Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj oasseárvvalusáv,”Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra)”.
ietjá sajijn væráldin gávnnujin åvdutjis giellalávggommánájgárde ja giellalávggomskåvlå.
Rámádin subtsastuvvá lippav værrodi.
Juohkka lágásj dálkkádagán.
• Máná ja nuora galggi oassálasstet solidaritehtabargguj gånnå iemeálmmukrievtá li vuodon
Sierraláhkáj ájnas la rijkalasj
sáme dilijt vieledit, ja láhtjet sajev bájkálasj árbbedábijda ja variasjåvnåjda.
Sámi giellagálldo l ådå næhttabielijt dahkam iesjgeŋga sámegiela addnij dárboj vuodon.
Máná bierriji bessat oassálasstet hábbmit dárbulasj rájájt ja njuolgadusájt mánájgárde sæbrástallamin.
19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem
Vuoseda divna ássjijt
Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit.
Teáhter Beaivváš sámi Teáhter le nasjonálalasj institusjåvnnå mij fállá vijdes teáhterfálaldagájt vuostatjin sáme gæhttjijda Vuonan, valla manná aj sáme guovlojn ráddnárijkajn.
• besa gujttit jus mánná ij sierraåhpadimev oattjo
Amen.
máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimijt ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja juohkusijda
Uddni li ållo sáme årrum stádajda ja tjoahkkebájkijda árbbedábálasj sáme årromguovlo ålggolin, sierraláhkáj Osloj.
Mij la gássjel ?
Uddni duodjára ja dájddára lándav miehtáj gæhttjali allasisá bargov dahkat ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusás.
Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni.
rubmahin aktiduvvat ja viesso värron Kristusin ålliduvvat.
Guorrasit ságastit vissa temáj jali vissa tjuolmaj birra.
Gájbbádus máhttet tjálalattjat åvddånbuktet duon dán suorgen le stuorrum.
Ja dån guhti illa sámegielav oahppam.
Gehtja makkir prosjevtajt ma li dårjav oadtjum ájggegávdan 10.02.17- 04.05.17:
Muhtem dárogielak jårggålusájn la “ samefolkets dag ” vuojnnum, dajna gå sáme la “ same ”, álmmuk la “ folk ” ja biejvve le “ dag ”.
Sámedigge jahkásattjat iesjgeŋga fágaj ja klássaj vuorodimij gaskan mierret.
Dåktår máhttá aj åtsådimev rievddádusás válldet.
Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes.
- Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát.
Bálkká stuorrudahka le 15 000 euro.
Oahppe buohtastahttá ietjá sæmmilágásj nammadusáj, duola degu luoppal, sláddo.
Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen.
600 000 divras iellema.
Duodden gå ij la vejulasj ietjas iednegielav adnet de la gássjelis ájnas diedojt ávkkit.
Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu.
Oajvveoasen Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta le gatjálvis kultuvrradádjadusás vijdes sisanujn.
BÁJKÁLASJ MIERRE GÅ
Ságastallamin bierri aj giehttot majt oahppe ietjas oahppama birra ájádallá.
Rijkabiejvve l biehtsemáno 10. b. 2009 dåhkkidam proposisjåvnåv.
Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet.
Bargge gudi bargon soapptsu álu dåbddu dagu siján li ållo fámo.
Sáme Giellagáldo bargguj gullu aj moallánakbarggo, giellamierredibme ja giellasuodjalimbarggo.
Sámediggeráde galggá aj nammadit luohkkojuohkusav mij galggá gehtjadit jus udnásj háldadibme le hiebadum miehttsebarggij dárbojda.
Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru.
1. doajmma Diehtojuohkem mánájgárdde- ásadime birra sámij mánájda
Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6 % maŋŋemus jage.
buktet buojkulvisájt muhtem dilijda gånne le ávkálasj ieŋŋiskgielav máhttet
Åhpadusmihttomiere
– Julev- ja oarjjelsámegiela li ájn vil rasjep dilen gå nuorttasámegiella, ja jur dan diehti li sierralágásj ájnas, gájkka da gålmmå sámegiela li dássásattja giellalihton, javllá Sámedikke rádesebrulasj Lars Filip Paulsen.
Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj.
Danen gåvvidip barggij sajev, rållav ja viehkev aj dán kapihttalin mij sisadná mánáj gasskavuoda tsieggimav, gasskavuodajt ja sosiála aktijvuodav gaskanisá.
Dat duodastij ilá alla dáse låssåmetállajs ja birásselgajs Arktisin vájku industriáliseridum guovlojs le guhkken ierit.
Giellarudájda gulluji guovtegielakvuohtadoarjja suohkanijda ja fylkkasuohkanijda, njuolggadoarjja giellaguovdátjijda ja giellaprosjektarudá masi åhtså.
Pedagogihkalasj jådediddje galggá bagádallat ja gåtsedit vaj mánájgárddeláhka ja rámmapládna tjuovoduvvaba pedagogihkalasj bargo baktu.
E aktak ietjá oassálasste máhte dakkir vuorodibmáj vuosedit.
máhttelisvuodav láhtjet vaj bájkálasj sebrudahka bæssá åhpadussaj ávkálasj láhkáj sæbrrá.
Rádeájras Vibeke Larsen låhpat dajna jut mij gudi lip álggoálmmuk avta værálda boandámus rijkajn beras lulujma ietjá álggoálmmugij åvddånahttema ja riektáj åvdås barggat, dásseárvvosuorgen aj.
Dáv máhtáv huj buoragit
Dán girkko birás le tjielggasit sáme birrasij bájnnidum.
Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles
Oattjo náginav lahkabájkes subtsastittjat muhtem sáme árbbedábálasj æládusá birra.
Njuolgadustjála vuoroduvvam iellemslájaj birra (bisodit ájtedum slájajt buojk. várregásajt, sválajt)
Ållessjattugijn gejn li rievtesvuoda joarkkaåhpadussaj, li rievtesvuoda oadtjot ietjasa almmamáhtudagájt árvustaláduvvat ja máhtudakduodastussaj.
- Dát le vuostasj bále Vuodna le sáme nissunij vuojnnusij buktám ietjas AN-rapportajn, ja dánna le Sámedikke vuojnno læhkám viehka ájnas.
De vas bajás gehtjas.
Heamturh eatnamistie, gaedtijste.
Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet.
- Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj.
Stáhtan la riektávælggo vaddet sámijda máhttelisvuodav duodastit ja åvddånahttet sijá kultuvrav.
Sæmmi guosská organisasjåvnåjt ma li tjáleduvvam Sámediggáj åvdep sámedikkeválga maŋŋela (§ 28 d milta). Tjáledit ájnegislistav válggaguovlon
Engerdal suohkan le jahkásattjat rudájt oadtjum Elgå skåvlåv dåjmadittjat, gånnå bargaduvvá oarjjelsámegiela oahpponævoj ja terminologijajn.
árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos
Brevvajienastimskurpon ” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha.
SSB le jur statistihkav åvddån biedjam mij vuoset stáhta ålles IKT-gålo lidjin 10,8 millijárda kråvnå jagen 2011.
Tjårggi strávvesihkarvuodav
Duodje
fábmudagá galggi aj bagádime, diededime ja dakkir
Máná galggi sierra indivijddan duostoduvvat, ja mánájgárdde galggá máná åtsådallamilmev vieledit.
Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012.
tjielggit bájkkenamáv
Bargge gehtjadi mánáj aktijvuodav
Muhtema dåbddi vájvev valla ruvva vássá.
tj: Jubmel, mij gijttep duv.
Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes.
Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkoderpartemennta jådet bargov gånnå galggá gåvvidit dajt suorgijt ma li luondulattja.
Båhtusa Båhtusa vuosedi sáme tjerdalasjvuohta l vádálasj faktåvrrå vahágahttema hárráj, ietján gå seksuálalasj vahágahttem ålmåj gaskan.
Basádismáno 29. biejve Sámedikke bivddi fáhkaseminárraj Altan gånnå iesjgeŋgalágásj tjuolma gå iesjmierredibme ja dálásj hásstalusá tjanáduvvam boatsojæládusláhkaj li vuodon.
Njuolgadusá galggi aneduvvat stáhta, suohkana, ja fylkasuohkana ásadusájs, ja Finnmárkoåbmudagás, gå árvstalli vájkkudusájt sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnemij, æládusájda ja sebrudakiellemij.
dádjadit ja adnet ieŋŋilsgiela bágojt, moallánahkkojt ja gárgadisájt tjanádum ietjas dárbojda ja dåbdojda, bæjválasj iellemij, friddjaájggáj ja berustimijda
Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt.
Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan.
Åssudagán le vijdes aktijvuohta ietjá departementaj ja almulasj oajválattjaj iesjguhtik dásen, ierit ietján váj sihkarasstá sáme- ja unneplågoálmmukpolitihkalasj ulme vuoroduvvi gå politihkka ja dåjma hábbmiduvvi ja jåhtuj biejaduvvi.
Gynekologalasj sellaåtsådibme l åtsådibme mij váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases mij gåhtjudallá skoahtodáhppán mij nåhkå guoddnáj.
Amen.
10. kapihttalin tjadát nammadus sámegielåhpadimev vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån ja buktá oajvvadusájt gåktu udnásj njuolgadusá máhtti rievddaduvvat.
tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt
Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj.
Dijmásj gávdan lij sån rijka nubbe buoremus nuorra sabeksasske.
Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen.
Danen le viehka ájnas vaj Vuona sámedigge aktan Suoma ja Svieriga sámedikkij gájksábmelasj álggoálmmukberustimijt vuorodi.
Prosjevtan galgaluluj máhttolåpptimprográmma mij sámeguoskavasj åhpadusmáhtudagáv låggŋi nasjonála girkkolasj åhpadimásadusájn.
Åhpadiddje suojmma Pettera lusi manná ja tjáppagit gahperav Pettera oajves válldá, gahperav bælljasij ja diehpijn.
Vuodnaj bådij moadda jage muv maŋŋela, gå ieddne ja áhttje jámijga.
Dåbdåk gus avta guhti le dásseárvov sáme sebrudagájn åvdedam ?
Mujte muv ármmogisvuodajnat ja luojte muv mättojt ándagis Jesus Kristusa diehti. (h.:
Boahttsu e bäjvválasj gähtjov jagev birra dárbaha ájnnat li viejton muhtem ájgij.
Fáhka sámegiella vuostasjgiellan máhttá aj liehket ræjddon ietjá fágajda.
Gåktu habsijt ja smáhkku rievddá aj, buojkulvissan mierreduvvá majt la bårråm, gåktu la basádam, gåktu biktasa habsijdi ja nåv vil.
Aili Keskitalo, Vuona Sámij Rijkasiebrre
Ienep diededimev lägera birra 2012 aktavuodav válde Birgitta Simmajn Julev stiftan: 0920-4924 58.
Daj gaskan le Sámeráde mij åvdet sámijt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
Rijddo gerralij gå 600 bulkke sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981.
Divna sáme huodnaha vuorrasappo gå 150 jage li ietjastisá ráfájduhtedum.
• Referánssatevsta ma fámilljasuorggáj guosski
Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat.
• láhtjet dilev nav vaj stuoves fálaldagá sámegiela åhpadusáv mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda
– Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner.
“Familljaráde baktu famillja buorebut aktan barggájin váj mujna sjattaj buorep dille”
• bærrájgæhttjat vaj divna máná oadtju målsudahkes ja buorre åtsådallamijt gå gielav adni guládallamnævvon, ræjddon ájádallamijda, ja ietjasa ájádusájda ja dåbdojda
Divna máná galggi bessat åtsådallat siján le vájkkudimfábmo dasi mij dáhpáduvvá mánájgárden.
Muhttijn máná rijddali stågadijn
Euroguovlon le dálla gudát jahkeneljadis gånnå BNP binnu.
Duodden ájggop vuorodit lasedit sáme mánájgárddesajijt aktisasjbargon mánájgárddeåmastiddjij ja suohkanij mánájgárddeoajválattjan.
• Galga viehkev oadtjot duv dárboj milta, váj besa bæjválasj dahkamusájt iesj dahkat nav guhkás gå vejulasj.
Tjielgadime galggi kommisjåvnå konklusjåvnåj vuodon.
• ásadit kursajt sáme gielan ja kultuvran almulasj barggijda
Vájkkudusá ednamin galggi huoman liehket ráddjidum ja båddåsattja, ja e máhte dagáduvvat nav vaj bukti ilá vahágijt.
Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu.
Goassa vásstádusáv oadtju ?
Ienep diedo Sáme Vidnudakåhpadusá birra Ienep diedo de aktavuodav válde Bokenskåvlåjn !
Sujna li buorre båhtusa Artic Winter Gamesijs ja moattet ietjá gilppusijs.
4.1 Máhttolåpptim
Nannit sáme fálaldagájt Oslon.
Fássta Juollodime
Nr. 11 (2008-2009) læreren – rollen og utdanningen (Åhpadiddje – sadje ja åhpadus) nammaduvvá sáme åhpadiddjeåhpadus sierra.
Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton.
Gähttjala umassláhkáj onanerit åvddåla, de l álkkep diehtet masi lijkku.
Ávvudallap slávgájn ja álmmuklávllagijn.
• vaddet mánájda målsudahkes dáhpádusájt ja máhttelisvuodav åvddånbuktet
Vissa ájgijn jagen, åvdemusát miessemärkkkoma, tjaktjanjuovvama ja dálvveguohtomednamijda jådedimij diehti, ällosujttára tjoahkkiji boahttsujt stuoráp älojda ma vuojeduvvi dålusj jåhtulagáj milta.
Barggostipenda sáme tjállijda
Tjoaggulvisá gånnå sáme máná ja nuora li unneplågon bádtjiduvvi sahtedåjmaj baktu åhpadusulmijt ållidit.
Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu divna joarkkaåhpadusáj åhpadusprográmmajda.
Le sváldas vuolemusán juogos-bielen gånnå tjuodtju ”diededa juohkusav” gånnå namádisát máhtá diededit ja aj tjielggit manen juogos duv mielas galggá gádoduvvat.
Dassta maŋŋela hæhttu mierredit guhtimuttja belludagás/listas galggi dajt sajijt oadtjot (ájrrasijt válljim).
Joarkkaåhpadus ”Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs” galggá árvustaláduvvat.
Juollodum li aj rudá kulturmujtojt Guittanasan (Kvitnes) ja Guolleveaigåhpen (Molvik) Bearalvágen látjátjit.
sámegielav almulasj aktijvuodan vuojnnet ja gullat
Ragátmáno 5 - 14. b. gaskan máhttá åvddåla jienastit.
Doajmma le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.
Dáv galggá dahkat ålgoldis kvalitehtasihkarasstema baktu konseptaválljimis (KS 1).
Dáj ássjij bæjválattjat barggap.
Dát gullu sámegiela åhpadusán aj.
Åtsådimev válldá akta goassa jánndurin Galggá tjåhkudallat 15 minuvta åvddål gå åtsådibme váldeduvvá.
Diakona ja härrá barggi sjávovälggogisvuodan.
sámeálmmukbiejve aktijvuodan guovvamáno
Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206.
ruoptusválldegoahtá sajev iehtjádij siegen aloda
Máná soajtti usjudallat iesj lidjin máhttet dahkat juojddáv muhtem dilen mij le iehtjádij låssåt.
Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga.
Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij.
Guoradallam tjadáduváj vuoratjismános jagen 2014 gitta javllamánnuj jagen 2015.
Láhka láhtjá dilev vissa máhttelisvuodav gártjedit sierraloabev vattátjit pládnalága mærrádusájs.
Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen.
Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá.
Biejven biejvve duv ij vahágahte, ij ga iján mánno.
Duv ájádusá
Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj
Jus i máksemusáv EHF-formátan uddni sáddi, máhtá máksemusáv páhperhámen Sámedikke máksemusadræssaj sáddit:
Duola ráddna, gut suv guoran tjåhkkåhij, boahtá viega, ja ruoppsisvuoptak næjttso maŋen.
Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj ?
Sujna guhti åhtsåmusáv vuollájtjállá hæhttu liehket fábmodus institusjåvnåv vælggogissan dahkat.
Guolástime bájkálasj háldadibme Deanus
Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta Sámedikkes.
Lenastivra ja Sámedigge li dårjafábmudagá.
Dábálasj gatjálvis la jus bruvrrá galggá lájddiduvvat áhtjes álltárij.
Guojmmen gesi abårtåv dahká
tjállet tjielggasit disponeriduvvam tevstajt majn li tjielgga fokus ja ássjásasj argumentasjåvnnå
Dát spella dåhkki juohkka tebmáj.
Ienebu friddjavuodan viessu.
Hárjjidalá: Åhpa rållav buoragit vaj sjattá roalla.
Ålles prosjækta máksá 370,2 millijåvnå kråvnå.
Jus la nuorra de bargge álu oajvvadi äjgáda jali ietjá sujttoaddne oadtju diehtet abårtåv la dagátjit.
Barggo sámegielajda jårggålit ja hiebadit tevstajt jubmeldievnastusáj hárráj le biejadum Girkkorádáj/sáme Girkkorádáj.
Javllamánno 5.b Namma: Ánde Trosten Man vuoras: 23 Årromsadje: Deatnu Barggo: Sadjásasj/studænnta Gåktu le miella uddni: Ihkeva buorre!
Oassen sjiehtadusás tjadáduvvá aj juohkka jahkebiele rádádallamtjåhkanibme sáme ássjij vásstediddje stáhtaráde ja sámedikkepresidenta gaskan.
tjielggit dárkkelit muhtem energijagáldoj anov åvddåla ja dálla, ja tjoahkkit diedojt ja statistihkav iesjgeŋga gáldojs gåvådittjat ja dagástalátjit gåktu energijaadno soajttá vájkkudit birrasij bájkálattjat ja globála perspektijvan
Guokta giddagisá li Tråmsån ja Finnmárkon.
Lulle/gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon.
gåktu
Ienebu gulldali sáme musihkav
Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá... 9
tjielggit gåktu giela ja kultuvra dálásj Sámen dejvadi ja gilposti
Miján vádnuna rudá oahppamnævojda, girjálasjvuohtaj, filmajda, musihkkaj ja ållo tsieggimprosjevtajda ruhtadimev vuorddi, duola dagu Saemien Sijte, ådå teáhtarviesso Beaivváš Sámi Našunálateáhterij ja sáme dájddamusea.
Prosjevtan galggi guokta máhttudaktjoahkkájgessusa dagáduvvat, akta akademak åtsådime birra ja akta árbbedábálasj máhttudagá birra.
Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj.
adnet mihttiminstrumentajt, dáhtájt tjuolldet, árvustallat makta båhtusa li dåhkkidahtte, ja dajt åvddånbuktet digitála viehkkenævoj jali daj dagá.
Gieres gájka,
Ávkálasj le jus oahppe oassálasstá, valla muhttijn le ållessjattugijda dárbbo aktan ságastit gå máná ælla lahkusin.
Avtastallamådåstus Ráddidus le álgadam varresvuodaådåstusáv mij oanegattjat javllat vijdet suohkanij åvdås
Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen.
Turista alep åhpadusájn ja rudáj sihti oalle sáme kultuvrav muossádit, valla gatjálvis la gåktu galggá sáme kultuvrav vuobddet váni biejstek.
Ienemus oasse girjjenamájs li oabmásabbo gå 100 jage.
– Mij dárbahip ienep struktuvrajt sáme varresvuodadievnastusáj hárráj, ja julevsáme varresvuodaværmádahka luluj máhtudagáv buktet mav mij Sámedikken aj dárbahip.
Galggá liehket relatijva binnep sierralágásj kvåvtåv åmastit dahpadum juohksin, danen gå mávsulasjvuohta lassánibme rabás juohkusin mierkki ådå økonomalasj máhttelisvuoda ja binnep álggohatte gå galggá vantsav aktan kvåvtåjn åttjudit dahpadum juohkusin.
Dássta stuora gålo sjaddi ja ållo ájgev gållådi.
sámijda. Girkko le dajt prinsihpajt dåhkkidam, ja vælggogisvuohta le duohtan váldeduvvam jáhkkoåhpadusådåstusán.
Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsena hålla Sáme allaskåvlå 30 jage ávvudime aktijvuodan:
Dála tjuovvu oajvvádus oahppamdåjmajda gåktu guhkásåhpadibme ja interaktijvvalasj oahppamvuodo aktiduvvi:
Ienemus oasse buoragit soapptsu sjávodis, buorremielak birrasijn.
Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn.
Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet.
Prosjækta galggá åvddånahttet modellajt aktanahtátjit sámegiela åhpadusáv 13-jahkásasj skåvllåájgen ja alep åhpadusán, ja åvddånahttet dåjmajt gånnå giella ja kultuvrramáhtudahka aktan gehtjaduvvi.
36 rájadus sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno:
Hiebadahtátjit viesso ja moattebelak sáme kulturiellemij buorre kvalitehtajn
Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
Dá mánáj giellaadnuj vájkkudi, danen le ájnas jut dá aj sámegiellaj gávnnuji.
tjielggit dárkkelit gåktu elektromagnehtalasj suonjardibme vuobmanin máhttá dålkkuduvvat ja diedojt vaddet vuobmana birra
Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs.
julevsáme giellakonferánsan
Dát åhpadimgárvvidus hiehpá buoragit guhkásåhpadibmen danen gå oahppe galggi subtsastit, ságastit ja buohtastahttet subttsasijt.
Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij.
låhkåt tevstajt ma li tjáledum dålusj tjállemvuogij milta ja buohtastahttet dálásj tjállemvuogijn
Vihtta stipenda vatteduvvi guhtik 25 000 kråvnnåj, ja stipenda li vattedum åtsålvisáj milta.
Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet.
Bárnijn álu buohtjaoajvve, buohtja, guollavuossa jali sjnjibtjo ruopsudi, gåjkki ja råsjmagin sjaddi gå l guopparinfeksjåvnnå.
Buorre bálle lisj má navoldahttijn danen gå l álggep njittjijt gulldalit gå li sájbbodum.
Kommisjåvnnå máhttá aj guoradallamijt ja tjielgadimijt tjadádit ma li dárbulattja ietjasa loahpamærrádussaj.
Familja vihtta ållessjattuk máná javllin familljaráden sij galggin ietjasa æjgádijt viehkedit muv huksat.
Vijdábut vaj ságastalli sáme guoskavasj ássjij birra prostijan ja prostijatjåhkanimijn, ja vaj jage duogen virgádime maŋŋela máhtti låhkåt binnemusát muhtem liturgialasj tevstav sámegiellaj.
Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav.
gåvådit sámegiela ja ietjá gielaj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt ja adnet grammatihkalasj moallánagájt
– Álggep gå vuosedip mijá dårjav, ja slávggim muv mielas Finnmarkka Pride båttå vaddá gætjájdallamijt sáme siebres.
Gå guovvamáno 6. b. mierreduváj sámij álmmukbiejvven sámekonferánsan 1992, de lij mærrádus sámegiellaj ja moallanahka «sámiid álbmotbeaivi» aneduváj.
Bargadahttijn li tjadáduvvam álmmuktjåhkanime guoskaduvvam suohkanij, ja suohkana politihkalasj jådedibme le vaddám positijvalasj diededimijt.
Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi.
Amen.
NANNIDUM RIEKTÁ TJUOTTJUDUSGUOVLOJ ÅLGGOLIN
Tjärdda árrat ielvvet njidtjebårredávdav
● Jus stáhtalasj oajválattja ja Sámedigge guorrasi tjadádit vijddáp rádádallamijt sierra ássjen, galggi gæhttjalit aktan guorrasit gåktu tjadádit dájt rádádallamijt, ájgev ja sajev joarkke guládallamij (duola dagu tjåhkanime, videokonferánsa, telefåvnnåguládallam, tjálalasj diedoj juohkem), ájggemierijt tsuojggimijda, jus le dárbbo politihkalasj dásen rádádallat, ja politihkalasj giehtadallamvuohke.
Låhkåmsaje vinndegij milta bivddi låhkåmij dagu rabás muŋŋkasælla.
Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin.
Barggo- ja sebrudahttemdepartementa guovdásj dahkamuháj sámegiela sihkarasstemin ja åvddånahttemin, de sjaddá formálalasj åvdåsvásstádus sámegiela njuolgadusájs sirdeduvvat Kultuvrra- ja girkkodepartementas Barggo- ja sebrudahttemdepartemænntaj.
- Viehka dudálasj lev gå nammadus le álmmukriektás álggám ja le vijdes guovlolasj, nasjonála ja rijkajgasskasasj perspektijvav vuodon adnám gå li sáme dutkamav ja alep åhpadusáv guoradallam, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
Jus mánná adná l vuogas de máhttá suv dibddet oadet asidis láhkanijn jali val sisbiktasij.
Sáme girkkoráde galggá åvdedit, suodjalit ja aktidit sáme girkkoielemav ja arvusmahttet vaj sáme girkkoiellem bisoduvvá dárbulasj ja sæmmiárvvusasj oassen Vuona girkkos.
Guovvamáno 6.biejve 1917 álgij vuostasj vuostasj sáme rijkatjåhkanibme, álgadum ællosámenissunis Elsa Laula Renberg.
Råhkålip máná / mánáj åvdås mav / majt dál nammadip.
Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá
Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj.
1 Mos 1:27–28a
Le gus dat ålmåj ?
Giellatjåhkanime
Ednambarggo- ja biebbmodepartementa oajvvadus rievddamij ællobarggolágas guovllostivrra hiejttema hárráj, aktan vuollájbiedjamijn ællobarggoháldadusás Fylkkamánnáj galggá giehtadaláduvvat Sámedikke ållestjåhkanimes åvddål láhkaárvvalus åvdeduvvá Stuorradiggáj.
Jus remissa rávkaduvvá rabás spesialisstasujttuj duv häjmmalánndadikken jali dan lánndadikken gånnå sujtov åtså de hähttu remissav adnet duv sujttoguovdátjis.
Ij åbbå dåktår jali gáhppeliddje máhttá dav vuojnnet.
Guhti munji jáhkká viessu vájku vil jábmá, ja guhti viessu ja munji jáhkká ij goassak jáme.
Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj.
Fámon la aj jus sujtov åhtså ietjá lánndadikken jali dajvan gå gånnå årru.
Hiebadum fállo juohkusijda
Danen la Sámedigge tjåhkanimijt dållam oarjjelsáme varresvuodabirrusij ja duodden dajda, stuoves tjåhkanimijt Sáme dåktårsiebrijn sjiehtadam.
Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo.
Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit
Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Ållestjåhkanimen ja ja juohkusijn li birrusij niellja tjåhkanime jahkáj.
Härrá / Jesus Kristusa / ráfe årrus dijájn / Ráfe didjij gájkajda.
Sámegiella le nannusap dilen daj guovlojn gånnå giella ájge milta le avtastallam ja guládallamgiella læhkám.
Buojkulvisá vuosedi vuostasj gålmmå åhpadusmihttomiere.
Ållessjattuga hæhttuji mánáj gávnnusijt duodastit ja rahpasa liehket dáj sieradusáj gáktuj.
Patentaoajválattjaj gáktuj le ájnas ahte sij dán suorgen várrogisvuodav ja dádjadusáv vuosedi.
Fága máhtudakmihto
Dát hiehpá temá álgon ja bargadahttijin.
tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit
Mánáj vuojno galggi dættoduvvat buohta sijá álldara ja máhtukvuoda.
Máhtáv tjielggit mij la bágo sisadno
subtsastit gåktu muhtem minerála ja bákteslája li dagádum, ja guoradallat muhtem slájajt ma lahkabirrusin gávnnuji
Fáhkasuorgen le sierra berustibme mánájgárde sebrudakmandáhtas ja árvvovuodos sebrudagán mij le bájnnum iellemvuojnoj moattevuodas.
Gássjellis le vaddet jur duolla lågojt guhtik gielajs, valla nuorttasámegiella le tjielggasabmusijt ienemusát oabllum sáme gielajs Vuonan.
Dagá moattelágásj rållajt oahppijda, jali dibddet ietjasa válljit ja hábmedit rållajt.
Evangelium ulmutjav doalvvu aktisasjvuohtaj Jubmelijn, gut la suv sjaddam ja ulmme.
Prográmma
ORIAn baktu máhtá girjijt åhtsåt.
4.
Sámedigge le dan diehti guhkes ájgev barggam nannidahttet sámegielav ja kultuvrramáhttudagájt Mánnáviesojn (Barnehus), maj vásstádus le åtsådit mánájt ja nuorajt gudi li vásedam seksuálalasj illastimijt ja vaháguhttemijt.
Gå máná li tjåjvijs de dábálattjat vuoksi ja sjlåhtju.
Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále.
Aslak Ole Eira tjuojgge guhti vuorot tjuojggamav ållåsit, ja dálla le sån Ráissa joarkkaskåvlå tjuojggamsuorgen.
Siján galggá rievtes bálkká, barggosjiehtadus ja sosiála årniga ja dáj åvdås hæhttup rahtjat.
Sámedikke rádeájras Henrik Olsen árvvet akta suohkan aktu ij nagá prosjevtav dåmadit, ja doajvvu divna suohkana masi dat guosská máhtti duodaj tjoavddusav gávnnat.
Gå la doajmmam bargov Sámedikke åvdås, besa refusjåvnåv gájbbedit mannogålojs/ietjá gålojs ja ietjat máksogájbbádusájt dási tjáledit.
systemáhtalasj máhtudagáj åvddånahttem sáme gielaj birra bohtá ávkken giellaåvddånahttemij divna suorgijn.
Vásstedijga: ” Mij Jesusij Nasaretas guosská, guhti lij profehta, bágon ja dagon fábmogis Jubmela ja ålles álmmuga åvdån, vatteduváj mijá alemushärrájs ja rádeålmmåjs jábmemij duobbmidalátjit ja ruossinávlliduvátjit.
Ienep diedo, guládalá s adjásasj presidænta jn Lars Filip Paulsen, mobijlla 916 18 561.
Izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev.
Dån vuojná mijá gadnjalijt, mijá vájvev ja moarev.
Dálkasdiededimtjála l páhperbiehkke mij gurjon gávnnu gå oadtju jali oasstá hähkka-p-tablehtav.
Ådå testamenta evangeliuma subtsasti mij Jubmela pládna almatjijn le, ja girkko åhpadusá birra.
Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum.
Gájkka máná nuorabu gå 18 jage sämmi goahtefuolken, dat javllá gudi li álmmuktjáledum sämmi årudagán, li aktisasj allamáksosuodje.
Guovdásj oase li lahkavuohta mánájda, sijájt gehtjadit, ep dåhkkida bahás ulmutjahttemav, ja ållessjattuga mánáj aktijvuodav doarjju.
Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
IENEBUV DIEHTET Ienep diededibme rijkalasj unneplågoj,
sámegielav adnet gå almulasj orgánaj guládallá
åtsådallat duogátjis le boandodibme aktijvuohtaj. Nåv gåk rumáj le akta vájku li moadda lahtasa, ja
Duodde hásstalusá guládaládijn
sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Barggat vaj sámij ednam ja resurssa árbbedábálasj adno vaddá avtaárvvusasj åmastam- ja adnorievtesvuodajt, nav gåktu iehtjádij adno le dahkam, lej guovdátjin ådå sáme kultuvrrarahtjamusán 1960-lågo låhpa rájes gitta 1970-lågo álgo rádjaj.
Bájkálasj sámesebrudagáj nannim ja bisodibme le ájnas jus sáme kultuvrra vilá galggá ielle kultuvrran bissot.
Tjårggi strávvesihkarvuodav
Härrá, mij gijttep duv …
Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj.
Gárveda oahppijt oattjotjit dahkamusájt majt e vásstedit rijba.
Sæmmi stádan årrun.
Máidnasat duoppil dáppil DVD.
Sámedikkev guossidit
Gå galggi hárjjidallat gatjálvisájt dahkat de máhttá gatjálvistjåvda aneduvvat.
Aslak Ole Eira tjuojgge guhti vuorot tjuojggamav ållåsit, ja dálla le sån Ráissa joarkkaskåvlå tjuojggamsuorgen.
Gávnnuji aj familljamánájgárde sáme åssudagáj / sijdaj.
Máhttodepartemænnta ájggu aktijvuodav válldet svierigijn dágástalátjit mákkár máhttelisvuoda li gávnatjit tjoavddusijt majt oahppe goppátjij rijkajn máhtti ávkástallat.
Stuorrijdan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Kjårdavatna oarjemus luovtas rijkarájá guoran Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Vasstjørnanij Tjårdadalenin, jávrátjis njuolgga linnja Skjombotnaj, dåppelt Gangarnesetij, vijdábut njuolgga linnja Nordre Bukkevatneta lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Isfjelletij 1437 alludagán, dåppelt njuolgga linnja jávre oarjemus luoktaj 700 alludagán (33 W578072 7556164), dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj Baugevatneta alemus luoktaj, vijdábut dan jávre ja tjátjádagá milta Ruonasjávre rastá Siiddasjávre lusspáj, dåppelt njuolgga linnja Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.
Bájkálasj ulmutjij gasskavuohta guolleluohkojda lij mij mierredij gå Vuodna vuojtij rijddoássjev brihta trålárij ja oajválattjaj, javllá Muotka.
rievddadit ietjam
Vuodotjehpudagá
Oajvvádusá ma badjáni, máhtti liehket sige miellagiddis ja suohttasa.
Politihkalasj vuodo Sámedikke ieneplågoráde ájgegávdan 2009-2013. http://www.samedigge.no/Sammedikke-birra/Organisasjaavnaa-struktuvrra/Samedikkerade
Ulmme le galggi ålles prosessajn vidán jagen ållit.
Konferánsan galggi ájggeguovddelis tiemá, duola dagu rájájt biedjat, seksualitiehta tjábbudagás, gåktu nubbe nuppijt huksat, rájá madtjuhime ja nálsodime gaskan.
Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
Sámedigge ja ráddidus libá konsultasjåvnåj tjadá avtamielalattja gå ådå mánájgárddeåhpadiddje åhpadussaj biejaduvvá ienep dættov åvdedit dádjadusáv sáme kultuvra birra. Dat la ájnas oasse ja gullu Vuona nasjåvnålasj kultuvrraj.
Rijkalasj unneplågoj máhttelisvuoda bájnnemij ja oasálasjvuohtaj galggá nannoduvvat, iehtjádij siegen gå fábmudagá sijáj rádedi.
Sáme bájkkenamá nehtan
åvddånahttet ja lasedit dåjmajt sissŋelin marijnaæládusáj
Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis.
Ja makkir la Sáme allaskåvlå 70 jage dásátjis, jagen 2089?
800 máná ja nuora ålles Finnmárkos ja Frankrijkas li juo sáddim gåvåjt dájddaprosjæktaj mij åvddåla le Frankrijkan læhkám dájddárguoktá Josée Coquelin ja Laila Kolostyák baktu.
Njálmálasj eksámen bájkálattjat dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Sisanedi guokta umasslágásj hormåvnå, östrogena ja gestagena (gulkroppshormon), ma iehtjadij siegen dahki vaj ij oattjo avtak månneluovvanimev ja dajna ij iesselissan sjaddat.
Kultuvrra dåbdojda ságas – gå vásedip juojgav jali duojev masi lijkkup de dåbddåp ietjama sijdan ja sajenimme.
Oajvvesuorggáj gullu guoradallat sámegielav, gånnå guovdásj oase li ietjas giellaadno, dálásj ájge giella ja gåktu giellaadno le tjanádum iesjgeŋga dilláj ja kontækstaj.
Jagen 2005 bådij Divtasvuona suohkan Nordlándan fárruj, jagen 2008 Snåasa Nuortta-Trøndelágan ja jagen 2009 Loabat Råmsån.
Javllamánno 21.
Dánne le aj gatjálvis adnet digitála gáldojt tjálalasj ja njálmálasj tevstajn, ja adnet lájttalis ja iesjrádálasj guottov gálldoadnuj.
aktisasjlistajn máhtti aj liehket diedo gåsi kandidáhtta gullu
61. doajmma Sáme avijsa – ienep adno julevsáme- ja oarjjelsámegielas
Gåjkkådimvuohke le sierra ájnas gahtsomájge maŋŋegietjen ja gå le lievnno.
Berajnammadusá
Umasslágásj buohtjaskuovdo umassláhkáj hiehpi umasslágásj buotjajda ja danen la buorre buohtjaskuovdov gávnnat masi lijkku.
Oahppe máhttá álkkes láhkáj ságastallat åvt-guovte virgij birra ietjas åhpadusprográmmas
Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela sebrudakfágan – Sáme oahppopládna
Gut ij lulu åtsåduvvat mammografidjajn ?
Dilev láhtjet kulturæládusdåmadiddjij æjvvalimsajijda ja værmástagájda
Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij moatte ja iesjgeŋgalágásj arenajn.
Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj
ålles væráldin, ja máhttá rievdaduvvat addnij
Áhtjev ednagav åhtsåliv.
Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit.
Ællosujttoláhka
Bulkkeallaskåvllå le, ietjas guládallam- ja rekrutterimstrategija tjadá, tjalmostam ulmutjijt rekrutterit unneplågåduogátjijn, dán vuolen sáme duogátjijn.
PP-dievnastusán la sjávodisvuohtavælggogisvuohta.
Sámedikken li aktisasjbarggosjiehtadusá lågij suohkanij ja nieljij fylkkasuohkanij.
Sámi Design Days ásaduvvá guovten biejven.
Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit.
MANEN LÅGENANJAGÁGA JUHKI?
Basádismáno 15.b. - Isak Saba riegádij dan biejve 1875.
Sjávodisvuohta gåddå la dán kampánja vuolen ja la aktisasjbarggo Hiehteguovdásjdåjmadagá ja Dássádus- ja nuppástimoahttse gaskan.
– Sij sáme sebrudagáv dåbddi, vaj prosjækta máhttá vuorbástuvvat.
åvddånbuktet prográmmav gånnå li duo dá åvddånbuktemvuoge ietjas jali iehtjádij tevstaj milta
Tjoaggulvisráde ja bájkálasj girkko virgálattja gåhtjoduvvi váldátjit sierra åvdåsvásstádusáv sáme girkkoiellemis jubmeldievnastusán ja ietjá girkko dåjmajn dan milta mij plánan boahtá åvddån.
Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan.
Juohkka sebrulattjaj persåvnålasj sadjásasj biejaduvvá dan milta mij sebrulattjaj gullu.
Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa
Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen.
Ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán la biejaduvvam 2 millijåvnå Sáme Giellagállduj, ja duodden biednigijt ådå giellanammadusá doajmmajådedibmáj.
Mij sihtap rabás prosessav, gånnå stáhtta álgadimev dahká dárojduhttemav gehtjadittjat, ja makkir vájkkudimijt dat la ulmutjijda ja sebrudahkaj buktám.
Bargguj gullu duola dagu guoradallat galles sámegielav iesjgudik dásen bukti, makta sámegiella aneduvvá, makkár gielav æjgáda mánájdisá válljiji ja galles sihti sámegielav oahppat.
Stipenda alep åhpadussaj julevsámegielan jali oarjjelsámegielan, ja sáme giellaåhpadussaj studentajda márkkosáme guovlos
Sámediggepresidentan Aili Keskitalon, guhti le aj Sáme parlamentáralasj Ráde (SPR) lijggepresidænnta, li vuorddámusá ja ávvudallá lávgga sáme aktisasjbargos.
Máhttodepartemænnta sihtá nannit rahtjamusájt rekrutteritjit ienep åvddåskåvllååhpadiddjijt mánájgárdijda, dán vuolen sámegielak åvddåskåvllååhpadiddjijt, bs. dåjmajt sd. diedá. nr. 23.
Dát sihtá javllat buojkulvissaj guhkásåhpadussa.
Akta tijmma le 60-minuhta.
strategijajn dættoduvvá náv “ mánájgárdijn sáme mánájn le dárbbo barggijda sámegielak máhtudagájn ”. sd. diedádusán.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Vuodotjehpudagá
sámelága 3-8 § javllá aj ” juohkkahattjan le rievtesvuohta sámegiella åhpadussaj. ”
sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku.
Lulle / gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá.
Moattes ájnegis almatjijs ja orgánisásjåvnåjs le vissjalit barggam dán hárráj.
Riektá
Dánna muhtem dábálasj åhpadusmihttomiere vuoseduvvi, ja åhpadusdåjman ienep konkrehtalasj buojkulvisá vuoseduvvi.
Ráddidus åvddånbuktá stuorradiggediedádusáv 2009 gidá avtastallamådåstusá birra varresvuodasuorgen.
Ájgij tjadá li ájádallam sámegielav oassen suoma-ugralasj giellajuohkusis urála giellafámiljan, ja læhkám sirádum ietjasa lagámus fuolkijs (balto-suoma) badjel 3.000 jage.
adnet moallánagájt fámilja, ieddne, áhttje, viellja, oabbá, áhkko, áddjá, oarbbimbielle, muohtá, siessá, guosske, ænoj, tjiehtje ja iehke
Sámedikke ájggomussan le dahkat åhpadimvuogádusáv mij vaddá gájkka sáme mánájda, nuorajda ja ållesjattugijda åhpadimsajijt giella ja kultuvra máhtudakåvddånibmáj ja åvddålijguovlluj åvddånibmáj.
Valla sæmmi hæhttu liehket jáhkko nanos sáme álmmugij boahtteájggáj.
Máhtti aj viehkedit aktavuodav válldet abårttåduostudagájn skihpadåben.
Bárne aj máhtti guopparinfeksjåvnåv oadtjot.
Jon Gauslaa (jådediddje)
Ulmutjahttema rievddam le álu stuoráp gássjelisvuohta dájn skihpudagá ienni gå mujtodisvuohta.
Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin.
• ságastallat duv juorrulime birra PP-dievnastusájn ja skåvlåjn åvddål vuoseduvvá
Sámedigge ásat Dájddárkonferánsav tjaktjaj mij sjaddá æjvvalimsaje gånnå bæssá vuojnojt buktet, dagástallat ja dájdav vuosedit.
Le gus dat sæmmi dievddet 30 jage báhttjaj riegáduvvam 1989, dagu instutisjåvnåjda gudi lij aj 30 jage vuoras.
jali
Buorre prostahtastuoredibme ja inflammasjåvnnå prostahtarávsán máhttá buojkulvissan, nåv gåhtjoduvvam prostatijtta, doalvvot vaj lissi ienep PSA:av várán prostahtas.
ságastallat gåktu giellaadno máhttá doajmmat positijvalasj ja negatijvalasj ájggomusájn
8.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij.
Bargge galggi birrasav hábbmit vaj divna máná bessi ståhkamijda ja ietjá dåjmajda oassálasstet, ja vaj ståhkusa ja gávne li mánájda sadjihin.
Ulmusj iesj, lagámusá jali dåktår máhtti oahttsev ánodit.
Návti máhtá beraj- jali værmádakbiebbmosijddan sjaddat:
Prosjækta dættot sáme njálmálasj subtsastimárbbemáhtov, sámegielav stuvssimgiellan ja duoje vuodoteknihkajt ja duodjetermajt.
Åvdåsvásstediddje: Tråmså fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012
Dáv dåhkki dahkat divna fágajn.
Dádjat gal bágojt, valla åhpadiddje ij hiejte delbastimes:- I galga javllat tyll, valla tull, i benger, valla penger.
Vájku moaddása li rahtham, de sierraláhkáj sidáv rámmpot Sáme dájddársiebrev dijá vissjalis bargo åvdås dájddaskåvlå ásadime vuoksjuj.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Álu le luondulasj åhpadiddjáj ságastallamav jådedit.
Moadda sáme suohkanijn le alvos ålgusjåhtem, ja stuoráp ålgusjåhtem gå galgaj barggosajesjatto milta.
Máná vuollelin 18 jage gudi báhkan buolli e galga bávtjasgiehpediddje ja báhkkavuolediddje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn adnet, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl, jus dåktår ij la dav gåhttjum.
Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta.
moalgget álkkes merustallamij birra, ja valuta ja mihttimavtadagáj birra gå le guládallamin bæjválasj dilen
Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan.
De máhtti Norsk Bergindustri ja aj Sámedigge vuosedit ráddidussaj ja Stuorradiggáj jut láhka- ja ekonomijjarámmajt minerállaæládussaj vierttiji rievddaduvvat.
PRM: Joarkká vuorodimev sáme kultuvralasj ja sjuggelis æládusájn
Ij le dåssju jådediddje duogen
Muhtema soajttá e besa javllat dav majt sihti juohkusin gånnå li moadda máná, iehtjáda ihkap e ájtsa dåhkki iehtjádij ságastit gássjelisvuodaj birra jali ihkap e sida avtanik ságastit dán birra.
Sámegielak åhpadiddje le ájnnasamos gielladomena juohkka skåvlån.
Ájggeguovddelis aktisasjbarggoguojme láhtjet dilijt sámijda máhtti liehket sámedigge ja sáme institusjåvnå ja suohkana.
Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket.
Muhtema e lijkku báhkuj oskuld Márjju gå gullu degu soabmásin la vihke, gå ij la oskuld.
– Diedo, máhtudahka ja dádjadus midjij doajvov vaddi, mij nahkap sebrudagáv buorep guovlluj rievddadit, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Dat oavdos ja geldulasj væggamalerija Luotta – Spor dájddáris Hilde Skancke gávnnap Sámedikke dievastjåhkanimlanjá sis- ja ålgusjbielen.
Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan).
Dát le ieme dábe milta.
Åvdep ájgij lij sáme årrombájkke guhkebuj oarjás ja alás. Sáme kulturmujto aj dåppe gávnnuji.
JulevusámegiellaLulesamiska
– Juohkkahattjan la juokkirak aktijvuohta vájmo gielajn, vájku dal mijájs li dav válldám jali rahtjap dav bessat ságastit.
Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev.
Ållessjattuga máhtti sijáj ságastit gåktu sijá dille le, majna ihkap e soaptso, jali mij sijá mielas le bávtjas jali gássjel mánájgárden.
Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj
Oahppe hárjjáni moallánagájt adnet gå ságasti ulmutjij æládusán.
Dát dan diehti váj galggi álggoálmmugin dåhkkiduvvat ja aj váj stáhta ietjasa politihka hábbmidahttijn álggoálmmugij sierralágásj sajev ja berustimijt álmmugin vieledi.
Gieres gájka
Åtsådallama gæhttjalimprosjevtas sjaddi ájnnasa mij guosská gåsi biejaduvvá ja aj ressursaj hárráj.
Gielladiedádusán boahtá aj åvddån vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda.
- prográmma sunji guhti sihtá nuorttasámegielav hárjjidallat
Máhttá vájvve kondomajt åttjudit / oasstet ietjá rijkajn.
Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda.
Vaj sáme almmukválljidum orgána bessi ietjasa åvdåstit rijkajgasskasasj mærrádusprosessajn ma njuolgga álggoálmmugijda ja sámijda guosski.
Ávvudaláv viehka javllaloahpáj ja sijddaj njálga biebbmuj.
Skuolka 1177.
Finnmárkolága § 4 milta mierret Sámedigge njuolgadusájt árvustalátjit sáme vieledusájt miehtse adnema ietjájduhttemijs (dás rájes gåhtjodum njuolgadusá miehtse adnema ietjájduhttemijs).
Oajvveoulmme oahppoplánan le fáhka sámegiella nubbengiellan aktan fágajn dárogiella, biedjá vuodov nåv vaj oahppe galggi dåjmalasj guovtegielaga sjaddat.
Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs.
Dálla li 193 ájrasrijka biokonvensjåvnåv dåhkkidam ja dan baktu li vælggogisá mihtojt ja ulmijt biologalasj valjesvuoda bisodime ja guoddelis ano gáktuj bærrájgæhttjat.
Rijkajgasskasasj barggo guosská duola dagu nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuoda dagu AN.
adnet matematihkalasj symbåvlåjt ja åvddånbuktemvuogijt matematihkalasj aktijvuodajt tjielggitjit dahkamustjoavdedijn.
skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta.
Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe l nuppástuvvam, de li välggogisá åvdåsvásstádusáv válldet vaj ij joarke.
Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti
Dajs prosjevtajs le máhttelisvuohta arvusmahttemav ja åhpadusáv oadtjot. Lassen Sáme girkkoráde ásat jahkásasj
Jahkepládna vaddá diedojt mánájgárde pedagogihkalasj bargos oajválattjajda, mánájgárde aktisasjbarggoguojmijda ja ietjá berustiddjijda.
Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos.
• Máná ja nuora galggi oahpásmuvvat nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella rámátjårggålimij, ja oahppat guovdásj rámáttevstajt ietjasa sámegiellaj.
Doarjja buojkoduvvá Lágan dálkassierrariektáj birra.
Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme.
Sáme Allaskåvllå huoman e buvte rekrutterit oahppijt ålgobiel nuorttasáme guovlo.
Vuollegis árvo vuoset prostahtabårredávdda gávnnu, ihka vil val akta PSA-åtsådibme ij ållåsit máhttá dav ierittjuolldet.
Máhttet rieknit: Dibde oahppijt guovtes ja guovtes jali stuoráp juohkusa, rieknit galla oarbbena, ádjá ja áhko sijájn li ietjasa ja nuppij familjan.
Varresvuoda- ja iellemdilleguoradallama Sáme varresvuodadutkama guovdátjis vuosedi ælla vuojga sieradusá somáhtalasj varresvuodan sámij ja álmmuga gaskan ietján.
Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat.
Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet.
Lágan tjuodtju juohkka åhpadiddjen la åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj oahppe e sámásta, ja jus sámásti, de galggá åhpadiddje sijáv stráffut.
dágástallat sáme giellapolitihka ja kultuvrraåvddånahttema vidjurij birra
Oahppe máhtti dágástallamav jådedit ja ietja årrot báhkojådediddjen.
Sámedigge barggá dán åvdås:
Ij la ájnas man buoragit mijá råhkålvis la hábmádum.
ságastallat ieŋŋilskgielak filmaj ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemij birra duot dát medijás
Ij la dárbbo minerállalágav árvustallat dav gávnatjit.
Sáme oahpestiddjeårnik stuoreduvvá
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
• boatsojmerkaj hábbmidibmáj
- Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden. Hávsske lij oassálasstet gå rapportta gálggiduváj, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
Aktijvalasj dago dárbahuvvi nannidittjat, bisodittjat
Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij.
Viesso ja moattebelak kulturiellem
1 Kor 15:53–57
Dålen le risstalasjvuoda åvddånahttem Sámen tjadáduváj masstadime ja koloniserima baktu gånnå risstalasjvuohta dárogiellaj ráddij, dáv la Vuona girkko miededam.
Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum.
Divna belludagá Stuorradikken dasi sjiehtadin jagen 2008.
Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás.
(Jesus Kristusa baktu dån le oasálasj mijá aktuvuodas, balos, báktjasis (ja jábmemis).
Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman.
Dán jage dievddeba sihke gånågis ja drådnik 75 jage.
gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat
Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt.
Åhpadusmihttomiere
pedagogihkalattjat, barggij hárráj ja háldadime hárráj.
Slávggi ádjájuoksaslávgájn / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Dáv aj tjalmostahttep dán geldulasj prosjevtan.
Mån lav lågenanguovte jagák ja sábme.
Máhttet ietjas giellaanov árvustallat ja ietjas åhpadusdárbojt ja válljit hiebalgis strategijajt ja barggovuogijt le dárbulasj gå le oahppamin ja adnemin ieŋŋilsgielav.
Ságájdahttemij, guládalá sámedikkerádijn Berit Marie P.E. Eira, +47 913 28 626
Sarvvájda le ragátájgge gålgådismánon värámos ájgge gå buojdij ja proteijnaj ienemus oasse loabdeduvvá.
Ásadit aktijvuoda ietjá iemeálmmugij iemeálmmugijda væráldavijddásasj girkkon misjonbargo baktu jali ráddnavuodasjiehtadusáj baktu, vaddá aktijvuodav mij båktå oassálasstemav ja æjgátvuodamdåbdojt girkko gåhttjomij.
Buorre diedo: Tjåhkudalá – åro ietjat láhkáj – måreda !
Ietjas åtsådit sjiervvedávdajda ruvva manná ja l álkke.
Hávddádimnammadus nammaduváj bårggemáno 10. b. 2012 Stoltenberg II-ráddidusás.
Aktijvuohta:
Dat mierkki stáhtta pládnabargos vásstet, valla gájka guoskavasj ásadusá galggi diedon bessat vuojnojt buktet pládna- ja tsiekkaduslága milta.
Ajnas le jut sáme mánáj rievtesvuoda giella ja kultuvrra látjedum fálaldagá bisoduvvi.
Tjálalasj guládallam
Demensa symptåvmå li dan duogen man alvos vahágahteduvvá ja gånnå vuojŋŋamin vahágahteduvvá.
– Dát la duodalasj dille mij ij la dåhkkidahtte, mij hæhttup oahpponævojt åttjudit majt skåvlå máhtti adnet ja ma máhtti hieredit nálsodimev, gárevsælggaadnemav, vahágahttemav ja råhtsatjimev, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj.
Javlla le nåv hávsskes ájgge.
Dán gárvedimkonferánsa ulmme le viehkedit værálda álggoálmmugijt gárvedit dán ájnas væráltkonferánssaj ja álggoálmmugij riektáj tjadádibmáj.
Låssjkusa máhtti viskudit, gåjkkåt ja smållen sjaddat, valla muhttijn li njárbe ja muhtem bále ij la åvvå låsjkos gå l guopparinfeksjåvnnå.
tállajt praktihkalasj dilijn adnet ja dádjadit
Lågå ienebuv
Gå ij la seksav adnám ietjá ulmutjijn de máhtti edna ájádusá gåktu dåbddu, gåktu sihtá galggá sjaddat ja goassa sjaddá.
Sámegielak oahppij bargo jnv. galggi gahtsusin
Mij dárbahijma dádjadit manen dat dáhpáduvvá?
Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Ájggomus le hieredusájt gádodit ma gåhtsi aktisasjbargov, vaj sámij máhttelisvuoda avta álmmugin doajmmat rijkarájáj badjel ållåsit doajmmagoahtá.
Máhttodepartemænnta galggá dahkat bagádallamnævojt giellaarvusmahttema birra æjgádijda gejn li máná mánnáruhtamávso álldarin.
Mij sihtap sámegiella galggá vuojnnut sosiála medijajn.
Sámedigge sihtá:
Máná dárbahi ållessjattugijt gudi li lahka
Njidtje diebttjiduvvá sjánjas duolbbadisájn viehkken mij dietteduvvá njittje vuosstij.
Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla.
Barggojuogos nammaduvvá guovtijn ájrrasijn dájddárlihtos ja akta sámedikkes.
Sámedikke jienastuslåhko 2009
Sámedikke bieles la tjielgga moalgedibme ållestjåhkanimes jut mij hæhttup sadjihij oadtjot ienep værmádagájt ja dav galggap sámedikkeráde bieles gåtsedit, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ”Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes.
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj.
Sáme sálma ja juojggusa li muodugattja.
Luonndo ja máhtudahka dan birra le stuorra árvvo.
Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin.
Muv gärrása, jus vájmmo ij mijáv duobbmi de Jubmela åvdån jálo lip.
Barggosuorge
Moattelágásj buohtjaskuovdo gávnnuji seksaboargálijn valjes fáladusájn ja värmmádagán.
Sámegiela anon nannitjit le danen ájnas sáme tevstajt ja sáme girjálasjvuodav dahkat sadjihin moatten sajen.
Dassta mij sihtap ájn ienebuv, javllá varresvuohta- ja huksominisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen.
Jus galggap rijbbat væráldin gånnå ieŋŋilsgiella aneduvvá rijkajgasskasasj guládallamin, le dárbulasj adnet ieŋŋilsgielav ja diehtet gåktu giella aneduvvá duon dán aktijvuodan.
KULTURMUJTTOLÁHKA: Kulturmujttolága § 4 nuppát lahtasa milta li sáme tsiekkadusá jages 1917 jali oabmásabbo, automáhtalattjat ráfájduhtedum.
Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå
Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá
Guláskuddamseminárra Divtasvuonan guovvamáno 23.biejve tjalmostahtij julevsáme giellaguovlov.
Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki.
Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav.
10. jahkedásse
Dat la aj buorak.
Digitála dievno viesádijda åvddål 2015
Sámedigge sihtá åhtsålit æládusiellemav muhtem sierra suohkanijs ja iejvvit ásadit æládusdoajmmijt.
Jesus-namma mierkki: Jubmel lånes.
Hiebasj má gájka aktan ságasti maŋŋela.
Æjgátkonferánssa la ájnas tjåhkanimsadje gå galggá aktisattjat barggat oahppe / máná hárráj.
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj.
Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit:
Rádeájras Thomassen tsuojgot sáme musea li viehka maŋebun vuona museajs mij guosská ekonomalasj åvddånahttemav ja dát juollodibme boahtá viehkken vinjogisvuodav njuolggitjit, ja duodden sáme kultuvrraárbev álkkebun ávkástalátjit.
Ådåájggásasj giellateknologija le ækton jus sámegiella galggá adnogiellan bissot udnásj sebrudagán.
 Sámegielak álmmugin galggá almma vejulasjvuohta sámegielav adnet almulasj háldadusá
Oahpásmahttet sáme duojev ålggobiele márnánijda máhttá dasi vájkkudit.
- Konvensjåvnnå ij gudik gåktuk tjoavde divna hásstalusájt ma li ællosujton rádjáguovlojn.
Oajvveássje ådå virggevahágahttemordniga oajvvadusán gávnnuji Dárkestuvvam Nasjnálabudsjehtan 2012.
Goassa máhttá abårtåv dahkat ?
Pládnabarggo galggá vaddet kontinuitiehtav ja progresjåvnåv ájnegismánnáj ja mánájjuohkusij.
dålkkut, giehtadallat, árvustallat ja árvvaladdat matemahtalasj sisanov iesjgeŋga tevstajn
sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj.
Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat.
Áhttje mijá guhti le almen.
37 20. doajmma Joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda
Gájbbádus le Sámedigge nammadusá mandáhtav hábbmi.
Diedádusáj vuodon Europaráde vas Vuona stáhttaj tjállá, man li ávttjimusá stáhttaj unneplågogielaj gáktuj ja Vuona stáhtan la vælggogisvuohta diededittjat ávttjimusáj gáktuj gålmå jage duogen.
Dán prosessan li ságastallama juo sámedikkijn ásaduvvam.
Stáhtan la riektávælggo vaddet sámijda máhttelisvuodav duodastit ja åvddånahttet sijá kultuvrav.
Dan diehti miejnni nammadus bierri sierra fokus sámegielajt nannit, ja jut bierri sierralágásj berustibme dássta boahtte lågev jage váj gålo hiehpi daj vælggogisvuodaj gáktuj ma stáhtan li sámegielaj vuoksjuj.
Divna máná ja nuora gudi oassálassti dievalasj jáhkkoåhpadusán galggi dåbddåt sebrudahteduvvam dan stuorra aktijvuodan, ja
Konferánsa aktijvuodan galggap dáv hárjjidallat praktihkalasj hárjjidimij ja workshopaj baktu, galggap aj ietjama riektáj birra oahppat dáj ássjij ássjediehttijs.
Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
E gávnnu njuolgadusá gåktu galggá dahkat gå tjules nubbe nuppev, buojkulvissan man märráj galggá njuoktjamav tsåggåt jali man ednagav galggá baksimijt sierrit, valla dav iesj mierret.
• Märrádusá ávkkimriektáj sierra låbij gávttuj ednamin sádjimrájá badjelin ja guohtomednamvárijn
Suohkanin le máhttelisvuohta ådå válggakårtåv dunji tjáledit jali dav giedajn dievddet.
Buktagin mij vuoset dav máhtov mij miján dálla le, ja prosæssan mij sisadná gåktu luonndodiedalasj máhtto tsieggiduvvá ja ásaduvvá.
§ 18 Lijná Nordlánda fylkan
Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit.
Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran.
Sáme guovlojn 594 ulmutja barggi duon dán kulturvirgijn.
Majt la oahppe maŋen válldám ja mij vájllu ?
Prästen kan säga: h.: Duosstot Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv:
Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj.
Uddni ávvudallap. Dav dárbahip, dav lip ánssim.
Oajvvaduvvá nav ruvva gå máhttelis álgadit sámegielak galbaj tsieggima vuorodimev, duola dagu nasjonála lågev-jage ájggudagán sámegielaj åvdås, gånnå oarjjelsáme guovlon álggá.
Amen.
Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åhpadusáv vaddet.
Dav guovllooasev mij la guohtomvárij sinna oadtju jagev birra ávkkit.
Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám.
Nammadus le diedov viedtjam daj ietjá nuorttarijkajs, árvustallam dárbov stivrrimdiedos ja statistihkas, ja le åvddånbuktám moadda oajvvadusájt njuolgadusrievddamij.
PRD: Guorrasam rádádallamláhkaj
AN-konvensjåvnnå biologalasj valjesvuoda gáktuj (moarmesmáno 22. biejves 1992) le ratifiseridum ja fábmuj bådij Vuona bieles javllamáno 29. biejve rájes 1993.
• Da gålmå sámegiela, nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella, galggi vatteduvvat avtaárvvusasj åvddånahttemmáhttelisvuodajt.
Danen la ájnas jut mij æjgáda lågenanjagágijn alkohola birra ságastip.
Barggosuorgge 4: Sámegiela adno
Sámedigge háldat muhtem dårjajt ja stipendajt ma li siegen sáme kulturárbev bisodime ja joarkkemin.
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat.
Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
b. rustigijt jali viesojt tsieggit majt ällosujttuj dárbahi ja c. bivddet ja guollit,
Sáme mánájda merkaj dat semalattjat luondujn viessot, ávkkit ja tjuohppat luondos.
Gå ådå VBa (Vuona barggo- ja álkkadusháldadimkåntåvråjt (naV)) ásadi suohkanijda gånnå le sáme álmmuk, galggi dárbo sámegiela ja kultuvra máhtudagás sierra árvustaláduvvat.
makkir barggovuoge gávnnuji hierdittjat skibádagáv jali vahágav
Dán konferánsa oajvvetiebmá li nissuna rabdaguovlojn ja sijá sadje gå hædjovuodav ja nielgev galggá binnedit, ja åvddånahttemássjijn.
Prosækta álgeduvvá pládnaájggudagán, valla le ájn plánima vuolen ja loahppa hábme ja ruhtadibme ij le ájn tjielggam.
suodjalus ájggu 2009 jage alluj oadtjot biellejahkásasjdiehtojuohkemav ietjas oajvvedåjmaj birra aj vatteduvvá sámegiellaj dåppe gånnå le luondulasj.
Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage.
Dåktår álggá prostatav tjuvdijn bahtatjoalen gulldalit.
Diedoj milta ma åvddåj båhti viddnosjiehtadusán jali sjiebmá viddnobarggáj, Ekonomijjaåssudahka vaddá loabev portallaj bessat, ja diedov gå dujna l bessammáhttelisvuohta.
Prinsihpa li dutkamij vuodos ja máhtti tjanáduvvat åhpadahttijnárvustallamij mij le tjáledum
Budsjæhtta mij vuoset gållomerustallamijt ja ruhtadimplánav.
Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin.
Giella anon
Máhtáv tjállet tevstajt gåvåjda ma vuosedi suojnnimav.
Mánájn ja æjgádijn le riektá dájn prosæssaj oassálasstet.
Bargge ájádalli majt vuojnni ja gulli gå li mánáj siegen, sá gasti majt vuojnni ja dåbddi mánájjuohkusin, ja ájá dalli ietjasa árvoj, guottoj ja dagoj badjel.
Sámedigge le vuostatjin politihkalasj ásadus ja hæhttu danen dåjmalattjat barggat ja ævtojt biedjat váj gávnná politihkalasj tjoavddusijt dajda rievddamijda ma dal dejvadi.
adnet gåvålasj vájkkudimnævojt ma reklámav jali plakáhtav vuohkasin dahki
Dálla sij gudi sihti, bessi ietjasa árvvalusájt diedádusá birra buktet.
Duodden boahtá jahkásasj buvtadus Sámeálmmuga fåndas.
Varravárij demænssa sivva la vuojŋŋama varradárbo hieredibme, dábálattjat varrasnáhpá jali varddem vuojŋŋamin.
Vuonarijkka ruhtat bálkkáv jagen 2012.
Dálkkasa gávnnuji låssjkusin jali bahtablähttan duolla dálkasnárijn smávva mánájda.
Máhttá aj válljit javllat sujna ij la sierra seksuálak tjärdda.
Vuostatjin álggá digge vierredahkke vuosstij.
Sámegiela vidjura li moattelágátja guovlos guovlluj.
Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit.
Luonndo le álggoálmmugij årroma ja bierggima, væráltgåvå, árbbedábij ja åbbålattjat sijá kultuvra vuodo.
skotta-gælika ja kymrigiela li keltalasj giela, valla lingvistalattjat li dá ållu ietjálágátja ja ælla mákkárik láhkáj gaskanisá dádjadahtte.
Jur dálla
Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990. njuolgadusá fábmoduvvin ådåjakmáno 1, b 1992 ja nav li dá 17 jage doajmmam.
Åhpadus
Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno.
Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra.
Mandáhtajt juogadibme iesjgeŋga listaj gaskan dagáduvvá sæmmi matematihkalasj vuoge milta gå stuorradiggeválgan, fylkadiggeválgan ja suohkanstivrraválgan.
stuorradiggediedádusán nammaduvvá vijdábut giellafága universitehtajn ja allaskåvlåjn.
27. doajmma Sámelága njuolgadusáj árvustallam
• oahpásmuvvat bájkálasj histåvrråj ja bájkálasj dábijda
tj: Suv namán sihtap råhkålit.
Sámegiela ålgodisævto
Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj.
Šoop Šoop 2020 galggá aj viehkedit vaj buvtadiddje ja oasste oadtju máhtov sáme identitiehtav ja kultuvrav háldadimes kommersiálla dilen.
Girjásj le tjáleduvvam sihke æjgádijda ja åhpadiddjijda.
Rapportta ” Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning ” (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen.
Dát dagáduvvá sámedikke guládallamijn.
Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson.
-Jur gå oahppe dákkir prosjevtajn barggi, oahppi mihástallat ietjasa sáme iesjdåbdos ja sáme kulturárbes, ja dåbdijdi jasskavuodav ietjasa iesjdåbdojn, javllá Eira.
66. doajmma Dutkam- ja fáhka / resurssaguovdásj
Muhttijn máná rijddali stågadijn Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále.
Dáv máhtáv ållu buoragit:
Dálkádakrievddama tjielggasit álggoálmmugijda vájkkudi danen gå álggoálmmuga álu luondo lahka viessu ja navti li dálkádakrievddamij åvddågietjen.
Njuolgadustjállaga válga Sámediggáj §4 2.
Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj.
Oabbá
- Inka AS oadtju dáv dårjav dán jage aj, ja oadtju dan diehti 179 500 kr doarjjan Sámedikkes.
Mærrádus suohkanij sáddiduvvá, mij mærrádusáv almot lága § 6 milta (diedoj gujttimvejulasjvuoda birra § 10 milta).
• Tjuovo gus gå åhpaduvvá ?
Förbönsledaren kan till exempel avsluta förbönsmomenten med: Härrá, gulá mijá råhkålvisáv.
Barggojuohkusa mandáhtta l dahkat oajvvadusáv njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda.
Udnásj ájge le moattelágásj sáme mánájgárde.
Sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen.
Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat.
Åttjudit ienep barggosajijt sáme kultuvrraæládusájda
– Luodjom láhkáj stuorradiggediedádus boatsojæládusá guoddelisvuodas vuoset, ælla sámijt gulldalam dán bále ga, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga.
Demokratija, fábmojuohkem ja parlamentarissma
Ássje mierrediddje ásadussaj sáddiduvvá (§ 5 nuppet ja goalmát ladás subtsas mij mierrediddje ásadus le makkár namáj gáktuj).
Fenomiedna la galla aj sáme guovlojda jåvsådam, valla esski uddni mij jieddnát javllap jut MeToo guosská aj Sámeednamij/Sábmáj – SápmiToo.
Sámedigge nammat ådå vuorrasijrádev.
Oahppe ságasti aktan majt sij diehti sierra dåbddåmerkaj birra sáme subtastallamvuogen.
Lågå ienebuv
Dánna dal le, dánna dal le.
Hiehteguovdásjdåjmadahka Lone Alice Johansena baktu telefåvnån: 97137691 Lone Alice Johansen ljo@krisesenter.com
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Budsjehtan oajvvaduvvi 250 millijåvnå tsieggimgålojda ja dåjmajda ma gulluji Ráddidushuodnahijt ådåsis ásadit ja tsieggit.
Diedo sámegielaj birra
Badjelasj 20 jage dat rájes, ságastahttjájin máhttelisvuodas aktisasj sáme bibliografijjav dahkat vuododum daj sáme bibliografijjaj nanna ma buvtaduvvi Ruossjan, Suoman, Svierigin ja Vuonan.
Háldadus giehtadallá juohkka ájnna sierraloahpeåtsålvisáv gev ga sierra.
Jiednafijla majt oahppe dahki, máhtti liehket gárves buktaga majt åhpadiddje árvustallá.
Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá.
Åhpadiddje låhkå muhtem subttsasa álgov, ja oahppe joarkki ja tjálli ienebuv.
Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn.
Duogásj Sámediggi 25 jagiHiståvrråRievtesvuodaRádádallamsjiehtadusÁlmmukbiejvve ja nasjåvnålasj gåvåstagá
Nissuna Svierigin dájvvalakkoj gåhtjoduvvi gynekologalasj sellagähttjalibmáj, nåv gåhtjoduvvam screening.
næhttasadje vaddá mánájda ja nuorajda gaskal 10 ja 20 jage máhttelisvuodajt ietjasa tevstajt sisi sáddit.
Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen.
Ráde le institusjåvnålasj aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjij ma guosski sámijt moatten rijkan jali sámijt avtan álmmugin.
Pládna- ja tsiekkadusláhka
Njálmálasj guládallam
Strategija:
Fágalasj ságastallama, ussjolmisájt ja ájálvisájt lånudallat, ja árvvalusájt ietjas buktagij oadjot, lidjin ájnas biele.
Ájnas le æjgáda garrasit oassálassti mánáj guovtagielakåhpadussaj.
Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon.
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
Muhtem sajijn lávllu gasskaájge sálmajt, ietjá sajijn hip-hop, ja muhtem sajijn vas goappátjijt sæmmi jubmeldievnastusán.
Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit.
Dán láhkáj aj addne diedojt álkket gávnni avta ja sæmmi næhttabájken.
dav hálijdip mij aj.
Tjåhkanimen Guovddagæjnon árvvalattaduvvin máhttelisvuoda dahkat æjvvalimsajijt sáme vuorrasappojda ja ásadit sierra skihppijsijddaåssudagáv stádan.
Oarjján: Rijkarájá milta dan sadjáj gånnå rádjá Girjasa ja Laevasa gaskan rijkarájájn gávnat Rr 259 guoran.
Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda.
tjoaggulvisás. Girkko hálijt adnet moattelágásj vuogijt aktisasjbargon æjgádij / åvdåstiddjij, duola degu bagádallam ja diehtojuohkem jáhkkoåhpadusá
Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto
3.0 Prinsihpalasj oasse
–Mij sihtap arvusmahttet tsieggijiddjijt ja industrijaásadiddjijt gudi sihti árbbedábálasj sámij guovlojn dåmadit vaj ájgás båhtali sáme riektáaddnij, buojkulvissan ællosujtujn.
Ållo máhttelisvuoda li lasedam árvvoháhkuhibmáj.
 Iesjguhtik gielladile
Ienep diedojt oattjo åttjudimkonsultas Inger Sundgren, telefåvnnå 070-3774891 jali e-påvsstå: inger.sundgren@se.experis.com Maŋemus åhtsåmbiejvve l gålgådismáno 5 biejve.
Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge.
Boatsojæládus
Sáme rievtesvuodanammadus åvdedij vuostasj oassetjielggidusáv jagen 1997 ja nuppev oassetjielggidusáv vas 2007.
Dá dåjma galggi tjadáduvvat aktan suohkanij, ietjá fylkkamánnij ja muhtem skåvlåj ja allaskåvlåj, ja le Sámegielaj doajmmaplána dåjmaj joarkka.
Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen.
Ieddne ij vuojga sáhkada.
(ca. 3 sidor)
• Álu li sijdan ilá ållo gávne.
3.
Oahppe galggi måvtåsduhteduvvat ja jállot sámegielav válljit guládallamgiellan bæjválattjat.
Sæmmi båttå hådjånip gå stáhttaráde Lysbakken ij konkrehta dåjmajt buvte váj sáme nissuna galggi buorep varresvuodafálaldagáv oadtjot.
Udnásj birástakmávso ælla dågålattja, ja Sámedigge vuojnná dárbbo le vijdes vuorodimes sámegielak fálaldagájs sebrudagán, sihke mij guosská rekrutterimij ja fáhkaulmutjij åhpadibmáj ja sámegielak fálaldagáj åvddånahttemij.
sámedigge sverigin le ráddidusá åvdås jagen 2008 giellagiehtagirjijn suohkanijda ja oajválattjajda barggam www.samediggi.se/4009.
- Dájna bálkkájn sihtá Sáme parlamentáralasj ráde arvusmahttet bargov dásseárvo vuoksjuj ålmmåj ja nissunij gaskan rijkkarájáj rastá sáme sebrudagájn, javllá Olli.
Boatsojguohtomsiebrreráde märrádus máhttá fábmuj boahtet vájku märrádus gujddiduvvá Bajemusgujddimsiebrrerádáj.
nRK sámi Radio sáddij 5 prográmma jagen 2008, ja pláni 10 ådå prográmma 2009 jage alluj.
Mij la fámon ?
Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip.
– Dálla SáMOS-prosjækta l nav guhkás boahtám, konkrehtalattjat galggá guoradallat ja sáme barggovuogijt aktan sáme mánájgárdij åvddånahttet.
Oahppe máhtti juohkusijn barggat báhkosuorgudimij.
Nav nanos vaj duosstap tabu:ajt doadjet ja ságastit ássjij birra mijá sebrudagán ma ælla vuohkasa.
Unnemusájgge álgon le 3 jage.
Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam.
Gå máná mánájgárde aktisasjvuohtaj oassálassti, de oadtju dádjadusáv sebrudagás ja dat væráldis massta li oassen.
Stuorámus gålo li vuojána ja bensijnna.
Oahppen la muhtem mærráj valljes giella.
Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit guolggabájnojt boahttsu oajven ja gårodin.
Diedo sámegielaj birra
Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen.
• Vuodna hæhttu nannit ietjas bargov mij gullu fállat oahpponævojt ja åhpadusáv åhpadiddjijda julev- ja oarjjelsámegielaj
Gájkinåvdemusát Jesus dat vuoset man lágásj Jubmela rijkka le.
• ásadit dilev vaj bårråmájge ja biebbmoriejddim båktå bårråmávov, oassálasstemav, ságastallamav ja aktisasjvuodadåbdojt mánáj lunna
Lága § 17 le ráddjidum dåssju Finnmárkon doajmmat.
Åhpadiddje: Dáv máhtá buoredit:
Márjju ájádalli ietjasa rievddadit besatjit nuppástimes.
Næhttabiele
Dási gullu aj gæhttjat gielajt komparatijva tjalmij, gåktu sámegiella rievddá ájgij milta ja gåktu media sámegielav vájkkudahttá.
Árbbedábálasj máhtto
Gåktu máhttá sihkarasstet buorre sáme varresvuodafálaldagáv ådå suohkanin?
Sámedigge le tjadádam muhtem prosjevtav mij galggá kárttit makta gávnnuji sáme ståhkusa ja pedagogalasj materiála mánájgárdijn gånnå li sáme máná, mij dállá rapportan almoduvvá.
Duosto suv rijkkasit.
Oahppe máhtti filmmit jali báddit ságájdahttemijt digitálalattjat vuodon åvddålijguovloj bargguj.
Namádibme, ussjol Petter, ja lulu sunji sáhkadit.
Sámedikken li ietjanis sierra hoajjdoprosjevta ruhtadoarjjagijn Rijkaantikváras.
Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn.
AN Nállenuppástimjuogos la ávttjim Vuonarijkav ganugahttet gájkka bieggafábmobiggimav desik ássje l giehtadaláduvvam AN vuogádagán.
Dán doajmmaplána doajmmaoasen li lagábut åvddånbuvtedum åvdåsvásstádusá d. d. åhpadussuorgen ja varresvuodasuorgen.
- Kárttima baktu vuojnnep gájka mánájgárde sávvi ienep sáme ståhkusijt, ja ienep sáme oahpponævojt.
Boatsojlåhko hiebaduvvá ja dárkestuvvá.
adnet digitála vædtsagijt guoradaládijn, modællahábbmidijn ja åvddånbuvtedijn
Hähttuji aj gájkka dahkat vaj ij galga vat dáhpáduvvat.
Dánna gávna tjoahkkáj 30 dájddára mij sjaddá 10,2 juohkka tuvsán viesádij, dát vuoset akta prosænnta álmmugis le sebrulasj avta jali moadda dájddaorganisasjåvnåjn.
ILO ja AN Sierrarapportørra guoppátjagá li Ráddidusáv gåhttjum ruvvaláhkáj Sámedikkijn vas konsulterigoahtet oattjotjit lágav mij bærrájgæhttjá sámij rievtesvuodajt åbbå sáme guovlon.
Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Sámemáná mánájgárdijn galggi oatsoduvvat vaj bisodi ja åvddånahtti gielasa, máhtudagás ja kultuvrav berustahtek gånnå rijkan li årromin.
Dáv sosiálalasj máhtov hæhttu oahppe oahppat ja adnet sæbrástallamin ja aktisasjbargon.
Sámediggeráde la juollodam dårjav sáme girjálasjvuoda almodimijda dán jahkáj.
Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas.
Daj bálij gånnå dákkár åhpadus ij máhte avta skåvlån vatteduvvat máhttá i. i. guhkásåhpadus aneduvvat.
Gijtov, Jubmel, gå duv gieresvuohta midjij gájkajda ålle.
Dát gájbbet aktijvalasj jådedimev, ja máhtukvuodav ja diedov, kultuvralasj, fágalasj ja sosiálalasj sieradusáj birra ma le ulmutjij gaskan.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta/Varresvuodadirektoráhtta Ájgge: 2009
oassálasstet, suv birra ham ságastalli.
Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav.
Ráddidus sihtá joarkket bargujn nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav ja vuorodit oahpponævojt oarjjelsámegiellaj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
Jus galggá sámegielav bisodit ja åvddånahttet avtagielak sebrudagán de hæhttup diehtet ja diedulattjat dilev láhtjet váj sámegiella aneduvvá.
Bajemusgujddimsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn).
Moatten guovlon ælla sáme kulturmujto guoradaládum.
gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta
• doarjjot mánáj dåjmajt, berustimev ja aktisasjvuoda oassálasstemav
Gasskavahko guovvamáno 11. biejve
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu danen rudájt biedjat álgátjit ællánahttemdåjmajt bihtámsáme gelan ja kultuvran.
Sámekonferánssa huoman vuodon biejaj, sáme la akta álmmuk (nasjåvnnå) ja nasjåvnnåmoallanagá adnem ij dan diehti gájbbeda sierra stáhtav.
Dárbaj hárjjidallat åvddål gå l álkke dav biedjat ja dåbddu vuogas adnet.
Dan båttå gå julevsáme álmmuk máhttá ietjasa giellaj ådåsijt låhkåt, le aj ájnnasin gå sámegiella ja sámij sadje bájkálasj sebrudagán åvddånboahtá bájkálasjavijsan.
Rievtesvuoda vuodo sámegiela åhpadussaj le sámeláhka ja åhpadusláhka.
Viesso le tjuorgadum sivijllaarkitektajs Stein Halvorsen ja Christian Sundby, gudi moarmesmánon 1996 vuojttijga arkitæktagilppusav dåbddobágujn 69,3˚ NORD.
oahppe, duodden árvustallamij karakteraj dagi, oadtjot karakterav rádjánisvuodan ja ulmutjahttemin.
Webbabielle sámegiellaj
Suohkanijs sáme guovlojn, le Guovddagæjnno stuorra dájddársuohkan.
gålmaktesvuoda ájgge 1 h / v: Sån le viesso lájbbe, guhti almes bådij väráldij iellemav vattátjit.
li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná.
jages 2004.
Máhtudakmihto 2 T maŋŋela
Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra
Makkir oasseulmijda máhttá oahppe rahtjat gå le sáhka vieledimes ja gierddisvuodas ?
Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat.
Ulmmen prosjevtajn le oassevállde galggi arvusmahteduvvat formáliserit ietjasa sámegiela máhtudagáv, nav vaj sij máhtti sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat adnet.
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Mån máhtáv subtsastit mij la aktisasj sajijn gånnå li sæmmi duobddáknammadusá.
Dát sjaddá vuorodum barggo jagen 2012.
Sáme nissuna li guhkás ållim dássádusá gáktuj.
Jagen 2010 mierredij AN:a ållestjåhkanibme tjadádit álggoálmmugij væráltkonferánsav New Yorkan jagen 2014.
Giellaresurssaguovdátja galggi koordinerit ja rádijt vaddet.
Guoktalåkniellja nuorra gievra diededin ietjasa mielastisá giellaambassadørran Sámedikke giellakampánnjaj #Sámástamunji vásse tjavtja.
Ságájdahtátjit jali gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalojn, telefåvnån +47 971 29 305.
Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn.
Vájvve l hiejttet suovastimes, ihka vil sihtá dassta bessat.
Stuorra dárbbo l ådåstuhtedum ratjástibmáj badjásasj doajmmaplánaj, suohkanijt bærrájgæhttjat ja aktidum suohkandievnastusájda má li sajenisá.
Ájnas le jut mánájgárddeæjgát vaddá máhttelisvuodav bárggijda sámegielav oahppat.
Dájdda lij mijá lájddistiddjen åvddåla, ållagasj sáme sebrudagá tsieggima aktavuodan.
Ávvusav dát álgadimes, mij la boahtám Árranis ja Doajmmasiebrre Julevsámes (DSJ), javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Unneplågojn la vuorjját máhttelisvuohta mierredit demokráhtalasj tjoaggulvisájn.
válljimij, tjåhkanambájkij ja aktisasjvuodaj baktu.
- Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj.
Mujna le huj stuorra báhkoboanndudáhka
Doarjja álgadum ja dálásj oahpponævvoprosjevtajda majt la dárbbo hiebadit ådå oahppoplánajda ma åvddånahteduvvi fágaj ådåsmahttema aktijvuodan.
Sámediggepresidenta:
Værmádagá ja æjvvalimsaje ájnnasa
Snåasen tjïelte le jage 2008 rájes sámegiela háldadusguovlon.
63 fiesstim
Dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat suohkana álmmugij vuoksjuj ma sámegiela anov vijdet, sámegielaj addnij lågov laset, ja sámegielav vuojnnusij buktá sebrudagán.
Dát ságastallamstasjåvnnå hiehpá oahppijda gænna l buorre sámegiella, ja vuorasap oahppijda gudi tjuovvu oahppamplánav sáme 3.
Njuolgadustjála sierra luonndtjerdaj birra (buojk. giettij, jiekkij, miehtsij birra)
Fámon la aj jus vahágij jali dávddaj boahttu ja sihtá mávsálvisáv ietjas duodastussiebres.
Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda.
Nav aj uddni, gå mijá nuorap dájddárij jiena sáme dájddárkollektijvan, Dáiddadállu, mierredin tjalmostahttet sjávodis subttsasijt ja dav sjávodis báktjasav mav nav ålos guoddi.
Čálliid lágádus oadtju 300.000 kråvnå doarjjan prosjæktaj (Sámegielak girje addnijt åhtsi).
Danen galggá åhpadusáv iesjgeŋga oahppoprográmmaj hiebadit váj sjaddá nav relevánta gå vejulasj oahppijda.
Ienep diedo:
Doarjja bihtámsámegielav ælládahtátjit
Tjálalasj guládallam
sierraláhkáj ájnas le tjalmostuhttet dåjt unnemus sámegielajt, julevsámegielav ja oarjjelsámegielav, ja stuorradiggediedádusán tsuojggiduvvá barggo åttjudittjat ulmutjijt dájda åhpadusájda viertti stuorra tjalmostibme liehket divna daj institusjåvnåjn gejn li åvdåsvásstádus suorgen.
Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj.
Nuorta válggabijrra - 5 ájrrasa
Dán prosessan la duodden åvvå dárbulasj boatsojæládusstivra dåjmav, mandáhtav ja sebrulasjjuogov tjielggit.
Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma.
Sámediggeráde sihtá árvvalusájt sámediggediedádussaj areálajs ja birrasijs...
Jo2: 103 tijma
Jådediddje galggá bærrájgæhttjat vaj pedagogihkalattjat barggo mánájgárddelágav ja rámmaplánav tjuovvu, ja vaj bargge åmastit aktisasj dádjadusáv bargos mij tjuovvu.
guoradallat hydrokarbåvnåjt, alkoholajt, karboksylsyjrajt ja karbohydratajt, ábnnasijt ja buktet dahkamvuogij buojkulvisájt ja gåktu aneduvvi
Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta.
Skallujlåhkåmájgge l hiejtedum skallidimjubmeldievnujn.
– Mij lip gætjo ájgev javllam mij barggat dajna vaj dát VAT ij biejaduvá lådaj ja de vadjáluvvá.
Álgon buvteduvvi faktadiedo sáme álmmuga ja sáme sebrudakiellema birra (3.1.1).
Bagádus máhttá liehket ájnas nævvon sihkarasstemin ja vaj sáme máná ja sijá æjgáda oadtju åtsådallat buorre sirddemav institusjåvnåj gaskal.
Muhtema duoddiji
Majt dahká vaj guopparinfeksjåvnåv ij galga oadtjot ?
Fármastime ja njávkkama
Allen: Nammadum luovtas njuolgga linnja oarjemus luoktaj Såålejaevrien, dåppelt tjátjádagáv Bijjie-Sipmehkej (Vestre Sipmeken), vijdábut tjátjádagáv rijkarádjáj Vuelie-Sipmehken (Austre Sipmeksjøen).
Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Silje Karine Muotka, mobijlla +47 984 87 576, silje.karine.muotka@samediggi.no
Ij val galga hálmugis juhkusijt vaddet, danen gå ilá edna såhkår máhttá ienep slåhtjusav vaddet.
Vájku vuorjját demensav oadtju åvddål pensjåvnnåálldara, de máhtti nuorap ulmutja vuollel 65 jage aj demensav oadtjot.
2.
Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk.
Almulasj ruoppsis bájnno l Pantone 485C.
Sáme tjåhkanibme
Sámediggeráde la juollodam jahkásasj dårjav 850.000 kråvnnåj prosjæktaj.
Njálmálasj tjehpudagá luonndofágan li gulldalit, ságastit ja ságastallat váj gåvvit, juogat ja åvddånahttá máhtov luonndofágalasj sisanujn mij le váksjomij ja åtsådallamijda tjanádum.
Visualalasj oahppe lijkkuji
Jus sihtá ulmutjijn ságastit, de máhttá skuolkkat telefåvnnåjourajs muhtemij.
Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn.
Máhttelis la mælggadav luojkkat.
Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka.
Javllamánno 6.
Sáme skihppijsujttáråhpadus ja sáme åhpadiddjeåhpadusá vaddi da guovte nuorttalamos universitiehttaj ájn nannusap guovlolasj ja hiebalgis profijlav, sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkan tjállá.
Na mij de ? ”
Tjuovvovasj ulme galggi njuolgadussan liehket dán suorge åvddånahttemij:
Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånahttem le guovdátjin åhpadimen.
Guhkásåhpadibme:
Láhka rijkalasj unneplågoj ja unneplågogielaj birra fábmuj bådij ådåjakmáno1.b. 2010.
Dellie dah meehtin gaajhke-såarhts gïelh soptsestidh.
tjállet avtatraják tevstajt ma subtsasti, mujttali, gåvådi åtsådallamijt ja ietjas vuojnojt ja ájádusájt tjielggiji
Jådediddje barggijt doarjju vaj dåbddi bargujn nagádi.
Sæmmi båttå galggá luonndofáhka vájkkudit váj mánáj ja nuoraj vuojno ja guotto åvddåni, ja ájádallagåhti gåktu luonndo, ulmusj, teknologija, sebrudahka ja dutkam aktan doajmmi.
Ij ga galga åtsådimev vaddet gå l liejbbe.
Sáme gielaj åvddånboahtema lasedimijn almulasj sajijn sihtap mij sáme giela galggi liehket sadjihin gájkajda.
Moatten næhttasajijn máhttá bloggit, ja tjálatjit ja sáddit sisi gatjálvisájt ja kommenterit sámegiellaj.
barggat oattjotjit ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat, lasedit nuoraj oassálasstemav Sámedikkeválgajn, ja oadtjot ienep nuora ájrrasijt Sámedikken ja ietjá stivrajn ja nammadusájn Sámedikken.
árvustallat ja adnet hiebalgis låhkåm- ja tjállemstrategijajt hiebadum ulmmáj ja tækstahábmáj
Ietján gå bielljenávlak mánán máhttá ájnibåddåsasj gullovihke ja nievrep gullo dåbddut.
Bagádusá galggi dagáduvvat nav vaj åvddånboahtá gåktu máhttá buorre hiebadum åh
Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå e desti gávnnu.
• åvddånbuktemijt ja dåbdojt gárvedit gå dejvadi dájdajn, kultuvrajn ja estetihkajn dåjmaj baktu ålggon ja sinna
Sij gudi libjjáv oadtju li:
Várijt várdudaláv: gåsstå munji viehkke boahtá ?
Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt.
Barggijn galggá liehket diedulasj dádjadus jut máná máhtti liehket huvsodisvuoda dilen, ja vahágahttem ja seksuála illastime dilen, ja vierttiji diehtet gåktu dajt duosstot ja ielvvet.
Mánájgárdde galggá tjalmostit moattevuodav fámiljaj gáktuj ja berustit vaj divnajn le ietjasa fámilljahábme mánájgárden.
Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá.
Dajnas le máhttelis enep dåjmajt válljit.
Ij la máhttelisvuohta vaj implantáhta tsuovkkani, valla gå ij maná njittjijt diebttjit degu nissunijn váni implantáhtaj dagi de l dárbulasj aktugasj hiebadum åtsådimijn.
Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn.
Sámegiela åvdåsvásstádus
• Bærrájgæhttjat vaj tjálálasj diedádus dagáduvvá sierrapedagogalasj viehke ja máná åvddånahttema birra akti jahkáj Majt máhtáv mån dahkat ?
Gálldo: - Pekka Sammallahti - Bruce Morén-Duolljá - Elisbath Scheller
Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
Ulmusj muhtem bájkkáj gullu, ij vuosstálakkoj.
Åtsådallama vuosedi oahppe buoremusát oahppi gå
Hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos Jus dån mierreda hiejtedit sebrulasjvuodav Svieriga girkkos de dav diededa duv bájkálasj tjoaggulvissaj.
Navti máhtti máná luondulattjat modællan sjaddat nubbe nubbáj.
• Giella, kultuvralasj gulluvasjvuohta ja tjerdalasj moattebelakvuohta le aj guovdásj dimensjåvnå ulmutja iellemin majna máná ja nuora bierriji bargat risstalasjvuodajn vuodon.
Vuoj gå iedne lávve ja suv ålmåj javlajga bessiv sunnu lunna årrot. Mánájsuodjalus ettjin rat diede jus dav sjattajga nahkat.
Dámuk boahttsu álu anoduvvi turisman jali ” hierggevuodjusij ”.
• Prosjækta ” Rekrutterit ja Bisodit. Le sáme bulkkevirgálattja tjuovvolam ja bagádallam åhttsijt ietjasa guovlojs.
Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat.
Áhttje áhko siegen årru muhtem unna bájkátjin Nuorttalij-Vuonan ja iv la goassak dåppe soapptsum.
Muodugasj árvustallama jagen 2012 biedniklåhkojages 2010 vuoset muodugasj vánesvuodajt.
Dát sisadná gájka mánájgárdijt Vuonan majn le sáme mánájda fálaldahka, tjielggi sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
Studenta sáme mánájgárdde- ja vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusán ja praktihkalasj -pedagåvgålasj åhpadusán Sáme allaskåvlån
NSRa nuorajnammadussaj åhtsåduvvá tjálle 20–25 % virggáj.
Fágalasj åvddånimen le ájnas gæhttjat gåktu oahppe doajmmá ájnegis fágajn.
Valla dav de dahka.
Dá li tjiegŋalis háve sámijn, ma hæhttuji rájnniduvvat dan baktu jut stáhtta miedet máhtsadime åvdås åvdåsvásstádusáv válldet.
- Diedádusán åvddån boahtá, ålos e bulkkáj jalik viehkkeapparáhttaj luohteda gå viehkkeapparáhtan ælla duola dagu sáme giella- ja kultuvrramáhtudagá, javllá sámediggeráde Mariann Wollmann Magga.
– Bente Haarstad dahká ihkeva buorre bargov oarjjelsáme boatsojsujttokultuvrav duodastime.
Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: aktelasj barggo
Oahppe máhttá tjielggit gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon
Giellagáldo joarkkemprosjækta ruhtaduvvá Interreg V Nord - oasseguovllo Nuortta Sábme, Lapin Liitto, Råmså fylkkasuohkan ja Suoma - Svieriga - ja Vuona Sámedikkijs.
Oahppe vierddi aj árvustallat ietjas bargadahttijn, dagu dal náv: Majt máhtáv ?
-Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas.
Jus mánájgárdde galggá vaddet diedojt máná birra ietjá instánsajda ja gå láhkaloahpádus ij gávnnu, vierttiji æjgáda miededit dav.
Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt.
Sjiehtadallama åvddålijguovlluj li guovte barggojuohkusijda juogedum.
Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat bihtámsámegiela tjállemvuogev mierredit.
Boade ájlis Vuojŋŋanisájn sunji / sidjii guhti / gudi dál gástaduvvá /
Rijkkagasskamierre girkkomáksuj 2011 la 0,99 prosenta duv värrodahtte sisboados kommuvnnaj.
åvdåsti rijkalasj unneplågojs muhtemav ja manna sebrulattja organisasjåvnån jali dan bájkálasjsiebrijn jali åssudagájn ienemusát li ulmutja tjadnusijn rijkalasj unneplågojda, ja
Danen hähttu ådå tablehtav bårråt nåv ruvva gå máhttelis, ietján de l váda iesselissan sjaddá.
– Sáme institusjåvnå ja festivála li ájnas ásadime ja ájnas arena kultuvrra-, giella- ja identitehtaåvddånahttemij, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
Æládusiellem mij tsieggi ja válddá berustibmáj sáme kultuvrav, luondov ja birrusav
Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam.
Ållo máná dárbahi aj hejman årrot vuostasj biejvev gå i e des báhkan buole, e ge febervuolediddje dálkkasijt das bårå.
82 hávddádibme härrá råhkålvis
Ællosujto buorre ja jasskis vuodogájbbádusá sihkarasteduvvi
merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt
Sjiebmá vuoset jus oahppe dádjadi bágojt ja jus viehkev dárbahi dajt dádjadittjat.
10. jahkedásse
Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen.
Aktisasj gujttimsadje galggá udnásj gålmå gujttimårnigij sadjáj ásaduvvat.
- Resolusjåvnnå åvdet vijdábut man ájnas le álggoalmmuknissunij ja –næjtsoj riektájt ållåsit tjadádit, dan vuolen aj åhpadusá gáktuj, ja åvdedit moattekultuvravuodav åhpadussysteman – dakkir láhkáj mij várajda válldá álggoálmmuknissunij sierralágásj ulmijt ja dárbojt, javllá Larsen.
Ietjasmákso allamáksotráhpa milta
Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon.
sámedigge le guoradallam jus máhttelisvuoda li åvddånahttet ságastimsyntesav sáme gielajda.
Vuona sámij álmmukválljidum orgádnan le Sámedikke ulmme barggat vaj sáme vuodulasj rievtesvuoda dåhkkiduvvi vuodon vaj sáme kultuvrra, giella, sebrudakiellem ja sámij árbbedábe oatsoduvvi ja nanniduvvi.
Åvdåstiddjijtjåhkanimen Japánan 2010:n, COP 10, mierredin 49 iesjguhtik fáhkasuorgen.
Sámedigge nanostuhttá bargov lasedum ressursaj ja rudáj, sæmmi gå ienebut politihkalasj fámov ja ja gájbbádusájt oajválattjaj gáktuj biedjat.
Duodji Dreamers la aktisasjbarggo Riddu Riđđu, Davvi álbmogiid guovddáš ja Sáme Dájddamagasijna gaskan, ja vuosádus rabáduvvá Riddu Riđđu-festiválan snjilltjamáno 11. biejve.
Nuoges la jus dajs akta soahpomsuodjelágas gåbtjåduvvá.
Ehpit gus guorrasa gå javlav at lep dal ållessjattugin ja lip dagu láddam divna gålmås dáj 30 jagij?
Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet.
Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo.
Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin.
Tjielggidus bagádallamij
systemahtalasj máhtudaknannim ja dutkam dájda gielajda máhttá liehket ájnas vuodon vijdábuj bargguj nannitjit ja åvddånahtátjit oarjjel ja julevsámegielajt.
Máhttá válljit oasstet divrrasap dálkkasav mij la tjáledum dálkastjállagin, valla de hähttu iesj gasskasieradusáv mákset, dat ij gullu allamáksosuodjáj.
Le dujna miella oahppat muhtem bágojt sámegiellaj ?
Åtsådibme válldá bájken kvártav.
Vuostasj stáhtalasj dievno galggi liehket digitálalattjat juo vuostasj biellejagen jagen 2014.
Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan.
Le val mij dálkastjállagin la tjáledum ja álbemus lånudahkes dálkas mij dårjas gåbtjåduvvá.
Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj.
Dát soajttá gájbbet sij gudi li duv birra vehi viehkedi ja árggabiejvev hiebadi.
Åvdåsvásstádus: Værroetáhtta Ájgge: Aktelasj barggo
Mánájgárdijn ja skåvlåjn le ájnas dahkamus sámegielav vijdábut guoddet daj bálij gå æjgáda sihti ietjasa máná galggi sámegielaga sjaddat, ja gå ietja e sámegielav máhte.
Mávsov majt máksá buojkulvissan dåktårmanádimen la val oasásj majt ajtu máksá.
Saje suorgen Sassne / Tekstijlla: 16-20, Muorra / Tjoarvve: 10.
Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit.
Ráddnan sjaddat ja bissot le ájnas oasse sosialiserimprosessas ja nievres åvddånahttemav hieret. Muhtem máná javlli siján ælla ståhkamrádna mánájgárden.
Lasedum miehttsetjuollam ja birásbiejstem li båhtusav vaddám vaj slahpo li miehtsijn binnum.
Sulle 60 prosenta gájkajs gejn le demænssa li Alzheimera skihpudagás skihpasa.
Boatsojlågogiehpedimprosæssa la ållusijda vájkkudam, ja moattes li sjávodisvuodan gillam.
Detalj från skulptur med illustrationer av sameliv, slöjdad av Lars Levi Sunna.
Amen.
Mijá væráltvijddásasj aktisasjvuohta le mij mijájt nanni, ja uddni le vuogas biejvve dáv dættodit, javllá sámediggeráde Vibeke Larsen.
Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt.
Nav la álkkep vuojnnet jus oahppe åvddån váj ij.
Govva: Marie Enoksson.
ságastallat viessomvuogij ja sæbrástallamvuogij birra Sorbritannian, USAan, ja ietjá ieŋŋilskgielak rijkajn ja Vuonan
DANEN BIERRI LÅGENANJAGÁGIJN ALKOHOLA BIRRA SÁHKADIT
Vuoseda jut sån / sij le / li dujsta iehtsedum ja iellema tjadá guottedum.
Aktijvuohta:
Prostata l álu sjallat, tjavdes ja vehik vanádahtte.
Sámegielak divvomprográmma:
Nammadusá mielas li moadda dåjma ma hæhttuji investerimin gehtjaduvvat jus sámegielaj barggo galggá dågålasj dássáj ållit.
Da sieradi sæmmilágásjvuoda ájádallamis, mij ienebut dættot sæmmilágásjvuodav gájbbádussan, ja ij dættoda sieradusájt ma gávnnuji
Ássje guláskuddamij sáddiduvvá guovtijn mánujn gulákuddamájggemierijn.
1. Ådå láhkamærrádus dåhkkiduvvá mij lága baktu nanni guollimriektáv oassálasstemlága § 21:n: Hieredimij dagá ma vuostasj lahtasin li mierredum, le ulmutjijn gudi årru Finnmárkon, Nuortta-Råmsån ja ietjá suohkanijn Råmsån ja Nordlándan ietján gånnå li árbbedábálasj merrasáme guovlo riektá guollit játtiv, sájdev ja juvsov jnv. Dábálasj guollimvædtsagij ja ja jus guollár æjggu mærkkatjáledum vantsav vuollel 11 mehtera ja ietján ållidahttá gájbbádusájt guollárlåhkuj tjáledit.
Duola degu 1.-4. dásijn Hiebadum åhpadus vatteduvvi buojkulvisá gåktu åhpadimgárvvidusá máhtti hiebaduvvat iesjgeŋga áldarjuohkusij danen gå oahppijn máhtti álggovuodo sierra liehket álgos vájku man dásen li.
Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås.
Dábálasj mærkka mánán ij le buorre dille, le gå mánájgárddáj e sidá.
Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme.
Dá li árvustallama ma buoremusát dagáduvvi bájkálattjat.
Birásbargguj ?
Jus li gatjálvisá de dån váldá aktavuodav kultuvrragiehtadallijn Susanne Idivuoma, tel. 0980-780 57 jali sadjásasj kultuvrragiehtadallijn Anna Sarri, tel. 0980-780 37, jali kultuvrraráde åvddåulmutjijn Per Gustav Labba, tel. 073-8177102.
reklámav njálmálattjat ietjá oahppijda ja åhpadiddjáj åvddånbuktet
Sáme åhpadus – rievtesvuoda ja vælggogisvuoda
Javllamánno 24.
Goalmát ulmusj boahtá ja gatjádallá guohtoma birra, gåktu giesse ja tjaktja l læhkám jnv..
Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn.
Oahppamdåjma
Sij javlli industrijja sijá viessomvuogev ájttá.
Tabälla vuoset gåktu allamáksosuodje suojmma vaddá vuoledum mávsov.
Njuolgadusáj ulmmen le nannit jut konsultasjåvnå galggi liehket buorre jáhkujn ja ulmijn guorrasittjat gasskala stáhtta avta bielen ja Sámedigge, sáme berustimij organisásjåvnå ja sáme rievtesvuoda æjgáda nuppe bielen, gájkka oajvvadusáj birra mij gullu suodjalusájda luondomoattebelakvuohtalága milta sáme guovloj.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Girjjealmmudagájn le máhtudahka sámegielan ja sebrudakulmen
Bindala goabdes la akta buoremusát bisoduvvam goabddáj ma li vil ájmon.
Tjoahkkájgäsos vuoset mij ja dáhpáduvvam Iellembirásbargon maŋel gå dåhkkiduváj 2009.
Suohkanijn, fylkkasuohkanijn, fylkkamánnijn, direktoráhtajn, departementajn, Sámedikken ja ráddidusán li iesjgeŋga rolla sámegielaj bargo aktijvuodan.
Buorre sámegielak åhpadus mánnágárden, duola degu giellabiessemodella tjadá, le ávkálasj gå galggá ásadit nanos giellabiessemodellajt skåvlån.
Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån.
Pilgrimvájaldusá li aj ájnnasa moaddásij gaskan.
Máhttelis le barggat aktan ietjá fágaj, duola degu luonndofágajn ja biebbmo-ja varresvuohtafágajn.
Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn.
Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj
Gatjálvisá máhtti liehket duola dagu:
Mij åhpadussaj guosská, li hásstálusá åvdemusát mánájt ja nuorajt oadtjot njálmálattjat guládallen ja dåjmalattjat guovtegielagin.
h.:
41. doajmma Ruhtadoarjjaga rámmátjårggålimijda
-420 kV strávvelinnja le stuorra ja vijdes ásadus.
Nuorttasámegiela gáktuj le dárbbo korállagirjjáj Sálbmagirji I-II. Julevsámegiela gáktuj le sávadahtte tjoagget vuojŋŋalasj lávlla- ja sálmmatevstajt ma li tjáledum, ja aj jårggålit ja ådå tevstajt tjállet, ållågasj mánájda ja nuorajda.
Hiebadum åhpadus
Rijkajgasskasasj mierredibme stáhtaj álggoálmmugij giehtadallam ja avtastallam le viehka ájnas værálda álggoálmmugijda.
Mierreda galles galggi roallaoavdástallamin oassálasstet, sámegieltijmaj oahppijlågå milta.
Sáme biebbmo
Bágo ja moallánagá ma li buore máhttet gå ságastav
Departemennta válldá Sámedikkijn aktijvuodav guhti javllamusáv buktá suohkana åhtsåmussaj, ja aj makta máhtti vuorddet guovtegielakvuodadoarjjan
Dá dåjma e rávka nåv ålov rámmafaktåvrajs.
Æládusorganisasjåvnnå Vuona Boatsojsámij Rijkalihtto jådediddje Ellinor Marita Jåma baktu oassálastij æládusrájadussaj.
h.:
Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
Dårja njuolgga sáme kulturdåjmadimarenajda galggi oassálasstet:
Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden.
2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras, Bruken av samisk språk, 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat !
Diehto tjåhkanime birra almoduvvá dánna maŋenagi.
Ietjá stuorra prosjækta ma li jådon ja oadtju juollodimev jagen 2012 li: - Oslo allaskåvllå, skihppijsujttároahppo 200 millijåvnå kråvnå.
Vuodoláhka le láhka badjel gájka ietjá lága.
Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012.
Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn.
Dá vuojddasa li buoraga adnet aktan gájklágásj suojij.
Danen le matematihka tjehpudahka viehka ájnas sebrudagá åvddånibmáj.
Nammadus oajvvat riektá sámegiela åhpadibmáj giellabisodim- ja giellaælládahttemsuohkanij ålggolin nanniduvvá, navti váj gájbbádus galla oahppe gávnnuji åvddål oadtju fálaldagáv binneduvvá lågev oahppijs gålmå oahppijda.
Ájtte – Svenskt Fjäll- och Samemuseum š Giela muitalusat / Giela giehto
Návti ráddidus tjuovvol Girkkosåbadimev, sjiehtadus stáhta ja Vuona girkko boahtteájge aktijvuoda gaskan.
Pládna- ja biednigahttemkomitea:
Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta gu...
Javllamánno 16.
Mujna le miella gullat gåktu didja árggabiejve giellabarggen merustallabihtit dav máhttelisvuodav.
Dán jagásj AN:a nissunkommisjåvnå fádda le dierredibme nissunij vuosstij.
Valla javlli dát åhpadiddje le buorre divnaj vuosstij.
Goassa l allamáksosuodje fámon ?
tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov
De oahppe máhtti viehkedit nubbe nuppev ja oahppat guhtik guojmesta.
GCG:a præssaulmutja
Dån máhtá diededimsjiemáv dási sáddit.
Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldá aktijvuodav suohkanijn ja ietjá almulasj ásadusájn.
Sij vierddiji báhkogirjev aktijvalattjat adnet, vaj bágo sisanov gávnni.
Lågå ienebuv
Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa).
• Rievtesvuohta gujddit mánnásuodjalusá mærrádusájt
Mánáj ståhkám soajttá gássjel dádjadit, ja muhtem ståhku sa gájbbedi vásádusájt ja hárjjánimev.
Åttjudit nuorajt ådåálggen duodjeæládussaj
Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat.
• juogadibme tjieldeguovlojda
9. doajmma Aktisasjbarggo Suomajn sáme åhpadusá birra
sulleriekknistit ja mihttit guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, temperatuvrav, ájgev ja viŋŋkalijt, ságastallat båhtusij birra ja árvustallat makta li dågålattja
Boatsoj le mihtos bivvat rájgak guolgaj baktu, valla älla bivásrávtsá.
Moallánahka badjánij dárogiellaj “ Mijá aktisasj boahtteájgge ” raporta baktu mav AN:a birrasa ja åvddånime væráltkommisjåvnnå 1987:n almodij, jali Brundtlandkommisjåvnå rapporta dagu nabdeduvvá, mij ásaduváj jagen 1983.
De nuppe vuoro tablehtajt ja hejman.
guoradallat gåktu teknologija ja sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav ja giela anov ja árvvaladdat árbbemáhto árvov udnásj sebrudagán
Juska vil jienasta válljimlanján viertti jienastimkårtåv maŋen válldet.
Ietjá oare aledum PSA-árvvuj máhttá jus la infeksjåvnnå jali inflammasjåvnnå prostatan, valla aj jus la prostatabårredávdda.
Plána duogásj le Girkkotjåhkanime mærrádus ássjen KM 7/06 man sisadno lij sáme girkkoiellema plánav åttjudit gånnå nuortta- julev- ja oarjjelsámegiella aktan sáme kultuvrra moattevuodanis várajda váldeduvvá.
Buorre fálaldahka sáme álmmugij hæhttu tjårggiduvvat, mij sáme gielav ja kultuvrav bærrájgåhtså, javllá Smaadahl.
Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi.
- Ráddidus galggá dal vijdes ja alvos láhkáj IKT:av vuorodit.
jårggålit ietjas tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj
Majt máksá abårtåv dahkat målsut jur gånnå rijkan årru.
Vájkkudusanályjssa le plánidum tjadáduvvat 2009-gidá.
Aktisasjbarggo galggá vaddet æjgádijda máhttelisvuodav oassálastátjit fálaldagá individuála hiebadibmáj.
Jus dån illa dudálasj (ca. 1 sida)
Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen.
Ielvijma mij dáhpáduváj árába gidá.
Almodime aktijvuodan ásaduvvá miniseminárra.
Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn / fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj.
Oanedum versjåvnnå dát kronihkas almoduváj NRK Ytring:an 12.04.17.
Oahpestibme Sámediggevieson la juohkka biejve mánnodagá rájes bierjjedahkaj kloahkka 13.00.
Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat.
Gätjástusá åvddål gå seksav adná ietjá ulmutjijn
Álggoálmmuga vásedi vuostak gájkka nievres bielijt væráltmiehtásasj liegganimijn (jiegŋa gáhtu, ådå nále båhtali, dálkke ij le luohtádahtte, merra ahtsá;
Ruossabágo máhtti dagáduvvat dáhtámasjijnan.
- Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán.
Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje. Dát tjuovvu aj jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta oadtju åvdåsvásstádusáv aktanahttet tjuovvolimev Vuona vælggogisvuodajt unneplåhkogiellalihto milta.
Ásadit stuoves åhpadusfálaldagáv sáme dålkkååhpadussaj.
Musihkkajuollodime Sámedikkes
13. doajmma Iednegiellaanalfabetisma guoradallam ja sámegiela åhpadusdárbo ållessjattugijda
duodje
Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj; varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå.
Tjadádit dájt dåjmajt.
b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda !
Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda.
Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså.
Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam
Dát doajmma le dagu tv- jali radioprográmma 20 spørsmål.
http://unsr.jamesanaya.org/country-reports/the-situation-of-the-sami-people-in-the-sapmiregion-of-norway-sweden-and-finland-2011
o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella vuostasjgiellan: kr 7 500,-
1. Åhtsåmrievtesvuohta le minerállalágan kvalitatijvalattjat gartjeduvvam åvdep njuolgadustjoahkke gáktuj, dajnas gå åhtsåma e galga buktet vahágijt.
10. jahkedásse
Dat galggá Dáhttu 2.0 oajvveájggomussan liehket.
Åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås
Lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela
Såbadibme Vuona ja Svieriga gaskan mij gullu rádjárasstidim ællosujttuj, vuoset mierredimev gåktu ælloguohtom rájá badjel galggá doajmmat.
Vájku návti sjattaj, de presidænnta Aili Keskitalo vuojnná Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta l huoman vuorodam sámegiela nannimav.
Tjálalasj guládallam
Mån sávav Sámediggáj buorisboahtem åskåldis bargguj ja sávav dat barggo sjaddá ávkken sáme álmmugij ja mijá ájtteklánndaj.
h.:
Dåjmadagá ullme le divna sáme gielajda galggi maŋenagi boahtet.
Dan diehti hæhttuji oahppe buktet aktisattjat barggat.
Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav
Nuorttasáme prosjevta li aj doarjoduvvam.
dahkat mihttimstasjåvnåv mij mihtti temperatuvrav ja muohttagav jali rásjov guovten vahkon
Ávvudahtte le gå stáhta oajválattja ja Sámedigge dáj maŋemus jagij li oadtjum buorre åtsådallamijt systemáhtalasj ja formálalasj konsultasjåvnåjs ássjijn ma li ájnnasa sáme sebrudahkaj.
Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján.
adnet fáhkajguoskavasj terminologijav giela hámij ja struktuvra gåvådattijn
Dá gatjálvisá máhtti ávkken liehket gå barggagåhti åvddånahttemságastallamijn.
Sámedigge diedet AN:j luonndoietjájduhttema hárráj
lågådallat, åvddånbuktet, tjavgga låhkåt ja photostory ’ av dahkat
Slåhta dæhkko divudibme máksá 117 millijåvnå.
Duodden ásaduváj seminárra Stjørdalan tjieldijda ma guoskaduvvin.
Hábmer ja Rivtak-vuona tjoaggulvis, Sis - Finnmárko pråvsståguovllo ja
Givsedibme iesjguhtik láhkáj defineriduvvá, valla muhtem oase iesjguhtik definisjåvnåjs li jut
 Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja – kultuvra máhtudagáv
Buktet tjállet luonndofágan le luonndofágalasj tækstasjáŋŋarijt adnet gå le gatjálvisájt ja hypotesajt dahkamin, plánajt ja tjielggidusájt tjállemin, diedojt buohtastahttemin ja daj birra reflekterimin, ja gáldojt vuogas láhkáj adnemin.
ietjá gielladåjma
Gå dájddo nävrru de ij dádjada mij sjaddá sämmiláhkáj gå la tjielgas.
Lagábuj 100 åhtsåmusá lidjin boahtám, åhtsåmruhta aktisattjat birrusij 25 millijåvnå kråvnå.
Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt.
Härrá jårggålus árudijás didjij ja vaddus didjij ráfev.
- Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella - Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan.
Boahtteájge giellaaddne li dájn mánájgárdijn, ja Sámedikke bieles sihtap tjielggasit mánáj árggabiejvev mánájgárdijn vuorodit, javllá Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj.
Nammadusá mielas galgaluluj Sámedikken ienep vejulasjvuoda mierredit ássjij ma li ájnnasa sáme giellaåvddånahttemij.
Sáme dájddára ja iehtjáda e galga hiereduvvat sáme aktisasjárvov jalik mujtov adnemis.
Gå ságas de bessi máná dassta oahppat ja gæhttjaladdat ja hiebadallat iesjguhtik ulmutjahttem vuogev.
Ällosujtto galggá ekologalasj, ekonomalasj ja kultuvralattjat guhkaájggásattjat ja nannusit dåjmaduvvat.
Njálmálasj guládallam
Sámedigge le guládallamorgádna ja moatten ássjijn konsultasjåvnnåbielle Fylkamánnáj, Luonndoháldadus direktoráhttaj ja Birássuodjalusdepartemænntaj dåjmajda ja mærrádusájda lága milta.
PSA-árvvo máhttá aledum jus la prostatastuoredibme.
Jahkáj 2017 la Sámedigge tjoahkkáj vuorodam 14 millijåvnå kråvnå duodjáj.
Bágo ja moallánagá ma li ávkálasj máhttet gå ságastav dáj birra
Máhttodepartemænnta sihtá dát galggá tjuovvoluvvat sierraláhkáj viertti ulmmejåksåma árvustaláduvvat, ja gehtjaduvvá suomagiela doarjjaårniga aktijvuodan.
Sandra Andersen Eira, Vuona Sámij Rijkasiebrre
Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn.
Nåv biedjá buohtjaskuovdov buojkulvissan buohtjaj jali dillduj:
Maŋŋela subtsas åhpadiddje álggoálmmugij girjálasjvuoda birra histåvrålasj perspektijvan.
• Nannit teáhterav, filmajt, girjálasjvuodav ja almmudakdåjmajt nuortta-, julev- ja oarjjelsáme-giellaj
Lájddi sijáv duv gäjnojt ja åro sijá lahka.
Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Gåktu bargge máhtti vuogas psykososiála birrasa vuoksjuj barggat
Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn.
Gujddimusáv galggá moalggema diehti vuossteoassebälláj rádjat.
Vuoseda divna ássjijt
Oarjjelsáme seminárra ja sáme filmmafestiválla
Bargge ja æjgáda hæhttuji aktan barggat vaj ásat sebradahtte ja buorre psykososiála birrasav mij hieret gávkaluss jamav, iehpejasskavuodav, badjelgæhttjamav ja illastimijt.
Frank A. Jenssen (r.1952) Tarjej Vesaasa álggobálkkáv dán romána åvdås oattjoj.
• dájvváj árvustallat jus barggovuogij válljim máhtá rámmaplánav realiserit
• duostodit, ganugahttet ja gåtsedit badjelgæhttjamav, ålgodimev, givsedimev, illastimev ja nievres avtastallamvuogijt
lå dásen ja åhttsijda gejn le sáme giellaåhpadus
Iehtjáda buoremusát gå ietjasa labudi ja rubmahav adni.
Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, javllamáno 16. bve 1966.
Visste
Danen soajttá hæhttuji vas budsjehtav rievddadit gå ienebut diehti dáj gåloj birra.
Bassat tjalmev tjátjijn
Mij la merkaj Sáme Allaskåvllå munji?
dádjadit ja adnet moattelágásj tállamoallánagájt ja ietjá dáhtámoallánagájt guládallamin
Jus oahppe le tjállam sierralágásj oanegis subttsasav, máhttá åhpadiddje kopierit dav, biesskedit dav luondulasj oasijda ja lijmmit dajt ådå árkkaj nav vaj sjaddi rabás gasska.
Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet.
Svieriga Rámátsiebrre ávttjiduvvá julevsáme rámáttevstajt vuojnnusij biedjat næhttaj.
2018 tjavtjan álgaduvvá oarjjel- ja julevsáme åhpadiddjeåhpadusáv masterdásen 1-7 Nuortta Universitiehtan. Sáme Allaskåvlån álgaduváj tjavtjan 2017 vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv 1-7 ja 5-10.
Mielastam sidáv etalasj njuolgadusájt, mærkkagálvvoårnigav/vidnudagájt sertifisierit ja åhpadusáv dán suorgen.
plánan rámmagájbbádusáj ja sisano milta Sáme girkkoiellemin ja girkkohiståvrån le sieradusá guovloj gaskan rijkav miehtáj.
• da li negatijva, fysihkalasj jali psyhkalasj dago majt akta jali moattes nágin iehtjádij dahká / dahki
Gielladomena tjanádum sajijda:
Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam
Eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
tjielggit ma redoksreaksjvnå li, gæhttjaladdat boalldemijn, galvana elementajn ja elektrolysajn ja båhtusijt tjielggit
Ållessjattuk guhti le sajenis duodas válldá dav majt mánná sisi buktá, dajna máná siegen joarkká ja vijmak hásstal mánáv vaj vil ienep buktá ja vejulasjvuoda lassáni.
Gåktu vieledip ja vuosedip vuollegasjvuodav ja iehttsep luondov ?
Buktet tjállet matematihkan mierkki gåvådit ja tjielggit muhtem ájádallamvuogev ja bágojt biedjat gávnnusijda ja ájádusá.
1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan.
Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka. Navti máhttá mánáj empahtalasj máhtov buoredit.
Áhttje mijá ja råhkålvis
Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma.
- Sáme girkkoráde barggá Girkko væráltráde baktu álggoálmmugij åbbå væráldav miehtáj.
Dákkir sebradahtte birrasav dahkat buorij avtastallamvuogij soajttá sisadnet ájnegis máná, juohkusa mánájs jali ålles mánájgárddebirrasav.
Åhpadimgárvvidus: 9. dásse
Majt máhtáv suohkanis vuorddet ?
2005 rájes le doarjja sáme avijsajda lasedum badjel 10 millijåvnå kråvnåj.
Binnáv le rievddam vásse jage gáktuj.
sáme gielajt nannitjit viesso kultuvrraguodde giellan le dárbbo sámegielav ienebut tjalmostahttet almulasj sajijn.
Duobbmoståvllå galggá ássjetjállagijt ja tjálalasj duodastusáv dárogiellaj jårggålit, jus ij vuojnunagi la dåssjen.
AN:a ållestjåhkanime javllamáno 21. biejve 2010 mærrádusá milta (A / RES/65/198), galggá væráltkonferánsa boados sjaddat muhtem doajmmapládnaj mij galggá álggoálmmugij riektájt nannit.
Dan maŋŋela la máhttelis gulldalit ja jienastit nehtan dav masi buoremusát lijkku.
Moadda tjálle
Duodden juolloduvvá 150 000 kråvnå prosjektaj YouTube på lulesamisk.
Vijdábut de sáme terminologija barggo dáhpáduvvá ássjegiehtadallama baktu duon dán sáme institusjåvnåjn duola dagu sámedikken.
Lågå ienebuv dán birra girjen majt le tjállám Wirkola & Baal jali Susegg
Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes.
Oahppe binnáv ássje sisanos mujttal
Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto.
Dån galga:
Jienastuslåhko jahkáj 2019 juogaduvvá suohkanijda nav ruvva gå gávnnu.
Dagádum Finnmárko fylkkamánne Justis- ja sebrudakåssudagás.
Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes.
Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon.
• almodibmesámegiellaj sámegielak guovlojn
Gájkka nissuna 23 ja 50 jage gaskan gåhtjoduvvi sellaåtsådibmáj juohkka goalmát jage.
– Dáv æládusáv vuorodit la ájnas kultuvrav bisodittjat, sæmmi gå máhtti ådå barggosajijt dahkat.
Gájka gudi ietjasa sábmen sárnnuji, ja gænna juogu
Giela boahtteájggáj le sierraláhkáj ájnas gå le prosentaj lågoj milta ienebu gå gasskabuolvas gudi sáhkadi kymrilasj gielav.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Sámedigge Ájgge: 2010 Sámedigge le álgadam ságastallat boahtteájge Divvom-prosjevta doajmmaorganiserimav.
Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam.
Sebrudagás nuppe sebrudahkaj ja tjoaggulvisás nuppe tjoaggulvissaj le sierra vuojno ja diedo sámevuoda birra ja gåk la sábmelattjan viessot.
Almulasjvuohta ● Diehto mij juogeduvvá stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan rádádallamin ij agev dárbaha liehket almulasj, valla dåssju jus gávnnu loahpádus dási.
Finnmárkokommisjåvnnå
Ulmme l nannit riektájt bivdduj, guollimij, muorjjimij ja ietjá miehttsedåjmajda Davvinjárga suohkanin.
Sámedikke njuolgadusá árvustalátjit sáme vieledimijt ietjájduvvam adnuj miehtses
Sáme girjálasjvuoda doarjjaårnik doarjju sáme girjálasjvuodav, goappátjagá tjáppa- ja fáhkagirjálasjvuoda prosjevtajt ma dåjmadagájs åvdeduvvi.
Dujna le vuojn rievtesvuohta giesseloabev niektit – ja jus le organiseridum, gájbbeda val lassebálkáv jus ienebuv gå 37,5 tijma vahkkuj barga.
Åvddånahttemságastallamin hæhttup duodastit gåktu oahppe doajmmá ja gåktu åvddån ietjas máhtukvuodaj hárráj.
Mærrádusáj milta galggá sáme namma agev vuostatjin tjuodtjot sáme giellaháldadimguovlon.
Iehtjádijt iejvvit gudi li muodugasj dilen, ietjas vásádusáj birra subtsastit ja iehtjádij vásádusájt gullat, la ájnas moadda lagámusájda.
Javllamánno 18.
Rádádallama organiserimrievddama birra álgaduvvin esski snjuktjamánon 2012 maŋŋel gå departemænnta dåhkkidi árvvaladdat ietjá tjoavddusijt.
Sæmmi båttå le juohkka avtan persåvnålasj vejulasjvuoda aktisasj rájáj sisbielen, ja dárbaj agev profesjonála láhkáj árvustallat árkkabiejvev.
Sávav oadtjobihtit ráfálasj basijgasskabiejvijt, ja jut bases boahtep ådå fámoj ja luohtádusájn nubbe nubbáj.
Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas.
Sámedikkeráde Mariann Wollmann javllá ulmme tjåhkanimij la diedádusáv dåbddusin suohkanijda dahkat, ja plánav åttjudit gåtsedibmáj gåktu suohkana máhtti rievddadimijt dahkat buoredittjat fálaldagáv sidjij gudi vahágahttemav lahka gasskavuodan vásedi.
Gávnnuji moadda nasjåvnålasj máhtudakguovdátja Vuona skåvllåj, valla e aktak sáme skåvllåj.
Prosjækta manná 3 jage, ja ulmmen le oarjjelsáme stávimdárkestibme galggá gárvvásin avddåla 2010 låhpan.
Dáv máhtáv vehi
Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt.
Oajvveulmme:
Guolijt sláhkkit viehket buorep gåjkkådibmáj ja buorep buktagin.
Gåktu gæhttjalimijt ávkástallat gå oahppamav árvustalá ?
Nuortta-Trøndeláhka
Sáme dávvervuorkájn ælla uddni ekonomalasj luohko, teknihkalasj bisodimmáhttudagá ja lanjá gávnijt duostotjit.
Gå sellarievddadusá árrat ielveduvvi ja dálkuduvvi, le dat dahkam vaj skoahtotjåttåbårredávdda dajt maŋemus 40 jagijt la oalle binnum.
Goappátjagá máná, tonåringa ja vuorrasappo máhtti gástaduvvat.
Jus ávkkima hárráj ij ájgás boade galggá Boatsojguohtomsiebrreráde ássjev mierredit.
Ulmme:
– Sámedigge sihtá aj guoradallat máhttelisvuodav sáme tjerdalasjvuodav personnummarij tjanátjit, nav vaj ienep diedojt sáme álmmuga varresvuoda birra oadtjop, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Lågå ienebuv
Sáme le álmmuk moadda gielaj.
Hiebalgis sámijda Moadda tiemá li ma hásstali Sámedikkev.
Sámedigge le Sáme Allaskåvllåj vaddám bargov åvddånahttet ja tjadádit 5-jahkásasj giellaprográmmav sámegielan oassen giellaprográmmas sidjij gudi e máhte sámegielav nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
h.: Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Dat stuoremus hásstalus boatsojæládussaj la binná vijddudagájs ja aktelasj dæddo sebrudagá anos boatsojæládusvijddudagájs
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
Sámedigge nammat bájkkenammakonsulentajt ja bagádallá sáme bájkkenamá adnema ja bájkkenammalága háldadime birra.
Jus la gávnnam soabmásav gejna sihtá stuoves gasskavuodav ja ájggu hiejttet preventijvvanävojt adnemis, de l aj buorre goappátja mannaba ja ietjaska åtsådibá.
máhttudagáv ja diedulasjvuodav rijkalasj
Sámedigge oassálasstá fylkaålmmåj aktisasjbargon mánájgárddesuorgen.
Oahppen la muhtem mærráj valljes giella ja máhttá muhtem gielalasj vájkkudimnævojt adnet.
Máhttá ráfen plánit hávddádusáv.
Moatten sáme sebrudagán la miján garra sjávodisvuodakultuvrra.
gåvvit duobddágijt, adnemsuorgijt ja bájkijt gå guoradallá duobddágijt skåvlå kahkusin ja sijdan ja adná sáme ja darogiel nammadusájt dásijda
Árvustallamis åvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskadálli sámelága giellanjuolgadusájs, e lága gájbbádusájt ållåsit dievde.
Ihkap avtav ássjev ájgen válldep?
Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
åvddånbuktet ja kommenterit mediaássjijt iesjválljidum mediajs ja gárvedit ietjas ássjijt duon dán mediaj
– Giellabiesse l buorre ja ájnas gielladoajmma julevsáme guovlon.
Barggij dahkamusá li juohkka diŋŋga hukso- ja oahppam dilijs gitta iehpeformála aktisasjvuohtaj mánáj árkkabæjvvás asj dagoj, ståhkama ja tuvraj baktu.
Girjev tájllet Dån máhtá rádjat tjálalasj måråjdiedádusáv påstajn, gånnå giehto dujna le dárbbo viehkes ja hálijda mánnásuodjalusájn æjvvalit.
Vuorodibme bargos mij dagáduvvá duola dagu barggijsuorge gáktuj gájbbet ållo ressursav.
Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav.
Konsultásjåvnåjn vádnunij sidot almma konsulterima tjoavddusijt gávnnat masi máhttin guorrasit.
– Mij bivddip gájkajt gudi duojes berustalli ietjasa árvvalusájt Sámediggáj oajvvadittjat nav ruvva gå máhttelis, låhpat sámedikkeráde Berit Marie E. Eira.
Juohkka lágásj dálkkádagán.
Vijdábut de vierttiji bájkálasj sebrudagá dættodit dahkat sámegielak æjvvalimbájkijt mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda ja fállat suohkana dievnastusájt sáme álmmugij diedoj milta gånnå le sáme giella ja kultuvrra vuodon.
Daj bálij gånnå ij máhte åhpadusáv vaddet klássan åhpadiddjijn, rahpá láhka máhttelisvuodav ”sadjásasj vuogij milta dákkár åhpadussaj”.
Sámedikkepresidænnta Vibeke Larsen ávvus vuojttemis.
Maŋŋela galggabihtit ságastit mánáj majt li vuojnnám, vásedam ja ájádallam.
Danen le gielajn dåjmalattjat ja systemáhtalattjat barggat mánájgárden buorre strategija vaj gasskavuodajt ja vuogas ja mássjke dis aktijvuodav åttjut mánáj gaskan gå li aktan ståhkamin.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Gárvedime Væráltkonferánssaj
Muhtema årru gåhtjodum sáme suohkanijn, ja iehtjáda årru bájkijn gånnå li dåssju dárogielak institusjåvnå ja gånnå stivrra ja njunnjutja li dárogielaga.
Duodden dájda bivddemduobddágijda li oajvvadum duoddit Ruovdenjunjluovtav / Gropbakkengav Unjárga suohkanin gånnå li moadda goahtesaje, gitta 90 goahtesaje jagijs 3 ja 4000 Kr. å.
Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat.
dokumenterit ja árvustallat ietjas åvddånimev tækstabargujn
birra l ålediddje ráddidusá webbabielijn
Dåppebun la fiekse. Njuovvam li gus lippajt?
diedá. nr. 35 (2007-2008) Mål og Meining (Ulmme ja miella) le ráddidus javllam sámegiella galggá liehket viesso giella.
2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi.
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca. 2 sidor)
Åhpadusmihttomiere
Vuoseda divna ássjijt
Strategija:
Mij le demænssa?
Dåhkki aj lasedit ienep virgijt jali moattelágásj dilijt tjanádum virggáj.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Mij gullu sáme duobbmidallijda, le kriminalhuvso berustibme ienemusát dåjmajda læhkám bisodittjat máhttelisvuodav sámegielav adnet.
Dán maŋemus jage le bærrájgæhttjo ratjástam bærrájgæhttjat barggodilijt dåjmajn ma fálli ja bálkkiji barggofámov.
Departemænnta juohká sámediggáj rudájt kap. 231, 50påsta badjel. Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen.
Joarkkaskåvllå dábálasj fága
Vuosedit moalgedisåvdåsvásstádusáv le javllat: “Boasstot le dujna” Dav dahkap bargon bårådijn.
Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
Ájnas la aj, sij gudi metalldetektåvråv adni, oahpásmuvvi lágajda ja njuolgadusájda ma dasi guosski.
Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn/fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj.
Usjudallap aj sijáv gudi li vahágahteduvvam guhkesájggáj.
Prosjæktaruhtadibme Sámedikkes dagáj nav vaj moallánakgiehtagirjje åvddånahteduváj Porsáŋgo skihppijsijda adnuj.
Dajna gå Jubmel väráldav iehtsij vattij ájnna Bárnes, vaj juohkkahasj guhti sunji jáhkká ij håhkkåna, ájnat ihkeven iellemav oadtju.
Åvddånahttemulme
Buoremusát lij jus åhpadus divna fágajn luluj årrot sámegiellaj.
Tjalmmeinflammasjåvnå ma älla buorránam vahkon márjju dárbahi antibiotihkajn dálkuduvvat.
Dan diehti lav ávon gå doarjodip guokta nanos viddnudagá, javllá Muotka maŋemusát.
Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
Dát láhkaoajvvadus mierkki ahte guollimriektá lágalattjat suodjaluvvá ja mierkki sæmmi båttå jut sij gejn le dákkár riektá galggi gájkaj iehtjádij åvddål vuoroduvvat gå le resursavánesvuohta.
Danen le ájnnasin láhtjet dilev nav vaj sáme mánájgárddefálaldagá ja kvalitehtta nanniduvvi mánájgárdijn nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn ja stuoráp stádajn.
• dejvadi måttijn subttsasijn, båvaj ja åvddånbuktemvuogij
Gávnnuji aj brosjyjra nuorttasámegiellaj ja julevsámegiellaj prenntidum vaddusin, valla ilá ráddjidum válljidum åsijs.
Olsena mielas la ájnas sáme almmudagájda bessat oassálasstet dárbulasj gievrrudagájn dakkir stuorra rijkajgasskasasj girjálasjvuodaariednáj.
Ulmme dájna guoradallamijn lej (1) gæhttjat sieradusájt guovte álmmugij gaskan, gånnå akta juohkusijs lidjin sáme ja nubbe juohkusin lidjin láddelattja.
Loahppabarggo Åhpadiddje máhttá gæhttját jus barggo le dagádum ja árvustallat dav åvddål nuppe leksjåvnå.
Sámegielav dutkamgiellan le ájnnasin åvddånahttet.
Mærrádus ij la tjielgas mij guosska sámij rievtesvuodajda konsulteritjit ájggomusájn oattjotjit diedim guorrasibmáj loabev oadtjot guoradallam-, ávkástallamrievtesvuohta ja doajmmakonsesjåvnå åhtsåma baktu.
Sámedigge oattjoj åhtsåmusájt aktisattjat 33,2 millijåvnå kråvnnåj.
Ávkástallamrievtesvuodaj æjgádin li rievtesvuoda válldet ja ávkástallat minerálajt masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot (§32).
Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li:
Jur dálla
Galggap hiebadahttet vaj oadtjop valjes sáme kulturiellemav sæmmi båttå gå galggap hiebadahttet profesjonaliserimij ja kvalitehttaj.
Vuonarijkka galggá vilá jådedit bargov tjanátjit sjiehtadusájt.
Suv girjij baktu li moattes oahpástuvvam gielldasámij viessomij ja kultuvrraj Murmanska guovlon.
Sån hasot gájkajt gudi berusti sæbrrat.
Aktisasj bagádus la vuorddet plánimijn.
Ájggeguovddelis doajmma le álgadit bihtámsámijn ságastallamijt, Árran julevsámeguovdátjijn ja sámedikkijn.
Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin.
Nievret viessu ja goavget juhkama maŋŋel.
Tiebmá máhttá liehket åvtåtjis oahppijda oahpes.
Varresvuohta- ja huksosuorgge
Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit tjårvijt ja boahttsujt tjårvij.
 Sáme giellamáhtudahka juohkka sebrudaksuorgen.
INGA KARLSEN: Jåvvåviellja, gålmmå girje.
Mánágárddeæjgáda máhtti åhtsåt stáhta máhtudakdoarjjagijt suohkanij baktu.
Märrádusáv vaj kommuvnna galggá tjuottjudusguovlluj oadtjot bessat, váldeduvvá ráddidusás.
Jali gå galggá juoga sierralágátjav dahkat majt adná baludissan.
Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra.
Vuoseduvvá aj, gávnnuji sierra hásstalusá duosstomin vaháguvvamijt sáme duogátjijn.
Vádá l stuorámus vahkon åtsådime maŋŋela.
Åhpadus la Jåhkåmåhke kommuvna gimnásaskåvlån, Bokenskåvlån.
Dálásj politihkalasj njunnjutja Sámedikken sihti ienep politihkalasj ratjástimev boatsojæládussuorggáj ja vuodoæládussuorggáj gájkkásattjat.
Gávnada ienep slevta birra áhko jali ádjá siegen jali iehtjádij siegen ietjat lahkusin !
Webbabielle sámegiellaj - Sametinget
Sámedikken la ulmme nannit ja åvddånahttet sámegielajt rijkav miehtáj.
Moadda Vuonarijkaga barggi ráfe åvdås væráldav miehtáj.
49 sámelága 3-6 § vaddá rievtesvuodav ájnegis ulmutjijda girkko dievnastusájda Vuona Girkko dievnastusájs sámegiellaj.
Finnmárko miehttseduobmoståvllå
Bargge galggi ájnegis mánáv vieledit sæmmi båttå dagu dåjmalattjat barggi vaj juohkkahasj mánájs galggá dåbddåt buorre aktisasjvuohtaj gullu.
Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji.
Arena sáme kulturdåjmadibmáj
Suodje mijáj dárbojda
Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca. 1 sida)
Giellaguoradallam sjaddá ájnas ræjddon Sámedikke ja ráddidusá bargon sámegielaj åvddålijguovlluj.
Åvdåsvásstediddje: Ådåstuhttem- ja háldadusdepartemænntaj Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge
Jo3 lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj
• Máná ja nuora galggi hasoduvvat kritihkalattjat gæhttjat girkko histåvrålasj æjvvalimev sámij, sáme jáhkko- ja girkkohiståvråjn vuodon.
Lågå ienebuv rijkajgasskasasj álggoálmmukgielaj jage birra dán næhttabielen: https://en.iyil2019.org/
Oahppe gatjádi ruovddegiejaj namájt, duola dagu sliebttje, sliebttjeoanádis, biehkke, tsiehkes, skivnnje, tjuollda jnv..
Ja tråvnås gulliv garra jienav javllamin: ” Gehtja, Jubmela goahte le almatjij lunna, sån le sijá lunna årutjit ja sij li suv álmmuk ja iesj Jubmel le sijá lunna, ja gájkka gadnjalijt sijá tjalmijs sihkku.
Sámedigge doarjju nasjonála strategiajt ma dálkádakgássajt binnedi.
Dån tjálá rållajt roallaoavdástallamij almma dáhpádusájn ja nagin moallánagájt æládusás aná
Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SNPN) ásaduváj nannimdiehti sáme nuoraj vájkkudimfámov Sámedikke politihkan.
Dagáduvvá goappátjagá ekonomalasj vattaj baktu ja rája barggijt, buojkulvissan åhpadiddjijt, dåktårijt, ekonomajt jali härrájt.
Ráddidusá ulmme le digitála poassta galggá liehket bákkulasj viddnudagájda.
jali h / v: Ájlis, ájlis, ájlis le Härrá Sebaot.
Davvisámigiella (nordsamiska)
Unnagattjan vuojnnu dan ruodná siejne guoran.
ja ráddidus máhtti hábbmit gájkbadjásasj ulmijt
98 jagen Kr. m. tjálli roma ja grehka histåvrråtjálle gábmelis muoddániehkkeulmutjij birra Thulen gudi viejddi boahttsujt ja tjuojggi.
Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat.
Nåvti dagáduvvá (ca. 4 sidor)
ja viessudittjat rijkalasj unneplågogielajt.
Sujttoguovdátjin máhtá aj válljit stuoves dåktåraktavuodav.
1. Bagádalle sisadno ja ulmme
Kultuvrra ja modellerim
Jus ássjeulmusj la hiebalgahtes, máhttá siebrreráde ássjeulmutjav nádot.
Duv vájkkudibme: Sáme rievtesvuodaj æjgádij ja bájkálasj sebrudagáj berustime ja rievtesvuoda li ájnnasa bærrájgåhtset mærrádusprosessan.
Dát ieridis ij le dåhkkidahtte ja danen oajvvadip hiejtedit sáme giellaháldadimguovlov, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
Tsuojggiduvvá girkko dárbaj diedulasj sáme giellapolitihkav åvddånahttet duola dagu njuolgadusáj baktu sámegiela ano hárráj jubmeldievnastusájn ja girkkolasj dagojn (tjuogga 5.3.3).
Sámedikken ij la formálalasj vásstádus ællosujtos Vuonan.
Dát sisadná sieradit njálmálasj ja tjálalasj giellaanov ja formálalasj ja iehpeformálalasj giellaanov.
Máhttet riekknit: Praktihkalasj bargoj tjadá skåvlå dálkkemihttimstasjåvnån gærddodi oahppe tállabágojt ja mihttimbágojt millimehter ja centimehter.
Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo.
Álggoálmmugij rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusin (GCG) li åvdåstiddje iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldav miehtáj.
Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj.
Rámmapládna åvdet man ájnnasa ållessjattugij guotto, máhto ja tjehpudagá mánájt iejvvit, dádjadit ja bajásgiesset li, ja danna le sihke dálla-ja-dáppe-perspektijvva ja boahtteájge perspektijvva.
Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
Dát le ájnas máhtov ja dádjadusáv åvddånahtátjit ja aj vieledusáv iehtjádij viessomvuogijs ja kultuvrajs.
Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat.
Mij galggap vuosedit gåk dát hæhkkahiehte båvtij lieggavuodav ja værddogisvuodav ietjama rijkan.
Rijkajgasskasasj barggo - Svenska kyrkan - Om oss
Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás.
Teknihkalasj gålojda
Digitála tjehpudagá ieŋŋilsgielan le máhttet adnet valjep oasev digitála vædtsagijs, miediajs ja ressursajs nannitjit giellaoahppamav, guládalátjit ieŋŋilsgiellaj ja åmastittjat guoskavasj máhtov ieŋŋilsfágan.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt.
Vuona vuodoláhka le værálda nubbe vuorrasamos.
Sámedigge ja Sáme allaskåvllå li sjiehtadusáv dahkam aktisattjat bargatjit sáme mánájgárddesámájduhttemijn.
oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán.
Girkkon válljip juohkka nälját jage gudi galggi tjoaggulvisájn, girkkosiebrijn, stiftajn ja girkkotjåhkanimen mierredit.
Juoŋga birra tjåhkanip degå aktisasj gåvåstagáj ja dåjmaj.
Fármastus dunnuv Jubmela buorissjivnnjádus, dálla ja agev. Amen
Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát.
Dat la nannit dajt duodjárijt gudi hálijdi ietjasa dájddaduojijt ávkkás æládussan åvddånahtedit, dættot Moutka.
Larsen subtsas sámediggeráde adjáj juollot 300 tuvsán kråvnå siebrijda Deanučázádaga luossabreavaeaiggádiid searvi ja Deanučázádaga luossabivdosearvi vaj bessi ássjev vuolgadit fámoduhtátjit sjiehtadusáv Vuona ja Suoma gaskan Deanu tjátjádagán guollima birra.
Manen muhtema juhkagåhti gå li 14 jagága madi iehtjádij vuorddi desik sjaddi 18 jagága?
Ulmme l gávnnut gesi l válldum jali l aktijårro, sirádum ulmutjijda jali gejda ájggu sirádit, gesi l gássjelisvuoda sirádime maŋŋela ja gesi l gassjelisvuoda gasskavuodan suv lagámusájda.
Vahágahttem la ållagasj vuojnnemahttásin sáme birrasijn, valla dat ij merkaha jut dat dåhkkiduvvá.
Sámedigge dårjav juollot prosjæktaj mij galggá sáme nuoraj psyhkalasj varresvuodav guoradallat
Jus dån jali iehtjáda gudi mánáv dåbddi lihpit mårålasj duv máná åvddånime birra, galggá suohkan ja PP-virgge árvustallat ja bagádallat máná dárboj birra.
prienntimdåjmadagán, tel. 08-786 5810 jali viettja
Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Kåserija
– Gijtáv nammadusá bargo åvdås.
Dav ij Europa máhte dåhkkidit.
• boatsojriekknimij
Gåtsedit ulmijt guovte åvddånahttemságastallama gaskan
Sáme sebrudak le vilá sebrudakásadimájgen, gånnå vuodooase kultuvran ja gielan li vuoroduvvam ja vilá vierttiji vuoroduvvat.
Oajvvat ájn guokta suohkankategorijja
Boatsojäládus
åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt
ságastallat virgij ja barggoiellema birra
1000 kulturmujto registreriduvvam Balsfjorda ja Hámmárfesta gaksan / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson.
Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj.
Åvdedime sámegiela adnemav
Ienep gå neljadisoasse sijájs årru juogu de berrahij lunna jali iehtjádij lunna gejt mánná åvdutjis dåbddå.
Valla gáhttijit val stuoráp mánájda aj soajttá gássjel ájádusájt ja dåbdojt tjielggit.
Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta.
Javllamusá, gietjestime ja seksuálasj gietjestime aj nuppe ulmutja vuossti riekknidalla illastibmen.
Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme.
Jus Boatsojguohtomsiebrreráde jali Bajemusgujddimsiebrreráde märrádusáv libá dahkam, mij luluj máhttet vahákmáksema vuodon årrot jus rijkalasj fábmudahka dakkár märrádusáv la válldám, la sujna gesi märrádus guosská riektá ássjev båktet siebrrerádij vuosstij rijkalasj lága milta.
Gehtja gudi vásstedi præssaaktijvuodas Sámedikken ja globála koordinerimjuohkusin.
Ja fábmuj mij álmmuga mielav tjuovvu.
Sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas.
Gå sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin, de sjattaj dættodum rievtesvuoda sáme gielav adnet galgaj vuostatjin gå dárbbo tjielgga ja dárkkelit ja dalloj gå dádjadit galggá mij javladuvvá.
Vaj ij mánná galga iehtjádijt soahpot de la buorre mánájt åhpaditt giehtagávvaj gassnet ja gåssåt ja páhpersagárdagájt adnet.
Diedádus vuoset lassánibme le læhkám stuorámus dáhpádus- ja doajmmavidnudagájn ja berustimorganisasjåvnåjn.
Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt.
Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun.
Eksámen – privatista
Ásadusá ma njuolggadårjav Sámedikke budsjehta kap. 8 baktu oadtju
Ådå sáme moallánagá tjanádum sæmmi ábnnasij álgadi sæmmi bále.
Sámediggeráde sihtá nannit vuodnaguollárij máhttelisvuodajt ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit.
Máná galggi luonndovásádusájt åmastit ja luondo moattevuohtaj oahpásmuvvat, ja mánájgárdde galggá vaddet mánájda gulluvasjvuodav luonnduj.
Åhpadiddje klássaladnjaj gæjggá.
Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán.
Åhpadusdåjma
Dan sisadno máhttá muhtem guhti prososiála láhkáj ulmutjahttá jali tjielggasit dav buvte.
Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.
Gut máhttá giellaguddnebálkáv oadtjot?
Mij dættodip aj ællosujto árbbedábálasj sierravuodav fámilljaæládussan.
• sáme giela; nuorttasámesámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj
Boatsojæládus
Le gus sámegielak ?
Ráddidusá unneplågopolitijkalasj strategiddja
låhkåt ietjá álggoálmmugij árbbedábálasj subttsasijt ja buohtastahttet dajt sáme subttsasij
Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg).
Moadda sámegiela li, UNESCO milta, dajt ienemus ájtteduvvam gielaj gaskan væráldin.
Nannitjit báhkogåvåjt de oahppe máhtti tjuorggat gåvåjt jali lijmmit gåvåjt ma bágojt gåvviji.
Ulmutja årru duoggu dággu miehtáj dan vijdes geográfalasj guovlo.
buorástahttet, gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj
Dábálasj la vuostasj bále gå seksav adná sjaddá ietjáláhkáj majt la ájádallam.
Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra.
– Diedon luluj riektá miehtsen vuodjet æládusaktijvuodan.
Ájgen gålgådismáno 1. b. – basádismáno 30. b. oadtju aj Frostviken norra tjiellde ednamav ávkkit.
Lullne: Rijkarájá milta Jitnemenjohkes Bijjie Raentserij (Ranseren).
Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav
(ca.
Kirkens Nødhjelp hasoduvvá joarkket tjielgga álggoálmmukvuorodimev boahtteájggáj.
Dás duogátjis sjaddá árvvaluvvat jus le dárbbo ienebut sáme oasev fálaldagás nannit.
Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan.
Rája e-påstav jali riŋŋgu 23 13 90 00 sjiehtadittjat persåvnålasj rádevaddemav.
1960- ja 1970 jagijs udná-tjij lip vuojnnám moadda gielalasj ællánahttemlihto væráldav birra.
Åhpav: Girkko
Skoahtotjåttåbårredávdda badján nissunijn gudi li seksav adnám ja li HPV vissa tjerdas, humana papillomavirus soaboduvvam.
Åhpadiddje l dudálasj ja girjen gæhttjá.
Sij e máhte galluga báhtset, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit.
Iehtjáda vas viehka álu jali agev oadtju passijva rollajt dagu liehket njuorak mánná jali bena muhtem ståhkusin.
Dajs birrusij 900 ráfájduhtedum sáme tsiekkadusás li válldám jahkegærddogæhttjalimijt dåssju 14 tsiekkadusás.
Dán jage sidáv liegga varrudagájt rádjat majestehtta gånågis Haraldij ja majestehtta dråtnigik Sonjaj.
Sáme parlámentáralasj ráde le buktám oajvvadusáv sáme giellabargo ådå organiserimij sissŋelin Sámedikke åvdåsvásstádusá.
Jus la aktisasjlihtto galggá gärdda guohtomguovlo sinna gávnnut.
Ulmmen le sihkarasstet sámegiela vuodoåhpadusá fálaldagáv gájkajda gænna le rievtesvuoda dasi nuortta-, julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav.
Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju.
Lenastivra máksá jahkasattjat organisasjåvnnådårjav organisasjåvnåjda ma åvdåsti rijkalasj unnepågojt juvdára, roma, svieriksuobmelattja ja duornosliegega.
Mánájgárdde galggá dåhkkidit ja árvvon adnet mánáj moattelágásj giella ja guládallamvuogijt, sevvamgiellaj aj.
Tjuottjudusguovlo
Skávhlán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Nuorjonjunni konvensjåvnnåguovlo rájá oarjjelin rijkarájás Rr 259 guoran Nuorjjojávrráj, dåppelt tjátjádagáv Skjomenfjordena lusspáj, dåppelt Skjomenfjordena milta.
Keskitalo ja sámedikkeráde kultursuodjalibmáj Berit Marie E. Eira ávvudallaba aj gå bessi rudájt juollodit prosjevtajda ma boandás sáme kulturhiståvråv gæhttjijda oahpásmahtti.
Nuortta-Trøndelága allaskåvllå le juogedum nasjonálalasj åvdåsvásstádusáv oarjjelsáme gielas åhpadiddjeåhpadusá aktijvuodajn.
Máhttelis le aj organiserit skåvllåbiejvev nåv vaj oahppe iejvviji sámegielav mierredum ájgijda biejvenalluj, duola degu juohkka ideda.
Tsuojggiduvvá dárbbo le sáme diakonijav vuorodit boahtteájggáj aj rudáj.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
Máhttet digitála vædtsagijt adnet: Oahppe tjálli dáhtámásjijnajn ja vuorkkiji digitála gåvåjt ja / jali filmajt bargon.
Ållestjåhkanibme
Dan diehti dárbahip arienájt ja æjvvalimsajijt gånnå máhttep dájda bávtjas ja gássjelis tiemájda lahkanahttját.
Sajijt mánájda Evenássje, skáne ja Gieldanuore suohkanijs.
Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
birrasij siegen.
Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddje John B. Henriksen, tlf. (+1) 917 915 9564
Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj;
Goassa l nuppástibme ?
sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij.
Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011
org.
Diedádusán vuoseduvvá dasi, vahágahttema sáme guovlojn máhtti tjanáduvvat måttij buolvaj dárojduhttempolitihkkaj.
gå gáhttára ideda maŋŋel.
Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Ráddiduskvartála boahtteájgge
14.
Dánna oahppe galggi vuosedit ietjasa máhtudagájt gå dálkkediedádusájt dahki, gånnå li akta jali ienep dájs bágojs: dálkke, dálkkemerka, muohta ja fierdda.
Suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav ”Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán” sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti.
Vuodoæládusájn li dålutjis dáhpe tjoahkkedoajmman, ja mij ájggop dajt bærrájgæhttjat.
sáme dájddárijs, sáme biebbmokursajt, sáme
Oajvvaduvvam le aj juollodit 15 millijåvnå Ráddidushuodnahij strávvejådov buoredittjat.
Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
Mijá giela li ájtedum giela.
Hehpanam lij, åhpadiddjaj gæhttjá ja tjajmat.
Ållestjåhkanime jådedibme
Gå idedis vas smaredij de ájtsaj oadám lij moadda ráboj gassko.
Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu
Guovlo gåbttji Svieriga vijddudagás vargga 40 prosännta.
Prosjæktaj gulluji guoradallamsjiemá ja addnijbagádus.
Jus sihtá ietjas åtsådit sjiervvedávddaj de máhttá mannat nuorajduostudahkaj, lijkke- ja sjiervveduostudahkaj jali varresvuohtaguovdátjij.
Gávnnuji aj lågev sámegiela jali giellasuorge, ja giellarájá manni rijkaj rájáj rastá.
Vuodotjehpudagá
Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusij, degu belludagájda álmmukválljimijn.
Dá aj dåhkkiji gå oahppe galggi ietjasa jali guhtik guojmesa árvustallat.
Åhpada mijáv sjivnnjádusát várjjalit ja väráldav hábbmit huvsujn ja åvdåsvásstádusájn.
Ráddidus oajvvat Sámedigge galggá oadtjot 225,655 millijåvnå Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum.
vam giela li gárggaluvvam vidá dássáj: iehpe-
Sámeráde le aj gåbdet åvdåstuvvam ja duola dagu sadjásasj presidænnta Olav Mathis Eira oassálasstá.
nárre gielajs gáhtum. UnEsCo ålgusbiejaj dáv
Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna.
Da vuosedi mij la girkko vissesvuohta ja tjielggiji jáhkov.
Enep buojkulvisá, gehtja sierra artihkkalav gielladomenan.
Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá.
Julevsámegiela guovllo Vuonan le nordlánda fylkan ja le sáltovuonas oarjján gitta Bálák suohkanij nuorttan.
Dan diehti gå rámmpo åvddånahttemav buoret, le ájnas positivalattjat tsuojggit majt oahppe buktá fágalattjat, sosialalattjat ja gåktu barggamvuogijt adná.
Mij gullu mánájgárdijda galggá suohkan fállat æjgádijda / åvdåstiddjijda gudi sajev mánájgárddáj åhtsi dåjmajt gånnå le ålles jali oasse dåjmas suoma-, meänkieli jali sámegiellaj.
Sámedigge barggá dán åvdås:
Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
Galggap gierddat vuorrástuvvat.
Árvvalusá máhtti rájaduvvat diehki: biras@samediggi.no
Gåktu sáhkadit ja dåbddåt ulmusj la oassen juosstá mij la stuoráp.
Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam.
Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra.
tj: Härrá, gulldala (Kyrie eleison).
Dan ájge gå risstalasjvuohta le læhkám Sámen de le moadda sierralágásj dábe ja gåvvidime
Evaluerima konklusjåvnnå le vájku sámelága giellanjuolgadusá li buoragit doajmmam sámegiela stáhtusa gáktuj, vájku viehka målsudahkes le gåktu lágav li tjuovvolam.
Saje: 15
sámegielåhpadibme tjanádum ájggáj
Tjuottjudusguovlo
Máhttá njittjev giedajn jali pumpajn båhtjet.
Guovvamáno 6.b. - Sámij álmmukbiejvve mij avvudaláduvvá vuostasj sáme rijkatjåhkanime mujtton mij dåladuváj Roandemin 1917.
Dåbdos ja árra buojkulvissan giellaællánahttemij alle-Eurohpán le val dallusj hæjos stáhtas.
 Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda. Giellaárená
Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla.
sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj.
1900-lågon ällosujto ulmme le ienebut bierggobuvtadibmáj ja ekstensijvalasj ällosujtto álggá.
Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju.
 sevvamgiellaåhpadus åvddål skåvllåj álggá ja vuodoskåvlån (§ 2-6) ja joarkkaskåvlå åhpadimen (§ 3-9)
Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
h.:
ássje sisanov tjåvdabágoj tjállet
Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá
Muhtem kultuvrajn ij la dáhpe tjåhkanimijda skåvlå ja sijda gaskan, ja æjgáda viehka ålov åhpadiddjev vieledi.
Sáme miehttseæládus aktan boatsojsujtto li luondulattjat dássta oassen.
Duodden boahtá jahkásasj buvtadus Sámeálmmuga fåndas.
Ålggorijkak viesájdiddjijn la rievtesvuohta hähkkasujttuj Svierigin.
Jus ájggu mierredit Vuonan galggá ådå láhka, de galggá láhkaoajvvadusá duogen ieneplåhko Stuorradikke 169 ájrrasijs.
låhkåt ja åvddånbuktet oasev iesjválljidum tevstajs
Masi biedniga oadtju aneduvvat ?
Nasjonála varresvuodaportállaj www.helsenorge.no galggi aj boahtet ienep ja buorep iesjbierggimdievnastusá.
Ietjá vádálasj ábnnasijda buojkulvis la slidja, kadmium, ammoniak, bensen ja radioaktijvalasj polonium.
Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj.
Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen.
EDAG:a baktu sihti Værroetáhtta, Barggo- ja álkkádusetáhtta ja Statistihkalasj guovdásj aktisasj årnigav åvddånahttet man baktu barggovadde galggi virggájbiedjama, bálkká ja værromáksema birra rapporterit.
Lullne: Rijkarádjá Leirvatnetis Rr 242 A rádjáj Snøtoppenin.
Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj.
Dávvervuorkájda le ájnas jut siján li ressursa dåjmalasj oassálasstemij fágalasj værmástagájda vuona ja nuorttarijkaj guojmmedávvervuorkáj, universitehtaj, allaskåvlåj ja ietjá ásadusáj siegen.
Dåssju dajna vuogijn sihkarasstep vaj sámegiella viessu vijdábut ja máhttá åhpaduvvat boahtte buolvajs.
Ájrrasijt válljimin lågåduvvi dåssju da namá ma li vuostasj sajen jienastimlistajn.
Sihke ieddne, áhttje ja moadda berraha ja rádna oassálasstin ja dádjadiv moaddása mujsta berustin, ienebu gå majt lidjiv jáhkkám.
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda.
Ulmmen le sáme galggi ietjasa gielav válldet ruopptot ja vaj sáme giella galggá aleduvvat dassta gå ienebu dav adni.
Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit.
vaddá – Mij juogadip, guosská gájka gástaduvvam mánájda ja nuorajda Vuona girkkon, aj sáme mánájda ja nuorajda.
Jubmel sihtá mijá viessomav ja sihtá vuododit gasskavuodav juohkka ulmutjij.
Vuojttoskåvllå hásstalusájt rasisma gáktuj duodaj válldá, ja dahká bargov rasisma vuosstáj oassen ietjas skåvllåárggabiejves.
3. oasse.
Dási soajtti moadda ja målsugah tes sivá.
Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit.
Aktisasjbarggoguojme li aj sjiehtadam sjiehtadusán sjiehtadam jut sihti vuorodit ja ienep rudájt dájddárstipendajda biedjat.
• liehket gullisa mánáj åvddånbuktemijda ja duosstot sijá dárbov huksuj hiellesvuodajn
Mij la fámon ?
Berustit le sæmmi dagu rámmpot, javlaj stáhtaminisstar Jens Stoltenberg hålanis.
Åhpav: Biejvve
Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet.
● Ássjijn ma giehtadaláduvvi ráddidusán galggá jus soajttá tjielggidusán ietjá guoskadam departementajda tjielggasit åvddånboahtet makkir dilijn li semadam Sámedikkijn, ja jus soajttet man birra ælla guorrasam. Proposisjåvnåjn ja diedádusájn ma Stuorradiggáj åvdeduvvi, ja gånnå ráddidusán le ietjá vuojnno gå Sámedikken, de galggi Sámedikke árvustallama ja vuojno åvddånboahtet.
Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen.
Akta girkkodájda ulmijs le Evangeliumav vuojnnusij buktet ja mujttádahttet mij ajtu le risstalasjvuoda sisadno.
Divna vuorkkiji kåserijajt aktisasj elektråvnålasj vuorkkáj gå li gærggam.
Mánájda vaddet vejulasjvuodav huvsov vuosstáj válldet ja vaddet le sosiála máhto vuodo ja le ájnas oassen iellemájge oahppamis.
Sámedigge le dan diehti guoradallam ja registrerim linnjaguovlo milta jagijn 2010, 2011 ja 2012.
Oadtju åtsådimev dahkat danen gå dåktår sihtá åtsådit jus gávnnu bårredávddasella prostatarávsán
Oahppe tjielggi majt bájkkenamá vuostasj oasse bájke birra subtsas.
Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes.
Ällobargo terma 1 vahkko (moarmesmánno 2015)
1 • Varresvuodastasjåvnnå ja skihppijviesso jus æjgáda miededi jus mánná / oahppe le vuollel 15 jage.
vehi
Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin.
Ienemus máná báhkan buolli muhtem biejvijt ja ij la dat vádálasj.
Dån máhtá: tállabágojt adnet
Ráddidusán le ulmmen sihkarasstet jut gájkajn le máhttelisvuohta ja arvusmahttem tenologijav ávkkit ja ådå dievnastusájt buoremus láhkáj.
Jagen 2012 le Barggobærrájgæhttjo barggo nannidum 15 millijåvnå kråvnåjn.
suoma sámedigge barggá ássjijn aktisattjat Vuona ja svieriga sámedikkijn åhtsåmusájn åvddåprosjæktaj mij sisadná dutkam- ja fáhkaguovdátjav.
Ietjá sáme berustimij ja bájkálasjsebrudagáj rievtesvuohta konsulteriduvvat ássjijn ma njuolgga vájkkudi sijáv, ij la maŋen váldedum lágan.
Dálla ietjasa familja siegen årru.
Prosjækta ”Rekrutterit ja Bisodit” (2007-2008) le aktisasjprosjækta gaskal Bulkkeallaskåvlå ja Bulkkedirektoráhta.
Mij ájggop barggat vaj Sáme rijkajgasskasasj filmmaguovdásj ájn ienebut máhttá láhtjet filmajda duon dán formáhtan ja duon dán ulmmejuohkusij.
Aktijvuohta: Rádeájras Vibeke Larsen, tlf. 941 30 116
Gájkka riektáássjijn jali ássjijn ma gåbtjåduvvi riektás suomagielav, meängielav ja sámegielav duobbmoståvlåjn ávkkit 13 § milta la oassebielen jali oassebiele sadjásattjan gänna ij la juridijkalasj viehkke, riektá oadtjot jårggålum duobmov ja duobbmooarev jali märrádusáv ja märrádustjielggimav tjálalattjat dan giellaj gå ádnu.
Barggojuohkusin li ájrrasa Barggo- ja sebradahttemdepartementas, Justijssadepartementas, Suohkan- ja guovllodepartementas, Ålggorijkkadepartementas ja Sámedikkes.
Oajvveoasen le aj gatjálvis tevstajt tjállet ieŋŋilsgiellaj duon dán guládallam aktijvuodan mij arvusmahttá tjállemávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov.
Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj.
Máhttá aj gejna la seksuálalattjat rádnastallam la ietjas åtsådam ja sjiervvedávdav gávnnam.
Navti ittjij sjatta, ja vehi hådjåniv.
Goalmát sládja le filosofalasj ságastallama.
Valla jus tjuollam dagáduváj skoahtotjåttåbårråmdávda jali sellarievddadusáj diehti beras boahtteájgemannat kontrållåjn.
Buojkulvis Dálvve
Sierraloahpádusmærrádusan máhtti liehket gájbbádusá rievddadimij tjadádibmáj ja stuorrudahkaj.
D. Gehtja majna máná e soaptso mánájgárden.
Duodden galggá ráddidus moadda dåjma jåhtuj biedjat, duola dagu buorre kvalitehttagájbbádusájt dahkat, bagádusáv dahkat man sisadno le man mierij sisbielen galggá liehket gå varresvuoda- ja sosialdievnastusájt oasstá ja guhkep kontráktaájggudagá gånnå hiehpá.
Ulmme
Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj.
Jus dakkár dahko huoman miededuvvá, galggá rijkka älloguohtomav huksat jali, jus dat ij la máhttelis, ekonomalasj buohtov rijka riektá milta vaddet.
Mij guosská nuorttasámegiellaj la Sámedikkeráde dårjav juollodam åvddånahtátjit mobilapp:ajt nubbegiellaoahppijda nuorttasámegiellaj, mij galggá nubbegiellaåhpadusáv nuorttasámegiellaj dåbmarabbo dahkat.
Dá sáme giela ja giellasuorge le ájnas oasse sáme valjesvuodas ja danen li ájnnasa bisodit máhtudagájt dájs.
Gåktus de ?
Barggij aktisasjbarggo buorre mánájgárddebirrasa vuoksjuj
Tjálalasj guládallam
Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj.
Registrierimprosjevta li ájnnasa vuosedittjat sáme anov ja årromav.
Dánna le nissunij formála roalla boatsojsujton buorre buojkulvis, mav galggap New Yorkan låggŋit, javllá Larsen.
Aktisasjbarggo æjgádij hárráj galggá liehket indivijddadásen, juohkka máná æjgádijn, ja juogosdásen, æjgátráde ja aktisasjbarggonammadusá baktu.
Midjij Sámedikkeráden la ájnas vuodulasj bargov dán suorgen dahkat.
Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes.
Ájlistahte lájbev ja vijnav vaj daj baktu Kristusis oasev oadtjop, iellemis mij ij goassak jáme.
Jus dát viehkke ij la nuoges, jali æjgádij gássjelisvuoda li ilá stuore, de máhttá sjaddat darbbo mánájt iehtjádij hállduj doalvvot oanep jali guhkep ájggáj.
Moadda stádaráde åssudagá aj segaduvvi dán bargguj.
Lågå ienebuv
Ij de dárbaha duodde mávsov mákset jus dálkas gávnnu allamáksosuojen.
Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt.
Dággu sihkarasteduvvi duodjárij ekonomalasj vidjura, subtsas Muotka.
Vaj sáme nuora galggi máhttet oassálasstet valástallam dåjmajs aktan ietjá nuoraj ietjá rijkajs ja guovlojs, ja dan láhkáj nannit gullevasjvuodav ietjá imeálmmugij ja arktalasj almasjjuohkusij.
• vuosedit digitála dájdov mij gullu diehtoåhtsåmij, liehket diedulasj dájddobar go ráddimriektá ja gálldoárvustallama hárráj ja bærrájgåhtset mánáj persåvnnåsuodjalimev
Oahppe barggi iesjrádálattjat Sij låhki tevstav ådåsis ja gulldali jiednafijlav mij oahppamvuodon gávnnu.
Sámedikkeráde sebrulattja ja Sámedikke háldadus e máhte bálkáv oadtjot.
diedoj mánáska birra ?
Varrudága
Njittje bájneduvvi hormåvnnårievddadusájs ma sjaddi nissuna liejbbegaskan ja máhtti danen dåbddut ållu umasslágátja goassa dajt åtsåda.
E gávnnu dálkkasa ma demensav máhtti gádodit, valla gávnnuji dálkkasa ma muhtem mudduj máhtti symptåvmåj åvddånahttemav maŋedit ja muhtem gaskav soajttá bárrán.
Lullesáme musea njávddámin (neidenin) le álgadam bargov 3 jahkásasj prosjevtajn mij galggá ællánahttet gålldåsáme gielav ja kultuvrav rádjárasstididdje aktisasjbargujn lulle- / gålldåsámij gaskan Vuonan, suoman; ja soajttá aj Ruossjájn.
Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin.
Muhtem máno duogen riegát mánásj guhtimusj sjaddá Vuonarijkak nummar vihtta millijåvnå.
Ulmme:
viedtjat ja hiebadit luonndofágalasj dáhtájt, merustallat ja båhtusijt gráfalattjat åvddånbuktet
oarjjelsámegiela guovllo Vuonan le sáltoduoddaris nuorttan gitta Engerdálaj Hedmárkon oarjján ja le måttijs smávva sebrudagájs.
, gatjádij.
Gå máná ietjá láhkáj ulmutjahttáji de soajttá mærkkan e soaptso
Geometrija
Sáme mánájgárddesuorgge galggá goappátjagá nasjåvnålasj ja oajválattjaj gájbbádusájt duhtadit ja ållidit sáme sebrudagá vuorddemusájt ja gájbbádusá nannitjit ja åvddånahtátjit sámegielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
Dájna ådå Hábmer sjaddá ájnna suohkan mij julevsámegielav háldat ålles rijkan, ja mij galggá gielladievnastusájt ietjas álmmugij fállat.
Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos.
Arktalasj guovllo vuostatjin
Dárbbo le stuoráp sŧstemahtalasj diedojs dáj giella åvddånahttemprosessajs dádjadittjat sáme gielaj åvddånahttema ævtojt boahtteájgen.
Sáme álmmuk la báddnum organisierimvuogijda ma bukti jut bæssá sáme fáhkaulmutjijt nav ålov gå máhttelis másjket ávkkit.
Sámedikken le aj ruhtadoarjjaga giellaåhpadussaj ájnegis mánájda dáro mánájgárdijn, bs. dán plána doajmmaoasen le dán birra tjáledum.
gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon.
Sámedigge juo jagen 2016 Sámedikke boatsojæládusdiedádusáv giehtadaláj, gånnå åvddånboahtá juhti Sámedikke mihttomierre boatsojæláduspolitihkan la nannit boatsojæládusá areálajt ja riektávuodov.
Divna guládallamijda ma gulluji bargguj le plakáhtta vuodon, ja divna guládallama li sámegiellaj.
diagnåvsså jali oajvvadum dåmajdibme máhttá merkahit sierralágásj vádájt jali ájnasvuodav oadtjot viessomkvalitähttaj boahtteájge.
Boahttsuj visten le harmmat alla suddadahttem ja dajna biektelis biebbmo.
Åhpaduskåntåvrrå boatsojæládussaj ja duodjáj oadtju 1,5 milijåvnå kråvnå doarjjan jahkásattjat viddnooahppeårnigij duojen.
Gárvedime Væráltkonferánssaj
Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam.
Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no/
• láhtjet dilev nav vaj buorre ålgoldisævto li sámeåhpadussaj
Doajmmaruhtadårja
Oahppat ieŋŋilsgielak rijkaj birra ja ieŋŋilsgiela ano birra moatten rijkajgasskasasj kontevstajn, vaddá midjij máhttelisvuodav dádjadit væráldav mij mijáv birástahttá ja ieŋŋilsgiela åvddånimev værálda giellan.
Sij mierredi aktisasj ássjijt ma guosski bv. girkko njuolgadusájda degu ássje gástadime, skallidime, fiesstima ja hávddádime birra.
Bihtámsámegiella:
Jubmel, gijttep gå jáhtot milta lip aktánam dujna, guhtik guojmijnimme ja ålles duv sjivnnjádusajn ja gå gástadimtjáhtje oasev vaddá duv Bárnát iellemis, jábmemis ja tjuodtjelimes. Gijttep gå mijáv tjuovggasij ja doajvvuj lájddi.
Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela
Åhpadiddje máhttá vuosedit oahppijda muhtem buojkulvisájt gåktu álgget vuojno tjielggidusáv duon dán láhkáj: Muv mielas... Åvdemusát muv mielas le.…Oajvveulmme ássjen le … Vijdábut le muv vuojnno … Dat mij la buorre dán ássjen le….Masi mån iv lijkku le … Dat mij la miellagiddis le ….
Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon.
viesodijn duv gieresvuoda tjiegosvuodav ållidittjap ja duv rijka gäjnov mijá siegen gárvedittjap.
Dárbbo le ålleslasj ja gájkbadjásasj giellapolitihkka gåktu sámegielav nannit ja åvddånahttet iesjguhtik sebrudaksuorgen.
Ålliduvvá 2014:n - Sogn og Fjordane allaskåvllå, guovdásjviesso Sogndal 146 millijåvnå kråvnå.
Gå rabás láhkáj guládallá, konkrehta láhkáj ja iesj viehket, de ållessjattuk mánáv bagádallá vuogas ja jasska láhkáj.
Praktihkalasj anon le matematihkka vædtsak.
Jus li tjáledum barggopládnaj, da máhtti æjgáda bargguj oassálasstet.
suohkanijn le dábálasjdåktårdievnastusás, fysioterapeutådievnastusás, tsaggiednedievnastusás, varresvuodaguovdásj- ja skåvllåvarresvuodadievnastusás, sujtto- ja huksodievnastusás, habiliterim- ja rehabiliterimdievnastusás, mij le vuostasj dálkudimdásse psyhkalasj varresvuodabargos ja garevsuodjalusás.
Gå infeksjåvnnå l dálkudum de beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit.
Aktijvuohta: rádeájras Vibeke Larsen, tel. 941 30 116
79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj; dájs 25 oahppe julevsáme vuostasjgiellan.
nuorajda. Måttijn tjoaggulvisájn gånnå sáme årru, gávnnu bájkálasj máhtudagá ja åtsådallama.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Bargge hæhttuji tjielggasit javllat ållu luondulasj le jut mánájn muhttijn li hásstalusá gå galggi aktan liehket unnagattjan, ja ienemus máná duolláj dálloj unugis dáhpádusájt vásedi.
Jagen 2017 le válggabiejvve mánnodagá ragátmáno 11. biejve.
Vuona buvtadimindustrijjan ælla makkirak strategija sáme sebrudakåvdåsvásstádusáv váldátjit.
Ednamij ja resursaj guhkepájge adno vaddá åmastam-, háldadim- ja adnorievtesvuodajt ednamijda ja resursajda.
Njálmálasj guládallam
Familja ma li gássjelis dilen máhtti aj oadtjot viehkev tjadádittjat familljarádádallamav.
Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda.
Guhkesájggásasj ulmme l boahtte aktisasj sáme álmmukválljidum orgádna.
Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá
ja dån midjij tjuovgav dan baktu vattá.
Dasi sivvan le dat roalla mij la Sámedikken galggá politihkalasj aktørran ja sáme mierrediddjen.
Biebbmogæhtjo tjavggidum rájnasvuohtagájbbádusá jages 2013 li buktám gássjelisvuodajt moatte guollárijda ietja gahtsot jårbbåguolijt gåjkåtjit.
Dárbasj má sujtujn aktavuodav válldet
Dan baktu hasoduvvi joarkket bisodimev dájs tsiekkadusájs, mij buoremusát dagáduvvá dábálasj ano baktu aktan gehtjadimijn ja ájmonanedimijn duolla dálla.
Vatte munji ándagis majt sjivnnjádusá, muv guorraulmutjij ja iehtjama vuosstij lev dahkam.
Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj
Gætjo biejve: Finnmarkshálla gárveduvvá.
Ale ga vatte lightjuhkusijt danen gå e åbbå sisaneda såhkkårav.
Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán.
Karin Tuolja, Jåhkåmåhkes, Svieriga bielen ja Jekaterina Mechkina, Murmanskas, Ruossja bielen oadtjoba nuorttarijkalasj giellabálkáv Gållegiella jahkáj 2018
Gitta 100 % dårjav oahpponævoj åvddånahttemij ja buvtadibmáj.
Ráde åvddånammadus lij Vuonan 2007 – 2009 jagijn, Danmárkon 2009 – 2011 ja Svierigin vas 2011 – 2013.
Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge.
Njuolgadustjála guovllosuodjalime birra (nasjonálpárka, suodjalimduobddága, luonndoreserváhta)
 Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja
Gávnnuji siebre majda máhttá säbrrat ma máhtti doarjjot gätjástusáj ja rádij.
Petter ávvus.
Sámedikke vuorrasijráde
Dánna dåhkki barggojuogo, aktisasjbargo jnv. tjoahkkájgieseduvvat, valla tjalmmusin galggá giellamáhtudak ja åhpadusmihttomiere.
Sámekonferánsan Åren jagen 1986 mierreduváj dat sáme álmmuklávllagin.
Rávkalvissan Silbbaj la sämmi degu duodjesuorggáj, dat javllá sámeskåvllå jali dan lágásj máhttudahka / barggodiedo.
Svieriga girkko l väráltvijdes girkkos oasse ja juohká ristagis dåbdåstimev ja hieveduslávludisáv goalmaktes Jubmelij.
Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij sijáv.
Dán aktijvuodan dárbahi muhtema doarjjagav jådediddjes vaj li jasska ietjasa rollan.
Slahpenjárgan li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rijkarádjá Bovrojávre nuortap gáttev rassti, dat jávres tjátjádagá milta Lavzejávrráj, vijdábut Noajddejávrráj ja dan jávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja 1236 alludahkaj Gihtsejiegŋaj, dåppelt njuolgga linnja Sadjemjávre lulemus luoktaj, dat luovtas jávre rastá tjátjádagá milta Badjejávrráj (ØverSørfjordvatnet), vijdábut Slabávuodnaj (Sørfjorden).
Juohkka sáme árbbedábálasj æládusájn gávnnuji låhkåm- ja rieknimvuoge ma dánna dåhkkiji aneduvvat.
Åvddånime vuolen
Oasseulmme le ásadit ja åvddånahttet sáme mediav mij vaddá sebrudakberustallamav.
Da fálli kursajt áttjasálggijda massta muhtema vaddi tjuokkajt, ja ietjá praktihkalasj kursajt ma aktidi gielav ja buojkulvissan duodjeåhpadusáv.
Tjuovvot areállaháldadimev lájttálisát ja vuosteldimfábmudagáv adnet sáme kultuvrav, æládusájt ja sebrudakiellemav nannitjit
Ij le dåssju jådediddje duogen
Galggi adnet sáme nammadusájt gatjálvisájn.
Penšuvnnat muddejuvvojit nugo álbmotoadju.
Doarjju oassálasstemav
- Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn.
Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá – mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån.
Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin
Vaj sáme valástallam galggá oadtjot stuoráp oasev Stáhta spellamrudájs.
jali
Majt PP-dievnastus dahká?
Sámedigge le sjiehtadam aktisasjsjiehtadusáj Finnmárko, Tråmså ja nordlánda fylkasuohkanij, ja avtav aktisasjsjiehtadusáv avtajn fylkasuohkanijn oarjjelsámeguovlon.
Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep.
Rapportta vuoset sáme ståhkusa vádnuni
Dán gávdan ájggop vuorodit digitála tjoavddusijt sáme girjálasjvuoda juogadibmáj nannitjit sámij máhttelisvuodav sáme girjálasjvuodav lågåtjit.
Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat.
Jus tjálos ilá maŋŋet la boahtám, galggá duobbmoståvllå gujddimusáv jali stiebnigav hilggot.
Gå sujsta gatjádin makkir vuorddemusá sujna lij Sámediggáj, de vásstedij dale náv: «Sámedigge adná ålgoldis tjehpudagáv, Sámedigge hæhttu ienep adnet ietjama tjehpudagáv.
Sáme vuoŋalasjvuohta ja ájádallamvuohke gullu álu sjávodis kultuvrramáhtudahkaj majt ij gávna tjálalasj gáldojn. Vuoŋalasjvuohta mij le luonnduj
- Dát la sáme sebrudagá gártjedibme.
Ávvudalli gå Divtasvuodna juogeduvvá
Dat sisadná ienep virggájbiedjama váj váktim- ja sihkarasstemdárbbo gåbtjåduvvá Ráddidushuodnahijn aktan dåj ietjá viesojn ma departementa dálla adni, aktan oasstet ja målssot ållu dárbulasj vædtsagijt.
Sámedigge l Vuona biele sáme álmmuga parlamænnta, ja daj almulasj dievnastusáj háldadusásadus ma sáme sebrudahkaj guosski.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt.
Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.
Ieme oahpponævojt jårggålit ja hiebadit
Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Dánna hæhttuji oahppe ietja árvustallat: Mij la muv báhkoboanndudagáv nannim ?
Åhpadimgárvvidus: 2. dásse
Hiebadahttet aktisasjbargov ja avtaárvvusasj ságastallamav oassálasstij gaskan, soajttá hásstálussan sjaddat, valla ájnas le aktan ságastallat oahppe åvddånahttema diehtij.
Rámát
Na majt jubmeldievnastusáj ålggon, luondo ja sjivnnjedusá lahka sæmmi båttå ?
suohkanijn le da majn le åvdåsvásstádus láhtjátjit sajijt ja æjvvalimsajijt bájkálattjat, valla aj luojvoj organisásjåvnå ratjásti ednagit ietjasa bargo baktu.
Náv oahppe máhtti aktan barggat oahppamdåjmaj.
Sámedigge ja álggoálmmugij globála koordinerimjuogos (Global Coordinating Goup/GCG)
Avta jagák Kim ja nielje jagák Ánná máhtte ba goarssástallat moattet smáv lávkes árkkabiejven, ja ájnas le duodastit máná ietjas, sierralágásj vásádusájt.
Ájnas nammadibme værálda álggoálmmugijda
Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit åregijt ja niŋŋelisboahttsujt duon dán álldarin.
Sámedikke pládnabagádus
Máhttá válljit ij allamáksodáhtábássaj säbrrat.
Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij.
Bargge galggi
Lullesámegiela/gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij.
31. doajmma Bærrájgæhttjamårnigav láhkatjállusijn mierredit
Árvustallam fágan
Giellalåpptima baktu la Sámedigge vælggogissan guoradalátjit udnásj dilev ubbmem-, bihtám- ja gålldåsámegielajn, ja guoradalátjit makkir resursajda li dárbbo dáj gielaj anov lasedittjat.
New Amigos la suohtas guovtegielak spælla mij juohkka ahkejuohkusijda hiehpá, javllá Keskitalo.
Bagádallamin le buojkulvisá gåktu åhpadiddje máhttá oajvveoasij barggat Tjálálasj guládallam ja Árbbedábálasj diedo
Läjbbom álu boahtá ruoptus nielje gitta gudá vahko maŋŋela.
Ja de vat gåssis.
- gåvåjt la bágojt
Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit.
Mij lip aj ávon juojggusa buorre åvddånimes, javlla Olsen
Danen gå sáme (gænna le sámegiella bæjválasjgiellan) e vuojga sidá dålkåv, valla huoman sihti skihpudagáj, varresvuoda ja doajmmahieredime birra sáhkadit ietjas iednegiellaj.
Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.
“Dálla li dujna ietjat boahttsu, Ailo, dát la duv boahtteájgge.”
Rijkalasj unneplågo ja rijkadajva- jali unneplågogiela gávnnuji moatten rijkan Europan.
giehttot dáhpádusáj ja subttsasij birra
Sæmmiláhkáj máhtti oahppe buohtastahttet sáme dålusj subttsasav subttsasijn ietjá árbbedábes.
Skihpudahka sjaddá ålov gájbbedit dujsta ja duv birrasijs.
Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn.
Dibde ergoterapautav jali sijddaskihppirsujttárav duv viehkedit buollemsihkarvuodajn ietjat sijdan.
plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam
Storfjordaj, vuona ja Čieknjaleanu (Signaldalelva) milta E6 rahtáj, vijdábut E6 milta Gárgánij (Nordkjosbotn), vijdábut Báhccavuotnaj (Balsfjorden) Gárgánis Sørkjosenij.
Mån álgadav dáv ådåjakhålav 96-jahkásasj Agnethe Loråsa subttsasijn.
Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla.
Iemeálmmugij væráltkonferánsa ja dan loahppadokumænnta jages 2014.
Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi.
Girkkoválljim ragátmáno 18. b..
Sámedigge fállá, sáme allaskåvlåjn aktisasjbargujn, sámegiela åhpadusáv ållessjattugijda vidá jahkásasj prográmma baktu.
Stuorra oasse mánájgárddebiejves le ståhkam
Avtan bielen rámpoduvvi gå jubmelav åhtsi, nuppen bielen vas lájteduvvi gå dievnasti konkrehtalasj jubmelvuodav mij le tiemmpelij biejadum.
Njálmálasj guládallam
Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn.
Dát merustibme ij le ållu visses ájn ja soajttá hæhttu maŋŋela bajedit.
2.
Luonndo- ja kultuvrravásádusá árkkabiejvev boanndudi, ja máhtti liehket sadje gånnå buoragit rijbada vájku le skibás.
Rámmapládna javllá mánájgárden le... sebrudakdahkamus badjelgæhttjamav ja givsedimev árrat hieredit ja vijddábut javllá... sosiála máhtto le viehka ájnas vaj hieret gássjelisvuodajt dagu badjelgæhttjam ja givsedibme.
Åvdåsvásstádus gajkkoma åvdås gullu dan rijkkaj mij la tsägggoma åvdås vásstedam.
Álggo le ieŋŋilsgielak rijka, ja guosská guovdásj åsijda sebrudakiellemin, girjálasjvuodan ja ja ietjá kultuvrraåvddånbuktemijn.
Åtså sáme bibliografijjan
Jus skåvllå diedojt oadtju oahppe ietjas dåbddå nuppástuvvam, de hähttuji dalága åtsådit mij la dáhpáduvvam.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
sáme namma galggá agev åvddålin tjuodtjot galbajn bájkijn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin.
Sámedigge vuojnná dárbov láhtjet kursajt udnásj æjgádijda le mierredime giela åvddånahttemav boahtte ájgijda.
Duobbmo jages 1953 tjuottjot årruha, ja guolleluohkoj ávkkim merragáttev miehtáj, dahki bájkálasj dáhpenjuolgadusájt ma li guovddelisán Haaga duobbmoståvlå guodudagán.
Bargge doarjju mánáv gå návti gæhttjaladdá ietjas árkkabiejven.
Máhttá aj buohtjaskuovdov adnet ånanerijdijn, jus dåbddu vuohkasin ja tjehputjit dav biedjat ja diehtet gåktu dåbddu gå sájo buohtjaskuovdduj oadtju.
Álgadus
 Sámegiella le anon ja vuojnnusin juohkka árenán sebrudagán
Barggobærrájgæhttjo viertti gåtsedit vaj njuolgadusá tjuovoduvvi, javlla barggominisstar Hanne Bjurstrøm.
Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá.
stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs.
Lávvodagá galggá liehket sáme oasse parádan, ja muhtem vuosstemoallánagá ma li ilmmum sámij bieles vuoset miján la soames barggo dahkat åvddål oadtjop ålles dåhkkidimev vinjo vuoges ja identitehtas sáme sebrudagán, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
Unneplågo galggi vatteduvvat almma bájnnemav ássjijn ma sidjij guosski.
Sámedigge l juohkka aktijvuodan Máhttodepartementajn åvdedam ássjev lasedam rudálasj rámmaj Sáme låhkåmguovdátjij, maŋemusát árvvalimbargon dan nammadum stuorradiggediedádusá gáktuj.
• guoradalátjit ja åtsådallamijt åmastittjat gå matematihkalasj tjuolmajt tjoavddi ja matematihka ávov åtsådalli
Duola dagu galggá digitála poasstakássa viesádijda ásaduvvat, aktan tjoavdos váj besa vuornnot digitála påstav oadtjomis háldadusás.
Sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve
adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj
Áttjak semadam aktisasjbarggosjiehtadusá Varresvuoda Nuortta:jn le Sámedigge premissavadden gå dievnastusá sáme álmmugij galggi åvddånahteduvvat.
• åbbålasj oahppamgássjelisvuoda jali fáhkagássjelisvuoda
AN:a ållestjåhkanibme AN:a ållestjåhkanibme le akta Aktidum nasjåvnåj oajvveorgánajs ja dåppe le juohkka akta AN:a sebrulasj lándajs.
Dåjma ruhtaduvvi Sámedikkes doarjjagij sámeálmmuga fåndas.
Lågo Oahppeguoradallamis vuosedi juhte sáme oahppe vásedi givsedimev ietjasa skåvllåbiejven.
Sáttakjienastibme le brevvajienastime sjimuk, valla le åvdemusát alternatijvvan sunji gut le ájggum válljimlanján jienastit valla válljimbiejven ij buvte. ”
• Gájkka mánajn la rievtesvuohta nammaj ja nasjonalitehttaj.
Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti.
Moallánagá:
Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji.
Da niellja guovlo li divna várjjaksámij dålusj addne- ja årromguovlon, dassta namma Várjjat Siida væráltárbbesadje.
Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra.
Dán buojkulvisán le d.d. tækstagiehtadallamprográmma ja riekknimprográmma duodden videokonferansarustikijda aneduvvam.
Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen:
Dásse 8
Basá tjalmev rájnnasit ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj kompressajn jali bomulloduohpujn mij la suollnodum vuorgas kránatjátjijn jali sálltelåssjkusijn.
Ållessjattugij duogen le aj várajda válldet dav mánáv guhti le bahájt dahkam, suv sebradahttet ja viehkedit aktijvuohtaj.
Værrodimsaje
Gielladuvdadibme sijda ålggolin
Barggojuohkusav biedjat jåhtuj mij vállji matemáhtihka oahppotjoahkkev jårggålit oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj
Algebra aneduvvá aj geometrija ja funksjåvnåj oajvveåsijn.
Boatsojsujtto le æládussan sjaddam aktijvuodan boahttsujn, ulmutjijn ja dan ednamijn majt adná.
Dán jage juollodime musihkkaj le doarjja vattedum goappátjagá ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme musihkkaj.
Rádjamin gåddemijnajt.
 Armeniagiella  Beas  Bulgaragiella  Kroahtiagiella  Tuskagiella  Grehkagiella  Pålskagiella
Mánná galggá hejman årrot gå vuoksá jali li sjlåtjos.
35. doajmma Almulasj dokumentaj jårggålibme
Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas.
dåbdåt gåktu gielav vállji adnet duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon liehket.
Dá li tjanádum 1) åhtsåmij, 2) åhtsåmrievtesvuohtaj ja vuorrodibmáj, 3) ávkástallamrievtesvuohtaj ja 4) doajmmakonsensjåvnnåj.
Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit.
Ådå åhpadiddjebagádusájn ájnegis gæhttjalimijda, máhtá låhkåt majt galga dahkat gæhttjalimij åvddåla ja maŋŋela, ja tjadádaládijn.
Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, + 47 907 75 219
Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10).
Finnmárko miehttseduobmoståvllå
Dálla barggá Sámedigge dáj ássjij:
4) Dunji VUOJŊADAKINFEKSJÅVNÅJN valla ij vuoseda covid-19 virusav
Svanjggán li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): dat sajes gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti, dan gäjno milta E6 rahtaj, dan maŋŋela E6 milta oarjás dan sadjáj gånnå E6 Nordlandsbanav rassti, dav ruovdderahtev Ståkkåhjågå buohta, vijdábut dav änov dan sadjáj gånnå Semisjávr-Njárga ja Svaipa tjielde rijkarájájn gávnadibá (33 W 518200 7375859), rijkarájá milta nuorttalij dan sadjáj gånnå rahte 77 rijkarájáv rassti.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Sámedigge le javllam dárbo li ájn dábegis rahtjamusájda sámegiela vuododutkamijda, mij gullu gielalasj dilij, girjálasjvuoda ja ietjá tiemáj – nuorttasáme-, julevsáme ja oarjjelsámegiela gáktuj, valla aj mij gullu ietjá sáme gielajda.
Dábálattjat gållå vahkko dat biejves åvddåla jienastuslåhko la dagáduvvam ja gárves sáddiduvátjit.
17 § Gå kommuvnna tjuottjudusguovlon sajev åvddåskåvllådoajmmaj fállá 2 a kap. 1 ja 7 §§ milta skåvllålágan(1985:1100), galggá kommuvnna sajev fállat mánájda gej sujttoaddne dav rávkká åvddåskåvllådåjman gånnå ålles jali oase dåjmas li suomagiellaj, meängiellaj ja sámegiellaj.
Dáj vásádusáj baktu soajttá mánná ietjas ståhkammáhtudagáv nanni.
sáme mánájgárddefálaldagá
Fáhka le aktisasjfáhka mij gullu gájka joarkkaåhpadusáj oahppoprográmmajda.
Mahtoj ja åhpadusá rádeájras, Anniken Hauglie, 480 82 601
www.jahkko.no le vuogas vædtsak sihke sijdajda ja
h / v: Gijttup ja májnnup Härráv.
Oajvvaduvvá 3-jahkásasj máhttolåpptimprosjekta galggá ásaduvvat man ulmme le nasjonála unnemusmierijt mierredit mij guosská sámeguoskavasj åsijda girkkolasj profesjåvnnååhpajn.
Jali piratajt oagodi Somália merragátten.
Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d. j.. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij.
ságastallat makkár sámegielbágojt juo máhtti, ja goassa ja gånnå sámásti
Dát la ásadibme mij vielet duola dagu Sáme Varresvuodasijda máhttelisvuodajt ja dárbojt åvddånahttemij, ja åvddånahttem gånnå ep bieja sáme álmmugav dakkir dilláj gånnå hæhttup válljit sierravarresvuodadievnastusáj gaskan.
Buorep máhttelisvuoda
Dån máhtá agev ájnegismærrádusáv gujttit.
gæhttjaladdat duojna dájna njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijn duon dán sjáŋŋarin
Uddni moadda dokumenta dárogiellaj tjáleduvvi tjabu sámegielak aktijvuodan, danen gå dat le álkkep gå maŋŋela dárogiellaj jårggålit.
19:es oadtju gisjugisvuoda libjjáv.
Jus galggá oahttsev oadtjot de galggá vuostatjin diagnosa sajenis, ja dárbbo viehkes.
Ájalvis le åvddånahttemlánda ma binnedi nuoskodimev vuovddetjuollamis mávsov oadtju.
Kulturæládus mij le máhtudagá nali tsieggidum
Ednama danna ávkkiduvvi i.s. miehttsebargguj, ällosujttuj, ålggodoajmmaj ja turissmaj.
Ja nubbe (2) lej guoradallat ja buohtastahttet gasskavuodav vahágisdago vásádusá gaskan mánnávuodan ja psyhkalasj vigij ja guhkálasjvuoda vájvij gaskan ållessjattugin.
Sámediggeráde la aktisattjat juollodam badjelasj 14 millijåvnå kråvnå dårjajda æládus-, giella-, kultuvrra-, mánájgárdde-, varresvuohta- ja sosiála suorgijn ja guovlo prosjevtajda gávdan guovvamáno 10.biejves moarmesmáno 4.bæjvváj dán jage.
Oajvvadusá ájádallamij ja aktisasjbargguj
Dát mierkki máhttet tjállet gássjelap tevstajt maj vuodon le kritihkalasj ja vijdes gáldo hiebadum ulmmáj ja vuosstájválldáj.
Riekknimåvddånibme matematihkan vuolggá vuodulasj tálladádjadimes ja álkkes tjuolmajt ájttsamis ja tjoavddemis gitta vijdes spekterav kompleksa tjuolmajs analyseritjit ja moattelágásj strategijaj ja metåvdåj tjoavdátjit.
Aasrud le áttjak máhttsam manos Finnmárkon.
Altinn metadáhtátjoavddusij oajvvaduvvá 37,8 millijåvnå juollodit, massta 17,6 millijåvnå kråvnå li Brønnøysundregissterij åvddånahttembargguj, ja 1,5 ja 18,7 millijåvnå guhtik åvddånahttembargguj Barggo- ja álkkádusetáhttaj ja Værroetáhttaj.
Tjielgas le huoman dánna lisj juridihkalasj gássjelisvuoda masi ij le nav álkke tjoavddusijt gávnnat.
buohtastahttet sáme ja dáro báhkotsåmijt
Megard Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagá jådediddjen álggá maŋŋel gå Petter Drefvelin le pensjåvnnåj mannam.
Åna mánájkonvensjåvnå 30 artihkkala milta ij galga mánná mij gullu avta unneplåhkuj jali iemeálmmugij vuornoduvvat aktan iehtjádij ietjas juohkusis jasska ietjasa kultuvrajn viessot, ietjas gielav adnet ja iejas jáhkov dåbdåstit ja ietjas åskov dåjmadit.
Manen dárbaj åtsåduvvat ?
Eurohpáráde ekspertkomitea dåttot julevsáme giella ájn le ájtos dilen.
2005 18. b. ragátmánon, jienastibme Válljimlanján dagáduvvá. Jienastimkårtån vuojnnu válljimladnja ja rabásájge.
Mij le dunji ájlis bájkke ?
Vuojnunagá le moattes sáme oahppijs gudi ierit gahttji mánájgárde ja skåvlå, mánájdáse ja nuorajdáse, ja vuodoskåvlå ja joarkkaåhpadusá gaskal.
Siján máhttá aj tjoajvvebávtjas feber.
Máhtudakmihto oahppoplánas http://www.udir.no/grep
Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter.
Ájrrasa / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Biebmadimásadusáj ásadimsajij
Visská blyánta bievdij nanna.
Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet.
Oanegattjat åvddånbuktem minerállalága guovdásj mærrádusájt minerálaj háldadime ja ávkástallama birra, masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot, åvddånbuktá:
Jus li gatjálvisá jali ságájdahtátjit, guládalá sámedikkerádijn Berit Marie E. Eira, mobijlla 913 28 626
Guhkásåhpadibme
juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias
Oahppe máhtti viehkev oadtjot gåktu sij galggi gárgadisájt javllat.
Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme.
Photostory ’ av adnem máhttá bargov suohttasabbo dahkat.
Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt.
Máhttá hånglit ållu gárvodum jali ållu rihttsot.
Fágalasj ja etihkalasj tjuolma galggi liehket oassen árvustallambargos.
Sámedigge rahtjá sámegielav nannit, åvddånahttet ja bisodit juohkka guovlon Sámeednamin.
aktidit bágov ietjá bágoj
Julevsáme girjjebussa
Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj.
Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa.
Åhtsåma máhtti hilgoduvvat jus sáme berustime vuosteldahtti.
Strategija:
muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu
dåbddåt ja gåvådit guovte- ja gålmådimensjonála gåvvusij dåbddomerkajt dagu tjiega, rabda ja jalgudagá ja figuvrajt tjuolldet ja namádit gåvvusijt dåj dåbddomerkaj milta
Sámedigge juollot stipendav studentajda gudi alep åhpadusáv julevsámegielan jali oarjjelsámegielan tjadádi, ja studentajda márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi.
Barggobiejadibme le vargga gærdoduvvam ja le stuoráp lassánibme gå rijkaguovlon ja vuonarijkan ietján, vuoset diedádus Telemarkforskningis.
Mierkki ietjá dåjmadiddje e dávk sáme vuojnov ” vajálduhtitja ”.
Jådedibme galggá aj nammadit oassálasstijt ja ájrrasijt parlamentáralasj tjåhkanimijda ja konferánsajda gånnå Sámedigge galggá oassálasstet, ja duodden dåjmadit ássjepáhppárijt rádjat daj njuolgadusáj milta majt Sámedikke barggoårnik mierret.
Ij le dåhkkidahtte NVEas
Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso / iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat.
Máhttá årrot ållessjattuk oarbben, beraj, kuratåvrrå ja skihpasujtár skåvlån jali ietjá ulmusj gut máhttá doarjodit.
Tjoahkkájgäsos
Bargaduvvá aj teáhter galggá sihkarasteduvvat ienep doarjjagav ietja doajmmaj oarjjelsáme fylkasuohkani aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
Nuorttaallen: Gaunanis rijkarájá milta Holdernij.
Gávtse jagágin álgij sån karriærav balæhttadánssen.
- Sáme parlamentáralasj ráde åvdås sidáv gåhttjot sáme organisasjåvnåjt ja ásadusájt oajvvadusájt buktet bálkkáj, javllá presidænnta Egil Olli.
Sámedigge hæhttu åhtsåmusáv oadtjot gå dákkár dåjma soajtti.
Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca.
Svieriga girkko ålggorijkan Ålggorijkkagirkko gåbttjå ålggorijkkatjoaggulvisájt ja ietjá ålggorijkkadåjmajt.
Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán.
Jus dárbaj mákset de máksá bájken 300 kråvnå juska vil man vuoras.
adnet ietjas notáhtajt ja duov dáv gáldov vuodon tjállemij
ráddidusá sámegiela adno
AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj.
Navti nahká dádjadit nágin ietjes máhttá vissa dáhpádusáv vásedit ietjá láhkáj gå dån iesj.
• ánodit PP-virges ássjediehttelasj árvustallamav jus dån gatjáda, jali jus suohkana jali mánájgárde milta le dárbbo sierrapedagoglasj viehkev • mierredit ájnegismærrádusáv mij subtsas jus oahppe galggá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket.
Sámediggáj la læhkám ájnas sáme gejn li rievtesvuoda li oadtjum máhttelisvuodajt oassálastátjit pládnaprosessajda ságastallamij ja konsultasjåvnåj baktu.
Alep åhpadussaj rekrutterim nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan ja ietjá åhpadussaj gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas ásadit máhttobásav sámegiella sebrudagán, nav vaj barggovadde galggá máhttet rekrutterit sámegielak barggijt gænna le buorre sámegielak máhtudahka.
UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå.
Boatsojäládus galggá dåjmaduvvat vaj mutták lågov boatsojäládusvidnudallijda nanos bajásanedusáv vaddá.
Ietjá ulmutjij siegen liehket le ájnas mánáj åvddånahttemij ja oahppamij.
Viesádijt, organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja fábmudagájt Vuonan, Svierigin, Suoman ja Gárjjelin máhtti nammadit åhttsev giellaguddnebálkkáj 2018.
Sáme sebrudagájn le aktisasjvuohta nanos.
Ållessjattukåhpadus
Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: ” Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn.
Vuorodum li aj rudá dájddafoanndaj ja vuosádusdivudij.
Valla máhtti umasslágátja vuojnnut ja sisanedit umasslágásj åsijt, buojkulvissan konserverimábnnasijt.
Ådåsin lágan le jut gájkka plánimijn galggá ulmmemærrádusá pládna- ja tsiekkaduslága milta mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le åvddånibme.
Åhpadibme målssu ståhkamis guoradalle, sjuggelis ja tjuolmmatjoavdde dåjmaj ja tjehpudakhárjjidallama gaskan.
Báhttja åvdep beŋkan nievket.
Siján galggi årrot avtalágásj máhttelisvuoda oasálasstet sebrudakviessomin degu ietjá ulmutja.
Páhpermáksemusáv sádditjit
Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen.
Sámedikkeráde doajmmá Sámedikke ráddidussan, ja vásstet bæjválasj politihkalasj dåjmas.
Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret.
Románav aj máhtá jiednagirjes gulldalit.
Dát girjásj vuoset oanegattjat sisanov åvddånahttemságastallamin.
adnet muhtem vættsásvuoda moallánahkkojt ja frásajt viehkken dádjadittjat ja dádjaduvátjit
almulasj suorgen le tjielgga vásstádus lahtjet nav vaj duot dát DGT- ja næhttadievnastusá e buvte ådå hieredusájt.
Ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon.
Sámedigge l mælggadav barggam sáme mánájgárddefálaldagáj.
Ållessjattuga usjudalli gåktu iesj buoremus láhkáj máhtti viehkedit, jus galggi.
Sjaddus duv sidot
JahkedásseOajvveoase 8.-10. Guoradallat gielav anonGiella ja guládallam
Gå Rámádav låhkåp de dåbddågoahtep Jesusav.
• Åhpadusá organiserim ja plánim
Ávkástallamrievtevuohta minerálajda masi stáhtta æjggurievtesvuodajt tjuottjot vatteduvvá åhtsåma baktu dasi gænna le Guoradallamrievtesvuohta buoremus vuorrodimijn ja guhti máhtti jáhkedahttet ávkástallamárvulasj minerála guoradallambájken gávnnuji (§ 29).
’ Sámij dålusj åssko ’ le nammadus mij dábálattjat tjielggi dav jáhkko árbbedábev mij aneduvá åvddål gå
Guoskavasj ællosujttotjielde gåhtjoduvvi aktijvuodav mijájn válldet jus vuojnni dárbov Sámedikkijn guládallat dájna ássjijn.
Vuodolágaparagráffa le dagádum daj
Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt.
- Mij lip oalle dudálattja Vuodnaguollimnammadusá ájrasjuogojn.
Dáv bessá låhkåt dárkestum násjonálbudsjehtan.
Skåvllå galggá
Jasska ållessjattuga mierkki soapptsom
Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá.
Sámedigge doarjju nasjonála strategiajt ma dálkádakgássajt binnedi.
Konvensjåvnnåoajvvadusá ulmme le buorep ja jaskadabbo boahtteájgge sámijda álmmugin Nuorttarijkan ja ájnegis ulmutjin iesjguhtik nuorttarijka lándan.
Lågå ienebuv
Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu.
Ij vuoseda juoga l boasstot.
Petter aj oadtju.
Elgå skåvllå le tjanádam barggijt alla oarjjelsámegiela máhtudagáj, ja sihtá oahpponævojt åvddånahttet ma lulun ávkken ålles oarjjelsáme guovlluj.
Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut.
Åtså biednikdårjav
Dát åvddån biejaduváj AN:a stuoves álggoálmmukforuma 11. sesjåvnån New Yorkan iektu.
Barggo stávvalij
Skåvllåæjgádin gænna ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev vaddet alternátijva åhpadimvuogij baktu vaddet.
OASSEULMME 18: Åvddål 2020 li álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj árbbediehto, innovasjåvnå, dábe ma guosski biologalasj valjesvuoda suodjalibmáj ja guoddelis adnuj vieleduvvam nasjonála lágaj ja guoskavasj rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj milta, ja ållåsit integreridum ja vieleduvvam gå Konvensjåvnnå jåhtuj biejaduvvá ålles ja dåbmaris oassálasstema baktu álggoálmmugij ja bájkálasj sebrudagáj bieles juohkka dásen.
Ássjegiehtadalle li viehkken i. i. tjielggiji dajt diehtojuohkemmateriálav mij dåssju dárogiellaj gávnnu.
Guovllo A la dat guovllo Ánjavuomin mij la linja lullelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda saje 1677 baktu Gaskasjoga njálmmáj Áldesjávren.
Máhtudahka ájnas Sámedigge bargonis máhttovuodov dárbaj, ja álu gatját diedojt sáme sebrudagá birra ja diedojt ma guosski sámij varresvuohtaj.
Oahppe dåbddå gåktu giellaválljim máhttá vájkkudimnævvon
Máhttá buojkulvissan dav giehttot åhpadiddjáj, skåvllåkuratåvrråj jali skåvllåskihpasujtárij.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu álgadit bargov sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasj vælggogisvuodaj gáktuj ja árvvalit jus rievddadibmáj le dárbbo.
Máhtto daj sebrudagáj birra gånnå politijabargge barggi le ájnas gå galggá dilijt dádjadit, bájkálasj sebrudagá sisbælláj bessat ja duohta diedojt oadtjot.
aktisasjbarggoguojme prosjæktaj le snåasen tjïelte ja ietjá dåjmadiddje vuodoåhpadusán ja alep åhpadusán.
Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán.
Nammadusá oajvvadusá økonomalasj ja háldaduslasj vájkkudusá
• láhtjet dilev nav vaj buorep ja ienep oahpponævo li sámegiellaj ja sámegielan
– Jus ubbmemsámegiella galggá viessot ja åvddånahttet la báhkogirjje oalle ájnas, berustahtek bágo tjielggiduvvi Vuona jali Svieriga dárogiellaj.
Dát galggá dáhpáduvvat sissŋelin mierredum tijmmalågo ja mierredum oahppoplánaj milta, sæmmibåttå gå rievtesvuoda hiebadum åhpadussaj bs. åhpaduslága 1-3. §, galggá dievdeduvvat.
Statsbygg ja aj DSS dárbahi lasedum rudájt váksjoma diehti ráddidushuodnahijn, lijggehuodnaha guoskavasj departementajda, ja gasskabåddåsasj huodnahij rievddamijda, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud gå stáhttabudsjehtta åvddån biejaduvvá.
oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j. n.
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat sebrudahkaj avtaárvvusasjvuodajn berustahtek sjiervve, seksualalasj miella, åssko jalik kultuvralasj ja sosiála duogátjis.
Sådnåbiejvve, danen gå dat le Jesusa bajástjuodtjelime biejvve.
Muodugasj definisjåvnnå le aj åhpaduslágan (6-1 §).
dágástallat gåktu media doajmmi diehtojuohkemgálldon ja gåktu da bájnni mijá kultuvrradádjadusáv
Dálásj ájgen le dábálasj dákkár gielaj ságastiddje le guovtegielaga, ieddnegiela duodden máhtti aj stáhta ieneplåhkogielav.
máhttet sieradit positijvalasj ja negatijvalasj moalgedimij gaskav ma vuosedi ájnegisulmutjijda ja ja juohkusijda
Gå tjåhkanimgåhttjomav oadtju galggá oassebielle iesj boahtet.
Dán buojkulvisán máhttá tjuovvot juohkuslåkkav 1 dánna liŋŋka.
Gåktu listav oajvvadit ?
2. Ássjediehtte árvustallam/ráde Guoradallama milta PP-dievnastus ássjev árvustallá (tjálalasj rapportta) ja vaddá rádev juogu de mánájgárdde- jali oahppodilev hiebadit máná/oahppe ævtoj milta.
Sij máhtti báhkogirjev adnet.
Sámedikkeráde l dálla juollodam ienep gå 20,1 millijåvnå kråvnå oahpponævojt åvddånahtátjit.
Máná báhkan buolli jus temperatuvrra idedis jali bielletijma vuojŋadime maŋŋela la 38 grádaj badjel.
Patiänntasiebrreráde máhttá buojkulvissan duv viehkedit sahkadit åvdåsvásste sujttobargij ja diededimev oadtjot gåktu máhtá diededit majt la vásedam.
guoradallat muhtem ássjev vuobmana guoradallamis, ja buohtastahttet ja åvddånbuktet diedojt duot dát gáldos
Ij lim liehket máhttelis tjoavddet hásstalusájt rádjáguovlojn vijdes sámij oassálasstema dagá, javllá Keskitalo.
Fága tijmmalåhko
buohtastahttet argumentajt bioteknologija ano birra ja árvvaladdat fágalasj ja ehtalasj gássjelisvuodajt ma li dási tjanádum
Árran mánnágárde bargos li moadda máná oadtjum fálaldagájt.
Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij.
Vuodotjehpudagá li integreridum máhtudakmihtojda, gånnå li fáron fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin ja li aj dassta oassen.
Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat. Almulasj háldadus
Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90 % sámegielagijs nuortagahtti.
Navti máhtti máná luondulattjat modællan sjaddat nubbe nubbáj.
Kajsa Kuoljok, Ájtte
Virge sirdeduvvin oajvveredaksjåvnås Kárášjågås.
• ásadit mávsulasj vásádusájt ja doarjjot mánáj identitiehta åvddånahttemav ja positijva iesjdádjadusáv
Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat.
Aktisasj ábnnasa: Sáme kultuvrra ja histåvrrå AB., Sámegiella AB., Duodje ABC.
målssot praktihkalasj tjuolmav liknigij, ærádissaj jali likniksystebmaj, tjoavddet matematihkalasj gássjelisvuodav digitála vædtsagij ja daj dagi, åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusav ja árvulasj man guoskavasj dat le ja ráddjidusájt
2006:n lidjin 158 ådå ássje, 2009:n 285 ja 2010:n 396.
Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit.
1. tjuoggáj:
- Girkkon le guovdásj sadje sáme sebrudagán, ja ájnas la gå biskåhpan li buorre diedo sáme vidjurijda, árggabiejve iellemij ja vuojŋalasj iellemij.
Gänna ájádallá abårtåv dahkat soajtti edna gatjálvisá ja de márjju l buorre soabmásijn ságastit. Abårtå gáktuj agev fáladuvvá doarjja ja viehkke, goappátjagá åvddål ja maŋŋela.
Gå digitála ræjdojt adni de galggi bargge liehket dåjmalattja mánáj siegen.
Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj.
Gut la gástadum la buvtedum Jubmela åvvdåj gut midjij vaddá viessomav ja sihtá oasev válldet mijá ávon dassta.
Le gus dal ájn máhttelisvuohta gielav adnet ?
• Guhkedit ságastallamav 30 minuhttaj, vaj oadtjop buorre astov, ja
Javllamánno 15.b Namma: Viktor Inge Paulsen Áldar: 21 Årromsadje: Ájluokta (Divtasvuodna) Barggo: Sámediggeájras Gåktu le miella uddni: Viehka vájbbam, valla mássjel ja sihkar allasim.
Oadtju binná bensijnnarudájt suohkanis, javllá ieddne.
• sámegiela åhpadusá ruhtadimev
gå iednegiella
Oassebielle galggá ássjeulmutjij åvdåstimduodastusáv vaddet juogu de njálmálattjat siebrrerádij åvdån jali de tjálalattjat.
Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán.
Ællánahttema buojkulvisá sáme politihkalasj ja giellafágalasj birrusa le sierraláhkáj aktisattjat barggam gålmå sierra giellasebrudagáj ålggorijkajn.
Tjáhppisnjunnje, gabbaoajvve, gárjek, tjuosek jnv. en
Muhtem mærrádusá guosski sierraláhkáj suohkanijda, madin muhtema vas guosski stáhta ja guovlo oajvválattjajda.
Duodden máhttá suohkan organiserit åsijt dievnastusájs fágajgasskasasj juohkusin/koordináhturijn guhti dåktårav viehket tjielgadimijn ja dilev láhtjá váj tjuovvol pasientav sijdan maŋŋel gå demænssadiagnosav la mierredam.
Ráddidus vaddá 250 000 kråvnå joarkke bargguj háldadusbáhkogirjjáj jagen 2011.
Maññela oahpásmuhtti ietjasa guovtes ja guovtes ja javlli: Buoris, muv namma le XXXX.
Mij lip tjåhkanam NN:av hivástahtátjit ja suv Jubmela giedajda guodátjit.
NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon.
Dát la 4 218 000,- lassánibme.
Geldulasj sjaddá Frankfurtaj vuolgget tjuovutjit mijá tjiehpes dájdda- ja kulturbarggijt ja gehtjatjit man láhkáj dát máhttá liehket låpptimin sáme girjálasjvuodav stuoráp márnánijda, låhpat sámedikkeráde Henrik Olsen.
• Máná ja nuora galggi oahppat Rámádav ja risstalasj sámegiella girjijt adnet
PRD: Sámedikkeráde l juollodam ienep gå 20,1 millijåvnå kråvnå oahpponævojda
Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi.
NordNorsk Reiseliv:an la sierra máhtudahka mannoæládusáj nuorttan, ja Magga mielas dát máhtudahka aktan sáme máhtudagájn stivrrimjuohkusin ja sáme mannoæládusvidnudagájn, luluj buorre båhtusijt vaddet.
Dájt maŋemus jagijt le sámegiella ienebut gå åvddåla sjaddam oassen kultuvrragåvås Vuonan.
– Ållagasj la ávvudahtte gå gå mij jur álggoálmmukgiellajagen muossádip nav stuorra berustimev giellaprosjevtajs, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
Vuostak galggá diedádus åvddån biejaduvvat bierjjedagá 15.03 Áltán, aktan duola dagu Duodjeinstituhtajn ja duodjeorganisasjåvnåj.
Man álu sámásta juohkka biejve ?
Lágan le aj sierra mærrádus mij mierret jut láhka galggá aneduvvat álmmukrievtesvuodaj njuolgadusáj gáktuj mij guosská álggoálmmugijda ja unneplågojda (§ 6).
Vájku protokolla aj vaddá stuorra máhttelisvuodaj stáhtalasj hiebadibmáj de dat aj nanni álggoálmmugij riektájt moatten suorgen.
Dá li riektá majt le juo åvdutjis gæhttjalam ållidit udnásj rijkajgasskasasj riektá baktu ma unneplågojda goasski ja majt divna nuorttarijkaj lánda li dåhkkidam.
Ájgegávdan 1826-1949 rájá Vuona, Suoma ja Ruossja gaskan rievddaduvvin moaddi, ja gålldåsámij árbbedábálasj viessomvuohke gássjel sjattaj.
Oahppe máhtti ietjas jiednafijlajt dahkat jiednabáddimprográmma baktu, dá gávnnuji juohkka dáhtámásjijnan.
Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan.
– Njuolgadusrievddamij ulmme le válggaoassálasstemav lasedit, ruváp ja giehpep válggatjadádibme aktan lasedum duodastibme ja stáhtus Sámediggáj, javllá barggo- ja sebradahttemministar Dag Terje Andersen.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Symbåvllåanoj aktijvuodan gájbbeduvvá guovtebielakvuohta.
Prográmma gåhtjoduvvá Ednamdáfoprográmman.
Famillja le ájnnasamos sadje biedjat vuodov máná gielalasj åvddånahttemij.
Tjálalasj guládallam
Prosjevta ma lasedi sáme pasientaj oassálasstemav ja addnestivrrimav
buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte
Dát soajttá iesjdåbdov nanni.
Davvi Girji OS
Lahka aktijvuohta gájkaj
Politihkalasj vásstádussuorge ráden
Ietjas åtsådit
Sámedikkeráde vaddá 150.000 kråvnå doarjjan Grønnåsen skåvllåj Bådådjo suohkanin prosjæktaj nannitjit julevsámegielav hållamgiellan mánáj gaskan Bådådjon, dåjmaj baktu gånnå dættot sáme árbbemáhtov boahtte buolvajda vaddet.
• sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda
9 § Tjuottjudusguovlo ålggolin la aktugattjajn riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusfábmudagáj ássjijn gånnå aktugasj la oassebielle jali oassebiele sadjásasj, jus ássje máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi unneplågogielav bukti.
- Sihtap gullat majt ulmutja miejnniji åvddål ráddidus vijmak mierret jus galggap ieme tsiekkadusájt várajda válldet jali tsieggit ådå, javllá háldadusminisstar Rigmor Aasrud.
Oahppe máhttá bágojt báhkogirjen gávnnat ja adnet bágojt báhkogirjes
Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit.
dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt
Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda.
Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen.
Riektá- ja gárvvásindepartemennta le dal tjielgadam dáv ja javlli bæssá sihke dættodit, ja aj gájbbedit sámegiela- ja kultuvra máhtudagáv sáme guovlojn dárbboánályjsa milta.
Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda
Oajvvesuorgge giella ja guládallam galggá åvddånahttet njálmálasj ja tjálalasj guládallamav, låhkåm- ja tjállemmáhtudagáv.
Vájku makkir dilen la ulmusj guhti oahttsev oadtju nammaduvvam la, de galggá sunji gulldalit ja galggá bessat ietjasa vuojnojt ja sávadusájt åvdedit.
Máhttodepartemænnta le gåhttjom Åhpadusdirektoráhtav jagen 2009 tjadádit bærrájgæhtjov gåktu suohkana ja fylkasuohkana tjuovvoli sáme oahppij rievtesvuodajt åhpaduslága milta, dán vuolen aj oahppij máhttelisvuodajt oahpponævojda.
Biologalasj valjesvuohta
Vijses bágoj báktjasijt giehpedin.
Boahttsu vidjura
● Gå stáhtalasj oajválattjaj jali Sámedikke mielas le dárbbo tjielggidusájn nannit duohtadiedov jali formálalasj vuodov árvustallamij ja mærrádusájda de galggá dát diededuvvat nav árrat gå máhttelis ja guojme galggi gatjálvisájt åvdedit rádádallamprosessan mij guosská mandáhtav dajda tjielggimijda.
Gássjel le aj æjgádijda gå vuojnneba sunnu ietjas mánná muhttijn jali muhtem ájge iehtjádijt vájvet, návrot jali ålgolt.
430 tihttala 1800-lågos
44. doajmma Værroetáhtta – vijdedum fálaldagá sámegiellaj
Analyjssa vuoset moadda fylkkasuohkana ja suohkana li ietjasa juollodimijt binnedam sáme dávvervuorkájda maŋŋel gå Sámedigge háldadattjáj.
Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta.
Prosjevta birra le tjáledum aktisasjbarggosjiehtadusán sámedikke ja Tråmså fylkasuohkan gaskan.
Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon.
Goabddá li læhkám gassko árbbedábálasj sáme jáhkon nåv gå viettjatjit diedojt boahtteájges, javllá Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
Válggaguovllo 6 Oarjjelsáme válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta)
Nammadus la nav guhkás gå li vuojnnám vejulasj tjielgadam økonomalasj vájkkudusájt dåjmaj oajvvadusájs.
Gåvvå: OECD
Ietjá bálijt ij la mánnásuodjalusán dárbbo dassta, ja ságas njuolgga máná æjgádij vaj guoradallá ássjev vijdábut.
Guottoj tsieggima bargo baktu ja konkrehta aktisasjbargo baktu sijdaj siegen galggi mánájgárde bargge hábbmit jasska, sebradahtte ja arvusmahtte mánájgárddebirrasav mij givsedimev hieret.
Mánájgárdde galggá liehket pedagogihkalasj doajmman mij galggá plániduvvat ja árvustaláduvvat.
Nammadusá oajvvadusá dåjmajda ja boahtám árvvalusá guláskuddamin árvustaláduvvi Sámedikkes aktan Suohkan – ja ådåstuhttemdepartementajn.
Varresvuohta
Jienastuslåhko l lassánam 1352 ulmutjijn 2005 rájes.
Buorre ságastallamijt suohkanij dagu pládnafábmudahkan jådedit nav vaj sáme berustime praktihkalattjat tjuovvoluvvi.
Sebrulasjrijka EUan li ednamdáfoåvddånibmáj 2007–2013 ådå prográmmav dåhkkidam.
Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon.
PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá:
84 hávddádibme
AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qatar), le mierredam gåhttjot Sámedikke rijkajgasskasasj åvdåstiddjev John B. Henriksen, ja Mexico FN-ambassadørav Luis Alfonso de Alba, suv åvdås rádádallat AN:a ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij AN:a álggoálmmugij væráltkonferánsa tjadádime vuoksjuj.
Riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav fábmudagájn ávkkit 8 § Aktugattjajn la riektá suomagielav, meängielav ja sámegielav ávkkit ietjasa njálmálasj ja tjálalasj aktavuodajn tjuottjudusguovlujn man geográfalasj doajmmabájkke ållåsit jali muhtem mudduj aktan gullu unneplågogiela tjuottjudusguovlujn.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Gålmaktes Jubmela namán.
Hukso mánájgárden sisadná sihke barggij ja mánáj gasskavuohtaj ja mánáj hukso guhtik guojmestisá.
Blankehta
Dutkam vuoset mánáj tjehpudahka rádnastahttját le lahkasit tjanádum sijá sosiála máhttuj.
Árvvedahtte ij lim dát ulmmen gå åvdåsvásstádus Sámediggáj vatteduváj, ja jáhkáv dát le rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj vuosstáj ma Vuonan li álggoálmmuga hárráj, javllá Larsen.
Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Lájggidum vieso hæhttuji aj divoduvvat sihkarvuoda ja vuogasvuoda diehti.
nammadit guoskavasj belludagáv / organisasjåvnåv bajelttjállagin
Dán aktijvuodan sihtap vuosedit 2001 artihkkalij “ Te Kōhanga Reo.
Ájnas le aj oahppáj oahppat mierijt biedjat goassa dåbddå ij iehtjádijs vieleduvá.
Avtamielakvuohta ådå æládussåbadusás duojen jahkáj 2014 / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Oahppe máhttá gávnnat ja adnet muhtem gåvålasj vájkkudimnævojt
Válggaguovllo 1 Lulleguovllo válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta)
St.died. nr. 28 (2007-2008) Sámepolitihkka
Sij li juo guossidasstám Kárásjjågåv.
Mij sihtap åvddålijguovlluj mannat mihás álmmugin tjielggidum gåvåjn iehtjama histåvrås.
Sån gijttá aj divna tjieldijt ma li viehkedam prosessan.
Máhtudakmihto ML06-S an
Hæhttu sijdan årrot, valla ij nav dárkkelisát gå sijddajirbbahimen.
16.
Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga.
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca. 2 sidor)
Háldadusguovlo ålggolin le binnemusát lågev oahppijda gudi sihti åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan rievtesvuohta åhpadussaj ja nav guhkás jus vil gudás li juohkusis.
Njittjev biedjá akta ájgen duolbbadisá vuosstij mij sisanet kasehtav röntgenfilmajn.
Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Stuorradigge le badjel 20 jage ja moaddi moalgedam sámepolitihkalasj ulmme le sirddet mierredimfámov ássjijn ma sierraláhkáj sáme álmmugav guoskat sáme sebrudahkaj.
Faktåvrå ma galgalulun viehkedit sisŋeldis iesjstivrrimij mij luluj vuorbástuvvat, ællim nappu sajenisá.
Ij la vádálasj valla rubmaha suodje infeksjåvnåjda.
Val måttij sigarehtaj maŋŋela de vuojŋŋama máhtti nikotijnas tjanáduvvat Dubágajs tjanádum merkaj rumáj la hárjjánam nikotijnav oadtjot, vájvve sjaddá jus ij suovasta, nåv gåhtjoduvvam abstinänssavájvven.
Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin.
Dån máhtá låhkåt ienebuv giellabiessemodella birra ja rasjes ja nanos guovtegielak oahppomodella birra girjijn Todal (2002), Todal (2007), Øzerk (2006-1) og Øzerk (2006-2).
Vuodotjehpudagá
ságastibme le åtsådallamij baktu vuojnnet dåbmalis vuohke diedojt åvddånbuktet.
Ulmutjaárvo ja jálosvuoda birra.
Tjåhkanimen tjáleduvvá loahppatjála gånnå inuihtaj ja sámij vuorodime væráltkonferánssaj tjoahkkiduvvi.
Oarjján: Hávgajohka Dieváideanus bajás Hávgajávri lusspáj, dassta njuolgga linnja Gorvvejávri nuorttaalemus luoktaj rijkarájá guoran.
Jus de sihtá joarkket ja ságastallat dåktårijn de gálggá ájgev diŋŋgot varresvuohtaguovdátjin jali vidnudakvarresvuohtasujton.
ságastallat persåvnåj ja dáhpádusáj birra sáme dålusjsubttsasijn
Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv:
Sjiebmá máhhtá aj vuodon oahppeságastallamij jali åvddånahttemságastallamij åhpadiddje, oahppe ja æjgádij gasskan.
Oahppe máhtti tjállet sæmmi ietjasij girjijda.
Vuodotjehpudagá
Oahppe åhtsi ja ja tjoahkkiji diedojt girjijs
Jus galggi liehket avtadássásasj vidjura åvddånahtátjit sáme gielajt de le ájnas gehtjadit man láhkáj dá li nahkam buktet annimav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.
Njuorakmáná
Sáme riektá ednamijt ávkkit ällosujttuj, bivdduj ja guollimij le máttarájggásasj ávkkimij vuododum.
- Sálmma (Gárvedibme / Offertorium) - Hievedussárnnom (Sursum corda ja Prefasjåvnnå) - Ájlis (Sanctus) - Iehkedismálesråhkålvis - Härrá råhkålvis - Lájbbedoadjem - Härrá ráfe (Pax) - Jubmela Libba (Agnus Dei)
Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket.
Jus duv mánán ij la nuoges ávkke dábálasj åhpadimes, de soajttá sujna l riektá sierraåhpadibmáj.
169), valla aj ietjá álmmukrievtesvuodaj njuolgadusájda.
Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton.
Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan.
Departemennta háldaduslattjat ja økonomalattjat ássjev árvustalli, ja guládallamássjev gárvet
dåbddåt muhtem giellasuorggebágojt ietjas giellasuorgen ma li avtalágátja jali ietjálágátja gå ietjá giellasuorgen
Sámediggeválggaj le ækton jut la ållim 18 jage åvddåla válggajahke nåhkå.
Vuorrasamos diehtovaddijda lij stuorra vájvven gå internáhtaj rájaduvvin ja ettjin besa iednegielav hållat, ja duodden la doajmmahieredibme lasedam dáv hásstalusáv iehtjasa bæjválasj iellemin.
Goavgge
prosentaj ja stuorromfaktåvråj riekknit, tjuovvo ræntomerustallamijt dahkat ja riekknit praktihkalasj dahkamusájt majn le eksponentiála stuorrom
Muhttijn guoddnábaksema ja sjnjibtjo ruobbu.
Muhttijn sjaddi ságastallama ja aktijvuoda sierraláhkáj gássjela danen gå sujna gænna l demænssa ja lagámusán li ållu ietjálágásj dádjadusá diles.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Dibde oahppijt internehtav adnet ja sáme berajmoallánagájt duon dán næhttasijdon åhtsåt.
Sámedikken le åvdåsvásstádus tjielggidahttet ulmijt, strategijajt ja dåjmajt vájkkudimnævojt åvddånahtátjit oahpponævojt pládnatjoahkke milta ja jahkásasj budjehtaj baktu
Mij ájggop barggat vaj biebmadimdåjma háldaduvvi dajna vuogijn vaj ájnas gådem- ja guollimsaje e biejsteduvá ja vaj sáme riektáåmastiddje dakkir ássjijn bærrájgåtseduvvi.
Gávnnuji 45 ålggorijkkatjoaggulvisá ja vil gáktselåk jubmeldievnnosaje gånnå tjåhkani dájvvalakkoj.
(§1). Lágan le aj sierra mærrádus jut viledime galggi vuoseduvvat minerállaresursaj háldadimen (§ 2).
Lågå ienebuv
Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra aktisasjbarggosjiehtadusá baktu.
- Le aj ávvosáhka gå Røyrvik suohkan oassen sjaddá sámegiela háldadimguovlos, ja oadtju dan diehti guovtegielakvuodarudájt Sámedikkes.
2000:3).
Sihkarastem diehti oahpponævo båhti oahppijda adnuj, gálggi oahpponævo liehket navku.
Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin.
Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásin årro bájken, jali le æládusáj baktu dåhku tjanástagá, galggi dábálattjat adnet dav mij le almulasj galbajn, kártajn jnv, (9.§), Bájkkenamma le gájbbeduvvam anátjit ietjasa dåjmas, dát sihta javllat almulasj orgána ietja li åvdåsvásstediddje jut láhka dievdeduvvá ietjasa åvdåsvásstádussuorgen.
Duodastus jut dån la studænntan åhpadusán masi stipendav åtså, ja galla oahppotjuorgaj åvdås galga eksámav tjadádit.
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca. 2 sidor)
h / v: Vuojŋŋanissáj aj májnno, Jaskadiddjev dal
7.
Rahpama aktijvuodan li aj iesjgeŋgalágásj kultuvralasj hávsskudahttema dagu konsertasj, romána åvddånbuktem ja vuosádus.
Siebrrerádij sajijt mierredibá ráddidusá aktisattjat gullam Svieriga ja Vuona sámedikkij.
Gåktu dijájn manná?
10 giellaguovdátja
Jus ij ietján gå muodov ja ihkap sminkav gehtjastittjat.
– Vijmak li dárbov dádjadam ja jáhkkep dat la siegen kvalitehtav sáme mánájgárden ja skåvlån nannimin, javllá sámediggepresidænnta Vibeke Larsen.
– Sáme varresvuodabargge hæhttuji iehtja siegen liehket premissajt dási dahkamin, dajnas gå sij sjaddi guovdátjin duohtan dahkamin avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá.
Oslon ja Tråmsån li aj stuorra sáme álmmuk.
åvddån biedjat ja tjoavddet álkkes liknigijt ja tjoavddet ja riekknit parantesaj tállaj addisjåvnån, subtraksjåvnån ja gærdodijn
Lågå ienebuv
Kártta skåvlån betaversjåvnnå
Gåhtjudallá passijvalasj suovastibmen.
Sámedigge galggá dájt ruhtadimijt dárkestit, ja suohkana/ fylkasuohkana rápporterji juohkka jage sámediggáj.
• Majt buoremusát lijkku friddjabåttåj dahkat ?
Oajvveoasse sisadná guovdásj åsijt fysihkas, kjemias ja geofágas.
sámedigge ja sáme allaskåvllå le sjiehtadallam 5-jahkásasj sámegiela ållessjattukåhpadusprográmmav tjadádit divna sáme giellaguovlojn.
Varijerijit !
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Vijdábut det javllá láhka sámedigge vaddá juohkka nælját jage rápportav Gånågissaj sámegiela dile birra Vuonan.
Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit.
De haddemärostibme l friddja, dat javllá dálkasvidnudagá ietja hattev mierredi.
Eurohpáráderesolusjåvnnå Vuona Unneplåhkogiellalihto tjuovvolime birra 2007; as vaddá konkrehta ávttjimusájt mij guosská dájda,
Máhttelis la árvvalusájt Sámediggáj e-påsta baktu sáddit.
ságastit mij kåserija le ja kåserija sisanov
Dát målssu jages jahkáj.
Buorisboahtem, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
Suonjardibme ja radioaktivitehtta
Valla máhtudahka gåktu luondov låhkåt, rahpá histåvrrågirjev massta divna máhtti oadtjot oasev.
Navti oahppe oadtju máhttelisvuodav máhtojt ja gielav sæmmi gå almma iellemin adnet.
Njálmálasj guládallan
Dálla galggá konseptaválljimguoradallam tjadáduvvat.
17. doajmma Rekrutterimdåjma sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja åhpadiddjeåhpadussaj sámegiela fágajn
Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet.
Vuodotjehpudagá
Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit.
Girkkostivrra
Kapihtal 4.
Gájbbádus miededibmáj æjgádijs ij le dárbbo dalloj gå bargge juohki diedojt mánájsuodjalibmáj mij gájbbeduvvá diededimvælgos mánájgárddelágan § 22.
gåvådit vuodoábnnasij ja aktijvuodajt vuogijt periodesystema ano baktu
Dát le duossto ájggemierre.
gaskan mij guosská diehtuj sáme álmmuga birra, sijá vuojŋŋalasj iellema, histåvrå ja udnásj sebrudakdilij birra.
Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot.
Jus dáv dåbddå de márjju l muddo ietjas åtsådit.
Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma.
Girkkojiednadak
Gåktu álgget #sámástamunja / Artikler / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán.
7. doajmma Værmádahka guhkásåhpadussaj
Guládallamulmusj:
Dá dagu mijá ristagis árvojt vuojnnusij bukti.
Bagádallam tjuovvu dajt sæmmi dásijt gå oahppoplánan.
Jus mánná l delas, ij nagá ståhkat ja ij sidá juhkat jali l nuorap gå gudá máno de galggá sujtujn aktavuodav válldet.
Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat.
Njuoravuomin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Oarjján: Ruovdderahte rijkkarájás Tornehamna girkkuj.
Ássjediehttenammadus mij jåhtuj biejaduváj ådåjakmáno 3. biejve dán jage, galggi ietjasa vuostasj oasserapportav buktet snjuktjamáno 24. biejve.
Galggá dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagájn aktavuodav válldet jus mánná vuojnnet la vájbas ja ij vieje juhkat.
Sámedigge barggá dán åvdås:
Mánájgárdde galggá ásadit vaj máná máhtti låhpadit mánnágárddeájgev buorre vuogijn ja boahtet skåvllåj njunjágisvuodajn ja åskeldimijn ietjasa máhtukvuohtaj.
Täkstalåhkåma oasev dåbbdin synagogas.
Unneplågogiella l suomagiella.
Gåvvå: Marie Enoksson.
digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon
Presidænnta Olli joarkká AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambassadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar, ietjas mærrádusá baktu vuoset sån ja ájrasstáhta dåjmalattjat gæhttjali álggoálmmugij riektájt tjadádit.
Dákká gåhtjoduvvá måråjdiedádussan.
Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille.
- Mij sámediggeráden hásstep sáme sebrudagáv mijá siegen ájádallat.
(ca. 2 sidor)
Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.
Aktijvuohta:
Dábálasj la aj báhkan buollet.
Dán ássjen la stáhtta doadjám Jovsset Ánte Sara várjjalimev stáhta segadime vuosstáj álmmukriektá lága milta.
Sámedikken le lahka aktisasjbarggo globála álggoálmmugij koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group - GCG), mij ásaduváj 2014 væráltkonferánsa aktijvuodan.
Danen ájggop mij árrat 2018 sáme álmmugij allasis máhttelisvuodav vaddet subtsastittjat iehtjasa vuojnojt makkir tiemáj duohtavuodakommisjåvnnå luluj barggat.
Departemænnta ájggu dájt nævojt nuorttasámegiellaj jårggålit, ja dan maŋŋela árvustaláduvvá julev- ja oarjjelsámegiellaj jårggåluvvat.
Jus ulmutja e ilá tjoahken tjuottjo de suojmmu koronadávdda (covid-19) oabllomis
Lisa Petterav tjavgábut giedas adnal ja biktasijt divát.
Petter suv tjavgga giedas adnal, ja Lisa ballá luojttet galggá.
Minisstara aj dagástallin dåjmajt váj værrorájgijt buodu ja diedo buorebut jåhti.
Sámedigge galggá sæhkáj bærrájgæhttjo bárgguj.
Mujte val familjan la máhttelisvuohta diedádusav låhkåt, jus dån buojkulvissan tjálá dån la máná siessá, de soajtá dåbdåduvvat álkkes láhkáj.
Sæmmi gå sábmelattja li duolmoduvvam ja skámáduhteduvvam, li aj dáttja vásedam histåvråv ja ideologijjav mij la subtsastam, sáme li nievrep ulmutja gænna ij la sæmmi árvvo gå siján.
Muhtemijn soajttá ávkke medisijnajs ma li sierraláhkáj dagádum Alzheimera skihpudagá vuosstáj.
Frank A. Jenssen la barggam frilansjournálisstan NRK radion ja TV’an gålmmålåk jage.
Åhpav: Girkko
sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda majn li njuolgadusáj mierredam mánájgárden le sáme giela ja kultuvra vuodon.
Eksámen - privatista
Same tjåvdabievdde giehtaskuolkanin
Kan inledas med följande ord: h.:
49 gástadus
tjuorggá, tjállá, hábmet, drámátiseri, dahká, tsieggi, gåvåt, åhpat iehtjádijt, sárgas, photostory ’ av dahká, vuosádallá, tjáles, duohttá, hábbmit, modellajt dahká, biessket ja lijmmi
Vásádusá smáv juohkusijn åssudagáj rastá soajtti aj álggon ådå aktivuodaj da ja rádnastallamij.
Vájku l antibiotikav oadtjum infeksjåvnåv hieredittjat de máhttá muhttijn huoman infeksjåvnåv oadtjot mij la bakteriajs sjaddam.
Jagen 2011 nammaduváj barggojuogos oassálasstemijn iesjrádálasj ássjediehttijs, Finnmárko fylkkasuohkanis, Unjárga suohkanis ja Sámedikkes.
Dådnå guhti muhttijn dåbdå degu sáme sebrudagá ålggolin.
Árvvalusá ietjá dåjmajda máhtti aj viehkedit boahtteájge sámepolitihkav moatten suorgen hábbmitjit, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen.
Danen le dán bagádalle sisadno åvdemusát gåktu galggá jasska psykososiá la birrasav ásadit. Navti bessi máná jasska birrasin åvddånahttet hásstalusáj ma li ájnegis mánnáj hieba duvvam.
Lågå ienebuv
sámegiellaj, suomagiellaj, ja meänkielij gietjan
19. doajmma Åhpadusluojkkaoase luojttem
Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme.
Oarjjelsámegiellaj: http://giellatekno.uit.no/words/dicts/index.nno.html
Tjálalasj guládallam
Ulmme:
Máná vuojnni, gulli, ja ájttsi ienep gå ållessjattuga muhttijn jáhkki.
- Mij miededip prosessav nannitjit sáme vájkkudimfámov boatsojæládusstivran, ja vuorddep ådå stivrrasebrulattjaj nammadimijn desik stivra sebrulasjjuohko ja doajmma li mijá vuorddemusáj milta, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
- Mij nuorra sáme álu virddup dilijda gånnå ep rat diede majt galggap javllat ja sjaddap ålles álmmuga ambassadørran.
Sámedikkeráde sjaddá dáv gåtsedit guovdásj oajválattjaj ságastallamin.
Sámedigge ja Sáme allaskåvllå galggi sjiehtadusá vuodon aktan åvdedit sáme mánájgárdij máhtudagáv, duola dagu tjielgadit guoradallamdárbojt ja aktan barggat rekrutterimin, seminára ásadimijn ja rámmaplána dåjmaj prosjevta vuodon.
Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi
Histåvrålattjat le girkko sáme guovlon læhkám degu institusjåvnnå mij le ålgusjbieles boahtám, ja ulmutja gudi girkkov
Máná ja nuora
Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49 % li nissuna ja 51 % li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli.
Rijkabiejve (Riksdagen) mierredin aj unneplågopolitijka birra ja vidá rijkalasj unneplågo dåhkkidimev ja sijá gielajt (gájkka várietehta).
Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda li vaj muhtem unneplågoriektá galggi ålliduvvat jårbbå rijkan.
Davvesámegiellaj gávnnu dálla viek ållo jiednafijla.
Sihke ILO.
• sihkarasstet vaj stáhta etáhta adnuj válldi prográmmajt má sámegiela bokstávajt giehtadalli
Klamidiaj ja gonorréaj buojkulvissan máhttá ietjas åtsådit áramusát vahkov maŋŋela gå l seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi.
Ristagis jáhkko
Buohtjaskuovdov adná suodjen sjiervvedávdajda umasslágásj seksan nåv gåk guoddnánarggem, bahtarájggenarggem ja jus la njálmmeseksa buotjajn.
Mærrádus mierkki oassálasstemlága duodastus galggá Vuona álmmukriektálasj vælggogisvuodaj milta tjadáduvvat, ja jut láhka le guoskavasj álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj birástagáj sisbielen.
Bruken av samiske språk.
Buoragit manná åtsåduvvat mammografidjajn vájku li implantáhta.
Fáktá-árkka
Stuorra åvdåsvásstádus le juohkka ájnna giellaaddne duogen, valla Sámedigge sihtá aj ásadusáj ja politihkkárij duohkáj dáv åvdåsvásstádusáv ájn ienebut biedjat.
Dat vaddá konkrehtalasj bagádallamijt ja buojkulvisájt gåktu åhpadiddje máhttá oahppoplánajn barggat sámegielajn vuostasjgiellan – sáme 1.
Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj.
Vuodna galggá IGC – GRTKF baktu barggat dan vuoksjuj ahte jåkså sæmmi nanos suodjalibmáj dagu Nagoya-protokolla dahká, aj navti jut vejulasj IGC - GRTKF båhtusa ållidi ja vijdedi Nagoya-protokollav daj suorgijn gånnå ij majdik nammada jali ij le dågålasj.
tjadádit gæhttjaladdamijt biejvvesellaj, biejvvetjoahkkárij ja liekkaspumpoj ja tjielggit gåktu doajmmi ja álkkes láhkáj merustallat vájkkudusmierev
Sáme vierrek hárjján åvddånahttet nåv vaj ij bieste sijá ietjas kultuvrav.
Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuorradiggáj jagen 1963.
Valla dav majt mánná dahká ij ållessjattuk galga dåhkkidit.
Dásse 1-10
dappe
Válggaboados tjadáduvvi guovten vuoron.
o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella nubbengiellan: kr 5 500,-
Bargge galggi
Digitála tjehpudagá matematihkan mierkki digitála vædtsagijt oahppamij adnet spelaj, guoradallama, visualiserima ja åvddånbuktema baktu.
Æládusiellem mij tsieggi ja válddá berustibmáj sáme kultuvrav, luondov ja birrusav
Ævto máhtti tjanáduvvat konsesjåvnnåj (§43).
Tjåvdabágojs sij oanegis referáhtav ássje sisanos tjálli.
Bájkálasj sámesebrudagáj máhtto ietjás dábij hárráj le ájnas vuodon bájkálasj resurssaávkkidibmáj, ja gå galggá sáme kultuvrraj tjanádum æládusiellemav ja miehttseadnemav åvddånahttet.
Goalmát oasse Unneplåhkolihtos sisadná ienep vijddát ja dárkkelap njuolgadusájt ma bukti konkrehta vælggogisvuodajt oajválattjajda duon dán suorgen, i. i. åhpadussuorgen, riektádåjmadagán ja almulasj háldadusán.
Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj.
h.:
Dån åvddånbuvtá buorre láhkáj ságastallamijt majt lidji gárvedam.
Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde.
• Muhttijn sihtap ságastallat juoŋga birra gå máná e oassálasste.
Sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen ja Sáme allaskåvlå riektur Gunvor Guttorm uddni sjiehtadusáv vuolláj tjálijga.
Majt máksá ?
Jus dåbddomerka jali gájbbádusá tjáleduvvi duola degu barggopládnaj máhtti æjgáda oassálasstet bargon.
Valla máhtti aj liehket ietjá ja buorep vuoge gåktu dåbddåt ietjas buorren ja vuojŋadit.
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin, sihke ássjeprosa ja tjáppagirjálasjvuoda tevstajt
Gåvå vuosádaláduvvin Metodistgirkko tjællárin Roandemin.
Jus dávdda dunji njåmmum de manni gassko 0–14 biejve åvddåla dávddamerkajt ælvá.
Ájlistuvvus duv namma.
Oajvveoasse gåvvit fága logihkalasj struktuvrav ja vuoset fága histåvråv ja kultuvralasj rållav.
Prosjækta ásadij i- i- resurssajuohkusav 30 bulkkevirgálattjaj unneplågoduogátjijn, gålmås dajs sáme duogátjijn, gudi vájmmelisát barggin nuoraj hárráj åttjutjit Bulkkeallaskåvllåj bessat.
Ällosujttárvirgge le virgge ienemusát ålmmåj sjaddam.
Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda.
Julevsámegiellaj:
MAN BIRRA GALGA GATJÁDIT ?
Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit.
Åbbålasjkaraktera árvustallam
vuorodit rijkalasj unneplågoj åvdeldimijt dahkat
Moadda kulturmujtojs máhtti biejsteduvvat tsieggidimes.
Sij máhtti sjiemáv dahkat gånnå buohtastahtti subttsasijt iesjgeŋga kultuvras.
Ståhkama ja målsudahkes dåjmaj baktu galggi máná oadtjot åtsådallamijt gulldalit, sjiehtadallat ja dágástallat ja oadtjot álggodiedojt almasjrievtesvuodajda.
Duola dagu soajttá mánná gejn le ietjá iednegiella gå dárogiella asjmen sjaddat gå aktak ij suv dádjada, ja ij la dat makkirak ådås gå guovtejagák guhti ij ájn nagá ietjas dárbojt ja sávvamijt bágoj javllat, muhtem gaskav tsábbmá, nårddåt jali gásská gå asjmen sjaddá jali suhttá.
Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav.
Guovlojn gånnå gávnnuji ållo bájkkenamá sámegiellaj, le luondulasj oahppe vuostak namáj lahkabirásin barggi.
Ietjá buojkulvis le dahkat sáme giellabájkev jali gielladomenav le oadtjot vuorasulmutjijt jali ietjá resurssaulmutjijt gejt oahppe máhtti duolloj dálloj guossidit.
Dát la sierraláhkáj dajda åsijda Vuonarijkas gånnå sámegielak fásstadåktåra e pasienta suohkanin gávnnu.
Galggap vásstedit.
Ja ahte álggoálmmukperspektijvva åvdeduvvá gånnå hiehpá.
Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit.
Jus dát duv suohkanij guosská, de diededuvvá dan birra válggakårtån mav oattjo.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le dát rájes sámelága 3. kapihttala njuolgadusáj tjadádime bærrájgæhttje.
Strategija:
Dan diehti gæhttjalip hieredit dávddanjoammomav sebrudagán.
Jus luluj sjattalvisáv ielvvet de márjju ballá, valla dájvvámusát l buorre rievddadus, sierraláhkáj nuorap nissunijn.
Hållam ja gulldalibme li ulmutjij vuododåjma ma åvddåni systemáhtalasj åhpadimijn duon dán njálmálasj sjáŋŋara ja dåjmaj baktu.
Dutkam ja alep åhpadus
Statsbygga stuorámus tsiekkadus dálla.
Vatte muv mieddemijt ándagis, (majt dál dunji sjávot sárnov …) Jesusa namán.
Sámedigge le dálla barggamin strategijajn lasedittjat vidnojt sáme kultuvrraæládusájn ja le ásadam nåv gå guokta viddnudakåvddånahttemprográmma Finnmárkon ja Tråmsån.
Nammadus ja ájrrasa bessi mediajn guládallat ja åvdedit dajt ássjijt majt sihti ietjá instánsaj.
Máhtudagájn galggap sijájt ierit rádjat.
Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut.
Sáddi oajvvadusáv åvddål ragátmáno 9. biejve 2018.
Aktisasjbarggoguojme vuojnnep bargoma baktu Sámedikken la åvdåsvásstádus sebrudahtte dágástallambirrasav dagátjit, ja dåhkkidittjat guhtik guojmáma berustimev gåvvån duohta gieresvuodas sáme sebrudakåvddånibmáj.
“Ja ihkap æhppe dárbaha nav guhkás jåhtet, váj dån besa gárddáj ja famillja siegen liehket.
Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn.
Álggoálmmuga li unneplågon vargga juohkka rijkan, danen le viehka ájnas Sámediggáj jut álggoálmmuga nav guhkás gå vejulasj aktisasj jienajn ságasti.
Dagádum dassta majt gávnni.
Muhtem máná e luondulattjat ståhkamij sebra, ja iehtjáda e rat besa fáron.
Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Giellalávggom, giellabiesse
Ulmij milta ratjástimijn nasjåvnålasj oajválattjaj vuoksjuj la sisadno sáme mánájgárddefálaldagán buoreduvvam ådå rámmaplánan.
B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot ?
Vijdábut bierri aktan dagástallat aktisasj strategiajt mij gullu álggoálmmukvuorodibmáj Kirkens Nødhjelpa diehtobargon Vuona girkkon sisŋálattjat, duola dago fásstoaksjåvnå aktijvuodan.
SaNuN Facebookan
PSA l varraåtsådibme mij gullu åtsådimijda majt dagá gå prostahta åtsåduvvá.
Tjoahkkáj juolloduváj 426,5 millijåvnå Sámediggáj ja 890 millijåvnå sáme dåjmajda.
Viehka ållo rudájs galggi aneduvvat diehtojuohkemtjoavddusijda ja elektråvnålasj aktidimev aktisasjbarggoguojmij gaskan buoredit.
Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin.
Akta tijmma le 60 minuhta
Da gålmmå ietjá rijka li viehkedam låhpadimbargov ållitjit aktisasjbargon BIBSYSajn mij aj dievnastusáv dåjmat.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
5.2 Åvddånahttem bájkálasj jáhkkoåhpadusplánas 5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás 5.4 Guoradallam
Dát næhttabájkke goappátjagá nanni ja åvddånahttá oarjjelsámegielav, javllá Keskitalo.
Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013.
Adjáj dåjma ma bærrájgæhttji årnigijt rádediddjijda ja bagádallijda vidnudakálgadiddjijda li ájnnasa.
Ráddidusán le ulmme vidábuj åvddånahttet buorre fágalasj mánájsuodjalusáv buorre moattekultuvralasj máhtudagáj ja buorre diedojt sáme mánájsuodjalusá birra guovlojs gånnå sáme álmmuk le.
Oahpponævo
Almmudagá, vidnudagá ja priváhta ásadu´sá ja ietjá birrasa.
Moadda sáme tjálle li guossepaviljoaŋŋaj bivddidum, ja SGS la gatjádaládum jus sihti ietjá ásadusájda oassálasstet girjjemæsso aktijvuodan.
Sáme bibliografijja Vuonan álgaduváj Universitiehttagirjjevuorkán Roandemin jagen 1980, åvddåla dat jagen 1993 almulattjat sirdeduváj Nasjonalgirjjevuorkkáj.
Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkkafágalasj dilijt tjielggimis ja systematiserimis gitta ålleslasj argumentasjåvnåv tjielggitjit gássjelis aktijvuodaj hárraj.
Dolpin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála 1): Nuorttan: Rijkkarájás Gålmårijkamerkas Golddajávrri ja Govdajoga milta Govdajávrráj, vijdábut tjátje milta Čazajávrráj, dav jávrev miehtáj nuortamus luoktaj (34 W 469568 7676869), vijdábut jågå milta Siktaguran ja Gaskasuorgen Čoalgedanvuovddijohkaj (Kitdalselva), dav änov
Aktijvuohta ja sæbrástallam Rievddadusá sjaddi vájkkudit guládallamij ja aktijvuohtaj.
Máná muhttijn dárbahi ållessjattugijt gudi fátta válldi
tjállet fáhkatevstajt dábálasj fáhkatjállemnjuolgadusáj milta
Ieŋŋilsgiela fáhka le sihki adnofáhka ja dannelsesfag.
Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá.
Mánájsuodjalusláhka vaddá lagáp njuolgadusájt makkár vieledusá galggi vuodon gå máná biejaduvvi biebbmosijdajda, institusjåvnåjda jali åhpadus- jali dálkudiminstitusjåvnåjda.
Rudá galggi mannat gielladåjmajda oarjjel-, julev- ja márkkosáme guovlojn.
Sihtá galla vásstedit vaj divna gulli, valla ij bágov oattjo.
Sæmmi båttå máhttá ållessjattuk subtsastit gåktu ájádallá åvddål dahká majt dahká, vaj dile dádjadus ja dålkkum tjielggasit åvddån boahtá mánájda.
Gå mánáv iejvviv, de ulmutjav iejvviv.
Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6...
Oajvveoasen le gatjálvis låhkåt duov dáv tevstav ieŋŋilsgiellaj arvusmahtátjit låhkåmávov ja muossádimijt, ja dádjadittjat ja åmastittjat máhtov.
Råhkålup
IKT politian.
Oahppe galggá máhttet:
Gåvviduvvá aj degu smáhkkut ietjá ulmutjav.
• Gåktu åtsådalli sáme doajmmahieredime ájnas målssomijt iehtjasa iellemin?
Aktan ráddidusájn ja guovlulasj ásadusáj tsieggit kulturæládusájt akta dajs ådå æládussuorgijs sámijda
Ulmme:
Målssu lágajt riektá birra sámegielav ja suomagielav ja meängielav tjuottjudusfábmudagájn ja duobbmoståvlåjn adnet.
Dárbo li 75,4 millijåvnå doajmmaj ja 24,6 millijåvnå stuoráp vædtsakoasstemij.
Nubbe dásse le sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjam sáme giellaháldadimguovlojn (tjuogga 5.3.2).
Nammadus oajvvat vissa stuorrastádajn galggi sierraláhkáj sámegielaj åvdås vásstedit.
Tjårggidum Vuonas, ragátmáno 13. bve 1972.
Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit
Ájlistuvvus duv namma.
Åni ájgev duogen gå l dálkkasijt válldám de máhttá gihpodit ja sagŋedit ienebuv, valla álu ruvva gáhtu.
Ælla ålos gudi máhtti lullesámegielav / gålldåsámegielav ja bihtámsámegielav uddni Vuonan.
mánájgárddemánájt tjielggit majt javlli, gå dán birra sáhkadihpit.
Láhka bådij fábmuj jagen 2009.
• sihkarasstet bærrájgæhttjoårnigav sámelága giellanjuolgadusáj tjovvolimev
ságasti sámegiela umasslágásj varietehtajt.
Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no.
Iv máhte javllat alvaduvviv, valla huoman hármmadit hådjåniv.
Ájnas le CV:a galggá liehket álkke ja gæhppat låhkåt sunji guhti le vuosstájvállde.
Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin.
Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja –giellaj.
Intensijvalasj ällosujtto dåjmaduvvá.
sij gudi dáv sihti, vuojnni guovtegielakvuohta ij galga liehket makkárik gasskabájkken avta gielas nubbáj.
- Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg.
Buoremus la juo árrat lassebargov åhtsågoahtet (lávvodak-, oasseájgge- ja giessebargov).
Rijkaantikvárra le oassálasstám váksjárijn.
Ietjas iellemav vattij råhkådallamij ja hæjojt dievnnutjit: Jubmela sjivnnjádusáv guddnedij ietjas iellema baktu.
Nammadus oajvvat Sámedigge sáme dutkamdiedádusájn barggagoahtá lávkken ålleslasj sáme dutkampolitihkav hábbmit.
Oahppe moattet skåvlåjs máhtti gávda tjadá dálke, dálkkemerkaj muohttagij ja fierdaj birra ietjas bájkijs bloggit.
Mån lev – Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan – viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli.
Jo1:an gåhtjoduvvá dát oajvveoasse bioteknologija mij vuoset oajvveoase dættov
Etáhtta galggá vijdábuj tjadádit bájkálasj addnijguoradallamijt sáme háldadusguovlojn.
Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá ”sáme guovlo”) le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit.
- Muv mielas dåjma tjanádum areállaháldadibmáj mav ráddidus dálla åvddån biedjá, ælla nuohkása boahtteájggásasj rávas boatsojæládusáv nannitjit.
Árbbediehto le aktisasjbarggoprosjekta gånnå galggi duodastit ja suoddjit sáme árbbediedov manna niellja Vuona biele sáme ásadusá aktan barggi: Saemien Sijte, Árran, RiddoDuottarMuseat og Sjøsamisk kompetansesenter.
ma ælla ulmutja aktijtjanádum.
Nuora vierttiji diedoj ja máhtudagá baktu oadtjot diedojt máhttelisvuodaj birra majt sámegiela åhpadus vaddá, árvusmahteduvvat sámegiellaåhpadusáv válljitjit.
Oabme testamentan, gånnå ulmutja Jubmelijn lihtudin, le ájlisvuohta tjanádum sierralágásj sajijda, duola dagu oattjoj Moses lågev budá Sinai-váren.
Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes.
Vijddábut de le guoradallamrievtesvuodaj sisadno aj oadtjot dárbulasj ednamav bargojda, dán siegen aj ibbnomsajijt dárbulasj vædtsagijda.
Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum.
Dat tjielggasijt vuojnnusij boahtá Vuona girkko bajemus
systemáhtalasj sihkarasstema hárráj juohkka avtav oahppe tjuovvolimev dajt vuostasj jagijt sihtá departemænnta buktet bákkulasj guoradallamav låhkåmtjehpudagás 1.-3. jahkedássáj.
Suojmma bievde vuosstij skåhpi.
Dåhkki aj dálkkediedádussaj definerimbájkke oahppamvuodon.
Jagen 2011 háldat Sámedigge sulle 360 millijåvnå, 13 millijåvnå lassánibme.
Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR) ja Sámeálmmuk belludahka (SáB) (aktisasjlista)
Sámedigge sihtá ienebut hieredit ja guottojt rievddat dán ássjen.
Válggaguovllo 5 Viestarmera válggaguovllo: 9 kandidáhta (válggaguovlon li 4 mandáhta)
Vuoseda divna ássjijt
Dála tjuovvu buojkulvis diededibmáj dároåhpadiddjes oahppáj nuorajskåvlån:
Duosstop duv / dunnuv / dijáv gieresvuodajn ja vuorddemiin.
Ž Makkir berustime li dujna ?
Juohkka orgánan le åvdåsvásstádus dasssta vaj le máhtulasj sámegielak bargge.
Álgadibme
Moatten sajijn li registreridum gierggetsiekkadusá gånnå doajmma ij le diehtte.
Gå bargodisvuodarudá vuoleduvvi 40 prosænntaj, de kompenseriduvvá dan baktu.
18 vahko maŋŋela
Duv tjoaggulvisá bájkálasj organisásjåvnnå mierret jus dån girkkoválljimin galga gålmån jali nieljen válljimin jienastit.
Sámedikken le báhkobáŋŋka, www.risten.no, mij sisadná muhtem sáme terminologijav.
Ávvudallamijn li moadda háme, dajt vuojnáv gå guossidav duov ja dá suohkanav ja sajev.
Sámelága § 3-5 milta la dujna riektá dievnastusájt sámegiellaj oadtjot jus dav sidá, bájkálasj ja guovlulasj varresvuohta- ja huksoásadusájn sáme giellaháldadimguovlon.
Gudi máhtti dårjav åhtsåt ?
Tjåhkanimbåttåjn la Sámedikke kantijnna aj rabás álmmugij.
Bargge hæhttuji bargov ålles ájge árvustallat.
Barggij duogen le divna æjgádij siegen barggat navti vaj dåbddi gulluji, vuojnnuji ja fáron bessi.
Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja diedulasj gálldoanov.
Le gus dalloj de vuoras ja guddneværddogis jali kánnu gåk iennisgiellaj javlli elders?
š Árvustallmsjiebmá 1 Prosjæktabarggo – tjálálasj barggo
Muhtem oahppe barggi ienemusát njálmálasj bargoj, madin iehtjáda tjálli divnajt, bájkkenamájs gitta tjielggidusájda ja fáktátevstajda.
Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra.
Bájkkenamá
PSA mihttiduvvá aj ájggeguovddelis prostahtabårrråmdávda dåmajdimen.
Buktagijt máhttá diŋŋgut njuolgga e-påsta baktu: ellen.janne.siri@samediggi.no jali ovttas.no næhttabájke baktu,.
Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj.
- Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit.
Temávahko tjiegŋalup åhpajn dájvve-, silbba-, nuvtak-, tjátjek-, girjjam- ja smirjjimduojen.
Tsieggimbarggo álgeduváj bårggemánon jagen 1998 ja biehtsemánon 1999 biejaj stuorradiggepresidænnta biejaj Kirsti Kolle Grøndahl vuodogiergev.
Åhtsåli politijajt gudi sámegielav ja kultuvrav dåbddi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Huoman vierddi åhpadiddje vissásit diehtet jus oahppe dádjadi mij javladuvvá.
Oahppamdåjma
Ednama ávkkim danna ij oattjo ietjáduvvat vaj sisanet ájnas gássjelisvuodajt ällosujttuj.
Stáhta ja kommuvna fábmudagá bierriji
Sihtap sáme museajt vuorodit dajna gå le niddo ájnas mijá kultuvrradávvera oadtju værddogis sijdajt ja sjaddi bárrusin gajkajda.
Vuoratjismáno 6. biejve 2016 ubbmemsáme tjállemvuohke almulattjat Sáme Parlamentárálasj Rádes dåhkkiduváj.
Dát rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj dahkamin, komponeridattijn ja tevstaj divudimen.
- Mån lav dudálasj gå duodjeorganisasjåvnå li miellusa vuorodittjat vuobddem- ja fállodåjmajt, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
Sámedigge galggá åtsålvisájt håhkkånimvaháksuoje birra åtsådit.
Mnfdir la prosjæktarudájt Nuortalasj álkkádusguovdátjij doarjjam, ja siján le læhkám ekonomalasj åvdåsvásstádus dán prosjevtas.
Báhkobáŋŋka máhttá doajmmat moatte láhkáj.
guhkásåhpadibme
Les gus aktijvalasj sebrulasj Amnestyn ?
Båhtusa galggi hábbmit ja jåhtuj biedjat dåjmajt ma galggi sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
Jådediddje jådet ja gåtset mánájgárde pládnabargov, dokumentasjåvnåv, árvustallamav ja mánájgárde sisano ja barggovuogij åvddånahttemav ja bærrájgæhttjá vaj ålles barggijjuogos bargguj oassálasstá.
Tjuojadibme
Stuorra dárbbo le åhpadimes vuostasjviehkkesuorgen gajkajda gudi maneldi ja barggi várijn.
Manen galggá ietjas sjiervvedávdajda åtsådit ?
avtatrájes lasseåhpadusvejulasjvuoda åhpadiddjijda
Duodastus jut dån la studænntan åhpadusán masi stipendav åtså, ja galla oahppotjuokkaj åvdås galga eksámav tjadádit
Goade guoran li sávtsa bajka, ja goade vuolen li gáhtto.
Máná álu ållessjattugijda tjuorvvu stågadijn.
Da nuppijn le iehpetjielgas suodjalimstáhtus jali de li ådåsap ájgijs.
- Mij doarjjop ájádusáv vilá, ja adnep dat la goappátjagá buorre ja dárbulasj.
Maŋemus åhtsåmbiejvve l basádismáno 1. b. 2008.
Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
nuorap gå gålmmå máno ja báhkan buollá 38 grádaj badjel
Sáme mánájgárddefálaldagá
Sárnnom givsedime vuosstij
Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade.
34 máles
Tjáledibme.
Oahppe subtsas jus bájkenamma le duobddák jali tjátjádak.
Bargge galggi
Danen gå tjoajvvemájnne l sieldes soahpolis la buorre jus goappátjagá mánná ja gájka fuolken giedajt basádi gålgge sájbujn biebmo åvddåla ja hivsiga maŋŋela ja gájkajn li ietjas sigárdahka jali adni aktiadnemsigárdagáv.
suohkana ja fylkasuohkana li vælggogis vaddet åhpadusáv sámegielan oahppijda gejna le åhpaduslága milta rievtesvuoda.
Nagát gus oahppe låhkkev giddit ?
tjállet oanegis roallaoavdástallamav dahpádusáj ja moallánagáj tjanádum æládussáj
Nievrret gullat jali vuojnnet, máhttá aj hieredit oahppe suopptsomav, oahppamav ja åvddånimev.
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj
Åhtsåmussaj gullu elfábmolinnja 370 km guhkkudagájn mij manná muhtem daj stuorámus tjæroj tjadá Vuonan.
Nammadus vuojnná giellariektá gávnnuji uddni ienemusát sáme giellaháldadimguovlon, uddni li dåppe 10 suohkana.
Dálla le Jubmela ájgge.
Binnebu doarojn jábmi.
Ieddne lij jasska, gå diedij munnun sjaddá buorre ja jasska dille sijáj lunna. Ja navti sjattaj.
Oahppamdåjma vierttiji hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj.
Kulturmujto
Máhttá båhtusav vaddet vaj dat ulmusj guoddaluvvá ja duobbmiduvvá.
Svieriga ja Vuona Sámedikke li dárbov vuojnnám bihtámsáme tjállemgielav mierredit.
Vállji ådå
Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet.
Muhttijn unneplågo‐ ja ieneplågoparlamentarisma birra giehttop.
Åvddålijguovlluj sihtá NorCERT:a baktu nannit Vuonarijkav váj ájmmodip duodalasj IKT-dáhpádusáv giehtadallat ja tjoavddet.
• Åvdåsvásstádus såbadimes guohtomin bäldon
Sáme huonajsuodjalibme
Dalloj tjálle, juojgge ja åhpadiddje Ánte Mihkkal Gaup/Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal, Guovdagæjnos, dav oattjoj.
riekknit binomalasj ja hypergeometralasj jáhkedahttevuodaj ja dåbddåt ja modellerit dakkár juogojt iesjgeŋgalágásj aktijvuodajn
Buojkulvissan máhttá tjuollama åvddåla giehttot barggijda vaj oadtju giehttot gåktå tjuollam la vuorbástam buojkulvissan lahkaulmutjij åvddål iesj la gåhttsåm.
Rávkalvis listajda / Belludagá /Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget
Mijá barggo galggá dagáduvvat vieledime luondov ja dádjadusájn luonndo ja birás li vuodon boahtte buolvajda.
Bealjehkh la guohtomguovllo Handölsdalena tjälldáj.
Dajna vuogijn máhttá SáNuN viehkedit Sámedikkev nuorajprofijlav ja nuorajpolitihkav hábmemin.
Jubmel, boade mijá lusi liegga gieresvuodajnat. Viehkeda mijáv ájn viessot.
Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Loamejávres Bieskehávrráj.
Kvernmo oassálasstá almodimes ja vásstet gatjálvisájt oajvvadussaj njuolgadusájda.
sámedikke dahkamusá sámegiela terminologija ja tjállemvuohke mierredibme bargaduvvá aktisasjbargoj baktu sGLajn.
(integreridum sámeåhpadus ásaduvvá kommvuna
Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn.
Vilá gåjkkeguollebuvtadibme sláhkkidum guoles / Marijna æládusá / Æládus / Sámedigge - Sametinget
sjåvnåjda dan bále gå l ålggorijkan.
a.) Álggokurssa 1 sámegielan
Stifta ja tjoaggulvisá máhtti diedov vaddet sáme bargo birra.
Oassebiele ietja ietjasa vihtanijt ja ássjedåbddijt gåhttju ja vásstedi sijá boahtemgåloj åvdås.
Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan.
• Gåktu åtsådalli sáme doajmmahieredime iehtjasa bæjválasj iellemav?
Juska moattes vuojnunagá sámegielav ja dárogielav máhtti buoragit, de gåjt le sámegiella ájn dat majt buoremusát máhtti.
Njuolgadustjála gidálåddima birra Guovdagæjnon
Máhtsadimijn ájggu ållit jagen 2016.
Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
184 stáhta li WIPO ájrrasa.
Mån máhtáv bágojt ma gulluji sáme låhkåm- ja riekknimvuohkáj
Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj:
– Buojkulvissan oarjjelsámegiela bielijn álkket gávnná diedojt oarjjelsámegiela ådå termajt ja normierimijt, ja dåjmaj birra ma oarjjelsámegiellaj guosski.
- Mån vuojnáv stuorra máhttelisvuodav ållagasj gå sáme ájvvanisá ienebut sadjihin oasstijda sjaddi, aktijvuohta biebbmovuorodime ja mannoæládusá gaskan goappásj æládusájt nanni, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga.
åvddåskåvllådoajmmaj ja vuorrasijhuksuj ållåsit jali
Vuostatja gudi Jesusij jáhkkin ristagissan nabdeduvvin, Kristus namá diehti.
Sámedikke digitála åhtsåmussjiebmá galggá aneduvvat.
Danen vuonarijka soldáta oassálasstin Tysklánda sebrudagáv bajedit gå nuppát væráltdoarro någåj.
26. doajmma Bihtámsáme gielav ja kultuvrav ællánahttet
Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj
Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn.
Nammakonsulænntadievnastus:
Javllamánno 8.
1.
Strategija:
galba ja ietjá almulasj diedo skåvlån
 Nannit sáme terminologija åvddånahttemav
Æjgáda / åvdåstiddje mánájdisá dåbddi, ja diehti gåktu åhpadus buoremus láhkáj máhttá látjeduvvat. Tjoaggulvisá dárbahi dajt diedoj majt æjgáda / åvdåstiddje máhtti vaddet gå gájkajt galggi
sáme álmmuga riektálasj dilev ednamijda ja tjátjijda adnem- ja åmastamrievtesvuodaj gáktuj”.
Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka ”samegiella” dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella.
Pressan ja median le sierra lanjá, ja hiebadahtedum la radio- ja televisjåvnnåsáddimijda Sámedikke tjåhkanimijs.
Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá.
Ž Majt ásstoájgen dagá ?
Sámásta - julevsáme giellakurssa álggijda
Guoradaládijn soajttá aj ájttsat jus ihkap li ietjá sivá dajda rievddadimijda ma dáhpáduvvi.
1814 gåhtjoduvvá ”oavddojahken” vuona histåvrån.
Ællánahttem
 Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet
Stuoráp ja binnep válggabijre galggi válggaoassálasstemav lasedit.
Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt.
Mujtodisvuohta, gássjelisvuoda diehtet gånnå le ja bæjválasj dåjmaj gássjelisvuoda li dábálattja.
Vuona Sámedigge le Áltá-konferánsa guossodiddje, ja praktihkalattjat ásat dáhpádusáv.
JulevusámegiellaLulesamiska
Aktisasjbarggoguojme sámediggegávdav sihti dahkat sámediggediedádusáv LHTBQ+ dahkat, buoremus láhkáj tjårggitjit LHBTQ+ ulmutjijda avtaárvvusasjvuodav.
Suoma-, meänkieli ja sámegiela háldádusguovlo stuoredibmáj juolloduvvá 50 milliåvnå kråvnå stáhtadoarjjagin guoskaduvvam suohkanijda.
Ájgge gatjálvisájda
Dálkkediedádussa máhttá liehket ållu ietjálágásj, ienebu gåvådallam gå dat majt mij gullap radioan jali vuojnnep tvan.
E ga lijkku iehtjáda gulli ållessjattuga sidjij suhtti.
Birás álu vuorddá ulmusj la heteroseksuálak.
Sunji vaddi iellemav.
Hárjjidalá: oahppat rájddotállajt nåv vaj máhtá dajt adnet sæmmi aktijvalattjat gå tállabágojt
Girkkoválljimin jienasta nammadimjuohkusijda ma li åvdutjis registreriduvvam (ma álmmuk válljimin belludahkan gåhtjoduvvi).
gåvådit iesjgeŋgalágásj ioniserijiddje suonjardimij dåbddomerkajt ja buojkuldahttet gåktu dákkir suonjardibme aneduvvá teknihkan ja medisijnan
Diedoj ietjama histåvrås ja gehtjastagájn boahtteájggáj.
Mij ruhtadoarjjagijt ja stipendajt juollodip, oahpponævvobuvtadimev háldadip, oahppoplánajt dahkap ja vuodoåhpadusá alep åhpadusá ja dutkama ålgoldisævtojt nannip.
Minerállaássjijn li Sámedikken sierra prosessa minerálaktørajn njuolgga ja vuordeduvvá jut sjiehtadallama tjadáduvvi åvddåla máhttá doajmmakonsesjåvnåv åhståt.
Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot.
Aktavuohtaulmutja Åtså ja lågå ienebuv virge birra www.experis.se JobID: 942363.
Ienemusá diehti dat la vádálasj.
Jak 4:13–14
Marijna æládusá
Lågo vuosedi máná gudi sámegielak fálaldagáv oadtju mánájgárden le binnum 925 rájes gitta 823. 2001:n lidjin 940 vuodoskåvllåoahppe sámegielajn vuostasjgiellan, 6 % binnedibme 2005/2006 jages.
Aktisattjat unneplågogielajda l gå sij li álmmugahttám Svierigav guhka ájgev ja sij li juohkusa tjielgga aktisasjvuodajn.
Nammadus vuojnná dárbov sámegielagij riektá ja vælggogisvuoda álkkebut gávnnuji gieda åvdån. Dárbbo la aj tjielgadit makkir vælggogisvuoda almulasj ásadusájn li sáme álmmuga gáktuj.
Giellaælládahttemsuohkana ja stuorrastádasuohkana majn la sierralágásj åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås bessi dålkåv adnet gå vásstedi.
Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket.
Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Åvddånahttemságastallamin hæhttuji juohkkahattja guorrasit makkir ulmij hárráj galggá åvddålijguovlluj barggat.
låhkåt ja analyserit vissa oasev duot dát girjálasjvuodas ja tevstas, tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa sjáŋŋarijs, ma gulluji ájgegávddaj 1965-1995, ja dágástallat gåktu ájgegávda sebrudak ja kultuvralasj dile gåvviduvvi tevstajn
Sjeihtadallama doajmmakonsesjåvnå birra gruvvodåjmadime Fálesnuori suohkanin.
• arvusmahttet oahppijt joarkket sámegielajn nuorajdásen ja joarkkaskåvlån
Låvdagoaden li aj læhkám ” jubmeldievnastusá ”.
Ráddidus ij máhte mierredit gåktu skåvllåstruktuvrra galggá suohkanijn ja fylkasuohkanijn, dát gullu vuojn suohkana iesjmierredibmáj.
Badjelasj guokta tuvsán histåvrålasj s áme gávne bierriji máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda.
Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas. Bárggo-
Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj.
Dásse 1
• vuolgget mánáj åtsådallamijs, berustimijs, vuojnojs ja dåjmalasjvuodas mánájgárde bæjválasj bargon gå válljiji ja tjadádi tiemájt ja prosjevtajt
Dá li da nammadusá ma li mánájgárddelágan aneduvvam.
Dáj suohkanij álmmugin li vijddásap riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj gå álmmuk háldadimguovlo ålggolin.
Sámedigge
Danen le rádádallamijn såbadam tjuovvoliddje rádádallamprosessav nammadusá dahkamusáj gáktuj.
Prosjäkta Samisk mat- och kompetenscentrum – Gållo 750 kr..
Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat.
Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat.
– I gus dádjada majt javlav?
• liehket doajmmela ja sadjihin, doarjjot ja hásstalit mánájt moattebelak rubbmelasj ståhkusijda ja dåhkkidit mánájt rijbadimev
Biejvve ávvudaláduváj vuostasj bále jagen 1993.
Kultuvrradepartementa budsjehta badjel oajvvaduvvá juollodit 70,4 millijåvnå kråvnå Sámediggáj kultuvrradåjmajda 2012 jahkáj, 3 millijåvnå kråvnå lasedibme 2011 rájes.
Jus tjiellde jali ällosujttimdajvva ij boahttsujt máhtsada vuogijn mij 24. artihkkalin javladuvvá, máhttá Boatsojguohtomsiebrreráde, suv ádnomis gut vahágav ja vájvev gierddá, biejadit tjieldev jali ällosujttimdajvav muhtem ájge sinna boahttsujt ierit doalvvot.
 Ale maná ålgus sijdastat.
Dálla sihtá Muotka ássjev bajedit dagástallamij Sámedikke ållestjåhkanimen.
Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan juogu de aktisasj prográmmafágajn matematihkan Jo2:n (2T/2P) jali matematihka prográmmafágajn (R1/S1).
Åhpaduslága § 4A-4 milta le suohkanin ja fylkasuohkanin vælggogisvuohta láhtjet dilev vuodoskåvlå åhpadussaj ja joarkka åhpadussaj ållessjattugijda, ja sij máhtti adnet oahppolihtojt, dåhkkiduvvam næhttaskåvlåjt ja iehtjádijt gudi fálli vuodoåhpadusáv ja joarkkaåhpadusáv ietjas vælggogisvuodav åhpadusás ållessjattugijda dævdátjit.
Åbddit ráddnavuodav ij gudik goassak dagáduvá jus rádnastat suoláda ja ándagis áno ja dån i miededa ruoptus vaddet dav majt la suoládam.
Divtasvuona sebrudahka dárbaj oatsodimev ja dårjav, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta.
Evaluerim aj oajvvadij ásadit ” ælláskahttemnammadusáv ” sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum.
Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit.
Låvdagoahte máhttá tsakkaduvvat skåvlå láhkusin.
Báhko åvddånahttemságastallam vuoset man birra galggi ságastallat; gåktu oahppe skåvlån doajmmá, soapptsu, oahppá ja åvddån.
Juohkka nælját jage juogat Sámedigge bálkkáv ulmutjij jali viddnudahkaj, prosjæktaj jali organisasjåvnnåj gut la vissjalit barggam sámegielajn mij gullu giellanannimij, åvddånibmáj jali bisodibmáj.
• sihkarasstet varresvuodadievnastusájt sámegiellaj vuoras sámijda
Oajvveoase
Dakkir åhpadus gånnå låhkke tjuovvu bielleájggeåhpadusáv madi mánájgárden barggi.
xcng mij aj le gåvåjt vaddám.
H: NN., buorisboahtemijn duosstop duv / dunnuv / dijáv Jubmela girkkuj /... tjoaggulvissaj mij le oassen girkkos väráldin.
Oahpásmahtttet bargov gåktu subttsasav tjállet dan láhkáj vaj máhttá måvtåstuhttet oahppijt ávojn tjállet.
Nåvti dagáduvvá
Buorre sámegielmáhtudahka vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv ja bargov.
Álkkep oadtjot bargodisvuodarudájt gå le muhtem mærráj bargos ierit guolástusindustrijan
Sáme álmmuk ij galga ietjas vaháguvvama roallaj biedjat.
Sáme ællosujtto dåjmaduvvá aj Trollheimenin sierra riektámærrádusájn vuodon.
Divna guovloj varresvuohtaviddnudagá hæhttuji dal såbadit aktisasjbargov Helse Nord RHF:ajn ja SÁMAG:ijn dálkudimfáloj hárráj sáme pasientajdisá.
Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegiella 1 tjálalasj ja avtav sámegiella 1 njálmálasj.
Julevsámegiella
Oassálasstem fylkkaoasseplánimijn bieggamilloj birra Finnmárko fylkan
• oahpásmuvvat duojna dájna dábijn, viessomvuogijn ja fámilljavuogij
Ienemusát dåbdo vássi ájge milta.
Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov.
diehtet persåvnnåsuodjalime ja dahkkerievtesvuoda birra ja válljit ja adnet sisanov moattelágásj gáldojs dan láhkáj vaj le máhttelis dárkestit gáldojt maŋŋela
Dan diehti ålmåj áhtjes ja iednes guodis áhkájnis viesutjit, ja såj guovtes sjaddiska aktan.
«Åvdemus vieledus gå gálggá bærrájgåhtset sáme girkkoiellemav Vuona girkkon le ahte åvddånahttem viertti dáhpáduvvat sáme iesjdåbdoj ja sáme árbbedábij vuodonš (s 178). Sáme
Brosjyra biejvverudáj ja boarrásijpensjåvnå birra gárveduvvi vuostasj biellejage alluj 2009.
Dálkasvidnudagá máhtti ietja válljit dálkkasav allamáksosuoje ålggolin vuobddet.
Dahkamusá duon bajelttjállaga vuolen Oajvvadusá ájádalla mij ja aktisasjbargguj li dagu álggon ja arvusmahttemij dán bargguj.
Duodden jáhkáv sierraláhkáj hådjånip gå árvvedip man alvos gielladille la, ja gå jårråp ietjama aktisasj giellarahtjastimen.
AN:a tjærddabadjelgæhttjamnammadus tsuojggi sierraláhkáj álggoálmmugij massem ednamis ja luonndoresursajs ” koloniserigij, ruhtavuojtto viddnudagájda ja stáhtalasj dåjmadagájda ” le badjelgæhttjam.
Dát dilev látjij dasi mij dálla le sjaddam REDD / REDD + (Reducing Emissions from Deforestation and forest Degradation) sjiehtadallama.
15.00 Låhpadibme
Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj.
Jus åhtsåm miededuvvá máhtti ævto biejaduvvat dájt vieledusájt bærrájgæhttjat.
Sij máhtti aj ájáduskártajt adnet systematiseritjit argumentajt ja árvojt.
- Sámedikkeráde joarkká nannimijn sáme kulturinstitusjåvnåjs ja lip ávon gå lip oajvvadam gålmmå festiválajt oassen Sámedikke budsjehtas, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
Media
Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá.
Girkkosiebrreráde
mujttalit subttsasav sáme vuogijn
Vierttiv rámmpot dijájt gudi lihpit viehkedam gájotjit ja divvot.
Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj.
Muhttijn gis la ilá árrat ietjas åtsådit.
Ulmme gæhttjalim (pilot-) mánájgárddeårnigijn SáMOS:an la mánájgárdev sámájduhttet ja dan baktu vuodov láhtjet Sámedikke SáMOS prosjæktaj, åvddånahtátjit sáme mánájgárddepedagogihkav ja barggovuogev sáme ájádallamvuoge milta.
Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj ”Frozen”.
Sámegiella ja dárogiella li avtaárvvusasj giela Vuonan.
moalgget ja tjielggit ietjas vuojnojt oahpes ássjij gáktuj
Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá.
Prográmma oassálassten oadtju 30 tijma bagádimev.
sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv.
Lullesámegiella/gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan.
Dárbbo máhttet kritihkalattjat låhkåt ja guoskavasj diedojt gávnnat ja gáldoj åskåldisvuodav árvustallat aj lassán, hiebaduvvam gáldoj anos gitta iesj máhttet åhtsåt ja buohtastahttet diedojt duot dát gáldos ja árvustallat makta hiehpi bargguj.
ándagisluojttemråhkålvis 3 tj: Dåbdåstav dunji, ájlis Jubmelij, álu ja moatteláhkáj lev suddodam ussjolvisáj, bágoj ja bargoj.
Gåktu vájkkut suohkanådåstibme sámeguovloj gielav, kultuvrav ja sebrudakiellema åvddånimev.
Muhtema máhtti ietjasa kåserijajt tjavgga låhkåt iehtjádijda gudi jur gulldali.
Gånnå li 39 ájrrasa ?
Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán.
Dat sihtá javllat ålles 23 millijåvnå lasedibme maŋemus gålmmå jage Sámegielaj doajmmapládnaj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
oahppamtjalmostahttemijt dájda gålmå oajvvetiemájda, nav váj sáme perspektijvva bærrájgehtjaduvvá.
Lågå ienebuv
sámedikken le, ja galggá liehket, ållu guovdásj dahkamussan sáme giela bargon.
Mij la fámon ? (ca.
– Hæhttu subtsastit mji la duv namma, tsamát Sigurd sámegiellaj.
Tjoahkke l áttjak gehtjadum ja gájkka girjjenamá li dálla girjjevuorkkávuogádahkaj tjáledum.
Goassa: gå skåvllå álggá tjavtjan (Ij la vuordedahtte oahppe bukti låhkåt ja tjállet.)
– Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
Duodje le kulturguodde æládus mij la riek ájnas sáme gielajda, kultuvrraj ja æládusåvddånahttemij.
Jubmeldievnastusådåstusá vuodoárvo bájkálasjvuohta, oassálasstem ja fleksibilitehtta láhtji dilev joarkke ådåstahtte liturgiabargguj sáme girkkoiellemin aj.
gålov journála moattádussaj
Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan.
• sebrudahttet divna mánájt giellaarvustahttem dåjmajda
Sihkarasstet jut Statskog SF ednama e vuobdeduvá åvddål guovlo li kárttidum, ja sáme kultuvra vuodov bærrájgæhttjat gå areállaadno rievddá.
Mij duodastip sáme kulturhiståvråv ja árbbedábálasj diedojt
Sámedikkeráde mielas la ájnas tjalmostahttet, ietjá suohkanin li aj muhtem åvdåsvásstádusá ájnegis sáme giellaaddnáj, ja dajnas oajvvat sierra kategorijjav ietjá suohkana.
Duola degu lárkkamin, njuovvamin, ja låhkåmin.
Vuodoskåvlån li moadda aktisasj ulme åhpadibmáj, fágalattjat ja aj sosialalattjat.
Giellabálkká Gållegiella galggá viehkken sámegiela stáhtusav låpptit, ja sávvap vuojtte ietjasa ájnas bargojt joarkki, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs.
Jådediddje mánájgárde åvddånahttembargov jådet
Bisselis ja viessonanos sáme bájkálasj sebrudagájt
Kriminalhukso ja rijddotjoavddemráde
Sån dættot juska vil moadda jage li gållåm tjavgga ja garra regulerimij, de li da dåjma majt guolle ja guolleæládus dahki guovddelis ja guodde tjårge.
Gieres gájka, Javllamáno 14.biejve oassálasstiv ávvudallamav Roald Amundsenis aktan ålmmås Oarjjepåvlån.
Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.
Sarvvájn (åres) ja váhtjamijn (niŋŋgelisboatsoj) li tjoarve.
alvos ájteduvvam giela, hármmat ájteduvvam
adnet spelav Med andre ord ja boalojt dahkat gåsi dálke, dálkkemerka, muohttaga ja fierda li sámegiellaj tjáledum Guovtes ja guovtes libá aktan.
Dav tjielgas rájáv ålgusjbiele ja sisbiele gaskan li gæhttjalam nannit gå tjáŋa njuolgga goahtáj, sieradus ålgusjbieles sisbælláj le sæmmi tjielgas dagu låvdagoaden.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Dát vájkkudij aj Vuona oajválattjaj guottojda unneplågoj vuoksjuj, ållagasj sámij vuoksjuj.
Vuona kulturlåhko le jahkásasj gåvvå kulturfálaldagáj ja kulturdåjmaj birra vuona suohkanijn, guovlujn ja fylkajn.
Bassegåbe giesse le romádna mánájda ja nuorajda, Áigin Lávrav oattjo tjuovvot åvdulasj mannuj dålusj sáme bassebájkkáj ja geldulasj ja sierra dáhpádusáj.
Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan.
Valla gåktu akta giehtadalle javllá: “Jus duosta gatjádit, duossti ulmutja vásstedit”.
Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru.
Gå li nåv ållo dåjma bájkálattjat, de dahki da vaj Sámedigge máhttá doarjodit dajt buorre bargojt.
Diedo Dáhttu prosjevtas, Ragnhild Dalheim Eriksen, Sámedikke baktu
Gájkka ednama álmmugij ja gájkka ájgij gijttep ja hievedip duv:
Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt:
Máhttá bávtjestit ja gådtjåniedav dåbddåt dalága maŋŋela.
Sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren tjuovoj dán ássje dágástallamav Stuorradikken ja sån duodaj tjaŋgedij dájna mærrádusájn.
Jus prostata dåbddu garrasabbon ja tjavŋagabbon gå iemeláhkáj de máhttá dåbddomärkka bårredávddaj.
Diedo gávnnuji dárogiellaj ja iennilsgiellaj.
Danen la Sámedigge, aktisasjbarggosjiehtadusá Varresvuoda Nuortta baktu, ja sáme fáhkabirrasa guovdátjin dajn prosessajn ma li jåhtuj biejadum.
Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon.
 Basá giedajt álu ja dárkkelit
Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve.
YoUTUBE JULEVsÁMEGiELLaJ le gæht
Tsakkas njálmijn tjuodtju ja avtajtjalmij åhpadiddjáj gæhttjá.
Jaskadus dal Vuojŋŋanis suv,
Rijddotjoavddemrádij dåjmadahka le jagen 2008 álgadam bargov ådå diehtojuohkemmateriálajt jårggålit sáme gielajda.
Dát la nav alvos barggo váj mij NSR:an miejnnip dárbahip almma nasjonála giellaådåstusáv, javllá Bransfjell.
Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli.
T-variánta le ienep teorehtalasj, ja P-variánta le ienep praktihkalasj.
låhkåt, dádjadit ja árvustallat moattelágásj tevstav duot dát ássjes
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas.
Gatjálvisáv mij ássjegárvedibmáj gullu oadtju åvddåulmusj aktu mierredit.
Huoman ij le NVE berustam Sámedikke gatjálvisájt ja vaddám konsesjåvnåv Statnett SFaj tsieggitjit elfábmolinjav.
1975 jage rájes la Spålavuolen årrum.
Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020.
Sámegiella nubbengiellan, sámegiella 2 8.-10. jahkedássáj / sámegiella 3 joarkkaskåvlå åhpadus dásse 4-6.
Ulmutja gudi ietjá lándajs ja kultuvrajs båhti, soajttá gássjelisvuodav adni gielajn. Dan diehti soajttá sjaddat gássjel ságastallat.
Gehtja kártav Google mapsan
ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas
Máná giellabiessemánájgárdijs máhtti dákkárijda álgget, ja danen oadtju vijdábut åvddånahttet ietjasa guovte gielajt gitta allaskåvlå dássáj.
Galggá gus åhpadiddje bævddáj mannat ja sujsta tjuvdijt dådjalit?
Sämmi l aj jus mánán la gássjel vuojŋŋat jali jus mánán la gåsås mij värrán, sierraláhkáj jus gullu ietjáláhkáj / skällande.
Majt mierkki Pedagogalasj – psykologalasj virgge (PP-virgge) Virgge mij bagádallá suohkanav hiebadime birra mánájda gænna li sierralágásj dárbo.
giehttot girjij ja girjjetjállij birra majt berus ja argumenterit ietjas girjjeválljimav
Alta:Norut.
– Ij la sáhka unnedimes, ájnat gålådit biednigijt æládussaj ienebut ulmmelattjat, javllá Muotka.
Moarmesmáno 11. biejve 2005 vuollájtjálijga dallusj sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde Erna Solberg ja dallusj sámedikkepresidænnta Sven-Roald Nystø sjiehtadusáv barggovuogij birra rádádallamijn stáhta oajválattjaj ja Sámedikke gaskan.
Doarjjaårniga mihttomierre - Doarjja regionálaåvddånahttemprosjevtajda:
Aktijvuohta:
• Vuodna hæhttu sihkarasstet vaj sosiála- ja varresvuodainstitusjåvnå sissŋelin sáme háldadusguovlo fálli dievnastusájt sámegiellaj
Moatten álggoálmmuksebrudagán ælla lága jalik riektásystema ma li dågålattja nissunijt várajda válldet.
Ulmmen le rekrutterit sámegielak fáhkaulmutjijt dán fáhkasuorggáj.
åvdåsråhkålvis 3 Jubmel, dån dåbdå ja ähtsá mijáv.
Diedádusán duodastuváj sáme giela le alvos dilen.
Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj.
Dån hähttu iesj räjsojt ja viessomav mákset gå vállji sujtov ietjá lánndadikken.
Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin
Likká l Lainiovuoma tjäro guohtomguovllo.
Ållessjattuga ja bargge mánáv iejvviji ienemus oassáj mánáv iesjguhtiga arenan ja aktijvuodan, ja danen soajtti mánáv vehi ietjáláhkáj dåbddi.
Duola dagu Rørosnytt oadtju 300.000 kråvnå doarjjan ásadittjat ådå oarjjelsámegielak ådåsnæhttabielev.
tevsta buvtadimen válljit hiebalgis sjáŋŋarav, vájkkudimnævojt ja giellaanov
Javllamusá Deanu suohkana ja Kárásjjågå suohkana baktu
Makta bargge guhtik guojmesa ja mánájt vieledi, boahtá åvddån gåktu nubbe nuppev giehtadalli ja adni.
Vuonan årru badjelasj 11 000 máná ja nuora biebbmosijdajn.
Dan maŋŋel de nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan stuoráp lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamij maŋŋela.
Nammadus oajvvat barggovuoge ásaduvvi ma lulujin nannit Sámedikke oassálasstemav gå Dutkamráde galggá ådå prográmmaplánajt plánit ja åvddånahttet.
De bissu dá gålmmå: Jáhkko, doajvvo ja gieresvuohta, ja dajs gájkin stuorámus le gieresvuohta.
Åhtsåmájggemiere: 01.04.19 ja 01.10.19
Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
2011 basádismáno rádjáj ij lim Miehttseduobmoståvllå ájn nammadum.
Guokta jage dássta åvddåla Saminor ietjas lågojt åvddånbuktin. Dat rájes lip binnáv guovdásj oajválattjajs gullam.
Ájnas le jut álggoálmmukdimensjåvnnå nasjonála ja rijkajgasskasasj aktijvuodajn várajda váldeduvvá, ja ássje ma álggoálmmugijda li ájnnasa åvdeduvvi sihka rijka- ja rijkajgasskasasj dásen.
Boatsojæládus ij la dåssju ájnas sáme æládus ja biebbmobuvtadiddje, valla aj ájnas giella- ja kulturguodde mij dárbaj vuordedahtte rámmajt jus galggá bierggit.
Guoradallama vuosedi, ávkástallamav buoredittjat viertti vidnudagá márnánguovlov stuoredit.
Mánná galggá bessat hådjå nit jali suhttat.
Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit.
minuhta, váj e dárbaha diertjestit, ja váj juohkkahasj bæssá sáhkadit.
Majt sihtá javllat bahás várjjaluvvat ?
Sámedigge le gávnnam moadda sajijt gånnå tsieggidibme linnjas máhttá biejstet kulturmujtojt.
Mánájgárdij sisano ja dahkamusáj rámmaplána milta galggá mánájgárdde mánájda fállat hukso- ja oahppambirrasav mij le mánájda buorren.
Gávna doajmmaj hiebalgis bielijt ávijsájn jali dakkirijin.
Komitea mielas Vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit rudálasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrierimav Vuona sebrudahkaj.
Sámegielak girje låhkkijt åhtsi – oarjjel-, julev- ja nuorttasáme
Slávggi ádjájuoksaslávgájn
Årnik
Oahppe virgijt dåjda ietjá oahppijda jali åhpadiddjáj åvddånbukti, ja dát sjaddá vuodon ságastallamijda ma klássan jali fáhkaåhpadiddjijn joarkki.
Åbmudagáv ájmon anedit vuoroduvvá Stáhtalasj goahtelájkkomårniga tsiekkadusáj háldadussaj, doajmmaj ja ájmon anedibmáj le budsjetteridum 1,6 millijárda kråvnåj jagen 2012.
Muhtema barggi duola degu moallánagáj lagámus fámiljan, madi iehtjáda barggi måttijn moallánagáj ja berajnammadusáj dábálattjat.
Giella anon
6. Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit.
Sámedigge máhttá aj åvdedit vuosteldimijt konsesjåvnåj ássjegiehtadallamijn tjátjádakregulerimlága, energijalága ja tjáhtjeresurssalága milta, ja Sámedigge máhttá gájbbedit guovlloplánajt Birássuodjalimdepartementa giehtadallamij jus plána ålgusti jali e bærrájgåtse berustimijt ma li ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusájda.
Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen.
Dát aktisasjbarggo boahtá dan rabás ja bælládis ájádustjåhkanimes Københavnan jur ANa væráltkonferánsas álggoálmmugij hárráj, gånnå København-resolusjåvnnå mierreduváj.
Sámedigge barggá dán åvdås:
Julevsámegiella
Man ednagav máhtá stipænndan oadtjot:
Dádjadusá baktu gåktu sebrudakrievddadime vájkkudahtti sámegielav, galggá tjiegŋodimfáhka arvusmahttet berustimev giellaj ja giellasujttuj ja måvtåstuhttet ja vaddet oahppáj stuoráp iesjluohtádusáv anátjit gielav aktijvalattjat.
bájkálasj sebrudahka doarjjot
Bibliotehka Ulmmen le sihke vuona oajválattjaj ja Sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij.
Bihtámsámegiella 4. Julevsámegiella 5.
åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs
Giellabiesse - julevsáme
Máná gudi ståhki, vuojŋadalli, ållåsit sæbrri ja suohtastalli iehtjádij siegen.
Rája Vuojŋŋanisát mijá vájmojda
- Sámedigge le åvdedam ærádisá li sáme nissunij gielalasj ja kultuvralasj riektáj gáktuj giellaháldadimguovlon sihke Sámelágan ja esski doajmmaj biejadum láhka suohkanij varresvuohta- ja sosiáldievnastusáj gáktuj, tjielggi sámediggeráde Larsen.
asstoájggesajev giellasadjen guoradallama duogátjijn åvddånbuktet konferánsan dagu buorre buojkulvissan ietjá prosjevtajda.
Vuorbbe ådå jagijn!
Mánáj buoragit manná.
Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta.
- Dát le mærkkabiejvven sáme álmmugij ja munji gut vásstedav alep åhpadusá ja dutkama åvdås Sámedikkeráden.
Máná sihti ietjasa árkkabiejvev vájkkudit
(Gehtja aj Varresvuohta ja sosiál)
Javllamáno 15. biejve Sámedigge sebraj tjåhkanibmáj Stuorradikke presidænntaåvdegij gånnå lij sáhka duohtavuodakommisjåvnås sáme ja guojna álmmugij gáktuj.
Dádjadit iehtjádij ságajt ja máhttet åvddånbuktet ietjas vuojnojt ja ájádusájt le ájnas oasse juohkkahattja giellamáhtudagás.
• haddedoarjja boatsojäládussaj urudismávsálvisá
Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu
gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat sámegiela giellajienaj
Riektá rádedibmáj
Ållessjattuga hæhttuji vuosedit mánájt vuojnni gå iesjguhtik sosiála tjehpudagáv bukti stågadijn.
Åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.
Máhttelis la DVDajt luojggat Sámedikke oahpponævvoguovdátjin Guovdagæjnon.
Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj.
Vuodulasj vuojno
• Man guhkev luluj ságastallam vihpat ?
Dá åbbålasj mærrádusá ælla tjuovodum konkrehta njuolgadusáj ma nanniji dákkár tjuovvolimev.
Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda.
Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon.
Sámedigge sierra årnigav háldat ráfájduhtedum sáme tsiekkadusájda ma li priváhta æjgon.
Sij li buorre åvddågåvå gájkajda gudi sámegielas berustip, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.
“Unneplågoássje væráldav birra li sjaddam åvvånagi ienep buolle ássjen gå åvddåla, ja juska mijá lándan ittjij dåhkki giehttot sáme unneplåhko le niejdedum sæmmiláhkáj gå moatten ietjá sajen væráldin, de lij tjielgas mijá lunna lidjin aj mætto dagádum.
Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn.
Ietjá vuoge ja oajvvadusá
De boahtá ájgge gå suohkana ja iehtjáda formálalattjat viertti mierredit jus sihti prosjevtav doarjjat.
§ 5-3 Ássjediehtte árvustallam
Sámedikken li stuorra vuorddemusá árvvuj sáme væráltárbbesajes Varangerin, mij guosská máhtudagáv, dádjadusáv, muossádimev, kulturdåjmadimev ja æládusåvddånimev.
Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn.
buohtastahttet stuorrudagájt vuogas mihttimvædtsagij ja álkkes merustallamijn, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li dågålattja
(buojkulvis)
Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom
Statpeda birra
Libjes vatteduváj Alexander Kielland-sårme maŋŋela jagen 1980, guokta gádjaliddjijda helikopterijn ja muhtem sliehpimvanntsavuoddjáj gudi gádjalimbargon viehkedin.
AN:a álggoálmmugij sierrarapportørra James Anaya le javllam dierredibme nissunij ja næjtsoj vuosstij, sihke álggoálmmukålmmåjs ietja ja iehtjádijs, le viehka ájnas ássje gå le sáhka almasjrievtesvuodaássjijs ma álggoálmmugijt vájkkudi.
Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj.
2 sidor)
Ittjiv sidá áhtje lusi jåhtet.
Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat.
Sámedigge oassálasstá Vuona delegasjåvnån mav Máná-, dásseárvvo- ja sebradahttemminisstar Inga Marthe Thorkildsen jådet.
Guopparinfeksjåvnnå vuollevájmon
Åhpadusláhka 6-3§ le mærrádusá sáme joarkkaåhpadusá birra.
Dájddasuohkan
Gávna dájt rievtesrájagin pdf-fijllan.
Dábálattjat de ij Covid-19 alvos vájvijt buvte.
Tjáledibme Internehta baktu
Danen le viehka ájnas dáv bargov vuojnnusij buktet ja guddnedit, joarkká Olli.
Jus dujna lev almen, iv majdik ednamin hálijda.
Ájggeguovddelis gatjálvisá dánna le: Majt lav oahppam ?
Jårggålit dárogielas sámegiellaj
De oajvev bajet, tjavelgav njuolggi, ja alvot oahppijda gæhtjá.
Ulmme le juogos galggá buktet ietjas oajvvadusájt politihkkaåvddånibmáj sáme miehttsebargon.
Njuolgadustjálaj guollimriektá láhkaproposisjåvnå tjuovvolimen
Publikasjåvnnå samisk statistikk 2008 (sáme statistihkka 2008) státistihkalasj guovdásjdåjmadagás sisadná statistihkav mij guosská sáme sebrudakvidjurijda Vuonan.
Ájnas la adnet sierra klássalanjáv gånnå sámegielåhpadus galggá jage tjadá.
Moattes usjudalli, barggo rasisma vuosstáj guosská gåktu unneplågooahppe ietjasa skåvlån dåmaduvvi, ja dajnas juhti skåvlåjn gånnå ælla unneplågooahppe e máhte buoragit rasisma vuosstáj barggat.
nammadit dát guosská sámedikkeválgav
Áhttje mijá guhti le almen.
Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan/ New Zealandan.
Muhttijn árvvet juo mij le dáhpáduvvamin
Ietjá ássje prográmman Nuuk-tjåhkanimen le duogásjdiedo ANa væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014, diedo globála aktidimjuohkusa bargo birra, åvddånbuktem Ánartjielgadusás væráltkonferánssaj álggoálmmugij hárráj 2014 ja diedo rijkajgasskasasj gárvedime álggoálmmukkonferánsa birra Altan 2013. [link til inarierklæringen på alle språk]
Sámedigge le rapporttaj ietjasa vuojnojt buktám, ja oassálasstin observatørran Genèvan.
33.
Dav ájrasjuogov lip oadtjum moatte árvvalusá ja buorre aktisasjbargo baktu gaskanimme, javlli Finnmárko fylkkasuohkanoajvve Runar Sjåstad, Tråmså fylka rádeájras Line Miriam Sandberg, Nordlánda fylka rádeájras Arve Knutsen ja Sámedikke rádeájras Silje Muotka.
Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi.
Máhtá aj jánndura birra skihpasujttárijn ságastit ja rádev oadtjot.
Tjoavddusa vájmmelis bájkálasj vájkkudahttemij mærrádusprosessajn li danen sjaddam ienep dábálattjan.
Sámedigge le mielos daj positijvalasj vájkkudusájda jus Ceavccageađgi / Mortensnes boahtá UNESCOa væráltárbbelisstaj.
Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen/nuorttarijkaj dásen.
æjgádij doarjja
Vuonan le dábálattjat buorre aktisasjvuohta æjgádij ja åhpadiddje gaskan, valla muhtem kultuvrajn le vas hæjop aktisasjbarggo.
Dájdda- ja kulturdåjmadibme
Sáme histåvrrå, ja dan åvddåhiståvrrå, le vuododam duobddágijda gånnå viessop ja majt adnep.
Pládna- ja tsiekkadusláhka
Globála álggoálmmukværáldin la dát oahpes tiebmá.
Gå ållessjattuk ståhkamij sæbrrá, de aktijvuohta ållessjattuga já máná gaskan muhtem oanegis båddåj sjaddá ietjálágásj gå árkkabiejven ietján.
Jus dájvvalakkoj vaddá sellaåtsådimev de oadtju nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj gå sellarievddadusájt máhtti gávnnat åvddål gå li bårredávddaj åvdeduvvam.
Gielan ja aktisasjvuodan la gåktu mij definerip ietjama ja væráldav mijá birra: gudi lijma, gudi lip ja gudi sjaddap.
Le tæksta almma ja dågålasj ?
åvddånahttet ja lasedit dåjmajt sissŋelin marijnaæládusáj
Ájnegismærrádus Girjje suohkanis mij subtsas jus mánán le riektá sierrapedagogalasj viehkev oadtjot jali ij, ja gåktu viehkke galggá liehket.
19. njoktje 2012
Jus vuorrasijráde hálijt ássjijt iehtjádijda gå sámedikkerádáj bajedit, de galggá tjielggasit åvddån boahtet, dát la vuorrasijráde javllamus.
-Duodden hæhttu sámegiella ienebut vuojnnusij boahtet sihke median ja sebrudagán ietján, javllá Jåma.
Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit.
Iednegiellaåhpadiddje skåvlån luluj liehket ressurssan ja aktisasjbarggoguojmmen åhpadiddjáj, oahppáj ja æjgádijda, valla ij la vuogas suv dålkkån adnet åvddånahttemságastallamin.
Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka.
56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda
• Märrádusá konsesjåvnnåtjieldij gávttuj
Duodden dasi majt åvddåla li vuorodam, de árvustallam karakteraj baktu sjaddá ådå tiebmán ságastallamijn.
Ájnas la mujttet galggá dahkat majt allasis buoragit dåbddu.
Siján le akta juolgge árbbedábálasj kultuvran ja nubbe vas ådåájggásasj væráldin.
Ienplåhko jårkij ahte “ieneplåhko oajvvadusá milta ij [máhte] hilggot ahte sihke álmmukriektán ja Vuona riektán e gávnnu lájddistime váj sierraláhkáj vielet merrasámij guovlo guollimháldadusá hábbmimav ja dåjmav.
Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat.
Sáme gielaj tjalmostibme le aj ájnas nannitjit gielalasj ja kultuvralasj iesjdåbdov.
- Sihkarasstembarggo Ráddidushuodnahijn ådå váksjumguovdátjijn ja strávvejådov buoredittjat li ájnas dåjma maj lip ájggá juo barggam.
Ållo oare dasi máhtti, buojkulvissan ij sidá, ij la máhttám, gávnnum, lijkku seksav adnet ulmutjij sämmi sjierves jali ij sihtá ietjá seksav adnet gå jur guoddnánárggemav.
Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n.
2.
- Sámegielak diehtoprográmma tvan máhtti åhpadusaktijvuodan aneduvvat sáme skåvlåjn, skåvlåjn ietján ja ållessjattukåhpadusán.
Håla, tjállusa ja tjállaga ållestjåhkanimjådedime ájrrasijs.
Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.
Máná bukti modellajt háddidallat
gulldalit ja dádjadit sosialalasj ja geografalasj variántajt autentalasj diles
 Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås
Guovtes gudi aktan årroba sirraba ?
Sámijn li sierralágásj, árvulasj dåbdijdusá, majt girkkodåjman ja teologidjan, ja vil sebrudagán ietján aj, fálli.
Lenemus dårjav mav máhtá oadtjot la 150 000 kråvnå rádjáj
Viettja Giellalåpptim-tjállagav jus ienep diedojt sidá
Dagá muv ráfe nävvon.
Finnmárkokommisjåvnnå galggá såbadit jus biele e kommisjåvnå konklusjåvnåjda guorrasa.
Sámediggepresidænnta Egil Olli, guhti dálla aj doajmmá Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan, javllá viehka dudálasj le dájna nammadusájn.
Gå ássjediehtte árvustallam (guoradallam ja árvvalus) le sajen, de galggi æjgáda
Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin.
HARALD GRUNDSTRØM; Báhkogirjje pdf fijllan nehtan, http://www.sametinget.se/14885
Brooks ja Litchfield: Tálla, Idut 2006
Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda
kommuvnajn li sierralágásj välggogisvuoda ásadit vuorrasij- ja mánnáhuvsov, ållåsit jali muhtem mudduj unneplågogielajda jus soames tjuottjudusguovlon dáv rávkká.
Bahá le juoga mij mijá sinna årru, mav hæhttup dårudallat.
Infonuorra
moalgget ja åvddånbuktet kreatijvalattjat arvusmahtedum moattelágásj ieŋŋelskgielak girjálasj tevstajt moattet gáldos
Doajmme næhttalåhkke
Ole Mathis Sara Nedrejord la sabeksasske ja jåvsådam la buorre sajijda goappátjagá ietjama rijkan ja ålggorijkajn.
Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no.
Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn.
3.
Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám.
Fábmujbiedjam ja fábmoájgge
Åhpadiddje ja oahppe máhtti árvustallat jus dá gájbbádusá tjielggiji dav bargov majt galggi barggat, ja hiebadit dajt daj milta.
3) Dån guhti la vieddje, valla la årrum SIJDDAKARANTIENAN ræjso maŋŋela, jali jus la lahkavuohta ulmutjijn gænna l covid-19.
Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen.
Suodjalimguovloj stivrajt ásadit.
Ådå viesso ålliduvvi váj máhttá álmmugij rabáduvvat 2011 giese.
Makkir aktijvuohta le dujna jábmemij ja hávddádallamij ?
Åhpadiddje máhttá aj njálmálattjat gæhttjalit gávnnat gåktu oahppe moallanagájt dádjadi.
Justijssadepartemænnta le danen láhtjám dilev nav vaj giddagisdievnastiddjeåhpadus máhttá desentraliseridum tjadáduvvat.
153,9 millijåvnå kråvnå EDAG:aj.
Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Alzheimera skihpudahkale dábálamos demænssahábme.
Mælggat la juo gå gáttes vuolggin, ja sijddaj sihtá.
li jali ma båhti, jali mige fámojt baddjen jali tjiegŋalisán jali mige ietjá,
Maŋŋela gå ållessjattukåhpadimprográmma álgij, le registreridum stuoráp rekrutterim vijddábut låhkåmijda sámegielan.
Dav lahka aktijvuohta dættodij AN: sierradiedediddje Josê R. Martinez Cobo raportastis mav 1972-1982 ájggudagán dagáj.
Ž Galles barggi åssudagán gånnå bargov åtsåv ?
Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj.
Oahppe tjáhttiji duolloj dálloj sábmáj.
Nuorttarijkalasj sámegielaj fáhka- ja resursaguovdásj Sáme Giellagálldo l uddni ådå næhttabielijt adnegoahtám.
Dát dagáduvvá váni gehtjastak juohkka rievddadimev åbbålasj perspektijvan, nav gåktu Sámedigge moaddi la sihtam.
Sámediggepresidænnta Egil Olli gåhtjoj, AN:a stuoves álggoálmmukforuma sesjåvnån 2011:n, værálda álggoálmmugijt gárvedimkonferánssaj Altan 2013 biehtsemáno.
Biednigahttem vádnun
Sáme Allaskåvlå máhtudakbirrasa dagi ep mij bierggi sámedikken.
Dievnastus mij rádijt vaddá skåvlåjda, suohkanijda ja fylkkasuohkanijda gåktu hiebadit mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda gejn li sierralágásj dárbo.
Dát vuoset juhte berustibme árbbedábálasj juojggusis la stuorre.
ságastallat ietjas åtsådallamij birra mij guosská sáme mánájgirjálasjvuohtaj ja sáme tv-prográmmajda
Minisstartjåhkanibme prográmmajt ja prosjevtajt mierret ma galggi Arktalasj ráde baktu tjadáduvvat.
TLV árvustallá aj jus dálkkasa adno máhttá unnedit sebrudagá mávsojt, buojkulvissan tjuollamijda, skihpasin tjáledimijda jali vuorrasijhuksuj.
Sáme li viedtjam viessomlájbev ja sisboadov tjuohppamis miehttsevaddásij baktu, guollimis, ednambargos ja ællobargos, mij aj la vaddám ábnnasijt duodjáj ja fert slaje joarkkagárvedimbierggasijda.
Vuostasj lávkke buorre argumentajda le máhtti, tjielggi SNPN jådediddje Sagka Marie Danielsen.
boahttsu tjoarve
Presidænnta ja Sáme parlamentáralasj ráde njunnjusj, Egil Olli.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009
Ällosujtto le vilá ájnas sáme kultuvran.
UNESCO lea AN:a åhpadusá, diedalasjvuoda, kultuvra ja guládallama organisasjåvnnå.
Ássje le dal Riektá- ja gárvvásindepartmenta åvdås låggŋidum.
Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam
Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij.
Oadtjop vuojŋadit råhkålvisán, skalon ja lávllagin.
Sámedigge diehtá Ráddidus le dálla sámelága giellanjuolgadusájt tjadádime ja boahtteájge háldadimmodellajt árvustallá.
 Barggat dan vuoksjuj jut ådå teknologija ja digitála nævo li hiebaduvvam ja
Dán buojkulvisán tjielggiduvvá oajvvádusá gájbbádusájda gåktu mihttomierijt huj buoragit jåksåt.
Huoman ij le NVE berustam Sámedikke gatjálvisájt ja vaddám konsesjåvnåv Statnett SFaj tsieggitjit elfábmolinjav.
Ij aktak ieddne galga bárnes láhppet.
Ájnas le gæhttjat ståhkusa aktijvuodav ja gáhttit gåktu åvddån.
Gullá bárojt stárfon dåjddemin.
gáktuj suoje birra rijkalasj unneplågojda ja europa njuolgadusá rijkadajva- jali
Sámedigge ållestjåhkanimen le Sámedikke alemus orgádna ja oajválasj.
Internehtan gávnnap diedojt duon dán bielen.
Tjálle: Elin Åkerblom, skihpasujtár, Stockholm
Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis.
Nasjåvnålasj boatsojæláduspolitihkan gávnnuji edna buojkulvisá gånnå boatsojæládussábmelattja e iehtja besa vájkkudit mærrádusájda ma sidjij guosski, ja Sámedikkev jalik æládusáv e gulldala.
Goavgge máhttá umassláhkáj dåbddut umasslágásj bále.
Åhtsåmusá ma e åhtsåmævtojt dievde hilgoduvvi.
Ájnegisáj iesjdåbdduj, mentála varresvuohtaj ja iehtjádij aktijvuohtaj le ájnas jut iehtjáda dádjadi suv ájggomusájt juogu dal li bágoj jali rumájgielajn javladuvvam.
Strategier:
Hiebadum åhpadus
Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj.
Sáme ja inuihta åvddånbukti tjielggidusán vuorddemusájt dåjmaj ja vuorodimijt birra majt væráltkonferánssa bierri mierredit sihkarastátjit tjadádimev álggoálmmugij ulmusjriektájs.
Sámedigge sihtá láhkaásadimev mij vaddá guhkesájggásasj gåvåv gájkka bielijda ja árbbedábálasj ja ådå æládusájt máhtukvuodav aktisattjat doajmmat. ”
Jus mujttuj biedjat lulu suttojt, Härrá, guhtis de bissot luluj ?
Máhttá aj målsudit daj dåbdoj gaskan ja muhttijn esski båhti maŋebut abårtå maŋŋela.
Jesusin lidjin moadda namá:
Sámedikken Svierigin la rádevaddem funksjåvnnå Svieriga politijkalasj vuogádagán.
Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa).
Lågå ienebuv
Valla de oattjo ålles mávsov iesj mákset.
Dan diehti dárbaj oahppe máhtov duon dán barggamvuoge birra.
Åvddånahttemulme galggi hiebaduvvat juohkka ájnegis oahppáj.
h / v: Dån ielle gäjnno iellemij, vatte dårvov, jáhkov.
Systemáhtalasj ja guhkesájggásasj bargos le ávkke
KURT TORE ANDERSEN: Sjá ŋŋ ar låhkåmgirjje,
tjoavddet tjuolmajt ma guosski guhkkudahkaj, viŋŋkalijda, areállaj ja vuobmanij
Válde aktijvuodav Guládallamåssudagájn jus dujna li sierra dárbo.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Guoskat moadda gatjálvisájt
ieritjåhttåm máhttá buktet sjaddobuolvva massá lahkavuodav ja diedojt bájkálasj sebrudagás, luondos ja árbbedábálasj æládusájs gulluvasj terminologijajn.
Åhpadiddje máhttá iesj gæhttjat makkir dåjma buoremusát hiehpi, ja de hiebadit åhpadusáv juohkkahattjaj.
Duktambarggo la vallje juohkka suorgen.
Åhpadimgárvvidus: 10. dásse
Litteraturliste
Oalle láhkáj ja nierbagit gåvviduvvá sámij låsså árggabiejvve, sijá iebdesvuodadåbddo, valla aj sijá mihásvuohta ja sijá jálosvuohta.
Váraj biedjat åtsådime maŋŋela
Jukkasjávre girkkon Svierigin le dájddár Lars-Levi Sunna orgeltangentajt dahkam soages, tjoarves ja sasnes.
Gå dán vahko la juollodam rudájt Mihásvuodakonsærttaj Divtasvuonan, manná Sámedikkeráde sebrulasj Divtasvuodnaj åttjudittjat árvvalusájt Sámedikke gåtsedibmáj Divtasvuona-ássjen.
Mån jáhkáv dádjadav dáv bágov:
Gætjo biejve: Konferánssaoassálasste Áltáj båhti.
Geometrija
Snjilltjamáno 1. biejve rájes le gájbbádus binnedum barggoájggáj dajda gudi li muhtem mærráj ierit bargos biejadum vas 40 prosænntaj.
-divtas Muohtačalmmit mav Pedar Jalvi tjálij 1915 (jårggålum julevsámegiellaj Solvår Knutsen Turis)
Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen.
Duot dát vuojnnu le majt da merkahi, ja dajnas ælla lagábut tjielggidum.
Danen ij la juojgga luondulasj jubmeldievnastusán.
Gillajiddje li 4 ja 75 jage gaskan.
Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan.
- Låvdagoade jårbbis hábme gåvvit aktan lip.
Dájddár Hilde Schanke Pedersen le hiervvidum dav stuorra betoaŋŋaskierrov alvos abstrákta gåvåjn gånnå emálja ja bládegålle li stuorra sinkpláhttaj biejadum.
66 millijåvnå kråvnå li juolloduvvam joarkátjit ådå Nasjonalmusea prosjekterimav Vestbanenin Oslon.
Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta kap. 2445 Statsbygg le oajvvadum juollodimrámma mij sisadná rudájt ådå viesov tsieggit Saemien Sijten Snåsan.
Sámediggeráde ájras Henrik Olsen javllá vuorrasijráde galggá liehket fáron Sámedikke vuorrasij politihkav hábbmimin.
Mujte dát åhpadimgárvvidus ij ållåsit gåbtjå vuostasj máhtudakmihtov.
- Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji.
– Årnik máhttá liehket buorre vuodon sáme artistaj máhttelisvuohtaj ienep ulmutjijt jåvsådittjat, javllá Olsen.
Låhkåmstrátegija
Sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit.
ietjá ásadime
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá barggat nav vaj ienemus åtsådum diehto gávnnu www.nav.no etáhta ruhtamávsoj ja rievtesvuodaj birra sámegiella, i. i.:
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti.
Ajtu máhtá gåjt åvddålijguovlluj buorre iellemav viessot.
Ráddidus le mierredam departementa galggi liehket tjoahken udnásj ráddiduskvártalan ja lahkusin.
Sij li vaddám gájk ájnnasabmusav: Ietjasa iellemav.
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen.
Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit.
Sáme giellaguovdátja
Siebrreráde máhttá mierredit dakkár biedjamdagojt oadtju åvdåsvásstediddje fábmudahka rijkan tjadádit, jali tjiellde ja ällosujttimdajvva mij dákkár dagov ietjas nali válldám la.
• Gähttjo tjielde árvvulassti luonndosujto ja kultuvrrabirássujto dåjmajt
Giella (språk)
Mujte biejvijt guovvamáno 4. ja 5. biejvij 2020, gå dalloj Šoop Šoop - Sámi Design Days 2020 ásaduvvá Tråmsån.
Muhtem mánáj hárráj máhttá árra rahtjamus merkahit jut bargge barggi sierraláhkáj ulmmelattjat ja systematihkalattjat – oanep jali guhkep ájgev – mánájt sebrudahttemin mávsulasj aktisasjvuodan.
Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
sámedigge ájggu dán ájggegávdan ruhtadoarjjagijt sáme mánájgárdijda árvustallat.
Illastimes gullat háhpaskuvvá, ja guggŋit.
 Viehkedit buorre sáme terminologija- ja báhkodáhtábássaj giellafágalasj ja giellateknologalasj
Ja de máhtti æjgáda juohkusijn giehttot jur dan fáddaga birra jali vissa gássjelisvuodaj birra ma fáttaj gulluji.
Dát aj gullu tsiekkadusájda.
Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
Giehtagirjje máhttá giehpedit guládallamav sujttárij ja sáme pasientaj/lagámusáj institusjåvnåjn ja suohkana varresvuohtadievnastusán.
Diedá gus avtak gut la barggam sámegielav nannitjit, åvddånahtátjit ja bisodittjat?
sámij gielajn tjoahkkáj li 15 sierra bokstáva duodden ieme bokstávajda angloamerikának systebmaj.
Dát máhtto le guovdátjin vaj ájnegis mánná galggá vuorbástuvvat ja hávsskudallat, ja vaj galggá árvvon aneduvvat ráddnan ja avtaárvvusattjat ietjá mánáj siegen oassálasstet.
Mij ájggop barggat vaj aktisasjbarggosjiehtadusájn Roandema suohkanijn massta duola dagu sáme mánájgárddefálaldahka ja æjvvalimsadje la oassen.
Vuoseda divna ássjijt
Diedon ij dát mierkki ij besa gæhttjalit jergajnis dádjadit, valla jáhkket jali iehttset, dat ij máhte tjielggiduvvat.
Sjiehtadij sierra resolusjåvnåv álggoálmmuknissunij birra / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Bargge ietja sebradahtte láhkáj ulmutjahtti.
Bargge viehkedi mánájgárde birrasij ja kultuvrraj
Låhkåmstrátegija
Månnå bessiv válljit majt galgajma bårråt, ja nav de sjattaj taco.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Udir.no - Dásse 1-4
Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin.
Dákkár diehtojuohkem aj galggá ållessjattukåhpadusán.
§ 26 Goepsetjahke Nordlánda fylkan
Biejve maŋŋela gå ij la riekta tjielgas de dájddo l aj nievrep gå iemeláhkáj ja máhtá vájvve dahkat mav galggá.
Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin.
ILO-konvensjåvnån nr. 169 álggoálmmugij ja máttoj birra iesjrádálasj stáhtajn la tjáledum:
Bargge galggi
PRM: Vuostasj sáme boatsojæládusláhkajuogos la nammaduvvam
Gå galggá mánájgárde bargo kvalitehtav buoredit de le ájnas ietjas praksisav iehtjádij siegen ájádallat ja árvustallat, divudit ja ulmij gáktuj barggat.
– Boatsojæládus la tjielgga álggoálmmukæládus, ja sáme perspektijva ja vuojno hæhttuji bærrájgåtseduvvat nannitjit dårjav sáme álmmugis ja boatsojæládusás.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012
NSR ájggu nannit dåjmadagá sámegiellamáhtudagáv ådå virgádimij baktu.
§ 1 Dán bievddegirjen li lagáp märrádusá makkár guovlojt tjielde ja ällosujttimdajva nuppen rijkan oadtju ällosujttuj ávkkit konvensjåvnå 6. artihkkala milta Svieriga ja Vuona gaskan rádjárasstidime hárráj älov sujttidijn.
Dan aktijvuodan la sierra guossepaviljoaŋŋa gånnå bivddimdum tjálle Vuonas oadjtu sajev iehtjasa tjállemav vuosedittjat.
Sara digguhij stáhta vuosstáj ja vuojtij diggeriektán, valla stáhtta mærrádusáv gujddij.
Sáme njunnjutjin li b ájkálattjat ja guovlolattjat, ja li ájnas máhtudakásadusá ålles sebrudahkaj.
árvustallat ja tsuojkkit ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
Oarre dási l vaj ij aktak galga dárbahit ienebuv mákset gå dárbulasj dálkkasa åvdås jus gávnnuji moatte sämmi tjerdas umasslágásj haddáj.
Kultuvrra & asstoájgge
Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen sihtá vuorbev sávvat ålles bihtámsáme giellasebrudahkaj goappátjagá Vuona ja Svieriga bielen gå vijmak la almulasj dåhkkiduvvam tjállemvuogev oadtjum.
 Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ja sáme giellapolitihka hábbmima åvdås
Jur dálla
Girkko dárbaj luojvoj guojmmebarggijt. Æjgáda / åvdåstiddje, ristaæjgáda ja nuora li ájnas resurssa. Daj maŋemus lågijt jagijt le ulmutjij miella luojvojbargguj unnum, ja da gudi ienep dåjmaj
Vuoj ibmahijt gå miján ájn li ietjama giela.
• doarjjot mánájt vuojnátjit iehtjádij perspektijvajt, vuojnnet ássjijt moattet guovlos ja ájádallat ietjasa ja iehtjádij dåbdoj hárráj, åtsådallamij ja vuojnoj
Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen.
Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat.
Dát dáhpáduvvá Sámedikke ållestjåhkanimen moarmesmáno 31. biejve 2017.
Sij vierddiji ájádallat gåktu sij bágojt, moallánagájt ja tema sisanov buoremusát oahppi.
Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma
– Miján hæhttu åbbålasj perspektijvav gå gåtsedip Divtasvuona-ássjev.
Dát buktá båhtusijt báhkobåndudagá åvddånahttemij ja dåbdojda gielav máhttet.
härrá råhkålvis
Åvddålijguovlluj sámegiela åvddånahttem le tjanádum rahtjamusájs moatte aktørajs, gånnå aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn le guovdásj dahkamus.
Dánna galggá aj åvddånboahtet gåktu mánájgárdde barggá gå ådå mánájt ávddadit ja gåktu bærrájgåhtsi aktisasjbargov ja aktijvuodav skåvlåjn.
Máhtudaklåpptim ja profesjonalisierim li ållu guovdátjin.
Sellaåtsådibme váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases, skoahtodáhpás mij nåhkå guoddnáj.
Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan.
Duodden dasi l dárbbo duoddeåhpadussaj mánájgárddepedagogihkan, sámegielan ja sáme árbbedábálasj máhtudagán.
Dåjmadiddje:
Gárden galggi oahppe tjoahkkit boatsojmerkajt ma gulluji sijda ælloniehkijda ja sijá fámiljajda.
Mij ájggop láhtjet dilev buorre barggovuohkáj ja arienájda gånnå sáme álmmuk bæssá árvvalusájt dán bargguj buktet.
Diedo
Bulkke- ja lænsskaetáhtajn ælla vuoge barggijt etnihkalasj duogátjis lågåtjit.
«Hamburgerprinseassa” nammasasj girjje l nuorajda tjáleduvvam.
Sæmmi båttå le ájnas vehi vuorddá ja ij ståhkamav boarkki jali stivrri.
Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna ”sáme giella ja kultuvrra” gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj.
Moadda tjuohte jage li guoradalle ja misjonera tjoahkkim sáme kultuvrragávnijt.
Vahkko 13: rádetjåhkanibme Guovddagæjnon
Åhtsåmusá merustaláduvvi moatte guoskavasj berustime hárráj.
Ij lim galla aktak rádnaj dagá sihtat viessot vájku lidjin gájka ietjá buore.
Mammografiddja dagáduvvá aj sierra njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjijn.
Álkkádusårniga
Oajvveoasse sisadná aj lokaliserimav ja dåbedallamav tjadádit ja gåvådit.
Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga subtsas, guollimæládus la miehtebiekkan ja ålos dårjav åhtsi, guollimvantsajt oastátjit ja guolleduostudagájt ásadittjat ja åvddånahtátjit.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
Årov dalla årruhattjan skåvlå guoran Girkkonjárgan.
Rájájrasstididdje giellaaktisasjbarggo
Guoddelis åvddånahttemav mij sámij ja ietjá álggoálmmugij kultuvra materiálalasj vuodov nanni.
Mánáj rubbmelasj ja psykalasj varresvuohta galggá mánájgárden åvdeduvvat.
Oadtjot marijnna æládusájt sisi degu luondulasj oasen sáme mannoæládusán
Sjiehtadusá sisadno:
Ale aktida umasslágásj dálkkasijt.
Dættov lip biedjam Sámedikke vuojnnuj gå válggaårnigav lip rievddam, javllá stáhttaráde Andersen.
Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni
h.:
Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj.
- Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá.
Máhttá aj sellagähttjalimev vaddet jus la gáhppeliddjen jali gynekologa lunna tjadádittjat gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs.
Åtsådibme ij la várálasj.
Vijdábiut de li láhkaárvvalusán mærrádusá suoma-, meänkieli og sámegiela birra mánájgárdijn ja boarrásijhuvson.
Inflammasjåvnnå la rubmaha vuohke ietjas suoddjit.
Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi
Máhtá låhkåt ienebut gåktu familljaráde tjadáduvvá juogu sierra girjátjin jali dáppe: bufdir.no/barnevern/tiltak_i_barnevernet/familierad
Diehtojuohkem / bagádallam rievtesvuodaj birra: sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn.
Danen de ælla moadda jáhkkoåhpadusá guovdásj tiemásj tjáledum gåvån vuollelin.
Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit.
Bæjválasj dahkamusá vuoges struktuvrav vaddi árkkabæjvváj, vájku ienep ájgev gållåda gå åvddåla.
Barggojuogos ittjij galga konvensjåvnnåtevstav ævtodit, ájnat buktet árvustallamijt vijddásap prosessa gáktuj.
• viehkedit mánájt luohtedit allasisá ja iehtjádijda
Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat.
Máná gudi li snuobav oadtjum li álu dellasa, vájbbasa, vehik håjen ja smággiji vuostasj biejvijt.
Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, de lidjin guhtta nuorttasámegielak suohkana háldadimguovlon.
Vierredahko l almasjdiehtoláhkaj.
2007 jage rájes le læhkám gástadimliturgija oarjjelsámegiellaj gæhttjalimårnigin.
Valla Jubmel dajs avtak ij vajálduhte.
Ednambarggo
Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá.
Stáhta oajválattja aktan Sámedikkijn sjaddi aj nannit bargov sáme gielaj hárráj, duola dagu gå Sámegiela doajmmaplánav gåtsedi.
Aktisasj vuojnno jut gájka sihti dåjda iehtjádijda buorev, le buorre álggo.
Hiejttemmärrádusá § 48 Jus rijkalasj fábmudahka nuppen rijkan, åvddål konvensjåvnnå ällosujttima rájáj rastá hárráj la fábmuj boahtám, la dagov loabedam mij ällosujtov máhttá guohtomguovlon vájvedit dán bievddegirje milta, galggá rijkka dárbas guohtoma åvdås huksat guosske tjälldáj jali ällosujttimdajvvaj nuppen rijkan.
Ájnas dokumenta
Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit.
Arkitektonalasj moallánahka / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni.
Sámedigge sjaddá
Vuohke
Lågå ienebuv
– Lágamánneriektá la dahkam åvvå ájnas tjielggidusáv álmmukriektá gáktuj mij guosská aktisasj ja ájnegattjaj rievtesvuodajda.
Biehtsemánon jage 2010 mierredij Sámedigge minerállabagádusáv bærrájgehtjatjit sáme kultuvra, æládusáj ja sebrudakiellema vieledusájt plánimij hárráj almma guoradallamijda, gæhttjalimválldemijda ja minerállaresursaj ávkástallamijda árbbedábálasj sáme guovlojn.
Ækton jaskugis sáme gielaj boahtteájggáj le aledit gielaj dásev, ja åvddånbuktet gielaj dálásj rievtesvuodajt addnijda ja oajválattjajda duon dán dásen.
Divna máná galggi oadtjot buorre giellaarvusmahttemav bæjválattjat mánájgárden, ja divna máná galggi bessat oassálasstet dåjmajda ma guládallamav ja ålles giellaåvddånimev åvdedi.
Dahkat enustahtte máhttelisvuodajt
Máhttet rieknit sámegiela tjiegŋodimen merkaj dábálasj dádjadusåvddånibme, resonnerim ja tjuolmmatjoavddem.
Märrádusá guohtomguovloj birra
Sámij álmmuklávla
Dánna tjuovvu anal yjsa oajvvetjuokka.
– Juorrulahtek dåhkki tjuottjodit ulmutjijn li riekta bivdduj ja guolleháldadibmáj ietjasij lahkamerajn ja Barentsmeran årruhij baktu vuonajn ja merragátten Nuortta-Vuonan.
Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen dættot ájnnasin sij e galga oarbesvuohtaj báhtset gå bulke dálla låhpadi Divtasvuona-ássjev prosjæktan.
Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv
21.
Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90 % sámegielagijs nuortagahtti.
Giela vuojnnusin ja sebrudakguodden
Ållu ájnas le barggijn le buorre máhtudagá duon dán árbbedábálasj dåjmajda ja vaj máhtti oahppat bágojt ja moallánagájt ma li luondulattja duon dán dilen.
Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda.
Viehka ållo gádoj ja láhppuj, valla uddni de la miján moaddásijn buorre dille.
Åtsålvisblankähtta gávnnu rievtes bielen.
- Mij doarjjop ájádusáv vilá, ja adnep dat la goappátjagá buorre ja dárbulasj.
Beras aktavuodav válldet ållessjattugijn gesi dårvustallá, buojkulvissan äjgát jali ietjá ulmusj gev dåbddå.
vuoroduvvat.
Dåjmadiddje:
Gejn val li sämmibále dát HPV-tjärdda dárbahi boahtet åtsådibmáj.
adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt
Duodden båhti aj ietjá dálkádakhiebadime ma nievres láhkáj guoskavasj álggoálmmugijda vájkkudi.
Aktijvuohta:
Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå.
Avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sámijda man vuodon le sámgiella ja –kultuvrra.
Jus sidá ienep diedov:
Båhtusij ja dáhtáj åvddånbuktema árvustallam ja lájttális gehtjadibme le ájnas oasse dát prosessas.
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Gå oahppe tjálli ájáduskártav, máhttá åhpadiddje viehkedit sijáv gávnnat bágojt ja hábbmedit gárgadisájt.
Da li ållagasj ájnnasa lahka birrasijda ja dahki ållo dåjmajt guovlojnisá.
Soapptsu gus klássan ja skåvlån ?
Galggá gus Ájluovta skåvllå sáme profijllaskåvllån?
Njálmálasj guládallam
Dat vijdet kapasitehtav jåhtet sihke ulmutjijt ja dárbbagijt jåhtelit ja sihkarit.
Aron maŋŋegietjen tjåhkkåj ja divnaj sáhkat, giedaj sæjvvá ja subtsas dávk gåbtjåsdagá birra mij båddnåj manáj.
Álggoálmmukbarggo giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.15.
Sáme bájkkenamájt galbajn adnet (bájkkenammagalbajn ja rahtevuosedimgalbajn) le ájnnasin sáme gielav ja sáme sadjihimev åvddånbuktet.
Máhtti viehkedit rollaájádusáv álgadit avta- ja guovtejagágijda gå dahkadalli.
Dát la gåmedam majt mij uddni adnep velferdsordningin, ja moaddásij mielas dát rasering av velferdsstaten álgij juo 2013.
Oarre dábálasj snuohpaj la virus, ja virusij ij gávnnu dálkkasa ma viehkedi vaj mánná ruvábut väddjá.
Gehtja Gávnos, Sámedikke sijddabielle, giella.
Makkir duobddák jali tjátjádak le dát ?
Åhpav: Dållå
Indivijdda-dásen galggá mánájgárdde ásadit vaj æjgáda ja mánájgárdde dájvváj máhtteba lånudit váksjomijt ja árvustallamijt mij guosská ájnegismáná varresvuohtaj, soapptsomij, åtsådallamijda, åvddånibmáj ja oahppamij.
Häjmmalánndadigge galggá aj mannogålov mákset.
Mánájgárdde galggá liehket jasska ja hásstaliddje sadje gånnå máná bessi gæhttjalit duov dáv aktan, aktisasjvuodan ja rádnastaládijn.
Gållin vargga 200 jage åvddål iemeálmmugij ja unneplågoj suodjalibme sjaddin oassen vuodolágas.
Mánájsuodjalus le suohkana duogen.
Máhttá årrot ráddna, soames fuolken jali ietjá lahka ulmusj.
Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit.
291 millijåvnå lijggegålojda Ráddidushuodnahijda
Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska.
Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu.
Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon.
Gájklágátja álggaga ma åvddånahtti gielav vieleduvvi.
Gå suv danna ájttsin de luojttádin suv guddnedittjat, valla muhtema juorruladdin.
Dan diehti gå gájkka mij åvddåla lij, gáhtu. ”
Departemænnta ájggu, aktisattjat sámedikkijn, árvustallat sáme bibliotehkkagatjálvisájt dán diedádusbargon.
2001 snjuktjamáno álgaduvvin sjiehtadallama nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå birra Suoma, Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan.
- Nasjåvnålasj urudispolitihkka viertti vieledit ælloæládusá båhtusijt konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn, javllá Jåma.
Gåhtjo muhtem ergoterapeutav viehkken.
Ietjá sjiemá ma hiehpi:
Sisiloggim dáhpáduvvá ID-portena baktu (MinID, BankID, Buypass ID, jali Commfides e-ID). Viehkke ja bagádusá
Dakkár ávkkimav galggá åvddålijgiehtaj Saarivuoma tjerruj diededit.
Nubbe oajvvadus tjielggidusán la dat, juohkka ájnna suohkan rijkan galggá lága baktu liehket vælggogisvuohta sámegielak mánájgárddefálaldagáv fállat gájkka sáme mánájda jus æjgáda dav sihti.
Sidá gus Sámedikke ájrasjuohkuj vájkkudit? Sámedikken li 39 ájrrasa 7 válggabijras.
Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe.
Vahkko 42: rádetjåhkanibme Kárásjjågån
Máhttá dåbddut vaj viehket jur dalloj, valla goavgge boahtá ruoptus ja de máhttá väráp sjaddat.
Vuohke gåktu suohkana giellaháldadimguovlluj bessi
Avtastallamådåstusá baktu galggap ásadit varresvuodadievnastusáv mij le buorebut aktij måsskidum.
Dasi lassen rieknimtjehpudahka ja giellamáhtudahka gájbbet dádjadusáv hámes, vuogádagás ja komposisjåvnås.
Sámij nuoraj mierredimoassálasstemav ja vájkkudimfámov Sámedikke politihkan nannit
Váj sihkarasstá dá oasstema li njuolgadusáj milta de le ájnas orgánajn mij dåbmaris ja dåhkkidahtte láhkáj giehtadallá oasstemnjuolgadusáj gujddimássjijt.
Giella le ájnas kultuvrraguodde ja identitehtavuosediddje.
Sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit.
Nasjonála lága
Nuortta-Vuodna ja sáme biebbmobuvtadiddje li oassásijda vihtta jage maŋŋálakkoj oassálasstám gitta dijmásj rádjáj.
h.:
Ráddidus le lága njuolgadustjállagin mierredam dát aledum Finnmárkoåbmudagá ednamæjgátdivudav 0,25% vuobddemárvos.
BÅRJÅS 2007, magasijnna Árranis, Divtasvuonan
Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum.
Ane- Berge Tobias, nammadusá dåjmadahka, tlf. 22 24 48 41/97 73 18 20
47 gástadus härrá råhkålvis
Barggobærrájgæhttjo galggá aj gåtsedit ja bærrájgæhttjat dajt ådå mærrádusáj dágástallamvælgo birra gå lájggiji ulmutjijt dåjmajda.
Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta.
Ulmmen le dån galga oanegasj ájge gæhttjalimij maŋŋela máhttet adnet båhtusijt åhpadimev hiebadittjat ja oahppijt ja åvdåsvásstediddjijt diededittjat båhtusij birra. PAS.
Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no.
Jubmeldievnno l agev rabás gájkajda.
Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage.
Jagen 2016 lij Sámedikke vuorodibme duodjáj 46% rudájs ma lidjin vuorodum æládusájda.
Ållessjattuk sáme oadtju åhpadusfálaldagájt nuortta-, julev- jali oarjjelsámegiellaj.
Kombinatorihkan barggá systemáhtalasj vuogij gåktu tállajt gávnnat, ja dassta le álu dárbbo gå galggá jáhkedahttevuoda merustallat.
Gehtja gudi vásstedi præssaaktijvuodas Sámedikken ja globála koordinerimjuohkusin.
SGLan li aj giellajuohkusa normerimij hárráj ma li giellafágalasj máhtudagás nammaduvvam rijkajrájáj rastá.
Vuona Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sáme varresvuohta- ja sosiálpolitihkkahábbmimis ja le ájnnasamos premissabuvtadiddje vuona oajválattjaj vuoksjuj mij guosská sáme álmmugij avtaárvvusasj fálaldagáv åvddånahttet.
Jus aktugasj suomagielav, meängielav jali sámegielav ávkki dakkár ássjen, la fábmudahka vielggen njálmálasj vásstádusáv sämmi giellaj vaddet.
Mierreduvvam la, oahttse galggá gæhttjalimev jåhtuj biedjat, gånnå rádevadde sámegiella ja kulturmáhtudagájn galggá sierra åvdåsvásstádusáv sáme pasientaj dárbojs, berustimijs ja rievtesvuodajs rijkan adnet.
Oahppe reklámajt åvddånbukti ja dættodi háme, bájno ja tekstuvra aktijvuodav moattelágásj hærvvatjállagijn.
1.-4. jahkedásijn: 560 tijma
Dát tjielggidus midjij histåvrålasj máhttelisvuodav sáme gielaj árvov låpptitjit vaddá, ja mån bivddiv juohkka avtav sebratjit dan bargguj.
Aktidum girkkofábmoduvvama mierredi luohkoj tjuottjodimev, huodnaássjij ja dakkirij birra.
Ja soabmása soajtti tjabu dáv gåvåv allasisá aj adopteriji.
De oahppe máhttá iesj gåvvit ja dajt adnet vuodon oanegis subttsasav dahkat, majt njálmálattjat åvddånbuktá.
Jus la máhttelis de máhtti oahppe ádjájt ja áhkojt gåhttjot ja / jali ietjá vuorasulmutjijt tjadádimen oassálasstet.
Åhpadiddje ságas oahppij man ájnas la dåbddåt sisanov tevstan majt galggi jårggålit.
Gå oahppe barggi moallánagáj tiemán, máhtti adnet nannimtjállagav
Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij.
- majt juohkka dahkamus mihtti
5. Sosiála máhtto
Álkke la ájádallat dávdajt ij åttjudalá, jali hiejttet galggá åvddål gå vádálasj sjaddá.
Oahppe oadtju dáv kåserijav juogedum elektronalattjat jali páhppára nanna.
Bærrájgæhttjamfábmo galggá Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænntaj gullut, valla Sámedigge galggá bærrájgæhttjambargo sisanov ja vuorodimijt stivrrit.
Fylkasuohkanijn le åvdåsvásstádus bádnevarrresvuodadievnastusás.
Julevsámegiella:
Boatsojmerka - Sametinget
gástaduvvam ja li 0-18 jagága, berustahtek doajmmammáhtukvuodas.
Lullne: Rijkarájá milta Rr 280 rádjáj Leinavatnaj.
PSA l oanádis [prostataspecifikt antigen].
Sáme girkkoráde Vuona girkkon le Girkkotjåhkanime sáme girkkoiellema orgádna. Ráde galggá åvdedit, suoddjit ja aktidit sáme girkkoiellemav Vuona girkkon.
Guládallamulmutja:
Jus rájájt bieja de vuoseda dunji máhttá luohtedit.
Muhteme li oadtjum buhtadusáv avtan ordnigin, valla hilgoduvvam nuppen.
Oahppe tjielggi manen sajen le dát namma.
Amen.
Hávddádusájn, girkkojn, moskeajn ja TV-skjermajn.
Hiebadum åhpadibme
– Ájnas la láhtjet dilev vaj unnemus vantsa bessi guolijt vuobddet ja ihkeva ájnas la åvddånahttet ja nannit bájkálasj duosstomstruktuvrav bisodittjat joarkke dåjmav guolástimen bájkálasj merragádde- ja vuodnaguovlojn.
Sámedikkeráde ájrrasa nammaduvvi presidentas, guhti jådet rádev.
Ietjá l gå njidtjevártto jali lijkke njittjen gässu sisi.
2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni.
Fuolkkerádevaddema barggijn la sjávovälggogisvuohta ja e ga journalajt tjále.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs.
16. njoktje 2015
Dát merkaj oahppe galggi máhttet:
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto
Ulmmen publikasjåvnåjn le vaddet tjoahkke ja ådåstuhtedum åvddånbuktemav sáme statistihkas.
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Jus juogosbarggo vihpá, de la ávkálasj tjállet moadda maŋenagilåkka bargadahttijn.
– Gástadibmáj, skallidibmáj, fiesstimij ja hávddádibmáj ?
Nåvti girkko máhttá duv doarjjot - Svenska kyrkan - Om oss
Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan.
Guovtes ja guovtes máhtti jårggålit guhtik guojmesa divtajt ja ságastit aktan guovtes ja guovtes båhtusa birra maŋŋela.
Dahkit spellamkårtåjt goahtedivrijs gåvåj ja nammadusáj.
Boahtte jage ásadit AN sierra Álggoálmmugij væráltkonferánsav, vuostasj dakkár gånnå nasjonálstáhta ja álggoálmmuga æjvvali ságastalátjit makkir vælggogisvuoda nasjonálstáhtajn li álggoálmmugij gáktuj.
Sáme li aj álggoálmmuga.
Boatsoj ja luonndo - Sametinget
Bálkká máhttá vatteduvvat ájnegis ulmutjijda, juohkusijda, viddnudagájda, organisasjåvnåjda, siebrijda, skåvlåjda jali ietjá almulasj etáhtajda ma dákkir bargos berusti jali li dåjmajt jåhtuj biedjam ma li praktihkalasj dásseárvov nannim ja åvdedam.
Ælla, lippa li viesso.
Rabás tjåhkanime
Njálmálasj guládallam
Da 10 duodjára li válljim iesjgeŋga dájddadagov tjoahkkes Sáme Dájddamagasijnas (RDM) arvusmahtátjit ådå dájddadahkuj majt ietja li dahkam.
Sorsele girkko
Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn.
SNPN
Midja sáme lip akta álmmuk, rievtesvuodajn ja friddjavuodajn ietja mierredit ietjama boahtteájgev.
Dåppe javllin munnuj mánájdá luluj buoremus årrot nágin ållessjattuga siegen guhti ittjij nav manáda.
Dádjadahtesvuohta vuona barggijn sámij iehpenjuolgga guládallamvuogij birra skihpudagá ja varresvuoda hárráj dahká váj aktijvuohta vuona varresvuodadåjmadagán soajttá gullu gássjelis.
Komitea dahkamus le gárvedit ássjev ja árvvalusáv vaddet ållestjåhkanibmáj dan ássjen majt komitea le ållestjåhkanimes oadtjum.
Mánájgárdde galggá jasska ja hásstaliddje sadje mánájda
169) le ájnas álmmukriektáræjddo mij guosská álggoálmmukriektájda.
Sij galggi girjjemæssuj mannat vuosádusájn Johan Turi birra, ja dav galggi moaddi dav vahkov vuosádallat.
sámedigge sihtá danen dán pládnaguhttalin vuorodit sáme gielav, mánáj rievtesvuodajt, aktisasjbargov itjá aktøraj, máhttolåpptimav ja værmádakásadimev, pedagogalasj nævojt, rekrutterimav, dutkamav, dieh-tojuohkemav ja bagádallamav nannit.
Gasskal 2 000 ja 3 000 ulmutja vuollel 65 jage li demensas skihpasa Vuonan, valla moattes sijájs ælla diagnostiseridum.
Biejvve
Oajvveoasen le gatjálvis gulldalit, dádjadit ja adnet ieŋŋilsgielav moatten guládallam aktijvuodan.
Diededa ma li moattelágásj árvo, ja gåktu árvo máhtti vuojnnut moatteláhkáj duoj dáj vuojnoj milta.
åvdåstiddje dájda giellaguovdátjijda ma galggi
Galggi aj oahppat bájkálasj råhkåmdábijt, duola degu «Áhtje ja Bárne ja Ájlis vuojŋŋana nammajš «Jesusa namánš ja ruossamerka adnemav iesjgeŋga iellemdilálasjvuodan.
Njuovvam ja ruojvvim 1 vahkko (ådåjakmánno 2015)
- Tjielggidus åvdet oajvvadusá duoddetjállagav ANa álggoálmmuktjielggadusssaj ulmijn nannit tjadádimev álggoálmmugij riektájs iesjmierredibmáj ja riektá ednamij ja luohkkojda;
Moadda kulturmujto
Sämmiláhkáj aj rustigijda ma e doajmmaj dasti boade dán bievddegirje milta.
Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen.
Nanos åvddånibme le gå ulmutja gudi dálla viessu, oadtju vuodulasj dárbojt åmastit váni biejstek boahtte buolvaj máhttelisvuodajt åmastittjat ietjasa dárbojt.
Buorre diedo ja ságastallam sijda ja skåvlå gaskan buoret dáv.
Gesi ij le máhttelis sierra ladnja, máhttá dagáduvvat plakáhtta jali ietjá dåbddomerka ma vuojnnuji gå ladnja galggá årrot gielladomedna jali sámegielak ladnja.
• sajev vaddet, doarjjot ja boanndodit mánáj gárvedimev gå dejvadi dájdajn ja kultuvrajn
Dán girjátjin lip adnám bágov åvddånahttemságastallam ienni gå æjgátkonferánssa.
Vijdábuj vuoseduvvá oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja lullesámegiella li smávva giela ma máhtti vuosedit ja nannit sáme unneplåhkogielaj dilev.
Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán.
Ájnas le aj kvalitehta bærrájgæhttjam varresvuoda- ja sosiáldievnastusás sáme pasientajda låggŋiduvvá alep dássáj.
Jus bårrå varranjárbbim dálkkasav Warana tjerdas de galggá duostudahkaj diededit dán birra vahkov åtsådime åvddåla.
statistihkan ” Samiske tall forteller 1 – kommentert statistikk 2008 ” Fágalasj analyjssajuohkusis sáme statistihkán åvddånboahtá sámegiela oahppelågo binnom le nubbengielafágan boahtám, ja de le sierraláhkáj oarre dágástallat nubbengiela ævtojt.
Ja Mosesa ja gájkka profehtaj rájes tjielggij mij juohkka sajen tjálugijn le tjáleduvvam suv birra.
stuorradiggediedádus aj tjalmostahttá jut dárbbo le lagáp aktisasjbargguj gaskal institusjåvnåj ma fálli åhpadusáv avtajs dájs gålmå sámegiellaj, danen gå dákkár aktisasjbargon li máhttelisvuoda ma ælla ávkástaládum.
Deposisjåvnnå galggá rentaj mávseduvvat gå lájggididdje jåhttå.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe lájttalisát adni duov dáv elektronalasj gáldov.
5.3 Adno bájkálasj máhtos ja máhtudagás
Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá.
Nammadus galggá åvddånbuktet diedádusáv åvddål guovvamáno 15. b. 2016.
Árvustaláduvvá gávnnuji birrusij 50 000 – 65 000 sáme Vuonan.
Gieres venaga.
Árvustallit rutijnajt duolloj dálloj ja åhtsit gåktu máhttebihtit sajen liehket mánájda.
Sjiehtadallama Svieriga, Suoma ja Vuona gaskan li guovteladák modella milta organiseriduvvam.
Lars Filip Paulsen
Råhkålip vaj juohkka almasj luluj viessomis ulmev ja árvov vuojnnet ja vidnov gávnnat.
Sámedigge le sæmmi båttå moalgedam jut: “.. sihti láhkaásadimev mij vaddá máhttelisvuodav minerállaresurssaj ávkástallamav árbbedábálasj sámij guovlojn.
Muhtem oahppe gis máhtti moadda subttsasa tjállet.
18 dættodit makkir dárbo gielan li. Gå galggá giela boahtteájgev sihkarasstet de hæhttu sámegiela addnij lågov lasedit.
Aktisasjbarggoguojme sihti vuorodit duojev kultuvrran ja æládussan.
dahkat, dålkkut ja tjielggit funksjåvnåjt ma tjielggiji praktihkalasj tjuolmajt, analyserit empiralasj funksjåvnåjt ja gávnadit sulle lineára funksjåvnåv, digitála vædtsagij ja daj dagá
Oahppijn máhttá aj sierra subtsastambåddå gånnå åhpadiddje jur sámás ja aj vuoset bágoj sisanov gåvåj subtsasdahttijn.
Giedav hähttu badjen anedit ja dav vuojŋadit appáráhta vuosstij gå guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvi.
Njálmálasj rádádallamijn máhttá dájs gielajs avtav adnet.
Guovdagæjno nuorajskåvllå galggá aj oahppijt oahpásmahttet duon dán duodjuhimvuohkáj nuortta,- julev- ja oarjjelsámeguovlos.
Åvdemusán li æjgáda gudi hæhttuba válljit – gielav válljit - mánájdiska.
Lullne: Rijkarádjá Rr 263 rájes nuorttalij dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.
Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá:
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet fágan sámegiela tjiegŋodimen merkaj máhttet gulldalit ja hållat ja árvustallat ságastallamij åsijt moattebelak ságastallamdilen.
Jus muhtem mánná moaddi váset oadtju gåk sihtá jus snjihtju jali vuoptajt gabes gå le moaren, de galla soajttá dáv strategijav åvddålijguovlluj adná.
Ájnas le sjiehtadusájt resurssaulmutjij tjielgga dahkat vaj sij galggi jur sámásti.
Dánna li biele ma ietjá fáttajda guosski dagu dahkkeriektá árbbedábálasj juojgajda ja sáme árbbediedojda.
Lassen fáhkajuohkusijda li Sámedikken aj dárkestimjuogos ja válggajuogos. Dárkastusjuogos (bærrájgæhttjamkomitea)
Álggoálmmuknissuna væráldav miehtáj ienebut ja ienebut barggi.
Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt.
Sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005.
Smáv máná dárbahi stuoves dilev, suojev ja jasskavuodav gå galggi iehtjádij lahka lieh ket.
Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus mierredit jus galggi reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat.
Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit.
Duogátjav majt Sámedigge ássjen buktá vuosteldimistis le Sámedikke ietjas duogen.
§ 43 Bealjehkh Sør-Trøndelaga fylkan
Æjgáda diedojt dárbahi
Mujte aj mierkkit njuolggahålan.
Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan.
Danen skåvllå dåhkkiduváj juollodamhiebalgis priváhta joarkkaskåvllån Máhttodepartementas jagen 2010, ja Stáhta luojkkamkássa stipendajda ja lånajda.
Åtsålvis galggá sisiboahtám Ráddiduskansliddjaj (Regeringskansliet) maŋemusát vuoratjismáno 1.
Ienemus oasse sijájs galggi Mazar-e Sharifan liehket, gånnå Vuodna duola dagu galggá nuorttarijkaj politijahárjjidallevehkaj oassálasstet.
4.
Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012.
Mij la fámon ?
Guovtegielak mánájgárdijn/åssudagájn gånnå sáme ja dárogiela aneduvvi, hæhttuji bargge adnuj válldet moadda strategija, vuoge ja prinsihpa åvddånahtátjit guovtegielak dåbdåv, nav vaj e agev sámegielav ierit vállji guládallamgiellan jus dárogielaga jali dáro-sámegielaga li tjoahken. Dárbbo le åvddånahttembargos ja vuogádusåvddånahttemis giellaåhpadusán sáme mánájgárdijn ja mánágárdijn sáme mánáj.
izu le sáme nuorajda ájádaladum mij juo sisadná radiosáddagijt ja ietjas næhttabielev.
Arktalasj ráden li tjuovvovasj rijka: Vuodna, Danmárkko/Ruonáednam/Færsuollu, Svierik, Suobma, Islánnda, USA, Canada ja Ruossja.
• åtsådallat árvustallat ja rijbadi vádálasj ståhkusijt rubbmelasj hásstalusáj baktu
Ráddidus sihtá joarkket bargujn nannit ja åvddånahttet oarjjelsámegielav ja vuorodit oahpponævojt oarjjelsámegiellaj, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
Bulke loahppadiedádus Divtasvuona-ássjij aktijvuodan vuoset dav sæmmi.
Lihpit suovva mij oanegattjav vuojnnu ja vas gáhtu.
Dájdda Sámedikketsiekkadusán / Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Jus Norsk Bergindustri:a mielas sij li ednagav dahkam nanostuhtátjit vaj minerállaæládus dåmaduvvá álggoálmmugij rievtesvuodaj milta, luluj sijáv hådjodit gå minerállaæládus Nuortta-Vuonan le nievremus dásen Vuona ålggorijkalasj instituhta gárggalime milta buvtadimindustrijja dåmadime álggoálmmukrievtesvuodajt ålles Arktisin.
Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
giehttot dan birra mij ij la nav hávsske.
Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat.
– Dimmbara lidjin divras ábnnasa majt álu ådåsis aneduvvin.
– Åtsådallama vuosedi, låvdagoahte luluj máhttet guovtegærddáj ájgev danna liehket ja liehket guovtegærddáj stuorak.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Luluj agev aktavuodav sujtujn jus báhkka ij la vuollánam nielje jánndura duogen, juska vil máná áldar.
Gå le oahppe åvddånahttema birra sáhka, bierri sån aktijvalattjat oassálasstet gå åvddånahttemulmijt sjiehtat, aj dajt ulmij hárráj ma galggi tjálalattjat liehket.
Dåbdåstup aktan girkko jáhkov (mij le oasálasjvuoda märkkan Kristusa girkkos väráldin):
Departemænnta le hásstalam etáhtav maŋenagi jårggålit láhkatjállusijt ja diededusájt láhkamærrádusájt gáktuj, ja jårggåluvvam láhkatjállusijt ja diededusájt almodit.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Vuona Rámmátsiebrre Ájgge: Bargo mij le manon
Duodden guovdásj sámepolitihkalasj hásstalussan de la danen barggo sámegiela hárráj aj dábálasj giellapolitihkalasj hásstalussa.
Vuodon konsultasjåvnåjda la dat árvvalus boatsojsujttosjiehtadussaj mav Sámedikke ållestjåhkanibme giehtadallá.
Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn.
kandidáhta máhtti dåssju tjuodtjot avtan listan sámedikkeválggaj
Plánaj milta rievddadime jåhtuj båhti ådåjakmáno 1. biejve rájes 2018.
Ietján
Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs.
Åhpadusmihttomiere lagábu vuojnnuj båhti duon dán dilen majt oahppe vállji.
Nav ålov vájmo gielav iehttsep, låhpat Mikkelsen.
Áigin Lávrra - Bassegåbe giesse
Mánájgárdde viertti rahtjat vaj máná e boade åskåldisvuoda rijddalibmáj sijda ja mánájgárde gaskan.
Gåktu da doajmmi ?
Sámedigge dårjafábmudahka Ednamdáfoprográmma biednigahteduvvá EUas bájken láhkkáj ja juohkka sebrulasjstáhtas láhkkáj.
Bargge åvdåsvásstádusáv juogadi
Gå li ietjá oare gå bårråmdávdda mutták PSA- allánibmáj, de álu gávnnuji ienep luovas PSA varán.
Televisjåvnnå oase snåasás ja Divtasvuonas dagáduvvi oarjjel- ja julevsámegiellaj.
Barggat iesjgeŋgalágásj ássjetjuolmaj praktihkalattjat ja teorehtalattjat laboratåvråjn ja luondon le ájnas váj bæssá åtsådallat ja oahppat luonndodiehtaga metodajt ja ájádallamvuogijt.
Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket.
Oahppij eksábma
Mij álggep nielje gæhttjalimmánájgárdij ja dassta maŋŋela ienep mánájgárde segaduvvi.
Duosto NN:av duv fármmaj nåhkåmahtes gieresvuodajnat.
Politijkalasj ulmme mierreduvvá åvdemusát gå boatsjojäládus le sáme kultuvrraárbes ájnas oasse.
Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav.
Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum.
Doarjja oarjjel- ja julevsámegiellaj
Studenta márkkosáme guovlos gudi sáme giellaåhpadusáv tjadádi allaskåvlåjn ja universitihetajn Vuonan tjadádi.
muhtem mudduj suomagiellaj ja sámegiellaj.
vuodoåhpadusfálaldahka sámegiellaj ja sámegielan
Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit.
Vuojnno skåvllåj máhttá liehket ietjálágásj kultuvras kultuvrraj.
gulldalit ja dádjadit bágojt ja moallánahkkojt ieŋŋilsgielak rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn
Válde aktijvuodav diŋŋgodiddjijn jus ij referánsav almoda.
Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li gárvvidusá oase.
32 Váj giellaválljim álkkebun sjaddá de le aj viehka ájnas jut avtagielak ieneplåhkogielaga dádjadi guovtegielaga giellaválljimav.
Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Nåv le aj jábbmegij tjuodtjelibme.
Seminára prográmma ja ietjá diedo almoduvvi maŋŋela.
Ávttjiduvvá Girkkotjåhkanime vuojno ássjen KM 8/07 mij guosská sáme girkkoiellema bærrájgæhttjamij tjuovoduvvi boahtte ájge bárgo gáktuj ådå girkkolágajn ja girkkoårnigijn (5.16.1).
Aktisasjbarggoguojme sihti rámmajt mandáhttaj, kommisjåvnå sebrulattjajda ja barggovuohkáj dahkat, aktan Stuorradikke ådå presidænntanjunnjutja mij guosská Stuorradikkes mierredum duohtavuoda- ja såbaduskommisjåvnnåj.
kristusijtjuorvas 1 sv. Psb. 695:1, se bilaga h / v: Härrá, dån vielljama sjaddi.
Lágajn:
Konkrehta rekrutterimdåjmajs, ma li jåhtuj biejadum, máhttá nammadit:
Oahppe máhtti vuodon válldet sierralágásj dilev jali rållav gå galggi vuojnojt tjielggit ja gåvådit, duola degu pc ’ a ano birra skåvllåbargon: Mij la ávkálasj ja mij ij la ?
Sieldes ájnas la bårråt tablehtajt infeksjåvnås besatjit.
Dát tjielggiduvvá tsiekken 5.4.4.
Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra.
- Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre).
Skallujlåhkåmájgen oattjo iehtjádij siegen ságástallamij, ságastimij ja jubmeldievnoj baktu máhttelisvuodav ájádallat birra gut dån la ja masi jáhká.
Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves.
Guoddelis ællosujtto sjaddá gå:
Danen gå mån javlliv ittjiv sidá stádas ålgus jåhtet.
Gájbbádusbuojkulvisá gåktu jåksåt alep mihttomierij:
Anedahkes vuohke l barggat bissolis buoredibmáj.
Sáme giellaguoradallam 2012
Njuolgadustjála bájkkenamáj birra
Nagoya protokolla dættot jut le lahka aktijvuohta genehtalasj valjesvuoda ja árbbediedoj gaskan danen gå álggoálmmuga dajt åmasti.
sáme oahppanævoj vánesvuohta le tjalmostuvvam moatten aktivuodan.
Tjoahkkáj li dájn niellja sajijn, Ceavccageađgijn/Mortensnesajn oajvvebájkken, sierralágásj buojkulvisá årromij, bivddemij ja åsskuj Arktalasj guovlojn 12000 jagij tjadá.
Jur dálla
Almma ássjetiemá máhtti liehket duola dagu musihkka, teáhter, girjálasjvuohta, dájdda, media, giella, åssko, kulturárbbe, iehpemateriálalasj riektá ja árbbedábálasj diehto, bájkkenamá, hukso- ja varresvuohta, mánájgárde, åhpadibme, dutkam, åmastim- ja adnemriektá, areállarievddam- ja adnemássje, æládusåvddånahttem, ællosujtto, guollim, ednambarggo, minerálladoajmma, bieggafábmo, tjáhtjefábmo, guoddelis åvddånahttem, kulturmujttosujtto, biovaljesvuohta ja luondosuodjalibme.
Riekta jårggålibme dárogiellaj la “samisk/samenes nasjonaldag ”.
Åtsådallama vuosedi unneplågopolitijkalasj ulme
Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj ep suv namán baháv sávada, garroda, dijdastalá, gielesta jalik bæhttala, ájnat gájkka niedan suv råhkådalá tjuorvvop, gijttep ja hievedip.
Vuogas la åhtsåmusáv sáddit åvddåla bargojt almodáhtji.
Riekta le, ja ájnas aj jut biggip varresvuodadievnastusájt lagábuv gåggu årrop.
Vásedi e besa ståhkamij oassálasstet jali e besa dåj iehtjádij siegen liehket.
Oassálaste hábbmit aktan ietjá mánáj ja nuoraj ålles væráldis / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Dájna duogátjijn le de dárbbo ásadit dutkammáhtudagáv oarjjelsáme ja julevsáme gielaj gáktuj.
Vuostatjin hæhttuji máná iesj oadtjot ájgev ganugit jali ulmutjahttemav rievddat.
Dájt maŋemus jagijt li irlánda gielak skåvlå ma tjuovvu giellalávggommodellav, sjaddam ienep ja ienep dábálattja.
– Ubbmemsáme tjállemvuohke báhkogirjen luluj vaddet ienep dádjadusáv ja máhtov sáme viessomvuoges, vuovddesámij ja aj várresámij gaskan.
Praktihkalasj -pedagåvgålasj åhpadus gájkkásasj fágajda
Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj.
Oahppe máhttá ságastallat moatte virgij ja bargoj birra d.d. tjielggit, árvvaladdet, gatjádallat ja gatjálvisájt vásstedit
Ednambarggo la viehka ájnas oasse åvddånahttemijn viesso årrombájkijda ja sámekultuvraj.
Sáme giellaguovdátja
Introvert ja rievddamáhtes institusjåvnå dagu bátsudallá jali bátsudissan sjaddá.
Jus galga sáme tjåhkanibmáj ANa álggoálmmugij væráltkonferánssaj Ánarij (Suoman), biehtsemáno 27.-28.biejvijt, viertti tjáledit åvddåla biehtsemáno 4.bve.
Dánna dåhkki tjállet bájkkenamájt ja oadtjot muodulágásj namájt ietjá gielajda: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html
Dievnastusá hiebadimen le Sámedikken koordinerim ja åvdediddje rolla guovdásj oajválattjaj gáktuj.
Árran julevsáme guovdásj galggá tjadádit guovte ja lahkke jage mannoiellemprosjevtav julevsáme guovlon 2014 – 2016 jagij gávdan.
- Mihá lev sáme dávvervuorkájs ma nav buoragit ráddjidum ressursaj barggi.
Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa.
Stáhta ruhtadoarjjaga filmmabuvtadibmáj le ájnas vájkkudimnævvon shkardit vaj gæhttje oadtju buorre filmmafálaldagáv ietjasa giellaj, ietjasa kultuvra tjanástagáj.
Jus i sidáScandinavian keyboard:avadnet, de le aj máhttelisHrvatski:avadnet, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij.
Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij.
Nammadus sihtá aj dættodit ásadusá hæhttuji virggájbiedjam- ja máhtudakplánajt dahkat maj ulmme la ienep sámegielak bargge ja jut buorep bálkká soajttá viehkkenævvon.
Gånnå ristagis ja almasjvuoda árvvovuodo praktihkalattjat dåjmaduvvá, Svierigin ja ålggorijkan, ávon ja surgon, árggabiejven ja basen.
Perspektijvva ja dádjadus sujna gænna la demænssa rievddá skihpudagá milta ja iesjgeŋga demænssaskihpudagáj diehti målssu.
Instagram la nåvkå, de dat ij dunji majdik mávse.
Suohkanin le åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj sámegielak mánáj mánájgárddefálaldagán le sámegiela ja kultuvrra vuodon (mánájgárddeláhka § 8)
- Sáme dávvervuorká e nagáda máhtsadime gåloj, danen le ájnas jut stáhtta aktan guovlolasj ja bájkálasj oajválattja dáv ruhtadi.
Sosiálalasj bargon girkko gávnat aj boastoaddnij ja sijá lagámusáj doarjotjit ja viehkedittjat.
- Resolusjåvnnå åvdet vijdábut man ájnas le álggoalmmuknissunij ja – næjtsoj riektájt ållåsit tjadádit, dan vuolen aj åhpadusá gáktuj, ja åvdedit moattekultuvravuodav åhpadussysteman – dakkir láhkáj mij várajda válldá álggoálmmuknissunij sierralágásj ulmijt ja dárbojt, javllá Larsen.
Mån NN, váldáv duv, NN:av, muv áhkátjin / ålmmån, duv ähtsátjit, ávov ja surgov dujna juogátjit, ja dujna åskåldissan viesutjit dasik jábmem munnuv sirát.
Vuona ja Svieriga Sámedigge aktan Svieriga Sámij Rijkasiebrre ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrre, li gåhtjoduvvam Vuona ja Svieriga rádediddjes joarkket bargujn Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadimijn.
Præssa bivddiduvvá rahpamij.
Dat stuorra oahppelåhko la árvvedahtte dan diehti gå sámegiella la sjaddam bággulasj fáhkan vuodoåhpadusán.
Sámedikke kultuvrra- ja valástallamstipænnda
sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj.
Diedádus vuodon aneduvvá konkrehta ássjij rádádallamijn ja rádádallamijn sáme sebrudagá åvddånahttemdárbo birra daj biellejahkásasj tjåhkanimijn sáme ássjij vásstediddje stáhttaráde ja Sámedikkepresidenta gaskan.
Riklig förekomst av hänglav är ett tecken på ren luft och bra miljö.
Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán.
Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen.
Nammakonsulænntadievnastus ásaduváj jagen 1991 gå bájkkenammaláhka doajmmaj bådij Vuonan.
tjadádit gæhttjaladdamijt radioaktivitehtajn, biellemuddoájgijn ja duogásjsuonjardimijn, fenomenajt tjielggit ja álkkes láhkáj merustallat
Årnik viertti árvustaláduvvat.
Jus galggá viehkedit mánájda buorre ståhkammáhtudagáv åvdedit de hæhttuji bargge liehket dåppe gånnå máná ståhki.
Mánáj vuojŋ ŋalasj friddjavuohta galggá dåhkkiduvvat.
oarnnit ja tjuolldet dáhtájt, gávnnat ja árvvaladdat medianav, dábálamostállav, gasskamierev ja variasjåvnnågåbddudagáv, dáhtájt åvddånbuktet digitála vædtsagij ja daj dagá, ja árvvaladdat iesjgeŋga dáhtáåvddånbuktemijt ja makkir gåvåjt da máhtti vaddet
Nannit sáme fálaldagájt Oslon.
Ráddidus le dahkam doajmmaplánav sámegielajda.
• oahpásmahttet ja markerit mærkkabiejvijt, allaájgijt ja dábijt risstalasj kultuvraárben ja ietjá åskojn ja iellemvuojnojn ma mánájgárden gávnnuji
Globála aktidamjuogos tjadádij vuostasj tjåhkanimev New Yorkan snjuktjamánon dá jage.
Digitála kárta máhtti prientiduvvat páhppárij ja sij mierkkiji dav sierra bájkkenamáv kártan.
Dan diehti le miján åssko Vuodnaguollimnammadus ájnas láhkáj viehket merragádde- ja vuodnaguollimijt positijvva åvddånibmáj nuorttan javlli Sjåstad, Sandberg, Knutsen ja Muotka maŋemusát..
o Miján le lahka guládallam Vuona Luonndogáhttimlihtojn ja Harvvevuovddefåndajn rijkajgasskasasj dálkádakbargo aktijvuodan.
Máná dárbahi ållessjattugijt gudi åvdåsvásstádusáv válldi Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda.
Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj.
Vuodotjehpudagá
Dálla de moadda virggenammadusájt máhtá.
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn
Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta.
Lullne ja nuorttan: Kallojärvis tjátjádagáv Lulip Vuolusjávri - Davip Vuolusjávri, maŋemusát nammadum jávre nuorttaalemus luovtas njuolgga linnja Lulip Stálujávri oarjjelulemus luoktaj, vijdábut jávrijt Lulip Stálojávri - Stálujohka - Korttojärvi - Torneträsk.
Jus tjadáduvvi sierra dåjma sáme jali sámegielak mánájda, de le ájnas dá dåjma aj tjanáduvvi tjoaggulvisiellemij ietján, vaj máná e
ándagisluojttem 1 h.:
ROMA::Svierigin li 50 000-100 000 roma gudi rijkav birra viessu.
Ájggomus mannoæládusprosjevtajn la nannit máhtudagáv ja márnánvejulasjvuodav sáme mannoæládusvidnudagájda.
• Sihtap guhkep ájgev gå 30 minuhta.
temálágátja sáme-dárobáhkolista
Lullne: Rijkarájá milta
Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat.
Sáme le álmmuk moadda gielaj.
sáme dålkkumdievnastus le sadjihin biejvijt Varresvuodan Finnmárkon ja Universitehttaskihppijvieson nuortta-Vuonan (Unn).
Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá ” sáme guovlo ”) le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit.
Sámedigge le gávnnam årromsajijt, værrodimsajijt, rábojt, bivddoråkkijt, gierggebuodojt ja moadda ietjá sáme kulturmujtojt Balsjord-Hámmárfest-guovlon.
Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj, valla buorre l jus ij la narggem årrum jali muhtem vuojddasav vuollevájmon adnám jánndurav åvddål åtsådime.
75 hávddádibme hávddádimjubmeldievno tjáluktevsta
Máhtti aj bessat subtsastit majt jáhkki dáhpáduvvá vijddásappot subttsasin, ja majt lidjin dahkat jus ietja lidjin dav vásedam.
Bájkkenamá Gájvuonan: http://www.gaisi.no
Mij ep diede majt kommisjåvnå barggo buktá.
Åhtsåli politijajt gudi sámegielav ja kultuvrav dåbddi
Sáme tjåhkanime ulmme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj le diedojt juohket sáme organisasjåvnåjda, institusjåvnåjda ja åvdåstiddjijda væráltkonferánssaprosessa birra, danna aj mij la dáhpáduvvam udnátjij globálalasj álggoálmmuk aktisasjvuodan ja aj AN-systeman, ja makkir vuorddemusá li dan prosæssaj mij tjuovvu.
Finnmárko fylkkasuohkanis
Jubmeldievno hámev árbbijin muhtem mudduj sijá oabme juvdálasj jáhkos.
Åvddåulmutja sadjásasj doajmmá Bajemusgujddimsiebrreráde nubbe åvddåulmutjin.
Huoman lip dájt maŋemus jagijt vuojnnám muhtem organisásjåvnå ja vidnudagá sámegielav adnegoahtám, duola dagu iesjnamájn, annonsaj, diedojn nehtan ja brosjyrajn.
Åhpadiddje le åvdåtjis válljim kåserijav mij hiehpá aktisasj barggon klássan.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Buorre l aj jus goappátjagá hejman ja åvddåskåvlån sigárdagájt álu målssu.
- Inka AS oadtju dáv dårjav dán jage aj, ja oadtju dan diehti 179 500 kr doarjjan Sámedikkes.
Ij diehttu jus slijvvegiehpediddje dálkkasa viehkedi.
h.:
Valla huoman gållin 100 jage vuodolága vuostasj almodusás desik nissuna oadtjun gájkkásasj jienastimriektáv.
30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam
Ålmåj unnep bievde guoran lanja nuppe bielen tjuodtju, ja dálla ij sån nav stuoragin vuojnnu.
Mánáj ståhkama vaddi ájnas vuodov gå le fáhkasuorgij barggamin.
Ståhkamij galggá liehket guovdásj sadje mánájgárden, ja ståhkama árvvo galggá dåhkkiduvvat.
Amen.
Matematihkka le vuodon stuorra oassáj mijá kulturhiståvrås ja logalasj ájádallama åvddånahttemis.
Dajnas Ráddidus dárbov vuojnná háldadusáv álkkebun ja dåbmarappot dahkat, ja gåvvi gålmmå sierra vuoge boahttevasj háldadibmáj.
Bargge gudi oassálassti gå stoagos álggá, máhtti ådå impulsajt vaddet, arvusmahttet ja viehkedit ståhkusav målsudallat.
Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip.
Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
Buojkulvis
Dájna lasedimijn juollot ráddidus tjoahkkáj 258,5 millijåvnå kråvnå Altinn:aj 2013:j.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja álkkádusetáhtta Ájgge: Doajmmaplána doajmmaájge alluj
Sij máhtti juogu válldet jiednabáttev jali filmmit ságástallamav.
Válggaguovllo 4 Gáisi válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta)
Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå/podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs/gievlij ja labyrintaj baktu.
Mij ájggop barggat vaj sáme miehttsim buorebut lágajn dåhkkiduvvá.
 Lassjugis máná bessi smávep juohkusijda sæbrrat.
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra- ja girkkodepartemænnta/ Sáme girkkoráde Ájgge: Barggo le jådon
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- ja bulkkedepartemænnta Ájgge: Ij le mierreduvvam
Gå ságastalli ja imájdalli eksistensiála, etihkalasj ja filosofijjalasj gatjálvisáj birra galggi máná oadtjot máhttelisvuodav ietja dahkat gatjálvisájt, gulldalit iehtjádijda, usjudallat ja vásstádusáv gávnnat.
Mij sihtap dåjmalasj oassevállden dakkir duohtavuoda- ja såbadimprosessan liehket.
Håla ja tjállaga
Jáhkedahttevuodariekknimin gæhttjal tállaj tjállet man stuorra jáhkedahttevuohta le jut dáhpádus ajtu dáhpáduvvá.
Ja mij la val buorep gå dájda baktu dav dahkat?
Giellakampánnja “Sámásta munji” almot dálla báhkotjuohkkev ja gárgadistjuohkkev. Dát girjásj máhttá aneduvvat duon dán aktijvuodan.
Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján.
Åhpadiddje vierddi viehkedit.
Valla ålles Vuonarijkka le dijájt tjuovvum.
2008 moarmesmánon li 15 aspiránta gudi åhpadusáv tjadádi ja gudi li giddagisájda Tråmsån ja Čáhčesuollun tjanádum, ja le dæddo biejaduvvam rekrutterit sámegielak aspirántajt.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj árvvalusáv, ” Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra) ”. Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)).
Dáv uddni ávvudallap, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.
Ålolágásj kultuvrraiellem nanni sáme aktavuodav ja ietjas ruohtsajt, ja la viehkken viesso bájkálasj sebrudahkaj gånnå ulmutja sihti årrot.
Jubmela ja gájkka vihtanij åvdån loabedip nubbe nuppev gieresvuodav huksat ja nubbe nuppe bielen tjuodtjot viessomav tjadá.
Diedulattja sámegiela vuoksjuj
Duodden juohká Sámedigge rudájt lågev giellaguovdátjijda (5,7 mill. kråvnå jagen 2011), ja gielladåjmajda giellaháldadimguovlojn ja giellaháldadimguovloj ålggolin åhtsåmusáj milta (tjoahkkáj 7,6 mill. kråvnå jagen 2011).
Nuortta-Hålogálánda, Oarjje-Hålogálánda ja Nidarosa biskåhpajn le sierra bærrájgæhttjam åvdåsvásstádus sáme girkkoiellemis (5.4.3).
• Vájku instituasjåvnån åro, de galga bessat ráfen ja aktu liehket ja iesj ietjat iellemav stivrrit.
Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamin.
, AN:a tjærddavieledimkomitea, AN:a álggoálmmugij almasjriektádile sierrarapportøra ja rijkajgasskasasj álmmukriektáássjedåbddij javllamusá lidjin ájnnasa gå sámij riektá da vierdev finnmárkolága baktu dåhkkiduvvin.
Bååstede-prosjækta la akta buojkulvis dasi.
Sámelága giellanjuolgadusáj árvustallama gatjálvisáj duogátjijn ja gå háldadusguovllo le vijdeduvvam nuorttasáme, julevsáme ja oarjjelsáme gielajda, vuojnná Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta dárbov lagábut sámelága giellanjuolgadusájt árvustallat rijkajgasskasasj ieme-álmmukgielaj mærrádusáj gáktuj.
Bargge hæhttuji nahkat dåbddåt nievres aktijvuoda mer kajt ja dåjmalattjat barggat vaj dá e åvddåna jali vi bá. Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá.
Gåktu máhtá dån æjgádin PP-dievnastusájn válldet aktijvuodav?
FUG – Vuodoskåvlå æjgátjuogos – le juogos æjgádijs, nammaduvvam Gånågisás stáhtaráden nielje jahkáj. Juogos le rádevadde orgádna Åhpadus- ja dutkamdepartemænntaj.
sulleriekknistit tállajt, låhkåt, tállajt buohtastahttet ja tállastuorrudagájt åvddånbuktet iesjgeŋgalágásj vuogij
Máhtáv gus liehket namádibmen gå diededav?
Duodje ienemus fágajda
Vájku ålov li dutkam de ælla ájn nahkam dálkkasijt gávnnat ma máhtti demensav hieredit jali buoredit.
Jus sidá ienep ságájdahttem, de válde aktijvuodav Per Mathis Oskalajn, telefåvnnå +47 977 77 552.
• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat bisodittjat aktijvuodav ietjasa ristaæjgádij vaj sij máhtti bagádusájt ja viehkev jáhko åvddånimen oadtjot, ja dan baktu oahppat ja vásedit ristaæjgádij åvdåsvásstádusáv.
Rabás virge
Máhtti vuosedit gåktu ádnu ståhkusij sæbrrat, vuorov tjuovvu stågadijn, rollajt mierret ja rijdojt tjoavddá vuogas láhkáj.
Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela
Urudisá ájtti ælloæládusáv
Ánna-Katri Helanderij NSR-N:an la ájnas 2017 árkkabiejvverasismav dádjadit dárojduhttema vájkkudussan.
Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin.
Sámedikken ij la huoman ájbas vuornnomrievtesvuohta gå loahppamærrádus máhttá mannat giehtadallamijda Birásdepartementan.
Valla mujttit aj dat biejvve le boados moatte ulmutja oajbbomis moadda jage daj friddjavuodaj ja rievtesvuodaj åvdås ma li miján uddni.
Maŋutjissaj tsuojggi Jåma Sámedikke gájkbadjásasj ulmme le ienebu oadtju láhkamierredum riektáv ietjasa iednegielav, sámegielav, adnet vájku dal makkir suohkanin årru.
Dát dagáduvvá Sámedikke guládallamijn.
Ij aktak galga dárbahit tjiehkádit danen gå iehtjada nuppásti.
Danna tsæggaj skiedjá mav álgon várudalájma 1800-lågo gietjen tsieggiduváj, jali 1900-lågo álgon.
Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan.
dålvudakstivrra dárbaj diedojt gähttjalittjat ulmutja dåhkkidimvuodav vuodjemkårtåv, traktåvrråkårtåv jali taxivuoddjelegitimasjåvnåv adnet
Nåv gå Android-skuolkanijn, de máhtá adnetHrvatski, kroahta tjåvdabievdev, mij la juo biejadum skuolkanij.
Jus sujttobargge gáddi mánná báktjoduvvá de bargge galggi dakkir gáddemijt bajedit sosiáladievnastussaj, mij guoradallá ja soajttá polijssabajedimev dahká.
Válldet maŋen nuorajåvdåstiddjijt barggojuohkusijn, referänssajuohkusijn
árvustallat vájkkudimnævojt reklámajn ja hávsskudahttemmediajn ja ájádallat gåktu da máhtti ulmutjijt bájnnet
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge alluj
Doajmma doarjoduvvá aj Nordlánda fylkkasuohkanis ja Gjensidige vuododusás.
Ja galle le sijájs gudi e nissunijt ane ålles, iesjrádálasj ulmutjin, sihke bájkálattjat ja væráltvijddásattjat.
Nuppástibme l jus moaddi hárdeduvvá, nihteduvvá, álbeduvvá, tsabmeduvvá jali vuoleduvvá.
Da fálli kursajt áttjasálggijda massta muhtema vaddi tjuokkajt, ja ietjá praktihkalasj kursajt ma aktidi gielav ja buojkulvissan duodjeåhpadusáv.
Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu.
Lájggidum vieso hæhttuji aj divoduvvat sihkarvuoda ja vuogasvuoda diehti.
Máná oahppi iehtjádij siegen lieh ket ájnegis vásádusáj, gæhttjaladdamij ja åtsådallamij baktu.
Sámedigge le moadda jage investerim viehka ållo luohkojt nannitjit vuodovarresvuohtafálojt julevsámijda.
9 ViJDEs Ja GUHKEsÁJGGÁsasJ RaHTJaMUs sÁME GiELaJ HÁRRÁJ
Vijddásappot dat mierkki ájn ienebut vuojnnet man ávkálasj digitála vædtsaga li matematihkkafága oahppamij.
Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013
Buktet låhkåt ieŋŋliskgielan le oadtjot dádjadusáv duot dát tevstas.
Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
Dat guosská ålles familljaj ja gájkajda gudi li lahka aktijvuodan dasi.
Bieja buohtjaskuovdov buohtjaoajve nali, diette tjuvdij buohtjaskuovdduj avtabále gå vuolus gieseduvvá vaj ij ilmme boade buotja jali dildo ja buohtjaskuovdo gasskaj.
Sáme máná ja nuora dárbahi åhpav oadtjot ja ájádallat dáj tiemáj ja hásstalusáj hárráj ietjasa giellaj.
Muhtem sáme bájkijn le sámegiella bæjválasj guládallam giella.
Jus galggá luondo aktijvuodajt dádjadit de hæhttu diehtet biotalasj ja iehpebiotalasj faktåvråj birra ekosystemajn.
Aktselåk jage maŋŋela, 1991 jage, lidjin 19 % walesgijs gudi ságastin gielav.
Gehtja doajmme årnigav ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá gáktuj.
Sámedigge oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnå jahkásasj sesjåvnnåj New Yorkan 27.02.- 09.03.12.
Sáme girkkoráde bargguj gullu gájkka ássje ma ráde milta sáme girkkoiellemij gulluji.
buktet ietjas dåbdojt ieŋŋgilskgielak girjálasj tevstaj hárráj, filmaj, næhttakultuvra, gåvåj ja musihka hárraj
Konvensjåvnå bargon le ájggemierre jage duogen 2012 ragátmáno rájes.
Jådediddje galggá bærrájgæhttjat vaj bargge bessi máhtudagás adnuj válldet.
Stáhtabudsjehtan oadtju Statsbygg ja DSS tjoahkkáj 250 millijåvnå kråvnå sierralágásj dárbojt gåbtjåtjit:
– Gåktu máhttá sáme kultuvrra liehket resurssa jáhkkoåhpadusán duv tjoaggulvisán ?
Dáppe le aj sáhka dåbddåt, adnet ja árvustallat digitála vædtsagijt merustallamijda, tjuolmmatjoavddemijda, simulerimijda ja modellerimijda.
Tjielggidusá manen oarjjelsámegiella riekniduvvá dagu alvos ájtodum giellan le gå oarjjelsámegiella le ienemusát anon áhkoj ja ádjáj buolvan.
Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji.
aktijvalattjat sæbrri ja li viehkken.
Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá.
• oadtju dåbdov vuodulasj árvojda risstalasj ja humanistalasj árvojda ja dábijda ja oahpásmuvvat åsskojda ja iellemvuojnojda ma gávnnuji mánájgárden
Finnmárkolága mierredime baktu sajájduváj årnik man milta dákkár riektájt identifiseri ja dåhkkit Finnmárkon.
Lunssja (Sámedikken)
Vájbi ij la dat nav buorre ájálvis?
Ja mån lev dijá lunna gájkajt biejvijt gitta värálda nåhkåmij. ”
Jus åhttse la nuorap gå 18 jage, hæhttu åhtsåmus åvdåstiddje ID-pårtå baktu sáddiduvvat.
Ale hievvi dav toalähttaj.
adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime
(bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, Kapihtal 2) Sáme jáhkkoåhpaduspládna le ressursdokumænnta tjoaggulvisájda ma sihti sáme
Dættoduvvá jut háldadusguovlo geografalasj ráddjijibme le mierredime rievtesvuodaj ávkkimav sámelága milta.
tj: Duv jábmemav sárnnedip, Härrá, duv tjuodtjelimev dåbdåstip dan rádjáj gå herlukvuodan boadá.
Boatsojæládus
Budsjæhtta mij vuoset gållomerustallamijt ja ruhtadimplánav.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe moalgedimijt roallaoavdástallimij tjálli.
Danen barggá Sámedigge jut almma konsultasjåvnå tjadáduvvi sijáj, ja vaj sij båhti sæhkáj sjiehtadallamijda doajmmavidnudagájn.
Sij máhtti d.d. internehtav adnet.
Ihkap gånågisfámillja ij la guossak lagábu ietjas álmmuga læhkám ráfeájgen gå maŋŋela snjilltjamáno 22.biejve.
Henrik Olsen, Vuona Sámij Rijkasiebrre
Konferánssa le rabás akkrediteridum åvdåstiddjijda medias ja delegáhtajda dajs avtse iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldin, sijá rádevaddijda ja observatørajda.
Muhttijn hähkka- p-tablähtta gåhtjoduvvá biejve-maŋŋela- tablähttan.
Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit.
Misjåvnnå Misjåvnnå mierkki ” rájadus ” ja spiedjilt vidnov majt åhpadisålmmå oadtjun vihtanasstet iehtjadijda sijá jáhko birra.
19.
adnet sáme bokstávajt ja gæhttjaladdat sámegiel bágoj
Vuorodibme ja jåhtuj biejadibme muhtem virgijs ja doajmmaguovlojs tjielggiduvvá.
Ienep diedo, guládalá:
Vaj ienebu sámásti
Båhtin ietjasa mårråhij boahtteájge hárráj ja ádnun viehkev gå skihpudagá ja jábmem ládin.
gånnå nasjonála ulme dagáduvvi guoskavattjan bájkálasj dásen le stuorra fágalasj hásstalus.
Lågå ienebuv
Doarjjaårniga mihttomierre:
Pubertehtan rumáj åvdeduvvá mánás ållessjattugij.
Seksa vuostasj bále
Spanian ja Hellasin li dálla badjelasj 50 prosenta barggijs bargodime.
Sámedigge ásat rabás tjåhkanimev / seminárav Divtasvuona rádjá oahpestiddjij guoradallam- ja dokumenterimdåjmaj birra.
adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn
Aktisasjbarggoguojme barggi vaj ienep suohkana ja fylkasuohkana galggi oassen sáme giellaháldadimguovlos sjaddat.
Åhttse gut la studænntan Sáme allaskåvlån jali oarjjel- ja julevsámegielan vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusán Nuortta universitiehtan, ja ij la Vuona álmmukregisstarin - hæhttu iesj Sámedikkijn guládallat sierra åhtsåmsjiemáv åttjudittjat.
Ájrasjuohko
Jábmem, gånnå le duv sjnjuhtje ?
Famnvatnetis Røssvatnetij Sørdalena guoran.
Viehkken gárvedimijda máhttá åhpadiddje sáddit tjállusav gatjálvisáj oahppe åvddånime hárráj maŋemus ájgij.
Åmijt massá jali späddjuji, gå ij dajt gehtja jali suoláduvá.
Dá rudá galggi gåbttjåt suohkanij duoddegålåjt gå li guovtegielaga.
Nammakonsulænnta viertti guovte máno duogen ássjev mierrediddje ásadussaj sáddit mij de mærrádusáv dahká.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv.
Julevsámegiella
Ja báhpa galggi vilá stáhta virgen.
Udnasj årnik le nav vaj buollemdåjmadagá hiehteguovdátjijn (110) Finnmárkon le sámegielak bargge váksjomårnigin mij sjåpkaduvvá ságastallamij gå le dárbbo.
 matematihkkagássjelisvuoda
Mánájgárdde galggá arvusmahttet ja sajev vaddet duon dán ståhkamij ålggon ja sinna.
Jorhill Andreassen (65), Lenvik
Dá dálkkasa gávnnuji oasstet dálkastjáladak ja e galga ienep gå lågev biejve aktelattjat aneduvvat.
Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, sunji gájkin ienemusát dårvustit ja åsskot.
Ájnas le aj huonaj la tjanádum histåvrålasj dáhpádusájda, ja gåktu le dan sadje dáfon jali kultuvrraduobddágin.
Máhttá agev ietjas dåktåris gatjádit jus la máhttelisvuohta oadtjot nuppev vuojnov.
Sámekonferánssa biejaj farra oarren sáme li akta álmmuk (nasjåvnnå) ja moallánagá adno dan diehti ij gájbbeda sierra stáhtav.
F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven?
Råhkålvis la ájnas Jáhkket la dårvustallat ja oajbbot.
Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen.
Viehkkeapparáhtta máhttá ådåsmahtedum máhtov oadtjot, juoga mij dajt buorebut gárvet viehkedittjat sijájt gudi dárbahi, låhpat sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Jus vahágahtte dálkádakrievddamijt ij nagáda ganugahttet de da duodalattjat gájkajda vájkkudi.
Sámedikke pládnabagádus / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Gå oahppe ietja galggi subtsastit, buohtastahttet ja tjállet subttsasijt le álkkebu vuodon válldet oahpes subttsasijt gå amás subttsasijt..
Gåktu åtsådibme váldeduvvá målsut duostudagás duostudahkaj.
Sámedigge ij la æládusá ietjastis vuosstáj, valla gruvvodåjmadibme ij la agev vásstádussan æládusåvddånahttemij nuorttan.
Duogásj
Kultuvrraæládusá maj vuodo le sámekultuvrra, luonndo ja birás máhtti sjaddat ájnas æládussan moatte sáme sebrudahkaj, javllá rádeájrasAnn-Mari Thomassen.
Norgesglasset ådå versjåvnnå
Mánájgárdde galggá vuosedit gåktu divna máhtti nubbe nuppes oahppat ja mánáj njunjágisvuodav åvdedit ja imájdallamav muodukvuodajs ja sieradusájs.
Njálmálasj guládallam
Silbbalibjes:
formulerit ja árvvaladdat ássjijt tjanádum seksualitehttaj, seksuála giessemij, sjiervveidentitehttaj, rájáj mierredibmáj ja vieledibmáj, seksuála skihpudagájda, prevensjåvnåjda ja tsuovkkanibmáj
Ájnas oasse semadimes la aktisasj dádjadibme histåvrås, mij lij duohtavuohtan ja mij lij vierrevuohtan åvdep ájge, ma ihkap vilá li vájkkudime, ja aj gåvåjn histåvrå nievres bielijs badjelgæhttjamis ja vierredagojs vijddásasj ja guhkesájggásasj vájkkudimij.
Oadjodåjmadagá vebbabielen la vil diededibme gåk sujtov oadtjot ålggorijkan.
Sámedigge oadtju moadda gatjálvisá sáme bájkkenamáj ano birra.
kommuvnan Norrbottenin – nåv gåhtjoduvvam
Rektor ráhpa dav ávvudallamav ja subtsas sij dal galggi gæhttjat majt jagen 2019 giehttun gå 30 jagijt ávvudallin.
NANNIDUM VÁJKUDIBME Rijkalasj unneplågoj iesjmierredibme ja vájkudibme
Ájggeplána
2018 rájes Sámedigge juollot 50.000 kråvnå jahkáj superstipænndan sidjij gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv man la sámegiella fáhkan.
Ráde jáhkká subttsasa vaddi sebrudahkaj tjielgga gåvåv, gájkajn la barggo mij vuorddá, ja dat barggo viertti juohkka dásen dagáduvvat.
39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage.
Gárden galggi oahppe tjoahkkit diedojt gåktu miessemærkkom dáhpáduvvá, dat rájes gå boahttsuv viedtji gárddáj gitta luojtti dav gárdes vas.
Nuppát bielen 3. lågon girjje vuosádaladuvvá nav: “ Almma ja moatte láhkáj suorgganahtte histåvrrå avta sámefamilja birra, gåktu sij hæhttujin ráhtjat vaj rijbbi goappátjaga rubbmelattjat ja kultuvrralattjat.
Vidnudakstruktuvrra
Giella le diehtogálldon midjij ja vaddá sáme árvvovuodov mij la mijá histåvrås ja dálásj ájges
Diedo gávnnuji dárogiellaj ja ieŋŋilsgiellaj.
NRKa le álggám televisjåvnnåsáddagij sáme nuorajda, gåhtjoduvvam izu.
 Dån la vádálasj dilen jus la o badjel 65 jage vuoras jali la o ållessjattuk tsåhkevigijn, giehpesvigijn, såhkårskihpudagájn, bårredávdajn jali alla varradettujn.
Ruvtojda 19-24 berajbágo duola degu niejdda, bárnne, ieddne, áhttje, áhko ja ádjá.
Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen.
Nammadus vuorddá nammadusá oajvvadus sjaddá ássjen rádádallamijn ja ietjá ságastallamijn Sámedikke ja stáhta oajválattjaj gaskan.
Jus suvddemvelgulasjvuohta ij anoduvá, de vierttiji oase ruoptus váldeduvvat ja juogeduvvat merragátte guollárvantsajda vælggogisvuodaj bájkálattjat suvddet, dættot Muotka.
Máhttet adnet digitála ræjdojt: Oahppe galggi máhttet åhtsåt internehtan hiebalgis diedojt ma gulluji ássje sisadnuj.
Oahppe vállji sierra bájkkenamáv
Dát namma aneduvvá gå sjaddá sáhka majt Jesus dagáj.
Diedo Sáme giellajuohkusa birra, jådediddje Bård Magne Pedersena baktu
Ultrajiedna vaddá gåvåv prostatas
Sij tjálli dálkkediedádusáv majt sáddiji guhkásåhpadimåhpadiddjáj.
Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin.
Niegadav boahtteájgev goassa sáme sebrudahka ij aneduvá gåtsanin åvddånibmáj, valla le luondulasj oasse mijá nasjåvnålasj ja buohtaárvulasj aktanviessomis.
Tjåhkanimijn galggi duola dagu boahtte mánoj ájggeguovddelis sámepolitihkalasj ássje tjielggiduvvat.
Sámediggeráde l dudálasj gå konsultasjåvnåj tjadá máhttá viehkedit váj ienemus åhpadimijs oadtju njuolgadusájt mij bærrájgæhttjá sáme perspektijvav dasi mij gullu åhpadimijda gånnå láhkanjuolgadusá li vuododum fáhkan åhpadusinstitusjåvnåjn ja sijá prográmmaplánajn.
Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra.
Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu.
Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj.
Addnij sierra giella, kultuvrra ja åtsådallam duogátja gájbbedi fálaldagájt hábbmit ja hiebadit, Etáhtta galggá barggat nav vaj almma avtaárvvusasj fálaldagájt gájkajda vaddá.
Snuohpa mánájn – majt máhttá iesj dahkat ?
Mij låhkåp …
19 § Jus sierra oare gávnnuji oadtju ráddidus biejadusájt diededit vaj soames fábmudahka mij la ráddidusá vuolen galggá tjuoldastuvvat 8 § adnemis.
Goalmát jáhkkoartihkkalin le jáhkko aktisasjvuohtaj tjanáduvvam: «Jáhkáv Ájlis Vuojŋŋanissaj, ájlis gájkkásasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj... š Vuojŋŋalasj aktisasjvuohta
Dåjmadagá galggaba sierra bájkijn lenan jali fylkan gávnnut gåsi konvensjåvnnå gullu.
Oarjjelsámegiela sálmmabargo gáktuj oajvvaduvvá barggo mij juo le jådon oarjjelsámegiela sálmaj hárráj joarkeduvvá.
Rumáj ja varresvuohta
Sámedigge iesj ij dutkamijt tjadáda, valla vuojnná ávkev dajs diedojs majt dutkama sissŋelin ja ålggolin sáme sebrudagán máhtti vaddet.
Buoremus la dibddet mánáv mierredit man ednagav vädjá.
Rádádallamvælggogisvuohta suohkanijda ja fylkasuohkanijda tjanáduvvá láhkaj vaj látjeduvvá iesjgeŋgalágásj vuogijda rádádallamvælggogisvuodav bærrájgåtsåtjit, vuododuvvam dan dádjadusá nanna, stuorra sieradusá li suohkanij gaskan, stuorrudagá, máhtudagá ja oassálasstemvuogij gáktuj sáme berustiddjijs.
Buojkulvisá ienep oahppamdåjmajda
Bargge hæhttuji doarjjot gå máná gasskavuodajt tsieggiji, rádnastalli ja åttjudi ja vijddásappot åvddånahtti tjehpudagájt ma sijáj rádnastallamav jasskan ja buorren dahká.
Åtsålvisá giehtadaláduvvi maŋŋenagi.
Bargge li guovdásj ressurssa gå ie tjasa ræjddon adni gå mánáj barggi.
Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárášjågån Majestehtalasj Gånågisás Olav V.
birra ja ietjá sáme rievtesvuodaj birra (sámeláhka) 3-7 § ja 3-10 §.
45 gástadus
sámedigge le pilotprosjevtav Divtasvuonan álgadam, gånnå le ulmmen åvddånahttet Ájluovta skåvlåv resurssaskåvllån julevsáme oahpponævoåvddånahttemij.
ramáhtudagá åhpadusáv gånnå julevsáme
Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum.
Guoradallá mánájgárden, skåvlån jali PP-dievnastusá kontåvråjn.
Duodasta rávvagav
14 tjoahkkim
Muhtem suohkanin la sámegiella viesso giellan juohkka suorgen suohkanin, valla ietjá suohkanin la ållu ietjá láhkáj, ja dajn suohkanijn la dárbbo buoredit máhtudagáv sámegielan.
Lehkus njálmálasj ja / jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan.
Valla iehtjáda li boahtám, máná gudi balos båvsåjda gådtji.
Stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen.
Låhpadibme ja vuolggem sijddaj
Jus li binná vájve guopparinfeksjåvnås guodnán jali buohtjan de vargga agev gáhtu ietjastis muhtem biejve duogen váni dálkudime dagi.
árvustallat njálmálasj dåjmav gájbbádusáj milta ma li tjielggidum vuollelin
Sáme báhkogirje
Man divras friddjavuohta le.
Nammadus le gåvvidam oarjjel- julev- ja nuorttasámegiela guovlojt ja nammadusá mielas le Sámedikke duogen dájt mierredit.
Dála li Antirasistalasj guovdátja oajvvadusá:
Giellanammadus sihtá åttjudit diedojt ålles Sámeednamis, ja danen li válljim biedjat nammadustjåhkanimijt duon dán bájkkáj Vuonan.
Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs.
Jus sidá ienep diedojt de aktavuodav válde sadj.
Loahpe le suhttat, valla ij le loahpe tsábbmet.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sáme giellaháldadimguovllo:
Nuorttan ja allen: Rijkkarádjá Rr 272 rájes dan sadjáj gånnå ruovdderahte rijkarájáv rassti.
Ienep diedo:
Dán láhkáj máhtti oahppe iejvvit iehtjádijt gudi sámásti, ja oahppat binnáv árbbedábálasj sáme æládusáj birra.
Vebbaåtsålvis
Dat vuoset gåktu ábnnasa li tsieggiduvvam ja nubbe nuppe gáktuj reageriji, ja danna giehtadaláduvvi fenomena dagu jiedna, tjuovgga, elektrisitehtta, magnetissma ja energija.
Jubmel, mij boahtep duv åvddåj surgon ja juoren gájkka dajna majt ep dádjada, gájkka dajna mij ietjájduváj (gájkka dajna mij le rievtugahtes ja boasstot).
Sámedigge gájbbet åbbålasj rievddadimev boatsojæláduslágas vaj sjaddá dågålasj dásen álmmukriektá milta, ja organisierimav boatsojæládusháldadusás ja aj boatsojæládusstivras mij la dåhkkidahtte ja luohtedahtte sáme sebrudagájda.
Dát rievdadibme sjaddá ájggomusáj vuossti doajmmat, javllá Ellinor Marita Jåma.
Stågadijn bessi máná mielajn ja berustimijn oassálasstet.
Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda
§ 42 Enan Jämtlanda lenan
 Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga
Åvddåla lidjin sáme organiseridum sijdaj milta.
Tjádu jahkásasj budsjehtaj la Sámedigge biedjam vájkkudimnævojt marijnaæládusájda.
• adni gielav relasjåvnåjt dagátjit, oassálastátjit ståhkamijn ja ræjddon rijdojt tjoavdátjit
Kriminalhuvso giddagisá sámegiela háldadusguovlon le tjåhkkåhiddjijn rievtesvuohta sámegielav adnet nubbe nuppijn ja ietjasa lagámusáj.
Mánnodagá ja dijstagá li nammadustjåhkanime, ja ållestjåhkanibme gaskavahkos bierjjedahkaj.
Meg er gitt all makt i himmel og på jord.
Mánájn galggá liehket máhttelisvuohta vuojŋadit biejve birán.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta aktisasjbargujn Sámedikkijn Ájggegávdda: 20010-2012
Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn.
Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj.
Barggo le berajnammadusáj birra.
Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.
Oahppe barggi juohkusijn.
PP-dievnastus galggá ierit ietján mánájgárdijt ja skåvlåjt rádedit ja bagádallat váj dilev láhtjá mánájda/oahppijda gudi dav dárbahi.
Diedo gujttimriektá birra tjuodtju suohkana mærrádusán.
Ietjá máhttelisvuohta le bágov válljit vuodon gå galggi ådå bágojt dagátjit, gåhtjos báhkokártta.
Ja de Luoktaj vuolggin.
Dajna mijás aktak ij ietjas hárráj vieso, ij ga aktak ietjas hárráj jáme.
Oahppe oahppi oassálasstema tjadá dålutja, dálásj ájge ja boahtteájge birra..
Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda.
Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj/rijkajgasskasasj dásen.
(Gehtja oajvvádusáv dákkir sjiehtadussaj lågenangoalmát bielen)
suohkan le dan aktijvuodan ásadam prosjevtav ” Gielem nastedh ”.
Duodden åvdet Sámedikkeráde diededimijt moatten politihkkasuorgen dárboj milta, ja moatten suorgen máhttá aj låhpalattjat mierredit.
Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj.
46. doajmma Tjåhkkåhimdilij árvustallam
Maŋus gehtjastit
Sámedikke budsjæhtta 2015-jahkáj mierreduváj ållestjåhkanimen bierjjedagá javllamáno 5. biejve.
Majt máhtá buoredit: Dån máhtá sieradit gielav buorebut ságájdahttem referáhtajn.
Lasedum máhttelisvuoda guolev gåjkkådit vaddá máhttelisvuodajt duodde sisbåhtuj gå le gássjel varásguolev jådedit.
Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá.
Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav.
Riektá:
Kártta skåvlån betaversjåvnnå
Valla ittjij ballá.
Gájkbadjásasj vieledus sáme girkkoiellemav bisodit Vuona girkkon le jut hæhttu åvddånahteduvvat sáme iesjdádjadusá ja árbbedábij gáktuj.
Uddni sáddi Ráddidus gålmmå ájnas varresvuodadokumenta guláskuddamij:
Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos
Doarjju ubbmemsáme báhkogirje almodimev
Gejs li aledum PSA gávnaduvvá bårredávdda bájkoj gålmådisán.
, Råmsås gå Sámedikketsiekkadus almulattjat rabáduváj basádismánon 2001.
Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma máhtti årrot vádálattja.
Jáhkáv aj lidjin gijttevattja ja sihtin dav javllat gå moarsse / irgge lij javllam ” sidáv ” ja sæmmi aj æjgáda, gå mánná lij riegádam, gå muhtem skihppe lij varresvuodav ruopptot oadtjum ja gå bierggijin dassta mav luonndo vattij.
Vuolev ja sáme musihkav ienebut vuobddet ja oabllom rijkan ja ålggorijkan, adjáj sáme musihkka árbbedábálasj ja aj ådå vuogen.
Dáv gávnnat de máhtti oahppe dievddet DHO-sjiemáv.
gatjádit jus juoga ij la tjielgas
Stuorra oasse dajs gielajs gejn ij la stáhtta hárddo duogen, li ienebut jali binnebut ájteduvvam giela.
Mánájgárde digitála barggo
Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin... 18
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.
Oajvveoasse ulmusj luondon le ulmutja birra guhti le oassen luondos ja ulmutja åvdåsvásstádus luondov suodjalit sihke uddni ja boahtte buolvaj gáktuj, sihke indivijda- ja sebrudakdásen.
Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
Viehkeda mijáv gájkajt duv gieresvuodav juogadit sidjij gej aktan viessop ja gej gávnnadip (skåvlån, bargon ja astoájgen).
budjähttajage 2010 rájes.
Árkkabiejven muhttijn tsaggáni dile ma li báktjasa jali gássjela ájnegis mánnáj.
gänna le lidna ja njuorris vájmmo, de dijá sielojda vuojŋadimnuobev
Ráde doajmmá dagu Sámedikke ráddidus, ja tjadát bæjválasj dåjmadimev.
Baajme l Østre Namdala ällosujttimdajva guohtomguovllo.
Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá.
Jus mánná illastimijt ja givsedimijt váset, de viertti mánájgárdde dakkár dáhpádusájt ganugahttet ja dajt ássjijt gåtsedit.
Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtobássaj.
A. Majt dahká dat ållessjattuk guhti le buorre buojkulvis mánájgárden?
Oahppe låhki dav sjávot aktu allasisá jali tjavgga aktan klássan.
Nammadus dættot gå sámegiella ienebut aneduvvá almulasj háldadusán, dagu gå lágajt, njuolgadustjállagijt, diedojt, almodimijt ja sjiemájt sámegielajda jårggål, de la dat viehkken terminologijaåvddånibmáj.
Buorre suodje sjiervvedávdajda.
Muhtem oahppe máhtti aktisasj tiemáv válljit ja aktisasj kåserijav juohkusbarggon tjállet.
Åhpadiddje ráddji aktan oahppij makkir bájkijn / bájkij sij galggi barggat
Mikkelsen sávvá ienep struktuvrajt ja rámmajt buorisboahtemav sáme varresvuodasuorggáj ja ávvudallá aktisasjbargguj julevsáme varresvuodaværmádagájn.
Ienebu låhki sáme girjálasjvuodav
Basádismáno 29.b. - Elsa Laula Renberga riegádimbiejvve 1877
- Ráddidus sierraláhkáj dættot miján li gålmmå avtaárvvusasj giela Vuonan.
Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs.
- Sálmma / Hievedus (Benedicamus) - Buorissjivnnjádus - Rájadusbágo - Sálmma ja / jali Hiejttemtjuojadibme (Postludium) (gå sálmma ij le Hievedussan lávloduvvam.)
Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille.
Valla Sámedigge jáhkká ep goassak gåsik ássjijn boade jus ep duosta dav vuojnnusij låggŋit, javllá Larsen.
girkkoiellemnammadusáv.
Giddagisájn máhttá aj aneduvvat dålkkumdievnastus, juska dát ij la buoremus tjåvda.
Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo.
ságastallat ja gaskostit ájggeguovddelis ja fágalasj ássjij birra
ATC-allianssa gávnnu birra värálda.
Dahkamusdokumentajn 2008 jahkáj guovlolasj varresvuodavidnudagájda le Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodam sáme pasientaj rievtesvuoda ja dárbo látjedum dievnastusájs le gatjálvis ja vaj tjalmostahteduvvi plánajn, guoradallamijn ja gå mærrádusá dagáduvvi.
Rámmaplána tjuovvolibmen mánájgárde sisano ja dahkamusáj birra, le Máhttodepartemænnta dahkam duov dáv tiebmágirjátjijt, dáj gaskan aj sáme kultuvrra mánájgárden.
Julevsámegiella (lulesamiska)
Åtsådallama soajtti liehket negatijva ja positijva.
Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no /
Ulmutja li dålusj rájes juo adnám ja åvddånahttám matematihkav åtsådallamijt systematiseritjit, luondo ja sebrudagá aktijvuodajt dádjadittjat ja universav guoradalátjit.
Boatsojsujton li sierralágásj buktaga majt fálli, bierggobuvtadiddjen ja mannoæládusoassálassten.
Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov ?
Jubmelij årrus guddne.
Áhttje ij lijkku viehkev oadtjot.
Kapihtal 4 tjielggi prinsihpalasj vuodov sáme girkkoiellemij Vuona girkkon.
Maŋŋela álggi oahppe subttsasijt giedajn jali pc ’ ajn tjállet.
Siebrreráde aj oadtju lagáp märrádusájt ávkkima hárráj vaddet.
Máhttodepartemænnta, Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge galggi lahka aktijvuodan ådå guovdátja dahkamusájt gehtjadit ja gåktu lulun nasjåvnålasj guovdátjij dahkamusáj milta hiebaduvvat.
Ságastallama daj ássjij badjel ma li læhkám ja ájn li ájnnasa iellemin, soajttá nanniji suv histåvråv ja árvov.
Guovlo ja bájkálasj oajválattjajn le aj åvdåsvásstádus oassálasstet aktisasj åvddånahttemin sáme kultuvras, kulturiellemis ja sáme institusjåvnåjs.
Svieriga rijkajgasskasasj välggogisvuoda mierkki
Rápportta le buorre vuodon buoredittjat fálaldagájt sáme addnijda.
Vuostasj dásen konvensjåvnnåoajvvadusáv gehtjadi, ja åvdåstiddje ietjasa vuojnojt åvdedi juohkka kapihttalij ja artihkkalij.
Duodden le dási gullu i. i. gástadibme, vállda ja skallo.
Goavgge máhttá nåv garra dåbdojt ja tjuovvusijt rubmahin vaddet vaj jáhkká l jábmemin jali vuodalime.
Navti le matemahtalasj máhtto dárbulasj jus galggá dádjadit ja vájkkudit prosessajt sebrudagán.
Sáme oahppopládna – Sáme máhttolåpptim – galggá suohkana skåvlåjn aneduvvat (åhpaduslága láhkaásadusá, § 1-1)
Guoradallen le vælggogisvuohta Minerálajháldadime direktoráhtav, ednamæjgádav ja ednamaddnev diededit gålmmå vahko åvddåla barggo álgeduvvá (§18).
Mihtto:
Jubmelin la vijsesvuodas, ármos ja gieresvuodas rájedis tjiegŋalisvuohta.
Sij máhtti gatjádit, gåvvit ja tjuorggat.
Váj ienep sáme bessi sámegielav adnet gå siján le aktijvuohta oajválattjat, de le nammadus gehtjadam jut udnásj háldadimmodælla bierri rievddiduvvat.
Dát seminárra fállá aj máhttelisvuodav ådå værmádagáv ja aktisasjbarggogasskavuodajt giellabarggij gaskan dagátjit ja náv aj nanostuhttet rájájrasstijiddje aktisasjbargov sámegielaj gáktuj.
Mij gudi lip dálla dán lanján, lip tjåhkanam dan diehti gå sihtap dahkat gájkka majt máhttep sihkarastátjit guoddelis ja buorre boahtteájgev julevsáme giellaj.
” 2012 mánájgárddebiejvve ” aktijvuodan guossit Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars Ájastealli mánájgárdev Guovddagæjnon.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu ásadit juohkusav mij galggá guoradallat makkár báhkogirje gávnnuji nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj, ja oarjjelsámegiellaj ja buktet oajvvadusáv dåjmajda nannitjit vijdábuj bargov sáme báhkogirjij.
Dát vuoset aktisasjbarggo åvddånahttá.
Ájrrasijt válljit
Dan diehti gå sihtá barggo galggá åvddån jåhtet de sihtá tjærojs gullat åvddål 15. 11.2012.
Aktijvuohta Sámedikke rádeájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219
Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit vaj guovdásj oajválattja åvdåsvásstádusáv válldi åvddåbargos, tjadádimes ja bargos mij maŋŋela tjuovvu nasjåvnålasj gæhttjalimijs sáme vaj dáj kvalitiehtta tjårggiduvvá.
Sámedikke roalla premissavadden ednambarggopolitihkkaj galggá nanniduvvat.
Jagen 2012 háldadusstruktuvrra boatsojæládusán rievddaduváj, gå duola dagu guovlostivra hiejteduvvin.
Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda.
Oajvveoase sisadno le plánit, åvddånahttet, buvtadit ja árvustallat anedahtte buktagijt.
Dat le nannim muv jáhkov ulmutja buorrevuohtaj.
Ienni vuojnnep vilá li oajválattjaj dárkestim- ja regulierimdárbo ma li vuodon politihkkaåvddånahttemin, javllá Wollmann Magga.
Ráddidus vuojnná dakkár filmmaguovdátja ásadimev buorren, gå máhttá buktet ajn vil ienep rahtjamusáv sáme filmaj hárráj.
Sámedikke minerállabagádus
Oajvvat moadda dåjma
Mánájgárddeæjgát máhttá rámmaplánav hiebadit bájkálasj dilijda, bs. mánájgárddeláhka § 2 gávtsát oasse.
Sij máhtti fágalattjat aktan barggat, duola degu temá birra sábmáj digitála wiki ’ av tjállet.
– Ájnas le jut sáme dárbo ja riektá bærrájgåtseduvvi varresvuohtaåtsådimen, mij guosská æjgguj iehtjama ulmusjmateriálajda ja aj gåktu dát åtsådibme tjadáduvvá, javllá Keskitalo.
- Låvdagoahte le sáme tællta mij le praktihkalasj ja vuogas.
Åtsådibme manná ruvva
Juohkka ájnna giellaaddne, politihkkár, ásadus ja almulasj háldadus hæhttu válljit sámegielav adnet.
Jus la suojedis narggemav adnám ja ij sidá iesselissan sjaddat de l buorep hähkka-p-tablehtav bårråt moaddi sämmi läjbbomgaskan gå ij bårråt, ihka vil la váda gasskavarddema lassáni.
● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit.
Lájkkut lanjáv ls
Muhtem ájnegattja ságasti áhkkilsámegielav passijvva giellan, iesjgeŋga dásen.
Le gus nav jut bahás ulmusj le bahá ålles iellemav tjadá – jali dåhkki gus liehket vehi bahás duolloj-dálloj, valla ietján buorre ulmusj ?
Dålusj subttsasa
Jienastibme vihpá gålgådismáno 16. bæjvváj.
Vájvve sjaddá skåvlås jali bargos åvdåsvásstádusáv válldet.
Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj.
Aloda stuoráp mánájgárddemánájt tjielggit majt javlli, gå dán birra sáhkadihpit.
Máhttet tjálálattjat ja njálmálattjat åvddånbuktet: Tjálálasj åvddånbuktem ij la ájn vuordedahtte, valla sijájt gudi juo bukti tjállet dåhkki alodit tjállet sámegiellaj bágojt lagámus berrahij birra.
Gájkka almulasj orgánajn ma guoskadalli giella-njuolgadusájs sámelága 3. kapihttalin, le vælggogisá gåtsedit vaj sámelága njuolgadusá tjuovoduvvi.
Diŋŋgot ietjat nammaj, rávvit ja guhkedit luojkkamav ORIA baktu
Oasse l luojkke /girjjevuorká sávadusáj milta.
Dån mujttala ássjev buoragit.
Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj.
Ássje maj gájkka ulmutjijn la aktavuohta danen gå ij aktak vieso ietjas viessomav aktu.
Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000.
Moattes sámijs sámásti, valla e sámegielav tjále ja lågå.
Muhtem lánndadikke válldi mávsov dålvudagájs ambulánsajn jali helikopterijn.
Tjoaskes lisj má juolgijda, sån agev luodju tjælláris jiella boahtá.
Mij la Kárásjågån ?
Ienep diedo: Válde aktavuodav rektåvråjn Per Stefan
Rijkajgasskasattjat le organisasjåvnnå World Intellectual Property Organization (WIPO), mij dakkir riektáj ano ja suodjalime åvdås barggá.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Máná buoremussaj Mánnásuodjalus viertti álgget danna mij la buoremus mánnáj.
Sámelága giellanjuolgadusáj árvustaláduvvin 2007 jage.
Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan
Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda). ”
Jus åtsådibme vatteduváj gynekologaduostudagán jali preventijvvanävoduostudagán de ienemusát gut åtsådimev válldij gänna åvdåsvásstádusáv rádjat vásstádusás.
Nammakonsulænnta viertti guovte máno duogen ássjev mierrediddje ásadussaj sáddit mij de mærrádusáv dahká.
Bájkálasj girkko vuodon giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.1. Danna vuoseduvvá dárbbuj sáme girkkostatestihkkaj ja vatteduvvi aj muhtem perspektijva gåktu sáme girkkoiellemav dahkat oassen bájkálasj girkkon.
Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit.
Skåvlå ja barggovadde li välggogisá gähttjalit dahkat vaj gájka jasskavuoda dåbddi.
Ællosujtto giella- ja kultuvrraguodden sihkarasteduvvá
Árbbedábálasj diehto
Várjjat Siidale subtsas dan iellemfámo birra mij le læhkám viejddemin, bivddemin ja guollimin Varangerin 12 000 jagij tjadá, gasskamutton gåttebivddema ja ællosujto gaskan, dalloj gå smáv ednambarggo váldeduváj duoddeæládussan, ja aktijvuodaj ja aktisasjbargo birra ulmutjij ja luondo gaskan.
Konkrehta ássje aj máhtti åvdeduvvat.
Mån gulliv suv radiosáddagin gålgådismáno 9. biejve, dan biejve gå sámedigge rabáduváj 1989.
- Lågos Oabme testamentas - Sálmajgirjjesálmma - Epistellågos - Sálmma - Evangelium - Hallelujatjuorvas - Sárnne - Jáhkodåbdåstibme (Credo) - Sálmma - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo (báhtsi jus Tjoahkkimin jali Girkkoåvdåsråhkålvisán lågåduvvá) - Girkko åvdåsråhkålvis (dánna máhttá råhkålit sijá åvdås gudi li gástadum, skallidum, fiesstidum ja aj jábbmegij åvdås gijtulvisråhkålvisáv låhkåt) (Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo máhttá lågåduvvat aktan Girkko åvdåsråhkålvisájn.)
• Dádjadus sáme gulluji globála iemeálmmukaktisasjvuohtaj bierri tjanáduvvat misjåvnå oassáj jáhkkoåhpadusán.
adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le
Tråmså stáda giddagisán le akta sámegielak bargge, madin gietjav bargge dálla sámegiellakursan vádtsi.
Gå dav ienemusát dárbaj – de la ájnnasamos huvsov ja buorre varresvuodadievnastusájt oadtjot
Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá.
Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982.
Sivvan suv gåddet lij rasissma.
Sáttagij- ja brevvajienastibmáj rávkaduvvá sierralágásj kuvera majt máhtá ietjat tjoaggulvisás oadtjot.
Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin.
Sámediggeráde mårås vaj sáme máná ja nuora gudi vásedi vaháguhttemijt ja seksuálalasj illastimijt galggi oadtjot buoremus viehkev gå máhttelis.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
PP-dievnastus
- Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov.
Sij tjálli tjielggidusáv diedoj milta majt sij li oadtjum ságastallama baktu.
Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela
Mij registarduvvá dáhtábásan la namma, almasjnummar, oasstembiejvve, makkir dálkasboargálin la dálkastjállagav ålgus válldám, man ednagav la máksám, summav masi l ållåm allamáksosuojen ja allamáksoájge álggembiejvve.
Tråmså universitehtta, Finnmárko allaskåvlån, Lillehammera allaskåvlån, ja Veterineraallaskåvlån li sierra saje sáme åhttsijda muhtem åhpadusájn.
Máhtti aj ådå ståhkamfáddagijt buktet.
Mujna la jasska sijdda, vihtta “oarbbena” ja vuorbbe la gå mujna l ájn buorre aktijvuohta iednijn.
Pládna galggá dagáduvvat birás-, suvddem- ja ásadimbargojda.
De boahtá sebrudahka, ja Árran mánnágárdde, ájnna mánnágárdde Vuonan gånnå julevsámegiella le oajvvegiellan, merkaj ålov gielav åvddånahtátjit ja bisodittjat.
Ælloæládusá guovloj suodjalibme
Anedit lahka aktijvuodav ja guorrasit gåktu åvddålijguovlluj æjvvalit.
Sáme kulturmujto li fysihkalasj duodastusá sáme årromijda ja ájnas iesjdåbddo- ja rievtesvuohtavuojnnuj.
Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja.
Stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj.
Divna vierddiji sáhkadit majt máhtti, lehkusa makkir dásen.
Vuoseduvvá pråvståj åvdåsvásstádussaj dan vidán prostiajn gånnå li suogŋa sámegiela háldadimguovlon (5.4.2).
Iehtjádijn soajttá gássjelisvuoda bårråt jali oadet.
Sæmmi båttås fámoduhteduvvá njuolgadustjála snjuktjamáno 1. biejves 2006 nr. 266 rámmapládna mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj.
Dá lågev giellaguovdátja li álgaduvvam iesjgeŋga ájggegávdan, ja moatte láhkáj åvddånam iesjgeŋga sáme birrasin.
Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuollggadusaid evalueren.
Dálvvejahkebielen le muhttijn aj pelletsij duoddebiebbmam.
Mánáj berustibme fáhkasuorgijs galggá arvusmahteduvvat, ja mánájgárdde galggá viehkken vuododit aktisasjvuodav gånnå oahppi ja mij árvvon adná duov dáv åvddånbuktemav ja vuojnov.
Danen la midjij ájnas ienep máhtov åttjudit ja tjuovvo dåjmajda, mij la prosjevta ulmmen, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Sámedikke barggo guosská juohkkalágásj rievtesvuohtaássjijda juohkka sebrudaksuorgen.
Kultuvrradåjma li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagán, ja aj årromij.
• hásstalit mánáj ájádallamav ja bivddit njunjágahttem ságastallamijda
4) GIRKKOTJÅHKANIBME Girkkotjåhkanibme le Svieriga girkko alemus mierredimorgána gånnå li 251 sebrulattja.
Dát la biejvve vuosedittjat mihásvuodav dassta majt lip: álmmuk nieljen stáhtan.
Æjgáda gej lunna mánná årru, ja æjgáda gejn la æjgáda åvdåsvásstádus, li oassálasste mánnásuodjalusássjen.
Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás.
Duodden juohká sáme giellalávddegådde diedojt iesj guhtik rijkaj giellaorgánajda, ja iehtjádijda.
Lahkavuodajnisá la lieggavuodajnisá jaskadin mijájt.
Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin.
– Oajvvadus álkkebun dahka udnásj guovte-giejak systemav, mij moaddásijs aneduvvá gássjelin.
13 jagágijda: Gå la 13 jage dævddám, máhtá giehppis bargov oadtjot, duola dagu buodán jali ednammuorjjetjoaggen.
Ienep diedo, gehtjawww.statped.no.
Fáhkasuorgen le stågadahtte ja guoradalle barggo buohtastahttemij, tjuolldemij, biedjamij, orienterimij, visualiserimij, hámijda, minsstarijda, lågojda, låhkåmij ja mihttimij.
Nav li æjgáda gatjádam buolvaj miehtáj, juohkka rijkan, gå vuostasj bále buorástahtti ådå iellemav.
Demenssa máhttá liehket dákkir diagnosa.
Mealhko la guohtomguovllo Jiingevaerie sijddaj ja guovte sijddaoassáj Østre Namdala ällosujttimdajvas.
Departemænnta doarjju sáme giela kursajt ja åhpadusájt duon dán dásen ma aktisattjat organiseriduvvi aktan sáme allaskåvlåjn, ietjá åhpadiddjeåhpadusinstitusjåvnåjs ja sáme giellaguovdátjijs.
Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon.
Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit.
10. voerhtje 2012
Sån gev fábmodusán vállji duv åvdås mierredit, gåhtjoduvvá fábmodiddjen.
Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam
Duola degu de ij la alkohola vuogas rubmahijda ma ájn li sjaddamin, danen galggá liehket 18 jage åvddål juhkagoahtá.
giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra
adnet gielav moatten dilen duolla ja avtatbirges, hiebadum ulmmáj ja dilláj
PRM: Jane Astrid Juuso Sámedikke giellaarvusmahttembálkáv 2017 oadtju
Hávsskes vuohke sámegielav oahppat – sáme báhkogirjásj almoduvvam / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
Duodje
- Sámedigge barggá álggoálmmugij riektáj mierredit ietjas åvddånahttema badjel ja riektáj várajváldátjit ietjas ássjijt rijkajgasskasattjat.
Ulmme ij la dahkat nav ålov gå máhttelis, ájnat biejvev dievddet sisanujn ja hávsskes båttåj.
Barggobærrájgæhttjon le ájnas barggo gåtsedit doajmmafálaldagáv.
Jus gávnnaba juojddá mij vuojnnet ij la iemelágásj, de gåhtjoduvvá ruoptus boahtet ådå åtsådibmáj.
Jus la seksav adnám váni preventijvvanävoj dagi de l agev buorre ietjas åtsådit sjiervvedávdajda.
Mánájgárden galggá liehket varresvuodaåvdedim- ja duostodimfunksjåvnnå ja binnedit sosiála sieradusájt.
Humor luluj vitamijnna árkkabiejven.
Boatsojguohtomsiebrreráde máhttá mierredit älloniehkke, tjiellde jali ällosujttimdajvva galggá konvensjåvnnåmávsov loabedis guohtoma åvdås mákset, jus boahttsu nuppet rijkas nuppen rijkan li dán konvensjåvnå loabe dagi jali jus boahttsu ietjas rijkas li guovlon mij la konvensjåvnå vuosstij.
universitehtan.
Ájnas le oadtjot ienep máhtudagájt gåkto faktovrå dagu man ållo le sámijs álmmugin, sáme giejvosårrom, bájkálasj guotto ja kultuvralasj ja gielalasj unneplåhkodille vaddi moattelágásj vidjurijt sáme gielak åvddånahttemij dáj sierralágásj sáme guovlojn.
Duo dá vuojno ja ájádusá ja perspektijva galggi åvddånboahtet ja liehket vuodon gå mánájgárdde åvddån demokratijjalasj aktisasjvuohtan.
Sámegielan li moadda hásstalusá, ja ájnas le jut buorre strategiajt dahká daj dárbojda ma gávnnuji sebrudagán, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
Dánna Sámedigge fárruj válldá ja aktan barggá suohkanijn ja æládusájn nav árrat, vaj barggo tjanáduvvá suohkana njunnjusijda ja dajda oassálastijda gudi li fáron.
Ællobarggoháldadibme duodastusá dagá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
vuosedit båhtusijt iesjválljiduvvam tjiegŋodime tiemás
Dalloj le juo girkkuj ájnas buorre aktijvuodav æjgádijn / åvdåstiddjijn ásadit, váj máná ja nuora juo álgos oadtju máhttelisvuodav girkkolanjájn
Iesjárvustallambuojkulvisá
Danen gå dálkadakássje lij dijmásj hådjånibme.
Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu.
adnet buojkuldagájt strávve, strávvefábmo, resistánssa, effekta ja induksjåvnnå tjielggitjit båhtusijt strávvebiráldagáj gæhttjaladdamijs
Máhtudakmihto gånnå le mihtomierejåksåma dåbddomerka ja åhpadusmihttomiere gånnå le mihtomiere jåksåm gájbbádusá, vierttiji tjielggiduvvat oahppijda.
Divtasvuona suohkan – suohkana sáme namma - regjeringen.no
- Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit.
Sij máhtti oadtjot sierra vásstádusáv dálkkediedádusájs, nihtadiagrámmajs ja tjuorggat diedojt tábellajda jnv..
-Sámedikke bargguj sámemánáj rievtesvuodaj le dat máhttselávkke.
Politija IKT-systema e nuoges buoragit dåjma.
Dájt åvddånbuktet vuosádusáj, artihkkalij ja álmmuktjåhkanimij
Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni.
- Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj.
Duodje sebrudagá Sámij Duodje ja Duodjárij æládussiebrre oadtju jahkásattjat doarjjagav gåtsedit duodjárij berustimev
Oahppamnævovidjura sámegielan ælla gåktuk duhtam lágátja, valla bagádallamin le lissta gånnå li muhtem oahppamusá ma gávnnuji.
Ehpit rånntsit oattjo. Lihpit gus dádjadam, javllá ja Pettera vuoptajt njávkas.
Hábbmit kombinasjåvnnådåjmajt
Máhttelis le oahppe ietjasa árvustalli árvustallamgájbbádusáj milta ma li tábellan vuollelin nammadum, ja adni sæmmi mierijt degu Europalasj giellapássan (ESP).
 Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan
19 skåvllåjages, dalloj lidjin 305 oahppe ja 5 viddnooahppe gænna lidjin sámegiella åhpadus.
Duodje
Gætjo biejve: Iesj guhtik álggoálmmukguovlojn li sierra tjåhkanime.
- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev
oadtju diededimev gåktu sij bargojn vuorbástuvvi
Oajvvadimájggemierre le gålgådismáno 3. biejve 2012.
åvdås majt ådå njuolgadusá bukti. Ietjá
Girkkosäbrráj Jus tjoaggulvis gånna l álmmuktjáledum la girkkosiebren oasse de válljima aktisasj girkkofábmoduvvamij dagáduvvá.
Valla jus hærrá sihtá dákkár dievnastusáv vaddet dáhpadum ásadusán, máhttá ulmusj gájbbedit galggá sámegiellaj ”, bs. ot. prp. nr. 60 (1989-90) sáme giella 48. bielen.
Gå digitála ræjdojt pedagogihkalasj bargon adná galggá dat doarjjot mánáj oahppamprosessav ja ållidit rámmaplána lájddistusájt boandás ja gájkbelak oahppambirrasav divna mánájda.
Roallaoavdástallama tjadádallamij le tjanádum gåktu organiseridum la ja gåktu rustika li.
Oanedime REDD ja REDD+ dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj.
Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij.
Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu.
Tråmså universitehtta oadtju åvdåsvásstádusáv sáme korrektuvrraprográmma åvdås
Ájggomus le gæhttje galggi ietjasa sáme kulturárbev tjuovvovasj dávvervuorkájn vuojnnet: Saemien Sijte, Snåasa, Árran julevsáme guovdásj/bihtámsáme dávvervuorkká, Divtasvuodna/Bájdar, Várdobáiki samiske senter, Evenássje, Nuorttalijálmmugij guovdásj, Gájvuodna, Tana og Varanger museumssiida, Unjárgga ja RiddoDuottarMuseat, Gárásjåhkå.
Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.
Stuoráp ja binnep válggabijre, låhko le binnedum lågenangålmås gietjaj
Gålmmå oasseulme dåhkkiduvvin ållidittjat gájkbadjásasj ulmev:
Hiebadum åhpadus
Oasseulmme:
Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat.
Ållo le dan duogen gåktu hásstalusájt duostuda.
Juohkka jage ásaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forum New Yorkan.
Ståhkamjuohkusa baktu dádjadi, struktuvrav vuojnni ja li jasska (E.B. Ruud 2010).
Sámedikkeráde ij ane dáv dågålattjan ja sihtá rádádallamijt Oljo- ja energijadepartementajn dán ássjen, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen låhpalattjat.
Lågå ienebuv
Mánná luluj hejman årrot jus tjalmme l siedjan
Mån javlav dáv dan diehti gå muhttijn dagu gullu at Sáme Allasvkållå le bátsám nuorttasábmáj ja bájnnum dassta at la ásaduvvam Vuonarijkkaj.
Mánájn ja nuorajn soajtti moadda gatjálvisá alkohola birra.
sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galggq vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen.
Ihkenis ij oade, agenis gåhtså, sån guhti Israelav várjjal.
Edna oassálasstijn la bájkálasj/guovlojn márnán.
Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve.
Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá:
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009-2014
Jáhkáv tjiehpes bargge gudi ulmij gáktuj ja systemáhtalattjat aktan barggi, máhtti viehkken mánájda jasska, buorre ja hávsskes mánnávuodav hábbmit mánájgárde aktijvuodan.
Dán jagásj stáhttabudsjehta tjadá vuoset ráddidus ietjas sámepolitihka duohtavuoda muodov ja ij ga makkirik láhkáj mijáv ávvudahte, javllá Aili Keskitalo.
Gætjo biejve: Iesj guhtik álggoálmmukguovlojn li sierra tjåhkanime.
Álgon Vuostasj oasse Nammadusá barggo (1. gitta 5. kapihttala) vuoset gudi li nammadusán, mij sijá mandáhtta le, gåktu li barggam, vuodovuojno, buojkuldagá ja ålgoldis tjielggidusá.
tjielggit sáme subtsastallamdábev
6. Guládallamijn ja gielajn barggat
Sij giehtadalli ássjijt ma gulluji tjoaggulvisá iellemij, bv. mij dåjmaduvvá ja makkir ulmijda tjoaggulvis galggá barggat.
Gut la gástadum ietjá ristalasj sebrudagán hiehpá aj sebrulattjan Svieriga girkkon, ådå gástadus ij la dárbulasj.
Suohkanproposisjåvnån mij moarmesmánon åvddån biejaduvvá galggá ráddidus tjadádit manen ådåstusáv dárbaj, ådåstusá ulme ja pládna gåktu ådåstus galggá tjadáduvvat.
Galggá vatteduvvat nuoges ájgge tjadádit almma rádádallamijt ja politihkalasj giehtadallamav oajvvadusás.
Sáme vuodoæládusá – ájnas kultuvrra ja biebbmobuvtadiddje Sámen
– Mij hæhttup duosstat tjalmostahttet, ságastit ja dágástallat dáj ássjij hárráj, javllá Mikkelsen.
Stuorra gatjálvisá
ságastit gåktu biebbmoábnnasa li árbbedábálattjat aneduvvam ja gåktu dajt ådå láhkáj adnet.
Tjalmme álu vuojnná symbåvllåanov ja visuella hábbmimav girkkon ja navti dåbddå dagu dasi gullu jali ij.
Dahkkeriektá le aktisasjnamma intellektuella dagoj riektásuodjalibmáj, duola dagu musihkka, dájdda, gåvå, girjálasjvuohta, luonndodiehto ja gávnadisá.
Árvustallam dagáduvvá sámedikkijn konsultasjåvnå baktu.
guodemråhkålvis 1 tj: Ármmogis Jubmel, Duv gieresvuodan sidáv viessot ja gieresvuodav iehtjádijda vaddet.
Åhpadusmihttomierre
Sámedikke girjjevuorkká låhkåm- ja oahpposajij la rabás 09.00 ja 15.30 gaskan, ja máhttá aneduvvat gulldaliddjijs.
Gávnnuji aj oasstet dálkasboargálin váni dálkastjállaga dagi.
60. doajmma Sámegielak æjvvalimsaje mánájda ja nuorajda
Sådnåbiejve biehtsemáno 9. biejve
Ájnas le aj dættodit stuorra ávkke le liehket guovtegielagin, ja moadda barggomáhttelisvuoda rahpusi boahtteájgen.
Bargge vierttiji ájádallat ietjasa guottoj hárráj vaj buoremusát máhtti åvddånbuktet ja åvdedit avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv.
Vuoseduvvá aj darbbuj aktidit bærrájgæhttjamav ja åvdåsvásstádusáv.
Dutkam ja alep åhpadusá vuorodibme le ájnnasin bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit sáme sebrudagáv.
Mån lav siessá nielje mánájda gudi biebbmosijdan årru.
Åvddånbuktem ja dássealedibme galggá sihkarasstet vaj æjgáda joarkki vaddet unneplåhkogielav ietjasa mánájda.
Dáv sihkarvuoda ja buorre jådo diehti.
Gåvvå:: Elin Fjellheim, Elgå skuvle
Dásse 1
Jus oadtju ålgus válldet dálkastjállagijn moaddi de ådå ålgusválldem máhttá dagáduvvat esski gå ájge guokta gålmadisá li gållåm majt dálkas märostuvvá åvdep ålgusválldemis rähkkut.
PRM: Doarjju nuorajgirjálasjvuodav
Jábmem, gånnå le duv vuojtto ?
Máhttá javllat sámij ednam- ja resurssarievtesvuoda le ájnas ja mierrediddje berustibmen Sámediggáj.
Sån javllá ij dárbov vuojne nammadit sebrulattjajt jus Sámedikken ij la oalle vájkkudimfábmo, ja jut stivrrasebrulattja danen bessi iesjrádálasj rållav adnet mandáhtajn Sámedikkes.
Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj.
Ristagis jáhkko - Svenska kyrkan - Om oss
Varresvuodadirektoráhtta la aktisasjbargon Sámedikkijn ja Pasientaj- ja addnijoahttsijn mierredam oahttseårnigav sáme pasientajda nanostuhttet.
Gå le vuosteldimfábmudahka, de ij pládnafábmudahka dåssju galga árvustallat dåjma vájkkudusájt sáme kultuvrraj ja æládusájda (bs. pládna- ja tsiekkaduslágav § 3-1 ja finnmárkolága § 4 Njuolgadusá), valla aj åttjudit Sámedikkijn semasvuodav sjiehtadallamij baktu, ja såbådallamij baktu daj ássjij jus Sámedigge le dåjmav vuosteldimfábmudagá baktu vuosteldam.
Universitehta jårggålimprográmma baktu máhttá sámegielav adnet háldadusgiellan ja ajtu le sadjihin dárogielagijda.
Eksáman galggá praktihkalasj oasse.
o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella amásgiellan: kr 3 000,-
Dievde berajnammadusájt ma hiepi åvddål gå oahppe sjiemáv adnegåhti.
Nuppástibme l gå moaddi dáhpáduvvá ja dahká gut nuppástuvvá nievret viessu.
Jahkedásse
Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat.
Mánájgárdde le buoremus sadje giellaarvusmahttem doajmma smávvamánájda.
Dav ij Europa máhte dåhkkidit.
dåbddåt ja adnet muhtem gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tevstajn
Kristusa varra duv åvdås gålgådum.
Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam
Nubbengielak oahppij låhko lij 1213, 41% binnedibme Máhttolåpptima rájes mij 2006:n bådij.
Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon.
de dåppe lulu aj muv gávnnat ja giedajnat muv lulu adnalit.
Gå prográmma li vietjadum de dåhkki dajt biedjat mp3-spællárij, jali dåhkki aj gæhttjat ja gulldalit prográmmajt dáhtámásjijnan.
Svierigis ienep gå gålmadis
mávsojt majt máksá bäjvváj gå l sisitjáledum skihpadåhpåj
Sivva le rámmpot sijá máhtukvuodav ja sidodav lájttálisát ietjasa bargov ja hásstalusájt gehtjatjit.
Sån bierri vuojnnut ja nav guhkás gå vejulasj oassálasstet mánáj bæjválasj dahkamusájda ja vásádusájda vájku sujna le råhtto.
Dát ij galga dáhpaduvvat Sáme Allaskåvlåjn ja muv ráde la dajnas tsieggit bieljijt ja tjalmijt váj vuojnnebit ja dádjadihpit mij dáhpaduvvá miehtá sámeednamin.
Áhkko
2. Buojkulvis Oahppe mierkkji dajt åhpadusmihttomierijt majt bukti.
- Værálda álggoálmmuga li gielalasj ja kultuvralasj valljudahka mij le midjij boanndudahkan.
Giellajábmemav garvvet gájbbet nannusap ja ienep ulmmejåksåm ja systemáhtalasj rahtjamav.
Politihkalasj belludagá ja lista gárvedi tjavtja suohkan- ja fylkasuohkanválgajda.
35 máles
– Sidáv vuostak vuorbev sávvat Jovsset Ánte Saraj gå lágamánneriektán vuojtij.
Miján le álmmukválljidum tjoaggulvis gånnå 49 % li nissuna ja 51 % li ålmmå, javllá presidænnta Egil Olli.
Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet.
Áltá 2013: diedo præssaj / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Dánna nav ållo dáhpaduvvá studentaj ja barggij gaskan at udnásj diehtosijdda la ilá unne.
Máhtá riŋŋgit, manádit jali tjállet duv tjoaggulvissaj ja adnot blankehtav hiejtedibmáj.
Gahttungalbajn daj guovlojn gånnå li moattegielak bájkkenama, galggá sámegielak bájkkenamma vuostatjin tjáleduvvat (bájkenammalága njuolgadustjála, § 7)
Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
– Mánáj ja nuoraj musihkkadåjmajda ?
8.-10 jahkedásijn: 313 tijma
Dát sihtá javllat, mijá ájggomus la tjoahkke sáme varresvuodadievnastus åbbålasj prosessan tjalmostahttet.
Sámedigge rahtjá dáj ássjij:
Dakkir luohtádus la tjanádum dasi, Sámedigge viertti liehket ja aj vuojneduvvat álmmukválljidum orgádnan mij barggá ålles álmmugij buorren.
Ij aktak máhte mánájgárdev buorren dahkat aktu.
Dajna la álkkep sadjásattjajt tjåhkanibmáj åttjudit jus stuoves ájrrasa e máhte boahtet.
Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
§ 25 Aahkavaerie / Andfjellet Nordlánda fylkan
Áttjak mierredum doajmmaplánan «Kulturell og kreativ næring - et uforløst potensiale» li moadda ådå vuorodimsuorge sajájduvvam.
– Ariená nuorajda la ájnas, ja ållagasj ájnas la gå dagáduvvi ariená gånnå nuora bessi goappátjagá sisanov hábbmit ja ságastallamav jådedit.
Dán aktijvuodan sihtá departemænnta aj árvustállat dárbov doarjja årnigis ásadittjat avijssafálaldagájt sámegiellaj.
Hilde Skancke Pedersen lij akta guovtes gut vuojtij dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun Sámedikketsiekkadusáv hiervvidit.
Oarjján: Tjoalmes Spälláj vuodnanjálmmáj Storvatnetis, dav tjátjev Storvatneta oarjemus luoktaj, luovtas njuolgga linnja Tjoaddnejávre nuortamus luoktaj, dan maŋŋela dav jávrev ja tjátjádagáv vijdábut rijkarádjáj.
Vuordedahtte le sidjij vaj oahpásmuvvi girkko vælggogivuodajda ma sámelágas båhti ja berusti sámegielak dievnastusájs.
Lága milta:
Hålogalánda lágamánneriektá duobmos tjoahkkájgæssá, Ednambarggo- ja biebbmodepartementa mærrádus snjuktjamáno 10.biejves 2014 boatsojlåhkogiehpedibmáj, la almasjrievtesvuodajt doadjemin.
Svieriga girkko sosiálalasj barggo gåhtjudallá diakoniddjan.
Oanesájggásasj strategija:
Ájnas le jut suohkana ja priváhta mánájgárddeæjgáda arvusmahtti sáme mánájgárdijt ja mánájgárdijt sáme mánáj ruhtadoarjjagijt åhtsåt, sierraláhkáj sámegiela hárráj.
ietjajnis buohtastahttet, ij dåj iehtjádij.
Dan diehti li moadda tsiekkadusá tjåskåj iesjgeŋga álldaris.
Smávmánájt máhttá guodde valugin, babysitterin jali asken adnet biejven.
Joarkkaåhpadus fáladuvvá Finnmárko, oslo, Lillehammera ja Telemárko allaskåvlåjn.
Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim.
Dáv máhtov lånudallat luluj ávkken gájkajda.
Måsske Divtasvuonan
Sámedigge-ráde doarjju nåv gåhtjos merragáddevuosteldimev ja gájbbádusájt jut suvddemvælggogisvuoda nuorttan vierttiji vieleduvvat, nåv gåktu Stuorradigge álgon mierredij.
dahkat buojkulvisájt ja simulerimijt soajtádagáj ja tjielggit jáhkedahttevuoda buojkuldagáv
Mánájskåvlån le dáhpe sosialalasj dåjmajt vuorodit, madin fágalasj åvddånibme le ájnnasamos nuorajskåvlån.
Vuodnaguolástusá mærrádus le aj muhtem láhkaj vuodnariektá gå stuoráp vantsa e guhkás jåde.
Ådås jagen 2015 le gå oahppe gudi li oasseájgev, ja sámegielajn fáhkasuorgen, oadtju máhttelisvuodajt stipendav åhtsåt, ja stipendaj máksomierre le lasedum.
Álu oadtju aj vásstedit muhtem gatjálvisájt gähttjalime bále.
Sámedikkeráde Henrik Olsen javllá ij galga dan diehti tjierrot, valla vilá li stuorra ærádusá mijá hásstalusáj ja daj rudáj gaskan majt oadtjop sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.
Organisasjåvnnådoarjja
Dan gávdan galggá bargaduvvat oarjjel-, ubbmem-, julev-, nuortta-, anár- ja lullesámegielajn.
Lagámusá, varresvuodabargge ja iehtjáda máhtti doarjjan ja viehkken liehket.
Sámedikke ja sámedikke giellapolitihka oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le sámegiela addnij lågov lasedit.
Sihke åhpadiddjij, oahppij ja oahpestiddjij mielas lej doajmma vuogas ja riek ávkken.
Tjuottjudusguovlo
Viehket aj oahppijt sámástit ienep dilijn.
Ane kompressav jali bomullov ja basá ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj.
Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes.
Tjåhkanimladnja l boadáldagá buohta.
Ráddidus oajvvat lasedit juollodimev almulasj oasstemij gujddimnammadussaj (KOFA) 2 millijåvnå kråvnåj jagen 2012.
Vuoseda divna ássjijt
ásadit subttsastevstav
Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj.
Sihkarasstá vájkkudimfámojt vijdábut
Dramatiserim ja rollaståhkam Gå máná muhtem subttsasav dramatiseriji jali gå siján li muhtem rålla stågadijn de ham iehtjádij siegen dav dahki.
50 skallidim- / konfirmasjåvnnå- jubmeldievnno
Geográfalasj namá, tsuojggidusá ja koordináhta (SWER99TM Svierigin ja WGS 84 Vuonan) bievddegirjen li váldedum almulasj kártajs.
Kvalitehtagájbbádusá sujtto- ja huksodievnastusájda Sujtto- ja huksodievnastusájn li dá kvalitehtagájbbádusá:
Sámedigge rudájt juollot njuolgga 6 iesjgeŋgalágásj mediajda jagen 2014: Sáme almodusá (5) ja Julev Film AS.
Hiebadum åhpadus
Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá.
Sierraláhkáj ájnas la
Kampánja ulmme le viehkedittjat:
Ragátmáno 13. biejve jagen 2007 mierredij AN:a oajvvetjåhkanibme AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj birra.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja miediajt
Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj.
Moaddásijda dájs giellaprosjevtajs le Sámedigge ájnnasamos ruhtadiddje.
Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit.
Jus dát barggo vuorbástuvvá de sihtá Sámedigge dáv bargov ienep fylkkasuohkanijda vijdedit.
Sámedikkeráde juollot aj dårjav 160.000 kråvnnåj Divtasvuona suohkanij prosjæktaj Giellabiesse 2019, masi oahppe tjåhkanaddi «giellalávggomij» julevsámegielan.
Sáme dåhkkiduvvi Vuona álggoálmmugin, vuodon aneduvvá sáme girkkoiellem galggá bisodvvat ájnas ja avtaárvvusasj oassen Vuona girkkos. Girkko duodas dárojduhttema oassálasjvuoda diehti hæhttuji bærrájgæhttjat jut rievtesferdugahtesvuohta ij joarke.
Le vuorjját gå åtsådibme vuoset la åvdedum bårredávdda.
Dajnas la åbbå ájnas jut dagáduvvá njuolgadusmærrádusá ma buorebut duohtavuodav gåvvi, javllá Keskitalo.
Gudi ulmutja oassálassti ?
Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj.
Jesus
Gáhttit kvalitehtav ja sihkarvuodav
Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta Ájgge: 2009-2010
Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá.
Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra.
Iehtjádij siegen liehket
Lassánibme 2014-jages le 1 897 000,-.
Madin åhttse dåssju máhttá dahkat ráddjidum bargov bajeldisás, máhttá guoradallamrievtesvuodaj æjgát boarrit gæhttjalimijt ja rájgijt ednamin råggåt.
Diedádusán åvddånboahtá vijddát da ájnnasamos hásstalusá ráddidusá politihkkaj sáme sebrudagá hárráj.
Divvun-prosjekta le åvddånahttám giellaviehkkenævojt namálattjat elektråvnålasj tjállemviehkke, korrektuvrraprográmma ja pedagogalasj prográmma iesjguhtik sámegiellaj.
Maŋemus guokta jage li dáj æládusáj barggosaje binnum ienep gå nieljijn tjuodijn.
– Dálla le stuorra luohkko guolijs.
gåvådit nærvva- ja hormonsystemav ja gåktu da stivrriji rubmaha prosessajt
Jus mánná njamáduvvá jali biebmaduvvá ruvsajn
sierraláhkáj le ájnas oadtjot ienep vehin ådåsap gåvåv sáme gielaj diles ja vidjurijs åvddånahtátjit merra- ja márkkosáme guovlojn ja julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
Kulturæládusá li akta lánda geldulamos ja jåhtelamos sjadde æládusájs.
Jagen 2007 sjaddin bájkálasjkåntåvrå Divtasvuonan ja snåasán nannidum avtajn journalistajn goabbák, juoga mij le buktám ienep sisano ja geográfalasj valjesvuodav sáme ådåssáddagijda radion ja tv:an.
Åhpav: Dållå
Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen.
Le val gudi patientav sujttiji gudi oadtju nubbe nuppijn patienta varresvuoda jali persåvnålasj vidjurij birra ságastit.
Mij le iesjvuosteldiddje le ahte sij gudi li binnemusát dálkádakrievddamijda vájkkudam li sij gudi álgo rájes ja garrasamos sjaddi gierddat.
Ienemus lena fálli åtsådimev ienep juohkusijda 40 ja 74 jage gaskan, valla goassa gåhtjoduvvá ja man guhkev åtsådime målsut.
Sámedikke nuorajnammadusá ja vuorrasijráde vuorddámusá suohkanijda, SUPU ja vuorrasijráde baktu
Bierri dagáduvvat sierra Girjje 4-jagágijda nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj hiebaduvvam sáme girkkoiellemij.
Sáme li Vuona álggoálmmuk, ja bårggemáno 9. biejve le sáme slávggimbiejvve.
Sámedigge
Doarjju vuostasjviehkkekursav ællobargguj / Varresvuohta / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
Sáme álmmugin le almma rievtesvuoda buorre åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielajn.
Almoduvvá guoradallam- ja dutkamdahkamus bielnupjáhkásasj jahkevirge sissŋelin.
Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit..
Æjgátságastallama li aktisasjbarggoarena
dahkat gähttjalimájgev, mij la gå dåktår jali skihpasujtár hähttu gähttjon årrot gitta gålmå jahkáj, ja sierralágásj plána vuododuvvá dan ájgen
Giella dán jårggålum tevstan máhttá aj árvustalladuvvat.
Máhttet låhkåt le dánna låhkåt berajnammadusájt.
Sámedigge gåhtjoduvvá aj rijkajgasskasasj prosessajda árbbediedoj birra ja le oassen Vuona delegasjåvnås ja gárvedimijs dákkir tjåhkanimijda.
Jus ij buorrána jali guopparinfeksjåvnnå ruoptus boahtá dájvvábut gå guokti jahkebälláj de luluj vat aktavuodav válldet nuorraduostudagájn, lijkke- jali sjiervveduostudagájn jali varresvuohtaguovdátjijn viehkev oattjotjit.
Oahppe gudi eksámav sámegielan privatisstan válldi.
Åhpadiddje ja oahppe dahki sjiehtadusáv gånnå ja gåktu guládallam galggá klássalanján.
- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Svieriga rijkalasj unneplågo
- Dát guosská rijkajgasskasasj álggoálmmuksolidaritehttaj.
Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij.
Dásse 1-7
Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta.
Danna la læhkám ávkálasjvuohta nubbe nuppes mij la buorijt buktám juska la sierra dahkamusá ja goabbák åvdåsvásstásebrudagán.
Vijddásappot miejnni nammadus bierri árvustallat ásadit sierra kontåvråjt Rørosan, Roandemin ja Råmsån aktisasjbarggon varresvuohtaviddnudagáj dáj guovlojn.
Duodden jådediddjáj de hæhttu mánájgárddeæjgát aj psykososiála birrasav vuorodit.
De le tjielgas Sámedigge galggá ájn buorep bargov dahkat julevsáme giela åvdås.
Dujna viessop, vájaldip ja lip.
Seksav adnet máhttá årrot vuogas, suohtas ja geldulasj.
Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje.
Ž Goassa mierredihpit gut bálggiduvvá ?
Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj.
Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna).
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Dibde oahppijt gulldalit musihkav, gæhttjat gåvåjt jali dali nav.
Vuona oajválattja e huoman máhte sirddet ierit bajemus åvdåsvásstádusáv sámegielas sámediggáj.
Luonndo le almatjijda ávvon ja adnon vatteduvvam dán væráldin.
Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås.
Náv ORIAv aná Anátjit ORIAv vuostak ietjat luojkken tjáleda.
Sámelága giellanjuolgadusáj milta le ájnegisáj riektá sámástit ja sámegielav låhkåt vattedum vissa geográfalasj guovlojn.
Ulme galggi gájbbadusájt buktet oahppáj, valla aj gájbbádusájt oatsodibmáj æjgádijs ja åhpadiddjijs.
Oassálasstet ájn buorep aktisasjbargguj sáme dájddárij ja sáme kulturinstitusjåvnåj gaskan
Giellaguovdátjij ruhtadille hæhttu tjielggasit buoreduvvat jus galggi bessat guhkesájggásattjat plánit bájkálasj sebrudagáj dárboj milta.
Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit.
Jali ållessjattuk máhttá mánáv ståhkusij vas máhttsat jus loabet ij ilá ålov galga mierredit dá bále.
adnet digitála ræjdojt gå diedojt le åhtsåmin, ja ræjddon gå tevstajt le dahkamin
Moadda tjoaggulvisá álu aktijbarggi ekonomalattjat ja tjuottjodime hárráj girkkoaktisasjvuodan.
Máhttá nåv vájvve vajku majt dahká vaj ij vat goavgeda. De máhttá goavgedit balos goavgedittjat.
Fylkaålmmå koordineri ja álgat åvddånahttembargov suohkanijn ja mánájgárdijn ja katisasjbarggá sámedikkijn ásadit sáme mánájgárddekonferánsajt.
Dárbo li 75,4 millijåvnå doajmmaj ja 24,6 millijåvnå stuoráp vædtsakoasstemij.
Æjgádijda ja iehtjádijda máná birrusin vierrti látjeduvvat fálaldagá nav vaj sij oadtju sámegielav åmastit sæmmibåttå gå mánná sámegielav oahppá mánájgárden ja skåvlån, ja nav máhttá mánná doarjjagav oadtjot ietjas giellaåhpadusán.
- Moadda álggoálmmuga niejdeduvvi ja doalvoduvvi ja dárbahi mijá doarjjagav ja duodastimev.
Gujddit sujttobarggijda
Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat.
Sámedikken le åvdåsvásstádus ja oasseåvdåsvásstádus moatte dåjma åvdås.
Ájnas le aj barggat rekrutteritjit nuorajt sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn varresvuoda- ja sosiálafágalasj åhpadusáv váldátjit.
o Oassálastijma Vuona delegasjåvnnåj Københámnan, Cancunin ja Durbanin åvdåstiddjijtjåhkanimijn AN:a dálkádakkonvensjåvnå aktijvuodan, sihke politihkalasj ja háldaduslasj dásen.
27. rahk 2012
E-poasstaadressa li giele@samediggi.no ja giella@samediggi.no.
Artihkal 10
Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs.
Dát guosská gájka sámegielajda, valla sierraláhkáj oarjjel- ja julevsámegiellaj.
Mij le aktisattjat dáj fálaldagáj gaskan, le gå li ienemusát addnij duogen.
Jienastibme
Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan
Oajvvesuorggáj gulluji åvddånbuktemvuoge dagu girje, teáhter, filma, avijsa, musihkkavideoa ja ådå digitála åvddånbuktemvuoge.
§ 6 Ánjavuopmi Tromsa fylkan
Luojkke ietjá bájkes rijkan máhtti buoremusát mijás luojkkat ietjasa lagámus girjjevuorká baktu.
(ca. 3 sidor)
Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot.
Bájkkenammabarggo Sámedikke nammadievnastusán le vuostatjin namájda rádijt vaddet tjállemvuohkáj.
Jagijt 2009 ja 2010 tjadáduvvin rádádallama Guolástus- ja merragaddedepartementa ja Sámedikke gaskan Merragáddenammadusá árvvalusá tjuovvolime gáktuj.
Åhpadusministar bálkáv gálggi, ja vuojttoskåvllå oadtju 250 000 kråvnå.
Gávnnuji ållu binná bájkálasj sebrudagájs gånnå sámegiella le vuojnnusin bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan ja li aj avtgalles fámilja gejn le sámegiella sijddagiellan.
Åhpadiddje máhttá vuostak juohkka åvtå æjgátpárajn ja maŋŋela oahppijn ságastit.
Duosstomin værámusáv iellemin, ulmutja vuosedin buoremusáv ietjastisá.
Stuorra berustibme Giellanammadusá bargguj / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
Oajvvesuorgge kultuvrra ja modellerim vaddá åbbålasj perspektijvav matematihkka fáhkaj.
Ánoda duodastusáv dasi ja tjále aj / åtsålvissaj.
Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis.
Diedáv guhka manno le læhkám skåvlåv dåhkkidum oadtjot.
Håhkkånimsajijn ja sårmmesajijn gávnnut ?
Dav vuoset evaluerim mav Norut Alta – Áltá le Sámedikke åvdås dahkam.
Dát kapihtal tjielggi mánájgárddeæjgádij, jådediddje ja pedagogihkalasj jådediddje rållav mánájgárden.
Konferánssa álggá bierjjedagá moarmesmáno 31. biejve kl.. 14:00 Quality Hotel Olavsgaardan Oslo ålggolin ja låhpaduvvá sådnåbiejve biehtsemáno 2. biejve.
Danen máná dárbahi liekkos, sensitijva ja arvus mahtte huvsov mánájgárde barggijs.
Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj Máná li riegádam sosiála, ja ållessjattugij ja iehtjádij guládalli sihke rubmahijn ja gielajn.
Thomas oahppá Manila birra.
Valástallam
Ihkap Liv, gå moaret gå Vilde dinosaurav válldá, sjaddá gássket ja ruohkkat.
Majt buohtjaskuovdo máksi ?
Ienep diedo hálla birra ja ma dåhppe gávnnuji oattjo bæjválasj jådediddjes Tommy Hæggernæs, tel. +47 908 77 868 jali Sámedikke guládallamdirektøras Jan Roger Østby, tel. + 47 481 44 696.
Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudahka vásstet aktijdit ráddidusá sáme- ja nasjonála unneplågoálmmugij (rom, romani, guojna, juvdá ja miehttsesuomaga) politihkav.
15,1 millijåvnå ådå váksjumguovdátjij.
• biednikviehkke asstoájggedåjmajda jali juoga ietján
Mujtto viessomij.
Mij la dáj moalgedimij sisadno ?
Unneplågogiella l meängiella.
Dåjmalattjat oassálasstep bargguj nasjonála hiebadamstrategiaj dálkádakrievddamij vuosstij, ja bærrájgæhttjap jut da e sáme berustimijt nievres láhkáj vájkkuda.
Doarjja le aj vattedum gietja almodibmáj juojggusij, guokta almodime åsskotåvnåj ja guokta almodime musihkajn mánájda.
Dát le de oasse vuorasap oahppij åhpadussaj.
Sámedigge oajvvat suodjaluvvam Ceavccageađgiv / Mortensnesav Unjárga suohkanin, aktan bivddoásadusá gåttes Noidiidčearru / Kjøpmannskjølen Báhcavuona suohkanin ja Gollevárri Dæno suohkanin, ja duodden gierggeájggesajijn Ruovdenjunjlovta / Gropbakkengen Unjárga suohkanin merustaláduvvi aktidum væráltárbbesadjen UNESCOa væráltárbbelistan (World Heritage List).
Foto: Karin Mathisen
Muhtem mánájgárde dakkir metodav adni majt gåhttju mánájsága stallamin jali mánájtjåhkanibmen.
Eksábmaj gullu ålles fáhka (140 timer).
H: Jubmel (lip dánna iellemav imájdallame).
Mánájgárdde viertti oadtjot miededimev æjgádijs jus galggi lånudit diedojt ájnegismánáj birra skåvlåjn.
Jus dáv sidá, de galga dav dahkat nav ruvva gå máhttelis gå le diagnosav oadtjum.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sámediggeráde sihtá árvvalusájt ájnas tiemájda ma bierriji ságastaláduvvat Sámediggediedádusán areálajs ja birrasijs.
Diedo máná/oahppe birra bisoduvvá sierra journálan/máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.
Dagá vissásin jut mánná jur dunji ietjas gatjálvisáj boahtá.
Álu vuojnná gå mánná báhkan buollá.
Stáhta lådnakássa l ásadam sierra årnigijt sidjij gudi normieriduvvam ájgev ållidi, la li aj sierra årniga sidjij gudi Nuortta-Vuodnaj barggagåhti åhpadusá maŋŋela ja sidjij gænna li sámegiella fáhkan.
Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit.
Sámedikkeráde Ellinor Marita Jåma ja ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud libá ávon gå gielladåjma ma li jåhtuj biejadum li buorre båhtusijt buktám, sierraláhkáj oarjjelsáme guovlojn.
Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit.
Akta vejulasjvuohta le ráddiduskvartálav tsieggit dagu lij åvddål snjilltjamáno 22.
Ij goassak galga tjulástallat ja hånglit gå ietjá ulmusj dav sihtá.
8. kapihttalin tjielggiduvvá nammadusá oajvvadus ådå organiserimij giellaguovloj ja suohkankategoriajda mij juo la åvddån biejaduvvam oasserapportan.
gåvådit gåktu muhtem dábálasj batterijaj ja boalldemsellaj doajmmi ja aneduvvi
Sosiála máhtto le tjoavdos hávsskes mánájgárddáj
Ekonomiddja (nuppát (2) jage)
Ragátmáno 18 b. li gájkka sebrulattjajn gudi li 16 jage dävddám ja li álmmuktjáledum Svierigin máhttelis bájnatjit gudi galggi oadtjot åskov Svieriga girkkov boahtte niellja jage stivrrit.
Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá.
Homoseksuálakvuohta l gå gierru jali seksuálattjat lijkku ulmutjij sämmi sjiervijn.
Lahka rijkalasj unneplågoj birra - Länsstyrelsen i Stockholm
Dát buktá dádjadusáv jut sáme kulturåvddånbuktema galggi åvdeduvvat árvulasj vuogij milta, duola dagu jut árbbedábálasj gápte tjuovvu familjav ja gåsi ulmusj gullu, valla sáme hábmedimobjevta dagu tjiebetlijne, biktasa ja herva li sadjihin juohkkahattjaj.
Aili Keskitalo:
Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt.
Kapihtal 1 åvddånbuktá visjåvnåv sáme girkkoiellema gáktuj Vuona girkkon ja tjielggi plána duogátjav ja hámev.
Boatsojguohtomsiebrreráde ássjijt mierret ieneplåhkomärrádusájn (binnemus ieneplågujn).
Sámedigge barggá dán åvdås:
Moadda tuvsán bágo li juo tjoahkkidum ja dássta galggá báhkogirjje sjaddat.
Sámedikke kultur- ja valástallamstipænnda galggá måvtåstuhttet sáme nuorajt sebratjit dájddaj, kultuvrraj ja valástallamij.
291 millijåvnå lijggegålojda Ráddidushuodnahijda
Fáhkaguovllo sisadná moalgedimvuogijt degu gåvvådájdda, dájddaduodje, musihkka, dánssa, drámá, giella, girjálasjvuohta, filmma, arkitektuvrra ja hábbmim.
Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj «aleš jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven.
Oajvvesuorge guovdátjin le dádjadit, árvustallat ja ájádallat njálmálasj ja tjálalasj åvddånbuktemvuogijt ja iesj dahkat ja åvddånbuktet duov dáv tækstatjerdav.
Álu moattes fuolken jali åvddåskåvlån skihppáji.
Gåvvå (Flickr)
Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat.
Máná åvddånahtti ståhkammáhtudagáv
Majt buktiv ?
Rádeájras Vibeke Larsen oassálasstá vuona delegasjåvnnåj AN:a nissunkommisjåvnån (CSW) ja nissunbiejvev New Yorkan ávvudallá.
Stáhtabudsjehtan oajvvat Ráddidus stuorra juollodime ma li tjanádum ráddidushuodnahij bombeládadallamij snjilltjamáno 22. biejve 2011.
Åvddålijguovlluj bargge gæhttjali modellerit ja åvddån låggŋit ietjá vuogijt ma luluji vejulasj strategijan mánnáj maŋenagi.
Ragátmáno gietjen Tråmså ja Finnmárko fylkamánne sáddi diedojt akkreditierima hárráj.
Dála li muhtem dago majt máhttá gähttjalit.
Máhtti vuojnnut röntgengåvåjn ja gåvå boasstot dádjaduvvi bårredávddasjattalvissan.
Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum;
Ådå testamænnta le aj julevsámegiellaj jårggåluvvam, ja muhtem rámmáttevsta li oarjjelsámegiellaj jårggåluvvam.
Jubmel, dån vaddi midjij iellemav ja le jáhttám mijá lunna årrot viessomin ja jábmemin, ájggáj ja ihkevaj.
Madi ienep girje li sadjihin, dadi ienep låhkåm máhttá sámegiellaj sjaddat.
OAHPPOPLÁDNA – IEŊŊILSGIELLA
buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn
gåvådit ulmutja rubmaha åvddånimev sahkkidimes ållessjattugij
Dagástallam.
http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf
Sámegiella lea čaffat !
Gáhtu gus guopparinfeksjåvnnå jus vuojddá vuollevájmov yoghurtajn ?
Vuona stáhtta le ásaduvvam guovte álmmuga ednamij nali.
Máná galggi hásstalusájt oadtjot ma li hiebadum ietjasa åtsådallamijda, berustimijda, máhttuj ja tjehpudahkaj.
– Viehka ávvusav gå Raavrevijhke suohkan sihtá oassálasstet oarjjelsámegielav åvddånahttet ja åvdedit, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji.
Dát subtsas dan fámo birra mij dájdan máhttá liehket, ja daj måttij hieredusáj birra ma mijá duosstelis dájddárij baktu boarkkiduvvi, uddni åvdåstahttemin Dáiddadállu:s mij ållagasj vuojnnusij boahtá akta dajs stuorámus dájddárkollektijvas, ij dåssju Sámen, valla aj dáttjaj rijkaj.
Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin.
Stáhtusav låggŋit
Ájnas le jut dá dokumenteriduvvi ja vuorkkiduvvi ájnas oassen sáme kulturárbes ja vuodon vijdábuj åvddånahttemij sáme terminologian.
Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit.
Áhttje mijá guhti le almen.
gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li muodugattja ieŋŋilsgielan ja ietjas iednegielan
Dát la árbbedábálasj bisodimvuohke mij la guhkes ájgijt anedum gárvedittjat guolijt gatsostibmáj.
Dát mærrádus buktá konsulterimvælggogisvuodav ILO 169 art. 6 milta rievtesvuodav oassálastátjit almmulasj rievtesvuodaj háldadimev mij guosská luonndoresursaj adnemij, háldadibmáj ja bisodibmáj ILO 169 art. 15(1) milta.
Gålmaktes Jubmela namán.
Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela.
Unnemusá tjierru. Petter vuolpos gitta anet, ittjij diede nav sjaddá.
Aahkavaeriev Svaipa och Grana tjielde oadtjoba ávkkit ájgen moarmesmáno 1. b – gålgådismáno 15. b. ja Ildgrubena ällosujttimdajvav gålgådismáno 16. b. - vuoratjismáno 30.b..
Subtsastiv mánájn lidjin moadda berraha Vuonan, ja jut sij ettjin máhte amás ulmutjijda lusi biejaduvvat.
Juohkka sajen ulmutja barggi vájkudittjat ja buoredittjat sijá viessomav.
Gájbbádusá máhtti oahppijda ietjá láhkáj gå tabellan vuoseduvvat.
Bajedimvuoge Sámen Dålusj subttsasa
Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit.
Vuorddemusá bargge- ja barggovaddeorganisasjåvnåjda giehtadaláduvvi oassekapihttalin 5.18.
stuoramus juogos le Lulle- ja alle-Finnmárkon ja nuortta-Tråmsån.
Jáhkkoiellemin la ájnas ulmusj diehtá gut sån le ja dåbddå jasskavuodav ietjas identitehta hárráj, de dát máhttá giehpedit iellemav
Ietjá dåjma
Dát la buktám slájvvim sisŋeldis regulierimdåjmajt majt boatsojsujtto dábij milta la adnám, duola dagu álgadum aktisasj guohtomednama ja sijda/konsesjåvnå ma vat li buktám lasedam gilpustallama guohtomednama nanna ja posisjonierim boatsojlågoj.
Báhtarin várrijda ja nav de bessin værámusás, ja da gudi báhtsin ja båhtin ruopptot evakuerimis tsieggigåhtin vas ietjasa sebrudagáv.
Jurissta Ingrid Midtgaard jámij gå AN bombiduváj Nigerian.
Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj.
Justijsadepartemennta ja Sámedigge li rádádallagoahtám miehttseduobmoståvlå nammadime vuoksjuj.
Ráde máhtti ruvva rievddat.
Gártjedam miellaguotto jut sáme næjtso ja nissuna galggi hæhttut gierddat vahágahttemav ietjasa lagámusájs hæhttup dåssjidit.
Máhttá akta goassa oasev allamáksodáhtábásas ádnot birra makkir diedo ietjas birra gávnnuji ja mánáj birra gejda la sujttoaddne.
Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget
• láhtjet dilev sáme tv ja radio sáddagijda sáme-giellaj
Sámedikke ájnnasamos vædtsak dán bargon le ekonomalasj vájkkudimnævo, valla aj vájkkudimmáhttelisvuoda ma li miján guládallama, aktijvuoda ja aktisasjbargo baktu ietjá almulasj oajválattjaj.
Vijddábut li juollodum 20 millijåvnå Statsbyggaj muhtem prosjekterimbargojda terrorládadallama maŋŋela.
Háldadimfábmudahka dáj lágaj baktu le Norges Vassdrag og Energidirektorat (Vuona tjátjádak ja Enerigijadirekroráhtta) ja Direktoratet for mineralforvaltning (Minerálajháldadim dierektoráhtta).
Ájnas le bargge dættov biedjá juohkka ájnna mánnáj oahpásmuvvat.
5.4 Guoradallam
Bargge galggi vijdedit ja åvdedit mánáj berustimijt ja vaddet mánájda målsudahkes åtsådallamijt ja vásádusájt.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Prosjækta jådeduvvá Suoma Sámedikkes.
Mánnodagá - bierjjedagá 08.00-15.30
– Miján li dálla guokta suohkana gånnå sámegiella l ieneplåhkogiellan.
Hievvi buohtjaskuovdov ruhkelihttáj.
Digitála tjehpudagáj åvddånibme luonndofágan manná álgos buktet digitála ræjdojt adnet gitta ienebut iesjrádálattjat ja dájdulattjat válljit digitála gáldojt, vædtsagijt, mediajt ja diedojt
Binnep barggosaje
Ane Internet Explorer 11. Ienebuv næhttalåhkkij birra.
Nanni ælloniehkij máhtudagáv
Doarjju guovllomedisijnalasj guovdátjav Divtasvuonan
Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit.
Ienep diedo konferánsa birra:
Oajvvada dåjmav jali organisasjåvnåv, mij vuohkasit adná ja tjalmostahttá sámegielav (-jt) bæjválasj dåjmas.
Barggodepartemennta oajvvat sámedikkeájrrasij ja suohkanij ja fylk asuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnå beras luluj ådå álmmukoajo álldarpensjåvnnåj hiebaduvvat.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Niejdajda gávnnuji aj tablehta, nåv gåhtjodum vagitorium, majt guodnáj tjuvdij tsåggå, ja vuojdas majt tsirggu sisi unna plásstatsirgunijn.
Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj
Budá lidjin Jubmela tjuoldedum álmmuga, israelihtaj, iellemnjuolgadusá.
Jådediddje
Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat.
Giella le ájnas guládallamij Nahkat ietjas rájájt biedjat navti jut giedajn ganugahttá jali javllaj jus le juoga mav ij lijkku, le ájnas guládallam tjehpudahka mánájgárde árkkabiejven.
Ajtu moaddása buoragit mujtti mij dáhpáduváj moadda jage åvddåla.
Sáme Allaskåvllå máhtudakbirás la ájnas bájkálasj, regonalalasj ja násjonála åvddånahttem ja rievddamprosessaj.
Juohkka ájnna åhpadusmihttomierre vierrdi tjielgga, ja oahppe vierddiji máhttet dajt itjas iesjárvustallamin adnet.
Nuorajskåvlån la máhttelis ságastallamijt klássarádetijmajn gárvedit.
Demokratiddjan ieneplåhko mierret.
Ådåájggásasj sebrudagán le dárbulasj máhttet háldadit duov dáv mediav ja tevstajt majn li ållo ja moattelágásj oase biejadum aktij degu tjála, jiedna ja gåvvå ja sæmmi bále vuojnnet aktijvuodav giela ja árbbemáhto gaskan.
Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi.
Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna
Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit.
Dárojduhttem. 1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra.
Bálkká vatteduvvá giellaváhko ásadime aktijvuodan gålgådismáno 24. b. Kárášjågån.
Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná.
Gut Sámediggáj bæssá?
luohkko buorre oahppamnævojda
Dárbbo sáme giella- ja kulturmáhtudagás giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.2. Tsuojggiduvvá sáme giella- ja kulturmáhtudagá nannidibme le dárbulasj sihki bájkálasj girkko ja ållesgirkkolasj perspektijvan.
18. doajmma Rekrutterimratjástibme Finnmárkon – niehkovigge
Ietjá suohkanijn máhttá suohkanstivrra/stádastivrra mierredit sámegiella galggá dárogiela dássásasj ålles jali oasátjijn suohkana háldadusás.
Tjuojadibme
Rumáj, seksualitiehtta ja rájájt biedjat
Duodden dasi mij le nammadum badjela viertti lisstaoajvvadus:
Ráddidus tjadát oajvvadusájt ma li oadtjum ieneplågov Stuorradikken, duola dagu adnet ienep rudájt skåvllåj, varresvuohtaj ja vedjajda Vuonan.
Stáhtabudsjæhtta almoduvvá mánnodagá kl. 10.
Galggi mánájt ålles ájge gehtjadit, ja de hæhttuji liehket gåhtsemin.
Boahtteájggásasj ja ådåstuhtte æládusåvddånibme årromav nannitjit
-Mij galggap ietja háldadit ietjama kultuvrraárbev.
Værmádahka galggá ásaduvvat åhpadiddjijda gænna le sámegiela guhkásåhpadus.
Aktisasjbarggoguojme sihti tjårggit álmmuga guollimriektáv lága baktu dåhkkidimijn ja guoddelis háldadimijn guollimluohkojs.
Dá mærrádusá li dagáduvvam váni Sámedikkev diededimes jalik almma rádádallamis.
Dij lihpit guovdásj huksoulmutja mánájda gudi oahppi gå ståhki, ja ståhki gå oahppi.
Älla dal nåv ålos gudi máhtti ietjas buoremuslávllagav gitárrajn spieledit váni diedek gåktu akkordav válldá, jali ij la åbbå instrumentav adnalam.
Amen.
Praktihkalattjat stáhta oajválattja mierredi man láhkáj sáme galggi bessat guollit viessomuhán oassen.
Sáme máná dáro mánájgárdijn máhtti oadtjot sáme giellaåhpadusáv.
Jahkásattjat sulle 10 000 ådå ulmutja skihppáji.
Virggáj dættoduvvá mássjkisvuohta, berustibme politihkas ja siebrrebargos, duodden aj tjállemmáhtudahka.
Åhpav: Tjáhtje
Guovllo B oadtju Laevasa tjärro ávkkit ájgen ragátmáno 15. b. - 30. b. ja Skjomena ällosujttimdajvva gålgådismáno 1. b. – biehtsemáno 14.b..
-Sámegiela li dætto vuolen dáj lándaj oajvvegielajs.
Julevsámegiella BarggoJulevsámegiellaKultuvrra & asstoájggeRiektáStipenndaVarresvuohta
Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta.
Sámedikkeráde la juollodum 165.000 kråvnå prosjæktaj gárvedit ja almodit ubbmemsáme báhkogirjev gånnå li 4300 ubbmemsáme bágo.
Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv.
Vuojnnusij buvtátjit dav
Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum; sámegiella.
Danen le dárbbo nannusap ratjástimes sáme gielaj hárráj.
UMO – nuorajduostudahka värmmádagán
Maŋŋela máhtti divna buohtastahttet ietjasij jårggålimev girjjetevstajn.
Riekknim luonndofágan le aj máhttet buohtastahttet, árvustallat ja argumenterit merustallama, båhtusa ja åvddånbuktema li duohta.
Ij le vuogas bádan vaddet, ja ij le dåhkkidahtte iehtjádijt vahágahttet vaj báktjani.
Duogásj kampánnjaj Sjávodisvuohta gåddå
Rijka moatten vuodoskåvlå alemusklássan- ja gymnásaskåvlån gávnnuji skåvllåhärrá ja diakona doarjjan oahppijda.
Álkkemus vuohke le håjggådit tjalmanav ja de javllat tállav majt vuoset.
Feber hos barn - vad kan man göra själv ?
Barggo dåjmaduvvá dajn gudá stuoves barggojuohkusij tjadá masi tjuovvovasj prográmmasuorge gulluji:
Sujna li buorre båhtusa Artic Winter Gamesijs ja moattet ietjá gilppusijs.
Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis.
Mánájgárdde æjgáda hæhttuji vájmmelisát åhtsåt sámegielak barggijt gå almodi mánájgárddevirgijt.
Válde aktijvuodav fásstadåktårijn jali suohkana badjelgæhttjojn váj oattjo ienebut diehtet.
Danen la sieldes ájnas juhkusav vaddet juo infeksjåvnå álgo rájes.
Guoradallat gielav anon
Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv.
Sáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadus mastarijn, 1-7 jali 5-10
Divna bágo li julevsámegiellaj ja dárogiellaj.
De nuolat, agev gievkanin nuolat.
New Amigos Online vaddá åhpav juohkkahattja milta aktisasj dahkamuháj baktu nehtan.
Tsiekkadusá tjuodtju, valla hæhttuji divoduvvat.
Uddni le juo goalmát biejvve dallutjis, ja muhtem nissuna mijá siegen li mijáv alvaduhttám.
Lågå ienep UNESCO birra dáppe
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sáme bibliografijja
Vájku návti sjattaj, de presidænnta Aili Keskitalo vuojnná Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta l huoman vuorodam sámegiela nannimav.
Uddni tjuodtjobihtit dánna guorralakkoj.
Dá gålmmå guovlo li aktan Ceavccageađgi / Mortensnesajn varangersámij dålusj adno- ja årromguovlo, dassta aktisasjnammaVárjjat Siidaværáltárbbesadje.
Dat ij le sebrudahttem.
Julevusámegiella / Lulesamiska
Uddni le sån báhtjasj buorre mielan Lillehammerin.
Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá.
Buorre ja friddja guollim la, ja dat la dahkam gássjelis duosstomvidjurijt.
Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda.
Åhpaduslága § 4A-1 milta le ållessjattugijn rievtesvuohta hiebaduvvam vuodoskåvlå åhpadussaj.
Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk.
Dát ij la giehtjen dåhkkidime oajbbomis, valla ienebut joarkka.
Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev.
Guovdásj premissan prosjevtan li sáme varresvuodabarggij vádne.
Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen.
Sáme mánájgárdijn galggá dat barggo tjanáduvvat sámegiellaj, kultuvrraj ja árbbediehtuj.
Dan diehti vierttiji oajválattja juollodit nuoges ekonomalasj luohkojt sáme kultuvrraárbev Norsk Folkemuseumis ja kultuvrrahiståvrålasj dávvervuorkás (UiO), javlla Sámediggeráde ájras Henrik Olsen.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
58. doajmma Sáme njuolgatjállemvædtsak
Dási gulluji aj dåjma ma sihkarassit mánná åhpaduvvá sámegiellaj ja dav oahppá.
Nállo l moadda millimehtera diamehterin.
Giellaresurssaguovdátja sjaddi sierraláhkáj ájnnasa sámegielak mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahkaj.
- Vuodnaguollimnammadusá ájrrasa ájrasti guhtik aktu ja tjoahkkáj buorre ja ájnas máhttudagájt mij gullu guollimijda, háldadimijda ja sebrudahkaj.
25% värmmádakkursa 4-5 lávke
Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit.
Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá.
Oasseulmme le vijdes ja buorre valástallamfálaldagá sáme álmmugij.
Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj.
Ålles konferánssa njuolgga internehtan sáddiduvvá.
Tjoahkkáj lidjin 116 oassálasste, ja dájs båhtin 48 oajvvadusá.
Åvddål gå gähppá li ållåsit åvdeduvvam de li sierraláhkáj rasje suovvaj.
Gå dåbddå de adná detáljajt birrasin viehkken mujttet.
Danen Kulturmujttolága njuolgadusá ållagasj dán asstoájggedoajmmaj guosski.
Sáme sebrudagán le dát vuoras æládus juo, ja danna le buorre potensiálla.
Sámediggeráde Mariann Wollmann Magga doajvvu prosjækta luluj sáme mannoæládusrahtjamav nannit.
Ållo berustibme le ådå koronavirusa birra.
Sámijn li moattelágásj rievtesvuoda: ájnegis ulmutjin, sierra álmmugin ja álggoálmmugin.
Barggojuogos lij oassen bargos man boados lij AN:a ållestjåhkanibme mierredij AN:a tjielggidusáv álggoálmmugij riektáj hárráj 2007:n.
Barggijbelludahka
Sámedikke juollodimij lasedibme 2008 rájes li 12 millijåvnå boahtám Sámedikke ájnas rolla diehti sámegielaj åvddånime bargon.
Válde val kopijajt fáron dåhku gåsi ájádalá barggagoahtet.
h.: Jubmel, duv gijttep NN:a åvdås ja gå suv / sijáv gieresvuodanat guottá.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Duodastus jut dujna l sámegiella fáhkasuorgen jus illa studænntan avtan sáme vuodoskåvllååhpadusán
Hähkka p-tablehta de ij boarkki iesselisvuodav ja danen ij la sämmi gå abårttå jali nåv gåhtjoduvvam abårttåtablähtta.
Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev.
Sámedigge sihtá adnet moattelágásj æládusiellemav mij la bissel goappásj sjiervijda.
Gänna le jienastimriektá jienas gålmån jali nieljen válljimijn, d. j.. Girkkotjåhkanibmáj, stiftafábmoduvvamijt ja avta jali guovte bájkálasj orgánaj. Duohke dasi le jus tjoaggulvis gullu girkkoaktisasjvuohtaj jali ij.
- Oarjjel- ja julevsámegiela li ållu rasjes dilen, gáhttjo l dåjmajt jåhtuj biedjat dájt gielajt bisodittjat ja åvddånahtátjit.
Gå li dárkkelit guoradallam riektásihkarasstemordinigav háldadusán le ráddidus mierredam ij galga ásadit álkkádusoahttsev.
Árvvedahtte la sáhka lagáp ja guhkep ájggeperspektijvan.
Vuoseda divna ássjijt
Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni.
dádjadit oajvvesisanov rijmajn, gáritjijn, lávllagijn ja subttsasijn
Gåktu bässá guopparinfeksjåvnås ?
Boahttsu anoduvvi fievrrimijda, mielkke- ja bierggobuvtadibmáj.
Nav ruvva boahtá, ja juo l de vassám.
Dasi hæhttu sáme allaskåvllå hiebadit, ja rievddat fálaldagáv ájggáj ja bájkkáj.
Penšuvdna dinejuvvo go várrejuvvo mearriduvvon proseantaoassi sámediggeáirasa dahje álbmotválljejuvvon áirasa buhtadusas.
Mijá diedádus le sámegiella le ájnas ja ávkká.
Ráddidus dán prográmma joarkkaåvddånahttemav doarjju 170 000 kråvnåj.
Máhttá gatjádit mánás iesj jus sujna li oajvvadusá.
 Giellaguodde aneduvvi dåjmalasj ressurssan giellaåhpadusán ja iesjguhtik giellaárenán.
Dádjadahtes gierddama hiejteduvvin.
Muhttijn bielljetsuodtsa luottan ja låsjkos gålggå gullotjadádahkaj.
h.:
Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization.
Vuonan lip juo guhkás boahtám CDB:a artihkkal 8(j) implementerimin árbbediedo birra Luonndovaljesvuodalága tjadádime aktijvuodan, gehtja sierraláhkáj § 8 (máhttovuodo), valla aj § 1 (ulmme) adno ja suodjalibme vuodon sáme kultuvrraj ja § 14 (sáme berustimij dættodibme) dasi guosski.
Barggojuohkusin li åvdåstiddje Vuona ja Svieriga sámedikkijs, Svieriga sámij rijkkalihtos ja Vuona ællosámij rijkkalihtos.
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Sámedikke pládnabagádus
Formálalasj mærrádusá vilá stáhtalasj oajválattjajs ja Stuorradikkes dagáduvvi.
Iv gåjt mån diede, muv konklusjåvnnå le dáj ájadusáj baktu le at sihke mån ja institusjåvnå lij sjaddam viehka ålov 1989 jage rájes.
Sáme festiválla li ájnas ariednán ja æjvvalimsadjen dájdav ja kultuvrav sáme álmmugij gaskustittjat.
Ietjá máhttelisvuohta le guhkásåhpadimoahppe máhttá tv barggen ja diededit sierra dáhpádusás sáme árbbedábálasj æládusás.
Valla dendro-ájggemerustallamvuogijn – jahkegærdojt ájggemerustallam – máhtij merustallat juhte skiedjá duodaj la tsieggidum birrusij 1845/46, ja ælla nav vuojga ietjá sáme tsiekkadusá nav oabmása.
Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes
Dan tjåhkanime maŋŋela Sámedigge girjev fylkasuohkanijda sáme guovlon sáddij gånnå bivddij sijáv kommisjåvnå ásadimev doarjjot, ja nav li aj maŋŋela dahkam.
Fáhka galggá åvdedit dádjadusáv ja lájttális árvustallamav ietjas giellaåvddånimes ja dahkat oahppijt diedulasj oassevállden ietjasa oahppamprosessan.
Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj.
Vuona-svieriga boatsojguohtomsåbadibme vuollájtjáleduváj 2009:n Vuona ja Svieriga gaskan ja vuona ja svieriga ráddidusá ájggu dal såbadimev vuollájtjállej lagámus ájge.
álggembágo 1 Dån guhti le sjivnnjedam väráldav ja gájkka danna, guhti le alme ja ednama Härrá, dån i åro tiemmpelijn ma almasjgiedas li tsieggidum.
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti mihtoj, mihttomierrejåksåmgájbbádusáj ja reklábma- jali vuobddemplakáhta sisanoj birra.
Ráddidus oajvvat Vuona girkko biskåhpa boahtteájggáj galggi Girkkorádes virggáj biejaduvvat, ja Girkkotjåhkanibme galggá mierredit gåktu prosessa nominasjåvnåjn, jienastimijn jnv. gitta virggáj biedjamij galggá.
Danen lip dahkam diehtoværmádagáv nammadusá bargo birra ja sierra e-poassta adressav gåsi ulmutja bessi buktet oajvvadusájt midjij, javllá nammadusá njunnjusj.
• registardit tjielde stivrav
2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj.
Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj.
Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadus (SáNuN) la ásadum buoredittjat sáme nuoraj máhttelisvuodav Sámedikke politihkav vájkkudime.
Manen iv la válggakårtåv oadtjum?
Prosjevta ulmij gáktuj galggá sáme filosofijja vuodon sáme mánájgárdij sisadnuj liehket, gånnå duola dagu sáme árvo, luondofilosofijja, giella, kultuvrra, jådedibme ja árbbediedo pedagåvgålasj bargov ja sisanov guoddi.
1.-7. jahkedásijn: 570 tijma
Lijggeájras
Sámedikkeráde l dårjav juollodam sáme giellaprosjevtajda, ja dan bále vuorodam giellaprosjevtajt oarjjel-, bihtám- ja julevsáme guovlojt.
Linnja aj guosská moadda sáme kultuvrramujtojt linja milta.
buohtastahttemárvvo
Ájnnasin le aj láhtjet dilev ja arvusmahttet ienep sámijt dutken sjattatjit ja dutkat ietjas sebrudagán.
Mij lip aj åtsådallam, Ednambarggo- ja biebbmodepartemænnta la dárkestam ja fámoduhttám mærrádusájt boatsojæládusstivran bajemus boatsojlågoj birra, ja tsuojgodam boatsojæládusstivrav giehpedimplánajt mierredittjat.
Suohkana galggi nammadit koordináhtorijt pasientajda gudi guhkesájggásasj ja moattelágásj dievnastusájt dárbahi.
juorbbá.
Dárbbo le ådå girjátjav sáme sálmaj gárvedit Sáme girkkobiejvijda jagen 2013.
Åvddånibme kommunikatijva ja gielalasj tjehpudagáj ja kultuvralasj dádjadus máhttá åvdedit buorep aktan doajmmamav, dádjadusáv ja vieledusáv ulmutjij gaskan duot dát kultuvra duogátjis.
AN:a ållestjåhkanibme mierredij 2010 javllamáno galggi álggoálmmugij væráltkonferánsav ásadit jagen 2014, man ulmme galggá álggoálmmugij riektáj ásadibme, danna aj AN:a álggoálmmukriektáj tjielggidusá (álggoálmmuktjielggidus) mærrádusáj milta.
– I galga javllat Bedder, valla Petter.
Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi.
Råhkålip aktan råhkålvisáv mav (mijá Härrá) Jesus Kristus iesj le mijáv åhpadam:
Petter ådju, gadnjalij nagát.
Ájggemierre fálaldagáv sádditjit la biehtsemáno 7. biejve 2019.
Sámedikke mielas le jáhkedahtte almulasj dåjmadagá e vuoroda sámegiela åhpadusáv ietjasa barggijda.
Jus jårggålimev jali dålkkumav dárbaj, huksaba siebrreráde dav.
Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan.
Buorre háldadusdábe javlli tjálalasj aktijvuoda sámegiellaj vássteduvvi sámegiellaj, ja aj daj bálij gå lága milta ij la vælggogis dav dahkat.
suojnijt suoddat.
oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen.
Jus äjgádij jali sujttoaddnij aktavuodav váldeduvvá de agev iesj vuostak diededuvvá.
Luondo valjesvuohta
Jus muhtemis dajs báktjot, ja nievret viessogoahtá, de soajttá dárbaj viehkev hiejtedittjat dav.
Værroetáhttá ájggu dahkat sjiemájt ja diehtojuohkemav álkkebut sadjihin ietjasa næhttabielijn.
Præssaaktijvuoda
Gieres gájka,
Mij guosská politija- ja guoddalimoajválattjajda, diehtá nammadus udnásj værálda åtsådibme galggá dáhpáduvvat «daŋga sajen» gånnå dáhpáduváj.
Sáme kulturásadusá ma åvddåni fágalattjat ja institusjåvnålattjat.
Jårggålimánulvisáv 14 § goalmát biehke milta galggá vahko sinna ádnot dat rájes gå duobbmo jali märrádus la diededuvvam, jus dakkár ánulvisáv ij la åvdebut ádnum riektáássje jali ássje giehtadaládijn.
Guovtegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá, jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri, vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte.
Muhtem skåvlå ájn åvddånahttemságastallamijt iehketbiejvijt jali iehkedijt tjadádi, valla ienep gå avtan skåvlån gæhttjali ságastallamijt tjadádit skåvllåájge.
Ålles Svierik ietján gå stuorrastáda li ednamdáfo
Soahteålmmåj boahtteájgge Vuona soahteålmmå Afghanistanan galggi 2013:n guovten sajen liehket: Mazar- e Sharif ja Kabul.
(Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav).
Ienebu gulldali sáme musihkav
Pedagogalasj nævoj ma li hiebaduvvam sáme mánájda ja sáme mánágárijda ma tjuovvoli giellabargov mánájgárdijn vádnuhi.
Prosjækta galgga guoradallat gålmå buolvaj giellaadnemav.
Guoradallama ulmme le gåvåv åttjudit sihke gåktu doarjjavuosstájvállde Sámedikke dårjav adni ja gåktu Sámedigge iesj doarjjaårnigijt háldat.
Buorre oare ij suovastit.
– Mij lip ávon gå dán jagásj budsjehtan lip bessam dårjav vaddet mij giellaåhpadusáv åvdet, nanni mánáj ja nuoraj låhkåmav, ja ájn duodden la hiebadum sidjij gænna li sierra dárbo oahpponævojda giellaåhpadusá vuoksjuj, javllá sámedikkeráde sebrulasj Mikkel Eskil Mikkelsen.
Valla aj nuorttasámegiella sjaddá rijkajgasskasasj aktijvuodajn gåvviduvvá ájtodum giellan.
Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat.
Dásse
Guosská buojkulvissan patienta skibádagá diedojda, dálkudimev jali priváhta vidjurijda.
Sámedigge le dájt doarjjum ja sihtá dát tjuovoduvvá láhkaproposisjåvnåjn Stuorradiggáj, ja ahte Stuorradigge dåhkkit guollimriektájt álmmukriektá ja histåvrålasj ano vuodon.
Muhttijn márjju mánán la hállo ietjá juhkusav juhkat.
• Man álu bierri skåvllå ja æjgáda tjåhkanit skåvllåjage birán ?
Doajmmapládna sámegielajda:
Gå mánná báhkan buollá dárbaj hejman årrot skåvlås jali åvddåskåvlås vuojŋadittjat.
Ulmme juollodimij la åvdedit buorre sáme musihkav mij li sadjihin ållusijda.
Barggo-ja sebrudahttemdepartemænnta doarjju prosjevtav 2009 jage.
Universitehtta Tråmsån
Uddni le Sámedikken dát badjásasj åvdåsvásstádus nannit ja åvddånahttet bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij, madin vuona oajválattjajn le åvdåsvásstádus rámmaj sissŋelin åbbålasj nasjonálalasj bibliotehkkapolitihkka sihkarasstá buorre bibliotehkkafálaldagáv divna juohkusijda.
Dat lij vuostasj bále gå sábmelattja lidjin tjoahken bargatjit nasjonalstáhta rijkarjájáj rastá.
H. Guorrasit majt máhttebihtit/galggabihtit dahkat jus vásedihpit muhtem vastet ságas mánnáj jali máná birra.
Nuorajduostudagájn álu kondoma juogaduvvi mávsodak jali vuobdeduvvi álbep haddáj.
Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen.
Diehto galggá mannat fylkasuohkanijda, suohkanijda, æjgádijda ja oahppijda.
Goappák rijka guovdásj, dajvak ja bájkálasj fábmudagá galggi moalggemijt Boatsojguohtomsiebrrerádes viedtjat åvddål gulle fábmudahka märrádusájt dahká ma ällosujttuj rájáj badjel máhtti guosskat.
Strategija:
Gå sgastallamij boadá, de mánnásuodjalusá siegen guoradalá makkár dárbo li viehkes ja dårjas duv familljaj.
Sahte almatjis dåjmadum jubmeldievnno máhttá oajvvejubmeldievnnon basoduvvat.
Aktelasj guládallam ja ságastallam le doajmmaplána bargon læhkám, ja ásaduváj loahppa konsultasjåvnå tjåhkanime sihke háldadus ja politihkalasj dásen snjuktjamáno 31. b. ja vuoratjismáno 17. b. 2009.
ietjájduhttet dárogielbágojt
Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn.
Hiebadahtátjit viesso ja moattebelak sáme kulturiellemij buorre kvalitehtajn
Navti álggoálmmuknissuna viehka gássjelis dilláj båhti.
Oassetjielggadime tjielggadimjuohkusij: Hiebadibme ja binnediddje dåjma Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mij syntesarapportav dagáj: Dálkádakrievddama Vuona arktalasj guovlon.
Makkira lij muv ájádusá Sáme allaskåvlå boahtteájge birra?
Åtså biednikdårjav
– Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner.
Sálmma / Tjuojadibme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Ielle Jubmel, buorissjivnnjeda NN:av ja NN:av sunnu gállasjvuodan.
Jus galggá ájnegis mánájt namájn nammadit, de hæhttu æjgádijs loabev gatjádit.
Lasedum doarjja ájtedum sámegielajda
Åhpadusdirektoráhtta oadtju láhtjet dilev nav vaj dákkár værmádahka ásaduvvá.
diehtá.
Sæmmi bále bessi rollaj ja dáhpádusáj lahka.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Nammadusá:
Sámedigge vattij giesen 2013 biednikdoarjjagav dakkár guovdátjav guoradalátjit.
Sárnnom givsedime vuosstij
Råhkålvis ja dábálamos vuohke jáhkkuj.
Julevsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
Departemænnta aktisasjbarggá sámedikkijn dåjmajt tjuovvolit ráddidusá strategijajt máhttoåvddånahttemin ja rekrutterimi mánájgárddesuorgen.
Rijkalasj unneplågoj giela ja kultuvra galggi suoddjiduvvat ja åvdeduvvat.
Miellogisvuohta konferänssaj lij stuorre ja árvustallam vuosedij oassevállde lidjin sieldes positijvalattja ásadibmáj.
Udir.no - Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
Javllamusá suohkanådåstibmáj, Finnmárko fylkkamánne ja Gáivuona suohkana baktu
Phileos le gieresvuohta guojmmealmatjijda jali gieresvuohta almatjij gaskan ráddnan.
Ladnjaj le 1 máno gaskkasasj låpadibme.
Ienep diedo:
Lågå val gájkka almodimijt avijsajn juohkka biejve.
Le dábálasj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra.
Sån guhti le empáhtalasj nahka ieridit ietjasa ja iehtjádij ájádusáj ja dåbdoj gaskan.
Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger.
Uddni duodjára ja dájddára lándav miehtáj gæhttjali allasisá bargov dahkat ietjasa dájdda- ja kulturjavllamusás.
Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij.
Mij dábálattjat giellaguoddev ierit sujsta guhti le gielav ienep formálalattjat láhkáj oahppam skåvlå baktu, le giellaguodde gullá ja diehtá makkir bágo ja moallánagá duon-dán dilen adná.
Snivva tjielggidus gåktu sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj oadtju gávnnu Giellatekno sijddabielen: http://giellatekno.uit.no/doc/infra/docu-keyboard.nno.html
Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
Iektu Stuorradigge mierredij ásadit Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnåv, mij galggá guoradallat dárojduhttempolitihka vájkkudusájt Vuonan.
Måsske Divtasvuonan
Akta vuosstálasstimij båhtusijs lej gå ráddidus jagen 1980. nammadij sámij rievtesvuodanammadusáv mij galgaj tjielgadit ”…
Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá.
Ruvtojda 43-48 buoremusbágo sámegielan.
Ij máhte iesselissan sjaddat gå hångli.
Virggevahágahttemådåstus
Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuordiggáj jagen 1963.
-Åvdep prosessajn lip tjielggim sáme guovlojt Divtasvuonan ja daj guovloj histåvrålasj adnemav tjadádam.
Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit.
Oanegattjat javladum la familljaráde mánájsuodjalusá bieles buoragit gárvedum tjåhkanibme, gånnå famillja sæbrrá gå galggá ájnas ássjijt mierredit.
Dan láhkáj aj, jus soames gut ij la nuohkásit gatjálvissaj tjanáduvvam, dav la dahkam.
Dan diehti li da ájnnasa giellalåpptimin, javllá Hætta.
Danen gå ij la tjielgas manen guopparinfeksjåvnåv oadtju de l gássjel dan vuossti suoddjit.
stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos.
Skåvllåvarresvuohtasujton ij mávse avtak manádimmávsov ja gabnnjadálkudime ma fáladuvvi danna li mávsodis.
Vuonan li jubmeldievnastusá álu sådnåbiejvijt kl.. 11.00.
Fylkkamánne máhttá oahttses bargov válldet jus oahttse ij dagá dav mij luluj buoremus sunji gænna l oahttse, jali jus ietjá siváj diehti sjaddá dárbulasj.
ájnat várjjala mijáv bahás.
Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj Sámedikke sjiehtadusá stuoráp stádaj bærrájgæhttji sáme álmmuga dárbojt mánájgárdde- ja skåvllåfálaldahkaj, fálaldagáv åhpadimes ja nannimis sáme gielajt, sáme æjvvalimsajijt ja kultuvrrafálaldagájt.
Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat.
Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat.
Vuododuvvam la njunnjusjjuohkusav IYIL 2019:aj gånnå d.d. gájka gietjav álggoálmmukguovlo aj daj stáhta ájrastuhteduvvi.
Gåvån vuollelin le tjáledum sámijguoskavasj oahppamtjalmostahttema
Vijdábut åvddånahttet máhtudagáv tjálátjit duov dáv dábálasj, girjálasj ja fágalasj tevstajt ieŋŋelsk giellaj iehpeformálalasj ja formálalasj giellaanujn, hiebadum ulmmáj ja vuosstáválldijda.
Gestagenum gávnnu aj iemelágasj p-tablehtajn, valla dálkasmierre hähkka p- tablehtan la sieldes alep.
adnet ja vuodustit avtahámakvuodav ja Pytagorasa gárgadisáv dåbddåmahtes stuorrudagáj merustallamijn
Ájnas le árrat vuojnnet mánájt gudi psyko-sosiálattjat vájvástuvvi.
Sån la iesj bajássjaddam Gásluovtan Divtasvuonan, ja buoragit dåbddå birrasijt majt gåvvit Saltbingenin”.
- Dáj hásstalusáj tjoavdos soajttá njuolgadusájt hiebadit.
Lahka rijkalasj unneplågoj birra
Ájggemierre ådå såbådimijn barggat le jagev ragátmáno rájes 2012.
Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán.
Bisodit ja åvddånahttet sámeæládusvuogijt la duodastus æládusvuodon sámijda, ja la duohtavuohta åvddånahttemi sámekultuvrraj ja viesso sámegiellaj.
Diehtojuohkem viertti aj boahtet internæhttaj, ja brosjyvrajn,
Máhtá mierredit avtav jali ienep ulmutjijt gudi galggi bessat duv åvdås mierredit.
Gå ájrrasa ållestjåhkanimhuodnahin tjåhkkåhi, li sijá tjåhkkåhimsaje mierredum dan vuodon makkir válggabijrraj gulluji.
Girjálasjvuodav mánájda ja nuorajda sábmáj jårggålittjat
Mánáj ja ållessjattugij gasskavuohta ja mánáj gaskanisá li guovdátjin jus galggá mánájda vuogas psykososiála mánájgárddebirrasav åvddånahttet ja sihkarasstet.
Ienemus máná ávos mánájgárden ståhki.
Da galggi bajás 10 viddnooahppe nav vaj da máhtti válldet fáhkagirjev duojen
Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra – skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn.
Ihtanis seksualalasj illastibme gåbttjå gájkka umasslágásj seksualalasj duolmmomis gitta seksualalasj illastibmáj, goappátjagá ássjálasj dago ja morálalasj lájttaĺahtte dago.
Viehkkesujddár – hjelpepleier
Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
Kommisjåvnnå máhttá aj guoradallamijt ja tjielgadimijt tjadádit ma li dárbulattja ietjasa loahpamærrádussaj.
Vijddábut dat mierkki diedojt gávnnat, analyserit, giehtadallat ja åvddånbuktet hiebalasj vædtsagij, ja liehket lájttális gáldojda, analyjsajda ja båhtusijda.
Kommisjåvnnå máhttá åhtsåt njálmálasj diedojt ja tjálalasj diedojt dagu dokumenta jna majt dárbahi oassen ássjediedojda.
Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat.
Empatija baktu máná buorebut nubbe nuppijn guládalli, huksi ja viehkedi.
Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda.
Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski.
Ráddidusá barggo sáme gielaj hárráj Vuonan le dá bajemus ulmmen:
Dán jagásj AN:a nissunkommisjåvnå fádda le dierredibme nissunij vuosstij.
10. jahkedásse
ságastallat iellij nammadusáj birra sáme æládusájn duola dagu ællosujton, slidorsujton, guolástimen ja bivdon
Åhpadiddje suojmma ruopptot vádtsá, ja låhkå iesj namáv girjes.
Le gus dálkkemerka ietjájduvvam muhtem mudduj dál maŋŋela dálkádagárievddama ?
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Kymrilasj giella le uddni bákkulasj fáhka gájkajda Walesa vuodoskåvlåjn.
Namma- ja berajspella hiehpá aj vuorrasap oahppijda gesi máhttá lasedit sisanov, duola degu virge, asstoájggeberustime jnv..
Ássat ålggoskåvlåv sáme láhkábirrusin, tjanádum duola degu sáme árbbedábálasj æládusájda ja / jali dåjmajda.
8. Mánájgárde barggovuoge
loapptet ságastallamav
Dásse: Jo1– oahppogárvedime åhpadusprográmma ja Jo2 – viddnofágalasj åhpadusprográmma
- Nordlánda fylkkamánne le ájnas aktisasjbarggoguojmme gå galggap tjadádit dåjmajt sámegiela doajmmaplánan oarjjel- ja julevsámegielaj gáktuj.
Máhttá varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet.
Goavgge máhttá baludissan dåbddut.
Duodden li 80 millijåvnå kråvnå juolloduvvam joarkket prosjekterit ådå huodnahijt Nasjonalt Folkehelseinstituttaj, mij sisadná ådåtsieggim ja aj divvom.
• galga oasev válldet ja guorrasit åvddål suohkan ánot PP-virgge galggá guoradallat mánáv
Gieres ásadiddje, gieres guosse – lahkusis ja mælggadis, gieres dij gájka.
Máná galggi ávvudallat ja hávsskudallat ietjá mánáj sie gen árkkabiejvedåjmaj, ståhkusij ja oahppamin mánájgárden.
Dán gávdan Aktisasjbarggoguojme sihti barggat åvddånahtátjit Ä´vv Saami muʼzei:av Njauddâmin oajvveinstitusjåvnnån gålldåsáme duodjáj, kultuvrraj ja giellaj.
Máhttet riekknit: Åhpadimgárvvidusán li riekknimtjehpudagá, sihke ámmulasj ja da ma juohkka æládussaj gulluji.
Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Ärádus lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit ja ájggemierredum lájggovidjurij gaskan Oajvvadip lájggovidjurijt majt máhtá låhpadit.
Vájku gåktu, de le suohkanijn åvdåsvásstádus láhtjet buorre åhpadusfaládagájt, aj sámegielan ja sámegiellaj, dajda skåvlåjda gåsi oahppe sirdeduvvi.
majt jáhkkoåhpadus galggá viehkedit ja bisodit.
Oarjjelsáme báhppa Bierna Leine Bientie
Sámedigge duoddediedádusás tjuottjot, gájkajn sámegielajn galggá liehket sæmmi árvvo giellalihton, ja adjáj julev- ja oarjjelsámegiella galggi goalmát oassáj guoskadallat.
Sæmmi gatjálvis boahtá aj æjgádijs gudi galggi mánáv mánájgárddáj biedjat ja hálijdi mánájgárdddefálaldagájt hiebadum ietjas giellaj ja kultuvrraj.
PRD: Doarjju julevsáme giellaprosjevtajda
Sámedikkes
Guolástusindustrija le bessam bálkkávælggolágas dalloj gå bargge li muhtem mærráj ierit bargos.
Ådi dávk.
Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi.
Dat lij vuostasj bálle gå sáme lidjin tjoahken bargatjit aktisasj sámeássjij rijkaj rájaj rastá.
Sihkarasstem diehti vuodov rekrutterimijda virggeåhpadusájda gånnå le dárbbo sámegielak máhtudagás, le ájnas oahppijn le buorre fálaldagá sámeåhpadussaj ålles skåvllåvádtsemájge.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Gålo tjanádum moaddásijda dájs dåjmajs, duola dagu sámegielak mánájgárdde ja åhpadibme, li dal ájn gåjtu ráddjidum gå ælla nav moattes gudi dájt dievnastusájt adnuj válldi.
Máhttodepartemænnta aktisasjbargujn Barggo- ja sebrudahttemdepartementajn ájggu álgadit guoradallambargov gånnå le ulmmen ienep diedojt oadtjot iednegiellaanálfabetisma birra sámeálmmugin (dåssjå ulmutja gudi sámásti, valla gudi sámegielav e lågå jalik tjále).
ietjas rubmaha badjel
Oahppamvuogetjielgadusá
Sierra biebmo mánájda
 Sámegiela adno
oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn
Guovlujn gånnå sáme kultuvrra le ielle sjaddá luondulasj sámevuohta aj gåvviduvvá
Tjielde - Sametinget
tjielggit sámegiela sajev suomaugralasj giellajuohkusin
• Makkár ássjij birra galggap ságastallat ?
Sámedikkeráde l aj dårjav juollodam sáme dåjmadiddje- ja avijssasæbrráj (SÁLAS) 200 000 kråvnnåj. SÁLAS la aktisasjbargon NORLA:jn, mij organisieri Vuona oassálasstemav Frankfurtan 2019, nannim vaj sáme girje ja girjjetjálle åvdåstuhteduvvi.
Gå ådå ráddidus gålgådismánon válljiduváj de jådeduváj sámepolitihka åvdåsvásstádus Barggo- ja sebradahttemdepartementas Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemenntaj, Rigmor Aasrud vásstediddje stáhttaráden.
Låhkåm åvddånahttá kulturdádjadusáv ja vaddá åtsådallamijt ja máhttelisvuodajt dádjadittjat ietjas ja sebrudagáv.
Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá.
Sáme rádjágádodibme galggá vuoroduvvat ja sierra politihkalasj åvdåstimsuorggen sámediggeráden sjaddat.
diedá. nr. 11 (2008-2009) læreren – rollen og utdanningen (Åhpadiddje – sadje ja åhpadus) nammaduvvá sáme åhpadiddjeåhpadus sierra.
Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj.
Duodden doarjot Sámedigge sáme nuoraj oassálasstemav sihke valástallam- ja kulturoasen ARCTIC Winter Gamesan (AWG).
adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le
Mij dárbahip aj låhpadit jahtov gievras sáme birra, guhti gájkka gierddat galggá.
Bähkásj váldeduvvá prostatarávsás
Buvtadiddje-ållidimmáhtukvuohta
Ulmusjtjærddabadjelgæhttjamnammadus tjuottjodij duola dagu Vuonarijka Ráddidusá oajvvadusáv Finnmárkoláhkaj gånnå måråstin láhkaoajvvadus riek binnet sáme dárkestimev ja mierredimfámov mij guosská ednamav ja luonndoresursajt Finnmárko fylkan.
Bårggemáno 15.b. - Sáme slávggá mierreduváj dan biejve 1986
Sámedigge ja Oslo suohkan sihti sáme fálaldagájt nannit oajvvestádan sierra...
Tjielggi manen nav galggi barggat.
Famillja sjiehtat mij sijá mielas bierri dagáduvvat vaj sjaddá buorep mánnáj ja familljaj, ja ságastallat dássta mánnásuodjalusájn.
Diedo sámegielaj birra
 Sáme terminologija juohkka sebrudaksuorgen
Tjoaggulvisá sáme guovlojn ja daj ålggolin li jáhkkoåhpadusådåstusán
Åhpadiddje tjállá duola degu táblluj dajt adjektijvajt majt oahppe adni, ja vuoset adjektijva máhtti sige vuodo- ja attributijvalasj hámen liehket.
Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi.
Jahkedáse
Oarjjelij Vuona várreduobddágijn dåjmaduvvá ællosujtto boatsojsiebrren, ednamlájggosjiehtadusáj vuodon.
Departemænnta galggá bagádusá juohkemav vásstedit.
Råhtos håhkkånimviehkke, guhkaájggásasj åvddånibme, oajbbom rievtesvuohtaj ja ienep gå tjuohtejahkasasj aktijbarggo girkkoj Afrikin ja Asian.
Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit.
• Alemus boatsojlågo mierredibme
diedulattjat ja njuolgga ájggeguovddelis ássjes mujttalit
20 § Tjuovvot galggá mak tjuottjudusfábmudagá dáv lágav anedi.
Departementan bálkki uddni moadda sierra ulmutjijt jårggålittjat lágajt, njuolgadusájt, stuorradiggediedádusájt, pressadiedádusájt jnv..
Ájnas le jut iesjguhtik departemænnta åvdåsvásstádusáv oadtju ja tjielggasap rollav oadtju mij guosská sámegiela bargguj.
Muhtem sajijn li giellaguovdátja sajájduvvam oassen sáme bájkálasj sebrudagájs, ietjá bájkjin vas dagu “sáme suollu” dáttja ieneplågosebrudagán.
4. Mánáj oassálasstem
Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt.
Ieddne lij håjen tjåhkanimen valla ietján lij buorak.
Duodjesjiehtadallamij oassálasste li boahtám ájgás, ja 2015-jage såbadusán la 8,1 milijåvnå kråvnå mierre.
Lågå ienebuv
Goappátja variánta vaddi dábálasj oahppomáhtudagáv oahppogárvedime oahppoprográmmajn aktan aktisasj prográmmafágajn matematihkka Jo1:n (matematihkka 1 T jali 1 P).
Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre.
Máhttet låhkåt: Oahppe låhki duov dáv dålusj subtsasav, giehtov, dijdav ja ietjá tevstajt ma tiebmáj gulluji.
Mánájgárdde galggá hiebadit sahtepedagogihkalasj fálaldagáv mánáj dárbo ja máhtukvuoda milta, dalloj aj gå muhtem mánájn le dárbbo sierra doarjjaj oanep jali guhkep ájgev.
Åvdåsvásstádus: Sámedigge Ájgge: 2009
Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj.
h.:
tállalinjav adnet merustallamijda ja tállastuorrudagájt vuosedittjat
Demænssa dábálattjat jagij nalluj åvddån.
Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij.
Tjoahkkájgäsos
Máhttá vahágijt ja dávdajt buktet, nuppe oassáj dahká vaj vájves jali vádálasj vidjurijda sjaddá.
Matematihkkafáhkaj gulluji moatte lágásj tevsta majn li matematihkalasj åvddånbuktemvuoge, gráfa, diagrámma, tabella, symbåvlå, foarmmala ja logalasj ájádallam.
Ietjá kommuvnajn li aj máhttelisvuohta iesjmiedogisláhkáj åhtsåt tjuottjudusguovlojda säbrrat.
Mánná guhti buoragit dåj iehtjádij siegen bierggi, máhttá sihke aktisasjvuohtaj hiebadit ja vuojnnusin liehket sajenis.
Girkkoválljimin li gålmmå jali niellja válljima
Dat sisadná matematihkalasj symbåvlåjt ja formálalasj matematihkalasj gielav adnet tjuolmajt tjoavdátjit ja tjoavddusijt åvddånbuvtátjit.
Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve
Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet nannusap rahtjamusájt julev- ja oarjjelsáme gáktuj, nav vaj dá aj máhtti liehket viesso giela boahtteájgen.
Sivá li aj jáhkket moadda ájnegattja li vaháguvvam skámov tjiegadittjat.
Sebrudahkan ja álmmugin dav gierddap.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge / Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá
Ulmme l oadtjot såbadimev mij gåtset gájkaj rievtesvuodajt ja divna berustimijt buorre vuoge milta.
Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge.
Badjelasj guokta tuvsán histåvrålasj s áme gávne bierriji máhtsaduvvat sáme dávvervuorkájda.
dåbddåt, ságastallat ja joarkket tállaminsstarij struktuvrajt
Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå.
• dago galggi gærdoduvvat vissa ájge bále ja guhkev vihpat
Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán.
Giellagiehtagirjen le konkrehta oajvvadusá modellajda sámegielajn barggat suohkana dásen, modella giellaprográm- majda ja doajmmaplánajda.
Dav oajvvet muhtem guoradallam mij le Sámedikke åvdås dagádum.
- Stuorra urudismáddo le konvensjåvnnåguovlojn goappátjijn rijkajn.
gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj
Daŋga biejve lijga åhpadisålmmåjs guovtes Emmausij vádtsemin,
GÅKTU GULÁDAV MÁNNÁSUODJALUSÁJN?
Dán bokstávtjoahkken le vijddát adno ja ij dåssju gåbtjo sámegiela dárbojt, valla aj tevstalasj representerimav ieneplågåjs værálda gielajs.
Nuortta- ja julevsámegiela máhtudahka binnoj gasskabuolvan, madi dille le vehi buorep siján gudi li nuorap gå 30 jage, vuoset guoradallam.
adnet duov dáv njálmálasj moallánagájt dilij milta
Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
Rádesebrulasj Per Mathis Oskal Sámedikken la ávon mærrádusás ja javllá, riekta la lasedit rabás juohkusa lasseguollimoasev, gå dálla la ganugahteduvvam stuorámus guollimoasev dán juohkusin, sæmmi gå la edna guolle gávnnu.
Javllamánno 6.b Namma: Inga Maja Eira Hætta Man vuoras: 17 Årromsadje: Áltá Barggo: Áltá joarkkaskåvllå Gåktu le miella uddni: Lev nav ávon, gå vijmak la javllamánno!
Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda.
Tjielggi oahppáj mij sujsta vuordeduvvá, duola degu oahppe galggá guovten vahkon máhttet sierralágásj bágojt ja moallánagájt berrahij birra.
Jus organisasjåvnnå juo le tjáleduvvam sámepolitihkalasj organisasjåvnnån Sámedikke regisstarin, galggá organisasjåvnnå rádjat ådåsmuvvam diedov gudi tjåhkkåhi organisasjåvnå doajmme orgánan åvddål ådåjakmáno 2. Biejve 2013.
Famillja gejt ieddne dåbdåj lij juo læhkám biebbmosijddakursan ja lij juo buorren gávnadum biebbmosijddan.
Oahppe ja åhpadiddje gárvedibá gåktu dáv åvdedit åvddånahttemságastallamin.
Prosjevta ålles gålo li 221,6 millijåvnå kråvnå 2012–2015 ájggudahkaj, aktan 61 millijåvnå iehpesihkarvuodav gåbtjåtjit.
Dákkir mærrádusajs ja njuolgadusájs badjáni guotto ma li buore skåvllåbirrásij, ja oahppe, æjgáda ja åhpadiddje bierriji dajt aktan gávnadit.
Åhpadiddje má dal divnajda suhttá?
Virgálattjajda bájkálasj jali guovlo almulasj orgánan háldadimguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkájn allasis sámegielmáhtov åttjudittjat gå orgádna dárbaj dakkár máhtov (§ 3-7).
Nikotijnna la nåv vádálasj vaj jus oattjoj nikotijnav nieljet sigarehtas njuolgga várráj de luluj jábmet.
Låhkåt moattelágásj tevstajt le buorre persåvnålasj åvddånibmáj, láddamij ja kreativitehttaj ja båktå mielav tevstajt dahkat.
sámelága 3-5 § nammat vijdábuj rievtesvuodav sámegielav anátjit varresvuoda- ja sosiálasuorgen.
Sieradittjat buorre prostahtavájvijt prostahta bårredávdas de máhttá gasskavuohta luovas ja tjanádum PSA gaskan dåkttårav viehkedit.
Oahppijda gudi ælla nav smidá, soajttá sjaddat gássjel jus galggi buohtastahteduvvat oahppij gudi li smidásappo.
Dákkir juohkusa bierriji vihpat muhtem ájge vaj mánná nubbe nuppijn oahpástuvvi, gasskavuodajt tsieggiji, vásedi ja åtsådalli dákkir vuogas ståhkama baktu.
adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt
Buorre l vuojŋadit biejvijt abårtå maŋŋela.
Oarjján: Nammadum luovtas njuolgga linnja Ridoalggetjåhkkåj, 1273 alludagán, vijdábut njuolgga linnja Rr 244 rádjáj Hurreváren.
Ulmme lij båktet nav stuorra berustimev gå máhttelis tjielggidusá birra arvusmahtátjit nav ålos gå máhttelis sáme sebrudagán iehtjasa guláskuddamvásstádusájt sádditjit åvddåla guláskuddamájggemiere mij la snjuktjamáno 15.biejve 2017.
Iesjárvustallam
Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan.
• Jus i sidá namádibmen liehket, de soajtti æjgáda oadtjot diehtet guhti le mårråhav diededam mánnásuodjaslussaj.
E gávnnu regisstara gåsstå máhttá diedojt viedtjat mánáj ja nuoraj sáme duogátja birra. Tjoaggulvisá hasoduvvi
Duodden ájggu statistihkalasj guovdásjdåjmadahka aktelattjat ålgusvaddet ådåsit åvddånahtedum sáme statistihkav www.ssb. no / samer næhttabielen.
Váren le satelijttatelefåvnnå dárbulasj aktavuodajda väráldijn.
Dán ássjen de doarjov ietjá autoritiehtav dáj ássjij nanna. Åvdep Sámediggepresidænnta ja professor emeritus Ole Henrik Magga.
2.
Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton.
Gålldåsámegiella (”lullesáme”)
Stáhttaráden uddni virggáj biejaduváj åssudakdirektørra Bjørn Olav Megard ådå ekspedisjonoajvven Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementan.
Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon.
Jienastimkårtåv máhttá gärddádit ja dakkir gärddusav máhttá fáksit tjoaggulvissaj gånnå jienasta ja Svieriga girkko ålggorijkatjoaggulvisájda.
Luohtádus sáme álmmugin bulkkáj ja viehkkeapparáhttaj ij la heva.
Allen: Gátterata stasjåvnås Ruoidnačohkkaj (1360 alludagán) oarjemus Ruoidnajávrráj, maŋŋela njuolgga linnjan Beajojieknaj (1475 alludagán), dåppelt njuolgga linnjan Váhttečohkkaj (1494 alludagán), dåppelt njuolgga Basejávre nuortamus luoktaj, dåppelt sämmi jávre oarjemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnjan (Basejieŋa rastá) Leirvatneta lulemus luoktaj, dan maŋŋela njuolgga linnjan Storsteinsfjelletij (1379 alludagán).
Muhtem máná javlli vásedi ållessjattuga ælla ållema rájen gå dárbahi aktijvuodav sijáj.
● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat. ● Gå Sámedigge diededuvvá ássjij birra, galggá Sámedigge nav ruvva gå máhttelis tsuojggit jus ájggu ássjev vijddábut rádádallat.
Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Maŋŋela de rájddotállajt aná gå galga oahppeguojmmáj biejvij birra dán máno subtsastit
Gå TLV galggá mierredit dårjav gähttji jus dálkas ávkev vaddá mij buohtastahttá dav dårjav.
Sij vierddiji gæhttjalit álu sámástit.
Buorak la sijddaj boahtet, ietjas seŋgan oadet, bessat tjåhkkåhimes duolla gå mállásijt bårri.
Makkir bágojt vállji doajmmaj, oahppijda hiebaduvvá.
gávnnat bágojt ja moallánahkkojt ma li aktisattja ieŋŋilsgielan ja ietjat iednegielan
Mij lijma akta álmmuk.
Oajvveoasse Árbbediedo le giellaåvddånime birra.
§ 2 Tjielden ja ällosujttimdajvan, manna li riektá nuppe rijka guovlon guododit, li riektá guovlos guovlluj jåhtet.
Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit.
Ælloæládusá guovloj suodjalibme
Ådå medisijnalasj merustallam
Sámedikke ållestjåhkanibme l mierredam doarjjaårnigav manna l ulmme sáme rievtesvuodajt ednamijda ja luohkojda nannit.
Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet.
Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj.
Girkkolasj base le ájnnasa sámijda.
Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán
Åvdåsvásstediddje: Kultuvrra-ja girkkodepartemænnta Ájgge: 2009
Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit.
Prosjevta æjvvalimsajij sáme vuorrasijda
Dájvvámusát li guokta röntgendåktåra gudi sierralakkoj árvustallaba mammografiddjagåvåjt.
Ienemus lánndadikkijn máná ja nuora 20-jahkebäjvváj e avtak mávsov rabás varrresvuohta- ja skihpasujton mávse, buojkulvissan manádimen varresvuohtaguovdátjin ja nuorajduostudagán.
Aloda stuoráp
Sijddaskåvlå
Mánájkonvensjåvnnå sæmmi láhkáj dagu SP ja ESK aneduvvá vuona riektán almasjrievtesvuodalága milta.
Dát dáhpáduvvá dán láhkáj:
Gujddimus sáddiduvvá Kultuvrra- ja girkkodepartemænntaj.
Na Sáme Allaskåvllå ja Sámedigge?
Duola dagu rájáv biedjat jus juoga sjaddá ilá ållo jali unudis. De máhttá vuosedit dån / dåj iehtjádijda ganugit galggi, ierit mannat iesj ja / jali viehkev ållessjattugis anodit.
váksjut ja gåvådit gåktu rumáj reageri iesjgeŋga dilen, ja ságastallat iesjgeŋga dåbdoj birra ja fysihkalasj ja psyhkalasj varresvuoda aktijvuoda birra
Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Vuoroduvvam prosjevta li:
Prográmman Audacity dåhkki biesskedit jiednafijlajt jus ij sidá ålles fijlav adnet.
Sæmmi vuojnnep girkkon dálla, báhppa guhti jubmeldievnastusáv jådet tjuodtju bajemusán girkkon.
Tjoaggulvisá aktanbarggi girkkosiebren åvdemusát ekonomalasj ássjijda.
åvddånbuktet báhkotsåmijt ja gielalasj gåvådallamijt sámegiellaj ja buohtastahttet ietjá gielaj, ja ságastallat gåktu dákkár gåvådallama máhtti åvdåstit duov dáv ájádallamvuogev
SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA
Næhttabájkke gávnnu nielje giellaj: oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj, nuorttasámegiellaj ja dárogiellaj.
Oahppamdåjma
* guládus
Åhpadimgárvvidus: 7. dásse
Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
De åhpadiddje boahtá, ja vuostasj friddjabåddå l vássám.
Gåktu tjadáduvvá jali dagáduvvá mærkkom ?
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sáhkada ietjat tjoaggulvisájn jus sidá máhttelisvuodajt gullat.
27. njoktje 2012
Dát buojkulvis vuoset drámá ja roallaoavdástallama tjadá gåktu oahppe máhtti ságastit sáme árbbedábálsj æládusáj birra.
Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas.
Mærrádus sáddiduvvá aj sáme nammakonsulænntadievnastussaj, ietjá ásadusájda ma galggi namáv adnet ja guovdásj bájkkenammaregisstarij Stáhta kárttadåjmadagá guovllokontåvrån.
- Mij sámediggeráden hásstep sáme sebrudagáv mijá siegen ájádallat.
Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu:
Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt.
Ájgge
Jubmel vaddá – Mij juogadip vuoset moatten sajen åvdåsvásstádussaj bærrájgåhtset sáme vuojnojt jáhkkoåhpadusán.
Björn Thomas Åhren, Vuona Sámij Rijkasiebrre
Oarjján: Torröna milta Gaunvikena ja Gaunana rastá rijkarádjáj.
Ásadibme galggá árvustaláduvvat maŋenagi ja hiebaduvvat máná dárbo ja åvddånime milta.
Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi.
Buorak la gå måj Ridajn lin aktan.
Tråmså universitehtta oadtju 955 000 kråvnå ráddidusás åvddånahtátjit digitála vædtsagijt maj baktu sjaddá álkkep sámegielajt adnet.
Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan.
Sihtá gähttjalit gåktu smáhkku ja gåktu dåbddu.
2.
Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet.
Vásstádusáv rádji njuolgga årudahkaj laboratåvrås.
Jus riek báhkkan buollá ja skihpasin dåbddu de dalága galggá dåktårijn aktavuodav válldet jali mannat hähkkaduostudahkaj.
Dási dárbahi máná ájgev iesjguhtiklágásj dilijn gæhttjaladdat moaddi ájge tjadá.
Dát doajmmapládna le akta oasse dás bargos.
Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtov.
Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen.
Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
Jånghkere (1459 alludagán) njuolgga linnja Kvepsendalstjønna nuortamus luoktaj, vijdábut njuolgga linnja Rundbjorvatneta alemus luoktaj, dåppelt njuolgga linnja dan sadjáj rijkarájá nanna gånnå rádjá Grana ja Rana tjieldij gaskan álggá (Rr 223).
suodjalus suodjalimvælggogisvuohtadåjmadagá baktu ájggu jårggålit brosjyjrav ” Duv máhttelisvuoda vuostasjgierdedievnastusán ” sámegiellaj mij sáddiduvvá gájkajda gudi dáv sihti.
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj infrastruktuvrra dagu mobijlla- ja internæhttagulludahka sáme guovlon buoreduvvá gå vidnudagá dáv infrastruktuvrav biggiji.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.
Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt.
Åtsådallama nuorttasáme guovlos vuosedi avijsajn le stuorra árvvon giellaåhpadusán.
Svieriga Sámeednamin gávnnuji moadda sámegiela ja sihtap vuosedit gájkka.
Konvensjåvnå märrádusá gulluji tjieldijda jali tjieldij ällobarggijda ja ällosujttimdajvajda jali daj ällobarggijda.
mijáv sierada Jubmela gieresvuodas Kristus Jesusin, mijá Härrán.
Jagen 2004 sjattaj biejvve almulasj slávggábiejvven Vuonan.
Girkko mij dårvov vaddá ja åvdet juohkka ulmutja sielulasj varresvuodav.
Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Gut máhttá sámediggeválgan 2017 jienastit?
Lav aj mihá gå dálla jagen 2016 almulasjvuodan sámástav, vájku juohkka vuostasgielak máhttá dunji javllat muv giella galla ij la mettulasjvuodaj dagi.
Lågå oajvvadusájt tjielggidusán, ja tjále jus dajda guorrasa, javllá sámedikkeráde Lars Filip Paulsen gut Sámedikkeráden sáme gielajs vásstet.
Loahpe le suhttat, valla ij le loahpe tsábbmet.
Sij máhtti válljit ássjev d.d. ávijsas, magasijnas, internehtas, radio ’ as, tv ’ as jali muodulágátjis.
Bajemus ulmme ráddidusá politihkan sáme gielaj hárráj le láhtjet jaskugis boahtteájgev sáme gielajda Vuonarijkan – nuorttasámev, julevsámev ja oarjjelsámev.
1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan.
Dásse 1-7
kultuvralasj identitehta åvdedibme ja sijá
Lijgge mammografiddjagåvå de váldeduvvi ja åtsåduvvá aj ultrajienajn.
Valla dæddo le gåktu oahppe sámasti.
Galggap jubmelbalulattjan suv iehttset, vaj rájnnasin ja vigedibmen ájádusájn, bágojn ja bargojn viessop. Gállasjguojmitja galggaba guojmeska iehttset ja guddnedit.
§ 40 Mealhko Nord-Trøndelaga fylkan
- Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti.
Dáj ássjij dálla barggap:
Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára.
GOASSA VUOSTASJ BÁLE SÁGAS?
Árbbedáhpeguodde Dálásj ällosujto ulmme le åvdemusát bierggobuvtadibmáj.
Árvustallama mánájjuohkusa ja ájnegismáná soapptsoma ja gájkbelak åvddånibme galggá duodastuvvat gå le dárbulasj ásadittjat mánájjuohkusij ja ájnegismánnáj hiebaduvvam fálaldagáv.
Prosjekta tjadáduvvá aktan Nordlánda universitehtajn.
Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin.
24 Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma
Suodnjardibme ja radioaktivitehtta
dádjadit oajvvesisanov álkkes tevstajs ja oahpes ássjijs
- Stáhtta galggá tsieggimoajvven ja åbmudakháldadiddjen liehket buorre åvddågåvven, duola dagu birrasa ja energija gáktuj, gájkkásasj hábbmim ja arkitektuvrra.
Dájn varresvuohtakontrållåjn máhttá njidtjebårresjattalvis ielveduvvat åvddål gå ij la háhppidam muhtem dåbddomerkajt dahkat, jali åvddål gå ij åbbå gullu njittjen.
Saemien Sijte la oadtjum juollodimev ådå huodnahij ja pládna ådå huodnahij Beaivváš teáhterij la aj nammadum stáhtabudsjehtan.
Sáme parlamentáralasj ráde sihtá suv jali sijáv Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkájn guddnedit.
Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj.
Sámedikke guovtegielakvuodadårja juogadibme 2011 jahkáj vuojnnu Sámedikke 2011 budsjehta tjuoggán 5.2.1.
snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra.
- Juohkem - Iehkedismállása gijtulvisråhkålvis
Sámedigge vuorot nannit kvalitiehtav sáme mánájgárdijn.
Iesjgåddem ja iesjvahágahttem Stuoves forumin li nuora, iesjvahágahttem ja iesjgåddem tiebmán sesjåvnnåbåttå.
Vijddábut goasská sámijda álggoálmmugin Nuorttarijkan.
Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen.
Jus buorre aktisasjbargov sihtá, de luluj åvddånahttemságastallam duola dagu ássjen liehket muhtem æjgáttjåhkanimen.
Mánájgárdde galggá vuodustit ietjas árvustallamijt æjgádijda ja vieledit æjgádij vuojnojt.
Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet.
Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni
Ájgge l nannit sáme vájkkudimfámov iehtjama álggoálmmukæládussaj.
Sáme giela li vuostatjin åvddånahtedum njálmálattjat buolvas buolvvaj.
Funksjåvnnå gåvvit rievddamav jali åvddånahttemav muhtem stuorrudagás mij le muhtem ietjá stuorrudahkaj tjadnum.
Dáv i makkirak láhkáj hæhttu tjuov vot, valla galggá liehket doarjjagin bargon.
sulleriekknistit ja mihttit stuorrudagáj guhkkudagáv, areálav, vuobmanav, mássav, ájgev ja viŋŋkalijt, ja adnet ájgijt ja ájggegaskajt álkkes merustallamijda, dagástallat båhtusijt ja árvustallat makta li dågålattja
Oassálasste såbadusán li Samedigge, Sámiid duodji ja Duojáriid ealáhussearvi.
identifiserit ja adnet duov dáv dilev ja oahppamstrategijav åvdedittjat ietjas ieŋŋelskgielak tjehpudagáv
Muhtem oahppe måvtåstuvvi gå diehti nágin galggá låhkåt jali gulldalit sijá subttsasav.
Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav.
Etihkka, åssko ja filosofijja bargo baktu galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná
Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit, sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum.
jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå
Sáme girkkoráde åvdåsvásstádus ja ressurssadárbbo tsuojggiduvvá (5.4.5) tjuokká vuolen, ja vuoseduvvá ráde vijdes mándáhttaj ja oajvvaduvvá ásadit 1 rádevaddevirgev nuorajda (100%) ja 1 rádevaddevirgge diakoniaj/kultuvrraj/álggoálmmugij (100%), ja stuoráp jådedimbudsjæhtta.
Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla.
Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget
Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj.
Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt.
Ulmmen prosjevtajn le åvddånbuktet ådåájggásasj báhkolistajt, oanegasj grámmátihkalasj tjielggidusájt, transkriberit oabme vuorkkidum baddimijt ja avtav diedalasj tjállusav morfologalasj alternasjåvnåjt dán guovte sáme gielan.
Ulmme le risstalasjvuodav åvddånahttet lahkabirrasin, vaj bájkálasj dábe, árbbedábe, árvvovuojno ja iellemtjielgadusá bájnedi risstalasjvuoda åvddånbuktemvuogijt. Gå
Gå goappátjij gielajn le muhtem lágásj giellabirás iesjguhtik ráddnáguovlon rájáj rastá, de le ájnas aktan barggat rájáj rastá váj dá guokta gielajt åvdet Vuonan.
Iehttsit guhtik guojmáda vájmostihtte degu vieljatja, guddnedihtit guhtik guojmáda.
Ajtu pasiænnta- ja addneriektáláhka duodas sámegielagijn le riektá diedojt sámegiellaj oadtjot, valla láhka aktu ij le nuoges sihkarastátjit sámegielak pasienta bessi sámástit gå varresvuodadievnastussaj båhti.
Gå galggá vaddet buorre giellaoahpov, de gájbbeduvvá sáme mánájgárdde bargge máhtti sámegielav ja dav dåjmalattjat adni.
Ij sidá avtak láhppet.
“I galga boahtteájges måråstit, Ailo” javlaj áddjá duolli.
Dánna barggá dan vuoksjuj jut álggoálmmugij nissunij hásstalusájt galggá fáron oadtjot loahppadokumænntaj.
Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj
Turnemannodoarjja: Ienemus doarjja turnemanojda la 50 000 kråvnå.
Dárbbo le tjoaggulvisáj ja bisspaguovloj vuoksjuj barggat sáme åsijt fáron válldet Gud gir – vi deler ja Sáme jáhkkoåhpadime plánajda.
Guoddelis åvddånibme
Sámedikken la uddni aktisasjbarggosjiehtadus Tråmså suohkanijn, ja dahkamin la aktisasjbarggosjiehtadusáv Áltá suohkanijn.
guoradallam
Nammadus galggá nannit sámegielav / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
– Gå vájkkudimårnik Sámedikken ij dåjma, le miján politihkkárin åvdåsvásstádus hiebadittjat jali rievddadittjat vájkkudimårnigav åmastittjat sávadum vájkkudussaj.
Jahkegærddoájggemerustallama li tjadádum tjuovvovasj suohkanijn (tsiekkaduslåhko parantesan): Gáivuotna (2), Ivgu (2), Báhccavuotna (3), Siellat (2) ja Kárášjohka (5).
Danen ij Sámedigge dáv båhtusav ane låhpalasj tjoavddusin Merragáddeguolástusnammadusá oajvvadusá tjuovvolimes.
ságastallat iemeálmmugij ja iemeálmmugij tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajn
- Sámedigge ja NBR li oajvvadam snivva ájádallam såhpamusoajvvadusájt, valla departemænnta ij le sihtam mijá vuossti boahtet.
gåvådit ja tjuolldet ábnnasijt dåbddomerkaj milta majt máhttá vuojnnet
oajvvesivva dási gå sámlága giellanjuolgadusá e ållåsit dievdeduvá, vuojnnet le máhtudak vánesvuohta sámegielan almulasj háldadusá barggij gaskan, ja gå rekrutterimvuodo álmmugin mij gullu ulmutjijda fáhkaåhpadusájn ja sámegielak máhtudagájn le unne.
Gå allamáksoájgge nåhkå de álggá vat ådå ájgijn boahtte oasstemin, juska gånnå la allamáksotráhpan.
Merrasámij subttsasij rájes dajs måttijs unnep bájkijs Sámev miehtáj, gitta subttsasijda lullesámijs gudi hæhkkat gålmå stáhtarájájs æráduvvin, galggi subtsastuvvat.
– Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
Kapihtal 7.
2009 jage rájes álgij årnik studentajda gudi ålliji muhtem åhpadiddjeåhpadusáv i. i. masterprográmmav åhpadiddjeåhpadusás gielajn jali realfágajn, gånnå oadtju luojtedum oasev åhpadusluojkas gå li dævddám ienemusát 60 oahppatjuorga sámegielan oassen vuodoåhpadusás åhpadiddjen.
Ruodná sebmula fielloj nanna sjaddi.
Sihtap dav gildástallat aktan dijájn- buorisboahtem gástadussaj !
GALGAV GUS MÁNNÁSUODJALUSÁJN SÁGASTIT?
Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá.
Dánna hiehpá adnet DHO-sjiemáv gå åhpadiddje galggá guoradallat majt oahppe boatsojæládusás diehti, makkir moallánagájt dåbddi ja majt sihti diehtet.
ságastallat ájggeguovddelis dáhpádusáj ja ássjij birra
Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn.
Danen la ájnas giehttot jus bårrå dálkkasijt ma hormåvnåjt sisanedi.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Goavgge álu dahká vaj oaddá nievrebut.
Sij e goassak håhkkåna ja aktak ij sijáv muv giedajs råhtti.
Sámegiela tjiegŋodimen dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
SNPN ásaduváj stuoves orgádnan jagen 2003.
Lisa mårålattjat Petterij gæhttja.
Sámedigge låggŋij dárbov álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit, ja le stáhtajda javllam dárbbo le álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit.
MIj la sáme allaskåvllå munji?
Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj.
Dav máhtudagáv majt jáhkkoåhpadusbargge tjoaggulvisán le oahppam sijdda ja skåvllå aktisasjbargos, bierri bisoduvvat ja ássjeguoskavattjan dagáduvvat duola degu tjállet ja biedjat dajt resurssabáŋkaj (bs. kapihtal 4,2).
Suohkanijn ja stáhtan le åvdåsvásstádus varresvuoda- ja sosiáldievnastusájs sáme álmmugij.
Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka hálijt árvustallat ietjá máhttelisvuodajt udnasj doarjjaårnigijda árbbedábálasj sámeduodjáj.
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet
Åtså biednikdårjav
Duodje
Tjadádime sáme nuorajkonferánsav, Árran ållagasj nuorajt tjalmostahtti Divtasvuonaássje maŋŋáj.
Buorre vædtsak ællosujttuj rájáj rastá
dárbaj buoreduvvat fábmudágáj åvdåsvásstádus
Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda.
Sámedikke jienastuslåhko 2005
Moadda stáhtalasj dåjma li digitáliserim ietjas dievnnofálaldagáv.
Guoradallam galggá aj gåbttjåt sámijt gænna le binná jali vádno sáme giellatjehpudahka.
- Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav.
Girkko vuodo viddno Svieriga girkko vuodo vidno li basodit jubmeldievnov, åhpadit ja barggat diakoniddjajn ja misjåvnåjn.
Ietjas árvvalusán, mij dálla le giehtadallama vuolen ÅHD:an, oajvvaduvvá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeriduvvam UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn.
Prosjevta ulmmejuogos li oahppe gejn li sámegielåhpadus Bådådjo suohkanin.
Vidnudagájn ienep gå 400 boahttsu älo 93 prosännta ålmmå äjgguji.
Lågå aj: Stuorradikke mærrádus duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå birra
Suohkana e dårjav oattjo ietján gå kulturdåjmajda Sámij álmmukbiejvev ávvudalátjit.
Muhttijn ienet ja de máhttá vájvijt vaddet. Le sieldes dábálasj niejdajn.
Ieneplåhkuj máhttá liehket diehttelisvuohtan.
Bargge gudi snivva tjuovvu ájttsi gå máná ådå rádnajt gávnni ja gáhttiji dákkir prosessajt massimis.
máles
Oahppe moadda guovdálasj tjåvdabágojt tjállá
Plánit, tjadádit ja åvddånbuktet guoradallamav gåktu máná ja nuora adni sámegielav ja gåktu duot dát áldarjuogos adná gielav duon dán láhkáj
hiehtediededimdievnastus
Danen gå mij lip gájka sæmmi buorre sáme.
INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, Iđut
§ 22 Älvsbyn (Ientjáválle) Norrbottena lenan
Ietjá suohkanijn galggá dile láhtjeduvvat nav vaj sáme máná máhtti sihkarasstet ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav.
Jus li sierra oare, buojkulvissan jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot, de máhttá dálkkasijt allamáksosuojen ålgusválldet guhkep ájggáj gå gålmmå máno.
Væhkádallat vaj divna máná gudi li mánájgárdijn oadtju buorre mánnávuodav gånnå soapptsu, rádnastalli ja ståhki, le ájnas.
Bargge galggi juohkka mánáv giehtadallat subjæktan ietjas iellemin, ja sujna le riektá ietjas sierra vásádusværáldij, ja galggá bessat ietjas árkkabiejvev vájkkudit (Bae, 2009).
Oahppe adni digitálalasj vuosádusprográmmajt (Open Office Impress, Powerpoint jali juohkirik vuosádusprográmmav).
Oassebiele åvdås oadtju ássjeulmusj ságastit.
Sámedigge juollot giellamåvtåstuhttemstipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån.
Organisasjåvnå, vidnudagá ja ásadusá
Dábálattjat viertti gájbbádusá sámegiela åhpadussaj duostoduvvat ållessjattuk sámes guhti vuodoåhpadusáv dárbaj.
Tjoavddusa vájmmelis bájkálasj vájkkudahttemij mærrádusprosessajn li danen sjaddam ienep dábálattjan.
Åtså biednikdårjav
• bærrájgæhttjat vaj divna máná oadtju boandás ja målsudahkes åtsådallamijt ja vásádusájt, hásstalusájt ja rijbadimåtsådallamijt
Rádeájras Ellinor Marita Jåma javllá Sámedigge galggá rapportav snivva låhkåt, danen gå dat sjaddá ájnas gå galggá buoredit Sámedikke doarjjaårnigijt sámegiela vuoksjuj.
Diktasubtsas, nannimtjála, DHO-sjiebmá
Ž Gåktu jáhká le æjgádin sjaddat lågenanjagágin ?
Giella le nanos dilen giellaháldadimguovlojn Finnmárkon ja Divtasvuonan, ja viehka rasjep dilen Loabagin, Gájvuonan ja Snåasan.
Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj.
Buktet tjállet ieŋŋiskgiela hárráj le máhttet buktet åvddån ájádusájt ja vuojnojt tjálalattjat dádjadahtte ja hiebalgis láhkáj.
sieradit båhtusij ja tjuottjodusáj gaskan ja dágástallat metodaj kvalitehtav ja gåktu ietjas ja iehtjádij dáhtájt ja dålkkumijt åvddån buktá
Muv famillja båhtin báhtariddjen Kosovos 90-lågon, valla doaro diehti lijga ieddne ja áhttje psyhkalasj skihpasa.
Jus sidá ienep gå avtav válljidum buktagis/buktagijs, de dánna dievde galla sidá juohkka diŋgas.
Namádibme ij tjiero, ja unnemusá viettjaduvvi amás ulmutjijs.
Gåro gárggásij tjálli mij la sierralágásj sáme subtssasijn.
Dat mierkki dåbddåt ja gåvådit dilijt gånnå matematihkka le oassen, ja matematihkalasj metodajt adnet tjuolmaj tjoavdedijn.
nannitjit fálaldagájt fágajgasskasasj sierra dálkudimev gárevsælggabádnum ulmutjijt, juolloduváj 375 000 kr 2009 jahkáj ja 500 000 kr 2010 jahkáj til VF. / HFaj Finnmárkoklinihkkaj bisodittjat guovlolasj dåjmav sáme álmmugij.
Sosiála máhtto sisadná buktet guládallat ja iehtjádij siegen doajmmat iesguhtik aktijvuodan.
Jus illa válggakårtåv sámediggeválggaj påstan oadtjum ja duv mielas dån le jienastuslåhkuj tjáledum, hæhttu válldet aktijvuodav Sámedikkijn.
• boahttsu mierkkimij
Klamidiaåtsådimev máhttá aj rávvit värmmádagán jali oasstet dálkasboargálin.
Kristus mierkki sån guhti le vuojdadum.
š Ietjas åtsådit
Vijddábut javllá ienep giellaárena hæhttuji dagáduvvat váj sámegiella máhttá árkkabiejven aneduvvat.
Girkkohærrájs li vájllum gaskal 20 og 60 % ålles ájggegávda tjadá, maŋemus 4 jage badjelasj 50 % rabás virge. Dát vuoset dát le stuorra hásstalus sáme girkkoiellemij.
– Sierra máhttelisvuohta sáme girjálasjvuodav tjalmostahtátjit
Rávkalvis listajda / Belludagá / Válggabarggoguojme / Kampanjeside / Válgga ja jienastuslåhkuj / Sámedigge - Sametinget
Bierggo
Máhttodepartemænnta
Sáme Allaskåvllå / Samisk Høgskole åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan
Majt dárbaj gå galggá guládallat dán temá birra ?
Akta Sámedikke ulmijs le lasedit sámegiela addnij lågov.
Oahppam galggá dáhpáduvvat sige skåvlån ja gárden.
Vihtanav gut njálmálasj sjiehtadallamij oassálasstá galggá ávttjit sáddnáv hållat ja sádnesduodastusáv vaddet.
Oahppe máhtti guhtik guojmesa kåserijajt låhkåt, jali máhtti tjavgga låhkåt guhtik guojmmásij.
Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto.
Danen lip viehka ávon gå suohkana ja fylkkasuohkana åvdåsvásstádusáv válldi váj sámegiela galggi ielle giela boahtteájgijda aj.
Tsieggimdáhpe ja bajkalasj dádjadusá ja huodnaha histåvrrå le aj ájnas oase merustaládijn jus huonaj la sáme huonaj jali ij.
Sámediggáj diededuvvá ja oadtju aj vejulasjvuodav oajvvadusájt buktet Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnåj, ja sæbrrat delegasjåvnå tjåhkanimijda gå miján le háldaduslasj kapasitehtta rabás.
Nuorttasámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella li oajvvegiellasuorge Vuonan. (gehtja kártav)
Maŋenagi iehtjáda hæhttuji duv viehkedit ja doarjjot váj ájn máhtá árkkabiejven doajmmat.
Buorep val árabut juo åhtsåt. Dalloj la vuojn ienebu gudi plániji ja bargov åhtsi, ja åhtsåmusá giehtadalladuvvi.
Máhttá liehket ulmutja jali dáhpádusá birra.
h.: Dát le jáhkko, masi gástaduvájma (Kristusa girkkon väráldin).
Gárde: Gárde galggi gávnnut Rr 223 rájes guohtomguovllorájá milta Kaldvatnetij, dåppelt jávre lulle- ja allegáttev guohtomguovllorádjáj Kjerrtjønna guoran, vijdábut dav rájáv Rr 220 A rádjáj.
Sujna le gåbdes politifágalasj duogásj ja nanos njunnjusjhárjjánibme.
2. oasse
Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas.
Árvvalus Guoradallama vuodon galggá PP-dievnastus tjálalasj árvvalusáv vaddet mij le ássjediehtte árvustallam máná/oahppe sierralágásj dárbojs.
Álmmukmiehtsen gávnnu stuorámus guovllo manna le alpina kárssta Vuonna.
nr. 23 (2007-2008) Giella råvijt dahká dættoduvvi aj dárbo sáme mánájgárdijda ja mánájgárdijda sáme mánáj bargge gudi dåbddi sáme gielav ja kultuvrav.
Tjoaggulvisá ásadibme organiseriduvvá nieljejahkásasj gæhttjalibmen.
Máná dárbahi strategijav gåktu rijbbat
Bihtámsáme li dáv maŋemus lågejagev álggám bihtámsáme giela ja kultuvrav ællánahttem barggujn.
- Mån lav viehka ávon gå bådijma ájgás viehka fávdda.
Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat.
Nammadus nannusit alot stáhtav oadtjot sadjásis sjiehtadusáv Svierigijn ja Suomajn gånnå stáhta ietjasa tjadni aktisasjbargguj gielaj vuoksjuj.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Gåktus de ?
Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti.
Tjálálasj prosjækta
Ij beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit varresvuohtakontrållån jus la iesselissan jali jus dåktår gáddá jiesska njittjijn gávnnu.
Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå
Mihttomierejåksåma dåbddomerka
Mujteduvvá vijsesvuodabágojt, ma li ájnnasa sáme kultuvran, åvddål tjágŋá dievastjåhkanimladnjaj ja mássjelit ja tjielggasit ietjas vuojnov åvdet.
Sámedikken ij la háldadimfábmudahka konsesjåvnnåmærrádusájs energijatsiekkadusájs ja minerálladåjmajs.
Sadjásasj åvddåulmusj la Boatsojguohtomsiebrreráde sadjásasj åvddåulmusj.
dåjmaj.
Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon.
Julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn le giella dille sierraláhkáj nievrre.
Soajttá stuorra hássta lus barggijda ållit juohkka ássjev. Sierraláhkáj råhtos ájgijn gånnå ållo sæmmi bále dáhpáduvvá dagu gå praktihkalasj dahkamusá dáhpáduvvi sæmmi buohta gå máná huvsov dárbahi.
Sámedigge le miehtám tjoavddusij mij mierkki ahte ådå mærrádusá sajájduvvi ieme lágajda.
Mánná guhti návroduvvá jali vájveduvvá, ij le dasi sivvan, ja mánná gev ståhkusis ålgodi jali illasti ij ga dan åvdås vássteda.
Vuodotjehpudagá duola degu sábmáj máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ij la diehttelisvuohta oahppijda fágan sámegiella nubbengiellan.
 gå galga biebmov dahkat jali bårråt.
tuvras ja li stuorra árvvon sáme gielav tjalmos
§ 5- 1 Riektá sierraåhpadussaj
Dan rádjáj gå fábmodusá li dåhkkiduvvam ådå ájrrasa båddåsattjat doajmmi.
Departemænnta máhttá dárkkelap doajmmaguovlobv dán mærrádussaj ja makkár guollij dat guosská.
- Ráddidus goarssástallá gå vuorodi museaj tsiekkadusájt, ja danen la sieldes hådjodahtte vuojnnet Saemien Sijte ij vuoroduvá.
Rasistalasj moalgedime máhtti aj diededuvvat njuolgga ságastallamsajij dåjmadiddjijda.
Ráddidus sihtá udnásj guokta ordniga mij guosská virggevahágahttemij målssot muhtem ájggerievtes barggovahágahttem buhtadusájn.
Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet.
Åvdåsvásstádusjuohkem varresvuoda-dievnastusán
Girkko galggá boahtteájgijda aj sierra girkkolága baktu dåjmaduvvat ja almulasj budsjehtaj baktu ruhtaduvvat.
sáme mánájgárde lågo li, le læhkám viehka avtaláhkáj dájt maŋemus jagijt.
Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj.
Galggi jåhtet Dolpi nuortamus oase milta ienemusát 14 biejven tjavtjan ja ienemusát gietjan biejven gidán ja Könkämä tjerruj diededit binnemusát gietjav biejve åvddåla.
Ulmme bájkálasj tjadnasijn jáhkkoåhpaduspládnaj
Danen ij goassak galga vastet mánájda jali mánáj birra ságastit jali sijájt juoktá karakteriserit.
Ep dárbaha gajkkot bæjsstanimij diehti.
Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin.
Oajvvada vuojttev giellaguddnebálkkáj
• Fylkaålmmåjn le åvdåsvásstádus i. i oatsodimes ja loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis.
Dán gávdan ájggop barggat vaj Sámeriektájuohkusa 2 (SRJ2) gåtsedibme ruvámusát vas jåhtuj boahtá, adjáj dan baktu bivddit jut Konsultasjåvnnåláhka, mav åvdep Sámediggeráde gidán 2017 hilgodij, ådåsis árvustaláduvvá.
Ittjij gus Messias viertti dav gierddat ja herlukvuohtasis mannat ? ”
Sæmmi båttå galggá tjielggasit åvddån boahtet sujna li tjielgas vuorddemusá bargge buoragit barggi.
Ienep tsaggeiedne, ådå riegádahttemklinihka ja buorep rájnasvuohta viehket iednijt rijbadittjat.
gåktu mærkkom dáhpáduvvá
B. Makkir ássje birra sihtabihtit boahtte æjgátságastallamin giehttot?
Máhtudaklåpptim sáme åhpadiddjij vuoksjuj le aj plánidum.
Gievlle le biejve (ruoppsis gievllebielle) ja máno (alek gievllebielle) gåvåstahka.
Vuostatjin lij oajbbom gielav åvddånbuktet (d.d. kymrilaš bájkkenamájt rahtegalbajn ja kártajn) ja dan maŋŋela rievtesvuodajt adnet gielav juohkka sebrudaksuorgijn.
Ålggon la dávk mánnodihpe, siejnen mánnotjuovgga vehik vuojnnu.
Ulmme appajn la åhpadit gájka mánájgárddemánájda ja vuodoskåvllåoahppijda 10/20 bágo sámegielajda.
Temálágásj báhkolista máhtti dagáduvvat viehkken moallának- ja báhkooahppamij.
Snjuktjamáno 15. biejve dán jage jábmin vihtta soldáta hárjjidallama vuolen.
Sámedikke bieles la vuojtto gå ienep ja ienep máná sáme fálaldagáv mánájgárden oadtju.
Fábmudahka máhttá mierredit sierralágásj ájgev ja sajev gånnå dievnastus vatteduvvá unneplågogiellaj
Nationella minoriteter FörvaltningsområdenLagen om nationella minoriteterLänsstyrelsens uppdragOrganisationsbidragStatsbidragÖvriga insatserSuomeksiDavvisámigiella (nordsamiska) Julevsámegiella (lulesamiska) TjuottjudusguovloLahka rijkalasj unneplågoj birraLenastivra viddnoOrganisasjåvnnådoarjjaStáhtadoarrjaÅarjelsaemien (sydsamiska) MeänkieliRomani arliRomani kelderaš
Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj.
suojnijt tsábbmet.
Merragáddenammadus tjielgadusástis åvdedij, VAT 2008: 5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin.
Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá
Nuortta Universitiehtta l jåhtuj boahtám julevsáme ja oarjjelsáme vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusájn, ja sáme barggosadjevuododum mánájgárddeåhpadiddjeåhpadus la boahtemin.
Marijna æládusá
sebrudagá åvdåstiddjijs.
Brevvajienastimskurpon ” li gájkka majt sáttakjienastattijn dárbaha.
Dárbbo le dåjmajt álgadit nannitjit sámegielak åhpadiddje rekrutterimav.
Oahppe ietja kåserijav tjálli.
Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán.
Ij sjiehta ienep gå 25 ulmutja juohkka juohkusij.
Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan.
Ráfájdahtedum urudisá dahki jahkásattjat bæjskojt ma stuorra vahágijt dahki.
ándagisluojttem 2 h.: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá duv, lånesta duv ja luojttá dunji ándagis.
Rámát la girjje måttijn åsijn mij giehttu ulmutjij gávnadimij dåbdijdusájt Jubmelijn.
Iellembirrasa dabrridibme sáme sebrudagán
14. voerhtje 2015
Mánájgárdde galggá hiebadit rutijnajt ja organiserit ájgev ja sajev vaj mánná bæssá oahpástuvvat, vuododit relasjåvnåjt ja tjadnat ietjas barggijda ja ietjá mánájda.
Urudisá ájtti iellemvuodov moaddásijda, javllá barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
Gitta avtse vahkkuj máhttá abårtåv dahkat dálkkasij viehkken.
Frankrijkka, Dujsska, Nederlánnda, Polen, Spania ja Stuorra Britannia li 2011 basádismáno ájn váksjárájrrasa ráden.
Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav.
Aktisasjbarggoguojme sihti vijdábut barggat vaj sáme profijllaskåvllå gæhttjaluvvá oassen aktisasjbarggosjiehtadusájs.
CV:a vaddá alkes diedov barggoåhttse formálalasj duogátja ja tjähppudagá birra.
Sijdan:
Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj ájnegis sábme iesj gæhttjal nannit ja åvddånahttet ietjas sámegiela máhtudagáv, adnet gielav ienemus dilijn, ja nav guhkás gå máhttelis doalvvot gielav nuppe buolvvaj.
ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji
 Hiebadum álggoåhpadibme sámegielan ållessjattugijda gåggu sij årru
Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Aktisasjbarggosjiehtadusá gåtseduvvi ja aktelattjat åvddåj biejaduvvi Sámedikke ållestjåhkanibmáj aktisasj ássjen.
Alek le alme bájnno ja navti galggá álltárgåvvå vuosedit dåssju ruossa mierkki almme midjij.
Ållessjattukåhpadus
Svierigin la aj lihtto muhtem rijkajn Europa ålggolin; Algeriajn, Australiajn ja oassestáhtajn Quebeca Kanadan, mij merkaj dálkashálbedibme l fámon viesájdiddjijda dájs rijkajs jus dálkkasijt dárbahi gå li Svierigin.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Válggagávdan 2013-2017 li dá ájrrasa ållestjåhkanime jådedimen:
ij iemeláhkáj vatte aktavuodav
Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin.
 Jus la gåhtjoduvvam sijdan årrot, de åro (karántenan jali jirbbahimen)
64. doajmma Sáme girjálasjvuoda oasstemårnik
Válldet ruoptus histåvråv
– Mij mihástallap gå ållu vuostasj sáme láhkajuogos la nammaduvvam dálla, javllaba sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja VBR åvdåk Ellinor Marita Jåma.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet.
Fáhkaåhpadiddjeåhpadus praktihkalasj ja estehtalasj fágajn
Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes.
Åhpa sámegielav, sámásta, vállji sámegielav!
Gájka journalista gudi sihti sisi bessat rijkajgasskasasj, gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Finnmárkkohállan Áltá 2013 aktijvuodan hæhttuji akkrediteriduvvat.
Låge åhtsåmusás li gietjav åhtsåmusá árbbedábálasj juojggusav almodittjat.
Gielladomedna máhttá dagáduvvat aktan sámeådåsij.
1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn.
Danen hæhttu álgget guoskavasj giellaguovlo dilijn, ja de strategiajt dan milta hábbmit.
Gullam lij man gássjel lij suvddet jábbmegijt váres vuolus gitta merragáddáj gånnå girkko lij gå ællim vedja.
- Sámediggeráde mielas le viehka ájnas jut sáme sebrudahka oassálasstá åvddålijguovlo giellapolitihka bargguj ja sávvá ulmutja dáv vejulasjvuodav ávkkiji.
Linjav ásadit boahtá duodden åvdep ásadimijda.
Máhttá dav dahkat duostudagán gånnå abårttå dagáduváj jali buojkulvissan nuorajduostudagán.
Duv sihtap rámmpot viessoma åvdås, mij agev ådåstuvvá.
Moaddása oajvvadi dárbahip ådå vælggogis sjiehtadusáv duodden Kyotoj, mij mierret USA:j nuoskodimlåbijt ja mij mierret nuoskodimbinnedime ja dálkádakhiebadime ruhtadimev hæjos lándajn.
Juojgasta sámegielajt ja vuojte 20.000 kråvnå
Dáj maŋemus lågij jagijn le moatten bájkálasj sebrudagán læhkám miella nannit ja åvdedit sáme identiehtav ja gielalasj ja kultuvralasj gulluvasjvuodav.
Mijá javllarijmmo 2013 lij vuosedibme 24 ambassadørajs.
Dån galga aj diedov oadtjot gånnå máhtá válljit sujtov majt dárbaha.
Duodden máhttá appan vahkkobiejvijt, lågojt, bájnojt ja guokta mánájlávllaga oahppat.
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
Nammadusá mielas galggá dáv fálaldagáv nannit.
Duv vájkkudime Sámedikke bargon fysihkalasj plánimijn li bájkálasj diedo ja dádjadusá ájnnasa Sámedikke árvustallamijn ja javllamusájn.
32.
Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj.
Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti.
skåvllåjage 2006-2007 lidjin joarkkaskåvlåjn 285 oahppe jali viddnooahppe gænna lidjin åhpadus sámegiellaj.
Ienep åhpadusdåjma
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját.
Joh 11:25–26
låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt
Dan rållan sihtap dilijt varresvuodasuorgen tjalmostahttet gånnå sáme pasienta e nuohkásit huvsaduvá.
Suohkana suorge baktu ájggu Varresvuoda- ja huksodepartemænnta dættodit dutkamav ja máhtudakåvddånahttemav, pedagogalasj vájkkudimnævojt, økonomalasj doarjjagijt vuorodum åvddånahttemdåjmajda ja bærrájgæhttjovuogij åvddånahttemij.
Gållo 1 900 kr.
Histåvrrå dárojduhttempolitihka birra la aj histåvrrå ulmutjij birra gudi bierggijin berustahtek oajválattjaj garra bargos mijáv vuojnnemahttásin dahkamis.
Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij.
De álu luossjvedahtjá ja goavgge unnu.
Boahtteájgev ij máhte åskeldit jus ij la ráfe.
Sámegielajt guoradallat
Valla goavgge l ienep gå sahtebiejve ráfedibme, mij márjju l diertjestime birra.
Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim.
Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n.
Hieredittjat tjalmmeinfeksjåvnåjt buorre váttugit giedajt bassat jus ålos birrusin li snuohpasa.
Jus sáme girkkoiellem galggá liehket sebrudahtedum ja avtaárvusasj oasse dås ietjá girkkoiellemis, le i. i. ájnas joarkket bargov girkko liturgiajt hiebadit sámegiellaj ja musihkkadábijda, ja hæhttu aj bargaduvvat ienep materiála sámegiellaj – sierra gåjt de julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojn.
adnet låhkåm- ja tjállemstrategijajt
Máná dárbahi vuogev gåk dahkat gå návroduvvi, hárdeduvvi jali ålgoduvvi.
Liehket álggoálmmuk ij merkaha ienep riektáv ednamijda ja tjátjijda.
Guhkásåhpadibme
sámegielaj addne
• Åvddånahttet buorre varresvuodadievnastusájt sámegiellaj sáme mánájda ja nuorajda
Ultrajiednainstrumännta l bájken 20 sentimehtera guhkke, valla l val ålgomus oasse mij sisitsåkkåduvvá moadda sentimehtera.
– Njuolgadusá galggi nannit vaj åtsådibme berus ja vielet sáme kultuvrav ja sáme sebrudagájt åtsådimprosessajn, javllá sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
Majna sáme girkkoráde barggá ?
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij
vieledibme almasjárvos ja luondos, vuojŋŋalasj friddjavuohta, guojmmegieresvuohta, ándagisluojttem, avtaárvvusasjvuohta ja solidaritiehtta.
Dån máhtá tállajt, tállabágojt, rájddotállajt ja mihttimmoallánagájt adnet gå mihtti muohttagav ja rásjov millimehtarin ja centimehtarin.
Sijdasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rr 242 A rájes Snøtoppenin njuolgga linnja Ráhkojågå njálmmáj Storskogvatnetin, dan maŋŋela oarjásjgáttev Storskogvatneta lusspáj, vijdábut njuolgga linnja Bassejávre alemus luoktaj, dat luovtas njuolgga linnja Skardvatnetij, dan maŋŋela Lappelva milta Andkjelvatnetij. Allen: Andkjelvatnetis
Amen.
Vuostasj ájgijt sjaddá media liehket stuorra árvvon diehtojuohkemij snåasáv guovtegielak suohkanin.
Ságádahtátjit jali gatjálvisájda, guládalá sámedikkerádijn Henrik Olsenijn telefåvnån 907 75 219
Vuorrádis le, rijddo máhttá sjaddat man birra njálmmálattjat lij såbadum.
Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj.
Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud.
Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ?
gåbttjå aj boahttteájgen kommuvnajt Jiellevárre,
Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij.
Rabásmielak girkko mij le ulmutjij lahka ja fámodimij bielen.
Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon.
Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i. i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt,
Jus mánná allagit åjvijn vällaj de båhtånibme binnu bieljen ja binnebut báktji.
Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj.
Galggá sujtov åhtsåt varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán dalága jus mánán li lávdda slåhtjusa ja vuoksema ja vuojnnet la låsjkosvánesvuohta, dat javllá l oalle vájbas ja ij berusta birrasis, gådtjå binnáv jali vuorjját ja ij vieje ståhkat.
Dát iereduvvá almulasjrievtálasj dåjmajn ma reguleriji tjáhtje- ja ednamresursaj anov, ja mij aj galggá sihkarastet sáme kultuvra iellemdilev.
Oarjjelsámegiella giehtabádde stuorrudahka stuorra
Ráddidusá internæhttabielen www.regjeringen.no le sierra sáme giellaválljim fálos 2004 rájes.
Rievtesvuohta iesjmierredibmáj håbbmimin, stivrrimin ja bærrájgæhttjamin hæhttu vuodon liehket gå galggá organisierit hiebadum varresvuodadievnastusájt sáme pasientajda, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Oajvveoase
Davvisámigiella (nordsamiska)
Ieŋŋilsfágan li vissa máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7. ja 10. jahkedáse maŋŋela ja joarkkaåhpadusá Jo1 oahppogárvediddje åhpadusprográmma / Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma.
Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran.
Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav.
Kárásjågå Dájddaskåvlån bessi studenta dájddafágalasj åhpadusáv gadtsat sáme birrasin ja dåjmalasj sáme gåvvådájda birrasin.
Muhttijn máhttá aj dåbddut dáhppudallamin danen gå ij lim gåktu vuordij.
Gájbbádus jus jur duv gåvå båhti fáron kámpánnjaj la dujna le rabás profijlla.
Uddni tjerdalasjvuohta ij registrieriduvá láhkamierredum varresvuodaregisstarijn.
Doarjja prosjevtajda ja åvdedimbargojda mánájgárdijn
Násstetjoahkken li birrusij 1200 girjjenamá (tittala) ma li sáme dilij hárráj jali avta sámegiellaj tjáledum.
lasedit oahppijlågov gudi joarkkaskåvlåv ålliji.
Sæmmi båttå máhttá ållessjattuk subtsastit gåktu ájádallá åvddål dahká majt dahká, vaj dile dádjadus ja dålkkum tjielggasit åvddån boahtá mánájda.
Åtså biednikdårjav
Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit.
Ja de åhpat ja viehket Ájlis Vuojŋŋanis mijájt Jubmelij råhkådallat ja tjielggi midjij dav mij le tjáledum – váj bessap dåbddåt Jubmela almmelasj fámov dáppe ednamin.
Sámedikken la mælggadav læhkám nanos politihkalasj avtamielakvuohta belludagáj gaskan juhti Saemien Sijte l akta dajs stuorámus vuorodimijs Sámedikken.
Barggam lip dáj gålmmå oasseulmij moatteláhkáj ja umasslágasj ulmmejuohkusij, goappátjagá sisŋásj álggagij baktu ja gárvedimprosjevta biednigahttema baktu ja vil enap. Vuollelin vuosedip vuodoájádisáv mij la bargov jådedam dán rádjáj.
Petter siejne guovlluj jårges.
Mij jáhkkep jus gájka máná sámegielajda oahpásmuvvi, de la dat siegen gielaj árvov låpptimin ja sæmmi bále aj låppti dádjadusáv gielaj sieradusájs, javllá sámedikkeráde Silje Karine Muotka.
Jubmela rijka birra sárnnedij, rievtesferdugahtesvuoda vuosstij hålaj, oavdojt dagáj ja skihppijt buoredij.
Sebrulattja: Maja Fjellstrøm, Stine Ericsson Anti, Grethe Julianne Skum ja Alfred Mikkel Kuoljok
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn.
Mujte val muorjema dahki njárbbis bajkav ja vájvep slåhtjusin ij vaddet ållesgårnnejubtsav.
SGLan li gålmmå tærmmajuohkusa, akta nuorttasámegiellaj, akta oarjjelsámegiellaj, ja akta julevsámegiellaj, ja li nammaduvvam fáhkaulmutjijs da gålmå sámedikkijs ja giellaulmutjijs guosskavasj giellaguovlojs.
Ájlistuvvus duv namma.
hábbmitjit ulmijt sisŋep sámegiellabargguj bierri Sámedikken gávnnut.
Åvddål lidjiv lågev jage dævddám lidjiv juo guovte biebbmosijdan årrum, valla ittjij nav buoragit maná.
Mij lip guládallamorgádnan areálla ássjijn sæmmi dásen gå fylkasuohkana
 Románagiella  Russagiella  Sámegiella  Svierigadárogiella  Tatariagiella  Jiddisj  Gárjjelagiella
Dásse 1-7
Merustallamvædtsak VUK le adnuj váldeduvvam juohkka skåvlån daj guokta suohkanijn ja le ájnas oasse åvddånahttemságastallamij vuodos.
Bargge guhti vuojnná rijdov mánáj gaskan, bierri álgo rájes vuorddelasstet vehi ja dib ddet mánájt gæhttjalit iesj rijdov tjoavddet.
Tjáledum la abårttålágan.
Oahppe låhki tiemá birra girjijn ja internehtan.
Dát lij duogátjin manen sámeláhka oattjoj ådå 3. kapihttalav giela birra 1990.
låhkåt ja åvddånbuktet duot dát fáhkatevstas
Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá.
Sámedikke giellaguoradallam vuoset sámegiela adno almulasj ásadusájn tjoahkkáj le binná, valla vuojnnet vuoset sámegiella aneduvvá ienebut suohkana dåjmajn gå stáhta ja fylkasuohkana dåjmajn.
Åhpadusdåjma
Valla dat stuorámus oajbbom le skåvlåjn læhkám.
Assisia Fránssa riegádij jagen1182 Umbrian Italian.
Sámedikken li tjuovvovasj fáhkajuohkusa:
Muhttijn ásaduvvi aj sierralágásj jienastimsaje. Jus dakkira gávnnuji válljimbiejven de vuojná sajijt ja rabásájgijt jienastimkårtån.
Kapihttal 5 le nammadusá ålgoldis tjielggidus álmmukriektálasj njuolgadusáj gáktuj ma nammadusá árvustallamijda ja láhkaoajvvadusájda vájkkudi.
ságastallat guládallamvuogij birra duon dán kultuvran
Dat galggá mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt viehkedit gudi ietjas åvddånahttemijn rahtji, jali gejn le gássjelis oahppodille.
Duodjeinstituhtta oadtju juohkka jage gålmmå milijåvnå suv dåjmajda.
Ulmme:
2004 rájes le Megard læhkám åssudakdirektørra sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagán.
Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt.
Ålos dav juhki danen gå la njálgge jali vuoladuvátjit.
Barggojuohkusa jådediddje: Ellinor Marita Jåma, + 47 916 13 460
Båddåsasj prográmma gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltán 2013 biehtsemáno 8. gitta 12. bæjvváj.
Nordlánda fylkasuohkan, fylkesbibliotehka baktu dåjmat aj næhttasajev www.skrivebua.no.
Maŋŋela 12 vahko de abårttå hähttu guovten lávken dagáduvvat.
Galbbimoajválasj máhttá válljit sáme namma galggá tjuodtjot vuostatjin galbajn aj guovlojn ma ælla háldadusguovlon oassen.
Máhtá aj viehkkeoahttsev nammadit guhti máhttá duv viehkedasstet, dagu rudáj jali rudájt åhtsåt.
Roallaoavdástallam máhttá liehket gássjelabbo tjadádit guhkásåhpadimá baktu, valla jus gárvveda de la máhttelis.
Girjjealmmudagájn le máhtudahka sámegielan ja sebrudakulmen
35. doajmma Almulasj dokumentaj jårggålibme
Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit.
Tjálle: Martin Enander dåktår, ássjedåbdde gájkkásasjmedisijnan, Sundsvall
Åhpadusmihttomiere le lávkke máhtudakmihtojt jåvsåtjit.
Dåjma galggi mieddemijt ja vánesvuodajt ma sujton ja huvson ietja bajedit sujto ja huvso Inspeksjåvnnåj.
Åvdåstiddjijtjåhkanimen jagen 2004, COP 7, mierreduváj barggoprográmma guovllosuodjalimes gátten mij galgaj ålliduvvat åvddål 2010 ja meran åvddål 2012.
Ulmme:
Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de ”dåssju dádjadi”, ”bukti vehi” jali ”bukti sámegielav”.
Máná mánájgárddáj båhti iesjguhtik vásádusáj, ja ihkap ij mánájgárdde nuoges buoragit dåjma aktisasjarenan dájda ietjálágásjvuodajt dåhkkidittjat.
Miededibme gájbbeduvvá æjgátrádes jus æjgátmákso biejaduvvá ienebuj gå mierreduvvam alemusmierre.
Majt oadtjop diehtet ieŋŋgila Gabriela birra ?
10. jahkedásse
Dárojduhttema vájkkudusá juohkka sajen gávnnuji, ja vájku sierraláhkáj tjielggasit vuojnnuji dåppe gånnå giella la gáhtum, de ålles álmmuk assimilerimpolitihka noade vuolen gierddin.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
Gijttep doarjos mav oattjoba vaddet ja duosstot.
Gå iv ja gájkdiehtte ja iv ga diede mij vuorddá mijájt de lav mån dahkam muhtem senario mij guosská Sáme Allaskåvlåv jagen 2089.
strukturerit gielav dárboj milta
Akta oajvvemåhkke åvddånaht temságastallamijn le ålles ulmutjav tjalmostahttet.
-Diehtep dierredibme lahka familjan le dakkir ássje man birra ij sáhkada sáme sebrudagájn ge.
Mån sáhkadav dájddárijs.
Sáme guovlon li binnep barggosaje jagen 2010 gå 2000, madi barggosaje lándan li lassánam 11 prosentaj.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma
Diedo Pedagoga-psykologa dievnastusá birra
Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu.
Duodden dajda le bivddidum tjåhkanibmáj Divtasvuona suohkanijn, valla dan gaktuj la ájn iehpetjielgas.
dágástit, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas dádjadusájt ja vuojnojt
Sáme Giellagálldo fállá giellaviehkev njuolgga giellaaddnijda.
Ienep ráddjidibme
Jus sidá ienep diehtet: Válde aktijvuodav Telemarkforskning prosjektajådediddjijn Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jali Sámediggerádijn Marianne Balto + 47 480 63 358
Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin
John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no
tj: Mij jáhkkep Jubmel Áhttjáj, gájkväksásij, alme ja ednama sjivnnjediddjáj. Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
Oarjjelsáme báhppa le aj sáme duojev / designav adnuj válldám liturgalasj biktasijda.
Fáhkasuorgen galggi diedo sáme giela hárráj, kultuvra ja dábij, ja nasjonála binneplågoj hárráj.
Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja.
Jur dálla
Åbbålasj árvustallam
Tjuovvolibme vijddábut
Dánna dåhkkiji praktihkalasj dahkamusá aneduvvat vuodon guládallamin, duola degu sáme biebbmo, duodje jali juojgos, lávlla / lávllajuohkusa jali muoduklágátja.
oahppijda gudi e kymrilasj gielav ságasta sijdan, le máhttelis válljit duov dáv giellalávggom vuogijt, gånnå kymrilalasj giella le oahppamgiellan muhtem jali gájkka fágajn.
Máhttá aj dárbbo liehket sámelága giellanjuolgadusájt
Muhttijn máhttá liehket gássjelis dav vuojnnet, gå luotta dålusj ulmutjijs álu vuojnnuji oassen luondos.
Departemænnta árvustallá dahkat dav sæmmi oarjjel- ja julevsábmáj.
tjielggit man ájnas ozongierdde le biejve suonjardibmáj
Mammografiddja álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben.
Prosjæktajådediddje Karl Jan Solstad Nordlandsforskningin hasot gájkajt gudi dákkir sjiemáv oadtju, vásstedit, sjiemáv besa vásstedit divna gålmmå sámegielajda jali dárogiellaj.
Mánájgárdij sisadno sáme mánáj hárráj sáme guovloj ålggolin galggá hiebaduvvat mánáj sáme duogátja gáktuj.
Áhttje lij ådå familljav gávnnam ja dåbddiv degu ittjij mujsta desti berusta.
2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte.
Manen så lik dát dáhpáduváj?
Ietjá bálij ássjev oadtju duobbmoståvlå åvdån ietjas rijkan båktet.
Mij gullu boarrásijhuksuj oajvvaduvvá rievddadus sosiáladievnastuslágan mij sisadná suohkan galggá barggat nav vaj gávnnuji bargge gudi máhtti suoma-, meänkieli jali sámegielav gånnå le dárbbo boarrásij ulmutjij huvson.
Miján li máná dåssju luojkan, ja hæhkkat li ålgus jåhtåm.
Lågå ienebuv
Vájku gávnnuji sierra vidjura gå skihpasujttobargge oadtju doadjet jali galggi sjávovälggogisvuodav doadjet de l val ájnegis bále.
Tjoakke ma le lassen bákkulasj oajvvetiemájda, e boade daj ulmij sadjáj ma le
siegen oarjjelsámegiella, l sagga nihtedum.
Sálmma * Buorissjivnnjádus
 maŋedit skåvlåvádtsema álgov (§ 2-1 goalmát ladás)
Åvdemusát la sáhka guovte prosessa birra.
Skallujlåhkåm la vuohke duodastit dáv jur dunji.
Bargge galggi diehtet diededimvælgo birra mánájsuodjalibmáj, bs. mánájgárddeláhka § 22.
Bælostit dákkir berustimijt muhttijn dåbddu duodde fámmban.
Rørosa suohkan oattjoj 80.000 kråvnå doarjjan ásadittjat rájájrasstijiddje sáme musihkkafestiválav basádismáno 7.–10. biejvij.
Tjálalasj eksábma guovdásj ásadusájs dagáduvvá ja sensureriduvvá.
Guhkásåhpadimoahppe tjálli dálkkeváksjomijt ja sáddiji åhpadiddjáj.
Dát la dat barggo majna moattes dijás dán huodnahin bæjválattjat barggabihtit, ja mån lav viehka ávon gå dat vaddá máhttelisvuodajt Sámediggáj ållånahttet dav vásstádusáv mij la miján julevsáme gielas.
Demokratijaådåstusá tjadádime ulmme le Stuorradiggáj dilev láhtjet váj máhtti tjuovvolit Vuodolága rievddama ævtodusájt, ma li girkkosåbadime aktijvuodan låggŋiduvvam.
Åvdep giellaarvusmahttemvuojtte li Æjgátjuogos Divtasvuonas jagen 2000, Giellajuogos Skánijs 2001, Harry Solhaug, Gáivuonas 2002, Sagka Stångberg, Dearnas 2009 ja Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal/Ánte Mikkel Gaup, Guovdageainnus jagen 2013.
Snjilltjamáno 22.biejve riegádin aj máná Vuonarijkan.
Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja dåmadimávov åvdedit, imájdallamav ja diehtemvájnogisvuodav.
Majt vierddiji dahkat gå galggi dárkkelis láhkáj åvddånbuktet.
Åtsådallama le vuojn nav vaj gássjelis suohkanijda dievddet njuolgadusáj mærrádusájt, danen gå le ulmutjijs vánesvuohta gudi tjálalasj ja njálmálasj sámegielav máhtti virgijda suohkanijn.
13 Njálmálasj giella le nannusamos boarrásamos buolva gaskan.
Ž Majt ieŋŋgil Mariaj javllá ?
Danen ij le álmmuk sámegiela háldadusguovlo sissŋelin sihkarastedum rievtesvuodajt anátjit sámegielav almulasj orgánaj aktijvuodaj dan mærráj majt giellanjuolgadusá gájbbedi.
Dahkamusdokumentan guovlolasj varresvuodavidnudagájda le moadda jage juo biejádum gájbbádusá dålkkumdievnastus galggá ásaduvvat pasientajda gejn le dárbbo dási, ja galggi jåhtujbiejaduvvatVijdábuj gájbbeduvvá guovlolasj varresvuodavidnudagá gálggi dåjma jåhtuj biedjat nannitjit barggij giella- ja kultuvrramáhtudagáv mij sáme álmmugij gullu.
Javllá ulmutjin la máhttelisvuohta gehtjduvvat ietjá dåktåris gå gejna vuostak aktavuodav váldij.
 tjalmme- ja gullamgássjelisvuoda
 Arabiagiella  Aragoniagiella  Aranesiagiella  Asturiagiella /
moalgget vaj viehkev oadtju dádjadittjat ja dádjaduvátjit duon dán dilen
Guorrasit guládallama sámegiellaj galggi.
• viehkedit vaj gielalasj moattevuohta sjaddá boanndudahkan ålles mánájjuohkusij, oatsodit moattegielak mánájt anátjit iednegielas ja sæmmi båttå åvdedit ja åvddånahttet mánáj dáro-/sámegiela máhtudagáv
Máhttá årrot sieldes vájvve, valla diehtá gåjt manen goavgen la.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
dágástallat giellasujto birra
Amen.
Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit.
Rasissma le juohkka badjelgæhttjam vuodujn etnisitehtan, ájtteklándan jali lijkkebájnon.
Pedagogalasj jådediddjen vierttiji liehket tjuovvovasj prinsihppa:
Doarjju árbbedábálasj máhttoprosjevtav julevsáme guovlon
Sulle 735 millijåvnå kråvnå IKT-ådåstuhttemij NAV:an.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet.
Bajássjaddam, oahppo ja åtsådibme
Tjágŋam la gilgudum hulloskirttuj mij akti lij læhkám viskájn ja ruoppsadijn girjadum.
Rámát le ham ” lájbbe almes ” ja aj ájlis gávnne.
Gå oahppe subttsasijt tjálli, de vuostasj tjállusij oadtju diededimijt.
Suohkana ja fylkasuohkana máhtti vaddet oahppolihtojda åhpadusáv vaddet vuodo ja joarkkaskåvlå åhpadussuorgen.
Gå sámedikkes dárbahip dutkamav ja eksperjat, de la Sáme Allaskåvllåj gåsi galggap jårgidit gå galggap politihkalasj mærrádusájt dahkat.
Manen la sámegiella ájnas ?
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam.
Mån sidáv aj rámmpot dijáv gudi árggabiejven sáme viessomav árvvon adnebihtit.
- Álggoálmmuknissuna berusti rasismav åvdedit sivvan dierredibmáj, álggoálmmuknissuna gejt oajválattja ja militerra dierredi aktan nissuna gudi hæhttuji gierddat doaro ja mijnaj diehti.
Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin.
Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj.
Sámediggeráde ájras Henrik Olsen gijttá barggojuohkusav bargos.
Miján la aktisasj ulmme æládussåbadusájn.
• guoradalli ja åmasti åtsådallamijt duojna dájna tjállemgiella åvddånbuktemijn, degu ståhkama, tjállema, sárggoma ja bokstáva, ja låhkåm- ja tjállemdåjmaj baktu
Jus mij iellep de Härráj iellep, ja jus jábmep de Härráj jábmep.
åvdås rijklalasj unneplågoj gáktuj.
Vijdábut det sjaddá vájkkudit buorreláhkáj guottojda ja berustimijda sámegiellaj sebrudagán åbbålattjat.
Jådediddje iesj bierri ådå dutkamav ja teorijav dåbddåt.
• Iesj máhtá mierredit jus sidá ássjev diededit namadibmen, vaj mánnásuodjalus jali ga æjgáda diehti guhti diedet.
Dát máhtudagáv ålles oahttseårnigin nanostuhttá, ja duosstomin la aj sijá rievtesvuodav avtaárvvusasj dievnastusájda adjáj mijá årnigin.
• introduserit mánájt ulmutjijda, bájkijda ja sebrudakinstitusjåvnåjda lahkabirrasin mij nanni gulluvasjvuodav ja viehkedit mánájt oahpásmuvátjit ja jasska liehket
Jus dárbaj dav dahkat de jábmeduvvá.
Báhkobáŋkan máhtti dåjma, dáhpádusá, åtsådallama jnv..
Varresvuohta- ja skihpasujtto Svierigin biednigahteduvvá ienemusát lánndadigge-ja komuvnnavärojs.
Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå njuolgadustjála
Mánáj vuododárbo mánájgárden li hukso, jasskavuohta, vieledibme ja aktijvuohtaj gullut, ja aktan le barggij duogen viehkedit jut máná oadtju dájt vuodulasj dárbojt gåbtjådum.
LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager
oahppanåvoj birra ja sámedikke sajev åhpadussuorgen ietján, gehtja doajmmaoasev.
Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg).
Bielljenávladahka gasskabieljen álu hähkkat álggá ja oanegasj la.
Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá.
Dát guosská i. i. goappán rijkka galggá liehket oajválattjan åhpadusájn ma rájájt rastidi, ja jus soames bále rijka æbá le avtamielalattja konkrehta åhpadusá hárráj ja/ jali fálaldagá ruhtadibmáj.
Sámedigge Kárášjågån la rabás guossijda.
Teáhtera li saje sámegielav anátjit ja tjalmostahtátjit.
Divna máná galggi bessat åtsådallat sij li oasen demokratijjas gå li vájkkudime mánájgárde sisadnuj, berustahtek guládallammáhtukvuodas ja gielalasj tjehpudagás.
Sámegiela dile gåvvå Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá.
Artihkal Tjálálasj prosjækta
Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt.
Hiebadum åhpadus
Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá.
Sáme dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkon, valla aj álggoálmmugin.
Vuodolágan li mærrádusá ma subtsasti gåktu Vuodna galggá stivrriduvvat, almasjrievtesvuoda, ja gåktu Stuorradigge, ráddidus ja duobbmoståvlå galggi doajmmat.
Ulmme:
Boatsojguohtomsiebrreráde galggá, jus gåhttjomav ij tjuovo, mierredit máksusa stuorrudagáv ja goassa maŋemusát galggá mákset.
Dån hiebada gielav buoragit ságájdahttemrållan.
Åhpadiddjijda
(Gehtja B ja D.) Tjadáda plánav, ja sáhkada mánáj tjadádijn.
Muhttijn rijddali dale dagu gå guovtes sæmmi ståhkusijn sihtaba ståhkat, jali jus juohkusa sihti sæmmi, ráddjidum sajen ståhkat avta bále.
Dát ådå årnik laset vuorodimev sáme dájddárijn, kulturdiedádusá milta.
Varresvuohta ja sosiála
Praktihkalasj organiserim galggá tjielggasit vuosedit divna oassálasste ságastallamin li avtaárvvusasj oassálasste.
Sáme viehkkeorganisasjåvnnå Mama Sara Education Foundation le rudáj viehkedam Masaiajt dárbujn skåvlås ja åhpadimes, ja vuoset viehkke álggoálmmugij gaskan máhttá sieradusáv dahkat.
Ávvudaláv mánájgárdijt mánájgárddeprosjevta baktu tjuovotjit, ja ulmij milta bargatjit mánájgárddeåhpadiddjeåhpadussaj rekruttieritjit.
Ságájdahtátjit:
adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt
• guoradallat duov dáv guovlov, oahpásmuvvi institusjåvnåj ja bájkij lahkabirrusin ja oahppi oahpásmuvvat ja jaskugit mannat
Dasi duodden næhttabielijn li suoma-, Svieriga ja Vuona dárogielak vuollebiele, majn li diedo sámegielaj ja Sámi Giellagáldo birra.
Vijdábut de vaddá láhka mærrádusájn ” muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegiellaj jali sámegielan jali sierra sáme fágajn joarkkaskåvlån sissŋelin sierra kursaj jali sierra juohkusijda.
Giehpediddje njunnjespraddja unnet njunnjebuodusav ja mánnáj gähppu vuojŋŋgat.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Dájt dárbahip sihke dan diehti váj viesáda galggi buorre dievnastusájt oadtjot ma li sijáj dárbojda hiebaduvvam, ja váj bájkálasj demokratijav nanni.
Gávnnu gis láhka mij javllá ulmutjin vuorrrasap 15 jages ij la loahpe seksav adnet jali nargget soabmásijn gut ij la 15 jage ållim.
Bargge tjuovudi ja signálajt duodaj válldi.
Vájku sekretässa ja sjávovälggogisvuohta l vijdesbirástiddje de sekretässa máhttá doajeduvvat muhtem vidjurijn, váni patienta miededime dagi.
Jus dan mærráj jåksåt, de viertti mánájgárdde liehket åhpadiddje organisasjåvnnå, ja pedagogihkalasj barggo galggá vuodustuvvam mánájgárddelágan ja rámmaplánan.
Gielajs muhtema li nihtedum, iehtjádij
Sæmmi båttå besa gullat niellja sierra sámegiela.
Mánnásuodjalus galggá vaddet mánájda, nuorajda ja familjajda viehkev ja dårjav gå li gássjelisvuoda sijdan jali gå sijdda jali mánná dárbaj viehkev mánnásuodja - lus (buojkulvissan ulmutjahttemgássjelisvuoda, gárramvuoda).
Javllamánno 7.b Namma: Ánná Káisá Eriksen Partapuoli Man vuoras: 19 Årromsadje: Oslo/Skáne Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja bargál
duv varresvuohtavijor
Budá lidjin guovte gierggetáblojda tjáledum.
B 1987 nr 56) sámegielaj háldadusguovllo lága birra
Gåktu gähttjalibme dagáduvvá mierreduvvá makkir sjiervvedávdaj ietjas åtsåt.
jali h / v: Lip tjåhkanam jubmeldievnov aktan basodit.
Linnájávrre la guoradaláduvvam ja gå la binnemusát 100 milijåvnå tåna vuodjagierges mij vuordedahtte buktá 25 milliárda rudáv la Linnájávren jáhkedahtte stuorámus gávnos Nuortta-Europan.
Jus válljimbiejven li moadda sierralágásj jienastimsaje de jienastimkårtån dajt aj vuojná. Dån máhtá aj válljimbiejve åvddål jienastit.
Mån lev vuostasj ja maŋemus, ja guhti viesov.
Miján la stuorra tjoahkke fáhkagirjálasjvuodas ja tjáppagirjálasjvuodas mánájda ja ållessjattugijda, iesjgeŋga sámegiellaj.
Departemænnta le ájgij milta registrerim duhtamahtesvuodav doarjjaga stuorrudagá gáktuj.
Petter gæhttja biráldis, då iehtjáda li aj oadtjum.
Ietján gå sigarehtajn de darvve aneduvvá iehtjádij siegen asfaltan ja bájnojn.
Ållessjattuga máhtti sijájt viehkedit dádjadit mij dal dáhpáduvvá, ja konkrehta dáhpádusájn sijájt bagádallat.
Ulmme le oahppe galggá máhttet:
– Ale, ale dav dagá!
Sámekonferánssa (maŋŋela Sámeráde) ja aj nuorttarijkaj sámedikke adni almulattjat moallánagáv «nasjonaldag».
Nammadus oajvvat Sámedikke duogen sjaddá dåhkkidit sámegiela láhkajårggålimijt, valla dættot fáhkadepartementajn la åvdåsvásstádus jårggålit lágajt ietjasa suorgen.
Åtså biednikdårjav
Jus la diertjestum de máhttá ájádallat gåktu diertjestibme unnedit, dan láhkáj aj goavgev unnedit.
vájkkudimnævo
Máhtudakmihto båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.
Gå oahppe juohkusijn barggi, máhtti sij huomáhahttet ja arvusmahttet nubbe nuppev.
adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Gielalasj åvddånahttem le dárbulasj gå galggá gielav nannit ja bisodit, ja viehka ájnas le jut Sámedikke ja ietjá oassálasstij roalla já mierredimfábmo giellapolitihkan tjielgaduvvá, tjielggi sámediggeráde Ellinpor Marita Jåma.
Sámedigge vaddá aj diedojt æjgádijda gåktu sij galggi ássjev tjoavddet.
Sámedigge le dahkam strategalasj plánav sáme mánájgárijda 2008-2011 jagijda.
Muv niehko le boahtteájgge goassa nuora álkkes láhkáj máhtti åhpadusáv válljit ja ietjasa gielav ávkkit vissesvuodajn sámegiella le aj viesso giella væráldin.
Oahppe máhtti tjuovvot sæmmi gárvvidusáv mij la tjielggidum baddjelin.
Goassa vásstádusáv oadtju ?
Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn.
Luonndofágan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Oahppe máhtti adnet spelav ” Báhkobiŋŋgu ” gå barggi báhkooahppamijn:
Ráddidus sihtá vijdábut åvddånahttet vuogádusáv kvalitehta árvustallamijda ja vuorodit bagádallamav skåvlåjda ja skåvllåæjgádijda gænna li sierra hásstalusá.
Kulturæládus
Duv vájkkudahttem Sámedigge dættot bájkálasj diedojt ja dájadusájt mærrádusájn mij guosská luondo moattebelakvuoda adnemav ja suodjalimev.
Åvddånahttemságastallam gånnå oahppe, æjgáda ja åhpadiddje oassálassti hæhttu snivva plánidum liehket.
gåvådit referánssasystemav ja notasjåvnåv mij aneduvvá hámijda riekknimárkan, ja riekknimárkav adnet merustallamijt tjadádittjat ja åvddånbuvtátjit
Udnásj ájge le hásstalussan rekrutterit nuoges dievnastiddjijt dan guovte giddagisájda Tråmsån ja Finnmárkon.
Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj.
Válggagávdan 2013-2017 li dá ájrrasa ållestjåhkanime jådedimen:
aotearoan sihtin ulmutja sæhkánahttet nuoramus mánájt vuorrasap ulmutjij gudi máhttin maõrigielav iednegiellan.
Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme.
Loahppaárvustallama mærrádusá:
Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran.
Sámedikken le åvdåsvásstádus dáhtábásas Ren2000.
Guokta sáme giellaguovdátja ásaduvvi oarjjelsáme guovlluj, Lulle-Lusspáj ja Dearnnáj.
- Balláp gå vuojnnep bargodisvuodav nuoraj gaskan muhtem lándajn.
Guovtegielakvuohta – udnásj vidjura, hásstalusá ja vuorddámusá, Sámediggepresidenta Aili Keskitalo baktu
Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet.
Mejtie dah dan bööremossese båetieh, gosse mijjieh baajebe biegke jieledem bossedh dålleskomtjeli sijse ?
Nannidittjat sámegielav laseduvvá aj
Sáme bájkkenamá
Bierggo dávk baseduvásj, málestuvásj, sálltiduvásj ja gåjkkåduvásj.
11.50 Sáme Åhpadusguovdátja sámemusihka oahppij vuosádus auditåvrån
Duv häjmmalánndadigge máksá gålojt ådå medisijnalasj merustallama åvdås.
Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Ávon lev gå Finmárko fylkkasuohkan, Sámedigge ja Kárásjågå suohkan li aktan dájddaskåvlå ásadimev ja lanjáj lájkov ruhtadam.
Muhtem gállasjguojmmepára sihti tjállet ietjasa jáhtojt, lavllot lávllagav nubbe nubbáj jali dahkat ietjádav persåvnålattjat.
Boatsojguohtomsiebrreráden ja Bajemusgujddimsiebrreráden galggá goappánik dåjmadahka.
Máhtudakmihto ML06-S an
Guoradallam tsuojggi moadda vidjurijt vuona álkkádusapparáhtan ma luluj hieredussan liehket vaj sáme ja doajmmahieredime e oadtjo avtaárvvusasj hiebaduvvam dievnastusájt.
Havgaluovtas Altevatnaj.
Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij.
Máná gudi li baháv dahkam dárbahi dalánagi vuojnnut ja dåhkkiduvvat ietjá dilen majna nagádi, duola dagu iehtjádij siegen biebbmobiev de birra jali tuvran sæmmi biejve.
Mijá veterána dájddára li maŋemus jagijt vijmak ållidam dan berustibmáj ja dåhkkidibmáj mav mælggadav li ánssidam.
Árran julevsáme guovdásj oadtju dán jage 300 000 kråvnå doarjjan prosjektaj bihtámsáme guovlo sáme bájkkenamájda.
Jus le dádjadittjat moattebelak tevstajt ja ássjeprosav, de le ájnas barggat gráfalasj åvddånbuktemij, tabellaj ja statestihkaj.
vuojnnet la vájbas ja ij nagá juhkat
5.
Gehtja ållessjattugij vuodoåhpadusá guoskavasj årnigav.
Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge:
Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli.
allamässo / mässo / jubmeldievnno
37 rájadus
Stivrrajådediddje Gunnar Olofsson, 0046 70 3341516
Oarjjel- ja julevsámegiela li sierraláhkáj ájtedum, ja ájnas le dá guokta giela sierraláhkáj vuorodit, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
Lilian Urheim: Giella Miella bokstávgirjje 1995
SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat.
Dát gullu sámegiela åhpadusán aj.
Nuoraj prográmma sáddiduvvi nRK3ån ja vihpi 20 minuhta.
Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij.
Samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i.i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda.
Alkoholajn miejnniduvvá juhkusa nåv gåk vuola, vijnna ja sprijtta.
Sáme giellaguovdátjijn la ájnas rolla sámegielav nannidijn ja åvddånahtedijn.
dan sivá diehti, e bæjválattjat dajt anon ane.
Dat la rievtesvuohta mijá iemeálmmugin.
Åtsådime åvddåla hähttu nuoladit vuollerubmahav ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj.
Ådå nasjonála varresvuoda – ja huksoplána vuodo
Jubmeldievnno rabás gájkajda - Svenska kyrkan - Om oss
Gijtatjip Jubmelav, Härráv.
huj buoragit
Dávverdiehto
Prosjækta, mij le gárvedum aktan Sámeskåvlåstivrajn Svieriga bielen, le interregprosjækta rájáj rastá ja guosská oahppijda ålles oarjjelsáme guovlon.
Ållagasj dát julev- ja oarjjelsáme giellaguovlojda guosská.
Dá institusjåvnå åvdåsti aj ájnas sáme kulturbarggosajijt gånnå sámegiella le guovdátjin.
Åhpadusáv nannit nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj gájkka dásen
Buorre buojkulvissan dasi la prosæssa mij dalloj gå ájgojma tsieggit sáme skihppijsujttáråhpadusáv sáme allaskåvllåj ja Tråmså universitiehttaj.
Oahppe soajtti vuorbbáduvvat tjálalasj jali njálmálasj eksábmaj.
Njálmálasj guládallam
Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav.
Allen: Slabávuonas (Sørfjorden), Divtasvuona ja tjoalme milta Vuollná ja gátte gaskan.
Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit.
Jus åhpadiddje mierret avtastahttet sebrudakfágav åhpadimgárvvidussaj le dá máhtudakmihto ájggeguovdelis
Dárbbo le sierra dåjmaj lásedittjat berustimev åtjåtjit sáme åhpadiddjeåhpadussaj jali sámegiela fágajn dáro åhpadiddjeåhpadusán.
Seminárra ásaduvvá Vuona, Svieriga ja Suoma sámedikkij ja Sáme Giellagáldo aktisasjbarggon ja la oassen sámedikkij AN:a álggoálmmukgielaj jage tjalmostahttemis.
vuojnnet gåktu giellaválljim duon dán dilen máhttá vájkkudimnævvon
sæmmibåttå de dættot fágalasj analysajuogos jur dat tjoahkkáj låhko oahppijs gænna le sámeåhpadus le vuojnunagá vuolus mannam – 3055 oahppes skåvllåjage 2005-2006 gitta 2542 oahppáj skåvllåjage 2007-2008.
Doajmma
Tjielggidussa dási le gå fáhkapládna ” sáme giella ja kultuvrra ” gádoj 2006 jagen, valla fágalasj analyjssajuohkusa mielas le dárbbo dágásdallat nubbenmgielafága ævtojt sierraláhkáj.
Merkaj njuolgadusá máhtti målsudit lánndadikkij gaskan.
Jáhtto Gástadusán la jáhtto Jubmel la maŋen viessoma gájkka biejvij, juska mij dáhpáduvvá.
Dán bagádalle sisadno le gåktu dij gudi lihpit bargge máhttebihtit mánáj sosiála åvddånahttemav doarjjot ja buorre psykososiála birrasav mij givsedimev ja illastimev hieret.
Suohkanij åvdåsvásstádus sihkarasstet sáme mánájda mánájgárddefálaldagájt gånnå oadtju nannidum ietjasa gielav ja kultuvrav, le dættoduvvam mánájgárddelágan 8. §:”suohkanin le åvdåsvásstádus nav vaj mánájgárddefálaldagá sáme mánájda sáme guovlojn le sáme giellaj ja kultuvrraj vuododuvvam.
Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi.
Jus le cd ’ a, de dåhkki dajt dáhtámásjijnan adnet.
Jo1
Stáhttabudsjæhtta hådjodahttá sieldesláhkáj
SIV INGUNN KINTEL, ADELE RAHKA NYSTØ, Lávllaga, Báhko 2005
24 giellaháldadimguovlo sadjáj boahtá. Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan.
Le gus oahppen gásjelisvuoda fágan, váj nievres båhtusijt oadtju dan diehti gå ij nuohkásav barga ?
jáhkkoåhpadusplánan, Jubmel vaddá – Mij juogadip.
Máhttet åvddånbuktet njálmálattjat: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
- Sidáv vuorbev sávvat pråvsståj Olav Øygard nammadusájn ådå biskoahppan Nuortta-Hålogalánda bisspaguovlon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
NSR åhtså nuorajtjállev
Ienep nuora gå vuorrasa oarjjelsámegielav ságasti, vuoset Sáme giellaguoradallam 2012 mav Nordlandsforskning AS ja Norut Alta – Áltá li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementa ja Máhttodepartementa åvdås dahkam.
Mijá iehtjama biejvvesystebma, ednama sadje, ålgoldis vuobman ja dutkam ja teknologija aj giehtadaláduvvi.
Sámedikke ájggomussan le:
Nr. 35 (2007-2008) Mål og Meining (Ulmme ja miella) le ráddidus javllam sámegiella galggá liehket viesso giella.
Konferánssa le rabás akkrediteridum åvdåstiddjijda medias ja delegáhtajda dajs avtse iesj guhtik álggoálmmukguovlojs væráldin, sijá rádevaddijda ja observatørajda.
Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját.
Gástaduváj dagu dådnå ja månnå.
Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan.
Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin.
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadibme
Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Åtsådibme rájaduvvá skihpadåhpelaboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
Ruhtadoarjjagij juohkema baktu bájkálasj prosjevtajda fylkasuohkanijn ja suohkanijn le sámedikken aj vájkkudimmáhttelisvuoda varresvuoda- ja huksodievnastusájs sáme álmmugij.
Pládna- ja tsiekkadusláhka
Dál gijttep NN:as, gájkka dassta majt oattjojma suv iellema baktu, ja majt sån viessomájgen midjij vattij.
5. Aktisasjbarggo sijda ja mánájgárde gaskan
A. Ma li buorre æjgátságastallamij dåbddomerka ?
oahpponævvoåvddånimen sámegiellaj ja dárogiellaj.
Gávnnu aj bielljetermomehter, mij la buorre jus rievtesláhkáj dav adná.
Sámedigge sihtá:
Tove Smaadahl, Hiehteguovdásjdåjmadagá bæjválasj jådediddje, javllá dárbbo l lasedum ratjástibmáj duostutjit ja suoddjitjit.
Jubmel, dån guhti mijá vájmojn vieso, gijttep duv ávo ja iellemdårvo åvdås.
Åhpadiddje dálkkediedádusáv buojkuldahttá. Oahppe barggi iesjrádálattjat
Dát rávkká nanos rahtjamav sáme sebrudagás iesj, sáme institusjåvnåjs, Sámedikkes ja stáhta oajválattjajs.
aktugattjaj máhttelisvuodajt adnet unneplågogielajt
Ájnas le mánáj ressursajt jåhtuj biedjat.
o Barggap dan vuoksjuj jut dåjma ma dálkádakrievddama vájkkudusájt binnedi hæhttuji jåhtuj biejaduvvat dan láhkáj váj álggoálmmuga galggi bessat oassálasstet luonndovuodov sihkarasstet ja mierredit.
Sáme girkkoráde ja Girkkoráde li åvdåsvásstediddje prosjevtas: ”Doajmmavuo dok jáhkkoåhpadus nehtan sáme mánájda ja nuorajda”.
Sáme dåjmaj juollodibme jagen 2011 le sulle 829 millijåvnå, 2010 rájes 27 millijåvnå lassánibme.
Varrudága
Gávnnuji bájken 900 ällosujttovidnudagá.
Ájnegis mánájgárdde máhttá dan diehti adnet ájádusáv ulmmemærrádusájn mij guosská ietjá åsskuj jali filosofijjalasj dádjadussaj.
Præssamáhppa aktan prográmmajn, diedoj ja hålaj juogaduvvá.
Bibliotehka Ulmmen le sihke vuona oajválattjaj ja sámedikke bieles, sihkarasstet buorre bibliotehkkafálaldagáv sáme álmmugij.
Juogatjip biejvev væráldijn, rijkajn, sijdajn.
Sámedikkeráde juollot 300.000 kråvnå doarjjan NA TECHNOLOGIES DA:j åvddånahtátjit giellaspellav New Amigos Online julevsábmáj.
Luondo, birrasa ja teknologijja bargo baktu galggá mánájgárdde ásadit vaj máná
Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna.
Girjásj ” Att ställa upp ” mij le tjáledum dárogiellaj, giehttu gåktu Girkkoválljimin säbrrá. Internehtas máhttá dav viedtjat:
Lågå ienebut konfirmasjåvnå birra
Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014.
Oahppoplánan sámegiella vuostasjgiellan le máhtudakmihto vuodoskåvlå 2., 4., 7., ja 10. jahkedásij maŋŋela, joarkkaåhpadusá Jo1 ja Jo2 ja Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma maŋŋela ja Jo1 ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela.
Ekonomidja rievddadibme ja buorre viessomkvalitähtta ednamdáfon
Oahppe máhttá tjielggit gåktu moattelágásj terma li badjánam.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Ij la navti jut lågenanjagága Vuonan li hæjttám juhkamis.
Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav.
Sámediggeráde Per Mathis Oskal la dudálasj gå Guolástusdirektørra la mierredam bajedit jáddiguollimåsijt rabás juohkusijn.
Oarre dasi máhttá gå l dagojt dahkam majt sáŋart jali majs hehpan, jali tjuovvusin rubmahis.
Oahppe máhttá gávnnat ja adnet moadda buorre gåvålasj vájkkudimnævojt
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sierrapedagogalasj viehkke máhttá buojkulvissan liehket hárjjidallam, arvusmahttem jali doarjjo mánájgárde barggijda.
Dákkir hásstalusá soajtti liehket
Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj.
Dála li barggojuohkusa divvomoajvvadusá:
Goassa vásstádusáv oadtju ?
Superstipænnda juolloduvvá adjáj sidjij gænna li læhkám sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan joarkkaskåvlån ja gudi låhki vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusáv man sámegiella l fáhkan jali mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusáv.
Buorre kvalitehtta dievnastusájn gájbbet gávnnuji bargge sáme giella ja kultuvrra máhtudagáj.
Semadimbargo aktijvuodan la ájnas juhti sij gudi iesjgeŋgaláhkáj li vásedam ja gillam dárojduhttemav oadtju máhttelisvuodav ietjasa subttsasijt subtsastit.
Sjaddá hávsske gå famillja tjåhkan.
Galggap jagev 2012 adnet stuor dahkamusájda.
Båddåsasj prográmma gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltán 2013 biehtsemáno 8. gitta 12. bæjvváj.
Sæmmi guosská gå sån gænna l demænssa tjielggi ássjijt ja dåmat muhtemij/juoŋga vuoksjuj mij ij la dåppe (tjalmmegæjdo).
Mærrádus le Ráddidusá bieles gæhttjalibme miededittjat ILO 169 artihkal 15. Nr. 2 gájbbádusájt álggoálmmugij rievtesvuodav oassáj ávkástallamárvos minerálajs masi stáhtta æjggoreivtesvuodajt tjuottjot.
Doarjjop strategiajt ma vájkkudusájt binnedi dagu ietjá fábmobuvtadibme, jus dá li rievtugisá álggoálmmugijda aj.
Danna oadtju bokstávajtáčđšž (gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ.
Likkán li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rostojávres Rr 287 guoran Rostoeanu milta Vuolit Rostojávrráj, dan jávre ja Rostojoga milta dasik Dieváideanujn (Divielva) gávnat Rostanesa guoran.
(Mark 10: 13–16)
Gätjástus la várrogit álgget vaj ij njálmmáj garrasit tsåhkkå ja labuda njuoktjamav guojmenis njálmen dalága.
Giella le kultuvrraguodde ja ållu guovdátjin sáme árvojt ja máhtudagájt joarkkemin.
Artihkal Tjálálasj prosjækta
dahkat, digitála vædtsagij ja daj dagá, funksjåvnåjt ma tjielggiji numerálalasj aktijvuodajt ja praktihkalasj dilijt, gåvådit ja dålkkut dajt ja målssot iesjgeŋga funksjåvnååvdåstimij gaskan dagu gráfa, tabella, foarmmala ja tevsta
Loahppárvustallama mærrádusá:
Sáme æládusá li dijdalattjat årrum tjaddnum luonnduj.
Gåktus val sjaddá mijá ednamij jus ihti gruvvodåjma Hábmerij ja bieggamillo Divtasvuodnaj?
Dålle tjoevkesem jïh baahkem vadta, baaja mijjem tjielkebelaakan vuejnedh, jïh mijjem viehkehte jieledem haalvedh.
Juska li iesjgeŋgalágásj gielladile, de giella mijájt aktij tjadná aktisasj sávadusán sámegielajt bisodit, åvddånahttet ja nannit.
Nuora gudi bessi sijdan májsstet jali æjgáda dåhkkidi jut juhki, ienep ja ábaj ålggon ietjasa ludtjusasj rádnaj.
Vijdábut de galggi doarjaga aj dahkat nav vaj åhpadiddjij máhtudahka sámegielan ja kultuvran nanniduvvá.
Gå li listajn, de li aj ienep máhttelisvuoda suohkanij ja fylkaj vuollásasj nammadusájda válljiduvvat.
Misjåvnnå l danen avta ednagav birra majt tjoaggulvis dahká sijá ietjas rájáj sinna ja gåktu doarjju ietjá girkkojt ålles värálda birra sijá vuodo barggogåhttjusin vihtanasstet Jesusa birra.
Áhtjám vieson li ållo lanjá. Luluv gus ietján javllat manáv didjij sajev gárvedittjat ?
Ieddnen jali áhttjen ihkap balá mánnásuodjalusájn ságastimes.
Mij dárbahip sebrudagáv, gånnå ulmutja priváhta rájá vieleduvvi ja gånnå vahágahttem ij gudik goassak dåhkkiduvá.
Mij la dáhpáduvvam dajna báhtjajn ja institusjånåj 30 jagij sinna?
SUPU-jådediddje árvvet sulle 50 oassálasste gasskal 16 ja 30 jage Vuonas, Svierigis, Suomas ja Ruossjas sjaddi konferánssaj sæbrrat.
Tjoahkkájgæsos máhttá liehket juogu tjálalattjat jali njálmálattjat, valla jus ulme lij ájnnasa oahppe åvddånibmáj le buoremus tjálalattjat.
Moadda departementa li oassálasstám doajmmaplána bargguj.
Ienemusá gudi bágov oskuld adni e nåvti ájádalá.
• Kloahko ja kalendera ma ájgev, biejvev ja dáhtunav vuosedi.
• viehkedit vaj máná oadtju aktisasj åtsådallamijt vuodon ståhkamij ja ásadit dilev ståhkamtiemáj åvddånahttemij
njálmálattjat åvddånbuktet ietjas ássjev iehtjádijda
Jus galggap sáme sebrudagájt nannit luluj Sámedigge oadtjot ienep rudálasj fámojt hásstalusájt duostutjit, javllá Olsen.
Jubmeldievnastusán li moadda moalgedimvuoge dagu giella, musihkka, liturgalasj giellasymbåvlå ja rumájgiella.
Almodibme la sámedikkehuodnahin mánnodagá javllamáno 4. biejve kl. 14.00 tjåhkanimlanján 214
Sámedigge, Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ja Mánáj- ja sássádusdepartemænnta le juollodam ruhtadoarjjagijt dallutjis gå infonuorra ásaduváj 2004.
Åvddålijguovlluj ájggu Sámedigge rijkajgasskasattjat dáv ássjesuorgev tjalmostahttet.
Institusjåvnnåásadibme ja institusjåvnnååvddånibme li dan diehti ájnnasa sáme sebrudagá ja sáme demokratija bisodibmáj ja åvddånahttemij.
Vatta tjoaggulvisájs, aktugasj vaddijs ja siebrijs doarjju bargos ednagav väráldij ienep rievtesvuohtajn.
10. jahkedásse
dádjadit ja adnet moallánagájt sámegiellaj goahtedivrij ja ávkkedivrij birra ja adnet sidjij moattelágásj sámenamammadusájt
Stuorra sieradus le mánás tjajmmat jali suv siegen tjajmmat
Musihkkajuollodime Sámedikkes
Julevusámegiella / Lulesamiska
Sámevierrega lávla la dikta mav Isak Saba tjálij, tjáledum ja almodum avijssaj Sagai Muittalægje jagen 1906.
2005 ájllegin ragátmáno 18. b. la Svieriga girkko válljimbiejvve.
Gájbbádusá gåktu åhpadusmihttomierijt jåksåt galggi oahppasa ja sadjihin oahppijda bargo álgon.
subtsastit gåktu ietjá iemeálmmuga luonndoressursajt adni
Dat sisadná juojddáv miejnnit, gatjádallat ja argumenterit sihke iehpeformála giela, tjielgga fáhkaterminologija ja buojkuldagáj ano baktu.
Mærradus tjieggdahttá masi láhka galggá liehket vájkkudimnævvon jåvsåtjit, ja ma li ájnnasamos sebrudakdahkamusá majt láhka galggá tjoavddet.
tjielggit gåktu ieneplågojgiela li bájnnám ja vilá bájnni sámegielav
Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
Allamáksosuodje l fámon dálkkasijda majt dálkastjállagin oadtju ja majt TLV la mierredam galggi doarjodum.
Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen.
Gå l máksám 1 100 kråvnå de oadtju friddjakårtåv mij la fámon lågenanguovtemánoájge bátsidusán.
Dan diehti doarjju ráddidus fylkkamánne gielladåjmajt jagen 2010 1,7 milliåvnå kråvnåj, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn.
Abårttå merkaj iesselisvuodav boarkkit.
Álgadit ådå moallánagájt máhttá dahkat moatte láhkáj, duola degu siejnnespelajn.
Muhtem ieŋŋgil Mariaj subtsastij máná namma galgaj Jesus.
Ulmutja doajmmahieredimij aneduvvi moadda sámijs oassen luondulasj ieridisás, ja berusti juohkkahattjav sebrudagán doajmmaj biedjat.
Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin. Vatte midjij uddni
Jagen 2011 galggá Sáme dájddadávvervuorkká Kárasjågån prosjekteriduvvat.
Ienep jårggåluvvam diehto covid-19 birra gávna dánna:
Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit.
Budjähtta unneplågopolitijkkaj sjaddá dajna ienebusj gå 80 milljåvnnå kråvnå.
Buorak la jus la politijkalasj stivrrimdum organisasjåvnån barggam.
Sámen badjáni udnásj máná ja nuora sebrudagán mij le bájnnum æjvvalimes árbbedábálasj iellemvuogij ja ådåájggásasj diehtaga ja dárkkelis teknologija gaskan.
Vargga gájka gudi li tjadádum åtsådimev dåbddi sij li val vehik báktjasav dåbddåm jali e åbbå báktjasav.
Álu ruvva manná danen gå gut åtsåt gähppadit vuojnná jus la guopparinfeksjåvnnå.
Duola dagu le riekta Rámádav boassjuj biedjat.
-Sáme barggojuohkusa oajvvadusá li buorre ja konstruktijvva árvvalusá Vuona ja Svieriga ráddidusájda, javllá Keskitalo maŋemusát.
– Makkir sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtti tjoaggulvisá aktisattjat barggat ?
Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá.
nuorap giellaaddnijn le binná giellatjehpudagás ja válljiji skandivák gielajt adnet.
Duodastusá ma galggi åhtsåmusáv tjuovvot:
Juohkka biejve lev usjudallam sijájt gudi hekkav bierggijin, ja sijájt gudi báhtsin.
Kulturbirás le bájkke gåsi kulturmujtto gullu oassen stuoráp ja ålles aktijvuodas.
Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela.
Gå ij jienasta de iehtjádijda vaddá máhttelisvuodav politijkalasj åvdåstiddjijt válljit.
låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon
Ja ieŋŋilsgiella aneduvvá ienebut åhpadusán gå åvddåla ja aj nubbengiellan moatten vidnudagán.
Årnik doarjot aj arenajt, værmádagájt ja aktisasjbarggoprosjevtajt ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksportaj sáme dájdas ja sáme dájddárijs rijkajgasskasasj márnánij, ja duodden álgadimstipænnda nuorra sáme dájddárijda
Nárev majt oadtju oasstet galggá binndet gitta 90 bäjvváj, bájkoj 3 máno.
Åhpadiddje ja æjgáda / iehtjáda viehkedi.
Álggoálmmuga miehtáj værálda guoskadalli garrasabmusijt gå birás ájteduvvá.
Giellamáhtudagá vádne varresvuodabarggijn máhttá buktet boasto dálkudimev ja dávddamerka e ielveduvá ájge bále.
Elle-Hánsa/Keviselie/Hans Ragnar Mathisen la oassálasstám lågodis vuosádusájn ja ållo almulasj institusjåvnå li dájdas oasstám, daj gaskan Nasjonalmusea dájddaj.
Duodden galggi álggoálmmuga oadtjot oasev sisbåhtusis gå gálvo vuobdeduvvi ma li gednaábnnasij sjattojs jali ietjá organismajs dagádum jus álggoálmmugij árbbediehto aneduváj gå gednaressurssa ávkkiduváj.
Návti máhtti máná ja ållessjattuga aktan gæhttjalit, tsieggit ja ásadit struktuvrajt ma soajtti vihpat ájge nalluj.
Vájku lij læhkám låssåt maŋŋel gå ieddne jámij.
Vistij vádne hähttu ietjá sjattoj målsuduvvat.
Fylkkamánne oahttsev nammat.
Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt.
Roallaoavdástallam le aj gielladomedna.
Varresvuodadirektoráhtta ájggu biedjat giehtagirjev direktoráhta næhttabælláj.
Gielladiedádusán tjuodtju ráddidus ájggu barggat biedjatjit vuodov ådå sáme giellapolitihkav strategiaj ja åbbålasj vuojnoj sáme giellaj ja sebrudahkaj.
Sámedikken li nåvkå buktaga majt mánájgárdijda fállá.
Oahppe tjielggiji ietjasij oajvvádusájt.
Dav majt åtsådalli bájkálattjat sjaddá buorre resurssa dán bargguj.
Navti ij le sæmmi ållo stressa ja bargge dåjma lattjat barggi ja oassálassti.
Sámedikkeráde ij ane dáv dågålattjan ja sihtá rádádallamijt Oljo- ja energijadepartementajn dán ássjen, javllá sámedikkeráde Vibeke Larsen låhpalattjat.
Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum.
De májnoduvvá válldet PSA-åtsådimev dájvvalakkoj 40-50 jage álldaris gitta 70 jage álldarij.
Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit.
Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju.
Digitála tjehpudagá luonndofágan le digitála ræjdojt adnet gå le guoradallamin, registrerimin, merustallamin, visualiserimin, dokumenterimin ja dáhtájt almodime ietjas ja iehtjádij guoradallamijs, gæhttjaladdamijs ja ålggobargos.
Dánna vuoseduvvá sierraláhkáj AN konvensjåvnnåj sivijla ja politihkalasj rievtesvuodajda jages 1966 (SP) ja ILO-Konvensjåvnnåj nr. 169 álggoálmmugij ja tjedalasjálmmugij iesjrádálasj stáhtajn (ILO.
Åhpadiddje galggi oahpástuvvat ja árvvon adnegoahtet duodjeåhpadusáv gájkajn fágajn åvdedittjat sáme skåvlå sisanov ja oahppij árbbediedov.
Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv..
Muhtem dálkkasijda ij ietjasmávsov mávse.
Jus muhtemijt dajs ierit rája de luluj árkkabiejvve álkkebun ja jasskadabbo.
Gehtja aj 57. dåjmav.
Suovastibme
Tálla ja algebra
 Statpedan le máhtudahka mánáj, nuoraj ja ållessjattugij vuoksjuj gejn li sierralágásj åhpadimdárbo
Gaajhke båata dehtie seamma voejkenistie.
Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet.
Tjálalasj guládallam
Æládussjiehtadusá milta duojen juohká Sámedigge dájt ruhtadoarjjagijt:
Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen.
– Divtasvuonan li miján buorre vásádusá giellatjiehppevirgij ja prosjevtas Rádnastallam mánájgárdijn ja vuodoskåvlå oahppij, gånnå lasse giellaressursa ja ienep ållessjattuga låggŋiji ålles gielladilev.
Muhttijn lav juhkam nav ednagav váj lidjiv måjdåstuvvam tjuodtjelij biejve.
AN:a ållestjåhkanibme gåhtjoj ållestjåhkanime presidentav ájrasstáhtaj ja álggoálmmugij rádádallat konferánsa tjadádime vuoksjuj, danna aj álggoálmmugij oassálasstem prosessan.
PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá:
Rádjárasstidibme ællosujton la dålusj árbbedáhpe åvddåla Vuona ja Svieriga rijkarádjá gieseduváj.
Nieljet niejdas gålmå muhtem bále viessomin guopparinfeksjåvnås vájvástuvvi ja moaddásijda moaddi ruoptus boahtá.
Åvdebut lidjin almatja nannusit luonnduj tjanádum, valla gåktu le uddni ?
Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjen 23/08 åvdedam guládallamjavllamis Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj, ja dajda åsijda Sáme riektájuogos II árvvalusájs ma merradåjmajda goasski.
Máhtudakmihto
Bihtámsámegiela birás uddni le sierraláhkáj tjanádum sálatvuome, Bájddár suohkanijda ja åsijda Bådådjo ja Fuossko suohkanijs.
Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn.
Lågå ienep AN biologalasj valjesvuoda konvensjåvnå birra dáppe
Dån vaddi midjij iellemav vaj lulujma dujna aktan årrot.
Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj.
Mij ájggop barggat vaj gájkka sáme ja ållagasj sáme vuorrasa, árvvusasj varresvuoda- ja huksofálaldagáv oadtju, ja aktisasjbargon Sámedikke vuorrasijráden ájggop sáme vuorrasij ájggomusáv hábmedit.
sáme åhpadus guovdásj Tråmså universitehtan barggá universitehta dutkam- ja åhpadusdåjmaj nannimijn ma gulluji sáme ja iemeálmmuga dilijda.
Dajn sajijn le ihkap dárbbo lagábuv guoradallamij/arkeologalasj bállemij.
Dán páhke ulmme le sáme mánáj giellamáhtudagáv nannit.
Barggo- ja sebradahttemdepartemennta l juollodam 705 000 kråvnå tjoahkkáj gålmå prosjæktaj majn ulmme l oarjjel- ja julevsámegielav nannit.
– Luodjomláhkáj hæhttup álu rahtjat daj fálaldagáj åvdås masi miján ja mijá mánájn la riektá.
Válde aktijvuodav Áltá 2013:jn
Aktisasjbarggo ietjá álggoálmmukásadusáj mij vájkkut fágalasj åvddånibmáj ja márnánahttemij stuoráp ja ienep arienájda.
gåvådit ja ájádallat iemeálmmugij dilev ieŋŋilskgielak rijkajn
Sámedigge ja Oslo suohkan li moadda jage dagástallam gåktu nannit ja åvddånahtedit mánnágárdev, skåvlåv, varresvuohta- ja kultuvrrafálaldagájt sámijda oajvvestádan.
Arkitektonalasj moallánahka
Vuorodimij gaskan le ådå elektråvnålasj plattforma Varresvuodadirektoráhttaj/Helfoj ja ienep ja buorep iesjbierggimtjoavddusa nasjonála varresvuodaportálan (www.helsenorge.no).
Antibiotika l ájnas gárvedibme
Ietjá stimulerimdåjma dagu stipenda, virggeloabe bálkkájn jna. bierri aj vatteduvvat nav guhkás gå la vuogas.
Máná sijda siegen barggat galggá liehket dåjma vuodo
Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta.
Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli.
Rávvis tjállemgirjijt juohká, avtav gesisik.
Sámedikke rádeájras Henrik Olsen javllá stipænndavuojtte gájka li tjiehpes åvddågåve ja ambassadøra sámenuorajda gudi sihti vuorodit valástallamijt ja kultuvrav.
Ij le dåhkkidahtte NVEas / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
sij gudi sihti ållessjattukåhpadusáv, hæhttuji ietja ietjasa åhpadusdárboj diededit.
Sinkpláhtta betåŋa nanna hållamståvlå / podiuma duogen dievastjåhkanimlanján (dagádum emáljas ja bládegålles sinka nanna) ja siejnij milta dievastjåhkanimlanjá ålgusjbielen (foajéan) ja vuolleetásjan auditåvrå ålgusjbielen, metállapláhtajda bårådum arkeologalasj bátsadisá (sáme årrom- ja hávddesajijs) majt sámekultuvrra le guodám goahtesajijs / gievlij ja labyrintaj baktu.
Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav Jo3-dásen.
Oahppe galggi dádjadit mav galggi oahppat ja mij sijájs
Gåktu tevstav biedjat gåvvåj ?
Aktan nammadi oahppe bájkkenamájt majt huomahi, juogu ietjasij lahkabirrasijn, tjærron jali ietjá sáme bájken.
Dat guhti ienemus jienajt dán låhkåmin oadtju, válljiduvvá.
Sámedigge sihtá rievddadit ierijt jåhtemgålgov sáme dáfojs.
Dát le buorre duv lagámusájda, ja soajttá ávkken dunji aj, jus maŋŋela oattjo gássjelisvuodajt mujttet åsijt ietjat subttsasis.
Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen.
Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat.
Girkko jáhkko l vuodo åskeldibme Jubmelij ja l vuododum Jubmela ájmodis dagojda, ma li dåbddusa Rámádin ja duosstu ulmutjijt sijá viessomin.
ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra ieŋŋilskgielak rijkajs
Allaskåvllå la universitiehtta, ja namma la dálla Sáme Iemeálmmukuniversitiehtta.
Sámedikke pládnabagádus
Sámediggeráden Fjellgrenan árrat lij juo tjåhkanibme Trygg Jakolajn Vuona Guojnnalihton.
Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo
Gájkbadjásasj åvdåsvásstádus
Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat vaj jåksi máhtudakmihtojt.
Vijdábut de javllá láhkatjállusa 2. § jut aj orgána ma e guodkadaláduvá sámelága 3-7 §, vierttiji aj barggijda vaddet virggeloabev åhpatjit sámegielav gå le sámegielak máhtudagás dárbbo.
Sámedigge jáhkká birrusin 800 álggoálmmukájrrasa ja váksjára sjaddi konferánsan oassálasstet Altan jagen 2013.
Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj).
Aasrud oassálastij ávvudallamij Tråmsån videovarrudagá baktu sidjij gudi lidjin Tråmså universitehtan.
Juohkkahasj dárbaj dåbddåt juojddáv buktá ja jut viehkken la.
Strategija:
Sámedigge le dal sáme mánáj mánájgárdij diedádusáv tjállemin.
Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs.
Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav.
Gájka máhtti buktet árvvalusájt.
Váj sihkarasstá dá oasstema li njuolgadusáj milta de le ájnas orgánajn mij dåbmaris ja dåhkkidahtte láhkáj giehtadallá oasstemnjuolgadusáj gujddimássjijt.
julevsáme giellakonferánsan
Sámedikkeráde Vibeke Larsen oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnnåjNew Yorkan.
Lagábut oatsodit ja guládallat institusjåvnåj stivrranammadimij ja ruhtadårjaj baktu
Jus ga boatsojæládus maŋenagi le stuoráp riektásuodjalimev oadtjum, de moaddi hæhttum guohtomednamij iehtjádijda vaddet.
Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat.
Buorre le jus oahppe máhtti temájn barggat åvddålijguovlluj jage tjadá, duola degu tjavtjan, dálven ja gidán, ja gå sierralágasj dálkkedile skåvlåjage nalluj sjaddi.
– Ájnas la, sij gudi e rat sámegielav buvte bessi sámegielav oahppat, vaj dåjmalasj guovtegielaga sjaddi.
Ållessjattugij åhpadussaj ælla sierra ruhtadoarjjaga.
nuorajda, dåjmajda ja prosjevtajda ma mánáj bajássjaddamdilev åvdedi, ja danen le stuorra ávkken gielav nannitjit ja ælládittjat.
Ságájdahtátjit, guládalá sámedikkepresidentajn Vibeke Larsen, tlf: 941 30 116
Sæmmi le åhpadusmihttimierijn majt oahppe galggi dåbddåt.
Dágástaláduvvá mij konstitueri sáme tjerdalasjvuodav (3.2), ja sáme giellaguovlo ja –juohkusa Vuonan lagábut gåvviduvvi (3.3.).
o Stipænnda oahppijda gejn la sámegiella amásgiellan: kr 3 000,-
Dan diehti le stuorra dárbbo ållessjattukåhpadimes sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlå dásen.
Oahppe tjágñi sámegielak roallaj dalága gå dá aneduvvi.
Arbetsstipendier till samiska författare J - Sametinget
Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.
Miján lidjin moadda familljaráde.
Jus mánnásuodjalus gávnná oarev ássjev lagabut guoradallat, de soajttá mánnasuodjalus guládallat sujna guhti le diededam vaj ienep diedojt oadtju man diehti måråjdiedádus la rájadum.
Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev.
Låhkåmtjehpudagá åvdedibme luonndofágan mierkki gájkka gaskan gávnnat ja adnet tjielgga diedojt álkkes tevstajn dádjadittjat tevstajt ájn vil ienep fáhkabuojkuldagáj, symbåvlåj, figuvraj, tabellaj ja diedojt ma e njuolgga åvddån boade.
Oahppij låhko oarjjelsámegiella vuostasjgiellan le nieljegærddáj ienebun lågenanavtan jagen.
Jubmel sihtá mijá lahka årrot viessoma tjadá, tjoavddet mijáv gájkas mij gállnat ja dan láhkáj ådåstuhttá mijá viessommáhttelisvuodajt.
Vuolemus doarjjamierre l 40 000 kråvnå.
5) Dunji covid-19 virusijn ja la SIJDDAMÅSSKUSIJ biejaduvvam
• sisiválldemnjuolgadusá Bulkkeallaskåvllåj vaddi máhttelisvuodav sisiválldet gittan 20 prosenta åhttsijs n.g. sierra dågålasjvuodajn, jus åhttsijn li sierra máhtukvuohta jali kvalitehtta bulkkeetáhtta dárbaj.
ságastallat duon dán ieŋŋilskgielak girjálasj tevstaj birra duot dát væráltguovlos
- Oadtjot ruoptus goabddáv la symbåvlålattjat oalle ájnas.
buohtastahttet sáme subttsasijt ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj subttsasij
 Kvenskagiella  Románagiella  Sámegiella
tjiegosvuodastat oasálattjan.
Dát målssom merkaj muhtem lágásj ieredimev æjgádijs ja identitehta ásadibme vargga ållessjattugin.
Fylkkasuohkana galggi aj álmmukvarresvuoda åvdås barggat fylkajn ja galggi suohkanijt viehkedit sijá álmmukvarresvuoda bargon.
Boahttsuj låhko målssos ájge milta 225 000 ja 280 000 gaskan dálvveälon.
Merkaj dáhpádusáv sujton ja huvso Inspeksjåvnnåj bajet majt la vásedam sujton.
Oassen stáhtalasj vælggogisvuodas biologalasj valljudagáv bisodit galggi stáhta ” vieledit, suodjalit ja bisodit diedov, ådådagojt ja álggoálmmugij dábijt ja bájkálasj sebrudagájt ma viessu árbbedábálasj láhkáj ”.
Sihti ájádusájt
Dåhkki sámegielnuorajt guossen klássaj gåhttjot, ja oahppe máhtti sijájt buorástahttet ja oahpásmahttet ietjasa sidjij, ja gasskanisá (duola degu sáme oahpestiddje).
Ällosujttoriektá val dåjmaduvvá sámes gut le tjielden sebrulasj.
Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta.
– Ienemusá dajs birrusij 900 tsiekkadusájs majt lip registrierim, li tsieggidum 1800-lågo gietjen ja 1900-lågo álgon, ja de la ihkeva suohtas gå gávnnap nav oames tsiekkadusájt gå dáv Siellagin, javllá Mia De Coninck, prosjæktajådediddje Sámedikke tsiekkadusregistrierimprosjevtan.
- Dan jage åtsålvisá ja juollodime vuosedi ållo miellagiddis dáhpaduvvá sáme musihkkaiellemin, segadahttijn moadda sjáŋŋara, ja moadda nuorra artista gejn la alla dásse.
Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon / Kulturæládus / Æládus / Sámedigge - Sametinget
Aktisasjbarggo NRK-sámeradioajn
Ja sierra dilijn li ulmutja mijá åvddåla, aktan luondujn ja nubbe nuppijn, dahkam kulturmujtojt ja duobddágijt ma ánssidi sajev UNESCOa væráltárbbelistan gå daj li ” sierralágásj ja almulasj árvvo ”.
Goappátjaga snuohpa ja bielljenávladahka la iemelágásj infeksjåvnnåskibádagá mánájn.
Juohkusij gullut vaddá mánáj jasskavuodav ja sosiála tjadnusav.
Ienemusájn li vuostasj seksuálalasj vásádus ietjajnis.
Sulle 800 álggoálmmukåvdåstiddje, - rádevadde, iesjguhtik observatøra ja mediaulmutja ålles væráldis båhti Áltáj 2013 biehtsemáno gárvedittjat AN:a ållestjåhkanime álggoálmmugij væráltkonferánssaj mij le New Yorkan 2014:n.
SÁMAG la aj såbadam aktisasjbargov Jämtlanda lenajn Svierigin nannitjit psykalasj varresvuohtasuodjalimev oarjjelsámijda Svierigin.
H: Gulldalup dal Tjáluga bágov gieresvuoda vatto ja åvdåsvásstádusá birra.
, Judosmáhttudahka / Boatsojäládus, Turissma-luonndo-kultuvrra ja birás, Ieŋŋgis B, Matematijkka B, Luonndo B. Válljidahtte kursa: Iellem, Datåvrrå, Idråhttå ja varresvuohta B. Sierre vállja (Boatsojäládus)
Åhpadus galggá aj dalloj liehket navku oasseválldijda.
Biejve buvtij Vuodna ietjas 8.
Joarkket gievrrodusáv ja ådåorganiserimav sáme kulturinstitusjåvnåjs
Stáhtta-girkkoådåstus giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.16 gånnå le vuodon nav gåhtjodum stáhtta-girkko såbadussaj Stuorradikken jagen 2008 ja stáhta ja girkko sirádime prosessaj.
ságastallat gåktu iesj ieŋŋilsgielav oahppá
9.
Ihkap de sjaddiv masset dav persåvnålasj lahkavuodav mij galggá iedne ja niejdas gaskan?
Sáme li jåhtåliddje ja jåhti aktan boahttsuj váttse jali tjuojga.
Loahppaárvustallama mærrádusá:
Sujna lij guhka váttsos ja ittjij avtan biejven jåvsåda.
http://www.columbia.edu/cu/cser/downloads/UiTColumbiaSeminar.pdf Maŋep vahko giehtadaláduvvá AN:a tjielgadus iemeálmmugij rievtesvuodajs ma agev li hiebalgisá Sámediggáj.
tjuottjudusfábmudagá galggi dárbon diededit rijkalasj unneplågojt hiebalasjláhkáj sijá riektáj birra
Masi máhttá dårjav oadtjot:
Lánndadikke ja komuvna máhtti gájkkásattjat ietja mierredit makkir mávsojt galggá mákset dåktårmanádimijn ja ietjá dievnastusájn sujton.
Åtså maŋemusát moarmesmáno 28 biejve !
Oahppe ietja válljiji gallásij ja gesi sihti subtssasav subtsastit.
adnet digitála vædtsagijt ja ietjá viehkkenævojt gå le guoskavasj diedojt åhtsåmin ja duov dáv tevstav dahkamin
Man stuorre dat galggá vierddi oahppe dárbbuj hiebaduvvat.
Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt.
Joarkkaåhpadus ” Mánájsuodjalus unneplåhkovuojnojs ” galggá árvustaláduvvat.
Lågenanjagága li njunjága alkoholaj ja juhki festan danen gå sihti rádnaj suohtastallat.
Dá li ájnas vánesvuoda ma guosski mánáj riektásihkarvuodajda.
Åvdåsvásstediddje: Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: 2009
Sáme tjåhkanibme Ánarin le ájnas oasse Sámedikkij ja Sámeparlamentáralasj ráde gárvedimbargguj álggoálmmugijkonferánssaj Altan jagen 2013, ja diedon væráltkonferánssaj jagen 2014.
Sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo la ávon gå dal vuododuvvá almulasj nammadus gut galggá guoradallat láhkatjuohkkev dåjmajt ja årnigijt sámegielaj hárráj.
Åhpadiddje árvustallá jus oahppe bukti báhkosuorgudimijt buoragit ja jus bukti bágojt sámegiellaj dahkat.
Le danen gå njittjij ráksátsuodtsa la nåv assá vaj mammografiddjagåvå sjaddi vájve dádjadit.
- Mij lip dálla vuododam buorep tjielgasvuodav man láhkáj avtav dajs ájnnasamos ræjdojs sámepolitihkan galggá aneduvvat.
Sáme Giellagálldo fállá giellaviehkev njuolgga giellaaddnijda.
Fáhkaj aktavuohtaulmutja li Staffan Falkefjeld SACO-S åvdås, tel. 0980-780 36 ja Eva Svonni ST-Sápmi åvdås, tel. 0980-780 33.
Láhka láhtjá dilev vaj dát rádádallamvælggogisvuohta máhttá iesjgeŋgaláhkáj bærrájgåtseduvvat, ja dajnas li mujna vuorddemusá buorre prosessajda dán gáktuj, buoremussan bájkálasj, guovlo ja sáme sebrudakåvddånahttemij, javllá Keskitalo.
plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip, valla le duodden dajda.
aspiránntavegas gudi eksámenav válldin 2007 tjavtja, lij akta sámegielak.
Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger.
Rievtesvuoda
Jáhkkep aj Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Härráj, guhti ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij,
Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo.
Mihttomierev jåvsådittjat ájggu Sámedigge huksat vaj æládus åvddån máhtudaklåpptimijn, værmádagáj, aktisasjbargojn, ruhtaháhkuhimijn, identitiehtajn ja aj idealismajn.
Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak).
Ráddidusá mielas le dát vuorbedis dilev mij hæhttu duolliduvvat.
Boahtteájggefábmodus la tjálalasj fábmodus mij javllá gåktu dån sidá duv økonomalasj ja/jali persåvnålasj ássje galggi årniduvvat gå i desti iesj buvte.
* härrá ráfe (Pax) Fast moment i högmässa.
Ja Svejtsa ålggolis hähttuji ietja mákset ålles sujttomávsov ja vájku hähkka sujtto.
Ietjam bieles galgav dahkat mij la máhttelis vaj dav máhtudagáv oadtju majt divná Vuona máná galggi oadtjot.
Guoradallam vuoset li ájn stuorra dárbo sáme oahpponævojda ma li hiebadum Máhttolåpptimij- sábmáj.
Væhkkálahkkoj ja liegga guládallam æjgádij ja mánájgárde barggij gaskan le mánájda ja sijáj soapptsomij ávkken.
Varresvuohta
árvustallat ietjas ja iehtjádij njálmálasj åvddånbuktemijt
1. jáhkkoartihkal
42. doajmmaSáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012
1.
Duodjeinstituhta dåjma la vuostatjin duodje kultuvrran ja giehtabarggon.
Oajválattjaj bieles le dárbbo ienebut tjalmostuhttet divna gålmå sáme giela, politihkkahábmimin, dåjmajn ja almulasj dokumentaj jårggålimij j.n.a.
Åhpadiddje låhkå muhtem subttsasav, ja oahppe adni dav modællan jali arvusmahttemin tjálátjit ietjasa subttsasijt.
PP-dievnastus guoradallá ja rádijt vaddá gåktu bagádallat mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt gejn li dákkir hásstalusá:
tjielggit sinusa, cosinusa ja tangensa definisjåvnåjt ja trigonometrijav adnet merustalátjit guhkkudagájt, viŋŋkalijt ja areálav moattelágásj gålmåtjiegagijn
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Giellajábmem le duodalasj ájtton unnemus sámegielajda.
Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge.
Lasedit jådov iesjdagádum gálvojs
stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak.
Ráde giehtadaláj åhtsåmusájt biehtsemáno 28.biejve Kárášjågån.
Máhtudakmihto 1 T – Jo1 oahppogárvedime oahppoprográmma maŋŋela
Oahppe máhtti stuoredit ietjas báhkoboanndudagáv oajvvetjåvdabágoj.
Buorissjivnnjedum guhti boahtá.
Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav.
Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán.
56. doajmma Dåhkkidimårnik sáme láhkajårggålimijda
Juo gos E – Tjoarve, majt vuosedi
Gå ájgge unnin duobbánij de hiejttiv bårråmis.
Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávlla Juojggamárbbedábe ja juojggam uddni
Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj.
2. Muhtem demænssasymptåvmåjt la vejulasj giehtadallat, degu tjalmmegæjdo, ballo ja depressijva symptåvmå.
§ 13 Skávhlá Nordlánda fylkan
Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra.
• Máná ja nuora galggi Apd 2,1-13 buohta ájádallat Ájlis Vuojŋŋana dåjma birra Jubmela moattegielak ja moaddetjerdalasj girkkon.
Mijá mielas ietjá doajmmadoarjjaårniga lulun buorebut duodjeæládusáv nannit, duola dagu barggostipenda, javllá sámediggeráde Inger Eline Eriksen Fjellgren.
Álggoálmmugij riektáj doajmmapládna AN:a ållestjåhkanime javllamáno 21. biejve 2010 mærrádusá milta (A/RES/65/198), galggá væráltkonferánsa boados sjaddat muhtem doajmmapládnaj mij galggá álggoálmmugij riektájt nannit.
Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ?
§ 5-6 Pedagoga-psykologa dievnastus
Ž Majt ieŋŋgil Jubmela birra javllá ?
Diehtep duola dagu Cymru/Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji.
Ålmmån ja nissunin sjivnnjedij.
Lågå ienebuv
Guovdátjin le gæhttjalit gåvvidit gåktu ållessjattuga mánájt doarjji gå mánájgárddeárkkabæjvv áj oassálassti, aktijvuodav tjadni nubbe nubbáj, aktan ståhki ja rádnas
Mij ájggop barggat joarkke vuorodimijn årnigijt duodjebagádallij ja máhtudaklåpptimdåjmaj duodjeæládusán guovlon dagu Oarjje-Vuodna, Divtasvuodna, oarjjelsáme guovllo ja merrasáme guovllo, duodden dajda guovlojda gånnå dálla li juo duodjebagádalle.
ÁJNEGIS MÆRRÁDUS
Åvddål gå váldá aktijvuodav PP-dievnastusájn, de bierri ságastit varresvuodastasjåvnåjn / skåvlåjn ietjat måråstimij ietjat máná åvdås.
Sigurd tsamát, ja Petter dádjat.
Vuoseda divna ássjijt
Låhko le vuododam diedoj moadda almulasj etáhtajs, berustimorganisasjåvnåjs ja siebrijs.
Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde barggá huvsujn, ståhkamij, ávddamijn ja oahppamijn.
Jus nav de oahppe guoradalli galbajt ja ságasti makkir bágo li aneduvvam.
Ælla nav vuojga saje ållestjåhkanimsálan, gallerijjan jalik biejvvebårråmbåttå ja danen Sámedigge sjaddá sajijt juohket.
Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán.
Gierddisvuohta ja sidot bávtjas subttsasijt gierddat li guovdásj faktåvrå.
Elfábmolinnja guoskat tjoahkkáj 30 tjæro ja duodden allo sáme kulturmujto.
Ja duodden åhpadiddje árvustallá, ja diedet oahppijda.
Åhpadus Jesus åhpadij ulmutjijt gätjo viessomav.
Saemien Sijte l juo vuorddám 9 jage jut ráddidus juollot biednigijt ådå tsiekkadussaj Snåasaj, ja ettjin ga dán jage nammaduvá ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán.
Åvddånahttem
Midjij la ájnas mánájt vuorodit ja barggat vaj galggi buoremus fálaldagáv adnet, ja dán jage juollodime li ájnnasa dan ulmmáj jåvsådittjat, låhpat Mikkelsen.
åvddånahttet ja adnet iesjgeŋgalágás gærdodibme- ja bielledibmevuogijt ja dajt praktihkalasj aktijvuodajn adnet, ja unna gærdodimtabellatjav adnet gå oajve milta riekkni ja dahkamusájt tjoavddá
Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin.
Máhttá gähttjat vaj giedajt bassi moaddi bäjvváj.
Dáv gieresvuodav lip vájmojnimme oadtjum Ájlis Vuojŋŋanisá baktu.
Jus dárbaha viehkev mánnásuodjalusás, de máhtá skuolggat dan suohkanij gånnå åro ja ádnot sgastallamav.
máhttá giehtadaláduvvat barggijs gudi
Hiebaduvvam birás, lásjmudallam ja ietjá mávsulasj dåjma li ájnnasa váj máhttá buoremus láhkáj árggabiejven doajmmat.
Big. 21:3–4
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn
Æjgáda li ájnas ressurssa
Julevsáme ja gielldasáme vuojtte Gållegiella-bálkás
Oahppamdåjma
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.
Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda.
Ådåstuhtedum jårggålibme sjnjuktjamánno 2003 bievddegirjjelasádusáj.
Dagá avtav kårtåv juohkka moallánahkaj.
Duoddan la boahtám sáme politijaåhpadus ja sáme riektádiedalasj masteråhpadus.
Dát le ájnas doajmma váj bæssá gujddimijt giehtadallat dåhkkidahtte ájge sinna.
Vuogádagán li diedo man ednagav la máksám ietjasmákson ja riekkni man enas haddevuoledibme sjaddá allamáksotráhpa milta juohkka bále gå oases.
Ittjij elja dárogielav oahppat, ja jáhkav dåbdåj aktu lij.
Liejbbe la varddem skoados majt niejda oadtju åbbå dájvvalakkoj pubertehta rájes.
Pensjåvnnå reguleriduvvá dagu álmmukoajon.
Sáme jáhkkoåhpadime pládna galggá bærrájgæhttjat jut sáme máná ja nuora ålleslasj jáhkkoåhpadime plána milta Gud gir - Vi deler, oadtju jáhkkoåhpadimev mij sijá sáme gullevasjvuodav bisot ævtov ja sisano gáktuj.
Dåjmadahka tjuovvu dav sámedikkev gånnå le presidænntaluohtádus.
Duodden la Divtasvuona-ássje bájnnim ådåsijt ja sebrudagáv maŋemus jagev.
Rijkajgasskasasj guovlolasj aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Manndalen Husflidlag oadtju 175 000 kr. Doajvov dát sjaddá buorren ja viddnudagá jådedi ienep duojev, javllá rádeájras Silje Karine Muotka.
7. Mánáj aktijvuohta stågadijn
Girkko
Valla ilá ålos – nuora ja ållessjattuga aj – Jubmela namáv adni gå li suhttam juosik.
Nasjonálá oajválattjajn le åvdåsvásstádus dåhkkidahtte varresvuodadievnastusájt sámijda aj fállat.
Studenta oarjjel- ja julevsámegielajn vuodoskåvllååhpadiddjeåhpadusán Nuortta universitiehtan
Danen le nav låssåt gå nuorra ulmusj jábmá.
- Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna).
Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rahte nuortasjbielen jávres Kalven Tverrelva njálmmáj Famnvatnetin, ja 2.
6. Sjaddá álkkep birrasij dilev dádjadit, navti váj ulmusj demensajn ja lagámusá oadtju doarjjagav familjas ja værmástagás ja hiebaduvvam varresvuohta- ja huksofálaldagáv.
Stuorra oahpponævo vánesvuohta le ájn oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj ma li åvddånahtedum Máhttolåpptima – sáme gáktuj.
oahppe ietjá skåvlåjs ja ráddnaklássajs
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
26.
Åtså biednikdårjav
nannit riektáv guollimij årrojs merrasáme dáfojs
Guollimdirektoráhta Finnmárko guovllokontåvrån li tjálledåjma.
Jo1 viddnofágalasj oahppoprográmma
Oajvvetemáj siegen majs galggi ságastuvvat li luonndoluohkoj ávkkim sáme guovlojn, aktan Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå.
Márjju dahká dakkirijt majt ij lulu ietján dahkat: ságas ienebut ja ienep ulmutjij, gärssul, sjuohttul jali aktavuodav åhtså, ja ådåsijt gähttjal.
Giellaguovdátja li ájnas ásadusá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit.
Mij vájaldip sijáj luottaj milta.
Dárkastuskomitea galggá parlamentalattjat dárkestit ja stivrrit dåjmajt ma biednigahteduvvi Sámedikke budsjehta baktu.
Máhttelis le gujddit mierredum sáme bájkkenamá adnema vánesvuodas.
Mij lip aj álgadam aktisasjbargov Justisdepartementajn lasedittjat máhttudagájt vaháguhttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán.
Jus galggap vuorbástuvvat hæhttup aktan barggat, dádjadusájn juhti le nasjåvnålasj fálaldagá ma galggi ásaduvvat.
Gå ælla nav moattes gej siegen galggi ståhkat de sjaddá álkkep mánájda dádjadit ståhkusa aktijvuodav ja ståhkamfáddagav tjuovvot.
Ságastallamin hæhttuji aj ságastit gåktu åvddålijguovlluj barggat.
Muhtem oahppe máhtti oadtjot sierra hásstálusájt.
- Mån miejnniv boasstot la, ja ij la bælostahtte miededit råkkådakdåjmav nåv gå planeridum Nussirin ja Gumppenjunjen.
Boatsojäládus
5.1 Kontevstalasj ájádallam
Jagen 2012 joarkká Ullersmo giddagisá, Biergun diggevieso, Molde diggevieso ja Bierguna dájddaallaskåvlå prosjekterim.
Dásse 9
Åvdet Várjjat Siidav Vuona oajvvadussan UNESCOa væráltárbbelisstaj / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Åhpav: Tjáhtje
Dåjmalattjat oassálasstep bargguj nasjonála hiebadamstrategiaj dálkádakrievddamij vuosstij, ja bærrájgæhttjap jut da e sáme berustimijt nievres láhkáj vájkkuda.
Tjálalasj guládallam
Almmudagájn/dåjmadagájn ma oadtju njuolgga dårjav almmudakdoarjjan Sámedikke budsjehta baktu ij la rievtesvuohta dårjav oadtjot dán doarjjaårniga baktu mij åhtsåmusáv gájbbet.
Ájnas le diededit dan láhkáj vaj le ávkken oahppáj vuodon fágalasj åvddånime hárráj
Maõrigiella le polynealasj giella mij ságastuváj aotearoan åvddåla eŋglándaga dåhku båhtin.
Mánájgárdijn sáme mánájda sáme guovlojn galggá mánájgárdde mánáj sámegielak máhtudagáv åvdedit.
Dán oajvveoase guovdátjin le åvddånahttet máhtov luondo hárráj ja luondo valjesvuodav vieledit.
Sáme mánájn sámegiela háldadusguovlo sissŋelin le rievtesvuoda sámegielajn duostoduvvat bulkke- ja ássjeguoddalimoajválattjajs.
Rádeájras guossidaláj aj duov ja dáv sáme fáhkabirrusav degu Sáme allaskåvlåv ja Gáldov.
Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Ale balá.
Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovloj nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
Iellemdålkkum ja rijbadibme iellemin, 2.
Mujte iesmiedogis barggo le árvulasj CV:aj biedjat.
Rijkajgasskasasj almasjrievtesvuodabarggo vájkkudij vaj såbadusá almasjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin Eurohpán ja aj AN:an.
AN:a Mánájkonvensjåvnnå duodas sáme mánáj riektáv giela, kultuvra ja åsko adnuj.
Jus ij la de máhttá ulmusj ietjas dåbddåt ietjálágátjin, vuojnodibme jali ålggolin.
Giella anon
Investerim- ja åvddånahttem ruhtadårja
Kurssatjoahkke sisadno le tiemá sáme giella ja kultuvrra, sáme rievtesvuoda, ja oahppat muhtem moallánagájt ja termajt mij máhttá giehpedit guládallamav sáme pasientaj ja varresvuodadievnastusájn.
Ällosujtto ietjájduvvá
Ja dát namma dum mánná de soajttá sjaddá uhtsep árvvusasj ståhkamráddnan.
Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta.
Saemien Sijte l juo vuorddám 9 jage jut ráddidus juollot biednigijt ådå tsiekkadussaj Snåasaj, ja ettjin ga dán jage nammaduvá ráddidusá stáhttabudsjehta oajvvadusán.
Åhtsåmusájt merustallamin dættoduvvá fágalasj sisadno, alla fágalasj dásse ja kvalitiehtta.
Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven.
Sivvan hilgodibmáj lij dát ássjes ij lim vuojga berustibme sámeálmmugin, javllá Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen.
Nissuna njittjen la tjavŋak konsistänssa.
Aktisasj girkkofábmoduvvama
Visses lav dij gudi dán skåvlån åhpadusáv gadtsabihtit oadtjobihtit vuogas birástagájt visuála moalgedimvuogijt oahppat ja jut dijá bargo sjaddi ávkken sáme kultuvrraj boahtteájggáj.
Gieresvuohta le gievrra gå jábmem, iehttselisvuohta degu jábmemájmmo.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj.
Dá li bessam ájrrasin Sámediggáj ájggegávdav 2017-2021:
Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru.
Lågå ienebuv
Budsjæhtta boahtte ájggáj / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåvsåtjit.
Olsen javllá Sámedigge sihtá viehkedit vaj vinjo sáme oadtju viessot rabásvuodan ja mihásvuodan.
Lullesámegiela / gålldåsámegiela udnásj guovllo le tjoahkkidum Mátta-Várjat (sør-Varanger) suohkanij.
Javllamánno 15.
Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.
- Bessap åtsådallat aktijvuodav Jubmelijn låvdagoaden, girkkon ja luondon.
• oadtju dádjadusáv gávnnuji moattelágásj vuoge gåktu dádjadit ja aktan viessot
Jáhkkep dán ássjes le berustibme dávvervuorkkábirrusij sihke Vuonan, Nuorttarijkajn ja rijkajgasskasattjat, ja jut guoradallam máhttá vuosedit gåktu ja manen galggá mahtsadimev tjadádit, låhpat Vibeke Larsen.
Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.
Gå Jubmel doadjá ja vuostelt gájkka bahás sidodav, bærggala ja værálda ájggomusájt, mijá iehtjama oattjev mij mijáv ij sidá Jubmela namáv ájllisin adnet jalik rijkas mijá lusi boahtet.
nammadit guhti doajmmá luohtádusulmutjin
Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.
Mierreduvvam Máhttodepartementas láhkanjuolgadusá milta 21.06.2013
Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj Vuona nasjåvnnåtsieggim.
John B. Henriksen Rijkajgasskasasj åvdåstiddje john.henriksen@samediggi.no
Suovastibme máhttá båhtusav vaddet umasslágásj vahágijda ja dávdajda, ja bájken fert nubbe ulmusj gut suovas jábmá árabut gå majt sån lij dahkam váni suovastime dagi.
galggá åhtsåmus mierreduvvat debártementas jus Sámedigge jali ednamæjgát åhtsåmusáv vuosteldi.
Mánájgárde Vuonav miehtáj dálla bessi ietjasa fálaldagáv nannit ja mánájda vaddet buorep sámegielak árggabiejvev doarjjaårniga diehti.
Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj.
Miján li aj doarjjaårniga dákkár prosjevtajda, gånnå ullmejuohkusin li ierit ietján musea ja kulturmujtoj æjgáda ja addne.
bærrájgåtsedittjat dárbulasj ådåstuhttemav ja åvddånahttemav.
máhttelisvuoda Oadjodåjmadagán oadtjot ienep diededimev sujtov åhtsåt EES-rijkan jali Schweizan.
Stáhtta la viehkedam Sámedikkev ássat ja mijáv vuodolága baktu suodjalam.
Helgeland Sámiid Searvi sihtá aktisasjbargov Akut och Katastrofmedicinsk Centrum:ijn Norrlands universitetssjukhus:ajn Ubbmemin ja Norsk luftambulanse:jn tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja birástahtte værmádahkaj.
sámelága 3-8. § mierret juohkkahattjan la rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
- Buorijn mielajn vuordáv snivva tjadádit dåjmajt ja rapportan oajvvaduvvi ja sidáv ráddidusájn vuogas láhkáj guládallat ja aktan barggat váj iesjguhtik dåjma lulujin jåhtuj biejaduvvat.
Moadda årniga ja dåjma li ásaduvvam nannitjit sámegielak åvddånahttemav.
Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN.
sáme instituhtta le árvustallam sámelága giellanjuolgadusájt Kultuvrra- ja Girkkodepartementa åvdås 2007 jage, dánnaåvddånbådij ienemus oasse almulasj orgánajs ma guoskaduvvi sámelága giellanjuolgadusájs e dievde lága gájbbádusájt ållåsit.
Jáhkkoåhpadusådåstusá gæhttjalimbargon (2004-2008), oadtjun moadda tjoaggulvisá sáme
Njuolgadustjála luossaguoládusáv regulerima birra (meran ja jågåjn)
Almodit juojggusav ja sáme musihkav
Arktalasj ráde
Jus ulmusj gænna la oahttse ij besa ietjasa vuojnov buktet, de galggá dav dahkat majt jáhkká sån luluj sihtat.
ádnet luonndofágalasj buojkuldagájt gåvådittjat ja åvddån buvtátjit ietjas váksjomijt, oajvvadit ja ságastallat vejulasj tjielggidusáj birra dasi mav le váksjum
2. Jus familljaráde guorras jut nágina máná berrahin jali værmádagán sihti biebbmoæjgádin sjaddat ja mánájsuodjalus dav hiebalasj tjoavddusin gávnná, de hæhttubihtit dåhkkiduvvat.
Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon.
• oadtju buorre åtsådallamijt luonndoiellemijs jahket birán
Jaskugis boahtteájgge sáme gielajda gájbbet aj vaj suohkana ja bájkálasj sebrudagá suodjalij ja åvddånbukti sáme gielajt ietjasa suorgen, nav vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat mánájgárdijn, vuodoskåvlåjn ja joarkkaskåvlåjn, ja vaj látjeduvvá buorre máhttelisvuoda sámegielav oahppat æjdádijda ja ietjá ållessjattugijda.
SNPN le oadtjum friddja rållav ja máhttá barggat daj ássjij majt iesj miejnniji li guoskavattja.
 sierrapedagogalasj viehkke åvddål skåvllåj le álggám (§ 5-7)
målssot uttrykkajt ja tjoavddet vuostasj- ja nuppátpotensa liknigijt, ærádisájt ja likniksystemajt ja rievddat liknigijt eksponensiála ja logaritmafunksjåvnåj, sihke riekknima ja digitála vædtsagij baktu.
Gal 3:27–28
Merrasáme kultuvrra la vuododum vuodna- ja merragáddeguollimijn, juogu dal degu aktu æládus, jali aj aktisattjat ietja æládusáj.
Jus balá fámiljan rijddo máhttá badjánit mij duv sidot le, de bierri muhtem ájnas tjuokkajt tjállet.
Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj bårggemánon 2009 ?
/ Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
- Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet.
Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet.
2000:2) ja europalasj njuolgadusá rijkadajva- jali unneplågogielaj birra (SÖ.
Moaddásijt dåssju dálkastsirkunijn.
Vuohke
Ájnas le garvvet nabddemis avtak vuojtten ja vuojtádallen.
Valla gájkka gávnadimijn ulmutjij åhpadip juojddá nubbe nuppe birra ja iehtjama birra.
Råhkålup.
PRM: Sámedikkepresidænnta ávon vuojtos boatsojlåhkoássjen
Dåt ieme (åvddåla ieŋilsa) giella Hawaiian le aj polynealasj giella.
– Dát vaddá stuorra tjalmostahttemmáhttelisvuodav sáme girjálasjvuohtaj ja dassta hármmat ávvudaláv, javllá Sámedikkerádeen.
Strategija:
* Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
Sámedikke rádeájras Henrik Olsen javllá stipænndavuojtte gájka li tjiehpes åvddågåve ja ambassadøra sámenuorajda gudi sihti vuorodit valástallamijt ja kultuvrav.
Máhtudagá kvalitehtta – joarkkaåhpadus åhpadiddjijda (Kompetanse for kvalitet - videreutdanning for lærere), fáladuvvá åhpadussa ienemusát 60 åhpadustjuorgaj rádjáj da gålmå sámegiellaj sáme allaskåvlån, Bådådjo allaskåvlån ja nuortta-Trøndelága allaskåvlån.
Tjielggidus dættot aj sámij riektáv nannit ietjas politihkalasj, riektálasj ja ekonomalasj institusjåvnåjt.
Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon.
• Máhtá gujttit jus mánná ij sierrapedagogalasj viehkev oattjo
30. doajmma Joarkkaåhpadusá árvustallam
Vuojŋalasj riektá li lága baktu mierredum ienemus rijkajn.
Bajássjaddam-, hukso- ja oahppojuogos
Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen ”salmer 1997”.
Tsuodtsaåtsådimbále álu oadtju antibiotikatablehtav.
Sámedigge sihtá galggá liehket luondulasj sámástit goappátjagá oassásin, tjiektjamhárjjidusán nåv gå skåvlån.
Kulturæládus
Diededit ierit Sámedikke jienastuslågos
Dáj sjiehtadusájn li aj ulme sáme gielav ja kultuvrav nannit.
Gåsi maná, dåhku aj manáv, ja gåsi bátsá, dåhku aj bátsáv.
Barggo IKT:ajn politian joarkká 2013:n.
Mikkelsena mielas udnásj guoradallijn ja varresvuodaoajválattjajn hæhttu liehket diedulasjvuohta dán histåvrå hárráj, ja duodastit jut mujto ja skábmo guoradallamijs ja dárojduhttemis li vilá viesso dálásj Sámeednamin.
Oahpponævojt majda lip dårjav juollodam galggi åvddånahteduvvat daj ådå oahppoplána milta ma gárveduvvi 2019.
sámedigge biedjá juohkka jage rudájt ma galggi juolloduvvat duon dán dåjmajda nannitjit ja åvddånahtátjit sáme gielajt Vuonan.
• Åvddånbuktet sáme gielav sámegielak galbbima tjalmostimijn almulasj tsiehkadusájn ja bájkkenamáj baktu
ja nuorajkultuvras.
Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Plánaj milta galga diedádus biejaduvvat åvddån Sámedikke giehtadallamij jagen 2016.
oahppe gejn le iesj ájnegasj rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan, máhttá vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusán válljit tjuovvovasj 4 lágásj oahppoplána dárogielan ja sámegielan:
Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli.
Aktisasj divna giellaguovdátjijda le tjalmostahttet sámegielav ja viehkedit vaj sámegiella nanniduvvá ja åvddånahteduvvá
Moallánahka álggoálmmuk ij le tjanádum sidjij gudi vuostatjin båhtin.
Dáj guovlojn li moadda hásstalusá.
sámeåhpadusá plánim ja hiebadibme le åhpadiddjijda hásstalussan.
Bårggemáno 9. Biejvve le AN:a rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve.
Mánájgoade li danen sámelága giellanjuolgadusáj vuolen.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: Álgeduvvá 2009
Sáme nissuna sáme giellaháldadimguovlo ålggolin dåbddi siján le nievrep hælsso gå nissuna giellaháldadimguovlon, vuoset Ketil Lennert Hansena dutkam.
Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj dåjmalattjat oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj mij åvdet ságastallamijt stáhtaj ja daj álggoálmmukjuohkusij gaskan, javllá Aasrud.
Android-skuolkanijda gávnnu nuorttasáme tjåvdabievdde.
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca. 2 sidor)
Dánna soajttá boasstot sjaddá jus ij guoradalá báhkotjielggidusáv sámegiel-dáro báhkogirjen.
Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet.
Tjanos gednaressursajt bessat ávkkit ja álggoálmmugij árbbediedo daj birra le guovdásj oasse protokollas.
Fenomena ja ábnnasa
Giellaguovdátjij doajmma le ælládahttet, bisodit ja nannit sáme gielav ja kultuvrav.
Nasjonála guovdásj moattekultuvralasj åhpadime vuoksjuj (NAFO)
Mánájgárdde galggá oahppamav åvdedit
Allen: Njuolgga linnja Kjoselva njálmes (431426 7680211) Stuorajávre (Storvatnets) nuortamus luoktaj (W 432918 7675123), Stuorajávre milta oarjemus luoktaj (W 432776 7672860), vijdábut njuolgga linnja Ándorjávre nuorttaalemus luoktaj (W 431195 7670635), dan jávre oarjemus luoktaj (W 432113 7669074), dåppelt njuolgga linnja Svensborgselva njálmmáj Geatkejávren, vijdábut Geatkeeanu milta Øverbygdaj.
Da lidjin ájgenis tjiegŋalis rievddadime, ja vilá adni muhtema dát dåhkkidibme sámijs iemeálmmugin la rijddooarren.
• Diedo buoremusát juogeduvvi gå juohkkahattja oassálassti; oahppe,
Umasslágásj dårja
Pládna- ja tsiekkaduslága milta li aj suohkana vælggogisá sihkarasstet dåjmajt nannitjit almma oassálasstemav gånnå ulmmen la oadtjot diedulasj guorrasimev njuolgga vájkkuduvvam sáme berustimij ja bájkálasj sebrudagáj.
Hiebadum åhpadus
Suohkanijn ja fylkkasuohkanijn le guovdásj rolla dilev láhtjet sámegiela adnuj ietjasa viesádijda ja dievnastusájn majt galggi fállat.
tjielggit dárkkelit evolusjåvnåteorija oajvveåsijt ja tjielggit observasjåvnåjt ma teorijav doarjju
Sámedikkeráde aj duosstu signálajt giellaguovdátjijs dárbos ienep oakkev rudáj hárráj, ja oajvvat ásaduvvá åvddånahttemdoarjja sáme giellaguovdátjijda gudi juo ruhtadårjav Sámedikkes oadtju.
adnet riekknimárkajt statistihkalasj merustallamijn ja åvddånbuktemijn
Dán buojkuldahkaj tjárggi smáv ájnegis ulmutja viddnudagájs gitta stuorra viddnudagájda.
Dánna le aj gatjálvis hiebadit gielav ulmmáj ja vuosstájválldijda, duola dagu sieradit formalalasj ja iehpeformalalasaj tjálalasj giellaanov.
• Nanosvuohta
Sáme slávggá
Dåjn iehtjádijn li tuddjavuossa, sæmmi vuossa majt láttakmiehtsen adni.
Åhpadimgárvvidus: 1. dásse
Bárne gudi lijkkuji ietjá bárnijda máhtti ietjasa gåhtjudallat bögar.
sáme giella hæhttu dievnastuvvat juohkka sajen gånnå sáme viessu ja æjvvali, danen la ájnas tjalmostahttet sámegielak sájijt ja æjvvalimbájkijt.
• biednikviehkke mánnágárddesadjáj
Oajvvadusán li tjuovvovasj oajvvetjuoggá ma guosski sámegiellaj:
Sáme parlamentáralasj ráde stivrra dat mierret guhti bálkkáv oadtju.
Gåhtjudalli generalasj dálkkasin.
Uddni hiehpá solidaritehtav vuosedit álggoálmmukjuohkusij gudi viessu gássjelis dilen.
 Almulasj háldadibme
Danen gå Vuonarijka álmmuk tjálij histåvråv dijmmá giese.
- Sáme girkkoráde sihtá sáme girkkoiellemav nannit rájáj rastá nuorttarijkaj lándajn ja Ruossjan.
Passijvalasj suovastibme
Ællosujto fágalasj merustallama ja konsultasjåvnå ma li tjieldij tjadáduvvam vuosedi da negatijvalasj båhtusa linjas sjaddi noaden sáme ássjijda ma guoskaduvvi linjas.
Ællosujto tjadnusa sámekultuvrraj le dat mij dahká æládusáv nåv sierralágátjin.
Divna sierralágásj åhpadusmihttomierre vierttiji tjielgga bihkusit, ja oahppe galggi máhttet dajt adnet ietjasa iesjárvustallamijn.
Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn.
adnet álkkes låkåm- ja tjállemstrategijajt
Moalggemin lulun dan muodugasj diedo gávnnut ma nammaduvvi 14. § vuostasj oasen b-d.
Buojkulvissan báhkka giesen sjaddi gåbdes jahkegærdo, ja sekka jahkegærdo gå la galmma giesse.
Duobbmoståvlå
Dagástallam.
Ž Militerra Ž Bargo (ållesájgge / bielleájgge) Ž Kursa Ž Máhtudahka amásgielajn.
Stáhtan le åvdåsvásstediddjen oadjoruhtadimes, skihppijviesojs (varresvuodavidnudagájs) ja ietjá sierra varresvuodadievnastusájs aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusás ja sierra gárevhuvsos.
Ájnas le iehtjáda diehti dån dárbaha ienep ájgev ja ráfev jali gærddodimijt ságadahttijn.
Gávnnuji moadda applikasjåvnå majt máhtta viedtjat mávso dagi goappátjagá Google Playan ja iTunesin.
Rijkav miehtáj le aj stuorra sieradusá tjoaggulvisáj
guoradallat ja klassifiserit rájnna ábnnasijt ja ábnassegadusájt jus tjátjen njárbbiduvvi, makta buolli ja suvra ja básalasj vuogijt
Muodugasj iellemåtsådallamijt máhttep vuorddet gå Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnnå dálla guoradallagoahtá gåktu stáhta guhkesájggásasj dárojduhttempolitihkka la midjij vájkkudam ja vilá midjij vájkkut.
Sæmmi båttå la suohtas iesj aktu duov dáv nahkat ållit.
Matt 19:4–6
Galggá gulldalit gå tjuodtju ja gå vellaj.
Dassta mij mihástallap, javllá sámedikkeráde Mariann Wollmann Magga, gut oassálastij biebbmooassásij rahpamijda ådåjakmáno 20. biejve.
Doajmmaplánan båhti åvddån dåssju virge ja dåjma ma bukti ådå dárbojt.
Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat.
– Ja de gahperav oajves nuollap.
Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá.
Stuorámus sámejuogos vuoroduvvá vuostak.
Allen: Guovllorájá milta Skjomena ja Frostisena ällosujttimdajvaj gaskan Sørskjomenij vijdábut Skjombotnaj, dan maŋŋela njuolgga linnja Vasstjørnanij Tjårdadalenin, dat jávres Kjårdavatna nuortamus luoktaj, dåppelt Kjårdavatneta oarjemus luoktaj rijkarájá guoran.
Goavgge máhttá vájvedit, valla galggá huoman gähttjalit dahkat majt sihtá ja ij garvvet vidjurijs massta jáhkká goavget.
Megard le åvddåla læhkám rádevadde Suohkan- ja guovllodepartementan ja RÁb stuorradiggejuohkusa politihkalasj rádevadden.
Oahppe galggá máhttet
Mij la fámon ? (ca.
- Mån lav vásedam ájnegis ulmutja ja siebre berusti majt lulujma oajvvadit, ja ållusa gatjádin jus bessi buktet oajvvadusájt nammadussaj, subtsas Pedersen.
● Rádádallamvælggogisvuohta máhttá gåbttjåt divna oalle ja materiálalasj vuogijt sáme kultuvran.
Dájda duodden Sámedikkeráde dárboj milta diedádusájt sierra politihkkasuorgijn åvdet, ja moatten suorgen la aj máhttelisvuohta ássjijt låhpalattjat mierredit.
Dalloj lij 1027 oahppe gudi oadtjun åhpadusáv sámegiellan vuostasjgiellan, madin 1515 oahppe oadtjun åhpadusáv sámegiella nubbengiellan (2 ja 3).
Dajna mijáv gievrrot ja várjjal bágujnis ja jáhkon mijá viessomájgev.
Háldadusguovlo sissŋelin le gájkajn vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
Lahkusin årrop, danen la mánájn adná aktijvuohta.
Hähkka p-tablehta galggi val hiehtetjoavddusin aneduvvat ja ij dájvvalakkoj suodjen iesselisvuohtaj.
I galga gállasjvuodav doadjet
Máná usjudalli ja sáhkadi árkkabiejve vásádusáj birra ja dåbdoj ja ájádusáj birra ma li dasi tjanádum.
Jus organisasjåvnnå oattjoj oassálasstemav binnemusát 60 jienaj válggaguovlon jali binnemusát 200 jienajt ålles rijkan, de le nuoges jus lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá binnemusát guokta stivrraájrrasijs organisasjåvnå bájkálasj åssudagás.
Mánájgárdde galggá viehkedit mánájt oahpásmuvátjit moattevuodajda ietjasa ja iehtjádij kultuvran, ja viehkedit vaj máná máhtti vieledimev åmastit ja aktisasjvuodadåbdov ålles sáme moattevuohtaj.
Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.
11.50 Sáme Åhpadusguovdátja sámemusihka oahppij vuosádus auditåvrån
NAV Hjelpemiddelsentral duv fylkan teknihkalasj viehkkenævojt jådet.
Guollimriektá
Jus ij la dav dahkam márjju ájádallá dan birra ja hálijt dav dahkat. Avtabále gå máhttá dåbddut vehik balon vuostasj tjullásij jali hångelij.
Dát sjaddá låsså prosæssa midjij aj, valla mijá mielas la ájgge láddam dálla dav tjadádittjat.
Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan.
Gå la sáhka demokráhtalasj oassálasstemis de vuojnunagi sáme duogásj berustimev åvdet ja dåjmalasjvuodav sebrudakiellemin, madi doajmmahieredibme le dille mij binnet jali gádot oassálasstemav.
Sámediggeviesso le åvdemusát konkrehtalasj symbåvllån dan politihkalasj ja riektálasj stáhtusij mij le sámeálmmugin.
Sámij riektáj mera resursajda láhkadibme ja dåhkkidibme le læhkám ájnas ássjen Sámediggáj dallutjis gå Sámedigge álgaduváj.
Norgesglasset ådå versjåvnnå
Dáv máhtáv vehi:
Sámedikke doarjjaårniga sámegiela vuoksjuj doarjju sáme giellabargov.
plánit ja tjadádit duov dáv guoradallamav gånnå variabelijt identifiseri, dáhtájt viedtji ja hiebadi ja rapportav tjálli gånnå aj le dágástallam mihttimiehpesihkarvuodas ja vejulasj boastovuodaj árvustallam
Merrajåhtulakdirektoráhtta dat le oajvvadamoajválasj ja mij le guoradallam jus kandidáhta li libjjá gájbbádusájt ållidam.
Giellaresurssaguovdátja galggi gáhttit jut giellarievtesvuoda ienebut ålliduvvi, ja galggi suohkanijt ja ájnegis ulmutjijt viehkedit dævdátjit sámegielak dievnastusfálaldagájt.
Diŋŋgomij almodibme gånnå sámegiela háldadusguovllo le guoskaduvvam sjaddá aj sámegiellaj, i. i. sáme avijsajn almodit.
Sihke ájnegis ulmutja ja ásadusá (mánájgárde, skåvlå ja iehtjáda) bessi namádak PPdievnastusájn aktijvuodav válldet ja rádádit.
Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden.
Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes.
Kultuvrradepartementa kap. 320 Allmenne kulturformål, post 73 Nasjonale kulturbygg le oajvvadum vihtta millijåvnå doarjjan tsieggimprosjektaj Nuorttalij årro álmmugij guovdásj (åvdep Ája Sáme guovdásj) Gájvuonan.
Rájadusgåhttjom
Dat mierkki siján le aj åvdåsvásstádus dievnastusáv fállat mij le sáme pasientaj gielalasj ja kultuvralasj dárbojda hiebaduvvam.
Jus sihtá gähttjalit juojddá mij ganugahttá de máhttá vaddet gárutjubtsav, dagádum gárutdäbttjusis ja tjátjes mánájda gudi li vuorrasappo gå guhtta máno.
Petter ij dádjada.
Luonnofágaåhpadusán boahtá luonndodieda åvddån guovte láhkáj:
AN:a biologalasj valjesvuoda konvensjåvnnå (CBD)
Symbåvllå friddjavuohtaj.
Iesjgeŋga sámegielan li sierra dárbo ja hásstalusá.
– Hávddádimdábe agev rievddi.
Sámedikkeráde mierret guhti bálkáv oadtju.
Ájnas oasse duodenn sáme terminologija åvddånahttemis le almulasj dokumentaj jårggålibme sámegiellaj.
Áltá 2013 aktijvuohta
Jus galggá avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosiáldievnastusáv oadtjot sáme álmmugij de hæhttu dievnastus diehtet ja buktet sámegielav ja kultuvrav juohkka dásen.
Guhkásåhpadibme
Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon.
Aktijvuohta mánájgárde ja sijda gaskan galggá rabás ja avtaárvvusasj.
Gehtja aj 57. dåjmav.
PRD: – Iesjgeŋga gielladile dárbahi iesjgeŋgalágásj årnigijt
Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit:
Láhka ij sirri namájt sámegiela háldadusguovlo ålggolin jali sissŋelin.
dádjadit ja adnet vijdes dábálasj báhkoboanndudagáv ja fágalasj báhkoboanndudagáv mij le tjanádum ietjas åhpadusprográmmaj
Årnik galla Sámediggáj vájkkudimfámov vaddet ja máhttelisvuodav gullut, mij le sjiehtadusá ulmme.
Sámedikke åvdåsvásstádus Sámedikken le badjásasj åvdåsvásstádus åbbålasj tjuovvolimes ja bagádallamis ietjas plánimbagádusá gáktuj.
Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv.
Jur dálla
Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi.
Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori...
Dárogiellaj javladuvvá ” Borte bra men hjemme best ”.
Sámedigge ja Oslo suohkan galggi árvvaladdat gåktu ienep sáme oahppijt oadtjot åhpatjit sámegielav 1. giellan.
Åhpadusmihttomiere
adnet vættsásvuoda moallánahkkojt ja moallánahkkojt ma geŋga dilláj gullu
Juogu l iehpevissesvuohta tsiekkadusá álldarij hárráj ja le gus åvddåla vaj maŋŋela ráfájduhttemrájá 1917 tsieggidum, jali jus sihtap åttjudit duodastusáv álldaris njálmálasj diedoj hárráj.
Jådediddje mánájgárde ållessjattugijt ja mánájt jådet.
Da li iesjgeŋgalágátja mij guosská kulturmujttolahkavuodav, dilev, variasjåvnåv ja kronologalasj tjiegŋudagáv, sæmmi båttå gå li åvdåstiddje guovlo åvddåhiståvrås ja sáme histåvrås ållåsit.
Pressadoarjja sáme avijsajda, mij 335. kap 75. påsta baktu Kultuvrra- ja girkkodepartementa budsjehtan juolloduvvá, galggá divádit sierramávsojt tjanádum sámegiela avijssaålgusvaddemij.
Jorhill Andreassen (65), Lenvik
SÁME JÁHKKOÅHPADUSPLÁDNA
Gå måj Ridajn lin vieljatja ja ájn de vil nuora de galgaj ájn gássjelabbo.
Duodden vásstet Sámedigge kulturprográmmas ja side-eventajs konferánsan.
Gåktu PP-dievnastus barggá ?
Sámij ja Svieriga girkko gasskavuodan le guhka histåvrrå – dålutjij ietjájduvvama rájes ristalasj jáhko rádjáj ja sebrudaga ja girkko duolmmoma baktu udnásj girkko rádjáj, man sidot dálla le sámijt tjuodtjeldahttet vaj sáme kultuvrra ja sámij giela vuojnnusij båhti ja adnuj båhti.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu sámedikkijn aktisattjat árvvalit prosjevtav gåktu dålkkumdievnastusáv buoredit.
Allit balá.
Mij guosská vuodoåhpadussaj ållessjattugijda, de unnán ietjáláhkáj árvvaluvvá sámegiellaj ja sámegielan åhpadusrievtesvuodaj birra.
– Sjiehtadus Vuona ja Suoma gaskan álbet bájke ulmutjij riektáv guollitjit, man la suodjalum riektá vuodolága ja álmmukriektá milta.
Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Aktelattjat dagáduvvi gártjedime guohtomguovlojn goappátjijn rijkajn gånnå konvensjåvnnå le fámon.
Avta biejve ihkap Thomas ja Danica sjaddaba rádna boahtteájge Facebookan.
nubben li sáme politihkkára 1970-lågos aktisasjbarggin iemeálmmukpolitihkkárij ålles væráldis.
Sæmmi bále sihtá Sámedigge álgadimev åhpadusinstitusjåvnåjs gåtsedit, oajvvadime stuoves sáme ájrastuhttemav universitiehtaj stivrajda.
Låhpaduvvá 2012 gidá. - Bierguna allaskåvllå, tjoahkkim 590 millijåvnå kråvnå.
Sámedikke jahkásasj nuorajkonferánsajt plánit ja ásadit.
- Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit.
Ållessjattugij diedulasjvuohta ietjasa ulmutjahttema gáktuj le ájnas gå galggi mánájda åvddågåvven liehket.
Aktisasjbarggo ja riektátjielgadibme
Gieresvuohta ja venagisvuohta
Dánna li aj gielalasj ássje, dagu gaskostibme, ságastallat ja resonnerit ájádusáj hárráj.
Åvdedit nuoraj viddnodåjmajt joarkkaskåvlån
Ållestjåhkanibme de Sámedikke presidentav vállji, guhti ietjas politihkalasj tjielggidusáv buktá ja rádesebrulattjajt nammat.
Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán.
Hávddáj mannin árradisán dán ideda, valla ettjin suv rubmahav gávna, ja de máhttsin ja subtsastin ieŋŋgilijt bárudisán
Ij la goassak nåvti vaj ietjas vihke, jus nuppástuvá.
Nuorjonjunni l juogedum guovte oasseguovlluj, A ja B.
Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin.
Guládallamoajvvadusá duogásj le stuorradikkeájrrasa ja ráddidusájrrasa li 2012 ådåjakmáno 1. biejve rájes ådå pensjåvnnåårnigav oadtjum, man vuodo le sæmmi prinsihpa dagu ådå álldarpensjåvnnå álmmukoajon.
Skåvllå - skole
Vilhelmina norra tjiellde oadtju Raajnesev ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. - bårggemáno 31.b..
Mánáj soajttá viehka ávkken jus li mánájgárdijn majn le alla dásse, duola dagu sosiála máhto ja ráddnavuoda gáktuj, ja ávkke lassán kvalitehta milta.
Dán páhke ulmme le sáme mánáj giellamáhtudagáv nannit.
Dille l sieldes.
Háldadusá åvdåsvásstádus ja dahkamus la dievnastit politihkalasj dásev, ja vájkkudit sáme kultuvra, gielaj ja sebrudakiellema suodjalibmáj ja åvdedibmáj.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sjáŋŋar mij dánna le dættodum le kåserija.
Läsningen kan inledas med orden: Guhti låhkå máhttá náv javllat:
Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi.
Mærrádus ásat álmmukriektálasj vælggogisvuodajt stáhttaj mij guosská sáme mánáj bajássjaddamdilev ja sijá åskulasj, kultuvralasj ja gielalasj riektájt.
Válldá dav guhkasiek stihkav, tjårmå sinna jållert, ja snjutjev májsttá.
Uddni ælla dågålasj sámegielak fálaldagá sebrudagán, ja giellaaddne vásedi sijá vejulasjvuohta sámegielav adnet ráddjiduvvá.
Gå æjgáda iejvviji mánnásuodjalusá barggev, de oadtjoba såj diedojt måråjdiedádimes, ja álu ja dájvváj oadtjoba ietja låhkåt dav.
Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gåktu åtsålvisáv hábbmit ja ássjegiehtadallamrutijnajda.
Antirasistalasj Guovdátjij máhtá liehket namádibme, sij máhtti duv åvdås bulkkáj diededit, mediajn guládallat, webhotellaj guládallat jali guládallat biele åvdåsvásstediddjij.
Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan.
Sámedikke birra
tjielggit juojggamaárbbedábev ja juojggama sajev, árvov ja diliv åvddål ja dálla
Sån vaddá barggijda vejulasjvuodav ietjasa máhtudagáv nannit ja tjehpudagájt vijddábut åvddånahttet.
Gudi vásstedi máhtti aj giehttot makkir varresvuohtaguovdátjij dån la tjáledum.
Máhtudakmihto 2. jahkedáse maŋŋela
Le gus dån filmmasiebren jali gåvvimsiebren, várregoarŋŋomin jali buoktjamin sebrulasj ?
Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet.
Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená.
BUORRE DIEDO GESI GALGGÁ BARGGOSÁGÁJDAHTTEMIJ Ságájdahttema åvddåla Ž Ájádalá nåv ålov majt máhtá åtsådum bargo birra ja viddnudagá mij galggá bálkkit.
Addne oadtju binnep vigijt væron, ja ruváp ja duolla merustallamijt Barggo- ja álkkádusetáhtas.
Nissuna gåhtjoduvvi juohkka goalmát jage
– Hæhttu gahperav oajves nuollat.
Dánna le buojkulvis gåktu ietjas ja guhtik guojmesa árvustallat.
Kombinatorihkka ja jáhkedahttevuohta
Mij vájaldip sijáj luottaj milta.
Danen la ájnas gå giellaressurssaguovdátjav álgat ja ulmutjav virggáj biedja guhti mánájgárdde- ja skåvllåássjij åvdås vásstet Sámedikke vuolen, ahte dåjma ma buoragit doajmmi e gádo.
Eksámen – oahppe
Tiemá
Muhttijn adná bágov goavgev gå adná juoga l vájvve.
Lullne: Rusbäckena njálmes Umeälvenin Grundforsdammaj.
Sámedikke barggo le moaddásijda vaddám stuoráp dádjadusáv ja berustimev sámijs, ja sáme gielas ja kultuvras.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan/ New Zealandan, ja kymru giella Cymrun/Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat.
dágástallat sieradusájt ja avtalágásjvuodajt gåktu árbbediehto ja diedalasj diehto luondo birra ásaduvvá ja gaskostuvvá / vijddábut doalvoduvvá
Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi.
Råhkålip: Biso mijá sinna, vaj duv lunna máhttep årrot ja duv lágátjin sjaddat.
Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap.
samedigge ásat jahkásattjat værmádaktjåhkanimev duon dán juohkusij mánájgárddebarggijda, i. i. stivrárijda, giellabarggijda ja ålmmåjda.
ÅVDDÅBÁHKO
Fenomena ja ábnnasa
Goappátja giela li ájteduvvam ieŋilsgielas.
Guovlon Langfjelletin li tjuovvo rájá: Lullne Divielva ja Rostaelva gávnadimsajes, Divielva milta Høgskardhusaj.
Storbekkena luspes Nesjøenij guohtomguovllorájá milta dan sadjáj gånnå Ekornåa rijkarájáv rassti.
Duv álmmuk le muv álmmuk ja du Jubmel le muv Jubmel.
Buojkulvisá hiebalgis bágo, miesse, tjermak, vuonjal, årek, vuobes, sarves, álldo, rådno, gåddudis, gásjek, nammaláhppe jnv..
13.30 Petter Morottaja: Gåktu bisodit Anára sámegielav ?
§ 16 Slahpenjárgga Nordlánda fylkan
Suovastibme
Báhkogirjij vánesvuohta máhttá liehket hieredissan gielaj åvddånibmáj.
Sáme mannoæládus vuoroduvvá joarkke vuorodime oalle mannoæládusbuktagijt ja bargujn Sáme mannoæládus 2.0.
Máhtudakduodastus galggá fylkasuohkanis vatteduvvat.
2012 vaddá ådå vásstádusájt.
Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit.
Åvdep mannoæládusprosjækta vuosedij jut æjvvalimsaje sáme æládussaj li ájnnasa.
girje
Juska vil makkir seksuálak tjärdda ulmutjin de l sujna riektá viessot ietjas viessomav gåktu sihtá.
Njuolgadusá mierreduvvi ja rutijna mierreduvvi barggij ja ållessjattugij siegen.
Le gus sijájn ietjá oajvvádusá ?
 vuosedit makta mánná/oahppe dárbaj sierrapedagoga viehkev åhpadimlága § 5-7 milta sierraåhpadimev åhpadimlága § 5-1 milta.
Åtsådallama luondos galggi dádjadusáv luondo iesjvuodas åvdedit ja mánáj mielas luonndoresursajt suodjalit, bisodit biologijjalasj moattevuodav ja ásadit guoddelis åvddånimev.
Dan diehti Kristus jámij ja vas älláj Härrán sidjij gudi li iellemin ja aj sidjij gudi li jábmám.
Dat mierkki maŋenagi ienebut adnet iesjgeŋgalágásj viehkkenævojt riekknimin, modellerimin ja guládallamin.
SNPN:an li vihtta stuoves ájrrasa ja le Sámedikkerádes nammadum.
• bessi oahpásmuvvat luonnduj ja guoddelis åvddånibmáj, oahppi luondos ja åvddånahtti vieledimev ja dádjadusáv gåktu luondov huksat
Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj.
Akta dajs ájnnasamos ævtojs jus galggá sámegiela boahtteájgev nannit le jut sámegiela addne gávnnuji.
Ålles gålo galggi liehket birástagán 427,4 millijåvnå kråvnå.
Dákkár dágástallamin hæhttu ulmusj gæhttjat oahppij ålles barggonoadev ja skåvlåj ja åhpadiddjij ævtojt åhpadusáv oahppijda hiebadittjat.
Sámediggepresidenta ådåjakhålla / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Tjoahkkáj lidjin 116 oassálasste, ja dájs båhtin 48 oajvvadusá.
Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.
árvvaladdat ja tjielggit dárkkelit moattegielakvuodav ja moattekultuvralasj gulluvasjvuodav
Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan.
sámedigge juollot ruhtadoarjjagijt oahpponævojda hiebadum sáme mánájgárdijda.
Nasjåvnå oajválattjat hæhttuji de åvdåsvásstádusáv válldet.
Mánájda gudi li vuorrasappo gålmåt mános ja báhkan buolli gávnnuji dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil.
Sujna guhti åhtsåmusáv vuolláj tjállá hæhttu liehket fábmodus vidnudagáv/ásadusáv vælggogissan dahkat.
Mánájgárdde galggá avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv åvdedit berustahtek sjiervijs, doajmmamáhtukvuodas, seksuála sieradusájs, sjiervveidentitiehtas ja sjiervvevuodas, etnisitiehtas, kultuvras, sosiála stáhtusis, gielas, åskos ja iellemvuojnos.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Luluj ávkken liehket oahppe barggosajen tjåhkanit, gehtjatjit barggamsajev, sárggomijt jali ietjá skåvllåbargojt.
Nuorajnammadusán la jådediddje, nubbejådediddje, gålmmå sebrulattja ja vihtta sadjásasj sebrulattja. Dábálattjat gájka tjåhkani, ja ássjijt mierredi guorrasime/konsensus prinsihpa milta.
2019 vuorodime:
Rijkalasj unneplågoj riektá vájkudibmáj
 Barggat aktan suohkanij, sáme ásadusáj ja organisasjåvnåj gåktu juogadit åvdåsvásstádusáv
Etihkka, åssko ja filosofijja le siegen hábbmimin gåktu ulmusj dádjat væráldav ja almatjijt ja bájnná árvojt, dábijt ja guottojt.
Da vaddi kulturbarggosajijt sáme sebrudagán ja li ájnas oassálasste sáme dájda ja kultuvra åvddånahttemin.
Tjuovvovasj dåjmajda máhttá dårjav åhtsåt:
Hárjjidalá: Harjjidalá válldet bágov juska ij la divna gárvvidum.
se
""" álmmuga iesjrádálasj stáhtajn gudi aneduvvi álggoálmmugin dan diehti gå li gierraga sijájs gudi årrun lándan jali geografalasj guovllo gejda lánnda gullu dalloj gå lánnda åmastuváj jali koloniserim álgij jali dalloj gå dálásj rijkkajrája mierreduvvin, ja sij gudi rievtesvuodaj vidjurijt vieledahtek li bisodam divna jali muhtemav ietjasa sosialalasj, ekonomalasj, kultuvrralasj ja politihkalasj institusjåvnåjt. """
Ž Gárveda ietjat jus nubbeságájdahttemij gåhtjoduvá.
Dát le dán diedádusá oajvvedæddo.
Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage.
Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav.
Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå
Teknologija ja hábbmim le moattefágalasj fáhkaoasse luonndofágan, matematihkan ja duojen.
Lågå sválldasav ” Skåvlå birra – Låhkåt mijá lunna ” Oahppe iesj máksá oahppamgirjij, oahppamnävoj ja duodjeábnnasij åvdås.
Káffabåddå ja gáhkutja, sjatto
Valla jus ij ájgás boade, de agev la iesselis niejdda, gut mierret jus galggá abårtåv dahkat jali ij.
Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot.
Sávav dáv bargov aktan máhttep dahkat, vani gillarij gahttjamis ja ieridit almma ja rasjes sámij gaskan.
Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran.
Jus skåvlån nuppástuvvá ja ij viehkev oattjo, de máhttá dav bajedit Mánná – ja oahppeoahttsáj.
Sån sjattaj væráltviesát nummar gietjav millijárda.
Rievtesvuoda aj tjanáduvvi suorgijda dagu giella, åhpadibme, varresvuohta ja kultuvrramujtoj háldadibme.
Sámegielak divvomprográmma:
Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru.
Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009.
Le sieldes dábálasj niejdajn.
Guokta sáme åhpaduslihto li, sáme oahppolihtto ja Merrasáme oahppolihtto, majn li oajvveulmmen barggat nav vaj åhpadus sáme gielan ja kultuvraárben vatteduvvá.
Dála l guládusoajvvadus
Åhpadimgárvvidus: 5. dásse
Tjállem le vuohke åvddånahttet ja hábbmit huomahimijt ja ájádusájt, valla le aj guládallammvuohke ja oahppamvuohke.
KOFA ådå ássjij låhko le ájgij tjadá lassánam.
Stuorradikke ådå minerállalága mærrádusá duogátjijn ja Sámedikke mærrádus ij guorrasit láhkaj ja dajda dåjmajda dát reguleri, de árvustaláj Sámediggeráde biehtsemánon jagen 2009 nav jut Sámedikken li guokta alternátijva lahkanimvuoge ájggomusájda minerállaindustrijav sáme guovlojn åvddånahttet.
Manen jugá dån ja ietjá ållessjattuga?
Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj.
Le gus vájbbam tjáledahttet almulasj sjiemájt, dievddet dajt giedajn, poasstamerkajt ja konvoluhtajt oasstet ja påsta baktu rádjat?
Moatte oahppijda le ienep mielludahtte digitálalattjat tjállet gå giedaj tjállet.
Dakkár ánulvisáv aj oadtju hilggot jus la vuojnunagi hiebalgahtes ulmme.
Ådå njuolgadusá Sámedikke válga gáktuj gávnnuji dáppe lovdata.no.
Brosjyra ja diehtojuohkemplakáhta bájkálasj VBa-kåntåvråj adnuj, hábmiduvvi sáme kultuvra vuodos.
Dan diehti joarkav mån bargov vaj dakkir doajmma ij jåhtuj biejaduvá, ja moadda vuoro oajválattjaj galggi sjaddat goappatjagá nuoskodimlága, tjahtjenjuolgadustjállaga ja minerállalága hárráj, javlla Muotka maŋemusát.
Nammadus oajvvat barggovuoge ásaduvvi ma lulujin nannit Sámedikke oassálasstemav gå Dutkamráde galggá ådå prográmmaplánajt plánit ja åvddånahttet.
Ij galgá dálkkasij dálkudit mánájt nuorabu gudát mános gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldemis.
Mij vierttip mujttet adjáj dav vuojŋŋalasj oasev dán såbadimbargos huksat.
JahkedásseÅrnik 10. jahkedásseOahppe galggi oadtjot avtav åbbålasjkarakterav.
musikserie a h / v: Låggŋijit vájmojdihtte Jubmelij.
sáme figuvra ja biktasa
Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv.
Bön om förlåtelse och förlåtelseord i förbönen: h / tj: Mij boahtep duv lusi tjoavddalimev åhtsålime.
Doajmmaj ja divudibmáj åbmudagájs ma e sisbåhtusav vatte, ienemus oassáj kultuvrrahiståvrålasj åbmudagá, oajvvaduvvá dán jage 18,8 millijåvnå juollodibme.
Sáme dålusj subttsasa ja álggoálmmugij subttsasa
Sál 23:1–4
Viddnofágalasj åhpadusprográmmajn le tijmmalåhko sámegielfágan Jo1:an ja Jo2:an binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.
Gásta baktu sjaddap oassen ristagis girkkos.
Ådåjakmános jagen 2007 ja biehtsemánnuj jagen 2008 lidjin konsultásjåvnå Æládus- ja oasestimdepartementa ja Sámedikke gasskala ådå minerállalága birra.
• Le gus dujna gájkka nævo majt dárbaha ?
lt; b gt; Sámedikke budsjæhtta 2015 (norsk) lt; / b >
Åvddånahttemságastallam galggá liehket plánidum ságastallam skåvlå ja sijda gaskan, ja tiebmá hæhttu gárveduvvat ságastallama åvddåla.
Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá.
internæhttavuodok leksikåvnåv moatten unneplågo gielaj badjel.
Manádi gárden, tjuovvu bargov, tjálli, tjuorggi ja gåvviji.
gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta
Oahppe gudi sámásti buoragit, máhtti hasoduvvat lågåtjit ja ålgolt åhpatjit báhkotsoabmijt.
Majt hähkka-p-tablähtta máksá ?
Ienep sámegielak barggijs jus sámegiella galggá bæjválattjat gullut.
Nasjonálpárkaj háldadimplánajt mierredit
SáNuN:an li vihtta stuoves ájrrasa gejt Sámediggeráde l nammadam.
Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken, gåktu mærkkom dáhpáduvvá dat rájes gå boahttsu viehtjaduvvá gárddáj desik boahttsu luojteduvvi gárdes vas.
Diedádus vuoset, vahágahttem la duodaj tabu:an sáme sebrudagán, ja histåvrålasj trauma dárojduhttemis la akta tjielggimfaktåvråjs.
Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt.
Tjielggi bargov
Dássta muv berustibme boahtá, javllá Mikkelsen guhti l Vestarmera válggabijra 1.-kandidáhtta.
Ájnas le aj varresvuodavidnudagá gatjádalli dákkár máhtudagáv gå ulmutjijt virggádi ja dárbojt åvddånbukti ietjasa aktijvuodajn åhpadusinstitusjåvnåj.
Jali le gus juoga ienep ?
Jugátjit nuohkásav låssjkusis de l buorre álu gähttjalit juojddá vaddet juhkat.
Ž Le gus diján sisŋásjåhpadus ?
Sáme riektájuogos le oajvvadam vásstediddje årnigijt ásadit aj dajda guovlojda ma li Finnmárko ålggolin.
Valla gå dåssjåniddje nåhkåmahtesvuohtaj gárvoduvvá ja jábbmelasj jámegahtesvuohtaj gárvoduvvá, de sjaddá nåv gåktu tjálugij le tjáleduvvam: Jábmem le njieladuvvam ja vuojtto le boahtám.
Guovlo gånnå li gaskan guokta jali niellja mandáhta galggi tjáledahttet avtse kandidáhtajt lisstaoajvvadussaj.
Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana / fylkkasuohkana næhttasijdov.
Gå buoragit gárvet de oadtju positijvalasj vuorddemusájt ja buorre birrasav juohkkahattjaj.
18.
Jus dån jali nágin ietjes guhti mánáv dåbddå mårås jut mánán ij la nuoges ávkke åhpadimes, galggá skåvllå gæhttjalit duv mánnáj buorebut hiebadit.
Aktijvuohta Sámediggepresidenta Egil Olli, tel. +47 900 26 880
Gå l sisitjáledum skihpadåhpåj de máksá jándurmávsov mij lága milta l ienemusát 100 kråvnå.
Sjiebmá dievdeduvvá oahppijs åvddål gå sij álggi åhpadusdåjmajn.
Hosianna, hosianna, hosianna, mijá Jubmel le dån.
Le snuoba vuostasj biejvijn gå mánná nievremusát vädjá.
1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan).
Máná tjielggiji ietjasa ájádusájt, vuojnojt ja dåbdojt.
Dån máhtá viek ållo bágojt ja moallánagájt dán æládusá birra.
Gåhttjop gájkka rádnájt, rádnajt ja guojmmeviesádijt oassálastátjit ávvudallamijda.
Luonndovalljudagá li alla árvo ja li vuodon ulmutjij iellemij, biebbmuj ja varresvuohtaj.
H / V: Gulldalup Tjáluga bágojt jasskavuoda birra Jubmela lunna iellemin ja jábmemin.
 Romániagiella  Románagiella  Rusiniagiella  Serbiagiella  Slovakiagiella  Sloveniagiella  Ukrájnagiella
Aktijbiejadum dálkasmákso
Sáme ålmmå ja báhtja hæhttuji ájn ienep rahpusit ságastittjat vahágahttema birra, javllá Keskitalo.
Majt dat mierkki gå Jubmela rijkka ednamij boahtá ?
Ålmåj dájvvamusát ållesájgev vidnudagán barggá.
Oasse girjes Saltbingen
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat.
Sáme máná mánájsuodjalusá huvson galggi oadtjot ietjasa iednegielav hållat.
Náv lij aj Finnmárkon åvddåla finnmárkolága mierredime jagen 2005.
Riektá má galggi gáhttit jut sáme galggi bessat ietjasa kultuvrav ja iellemvuogev bisodit váni ierit gártjeduvvat ja amástuvvat ietjasa duobddágijs.
Gulldalup Oabme Testamenta bágojt... Textläsaren kan avsluta med orden:
Ienep diedo: Rádeájras Vibeke Larsen, + 47 941 30 116 jali vibeke.larsen@samediggi.no
• vidnudakregistar boatsojäládussaj
2005 rájes le doarjja sáme avijsajda lasedum badjel 10 millijåvnå kråvnåj.
Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa.
Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá.
Sån hæhttu dalánagi dahkat juojddáv gå vuojnná bargge e heva guládalá.
Diedádus åvddålijguovlluj
Jubmel, dån guhti vattá duv girkkuj iellemav, gijttep sijá åvdås gudi mijá åvddåla li viessum.
Sámedikke energijastrategija
Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam.
Diehtojuohkem/bagádallam rievtesvuodaj birra: Sámedigge oadtju moadda gatjálvisá álmmugis makkár rievtesvuoda sijájn li almulasj aktijvuodajn.
Vuoseda divna ássjijt
 Sáme almulasj nammadusáv nammadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævtojt ja
Dábálattjat sáme e ájádalá diagnostikalasj termajt.
Girjálasjvuohta 2018
Gånågis, drådnik ja kråvnnåprinssapárra.
Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis.
Tjårggitjit buorre åvddånimev sáme viessomvuohkáj, årromij, kultuvrraj ja giellaj viertti vuorodit luondov, birrasav ja ådåstuhtte æládusájt.
– Tjielgadusá li moadda: giella, máhtudahka sáme kultuvras, luohtádus, rudá, geográfálattjat mælggat gasska, viehkkeapparáhtta ij la aktiduvvam.
Åhpav: Dållå
Infonuorra
Nammadusá ájrrasa li:
Goahteæjgáda sjaddi oadtjot girjev tjadádam gehtjadime birra javllamánon 2012.
Máhtá riŋŋgut Seniorrádevaddáj Ingeborg Larssenij, tlf 78 47 40 00 jali e-påstav tjállet: ingeborg.larssen@samediggi.no.
Duola dagu vuosedi gåktu sjiehtadit juohkkahasj mierret vehi jali gåktu ståhkusijt juogat.
Prográmma Áltá 2013 / Áltá 2013 / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Áltá 2013 aktijvuohta
Ienemusát sijájs sån muodojs dåbddå.
h.: Mannit dal ráfen tj: Mijá Härrá Jesus Kristusa namán.
Dujna viessop, vájaldip ja lip.
2012 jahke le vuostasj jahke gå Divvun le ålles dåjman Tråmså universitehtan.
Mihttomierrejåksåmsjiebmá árvustallamin bargadahttijn aneduvvá, javladum ietjá bágoj de oahppe árvustallá ietjas bargadahttijin.
Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
Dakkir diedo gájbbedi sáme tjerdalasjvuodav varresvuodaregisstarin registrierit.
Davvisámigiella (nordsamiska)
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe hárjjáni tjállemprográmmajt adnet gå subttsasijt tjálli.
Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli
sámegiellaj ja sámegielan åhpadiddjeåhpadusán le unnán rekrutterim.
Sáttakjienastibme
Ulmmen le jut 5-jahkásasj giellaprográmma baktu álgeduvvi dåjma ma máhtti buktet ienep sámegiela addnijt.
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan.
Bájkke
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Kapihttal 9 árvvaladdá man ájnnasa sámegielak mánájgárde li, ja nammadus buktá oajvvadusáv man milta suohkana hæhttuji sáme mánájda sámegielak mánájgárddefálaldagáv vaddet.
ságastallat sámegiela birra, ja dilij birra goassa ja gånnå le ávkálasj sámegielav máhttet
"Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 – 10. 4. ladás: "" Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá. """
válljit buorre låhkåmstrategijajt gå le tevstajt låhkåmin
Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet.
Gå sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijn barggá de sjaddá ájnas ieridit gaskan ájnegis ulmutja riektáj sámegiela adnuj ja dárbo ma iesjguhtik sámegielan le vijddásappo åvddånit.
Julevsámegiella
Jådediddje hæhttu duodaj válldet ietjas rollav jådediddjen ja sjiehtadusájt ja njuolgadusájt tjuovvolit.
Bårrågåhtiv vas ja måvtugin sjaddiv viessot.
álggembágo 13 Mijá Jubmel le buorre ja ármmogisvuodajn sån mijáv duossto.
Sámegiella suohkanij háldadusán
Riektá l aj ietjas rievddat akta goassa abårtå åvddåla.
Avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusá gájbbedi sáme duostoduvvat barggijs gænna li sáme giella ja kultuvrra máhtudahka.
Áltá 2013 gárvediddje álggoálmmukkonferánsa ulmme le aktisasjbargov lasedit, aktan ájnas tjuolmajt gávnnat ja koordinerit værálda álggoálmmugij gaskan gå galggá álggoálmmugij almasjrievtesvuodajt sihkarasstet væráltkonferánsan (UN World Conference on Indigenous Peoples, WCIP) jagen 2014.
• láhtjet dilev nav vaj sierra ratjástibme sjaddá julev- ja oarjjelsáme åhpadusán
Kulturæládus
Sámedigge ja Vuona álmmukmusea li sjiehtadam máhtsadimev kulturárbijs sáme museajda.
Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj.
Aledum árvojt oadtju aj jus la prostahtainflammasjåvnnå, nåv gåhtjoduvvam dálkodik prostatijtta.
Guoradallam majt sáme æládus- ja guoradallamguovdásj dagáj 2000 jage sáme giellaráde åvdås, le sámegiela addnij låhko árvvaluvvam 25000.
Mierredit njuolgadusájt dasi gåktu galggá árvustallat dajt vájkkudusájt majt rievdaduvvam adno dahká sáme kultuvrraj, boatsojæládussaj, miehttseadnuj, æládusbargguj ja sebrudakiellemij.
• Jus dujna le jasskavuohtaalármma nanna de sjaddá álkkep viehkev åttjudit.
Dån guhti sámásta.
Ållessjattuk aj buoragit vuojnná ståhkusav ja máhttá sjávot mánáj aktijvuodav gehtjadit ja ihkap doarjjot vuogas láhkáj.
Oahppoplána máhtudakmihto le lågev dássáj juogeduvvam.
dåbddåt lagámus berrahij namájt
Vuoseda divna ássjijt
Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela
Prosjevta li nuoraj hárráj dajn guovlojn.
ráddjim bájkke ålggon
Mij gåvvidimen vájllu ?
Sáme dåjmaj juollodibme jahkáj 2012 le tjoahkkáj 843 millijåvnå, 17 millijåvnå lassánibme.
Siján máhtti aj vehikgåsås ja muhttijn feber.
Gåktu joarkket galggá, mierreduvvá esski maŋŋel gå ráddidus le rabás, vijdes prosessav tjadádam gånnå iesjgeŋgalágásj berustiddje galggi bessat oajvvadusájt buktet.
kultuvrra – filmma, teáhter, girjálasjvuohta, bibliotehkka
Edna kulturprosjevtajt doarjjum
Gullat javla Petter.
Guovlon dáhpáduvvin dajs bahámus doarrodáhpádusájs, ja la guovllo gånnå vielde Ruossja ja USA maŋemus 100 jage li adnám edna doarroressursajt rájáv ietjasa gasskaj mierkkitijt.
Merustallamnjuolgadusá I:
Prosjevtan le plánidum guokta giellabiese jahkáj gålmå jahkáj.
Mij lip / Jubmela åvddåj lip / tjåhkanam, fiesstimbåddåj dunnu gaskan, NN ja NN.
Politihkkahábbmidibme lahka guládallamijn dájdda- ja kulturiellemijn
Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon.
Tjalmmeinflammasjåvnå mánájn - majt máhttá iesj dahkat ?
Ållessjattuk máhttá nágin gallegasj mánáj siegen ståhka goahtet muhtem tjiegan gånnå ij le nav juhtsa.
Skihppijvieson aj máhtá biejaduvvat ierit iehtjádijs.
Huomahit dán aktijvuodan merkaj mujttet dáhpádusájt jali namájt váni makkirak mujttádus jali ietjá viehkke.
sámegiella le moaddásijda bæjválasj avtastallam- ja guládallamgiellan dáj guovlojn.
Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá.
- Álggoálmmuga dárbahi mijá dåhkkidimev
Sámedikkij ulmme le ásadit Sáme Giellagáldov stuoves tjállemvuohkemierrediddje orgádnan ásadit 2020 jage alluj, låhpat Mikkelsen.
Lahkkegievle gietjen le Sámedikke ållestjåhkanimladnja låvdagoade muoduk amfijajn gånnå sámij álmmukválljidum digge tjåhkan.
SuohkanådåstusNammat vijddásit aktijbiejadum referánssajuohkusav
10.15 Vuona Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo
Åtså biednikdårjav
Åvddåulmusj galggá huksat vaj ássje ruvva máhttelis giehtadaláduvvi.
Oahpponævoj máttasámegiellaj:
Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj.
gávnnat sierra bájkkenamav
11,5 millijåvnå vávtajda ja sihkarasstemij danen gå ienep teknihkalasj installasjåvnå galggi ráddidushuodnahijn ja Ålggorijkadepartementan.
Dan diehti doajvvop mij stipænnda galggá arvusmahttet ienebujt válljitjit sámegielav joarkkaskåvlån, javlla Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Geometrijan studeri dynámalasj prosessajt dagu spiedjildibme, jårgijdibme ja dåbedallam.
Privatista galggi tjadádit njálmálasj eksámav gånnå le praktihkalasj oasse.
Dan láhkáj la aj kommuvnajda tjuottjudusguovlo ålggolin, jus kommuvnan li bargge gudi gielav máhtti.
Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo danen ådå lágas (2009:724) gåbtjåduvvi.
Lågå ienebuv
sámegiella, ja sierra gåjt mij guosská dåjt unnep gielajda, de li da ållu væráp dilen gå vuona nasjonálgiella.
Valla diehti gus dån juhte jienastuslåhko la dat mij mierret galla ájrrasa juohkkat válggabijras Sámediggáj válljiduvvi?
17 tjoahkkim
Læstadiánálasj tjoaggulvisá lidjin vuoŋalasj tjåhkanamsaje moatte nuortta- ja julevsábmáj, ja
Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán.
Man mudduj hæggavádá le læhkám le mierrediddje jus gisjugisvuoda libjjáv máhttá oadtjot.
Oahppe máhtti åhtsåt ådåsijt ja ájggeguovddelis dáhpádusájt ma gulluji dan virggáj majt li válljim.
Ássjediehttenammadus galggá ietjas vuostasj oasserapportav gidá nalluj buktet.
Ienemus oasse rudájs galggi 1. ja 2. lávkkáj Domus Media ja dåj ietjá guovdásjtsiekkadusáj divvomij Oslo universitehtan, ja ådå odontologijaviessuj Bierguna universitehtan.
Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára.
Åhpadiddje váksjut ja ságas oahppij gå låhki tevstav oahpástuvátjit sisanojn åvddåla gå álggi jårggålit.
Sámedikkepresidenta Vibeke Larsena baktu.
Rijkan ietján ij le læhkám lassánibme dájddársuohkadisán.
Doarjja álgadum ja dálásj oahpponævvoprosjevtajda majt la dárbbo hiebadit ådå oahppoplánajda ma åvddånahteduvvi fágaj ådåsmahttema aktijvuodan.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge/Åhpadusdirektoráhtta Ájgge: Juogos ásaduvvá 2009 gidá
dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt tevstajs vijdes sisanujn duot dát ássjes
Namma ja adræssa
Dát sihtá javllat giellafágalasj barggo le agev ålles-sáme dásen / nuorttarijkaj dásen.
Jus vaddá sellaåtsådimev gynekologalasj åtsådime bále, buojkulvissan gynekologa lunna jali preventijvvanävorádevaddema lunna, de åtsådime álu aj registarduvvi vaj oadtju boahtte fáladusáv sellaåtsådimkontrållåj maŋŋel gå li gålmmå jali vihtta gållåm.
Sámedigge ja Sáme Allaskåvllå la dahkam buorre ságastallamav moadda jagij badjel, ja mån savav ja doajvov dat joarkká dan láhkáj.
dåbddåt ja vuosedit muhtem nástijt, ságastallat gåktu ulmutja máhtti nástij milta gávnnat gåsi galggi.
Dáv la árvvogis vijddábut oatsodit!
Dav viertti máhttet gå galggá guládallat iehtjádij sihki sæbrástaládijn, barggoiellemin ja almulasj iellemin.
Prográmma doajmmaájgge le 2007-2017.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Sámedikkeráde bieles ájgov doarjjot dajt gudi ietjas vásádusájt åvdedi;
• nammadit tjuottjodiddjev jus stivrra ij gávnnu
– Mijá mielas juojddá hæhttu dagáduvvat nannitjit lagábuj ulmmáj jåvsådittjat boatsojæláduspolitihkka man la álmmukriektá njuolgadusáj milta ja masi boatsojæládus iesj ednagit luohtet, javllá Muotka.
jáhttembágo 1 h / v: Nåhkåmahtes le Jubmela ármmo.
Ráddidus oajvvat moadda dåjma láhtjátjit lasse rekrutterimij sáme åhpadiddjeåhpadussaj ja dåjmajt arvusmahtátjit ienebujt válldátjit sámegielav fáhkan ietjasa dáro åhpadiddjeåhpadusán.
Sáme allaskåvllå oadtju åvdåsvásstádusáv prosjevta praktihkalasj tjádádimes.
jali
Árrat åvddånbuktet tjielgga vuojnojt oajvvadusájda ja dåjmajda le ájnas guládibmáj ja vaj Sámedigge máhttá vuojnojt tjuovvolit.
Sámegiella nubbengiellan sámegiella 3 jali sámegiella 4: 3 000 kråvnå
Duodalasj lev gå Sámedigge oadtju duodde millijåvnåv 2012 jahkáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán, sierraláhkáj ságastallat iehtjádij.
Plánan vuoroduvvá bájkálasj ja guovdásjgirkkolasj virge åvddål gå ådå rádevadderessursa bisspavielldeguovlojn.
Lav dan diehti ávon gå dal stuoredip årnigav, vaj diedo sámij ja sámij dile birra máhttá jåksåt ienep ulmutjijt.
Dát bajet temáv.
Teáhter le ájnna profejonálalasj institusjåvnnå Vuonan sámegiella siednagiellan.
Dijáj siegen galggá siján hukso- ja oahppambirás mij le jasska ja mij sæmmi båttå hásstal sijájt ådå lávkijda ja væráldav guoradallat.
Láhkatjoahkke Sámedikke háldadimfábmudahka le loahpádum kulturmujttolágan ja pládna- ja tsiekkaduslágan:
Lasedum ratjástibme duostutjit ja suoddjitjit
Soria Moria IIen diededij Ráddidus jut sihtá ájádallat muhtem ordnigav álkkádusoahttsijn mij galggá loavddet NAV, sosiáldievnastusáv ja varresvuodadievnastusáv.
Assisia Fránsa Biejvvelávlla
Jubmeldievnno rabás gájkajda
Ållusijda gudi dan suorgen doajmmi ij la ruhta jådedimfábmon, valla ásadibme l álu tjanádum persåvnålasj dájdalasj mihttomierijda ja sjuggelis doajmmamij dajna sidodijn sáme kultuvrav ja identitiehtav dáj baktu nannit, javllá Magga.
​​​​​​Dån máhtá stipendav oadtjot jus la studænntan avtan dajn tjuovvovasj åhpadusájn jagen 2019:
Sáme allaskåvlå rektor Steinar Pedersen le dán nammadusá ájrrasin.
 Sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski
Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn.
Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán.
Digitálalasj skálmajt dåhkki oahppamvuoduj biedjat.
Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin.
Sebrudakplánim
Girkkoválljim ragátmáno 18.
Boatsojæládusstivra mærrádusájt máhttá val Ednambarggo- ja biebbmodepartemænntaj guoddaluvvat, mij aj máhttá instruierit – ja jus iesj sihtá, stivra mærrádusájt fámoduhttet.
Sihtá duodjeæládusáv nannit / Duodje / Æládus / Sámedigge - Sametinget
 Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet
Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji
Åro gievrran jagen 2014.
FUG sihtá gijttet åhpadimoahttsev Kåre Lutro ja adjuŋktav Marianne Vangnes Søftelanda skåvlån gudi li girjátjav tjállám.
Nuppe dásen sjiehtadallagåhti sjielvvi konvensjåvnnåoajvvadusá sisano gáktuj.
Mærrádusáj milta galggá sáme namma agev vuostatjin tjuodtjot sáme giellaháldadimguovlon.
Nammadusá mielas li sáme mánájgárde ållu ájnnasamos vædtsak gå galggá sámegielajt bisodit ja ælládahttet.
Giellaguovdátjij dåjma li ájnnasa divnajda, mánájda, nuorajda ållessjattugijda ja vuoras ulmutjijda.
Akta sivájs soajttá liehket ij le læhkám tjielgas gåktu sij galggi virggájbiedjadimen vuoroduvvat, tjielggi sámediggepresidennta Egil Olli.
Máhttá aj viehkev oadtjot vuogijt gánnat goavges bessat.
Vilá li struktuvralasj badjelgæhttjam dálásj ájge.
- Mijá åvdåsvásstádus le aj veteránaj bargov låggŋit.
Dát vuoset sáme biebbmokultuvra ja mannoæládusá árvvo la nasjåvnålasj dássáj låpptidum.
Dát ij la varresvuodadievnastusájt gárvedit dálásj fálaldagáj sadjáj, ij ga guoska daj åvddånahttemij. Ij la ga lahkanimvuohke ij ga åvddånahttembarggo dálásj fálaldagáj niedjen.
Plána milta galggap:
Dijmásj gávdan lij sån rijka nubbe buoremus nuorra sabeksasske.
Europa strategiddja prográmmaj laseduvvá rijkalasj strategiddjaj juohkka sebrulasjrijkkaj.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Jáhkáv Jesus Kristusij, suv ájnnariegádim Bárnnáj, mijá Hærráj, guhti Ájlis Vuojŋŋanisás sahkanij, niejdda Marias riegádij, Pontius Pilatusa vuolen vájveduváj, ruossinávlliduváj, jámij ja hávddáduváj, jábbmegij rijkkaj luojttádij, goalmát biejve jábbmegij lussta tjuodtjelij, almmáj vuolgij, gájkviekses Jubmel Áhtje oalges bielen tjåhkkåhime, dåppelt vas boahtemin viessojt ja jábbmegijt duobbmitjit.
ienemusá lullesámijs / gålldåsámijs årru suoman ja Ruossjan, gånnå giella ájn vil le anon.
Duodden la aj oassálasstám moatten antologian.
- Dát le ájnas ja histåvrålasj politihkalasj åvddånahttem danen gå dát le vuostasj bále álggoálmmukåvdåstiddje le nammaduvvam almulasj roallaj AN:a ållestjåhkanimes, javllá presidænnta Egil Olli.
Bargge
Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit.
Aktisasjprosjäkta Sámedikke ja CBM ” Renen som indikator ” gaskan la jåhtuj boahtám.
Juollodime sáme ulmijda
Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta:
Jus mánájgárden ij le máhtudahka, de viertti mánnágárdde viedtjat ressursajt ålggolis.
Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat. Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn.
Dát vádna luohtádus viertti dádjaduvvat gåvvimin la garra dárojduhttem- ja mastadimpolitihkav sámij vuosstáj.
Doarjja l juogadam 31 mánájgárddáj dán jage, priváhta ja aj suohkanij sáme mánájgárdijda ja åssudagájda.
Muhtem mærrádusá li ráddjidum sámegiela háldadusguovlo sissŋelij, madin muhtemijn ælla dákkár geográfalasj ráddjima.
Åtsådibme rájaduvvá guoradallamijj mikroskåhpajn.
Gå ájnegis ulmutja ietja, jali li lagámusá skihppijda ja galggi gullat jali sáhkádit ietjas skihpudagá birra, le giella ja kultuvrradádjadus oalle ájnas oase buorre dádjadusás guládaládimijs varresvuodabárggij.
SÁGASTALLAMA SISADNO
Vijdábut nammaduvvá Åna-duodastus imeálmmugij rievtesvuodaj birra i.i. iemeálmmugij gielalasj reivtesvuodajt,
gåvådit universav ja teorijajt gåktu dat le åvddånam
digitála ræjdoj baktu dahkat ja åvddånbuktet moattebelak tevstajt gånnå girjetjállij bargo li vuodon
Dát le guovdásj oasse aktij vuodas árkkabiej ven.
Tråmså ja Finnmárko kriminalhuvso organisásjåvnnåstruktuvra árvustallamin sjaddá árvvaluvvat ásadit kriminalhuksoguovdátjav sierra sáme giella ja kultuvra máhtudagájn.
Lagos- ja dárbboprinsihppa la biejadum degu lájddimprinsihppan sissŋelin Sámedigge vuorodimen marijnaæládusájda.
Fert jage oadtju bájken 7 000 nissuna ja 40 ålmmå njidtjebårredávdav.
Sámedikke ållestjåhkanibme la danen mierredam guoradallat máhttelisvuodajt ja ævtojt registrieritjit sáme tjerdalasjvuodav Álmmukregisstarin ja láhkamierredum varresvuodaregisstarijn.
Oahppe máhtti aj ietja dåbddomerkajt tjállet.
– Goappátjaga æládus ja Biebbmogæhttjo måråsti buoremus rájnasvuodas ja kvalitehtas gå máhttelis.
Mujtto gal soajttá viehka buorak.
Lahka rijkalasj unneplågoj birra
Oahppe hæhttuji diededuvvat majna galggi barggat, ja gåktu dav galggi barggat.
Báhkogirjásj la juo biejadum poasstaj sidjij guhti li juo diŋŋgum. Ienemusát 10 girje juohkka rávvagin.
Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit.
Sij aj, dá ulmutja, guossidit oahppijt skåvlån.
• láhtjet dilev nav vaj buorre kvalitehtta sjaddá åhpadusán sámegiellaj ja sámegielan
Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan.
dålkkut ja stiellit barggotjuorggamijt ja perspektijvvatjuorggamijt moatte gáhtomtjuorgaj, digitála vædtsagij ja daj dagá
Vargga 10 % nissunijs Vuonan li nákkujn váldáduvvam, lahkke sijás lidjin nuorabu 18 jages.
Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti.
Ingrid Jåma, Oslo, Oarjje-Vuodna Laila Somby Sandvik, Kárašjohka, Lulle-Finnmárkko Inge Andersen, Lådik Nordlánnda Jarl Even Roska, Unjárga, Alle-Finnmárkko Hans Eriksen, Deatnu, Lulle-Finnmárkko
Tjuottjudusfábmodagá galggi dárbon hie
Duola dagu de mánájgárddemáná muhttijn rijddali ståhkusij badjel, ja rijddali gudi galggi duov ja dáv rollav stågadijn.
Guovtegielakvuohta galggá joarkket buolvas buolvvaj.
 Sámegielav fáhkagiellan åvddånahttet
Barggojuogos la biedjam vuoduj juhte aktisasjbarggosjiehtadusá lulun liehket oajvvenjuolgadussan tjieldij gaskan.
Vehi njunjástaláv manen dáv sidá diehtet.
gähttjalihtit de valjev dajs oadtjot tjoaggulvisá gievrrodibmen.
Dårja stuorrudahka merustaláduvvá tjielggiduvvam åhtsåmusá ja prosjæktatjielggidusá vuodon, 300 000 kråvnå rádjáj.
sámedikke presidænnta ja barggo- ja sebrudahttemministar guorrasijga biellejahkásasj konsultasjåvnån moarmesmáno jagen 2008 bargov doajmmaplánajn dalága álgget, ja vaj ráddidus ja sámedikke barggo sáme gielaj koordineriduvvá.
Härrá buorissjivnnjedus dunnuv ja várjjalus dunnuv. Härrá tjuovggijus árudijás dunnuj ja årrus dunnuj ármmogis.
Arena sáme kulturdåjmadibmáj
Jane Astrid Juuso bargos baktu jådedime suohkana giellaguovdátjav, Isak Saba guovddáš, sávret la barggam åttjudime sosiála arienájt gånnå sámegiella vuoroduváj.
Sáme moallánagájt diedulattjat adni.
Kursa sisadno
Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi, galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn, galbajn, regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu.
1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievddadiddjen.
Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá.
• Åhpadusdirektoráhtan le åvdåsvásstádus i. i. diededit ja álgadit paralella oahppoplánajt Máhttolåpptimin- sáme, dahkat bagádusájt aktelasj fágajn, rápportajt bærrájgæhttjijs oadtjot, sámediggáj ruhtadoarjjagijt t åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielanháldadi juollodum stáhtabudsjehta badjel ja bargos mij tjuovvu guovdásjvattedum eksámenijs sámegielan vuostasj ja nubbengielan.
Lullne: Virihávre rastá Duvggejågå njálmmáj.
Juohkka dáhpádusán le gæjnno Jubmelij.
Varresvuohta
Dárkkelis digitáliseriga baktu máhttá dahkat lahka tjadnasav rádjamis dáhtás addnijs ja etáhtaj fáhkasystemajs.
Dajnas hæhttup diedulattjat liehket juhti jus galggap dájna bargujn vuorbástuvvat hæhttup vijdes lahkanimvuogev adnet, vijdes dádjadusáv dajs varresvuodadievnastusfálaldagájs ma galggi ásaduvvat.
Sån hæhttu dalánagi dahkat juojddáv gå vuojnná bargge e heva guládalá.
Duodden luojkadip DVDajt, CDajt ja jiednagirjijt.
Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán.
Lågå ienebuv
Dahkit sáme bårråmusáv skåvlån, duola degu Sámij álmmukbiejven.
Dujna lij nágin tjállemvige, ja hæhttu sierraláhkáj tsæhkkáj barggat.
Bargge galggi
 Sáme giellaressurssasuohkana dåjmalattjat barggi sámegiela åvddånahttemijn.
Sjiehtadus nanni Sámedikke sajev konsultasjåvnnåbiellen suodjalimfábmudagán ålles ássjegiehtadallamin, dåjmaj álggodiedojs gitta Ráddidusá loahppagiehtadallamij, sæmmi båttå gå ådå luondomoattebelakvuohtalágá milta li fylkamánne, Luondoháldadus direktoráhtta ja Birássuodjalimdepartemænnta ma li vásstediddje pládnafábmudagá suodjalimoajvvadusáj gárvedim bargon.
Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli.
Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis.
Ådå válggaårnik aj sámedikkeválga tjadádimev giehpet ienemusájn lánda suohkanijs.
Bájkálasj ulmutjij gasskavuohta guolleluohkojda lij mij mierredij gå Vuodna vuojtij rijddoássjev brihta trålárij ja oajválattjaj, javllá Muotka.
Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá
Ájnegis máná vásádus jur dákkir dáhpádusájs árkkabiejven le ållu vuodulasj.
Sáme mánájgárdde le årrum gájbbádussan vaj moattes li mannam vijddábut alep åhpadussaj julevsámegielajn.
Dán jage la doarjja oahpponævo sidjij gænna li oarjjel- ja julevsámegiella nubben giellan vuorodam.
Suohkana ja fylkasuohkana oadtju jahkásattjat sierra mierredum ruhtadoarjjagav sámeåhpadussaj, d.s.j. åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan.
Gånnå moadda bájkkenamá li åvtån sajen ja avta buohta galbajn ja nav vijdásapport aneduvvi, de galggá namájt vuorro tjuovvot makkir namma la vuorrasamos.
Gåloj merustallama e ájn gávnnu mij guosská iesjguhtik vejulasjvuohtaj.
Muhtem dájddárijs ja dájddadagojs ma li Sámedikketsiekkadusán åvdåstahtedum li:
Gájkajt lanján giedajn buorástahte. Gehtja gájkajt tjalmijda gå buorástahtá.
Sæmmi båttå besa gullat niellja sierra sámegiela.
Dát la 4 218 000,- lassánibme.
Vidnudagá, ásadusá ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju hæhttuji liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin.
Giehpep sjaddá mánnáj vuojŋŋat jus oadá åjvijn allaga nanna.
Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda.
Ådåstuhttet oahppoplánajt ma li Sámedikkes mierredum.
– Iv mån diede, gussjmaha vásstet.
Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012.
-Dát buktá nanos ja åbbålasj julevsáme háldadimsuohkanav.
Márjju dåbddå mihástallamav jali ávov gå ij la des oskuld.
Láhka javllá i.i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj.
Valla hæhttu duv varresvuodav dåktåra lunna árvustallat duolloj dálloj, danen gå skihpudahka vuodjemav vájkkut.
Barggo- ja álkkádusetáhtta galggá rápporterit tertiála ájge milta sáme giela ano birra ja sámelága giellanjuolgadusáj tjuovvolimev, dán vuolen aj lágaj, sjiemáj jårggålime ja ietjá diededimij birra.
Sámediggáj le vattedum vuosteldimfábmudahka gájkka areállaplánaj ma máhtti liehket ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusvuoduj, juoga mij máhttelisvuodav vaddá almma sáme vájkkudahttemav nannitjit sáme luonndovuodov.
Mån hármmat ávvudaláv, ja sámedikkeráde sjaddá vahko birán oassálasstet nav edna ásadusájda gå máhttelis.
Lijkkuv ádjá ja iehke siegen ælo lunna liehket.
tjadádit guoradallamijt ja adnet dáhtábásajt statistihkalasj dáhtájt åtsåtjit ja analyseritjit ja gáldojt árvustalátjit
Máhttá ságastimjuohkusijt álgadit fámodum nissunijda ja ålmmåjda ja viehkedit fuolkijt hiehtevidjurijs ma vahágahtti äjgadijt ja mánájt.
Dan baktu vuosedip man ávkálasj la aktan barggat – Aktan lip gievra.
Galggá árvustaláduvvat vuododit værmádagáv bulkke- ja lænsskaetáhttaj sáme giella- ja kultuvrra máhtudagájn.
Pládna- ja tsiekkadusláhka
Oadtju tablehtav abårttåduostudagán, dát ij la sämmi gå hähkka-p-tablähtta.
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 1.
Duodjeåhpadusá ulmme la juohkka oahppe duodjemáhtov åvdedit.
Guovte vahko duogen vihtta sáme dájddára oassálassti værálda stuorámus ja ájnnasamos dájddavuosádusán Documenta, Kasselin, Dujskan (Tysklandan).
aktavuodajn fábmudagáj ja ienebu oadtju riektáv
Åtsådallama dás pilotprosjevtas máhtti aneduvvat åvddånahtátjit resurssaskåvlåjt oarjjel- ja nuorttasámeguovlon aj.
Skåvlån le åvdåsvásstádus dålkåv åttjudit sidjijda gudi dárbahi. Åtsådallama vuosedi luluj dárbbo dålkkåj ságastallamijn sijájn gudi dánna lij guhkev årrom ja aj sijájn gudi li áttjak boahtám.
Valla huoman gavnnuji moadda vuoge gåktu sámegielak bokstávaj tjállá giehtaskuolkanin.
stuoráp sáme giella ratjástimij baktu almulasj suorgijn ájggu ráddidus nannit ájnegis ulmutja máhttelisvuodajt sámegiellaj sihke dádjaduvátjit ja dádjaduvvat.
Alemusriektájustitiarius Carsten Smith nammaduváj ássjediehttejuohkusa jådediddjen.
Bargge hæhttuji mánájt viehkedit dán ådå, sosiála aktijvuohtaj hárjjánit.
Árrana tjuovggaj ja lieggasij gæssup.
Dáv máhtáv ållu buoragit:
Dat muorrot edna duobddága sieldes birásvájkkudimij, dat ij la ådåsmahtte ja danen álu åvdån sjaddá bisso ådåsmahtte æládusájda. Sámedikkeráde Inger Eline Eriksena baktu
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen;
Dåjma:
Buojkulvissan máhtti muhtem oahppe jur adnet nammadusájt njálmálattjat, madi iehtjáda adni dajt njálmálattjat ja tjálálattjat.
Empatijav álu vuojnná dagoj baktu.
Ielle ja nanos sáme dájdda- ja kulturiellem le viehka vuodulasj ækton, jus nav ij le, de ælla miján ga kulturæládusá.
Guotte aj mijáv akta lahka duv ja vatte midjij fámov viessomav joarkket.
Tjavtjan lij miján gielladagástallam mij lij gássjel, valla ihkap mij gájka máhttep juojddáv dassta oahppat?
Almulasj næhttabielijda le vuojnunagá viehka álkke álgget UTF-8:ajn, valla åvddåla maŋemus konklusjåvnnå dagáduvvá viertti vájkkudusanályjssa tjadáduvvat sihkarasstet vaj e vuojnedihkes gássjelisvuoda ide.
Divna guládallama galggi sámegiellaj.
Oahppe joarkkaskåvlån gænna li sámegielåhpadus vuostasj, nubben jali amásgiellan.
Riektá guosská dan giellaj mij aneduvvá dievnastusfálaldagá giellaguovlon.
Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering.
Oajvveoase rumáj ja varresvuohta sisadno le vuostatjin gåktu ulmutja rumáj le tsieggiduvvam, vájkkuduvvá ja rievddá ájgij milta.
Letjat riektáj gáhttima diehti Finnmárkokommisjåvnå bargon de le ájnas duodastusájt ja diedojt guovlo ano birra kommisjåvnnåj åvdedit.
Vuorodiddje: Loabaga suohkana suohkanoajvve Erling Bratsberg
Berajnammadusá
stáhta rahtedåjmadagá guovlokåntåvråjn le åvdåsvásstádus mierredit rijka- ja fylkagæjnojt gálbbit, madin suohkanijn le åvdåsvásstádus mierredit gálbbit suohkanrahtijt (galbbimoajválasj).
Juohkka stiffta biskåhpas lájddiduvvá.
Dáppe lip tjoahkkim muhtem gåvå konfirmasjåvnnåæjvvalimijs.
Mahttelisvuoda ietjas gielav hållat la vuodulasj almasjrievtesvuohta, ja sámijn álggoálmmugin li duodden vijdedum riektá gielasa suoddjit.
SOL:a oajvveulmmen le doajmmat åhpadus- ja studerimdåjmajt sámij gaskan.
Svierigin galggá åvdeduvvat, nåv gå mánáj
Stáhtta galggá fállat ietjas dievnojt navti gåk addne vuorddá, ja dat le digitálalattjat, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.
Guotto mánájda guojmmealmatjin åvddån båhti gåktu bargge sijájt dåhkkidi. Máná dárbahi vuojnnut, gullut ja duodastusájt oadtjot.
Teknologija ja viehkkenævo li dávk aj jasskavuohtan ja iesjrádálasjvuohtaj doarjjan.
• besa mierredit jus duv mánná galggá árvustaláduvvat karakteraj dagi nuorajskåvlån daj fágajn gånnå oadtju sierraåhpadimev
Valla dáj giellasebruda-gáj aktisasj ássje vuojnunagá le ællánahttembargon li dættodam gielav mánájgárdijn ja skåvlåjn.
De juoga dáhpáduváj.
Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå.
Ságastallup dal la dagáduvvam åhpadiddjijs ja æjgádijs Os suohkanin Hordalandan.
Sámedikkeráden li vuorddemusá, giellaguovllo sierra suohkankategorijjaj ienebut sjaddá suohkanij dárbojt ja hásstalusájt vieledit.
Sámedigge sihtá æjgáda galggi diehtet ålov diedulasj giellaválljimis.
Sámij sámegiellatjehpudahka le målsudahkes. Vájku le sieradus giellamáhtudagán de le sábme ænndu sábme.
• Máná ja nuora galggi oahppat sámij jubmeldievnastus- ja tjåhkalvisárbbedábij birra, ja oadtjot máhttelisvuodav oassálasstet arenan gånnå dá li anon.
Jahketjuodij tjadá li sáme dávvera sáme sebrudagás viettjadum ja dávvervuorkájda biejadum.
Da guhtta álggoálmmukorganisasjåvnå ma bievde birra tjåhkkåhi aktan daj gávtsij ájrasstáhtaj stuoves ájrrasin li:
gulldalit ja adnet ieŋŋilsgiela giellajienajt praktisk-estetalasj åvddånbuktemvuogij baktu
Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes.
– Mij doajvvop moadda buorre åhtsåmusá nuppe vuorruj aj båhtali.
Nammadus le sáme dutkama ja alep åhpadusá åvddånimev, dárbojt ja ulmijt tjielggam ja moadda konkrehta dåjma åvdedam.
Ållessjattukåhpadus / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget
Dán láhkáj le rieknimtjehpudahka viehkken åvddånahttemin fágalasj máhtudagáv sámegielan.
Åvddåmáhto
Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj.
Oahppe galggi oadtjot avtav åbbålasj karakterav.
Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan.
Dån i máhte máksemusáv (rieknigav) e-påsta baktu sáddit.
2.
åvdåstahttin ælla læhkám lagámus ulmutjijs.
Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj.
Árabut dán vahko la Sámedikkeráde diededam, sjaddi gájbbedit guoradallamav almulasj viehkkedievnastusás, mánásuodjalusás ja bulkes gå æjvvali Suohkan- ja ådåsmahttemdepartementav boahtte vahko.
Bajásanedittjat ietjas ållåsit ällosujtos vidnudagán bierriji 500-600 boahttsu.
adnet digitála vædtsagijt åvddånbuvtátjit ja analyseritjit polynomfunksjåvnåj, ruohttsafunksjåvnåj, rasjonála funksjåvnåj, eksponentiálafunksjåvnåj ja potensiálafunksjåvnåj kombinasjåvnåjt
Oahppe gávnni bájkkenamájt kártan, páhppárin jali digitálalattjat.
Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj.
Máhtto l tjåvda gasskasasj vieledussaj ja gierddisvuohtaj. Máhto tjadá dahkap råvijt kultuvraj gaskan Vuonan, javllá Sámedikke sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
Ålles budjehtas 97 miljåvnå kråvnå majt ráddidus várraj biedjá unneplågopolitijkkaj 2014, mávseduvvi 70 miljåvnå kråvnå kommuvnajda ja lánndadikkijda stáhtadoarjjan.
Gåktu máhttebihtit dilev buoredit ?
Jus sáme kultuvra, giela ja varresvuoda- ja sosiálstáhtus birra vájlluji máhtudagá dievnastusájn de navti sáme pasientajda sjaddá gássjelabbo dievnastusfálaldagájt ávkkit.
Gijttep gieresvuodas mav goabbák guojmestiska libá gávnnam ja sunnu aktisasj viessomis.
Jubmel vaddá – Mij juogadip nanostahttá sáme
Aktisasj divna giellaguovdátjijda le tjalmostahttet sámegielav ja viehkedit vaj sámegiella nanniduvvá ja åvddånahteduvvá
1000 kulturmujto registreriduvvam Balsfjorda ja Hámmárfesta gaksan
Dokumentasjåvnnå pedagogihkalasj bargos máhttá vaddet æjgádijda, lahkabirrasij ja suohkanij – mij le mánájgárde oajválasj – diedojt majt mánná váset, oahppá ja dahká mánájgárden, ja gåktu mánájgárdde gájbbádusájt ållit mánájgárddelága ja rámmaplána hárráj.
Tjállem tjehpudagá ja terminologija vánesvuohta dahká nav vaj dárro aneduvvá vuohkasabmusin.
Sij li vuosedam værált agev máhttá rievddaduvvat buorebuj.
Moaddi máhttá liehket hásstalus guoradallat jus li sáme máná ja nuora suoknan, sierraláhkáj dábálasj sámij årromguovloj ålggolin.
Ratjástime namma le ”Drømmejobben/Gollevirgge”;
Guoradallamij baktu galggá mánnásuodjalus gávnadit jus la dárbbo ássjev oatsodit jali ij.
6 § Tjuottjudusguovllon suomagiellaj li kommuvna Botkyrka, Eskilstuna, Váhtjer, Hallstahammar, Haninge, Haparanda, Huddinge, Håbo, Giron, Köping, Bájil, Sigtuna, Solna, Stockholm, Södertälje, Tierp, Upplands Väsby, Upplands-Bro, Uppsala, Älvkarleby, Österåker, Östhammar ja Övertorneå.
adnet guovdásj gåvvusav jiednadime hárráj, intonasjåvnå, báhkosåjådime ja duon dán lágásj gárgadisáj hárráj guládallamin
Histåvrålasj láhkaådåstus Vuona girkkon
Duola dagu duobbmoståvlå e besa Stuorradikkev vájkkudit váj galggi bahádagoj stráffav vijdedit.
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le guovdátjin.
Navti gåjt áddjá javllá;
Valla jus li vájve guopparinfeksjåvnåjn de l diedon vádádagi gähttjalit jus rievddadum bårråmdábe dahki vaj buorep sjaddá.
SÁME: Svierigin li bájken 20 000-35 000 sáme gudi
Prosjevta oajvveulmme le metodologijav åvddånahttet man milta árbbedábálasj máhtudagáv duodas, bisot, suoddji ja vuorkki.
Viddnofágalasj åhpadusprográmma
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe tjálli subttsasav ja dættodi majt åhpadusmihttomiere bukti åvddån.
Jus luondov æhttsá de tjuovvu aj åvdåsvásstádus dav sujttit.
Dasi duodden de sjaddá divna sesjåvnnåj gåhttjomijn i ja ii oasen vuoseduvvat suodjalimvælggo-gisvuohtadåjmadagá internæhttasadjáj ienep diedoj diehti - sámegiellaj aj.
Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella.
• aktisasjbarggo gaskal Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudagá ja Lulle- ja allefinnmárko bulkkeguovlo dagátjit vájmmelis rekrutterimav.
Valla ep máhte vuollánit.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ájggu jagen 2009 ienedit ruhtadoarjjagav Dutkamráde sáme dutkamij prográmma ii biejadum dutkamrahtjamusájda oarjjelsáme ja julevsáme gielajda, dán vuolen stipendiáhtavirgijt doktorgrádadásen.
Varresvuodadievnastus galggá vuolgget sáme gielas ja kultuvra vuodos, ja sámegiella ja kultuvrramáhtudahka galggá varresvuodabarggijn.
Dát la ájnas oasse daj hásstalusájs ma ájgij nalluj li bájnnám ællobargov rájaj rastá.
Divna máná galggi dåbddåt progresjåvnåv mánájgárde sisanon, ja mánájgárdde galggá ásadit dilev vaj máná divna áldarjuohkusin oadtju målsudahkes ståhkam-, doajmma- ja oahppammáhttelisvuodajt.
Sámelága giellanjuolgadusá javlli sáme- ja dárogiela li avtaárvvusasj giela.
• Máná ja nuora galggi oahppat Jesusa ruossajábbmem ja bajástjuodtjelibme le duogátjin ruossamerka guovdásj sadjáj sámij risstalasj árbbedáben.
Máhttá hånglit moatteláhkáj, buojkulvissan suojmma ja sjávot jali tjavgga ja fámulattjat.
Moatten dájs bájkijn le giellalådnomprosæssa hármmat guhkás boahtám.
Låssis bargo baktu, gå giergge biejaduvvá gierge nali, de værált åvddån.
Sámigiella
Gájka máksep aj bájke girkkohuodnahij ja kultuvrrahistårjalasj árvoj gähttjuj boahtte buolvajda.
Mánájgárdde galggá liehket diedulasj mánáj moattelágásj åvddånbuktemvuogijda ja oassálasstemav hiebadit mánáj álldara, åtsådallamij, individuála máhtukvuoda ja dárboj milta.
Gállasjvuohtaj låjdåstit le goabbák guojmmásiská gieresvuodav vattáldahkan ja viddnon duodastit ja aktan barggat sebrudagá buorren.
Luonndo- ja kultuvrravásádusá
PP-dievnastus máhttá doarjjaságastallamijt vaddet ájnegis oahppáj, ja máhtti árvustallat vijddásappo vuosedit.
Sáme giellapolitihkka guosská aj rámmaævtojda, lágajda, ja giellaaddnij árggabæjvváj.
Ulmmen le máhttet fállat gájkajda gudi sihti sámgiellaåhpadusáv nuortta-, julev-, ja oarjjelsámegielan.
Lågå ienebuv
Vároda gå gåså!
Boatsojguohtomsiebrreráde ja Bajemusgujddimsiebrreráde äbá galga ássjij gähttjalattijn årrot ássjijda tjanádum jalik bällásattja.
Kommisjåvnnå máhttá åhtsåt njálmálasj diedojt ja tjálalasj diedojt dagu dokumenta jna majt dárbahi oassen ássjediedojda.
Ællobarggo ja gávddaávkkim gen ga tjielden galggi juohkka láhkáj vieleduvvat, javllá Sámedikke presidænnta Keskitalo maŋemusát.
• identifiserit árvvorijdojt árggabiejven, ájádallat árvvovuorodimijt ja guottojt ja liehket diedulasj gåktu da båhti åvddån gå le mánáj barggamin
Visste sjaddá suojmma, bájken 10 prosännta jahkáj.
- Dásseárvvo le juoga man åvdås ep goassak galga hiejttet barggat parlamænntan, sebrudahkan ja guojmmealmatjin.
Jus boahttsu nuppet rijka tjieldes jali ällosujttimdajvas li nuppen rijkan dán konvensjåvnå loabe dagi, jali jus boahttsu tjieldes jali ällosujttimdajvas ietjas rijkan li muhtem guovlon konvensjåvnå vuosstij, galggá tjiellde jali ällosujttimdajvva ruvva máhttelis boahttsujt loabedam guohtomguovlluj doalvvot.
Oajvvehásstalus le stádajn sjaddá sámegiella unneplåhkogiellan ja jut e gávnnu árbbedábálasj árená gånnå bæssá gielav adnet.
Aneduvvá lájggovielgijda ja ihkap spedjamijda ladnjaj masi lájggididdjen le åvdåsvásstádus.
Dat le rijkajgasskasasj tjadne protokolla CBD:a vuolen mij galggá rievtugis juohkemav sihkarasstet dajs buorijs majt luondo gednaressursa vaddi.
Joarkkaskåvlåj vuoksjuj lidjin 267 oahppe gejn lij sámegiella vuostasjgiellan 2011/2012 skåvllåjage, mij lij 41% lasedibme 2008/2009 rájes.
Gåktu tevstav biedjat gåvvåj?
Ållagasj buorre lij gå sij sæbrrin rabás guláskuddamij Stuorradikken.
Majt abårttå máksá ?
Niejdda guhti sjattaj gållegoallesen (samisk eventyr) bok
Dutkam ja alep åhpadus
Jus la duv mielas unugis mánnásuodjalusájn ságastit, de máhttá juogu sosiállaåhpadiddje, varresvuohtasujtár, radediddje jali ietjá ållessjattuk viehkedit duv dájna.
Agape, jubmelasj gieresvuohta, gieresvuohta mij Jubmelin le.
– Dálátjij dán jage la sámedikkeráde dårjav juollodam gájkajda gudi li rudájt åhtsåm dåjmajda dán vuoroduvvam ulmmejuohkusin.
Dát máhttá sisadnet sierra gatjálvisájt ma galggi árvustaláduvvat gå persåvnnåguoradallamijt dahki duobmo åvddåla, gå vuostasj fágájgasskasasj guoradallam dagáduvvá gå le riektáfábmogis duobbmo le vuosstájváldedum kriminalhuvson, sisiboahtem ságastallamijn giddagisán jali vuostasj ságastallamin friddjahuvsokåntåvrån sebrudakstráffan.
Mánájgárddeæjgádin le dan diehti juridihkalasj åvdåsvásstádus mánájgárddefálaldagá kvalitiehtas.
Njuolgadusá fábmoduvvin ådåjakmáno 1, b 1992 ja nav li dá 17 jage doajmmam.
goassa máhtá vuorddet sujtov oadtjot
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta juollot ruhtadoarjjagijt tjovvolittjat doajmmaplánav ”Moattegerdakvuohta ja avtaárvvusasjvuohta varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn sáme álmmugij” dán vuolen aj i. i. doarjjaga sámediggáj, sáme varresvuodadutkamij guovdátjij ja suoma-vuona rádjáaktisasjbargguj.
Buorisboahtem !
Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli.
Lahkusij 49 prosenta sáme nissunijs Vuonan li vaháguvvam vahágahttemij jali råhtsatjibmáj, vuosedi lågo diedádusás Vuona nasjåvnålasj institusjåvnås almasjrievtesvuoda hárráj.
Dát le internehta buoremus bielle.
Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda.
Sjimustahttá unnepriegádahttemijn ja máhttá bávtjájdallat sämmiláhkáj gå mánáv riegádahttá.
Visualalasj oahppe lijkkuji
Gæhttjalibme le ájádaládum láhkamierredum suohkana dievnastusguovloj addnijda NAVan.
Hæhttup ietjama gárvedit dálkkádakrievddamijda.
Mijá nuorragierdde l divras ja ep máhte åvvå avtak biesstet.
Gun Aira +46971 44017, gun.
låhkåt ieŋŋelskgielak mánáj- ja nuorajgirjálasjvuodav ja ságastallat persåvnåj ja sisano birra
Buojkulvissan ájteduvvam gielajda le dánna nammadum irlánda giella, inuitgiella Kalaallit nunaatin, báskalasj-, katalának-, maõria-, hawaiia-, skotta-gæliga- ja kymrilasj giela.
Orgelmusihkka galggá sálmmalávllomav nannit ja viehkedit tjoaggulvisáv aktan lávllot.
Barggo nuoraj
Guoddelis areálaj ja resurssaj ávkástallam sáme guovlojn, sáme histåvrå ja árvoj vuodos.
Dan láhkáj máhtti bargge oahppat ietjasa bargos ja åvdedit mánájgárdev pedagogihkalasj doajmman.
Dálla gå lav ållessjattuk de usjudaláv dalloj lidjiv ilá nuorran, ja luluj vuohkasabbo vuorddet.
Tjuottjudusguovllo sámegiellaj stuoreduvvá 13 ådå
Mij la fámon ?
Sámedigge juollot 60 tuvsán kråvnå Helgeland Sámiid Searvij tjadádittjat vuostasjviehkkekursav ællobarggijda ja iehtjádijda gudi maneldi ja barggi váren.
Dat mierkki luonndofágalasj moallánagájt adnet máhto gaskostimen, gatjádaládijn, argumenteridijn ja tjielggidusájn.
Ietjas vijdes oassálasstemijn sámeálmmuga rievtesvuodaj hárráj, sáme kultuvra ja sáme gielaj hárráj, ja sáme institusjåvnåj ásadimen hárráj le Sámedigge biedjam vuodov vuogas sebrudakåvddånibmáj.
Didjij veteránajda, dijá fámiljajda ja divna lagámusájda.
Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj
Oajvvehásstalussan le sámegiela anov lasedit suorgijn gånnå giella uddni le rasjes dilen, dagu merrasáme, márkkosáme, julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn.
Joh 14:1–3
Mijá mielas dá suohkana li luohkkosuohkana, ja sávvap da suohkana lulun máhttet bærrájgåhtset muhtem bargov mij la ávkken ålles sebrudahkaj, javllá Keskitalo.
Oahppe ja æjgáda
Mánájgárdde galggá ásadit buorre aktisasjbargov ja dialåvgåv æjgádij.
Rumáj ja varresvuohta
Gå moattes moaddalágásj fámoj ja vaddásij oassálassti, máhttá dat aktisasj barggo buorre sjaddat.
Oahpestiddjeårnik árvustaláduváj jagen 2007 ja gåvviduvvá riek vuorbástuvvam prosjæktan.
Dát merkaj doajmmat gielalattjat duon dán árenán, dåbddåt ietjas gielav ja dádjadit giella aneduvvá moatteláhkáj duon dán aktijvuodan.
Jus ij la 18 jage ållim de máhttá suohttasap dagojt dahkat ietjas ájgijn gå gähttjalit dubágajt åttjudit.
Uddni (duorastagá) iejvvi Silje Karine Muotka duodjeorganisasjåvnåj ájrrasijt ságastalátjit hásstalusáj ja åtsådallamij birra udnasj doajmmadoarjjaårniga birra duodjáj.
Sáme ja inuihta sjiehtadin aktisasj ulmijt Nuukan
Matematihkkamáhtto le ájnas vædtsak juohkka ájnegissaj, ja fáhka máhttá vuodov láhtjet joarkka åhpadussaj ja virggeiellema ja asstoájgedåjmaj oassálasstemij.
Ájnas le oahppe tijmajn bessi nav ålov gåk máhttelis njálmálattjat hárjjidallat.
Váj dádjat sæmmi láhkáj de le ájnas jut muhtem moallanagá ma li guovdátjin diedádusán tjielggiduvvi.
Ovlevuelien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Graesiejaevrien (Grasvatnet), dan maŋŋela dan jávre milta koordináhta 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpena guoran.
Sámedikke ulmme le aktisasjbarggosjiehtadusá galggi ræjddon buorre guládallamij ja aktisasjbargguj sámegiela vuoksjuj.
Dasi duodden la Vuonan vælggogisvuoda sámij vuoksjuj duola dagu Sámelága, Finnmárkolága, Pládna- ja tsiekkaduslága, Kulturmujttolága, Boatsojæláduslága, Åhpaduslága ja Bájkkenammalága baktu.
Dárojduhttem
Giella subtsas gåsi gullu ja midjij identitehtav vaddá.
Jagen 2008 vijdeduvvin plána ájádussaj stuoves moattekultuvralasj varresvuohta- ja sosiálafágalasj fállon, hiebadahtedum julevsáme guovlluj Nordlándan.
• dåhkkidit ja responderit mánáj moattelágásj verbála ja verbáladis moalgedimijt ja sijá giellaåvddånimev doarjjot
2001 jage álmmuklågon lij 21 % ma kymrilasj gielav máhttin.
Dan diehti ádnus sån, guhti gielaj sárnnu, máhttudagáv hålav tjielggitjit.
Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Mánájgárden galggi máná bessat ståhkat ja ietjasa åvddånahttet iehtjádij siegen jasska birrasin.
Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella ságastuvvá dåssju Gárjjelin, ja gålldåsámegiella sihke Suoman ja Gárjjelin (ja åvddåla Vuonan aj).
Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni.
Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan.
Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj.
Guhkás lip ållim, valla ajtu le vil váttsos / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Sámedikke mielas dát prosjækta máhttá siegen liehket vájkkudime årniga ulmmáj jåvsådittjat.
Ulmusj luondon
Ulmmen le juohkka jage sisiválldet mierredum lågov aspirántajs gudi sámegielav máhtti.
Girjátja le juogedum divna rijka mánájgárdijda.
Båhtusa båhti 2012 vuoratjismáno.
Vuona sjiehtadallamdelegasjåvnnå jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja danna li ietján ájrrasa Ålggirijkkadepartementas ja Sámedikkes.
Duv vájkkudahttem Sámedigge dættot bájkálasj diedojt ja dájadusájt mærrádusájn mij guosská luondo moattebelakvuoda adnemav ja suodjalimev.
Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj.
Dajnas de stuorradigge hæhttu ássjev gåtsedit.
Fáhka sámegiella vuostasjgiellan galggá aktajn dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav bisodittjat, nannitjit ja åvddånahtátjit gielav sihke njálmálattjat ja tjálalattjat.
Máhttá aj liehket ájggeguovddelissan giehtagirjijn sáme stráffatjadádime birra.
Manádimen gynekologa lunna ja mánádåktåra lunna de mákso målsut 200 ja 350 kråvnå gaskan.
Muhtem oahppijda máhttá liehket hásstálus gávnnat mij la dåjma oajvvemåhkke.
ŽGåktu beras lulujin nuorra næjtso ja báhtja gudi æjgádin sjaddaba, vuosstáj váldeduvvat ?
Privatisstan hæhttu duodastusás skåvlås sáddit, dån la oahppe skåvlån ja diededibme eksábmaj.
Nuorttap oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin)
Europaráde manná aj unneplågogielaj organisasjåvnåj ja siebrij lunna.
Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam.
Rumáj ja varresvuohta
Gå Gáivuotna suohkan le sámegiela háldadusguovlluj boahtám le læhkám viehka ávkálattjan åvddånahttemin sámegielav dán guovlon.
Ánodip dujsta hálov gulldalit ja oahppat, ja jálosvuodav duv sidoda milta iellet.
- Aktisasjbarggosjiehtadus galggá dahkat álkkebun liehket sábmen Oslon.
Dat la Sámedigge diedádusá milta æládusåvddånime sáme guovloj birra.
Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat.
man-Mälardalenin.
• Máná ja nuora galggi oahppat dåbddåt iesjgeŋga sáme giellajuohkusijt Vuona girkkon, ja diehtet sálma, liturgija ja ietjá girkkolasj tevsta gávnnuji sihke oarjjelsámegiellaj, julevsámegiellaj ja nuorttasámegiellaj.
“ Ájnegis dievnastusá sihtá javllat vuostatjin ájnegis ulmutja sielohukso.
• Fylkaålmmåjn le åvdåsvásstádus i. i oatsodimes ja loabálasjdárkestimes, gujttimássjijs, diehtojuohkemis ja bagádallamis, lágaj ja mærradusáj tjuovvolimes ja adnujválldemis, ja doarjjagij koordinerimis ja juohkemis.
Sæmmi bále Stuorradigge Sámedikkev fábmodij mierredittjat njuolgadustjállagijt slávgá adnema birra.
Sámedigge galggá nannit sámij politihkalasj dilev ja åvdedit sámij ássjijt Vuonan, barggat vaj sáme álmmuk giehtadaláduvvá avtaárvvusattjat ja rievtesferduk láhkáj ja hiebadahttet vaj sáme máhtti ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav åvddånahttet.
aktisasjbarggo ja aktijvuoda mánájágárde ja skåvlå gaskan le ållu ájnnasa sáme mánnáj gå galggá åtsådallat aktelasj giellaåvddånahttemav Máhttodepartemænnta ájggu nuorttasámegiellaj jårggålit bagádusáv:”Fra eldst til yngst.
Kultuvrra & asstoájgge
Oajvveoassáj gullu barggat tevstaj, tjálalasj, gåvvå- ja jiednatevstaj.
Dibde oahppijt nubbe nuppev sjiemá sisanov gulástallat, degu ” bena-ådåk ”.
Svieriga ráddidus le ådåjakmáno 29. Biejve 2009 vaddám ådå oajvvadusáv láhkaj nasjonálalasj ja unneplåhkogielaj birra Láhkarádáj.
Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav ju...
Norut Alta - Áltá ja Nordlandsforskning / Nordlánda dutkam li aktan dáv guoradallam.
Fiesstimságastallam Girkkolasj fiesstima åvddål la agev fiesstimságastallam manna härrá ja gállasjguojmmepárra hábbmiji fiesstimav.
4.
Bæjválasj dahkamusá Sujna gænna la demænssa ja lagámusá ájttsi sjaddá gássjelabbo dahkat bæjválasj dahkamusájt degu rudájt dåmadit, biktasijt bassat ja málestit. Soajttá iehpesihkaris dile badjáni, degu mij guosská sihkarvuohtaj sijdan ja bijlav vuojedijn.
Låhpalasj resolusjåvnnåárvvalus ávttji duola dagu stáhtajt sierralágásj dåjmajt jåhtuj biedjat váj nanni ja åvdet politihkav ja prográmmajt váj álggoálmmuknissunij oassálasstem almulasj mærrádusprosessajn sihkarduvvá.
vuojnnin, gudi suv viesson javllin.
Jus ij ruoptodiŋgo ájgev mij ij hieba jali ij boade diŋgodum ájggáj de l huoman välggogis mákset manádimmávsov.
Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj.
Demensa vuostasj merka. Mujtto Demensa dábálamos symptåvmmå la mujtodisvuohta.
Guhti le Kristusin le ådå sjivnnjádus, oames le vássám, ådås le boahtám.
Danen hæhttuji bargge gáhttit majt javlli, ja gåktu gaskanisá ságasti gå máná li lahkusin.
Sáme girjálasjvuodan, sáme teáhterijn ja sáme filmajn le ájnas sadje gielalasj dåbddåmij ja diedulasjvuohtaj giela gáktuj.
Vidnudagá ma dårjav oadtju vierttiji liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin.
Ráddidus vuolet gájbbádusájt bargodisvuodarudájda daj hárráj gudi li muhtem mærráj bargos ieret guolástusindustrijan.
Gå unneplåhkogiella binnebut ja binnebut luondlattjat buolvas buolvaj sijdan ij åhpaduvá, sjaddá ájgij milta binnep ja binnep gudi oadtju ieme máhtudagáv gielas. Jus giellalådnom manná vuosteldime dagá, de maŋemussaj ælla des gielan ieme ságastiddje vil.
Muv vájmmo tjierru gå guláv nuorajt gudi ælla desti nahkam viessot. Ságastallam dan birra ij galga nåhkåt.
tjállet kreatijvalasj tevstajt duon dán sjáŋŋarin
Gåktu oadtju sámegielak tjåvdabievdev dáhtámasjijnnaj:
Tsuodtsaåtsådibme gåhtjudallá aj biopsiddjan
Gut máhttá dårjav oadtjot:
Nåvti girkko máhttá duv doarjjot
ja alme ja juohkkalágásj dálke åvdås,
Oajvveåsij gåvvå:
Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá.
Juohkusa barggon la gárvedit ja giehtadallat ássjijt majt ållestjåhkanibme l juohkusij sáddim ja åvdedit mærrádusárvvalusáv ållestjåhkanibmáj.
sáme biele vuojno li stuorra oassen åhpadusán, aktisasjåhpadusán ja sierraláhkáj Finnmárko alla-skåvlån.
Dan divtan gåvvi Fjellner sámijt biejve bárnnen ja máno niejddan.
PP-dievnastus guoradallá ja rádádallá ja bagádallá mánáj, nuoraj ja ållessjattugij gáktuj gejn li hásstalusá ma soajtti oahppamij vájkkudit.
Åsa Schelin, 1177 Vårdguiden
Máhtti boahtet sierra dálkasvidnudagájs ja dajn li umasse hatte.
Duodden oahpposajijda, ájggu ráddidusbelludagá ja Risstalasj álmmukbelludahka rudájt Sáme allaskåvllåj vaddet åhpav látjátjit.
Dánna li muhtem buojkulvisá gåktu buollemav hieredit: Ale stearintjuovgajt ane ja gáhtti jut gintal ij máhte buollát.
1. oasse.
Báhkav vuorjját dárbaj báhkkavuolediddje dálkkasij dálkudit.
Dát la árbbedábálasj bisodimvuohke mij la guhkes ájgijt anedum gárvedittjat guolijt gatsostibmáj.
Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj.
Guovlov oadtju Semisjávr-Njárga tjiellde ávkkit ájgen sjnjilltjamáno 1. b. – ragátmáno 15. b. ja Saltfjellet ällosujttimdajvva ájgen ragátmáno 16. b. – biehtsemáno 30.b..
90 millijåvnå kråvnå IKT-dåjmajda varrresvuohta- ja huksosuorggáj.
adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon
Ållessjattukprográmman li dá dáse:
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas.
29 aktijvuodan adná. Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan.
Lulle / gålldåsámegiela ja bihtámsámegiela hárráj viertti sjaddat rahtjamussan álgedit bájkálasj ja rádjárasstididdje giellaprosjektajt gånnå le daj gielaj dálásj dille vuodon.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu stáhtá varresvuodabærrájgæhtjo árvustallat gåktu bærrájgæhttjo sihkarasstá sáme álmmuga rievtesvuoda varresvuodavæhkkáj ja gåktu rievtesvuoda dárbulasj varresvuodaviehkke tjadáduvvá.
Lahkabirás ja sebrudahka
Riektá
Åhtsåmus galggá tjáleduvvat Sámedikke åhtsåmsjiebmáj.
árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj
01. njoktje 2013
Bjørn Olav Megard galggá Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagáv jådedit
Miján li gájkka oare vuorddet dat gåvviduvvá buorebut udnásj vuodolágan gå 200 jage dás åvddåla.
Girkkofágalasj máhtudaklåpptim giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.13.
Nuppe vuojnnuj la rievtesvuohta jus
Jubmeldievnastusán sámegiella aneduvvá gå rámáttevsta, sálma ja oasse liturgijas sámegiellaj tjadáduvvá.
Sihtá mánájgárddepolitihkav tjielgadit / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
"Muhtem bargge li oasev válldám kursan "" Dialog för naturvård ""."
De vuojnná Pettera sæŋŋga l guoros.
Árvustallam ja moalgedime åhpadiddjes li aj.
Jus åtsådalle gáddá ulmutjin la herpes, de muhttijn åtsådibme vatteduvvá herpestjirmagis bomullosákkijn.
Mån máhtáv buojkudit ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenamájn aktan gulluji.
• ságastallat avtastallam dábij birra ja bivddit mánájt hábbmitjit dábijt aktisasjvuoda avtastallamijda
• dahkat målsudahkes giellabirrasav gånnå máná bessi åtsådallat ávov giellaad nema baktu ja gå guládalli iehtjádij
Dát la sivvan gå Vuona Sámedigge ij bierri ådå bágojt normerit jus e dav dagá Svieriga ja Suoma Sámedikkij.
Jus Boatsojguohtomsiebrreráde gávnná märrádus vuojnunagi ij la duolla ådå vidjurij jali ietjá siváj diehti, galggá siebrreráde märrádusáv rievddadit, jus háhppelit ja álkket manná ja ij la vahágin aktasik gen vuosstij märrádus la jali ietján gullu.
Butenschønnammadusá guoradallam aj åvdet dárbbo le sámegielav åvdedit dutkamgiellan ja javllá dutkamásadusá
Njálmálasj guládallam
Sámigiella
Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj.
Giellaguddnebálkká juogeduvvá aktugattjajda, juohkusijda, organisasjåvnåjda, siebrijda ja institusjåvnåjda gudi li árvostahttám sámegielav/sámegielajt tjálalattjat, njálmálattjat jali ietjá láhkáj.
Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka.
• Máná ja nuora galggi oahppat sáme báhpaj Lars Levi Læstadiusa ja Anders Fjellnera birra
Mánná dárbaj låssjkusav.
(Dåssju dárruj)
Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev.
Kulturásadusá majn dættoduvvá sáme kultuvrra ja sebrudakdágástallam
Luk 12:6–7
Vuodna galggá vuosstálasstet oajvvadusájt ma javlli ahte stáhtta jali ietjá oajválasjorgána galggi válljit gejn le riektá.
Jesus fristes
dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt
Matt 28:16–20
Duodden fáhkakomiteajda gávnnuji aj Dárkastuskomitea ja Válggakomitea.
Bådådjo allaskåvllå vaddá åhpadusfálaldagájt julevsáme gielan oassen åhpadiddje ja åvddåskåvllååhpadiddjeåhpadusás jali dagu joarkkaåhpadussan.
Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo.
gærdodit ja bielledit
Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit.
tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov
Árvustallamin bargadahttijn máhttá åhpadiddje diededit gájbbádusáj milta masi sij li åvdutjis guorrasam.
Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
Nammadus le tjadádum sebrudakekonomalasj gållomerustallamav mij gehtjaj gisstohávddádimev ja urnehávddádimev.
Dánna oahppe máhtti diededit makkir oahppamdoajmmaj buoremusát lijkkujin.
Boatsojguohtomsiebrreráde la mierrediddje gå åvddåulmusj ja binnemusát akta sebrulasj goappák rijkas mierredibmáj säbrraba.
Dan sjivnnjedum båttå riegáduvvá lihtto ihkeven ájggáj.
h / v: Jubmel, mij råhkålip värálda åvdås majt dån le sjivnnjedam.
Gåvå oasteduvvin etáhtas Utsmykningsfondet for offentlige bygg gå galggin hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv jagen 2000.
Vájku gåggu manádav ja sámijt iejvviv, de iejvviv aj várnnahisvuoda subttsasijt.
Danen gå la mierredum ájgge, de la ájnasamos dádjaduvvat.
Viesso årrombájkke la dat buoremus duodastus bisodit ja åvddånahttet sáme kultuvrav ja gielav.
Huoman.
(…) Dibde girkko Jesusa lágátjin årrot ja sávvat gájkkájda gájkájda buorisboahtemav.
Kommuvna binnep
Juohkka bierjedagá sijáv viedtji.
4.
Mij lip akta álmmuk nieljen rijkan, mij lip gievramus gå lip tjoahken ja aktan rahtjap, rijkajrájájs berustahtek.
Sámediggáj lej ájnas oadjot sáme skihppijsujttáråhpadusáv dan diehti gå dajs la vádno.
www.infonuorra.no le diehtojuohkemfálaldahka sáme nuorajda.
duodastusá ja varresvuohtaåtsådimijt
le mujna, dajna gå muv le vuojddam häjojda ávvoságav sárnutjit.
Javllamánon 2018 Sámedikke ållestjåhkanibme mierredij Gïelelutnjeme/Giellalåpptim/Giellalokten - Sámedikke strategijja sámegieljda, mij la båhtusin VAT 2016:18 Vájmogiela gåtsedimes.
2011 moarmesmáno vuollájtjállin ájrasrijka Arktalasj ráde vuostasj lihtoduvvam juridihkalasj tjadne sjiehtadusáv.
ILo-konvensjåvnå nr. 169 javllá i.i. 28. artihkkalin náv “Galggi dåjma boahtet bisodittjat ja åvdedittjat ja adnemij guosskavasj álmmugij ieme gielav” Åna konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra aj buktá lájddistimijt Vuonarijka bargguj sáme giela hárráj.
Gåktu älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå ?
Kronihkka: Ålos vilá moatte buolvaj ja iehtjasa låsså nådijt guoddi
• sáme giela; nuorttasámesámegiella, julevsámegiella ja oarjjelsámegiella galggi åvddånahteduvvat ja liehket viesso giela boahtteájgen aj • sáme giela galggi åvdeduvvat ja tjalmostahteduvvat
Merkaj buojkulvissan dåktår oadtju rádedit patienta dálkudimev nuppijn dåktårijn val jus sujttiba sämmi ulmutjav.
Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo mielas gássjelisvuohta hæhttu ájn ienebut tjalmostahteduvvat.
Gålmån oabmásamos jáhkkodåbdåstimen li sierrasadje gåvådussaj jáhko ja girkko aktelasjvuohtajt ájgij tjadá.
Guoradallamin gåktu sáme giellaguovdátja dáv ulmev ållidi le dát evaluerim vidjurijt gæhttjam sisŋálattjat juohkka giellaguovdátjin, ja gåktu da doajmmi iesjgeŋga birrasij ja aktan Sámedikkijn.
Pládna- ja tsiekkadusláhka
Departemennta máhttá dárkkelap njuolgadusájt mierredit vuodnaguolástus-nammadusá nammadussaj ja makkár dahkamusá galggi dasi gullut.
Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev.
Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas.
Sámedikke birra
Arealáj, luondo ja kulturárbe háldadibme le danen ájnas nannitjit vuodov sáme kultuvrraj bisodittjat ja åvddånahtátjit.
Gájkka oajvvadiddje juohkusa li oadtjum juogu stuoves jali sadjásasj sebrulattjav, javllá sámedikkeráde Juhána Biera Biret Márjá/Berit Marie P.E. Eira, gut la dat Sámedikkeráden gænna l åvdåsvásstádus SáNuN:aj.
Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum.
Sáme pasientajn li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj baktu riektá.
Sæmmi båttå le girden ájnas roalla dálla gå ISAF hiebat ietjas ja dárbaj suvddet ålov åvddål sjielvvi sijddasuvddem, javllá suodjalusminisstar Anne-Grete Strøm-Erichsen.
 Buorremielakvuohta sámegiela vuoksjuj
Dan diehti lip diededam duodjeorganisasjåvnåjt mij álggep åhtsåt ietjá máhttelisvuodajt dálásj årnigij sadjáj, javlla Muotka.
Dav gehtja dån ietjat biejadusájn.
Divtasvuona-ássje l læhkám stuorra sáhkan 2016 giesse rájes.
sosiálastivra ráde riektálasj, sosiálalasj ja medisijnalasj ássjijda dárbahi diedojt ietjas doajmmaj
Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat – juojgav.
– Åbbå ájnas la sáme sebrudahkaj gå Sámedikken la vuorrasijráde, gå mijá vuorrasa li midjij stuorra resurssan mij guosská árbbediedojt vattátjit, histåvrålasj diedojda ja ållagasj mij guosská buorre varresvuodadievnastusájda vuorrasap sámijda, javllá Eira.
Dav dárbahip, dav lip ánssim.
Valla ij dåhku dåhkki vádtset, Fierva miehtáj li gahtjadagá, ja bávte ma li njalkkasa, jå gårvvodákkij vuolen la nuorre tjiegŋal.
Jus mánná iesj javllá ij soaptso, jali gå æjgáda jali bargge muhtem sivá diehti måråsti muhtem máná badjel jali li iehpesihkara, de hæhttuji aktan ságas tit ja tjoavddusijt ja aktisasj ulmijt gávnnat.
Da máhtti sáme ávijsa, radio- ja tv-sáddaga jali ådåsbiele internehtan.
Ja dá li niellja rijka majna le muhtem mærráj iesjgeŋgalágásj lága, politihkka ja ájggomusá.
Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan.
Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá.
Skallujlåhkåm l fálaldahka dunji gut la viessomis miellogis ja sidá diehtet ienebuv ristalasj jáhko birra ja majt dunji mierkki.
Ålles prosjækta máksá 370,2 millijåvnå kråvnå.
Gájka gudi Kristusij lihpit gástaduvvam lihpit aj Kristusij gárvoduvvam.
Jagen 2014 le duodjarijn máhttelisvuoda guossidit nuppijt duodjárijt gejn li sierra máhttudagá duodjebuktagin.
• buorebut gehtjadittjat unneplågopolitijka tjadádimev
dåbddåt duov dáv gielalasj vájkkudimnævov ja adnet dajt ietjas tevstajn
Giella / Sámedigge - Sametinget
• Bievdde ståvlå guoran le vuogas.
Barggodahkamuhá Åssudakoajvve barggá dåjmadakoajve vuollelin ja gullu Sámedikke lájddimjuohkusij.
Máhtti viehkedit såbadit ja kompromissajt gávnnat. Duola dagu jus mánná ståhkusis ålgoduvvá.
Mánná soajttá duola dagu ståhkusis gáhtot gå ij dádjada guládallamav mij le dán ståhkusin.
Danna ienep diedojt gávna ja aj kártav mij vuoset ásadusájt tjanádum IYIL 2019:aj.
dahkamussan tjadádit dagojt lasedittjat
– Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn.
Nubbe oajvvadus le doarjja mav åhtsåt máhttá, mán ulmme le ålggoståhkusijt åvddånahttet ma sáme kultuvra valjesvuodav gåvvidi, javllá Vars.
Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev (dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij).
Barggojuogos le árvustallam ássjedåbddejuohkusa konvensjåvnnåoajvvadusáv, ja åvdedij 2007:n rapportav – “ Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá árvustallam – árvustallama dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodaj ja dálásj Vuona nasjonála riektá aktijvuodaj gáktuj ”.
Vijdes gielalasj ja kultuvralasj máhtudahka máhttá vájkkudit vaj oahppe buorebut máhtti sæbrástallat juogu ietjas jali ietjá kultuvra ulmutjij jasskavuodajn, gierddisvuodajn ja vieledimijn.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Birástagá
Dat gájkbadjásasj ulmme la Sámedikke árvvodahko prográmmajn la lasedit árvvodagov tjadu innovatijvva tjoahkkeæládusáj ja sáme mannoæládusájn.
Máná ja nuora dajs gietjav álggoálmmukguovlojs hasoduvvi sáddit gåvåv ietjas niehkohyhtos.
Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat.
Tjuojadibme
Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn.
Vuoseda divna ássjijt
Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda, ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Mij guosská sáme gielajda dættoduvvá prográmman i. i. ájnas le arvusmahttet sáme giella aneduvvá dutkamijn ja dajnas máhttá dahkat sámegielak diedalasjdábev.
Suodjalit, bisodit ja åvddånbuktet sáme kulturmuojt ja kulturbirrusijt
Dáv rijkajgasskasattjat dahkap, aktan ietjá álggoálmmugij ja Vuona oajválattjaj.
sulleriekknistit vásstádusájt, praktihkalasj dahkamusájt riekknistit digitála vædtsagij ja daj dagá, båhtusijt åvddånbuktet ja árvustallat makta li vuohkasa
Åvddånahttet ådå oahpponævojt oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj
vásádusáj ja åtsådallama baktu galggá mánájgárdde viehkedit vaj máná oahpásmuvvi ietjasa lahkabirrasijn, sebrudagájn ja væráldijn.
Dáv máhtáv huj buoragit:
Vuorodum virggájbiedjam ja virggeloabe bálkkájn
Registrerit sáme kulturmujtojt åhtsåmbargo baktu
Dajna gå bargodisvuodarudá li binnebu gå bálkká, de oadtju da gudi li ierit bargos binnep rudájt gå iehtjáda gudi li ierit bargos.
Diededibme
Gå hångli máhttá aj dieddet ja njávggat nubbe nuppe vuosstij.
Sáme pasiænnta ij la gudik goassak guovdátjin åvddånahttemplánan læhkám.
Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno.
PatiänntaláhkaPatientlagen
Dakkár ságastallambåttåj oattjo giehttot massta måråsta, ja máhtá oadtjot bagádusájt gåktu máhtá vijddábut dahkat.
Sámediggeráde l juollodam rudájt almmudahkaj Iđut almodittjat julevsáme almodusájt girjijs Språk 2 ja Språk 4, ma aneduvvi guovtejagágij ja nieljejagágij gielav guoradalátjit.
• Oahppe hæhttu åvddånahttemságastallamij
• láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn
Sihtap snivva árvustallat dajt oajvvadusájt majt nammadus le åvddånbuktám, javllá máhttominisstar Thorhild Widvey.
Dæddo le biejadum dáhkamusá galggi luondulattja ja almma.
Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan.
Kártta ja gåvvå máhtti biejaduvvat tæksaj.
Ja de bielggetjuvde ja tjutjuktjuvde gaskan gállov mihtti. Gå la mihttim de goarrsát manná táblluj ja mierkki.
Dan maŋŋela álggoálmmuga vásedi gájkka nievres bielijt (lasedum nuoskodibme, ådå økonomija, sebrudakrievddama, jnv) ma badjáni gå moatterijkak viddnudagá båhti guovlo luonndoressursajt ávkkitjit majda dálla le álkkep jåksåt dálkkádagá/temperatuvra diehti.
Jus sierravuojno mávso stuorrudagás li de Boatsojguohtomsiebrreráde dav mierret.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sáme media dahkamus le diededit sáme álmmugav ja gaskostit diedojt, fáktájt ja dádjadusájt sebrudagá vijddudagás.
sisadno
Prosjevta ájádus le sáme nuora galggi diedov juohket ietjas árggabiejves njuolgga guládallamijn ietjá nuoraj.
Dát le Vuodolága ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta.
Aktijvuohta:
Suohkana, fylkkasuohkana, fylkkamánne, direktoráhta, departementa, Sámedigge, Ráddidus ja Stuorradigge gájka vásstedi sámegiela bargo åvdås.
Ieneplåhkogielak guhti sámegielav oahppá, edesik dan mudduj váj buktá dábálasj ságastallamav tjuovvot, viehket guovtegielagijt sámegielav válljit.
Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt.
Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá.
árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt
Justijssadepartemænnta ájggu danen álgadit árvustallamav mij guosska sáme tjåhkkåhiddjij ja duobbmidallij tjåhkkåhimdilijt.
Priváhta dåjma e guoskadalá sámelága giellanjuolgadusájs.
Mijá ájtteklánnda le almen, ja dåppelt aj vuorddep suv, guhti mijáv le gájutjit, härrá Jesus Kristus.
Sámegiela addne
sámedikken le åvdåsvásstádus háldadit ruhtadoarjjagijt sissŋelin økonomalasj rámmaj ma juolloduvvi stáhtabudsjehta baktu sáme oahpponævojda.
Dán buojkulvisán galggi oahppe reklábma- jali vuobddemplakáhtav dahkat.
Tabu fádda
Stivrrimjuohkusin li åvdåstiddje Sámedikkes, NordNorsk Reiseliv:as ja avta mannoæládusvidnudagás juohkka gålmåt nuorttalamos fylkas.
Sámedigge le gåhttjum álggoálmmukåvdåstiddjijt ålles væráldis rijkajgasskasasj ja gárvediddje álggoálmmukkonferánssaj Áltáj, Finnmárkon biehtsemáno 8. gitta 12. biejve 2013.
Givsedibme ájnegattjav illas ja dat le vuosstáj riektáj vieleduvvat ja jasska liehket.
Dákkár dilen vuojtádallá duot giella mij le vuolledássásasj, dát sihtá javllat ienemus bálijt unneplåhkogiella,
Konvensjåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan ällobargo birra rájáj badjel
merustallat nullatjuorgav, ekstremálatjuorgav, ruossimtjuorgav ja gasskameralasj stuorromfártav, gávnnat momentána stuorromfárta sullásasj árvojt ja dajt ássjij gáktuj dahkat muhtem praktihkalasj dålkkumijt
Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum.
• barggat doaresfágalattjat ja ållåsit ja vuojnnet rámmaplána åsijt aktisasjvuodan
 Dåjma covid-19 vuosstij la vuostatjin suoddjit sijájt gudi li vádálasj dilen.
Árvustallam
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat nannitjit stipendajt oahppijda gænna li sámegiella fáhkan joarkkaskåvlån.
Valla le aj dárbbo adnet gåvåjt, tjuorgastagájt ja
kommuvnan gávnnuji bargge giellamáhttudagáj.
Vuogas organisierim sierravarresvuodadievnastusájs galggá badjásasj dásen nannit vaj gájka sáme oadtju dajt dievnastusájt ma li sijá gájbbádussan, javllá Mikkelsen.
Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit.
gielav mierkki dagojt álgadit vaj nihtedum giella
h.: Jubmel, dån alme ja ednama Sjivnnjediddje, dån värálda Lånestiddje, dån iellema Vuojŋŋanis,
Báhkosuorgudime ja moallánagá le guovdásj dán bargon.
Dá ásadusá li tsiekkima sáme bájkálasj sebrudagájn, sij fálli kulturæládusbarggosajijt guovlojn.
ságastallat kultuvra ja sebrudakdilij birra moatten ieŋŋilskgielak rijkan
– Ájnas la oatsodit sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuodajt ma gulluji giellaj ja kultuvrraj dakkir strategijaj hárráj, javlla sámediggeráde ájras Vibeke Larsen.
Árvalusat vástidit eanaš ođđa penšuvdnaortnega rievdadusaid mat gustojit stuoradiggeáirasiidda ja ráđđehusmiellahtuide.
67 fiesstim
Julevusámegiella (lulesamiska)
tjuottjodiddjij, Justitiekanslerijn,
h: (Jubmela:) Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojŋŋanisá namán.
Moatte jage oajbbom la båhtusijt buktám
dahkat tevstajt bajelttjállagijn, álgadusájn ja låhpadusájn
Tjálalasj guládallam
Ådå máksomiere li náv:
Máhttá aj dáttjajda liehket ávkken dat histåvrålasj noades ierit bessat.
Tråmså kåntåvrrå, Olmájvákken:
Dáv le ráddidus mierredam.
Muhtema soajttá vájbbi ja nagerduvvi, ållessjattugijda girmmodi jali ienebut tjierru gå åvddåla.
Næhttasaje dievnastusá li sihke dáro- ja sámegiellaj.
Valla buorre le, ja adjáj dárbbo, gå bulke li nav dárkkelit barggam, javllá Mikkelsen.
Sámedigge ja Varresvuoda Nuortta barggi stuoáp åvddånahttemprosjevtajn mij galggá gárvedit sáme varresvuodadievnastusájt nasjåvnålattjat.
- Akta dajs alvaduhtte gávnnamijs le værrodimsadje stuorra, sárak gállo guoran, gånnå skuvrre biernas le sárgodum rájggáj gállon.
43 gástadus
Nubbe oasse lihtos mierret moadda ájnas ulmijt ja prinsihpajt mij gullu stáhtaj vælggogisvuodajda sihkarasstet unneplågo gielaj suodjalimev.
Sij li empáhtalattja.
sámedigge ij aktu máhte liehket vásstediddjen láhtjet sámegiela åvddånahttemav.
Árvustallama buojkulvisájn galggi åvdedit oahppamav diededimij / åvddåndiededimij tjadá ma måvtåstuvvi ja diedulattjan dahki.
Jagen 2008 lidjin 41 mánájgárde Vuonan, gånnå lidjin sulá 950 máná.
Majt máhttá diededibme sisanedit ?
tjielggit dárkkelit proteinsyntesa genehtalasj kodav ja oajvveåsijt ja vatte buojkulvisájt gåktu árbbe ja birás aktan doajmmi
Båddåsasj diedádus háldadimássjijn sáddiduvvá maŋemusát máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum.
Gitta 18 iesselisvuohtavahko rádjáj la riektá abårtåv dahkat váni ij aktasik giehttot manen.
Åbbålasjkaraktera árvustallam
Vehka adná máhttelisvuodav lasedit sijá sisboahto máhttelisvuodav ja oadtjot sisboadov moattet dåjmas.
Uddni le mærkkabiejvve 5000 iesjguhtik álggoálmmukjuohkusijda væráldav miehtáj.
Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi,
Dát sjaddá oassálasstet nannimij gielas guovlon gånnå sámegiella le oajtedum, javllá Larsen.
Mij muv ienemusát duohtadallá, le gå binnep máná jábmi ja iedne rijbadi.
Sæmmi båttå galggi digitála ræjdo aneduvvat ájádusájn ja ij badjel miere barggovuohken aneduvvat.
Biejvve
Gåktu galggi gatjádit ?
Olav Øygardav nammadit tjuovvu dan hárráj buorre dábijt bisspaguovlon, ja gå sujna li dárkkelis diedo goappátjagá sáme sebrudahkaj ja sámegiellaj, de lav mån sihkar sån sjaddá Per Oskar Kjølåsa árvvogis tjuovvoliddjen, javllá Keskitalo.
Varresvuodabarggij åhpadus Varresvuoda- ja sosiáldievnastusájn le dåhkkiduvvam dålkkåjs vádne.
Ållessjattuga ståhkusav gehtjadi ja ájádalli majt vuojnni ja vásedi.
akta árvvalusájs le jut ásaduvvá aktisasj sáme dutkam-, fáhka- ja resurssaguovdásj sáme gielaj hárráj.
Sáme mánáj ja nuoraj dárbo e oatsoduvá / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Ällosujttoriektá le riektá sámijda ednamav ja tjátjev allasisá ja boahttsujdisá ávkkit.
Stáhtan ja Sámedikken le vælggogisvuohta buktet dárbulasj diedojt tjielggidusbargo tjadádibmáj.
Mánájgárdde galggá guládallamav ja gielav åvdedit
Dábálattjat de sierra diededimsjiemáv adná gå PP-dievnastussaj vuoset, gehtja duv suohkana/fylkkasuohkana næhttasijdov.
St.died. 28 (2007-2008) javladuvvá Sámedigge, mij le sámij álmmukválljidum orgádna, le ájnnasamos dåjmadiddje sámepolitihkan.
Vájmo duodalasjvuohta ja åhtsålibme l ájnas råhkålvissaj.
Sebrudakplánim - Sametinget
Versjåvnnåådåstuhttema aj prográmmabuvtadiddjijn buktá dárbov vijdáduj åvddånahttemav ja ådåstuhttemav njuolgatjállemvædtsagijs.
Juohkka tjoaggulvis Svieriga girkkon vaddá tjoaggulvisbagádusánis ietjá ássjij lassen diedov sámegiela bargos birra.
adnet álkkes gulldalim- ja hållamstrategijajt
Guhkásåhpadibme
50. doajmma Hiebadit sáme gielajt elektråvnålasj prográmmajda
Prosjevta doarjoduvvi gitta 80 % dårjas dåhkkiduvvam gålojs.
Sámedikke plánimbagádusá milta oassálasstá Sámedigge ájnas diedoj plánima gáktuj pládnafábmudagáj gáktuj.
Minerála ja FeFo
Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dálkudibme máhttá álkkebut sjaddat binnep tjuovvobájnatjimij.
Åhpav: Girkko
guoradallat biologalasj suossnoma birra ja gåvådit muhtem jålådimev luondon
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
- Kárttima baktu vuojnnep gájka mánájgárde sávvi ienep sáme ståhkusijt, ja ienep sáme oahpponævojt.
Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit.
Ietjá ássje ma li gieseduvvam diggáj duodasti dálásj boatsojæláduslága vánesvuodajt.
Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga.
– Akta dajs stuorámus hásstalusájs uddni la dat, dálásj háldadimguovllo sáme gielajda ij vieleda jut gielladille l iesjgeŋgaláhkáj suohkanis suohkanij, javllá Keskitalo.
PP-dievnastusá bargo vuodon le åhpadimláhka, duola dagu tjuovvovasj njuolgadusá:
Rávkalvisá álggemij
Justijsadepartemennta ja Sámedigge li rádádallagoahtám miehttseduobmoståvlå nammadime vuoksjuj.
Jus buohtjaskuovddo biejaduvvá buohtjaj de galggá gasjkos gå kondoma biejaduvvá.
Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt.
De máhttá guhkásåhpadimkamera liehket tv kameran, ja åhpadiddje prográmma vuosstájvállde.
Mierkki buojkulvissan mij galggap tjadádit diededimdagojt ja doarjjot kommuvnajt ja unneplågojt sijá rahtjamin vuododit rádedimev kommuvnalattjat.
Sadjásasj presidænnta Vars duobbmi rasistalasj bahádagojt ja rámmpu dajt gudi ietjas vásádusájt åvdedij.
Oalle abårttå gihtja 20 minuvta bájken.
Oarjjelsámegiella: Ïï
Dahkit buorádusáv ja gástadahttit ietjada gájkajt Jesus Kristusa namán, vaj oadtjobihtit suttojt ándagis luojteduvvam ja ájlis Vuojŋŋanisáv vattáldahkan.
De sihtap råhkådallat ja duosstot majt Jubmel vaddá.
Várjjala mijáv duv gieresvuodan viessomin ja jábmemin.
Diakoniddja Diakoniddja l girkko sosiálalasj barggo.
Ij la ieme suodje iesselisvuohtaj, dat javllá, ij la juoga majt suodjen adná åvddål jali nargedijn.
Muv miela milta ællosáme ja sáme oassálasstem la vuodon buorre tjoavddusijt gávnatjit dálásj ájge hásstalusájn boatsojæládusán.
Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, sisanon ja barggamvuogijn, gåktu vuodotjehpudagá åvtåsduhteduvvi ja gåktu åhpadus máhttá hiebaduvvat juohkka åvta oahppáj.
Máhttodepartemænnta ájggu daj institu- sjåvnåj gudi fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan aktisattjat tjadá mannat barggo- ja åvdåsvásstádus juohkemav dáj gaskan, ja ájggu láhtjet dilev nav vaj lagáp aktisasjbarggo dáj institusjåvnåj gaskan sjaddá, ja aj aktisasjbargguj ietjá institusjåvnåj ma li guovlojn gånnå le dárbbo sámegiela åhpadusájs.
2011 basádismáno rádjáj ij lim Miehttseduobmoståvllå ájn nammadum.
Sámedigge oassálasstá bargguj åvddånahttet nasjonála hiebadamstrategiajt dálkádakrievddamij vuosstij.
Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos.
Dagádum li aj folieridum ”ságastallamkårtå” ma li giellabieledime, ma máhtti diehtojuohkemijn aneduvvat.
Majt hæhttuv ienebut hárjjidallat ?
Juohkka giellaguovdátjin li sierralágásj hásstalusá mij guosská organiserimij, ruhtadilláj ja sámegielak ja bájkálasj máhtudagá åttjudibmáj, vuoset evaluerim.
18 § Kommuvnna tjuottjudusguovlon galggá sunji gut ádnu fállat máhttelisvuodav ållåsav jali åsijt oadtjot dat fállam dievnastusás ja sujtos vuorrasijhuvso ráma sinna, barggijs gudi máhtti suomagielav, meängielav ja sámegielav.
gåvådit váksjomij baktu jábijt sáme ja dáttja dábij milta, ja subtsastit gåktu sáme namá mánojda gåvvidi luondo dáhpádusájt ja ságastallat ma li hiebalgis biktasa dálkkáj ja jáhpáj
Dán láhkáj ienebu vuojnni ietjas oahppamis.
Javllamánno 11.
Gájkkásasj mærrádusá rádádallamvuogij birra ● Rádádallama Sámedikkijn galggi tjadáduvvat jáhkkogisát ja ulmijn oajvvadum dåjmajt semadit.
Ulmmen le samegielak fáhkaul mutjijt rekrutterimav lasedit duon dán fáh
Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le.
- Dán jagásj gålmmå Gållegiella vuojtte li viehkedam ja ájn viehkedi sámegielav nannit.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
Mánná hæhttu iesj bessat subtsastit gåktu dille mánájgárden le.
Sierralágásj dárbbo le æjvvalimsajijt ásadit sámegielav nannit ja åvddånahttet dán guovlon.
 Sámegiela ålgodisævto  Sámegiela addne
• almulasj institusjåvnå galggi liehket diedulattja ietjas sámegiela adnuj, sihke nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj ja oarjjelsámegiellaj
sijddaskåvlåj hiejtedibme, nuortta- julev- ja oarjjelsáme guovlojn, máhttá buktet nievres vájkkudusájt giellaåvddånahttemij sáme sebrudagájn ja danen aj ålles sáme sebrudahkaj.
7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu.
Ásadit arenajt aktisasjbargguj sáme dájddárij ja ietjá dájddárij gaskan guovlolattjat ja nasjonálalattjat
Sámijn li árbbidum rievtesvuoda árbbedábálasj ednam- ja tjátjeduobddágijda, ja rievtesvuoda dáj guovloj luohkojda ma aktisasj rubbmelasj kultuvrravuodov hábbmiji.
Aktijvuohta luonndodiehtaga, teknologija ja guoddelis åvddånime gaskan le dán oajvveoasen guovdátjin.
Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs.
Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen, degu ábnas kultuvrravuodon, la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
Binnedit nuorjojt ja dajna vuogijn buoredit kvalitehtav bájkálasj guollelågos
Árvustallam
Dásse 1-6
Viehkke galggá liehket hiebadum duv máná dárboj milta.
Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton.
Oahppopládna vuoset matematihka máhtudakmihtojt viddnofágalasj oahppoprográmmajn 1T-Y ja 1P-Y.
sámegiella, suomagiella ja meänkieli.
Lågå dajt ja gehtja låhkåmgirjen b. 140.
adnet fáhkamáhtov ietjas prográmmafágajs lågådallamijn ja dágástallamijn skåvlå, sebrudagá ja barggoiellema birra
Ájádusá ievtásj biejves, Aili Keskitalo baktu
• ednamijn sámeednamrájá vuollelin ja guohtomednamvárijn árbbedábálasj ällosujtujn.
• mánájt doarjjot rájájt biejatjit, vieledit iehtjádij rájájt ja gávnnat tjoavddusijt rijdoj vuolen
Huoman ij hábme máhte ilá gártjes liehket, vaj ij la máhttelis rievddalasstet ságadahttijn.
Gárvedime
Sæmmi båttå vuojnná mánná ållessjattuk hiebat ja suv
Bargo vuostasj oassen galggá dagáduvvat artihkaltjoahkke ájggeguovddelis tiemájs areálla- ja biráspolitihkan.
Na jus de oattjo fálaldagáv lassebargguj.
låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis
tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra
Tjanástagá vuojŋŋamcellaj gaskan biejsteduvvá ja vuojŋŋamcella jámadi.
Oahppe máhtti vuodon adnet moattelágásj gåvåjt vaj ságastit máhtti mij hiebalgis le dan ájggeguovddelis dilen.
E gus vihtta tsitsátja guovte guohpárbiednigattja åvdås vuobdeduvá ?
Sámedigge barggá
• Liege assten ja ráfen gå aktan lihpit.
jali
Dákkir tjåhkanimijn hæhttu mánájgárdde duodden æjgádijt diededit bæjvvásasj, hierediddje bargo birra mij galggá buorre psykososiála mánájgárddebirrasav hábbmit.
Duv brevvajienastibme viertti maŋemusát ragátmáno 14. b. jåvsådit.
Diktasubtsas Nannimtjála DHO-sjiebmá
 Dålusj bágo ja moallánagá li dokumenteridum ja li gieda åvdån
Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá.
Auditijvalasj oahppe lijkkuji
Vuodnaguollimnammadus nammaduvvam
Oattjotjit viehkev dajna de aktavuodav válldá nuorajduostudagájn, varresvuohtaguovdátjijn jali lijkke-vuollevájmmoduostudagájn.
Ságájdahtátjit jali jus li gatjálvisá, guládalá sámedikkepresidentajn Aili Keskitalo, tlf. +47 971 29 305
Sámedikke rádeájras Henrik Olsen tel. +47 907 75 219
Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj.
Mánná máhttá aktijvuodav stivrrit hæhkka, stoagos mielajn ja navti bessat iesj mierredit ja åvdedit ájádusájt, fantasiav ja dåbdojt.
Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan.
Oarjjel ja julevsámegiela li ájtedum dilen ja dárbbo le dåjmajda ma li njuolgga hiebadum sierra dárbojda dáj sebrudagájn.
Viehkeda mijáv duv ándagisluojttemin viessot. Gievrroda mijá jáhkov, laseda midjij dårvov ja nanni mijá gieresvuodav.
Jus suovastahtjam de gávnnuji muhtem båhtusa majt máhttá ielvvet åbbå ruvva, buojkulvissan nievrep väjov oadtju.
Åssudakoajvve ekonomiddjaj ja tjuottjodibmáj
Dáv vuosteldimev gåvvidit æládus- ja åvddånahttemvasjulattjan bigot ij dåssju ráddjidum dádjadusáv mij la sebrudakåvddånahttem, valla aj vádna dádjadusáv sáme rievtesvuodas ja ma li sáme kultuvra vuodon.
Danen gå sáme álmmuk iesj galggá máhttet ietjas kultuvrrapolitihkav stivrrit sáme sebrudagán, de le sáme teáhter, girjálasjvuoda, almmudagáj ja bibliotehkaj årniga háldadibme sámediggáj biejadum.
Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca. 2 sidor)
buohtastahttet ja árvustallat sáme ja ietjá álggoálmmugij fiktijvalasj tevstajt ja ássjetevstajt kultuvralasj kontevstan
Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja dijda 1 Sáme subtsastallamdábe, sáme juojggama, lávllaga ja sálma, báhkotsoame ja bierggim 2.
Dási gullu dádjadus hámes, systemas ja komposisjåvnås.
Ihkap dá doajmmi aj pasientajda gejn le vaskulera demænssa.
Gehtja aj sierra oasev árvustallama birra vuollelin
Soajttá máná lidjin hæhttut amás ulmutjij lunna bajássjaddat.
Tjielden gávnnuji moadda ällosujttovidnudagá.
Ekonomalasj vájkkudimnævo
Departemænnta le dahkam láhkatjállusav årnigij mij fábmoduváj. Ådåjalmáno 1. b. 2009:n.
Storsund la guohtomguovllo Saltfjelleta ällosujttimdajvvaj mav máhtti ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Dån máhtá guládallat DFØ:jn gatjálvisáj elektråvnålasj máksemusá birra, e-poassta: elfak@fdo.no jali telefåvnån 40767157.
Jus i sidá ietjat profijlav rahpat, de le nubbe vuohke duodde kontov ásadit.
Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin.
Dav vuoset rapportta mav Cand.
Dálla dagáduvvá systemáhtalasj jáhkkoåhpadus gájkajda gaskal 0-18 jage gudi li gástaduvvam, mij galggá vuodov biedjat váj máná ja nuora máhtti åvddånahttet ietjasa jáhko aktijvuodav ja girkkov massta li oassen.
Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga.
Uddni hæhttu ulmusj guhti le bargadijn vaháguvvam tjuovvot guokta sierra njuolgadusá, ja suv ássje giehtadaláduvvá guovten adminitratijvalasj mannulagán.
vuorasap oahppe skåvlån
Ållestjåhkanime jådedime dahkamusá le duola degu permisjåvnnååhtsåmusájt mierredit, mærrádusárvvalusájt ållestjåhkanibmáj åvdedit ássjijn ma guosski Sámedikke barggoårnigijt ja mierredit ássjegárvedime hárráj ållestjåhkanimijda.
Åhpadimen galggá oahppe oahppat juohkka fágan.
ma, nåv guhkev gå ällosáme goappásj rijkajn ietjasa iellemtjerda ja äládusá suoddjima diehti dárbahi rájájt rasstit ällosujttárin, sihtaba anodit ja daŋga bále vidjurijt dan diehti hiebadit,
Sæmmi båttå de dåjmalis aktisasjbarggo ja oanegis væddja departementaj gaskan ja Stuorradiggáj.
Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket geŋga ulmutja duogen.
Jagen 2010 mierredij AN:a ållestjåhkanibme tjadádit álggoálmmugij væráltkonferánsav New Yorkan jagen 2014.
Muv gärrása, Jubmela máná dal lip, valla ij le ájn bihkusin manen sjaddap. Diehtep galla gå ietjas bigot de suv lágátjin sjaddap, dajna gå bessap suv vuojnnet gåktu le.
Gudi li nuorabu gå 23 jage ja vuorrasappo gå 60 jage e gåhtjoduvá
Ráddidus luojvojbarggijt guddnet daj guovte mujttomerkaj baktu ma li mierreduvvam tsieggiduvvat Oslon ja Hole suohkanin.
Ietjas lánndadikken la välggogisvuohta nuppev medisijnak árvustallamav mákset, vájku merkaj hähttu ietjá lánndadiggáj mannat.
Tijmmalåhko
Oajvvat sámedikkeájrrasijda ja bájkálasj álmmukválljiduvvamijda ådå pensjåvnnåårnigav
Nuorjonjunnin li tjuovvo rájá (1. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rádjá Gabna ja Laevasa tjäroj gaskan rijkarájájn Rr 263 guoran gávnat njuolgga linnja Lossivatneta lusspáj.
Máná ståhkama baktu aj posisjoneriji.
59skallidibme/kånfirmasjåvnnå
Tjåhkanime máhtti organiseriduvvat sihke pråvsstådásen bispaguovlodásen, ja nasjonalálasj dásen.
Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti
Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no.
Finnmárko miehttseduobmoståvllå
Gå sisi boadá de interiørra vuojnnusij boahtá, ja ælvá vuobmanav sæmmi láhkáj ja sæmmi tjielggasit dagu ælvá vuobmanav låvdagoaden.
Dálkke lij aj basijgaskan Vuonarijkan.
Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj.
Hárjjidalá: subtsastit oahppeguojmmáj åvdep biejve, ævtásj ja udnásj dálkij birra
Gå l seksav vuostasj bále adnám de álu gåhtjudallá l oskuld massám, jali l oskuld láhppám.
Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet
Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007.
Diedo åtsådime birra vuorkkiduvvi aj kvalitähttaregistarin mij aneduvvá buoredittjat sujtov.
Dájt maŋemus jagijt le låhkám buorre åvddånahttem mij gullu sáme bokstávajda DGTan.
Le vuordedahtte tjoaggulvisá sáme guovddaguovlojn ållidi åhpadusulmijt (tabella milta kapihttalin 2.2) ietjasa
Departemænnta ájggu aktisasjbargujn sámedikkijn dahkat dåjmajt.
Guovlojn gånnå sámegiella ij la avtastallamgiellan le sierraláhkáj ájnas vuododit mánáj sámegielak åvddånahttemav mánájgárde baktu.
Buojkulvissan máhtti ienep åhpadiddje aktan guoradallat jali oahppe mátti tjadádit dav jus máhttelis le.
Pedagoga-psykologa dievnastus (álu oaneduvvam PPD jali PP-dievnastus) le suohkana ja fylkkasuohkana rádevadde dievnastus.
Sáme guovlo ájn báhtsi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Aktan máhtteba sáhkadit majt hiehpá dahkat ja dav arvustallat.
Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella
unneplågolihtudimijn.
Aktisasjvuodan gájka
Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen.
Prosessan le hypotesaj åvddånibme, gæhttjaladdam, systemáhtalasj váksjoma, dágástallam, kritihkalasj árvustallam, argumenterim, konklusjåvnåj vuodustibme ja gaskostibme.
Gielladomenabuojkulvisá
ságastallat barggoiellema ja bargoj birra
Mánájgárddáj le aj ájnas liehket diedulasj ja vaj tjielgga ulme le gåktu sij barggi giela ællánahttema gáktuj. Makkár oahppamvuoge váldeduvvi adnuj le ierit ietján tjanádum bájkálasj dilijda ja guovlo gielladilláj.
Boahtte Sáme girkkobiejve ásaduvvi jagen 2013 oarjjelsáme guovlon vuona bielen.
Lågå oajvvadusáv ieŋŋilsgiellaj jali dárogiellaj dánna:
Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.
Rijkajgasskasasj álggoálmmukbarggo ja sámij oassálasstem dasi, le njuolgga sámij dilev vájkkudam.
Jus jáhkkoåhpadus galggá liehket avtatraják, systemáhtalasj ja bájkálattjat vuododuvvam de le ájnas aktisattjat sijdaj ja tjåhkalvisáj barggat.
Makkir duostudahkaj åtsådimev vaddá ?
Muv ságájdahttem:
24. doajmma Åvddånahttemprosjækta NuorttaTrøndelága fylkasuohkanin
Jur dálla
Aktijvuohta Rádeájras Silje Karine Muotka, skuolkan +47 984 87 576 Seniorrádediddje Inge Arne Eriksen, skuolkan 91 52 02 02
Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå árvustalli ietjasa, ja gå galggi diededit guhtik guojmmásisá.
Dåbddomerka ma älla nåv dábálattja li njittje tjielggimahtes ruopsudibme jali båhte, hávve mij ij save, jali varrasegadum låsjkos njidtjevártos.
Ållestjåhkanibme barggoårnigav mierret,aktan njuolgadusáj gájkka Sámedikke dåjmajda.
Dát buktá ietjálágásj rámmaævtojt sáme giellaåvddånahttemij, ajnegis ulmutjij ja sáme bájkálasj sebrudagájda ja sáme álmmugij åbbålattjat.
Sámedikke girjjevuorkká l Kárášjågån ja oassen Sámedikke háldadusás.
Dá tjoahkkáj dahki, Sámedigge diehttelis ij máhte prosjevtav dåhkkidit.
Tjálalasjvuohta sebrudagán lássan, ållagasj digitála guládallamvuogij åvddånime baktu.
Danna oadtju bokstávajtáčđšž(gå guhkev dæbtjoacdsz), ájnna bokstávaj ma gáhtu li deŋŧ.
Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek.
Åvddånimrijka, álggoálmmuga ja smáv suollustáhta li sierralágásj várnnahis dilen ja li ienemus ájteduvvam dilen dálkádakrievddamij aktijvuodan.
Bagádalle oajvvat ja rádijt vaddá ja konkrehta buojkulvisájt buktá.
Vájku mån muhttijn skåvllågirjijt vajálduhttiv ja ittjiv nav edna læksojt dagá, de skåvllåj manniv.
Varresvuohta ja sosiálla
Oahppe máhtti njálmálattjat ja / jali tjálálattjat árvustalladuvvat bargadahttijn.
«Sjuggelis suohkan» la Sámedikke ådå vuorodimsuorgge.
Juohkka ájnna hæhttu diedulattjat ájádallat njuolgadusáj ja rutijnaj birra ma árkkabiejvev stivrriji.
Tevsta ma galggi jårggåluvvat, máhtti liehket moattelágásj gássjelisvuodaj vaj divna oahppe oadtju barggat tevstaj majna le vejulasjvuohta rijbadit, ja sæmmi bále juojddá man vuossti rahtjat.
Jus dárbaj ienep viehkev PP-dievnastusás, de máhttá mánná/oahppe PP-dievnastussaj vuoseduvvat.
Praktihkalasj -pedagåvgålasj åhpadus viddnofágajda 8-13
Seksa vuostasj bále
Jus l allergiddja lateksij de máhtá adnet buohtjaskuovdojt ma li plástas dagádum.
Jus dálkastjála dálkkasij guosská ráddjidum doarjjan de tjálle hähttu aj tsähkkot dálkastjállagin vaj allamáksosuodje galggá fámon årrot.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009-2014
Dievdedum vielggis ja rávvis nieljetjiegaga = mierredimorgána.
Sámegielåhpadus oahppijda sámegielaj vuostasjgiellan viertti ållagasj nanostuhteduvvat gånnå li oahppejuohkusa duon dán gielladásen, tjårggitjit boahtte åhpadiddjijt ja ietjá giellamáhtudagáv.
Sidot le joarkket dájna aktisasjbargujn.
Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá.
Svonni le nuorttasámegielav moatte láhkáj åvdedam, ja suv giellabarggo le læhkám viehka ájnas nuorttasámegiela åvddånahttemij Svierigin.
Ahkelsámegiella 9. Gielldasámegiella
tjielggit gåktu ietjas iellemvuohke luluj varresvuohtaj vájkkudit, dan vuolen aj sæggodibme ja bårråmgássjelisvuoda, buohtastahttet diedojt iesjgeŋga gáldos, ja dágástallat gåktu máhttá hieredit varresvuoda vahágahttemijt
Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda.
Sámedikke vuorrasijráde
tjielggit dárkkelit báhkoklássajt, såjådimåhpav, báhkosuorgudimijt ja vuodoássjijt gárgadisåhpan, ja adnet dajt gå gielajn ja tevstaj barggá
Ållo le aktisasj, valla ållo le aj sierralágasj.
Tjoaggulvisá ma jáhkkoåhpadusáv jådedi bierriji gæhttjalit aktisasjbargov mánájgárdij, skåvlåj ja skåvllåastoájgeårnigij åttjudit.
Mærrádus jådedit Sáme girkkoráde seketariáhtav Råmmsåj tjielgiduvvá aj, ja siváv dasi.
Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)).
Lahka aktijvuohta gájkaj
Nåv de bagádallam máhttá aj årrot degu konkrehtalasj bagádibme oahppamdåjmaj hárráj
Åhpadidddje vaddá njálmálasj diedojt bargadahttijn.
Ráddidusá ulmme le álmmugij fállat avtaárvvusasj varresvuoda- ja huksodievnastusáj berustahtek gielalasj ja kultuvralasj duogátjis.
Ráddidus le dan diehti mierredam tjalmostahttet dahkamusáj nannimav álgos ienni gå ådå organisasjåvnåv álgos tsieggitgoahtet.
Máhtudakmihto ML06-S an
Buorre girjálasjvuoda kvalitiehtajn gávnnuji sábmáj
Ájnas dokumenta
Árbbedábálasj diehto
buohtastahttet árbbedábálasj sámegieltevstajt ådåájggásasj tevstaj
Lip vas muhtemijt mijá tjiehpemusájs massám.
riektáj birra ådå lága milta. Sierralágásj
Sámedikke minerállabagádus
Muhtem suohkanin la válgga adjáj sådnåbiejve ragátmáno 10. biejve.
nannit riektáv guollimij årrojs merrasáme dáfojs
Sáme parlamentáralasj ráde ja Sámeráde åvdåstin sámijt, madi Kalalit nunaata iesjmierredibme ja Inuit Circumploar Council (ICC) inuihtajt åvdåstin.
gålmå ja gudá máno gaskan ja báhkan buollá 39 grádaj badjel.
Ássje giehtadaláduvvá foruma vuostasj biejve.
Jus unna mánásj massá ienep låssjkusav gå majt juhká de hähkkat máhttá nävrrot.
Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje.
Liturgijagiehtagirjijn le bargaduvvamin divna gålmå sámegiellaj plánidum ålgusvaddem le 2009/2010:n. sálmmagirje li åjgusboahtám nuorttasámegiellaj jagen 1993 ja 1995 ja julevsámegiellaj jagen 2005.
Dát le ietjastis lávkke riekta guovlluj.
- gávnnu aj bielle da gålmmå sámegielaj histåvrå birra Vuonarijkan.
Sámedikkeráde l ådå vuorrasijrádev nammadam
Máhttá aj aktavuodav válldet nuorajduostudagájn.
Kommisjåvnnå galggá árvustallat mij le åvddåla dagádum dan aktijvuodan, ådå hásstalusájt identifiserit, rijkajgasskasasj standardijt dahkat ja ådå politihkav hábbmit dásseárvo ja nissunij riektáj gáktuj.
Åtsålvisá vuoroduvvi dan milta gåktu åvdedi ulmijt ållidimstrategidjan ållidit.
Sij galggi sámegielnammadusájt gatjálvisájn adnet.
Álggoálmmugijn le aktisasj ja ájnegis riektá oadtjot ietjasa ábnnaslasj ja vuojŋŋalasj kultuvrav suoddjidum.
Máhttá aj goavgedit váni diedek manen, jali majs ij jahke galggá goavgedit.
Diedalasj åtsådime li vuosedam nissunijda gudi oassálassti mammografidjajn varresvuohtaåtsådibmáj de jábbmem njidtjebårredávdan binneduvvá 40 prosentajn.
Gájkka sáme giellabirrusa galggi bargguj sæhkánahteduvvat.
Juojgos- ja musihkkaalmodime duon dán vuodon
Åhpadiddje gudi lij dibddám oahppijt ságastallamav jådedit, li åtsådallam oahppe le ålov oahppam, vájku li guhkep ájgev dárbaham gárvedattijn gå buohtastahttá dábálasj tjadádime hárráj.
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam.
- Ålgoldis juogos le álgadum, mij galggá sáme ” ságastimpáhkev ” ásadattját.
tjielggit dárkkelit oajveåsijt teorijajs gåktu ednam rievddá ja le ájgij tjadá rievddam, ja dáj teorijaj vuodov
Åhpadiddje viertti bagádit gånnå diedojt gávnni, duola dagu girjjenamájt ja næhttaadressajt, ja gejt le mávsulasj guládallat, duola dagu muhtemijt boatsojæládusán.
Sámedigge sihtá vuojnojt oadtjot dájddárijs ja kultuvrrabarggijs, danen gå kultuvrrabargo hábbmim le jådon.
Dán njuolgadusán li lagáp märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj (Boatsojguohtomsiebrreráde) ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj (Bajemusgujddimsiebrreráde) 23. artihkkala milta konvensjåvnån Svieriga ja Vuona gaskan ällosujto hárráj rájáj badjel.
Tjálalasj guládallam
tjoavddet liknigijt ja ærádisájt vuostasj grádas ja likniksystemajt guovte dåbddåmahttásij ja adnet dáv praktihkalasj ja teorehtalasj ássjijt
 Jus dujna l lájttális sebrudakvirgge de soajttá ij dárbaha muhtem mærráj dájt njuolgadusájt tjuovvot.
Vuorodibme l oassen aktisasjbarggosjiehtadusás Bådådjo suohkana ja Sámedikke gaskan.
Dibde oahppijt duolloj dálloj oanegattjat ådåsijs subtsastit.
Guhtta máno rájes máná máhtti oadtjot Iprenav jali Ibumetinav, ma li dálkastjáladak ja sisanedi ibuprofenav.
– Aktisasjbarggo sáme mannoæládusoasseválldij gaskan la muv mielas mierredime jus sáme mannoæládusáj galggá vuorbástuvvat.
Stáhtta máksá ruhtagålåjt åhpadussajijs.
Dán bargo åvdås sihtap Árranav rámmpot, javllá Mikkelsen.
Uddni åvddån bådij, ráddidus stáhtabudsjehtan ájggu árvvalit álgadimjuollodimev Saemien Sijtaj, ja juhti huonaj galggá gárves liehket jagen 2021.
Sámedigge háldat 2012:n 65 millijåvnå sámegiellaj.
unneplågogielaj birra.
Dájddársjiehtadibme
Varresvuohta Nuortta la aktan Sámedikkijn dáv bargov álggám.
Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål.
Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt.
Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon.
Vuollelin tjuovvu oajvvádus ulmusj- ja ságastallamstasjåvnåkårtåjda majt oahppe dievddi.
Åvddånahttemságastallam galggá liehket tjåhkanibme gånnå måvtåstahttep bargatjit almma åvddånahttemulmij vuosstij.
Máhttodepartemænnta l Stuorradiggediedádusán nr. 21 (2016-2017) Oahppammiella – Árra ratjástibme ja kvalitiehtta skåvlån, åvdedam oajvvadusáv jut Sáme låhkåmguovdásj galggá sæmmi organisatåvrålasj rámmajt oadtjot dagu udnásj nasjåvnålasj guovdátja, ja oadtjot sæmmi vuodoruhtadimev gå da.
Politihkalasj ássje: Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
Lågå ienebuv goabddás: https://no.wikipedia.org/wiki/Bindalstromma
57. doajmma Sámegiella almulasj registerijn – gájbbádusá stáhta etáhtajda
Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin.
Párajda ja familjajda la álu ájnas joarkket aktisasj dåjmaj árggabiejven nav guhkás gå vejulasj.
Julev-, giellda-, oarjjel-, Anár- ja gålldåsámegiella li duodaj ájteduvvam giellan
Juohkkahasj dijás guhti sámegielav adná jali ratjás gielav oahppat le ájnas ássjev åvdedime.
låhkåt tevstajt ja ságastallat iehtjádij dan birra majt le låhkåm
De ij la ietján gå sáhkadahtjat.
Oahppijda gudi dárbahi dårjav, máhtti åvdutjis ållu gárves gatjálvisá dagáduvvat.
- Bielloskuoladibme - Sálmma - Álggembágo - Ándagisluojttemråhkålvis, Luojttembágo jali Jáhttembágo, Gijtulvisråhkålvis (máhttá girkko åvdåsråhkålvisá sähkaj biejaduvvat) - Kristusijtjuorvas (Kyrie) - Hievedus (Gloria ja Laudamus) - Udnásj åhkålvis
Dájddadago li dagádum divna tjerdaj teknihkaj, dán vuolen árbbedábálasj sáme duodje, tjuollusa ja ådåájggásasj gåvvådájdda.
Åvddåulmusj galggá duobmár liehket jali vijdes duobmárdåbdov adnet.
Jus dát ij maná, de hárjjidallit juohkka sadjihasj tijma (sámegieltijmajn, jali ietjá tijmajn sámegielåhpadiddjijn).
Rapportta ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
Mån máhtáv tjielggit bájkkenamáv majt lav válljim.
Jienastimkårtån vuojná makkir válljimlanján máhtá jienastit ja makkir rabásájge li.
Danen lev viehka dudálasj gå giellavuorodime 10 millijåvnåjs li 4,7 millijåvnå juolloduvvam Divvun doajmma- ja åvddånahttemorganisasjåvnå ásadibmáj, javllá stáhttaráde Rigmor Aasrud.
Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá.
Ienep diedo konferánsa birra:
válljit ja adnet duov dáv låhkåm- ja tjállemstrategijav mij le ulmmáj hiebadum
Máhttá javllat, dát le gienes åhpadusvuohke. Dákkir vuohke de årru hárinissan gå skåvllå galggá årrot ræjddo jårggålit giellamålssomav.
Sámedikken le æjgon duot dát dájddadahko, sámij dájddárijs ja láttij dájddáris.
Dát la gasskarijkalasj dåhkkidibme sáme dájdas.
Åhpadiddje de vierddi aj dahkat sæmmilágásj åvddånbuktemav virge birra vaj oahppe máhtti hárjjidallat gatjálvisájt åvddånbuktemij dahkat.
Válggaguovllo 4 Gáisi válggaguovllo: 9 - 12 kandidáhta (válggaguovlon li 6 mandáhta)
Javllamánno 23.b Namma: Linn Birgitte Njuolla Áldar: 16 jage Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Buorak, ávvudalá ålov javlajda!
Sámij gaskan moattes doajmmahieredimij åvddåla barggin dábálasj barggoiellemin, valla uddni li siján fálaldagá gieldalasj viddnodåjmajn duola dagu divudagán ja biejvveguovdátjin.
Maŋŋela máhtti sij oahppat tjállet berajnammadusájt.
Jus ássje galggá Sámedikke dievastjåhkanimen giehtadaláduvvat de dát viertti tjadáduvvat nav árrat gå máhttelis.
Jus lågenanjagák dåbddå ietjas ienep viesso, suohtas ja sosiála gå åvddåla, de dat soajttá vájkkudit alkoholadnuj.
Máná máhtti aj ietjá årijs inflammasjåvnåjt tjalmijda oadtjot.
sámedigge mierret oahppoplánajt sámegielan vuodo ja joarkkaskåvlåjda ja oahppoplánajt sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusán, ja sámedigge vaddá aj láhkatjállusijt sisano birra nasjonálalasj oahppoplánajn 2-3§ ja 3-4 §, mij sáme álmmugav vælggogissan dahká giela-, kultuvra- ja sebrudakiellema åhpadusá hárráj bs. 6-4§ åhpaduslágan.
Mánájgárddediedádusá ulmme le dilev láhtjet ájádusájda ja ságastallamij gåktu galggá politihkalasj ulmijt jåksåt mij guosská buorep bajássjaddamdilláj mánájgárddefálaldagá báktu.
Giella mediajn le aj oajbbomássje læhkám, buojkulvissaj le sierra kymrilasjgielak televisjåvnnåkánálla ásaduvvam.
Tálla ja algebra-oajvveoasse galggá tálladádjadusáv åvdedit ja máhtov låpptit gåktu tálla ja tállagiehtadallam systemajn ja minsstarijn doajmmi.
Viertti såkken oadet, ja bivástuvvá.
Majt PP-dievnastus dahká ?
Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju.
Åro váttuk giehtarájnasvuodajn
Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij.
Silbba Åhpadiddje: Randi Marainen biehtsemáno 9 — 12 biejve Binnemusát 5 oahppe ja ienemusát 10.
Lassen barggosajijda la dat ájnas bisodit bisselis bájkálasj sebrudagáv gånnå nuora sihti årrot.
- Nuorra sáme nissuna galggi diehtet e sij galga gierddat tsábbmut ietjasa guojmijs ja nuorra sáme ålmmå galggi diehtet ij le dåhkkidahtte tsábbmet váj mak navti galggá tjuolmav tjoavddet, javllá rádeájras Vibeke Larsen.
Máhtijs má dal sån aj ålgus mannat?
Ij galga alkoholav juhkat jali ietjá drogajt válldet unnedittjat ietjas goavgev.
Sámedigge nammat avtav vidát sebrulattjajs Hedmarka urudisnammadussaj.
Sámedigge le moadda jage investerim viehka ållo luohkojt nannitjit vuodovarresvuohtafálojt julevsámijda.
Nanos ja ålolágásj æládusiellem
FNs konvensjon om barnets rettigheter.
Ieddne ij vuojga sáhkada gå bávtij vuolev suhki.
– Girkko ja stáhtta libá áttjak sirádam.
• Nannit ållessjattukåhpadusfálaldagáv nuortta-, julev- ja oarjjelsámegielan
– Sámegielajt vuojnnusin dahkamis la aj sáhka máhttogaskostimes.
Davvisámigiella (nordsamiska)
Maŋŋutjissaj ávttjiduvvá Aktisasjbarggoráde risstalasjgirkkoj hárráj Barentsguovlon (SKKB) joarkátjit ietjas álggoálmmuk guoskavasj bargov Barentguovlon, sierra tjalmostimijn sámijda.
miere konfirmasjåvnnåájgen anoduvvi (bs. Jubmel vaddá – Mij juogadip, 5. kapihtal).
Oahppe bágojt báhkogirjen dåbddå.
Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta le mierredam ådå nuppát lahtasav § 39 a njuolgadusán javllamáno 19. biejve 2008 nr. 1480 Sámediggeválga birra.
Gáhtti val ráje muhttijn mierreduvvi diles ja ulmutjis.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Stuorra báhkoboanndudahka vaddá buorre vuodov iehtjá tevstajt dagátjit.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Majestehta Gånågis Harald biejaj uddni kránsav Nasjonálmonumenntaj Akershus lanen, ja guddnedahtij dajt vuonagijt gudi 2. væráltdoaron fællin.
4. Beraj- jali værmádakbiebbmosijdda la sijdda sæmmi láhkáj dagu ietjá biebbmosijda.
Gávna aj listajt bielen www.svenskakyrkan.se
Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis.
nuppástimláhka (SFS.
internehta sjaddama baktu le ådå saje ja máhttelisvuoda unneplågogielajda boahtám.
Duodden miejnni nammadus aj galgaluluj vijddásap sáme mediasisadno, ja sierraláhkáj julev- ja oarjjelsámegiellaj dárbaj vijddásap fálaldagáv.
Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit.
Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij.
Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj.
Máhttet åvddånbuktet tjálálattjat: Dálkkeváksjoma tjáleduvvi ja klássaladnjaj gatsosduvvi.
Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno.
Luluj viehkken jus suohkana huksodievnastusájn ja demensteamajn ságasta.
Duv sihtap rámmpot ja hievedit, Jesus Kristusa, mijá Härrá baktu.
Manádibme skihpasujtára lunna ja skihpagymnásta lunna de mákso l 50-220 kråvnå manádibmáj.
Gájbbádusá åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj:
Maŋŋela gå friddja bessin stuorrabrittaniás 1920-lågojn vuorrodij dat ådå irlándak stáhtta irlánda-gælak gielav nannusit.
Dáj ássjij birra galggá agev nielje tjalmij vuolen giehttot. Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki.
Demensajn viessot
Algebra skåvlån generaliseri tállariekknimav gå bokstáva jali ietjá symbåvlå tállajt åvdåsti.
Tjåhkanime låhpan galggá liehket assto tjoahkkájgæsátjit ja hábbmitjit ulmijt åvddålijguovlluj.
Årøyholmenin Ivguvuonan galggá merrasáme histåvrå ja dålusj sáme åsko birra gaskostuvvat.
Vijddábut galggi båhtusa aneduvvat gå Sámegielaj sámedikkediedádusáv dahká.
Svieriga girkko tjoaggulvisá li vuodo rijkajgasskasasj bargon.
Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn.
3.
Åvdedit guoradallamijt: Álgadit máhttelisvuodajt lasse guoradallamijda ma åvdedi sáme mánájgárdij guoradallamdárbojt.
Kruvhtegenvaerien / Vaekien li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti, dav gäjnov Valenij Famnvatneta guoran, vijdábut dan jávre rastá ja Famnvasselva milta Varnvatnetij, dåppelt Sørdalselva Reevhtsej (Røssvatnet).
Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi.
ándagisluojttemråhkålvis 4 tj: Jesus Kristus, duv lusá boadáv tjoavddalimev ja dálkkudimev åhtsålime.
Dættoduvvat val viertti jut oahppij rievtesvuoda le stuovvása berustahtek doarjjaga stuorrudagás, ja suohkana hæhttuji åttjudit buorre kvalitehtav fáladagájda nav vaj åhpadusá ulmme jåvsåduvvá.
Kultuvralasj skåvllåvuossa gáktuj sihtá Oslo suohkan lasedum aktijvuodav bájkálasj sáme birrasij Oslon.
Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg...
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sámedigge vuorot dájt åhpadusájt dan diehti gå la sieldes vádne sámegielak åhpadiddjijs mánájgárden ja vuodoskåvlån.
Oassálasstem fylkkaoasseplánimijn bieggamilloj birra Finnmárko fylkan
Mánájgárdde galggá åvdedit demokratijjav, moattevuodav ja gasskasasj vieledimev, dássásasjvuodav, nanos åvddånimev, iellemrijbadimev ja varresvuodav.
Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra.
Grehkagiellaj gávnnuji gålmmå bágo ma mierkkiji gieresvuohta: Eros, phileos ja agape.
(…) Viehkede sijáv gudi (mijá rijkan) ienemusát mierredi ájádallat sijáv gudi binnemusát mierredi.
ja sáme-dáro jubmeldievnastusáv.
sámegiella vuostasjgiellan, nubbengiellan 2,3 jali 4, vaj amásgiellan.
Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan.
Åhtsåmusájt máhttá dajna rádjat akta goassa dán jage, ja da giehtadaláduvvi maŋŋenagi gå båhti.
Duogásj
Ienep diedo, gehtjahttp://www.hioa.no/Om-HiOA/NAFO
Galggá rabás ságastallam gånnå bargge tjielggiji majt dahki ja gåktu dav dahki.
Tjoahkkiji álggoálmmugijt Altaj
Ekonomija-oajvveoasse giehtadallá merustallamijt ja árvustallamijt ma ekonomalasj ássjijda guosski.
Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam.
Oajvvada skåvlåjt Benjaminbálkkáj åvddåla gålgådismáno 1. biejve.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
dádjadit ja adnet báhkoboanndudagáv tjanádum oahpes ássjijda
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam.
Árvustallamskálmmaj biejaduvvi gárves buvta aktan oahppe ájádallamij ietjas bargoj ja buvtaj birra.
Mierrediddje árvvon le ájn jut sáme ietja vájmmelisát gielav adni.
Giellabiessemánájgárde ja giellabies- seskåvlå li guovdátjin.
Jus illa válggakårtåv oadtjum, de soajttá la påstan láhppum, jali dån la sirddemav maŋŋela biehtsemáno 30. biejve diededam.
Kapihttal 1 gåvvit gudi li nammadusán, mij sijá mandáhtta la ja gåktu li barggam.
Guovdásj sáme guovlojn gullu sámegiella juohkka sajen, valla ietjá sajijn sámásti jur muhtem fámilja.
JulevusámegiellaLulesamiska
Oajvvesuorgen guoradallat gielav anon le sáhka giellasystema ja giellaano aktijvuodas.
Suohkanådåstibme
Skuolkkat Dån máhtá aj skuolggat mánnásuodjalussaj dan suohkanin gånnå mánná/nuorra årru. Gå skuolka, de oattjo ságastit soabmásijn mánnásuodjalusán massta måråsta.
Sámedigge l åvddåla rudájt juollodam guoradallamnævojt nuorttasábmáj ja oarjjelsábmáj jårggålittjat ja hiebadittjat.
Konvensjåvnå adnemij galggaba guokta aktelis orgána gávnnut, aktisattja goappásj rijkajda; tjuottjodimorgána, Svierik-Vuona boatsojguohtomsiebrreráde (Boatsojguohtomsiebrreráde), ja bajemus gujddimorgána, Svierik-Vuona bajemus gujddimsiebrreráde (Bajemusgujddimsiebrreráde).
CV:a gåhtoduvvá aj resumea jali dáhtalissta.
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj sáme dávvervuorká galggi gárveduvvat duostutjit kulturárbbedávverijt máhtsadimprosjevta Bååstede baktu, ja aj dávverijt vuorkudittjat bælostahtte láhkáj, ja aj gaskustittjat máhtudagáv sáme sebrudahkaj ja iehtjádijda.
Rapportta Samiske tall forteller 5 jages 2012 vuoset åvddånahttemav 2005 rájes gitta 2011.
Báhko SápmiToo spiedjildasstá dav dåbdos MeToo sebrudakájggedábev mij dálla la viehka ájgev ieneplågo sebrudagán vihpam.
Tor Berger Jørgensen, Duodden Bisspatjåhkanime ájras
Stuoves álggoálmmukåvdåstibme Barentsráden, ja vaj iesjgudik álggoálmmukjuohkusin li stuoves ájrrasa Barents guovlloráden.
Vijddábut oajvvadi ásadit sáme dutkama værmástagáv ja aktijdimforumav alep åhpadusásadusájda ma oadtju sæmmi rållav dagu Universitet og høgskolerådet (UHR) nasjonála aktijvuodan.
Areálaháldadibme ja areálaj ávkkim - Else Grete Broderstad ja Eva Josefsen
3. doajmma Pedagogalasj nævoj åvddånahttem
Guddneda áhtját ja ædnát, vaj guhkev besa dan ednamin viessot mav Hærrá Jubmelat dunji vaddá (2. Mos 20,12)
Konvensjåvnnåmávsov galggá mierredimbiejves nielje vahko sinna mákset.
Gieresvuohta le gierddis ja buorre. Gieresvuohta ij le udnodibme, ij ga ietjas rámpo, ij ga stuorástalá.
Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman.
Rádnastallam le æjvvalit aktijvuodan gånnå ájnegis dåbddå ietjas dåhkkiduvvam ja árvvon anedum jur navti gåktu sån le.
Sámedigge gájbbet nannidum vájkkudimev boatsojæládusstivrraj, ja sihtá boatsojæládusstivrav rievddadit vaj sáme mierredimoassálasstem bærrájgåtseduvvá.
Ållestjåhkanime presidænnta le girjes baktu vuoratjismáno 5. Biejve 2012, ájrasstáhtaj ambassadørajda New Yorkan, ájrasstáhtajt diededam gåhttjum le Ambassadørav Luis Alfonso de Alba, ja John B. Henriksen dakkir rádádallamijt tjadádit suv åvdås.
Le dábálasj rijddo gå la vuollagin álggá smállamijn juoŋga birra massta ij lulu tjielggusin rijddalit.
vuojnnusij buktet unneplågogielaj gávnnumav
Mánájgárde
adnet hiebalgis, sáme moallánagájt gå boahttsu ja boatsojæládusá birra ságasti
Juogos le dal hiejttemin bargostis.
Sierralágásj jienastimsajijn
Dát diedádus la tjáleduvvam Nordens Velferdssentera (NVC) åvdås, ja le hæjttodiedádus vuonarijka kvalitatijvalasj oasseprosjevtas ”Ulmutja doajmmahieredimij ja sáme duogátjijn”.
Åtså biednikdårjav
Tjalmmeinflammasjåvnnå álkket såhpu.
Addne galggi bessat dievddemis sjiemájt, åhtsåmusájt ja diedádusájt páhppárin ja påsta baktu rádjat.
Abårtåv dahkat ij dagá dav gássjelabbon iesselissan sjaddat boahtteájge.
Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda
Dassta máhttep mihástallat.
dålkkut ássjijt ma guosski skåvllåj dárogielas sámegiellaj
Valla dát gájbbet ressursajt sáme máhtudakåvddånibmáj vuoroduvvá.
Gasskavahko gålgådismáno 11.biejve 2017 rabáduvvá 8. Sámedigge.
li gássjela dievddet ja nuoges vieledibme ij la
Finnmárkokommisjåvnån
Mijá soldáhta li javllam sihti sæbrrat, vájku le persåvnålasj vádá buorep iellemav iehtjádijda åttjudit.
Oahppe sámás moattelágásj dilijn
Sáme nissunij varresvuohta vuoroduvvá
Kommisjåvnå konklusjåvnnå mierreduvvá maŋŋel gå le árvustallam anov mij le læhám guovlon.
Matematihkan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:
Almodibme oajvvadusás etalasj njuolgadusájda sáme varresvuohtaåtsådimijda
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Tjálálasj oasen bargon máhttá Pc ’ a aneduvvat.
Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievddaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela.
Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.
Sámedigge juollot rudájt jus åtså musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda.
Sámedikke Nuorajpolitihkalasj Nammadus (SNPN) konferánsav guossodi, ja sihti árkkabiejvverasisma hásstalusájt dættodit, gåktu máhttá rasismav ja dan vájkkudusájt giehtadallat.
Váda hähkka-p-tablähtta ij dåjmma, dat javllá iesselissan sjaddá, laseduvvá dadi guhkep ájgge narggema maŋŋel tablehtav bårrå.
sijá mielas le buorre oahppamdile
Buktet digitálalasj ræjdoj barggat: Dálkkediededimedahkama tjadá mij galggá internæhttaj biejaduvvat oahppe oahppi mp3-spællárav adnet, pc ’ ajn báddit, ja soajttá redigerit ja jiednafijlav næhttaj biedjat duola degu oahppamvuodon, bloggan, næhttabiellen.
Dat mierkki unna årromsadjebivnos. Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Letto milta.
Sirádijga ja ejga buvte muv gáhttit.
Dán bagádalle sisadno li iesjguhtik vuoge gåktu dåhku ållit.
Guollim vuonajs ja merragáddetjátjen la låhpalattjat årroma- ja dåjmaj sáme lagos-sebrudagájn merragátte milta.
Giellamáhtto åvddån gå gielav adná, ja giellamáhtudahka nanni dádjadusáv manen ja makkár vuoge milta gielav oahppá.
Aasrud javllá aj ráddidus le mierredam stáhtta iesj, suohkana sajen, galggá ráddiduskvartála plánav åvddånahttet.
Diedon álmmugin mij la dárojduhteduvvam la ietjanis rievtesvuohta ietjas dárbojt tjielggit gå galggá divodit, ja ij avtanik ietján.
Ulmme Barggovuogij ulmme le: ● oassálasstet praktihkalasj tjadádibmáj stáhta álmmukriektálasj vælggogisvuodas álggoálmmugij rádádallat.
Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán.
Maŋenagi gå sámegiella le ienebut ja inebut almulasj aktijvuodajn adnuj boahtám, le aj gatjálvisá lassánam.
Sáme girkkodemokratija (demokratiådåstus) giehtadaláduvvá oassekapihttalin 5.17.
Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij.
Guládallam, giella ja tæksta
Registrerimbargo li tjadáduvvam guovlojn ma åvdutjis li binnáv guoradaládum, dagu stuorra várreduobddágijn.
Dárbbo lasedum máhtudahkaj
Ráddidus nanni sámegielaj vuorodimev Sáme dåjmaj juollodibme jagen 2011 le sulle 829 millijåvnå, 2010 rájes 27 millijåvnå lassánibme.
Jus ságastallamguojme galggi ietjasa avtaárvvusattjan adnet, hæhttuji juohkkahasj diehtet man birra galggi ságastallat.
65. doajmma Dutkammáhtudagáv ásadit ja nannit oarjjel ja julevsáme gielaj gáktuj
Buorre sáme oahpponævo li stuorra árvvon dán aktijvuodan.
Máná dárbahi huvsulasj ållessjattugijt gudi sidjij vaddi vejulasjvuodav ietjasa dåbdojda oahpásmuvvat, vaj máná ájge nalluj iesj galggi nahkat dåbdojt identifiserit ja vuojnnusij buktet ja dajt nahkat giehtadallat.
Jienastit Válljimbiejvve l ájllega moarmesmáno 19. b. 2013.
Dåjmadahka galggá jage 2013 rájes doajmmagoahtet.
sámegielak bargge almulasj háldadusán
Vuostak galggá mierreduvvat galla ájrassaje juohkka belludagán jali juohkka listan galggá Sámedikken liehket.
Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá.
Ájggudagán mij le tjielggidusá ja diedádusá åvddånbuktema gaskan le vejulasj politihkkárijda, ásadusájda ja iehtjádijda gudi sámegielajn barggi, oassálasstet boahtteájge giellapolitihkav hábbmit.
Ráddidus le Merrajåhtulakdirektoráhta oajvvadusáv tjuovvum, javllá æládus- ja oasesminisstar Trond Giske.
Sámedigge sihtá ásadit ållo- ja moattelágásj æládusiellemijt dán baktu:
Vájku boahtteájggefábmodus la álgaduvvam, de dábálasj oahttse máhttá nammaduvvat jus gájbbeduvvá, ja oahttse gájbbádusá li ålliduvvam.
Gávnnuji aj allaskåvlå ma maõrigielav adni.
Galle le vejulasjvuodajs, sierraláhkáj rádjáguovlojn, åhpadiddjeressursajt Svierigin ja Suoman ávkkit, ja giellabiesetjåhkanimijn aktijdit.
Vahágahttem la siválasj stráffuduvvat ja galggá riektávuogádagán dåmaduvvat, dat vuogádagás massta mij sáme aj li oassen.
Sáme kulturåvddånbukteminstitusjåvnå ma tjalmostahtti sáme kulturiellemav ja doajmmi arenan åvddånahttemij sáme kultuvras
Gå sáme giela galggi máhttet aneduvvat moatten gielladomenajn sihke tjálalasj giellan ja njálmálasj giellan de le dárbbo åvddånahttet terminologijav nuorttasáme-, julevsáme- ja oarjjelsámegiellaj.
Fylkaålmmå jåhtuj biedjá mánájgárddepolitihkav stáhta doarjjagij háldadime baktu, dahkamusájt mánájgárddelága ja suohkanijt bagádallat.
Pensjåvnå jahkásasj stuorrudagáv gávna gå tjijnnidum pensjåvnnåriektájt juogada muhtem mierredum juohkemtálla baktu mij gåvvit man guhkev vuorddá galga pensjonisstan liehket, dat sihtá javllat iellembiejvijt hiebadi sæmmi láhkáj dagu álmmukoajon.
ienemus oasse mánájgárdijs li Finnmárkon.
Le valjesvuohta sáme kultuvralasj dåjmajs
Gå lahkanahtjin sijddaj gåsi ájggun, de vuojnnet sidáj ájn guhkebuj vádtset, valla suv gåtsadijga ja javlajga: ” Ganuga munnu lusi.
Jus ij la de máhttá adnet buojkulvissan dildov jali gárudav majna hárjjidallá.
2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj.
aktisattjat teorehtalasj fágaj
Navti le fágan ájnas oasse åbbålasj bajásgiessemis gå dat vájkkut identitehttaj, ájádallamvuohkáj ja iesjdádjadussaj.
Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela
Girjjevuorkká le låptå lágásj ja tjanáduvvá ålggoladnjaj stuorra glássarahpamij oarjás, gallerijan badjen gávnnuji moadda girjjehilldo girjijs dievva.
Javllamánno 8.b Namma: Durra-Lásse Lars-Juhana Johan Man vuoras: 25 Årromsadje: Guovddagæjnno/Råmsså Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Lev ávon ja dudálasj
Jubmel, dån le sijá viessodijn tjuovvum ja sijáv gástadusán duosstum, dibde sijáv agev duv lahkavuodav ja buorissjivnnjádusáv dåbddåt ja dagá sijáv rievtesvuoda ja ráfe nävvon.
Sámediggeviesso Kárásjågån rabáduváj almulattjat basádismáno 2. biejve jagen 2000 S. M. Gånågisás Harald V. Sámediggevieson li sámij álmmukválljidum tjoaggulvis ja Vuona Sámedikke háldadus.
Muhtem dåjmajda soajttá gájbbeduvvat planerim ja sierraloahpe njuolgadusájs.
Giellabálkká le álgaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma minisstarijs gudi sáme ássjij åvdås vásstedi ja dáj lándaj sámedikkepresidentajs.
Sáme giellaháldadimguovlon li dárogiella ja sámegiella avtaárvvusattja.
Gejs ietjasa gähttjali moaddi moatten jagen, li bájken avtan nieljes PSA-árvvo mij doarjju ienep åtsådimijt.
E-skuvla - Samisk 1, 2 og 3 ja oarjjelsámegiella álggijda
Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit.
dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv
Åvdåsvásstádus gåtsedit sáme gielajt
Dánna le huoman sáhka ietjádis gå rievtesvuoda ma åhpaduslágas tjuovvu, ja ækton dán mærrádussaj le i. i. ” Rievtesvuohta dahká juohkkahasj máhttá gájbbedit oadtjot tjadádit guoskavasj sámegiela ållessjattukkursav iednegiellan, doajmme ållesjattukåhpadusá njuolgadusáj sissŋelin. ”
Kultuvrra & asstoájgge
Dát la aj diedon gå oahppe vuostak bágov dárogiellaj gæhttjá.
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi 10. jahkedáse máhtudakmihtojt.
Thomas ja Danica galggaba bajássjaddat goabbák bielen aktisasj ednamin.
Ulmme:
Bierri dåktårjavllamusáv åttjudit mij duodas dån le jæros.
Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon.
Giehtabádde, boallomærkka ja báhkogirjásj nåvkå / Sámásta mujna / Giella / Sámedigge - Sametinget
sámegiella ságastuvvá Vuonan, svierigin, suoman ja Ruossjan.
Dán guovtelåk jagen maŋŋela gå Sámedigge vuododuváj le dáhpáduvvam ållo mij le buorre sámeássjij hárráj.
Dákkir prográmmaj åvddånahttem le ævtton jus sámegiela galggi adnogiellan bierggit udnásj sebrudagán.
Prosjektakoordinahtur prosjektajuohkusa dagá ij lim guhkás bessam.
Riektá gujttit Dujna le riektá gujttit ja ássjev vat ådåsit giehtadalllat.
Sivvan dási lij Sámedikke vuojnno jut láhka ij dievde stáhta álmmukrievtesvuoda vælggogisvuodajt sámij gáktuj.
Giehpep le aj ávkástallat ressursaulmutjijt bájkálasj sebrudagán åhpadusán gå skåvllå le bájkálasj sebrudagán.
Gulájma sunnu jábmema birra låssis vájmoj.
irlánda giela dille le huoman vuorjjásámos, dajnas gå le vuorjját gå akta stáhtta sihtá dahkat ájteduvvam unneplåhkogielav gielav stáhta oajvvegiellan boahtteájggáj.
Sámegiela doajmmapládna dijmmá gárveduváj, ja dán plána barggo ållåsit joarkká, sierraláhkáj galggap vuorodit smáv sámegielajt bisodit ja åvddånahttet, javllá sámeminisstar.
Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Rádeájras Henrik Olsen dættot vijdábut gájkka illastibme sáme nissunijs ja næjtsojs seksuálalattjat ja vahágahttemláhkáj ij la dåhkkidahtte.
Ráddidus miehttseduobmoståvlåv nammat maŋŋel gå le Sámedikkijn rádádallam, ja danna le jådediddje ja duodden niellja stuoves ájrrasa ja guokta sadjásattja.
Ásadit moattelágásj æládusiellemijt ja barggosajijt nuorajda la ájnas jus galggá vuorbástuvvat dajna.
Maŋŋela gå sámegielalága háldadusguovllo le vijdeduvvam aj suohkanijda oarjjel- ja julevsáme guovlon, de moallánahka ” samegiella ” dádjaduvvá dagu nuortta-, oarjjel-, ja julevsámegiella.
Barggijn duostudagájn la sjávovälggogisvuohta.
Girkko galggá
Lågå ålles sjiehtadusáv dánna:
Moadda klassihkalasj teáhtera d. d.. Hamlet jårggåluvvá sámegiellaj, ja buvtaduvvi moadda ådå sámegiellaj.
Sámedigge barggo avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá åvdås sáme álmmugij mij sáme gielas ja kultuvras álggá.
Bájkálasj jáhkkoåhpadusplánan galggá tjoaggulvis guovlo
Sámediggerade le juollodam dårjav duodjeoassásijda Inka AS i Kárásjjågån ja...
Ienep diedojt vaddá sámediggeráde Magga, mobijlla 977 02 350.
Sebrudahttemprinsihpajda ij le dåssju dárbbo æjvvalimijn sámij ja dádtjaj gaskan, valla aj sisbielen sáme sebrudagán.
Samediggi (2004).
Ráddidus ájggu almodit ienep diedojt sámegiellaj ietjas næhttabielijn, ja lasedit sámegielak dokumentaj lågov.
 Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga
Man birra hálijdi oahppe ságastallamin giehttot ?
Mijá javllarijmmo 2013 lij vuosedibme 24 ambassadørajs.
Jus sihtá åhtsåt nuppev vuojnov de máhttá ietjas dåktåris gatjádit jali ietjá åvdåsstiddjes dan duostudagán gånnå l vuostasj medisijnak árvvalimev oadtjum gejna galggá aktavuodav válldet ietjas åtsålvisájn.
Digitála bájnno: R:220 G:36 B:31 C:8 M:98 Y:100 K:1
Duodden láhkarievddadimijda le avtajienalasj Sáme giellanammadus duola dagu árvustallam njuolgadusájt tjuovvomav ja åvdåsvásstádusáv juogadimev Sámedikke, stáhtalasj oajválattjaj ja duon dán suorgij gaskan almulasj háldadimen.
Duodden dasi la Sámedikkeráde aj vuorodam dårjav tiemá oahpponævojda duojen oarjjelsámegiellaj gitta joarkkaskåvllådássáj.
Danen la dábálasj guopparinfeksjåvnåv oadtju jur liejbe åvddåla jali jus la iesselissan.
Dáv tjadádin ådålágásj mánájgárdijt ma oadtjun namáv Te Kõhanga Reo. Te kõhanga Reo er maõri ja merkaj ”giellabiesse”.
Mánájt gehtjadi ájge tjadá ja berusti jus sijá ulmutjahttem muhttijn rievddá.
Vájku ittjiv máhte muohtá ja mága lunna årrot, de sunnuv álu guossidav.
Le danen gå gávnnuji goappátjagá mielkkerávsá ja buojddetsuottsa njittjijn, ja dahká vaj dåbdduji tjavŋaga.
Dát barggo viertti joarkeduvvat.
Dibddit sijájt iesjguhtik dagojt árvustallat ja gåhttjut tjielggit manen sijá mielas juoga le vuogas jali håjes.
Åvdåsvássterdiddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2010
Gå javllap Vuodna le parlamentáralasj de le dat dan diehti gå ráddidus bissu nav guhkev gå nasjonáltjoaggulvisá ieneplåhko sijájt lágedi.
merustallat jáhkedahttevuodav oarnnidum válljumijn ruopptotbiedjamijn ja dan dagá, ja oarnnigahtes válljumijn váni ruopptotbiedjama
Dievastjåhkanimladnja, girjjevuorkká, vájaldimhálla, tjåhkanimlanjájt vuojná, ja aj oasse ålgusjbieles dåbddu oassen interiøras.
• vaddet mánájda astov ja máhttelisvuodav gatjádallat, ájádallat ja gávnadit ietjasa tjielgadusájt tjuolmajda, ja oassálastátjit ságastallamijda dan birra majt li vásedam ja åtsådallam
Goappátja libá tjállemåhpav tjadádam, subtsas rádesebrulasj Mariann Wollmann Magga.
Varres iellemvuohke soajttá ådå symptåvmåjt hieredit ja iellemav buoredit.
Gáissi válggabijrra - 5 ájrrasa
Ulmme le oahppe galggi aktijvalattjat sámástit moattelágásj gielladilijn, gånnå li bágo ma tjielggiji dálkijt, dálkkemerkajt, muottagijt ja fierdav.
Galggá dahpadum konntuj biejaduvvat ja renta galggi lájggididdjáj vatteduvvat.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Åvdåsvásstádusáv máhttá ja bierri juohket oahppe, skåvlå ja æjgádij gaskan.
kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj
• Åvddånahttet buorre årnigijt jårggålittjat lágajt, láhkatjállusijt ja almulasj dokumentajt nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiellaj
Oajvvaduvvá Sámedigge stuoves ruhtadårjav vaddá Mama Sara Education Foundationij.
Gålldåsámegiella (” lullesáme ”)
Sáme álmmuk Divtasvuonan ja Nuortta-Sálton duodaj dárbaj varresvuohta- ja sosiáladievnastusájt ma vieledi sámegielav ja sámekultuvrav, ja suohkanijn la vælggogisvuohta hiebadittjat avtaárvvusasj dievnastusájt gå dakkir dárbo li, javllá rádeájras Henrik Olsen.
Buorep ålgoldisævtojt miehttseæládusájda
Girdde ja bargge li stasjoneridum Mazar-e Sharifan, ja viehkedi ISAF-operasjåvnåv ålles Afghanistanan - ij dåssju vuona soahteålmmåjt.
Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges.
Nammadus oajvvat sáme namájt stuorrastádasuohkanijda majn la sierra åvdåsvásstádus sámegielaj åvdås ja hasot mierrediddje oajválattjav almulasj sáme namájt mierredit.
Máhttá biseksuálak, heteroseksuálak jali homoseksuálak årrot.
Æjgáda ham buoremusát mánása dåbddi ja dat galggá aktisasjbargo vuodon. Æjgáda galggi bessat fáron mierredit mánáj árkkabiejvev mánájgárden.
Majt hæhttuv buoredit ?
Sijdda-karántiedna sihtá javllat galga binnedit iehtjádij aktijvuodav nav ålov gå máhttelis, valla i dárbaha ållu ierit iehtjádijs liehket.
2.2 Oahppamtjalmostahttem ja sierra oahppamulme
Njálmálasj guládallam
Gåktu galggá dáj unnagattjaj gevvat ?
Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá.
Ulmusjvuohke Gåvvida adjektijvaj Duola degu: mån lav ávon, sijvos, suhton jnv..
Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa
Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet.
25% värmmádakkursa 6-7 lávke
Jus la vuorrasabbo gå 50 jage de barggovuoge máhtti sieradit ja gånnå rijkan årru.
Kl. 10.00 - 13.00: Rahpam ja konferánssa Kl. 13.00 - 15.00: Biejvvebiebbmo Kl. 15.00 - 18.00: Konferánssa joarkká Kl. 18.00 - 18.30: Præssakonferánssa
Láhka javllá i. i. lága ja njuolgadustjállaga ma sierra berustimij baktu guosski ålles sáme álmmugij jali åsijda sáme álmmugis, galggi jårggåluvvat sámegiellaj.
Jåma dættot vájku maŋemus lågijjagijt le læhkám viehka buorre åvddånahttem de le ajtu galle hásstalusájs, ja ájnas le Sámedigge dahká ulmijt ja strategiajt sámegiela vijddásap åvddånime gáktuj.
Lihtto gieresvuodas, mij gájkka gierddá.
gæhttjaladdat iesjgeŋgalágásj giellarållan roallaståhkusij, drámáj, låhkamij, ságájdahttemij ja åvddånbuktemij baktu
Tjuoldedum oarjjelsáme sálma li maŋen sálmmagirjen ” salmer 1997 ”.
Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni.
Rapporta vuosedij duola dagu muhtem birásselga guhkijt manádin Arktisij ja akkumuleriduvvin juhtusijda ma álggoálmmugijs biebbmuj aneduvvi.
Gulahalan - nuorttasáme giellakurssa
Tjálálasj bargov máhtti oahppe sijdan barggat, ja åvddånbuktet bargov njálmálattjat åhpadiddjáj.
Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn.
Oarjjel- ja julevsáme li unneplågo sáme sebrudagán.
 Jus la máhttelis, ane sierra lanjáv ja basádimlanjáv. Basá álu bievdijt, ståvlåjt ja ietjá ålgoldisájt.
Åhpadiddje, skåvllåjådediddje, mánájgárdde- ja skåvllåæjgáda ja pedagogalasj bargge mánájgárdijn li dåjma guovdásj ulmmejuohkusa.
Galla oassálasste galggi, le gatjálvis gåktu åhpadus le gárvvidum ja jus le máhttelis åhpadit moaddásav åvtå bále buohtalakkoj.
Njálmálasj guládallam
Dåhkki tjállet dåbddomerkajt lisstaj táblon.
Ráddiskvartálav aktan bisodit le sihkarvuoda diehti vuogas.
Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan.
Sáme, meänkieli ja suoma gielaj háldadusguovllo galgga vijdeduvvat 13 suohkanijn; arvidsjaur, Berg, Härjedalen, Lycksele, Malå, sorsele, storuman, strömsund, Umeå, Vilhelmina, Åre, Älvdalen och Östersund suohkana båhti maŋen.
Oahppe iesj máksá oahppamgirjijt, oahppamnävojt ja duodjeábnnasijt.
Oahppe vierddiji aj låkkav tjállet majt li sij dahkam, majt li oahppam ja jus lidjin gássjelisvuoda ja jus lidjin, manen lij nav.
Boatsojäládus Svierigin
Sámigiella
Sámedigge sihtá aj merustallat jus planeridum dåjmajda hæhttu sierraloahpe.
Guovllo B la bájkke Ánjavuomin mij la linja allelin Kirkeselva njálmes Målselvaj, vijdábut Kirkeselva milta Sauskarselva njálmmáj Kirkeselvan ja dan maŋŋela njuolgga linnjan Kirkestinda baktu sajen 1677 Gaskasjoga njálmmáj Altevatnan.
Arktalasj birrasa váksjudibme
Dát le pládna- ja tsiekkaduslága milta.
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn
Dåbdåk gus avta guhti le dásseárvov sáme sebrudagájn åvdedam?
Oahppe gudi li badjel 15 jage bessi aj PP-dievnastusájn aktijvuodav válldet.
riektáv ednamij, tjáhtjáj, resurssajda ja árbbedábálasj viessomvuogijda.
Ot.prp. nr. 12 dættot jut diehtoriektá mij le juohkka ájnna pasienta individuála dárbojda hiebadum, mierkki sámegielagijda bierri dålkkå åttjuduvvat, jali jut pasienta bierriji sámegielak barggijs giehtadaláduvvat gå dassta le dárbbo váj pasiennta galggá oadtjot diedov mij le lága gájbbádusáj milta dåhkkidahtte.
ståhkat ja gæhttjaladdat gielajn, rijmaj, báhkoståhkusij, rytmaj, jienaj ja bágoj anedijn
Jus galga bessat jienastit, hæhttu aj liehket Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum.
mihttit ja buohtastahttet stuorrudagájt ma guosski guhkkudagájda ja areálajda, standardiserigahtes ja standárda mihttimavtadagáj, gåvådit gåktu ja båhtusij birra ságastallat
Låsemus ájgge le gidádálvve ja gidá gå váhtjamij biebbmodárbbo lassán moarmesåvddånime ja njamádime diehti.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
JulevusámegiellaLulesamiska
41 Árvustallamis åvddånboahtá vijdábut máhttá gatjálvisáv buktet jus sámelága njuolgadusá ållåsit dievddi gájbbádusájt eurohpá guovllo- ja unneplågogielaj lihton.
Härráv vuordáv, uhtjadav, sidáv suv bágojt gullat.
Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat.
Ådåstuhtedum aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Statskoga gaskan
Stuoráp bærrájgæhttjo barggijsuorges
Aktisasj märrádusá Svierik-vuona boatsojguohtomsiebrrerádáj ja Svierik-vuona bajemusgujddimsiebrrerádáj
Oahppe máhtti aj ietjas jiednafijlajt mp3-spællári dahkat.
Guovtegielakvuodan le gatjálvissan máhttet goappátjijt gielajt nav buoragit gå máhttelis.
galggá birástahttet sihke álldarav, geografijav, kultuvralasj aktijvuodav ja gielladilev.
Kulturæládusáj mávsánisáv åvdedit
Julevusámegiella / Lulesamiska
adnet moallánagájt jábij, biejvij, mánoj, jagij, dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra njálmálattjat duolloj dálloj jage tjadá jábij hárráj.
Æládus
Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs.
Ájnas sválldasa
Åhpadiddje hiebat ietjas åvddånbuktemav oahppe dássáj.
Gijtto Árranij ja Divtasvuona suohkanij ma konferánsav ásadi.
Árbbedábálasj sáme riekknim máhttá aj tebmán.
Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna
Gárde: Gárde galggi gávnnut koordináhtas 33 W 472797 7326613 Oksfjellhumpenin nuortamus buolldaj Oksskoltena vuosstij.
Aktisasjbarggoguojme vuojnni mannoæládusbuktaga ma li tjanádum vuodoæládusájda bukti máhttelisvuodajt ájn ienep árvvoháhkuhibmáj sáme guovlon.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Girjje l mánájgárdijda vaj bargge låhkåt ja SáMOS-vuossa gis mánájgárddemánájda.
Gievrroda mijá jáhkov duv jáhtojda värálda friddjavuoda ja boahtteájge birra duv lunna.
Viestarmera válggabijrra - 5 ájrrasa
Duostudagán vatteduvvá vuostak dálkkasa ma la sämmi tablähtta tjerdas ma aneduvvi árra abårtån.
Dán rádjáj la akta skåvllå Nuortta-Vuonan bálkáv vuojttám, Vuotnasiida (Sjøvegan) skåvllå jagen 2015.
Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization.
dij lihpit jálo ja dijá åtsådallama sjaddi viehkedit iehtjádijt sæmmi dilen, javllá sadjásasj presidænnta Laila Susanne Vars.
Julevu, Härnösanda ja Stockholma stiftajn barggojuohkusa gávnnuji girkko sámebargguj.
Galggá dagáduvvat/latjeduvvat buorep diehtojuohkemdåjma sámeåhpadusá rievtesvuodaj ja vælggogisvuodaj birra, ja sáme oahpponævoj birra aj.
Sierraláhkáj galggap birás- ja energivuogas tsiekkadusájt vuorodit boahtte jagijda, javllá ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.
Biedniklåhkotjallem ja oasesduodastahttem le aj árvustaládum vádnásin.
Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit.
Vidnudagá, institusjåvnå ja organisasjåvnå ma dårjav oadtju, galggi liehket tjáledum Vuona Avtadakregisstarin.
Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav.
Nuorttarijkaj lánda vuollájtjálli Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv mij dåhkkit álggoálmmugij riektáv iesjmierredibmáj.
- Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma.
haddevuoledimev oadtju allamáksomiere milta ienemus dálkkasijda, p-tablehtajda ja stomiddjaártihkkalijda
Dån galga máhttet:
Máhtto iesguhtik gielladilij birra... 15
Ja Danica oadtju gåvåjt massta goassak ij la vuojnnám: sasskamdievá Lillehammerin.
§ 2 bokstávan b vuoseduvvá jut lága milta le dahkamussan bærrájgæhttjat sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
ságastallat sáme dájddaslájaj sisano ja åvddånbuktemvuogij birra
Akta báhtjajs tjajmat, ja åhpadiddje jårges.
Nuortta Svierigin gávnnuji stuorra bájke ihkeven vuorjjás stuoves viesádij.
Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn oattjo guovlon barggat.
Divnajn le riektá sámegielav hållat dikken ja riektáásadusájn.
Fága ulmme
Gielladomena tjanádum ájggáj:
Ráddidus aj oajvvat 120 000 kråvnå juollodit sáme giellabálkkáj Gållegiella.
Barggo: Studænntan Girkkonjárga joarkkaskåvlån, maŋep jagev studiespesialisering.
Ráddidusá sáme perspektijvva suohkanådåstimen, stáhttatjálle Anne Karin Olli baktu
Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu.
Dáj guovlojn li moadda máná gejn li sámegiella sijddagiellan juogu dal avtagielak sámegielaga jali guovtegielak sáme-dáro / ietjá giella gå sámegiella.
2. Dahkat álkkes berajmuorav
Giehtadaládijn galggá siebrreráde gåhtset vaj lihtto ållidahttá konvensjåvnå ulmev 2. artihkkala milta. Siebrreráde máhttá åvddål gå lihtto dåhkkiduvvá dibddet iehtjádijt gå lihtudiddjijt vuojnojdisá moalgedit.
Sijddaskåvlåjn le, dan lahkavuodajn viesso sáme sebrudahkaj ja árbbedábálasj æládusájda, buorre máhttelisvuodav duohtan dahkat dákkár åhpadusáv.
E aktak sáme dájddár la gudik ietjasa dájdav goassak vuosedam gasskarijkalasj vuosádusán, ja vuorjját nav moattes avtat guovlos bivddiduvvi.
Gähttjalibme gehtjat jus la HPV tjärdda, humana papillomavirus, mij máhttelisvuodav vaddá skoahtotjåttåbårredávddaj.
Hávddádimnammadusá tjielggidusá galggá dálla guládallamij.
Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin.
Duodden álgadim mærrádusájda minerállalágan, de le dát tjanádum nielje oajvvedásijda minerálladåjmajn.
Gájkka dá li læhkám ájnas ássje unneplåhkogiela dásev bajedittjat ja dajnas ganugahttet giellamålssomav kymrilasj gielas ieŋils giellaj sijdajn.
Jus dárbaj oadtju oassebielle diededuvvat rijkalasj diededimfábmudagá baktu.
Åhpadus le navku ja galggá doajmme oahppaplánajt tjuovvot.
Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj.
§ 44 Grövelsjön Dalarna lenan
Nubben alternátijvvan lij hábbmit barggonjuolgadusájt Sámediggáj ájnegisj árvustallamijt juohkka minerállaprosjæktaj majt minerállaaktørra sihtá tjadádit.
Lenastivra viddno
Buojkulvisá dasi máhtti årrot gå l sieldes nuorra, li gassjelisvuoda alkoholajn jali drogaj, l illastuvvam jali ågen la muhtem tjavgga vahák jali ij la iemeláhkáj åvdeduvvam.
- Ihkap dárojduhttem mijá álmmugav tjuoldij, valla ållu visses lav aktan galggap ietjama gielajt bisodit.
Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá:
Riektá l aj rievddat akta goassa abårtå åvddåla.
Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit.
Giella – Gássjelisvuoda dádjadit, ságastit ja riekta bágojt gávnnat.
Dajt jagijt gå vårroetáhtan le dát fálaldahka læhkám, li gaskal 140:s ja 150:s adnám sámegielak blankehtajt.
Bulke (112) ja varresvuodadievnastusá (113) hiehteguovdátja adni sadjihij sámegielak bargev ietjasa organisásjåvnån.
Sáme mánájgárde galggi adnuj válldet dábálasj oahppam- ja barggovuogijt, mánáj premissaj milta mijá ájge.
Oahppe ja æjgáda e galga gåvvat, valla boahtet åvddånahttemságastallamij positijvalasj vuorddemusáj.
Tsuojggiduvvá dan prinsihpalasj ájádallamin sáme girkkoiellema mij guosská stáhttaj, viertti sieradit “stáhta-girkko- relasjåvnåv” ja “stáhta-sámeálmmuk-relasjåvnåv”.
Dát gártjet máhttelisvuodav plánadis tsieggimijda ma dáhpáduvvi sierralåbij baktu, ja ma bukti stuorra iehtjájduhttemijt sáme guovlojn ja danen aj ietjá adnemav miehtses.
-Gájka bessi oajvvadit sijájt gejt miejnniji dáv libjjáv oadtjot.
Jus duola dagu lávvodakbargov oattjo avta sajen, de le dábálattjan nav vaj oattjo aj giesev danna barggat.
Olsen javllá årnik vuododam åhtsåmusáj nanna almodittjat juojggusav ja sáme musihkav la ájnas sáme tjuojadiddjijda.
Uddni sijddanamma ienemusát boatsojsujton aneduvvá.
adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij ja oajvvadit ja árvustallat ådå termajt
Dálla besa miejnnit gåktu ietjat jubmeldievnastusáv jali girkkov sáme åsij sidá hábbmit.
dádjadit oajvvesisanov ja detáljajt duot dát njálmálasj tevstas dábálasj ássjijn ja ássjijn ietjas åhpadusprográmmas
Árbbedábálasj diehto
Ulmutja galggi máhttet diehtet goassa åhpadus álgeduvvá.
Sáme tjåhkanibme ANa væráltkonferánssa álggoálmmugij birra
Dásse
Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet.
Jus adná álmmuklågojt gálldon, vuojnná tállajt kymrilasj sáhkadiddje le vuostasj bále tjuohte jahkáj lassánimen.
Máhttá bajedit senga oajvvebielev gå láhtjá duodde oajvevuolij bålståra vuolen.
Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj.
Dåbddåt ulmusj dåhkki dav máhttá hárjjidallat.
● Rádádallamvuoge gulluji ássjijda ma máhtti sáme berustimijda njuolgga vájkkudit.
Oahppe aj galggi åvdutjis dåbddåt tállabágojt ja ræjddotállajt.
 Máhtá ålggon váttsatjit valla ij de ilá lahka ietjá ulmutjij.
Bårråmusá ja biebbmogárvedibme mánájgárden galggá mánájda biebbmoávov vaddet ja lassjes varresvuodadábijt.
Dánna le sadje moattelágásj gássjelisvuodajda dahkamusájda, sige man ållo ja man ruvva mahttá hiebaduvvat.
Jus dát barggo ij åvddåna de ájggu sihke vuona ja svieriga oajválattja vuollájtjállet ja jåhtuj biedjat dáv såbadimev man badjel juo li guorrasam, tjielggi rádeájras Jåma.
adnet bæjválasjgielav sáme árbbedábálasj æládusá konkrehtalasj diles
Æládus- ja kultuvrrakomitea:
Snåsningen avijssa ájggu 2009-giese rájes álgget prosjevtav avijssabielij oarjjelsámegiellaj ja ienep tjállusijt oarjjelsáme vidjurij birra.
b Namma: Melissa Annie Fofonoff Man vuoras: 17 Årromsadje: Girkkonjárgga Barggo: Oahppe Girkkonjárga joarkkaskåvlån Gåktu le miella uddni: Mån lav ávon, ja ávvudaláv javlajda
- Ájnas le ådå arenajt adnegoahtet anátjit ja vuojnnusin dagátjit sámegielav, ållagasj nuorajt åttjudittjat gielav ienebut aktijvalattjat anátjit.
Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin.
Vinjo sámijda merkaj dat ij la máhttelis viessot dievalasj ja buorre iellemav sijddaguovlojn.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji.
Jus ietjá EU-rijkas boahtá, EES-rijkas jali Svejtsas de galggá europa skihpaduodastuskårttå, EU-kårttå, vuosedittjat rievtesvuohta l hähkka sujttuj ieme patiänntamáksuj.
16 tjoahkkim
Hásstalus la, lassen riektáperspektijvvaj, tjadu ulmmelasj vájkkudimnævvo gárvedit buorep ekonomalasj ålgoldisævtojt vanntsaådåstuhttemij, bisodit vuosstájválldem bielev lokála varásbiergasbuktemij ja nannit ådåálggemav guollárvirggáj.
Dat sihtá javllat duodjára galggi duoje buvtadimes viessot.
Finnmárkokommisjåvnå raportta galggá álmoduvvat, ja Finnmárkoåbmudahka galggá juogu de dåhkkidit jali hilggot kommisjåvnå konklusjåvnåjt.
Jus dajt galggá bessat dahkat de hæhttu sån gut dav galggá dahkat nammaduvvat oahttsen formálalattjatm jali galggá gávnnut boahtteoajggefábmodus.
Máhtá åhtsåt ienep gå 450 000 bájkkenamá ja 23 000 sáme bájkkenamá Vuonan ja sæmmi båttå namáv kárttaj oadtjot.
Giellasemináran tjalmostahteduvvá Sámedikke gålmåjahkásasj rádjárasstididdje giellaaktisasjbarggoprosjevta álgadibme.
Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte.
Lullne: Dat sajes rijkarájá milta Graesiejaevriej (Grasvatnet).
kultuvrra- giellabiedjamdago
Ytreberg lij akta guovte dájddárijs gudi vuojtijga dahpadum gilppusav 12 bivddidum dájddarijs gå ájggun hiervvidit Sámedikketsiekkadusáv.
Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma
Dát gullu vuostatjin árbbedábálasj sáme guovloj gáktuj Finnmárko ålggolin.
Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen.
Mij diehtep, sáme viesajdiddje e nav vuojga iesjgeŋgalágásj oahttseårnigijt Vuonan ávkástalá, danen hæhttup gehtjadit man láhkáj gæhttjalimprosjækta nahká sáme pasientajda ja addnijda jåksåt, javllá sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen.
Ietján prográmman le fylkkamánnen valjes dåjma mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda oarjjel- ja julevsáme guovlon daj gaskan mánájgárddedåjma, giellaåhpadibme ja giellabiese.
Besajma dåbddåt dav ruvssogárggájn ja loavggágárggájn.
Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.
Skåvlå ma bálkáv oadtju dåjmalattjat rasisma vuosstáj barggi ja aj gájkka nuppástime guottoj ja dagoj vuosstáj.
sámegielakdåjma
Sámedigge l juollodam badjelasj 10 millijåvnå kråvnå doarjjan kulturmujttosuodjalimsuorgen.
Vierttip juohkka biejve suodjalit ietjama aktisasj árvojt.
Álge njidtjevárto birra ja hiejte giehtagávan.
oassebiellen jali guhti åvdås oassebielev.
 Åro sijdan jus dåbdå skibás la.
Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås
Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007.
Aili Keskitalo hålla guovvamáno 6. biejve / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Amen.
kárttit ietjas gållådimválljimijt ja fágalattjat ja ehtalattjat argumenterit ietjas gållådimválljimij åvdås ma båhti viehkken guoddelis adnuj
Ráddidus ij dasi guorrasa ja tjuottjot at dát ij gullu sámepolitihkkaj.
Divnajn le riektá ájnegis girkkodievnastusájda Vuona girkko tjoaggulvisájn háldadimguovlon.
Vijdábut galgalulujma ietjama máhtudagáv låggŋit váj ådå barggijt oadtjop. Virggájbiedjamdåjma ulmmejuohkusij vuoksjuj oajvvaduvvi.
sáme / dáro dålkkumdievnastus ij le moatteláhkáj almulattjat sadjihin.
• gæhttjat, analyserit, doarjjot, oassálasstet ja boanndodit ståhkamav mánáj premissaj baktu
Dávvervuorkájn li dárbo ietjas fágalasj vuodov nannit ietjá dávvervuorkáj gávnij repatrieriga (máhttsama) baktu, ådå gávnij ja immatriála kulturárbe tjoahkkima baktu, ja ietjasa fágalasj barggovegaj nannima baktu sihke DJÅ. (FOU) ja gaskostimen.
Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum – ja guoradaládum.
Vuona viesajdiddjijs li dálla juo ienep gå akta millijåvnå viesajdiddje vuorrasabbo gå 60 jage.
Máhttá goavge birra låhkåt jali iehtjádijs gätjástusájt oadtjot, buojkulvissan internehtan.
 Jus dujna ij la soahppo ja tjáhtje, de máhtá rájnnidahttemlåssjkusav adnet.
Majt dån máhtá dahkat váj duv æjgáda ávvusi ?
Skálmá li tjáhppada, ja árka li stuore degu sloamka.
1. Ulmme Barggovuogij ulmme le: ● oassálasstet praktihkalasj tjadádibmáj stáhta álmmukriektálasj vælggogisvuodas álggoálmmugij rádádallat.
Sámedikke giellaarvusmahttembálkáv oadtju ulmusj guhti ednagit la barggam sámegielav bisodime, nannimin ja åvdedime.
Ulmutja viehka moatte láhkáj demenssadiagnosav dåhkkidi.
Vierredago gáddema gáktuj mij la nåv alvos vaj vaddá unnemusát jagev fáŋgan de sujttobarggijn la riektá sjávovälggogisvuodav doadjet polijssabajedimev bajedittjat ja gatjálvisájt vásstedit goappátjagá polijssa-ja guoddaliddjefábmudagájs.
Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam.
Oahppen la valljes ja ávkálasj giella ja máhttá moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt adnet.
Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.
Dát njuolgadus máhttá aj aneduvvat åhttsijs sáme duogátjijn.
Åhpadusmihttomiere
CDB javllá stáhta galggi vieledit, bisodit ja åvdådnahttet álggoálmmugij árbbediedojt, ådåstahttet ja sihkarasstet (dåjmadit) mij guosská biologalasj valjesvuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj (artihkkal 8 j), ja vil ahte biologalasj valjesvuohta dábij milta mij le kultuvralasj dåjma gáktuj galggá suodjaluvvat ja hasoduvvat (artihkkal 10 C), ja jut diehtolånudibme mij guosská biologalasj valjesuoda bisodibmáj ja guoddelis adnuj galggá sisadnet álggoálmmugijt ja árbbediedojt (artihkkal 17.2).
Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska.
Danen nammaduvvá máhtudahka sámeálmmuga vuojŋŋalisvuoda, girkkoiellema ja árbbedábij birra ájnas árbbedáhpen majt gájka gudi le gástaduvvam
Oahppe máhtti
Ådå medisijnalasj merustallam
Raddidus ij vuojne dáv ávkálattjan, valla vuoset dasi jut Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta le bivddim lagáp aktisasjbargguj KsŠajn ja sámedikkijn sámepolitihka birra suohkanijn, gånnå aj suohkana ålgoldisævto sáme fálaldagájda máhttá liehket tiebmán.
Boahtteájge energija
Sámedigge låggŋij dárbov álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit, ja le stáhtajda javllam dárbbo le álggoálmmuknissunij sajev ja fámov nissunkommisjåvnån buoredit.
Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet.
Internehtavuodok giellasaje máhtti liehket ájnas guládallamsaje – saje majt máná ja nuora dåbddi ja gånnå li sijdan ja majt bæjválattjat adni, gånnå máhtti sámegiellaj guládallat, ja dajnas ietja vájmmelisát gielav adnet.
Valla oanegattjan agev suodnu, ja ij la vádálasj.
Jur dálla
Svieriga unneplågopolitijka
Karin Tuolja la viessomájgev julevsámegielajn barggam Svieriga bielen.
Juohkkahasj dárbaj suodjalimev, jasskavuodav, dåhkkidimev ja aktijvuodav.
Masjijnnajårggålime prográmma betaversjåvnnå le Tråmså universitehtan åvddånahtedum. Dán prográmma baktu besa lijmmit nuorttasámegiela tevstav ja de dárogiellaj jårggåluvvá.
Jådediddje duogen le hábbmit organisasjåvnnåkultuvrav mij le nuoges rabás vaj bargge nuppe nuppev diede di vaj sjaddá vuodon bagádallamij, aktisasjbargguj, ájádallamij ja ieme vuogij rievddamij.
åvdåsråhkålvis 1 Jubmel, dån guhti almev ja ednamav sjivnnjeda, gijttep duv divnna åvdås mij ednamin viessu.
Sámedikke ållestjåhkanimlanján, gulldalimlanján ja divna tjåhkanimlanjájn li digitála dålkkumvædtsaga.
álgadit, ságastallat ja låhpadit ságastallamav tjanádum oahpes dilijda
Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev.
Dálla barggá Sámedigge dáj ássjij:
Máhttet digitála ræjdojt adnet sihtá dánna javllat oahppe galggi adnet internehtav gå galggi åhtsåt ájggeguovddelis diedojt digitála kártajs ja adnet diedojt tjállemprográmman.
Iesjbierggim ja jasskavuohta
Oahttse la almulasj årnik ulmutjijda gudi dárbahi viehkev ietjasa berustimijt várajda váldátjit.
Oahppe tjálli fáktátevstav bájkkenamá birra.
Allaskåvlå ja universitehta
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Dánna tjalmostuvvá gåktu mánáj ja æjgádij oassálasstem boahtá åvddån pládnabargon ja gåktu mánájgárdde árvustallá ietjas pedagogihkalasj bargov.
Kulturmujttoslájajs máhtti nammaduvvat árrana – gånnå ienemusát li låvdasaje, tsiekkima, vuohtjemtjiega/bogastilla, gierggebuodo, slabá ja suoja, mielkketjiegá ednamij báledum, gierggevuoná, bivddoråkke, rábo, gábmásaje, darvvemillo (vuomijn), siejde ja værrodimsaje.
Sjaddus duv sidot, gåk almen, nåv aj ednamin.
Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås
– Paradoksa le gå kvalitiehttabuktaga bájkálasj sáme hábmediddjijs ja buvtadiddjijs Vuonan ælla sadjihin viesádijda e ga rámbuvdajda ålles rijkan.
Nammadus oajvvat duola dagu sierra dåhkkidimårnigav Sáme allaskåvllåj tjanádum plánajda diedalasj allaskåvllån sjaddat ja vijddábut álggoálmmukuniversitehttan.
Doarjja njuolgaduvvá biejadusás (2005:765) stáhtadårja birra rijkalasj unneplågojda.
Giella márjju l duodalasj ja javladuvvi ja dagáduvvi márjju dago majs la vájvve dádjadit sisanádusáv.
árvvaladdat ájggeguovddelis luonndofágalasj ássjijt praktihkalasj guoradallamij jali systematiseridum diedoj baktu duot dát gáldos
Sebradahttem le unneplågoálmmulasj prinsihppa Vuona girkko bargon sáme girkkoiellema gáktuj (4.5).
Sujna guhti sámegiellaj válldá aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánajn háldadimguovlon, le rievtesvuohta vásstádusáv oadtjot sámegiellaj. (§ 3-3).
Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes.
Dát juogos válljiduváj maŋemus ållestjåhkanimen.
skåvllåjagen 2007-2008 oadtjun 2354 åhpadusáv nuorttasáme-giellaj, dájs 984 oahppe vuostasjgiellaj.
-Suohkana ja fylkkasuohkana li ájnnasa gå galggá sámegielav åvddånahttet.
Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus.
Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj.
Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten.
Doajmma
Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá – mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån.
Stuorradigge fábmodij dan ga båttå Sámedikkev mierredittjat njuolgadusájt gåktu slávgáv adnet.
● Sámedigge máhttá aj ássjijt giehtadallat gånnå Sámedigge iesj ájggu rádádallat.
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Njálmálasj tjehpudáhka le oajvvedoajmma dán buojkulvisán.
Ietjas vásstádusán AN:aj duodastij stáhttaráde Lysbakken jut kultuvralasj ja gielalasj máhtudagá varresvuodadievnastusán le dárbulasj jus sáme nissuna galggi avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáv oadtjot.
Lága milta avtanik ij la riektá seksuálalattjat dåmadit ulmutjij gut ij sidá.
Juska duodjára li doajmmadårjav oadtjum, ij la ruhtajådedibme lassánam.
dålkkut, dahkat ja adnet sárggomijt ja barggotjuorggamijt tjuolmajda ma li kultur- ja virggeiellemis ja åvddånbuktet ja vuodustit tjoavddusijt
Ž Ij dárbaha gatjálvisájt vásstedit jus ájgo iesselissan sjaddat, makkir jáhkkudahka, jali makkir seksuálalasj vuohke dujna le.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
Ednamrievtesvuoda
Sámegielan le dát ávkálasj ståhka danen gå gatjálvisán ja vásstádusán le sæmmi værbba ja dáv máhtti oahppe hárjjidallat.
Ienemus álggoálmmuga viessu gássjelis dilen, ja moaddása niejdeduvvi ja doalvoduvvi.
Suodjalusá dahkamusá aj rievddi.
Danna lulujin da gávne majt ienemusát aná, sajenis: tjalmmeglása, telefåvnnå, radio, fjernkontrolla, kalender, avijsa.
Lågå ienebuv
Šoop Šoop galggá liehket ådå ariednán sáme hábmedibmáj ja æjvvalimsadjen hábmediddjijda, bivtasbuvtadiddjijda, dábálasj duodjárijda ja oasstijda.
Giella dárbaj vehik viehkev.
Aktijvuohta Muhtem lågenanjagága soajttá dåbddi nákkov juhkat danen gå «divna iehtjáda» dav dahki.
16. doajmma Rekrutterimvuodo ja sámegielak åhpadiddjij dárbo guoradallam
Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta.
Maria ja Josef lijga suv æjgáda.
Máná skåvllåj båhti duojna dájna dárbujn ja åtsådallamijn.
Dårja máhtti mierreduvvat ednamdáfo åvddånibmáj, birásbuoredim dagojda ja nannidum gáhpustimfábmuj boatsojäládusán, ednam- ja miehttsebargon, sjattadagán ja biebbmobuoredimen.
Ällosujto histåvrrå - Sametinget
Ladnja le ållu vinndegij dagi man tjadá máhtá luodov vuojnnet, vinndek badjen buktá galla dav sierra tjuovgav ladnjaj, ja vájkkut ilmev, vájku le biejvve idjaguovddela jali gåmo sjævnnjat guovsagisájn libudime badjen.
Galggap vásstedit.
Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat.
Dát sisadná ienebut máhttet luonndofágalasj moallánagájt adnet maj vuoset dádjadusáv, ietjas árvustallamijda ja oassálastátjit fágalasj ságastallamijda.
Goadeboanndi ålgusjbielen vuorddá, ja javllá galggi suv oadtjot buorastahttet guhti biebmojt máles ja guobajt gårut.
Sámedikkeráde Vibeke Larsen oassálasstá AN:a nissunkommisjåvnnåjNew Yorkan.
Diededime ájggemierre: moarmesmáno 15. biejve.
Oajvvadusá sáddiduvvi Vuona Sámediggáj:
Hiebalasj la jus lijká l muddo åtsådimev vaddet, jali jus la vajálduhttám åvdep sellaåtsådimkontrållåv.
Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes.
Duodastus skåvlås dån la oahppe skåvlån ja dujna le sámegielåhpadus
tjielggit muhtem oajvveåsijt kosmehtalasj buktagijn ja dahkat dakkir buktagav sierra gálvvotjielggidusájn
b Namma: Maja Søøfe Larsen Áldar: 18 år Årromsadje: Snåase Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Uddni lav ávon, dajna gå le vijmak javllamánno ja javla lahkani.
suomajn aktisasjbarggo le ienemusát læhkám tjanádum skåvlåjda sirman ja Uhtsjågån aktisasj åhpadusájn guokti vahkkuj.
Gut máhttá viehkedit hiebalgis bágojt ja moallánagájt gávnnat ?
Værálda álggoálmmukbiejvve ásaduváj 1994:n ja bårggemáno 9. biejve lij vuostasj tjåhkanibme AN:a værálda álggoálmmugij barggojuohkusin jagen 1982.
Dát sihta javllat gájkka almulasj orgána hásstaluvvi vuorodit sámegielak addnijt, aj vijdábut gå majt lága njuolgadusá gájbbedi ja háldadusguovlo rájáj beruskáhtá.
NSR åhtså tjállev gut sjaddá stuoves oassen NSR-familjas, ja máhttá iesjrádálattjat barggat, åvdåsvásstádusáv válldá ja viehket ietjas buorre aktisasjbarggomáhtukvuodajn.
Vijddábut vuolggá åvddånibme álkkes matematihkalasj gielav adnemis gitta dárkkelis fáhkaterminologijav, javllamvuogev ja buojkuldagájt anátjit.
Sierraláhkáj la oarjjel- ja julevsámegiela dille viehka duodalasj.
nuortta-Trøndelága fylkasuohkan le 2008 rájes sámegiela háldadusguovlo sissŋelin, ja ájggu jagen 2009 ásadit 3-jahkásasj åvddånahttemprosjevtav åvddånahtátjit ja nannitjit oarjjelsáme gielav ja kultuvrav. Prosjevtan le sierra dæddo aktanahttet sámegiela åhpadusáv.
Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan.
Dáv sij ånigattjat njálmálattjat åvddånbukti.
Valla dáv bargov ep máhte galluga dahkat.
Rijkalasj unneplågogielaj boahtteájgge Svierigin la
DSS oadtju 100 millijåvnå aktisasjdievnastusáj lijggegålojda ålles 2012:n.
máksemårnik sáme giellaåhpadussaj hiebaduvvá nav vaj almma ruhtagålo gåbtjåduvvi.
Jus dakkár lihtto ij gávnnu jali hiejteduvvá la Mesklumpen guohtomguovllo Østre Namdala ällosujttimdajvvaj mav oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Sámedikke 2005 jienastuslåhko jages lij 12 538 ulmutja.
Berajnammadusá
b Namma: Jon-Christer Mudenia Áldar: 18 år Årromsadje: Gárdat, Dænon Barggo: Studænnta Gåktu le miella uddni: Ávvudaláv gå buktá ållo muohttagav vaj máhtáv skuvterav luovvit ja mannat mæhttsáj.
Májestehtalasj Gånågis, Veterána, Soldáhta, Gieres gájka!
Sámedigge le vuona delegasjåvnå baktu oassálasstám rijkajgasskasasj bargguj biologalasj valjesvuoda konvensjåvnåjn ja le duola dagu åvdedam jut stáhta galggi nav guhkás gå le vejulasj ja vuogas – vieledit, bisodit ja jårkadit árbbediedov.
Nåvti dagáduvvá
Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas.
Madi viesátlåhko Vuonan gájkkásattjat la lassánime, dadi viesátlåhko sáme guovlon la bissánam, ja vuojnnet barggosajijs binnu.
Sáme institusjåvnå li mijá ájnnasamos arena åvddånbuvtátjit sáme dájdav ja kultuvrav.
gæhttjaladdat dålkkut ja jårggålit sámegiela ja ietjá gielaj gaskav ja ságastallat gåktu dádjadusá rievddi báhkoválljima ja kontevsta gáktuj
gålldå- ja gielda-sámegiellaj. Duodden gávn
Oahppe galggá máhttet
Barggosuorge
Vuojtádalli ressursagilppusin
adnet målsudahkes gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan*
Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt.
– Gåktu máhtti tjoaggulvisá ávkástallat sáme organisasjåvnåj ja / jali institusjåvnåj máhtudagáv ?
stuorradikke diedádusán merustaláduvvi sámepolitihkalasj hásstalusá ma gulluji giellaj ja kultuvrraj ja dá tjoavdeduvvi almulasj åvdåsvásstádusá ja saje nannimijn sáme addnij gáktuj guovdásj álkkádusdahkamusájn dagu varresvuoda, hukso ja åhpadusá gáktuj.
Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj.
• Guhkaájggásasj investerima ulmutjijn, máhttudagá industriddja tjerdajn ja kapitálan
Nei, ij la 30 jáhkásasj institusjåvnnå ij la muv mielas guddneværddogis - dat oadtju vuorddet desik da institusjåvnå dievddi 70 jage.
-Barggojuohkusa ulmme le læhkám válldet várajda sáme ællosujtov rádjáguovlojn, ja dan diehti le læhkám ájnas válldet divna oassálasstijt sæhkáj dan bargon, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Márjju hejman vaddi, jali iesj gähttjal jali aktan rádnaj.
 Máhtá ålgus mannet valla ij de ilá lahka ietjá ulmutjij.
Háldadusbáhkogirje baktu oadtju jårggåliddje elektråvnålasj viehkkenævov massta bágojt ja moallánagájt máhtti viedtjat ja åvdep jårggålimij buohtastahttet.
adnet luonndonammadusájt ja sáme bájkkenamájt
Vásstádus gatjálvissaj gåktu li sáme doajmmehieredimij vijor, le ij dåhkki dåssju avta dile birra sáhkadit.
unneplågoj birra ja Svieriga álmmukriektálasj
Sæmmi láhkáj doajmmi adjáj ietjá sámegielaj biele, subtsas Sáme Giellagáldo fáhkajådediddje Mika Saijets.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Vuodo nanos guovtegielak oahppammodællaj juo biejaduvvá mánnágárden.
Huoman la dábálasj suovastahtjá danen gå sihtá årrot buossjen jali fávrron årrot.
Jus lij dal divna bágojt dádjadit.
Mánájgárdijda ma mierredi sierra mærrádusájt iellemvuojno hárráj, galggá njuolgadusájn åvddånboahtet majt da merkahi.
Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes.
Valla gávnnu aj binná luovas, tjanádahkes PSA.
Allen: Njuolgga linnja Hierggejávre luspes Jierdajávrráj, dan maŋŋela tjátjádagáv Juoksajávrráj, vijdábut tjátjádagáv Gasskajávrijda, dåppelt tjátjádagáv Linájávrráj (33 W 552429 7503370) ja dan jávre oarjemus luoktaj Gårttjejávren.
adnet gielav duolla ja avtatbirges hiebadum ulmmáj ja dilláj
Vijddábut la Sámedikkeráde bieles ávkken smávep stádajt giellaguovlluj sebrudahttet, ja dajnas oajvvat kategorijja namma l stádasuohkana, ja ij ga stuorstádasuohkana, nav gåktu giellanammadus oajvvat.
Mån lev – Vuona sámediggepresidænntan ja Sáme parlamentáralasj ráde presidænntan – viehka mihá gå sámij rijkajgasskasasj åvdåstiddje le dán ájnas ja histåvrålasj posisjåvnnåj nammaduvvam, låhpat Egil Olli.
Máhttá aj vil sierra ulmutjij jienastit – nabbu ruossit kandidáhtav mav ienemusát sidá válljidum.
– Dádjadav mån dát dåbddu boasstot, ja danen de rievddadip dav, javllá stáhtaráde.
AN:a ållestjåhkanime presidænnta, Ambasadørra Nassir Abdulaziz Al-Nassar (Qa...
Árran le aj jårbbis.
ÁSSJEDIEHTTE ÁRVUSTALLAM
Dát sihta javllat binnemus máhttelis ábnas målsoduvvá, ja da ma målsoduvvi, målsoduvvi sæmmilágásj abnnasij.
lága anodimen ja rádedimen guosske kommuvnaj
Gåktu jáhkká oahppe sån iesj válldá åvdåsvásstádusáv ietjas oahppamis ?
Sámedigge danen dárbaj at soames iehtjádav gut buktá bærráj gæhttjat sáme vuojnov duon dán aktijvuodan.
Vaddet sellaåtsådimev
Rádádallamsjiehtadus
Hásstalusá le árvustaládum sámekonvensjåvnå bargo aktijvuodan.
01. njoktje 2012
Bierguna odontologiviesso máksá 852,9 mill. kråvnå, ja ålliduvvá 2012 tjavtja.
Dasi gullu aj hiebadit åvddånbuktemijt, moallánagájt ja buojkulvisájt ulmmáj ja vuosstájválldijda.
42. doajmmaSáme tjoaggulvis oarjjelsáme giellaguovlon
Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet.
Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda.
Dát sihtá javllat dánna le giellalådnoma unneplågo gielajs stáhtaj ieneplågo gielajda fámiljajn ja bájkálasjsebrudagájn ma dábálattjat le unneplågo gielav adnám.
Hásstalusá
Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit.
Dát fálaldahka le lassánam dájt maŋemus jagijt.
Gájkka vihtta rijkalasj unneplågo gåbtjåduvvi
Balvatneta luovtas Skiedjevákke guoran ja tjátjádagá milta Skiedjevákke rastá dasik vágge Arggalajvákkijn gávnat.
Gå lijma lågenangålmå ja lågenanniellja jage, de mánájsuodjalus munnuv gárvvásinsijddaj.
Prosjevta ma åvdedi máhtov sáme giela ja kultuvra birra sáme varresvuodasuorgen
– Vuorrasijt, skihppijt ja aktuviessojt guossidit ?
Varresvuodainstitusjåvnå, mánájsuodaliminstitusjåvnå ja sosiálainstitusjåvnå ma li sámegiela háldadusguovlo ålggolin, valla ma duostu pasientajt ietjá suohkanijs háldadusguovlo sissŋelin, le aj vælggogisá bs. sámelága 3-1 §.
Dan diehti le dát stuorra ja gássjelis ássje sáme sebrudahkaj.
• ietjastallam: ietjas ja ietjas vuojnojt buorre láhkáj buktet, duosstat juogosdættov vuosteldit, álgadit ja oassálasstet ståhkusijda ja ságastallamijda ma juo li jådon, oassálasstet váni gatjádallamis ja iehtjádijt gåhttjot fárruj
Dagástallam.
Jubmel ij ietjas dibde mierreduvvat muhtem bájkijda.
Gåhttju boatsujæládusáj ságastallamijda / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget
Nammadus oajvvat joarkket vælggogisvuodav sámegiellaj tjálalattjat diededit.
ma vieledibá vuostasj kodisillav rádjátráktahtajda gålgådismáno 7. ja 18. b. 1751, mij duodas sámij riektáv älojisá nuppe rijkkaj jåhtet ja danna rievtesvuodajt ávkkit dålusj árbbedábij milta,
tjielggit vidjurijt njálmálasj ja tjálalasj giela gaskan
Valla ietjá oassálaste vuojnni sæmmi dárbov.
Härrá, Jubmel Áhttje almen Härrá, Jubmela Bárnne, värálda Lånestiddje, Härrá, Jubmel, dån ájlis Vuojŋŋanis,
39 ájrrasa válljiduvvi gietjat válggaguovlos juohkka nælját jage.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
● Ássje dábálasj vuogijn ma jáhkedahtte sjaddi vájkkudit ålles sebrudagáv e álgos rádádallamvælggogisvuohtaj gullu.
E gávnu buorre lågo galles sáhkadi, låhki jali dádjadi dajt gålmåjt almulasj sámegielajt Vuonan uddni.
Jus la allergiddja muhtem antibiotikatjärddaj, de l ájnas dav giehttot åvddål åtsådime.
5. dáse maŋŋela
Jus nuppástuvá, de buorre ájádallat:
Lågå ienebuv
Barggosuorgge 3: Giellaaddne
Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta.
17 giellan. Lullesámegiella / gålldå sámegiella, bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella le vuojnedum dagu gáhtum Vuonan.
Hiebadum åhpadus
Subttsasa hávij birra ma li dæhppum ulmutjij rubmahij ja miellaj, ja ma máhtti liehket siegen tjielggimin manen dálásj ájgge åtsådaláduvvá nav gåktu åtsådaláduvvá.
sierralágásj sáme subttsasav tjállet
Älvkarleby, Österåker ja Östhammar.
Jus la lahkusin ulmutjij gudi suovasti, buojkulvissan la sämmi lanján, de vuojŋa sisi gásajt ma gávnnuji suovan.
váksjot ja subtsastit guovsagisá ja ietjá fenomenaj birra almen ja subtsastit jahtojt ja båvajt tjanádum nástijda ja guovsagissaj sámij gaskan ja ietjá dábij buohtastahttet
Lågå ienebuv
8.-10 jahkedásijn: 249 tijma (256 tijma oahppijda gudi 10. jahkedásev ålliji jagen 2013/2014)
váll jim julevsámegiell á j
Edna dáhpádus ja gåvåstagá tjadnasi dán bæjvváj.
- Mij ep åvvånisgalga dåhkkidit dierredimev lahka fámiljan ja danen sihtá sámediggeráde gávnnat ma li sivá gå ulmutja dierredi lahka fámiljav.
Romádna Saltbingen almoduváj Aschehoug forlagan jagen 1981, ja moaddi almoduváj.
Ássjedåbdde tjielgadime majt kommisjåvnnå le iehtjádijt gåhttjum dahkat juohkka akta tjielggijiddje / dutkamásadus iesj sisano åvdås vásstet.
Juogos máhttá tjadádit dav dárkestimev Sámedikke háldadusáv mij sijá mielas la dárbulasj.
Ássje vuoset makkár stuorra gássjelisvuoda li ráddidusan iesj tjadádittjat álmmukriektá vælggogisvuodajt almma ássjijn, javllá Muotka.
Gå jugá de soajttá rájájt rassti ja dagá juojddáv majt ietján illim dahkat.
Kultuvrra, sebrudahka ja girjálasjvuohta
Håjesvuohta
Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski.
Vijddábut de hæhttu luojvolattjat dáv vádáv gierddam.
Jus dåbddåp bahá mijáv ájttá de le miján viehkke mij mijáv suoddji.
Visjåvnnå le dahkat Nuortta-Vuonav gasskarijkalattjat dåbddusin biebbmoguovllon dahkat, ja mån doajvov máhttep oajvveprosjevtajn dán jage joarkket.
Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav.
Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit.
Sámegiela tjielggidus boahtá danen gå Sámediggediedádusáv li gárvedime sámegiela gáktuj mij ållestjåhkanibmáj biejaduvvá ragátmanon.
Vuoseda divna ássjijt
o Ájggop tjuovvolit bargov VAT 2010:10 Hiebadibme dálkádahkaj mij rievddá. o Oassálastijma 5. Oassetjielggadime tjielggadimjuohkusij: Hiebadibme ja binnediddje dåjma Norwegian Arctic Climate Impact Assesment (NorACIA) mij syntesarapportav dagáj: Dálkádakrievddama Vuona arktalasj guovlon.
Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda Vuona ja Svieriga ælloguohtomkonvensjåvnnåj javllamáno álgon.
jáhttembágo 2 h / v: Jubmel (gietjedis gieresvuodanis) ähttsá, lånesta ja luojttá midjij ándagis.
Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen.
Valla soabmása sijás li dálla subtsastahttjám sáme duogátja birra, nav gåktu Agnethe.
Dat mij le mierredime sámegielak galbba galggá, le jus bájkkenamma aneduvvá ulmutjijs dan bájken.
Lågev budá
Rámátlågos
Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá.
11 Departemænnta sihtá álgadit vuogádusáv åhpadiddjij joarkkaåhpadusá hárráj mij bissu.
Máhttet rieknit sihtá javllat oahppe adni kárttakoordinatajt gå sij åhtsi bájkkenamájt kártajn.
nannidittjat Europaráde unneplågokonvensjåvnåj buorep tjuovvomav ja tjadádum biedjamdagoj dåbelitjuovvomav
Sámedigge dálla barggá dáj vuoksjuj:
- Sávav miján sjaddá vuogas ja ávkálasj dagástallam ållestjåhkanimen, ja sávav gájkajt buorisboahtem dav gulldalit, låhpat rádeájras Ellinor Marita Jåma.
ájlis aktisasj girkkuj, ájllisij sebrudahkaj, suttoj ándagisluojttemij, jábbmegij tjuodtjelibmáj ja ihkeva iellemij.
Soahpomoabllom binnu aj jus máná e ståga lahkalakkoj gejna l snuohpa.
Árvustallam bargadahttijn ja gielladomena li oase gárvvidusán.
Áhtje, iedne, oarbbena, ádjá ja áhko vierttijin låssis mielajn rábo guoran tjuodtjot.
Skurpon li majt dárbaha, i.s. tjálek válljimsiedil mav iesj máhtá dievddet.
Iesjgåddemijt hieredit árvvalattaduvvá AN:a iemeálmmugij ássjij stuoves forumin / Rijkajgasskasasj álggoálmmukaktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget
Dåktår gulldalahtjá tjuvdijn prostatav bahtatjoalen.
Dát ássje mijáv hásstal, dajnas gå prinsihpalasj gatjálvisáv buktá, jus Vuonarijka lága sámij almasjrievtesvuodajt vieledi.
MáNá sáMe MáNájgárdijN 2002-2008
Gå biejvve ávvudaláduvvá vijddásappot lándan de sáme kultuvrra almulasjvuodan vuojnnusij låggŋiduvvá, javllá ådå sámeminisstar Rigmor Aasrud.
Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin.
Sámij sierralágásj aktisasj adno ij le ga dåhkkiduvvam dákkár adnon mij sámijda rievtesvuodajt vaddá.
ruhtsijt tjuolldet ja dágástallat manen le ájnas ruhtsijt tjuolldet
gulldalit, dádjadit ja rijbadit álkkes ságastallamij
Moadda vahko abårtå maŋŋela ådåsis gynekologa jali gáhppeliddje lunna manát dagátjit ådå iesselisvuohtaåtsådimev ja giehtutjit gåktu viessu.
Guoskadij hålanis suodjalusá dåjmav 2. væráltdoaro ájge, ja rijkajgasskasasj operasjåvnåjt dálásj ájge.
Majestiehtta Gånågis Harald V oassálasstá sáme giellavahko ávvudallamijda Kárášjågån gålgådismáno 24. Biejve
Gájkka bessi májnodit gut viertti oadtjot giellaarvusmahttembálkkáv.
Tiebmá: berraha
Sámediggeviesso / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Jus materiálla mav dån sidá ij la girjjevuorkán, máhttep dunji dav ietjá fáhkagirjjevuorkás rávvit (mælggatluojkkam).
2 sidor)
Muohtatjalme-tjielggidus
Stuorra dáhpádus lij.
Ij le ulmmen oadtjot ålles guoradallamav galla ulmutja li dájn juohkusijn, valla guoradallam galggá sulástahttet vijddudagáv, ja aj åhpadusdárbojt árvustallat.
Stiftaj barggogåhttjusijda gulluji tjoaggulvisájt doarjodit ja daj bargov åvdedit.
Dála boahtá báhkogirjásj:
Danen la ájnas gájka viehkedi hieredit dávddanjoammomav sebrudagán.
Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*&
Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage.
Suvddemgirdde báhtsá guhkebut Afghanistanan - regjeringen.no
Valla gå mánájgárddemánájs iesj gatját gåktu sijáj manná, de muhtema sijájs vásstedi e soaptso, jali vásedi návrodimev jali vájvedimev mánájgárden.
Bente Haarstad la oadtjum 74.000 kråvnå vuosádussaj gåvvådokumentarav oarjjelsáme boatsojsujtos.
statistihkka le ienemusát geográfalasj lahkanibme, dættujn sáme årromguovlojda sálatduoddara nuorttalin.
Dát galggá mierredum ájgen dáhpáduvvat.
resurssamateriálajs le hiebaduvvam ja le sadjihin, danen galggi ådå ájádusá, tjuorggasa, skåve j.n.v. liehket sadjihin resurssabáŋkajn nav vaj tjoaggulvis máhttá dajt adnuj válldet ja bájkálasj anojda dajt hiebadit.
Ájggomussan le jahkásasj dillerápportajt buktet.
Avtan næjtson lij unnemus gállo, valla åhpadiddje suv jasskat ja javllá ælla divna tjiehpe gejn li ållo vuojŋŋama.
Skåvllåbargon ávkástallá fága guovdásj ájádusá, háme, struktuvra ja aktijvuoda åhpadijn.
Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav.
Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 – 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon.
Barggojuogos oajvvat tjieldijn le máhttelis ásadit aktanbarggosåbadusájt ma máhtti tjoavddet árggabiejve hásstalusájt ællosujton rájáj rastá, buojkulvissan areállaanov.
álggembágo 3 Dálla le Jubmela ájgge.
Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat
Jus ienep gå akta oahppe oassálasstá guhkásåhpadimen, máhtti sij gulldalit nubbe nuppev ja dágástallat nubbe nuppijn duodden åhpadiddjijn.
Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin.
åvddånbuktet dáhtájt tábellajn ja diagrámmajn ma li dagádum digitála vædtsagij ja daj dagá, låhkåt ja dålkkut åvddånbuktemijt ja árvustallat makta li ávkálattja
Girjásj la dagádum Alek Ruossas aktan alkojiermmeorganisasjåvnåjn AVOGTIL ja dan vuodon la www.kjipeforeldre.no.
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
Boahtteájggefábmodus la luojvoj årnik mij máhttá oahttse sajen.
Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan.
Álkkep sjaddá oahppijda dádjadit majt åhpadiddje le árvustallam ja gåktu ja manen sij li oadtjum sierra båhtusav.
Vuona Sámij Rijkasiebrre (NSR)
Guddnebálkká máhttá juogeduvvat guoktásij.
Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke.
Diedádusán oajvvaduvvá duola dagu sáme giellaháldadimguovlov hiejtedit ja sámelága giellanjuolgadusá galggi juohkka sábmáj guosskat ålles Vuonan.
Væráldin gávnnuji moadda tuvsán giela, gatjálvis gåktu gielajt defineri, madin dåssju guokta tjuode stáhta li.
c.) Dahkit báhkospelav åvddål gå oajvvedoajmma álggá.
Stáhtabudsjehtan li Ráddidushuodnahijn tjuovvovasj sihkarasstemdåjma oajvvaduvvam:
Tjoahkkájgessusa sadjáj le máhttelis tjállet tjåvdabágojt.
Ráden le åvdåsvásstádus sáme girkkolasj aktisasjbargos rijkarájáj badjel ja Vuona girkko bargos mij guosská álggoálmmuk ássjijda aktan Girkkojgasskasasj rádij.
Sámediggeráde juollot 228 tuvsán kråvnå doarjjan prosjæktaj mannoiellemav julevsáme guovlon.
Sámedikkepresidænnta sihtá rudálasj åvddånahttem Nuortta-Vuonan adjáj galggá sáme álmmugij ávkken sjaddat, ållagasj árbbedábálasj sáme årromguovlojn.
ulmutjijt aktij tjadná. Danen ep goassak galggá vajálduhttet mij, aktan lagámusájimme, dahkap viesso tjoaggulvisáv.
Prosjevta guovdásj gatjálvisá le guossa ja gånnå sihtap sámegielav adnet.
Jus buoragit aktan hiehpap de besa nuorajnammadusáv viehkedit ájnas bargoj. Duodden sjatta oassen NSRa dåjmadagás ja dán tjadá besa aj barggat geldulasj bargoj majt dåjmadakjådediddje vaddá.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Suodjalus
• dåbddåt ja dåmadit nasjonála lájddistagájt varresvuoda åvdediddje ja duostudiddje dåjmajt ma mánájda guosski
Ráddidus galggá guovlolasj ja bájkálasj prosessajt ásadit gånnå suohkana galggi dagástallat makkir suohkanij sæhkáj sihti.
Åhpadus galggá gájkajda hiebaduvvat.
• sebrulasjvuohta tjielden
Juohkusa jådediddje le åvdep rádeájras Ellinor Marita Jåma Åarjel-Saemiej Gïelhes.
sáme mánájn gudi li vásedam råhtjåtjimijt le rievtesvuoda ja gájbbádusá avtaárvvusasj viehkkefálaldagájda sæmmi gå ietjá mánájn.
Manen dån Jesusij jáhká ?
árvustallat sámegielaj dilev sebrudagán ja buohtastahttet ietjá álggoálmmugij gielladilijn
ruoptus válldet duodastusáv dåktåris jali skihpasujttáris gut la ietjas bargov nievret sujttim
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn.
Sáme bájkkenamá, kulturmujto ja aj kulturárvvogávne duodasti sáme årromav, luonndoávkástallamav ja åvdep histåvråv.
- Læstadiánálasj árbbedáben le Luthera unna katekismatjin guovdásj sadje jáhkkoåhpadusán.
Dát máhttá rahpat ådå oasástallamijda ja ådå buktagijda, javllá Balto.
Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá.
 Aktan giellaguovdátjij gehtjadit sijá rållav sámegiela åvddånahttemin
Ållessjattuk ståhkusij sæbrrá mánáj sidodi milta.
Sæmmi båttå sjaddá guovdátjin barggat nav vaj sáme vuojno båhti juohkka alep åhpadussaj Vuonan.
Sáme árbbedábálasj máhtudahka l ájnas roallan vuodoæládusájn, ja Aktisasjbarggoguojme sihti barggat dáv máhtudakvuodov nannitjit oassen háldadibmes ja tjårggitjit máhtudakvaddemav boahtte buolvajda.
Uddni máhttep dásseárvov gåvvidit Sámedikke sjiervvejuogadime baktu.
Eksábma sisadná dåssju fágav lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj (84 tijma).
• Vuodna hæhttu sihkarasstet jut álmmukregistar ja ietjá almulasj registara ja institusjåvnå máhtti sáme bokstávaj tjállet
Ållessjattuga gaskosti aktisasj, tjielgas ja dádjadahtte njuolgadusájt ja rájájt mánájda, ja gájka bargge dajt åskåldisát árkkabiejven tjuovvu.
Jugálvis la vuollo.
Lulle/ gålldåsámegielan le nannusap giellabirás suoma bielen rájá.
Sámedikke ållestjåhkanibme galggá giehtadallat oajvvadusájt rievddadimijda V...
Guoradallama sáme gielaj birra Rápportan guovtagielakvuoda birra suohkanijn sámegiela háldadusguovlon suohkan- ja guovllodepartementas jagen 2002, åvddånbåhtin stuorra sieradusá háldadusguovlo sissŋelin i.i. mij gullu galles suohkana barggijs sámástin: Kárášjågån ja Guovdagæjnon lidjin 80 %, Dænon 48 %, Unjárgan 40 %, Gáivuonan 26 % ja Porsáŋgon 21 %.
Eros le gieresvuohta ålmmå ja nissuna gaskan.
Iehtjádij siegen juojddáv nahkat le mávsulasj oasse árkka biejves.
Pedagoga li jådediddjáj ájnas doarjodiddje, ja sån galggá iehtjádijs viehkev oadtjot dárbo milta.
– Æládusá vuojno ja oajvvadusá li ájnnasa jus galggap guorrasit båhtusa badjel massta lip avtamielalattja sáme bieles, javllá rádeájras Ellinor Marita Jåma.
 Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn.
Dan diehti doajvvop mij stipænnda galggá arvusmahttet ienebujt válljitjit sámegielav joarkkaskåvlån, javlla Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Dán jage tjalmostahttep goappátjaga Sámedikke 25-jage ávvudimev ja vuodolága 200-jage ávvudimev.
Valástallamsuorgen Muoffen. Uddni lav ållu buorre mielan.
Dáv galga dahkat dávddanjoammomav hieredittjat:
Ráddidus sihtá adnegoahtet bokstávtjoahkkev iso/iEC 10646 representeridum UTF-8:ajn almulasj næhttasajijn ja almulasj registerijn, valla hæhttu árvustallat gåktu dát galgga dagáduvvat ja makkár målssomårniga galggi doajmmat.
– Javlaj, bässátjij ja ájlistagáj basodibmáj ?
“Familljaráde la buorre danen gå dåppe gulldali majt mån sidáv”
Jus dujna li gássjelisvuoda diedojt dádjadit, de ávttjip viehkev åhtsåt náginis gev dåbdå.
Valla loabedav galggap giehtadallat dilev gå le dárbbo.
ABM-utvikling (uddni Norsk kulturråd) fágalasj tjuovvolibme hedjunij maŋŋel gå Sámedigge háldadusáv oattjoj – gåjt dal dáttja museaj gáktuj.
Oasseulme:
Sån bådij virges Kriposa oajvven, gånnå lij læhkám javllamános jagen 2009.
Muhtem åsijt ma danna dagástaláduvvi oarjjelsámegiela dile vuoksjuj, máhttá vuona bielen aj ávkkit.
Rádjam le muv sárnnedittjat fáŋgajda friddjavuodav, tjalmedimijda
Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis.
Åvdåsvásstediddje: Nuortta-Trøndelága fylkasuohkan Ájgge: 2009-2012
Sáme máná ja nuora bessi hásstaliddje tiemáj birra ietjasa giellaj oahppat
Merraareálaj ávkkim ja háldadibme - Einar Eythurson ja Camilla Brattland
b.)
Sámedigge le dálátjij låhkåm 130 skiejá, 70 goade, 24 fievse, 8 ednamtjællára ja 3 gámá.
Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn.
Åvdåsvásstádus: Fylkaålmmå Nordlándan Ájgge: 2008-2011
Diededibme
Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi.
-Sámegiella le alvos dætto vuolen, ja danen le ájnas jut Sámedikke giellarudá buoremus láhkáj aneduvvi.
Váhtjama njoallomájgge le moarmesmánon, hieredis le áldoj vedjuj valla guhket miesij vuostasj guohtomájgev.
Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan.
jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå
Allaskåvlån la stuorra ja vijdes aktijsasjbarggo násjolalalattjat ja internasjonalalattjat.
Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs.
Amen.
Almodibmáj sæbrri sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo, stáhtatjálle Anne Karin Olli ja Kárášjågå Sáme Joarkkaskåvlå oahppe.
Bájkkenamá sámegiellaj Røyrvik: http://wapedia.mobi/no/Samiske_geografiske_navn_i_R%C3%B8yrvik
Máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná báhkan buollá tjielggasit nievret vädjá, buojkulvissan bávtjas la rubmahin, smággi, bårrå ja juhká nievrebut, oadá nievret jali sujna l vájvve iehkedis oaddát.
Sivvan lij guovllo lij “gålgge sámij” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriektáv åmastit.
13.
Diedáv moattes vásedi e oattjo ietjasa rievtesvuodav sámástittjat almulasj háldadusájn ja varresvuodadievnastusájn – danen gå aktak ij máhte sidjij dievnastusáv sámegiellaj vaddet.
Aktijvuohtadiedo
Giellabiesse julevsámegielan
tjielggit lineára stuorroma buojkuldagáv, vuosedit dákkár stuorromav ja adnet dav praktihkalasj aktijvuodan, aj digitálalattjat
Åhtsåmájggemierre åhpadussaj mij gidágávdan álggá l snjuktjamáno 1. biejve.
Soajttá liehket gássjel jáhkket Jesus le ednama nanna viessum.
Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga sjiehtadussaj konsulterimij baktu suodjalimpládna bargo njuolgadusájda sáme guovlojn jagen 2007.
Jur dálla
Barggo- ja álkkádusetáhtta ájggu jårggålit ietjasa oajvvebrosjyrajt.
• láhtjet dilev nav vaj lasse- ja joarkkaåhpadus sámegielan åhpadiddjijda mánájgárdijn ja skåvlåjn
Iednen ja áhtjen libá tjåhkkåham boassjo lahka, valla makkir bielen målssu guovlos guovlluj.
Auditijvalasj oajppe lijkkuji
Ájnas le aj oahppe jage tjadá dahki sámegielak ” buvtagijt ” moatten fágajn, fágajgasskasattjat ja digitálalattjat aj.
Dat la moallánahkan mijá gájk buoremus ideálajs – nåv gåktu mij agev mierredip dajt. Ja dat rievddá maŋenagi gå sebrudahka rievddat ideálajt ja árvojt.
Mij lip divna gålmås dævddám 30 jage.
Bájkkenammakonsulenta sáme bájkkenamájda Bájkkenammalága 11.§ vaddá sámediggáj fábmogisvuodav nammadit sáme bájkkenamma konsulentajt.
Åhpadiddje tjielggi oahppijda ma li bargo ulme, ja subtsas sidjij majna sij galggi barggat.
Bierggobuvtadibme
Oahttse mávsov oadtju bargo åvdås mierredum láhkáj.
Rievtugis oassásijda ?
Válljiji ierit sámegielav
Oassálasstet ájn buorep aktisasjbargguj sáme dájddárij ja sáme kulturinstitusjåvnåj gaskan
Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen.
4. dásse le låhpalasj dásse sáme 3 aj.
27 báhko
Á. Makkir kvalitehta bájnniji barggij aktisasjbargov?
Oanedime REDD ja REDD + dálla aneduvvi referánssan dáj trohpalasj harvvevuovdij suodjalime bargguj.
Diedo máná / oahppe birra bisoduvvá sierra journálan / máhpan Dáhtágæhttjo njuolgadusáj milta.
– Sámedikkeráden li vuorddemusá åvddånimev tjuovutjit mav mærkkagálvvovuorodibme buktá, javllá Eira.
Dakkár konsultasjåvnå vaddi gasskasasj máhtov ja dádjadusáv mij le ájnas jus ulmutja galggi vuohkasit aktan viessot dán rijkan.
Gielladomena
Sæmmi båttå de le åhtsåmrievtesvuoda kvantitatijvalattjat vijddádum gå dálla aj guosská ednamæjgádij minerálaj gáktuj.
Sij galggi oahppat virggenamájt ja máhttet ságastit moattelágásj virgij ærádisá birra.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme dájdda- ja kulturdåjmadibmáj le moattebelak sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema ma tjalmostahteduvvi sebrudagán.
Dån hábmedi miellagiddis gatjálvisájt bargoj birra.
Gå diehtep man ájnas ráddnavuohta le, de ep máhte dåssju dåhkkidit muhtema vásedi siján ælla rádna jali dåbddi aktuvuodav.
Ståhkam le vuodulasj iellem- ja oahppamvuohke.
Diedo máná / oahppe birra e galga bigoduvvat, ja e vatteduvá iehtjádijda jus æjgáda e dav dåhkkida.
22. doajmma Sierra dåjma giellaåvddånimev nannitjit oarjjelsáme ja julevsáme guovlojn
Sáme Allaskåvllå la ájnna sáme máhtudakinstitusjåvnnå mij åvdet åhpadusáv ja dutkamav.
Jus mánán la bielljenávlak, ja ij buorrána, de luluj aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn vaj mánná jánndura sinna åtsådibmá.
Duodden oadtjop stuorra lijggegålov gå Ráddidushuodnaha ládadallin.
Duodden le aj rijkavijddusasj sáme statistihkka.
Ienep diedo: Sámediggeráde ájras Vibeke Larsen, 941 30 116
Dát máhttá degu skálmma majt oahppe aktu jali aktan åhpadiddjijn árvustalli.
All 8: 6–7
Ienep rudá gujddimássjij giehtadallamij
Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.
8.
Oahppe galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 1.
Sámedikkepresidænnta válljiduvvá ieneplågos Sámedikke dievastjåhkanimes.
Musihkkajuollodime Sámedikkes / Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
Tjálálasj máhtudáhka
Dat galggá almulasj gehtjadibmáj biejaduvvat nav guhkás gå máhttelis ja galggá bihko liehket gitta válggabiejve loahppaj.
Duodden juogeduvvá ållo diehto ja bagádallam tjálalattjat ja telefåvnå baktu.
Mij lip dálla juo juollodam 150 000 kråvnå doarjjokonsærttaj gånnå mihásvuohta la guovdátjin.
Ienemus oasse sijás gudi oadtju viehkev mánnásuodjalusás oadtju viehkev sijdan vaj máná ja æjgáda bukti aktan viessot.
Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves.
Läsningen kan inledas med orden: Låggŋijihtit / Rahpit vájmojdihtte Jubmelij ja gullit udnásj ájlis
Dála le gåvvå muoras nieljetjiegagin gånnå le sadje tjuorggamij jali gåvvuj oahppes ja suv namma bajemusán.
Árvustallam
Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin.
Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken.
Báhkogirjásj
– Stuorra låpptim sáme sebrudahkaj
 rádev vaddet makkir viehkev/åhpadimfálaldagáv bierri fállat.
Dálásj ådåájggasasj ällosujtto vuododuvvá bierggobuvtadibmáj ja le ednamrávkke.
tjåhkanimsajijt, sáme girkkobiejvijt, iemeálmmukfestiválajt j.n.v..
Girkko guovdásj ja viessomgálldo Girkko guovdásj ja viessomgálldo l Jesus Kristus ja evangelium suv birra.
Oahpponævo divna fáhkasuorgijn ja divna fágajn galggi gávnnut oarjjel- julev-, ja nuorttasámegiellaj ulmijt jåvsåtjit mánájgárde rámmaplánan ja Máhttolåpptim – Sáme oahppoplánatjoahkken.
Jus dån la oassálasste ássjen, de la dujna:
Mesklumpenin li tjuovvo rájá (4. kárttaduoddetjála): Dat sajes gånnnå Guevtelejohke (Storälven) rijkarájáv rassti Ingenmanslanda guoran, dan äno ja Bjurälvena milta Leipikvattnetij, vijdábut Leipikvattneta oarjásjgáttev Leipikelvenij, dav änov Ankarvattnetij, jávre rastá ja vijdábut tjátjádagáv Stor-Blåsjöna rádjáj, dav jávrev sijddaj Stora Blåsjön, vijdábut gäjnov Östra Vallervattnet ja dassta rijkarájáv Guevtelejohkej (Storälven).
diedá. nr. 31 (2007-2008) Kvalitet i skolen ráddidus dættot dárbbo le vuorrodit åvddånahttemav guovdásj vuodulasj tjehpudagáv árrat.
adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj
Simone Grøtte Pedersen ienebut ja ienebut vuojnnusij boahtá juohkka dánssimvuosádusán.
Mánáj moattebelak åvddånahttem dáhpáduvvá iehtjádij siegen
Máná galggi hasoduvvat åvddånbuvtátjit vuojnojt ja ájádusájt dan væráldin gånnå sij li oassálasste.
Petter roahkku daj galmma tjuvdij vuolen.
Jus li guokta jali moadda lahka berraha gudi li ålmmå prostahtabårråmdávdajn, de l stuoráp máhttelisvuohta dávdav oadtju.
Ålles rámmát sjattaj 1890 jage jårggålum nuorttasámegiellaj.
Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet.
Kulturmujto ja tsiekkadussuodjalibme
Bargge galggi
Gå muv viellja riŋŋguj ja javlaj mánájsuodjalus sidáj dajt nieljijt mánájt biebbmosijddaj beidjat, de månnå ja ålles famillja suorgganij.
Muv virggesuorggeválljim:
Máhttá bávtjájdallat valla dasi oadtju bávtjasgiehpedimev ja maŋebut sämmi biejve häjmmaj manná.
Gejna ságastit:
Sámedikke mielas sierravarresvuodadievnastusá organisierim Vuonan hæhttu gåvvidit sámij sierralágásj dilev álggoálmmugin.
Dibde oahppijt iesj åvddånbuktet majt sij li bargon oahppam.
- Dierredibme nissunij vuosstij le aj hásstalussan sáme sebrudagán.
Digitáliserimprográmman diededij ráddidus sijá ulmme le viddnudagá ja viesáda gudi ælla diededam e lágeda, galggi háldadusás påstav oadtjot digitála poasstakássaj.
Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá.
identifiserit dilijt gånne le ávkálasj jali dárbulasj ieŋŋilsgielav máhttet
plánit ja tjadádit guoradallamijt gåjt dal avtan luonndoguovlon, váksjumijt registrerit ja båhtusijt systematiserit
Svanjggá l juogedum guovte oasseguovlluj; A ja B.
Akta dájs åsijs prosessan le jut Sáme allaskåvllå åvddånahteduvvá álggoálmmukuniversitehttan.
• Ane tjielgga rumájgielav.
Vuoset dån berusta ja riek sidá dakkár ássjij barggat.
Makkár addnoriektá guovlon li
Ekonomalasj vájkkudimnævo
Departemænnta biedjá rekrutterimdåjmajda ruhtadimev.
Dánna máhttá åhpadiddje aj adnet sáme giehtadåhkojt gudi buorástahtti ja oahpásmahtti ietjasa guhtik guojmmásisá.
Sáme parlamentáralasj ráde sihtá suv jali sijáv Nuorttarijkaj sáme dásseárvvobálkkájn guddnedit.
• Oahppe iehtjádij
Artihkal Tjálálasj prosjækta
Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6 % maŋŋemus jage.
Ja de maŋemusát sidáv sávvat gájkajda konferánsav gånnå le ållo sisadno ja mij arvusmahttá, ja dáj biejvij maŋŋela dáppe dán tjáppa Divtasvuonan mannap sijdajdimme ållo arvusmahttemij ja herdujn bargatjit vijddábut ja vuorodittjat julevsámegielav.
h / v: Gijttup mijá Jubmelav.
Rudá galggi gålmmå iesjguhtiklágásj prosjevtajda aneduvvat.
Máhttá aj agev skihpasujttorádevaddemij riŋŋgit oattjotjit rádev.
Dákkár ævto máhtti liehket dutkambállema, jali ráfájduhtedum viesov oabddit antikváralasj vuojnoj milta.
Váldeduvvá de åtsådibme guodná bajemus oases.
Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá.
800 guossididdje ålles væráldis båhti nuortas oassálastátjit “rijkajgasskasasj gárvediddje álggoálmmukkonferánssa álggoálmmugij væráltkonferánssaj”.
Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Långnäsetis Jävsjönan Torrönaj.
SNPN
Jagen 2008 dahkamusdokumentajn da nielje varresvuodadievnastusájda dákkár javllamus tjáledum: ”Pasientajn ja addnijn hæhttu liehket jasskavuohta vaj dievnastus le sadjihin ja vaj duostoduvvi huvsujn ja vieledimijn.
Departemennta oajvvat dal sæmmi rievddadusájt sámedikkeájrrasij pensjåvnnåårniga njuolgadusán ja suohkanij ja fylkasuohkanij álmmukválljiduvvamij pensjåvnnåårniga njuolgadusán.
Konsesjåvnnåällosujtto
subttsasijt subtsastallat gånnå adná elementajt sáme subtsastallamdábes
Juohkka jage vargga 450 svieriga nissuna åttjudi skohtotjåttåbårredávdav gå ålobu, bájkoj 30 000 nissuna, diededuvvi siján li sellarievddadusá.
Jus girjjevuorkkár le sámegielak de máhttá liehket guládallamulmusj ja viehkken diedojt gávnnat virgij birra.
Akta Sámegielaj doajmmaplána dåjmajs le nuortta- oarjjel- ja julevsámegiela báhkogirjev åvddånahttet mij galggá almulasj háldadussaj ávkken gå sámegielajda jårggål.
Åhpav: Tjáhtje
2) Dunji guhti la vádálasj dilen
Matematihkan álu viehkkenævojt ja teknologijav adná.
Ævto máhtti tjanáduvvat konsesjåvnnåj (§43).
Sámi girkkoráde
Sámediggeráde ájras Henrik Olsen, skuolkan 907 75 219
Mammografiddja dagáduvvá juogo de hierediddje varresvuohtakontrållån, nåv gåhtjoduvvam screening, jali dan diehti gå nissun jali dåktår la gullam ådå bavhlev njittjen.
Guoddelis barggosaje sáme dájdda- ja kulturvuododum æládusájn
– Sáme mannoæládusán la dárbbo iesjgeŋgalágásj fálaldahkaj.
Sámedikke guládallamåssudahka le sajenis ålles konferánsav miehtáj viehkken pressa åvdåstiddjijda.
Sámedikke ájalvisá milta oajvvadij Vuodna Álggoálmmuktjielggidusáv fáron válldet nissunkommisjåvnå loahppadokumenntaj.
Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená.
Sámedikke åvdåsvásstádus: Sámediggi vájkkut váj kárttimlága barggo joarkká ja åvddån árbbedábálasj sáme guovlojn Finnmárko ålggolin.
Bagádallam ij ållåsit gåbtjå máhtudakmihtojt, valla válldá vuodon muhtem máhtudakmihtojt ja vuoset muhtem åhpadimgárvvidusájt majt åhpadiddje máhttá ietjá máhtudakmihtojda hiebadit.
Ållessjattuk galggá máná guládallamsignálajt vuojnnet, dajt dålkkut ja mánájn guládallat suv premissaj milta.
Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn.
Dá dåjma låggŋiji dáj smávva gielaj dilev, javllá stáhttaráde.
Guovllo
Sávav gájka nissunijda vuorbbe biejvijn, låhpat presidænnta Egil Olli.
Rádádallama ássjeguovllo máhttá liehket moattelágásj ássje, duola dagu lága, njuolgadustjála, ájnegis mærrádusá, njuolgadusá, dåjma ja mærrádusá (duola dagu stuorradikke diedádusá).
Jáhkko åvddåjbuvteduvvá dåbdåstimen bágon ja dagon ja l árbbe apostolak ájges.
Prosjækta Giela giehto; Det samiska språket – tre generationer berättar le guovlojgasskasasj aktisasjprosjækta Ájtte, Duottar- ja sámemusea ja Árran – julevsáme guovdátja gaskan.
36. doajmma Moallánakbáhkogirjje varresvuohta- ja huksodievnastusá adnuj
Ministarráde galggá EUa gájkbadjásasj vuorodimij gávttuj 2007-2013 ájgen europealasj strategalasj ulmijt ednamdáfoåvddånibmáj dåhkkidit.
Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta ruhtat dåjmajt.
Sáme bájkkenamá
Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj.
Sámedikke kulturæládusán li tjuovvovasj ulme ja strategija mierredum sáme kulturæládusá vuoksjuj:
– Dát le akta dajs ájnnasamos æjvvalimsajijs gå galggá nissunij riektájt ja dássádusássjijt giehttot.
Dán aktijvuodan le edesik ájnnasin sáme gielaj moattegerdakvuohta sjaddá ienebut tjalmostuvvat almulasj sajijn, nav vaj sihke nuorttasámegielaga, julevsámegielaga ja oarjjelsámegielaga máhtti iejvvit ietjas agielav ienemus máhttelis aktijvuodajn.
Mental Helse Ungdom:a prosjækta galggá sáme nuoraj psykalasj varresvuodav guoradallat ja jåhtuj biedjat duostudiddje dåjmajt ma nanni suoddjimfaktåvråjt nuorra sámij iesjdåbdduj ja psykalasj varresvuohtaj.
Árbbedábálasj diehto
mihttit praktihkalasj gæhttjaladdamijn ja hábbmit matematihkalasj modellajt observeridum dáhtáj milta
Fylkasuohkan máhttá aj ietján fállat dákkár åhpadusáv”.
Álggoálmmugij riektáj væráltkonferánssa tjadáduvvá ragátmáno 22. ja 23. biejve 2014 New Yorkan, ja dåppe li guokta ållestjåhkanime, jårbbåbievddesesjåvnå ja paneldagástallam.
Vuodoláhka vedjadahttá ájnegisá, álmmukjuohkusij ja stáhta ássjijt.
Vuona oajvvadumlissta
Dán bargon máhtti ja viertti åhpadiddje fágajgasskasattjat barggat gå sámegiel ja sebrudakåhpadimev aktan tjadná.
Mihttomiere jåksåm gájbbádusá buohta åhpadusmihtoj
• ájttsat manáj berustimijt ja ásadit máhttelisvuodav oahppamij duon dán dilen ja dåjman
Dalloj lij 1027 oahppe gudi oadtjun åhpadusáv sámegiellan vuostasjgiellan, madin 1515 oahppe oadtjun åhpadusáv sámegiella nubbengiellan (2 ja 3).
Valla guorrasij dasi majt Kirsten oajvvadij, danen galggá miján ruvva juojddá man namma l familljaráde.
Muhtema li oahppijda oahpes ja iehtjáda vas ådå.
Ja de oadtju tjåhkkidit muorrabeŋkaj nali.
GGávnnuji váttugis bagádusá skurpon.
Sierra præssaladnja aj galggá ásaduvvat gånnå bæssá hárpodis næhttaj, barggosaje ja njuolggasátta konferánssaguovdátjis.
Guovlloåvddånahttema máhttoguovdátja direktørra Halvor Holmli;
Tjåhkanimvuodok åhpadibme bierri aj aneduvvat vejulasjvuohtan.
Bájkijn gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, viertti åhpadiddje liehket gárves oahppijt viehkedit gávnnat bájkkenamájt majt galggi oahppat.
PRD: Mánáj applikasjåvnnå “10/20 bágo” almoduvvá
Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj.
Barggo ásadit hiebadahtedum varresvuohtafálujn julevsámijda álgij jagen 2005, dajna mij dalloj gåhtjoduváj “ Sáme varresvuohtaguovdásj julevsáme guovlon ”.
dåbddåt berajnamájt lagámus familjan, ja skåvlå ja klássa namáv
Vuobddemálkkudak dåjma (åhttse baseridum)
Vásádusá ietjá mánáj siegen soajttá gæjnno ådå ráddnavuodajda.
guoradallat tevstaj ideologijav ja árvustallat gáldojt ja mediajt
Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge.
metafåvråjt sáme gielas, kultuvras, histåvrås ja árbbedábijs gå jårggålip risstalasj jáhko sádnesvuodajt.
Viehka ájnas le dån iesj ja ulmutja duv birra vuojnnebihtit viehkev dárbaha maŋenagi, ja buoragit aktan barggagoahtebit.
árvustallat gálldoanov sisano, ráddimriektá ja persåvnnåsuodjalime hárráj
Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat.
 Sáme almulasj nammadusáv ásadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævto ja
Lidjin rádádallama ráddidusájn ådå budsjæhttavuogádusá birra Sámediggáj, valla ejma avtamielakvuohtaj jåvså.
Rumáj ij máhte ållesláhkáj ilmev adnet gå vuojŋŋá jus suovas, ja nikotijnna mij gávnnu dubágajn dahká tsåhke ruvábut svargat.
Ráddidus aj oajvvat juollodimijt ájnas aktisasjtjoavddusijda.
Sáme giellaguovdátja:
Manen oadtju vájvev guopparinfeksjåvnåjn ?
Åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme dájdda- ja kulturiellemav gå oassálassti fágalasj tjiehpes ja dåjmalasj sáme tjåhkanimsajij, kulturinstitusjåvnåj ja museaj
Goappátjagá skåvllåájgen ja skåvllåájge maŋŋela oahppe máhtti sijájn aktavuodav válldet ságastittjat birra gájkka åhpadusás gitta identitähttaj ja jáhkkuj.
2.
Kultuvrra, giella ja rijkagasskasasj barggo li ájnas vuorodimguovlo Sámedikke budsjehtan jahkáj 2013.
Girje
Matematihkkafáhka skåvlån le viehkken gå galggá åvddånahttet matematihkka máhtov mav sebrudahka ja juohkka ájnegis dárbaj.
Koievasselva njálmes Altevatnan guovllorájá milta Kopparskardtindena vuosstij (34 W 414092 762546), 2.
Doarjja le vuostatjin ålles tælltasijda ja smáv, jåhtem IKT-juohkusa ásadibmáj dárbulasj infrastruktuvrav ja guládallamav saljon hiede vuostasj oasen.
Bjørn Olav Megard galggá Sáme- ja unneplågoálmmugij åssudagáv jådedit
Politihkalasj ássje:
Ráddidus (Regeringen) mierret dakkir säbrrama gáktuj åtsålvisá maŋŋela kommuvnas mij sihtá säbrrat.
Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu.
Sellaåtsådibme ietján sjaddá vájvve dádjadit.
Árbbedábálasj máhttu vuodoskåvlån
Ságasti ulmutjij æládusán.
Værált hæhttu aktidit.
Gielladomena
muossádit ja giehttot drámá- ja teáhtervuosádusájs
Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen
Gullevasjvuohta ij guoska dåssju ednamijda ja ressursaj háldadibmáj jali daj adnuj jali makta ávkástallá, ájnat sæmmi dásen aj iellema ietjá bielijda, dagu berajvuohta, árbbediedoj bisodibme buolvaj gaskan ja guovlojda gullevasjvuohta.
Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit.
Dálla le mierredum suvddemgirdde, mij le Hercules C130J, galggá operasjåvnnåj oassálasstet gitta snjilltjamáno 1. biejve 2013.
Stuorámus sisboahto boatsojbiergo vuobddemis boahtá.
Buktet låhkåt luonndofágan le dádjadit ja adnet luonndofágalasj buojkuldagájt, symbåvlåjt, figuvrajt ja argumentajt ulmmelasj bargo tjadá luonndofágalasj tevstaj.
Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkajgasskasasj álggoálmmukbargon nav gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975.
Prográmma le navku ja máhttá viedtjaduvvat internehtas.
74 hávddádibme hávddádimjubmeldievno råhkålvisá
Same slávggá le aktisasj divna sámijda, berustahtek gudi rijkan sij årru.
Gielladuvddem sijdan
Sámedigge la gåtsedime tjielggidusáv Vájmogiella.
Sámedikkeráde l juollodam 200.000 kråvnå doarjjan prosjæktaj Bædi & Børdi, mij la manno-app sámegiellaj Nuortta-Vuona turisstabájkij birra.
Sámedikke le háldadimfábmudahka kulturmujttolága milta ja pládna- ja tsiekkaduslága milta.
3) STIFTAFÁBMODUVVAMA Svieriga girkko le juogedum lågenangålmmå stifftaj.
Viehkeda jut sámegiella boahtá ienep vuojnnu ja gullu árggabiejven ja sosiála median, bádtji sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo.
Sámegiela åvdåsvásstádus Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj.
Visuálalasj oahppe
Åvddånijma ássjijn, valla tjåhkanibme Durbanin ittjij nagá ássjev låggnit.
Gå nuppástuvvá ulmutjijs birrusin, de gåhtjudallá nuppástibmen. Ájnegis bahás dáhpádus ij la nuppástibme.
Sámedikkerádesebrulasj javllá ulmme ij la binnedit sáme mierredimoassálasstem æládusán, valla ienni æládusáv nannit – mav aj dahká gievrrodime Sámedikke ratjástimev boatsojæládusássjijn.
Doaroájgen mielajn friddjavuodas mij rájájt smållij.
Sisŋelt sáme kultuvrraæládusáj la dárbbo buvtaåvddånahttemijda ja værmádakdahkuj.
Rievtesvuoda
Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte.
Tjårggitjit vaj nasjåvnålasj perspektijva bærrájgåtseduvvi luluj SANÁG (Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj – psykalasj varresvuodasuoddjim ja gárevsælgga) sirdeduvvat Helse Finnmark:as Helse Nord:ij.
árvustallambuojkulvisá, njálmálasj máhtudagá
Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea tjielggitjit sámeássjijt).
Ållagasj dættoduvvá giellafálaldagá mánájda ja nuorajda.
Nammadus oajvvat suohkana Guovdageaidnu/Kautokeino, Kárášjohka/Karasjok, Unjárga/Nesseby, ja Deanu/Tana sjaddi giellabisodimsuohkana.
Mánáj njunjágahttem, sjuggelisvuohta ja diehtemvájnno galggá dåhkkiduvvat, arvusmahteduvvat ja biejaduvvat vuodon sijá oahppamprosæssaj.
Rekruttierim barggijs sáme giella- ja kultuvrramáhtudagájn
Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit.
Máhttet rieknit fágan sámegiella vuostasjgiellan le aktan giellamáhtudagájn vuodon moallánagáj åvddånahttemij, logihkalasj ájádallamij ja gássjelisvuodaj tjoavddemij.
Guoradallama merkahin duola dagu hávdijt rievvot ja vuoledime miehttima sáme oajvveskuvres edna sáme guovlon, mælggadav maŋep væráldadoaro maŋŋela.
Lullne: Rijkarájá milta Skardmodalselvas dan sadjáj gånnå rahte Joesjöa ja Varntreska gaskan rijkarájáv rassti.
Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan.
Gåvvå- ja báhkolotto, báhkobiŋŋgo, loop, ja ienep dåjma maj dåhkki doajmmat gå ådå moallánagájt galggi oahppat.
åhpadusulme tjalmostahteduvvi.
Girjátjin aneduvvá báhko æjgáda sihke åvdåstiddjij ja æjgádij birra.
Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená.
Ållessjattuk máhttá aj viehke dit vaj máná ájádusá, vuojno, sávadusá ja ájggomusá gulluji vaj mánná dåjmalattjat ståhkusij sæbrrá.
Duosstut Jubmela / Härrá buorissjivnnjádusáv: Härrá buorissjivnnjedus dijáv ja várjjalus dijáv. Härrá tjuovggijus árudijás didjij ja årrus didjij ármmogis.
Navti árkkabiejve birástagá dádjaduvvi ja árvvon aneduvvi.
Röntgenapparáhtta mij aneduvvá l sierraláhkáj hábbmidum váttátjit njidtjetsuottsas buorre gåvåjt vuollegasj röntgensuonjardimijn viehkken Muhtem bále máhtti bårredávddásjattalvisá ma li val muhtem millimehtera stuore älvádallat.
Jagen 2013 sihtá ráddidus duodden barggat dan vuoksjuj jut ásat sihkar, digitála poasstakássav.
Divna Sámedikke ájrrasa li sebrulattja avtan gålmåt fáhkakomiteas ma giehtadalli ássjijt ja åvdedi árvvalusájt Sámedikke ållestjåhkanibmáj.
– Sámegiela li rasjes dilen.
Uddni (duorastagá) iejvvi Silje Karine Muotka duodjeorganisasjåvnåj ájrrasijt ságastalátjit hásstalusáj ja åtsådallamij birra udnasj doajmmadoarjjaårniga birra duodjáj.
Danen le dárbbo gájkajn gænna le åvdåsvásstádus sámegielas biedjá sierra rahtjamusáv dájt nannitjit.
Gut Svieriga girkkuj gullu ja maŋemusát válljimbiejve dävddá 16 jage oadtju jienastit.
Tálla
Ulme, hásstalusá, guhkesájggásasj strategija ja dåjma
Sámij álmmuklávlla ja Vuonarijka nasjonálávllaJuojggamárbbedábe ja juojggam uddni
Dan diehti mij dálla nammadip ållu vuostasj sáme láhkajuohkusav, javllá Muotka, guhti mielastis la ållu riekta dát dáhpáduvvá boatsojæládussuorgen.
Badjelasj 20 jage dat rájes, ságastahttjájin máhttelisvuodas aktisasj sáme bibliografijjav dahkat vuododum daj sáme bibliografijjaj nanna ma buvtaduvvi Ruossjan, Suoman, Svierigin ja Vuonan.
Divna sjiemá ma galggi sáddiduvvat elektronalattjat atinn baktu, hæhttuji registreriduvvat Dahkamusregisterij, mij ij sáme bokstávajt ij doarjo.
Sáme diakonija bierri sierra fáhkakonferánssaj tjoahkkiduvvat ja sáme girkkoiellemin bierri joarkket Plan for diakoni bargujn.
Raport 2012:6.
Stáhtta Bufetata baktu vásstet biebbmosijdajs, hiehtesijdajs ja mánájsuodjalusásadusájs.
Aktijbargon iesjmiedogisorganisasjåvnåj
1.
Álgadus
Sámedikken ij la formálalasj fábmodahka bagádit suohkanijt/skåvllå- jalik mánájgárddeæjgádijt, valla máhttá bagádit dajt gåktu sij máhtti organiserit bargov mánájgárden ja åhpadusáv skåvlån.
juogeduvvat fábmudagá åtsålvisá maŋŋela majt ráddidus mierret.
Tjálesta diŋŋgomin mánájgárde namáv ja adressav, ja galla vuossa ja girje ájgo.
Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no.
Åvdåsvásstádus: Varresvuoda- ja huksodepartemænnta Ájgge: Pládnaájge
• Máná ja nuora galggi måvtåstuhteduvvat sámegielav anátjit.
adnet faktåvråjt, potensajt, nubberuohttasijt ja álggotállajt merustallamin
Dásse 1-4
Vargga gájka smáv máná Vuonan li mánájgárden åvddål skåvllåj álggi, ja moadda smáv máná li ienemus oasev árkkabiejves dijáj siegen gudi dåppe barggabihtit.
Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt.
Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat.
Man ednagav máksi mierreduvvá makkir kondomatjerdav vállji ja gånnå dajt oasstá.
låhkåt álkkes tevstajt tjáledum ietjá sámegielajda
Sáme álmmukdálkudimen la dáhpe adnet alternatijva giehtadallijt (låhkke), ja lågåduvvat la viehka dábálasj sámijda duon dán doajmmahieredimijn.
Plánimbagádus láhtjá dilev nav vaj gájkka plána, vájkkudimguoradallama ja mærrádusá ma tjuovvu pládna- ja tsiekkaduslága pládnaoasev nanniji sáme kultuvra luonndovuodov, æládusájt ja sebrudakiellemav.
Sámedigge le tjadádam muhtem prosjevtav mij galggá kárttit makta gávnnuji sáme ståhkusa ja pedagogalasj materiála mánájgárdijn gånnå li sáme máná, mij dállá rapportan almoduvvá.
§ 29 Ramsele Västerbottena lenan
Ja ale mijáv gähttjalibmáj lájddi, ájnat várjjala mijáv bahás.
Sipmehken li tjuovvo rájá (3. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Dat sajes gånnå Jitnemenjohke rijkarájáv rassti tjátjádagá milta Jitnemenjaevrie, Bijjie oarjemus luoktaj.
Makkir gatjálvisájn lij buorre ja sieradus giella ?
Javlla suv máná ælla låhkåt oahppam, ja vájveduvvi dåjs iehtjádijs.
- Gájkka mánájn li rievtesvuohta avtaárvvusasj åhpadussaj.
Härrá duv várjjal, suv oakken vájalda, duv bálldalin vádtsá.
Manen la åtsådibme dárbulasj ?
Kursa aj galggi vaddet máhttelisvuodav studiemáhtudagáv oadtjot dábálasj studijijt joarkátjit.
Åarjelhsaemien Teatere/sydsamisk teater le ájnas nannitjit oarjjelsáme kultuvrav, gielav, identitehtav ja iesjdåbdov.
Sujna gænna le miella sámegielav adnet gå le gåtsedime ietjas berustimijt bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuoda- ja sosiálainstitusjåvnåj gáktuj háldadimguovlon, le rievtesvuohta dievnastusáv oadtjot sámegiellaj (§ 3-5).
-Sámediggeráde le válljim dåhkkidit gávnnu oalle dárbbo strávvesihkarvuodav tjårggit ja dát linnja buktá sihkkaris strávvebuvtadusáv Tråmså ja Finnmárko viesádijda, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.
Åvdedit vuobddemav sáme tjuojadiddjij ja artistaj vuoksjuj, dánna aj mannulakdoarjja, musihkkavideo, rijkajgasskasattjat dåbddusin dahkat ja ásadibme.
Vuodna jådedij dán jagásj OECD (ekonomalasj aktisasjbarggo ja åvddånahttema organisasjåvnnå) minisstartjåhkanimev.
Fylkadikkij álgadimij maŋŋela li boahtám guovtegielak namá (dáro ja sáme) Tråmsån ja Finnmárkon.
Gålmås Gållegiella bálkáv vuojtti
Muhtem refleksjåvnå maññela mij ”same girkkoiellem” le (3.5.1.) ja variasjåvnåj birra sáme girkkoiellemin (3.5.2), gåvviduvvi sáme girkkoiellema dåbddomerka gielleguovloj milta (3.5.3-3.5.5).
1.-7. jahkedásijn: 916 tijma
sáme oahpponævo
7 válldá aktijvuodav.
Máhttolåpptim mánájgárddeåhpadiddjeoahppijda le tjuovodum tsuojggidusán nasjåvnålasj njuolgadusán mánájgárddeåhpadiddjeåhpadusán. Duodden nasjåvnålasj njuolgadusá ma li lájddistiddjen juohkka ásadusájda ja dá galggi biejaduvvat doajmmaj sijá fáhkaplánajda.
Mánnásuodjalusá fáhkaulmutja máhtti dunji vaddet moadda buorre ráde ja oajvvadusá gåktu galga dåmadit ja gåktu sij máhtti viehkedit jali sijáv gejs mårråha.
Vuosstetjuodtjo le nålåjt tsieggim ma agev tjuovggi ja vuosedi gæjnov ráfe vuosstij.
Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje.
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime aktijvuodan gåhttju dal sámediggeráde guoskavasj æládusdåjmadiddjijt ságastallamijda.
Gå le moattelágásj dásse sáme máhtudagás mánájn avta mánájgárden buktá hásstalusájt sáme gielav nannitjit.
Sij aj dárbahi bagádallamijt gåktu sij máhtti dav dahkat.
Åhtsåmsjiemá ja njuolgadusá biejaduvvi Sámedikke sijddasijdduj ådåjakmáno gasskamutto 2015.
Ale lahkana iehtjádijt!
Gaup vuoset siednadájdas baktu sáme kultuvrragaskostibme guosská.
Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto.
Rámát
Mánájgárddemáná li sosiála dåjmadiddje gudi ietja vieh kedi ietjas ja iehtjádij oahppamij ja soapptsomij.
Dájddársjiehtadusá rámma l 8 570 000 kråvnå, mij la 220 000 kråvnå lasádussan.
Jus sidá ienebut diehtet sisano ja prosessa birra konferánsa åvddåla jali madi le jådon, de máhtá válldet aktijvuodav rijkajgasskasasj koordinerimjuohkusijn (Indigenous Global Coordinating Group).
- Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov.
Aktavuodav válldá skihpasujttorádevaddemijn 1177 diedojt oattjotjit gåsi galggá mannat ja ietjas åtsådit.
- Sámedigge sihtá jagen 2015 vuorodit sámemánáj oahppamnævojt ja mijá aktisasj kultuvrraárbev hiebadahtedijn sáme museajt åvddånahtátjit vijdábut, javllá rádeájras Thomassen.
• láhtjet dilev nav vaj gájkka oahppe gudi sihti, oadtju sáme åhpadusáv
Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj.
Ietjá namá:
Lågå ienebuv
12 Lullisámeguovlu/Sørsameområdet
Gå sáme giellabarggo le jådon sierra rijkajn, sjaddá aktisasj ”gájksáme” resurssaguovdásj dahkat nav vaj sáme giellafágalasj barggo fágalattjat nanniduvvá.
Dáv máhtáv
Vijddásappot galggá mánájgárddeåhpadiddje dåbddåt iemeálmmugij árvov ja sijá nasjåvnålasj ja rijkagasskasasj rievtesvuodajt.
39. doajmma Diehtojuohkem sámegiellaj VBAan
Fássto ja vuornádus
Amen.
Giellateknologija le diedagasskasasj disiplijnna mij dáhtáprográmmajt åvddånahttá anályseritjit ja genereritjit ulmutjij gielajt, buojkulvissaj dáro- jali sámegielav.
Sámedikken le åvdåsvásstádus rudájt juollodit ja vájkkudimnævvoadnemav tjuovvot ja dárkestit láhkatjoahkkij, njuolgadusáj milta.
 Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda
Dát gájbbet diedulasj dásev anátjit sámegielav ájnegis ulmutjijs, sáme bájkálasj sebrudagájn, sáme barggosajijn, sáme institusjåvnåjn ja oajválattjajs sámegiela anon.
Smávva mánájn miejnniduvvá dan tevstan máná vidá-gudá jahkáj.
Valla vuoras?
iesj gal dat subtsas ælládahttem ævto ájteduvvam unneplåhkogielajda le buoremusá boandás ja demokráhtalasj sebrudagájn.
Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan.
ságastit duobddáknammadusáj ja tjátjádagáj ja bájkkenamáj birra.
Giella ij vuojga bæjválasj ságan ja sijddagiellan aneduvá.
Ådå álmmukvarresvuohtaláhka
Gárde galggi gávnnut rijkarájá milta 1.
Nammadusá mielas bierri Sámedikken ienep háldadusåvdåsvásstádus sámegielaj åvdås åbbålattjat.
Snjilltjamáno 22. biejve moaddásij iellem ládaduváj.
• Mujttokloahkko máhttá duv viehkedit udnásj dahkamusájt mujttet.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 1.
Jahkepládna galggá vuosedit gåktu mánájgárdde sihtá barggat dagátjit rámmaplána ulmijt ja sisanov ja mánájgárddeæjgáda bájkálasj hiebadimijt pedagogihkalasj barggon.
Dán bargguj sihtá rádeájras Marianne Balto kulturæládusdåmadiddjijt gåhttjot árvvalusájt mij dán strategija sisadno galggá liehket.
Varrudága
Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes.
Iehpe-dárkkelappot tjielggidum gålojda, sosiála gålojda, ja oasstemijda ij doarjja vatteduvá
Ællosujttoháldadus guovlojn le biejadum vidá nuorttalamos fylkkamánnij vuolláj.
Åvdåsvásstediddje: Barggo- ja sebrudahttemdepartemænnta Ájgge: 2009-2011 aDnET:
Dát le ságájdahttem, ij le gatjádibme.
Svierigin. Unneplågo-giella l jiddisj.
julevsáme giellakonferánsan / Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget
Mánájgárdde galggá rádnastallamav ja aktisasjvuodav åvdedit
• subttsasijt subtsastit ja vaddet sajev mánáj åtsådallamijda, ságastallamijda, vásádusájda ja ájádusájda åskoj, iellemvuojno, etihka ja eksistensiála tiemáj hárráj
Dát merkaj ieŋŋiskgielak tevstajt låhkåt vaj dádjat, reflekteri ja åmas dádjadusáv ja máhtov kultuvrajs ja fáhkasuorgijs.
Mij dárbahip dákkir institusjåvnåjt ja mij dárbahip daj sidodav sáme sebrudagá dárbojt duostutjit.
Ájnnasamos le oadtjot nåv moadda boalo gåk máhttelis le, ja guládallam de gæhppadit manná.
Gåvå diehki sáddiduvvi: ÁLTÁ 2013 Mari Bottolfsen baktu, Alta videregående skole, Skoleveien 15, 9510 Alta, Norge
Ájnnasamos fáttaj gaskan lij ådå strategalasj pládna manna li 20 oasseulme 4 oajvveulmij vuolen ma galggi ålliduvvat åvddål 2020.
Mánájgárdde galggá mánájda vaddet máhttelis vuodav dábálasj dåjmaj oassálasstemij gånnå bargge bagádalli ja dan láhkáj viehkedit mánájt iesjrádálattjan sjattatjit.
Siv – Ingunn Kintel ja Adele Nystø: Lávllaga, 2005
Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn.
Statsbygga stuorámus tsiekkadus dálla.
Jus galggá iehtjádij siegen rijbbat de le ájnas gielav buktet.
Sámedigge barggá dálla dáj ássjij:
Giellavahko aktijvuodan li moadda iesjgeŋgalágásj ásadusá ja dåjma rijkav miehtáj, adjáj Suoma biele Sámen.
nuorttarijkaj sáme giellanammadusá milta le dåssju soabmásijn gænna le lullesámegiella / gålldåsámegilla iednegiellan.
Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj.
Sámedikkeráde politihkalasj åvdåsvásstádussuorge
Prosjækta ásat 25 æjvvalime gånnå tjálle mánájt ja nuorajt hávsskudahtti låhkåma ja oavdástallama baktu.
Guovlojda ålggolin sámegiela háldadusguovlo le sámijda vuodoskåvlå álldarin rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan.
Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja guhtik guojmesa.
Departemænnta rahtjá åvddånahttet guhkásåhpadimfálaldagájt ja diededit ájges ájggáj oahppij sámeåhpadusá rievtesvuodaj birra.
Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá.
Dåssju buorep orgániseridum værált máhttá nannit ráfev mij bissu.
Álmmoduvvi álu muhtem bájkálasjtidnigin valla moadda tjoaggulvisájt gávna aj webban.
Jus galggá buorre mánájgárddebirrasav de le ájnas bargge lahkasit aktan barggi ja vásstedi.
Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner sávvaba vuojttijda edna vuorbev bálkájn.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1.
- Dát le vuostasj bále Vuodna le sáme nissunij vuojnnusij buktám ietjas AN-rapportajn, ja dánna le Sámedikke vuojnno læhkám viehka ájnas.
2. Merraresursalága 11. Paragráffaj mierreduvvá sierra dættodimmærrádus: Daj guovloj gáktuj majda oassálasstemlága § 21 maŋemus ladás guosská, gå mera villda resursa kvåvtå juolloduvvi, ja gå dá resursa ietján reguleriduvvi, de galggá sierraláhkáj sáme anov dættodit ja majt adno sáme bájkijda mierkki.
Studenta dájn åhpadusájn bessi stipendav Sámedikkes åhtsåt.
AN berustij dassta gå Vuodna ij vuojga sáme nissunij ja sijáj varresvuodadilij birra vuojga diededa, ja majt Vuodna dahká dáv tjielgga varresvuodaærádisáv divudit.
Lága ma dákkár dåjmajt reguleriji li, tjátjádakregulerimláhka, energijaláhka, tjáhtjeresurssaláhka ja minerálláhka.
Jus dån illa visses makkir tjoaggulvissaj gullu de máhtá dav åhtsåt sválldasa baktu rievtesbielen.
Härrá munji dahkis vajku mav - dåssjå jábmem munnu sirát.
sáme Allaskåvllå åvddånahttá álggoálmmukuniversitehttan
• vaddet mánájda sæmmi máhttelisvuodajt, åvdedit dássádusáv ja duostodit badjelgæhttjamav, guottojt, stereotypiajt ja rasismav
Girjálasjvuohta vaddá aktisasj muossádimijt man birra ságastit máhttá ja aj guoradallat, ja sæmmi båttå diedojt oadtjot gielaj ja kultuvraj birra.
Ráddidus le budsjehttaoajvvadusánis 2011 oajvvadam sámegielaj juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartementa budsjehta baktu.
Sæmmi láhkáj le guovdátjin buktet iehtjádij signálajt dádjadit gåktu galggá jali bæssá ulmutjahttet, jali mij le sijá rájáj rastá.
Dát le muv budá: iehttsit guhtik guojmáda nåvti gåktu mån lev dijáv ähttsám.
Aktijvuohta
Moasjev, assjmat ja mij alvaduhttá.
Oarren tjåhkanibmáj lij tjála mij bigot lájttalahtte vidjurijt moatte doarjjaoadtjoj lunna gudi oadtju doajmmadårjav uddni.
Maŋŋel gå le lågenguovte jage ållim de la oahppen riektá ságastallamijda oassálasstet.
Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik.
2012 sjaddá jahke gå gádtse galggá binneduvvat.
tj: Mij májnnop duv, duv råhkålip, duv dagoj åvdås gijttep.
Rijkajgasskasattjat le AN: 1992 biologalasj valjesvuohta konvensjåvnnå ja AN:a birásprográmma (UNEP) læhkám mierrediddje ja vuosediddje værálda luonndovalljudagáj ano ja suodjalime aktijvuodan.
Skoahto = Livmoder Månem = Äggstock Skoahtotjåttå = Livmoderhals Skoahtodáhppá = Livmodertapp Guoddná = Slida
Jus mij galggap sámegielav bisodit ja nannit nubbegiel åhpadusá baktu, de vierddiji oahppe oadtjot nannusap guovtegielak modellajt sæmmi vuoge milta gåktu ietjá rijka Europan ásadi nubbegiel åhpadusáv iemeårroj unneplågo gielajt.
Bulkkeallaskåvlå Bådådjo åssudahka álgij 2008-tjavtja prosjevtav gånnå lij ulmmen lasedit åhttselågov sáme duogátjijn bulkkeåhpadussaj.
Ráddnavuohta
Jubmel, gijttep gå gåhtjo mijáv duv tjuovutjit.
Tjuovvolibme PP-dievnastus máhttá tjuovvolit rádij / bagádallama baktu æjgádijda, mánájgárdij barggijda ja skåvlå åhpadiddjijda.
Mån dárbahav viehkev dádjadit dáv bágov:
– Miján li vilá vuorddemin gájbediddje ássje ma midjij sámijda guosski, ja diedon miján li vuorddemusá jut ådå ráddidustjoahkkájbiedjamis buorre båhtusijt midjij sámijda buktá, låhpat Keskitalo.
- NVEa dåmadibme dán konsesjåvnnååhtsamusá hárráj hieret Sámedikkev buktemis ietjas vuojnojt dán ássjen.
adnet bágojt ja moallánahkkojt ma gulluji árbbedábálasj ja ådåájggásasj barggoiellemij, oajvvadit ja árvustallat ådå termajt
Árvustallam ja bagádallam galggaba mielastuhttet, måvtåstuhttet oahppijt fágaj bargatjit ja gåktu barggat.
Rádádallam ja oassálasstem le konvensjåvnå tjiehkagiergge.
Ulmutja ålles væráldis ávvudallin suv ja Vuonarijka slávgáv.
Ávvudallat luonndovásádusáj, giedjegij ja bájnoj åvdås.
Ålgoldis tjielggidus mav nammadus la oadtjum vuoset dárojduhttem ájgij tjadá la buoragit dokumenteriduvvam.
Sámemánájda l ájnas oadtjot oahppat iehtjas kultuvra birra juo mánájgárden. Ja ietjá mánájda le aj ájnas oahppat sáme dilij birra nav árrat gå máhttelis.
Ráddidus ájggu materiálajt dahkat varresvuodaguovdátjij ja skåvllåvarresvuodadievnastusá adnuj mánájda ja nuorajda unneplåhkoálmmugin.
• Tjiebedin báktjasav oadtju gå sáhkat juoŋga birra mij ij la nav hávsske.
Båhtusa addnijguoradallamijs galggi dahkat vuodov etáhta dievnastusá fálaldagá kvalitehtav åvddånahttet.
Giesen 2013 bivddij Sámedigge 600 ájrrasa divna værálda iemeálmmukguovlojs Áltáj.
2011:n ja 2012:n li tjoahkkáj sulle 250 millijåvnå biejaduvvam politija doajmmarudájs politija IKT-systemaj ådåstuhttemij.
Dån máhtá aj ietjat suohkanijn njuolgga guládallat dáv guoradalátjit.
Oassen dat bargos le Sámedigge muhtem guláskuddamseminára gájkka gålmån sámegiellaguovlon ásadam, gånnå Sámedikkeráde lij ájrastuvvamin.
Gujddimorgádna le Alepgæhttjalimnammadus, mij låhpalattjat mierret, subtsas barggojuohkusa jådediddje Ellinor Marita Jåma.
Ássje la gåktu dilev láhtjet jus sihtá ielle sáme gielajt, ja de la sáhka åvdåsvásstádusás organiserima hárráj gitta makkir riektá dujna ja mujna galggi.
1.2 Risstalasjvuoda dåbddomerka sáme kontevstan
Jus mánán li edna slåhtjusa de ij la nuoges mánná njidtjemielkev oadtju, mánná dárbaj de aj låsjkosmålssomav oadtjot,
Duola dagu de åvddåni ájádusá ietjasa dagoj ja ulmutjahttema birra dan vuodon massta ietja åtsådalli.
Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto.
Undersøkelse.
Gå dát konvensjåvnnå fábmuj biejaduvvá galggá javllamáno 13. b. 1971 bievddegirjje Svieriga ja Vuona gaskan gárdij tsieggima ja huksama birra muhtem rijkarája åsij milta (Jämtlanda lena ja Nuortta-Tröndelaga ja Oarjje-Tröndelaga fylka) fámoduvvat.
Tjálle l aj 10 ietjá girje tjállám, duola degu Lofåhta ja lofåhtaguollima birra, sválesbivdo birra, ja semænntabargo birra Divtasvuonan, ja de románav Lengselens år.
● Stáhtalasj oajválattja galggi nav árrat gå máhttelis diededit Sámedikkev álgadimijn ássjijs ma máhtti sámijt njuolgga vájkkudit, ja makkir sáme berustime ja dile soajtti vájkkuduvvat.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Mierkki gus mij åbbå buorre væráldav oadtjop gånnå juohkkahasj le lådje ietjas guojmmealmatjij vuosstij, jali soajttá gus mierkkit juojddá ietján ?
Ællobarggo le ájnna æládus mij le kultuvralasj sáme æládus, ja le tjiehkagiergge sáme kultuvran.
Sij li gárvodum dagu lij dábálasj Jesusa ájgen.
2005 tjavtja ja 2006 gidá lij aktijvuohta svieriga ja vuona departementajn majn le åvdåsvásstádus sámeåhpadusás dágástalátjit oarjjelsáme vuodoåhpadusáv rádjáguovlojn.
Gárde: Gárde galggi gávnnut Valtanjaures Råtnoenjohke ja Ranserelva gávnadimsadjáj.
1).
Svieriga ja Vuona boatsojguohtomsåbadime vuollájtjáleduváj vuostasj bále Svierigis ja Vuonas jagen 2005, valla vuosstemiella ællosámijs ij la konvensjåvnnå tjårggiduvvam.
Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit.
(Ja muv gieresvuoda märkkan sidáv guoddet / vattáv dunji / duostov dáv suormmasav).
Dajna gå vaddet dårjav investerimijda guollárvantsajda, ådåstuhttemijda lagos-vuosstájválldemásadusájda ja viehkedit buvtaåvddånahttemav sisŋelt marijnaæládusdåjmaj, máhttá ájn garrasuppot viehkedit bisodit ja nannit nanos guollárbirrusijt sáme merragádde- ja vuodnasebrudagájs.
Mannit dan diehti gájkajt álmmugijt åhpadisålmmån dagátjit: gástadihtit sijáv Áhtje ja Bárne ja ájlis Vuojnnanisá namán ja åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
Svieriga girkko l evangelak- luhterak girkko mij la juogedum tjoaggulvisájda, kontráktajda, stiftajda ja rijkalattjat.
Oajvvadusá guládallamij
Ássje ma njuolgga guosski sáme álmmuga berustimijda ja ienep nasjonálalasj biele ássje åvddånbuvteduvvi dánna, ienemusát nuorttasámegiellaj, valla aj julev- ja oarjjelsámegiellaj.
Nasjonálalasj plánan Jubmel vaddá – Mij juogadip le gålmmå oase, dá gålmmå oase aktan hábbmiji ålleslasj sisanov jáhkkoåhpadusás.
giehttot guládallamvuogij birra ja gåktu gielalasj ja kultuvralasj variasjåvnå bájnni guládallamav
Mij Jubmela namáv adnep gå Sujna ságastallap råhkålahttijn, Mæsson ja gå Sunji lávllop.
Ávvudaláv gå galgav mannat bivvalis rijkkaj 
Riegádimbiejvve, dalloj gå nissun ådå iellemav riegádahttá, le vilá várálamos biejvve moadda nissunijda.
Doarjju sáme mannoiellemav julevsáme guovlon
Sámediggeráde vuorot dårjav vaddet gielladåjmajda oarjjel-, julev- og márkkosáme guovlojn, valla åhtsål åhtusåmusájt dajs guovlojs.
Mij lip aj oadtjum árvvalusájt duos dás birrusijs.
Sæmmi jage rájes lij aj Sámedikke duogen stáhta doarjjagav dájda dávvervuorkájda juogadit.
Sämmi l gullu loabddemartihkkalijda ma li dárbulattja stomiddjan.
Navti árkkabiejvve sjaddá dádjadahtte.
Åhpadus galggá láhtjet dilev fágalasj tjiegŋodibmáj ja liehket åvddånahttemin identitehtav, gielalasj ja kultuvralasj máhtudagáv sámegielan ja måvtåstuhttet guládallamij ja aktisasjbargguj rastá giellarájáj Sámen.
Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev.
Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 4. jahkedásijn.
Diehtojuohkemijn galggá dættoduvvat jut skåvllåæjgát viertti diedojt viedtjat, åvddåla skåvlåj tjáledime, jus oahppe galggá sámeåhpadusáv.
-stuorre le galla daj fábmo.
Galga aj máhttet bargov ja pensjåvnåv aktidit váni pensjåvnåv massemis.
Oahppe sjávot låhki, duola degu Koseriija- ja dan fuolkehámit: Sátneduddjon ja sátnestoahkan, (I boka Sátneduojit s. 9-13)
Boatsojguohtomsiebrreráde galla máhttá mierredit vaj märrrádus ij fábmuj boade åvddål gå gujddimájgge vássám la.
• berustimev ja vieledimev åvddånahtti nubbe nuppe hárráj ja dádjadi árvov dassta ma li ja ma ælla muoduga aktisasjvuodan
Æjgáda ja bargge bæjválattjat æjvvali
Máhtti gæhttjalit dádjadit dáhpádusájt maj birra gulli, ja tjielggit manen ulmutja dahki navti gåktu dahki.
Gaup vuoset siednadájdas baktu sáme kultuvrragaskostibme guosská.
Mánájgárden galggá moattevuohta liehket resurssan pedagogihkalasj bargon ja doarjjot, gievrrodahttet ja oatsodit mánáv ietjas kultuvralasj ja individuála máhtukvuodas.
Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj.
Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut.
Jagen 2005 buvtij ássjediehttejuogos nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusáv.
Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon.
Lidjiv ájn skihppijvieson gå dav alvos mærrádusáv dahkiv, mánájn asken.
Åhpadusinstitusjåvnå
Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav.
43. doajmma Jårggålibme/hiebadibme tevstajt jubmeldievnastussaj
WIPO/GRTKF/IGC barggo hæhttu gehtjaduvvat aktan ietjá forumij bargojn ja juo sajájduvvam rijkajgasskasasj njuolgadusáj, ierit ietján CBD ja dasi gullevasj Nagoya-protokolla ja FAO-sjiehtadus sjaddogenehtalasj ressursa biebmo ja ednambargo gáktuj.
2. nuppen rijkan, guovlon årodijn, mij ávkkiduvvá 6. jali 7. artihkkala milta, daj njuolgadusáj milta ma rijka ietjas ällobarggijda gulluji, a. dållåmuorajt ja verkav válldet majt ällosujto diehti dárbahi adnet,
Navti máná hárjjáni morála åvdåsvásstádusáv válldet.
Rahpá vuonáuvsav ja dållåj guovllá, hilájda gæhttjá.
Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet.
Sámedigge la tjuovvolam dav prosessav ja ádnum at mierreduvvá njásjonálla njuolgadusá sáme skihppijsujttáråhpadussaj.
 jut nasjonála oahppopolitihkka jåhtuj biejaduvvá ja tjadáduvvá navti jut máná, nuora ja ållessjattuga oadtju avtaárvvusasj ja hiebadum åhpadimev man le alla kvalitehtta sebradahtte aktijvuodan.
Ž Mij jáhká soajttá ienemus hásstalussan sjaddat gå galggá nuorran æjgádin sjaddat ?
PSA l ábnas mij dagáduvvá prostatan ja vuotjoduvvá varraváren.
Ruonasvákken li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan: Rijkarájás Valldajávren ja tjátjádagá milta Gussajávrráj, vijdábut Njallajågå milta dasik Rávggajågåjn gávnat.
Jus la giessebargov åhtsåmin ja dujna ij la lávvodakbarggo, de le vuohkasamos åhtsågoahtet vuoratjis- / moarmesmáno.
Boahtte jage budsjehtan oajvvat ráddidus tjuovvovasj stuoráp prosjevtajda rudájt juollodit:
Mij ájggop barggat årnigijt åttjudittjat ma doarjju sáme riektáåmastiddjij máhttelisvuodajt ietjasa riektájt bælostittjat.
Åvdåsvásstediddje: Sámedigge Ájgge: 2009
barggo- ja álkkádusháldadibme
Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásit bajken årru jali li æladusá baktu bájkkaj dábálattjat tjanáduvvam, galggi almulasj oajválattjajs aneduvvat galbajn, kártajn jnv (§9).
Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset.
Tjavtjan 2014 li Bokenskåvlån Jåhkåmåhken guokta gimnásaprográmma, Sáme Prográmma (gárvet allaskåvllåj) ja Sáme Vidnudakprográmma.
Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus.
10. dáse maŋŋela
Jårggålibme ja dålkkum sámegiela ja ietjá gielaj gaskav gullu aj oajvvesuorggáj.
Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda.
adnet moattelágásj gielalasj vájkkudimnævojt ietjas tjállemin, sihke tjáppagirjálasjvuodan ja ássjeprosan
adnet digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt iesjrádálattjat
Oahppe barggi daj ådå moallánagáj ja temáj gå oahppamvuodon interaktijvalasj dahkamusájt ja gulldalamdiktáhtajt tjoavddi.
Jus bargov åtså bivtasboargálin, máhtá ietjáláhkáj gárvvunit gå jus bargov advokahttakåntåvrån åtså.
Akta rapporta oajvvekonklusjåvnåjs le jut gielladoarjja doajmmá dagu “dáden” massta tjuovvu ålles suohkkis vuobme giellabargos.
Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit.
Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Dan aktavuodan Magga dættot gålmmå nissuna gudi li dårjav oadtjum.
Gå mánná mánájgárddáj álggá, galggi bargge oatsodit vuostasj ájgev vaj mánná bæssá dåbddåt gulluvasjvuodav ja jasskavuodav ståhkat, njunjágahttet ja oahppat.
Ietjá årniga ma ælla oahttse, valla sæmmi njuolgadusájda gulluji li Legalfábmodus ja Boahtteájggefábmodus
sámegiela doajmmaplána barggo le jådeduvvam Barggo- ja sebrudahttemdepartementas.
37. doajmma Diehtojuohkemmateriála bádnevarresvuoda birra
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.
Dat ij lim nav hávsske.
Åhpadusmihttomiere
Prosjækta l geldulasj, ja mujna li vuorddemusá dát oadtju ienebut sámástittjat, javllá Valle.
Ietjá hiebalgis máhtudakmihto
Massta bierribihtit dálla berustit ?
stuorradikke diedádusá tjuovvolibmáj ájggu Justijssadepartemænnta doajmmaplánav dahkat gånnå tjåhkkåhimdile sámegielak duobbmidallijda ja kriminalhukso sáme giella ja kultuvrra máhtudagájn le oassen.
Valla dagu diedádus vuoset, de li aj ietjá viehkkeinstánsa ma li mæddám, duola dagu mánájgárdde, skåvllå, varresvuohtasujtár, mánájsuodjalus, javllá Mikkelsen.
Åvdåsvásstediddje: Máhttodepartemænnta Ájgge: 2009-2012
09. njoktje 2012
Mij gullu julevsámegiellaj le oahppij låhko binnum 88 oahppes 2005-2006 skåvllåjage 79 oahppáj 20082009 skåvllåjage.
Dánna viehkedi Sámedikke ulmmáj nannitjit sáme kultuvrav, iesjdåbdov ja kulturárbev.
Almasjrievtesvuodajt doadjemin
Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru.
Ij råkkådahka Nussirin juska regulerimpládna le dåhkkiduvvam / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget
Álu vaddá gådtjå- jali varraåtsådimev.
Ållessjattuga hæhttuji berustit ja dåhkkidit mánáj dåbdojt já vásádusájt majt jur dalloj gåvvidi.
AN:a konvensjåvnån mánáj riektáj birra jages 1989 (MK) li guokta riektá ma sierraláhkáj nammadi álggoálmmukmánáj riektájt.
Sæmmi láhkáj le sijájs tjajmmat ja ironi ja.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe adni digitálalasj báhkogirjijt, risten.no, ja statistihkajt virgij gáktuj, ssb.no.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Árran sihtá rekrutterit sáme ásadiddjijt gudi hálijdi åvdedit sáme mannoiellemav, ásadit æjvvalimsajijt ja dahkat åvddånahttemav julevsáme guovlon.
Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu.
Luondon bierggit ja luondov ávkástallat jiermálasj ja buorre láhkáj li árvulasj sáme tjehpudagá maj baktu máhtto buolvas buolvvaj bisoduvvá.
Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet.
Uddni buktá ráddidus aj ådå nasjonála varresvuoda- ja huksoplánav buktá guláskuddamij.
Muhttijn javladuvvá vádá guopparinfeksjåvnnå lassán jus álu bassá vuollevájmov ja sájbujn.
Larsen galggá dåppe liehket sesjåvnå vuostasj vahko.
Sáme girkkogárdijt li histåvrå tjadá åtsådiddje rievvum, buorissjivnnjedum girkkos ja stáhtas.
Láhka l fámon sämmiláhkáj gájkajda juska vil sjiervve.
Suoddjimguovllohaldadibme ja luondo moattevuohta - Jan Åge Riseth
AN:a álggoálmmugij sierrarapportørra James Anaya le javllam dierredibme nissunij ja næjtsoj vuosstij, sihke álggoálmmukålmmåjs ietja ja iehtjádijs, le viehka ájnas ássje gå le sáhka almasjrievtesvuodaássjijs ma álggoálmmugijt vájkkudi.
56skallidibme/kånfirmasjåvnnå
Suojmma lávllom ja modulerim.
Ådåjakmáno 1. biejve rájes biejaduváj gájbbádus barggoájge binnedibmáj 40 prosentas 50 prosænntaj gå sierranjuolgadusá fámoduhteduvvim ma ruhtahiede ájge doajmmin.
Álu næhttabielij sisadno jårggåluvvá sámegiellaj ja sæmmi sisadno máhttá moatte giellaj låhkåt.
Kriminalhuvso guovdásj háldadus le biedjam sámegielak aspirántaj rekrutterimav giddagisskåvllåj sierra åvdedimsuorggen stivrrimguládallamij Kriminalhuvso åhpadusguovdátjijn (KRUs), mij åhpat giddagisdievnastiddjijt.
árvustallat ietjas åvddånimev gå le ieŋŋilskgielav oahppamin
Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat.
tjuottjudusfábmudagá galggi åvdedit vaj bargge gávnnujimáhttudagaj unneplågogielajn
Sámediggeráde ájrrasin, lav ávon ja mihá gå lav dánna uddni ja oattjov dan ájnas julevsáme giellakonferánssaj hållat.
Nammadus oajvvat aj buoredimijt, dan vuolen sámelága giellanjuolgadusáj bærrájgæhttjamårnigav.
Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget
Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo javllá barggojuohkusa oajvvadus le buorre vædtsak åvddånahtátjit ælloguohtomav rájaj rastá Vuona ja Svieriga gaskan.
Mij la buorre: Dån ietjat vuojnojt tjielgga åvddånbuvtá Muv mielas de dån buoragit ietjat vuojnojt argumenteri.
Vaj nuoges sáme giella- ja kulturmáhtudagáv oajvvaduvvá da gålmmå nuorttalamos bisspavielde fálli stuoves sámegiel åhpadusfálaldagáv báhpajda ja ietjá girkko virgálattjajda.
Akta dajs nannusamos jáhtojs mij gávnnu, la dat jut la sluogas lågenanjagága maŋen alkoholav sijdas rádjat gå galggi fæsstaj, danen gå dalloj «diedá gåjt majt juhki».
barggat oattjotjit ienep nuorajt sáme jienastuslåhkuj tjáledittjat, lasedit nuoraj oassálasstemav Sámedikkeválgajn, ja oadtjot ienep nuora ájrrasijt Sámedikken ja ietjá stivrajn ja nammadusájn Sámedikken.
Valla muhttijn dáhpáduvvá dálkasboargál la ilá stuor mierev ájge gálvos oasstám.
Tjálalasj guládallam
SNPN ásaduváj stuoves orgádnan jagen 2003.
Duola degu ulmutjij tjoahkketálla (guovtes, gålmås, nieljes jnv. – akta, guokta, gålmmå ulmutja aktan), boahttsuj (guoktagis, gålmmågis, nielljagis jnv, - guokta, gålmmå, niellja boahttsu aktan) ja ællostuorrudáhka (tjårrågasj, návkká, ællo – muhtem boahttsu, 50-150 boahttsu, ájn vil enep boahttsu) ja oasse ælos máhtti hiebalgis moallánahkan årrot.
Gånågis Harald la dijás ándagis ádnum almulasj Vuonarijka åvdås.
Ij máhte bágoj baktu duodastuvvat, ij ga diedalasj teorijaj baktu duodastuvvat jali tjielggiduvvat.
Sáme kultuvrrabarggo la oasen gárvedit gullevasjvuodav, soapptsomav ja viessomboanndudagáv, lassen kultuvrravuododum barggosajijt.
Máhttá agev aktavuodav válldet skihpasujttorádevaddemijn jus rádev sihtá gejna galggá aktavuodav válldet.
Miján hæhttu sidot nubbe nuppev gulldalit ja iehtjádij vásádusájt dåhkkidit.
Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit.
Gárde: Gárde galggi gávnnut: 1. rijkarájá milta Rr 287 rájes Rostujávre guoran dan sadjáj gånnå suoddjimpárkkarádjá rijkkarájájn gávnat, vijdábut Rostueanu nuorttalin gitta Rostohyttaj, ja 2. rájá milta Likká ja Ánjavuomi guohtomednamij gaskan rijkarájás Julusjohkaj Dividalenin.
Dan ijá gå biehteduváj lájbev váldij, Jubmelav gijtij, dav åhpadisålmmåjda vattij javla: Válldit dáv ja bårrit.
Oahppamdåjma
Gárde: Gárde galggi gávnnut 1. rijkarájás Svaletjahke guoran guohtomguovllorájá milta Esnaj Nesjøena guoran, ja 2.
Amen.
Máhtudakmihto sámegiella 3
Valla de hæhttu kommisjåvnnå sjaddat prosæssan masi ålles stuorsebrudahka sæbrrá. Maŋŋela hæhttu máhtto mij kommisjåvnå bargo baktu åvddån boahtá oadtjot ienep sajev oahppoplánajn ja skåvlån åbbålattjat, javllá Helander.
Nåvti oadtjop tjiegŋodum dádjadusáv mij la årrot ulmusj.
Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat.
Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis.
Hæhttup bærrájgæhttjat váj ålles sáme sebrudahka gullu.
Sámedigge mierredij plánimbagádusáv jagen 2010.
Kvalitehta sihkarasstema åvdåsvásstádus varresvuoda- ja huksodievnastusájs sámijda aj le badjásasj dásen.
/ Arena sáme kulturdåjmadibmáj / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget
Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda.
Vuojnnet dåssju biednigijda guosská.
Juuso la aj fágalattjat giellaælládahttemijn barggam dahkamin kursav “Váldáv gielam ruoptus/Jeg tar språket mitt tilbake”, mij dálla aj la anon Svieriga biele Sámen.
Tjielggidus mij dálla åvddån biejaduvvá tjielggi moadda oajvvahásstalusá giela gáktuj maj birra le ájnas dagástallat.
Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat.
Árvustallam- ja dættodahttemnjuolgadus sáme kultuvra vieledusá hárráj Finnmárkon doajmmá aj ednamæjgádij minerálaj eksproprierimij.
ietjas vuojnov vuogas láhkáj tjielggit
Jo1
Dálla hábbmigoahtá Sámedigge javllamusáv, mij galggá giehtadaláduvvat Sámedikke ållestjåhkanimes.
Ällosujttoriektá dåjmaduvvá Svieriga vijddudagás ienep gå gålmadisán.
Stuorra ávvo ja guddne la munji gå besav Sámedikkev åvdåstit dán dájddadáhpádusán SápmiToo.
1500- 1600- ja 1700-lågojn ällosujtto åvdeduvvá stuoráp doajmman ja vuodo sámij bajásanedussaj.
a..
Mánájda vuollelin guokta jage ij goassak galga gåsåsdálkkasav vaddet åvddål vuostak la dåktårijn aktavuodav válldám.
Máhttá balov dåbddåt åtsådibmáj ja åtsådimvásstádussaj
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Gieres gájkka divna.
Dábálasj oarre vehik aledum árvojda buorre prostahtastuoredibme.
 Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda.
– Mij barggap aktisattjat Biebbmogehtjujn vaj vuodnaguollárij sisboahtomáhttelisvuoda friddja guollimis máhtti laseduvvat, javllá Sámedikke rádeájras Silje Karine Muotka.
Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn.
Ietjá jahkeájgijt ij ällosujtujn guovlon oattjo barggat.
Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá
Sámedikkeráde mierret gut galggá bálkáv oadtjot.
Julevsáme giellaguovllo
Álgon la snuohpa álu sjerrat ja sjádnjat ja muhtem biejvij duogen suohku, ja viskut jali ruonut.
Gå máná li aktan, de li bargge oassálasste
Oajvvadum Vuodolága ja girkkolága rievddama mierkki ij desti lága baktu gájbbeduvá stáhttaráde guhti girkkoássjij åvdås vásstet, galggá Vuona girkko ájras.
Åhpav: Dållå
Ij la val ulmme juohk kahasj galggá avtalágásj, valla farra mánájt diehtten dahkat ja sijájt doarjjot vaj aktijvuohta iehtjádij lasjma gin ja buorren sjaddá ja navti ávvus.
Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda.
Kurssadivut aj gájbbeduvvá gå oahppolihto organiseriji kursajt ietjá fágajn ja tiemájn, i. i. sámegielan.
Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan.
Lagámusájskåvlå ja ságastallamjuohkusa li buojkulvisá forajs gånnå lagámusá máhtti buorre rádijt oadtjot ja nubbe nuppes oahppat.
Ájnas le jut oarjjelsáme ja julevsáme sebrudagá iesj åvddånbukti ietjasa dárbojt gielav nannitjit.
Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna.
Tálla
Komitéa dættot vijdábut man ájnas aktisasjbargo le svieriga oajválattjaj oarjjelsámij dilev nannitjit.
Åvdåsvásstediddje: Justijssa- og bulkkedepartemænnta Ájgge: Bs. Sd. diedá.
Le aj jáhkulisvuodav ja huvsov goabbák guojmmásiská vuosedit, goade (ja mánáj) åvdås vásstedit ja boahtteájgev aktan duosstot Jubmela ármo fámujn.
Jus mánná l slåhtjusav oadtjum gå ålggorijkan mannam de galggá varresvuohtaguovdátjijn jali mánádåktårduostudagájn aktavuodav válldet.
Gå válldep adnuj ådå ja iesjgeŋgalágásj mediajt, de lassán gielalasj máhtudagá fágaj ja suorgij rastá.
Gierkietjahke l Ildgrubena ällosujttimdajva guohtomguovllo.
Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj.
Vuorbbe biejvijn.
Sámedigge sihtá:
Ruoppsisgåddejudos mij tjårrågin viessu
Bargge tsieggiji gasskavuodajt mánájda
Mån dádjadav dáv bágov:
Departemænnta ájggu sámelága giellanjuolgadusáj dárkkestimen árvustallat jus, dagu oassen nannitjit sámegielav, viertti láhkamierredit loahpádusáv bærrájgæhtjo hárráj suohkanij ja fylkasuohkanij sámelága giellanjuolgadusáj tjadádime birra.
Mánájgárden le dan diehti ájnas barggo åvdedit árvojt, guottojt ja dåjmajt nannusap sebrudahkaj.
16 millijåvnå kråvnå lasedum juollodibmen Barentswatchaj.
– Prográmma iesjgeŋga ásadusájda rijkav miehtáj ælla ájn gárvvása, valla vuojnnet berustibme giellavahkov ávvudalátjit la stuorre, ja vuoredahtte moadda ásadusá sjaddi.
Duodjeåhpadus galggá oassen ienemus skåvllåfágajn sjaddat, duola dagu galggi oahppe matematihkav dádjadit duoje baktu.
Dárkestimjuogos galggá doajmmat parlamentárálasj dárkastiddjen ja dárkestit ásadusájt ma ruhtaduvvi Sámedikke budsjehta baktu.
Åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan (Dájddársjiehtadus)
Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum.
Dan diehti le ájnas tjalmostahttet dájt hásstalusájt stáhta oajválattjajda Vuonan ja Svierigin, ja dav de sihtap dahkat, javllá Keskitalo.
– Gæhttjalime ulmme le ienebut nannit riektásihkarasstemav ja buoredit bagádallamav suohkanij sosiáldievnastusá addnij gáktuj, javlla barggoministar Hanne Bjurstrøm.
10. jahkedásse
Bálkká juogeduvvá Nuorttarijkalasj minissterij sáme ássjij tjaktja-tjåhkanimen Vuonarijka, Svieriga ja Suoma gaskan. Duodden aj sámedikkepresidenta dát gålmåt rijkajs oassálassti.
Strategija:
Guovdageaidnu: Sametinget.
Fylkasuohkana barggo guhkásåhpadusá åhpadiddjij værmádahka viertti vijdábut åvddånahteduvvat, ja viertti guovlolasj tjåhkanime ásaduvvat åhpadiddjijda allaskåvlåj aktisasjbargujn.
Sámedigge oajvvat suodjaluvvam Ceavccageađgiv/Mortensnesav Unjárga suohkanin, aktan bivddoásadusá gåttes Noidiidčearru/Kjøpmannskjølen Báhcavuona suohkanin ja Gollevárri Dæno suohkanin, ja duodden gierggeájggesajijn Ruovdenjunjlovta/Gropbakkengen Unjárga suohkanin merustaláduvvi aktidum væráltárbbesadjen UNESCOa væráltárbbelistan (World Heritage List).
Sáme kulturinstitusjåvnå li ájnnasa ásadittjat sáme almulasjvuodav, åvdedit dádjadimev sáme kultuvras ja råvijt biggit kultuvraj gaskan.
nuorttasámegiella sáhkaduvvá ienemusát Finnmárko ja Tråmså fylkajn, ja Gielldanuore ja Evenássje suohkanijn nordlándan.
æjgáda ja åhpadiddje.
34.
Åvddåprosjækta plániduvvá 2009 jage.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.
Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt.
25 Sámedigge háldat 2012:n 65 millijåvnå sámegiellaj.
Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra ájggu Sámedigge juojddá dájna dahkat.
Lågå ienebuv
Vuona bielen aneduvvá gáhtum giellan.
Guovlolasj stáhta orgána dájn fylkajn galggi ietjasa logojn, girjijn ja galbbimijn åvddånboahtet námaj goappátjij giellaj.
Åvddål 2014 biehtsemáno galggá interaktijva guládallam tjadáduvvat gånnå álggoálmmuga, AN:a orgána, dutkam- ja åhpadimásadusá, almasjrievtesvuodaorganisasjåvnå, álmmukválljidum åvdåstiddje, sivijla sebrudahka ja nasjonálstáhta hasoduvvi oajvvadusájt buktet væráltkonferánsa gárvedibmen.
Digitála tjehpudagáj åvddånahttem mierkki barggat aktiduvvam digitála tevstaj ma sjaddi gássjelabbo ájge tjadá.
Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu máhttá barggat máhtudakmihtoj 4. dásen.
vaddet buojkulvisájt vitamijnajs, minerálajs ja minerállaábnnasijs majt rumáj dárbaj, ja gåktu máhttá målsudahkes biebmojt bårråt
Norut Alta – Áltá oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret.
PSA-árvojda álu árvo badjel 3 mikrográmma lijttarij riekkniduvvá lassánibmen.
Mánáj kultuvralasj identitehta åvdedibme ja unneplågogielasa ávkkim galggá sierraláhkáj åvddånahteduvvat.
Ane suojev, buojkulvissan kondomav jali njoallomgåbttjåsav, ja hárjjidalá åvddåla gåktu dav adná.
Gå goahtáj tjáŋa de dát sieldes ladnja rabáduvvá, girje lanjáv dievddi, madi dievastjåhkanimlanjáv vuojná stuorra glássarahpama tjadá.
Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt.
6. Anársámegiella 7. Gålldåsámegiella 8.
Duohtavuodakommisjåvnnå ja såbadus
Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.
Majt dat sisadná ” gállasjvuodav doadjet ” ?
Oassekapihtal vaddá prinsihpalasj refleksjåvnåjt mij le vuodon sáme-girkkolasj demokratijaj Vuona girkkon, ja tjielggi oanegattjat barggojuohkusa bargo birra, ja dan låhpadahtte rádegiehtadallama birra.
PP-dievnastusán le sjávodisvuodavælggo.
Nuortta-Vuona fylkajn, sáme guovloj ålggolin, li barggosaje lassánam gaskal guhtta ja lågenanniellja prosenta sæmmi ájggudagán.
Buojkulvisá bágojda ma máhtti kårtåjn tjuodtjot:
Mierre gávnnu man ednagav hähttu mákset varresvuohta- ja skihpasujtos.
Ållestjåhkanime jådedibme dahká ássjelistav, gåhttju ja jådet Sámedikke ållestjåhkanimijt Sámedikke mierredum barggoårnigij ja njuolgadusáj milta.
Varresvuoda- ja huksodepartemænnta ájggu aktisattjajt sámedikkijn guoradallat lagábut gåktu avtaárvvusasjvuodav varresvuodadievnastusán máhttá dåmadit julev- ja oarjjelsáme guovlojn.
Muhttijn goavgev vájvebun dahká ja ienebut balldá.
Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmussaj vuorddet 3 máno maŋŋela gå mij lip åhtsåmusáv oadtjum, gehtja háldadimlága § 11.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Dát barggojuogos ietjas árvvalusáv buvtij 1998 biehtsemáno.
tjielggit gåktu guovsagis sjaddá, ja buktet buojkulvisájt gåktu Vuodna le læhkám ja ájn le guovsagisdutkamin åvdemussan
Le dábálasj ulmusj ájádallá ietjas seksuálak tjerda birra
"Sierralágásj åvddånbuktemvuoge ja báhkotsoame máhtti liehket gássjel jårggålit, duola degu báhkotsoabme ” Buorep jådon gå årron ” Njuolgga jårggåluvvam "" Bedre vandrende enn stilleværende ""."
Guládallamoajvvadusán dættoduvvá ássjegiehtadallamnjuolgadusá minerállalága milta galggi diedon tjuovoduvvat.
Sámegiella gullu suoma-ugralalasj giellajuohkusij.
Dalloj oarjjelsáme báhppavirgge ásaduváj.
Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit.
sáme tærmma åvddånahttem le guovdátjin máhttet bisodit ja nannit sámegiela anov.
EUa strategiddja ådå prográmmaájggáj le:
ORGANISERIM JA BIRÁS
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat, Sáme giellagálldo stuoves gájksáme institusjåvnnån, ienep aktisasjbarggo rájáj rastá skåvlåj gaskan, aktisasj oahppoplána, ja ådå sjiehtadallamijda Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnnåj tjuovvo ratifisierimij.
Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996.
Empatija le makta buktá iehtjáda dilev dádjadit ja gåktu sujna le.
Danen le ávvosáhka gå sjielvvi nissunijbiejven besav subtsastit jut dálla vuojnnet vijddásit guorras dasi jut álggoálmmuknissunij riektá suodjalibmáj galggá sierraláhkáj dættoduvvat, javllá Vibeke Larsen New Yorkas.
Sihtap diehtet gåktu almulasj ásadusá viehkedi sámijt gudi li hæhttum dierredimev gierddat ja makta le sáme giella- ja kultuvrramáhtudahka siján, javlláVibeke Larsen.
Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn.
Sámedikke rádeájras Henrik Olsen adná vájvven gå moattekultuvralasj guovllomedisijnalasj guovdátja plána Divtasvuonan hiejteduvvi.
18. njoktje 2014
Sámedikkeráde ednagit vuorot gåtsedit VAT 2016:18 Vájmogiella.
Tjadádit guovdálasj moallánagájt degu ieddne, áhttje, oabbá, áhkko, áddjá, siessá, muohtá, goasske, ænoj, tjiehtje ja iehke ja sáhkadit oahppij daj birra.
dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra
Máhttet låhkåt: Oahppe adni moattelágásj låhkåmstrátegijajt gå fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasjtevstajt låhki vaj buorre dádjadusáv sisano birra oadtju.
Finnmárko, Tråmså ja Nordlánda fylkkasuohkana ja Sámedigge nammadin uddni sijáj ájrrasijt Vuodnaguollimnammadusán.
oahpponævo, mánájgárde ja stipenda – viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj.
Máhttet låhkåt: Oahppe låhki fáhkatevstajt boahttsuj ja boatsojæládusá birra girjijn ja internehtan, ja låhki ietjasa tevstajt.
Gåvå jali namá sidjij gesi ienemusát riŋŋgu máhtti boalojda biejaduvvat.
Juojggam le gássjel dåhkkidit muhtem birrasijn.
Strategija:
Åhttsen le huoman diededimvælggogisvuohta (§10).
699:1, se bilaga tj: JubmelŠ Libba, guhti värálda suttojt guoddi, de ármujnat gulldala.
Máhtudakmihto Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhtttet
stuorra hásstalussan le rekrutterit sámegielak mánájgárddebarggijt.
sámedikken Vuonan le giellastivrra mij le rádevadde orgádna giellafágalasj gatjálvisáj sámediggerádáj.
oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå
Vájku ij galga máhttet dubágajt åttjudit jus ij la 18 jage dävddám, de moatte gudi li nuorabu suovastahtji.
Juojggamgilppusijn ájggu Sámediggi, aktan NRK Sámijn, tjalmostahttet ja låpptit juojgav ja sáme gielajt. Gilpos la oassen sáme giellavahkos 2019
Udir.no - Bajedimvuoge Sámen, dålusj subttsasa
Dá li tjanádum 1) åhtsåmij, 2) åhtsåmrievtesvuohtaj ja vuorrodibmáj, 3) ávkástallamrievtesvuohtaj ja 4) doajmmakonsensjåvnnåj.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Muhtem viehkke dánna gavnnu: giella.
Sámedikke mielas lij buoremus liehket tjoahkkit sáme giellafágalasj bargov avta dutkam- ja fáhka/resurssaguovdátjij.
Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá.
Vilá vuojnnep man moaddása li bargo dagi Europan.
Dárbbo la nannit bargov ja ressurssaanov váj sihkarasstá jut gájka gudi sihti oadtju buorre sáme mánájgárdde- ja åhpadimfálaldagáv.
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca. 2 sidor)
Muhtema vuosedi gåvåjt majn li máná gudi iesjguhtik láhkáj aktan doajmmi, jali máná gudi iesjguhtik dåbdojt vuose di.
Sjiehtadallamijn doarjju Sámedigge Vuona árbbediedoj dåbmaris suodjalime gájbbádusájt ja ahte dákkár rijkajgasskasasj njuolgadusá galggi liehket riektálasj tjadne.
Man åskeldahtte l hähkka-p-tablähtta ?
Sávvá tjerdalasj njuolgadusájt Gåssuk la ájnas mujttet garrasamos dárojduhttemájgev tjadáduvvin sáme guoradallamijt majn lidjin tjielgga nálleidiolåvgålasj vuodo.
Lappekodisilla 1751 rájes lij vuostasj såbadibme sámij rievtesvuodaj birra mij gullu boatsojæládussaj rájáj rastá.
buohtastahttet sáme giellahiståvrå oajvvelinjajt nuorttarijkalasj gielaj histåvråjn
Sihtá suv gullat viehkamin tráhpav vuolus bajás, vuojnnet suv gå muorrakássa nanna gievkanin tjåhkkåj.
Stuorradigge le lágajn biehtsemáno 17. biejves nr 64 mánágárdij hárráj (mánájgárddeláhka) mierredam bádjásasj mærrádusá mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj, bs. §§ 1, 1a, 2, n3, 4 ja 5. Rámmaplána njuolgadustjála mánájgárde sisano ja dahkamusáj hárráj (rámmapládna) buktá lasse mærrádusájt mánágárde sisano ja dahkamusáj hárráj.
Galggá buvteduvvat duodastusáv tjadádam eksámas gidá åhpadusgávdas åvddåla 01.10.2019
Eurohpáráde ij la moarmesmánon 2009 gárvvánam dájna.
§ 37 Baajme Jämtlánda lenan
Åvdedit sáme mánájgárddeåhpadiddjeåhpav: Sirddet prosjevta árvvalusájt ja båhtusijt boahtteájge sáme mánájgárddefálaldagájda buorren.
Kapihttal 12 árvustallá doajmme riektádilev mij guosská riektáj sámegiellaj vásstádusáv oadtjot ja gåktu dát riektá máhttá hiebaduvvat.
Vebbabielijn la ájggeguovddelis ja dárkkelis diededibme sijá mávsoj birra.
Gïelelutnjeme – Giellalåpptim – Giellalokten tjalmostahttá aj aktisasjbargov ja aktidimev ásadusáj, orgánaj ja organisasjåvnåj gaskan ma sámegielaj barggi.
Guopparinfeksjåvnå oarre máhttá aj årrot gå immuvnnavárjjo l vuoledum ietjá oares, buojkulvissan gå l skihppámin jali ednagit la diertjestam.
Nuorttan Målselva milta Divielva njálmmáj Målselvan.
Idre Nya tjiellde ja Elgå ällosujttimdajva gaskan Rogshåenis Røaänon Grövelsjönaj, ja 9.
Gå giella hedjun de la mávsulasj ájádallat gåktu máhttá dájdojt arvusmahttet dakkir láhkáj mij sunji hiehpá.
Vägverket (Rahtedoajmma) biejaduvvá lasedittjat ietjas bargov galbbit unneplåhkogielak bájkkenamma galbajt.
De sij oadtju máhttelisvuodav máhtudagáv adnet sæmmi gå almmalattjat.
"Rámát javllá "" láhppup "" gå jábmep (1 kor 15, 18)."
Jus máná e ietja nagá rijdov tjoavddet, máhttá ållessjattuk viehkedit såbadiddjen ja doarjodiddjen.
Åvddånahtátjit ja bisodittjat sáme dájdda- ja kulturiellemav gå oassálassti fágalasj tjiehpes ja dåjmalasj sáme tjåhkanimsajij, kulturinstitusjåvnåj ja museaj
Báhkobáŋkan vierddiji bágo majna oahppe barggi ja ma li ájnnasa temá hárráj.
2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos.
Jus guokta åhttse árvustaláduvvi dássálaháj dåhkkidimen, galggá sån gut sámegielav máhttá, oadtjot rievtesvuodav vuostak åhpadussajev.
Ságájdahttemav dahkat
ÅVDDÅTJÁLa
Bájkkenammatevsta máhtti gatsoduvvat sæjnnáj vaj divna máhtti låhkåt dajt.
Ánarsámegiella
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
1. dáse maŋŋela
Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs.
Duodje la ájnas identitehta dahkkedoajmma manna le stuor merkadus sáme kultuvrraj ja giellaj.
Uddni bargaduvvá väráldij rievtesvuodajn váni nielge, häjosvuoda ja duolmmoma dagi väráltvijdes ristagis aktisasjvuodan.
Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon.
Såj háledibá goasstejiegŋa tjáhkáj badjel, ja vákkev tjuovvoba mearragáddáj dálusj sáme beassesadjáj.
1,85 milliåvnå doarjjan oarjjel- ja julevsáme gielladåjmajda
Jagen 2019 la Vuonarijkka oadtjum rållav guosserijkkan girjjemæssuj Frankfurtan, mij buktá jut Vuodna bæssá girjálasjvuodas ja kultuvras girjjemæsson vuosádallat.
Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddagæjno tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit.
Sáme jáhkkoåhpadus bierri duodden tjalmostahttet moattebuolvak sosialiserimav, gånnå
Barggojuohkusa bargo baktu le sjaddam tjielgas ællosujton Vuona ja Svieriga rájáj rastá li moadda stuorra hásstalusá, nåv gå buojkulvissan vánes tjielgasvuohta rievtesvuodaj hárráj, urudisáj vahága, areállagártjedibme ja ådå konvensjåvnnåguovlo.
Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja.
Jus muhtem ålggobájkke máhttá ráddjiduvvat sámegielbájkken de la dat ávkálasj.
Skåvlå ja sijda aktisasjbargguj le ådå hásstalus sjaddam.
Sáme giella le vuodoárvvo.
Åhpadusmihttomiere le akta lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt.
Jage 1978 liturgija le nuorttasámegiellaj jårggåluvvam ja julevsámegiellaj jagen 2008.
riekknit iesjgeŋgalágásj mihttimavtadagáj, moattelágásj mihttimvædtsagijt adnet, árvustallat makkir mihttimvædtsaga li vuohkusa, ja árvustallat man iehpesihkara mihttima li
le avtaárvvusasj varresvuohta- ja sosiálfálaldahka sáme pasientajda, dagu álmmuk ietján.
-Mij ep åvvånisgalga dåhkkidit dierredimev lahka fámiljan ja danen sihtá sámediggeráde gávnnat ma li sivá gå ulmutja dierredi lahka fámiljav.
Sierraláhkáj le ráddidus vuorodam NAV, politija- ja riektásuorgev ja varresvuoda- ja huksosuorgev.
Sámedigge oadtju aj muhtem gatjálvisájt rievtesvuodajda dievnastusájda sámegiellaj varresvuodasuorgen, riektádåjmadagán ja girkkon, ja aj gatjálvisájt dålkkuma birra moatte aktijvuodajn.
Ráddidusá ulmme le digitála guládallam galggá oajvvevuohken gå viesádij ja viddnudagáj guládallá.
Hábme le ietjájduhtedum passijvva doajmmadoarjjaårnigis ienebut åvddånahttema guovlluj – dakkir jårgijdimes lav mån viehka ávon, javllá sámediggeráde Marianne Balto.
Makkira li hásstalusá ja vejulasjvuoda ådå suohkanstruktuvraj, ja gåktu galggá Hábmera suohkan dahkat julevsáme gielav ja kultuvrav guovdátjin.
Budá li guovtegierde gieresvuodabudáj tjoahkkidum: Galga gájkinåvdemusát Jubmelav iehttset, ja ietjat guojmmealmatjijt dagu allasit.
– Diedádus árvval iesjgeŋgalágásj máhttelisvuodajt Duodjeinstituhtav åvddånahtátjit, javllá Eira.
Stuorrudahka la duodastuvvam ja hæhttup dåjmajt álgadit.
Nammadus oajvvat almulasj orgána sáme giellaguovlon galggi hæhttut vásstedit guoskavasj giellaj ietjas guovlon, sihke njálmálattjat ja tjálalattjat.
Åvdåsvásstediddje: Mánáj- ja dássádusdepartemænnta aktisattjat daj departementaj ma guoskaduvvi Ájgge: 2009-2012
Sámedigge ulmme la badjeloajve le åvddånahttet duodje æládusáv alep vuojtojn ja lasijn jådojn iesjdagádum gálvojs.
adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn
Plána li ásadit rijkajgasskasasj sáme filmmaguovdátjav Guovdageaidnuj.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat.
Sámedikke diedádusájn åhpadime ja åhpadusá birra Sámeoahppev guovdátjij biedjá
Åhpadusbargge galggi árvustallat jus oahppe oadtju dåhkkidahtte åhpadusávkev ja diededit rektorij jus la dassta dárbbo.
Guosská aj gesi l soabmásav iesselissan dahkam.
Oajvveskuvrremiehttim vuodoskavlån
Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe
Merragáddenammadus
Loabága suohkan Tråmsån le åhtsåm bessat háldadusguovlo sissŋelij.
Dá li Sáme Giellagálldo, sáme oahppamnævo, Bååstede prosjækta ja ådå tsiekkadusájt Saemien Sijtej ja Bæjvásj Sáme Nasjonála teáhterij, javllá presidænnta Aili Keskitalo.
unneplågojt ja unneplågogielajt vuojnnusij buktet, buojkulvissan galbbit
Gåvvå (Flickr)
F. Mij dijájt hieret sajenihtte liehket mánájda árkkabiejven ?
bibliotehkan.
-Dát la stuorra gássjelisvuohta mij ållagattjat dæjvvá moadda iemeálmmuksebrudagájt, ja mij gájbbet dalá dåjmajt hieredittjat dakkir nievres åvddånahttemav.
Kálkkajávre li viehka ájteduvvam Norsk rødliste for naturtyper 2011 milta.
 Buorre giellateknologalasj tjoavddusa sámegiela gáktuj
 Jus jáhká dávddaj la njåmmum, de galga sijdan liehket.
Nord-Senja ällosujttimdajvva galggá guovlov Cávarri Likkán dálvveguohtomij máhttet ávkkit, gå guohtomvidjura NordSenjan li vájve.
buohtastahttet sáme ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja árvustallat daj árvov kultuvrra- ja identitehtaåvddånimen
Duodden dasi lip nannim riektádoarjjaårnigav mav vuododijma åvdep guhttalin.
Váj hieret ahte REDD-dåjma álggoálmmugij bierggimav bæjsstá de le ájnas jut bessi fárruj prosessaj ja ahte álggoálmmugij riektá vieleduvvi.
Moadda mánájgárdijn le sámegiella bæjválasjgiellan.
Bruken av samiske språk.
Vuoseda divna ássjijt
Sæmmi láhkáj gå SP le aj ESK almasjrievtesvuodalága milta aneduvvam vuona riektán åvddåriektán ietjá lágaj åvddåla.
Astidit aktan ájádallat ietjas ja mánájgárde barggamvuogij birra le ájnas jus galggá ålles ájge bargo kvalitehtav buoredit.
Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján.
Guoradallam vuoset gålmås vidádis dárusti vájku lij vejulasj sámástit. Ájnnasamos sivva le bágo vájlluji ja dåbddå ij buvte sámástit almma láhkáj.
rijkalasj unneplågogielajda.
Rijkkatjåhkanibme  Eidsvollan lij 112 ålmmå gudi lidjin tjåhkanam ådå vuodolágav dagátjit.
Oahppe máhtti aj oadtjot viddnon tjoahkkit ienep diedojt dálkij, dálkkemerkaj, muohttagij ja fierdaj birra gå sij vuorasulmutjijt ietjaska lahkusin ságájdahtti.
Dát usjudallamvuohke vásstet guoddelis åvddånime moallánahkkuj mij tjielggiduvvá sebrudakåvddånibmen mij dálásj dárbojt ållit váni hilggomis boahtte buolvaj vejulasjvuodajt ietjasa dárbojt ållidahttet.
Åhpadus la 8-10 vahko.
Lágadis la nuppástit seksuálak tjerda diehti.
ienemus oasse imeårroj máhtudagás maõrigielan lidjin dalloj badjel 50 låge jagága, ja ieŋils lij badjel válldám bæjválasj giellan ienemus maõrifámiljaj lunna, valla ij val gájkajn.
adnet digitála vædtsagijt ja ja hábmegájbbádusájt diehtojuohkemijn, tækstabuvtadimen ja guládallamijn
Dibde oahppev válljit virgev majt sihtat lij, jali virgev majt dåbddå.
Muhtem årudakniehke älla dudalattja ja lájggiji lanjájt ma älla jali lulun dakkir måkkåj dåhkkiduvvat.
Dákkir diedojt gávnnat le ájnas juohkkahattjaj varresvuoda suorgen.
Báktji gå váset ij rat sosiála aktijvuodajn bierggi.
27. doajmma Sámelága njuolgadusáj árvustallam
 Giellaguodde dåjmalattjat aneduvvi váj gielav joarkká sihke formála ja iehpeformála árenájn
JulevusámegiellaLulesamiska
Målssoma dáhpáduvvi aj mánájgárden.
Válggabiejve hæhttu jienastit dan suohkanin gånnå la Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum.
– Njuolgadusá hæhttuji duohtavuodav gåvvit
Imálasj le gå ij la sæmmi berustibme oajválattjajs tjielggitjit rievtesvuodajt guohtomednamijda ma li vuodon boatsojlågov mierredittjat.
Dassta maŋŋela lågåduvvi dav guhti li nubben jienastimlistajn.
Amen.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj.
Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan ” gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs ”.
Sámeriektájuohkusa tjuovvolime bargon lip danen moadda álmmuktjåhkanimijt ásadam.
Vuojŋŋamin divna årru, riekniga, subttsasa ja tjuorggasa.
Miehttseduobmoståvlå mærrádusáv máhttá Alemusriektáj guoddalit.
Sæmmibåttå le aj suohkanijn ja fylkasuohkanijn åvdåsvásstádus rijkajgasskasasj vælggogisvuodaj gáktuj sámijda.
Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan.
Gehtja aj 2. kapihttalav, Nasjonála lága.
Dat la joarkka sáme guhkásdålkkuma guovllogæhttjalimprosjevtas majt Helse Nord jådedij 2010-2013 gávdan.
Aj maŋŋel gå la demensav oadtjum lijkkuji ienemusá dahkat dav majt åvddåla li dahkam.
Sáme máná mánájgárdijn galggi måvtåstuvvat vaj bisodi ja åvddånahtti gielasa, máhtudagás ja kultuvras berustahtek gånnå rijkan årru.
2012 vaddá ådå vásstádusájt.
Lisstaoajvvadusá válggaj 2013 – kandidáhtaj låhko listan
oadtjot.
Oahppe máhtti aj tv-reportásjav dahkat.
Dijmmá hálediddje Vuonarijkas bælostin Libya álmmugav Gaddafi vuosstij.
Guoskat moadda gatjálvisájt
Röntgenåtsådimen bále tjuodju, ja biedjá njittjev akta ájgen duolboga nali man sinna l nåv gåhtjoduvvam gåvvådetektåvråv.
1980-lågon ælláj mánájgárddelihtto maõriaj gaskan aotearoan / new Zealándan.
Ráddidus sihtá doajmmapládnaájge lahtjet vuodov nannusap rahtjamussaj sáme gielaj hárráj duon dán sebrudaksuorgen – sierraláhkáj åhpadusán, almulasj dievnastus- ja huksodievnastusán, ja vaj sámegiella galggá vuojnnut ja aneduvvat almulasj aktijvuodan.
Oahppe galla máhtti sárggot subttsasav vuostak ja da esski tjállet.
Dássta le Bådådjo giddagisán, ila giddagisán, hálldo ja sihkarasstemanstáltan ja Ringerijka giddagisán akta sámegielak bargge gænnánik.
Sámedikke bieles de hæhttu vuordeduvvat dákkár njuolgadusá dåssju máhtti mierreduvvat gå li åvddålattjat konsulteriduvvam ja guorrasuvvam Sámedikkijn.
Stuorra ávon la munji boahtet diehti ávvudalátjit Sáme Allaskåvlå 30 jage dijá siegen.
Ulmmen ållessjattukprográmmajn le jåksåt gájkajt gudi e sámegielav máhte vijdes sáme giellaguovlon.
Galggá ietjas rijkav vuododit gånnå ij desti makkirak bahá gávnnu.
• oadtjot dádjadusáv biebmo álgos, biebmoj buvtadimes ja gæjnos biebmos bårråmussaj
Oahppe máhtti vuostasjgiellaj tjállet.
REDD + mierkki ganugahttet vijdes vuovddetjuollamijt ja vuovddenjárbbimav.
Giellanjuolgadusájn le vuostatjin ulmmen sámegiela aledit dásev ja láhtjet dilev sámegiela adnuj almulasj dievnastusáj gáktuj.
Vuodoláhkarievddadime tjuovvolibmen hæhttu danen liehket rievddadibme merraluohkkolágan mij tjuottjot jut sámijn guhkesájggásasj adnema diehti li riektá guollitjit.
Nuorttarijka Ráde sesjåvnån Reykjavikan guovvamáno 28. biejve 1995 mierredin nuorttarijka minisstara gudi sáme ássjijs vásstedi, aktan barggát nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå vuoksjuj.
Sámedikken li niellja stuoves aktisasjtjåhkanime Máhttodepartementajn jahkáj ma guoskadalli mánájgárddáj, vuodoåhpadussaj ja alep åhpadussaj.
Gráddasin li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Nuorttan ja allen: Rr 235 rájes Bállávre oarjjelulemus luoktaj, dan jávre rastá oarjemus luoktaj, dassta njuolgga linnja Arggalajjågå ja Skiejdejågå gávnadimsadjáj, dan maŋŋela Skiejdejågå milta dasik Gráddesjågåjn gávnat.
Vierttip loajtoj vuorddet.
● Gånnå ássje rávkká galggá hiebaduvvat vaj le máhttelis tjadádit ienep rádádallamtjåhkanime ja vaj ássje e hiejteduvá nav guhkev gå Sámedigge ja stáhtta jáhkki le vejulasj semadit.
åvddånam ja dán láhkáj aj hábbmim risstalasjvuoda dádjadusáv váj la sjaddam nav gåk dav uddni dåbddåp.
Muhtem ájnegis bále vatteduvvá aj økonomalasj mákso dákkár máhtudagás.
Værmádagájt dahkat ja máhtov juogadit tjuovvu aj dáv dásev prosjevtas.
Amen.
Giella
Jáhkkep aj ájlis Vuojŋŋanissaj,
Gå ságastav moaddásij sijájs gænna la sámegiella sijddagiellan, de la ietjá várnnahisvuohta ja báktjasa.
Usjudaláv mijá ájttegijt gudi dájda bájkijda båhtalin.
Ienemus doarjja rijkajgasskasasj promotierimij la 50 000 kråvnå. Doarjja gåbttjå dakkir gålojt ma luondulattjat turnemannogålojda gulluji, dánna aj:
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Tjála vuoset duola degu viehka ålos duodjárijs gudi dálla oadtju doajmmadårjav, ienep mærráj vuobdatji oassto duojijt gå ietjasij iesjdagádum ja árbbedábálasj duojijt.
De soajttá vuogas bargge viehke di ásadit birrasav ja birástagáv ståhkusij.
Iv buorrek sjievnnjedamos loamen masstak balá danen gå dån le muv maŋen,
– Jus ga li edna åhtsåmus budsjæhttarámma gáktuj la sámedikkeráde dudálasj gå dán jage lip nahkap gåbttjåt ienemusáv vuorodam suorgijs, javllá Mikkelsen.
Aktisasjbarggoguojme sihti barggat buoredittjat bessamav dákkir fálaldagájda.
Virggáj biejadibme lij ragátmánon 2018 ja bargge l dálátjij oahpásmuvvam Sámediggáj ja barggodahkamusájda.
Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkav mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj. ”
Fáhkasuorge bargadijn galggá mánájgárdde viehkedit mánájt vaj bessi guoradallat ja åvddånahttet ietjasa gielladádjadusáv, giellamáhtudagáv ja guládallamhámij moattevuodav.
Boatsojäjgát máksá njuovvama ja vuobddema åvdås.
Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj.
Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto.
Kárttim / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget
Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru.
Gå gájka li tjadádum ietjas spelav, de máhtti lånudit spellajt ja nav aktelasj oadtjot ådå identitehtajt.
Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.
Ájnas árggabiejven
Systebma virggeskihpudaklistajn joarkeduvvá, valla dajna tjuolldusijn ahte skihpudagá ma ælla listan huoman dåhkkiduvvi virggeskihpudahkan árvustallama baktu juohkka avta ássjen.
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
Danen oajvvat nammadus sámegielakvuoda registrerim galggá lága baktu álmmukregisstarlágan mierreduvvat.
Jubmel sihtá mij galggap oadtjot ienep diedojt Jubmela rijka birra ja gieresvuoda birra.
Danen le dárbbo nannit ájnegis ulmutja riektáv sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájk gånnå årru.
Vuodulasj almasjrievtesvuoda galggi láhkaj tjáleduvvat, lága giellahábme galggá ådåstuhteduvvat.
Ájnas le suoddjit sávadahkes ano vuosstáj ja ahte da kommersiáliseriduvvi váni sáme sebrudagájda ávkken.
Lågå ienep Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnå oajvvadusá birra dáppe.
Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå Dárbbo badjelnasjonálalasj suodjalibmáj ja njuolgadusáj hiebadibme váj sámijt ietjamij árbbedábálasj guovlojn vielet, le fáddan læhkám gå sáme organisasjåvnå li tjåhkanam.
Oajvveåsij gåvvå:
JUVDÁRA: Svierigin viessu 20 000 -25 000 juvdára
Guovllo B (Markusfjellet) la dat oasse Dolpis mij la nuorttalin linja Signaldalen - Stordalen - Stordalselva dasik Breidalselvajn gávnat.
Gájbbádus åhtsåmusá sisadnuj ja hábmáj:
Mánájgárden galggi máná dejvadit duojna dájna gielajn, giellahámijn ja dialevtajn rijmaj, gáritjisáj, lávllagij, girjálasjvuoda ja tevstaj baktu, ietjas ájges ja åvdep ájges.
Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj.
Sámedikke mielas le ájnnasin oadtjot sáme giella ja kultuvrraåhpadusáv varresvuoda- ja sosiálafágaj åhpadusájn, nav vaj gájka gudi varresvuoda- jali sosiálafágalasj åhpadusáv válldi oahppi muhtemav sáme giela ja kultuvra birra.
Jus sidá ietjat nammaj diŋŋgot jali luojkkat Sámedikke girjjevuorkás hæhttu liehket tjáledum luojkke girjjevuorkán.
Dan diehti, sæmmiláhkáj gå ietjá tjállaga, máhttá dajt åhtsåt.
Prosjækta máhttá vuosedit buorre båhtusijt mij gullu galles ållessjattuga gudi li sáme åhpadimev tjadádam ja galla giellaguovdátja ja ietjá institusjåvnå li prosjevtajn barggam.
Åvdemus æjvvalimsadje sjaddá Dájddárkonferánssa mij tjadáduvvá sámediggevieson Gárásjågån ragátmánon.
Ådå sámepolitihkka
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis, nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá.
Sáme álmmuklávla Same álmmuklávla, Sámevierrega lávla, la dikta Isak Sabas, tjáledum ja almoduvvam avijsan Sagaid Muittalægje jagen 1906.
Mánájsuodjalus / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget
Gynekologalasj sellaåtsådibme gullu varresvuohtakonrållåjda, nåv gåhtjåduvvam screening, masi nissuna Svierigin gåhtjoduvvi dájvvalakkoj.
Jus oassebielle dåhkkidahtes oare dagi njálmálasj sjiehtadallamis gáhtu jali mierreájgen ij majdik moalgeda, oadtju Bajemusgujddimsiebrreráde daŋgas diehti ássjev gehtjadit.
Buorisboahtem Raavrevijhke
Tråmså fylkasuohkan ájggu álgadit alfabetiserimprosjevtav ållessjattugijda fylkan.
Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá.
Sámedigge æládusáv návti defineri: Priváhta viddnudagá ma kultuvralasj buvdajt hábbmiji ja vuobddi gálvoj jali dievnastusáj hámen.
Juollodam li dårja 19 åvddånahttemprosjæktaj man ulmme l nannit mánájgárde árggabiejvvegielav bájkálasj árbbedábálasj sáme kultuvra baktu.
Vaj galga máhttet válljiduvvat sámediggáj de rávkaduvvá ienni tjáledahttem sámepolitihkalasj organisasjåvnnån, jali vaj listav dagá válggaguovlon gånnå lisstaoajvvadus vuollájtjáleduvvá ulmutjijs gudi Sámedikke jienastuslåhkuj li tjáleduvvam.
Addne galggi diedov oadtjot juogu de sms:a jali e-påsta baktu gå girjje le digitála poasstakássaj boahtám.
Ållestjåhkanibme
Gå Divtasvuona suohkan ja snåasen tjïelte boahtám libá háldadusguovlluj maŋŋela gå nammadum árvustallam dagáduváj, ælla ájn makkárik låhkåma galles sámásti dá guovten suohkanin.
Dát le åvdedime sjuggelisvuodav, kritihkalasj dájdov, rabásvuodav ja dåjmalasj oassálasstemav dilijn gånnå luonndofágalasj máhtto ja tjehpudahka le oassen.
Máttá buoragit tjulástallat badneduollidimijn jali piersingijn.
Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet.
Ráddidus oajvvat juollodit 12 millijåvnå kråvnå Direktoratet for forvaltning og IKT (Difi) bargguj nannidum IKT-sihkarvuohtaj stáhta suorgen.
Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam.
Guhkásåhpadimtijmma Åhpadiddje åhpat temá birra moallánagáj guovte guovlluj guládallama tjadá d.d. viedeokonferansarustigij tjadá.
• adni duov dá teknihkav, materiálav, ræjdojt ja teknologijav estetalasj åvddånbuktemijn
Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuonan.
FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter.
Juohkka jahkedásen máhttá liehket oahppe ma li oalle sámegielaga, oahppe gudi máhtti vehin sámegielav ja oahppe gudi e majdik máhte, valla sihti sámegielan åhpadusáv.
Merraareálaj ávkkim ja háldadibme - Einar Eythurson ja Camilla Brattland
Boahtteájge energija
Åtsådimev álu válldi giedan sekka nálujn viehkken mij tjuoggiduvvá varravárráj, venan.
Dav vuoset diedádus Sámediggáj dagádum Telemarkforskningis.
Danen le viehka ájnas buorre rutijnajt ásadit vaj máná bessi ållessjattugij lahka.
Muhtem oahppijda máhttá liehket nuoges gávnnat avtav argumentav tevstan.
Ájnas la viehkev oadtjot mij la hiebadum milta majt iesj dárbaj.
6.
Sáme dájddára ja kulturdåjmadiddje galggi máhttet viessot ietjas dåjmas.
Dássta vuojná divna dåjmajt, juohkka ietjá ulmutjav ja luondujn aktijvuodav oattjo.
Dásse 2
79 oahppe oadtjun åhpadusáv julevsámegiellaj;
Artihkal 1 mij guosská riektáv iesjmierredibmáj le avtalágásj SP:a artihkal 1.
Lulun ásaduvvat sáme fáhkaværmádagá suohkanrájáj rastá ja sierravarresvuodadievnastusá ma sáme pasientajt gåtsedi.
Stipendaj stuorrudagá:
Konvensjåvnnåoajvvadus ij makkirak gájbbádusájt jali hásstalusájt buvte daj stáhtaj gáktuj gånnå sáme årru ietján gå gájbbet hæhttu sáme identitehtav, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev vieledit.
2) Bivnos guossijda.
unneplågogielajda ja álgon sierraláhkáj meänkieli
Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet.
 Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja –kultuvra máhtudagáv
Åhpadus
Sáme Giellagálldo l sáme álmmuga aktisasj ja bajemus ássjedåbdde ja mierredimorgádna mij guosská sámegielaj gatjálvisájda.
Dan konferánsa boados lij loahppadokumænnta masi badjelasj 600 álggoálmmukåvdåstiddje gájka værálda álggoálmmukguovlojs guorrasin.
Ij de gávnnu aktak tsuodtsa mij måskos guodnáv.
Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit.
Dábálamos ássje li árvustallat sierrapedagogalasj viehkev mánájda gudi ælla ájn skåvllåj álggám ja oahppij sierraåhpadibme.
Dajt guovlloåsijt ma li jagevbirraednama ålggolin oadtju ájgen gålgådismáno 1. b. - vuoratjismáno 30. b. ávkkit.
Niejddan ienemusát älvvá sujna l guopparinfeksjåvnnå danen gå guoddnánjálme birra ja guoddnábaksimijn sagŋet.
Dát álgadimtjielggidus la politihkalasj vuodon aktisasjbargguj sámedikkegávddaj 2017-2021.
Máná álu válljiji strategijajt ma sidjij dåbdduji ávkken
• oatsodiddje
15. doajmma Sáme åhpadiddjeåhpadus
Dån gänna le jienastimriektá galga maŋemusát bårggemáno 31. b. duv jienastimkårtåv oadtjot häjmmaj rájadum.
Giellafágalasj åvddånahttem
Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij.
§ 41 Laadth – gieles Jämtlanda lenan
Mannančeárun li tjuovvo rájá: Nuorttan: Suttesgáldojoga njálmes Altevatnaj Langbukta guoran, vijdábut njuolgga linnja oarjjelulemus luoktaj Darfaljávrin (34 W 459639 7600773) ja dassta njuolgga linnjan Rr 280 rádjáj.
Sij gåvviji merkajt.
2.1 Ållesvuohta ja bajemus ulmij dålkkum
Miján la duodaj åhpadiddjevádne sáme giellamáhtudagájn skåvlåjda ja aj mánájgárdijda.
Dat la gåvssjim duohtavuodas ja sámegielak ariedná gånnå giella aneduvvá gasskasasj aktisasjbargo baktu.
Bargge dárbahi teorehtalasj máhtov, praktihkalasj buojkulvi sá ma teorijav sajájdahtti, ja ietjas åtsådallamijt.
Åhpadusmihttomiere
Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan.
Nammadus oajvvat lága baktu mierredit individuála riektáv giella- ja kulturhiebadum dievnastusájda vájku gåggu dat ájnegis ulmusj årru.
Dáj ássjij bæjválattjat barggap.
Duon dán sjáŋŋara tækstalåhkåmijn moatten gássjelisvuodadásen åvddånahteduvvá tækstadádjadus ja ávkálasj låhkåmstrategija.
Sámedigge bivddi organisasjåvnåjt, institusjåvnåjt ja priváhta ulmutjijt ietjasa árvvalusájt Sámediggediedádusá duoje birra buvtátjit.
Boatsojäládusa åvdedibme
Oahppe gæhttjaladdi ja tjálli reklábma- jali vuobddemplakáhtav pc ’ aj tækstagiehtadallamprográmmajn.
Åhpadus ja bajássjaddam sámegielak birrusin vaddá buorre máhttelisvuodajt ájnegis oahppáj åvddånahtátjit ietjas sáme gielav luondulasj adnogiellan.
Oahppe dahki oanes jiednabáddimav dassta majt sij subtsasti bájkkenamá birra.
Sierralágásj gijtto gierddis nuorajda ietjas oajvvadusájs ja Minna Rantasaloj guhti moadda idjatijma le låhkåm ja responsav buktám.
Jus la vájvve gådtjårágáv duobbmit ja stuoráp gådtjå nárre agev báhtsá, de gådtjåbavvagin gåhtjudallá.
Mánnodahka biehtsemáno 10. biejve
Dán jage aj aktan barggap Sámedikkijn tjalmostahttemin vahágahttemav nissunij vuosstáj ja lahka gasskavuodan sáme sebrudagán.
Åtsålvisá rájadum 31.03.15 maŋŋela e giehtadaláduvá.
Duodje
Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken boatsojmerkajt ma gulluji bájke ælloniehkijda ja sijáj fámiljajda.
- De sjaddá buorep aktijvuohta jienastuslågo stuorrudagá gaskan ja galla jiena li juohkka ájrrasa duogen.
Åvddåmáhto Oahppe juo máhtti moallánagájt sámegiellaj bæjválasj biebmoj birra ja máhtti ságastallamijda daj birra oassálasstet.
Sáme boatsojsujtto la guhka histåvrrå nuorttaguovlojn.
Dábálasj åhpadiddje
vaj viesso jáhkov miján tsahkkit.
Skåvllåæjgát máhttá fállat sámegiela åhpadusáv amásgiela oahppoplána milta.
Biednikdoarjja Sidas ja EUas la ietjá ájnas sisboahto.
Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat.
sámedikke ulmme suorgen le galggá liehket avtaárvvusasj varresvuodadievnastus sáme álmmugij, sæmmi dásen gå ietjá álmmugij.
Vuorbbe biejvijn !
Åtsådibme rájaduvvá laboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
akta barggojuogos buvtij rapportav 2008:en sáme giela ja kulturmáhtudagá birra barggo- ja álkkádusháldadusán, ja oajvvádij moadda dåjma.
Arktalasj guovllo le vuostasj, dajs 7 guovlojs, tjadádittjat gárvedimtjåhkanimev væráltkonferánssaj jagen 2014.
 Didja gudi aktan årrobihtit máhttebihtit sæbrástallat iemeláhkáj, valla ij de guossijt gåhttjot jali
Lågå ienep Árbediehtu prosjevta birra dáppe
Dáj buojkulvisájda aktan gullu dat ållessjattuga vehi stuoráp mánájt gåhttju ájádallat.
Gatjádallamguoradus æjgádij gaskan luluj ávkken årrot.
Moaddása e besa oasev válldet boandásvuoda lassánimes, duola dagu li tjielgas aktijvuoda hæjosvuoda ja álggoálmmugij gaskan.
Åvddånahttemságastallamin galggap astot ságastallat.
Barggosadje l NSRa dåjmadagán Guovddagæjnon, valla árvustallap aj vejulasjvuodav sijdas barggat.
Seniorrádevadde Arne Håkon Thomassen, Sametinget, kulturmujttoåssudahka, tlf: 78 47 41 69, mobijlla: 47 85 39 13
måvtåstuhttet sáme nuorajt sebratjit politihkalasj bargojda ja dåjmajda.
Ållestjåhkanime jådedibme
Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit.
Åhttse máhttá vásstádusáv åhtsåmusás vuorddet 3 máno maŋŋela gå åhtsåmus la duostoduvvam, gehtja háldaduslágav § 11.
Mij gullu bihtámsámegiellaj, de le ráddjidum binná giellaaddnijs svieriga bielen aj.
Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu.
Oahppe máhttá ietjas vuojnov ietjas árvojs tjielggit
Uddni åvddånbuvtij ednambarggo- ja biebbmoministar Jon Georg Dale ådå stuorradiggediedádusáv boatsojæládusá guoddelisvuodas.
åhpadihtit sijáv gájkka mujsta vaddem budájt anodit.
Jubmelij jáhkket le sunji luohtedit.
JUS DUJNA LE DÁRBBO DÅLKÅS, DE MÁHTÁ DÅLKÅV ÁDNOT
Dåjmalasj máná soajtti ståhkamis ieret giesset, binnep aktij vuodav válldet ja passijva sjaddat.
http://www.sametinget.no/Dokumenter
Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij.
Rássedievan då iehtjáda mánájnisá tjuodtju.
Konferánsa fáddan le árkkabiejvverasissma.
Dakkir la gássjel adnet sieldes smávva mánájda gå gullotjadádahka l ilá basske.
Duosta tjielgas njuolgadusájt mierredit alkoholano gáktuj.
Njuolgadusá ja rievtesvuoda
PRM: Sámedigge ja Sáme allaskåvllå ájggu aktan sáme mánájgárddepedagogihkav åvdedit
Ja dála boahtá majt Mikkelsen javlaj jagen 2019 gå sáme allaskåvllå dievdij 30 jage:
Jus diehtá mánán la bielljenávladahka de máhttá bávtjasgiehpediddje dálkkasav vaddet mij sisanet paracetamolav, buojkulvissan Alvedon ja Panodil, jali dálkkasav mij sisanet ibuprofenav, buojkulvissan Ipren ja Ibumetin.
Konvensjåvnnåoajvvadus ij makkirak gájbbádusájt jali hásstalusájt buvte daj stáhtaj gáktuj gånnå sáme årru ietján gå gájbbet hæhttu sáme identitehtav, gielav, kultuvrav ja iellemvuogev vieledit.
Ientjávállen (Älvsbyn) li tjuovvo rájá (2. kárttaduoddetjála): Holmselas rahte milta Åträsketa oarjjelullegähtjáj, dåppelt njuolgga linnja alemus luoktaj jávren Manjärv, dåppelt rahte milta Manjärvaj 94 rahtaj Visthedena guoran, vijdábut 94 rahtev Bihtámäno rádjáj, dav änov alás Holmselaj.
Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj.
Ihkap asjmen sjaddá ja rijdo badjáni, ja aktijvuohta gæhttjaluvvá.
Hångel l de goappátjagá lijkkogis ja sihkar vuohke ulmutja lahkavuodav dåbddå.
Árvustallambuojkulvis:
Dákkár dåjma máhtti liehket luonndosjattoj hoajddo, fysihkalasj dåjma dagu galppim, kulturbálggá, ráfájduhtedum viesojt oabddit, ådåsis tsieggim ja jådedibme.
Dialåvgå ja avtastallama baktu galggi máná hasoduvvat guládalátjit, aktan dåjmatjit, gulldalittjat, dádjadittjat ja ájádusájt hábbmitjit.