Aga miks sa ignoreerid
Free Energy kallal töötavaid füüsikuid, kes juba viimased 100 aastat kohe-kohe
revolutsiooni teevad? Ja miks sa ignoreerid inimesi, kes kuu fotodel püramiide
näevad? Teadus on dogma, kuna teadus ei lisa neid asju enda sisse, aga ometigi
on tõendeid tuhandeid! Ma ise arhiivis nägin! Aga teadlasi on ju korduvalt
lolliks tehtud! Mis "tõestatud füüsika"? Kord oli tõestatud, et maa on lapik ja
kord oli tõestatud, et aatomeid ei ole olemas ja kord oli tõestatud, et aatom on
päikesesüsteemi laadne, aga tegelikult on seal lainefunktsioonid hoopis ... Aga
kuidas sa seletad tuhandeid Free Energy eksperimente üle kogu maailma? Ah?
Tänapäeva füüsika eirab Tesla saavutusi! Tesla TEADIS, aga ta suri ära ja
konfiskeeriti tema töö kõik ära, aga ta oli sada aastat MEIST ees juba! Jällegi
see "kivistunud maailmavaade". KaptenTrumm, mille suhtes meie maailmavaade
kivistunud on? Ja kui avatud on sinu mõistus sellele, et sinu poolt usutud
vandenõud on 100 % jura? Mis paneks sind uskuma, et NASA ei valetanud Apollo 11
kohta? Ja mis paneks sind uskuma, et praegune füüsika ei eksi? teaduses on
selline printsiip et kõige lihtsam lahendus on tavaliselt õige. miks me peaks
arvama et kuul on mingi nägu mida NASA peaks tahtma varjata? miks ei oleks seal
võinud olla lihtsalt mägi? ja kuidas NASA võltsis kuulkäimist kui selles
projektis osales sadu tuhandeid inimesi? kuidagi oleks see ikka välja tulnud.
loogiline oleks et nad käisidki kuul. mis seal siis ära ei ole? lõppude lõpuks
on see lihtsalt kättevõtmise asi ja ega nad päris lollid ka ei ole. Penn &
Teller: Bullshit!-i ühes episoodis ("Conspiracy Theories", vist 3ndas hooajas)
käisid nad ühel me-ei-käinud-kuul raamatukirjutajal külas. Tegu oli haleda
seniilse vanamehega, kes ei suutnud korralikult isegi lauset seada. Muudkui
printis oma raamatut, klammerdas ise kokku ja saatis postiga laiali.
või et 10 % aafriklasi on ok? 20 % ... ja no ma ei tea? Fck, kas minister üldse
teab, mis on migrantide protsent Eestis praegu? Kas see on ok? Pronksööd on juba
meelest läinud? Ainus õige mõte , millega sellisel tasemel Eesti poliitik võiks
mängida, on immigratsiooni täielik külmutamine ja olemasolevate sisserännanute
repatrieerimine. Kahjuks ei saa valida erakonda, kus tipus troonivad sellised
mõttehiiglased. Tallinna Manhattan Paljassaare sadamasse ... Soome ärimehed koos
Ain Hanschmidti, Cardo Remmeli ja endiste Tallinna võimupoliitikutega said enda
kätte Paljassaare Sadama ehitised ja ligi 13 hektarit tootmismaad. Plaan on
lihtne - sinna tuleb lähiajal Eesti suurim ehitustanner .... ... Nimelt on Allan
Kiil Strantumi nõukogu liige, Toivo Promm aga alates 2006. aasta märtsist (kuu
pärast tehingut) Strantumi juhatuse liige. Strantumi nõukokku kuulub ka täna
Tallinkis töötav Toomas Vilosius. Juba aastaid on viimane samuti Haapsalus
töötanud Hanschmidti üks lähemaid sõpru. Huvitavat nüanssi pakub asjaolu, et
kõige suurem KS Holdingu osanik ja plaani ristiisa Tapani Teeriaho elab
äriregistri andmetel Harkus. Kiil ja Promm on koos töötanud ka Paljassaare
sadamas, mil Kiil oli sadama direktor ja Promm sealne rentnik. Tallinna Sadama
nõukogus seisid projekti eest aga Vilja Savisaar ja Peep Aaviksoo. Nii mõnelegi
teisele nõukogu liikmetele serveeriti Paljassaare sadama ehitiste müük
vabanemisena erinevate koormatistega koormatud tootmismaast. "Ma olen Paljasaare
plaanidest ikka oma sõnavõttudes rääkinud. Samuti tutvustas Põhja-Tallinna
linnaosavalitsus 2006. aasta mais sealseid plaane," sõnab endine Põhja-Tallinna
linnaosavanem Vilja Savisaar. Tema sõnul läksid maad rentnike kätte, kuna
Tallinna Sadam ei näinud Paljassaare sadamast enam perspektiivi. Tänane
kinnisvaraärimees Peep Aaviksoo kutsuti sadama nõukogust tagasi kaks kuud pärast
Paljassaare ehitiste müüki, 2006. aasta aprillis. 2007. aasta märtsis asus ta
ehitised sadamalt ostnud KS Holdingu osanikeringi. "Eks Eestis ikka asju
ostetakse. Aga selle tagant mingisugust sügavat seost otsida on küll väheke
problemaatiline," kommenteerib Peep Aaviksoo. Mehe sõnul pakkus talle osalust
Cardo Remmel. Peep Aaviksoo, endine Tallinna abilinnapea ja Tallinna Sadama
nõukogu liige 1,55 % Milline mõju on sündmuste arengule suurt võimuulatust omava
Tallinna linnapea ning endise majandusministri Edgar Savisaare ja KS nõukogu
liikme Ain Hanschmidti headel suhetel, jääb saladuseks ... KS Holding arendab
üle poole ehitusmahust Soomlastele ja eestlastele kuuluv KS Holding saab endale
ehitada 600000 planeeritavast miljonist ruutmeetrist. Samas on tema osakaal
projekti 50 hektarist maast vaid umbes neljandik. Praegu sadamas tegutsevad
Petromaks Stividor saavad arendada ca 200000 ruutmeetrit ning ülejäänud peavad
leppima kokku 200000 ruutmeetriga ... Tore lugemine, kuigi üks pole enam käbi
ega teine veel känd. Meie ei tea kelle meelest vähene sallivus on seotud meie
ajaloolise kogemusega, mis on meisse paratamatult teatud koguse umbusku
ladestanud ... Kogu loo ainuke küsimus ja seeniorile: kas see oleks
"sallimatus", kui küsija viisavabadusele Venemaaga kategooriliselt vastu
seisaks? Kahju, et pojast sotsialist saanud on. Tavaliselt ütlevad sotsid, et
"andekamad peavadki rohkem makse maksma", tema ütleb aga lausa, et nad peavad ka
rohkem pingutama. Ning vähem andekad peavad ka "keskmise pingutamisega" saama
"inimväärse elu" - teadagi kelle arvelt, nende rohkem pingutavate ja andekamate
arvelt Parim kaitseminister minu meelest! Poeg on pigem Jan Uuspõllu nägu Vähene
sallivus on absoluutselt igal maal, ka selles suures "sallivas" Euroopas. Elan
ajutiselt välismaal, ja näen, et eestlaste sallivus ei ole mitte suurem ega
väiksem kui Lääne-Euroopa riikides. Vahel konnatiigi ajakirjandus lihtsalt tahab
intriigi ja õhutab eestlaste kohta käivaid stereotüüpe a`la miks me oleme
sallimatud, miks me oleme aeglased jne. Lääne-Euroopas on sallimatusel teiste
vastu (mitte ainult neegrite, vaid ka ida poolt tulnud inimeste) sügavad juured
ja ainult vägivaldne poliitkorrektsuse poliitika hoiab inimesi tagasi ütlemast
mis nende südames tegelikult keeb. Aga seda sa tunned, vaikne passiivne
sallimatus, st. silmakirjalikkus. Näo ees sõbralikud ja lahked, aga hinges
pritsiks su mürgiga üle (ma näen neid läbi). Kas ükski kaitseministri pojuke
pole tundnud soovi Eesti kaitseväes teenida??? Tahte triumf! Mnjaa, ega käbi
pole kaugele kukkunud. Känd sõdis riigikontrolliga, et Vabaduseristi ja teiste
strateegiliste `NATO objektide rahastamise seaduslikkuse eest. Käbi pidas
kalleid lahinguid KAPOga ametseisundi kuritarvitamise suhtes. Nii, et käbi ja
känd on küll ühte tegu ja Jan Uuspõllul pole selles asja.
J - - > M on pretendente ilselgelt rohkem kui Makuuchis vakantsi tekib. Mis
valemit sumoisad rakendavad? Miskipärast arvan, et kõrgliigasse kohti juurde ei
tehta, või on see siiski võimalik? Huvitav veel, mida nad Toyonoshimaga teevad.
Skoori järgi W9-lt 14 võiduga peaks tõusma 7 rida, so M1 kanti, aga et Komusubid
põrusid, ja Sekiwaked tegelt ka, siis - - mida arvate, kus Toyonoshima jaanuaris
on? Aga: see oli viimaste aegade üks huvitavaim basho. Arvan et kõik on sanyaku
väärilised rikishid. Ja kuigi arvan et Toyonoshima on kindlalt sanyaku väärline,
siis temal jääb järgmiseks bashoks natuke puudu. Aga pean teda koos Kisenosatoga
Ozekide järel tugevuselt järgmiseks grupiks. M1 Toyonoshima ja Aminishiki Siis
juba raskemaks. Äkki M2 alustab Tamawashi? Põnevaks läheb ka kes Juryost tõuseb
ja sinna langeb. Juryos on nii mõnigi huvitav rikishi keda oleks hea kõrgemas
seltskonnas näha. Brasiilane Kaisei, Takarafuji, Takayasu ning Tochinowaka.
Samas reaalne võimalus ainult Kaiseil saada järgmiseks bashoks kõrgendus, kuigi
arvan et sellest jääb ka natuke puudu. Aga arvan et need on nimed keda tuleb
meelde jätta. Unustasid Hokutoriki. Langevad nii tema, Kasugao ning arvan et ka
Bushuyama on kindel mineja. See teeb 3 kindlat. Ise on küsimärk et kas
Tochinonada ka äkki mineja pole, aga pigem vist mitte. Juurde ei tohiks kohti
tekkida, sest keegi arvatavasti ei loobu ja ülemises divisionis peab olema
täpselt 42 rikishid. ups, ekssekiwake Hokutoriki jäigi kahe-silma-vahele, ehk
seetõttu, et ta kordagi platsile ei tulnud. Aga formaalselt Kaiseist eelistatum
Toyozakura võiks ka peaaegu-et Jokk edutamata jääda, tal on +3 ja JE2
positsioon, peaks nagu tõusma 1,5 asetust. Aga: mees on 36-ne, suht põline
juryokas, viimase aasta jooksul käis korra makuuchis ja tuli kohe alla tagasi.
Vaevalt et ta nüüdki sinna üles pesa suudab teha. Maegashira-Juryo vahelised
liikumised. Enne armageddonit oli seis selline, et pika puuga olid kukkumas M-st
Juryo sügavustesse 3 tegelast: - Hokutoriki - Bushuyama - Kasugao Kahel
tegelasel oli kukkumisnormist 1 kaotus puudu - Okinoumi - Sokokurai Makuuchisse
edutamise olid kindlalt taganud 2 meest - Wakakoyu - Toyohobiki Edutamisnormist
olid ühe võidu kaugusel 3 rikishit: - Toyozakura - Kyokunankai - Kaisei Juhtus
aga nii, et kõik 5, kes võitu vajasid, selle ka said. Tulemus see, et makuuchi
3-le kohale tekkis 5 pretendenti, kellest 2 edasiminejat olid juba varem
kindlad, seega 1-le kohale 3 pretendenti, kellest nõrgim on kindlasti
Kyokunankai. Normaalselt on J2 9-6 eelistatud seisus võrreldes J6 11-4ga, aga
äkki mängib yusho ka mingit rolli. Kui peaks juhtuma, et tahetakse vahetada
välja 4 tegelast, siis Okinoumi ei saa kuidagi kukkuda ja Sokokurail on samuti
kukkumine 100% välistatud, kuna Tochinonada seis on igal juhul halvem. Ilmselt
toimub vahetusi siiski 3 ja 2 normitäitjat jäävad edutamata, mis eelmise kahe
basho grotesksete edutamiste kõrval eriliselt silma torkab. Jurio - > Makushita.
Enne viimsepäeva heitlusi olid endale koha makushita sügavustes kindlustanud 2
meest: - Jumonji - Ryuho Veel 2 meest olid seisus, kus makushitast pääsu pole
kui edutatavaid jätkub, aga võidu korral on siiski variant armu saada: -
Tamaasuka - Tosanoumi Ühel mehel oli võimalus võiduga oma koha säilimine Juryos
kindlustada, kaotusega aga sattuda samasse olukorda kui eelmised 2 võiduga, see
tegelane oli - Chiyohakuho Tänaste tulemuste põhjal Chiyohakuho pääses,
Tosanoumi säilitas lootuse ning Tamaasuka kukub ms algusesse. Leidsin 8
maegashirat, kes on 14: 1 saanud. Ja kõik nad said sanyakusse, eranditult. Ka
need, kes Toyonoshimast madalamal olid - Kotonishiki 1998 novembris sai L-M12
yusho ning tõusis komusubi teisele reale, nagu ka Kotofuji 1991 juulis I-M13
kohalt; Kiyokuni sai 1964 jaanuaris I-M13 kohalt jun-yusho ja saavutas L-S;
Tsurugamine sai 1956 haanuaris yusho-doteni ning komusubi teisele reale. Nii et
pole teada palju ridu sanyakusse tuleb. Toyonoshimale võiks ruumi teha ka
Kakuryu maegashirasse alandamise või siis Kotoshogiku sanyakusse mitteedutamise
teel, aga kumbki oleks sobimatu. Paistab et lisareast nagu ei pääse. Minu
meelest on õige järjekord: 1) Kise 2) Toy 3) Giku 4) Tzan 5) Kak Seejuures on 3
rikishi tulemused sekiwake väärilised ja kahel komusubiks piisavad. 7-8 peaks
üldiselt tähendama degradeerimist rea võrra. Vaene Kak degradeeritaks 1,5 rea
võrra M1E-ks, mis pole midagi erakordset. Viimane L-S kes 7: 8 tulemusega
maegashirasse langes oli Takatoriki 1992 jaanuaris. Sellest ajast peale on 3
samas seisus sekiwaket komusubi teisele reale pääsenud - Kotonishiki 1993
jaanuaris, Tamakasuga 1997 juulis ja Tosanoumi 1999 septembris. Krt, miks
multitsiteerimine ei tööta? See vist on see "tsitaat tsitaadis" värk. Asjast.
Tsiteerides üht minu lauset, jätsid samast postitusest viimased 2 tsiteerimata.
" Arvan, et parim otsus oleks teha üks sanyaku koht juurde. Lisaväärtuseks oleks
pooliku 17 rea kadumine Maegashirast. " Just nii olukord viimastel kordadel
lahendatigi. Ekssekiwaked jäid viimaseks komusubiks. Ja nagu eelmises postituses
kirjutasin: Minu meelest on õige järjekord: 1) Kise 2) Toy 3) Giku 4) Tzan 5)
Kak Jään selle juurde. Või siis tehakse Toyo jaoks üks koht sanyakusse juurde.
Samas ei pea teda ozekide järel tugevuselt järgmiseks grupiks. Sama jutt Kaio
kohta, kes nagu oleks tugevuselt "esimene" ozeki. See basho oli lihtsalt
eriline, kus "tavalised füüsikareeglid ei kehtinud". Juhtus palju üllatavat,
kellegil oli ebaloogiliselt palju õnne, juhtus "imelikke" äpardusi. Arvan et
järgmine basho loksub kõik jälle paika - Kaiol on tegemist et 8: 7 kokku saada,
Toyo lõpetab sarnase skooriga, parimal juhul saab 1 - 2 võitu rohkem ... Eizo,
kardan, et tehniliselt pole võimalik Homasho't MK saanuna rida kõrgemale tõsta
Või: kas 3. Sekiwake tähendab, et Maegashira-kutid liiguvad formaalselt koha
võrra kõrgemale? Tänud tähelepaneku eest. Banzuke tegemisel kasutasin excelit.
1. samm: igale rikishile summa = reanr - 2. samm: sorteerimine: 1) summa
kasvavas järjekorras 2) ilmakaar tähestiku järjekorras 3) võitude kaotuste vahe
kasvavas kasvavas järjekorras 3. samm visuaalne kontroll ja käsitsi
ümbertõstmine vastuolude 4. samm visuaalselt kõhutunde järgi ümbertõstmised just
pikkade liikumiste puhul. Homasho õige koht on Goeido järel. Tegelikult piisaks
ka Goeido ette asetamisest - 3E täiendava sanyaku kohaga pole sama, mis ilma
selleta. Võib olla kukutatakse ka Arani vähem, tulevad meelde tema tulemused 2-l
järjestikusel bashol. Juryost tulnud pesapallurid kerkisid ka vähem kui
praegustele tulijatele pakun. Kahtlasi kohti on siin veel. Nii et siis kuhu
Toyonoshima tuleb? Sanyakusse, aga võimalusi on ju kuus. Ma arvan, et sinna kuhu
ma ta panin: L-S1 ehk viisikust teisele kohale. Muid variante pean vähe
tõenäoliseks. Võimalikud on veel 1 ja 3 koht viisikus,. Kui lisakohta sanyakusse
ei tule, siis jääb veel tibatilluke võimalus 5-ndale kohale, L-K2 "HD" on
kindlasti 100% välistatud. 100% välistatud on igal juhul ka L-K1, seda sõltumata
sellest kas lisakoht tuleb ja kuhu ta tuleb. 4. koha tõenäsus on täpselt 0, seda
sõltumata lisakoha tulekust või mittetulekust. Lisakoha tegemist pean
tõenäolisemaks kui mittetegemist. Ja kui juba läheb lisakoha tegemiseks, siis
L-S2 "HD" lisamist pean loogilisemaks kui L-K2 "HD" lisamist.
Tänapäeva soolise võrdõiguslikkuse taustal on ikkagi õige, et naine maksab oma
tarbitu ise. Teeb endale ukse lahti ise ja aitab endale palitu selga ise. Ega
naine pole ju mingi alaarenenud nõrguke, naine saab ka ise kõigega hakkama.
Soolise võrdõiguslikkuse nime all loodavad palju naised jätta alles varasemad
klassikalised hüved (mees maksab) kui ka uuema aja võrdõiguslikkuse hüved
(naistele meestega võrdne palk). See muidugi ei ole päris aus suhtumine. Kas
kõik vanamoodi või kõik uutmoodi, mõlemast parimaid palasid pole ilus tahta.
Olen selline vanakoolimees (vanuseks 30), et avan naistele uksi, aitan palitu
selga, kotti tassida jne. Kohtlen naisi kui õrnemaid olendeid (mitte nõrgemaid),
siiani pole keegi veel vastu tõrkuma hakanud. Otse vastupidi, kõigile on see
väga meeldinud. Väljas söömisest arvan, et peaks maksma mees :) ja mitte
sellepärast, et a) tal on võib-olla rohkem raha, b) tema on väljakutsuja, c) ta
on "tugevam" sugupool, vaid austusest naisterahva ees. Arvake, mis tahate,
minule meeldib naisi hellitada ja meelitada ja austusega kohelda. Üksteise eest
maksmine on kohane vaid väga lähedases suhtes olevate inimeste vahel - naine,
mees, lähedane sõber etc. Esmakohtumisel nimelt peaks kumbki ise-enda eest
maksma. Teise inimese eest maksmine, kes sinu elus (veel ja võib olla mitte
kunagi) mingit rolli mängima ei hakka peaks ju pisut alandav olema? Erandjuhte
on, aga selleks peaksid nad ka jääma. Kui keegi teise eest maksab, peab ju
automaatselt tekkima võlgnevuse tunne? Millega seda heastada jne? Parem kui
selliseid emotsioone vahel ei ole, vähemalt pool-võõraste inimeste puhul. Kui
minu mees peaks mind mehena kohtlema hakkama, läheks suhe ilmselt lörri. Mulle
meeldib, kui tema on mees ja mina naine. Mis teha, olen juba kord selline loll.
Arve poolitamine on aus juhul, kui mees ja naine enne kulutuse tegemist niimoodi
kokku lepivad ja eeldab ka samaväärset palgataset. Reaalsus on paraku selline,
et mina oma 3813 ja mees oma ligi 30000 palga juures ealeski väljas süüa-juua ei
saaks, kui arve peaks poolitama. Väike märkus: ühiskonnas kaasarääkimise,
sõnaõiguse, rahalise sissetuleku jms võrdsust soovivad naised just ise. Kui aga
60% neist ei soovikski sealjuures võrdselt kulutada, siis võib öelda, et naised
ei soovi kõikjal endale lihtsalt võrdseid õigusi kätte võidelda, vaid soovivad
hoopis olla võrdsemast võrdsemad ehk n-ö kätel kantud. Loomulikult on see
üldistus ja pisut hoogne sõnadega mängmine. Mida siin keerulist on ???
Esmakohtingul Väljakutsuja maksab... Õigemini peab olema valmis maksma ... aga
viisakas oleks enne Daamilt küsida, kas ta tohib maksta !!! Kuid Daam peaks
arvestama enne kutsele JAH vastamist et võibolla peab ta ise enda osa maksma!
Kõike võib juhtuda! Mul esmakohtumised on tavaliselt nii välja näinud, et mees
hirmsasti tahab ise maksta, mina siis luban tal ja tavaliselt siis lepime kokku,
et järgmisel korral maksan mina ja olen ka maksnud siis. Ja siis jälle maksab
mees ja siis jälle mina jne. Kui mees teeks ettepaneku esimesel kohtamisel
pooleks maksta, siis oleks natuke imelik küll - pooldan vähemalt esimesel
kohtamisel kes-kutsub-see-maksab lähenemist. Minu väike põhimõte, tõsiküll,
mitte just reegel on järgmine: kui mina kutsun välja, arvestan alati sellega, et
maksan nii enda kui ka naise (preili, daami) eest. Kui naine kutsub välja, võiks
ta jätta endale väikese varjandi, et VÕIBOLLA peab ta ENDA eest ise tasuma
seekord, rõhutan võibolla ... ei soovi et naine peab minu peale kulutusi tegema.
Kui kutsun temakese välja, siis sellepärast, et mul on temaga hea olla või ma
tahan teda tundma õppida .. Loomulikult on see minu privileeg mis ei peaks
naisele rahalisi kulutusi tekitama :) Vastasel juhul võin minna käia olla alati
ja igalpool üksi! On see siis rõõm!? Siin on see seeme, et naine peab elus ise
hakkama saama ja mehele ei tasu iialgi loota. Kui mingil hetkel jõutakse
lahutuseni siis lapsed on naise probleem ja mees maksab ainult enda arveid. Ei
tasu koonriga suhet-peret luua kui oma tiivad ei kanna. Need naised, kes
soovivad kangesti ise arveid maksta suruvad mehe varsti tuhvli alla ja kui mdagi
ei meeldi siis uks on seal. Mina olen küll alati lubanud mehel maksta ja kui
keegi mind kohtingule kutsub, siis eeldan samuti et tema maksab. Minu arvates on
see ikkagi mehele ka uhkuse asi, et ta on majanduslikult võimeline maksma. Aga
äkki ma olengi vanamoeline või ärahellitatud vms. Samamoodi eeldan, et mees on
viisakas ja avab uksi jne. Kõik oleneb kindlasti kasvatusest :) minul pole küll
probleemi, kui mees maksab. niikaua kui naised ja mehed võrdselt palka ei hakka
saama, ei kavatse mina ka mingit võrdsust taga ajada. väljaminnes peaks arve
tasuma see, kes välja kutsub. mõnikord võib ju juhtuda, et finantsid pole just
kiita, aga siis kutsutakse välja ja pean siis piinlikkust tundma kui arve
maksmiseks läheb? kui mul endal raha pole, siis ma lihtsalt ei hakkagi meest ise
välja kutsuma, vaid vahin kodus. ja mida naised oma pideva nn võrdsusega
tõestada tahavad, et pole nõus mehel maksta lasta, kui neile sama töö eest vähem
makstakse, see nüüd küll mingi sõltuvuse näitaja pole, kui iga kord ise arveid
maksad. nii võid mõne kaani endale külge saada, kes su arvel elama hakkab. Mulle
tundub, et eesti naised on ääretult heal järjel. Käivad aga väljas ja lasevad
veini ja head söögipoolist ette tuua. Raha pole karmil masuajal mingi probleem.
Oleks mul ka nii :(( Ma ise väldin kohtinguid, sest mul pole lihtsalt võimalik
panna ennast olukorda, kus peab hakkama maksma. Keegi ei kannata. Rääkides veel
võrdõiguslikkusest ... Kallid naised, te olete meestega võrdsed alles siis kui
te saate ka püstijalu seina peale pissida. paljud mehed arvavad et naised
tahavadki võrdsust igas asjas ja automaatselt nõuavad kõige 50/50 poolitamist,
tulemata selle peale, et naisel võib olla väiksem sissetulek ja naine ei pruugi
suuta elada vastavalt mehe elustandarditele. On õudne sattuda sellise mehe otsa,
kes ei saa aru, et üksteise võimalustega tuleb arvestada mitte mingi maniakina
kõige võrdset poolitamist nõuda. Muidugi tahan osaleda ühiste arvete maksmises
ja tavaliselt ütlen ka seda, kui suhe on edasi arenenud, aga sattusin kogemata
hullumeelse juhtumi otsa, kus mu mees mõtleb, et minu osalemine tähendab nüüd et
pean poole KÕIGEST maksma .. mis siis et temal on laristaja elustiil ja minu
rahakott seda ei kannata. ja see pidev temale meeldetuletamine (et mul pole
selleks või tolleks piisavalt raha) viib igasuguse suhteisu ära, sest see
näitab, et ta ei oska minuga arvestada. Pidevalt teeb midagi teisiti kui oli
kokku lepitud, nii et mina pean ka rohkem plekkima jälle ja kõik arvel olev raha
kahaneb kohutava kiirusega. Rääkimata närviminekutest ja stressist. Vastik, et
pean sellepärast suhte lõpetama, aga seksiisu ka enam pole selle rahajama
pärast. Ma olen väga jahmunud, et nii palju naisi nõuavad, et nemad ise maksavad
ja kannavad ja avavad ja jne. Mulle meeldib väga-väga olla naine, kelle eest
mees maksab, kannab ja avab. Võlgu ma ei jää. Olen ka ise täiesti maksevõimeline
ja arvan, et minupoolne rahaline panus ei olegi väiksem. Aga kohvikus ja
üheskoos toidupoes käies meeldib mul küll rahast üldse mitte välja teha. Seda
vist ilmsel põhjusel, et mu esimene abikaasa, kellega väga noorena suurest
pirrutulearmastusest abiellusin, lasi umbes 97% kõigist kuludest mul kanda, 98%
kõigist töödest mul teha ja koos uksest sisse minnes pidin kord peaaegu peadpidi
ukse vahele jääma tema järel minnes. Kandsin süles korraga last ja suurt kotti.
Tegelikult on sedapidi, et on naisi, kellega suheldes enamik mehi tahab ust
avada, mantlit selga aidata ja raskemid asju kanda ja on naisi, kelle puhul
enamikul meestel ei tule see pähegi. Esimest tüüpi naised peaksid seda võtma kui
komplimenti oma naiselikkusele. Kus see kirjas on, et naine peab meeletult oma
välimusele kulutama? Olge nii lihtsa välimusega nagu olete, oma viga kui
investeerite välimusse, et kõigile meeldida :) sellepärast te vanatüdrukud
oletegi, et nõuate meestelt imesi, samas nõuate võrdset palka. Kui olete
võrdsed, siis olge igal alal. Meestel pole sellist rahakotti, mida teie ootate.
Oodake edasi! no tahta eesti naiselt, et see miskit maksaks ..... tule taevas
appi, need kuramuse rahakaanid imevad mehest viimase ja siis veel näägutavad ka
hommikust õhtuni ega viitsi oma poritiibu laiali ajada? mehed ja naised olevat
võrdsete õigustega, seega on naisel ka õigus maksta oma osa arvest. küsimus on
põhimõtteline.
Kiire guugeldamine ei andnud eestikeelse veebipoolituse kohta ühtki tulemust,
seega tuli muuhulgas tekitada hyphenator.js jaoks et.js poolitusmuster – aluseks
Enn Saare TeX-muster – ning … nii lihtne see oligi Enn lubas tulemuse LGPL alla
ning loodetavasti jõuab see varsti ka hyphenator.js ametlikku distributsiooni,
seni võib küsida ajutist versiooni minult meilitsi … või pruukida
tehnokratt.net/hyphenator/mergeAndPack.html generaatorit. Kasutuselevõtt on
imelihtne: Hyphenatoriga tuleb kaasa mergeAndPack.html mis pakib poolituse,
vajalikud keelemoodulid ning seadistused kenasti üheks minimeeritud
javascriptiks kokku (olgu siiski lisatud, et mergeAndPack ei tööta otse kettalt
avades vaid eeldab turvapõhjustel käitamist veebiserverist -
tehnokratt.net/hyphenator/mergeAndPack.html abiks) Linnutad seal soovitavad
keeled, vajadusel timmid poolitamise agressiivsust ning lisad klassi mida vaja
poolitada (vaikimisi eeldatakse, et lisad poolitamist vajavale sisule klassi
hyphenate – minul siin Thematic’u peale tehtud kujunduses sobib entry-content
päris hästi); hetkel tasub mitte lubada CSS3 poolituse tuge (bugi on
raporteeritud), sest vähemasti Firefox 3.6 kasutajad saavad sellel puhul
veateate (võib muidugi ka leppida sellega, et nad peavad lugema poolitamata
teksti ning lihtsalt muutma onError funktsiooni {}-ks ehk
mitte-veateadet-väljastavaks). Tulemuseks saad teksti mille võid kopeerida nt
hyphenator-et.js failiks. WordPressi puhul tasub see sokutada oma kujundusteema
kataloogi ning kui lisada functions.php-sse järgmised kaks rida peakski kõik
toimima: World Usability Day on sedapuhku eriti maagilisel kuupäeval 11.11.11 –
ning juhtumisi on mul au modereerida selle tähistamiseks Tallinna Ülikoolis
korraldatavat kasutatavuse päeva üritust (mis esinejate nimekirja vaadates saab
maailmapäevale kohaselt olema peamiselt ingliskeelne). Ja kuna täna toimub
toimkonna koos-oleks – ning mul on see nädal ees veel mõned otsapidi
kasutatavusega seonduvad tööd – võiks veidi soojendust teha. Nimelt sain ma
eelmisel nädalal … vist selle aasta esimese parkimistrahvi. Tänu MoPa-nimelisele
Androidi-rakendusele on oluliselt vähenenud juhtumid mil kiirustades jääb
parkimine alustamata – ja lisaks vähenenud ülekulud tiksuma ununenud aja arvelt.
Aga eelmisel nädalal läks nii, et m-parkimine vähemalt Elisa võrgus ei toiminud
mistõttu sõnum läks kell 8:25 teele, aga vastust ei tulnud. Püsikasutajana ei
jälgi ma enam ammu vastuseks tulevaid sõnumeid, sest 99 % ajast ei sisalda need
midagi olulist ning jama ilmnes alles trahvilipikut nähes. Õigupoolest tuli kell
12:08 ka teade, et m-parkimine ei toimi … aga selleks ajaks teadsin ma seda
isegi. Ehk siis on meil m-parkimise näol tore massirakendus, mis muuhulgas: ei
väljasta mittetoimimise korral adekvaatset infot toodab püsikasutaja jaoks
infomüra on piisavalt ebamugav, et kasutatavuse tekitamiseks on vaja app’i (mh
vältimaks unustamist ehk üle-maksmist) ainus API on seesama
mürarikas/vahelmittetoimiv SMS (tõenäoliselt annaks MoPa rakendust edendada
jälgides SMSe ning korraldades paanika kui need ei vasta ootustele – aga selleks
peaks ilmselgelt keegi selle eest mingit raha kah maksma ning tõenäoliselt
rohkem, kui appstorest saada õnnestub) ilmselt ei oma ka parkimisteenuse-pakkuja
jaoks lepingulist tingimust, mis sätestaks kasutajasõbraliku probleemilahenduse
teenuse mittetoimimise juhuks Kui süsteem teadaolevalt ei toimi, võiks mõistagi
aidata parkimiskorraldaja kõnekeskus, mis lihtsustatud korras trahvid tühistaks
– paraku seletavad nad varmalt, et otseloomulikult on minu ülesanne lugeda läbi
SMSid ja jälgida nende korrapärast saabumist … selmet nende asi oleks tagada
maksesüsteemide toimimine. Sellest on muideks varem kah juttu olnud (terv!,
Karol). Kaubanduskeskuse puhul pidavat olema maksetõrke aeg mille järel inimesed
täislaaditud ostukärud saali jätavad ja lahkuvad ca 10 minuti kanti – mis
tekitab palju jama ja paneb müüa sisuliselt vastutama e-maksete toimimise eest.
Parkimise puhul … noh tegelikult on sarnane lahendus, nagu nähtub
kommentaaridest: Tõe huvides olgu lisatud ka Mardi hilisem kommentaar, ehk siis
viha tekitab ennekõike kliendisuhe hetkel, kui õnnestub trahv saada: Muide mina
olen Europargile alati maksnud parkimise eest. Las nemad ka teenivad, ega mul
kahju pole. Aga need “ trahvid ” on sigadus – ajuvabalt kõrged, nagu kliendi
varitsemine: “ Ahaa, VAHELE JÄID! Nüüd me alles KEERAME sulle!!! ” Klient aga
võib-olla lihtsalt unustas või m-parkimine ei töötanud vms. Seetõttu kui ma
kunagi peaks mõne selle trahvi saama, siis ma tuimalt ei maksa seda ning ei
tunne ennast ka üldse halvasti. Ja tõe huvides olgu lisatud ka see, et olen
teemat EuroParkiga arutanud ning nad on sisemas ka ise arvamusel, et klientide
kottimine ei ole mõistlik äri ning proovivad vaided mõistusega lahendada. Küllap
läheb sama rada ka minu seekordne vaie ehk kõik saab kenasti korda … aga siis ma
sattusin netis seda vaiet täitma ja … see asi sobib paraku õpikusse: Kõigepealt
on tore sisestada vaide number – milles sisaldub muideks kontrolöri ID, kuupäev
ja kellaaeg – ning siis lisada sinna juurde seesama info kenasti lahtrite kaupa
aidates ühtlasti parkimiskorraldajal meelde tuletada, kus täpselt asub ala EP25
ja mis trahvi peal kirjas oli. Ilmselt ei piisa aga sellestki, sest järsku on
keegi otsustanud kontrollida mis linnast üldse jutt käib. Ja siis tuleb ports
punkte, mis arvatavasti peaksid paneme vaide esitaja oma kavatsusest loobuma –
kas ikka maksid, tegid seda kohe, vastussõnumi said jne. Vaide SISULISE OSA ehk
minupoolse selgituse jaoks on jäetud imetilluke lahter. Edasi … Arvake ära mis
juhtub, kui ma otsustan vaide teele saata? Loomulikult saan veateate: Mmmm …
kogu probleem ongi ju selles, et teie maksesüsteem ei toiminud ning ei saatnud
vastust mille ma vastava radio-buttoniga ka kenasti ära märkisin, eksju? Sealt
edasi kuvatakse mulle kinnitus-popup kus minu tekst on segamini igatmasti
tehnilise infoga (ülaservas oli mh MAX_FILE_SIZE 8000000) ning nupp selle
väljatrükkimiseks: … ja vähemalt OSX+Chrome puhul juhtub Prindi-nuppu painates
järgmine asi: Ma siia sappa mingit moraali lisama ei hakka – kuigi kange soov
oleks kehtestada kasutaja-poolne leppetrahv tarkvara-arendajatele. Ahjah, sai ju
just pikalt arutatud, et trahv ei ole lahendus kah … Pealtnägija 26.10.2011 lugu
lingibörsi abil SEO-teenust pakkuvast firmast Optim Technology väärib veidi
pikemat taustaselgitust – nii sisulises kui tehnilises mõttes (mh sai tutvutud
saates mainitud vallaveebi häkiga seestpoolt ja aidatud neil pättvara veebist
eemaldada). Lühike sisuline sünops on järgnev: Tegelikult kasutatakse selleks
lingibörse (vallaveebi juhtumi puhul venelaste sape.ru) ehk teenuseid, mis
võimaldavad ühel poolel paigutada veebi tekstilinkide müümise koodi ja teisel
poolel neisse veebidesse linke osta Lingibörsidesse on sisse ehitatud mh pidev
monitooring, nt kui Google võtab linke müünud saidi oma indeksist maha peatub
automaatselt reklaam/rahavoog jne – ehk kõik mänguosalised on teadlikud, et
otsimootorid peavad sellist tegevust lubamatuks ning tegelevad igapäevaselt
aktiivse kassi-hiire-mänguga Lingibörsi kood satub veebidesse mitmel moel –
leidub pisemate saitide omanikke kes kasutavad võimalust raha teenida (mh on
suht mõttetu sisuga liiklust suunavate minisaitide pidamine täiesti eraldi
tegevusvaldkond SEO-maailmas), on veebimeistreid kes klientide teadmata nende
veebe ära kasutavad – ja lisaks on hea äri-idee häkkida massiliselt
veebisaitidesse pannes need linke kuvama Vaadates Optimi ja nende klientide
sape.ru börsilinke paistab, et .ru puhul on tegemist peamiselt linke müüvate
veebidega ja mitte-.ru puhul häkitud saitidega – muuhulgas jäi silma, et samal
päeval (öösel) saates mainitud vallaveebiga on täpselt sama kood lisatud ka ühte
hispaaniakeelsesse veebi ehk tegu on olnud business-as-usual häkkeriga kes
tõenäoliselt hankis endale veidike FTP-paroole ja asus nende abil raha teenima
(vaadates vallaveebi logisid pakun, et häkker on pärit vene/ukraina suunalt)
Pärast Pealtnägija intervjuud on Optim lisanud oma veebi tööriista mis peaks
aitama leida veebilehele peidetud spämm-linke ning deklaratsiooni: Optim
Technology eksperimenteerib aktiivselt rahvusvaheliste tehnoloogiatega, mis
hõlmavad ka lingibörside kasutamist. Samas soovime, et linkide müük Eesti
Vabariigis toimuks 100 % seaduslikel alustel. Pole midagi halba selles, kui
koduleht osaleb lingibörsidel lehe omaniku soovil ning teenides omanikule
lisatulu. Samuti tuleks sellisel viisil teenitud tulult maksta ka seadustega
määratud maksud. Paraku on Optim kas jätnud lugemata Google’i veebimeistritele
mõeldud Quality guidelines’i (ehk nad ei jaga SEO’st ööd ega mütsi, milles ma
sügavalt kahtlen) või eksitab tahtlikult oma kliente – sest vägagi selge sõnaga
on seal öeldud nii: Tegemist ei ole muideks mingi uue teemaga, näiteks jääb
kiire guugeldamisega näppu Matt Cutts’i postitus aastast 2005 Text links and
PageRank - ehk Google tegeleb aktiivselt sellega, et tabada müüdud linke ning
vältida nende arvestamist otsitulemuste järjestamisel. Olgu lisatud, et peidetud
linkide avastamisel saab linkiv sait nipsti indeksist kinga – näiteks sattusin
ma 2009-suvel mõnede Eesti saitide peale mille sappa oli neid haldav
veebimeister lisanud lingid parim-ee kataloogi alamlehtedele. Palusin
saidi-omanikul lisada lehele Google Webmasters Tool’i tuvastuskoodi ja sain
peagi näha järgmist teadet (kuna veebimeister on vahepeal vahetunud peidan saidi
nime): Ja otseloomulikult pole Google’i poliitikas midagi erakorralist, ka kõik
teised otsimootorid näevad vaeva pakkumaks “ orgaanilisi ” tulemusi … ja kes
mõistab venet võib vaadata (arvatavasti autorikaitse eesmärgil suvaliste
klipijuppidega pikitud) intervjuud Война между Яндекс и биржой ссылок sape.ru
kus viimase tehnikapealik selgitab süsteemi tööd. Muideks – isegi Optimi
ärimudel “ arve ainult toimiva positsioneerimise eest ” ei ole unikaalne vaid
lingibörsi-vahenduse vallas pigem tavapärane. Tänu tegelastele nagu sape.ru ja
selliste teenuste pisivahendajatele nagu Optim saavad kasutajad otsitulemusi mis
ei vii neid mitte parima kliendireputatsiooniga ettevõtte juurde vaid seltskonda
keda ei häiri ebaeetiline turundus kanalites mille peamiseks kasutajaks tunduvad
olema saidid stiilis asian-t33n-pr0n-com ja russian-mail-order-brides-co-uk.
Septembri algul teemaga tegeledes jäi silma näiteks selline valik Eesti
ettevõtete domeene mis kasutasid sape.ru börsi teenust (samadel saitidel oli ka
Optimi enda linke miska tundub, et tegemist on nimelt nende klientide ja mitte
omal-käel-üritajatega) : aknauksemaailm-ee, sfinksehitus-ee, kodusisu-ee,
call-ee, veebiabi-ee, planb-ee, lenovo-ee, ereal-ee, kauponline-ee,
uksetehas-ee, gidrocity-ee. Pealtnägija tarbeks tehtud helita kattevideo
otsimisest, leidmisest ja peidetud linkidest leiab siit. Nüüd aga tiba
tehnilisemaks – kuidas siis asi käib? Hea ülevaate linkide ostmisest SAPEs annab
nende enda õppevideo http://vimeo.com/23869111 ja tõepoolest, tegemist on väga
vinge tööriistaga mis muuhulgas võimaldab otsida sobilikke saite lähtuvalt
märksõnadest ja pagerank’ist, hallata keerulisi kampaaniad ning kontrollida
ostetud linkide toimimist. Veebimeistri jaoks on olemas õpetused kõigi tuntud
sisuhalduslahenduste jaoks – reeglina PHP-kood mis suhtleb SAPE serveriga,
hangib sealt värksed lingid ning siis kuvab need veebilehel sobilikus kohas.
Kood sokutatakse sisuhalduses mõnda vähekäidavasse nurgatagusesse ja näiteks
Lasva valla veebi puhul pöördus selle poole jupike Typo3 index.php sabas: Nagu
näha lisatakse saidi enda linkidele ühtlasi noindex vältimaks väärtusliku “
lehemahla ” lahjendamist mitte-börsi linkide poolt. Väga kaunis ja
professionaalne Pealtnägija jaoks tehtud teises kattevideos soovitaks aga eraldi
vaadata kohta mis algab ca 1:20 peal – seal on näha konkreetse
lingibörsikasutaja kood ning kui seda guugeldada tuleb välja üks hispaaniakeelne
sait … mis on juhtumisi saanud endale börsikoodi samal päeval Lasva veebiga ehk
08.11.2010: Sarnast SAPE-linkide märgendust ehk div_id=’sp’ hakkas silma veel
mitmes saidis, enamus neist Dreamhost’i all: Nagu näha (vaata kasvõi kattevideo
liikuvad pilti) käivitatakse kasutaja brauseris javascript mille alla-laadimise
käigus teavitatakse serverit muuhulgas kasutusel olevast brauserist … ja see c=
parameeter sisaldanuks saidi cookie’t (mis võimaldaks mh tulevikus minuna sisse
logida) ning r= refereri (ehk kuidas kasutaja laagri lehele tuli). Vot nii. Kes
oskab ja tahav kaevab (või kaebab) edasi, mina nüüd jälle jupp aega meedias ei
esine (see siin oli lihtsalt liiga huvitav juhtum – olen nimelt mõnda aega
pisteliselt peidetud linkide teemaga kokku puutunud ning aidanud veebe puhastada
/ turvaintsidente lahendada; lisaks mainis Mihkel Kärmas mulle teemat kohas
mille veebis ma 2009-suvel esimest korda peidetud linkidega kokku puutusin …
ning ma lihtsalt ei saanud jälgida oma head tava anda veidi taustainfot ja siis
ajakirjanik pikalt saata; jamuideks, guugeldage veidi ja tekib tunne, et ka
Optimi taga on PR- ja ajakirjandusteaduskonna lõpetanud. Javeelüks usability &
veebi lugu – proovisin nimelt www.energia.ee uut kliendiinfosüsteemi ja tunded
on (vähemalt esialgu) kahetised, isegi poole-kolmetised. On mitmeid detailide
lahendusi mida tasuks kindlasti eeskujuks võtta ja maha viksida, on ühendatud
avaliku ja kliendiveebi mudel millel on plusse koos (minumeelest) liigse
keerukusega ning on ka kohti, mis mul karva tõsiselt turri ajavad. Olen
eile-täna pisikeste juppide kaupa püüdnud mõista mis seal toimub ja panen kirja
enne, kui (a) huvi kaob (b) minust saab profikasutaja. Kõigepealt sellest
keskmisest, ehk ühendatud avalikust ja kliendiveebist. Sama on Swedbankil, neid
kahte seob täiesti juhuslikult Margus Simson (terv!) – aga kui Swedis satun ma
sisselogimise järel oma konto “ avalehele ” siis uus energia.ee on realiseerinud
julge nipi, lubades mul turvalise ID / mID / panga / isikukoodilepinguga
sisselogimise järel jääda 8 nädalaks tuvastatuks (mõned karmimad tegevused
nõuavad hiljem sessiooni taas-autentimist, mis on mõistlik). Praktikas tähendab
see seda, et millal iganes energia.ee veebi naastes satun ma tiba
personaliseeritud esilehele, kus on paremas servas võimalik teatada näite ja
näha võlgnevust – mis on tõenäoliselt ka peamine põhjus, miks ma sinna veebi
satun. AGA kui ma tulen veebi, login ennast sisse ja satun oodatud iseteeninduse
asemel esilehele kus on paremal näiduteatamine, vasakul mingi tervitus ja
allpool … noh justnagu ülejäänud EE veeb (selle eripäraga, et iseteenindusse
sisenemise nupp midagi ei tee) olen ma pehmelt öeldes taburetilt tõugatud. Umbes
kolmandal korral hakkasin ma aru saama mis toimub ja see on natuke palju, IMHO.
Yess, ID ja mID on esile toodud, ilma tobeda graafikata, mainitud võimalus
meeldejätmiseks koos inimkeelse selgitusega – ja pangalingid on diskreetselt ära
peidetud ent vajadusel kättesaadavad. Kusjuures on välditud pankade logosid,
kasutatud vaid korporatiivset tasutavärvi, ma kohe ei saa olla seda kah siia
panemata (tõsi, hiirega hoverdades lähevad need nipsti ikka logodeks millega
kaasneb tekstihüpe ja koleduse hirmutav kasv, äkki annaks lisada pisike fade? ja
huvitav oleks teada, kas oli kõva kauplemine selleks et SEB saaks vasaku koha ja
Swed lohutuseks gradient-tausta … või vastupidi?): Ja edasi saabun ma siis
lehele, mis oma täies pikkuses näeb välja vot täpselt sellise rull-kardiinana
nagu paremal näha (klõpsates näeb 1:1 suuruses kah, fold on umbes tasumata arve
teate juures – ja olgu lisatud, et see arve ootab lihtsalt otsekorralduse
kuupäeva saabumist). Tere ise kah, aga kus on lubatud e-teenindus? Rullides
pilti allapoole tekib tunne, et sisselogimine ebaõnnestus, sest mulle kuvatakse
midagi mis sarnaneb esilehega kust ma just tulin – ainult selle vahega, et nupp
“ sisenen e-teenindusse ” ei tee enam midagi. Veidi sekeldamist ja avastan
näidukasti juurest lingikesed, mis tõesti viivad mind e-teenindusse ehk peamenüü
alla tekib juurde suurte ikoonidega alamenüü. Raske saatuse tahtel satun ma
seejuures mitte võrdlemisi adekvaatsele arvete-lehele (kus mulle kui hetkel
ärikliendi rollis olijale paraku midagi ei kuvata) vaid … näitude teatamise
lehele. See näeb välja nagu vasakul, mõistagi saab klikkides vaadata 1:1 – ja
fold on selle koha peal kus tütarlapse dekoltee algab (lõpeb?) ehk sisuliselt
saan ma teada, et oleks tore näite ikka teatada. Edasi siis näidutabel,
pealkirjastatud arve saatmise aadressidega ning väikselt kuvades tarbimiskohta –
v.a miskipärast minu erakliendivaates, kus on ainult paberarve-aadressid mis on
eriti abiks, kuivõrd olen tellinud e-arve juba aastaid tagasi. Paremal pakutakse
mulle hulka teenuseid millega ma olen juba liitunud ja all võimalust anda näit
kord aastas ja maksta ennustuse alusel – mis muideks juhtub nii ehk naa kui ma
ei suvatse näitu teatada, ainult et nüüd pean ma sisseloginud olekus ja
tarbimiskoha näitude lehel olles täitma käsitsi mingi ankeedi. Halllooo? Ja siis
õpetused selle kohta kuidas veel saab näite teatada, täitsa brå ju (mmmm … kas
lepingu number pole siis unikaalne, st miks on vaja ka isikukoodi?). Aga ma ei
saa vastu kiusatusele värvida sellel lehele ära alad mis puutuvad minu
käsilolevasse näiduteatamistegevusse ja mis mitte. Sisu / müra suhe pole just
kiita ning kogemus ütleb, et mu pilk õpib kiiresti fikseeruma eesmärgikohasel
ning EE võib tulevikus seal kõrval käia välja mida tahes head ja kasulikku, minu
jaoks on see müra-ala. Küsimus pole isegi selles, et oluline osa lükatakse
allapoole foldi kuhu kasutaja kunagi ei satu (L saatis mulle seepeale isegi
lugemist, aga too jutt ei käi kasutajaliidese funktsiooni olulise komponendi
ärapeitmise kohta) – lihtsalt neid asju tuleks mulle kaela määrida sobilikul
hetkel ning mitte hoida navigatsiooniks vajalikud jubinad enamvähem koos. Javeel
– mulle meeldivad vasakul asuvad tekstimenüüd läbimõeldud võtmesõnadega. Muudaks
selle hulga erinevaid sõnumeid oluliselt paremini leitavaks, hetkel on kogu veeb
üks suur tekstikastikeste põld millest ma pean ennast läbi närima (eeldusel, et
mul on mingi motivatsioon seda teha). Kui inimkonnale meeldiksid suured
värvilised ikoonidega varustatud tekstid oleks issand loonud adwordsi
tekstireklaamid just sellistena A lõpetaks jällegi positiivse noodiga. Läbi
viimase aasta on üheks minu valve-argumendiks (jah, hea mõte on enne
programmeerijaks hakkamist käia koolis ja kuulata ära vähemalt Priit Raspeli
andmebaaside kursus, sest …) olnud näide aadress-andmete sisestamisest nii, nagu
see käib enamuses infosüsteemides st valid dropdownist riigi (Afganistan, yes?)
, siis regiooni jne kuni lõpuks , kui aadress on korteri täpsusega määratud,
palutakse mõelda välja postiindeks. Aga EE uues veebis on nii, et
harmoniseerimata aadress on punane ja kui muutmiseks sisestada osa aadressist
pakub ta välja Eestis olemasolevad harmoniseeritud vasted ja ei mingit
lahter-haaval selektimist. Selle nipi võiks kasutusele võtta veel paljudes
lahendustes: Aga miks mul on 2 viitenumbrit, teine e-arvega ja teine paberiga?
Krt seda teab. Samuti nagu seda, miks ma saan siseneda korteriühistuna ja lisaks
on veel miski eraldi volitus kirjas … Minge lugege parem levinumaid müüte
tuumaenergia ohtlikkusest ja tundke ennast hästi :-P Kolm asja mis mina teeksin
kohe ümber: logini järel satun lehele, mis jätab mulje saabumisest
e-teenindusse: menüü, asjakohane sisu prominentsel kohal (37BB oleks muidugi
palju küsida) kui ei ole kindel, et sellele kliendile peab praegu mingit
pakkumist / jutustust näitama, jätaks näitamata sisseloginud klienti ei hakka
naasmisel tervitama, näiduteatamine on kenasti integreeritud avalehe kujundusse,
samuti nupp mis viib mind e-teenindusse (hetkel ei leia ma seda nagu üldse) ps.
tänu WPtouch‘ile võib tehnokratt.net’i nüüd üsna julgesti ka telefoni ja muude
i- ja a-seadmetega vaadata Viimane veerg Mina olen Peeter Marvet
(pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu
ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses
surutisega esilehe mahtu vähendatud 8 %. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel
ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles
võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud
(transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.