2000-lååǥǥ alggeeʹjjin ääʹljeeʹl saauj vuuʹd puäʒʒhoiʹddjeei liâ puättam tââʹvbeäʹl paalǥâsvoudda juõʹǩǩ tääʹlv. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl.  Aanarsääʹm: takai vuäzzla Anna Morottaja, Petter Morottaja da Maja-Liisa Sääʹmnuõri vuässõõttâm- da vaikktemvueiʹttemvuõđ puârrne. Vuâđđmättʼtõõzz spraavdõõttâm škooulneeʹǩǩ: Tuäivam, što jeäʹp jooud kaiʹbbjed vuõiggâdvuõđid vuõiǥâs-stroiʹttel pääiʹǩ, ko tõt čuâǥǥas lij pukid lossääb. Enontekiö kåʹdd kooll sääʹm dommvoudda da kååʹddest sääʹmǩiõllsaž narod lij uʹccen minoritettneǩǩen. Sääʹmteʹǧǧ taʹrǩǩõõli paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ nuʹtt, što mäʹhtt paalǥâskååʹdd tuejjeem tuʹmmstõk stäänn säʹmmlai vuâđđlääǥǥlaž da meeraikõskksaž suåppmõõžžin staanum vuõiggâdvuõđ. Vaal-luʹvddkåʹdd tummai mieʹrräiggsa veʹrǧǧkõskkvuõđ juätkast. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 14 § mieʹldd säʹmmlai õhttsažtâʹvvjânnmallaš ǩiõlltuej vääras aalǥtum toiʹmmjeeʹjid Lääʹddjânnam vuäzzlain uuʹccmõsân õõut vaʹlljeet sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz vuäzzlai seʹst. Europarlamentneǩ Nils Torvalds lij kåččam Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ såbbrõõššâd Bryssel – gåårda da tobdstõõttâd EU:n toiʹmmjummša. Lââʹssen nuõr peäʹsse ǩeâštʼted njuärstummšest Sajos-kõõskõõzz pirrõõzzâst. Pirrõõzzâst riâžžât še njuärstemǩeâlb, koon čuõiǥât vuäʹmmäiggsaž peässtõksââʹvǩivuiʹm. Notta jieʹllemviõkksaž jieʹllemvueʹjji sääʹmǩiõll huânnʼnan ”. Čeäʹppõõzzin vuäitt muʹtted maaiʹlm. SPN ouddlâstt, što tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõš saaǥǥstõõlât obbvuõđstes da puk suåppâmvuõssǩeeʹrjtõõzz stannum vuõiggâdvuõđ teâuddje. 010 839 3106. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid Čeäkkli kuâhttaid šâdd dramaattlaž mäʹtǩǩ, nuʹtt tän mij maaiʹlmest ko mäddvuâlaž maaiʹlmest. Hetta pââibužškooul: Niki Kumpulainen (tâʹvvsääʹm), Anni-Sofia Löf (tâʹvvsääʹm) da Fiia Kimmel (tâʹvvsääʹm) Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz ǩiđđprääʹzneǩ prääzkješ seärad ǩieʹssmannu kuälmad peeiʹv. Bioenergii noorrmõš âlgg šõddâd ǩeâllʼjem nalla da proseezzâst âlgg ciʹsttjed vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđid.  ǩeʹrjjtum sääʹmǩiõl kuâsttjummuš õõutilooǥǥ fyyslaž pirrõõzzâst (ilmtõõzz, peåggtõõzz, kaart, ǩõõlbb dnõ.) M iõđlõsân ärvvtõõleeʹl tåʹlǩ 10 persoon 30:st maainste jieʹnnǩiõllân sääʹmǩiõl, da tääzz lååi jouʹǩǩe čääkk õhtt aanarsääʹm da õhtt nuõrttsääʹm maainsteei. Lââʹssteâđaid Konseerttest: Säʹmmlai kääuʹc eeʹjjääiʹj lie täʹlvv, kiđđtäʹlvv, ǩiđđ, ǩiđđǩieʹss, ǩieʹss, čõhččǩieʹss, čõhčč da čõhččtäʹlvv. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kultturpiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ, kååʹtt älgg 26.8.2013 da peštt 7.8.2014 räjja. Mõõk liâ tâʹvvjânnmlaž pueʹrrjieʹllemriikki šuurmõs väʹǯǯelvuõđ sääʹmǩiõččâmvueʹjjest ? Mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõs riâššât neʼljjan kueiʹt peeiʹv âʹlddmättʼtõspââʹjjen Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. Iʹlmmtõõttmõš lij äävai 1.-15.3. Haʹŋǩǩõõzzâst viʹǩǩeš ooudâs sääʹm õhttsažtuâi, ǩiõllhuõl da terminoloogtuâi. - Rääuh da suåvâdvuõtt Iinteʹmes inn ! Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei uuʹdi teâttan pueʹrr miõlâst, što sääʹmteeʹǧǧest lij šiõǥǥ eeʹttkâʹsttemvueʹǩǩ tuâjjäʹrttlest. Tuåimmpäiʹǩǩ lij Sääʹmteeʹǧǧ personkååʹddest Sajoozzâst. Šiõǥǥ lookki, Lââʹssteâđaid: Lajla Mattsson Magga lij kuuʹǩǩ ääiʹj tuejjääm tuâj saujjsääʹmǩiõl uʹčteeʹlen da tuʹtǩǩeeʹjen. Puk liâ tiõrv pueʹttmest tän jeällʼtemprograamm kõskksaž jeäʹǩǩiʹžže Aanar Kultahovi beälla 29.08. čiâss 19 ääʹljeeʹl. Luâđaunnsid lij õnnum ǩeâʹlljeeʹl, õnnum tõiʹd mäʹrddnalla di cisttjum da hoiddum luâtt. Såbbra vuäʹssõʹtte jiânnai suåppmõõžž ratifâʹsttam riikk võboršeeʹǩǩ, taʹrǩǩeei di alggmeer võboršeeʹǩǩ. Snimldõk: Inga-Briitta Magga Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz IV. Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd sääʹm dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:fâst jurddum privatneeʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvvtummšest šõddi jeäʹrdum lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Säʹmmlaž peâmmʼmuužžâst ainsmâtte sosiaalaž vuâmmšemooddaid, kueiʹmi lokku väʹlddmužže di tuâʹj da siõr mieʹldd mättjummša. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 21 (30) Piõggviõkk ij vuâǯǯ šõddeed jäänab hääit saaʹmi äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž jieʹllemvueʹjjid mâʹte sääʹmpuäʒʒhoiddu. Kõõskõõzz raajjâmtuâj liâ juʹn alttuum jooʹtti neäʹttlest da tõt õõlǥči vaalmštõõvvâd eeʹjj 2011 loopp mõõneeʹst. Sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ kõʹllʼje Heʹlssnest da kaaunõʹtte jeeʹres ministeriai veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm da kulttuurtuâj teäggteeʹjivuiʹm Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddin škooul lij õõlǥtum riâššâd sääʹmǩiõl siltteeʹji škooulneeʹǩǩi vuâđđmättʼtõõzz väʹlddvuäʹzzin sääʹmǩiõlin. - Mâiʹd vueʹljet viikkâd ooudâs ? Säʹmmlai dommvuuʹdest vuässõõtti pueʹtte âʹldd juõʹǩǩ škooulâst. Ođđ Sääʹmteʹǧǧ alttad tuåimmpââʹjstes määŋgi, joba jõnn vaʹǯǯtõõzzi ooudâst. Seämma sååbbar priimmâm eeʹjj 2014 mäʹhssemplaan ooudald sääʹmteeʹǧǧ ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõõžž vaʹstteed ođđ budjetâʹsttemvueʹjj. Škooultõshaʹŋǩǩõõzz vuõssmõõzz âʹlddmätteempââi programm lij mieʹlddõsân. Halltõs 13.11.2015 seidd 7 (11) Sh 7 § juätkkai … Suåvtõs eeʹttkâʹstt säʹmmlaid meeraikõskksaž õhttvuõđâânnmõõžžin da ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuâʹsǩǩe säʹmmlaid alggmeeran. Parlamentaarlaž suåvtõõzz tuâjjlažkååʹddtuâjai da jeeʹres tõõzz kuulli meeraikõskksaž aaʹšši håiddam diõtt Sääʹmteʹǧǧ ååcc MIEʹRRÄIGGSAŽ AAʹŠŠI OUʹDDEPUʹHTTI Tuâjj älgg 1.6.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. Yle Sápmi lij vuâđđtuâjes saaǥǥjååʹđtem kuâŋŋad toiʹmmjam jeällsaž sääʹmǩiõli ruõkkâm da še sääʹmǩiõli jeälltem peäʹlest. Såbbar vuäitt praavjed še sååbbarkueʹrncest. Mä. Tän vaalpoodd ääiʹj lij šõddâm jiânnai da võl tän eeʹjj poodd vueʹrddep šuurid oođummšid säʹmmlai vuõiggâdvuõttstatuʹsse. Saaǥǥjååʹđtemǩeâštast nuʹbben kuâđđjam Tiina Sanila-Aikio tuäivv, što mõõnni vaalpâjja luânddnallšem kueiʹt årra juâkkõõttmõš ij puäʹđči heâmmeed ååʹn älggam vaalpââi tuâi. SPN vuäinn, što äimm-muuttõõzz vuâsttatuâsttmõõžžâst âlgg jäʹǩǩted YK biodiversiteetsuåppmõõžž artiik 8(j):st da väʹldded lokku saaʹmi äʹrbbvuõtt mieʹlddsaž teâtt, praksiizz da innovaatiaid da saaʹmi äiggavuäǯǯamvaikktõõzz še meeraikõskksaž orgaanin kõõččmõõččâst åårrai artiik nuäjin. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtääʹzz - Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž pääʹnnhoiʹddjeei 9 500 € Ååʹn aanarsääʹm ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuž poddân šõʹdde aanarsääʹmǩiõllsa klaass, leäi juʹn taarbi mieʹlddsaž äiʹǧǧ raajjâd še mättʼtem-materiaalid jieʹnnǩiõl alggmättʼtõõttâm diõtt. Ǩeeʹrj mainnsi paʹldde seämma palddlõs seidda liâ norrum seeid teeʹkstest åårrai ođđ sääʹn nuʹtt, što keeʹrjest åårrai seeidid ij taarbâž joorted oudsmååusat ǩiõl mättʼtõõttmen. Sääʹmteʹǧǧ da Meäʹcchalltõs liâ puättam saaǥǥstõõllmõõžžeez mieʹldd tõõzz, što nõõmtum tuâjjäʹrttel valmštââll Akwé:Kon – vuäʹppõõzzi suåvvtummuž Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst. Priʹmeârlaž jeäʹrdõs äiggsab plaantuõjju lij tõt, što ärvtõõllmõõžž tuejjeet čõõđ ääiʹj plaanproseezz äiʹǧǧen, teʹl ääiʹjben ärvvtõʹlleš tåʹlǩ vaalmâš plaan vaikktõõzzid sääʹmkulttuuʹre, vuʹvddšurr Elina Stolt maainâst. / I mieʹldd, vuâđđpäʹlǩǩ 1 639,98 euʹrred / mp. vaʹstteei tuâjain da õhttsažkååʹdd da - ǩiõli tobddmõõžž. Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, Oummu šõddmuužž da õuddnummuž täävvtõzzân lij määŋgbeäʹllsaž persoonlažvuõtt da veeidas silttummuš. Sääʹmteʹǧǧ lij pâʹzzlâšttam-mannust 2015 vuõlttääm haʹŋǩǩõõzz kõjldõslomaakk kuõskeeʹl sääʹmǩiõli âânnmõõžž da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid. Outi Pieski seiʹnnreliefi lij pijjum parlamenttkueʹrnec Solju seinna. haʹŋǩǩõõzz tuâkkaž da ǩeâštõõttâm šeâttmõõzz Kueiʹmmvuõtt õõlǥad še tõn, što kuhttuin vueʹssbieʹlin lie rijttjeei teâđ kueiʹmez peâmmvuäiʹnnmõõžžin da - naalin. fi. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd dommseeidin www.samediggi.fi Ååʹn son vuässââtt Biblija ođđest jåårǥlâʹttemtuõjju saujjsääʹmǩiõʹlle da seämma poodd son tuejjad ǩiõllmättǩeeʹrj. Pååđååʹbleǩnallšem ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimmted vuõiggâdvuõttministeria addrõʹsse mââimõõzzâst 21.4.2011 čiâss 16.15 räjja. magga (at) samediggi. – Mij šuurmõs da vääžnmõs tuâjj tän vaalpââʹjest lij meeraikõskksaž tuâjjorganisaatia ILO alggmeersuåppmõõžž 169 radifiimõš, kååʹtt siiʹskââtt še Kataisen halltõõzz prograʹmme, säärnai Haltta. Šõddmõõžž jååʹđteeʹjen toimmje nuõrttsääʹmǩiõllsaž Anna-Katariina Feodoroff, aanarsääʹmǩiõllsaž Martta Alajärvi da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Tuomo Laiti. Veeʹrj teuddmest jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlâʹttemääiʹj. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzivuiʹm âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 22.12.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid tuejast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. mainstõs. Sääʹmteʹǧǧ ååcc čiâss 15.50- 16.00 Sääʹmnuõri musiikk puätt Ruäʹvnjaʹrǧǧe Jeeʹres posttšeʹǩǩen liâ Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs, Aanar kååʹdd ǩeʹrjjpõõrttuåimm, Sámi Duodji ry. Eeʹjj mââimõs sääʹmteeʹǧǧ šiõttʼteem-mieʹlddlaž sååbbar riâžžât rosttovmannu looppbeäʹlnn. Tel ko ooccmõš tuejjeet sääʹm ǩiõll-lääʹjj 18 §:f vuâđast, ooccmõõžžâst âlgg čiõlggeed še, što oocci lij peägg- tum lääʹjjest jurddum privatneʹǩǩ. mieʹrräiggsaž da obbpeiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 2-3 mannu ääiʹjas ääʹljeeʹl 1.6.2015. Lââʹssen täin kooʹddin šâʹdde vaʼlljuum õhtt vääʹrrvuäzzlaž juõʹǩǩ (õhttseʹžže 4). ____________________________________________________________________________________ Vaaldšemšuuʹrmõs tuåimmai takai konttâr ouddooumžen. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Kulttuurkõõččmõš sääʹm-mättʼtõõzzâst čuäjad mättʼttõõzz rool årra ǩiõl, kulttuur da äʹrbbvuâđlaž teâđ da määttai seʹrddjen nuõrab puõlvvõõǥǥid. ǩiõlljååʹrǥlõʹtti - Seija AIkio-Järviluoma Ärvvlõõzzi mieʹldd pukin säämas maainsteei persoonin 75-90% maainste tâʹvvsääʹmǩiõl da seeʹst jäänaš vuäʹss jäälast Taarrâst. Tän vuuʹvdkååččad sääʹmjânnmen. Pukid čeäʹppvuõđpeiʹvv pooddid lij määusteʹmes piâssmõš. Teäggtõs ij vuäǯǯči vuâđđõõttâd tuʹmmjem vuäivva da teäggtõs oudd staanâd tuärjjõsmääiʹnid tiuddeeja ooccjid. Halltõs čuäʹjat Sääʹmteeʹǧǧ såbbra, što tõt šiõttat nuõrisuåvtõõzz toimmpââjas 2016 – 2017 da vaʹlljad tõõzz nuõrisuåvtõõzz eʹtǩǩõõzz mieʹldd 1) čiččâm vuäzzliʹžžed, 2) juõʹǩǩ vuäzzliʹžže jiiʹjjes-i vääʹrrneeʹǩǩ. Tõt äʹšš što saaǥǥstõõllmõõžž âʹlǧǧe puuttâd viiđ eeʹjj seʹst, miârkksââvv še, što Ruõcc tän eeʹjj äiʹǧǧen vuäitt iʹlmmted, što jordd ravveed da staaneed saaʹmi vuõiggâdvuõđ jiõččmieʹrrummuʹšše da jânnmi da čaaʹʒʒi da luâttreeʹǧǧesvuõđi vaaldšummša meeraikõskksaž vuõiggâdvuõđ vuâđđjurddji mieʹlddsânji. fi / live Seminaar vuäitt mââibeäʹlnn ǩiõččâd še tâʹvvsäämas da lääʹddǩiõllsaž ruõkkmõššân. sääʹmteeʹǧǧin, di äv. Âʹvvel vueʹllškooul joukk Čagaldahttit vuâlgg Porvoo šõddmõʹšše čuäʹjtõõzzines Čagaldahttin, koon oʹhjjeejen toimmje Maarit Niittyvuopio, Laura Niittyvuopio da Hannu Huumonen. 1. Säʹmmlaž äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž tiâttmõš lij obbvuõtt, kååʹtt lij čõnnum ooumže da luõttu. Põrttjälstummuš da päʹlǩǩtuâjj liâ tuõʹđi mõttam kulttuur aunnsaala vuâđ, leâʹša ij čâđđmeen ij-ka jurddmõõžžeen. Ǩiõllaaʹššipiizzar tuâjain lij mieʹrruum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 35 §:fâst. Šiõttõsvuâđđlaž 5. Ǩiõčč täʹst Tuej håiddmest taarbšet õhttsažtuejj- da säiʹmmõõttâmtääid, markknâʹsttemjiõgg, organisâʹsttem- da jååʹđtemooddaid di teäddõõzzvaaldšummuž. maainsti saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi. Meersažoopper balettškooul mättʼtõõtti / Kansallisoopperan balettikoulun oppilaat Katja da Birit Haarla. Maistâttemvueʹjjest õõlǥči ââʹnned taarbšeʹmmen veäʹǩǩen sääʹmǩiõl ämmatneeʹǩǩid. vuõsspeâmmam kuõskki lääʹjjšeâttmõõžž oođummuž, kooʹddi riikkvuäʹssriâšldõõǥǥ oođummuž da sääʹmǩiõl jeälltemprograamm ouddnummuž riikksuåvtõõzz ǩiõttʼtõõllmõʹšše. 15 § Nuõrisuåvtõõzz šiõttummuš toimmpââjas 2016 – 2017 Alttõõzzid sääʹmteeʹǧǧ nõõm da saaǥǥjååʹđteei ämmatnõõm muʹttem diõtt tuejjii sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Asko Länsman. Äšša kuulli äʹššǩeeʹrj, kook lie vueiʹnnemnalla sååbbarpääiʹǩest: Marja Helander da Outi Pieski Sajoʹsse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet Jeeʹres õõʹnni liâ a rkiivstroiʹttel vuâlaž Sääʹma rkiiv, Aanar kååʹdd vaaldšemvuâlaž Sääʹmǩeʹrjjpõrtt, saami sosiaal- da tiõrvâsvuõđ õhttõs SámiSoster, sääʹm ǩiõtt-tuâjaid kaaupšeei Duodji Shop Oy, aanarsääʹmseäʹrvv Anarâškiela servi di Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšempravleeʹnnʼja da restrantt Galla. Tuõddrest – čuõvvtuejjõʹsse leäm haaʹlääm seʹrdded tuõddârsueʹjji ååʹbleeǩǩ da puʹhtted kooska poostjânnmest Aanar siidid. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz vueʹjj teevvam diõtt 28 tuåimmtuâi da siâssmõõžžid. Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩuum mieʹrrtieʹǧǧ tarbb sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid leäi ekka 2014 õhttseʹžže 1,2 miljoon euʹrred. Šiõtteemvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škooultõs da lââʹssen õõlǥtet nuõrttsääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). saaǥǥjååʹđteei Sääʹmteʹǧǧ maadârd sääʹmteeʹǧǧlääʹjj § mieʹlddsai saaǥǥstõõllmõõžži âânnmõõžž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuâjast. Tâʹvvsääʹmǩiõllpieʹzz, Karigasniemi da Uccjokk 72 877,30 € Tõk tueʹjjee ärvvsa tuâi sääʹm-meer pueʹttiääiʹj staannmõʹšše. Sääʹmteʹǧǧ lij ooudab da äiʹǧǧpoddsa vaalpoodd âânnam vääžnmõssân tõn, što meersažpeeiʹv juuhljet sääʹmkulttuurmieʹldd da što jeeʹres beäʹlin jälsteei säʹmmlaid uuʹdšet vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd juuhlid. Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteeʹjen lij toiʹmmjam sääʹmteeʹǧǧ II vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto. 3. Aanarsääʹmǩiõllpieʹss I, Aanar 85 110,16 € Uccjooǥǥ kååʹdd sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi da peiʹvvhååid staanummša õhttseʹžže 211 881,35 euʹrred: Jeäʹleest määŋgkulttuurlaž pirrõõzzâst ooumaž kaaunââtt juõʹǩǩpeeiʹv nuuʹbb kulttuurõlmstõõǥǥid da räʹtktõõzzid.  tobbdstõõđât sääʹm čeäpptuõʹjju da symbolid: Nils-Aslak Valkeapää: eeuʹni âânnmuš, symboliikk Kerttu Vuolab: čuõppâmtekniikk, kollaazz Merja Aletta Ranttila: Prinsesskaartt Brita Marakatt-Labba: ǩeʹrjjeemtekniikk, mainnâz Sajos lij vuõss-sââjest jurddum saaʹmi jiijjâz ââʹnnem d iõtt. Tuejjõõzz nuʹbb vuäʹss lij jõnn snimldõk, koʹst liâ tuõddârkueʹstelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd. Juõiʹǥ staattus iʹllakku Lääʹddjânnmest veâl riʹjttjemnalla tobddum. Lââʹssteâđaid:   tobbdstõõđât säʹmmlai ärbbvuâđlaž talkkâmraazziid da tõõi âânnmužže Tuâjj lij sâjjõsvuõtt. Nuõrr toiʹmmjeei - tobdstõõzz jueʼjjet Nuõrituâi pueʼttiääiʼjfooruummest Heʹlssnest 22.10. 2014. Ääʹššest âlgg väʹldded õhttvuõtt vaal-luʹvddkååʹdd konttra addrõs Sajos, Menesjärventie 2 A, 99870 Aanar, puh 010 839 3189, 010 839 3195, 010 839 3185 leʹbe Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Máret Sára kookkas vuällai sääʹmǩiõl kuõskki vääžnai tuâjj tuejjad suʹst Gollegiella (kåʹllǩiõl) kaallsõs äärv mieʹlddsa vuâǯǯai, tuâtt ärvtõõllâmkomitea. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv lij sääʹmǩiõllsaž vuʹvddnoorõõttmõš da tõt kooll väʹlddkååddlaž Nuõrr kulttur-noorõõttmõõžžid. Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddjäʹrjsteei lij Sääʹmteʹǧǧ. Škooultõõzz täävtõsân lij uʹvdded uʹččteeʹlid vueiʹtlvažvuõtt sääʹm ǩiõl jeälltummša škooultuâjast, taʹrjjeed siʹjjid tueʹjjeemareena da neäʹvvaid ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz ooudâsviikkmõʹšše vuʹejjmeâldsaž škooultuâjast.  mättʼtõõđat ruåttnõõmtõõzzid raajeelŠl jiiʹjjes ruåttkaartt Akwé: Kon – vuäʹppõõzzi suåvvtummuž liâ valmštõõllâm Meäʹcchalltõõzz da sääʹmteeʹǧǧ nõõmtum õhttsaž tuâjj-joouk, koozz sääʹmteʹǧǧ lij nõõmtam vuäʹsslaid. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tiina. Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâskoontâr valmštââll da peejj tuåiʹmme luʹvddkååʹdd ǩiõttʼtõõllâm aaʹššid. Mättʼtõs- da kultturministeria alttad ǩiiđ mieʹldd čiõʹlǧǧeemtuâi, sääʹmǩiõl vuäittmõššân tuejjeed âʹlddmättõõzzid. Tuäivam, što sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹǩǩid peälšteei linnj di sääʹmǩiõli kâʹddem lie jååʹđteei vuâđđjurddjen še ođđ Sääʹmteeʹǧǧ tuåimin. - õõutmieʹlddsižžen raajjtem- proseess vaaiktõõzzi da järjstõõǥǥi tobbdmuužžâšt; mäʹhtt tõk ohjjee jurddjid da toimmjummuž (kolonialism) Halltõs preemm Sääʹmteeʹǧǧ mainstõõzz eeʹjjest 2015 da tõn mieʹlddõsân leʹddi ǩiõll-lääʹǩǩmainstõõzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbra čuäʹjtemnalla. Säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹj šuurmõs õudde puõʹtti vaʹǯǯlõzzân lij sääʹmiõllsa škoouljum personkååʹdd vuäʹǯǯamvuõtt. Aartikla 10(c) suõʹjjad takainallšem luâđâânnmõõžž, koon ââʹnet kulttuursaž vueʹjji mieʹlddsânji ǩeâllʼjemnalla. Jieʹllikaartin voddõõtti päärnai da nuõri puärrsin âlgg raukkâd ǩeʹrjjlaž lååʹpp jieʹllikaart čuäʹjtem diõtt õlmmsest Vuõccâst. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 10.7.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ vuässõʹtte meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk kääucad såbbra Montrealist. Tuâjj-joouk vuäʹssla liâ ääʹrbvuâlaž teâđ vuäʹmsteei da tuâjj-jooukâst liâ še jeeʹres puõlvvõõǥǥ da sooǥǥbeäʹl di vuuʹd paalǥâskooʹddi puäʒʒeeʹžžed. ALGG-haʹŋǩǩõõzz lääʹjjšeâttmõõžžâst da haʹŋǩǩõõzz puʹhttem muttummuužžin vaaldšemma da valdiaveäʹǩǩvuõttriâššma âlgg riâššâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj § 9 mieʹlddsa saaǥǥstõõllmõõžž, čiõlggeed haŋǩǩõõzzi vaikktõõzz sääʹm ǩiõʹlle da sääʹm vuâđđlääʹjjlaž kulttuur-jiõččvaaldšemma. Lookkjiškooulâst da ämmatlaž škooultõõzzâst sääʹmǩiõllsâž mättʼtõs lij še vuäittmõõžžâst. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs lij Tâʹvvjânnmlaž sääʹmteeʹǧǧi õhttsažtuâjjorgan. fi. - Sääʹmǩiõllsaž dommveäʹǩǩteei Veahkki vuäʹsttemkääzzkõssân 25 575 € väärrneeʹǩǩ Ulla-Maarit Magga da Ailu Valle. Muu tuejjõõzzin kuâsttje täujja ääʹrbvuâlaž sääʹmǩiõtt-tuâi elemeeʹnt, kook poʹhtte õhttvuõđ oummid, kook jeäʹlle leʹbe liâ leäʹmmaž jieʹllemääiʹjes äiǧǧen kälkkõõzzâst peäggtum pääiʹǩin. Haaʹlääm-i späʹssbõõššâd teäggteeʹjid tääʹrǩes tuärjjõõzzâst sääʹmǩiõli pueʹttiääiʹj staanâm diõtt. Škooultõshâʹŋǩǩõõzz mieʹrren lij lââʹssted teâđ da silttummuž ǩiõll-laauǥmetood suåvldummša Lääʹddjânnmest uʹvddum sääʹm-mättʼtõõzzâst. Projektplaanraajji, Sääʹmkulttuurkõõskõs Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttân, što pueʹtti veʹrǧǧsâjjõsvuõtt lij ooccâmnalla Lââʹssteâđaid tuâjast ouʹdde ǩiõllstaanpiisar siiri.jomppanen@samediggi.fi mä. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz di tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte toobdâlmlââʹzz. Mâŋŋa Seminaar SPS:zz sååbbar tuʹmmji nuʹtt, što vuâđđad vuâlažvuõʹttses õhttsaž nuõrisuåvtõõzz. Sääʹmuʹččteeʹli silttummuž tueʹrjjummuš da säʹmmlai peâmmäärvai meâldlânji pedagoglaž rääʹtǩtõõzzi da didaktlaž tuåimmmaalli õõudummšest mättʼtõõzzâst lij ääiʹjpoddsaž da taarblaž tuejjõs. Priimât pueʹtti aaʹšši ǩiõttʼtõõllâmriâššmõõžž: Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 87 § mieʹldd: ” Teeʹǧǧ sååbbar šiõttat õhttsažtuejjorgaan toimmpââʹjes vaʹstteei ääiǥas. 050-5242109. – Mättʼtõõzz riâššmõš ouddlâstt puärrsin jiiʹjjesnallšem jiõččtuåimmlaž da mättʼtõõzz riâššmõʹšše vuässõõttmõõžž. Uccjooǥǥâst pâzzlâšttam-mannust 25.-26. peeiʹv riõššum Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv leäi eʹpet sääʹmnuõri da – uʹčteeʹli euʹnnreeʹǧǧes čeäʹppvuõđčuäʹjtõs. Jiiʹjjes rååpp tobddmõs rääjj vuađ rååoo kaartt da miõđlaž jiõččkartt õuddnummša. Tuäivam-i, što seämmanalla ko prääzkjep säʹmmlai meersažpeeiʹv, jeäʹp tuejjeʹčče seämma vuõʹjji mieʹldd eeʹjjest nobba sääʹmpolitiikkâst. vaaldšemjååʹđteei eʹtǩǩõs (PR): Ååʹn lij kuuitâǥ äiʹǧǧ kueʹđđed peeiʹvpolitiik vääʹnnbeälla da čiŋlmõõvvâp juʹhlljed meersažpeeiʹv, sääʹmmeer histoor, õhttnažvuõđ da pueʹttiääiʹj. da mä. Sääʹmkulttuur jieʹllem-mäiʹnn lij sääʹmǩiõl seillmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid da ǩiõll lij sääʹmkulttuur vääžnmõs vuäʹss, tõt lij sääʹmkulttuur väimm. Saaʹmiõõutilååǥǥ toiʹmmjemvuʹvdden liâ ââldmõssân sääʹmvuʹvdd da õhttsažtoiʹmmjemsäimma kuulli Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz toiʹmmjemõõutilååǥǥai lââʹssen kååʹdd, organisaatiad, õllškooul da mättjemstrooiteeʹl di sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzid kuulli puuʹtʼteem kruuggneeʹǩǩ Taarrâst da Ruõccâst. Aanar ceerkavsiʹjdde eeʹjjest 2012 valmštõõvvi Sääʹmkulttuurkõõskõõzz restrantt-hoʹzjenen lij vaʹlljuum njeäʹllemneǩ Jouko Lappalainen. 1 mieʹrräiggsaž aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla da Ǩiõlltuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle sanila-aikio (at) samediggi. fi, Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz sååbbar nõõmti ođđ vuäzzlaid koolm Tâʹvvjânnamlaž da Ruõšš saaʹmi õhttsaž sääʹm ǩiõll-luʹvddkådda. Sääʹm čeäppneeʹǩǩ liâ põhttam sääʹmkulttuur äʹrbbvuõđid da õhttsažkååddlažvuõđ bieʹǩǩen ođđ modeern čeäʹppõõzz, kååʹtt ij jeäll pâi galleriain, pâi še arggpeeiʹvest, interneeʹttest da sosiaala mediain. Sääʹmǩiõllsaž mättjem-materiaalpuuʹtʼtõs ođđ vaʹǯǯtõõzzi õõudâst Son lij ââʹn-nam privatčuäʹjtõõzzid tâʹvvjânnmin da suu tuejjõõzz liâ leämmaž vueiʹnnemnalla määŋgin joukkčuäʹjtõõzzin Euroopâst da Tâʹvv-Äʹmmriikkâst. Pukid õhttsaž täävtõsan lij päärnai da nuõri šõddmõš aktiivlaž da tuåimmsallaž kueiʹtǩiõllsažvuõʹtte da nuʹtt sääʹm ǩiõli aktiivlaž õõʹnnji meäʹr šorrnummuš. Joonas Sippola, sosiaalvuäʹpsteei, Enontekiö Mirja Laiti, äävhååid jååʹđteei, Aanar Anitta Kaisanlahti, puärrsituâi jååʹđteei, Suäʹđjel Heidi Eriksen, jååʹđteei tiõrvâsvuõttkõõskõsdåhttar, Uccjokk Saaǥǥstõõllmõš Tuäivvap ooccjest suåppi sääʹmǩiõl škoouʹlʼjummuž (õllškooul / universitett), toobdâlm vaʹstteei tuâjain da õhttsažkååʹdd da - ǩiõli tobddmõõžž. Määŋg säʹmmla päärnaiǩeerjj vuađđân lij õhttvuõtt arggmââilmmn da kuestǩani mââilmmn kõõskâlt. Čeäʹppvuõđpeivva riâžžât buss jååʹđtummuž juõʹǩǩ åʹrnn sääʹmvuuʹdin. / III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 512,83). čiâss 9.00 – 9.15 Leäm täʹst čuuʹt ilbbâd. Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs lij Sääʹmteeʹǧǧ kuâŋŋad põõrt nuʹbb väʹlddõõʹnni. Kååʹffstõõllâm diõtt raukkâp iʹlmmtõõttâd seminaaʹre 29.11.2010 mõõneeʹst addrõʹsse Kuultõs 12.8.2015 Äimm-muttâz, kuåivâshaʹŋǩǩõõzz, täällsysttem, byrokratia da lääʹjjšeâttmõõžži vääʹn vueiʹtte leeʹd čuuʹt mäŋggsa sääʹmnuõʹrre leeiǥas da sij jõudda vaʹlljed jeeʹres ǥu sooǥǥ äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjäuʹrr Halltõõzz eʹtǩǩõs: Lââʹzzteâđaid sâjjsõžvuõđâst oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Tuejjummužvuäʹpsteei veʹrǧǧluõvâsvuõʹtte kuâđđjem diõtt Sääʹmteʹǧǧ ââlmat ooccâmnalla Tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõš – juätkktuõjjstõõllmõš fi, teʹl. Tuâjjpääʹj jäʹrjstet seärad 30.3. jeeʹres paaiʹǩin. Šõddmõõžž loopptummuš Sääʹmuʹččteeʹlin liâ jiânnai ǩiõččlâsttmõõžž heterogeenlaž mättʼtõõđijoouk mättʼtummšest. 5.3. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei blogi, koʹst son ǩeeʹrjad 8(j)-såbbar toodlmi diõtt Liipp uusâst: Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 45 § mieʹldd täi prograammi da plaani priiʼmmõš šâdd Âʹvvel pââibužškooul: Áilu Arianaick (tâʹvvsääʹm) Teʹl ko ooccjen lij privatvuõiggâdvuõđlaž õhttsažkåʹdd leʹbe sǩiâŋkksieʹbrr, õõccmõʹšše âlgg piijjâd mieʹldd õhttsažkååʹdd leʹbe sǩiâŋkksieʹbr kuõskki registerväʹlddõk di mââimõsân rav- vuum teäʹǧǧââʹnnemčiõʹlǧǧtõs, toiʹmmjem-maainâs da tiilltaʹrǩǩeempõʹmmai. porsanger (at) samediggi. Aanrest 12.2.2015 Sääʹmteʹǧǧ Programm käunnai adrõõzzâst: www.samediggi.fi Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-cistt lij sääʹmräänn 25.3.18.3026.3. 10.00 Lââʹssteâđaid tuâjast oudd jieʹllikarttkõõskõõzz plaaneei Tarja Porsanger teʹl. Jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ vuäitt jiõnsted maaccteeʹl vaaläʹššǩeeʹrjid pååʹštest, nuʹtt mäʹhtt ooudbu vaalin. Suåvtõs ǩeäčč, što puõccui päkk-kåddmõš lij tuõđsânji risttreeidast ʼM:i meerlažvuõiggâdvuõđi da poliitiikklaž vuõiggâdvuõđid kuõskki suåppmõõžž 27. aartiiklain. marko.marjomaa@samediggi.fi Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst Aanar pââibužškooul: Gabriela Satokangas (tâʹvvsääʹm) da Tytti Kuusisto (nuõrttsääʹm) Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2014 riâžžât Suäʹđjel ođđ sporttpõõrtâst pâʹzzlâšttam-mannu 27. peeiʹv. Što säʹmmla vuäitči seillad, lij jurddmõõžž säʹmmlain õhtten meeran seillad ij-ka õõlǥ muʹvrjed uurid jeeʹres sääʹmjoouki kõʹsǩǩe. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vueʹljet päärnai õuddõõzzi da vuõiggâdvuõđi staanmuužžâst. Oođmõsân lij nuõrid jurddum radiaprogramm, kååʹtt jååʹđtet aanarsääʹmǩiõlle da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle. Lââʹssen suåppmõšteʹkstt liʹnjjai alggmeerai teâđast, ij-ǥa alggmeerai äʹrbbvuõđlaž teâđast, nuʹtt mäʹhtt alggmeerpolitiikkâst lij liʹnnjum. Vuäzzla: Håiddâkksai peâmmtuâʹjj tuäʹrjjad dommpeâmmʼmuužž da vaalmašt ođđ puõlvvõõǥǥid toimmjed ođđäiggsaž sääʹmõhttsažkååʹddest. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Pâʹjjmättʼtõõtti: tuâjj. Päärna veeidasvuõđ da määŋgbeäʹllsažvuõd õõdâsviikkmužže aaʹssid mättʼteet obbneezz da kååitad puhtted õudde pukid tõzz kuulli õhttvuõđid. 010 839 3105. Sääʹmteʹǧǧ reäšš ođđ aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõllsai abbsi õlmmeempoodd Aanrest Siida auditoriast mââibaarǥ 07.09.2010 čiâss 12.00. ʼlmmeempooddâst čuäʹjtet ođđ aanarsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaid abbsid. Sääʹmteäǧǧ miõtti õhttseʹžže kutt 500 eeʹur stipeend sääʹmǩiõl da sääʹm kulttuur õllškooultääʹzz mättʼtõõjđid.  mättʼtõõđat jeeresnallšem jânnmi nõõmtõõzzid Liikkeem- da siõrrámnääʹli vueʹjjin päärnaž vuäʹǯǯ luâdalt harjtõõttâd sosiaalaž čeäʹppvuõđid. 010 839 3102. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vuäitt praavjed interneeʹttest Nåkam-aa tuʹlǩǩummuž liâ pâi õhtt kuånst läʹpped kulttuur. Tuejjõõzz vuäʹzz liâ tiiskmallsa da tõin repččai kåškknjõõzz liâ pâʹsttmen. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen haaʹlääm tuäivted pukid šiõǥǥ säʹmmlai meersažpeeiʹv ! - Sääʹmǩiõllsaž âʹlddhoiʹddjeei puärrsihuõʹlle 33 261,00 € Suåppmõšvuõssǩeeʹrjtõõzz mâŋŋa ouddmõõžž eeʹjjest 2005 tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž ooudâsviikkmõš puuđi valdiai kõskksaž õhttsažtuâjast määŋg eeǥǥas. Halltõs 1) tuʹmmai priimâd-a tuâjjlažkååʹdd leʹbe luʹvddkooʹddi lokku väʹlddem seʹst ââʹnnem eʹtǩǩõõzzid ooudâs bieʹǩǩen tuâjjriâššâmhämmâz da 2) tuʹmmai mâŋŋa tuâjjriâššâmhämmaz priimmʼmõõžžâst ooudâs čuäʹjtem diõtt sääʹmteeʹǧǧ såbbra. Kriiʹlc õuddläidd puätt leeʹd seämma pääiʹǩest ǥu kaart 1 čuʹǩǩ. Tõʹst jeäʹla onnstam. Loppmaainstemvuâr âânn Sääʹmteeʹǧǧ nuõrin vuäzzlaž Tuomas Aslak Juuso. Sääʹmkultturkõõskõõzz Sajos vuâđđǩieʹđj muʹvrješ Aanrest põrtt tuâjjmääddest nelljdpeeiʹv ǩieʹssmannu 10. peeʹiv 2010 čiâss 14 aʹlǧǧi prääʹzneǩpooddâst. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž da kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Tauno Haltta, mä. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 3 (30) Škooultõs vueiʹtlvâstt jeeʹres vuuʹdin da jeeʹresâkksai päärnaivuiʹm tueʹjjeeji uʹččteeʹli teâđ da ǩiõččlâsttmõõžži juâkkmõõžž. čiâss 8.00 – Kultturkõõskõs Sajoozz čuäʹjtummuš kueʹssid Markkânistemtooi ¨mah vuáđuduveh ellee já rievtis sämikulttuurân. Sääʹmteʹǧǧ maadârd, što saaʹmi dommvoudda vaʹrrješ 420 000 eeuʹr godovai puäʒʒpeâmmtuärjjõs. Jeäʹt vueiʹt veâlǥtââʹtted Ruõššjânnmest säʹmmlaid, kook jõuʹdde čoouǥõõttâd jiiʹjjes ǩiõl, kulttuur da jieʹllemååʹbleǩ peäʹlest vaʹldia tuärjjeemtaa. Näkam lie jm. Siʹtǩǩes tuâjain lij leämmaž vääžnai miârkktõs sääʹmǩiõl seillmõʹšše, kååʹtt-ǥõs kuâsstai tõʹst, što vuâđđškoouʹle liâ puättam piirieeʹjji sääʹmǩiõllsa škooulneeʹǩǩ, kook mättʹtâtte sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõlin. Stipeeʹndin tuʹmmii Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateraal-luʹvddkåʹdd 17.12.2015 õnnum såbbrest. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl Tâʹvvsääʹm ǩiõlljuâǥtõʹsse nõõmtet 2 takai vuäzzliʹžžed da 2 väärrneʹǩǩed da aanarsääʹm ǩiõlljuâǥtõʹsse nõõmtet 3 takai vuäzzliʹžžed da 3 väärrneʹǩǩed. Päärna vuõiggâdvuõđi suåppmõž õõlǥad suåppmõžvaldia staanâd jânnam päärnaid vueʹss õhttsažkååʹdd viõǥǥin, vuõiggádvuõđ vuäʹssõõttâd jiiʹjjes kuõskki tummstõõǥǥid da õhttsažkåʹddjieʹllemn di vuõiggâdvuõđ suõʹjjummša da huõl âânnmužže. Teäddkaartâst lie snilmdõõǥǥ da tõid lij sniimmâm Ulla Isotalo. Pekka Sammallahti Tâʹvvsääʹm-lääʹdd-tâʹvvsääʹm sääʹnnǩeeʹrjest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lij še iʹlmmstõõvvâm ođđ teädldõk. Skábmagovat alggmeerai jieʹllikarttfestivaal päärnaipeeiʹv riâššmõš da mediapeâmm-materiaal noorrmõš. Eʹtǩǩõõzzin âlgg väʹldded lokku nõõm ǩeeʹrjtemvueʹǩǩ da ceäʹlǩǩmõš. Säämǩiõtt-tuõʹjju koʹlle jm. muõrr-, čuäʹrvv- da čõuʹddtuâʹj di peʹsser - da tâʹnnǩeʹrrjjmuužž, liânttkååđđmuš da säʹrǧǧpihttzi valmštummuš da heäʹrvtummuš parǧǧuum liânti da liântivuiʹm. fi leʹbe ritva. Lââʹssteâđaid täʹst. KOLLEKIEL – Tâʹvvjânmlaž sääʹm ǩiõllcist jueʹjjet 2010 4.2.5. Ääʹššest tuʹmmad Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 21.12. Säʹmmlai äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž tiâttmõš õhttan kõskksââʹjest oummu da luâđ kõskkvuõtte. Ruäʹvnjaarǥâst mieʹldd liâ iʹlmmtõõttâm kolmm äʹrttel / voddõõtti. Aanarsääʹmǩiõllsa ǩeeʹrtjeei da tâʹvvsääʹmǩiõllsa aabbâs ǩiõttǩeeʹrtjeei, kärt-teei da kueʹsttemnalla piijji liâ pääiʹǩ âʹlnn da maainte abbsest da tõn valmštõõllâmtuâjast. 3.4 Arggpeeiʹv õuddmiârkk ǩiõl mättjem õõudâsviikkmužže Uccjooǥǥ sääʹmlookkjiškooul: Sunná Länsman (tâʹvvsääʹm) Ooccmõõžžid jeäʹt maacctuku. Akwé:Kon vuäʹppõõzz liâ primmum biodiversiteettsuåppmõõžž 5. vuäʹssbieʹllsåbbrest. Vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩeed še tõk oummu, kook jiõčč ǩeʹrjjlânji ooʒʒâʹtte vaal-loǥstõʹǩǩe da koid vaal-luʹvddkåʹdd tuâtt jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ säʹmmliʹžžen. Mâʹŋŋlubust sääʹmteʹǧǧ jordd riâššâd kuåivâslääʹjj suåvvtummšest õhttsažsåbbar, koozz kååččat paalǥâskooʹddi, veʹrǧǧneeʹǩǩi, nuõrttsaaʹmi sijddsåbbar da Tukes võboršeeʹǩǩid linnjjeed kuåivâslääʹjj suåvvtummšest da čõõnõsjoouki õhttsažtuâjast. ” Sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkåʹdd lij såbbrest 18.6.2015 priimmâm čiõlǥtõõzz tuåimtem diõtt Lappi vuʹvddvaaldšemveʹrǧǧnekka. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte tuâjjtobddâmlââʹzz. / IV-II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 457,04 – 2 560,57 eeuʹr kõõskâst määnpââʹjj). - Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž dommkääzzkõstuâjjlaž Tâʹvv-Aanar vuuʹdest 32 332,50 € Sääʹmteeʹǧǧ vuâđ ” Ooumažvuõiggâdvuõttåskkoummu raportt lij vääžnai saakk Lääʹddjânnma pueʹreed saaʹmi vuõiggâdvuõđid. Ǩeässa 2002 tuʹmmješ väʹldded sääʹmǩiõl, EU:n komissia tuõđsânji vaarvuâlaž ǩiõli prograʹmme. Mainstummuš ǩii lij säʹmmlaž da ǩeäk tõʹst mââimõs ǩiõđâst tuʹmmje di säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđâst meeran juätkkjež vaalpââʹj 2016–2020 čõõđ. Ooccmõõžž mättjummuš- da tuâjjtuõđštõõʹzzines puätt tuåimted sääʹmteeʹǧǧi piizarkådda 31.10.2014 klo 16.00 mõõʹneest adrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmteeʹǧǧ miõlâst sääʹm äʹrbbteâtt lij raʹvves teʹl, ko tõt lij kulttuursaž da ǩiõlʼlaž õhttvuõđâst. Sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹzzärvv da ooumažvuõtt saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi (050-5242109) Luʹvddkåʹdd rääjj piirieeʹjji čiõlǥtõõzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbra saaʹmi spesialvuõiggâdvuõđi teâddjummšest da sij kuõskki lääʹjjšiõttõshaŋǩǩõõzzi ouddnummšest. Kaart vueiʹtte leeʹd pirstõõzz, snimldõõǥǥ, teeʹkst leʹbe video. Tâʹvvsääʹm ânne 70- 80 % aanrõžǩiõl da nuõrttsääʹmǩiõl kuhttuid vueʹll 15 % sääʹmǩiõllsain saaʹmin. Toiʹmmjemplaan âânn seʹst sääʹmteeʹǧǧ väʹlddtäävtõõzzid di tääʹrǩes õhttsaž da sektorpuõttlaž täävtõõzzid sääʹmteeʹǧǧ vaalpâjja 2012-15. Sääʹmteeʹǧǧest kaaunõõttmõõžžâst leʹjje saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto di lääʹǩǩpiisar Kalle Varis. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž Lohkoleaika – nõmmsaž joortõs rääidast lij juʹn škoouli âânnmõõžžâst. 60-päikksaž restrantt lij vääžnai vuäʹss sååbbar-, kongress- da kultturpooddi riâššmõõžžâst. Sääʹmteʹǧǧ SPN âlgg toiʹmmjed ooudâsviiǥǥeeʹl ođđsmõõvvâm energiivueʹjji âânnmõõžž. Ǩiõllkõõččmõõžžid vuäitt vuõltteed e-pååʹštaddrõʹšše info () giellagaldu.com še, leʹbe šoiʹttjed vuõiʹǧǧest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi ǩiõlltuâjjlaid. Tel ko ooccmõš tuejjeet sääʹm ǩiõll-lääʹjj 18 §:f vuâđast, ooccmõõžžâst âlgg čiõlggeed še, što oocci lij peäggtum lääʹjjest jurddum privatneǩ. Siʹtǩǩes tuâjain lij leämmaž vääžnai miârkktõs sääʹmǩiõl seillmõʹšše, kååʹtt-ǥõs kuâsstai tõʹst, što vuâđđškoouʹle liâ puättam piirieeʹjji sääʹmǩiõllsa škooulneeʹǩǩ, kook mättʹtâtte sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõlin. Nuõrisuåvtõs puätt tuõjjstõõllâd nuõripolitiikklaž aaʹšši pirr da tuåmmai sääʹmnuõri õhttsaž jiõnnân, nuʹtt meeraikõskksânji ko še sääʹmvuuʹdin. Määŋgas tobddum čeäppneeʹǩǩ liâ vuäǯǯam vuõssmõs voddõõttâmtobdstõõttmõõžžes čeäʹppvuõđpeeiʹvi mieʹldd. Sääʹmteʹǧǧ čõõđat ooccâmnalla sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst toiʹmmjeei Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalvuuʹd siltteemkõõskõõzz sääʹmjuâkkaz Oouʹdab eeʹjji čeäʹppvuõđpeeiʹvi čiõlǥtõõzz lie vueiʹnnemnalla sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain täʹst. Tän jiõččvaaldšem čõõđat Sääʹmteʹǧǧ. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 25 (30) Nuuʼbb beäʼlnn suåppmõš še mieʹrrad mij kulttuur pueʹttiääiʹj. čiâss 13.00 – 14.00 Joukktuâi juätkkje mieʹrräiggsaž nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjtuâllja Passiivlaž ǩiõlsiltteem õuddnem mieʹldd päärnaž tuõstškuätt siõmmnai siõmmnai aktiivlaž mainstummša. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk ärbbvuâđlaž teâđ väältummšest, čeäppvuađlaž ǩiõʹččlâstmuužži da esteettlaž fiʹttjõõzz raavummšest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst:  mainnâz, arvvtõõzz, tiivtt Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 10.12.2012 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Vuõccu škooul: Juuso Hetta (tâʹvvsääʹm) Čuõv šuävvjem tuejjõs kägg ođđest miõʹlle smiõttõõzzid kolggi jannu da možât-i veâl kuuzzkõõzzid. Lääʹjj mieʹldd toimmorgaanin šâʹdde leeʹd nuʹtt neezzan ko åumma kuhttu uuʹccmõsân 40 % ǥõõi ij jeerab määin diõtt nuuʹbbnalla šõõdd. Sunna Valkeapää (tâʹvvsääʹm) Vuäzzla: Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuset 24 %:n sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjǩiõččlâʹsttmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte ǩiõččlâʹsttmõšlââʹzz. Sääʹmteʹǧǧ tobdstââtt še Lääʹddjânnam põõšši eeʹttkâʹsttõõzz toiʹmmjummša Bryssel – gåårdest da kaaunââtt EU-suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõtt-tuâjj-joouki võboršeeʹǩǩivuiʹm. - Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzzâst ij vuäǯǯ šõddâd tåʹlǩ saaǥǥstõõllâmsieʹbr, a taarbšep čõnnõttmõõžž, õhttsaž piizarkååʹdd da sääʹmteeʹǧǧ vaaldšeemid põõššinallšem õhttsažtuâi patlamentaarlaž suåvtõõzz tuʹmmstõõǥǥi tuåimmepiijjmõʹšše da še såbbri valmštõõllâm diõtt, mušttʼtat Näkkäläjäuʹrr. Põõšši teäggtõs sääʹm ǩiõllõhttsažtuâi ooudâsviikkâm diõtt ij käunnjam haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen. Restranttpõrǧǧjest tuäivat, što toiʹmmjummuš äälǥči 1.5.2014 ääʹljeeʹl leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. Lääʹddjânnmest vuäʹppõõzz kuâʹsǩǩe nåkam saaʹmi dommvuuʹdest čõõđtem haʹŋǩǩõõzzid, kook vueiʹtte vaikkted saaʹmi kulttuuʹre da luâttjieʹllemvueʹjjid. Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen tuäivam, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kååʹdd pueʹreed sääʹmǩiõl staatuuzz ooudâsviikkmõõžž kååʹdd pukin vuäʹssvuuʹdin da še jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid. Saaʹmid eeʹttkâʹsttem vuäzzlaid nõõmtet sääʹmteeʹǧǧ nõõmtummšest da kooʹddi võboršeeʹǩǩ kooʹddi nõõmtem vuâđast. Nuõrisuåvtõʹšše vaʹlljeet kueiʹt ekka vuârai saaǥǥjååʹđteei, vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei da kolmm jeeʹres vuäʹssla di juâkksižže siʹjjid personnallšem vääʹrrvuäzzla. Čeäʹppvuõđpeeiʹv valmštõõlljen sääʹmteeʹǧǧest tuåimmai mättʼtem-materiaalplaanraajji Anni Näkkäläjärvi (anni. Lââʹssteâđaid oudd Sääʹmkultturkõõskõõzz markknâʹsttemhaʹŋǩǩõõzz projektšuurmõs Marja Männistö, neʹttpååʹšt: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Sääʹmteʹǧǧ lij obbžurr tõn vuâkka mäʹhtt POLURA-lääʹjjšiõttõs lij valmštõllum. Späʹsseb tiʹjjid, sääʹm puärraz, ääkk da ääʹjj da maaddârääʹjj da maaddârääkk miʹjjid kuõđđum preddnast ! Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što Mädd- da meäʹcctäällministeria oudd puõʹttiääiʹjest še Meäʹcchalltõʹsse vaalmâsvuõđid suåvtõõllâd meäʹccreeidaid da Meäʹcchalltõõzz puuʹtteemtäävtõõzzâst saaʹmi dommvuuʹdest čåuddââđčeš. Lââssteâđaid: Saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, Sääʹmteʹǧǧ, teʹl. Ciist juõʹǩǩeš vuõssmõs vuâra eeʹjjest 2004 da tõt jueʹjjet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj. Mättʼtõsminister Gustafsson õõʹni sääʹmǩiõl ââʹnnemjurddi vääžnmõs puõʹttiääiʹj tuâjjan, jieʹllemvueʹǩǩraajõõzz mottjummuž, ǩiõllvaajtemooudâsviikkmõõžž da meädda vuâlggmõõžž saaʹmi dommvuuʹdest. Reidd Njeäʹllem vuuʹd ââʹnnem diõtt lij päʹrttääm Lääʹddjânnam meeraikõskksaž slääʹv da vuäǯǯam äigga säärnõõttmõõžž YK jeeʹres organjai beäʹlnn. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU:n Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. Markknâʹsttemjååʹđteei âânn huõl Sääʹm kulttuurkõõskõs Sajoozz sååbbarpaaiʹǩi markknâʹsttmest da kaaupšummšest, šõddmõõžži riâššmõʹšše kuulli vueʹjjmeâldlaž aaʹššin di kääzzkâʹsttemjuâkkaz õuddoummutuejain. Teäʹǧǧpiisar Tuâi oʹnnstam håiddmõõžž veʹǩǩe ooudâs sääʹmǩiõl silttõs, sääʹmkulttuur tobddmõš da - škoouʹlʼjummuš, šiõǥǥ vuârrvaikktõõzz- da voddââttâmčeäʹppvuõđ, šiõǥǥ atk-silttõõzz di oodd reʹttlâʹstted jiõččaltteeʹl da õõutsââʹjest nuuʹbbin ofelažvuiʹm. Äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž aanrõõžži takai jieʹllemnääʹll lääi luâttʼtallu vuađđuum tääll, koʹst piʹrǧǧummuš šõõddi kueʹllstummšest, puäǯǯhåiddmuužžâst, skootthåiddmuužžâst da mäʹddtuâjast di meäʹccjummšest. Čeʹvetjääuʹrest. Cistt lij ǩiõtt-tuejj, ceägg räännkååʹđđem-muõrivuiʹm kođđum äʹrbbvuõđlaž sääʹmräänn. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Näkkäläjäuʹrr rämmaš tõʹst, što saaʹmi ääʹrbvuâlaž teâtt da tõn suõʹjjummuž liâ kaggõõttâm mõõnni ääiʹjin raaʹveld ouʹdde sääʹm õhttsažkååʹddest. Tõst vaʹlljeet sääʹmnuõri eʹtǩǩeejid Porvoo Nuori Kulttuuri-peeiʹvid 15.-17.5.2015. Jõnn tuâjjan lij, što pukin sääʹmǩiõlin ij leäkku vuäittmõš ǩiõlltuʹtǩǩõõzzid. Nuʹtt ko še lie puk tõk aarǥ tuej, kook tuejjee mij jieʹllmest sääʹmjieʹllem da ouʹdde sääʹmvuõʹtte pueʹttiääiʹj. Ǩiõlltuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõsse. Sajos väʹlddõõnni, kååʹtt lij sääʹmteʹǧǧ, ååcc ååʹn Sajos põʹrtte Takai täävtõssân lij staaneed EU:n Interreg Sääʹmjânnam – teäggtemprograamm seillmõš jiijjâs programmân, tõn teäggtõõzz staanummuš da prograamm vaaldšem da byrokratii ǩeäʹppummuš. - arkiivest da ǩeʹrjjpõõrtâst huõl âânnmõš, Stephen Cartwright kaartin vuäitt vuâmmšed håʹt mâiʹd da nääiʹt ǩeʹrjj älšmâtt päärnaid mättjed ođđ saaʹnid da še ǩeeʹrjted. Luʹvddkååʹdd håidda toiʹmmjemvouddses kuõskki teâdtummuž. SPN vuäinn äimm-muuttõõzz veiddsab vuârrvaikktõõzzâst: juätkkjeei pirrõskueârmtummuš da lâssnam luâđreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummuš tuejjee šiõttlõõvvmõõžžâst vaiʹǧǧääb da seämma vaikktõs lij še sääʹmjieʹllemvueʹjji da jieʹllemvueʹjj / piʹrǧǧeemvuõđ šiõttlõõvvmõõžž vuârrvaikktõõzzâst muttstõõvvi äimmåårrmõõžžid. Aanar ceerkavsiʹjdde sâjjdõõtti sääʹmkultturkõõskõs Sajos valmštââvv eeʹjj 2011 loopp räjja da tõt vääʹldet ââʹnnem vuâlla eeʹjj 2012 looǥǥeeʹl. Kaaunõõttmõõžžâst saǥǥstõʹlleš Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2012–2015 väʹlddtäävtõõzzi ooudummuž pirr Sipilä halltõõzzin. Jos päärna ǩiõlmättjem rijttjeei tuäʹrjjummuž jeäʹt vuâmmaš tõt vuäitt viikkâd sääʹmǩiõllsa päärna ǩiõl vaajjtummša lääʹddǩiõllân. Toimmpââjas 2016 – 2019 vaʹlljuum sääʹmteeʹǧǧ eeʹjjes beäʹlest puärrsummus vuäzzlaž Kari Kyrö äävad vaalpââʹj vuõssmõs såbbar. Päärnai peiʹvvhååidâst uʹvddum asetõõžž (239/1973) 1 a §:n (1336/1994) mieʹldd päärnai peiʹvvhååid peâmmtuâʹjtäävvtõõzzid kooll jäʹrrsi mieʹldd säʹmmlai jiiʹjjes ǩiõll da kulttuur õhttsažtuâʹjast kõjldõõzzâst åårai kulttuur eeʹtǩeejivuiʹm.  šeelet ǩeäʹssa kueʹl sääiʹmivuiʹm, vuäʹggeeʹl, perhoin, katiskain, kuuʹǩǩes seeimain, puäʹrrvin Jeeʹres čuäʹjtõõzz liâ še pueʹttmen – teâđtep tõin mâʹŋŋlakast ! Son lij vuäʹmstam jieʹllmes ǩiõllˈlaž ooudâsviikkâmtuõjju täʹvvsääʹm ǩiõllvuuʹdest. Alggmeerčõõđtõõzz tuåimmepiijjmõš Lääʹddjânnmest Päärnaž taarbaš juõʹǩǩpeeiʹv uuʹccmõsân kueʹhtt čiáss liikkummuž. Tukes da lååʹvoocci leʹjje läittam tuʹmmstõõǥǥi diõtt Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõʹtte. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs 2012-2015: Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 11 (30) Tõt vaʹsttad sääʹmǩiõllsa mättʼtemaunnâž plaanâst, valmštummšest da jueʹǩǩmest, sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvi riâššmõõžžin, čõõđad sääʹmmättʼtõõzz statistiikkid da âânn õhttvuõđ sääʹmmättʼtõõzz riâšši kooʹddid da škooulid da mättʼtõõttâm vaaldšummša. Lääʹǩkpiizzar välddtuâjjan lij toiʹmmjed saaʹmi vuõiggâdvuõđid kuõskki aaʹšši valmštõõlljen da aaʹšši ouʹddepuʹhttjen sääʹmteeʹǧǧ vaaldšmest. Tuâjjpõõrti teeʹmman lie kreevsõs tuâjjstõõllmõš, silbbǩiõtt-tuâi, snimldõk-ǩiõttʼtõõllmõš, musikk da sääʹmpihttâz. Säʹmmla puäʹtte piʹrǧǧeed pâi, jõs kaunnâp viõǥǥ nuʹbb nuuʹbbin da ââʹnnep ǩidd sääʹm-meer õhttsažkåʹddlažvuõđâst, sääʹm identeeʹttest da kulttuurpreʹddnest. Sääʹmǩiõlin taʹrǩǩeet pukid Lääʹddjânnmest maisntum sääʹmǩiõlid, tâʹvv-, aanrõž- da nuõrttsääʹmǩiõlid. Puõʹtti vuäʹssbieʹllsååbbar såbbrõõžžât puõʹtti čõõuč Saujj-Koreast. Jååʹđteei Jari Rajanen da pâʹjjtaʹrǩǩeei Anssi Pirttijärvi čiõʹlǧǧee såbbra mättʼtõs- da kultturministeria vaaldšemvuuʹđ ääiʹjpoddsaž aaʹššid, jm. Persoon silttâd sääʹm ǩiõl, le-ša ij toobbd jeeʹres kulttuures vueʹssvuuʹvdid. Sääʹm-musikk-kõõskõõzz veäʹǩǩteeʹjen toiʹmmjummuš di Iinteʹmes Iinn- alggmeerai musikkfeʹsttvaal veäʹǩǩpuuʹtʼteei tuâi. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz III. Sääʹmteʹǧǧ räukk, što Kela čiõʹlǧǧeʹči vuäiʹtt-a sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursid riâššâd haʹŋǩǩeemlääʹjjtää ooudldem ǩeâštʼtâttmõõžž EU šeâttmõõžži meâldlânji õõlǥtemkääzzkõssân da vueiʹtet-a tõid haŋʹǩǩeed vuäʹsttemkääzzkõssân Taarrâst. Meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttorgaanneeʹǩǩi raʹvvjõõzz Lääʹddjânnma (Sääʹmteʹǧǧ) Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozz väʹlddõõʹnni sääʹmteʹǧǧ ååcc Sajoʹsse Ođđ mättʼtem-materiaal aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse silttõõzz. Haʹŋǩǩõʹsse ooʒʒât vuõss-sââʹjest persoon, ǩeäʹst lij jieʹnnǩiõllân sääʹmǩiõll leʹbe vaʹstteei ǩiõllsilttõs. Peiʹvvhååid staannvuõttplaan lij peäʹllštem plaanâst veeidab obb staanvuõđ pueʹrummša da páʹjjentuõlŠlljmužže sǩihttjeei äʹššpõmmâi. 010 839 3109. – Konsertt lij Adjágasin vuõssmõs Lääʹddjânnmest. Tän vuâđald Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšummšest tuʹmmješ põrggâd seämma äiʹǧǧtauʹlle riikk vaaldšummšin. (www.nuorikulttuuri.fi).  Lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest (974/1995)  Riikk veʹrǧǧneʹǩǩlääʹǩǩ (750/1994)  Riikk veʹrǧǧneʹǩǩasetõs (971/1994)  Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõš Ruåđ da naʹzvaan Taarrâst vueiʹtte jõuddad looppted puäʒʒhååid da čåuddõõttâd jieʹllemnääʹlest, jõs pâi Taar vaʹldia päkk-kåʹddemčiõʹlǧǧtõõzz teâuddje. Lââʹssteâđaid vuäǯǯ: Tõt lij paʹlǩǩääm vuõssmõsân veʹrǧǧneʹǩǩen Lääʹddjännmest, sääʹmteʹǧǧ mieʹldd looǥǥeeʹl, sääʹmǩiõllsa teâđteei. - Sääʹmǩiõllsaž tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei 14 742,00 € - õhttvuõđâânnmõš sääʹm-mättʹtõõzz riâšši kooʹddid, valdia mättʹtemvaaldšemma da tâʹvvjânnam vuäʹbborgaanid, Aanrest 4.7.2014 Sääʹmteʹǧǧ Säʹmmla lie mättjam jiiʹjjes jeäʹllstemvuudin leeʹd jeeʹres ǩiõli da kulttuurivuiʹm õõutsââʹjest da tän diõtt lie täuʹjja määŋgǩiõllsa da ovdde äärvv puerr ǩiõllčeäʹppvuõtte. 7. Pääʹnntuõddâr håidd- da ââʹnnemplaan taʹrǩǩeem valmstõõllmõš peštt tän eeʹjj da taarbšeʹmmen tuâi jueʹtǩet veâl puõʹtti eeʹjj. Täʹbbe pirrõsministeriaaʹle uʹvddum rapoort tuejjii pirrõsministeria nõõmtum veiddsõs vuõđđu vuâđđõõvvi äʹšštobddituâjj-joukk. - kookkas vuällai da määŋgpeällsa toiʹmmjummuž di tõn Vaal-luʹvddkååʹdd tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Sääʹmteeʹǧǧ såbbrõʹšše õhttsaž såbbar aartikla 8(j) tiuʹddepiijjmõõžžâst peäggtum riikkivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ ååcc aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjla da tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla Gollegiella – Tâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ǩiõllcistt Raportt: saaʹmi ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjjummuš õõlǥat tuåimid Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi 20.6.2012 toiʹmmjemprograamm da teäʹǧǧplaan sääʹmteeʹǧǧ vaalpâjja 2012-15. - Nuõrttsääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Čeʹvetjäuʹrr-Njauddâm voudda 16 050 € Nuõrisuåvtõʹsse suåppi 18-25-âkksa oddel sääʹmnuõr da vuäittmõõžži mieʹldd še äʹšštobddivuäzzliʹžžen suåppi 15-17-âkksaid nuõrid vuäitt eʹtǩǩeed nuõripiizar Siltala Niinže. 6.1. Sääʹmteʹǧǧ kåčč rämmšeʹld saaʹmid, sääʹmsieʹrvid da sääʹmkulttuurâst peersteeʹjid Leville sääʹmkulttuur suõʹjjõõzz Lääʹddjânnmest ǩiõttʼtõõllâm seʹminaare. Seminaar lij Euroop suåvtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs, koʹst lââʹzztet Euroop suåvtõõzz jeeʹres vahssâmorgaanneeʹǩǩi õhttsažtuâi õõut ääʹšš, tän mieʹldd saaʹmid kuõskki aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõõžžâst. / IV-II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 457,04 – 2 560,57 eeuʹr kõõskâst määnpââʹjj). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte äʹšštobddâmlââʹzz. Nuõrttjõs jieʹllemnääʹl kuâsttje jm. pihttzin, prääzneǩ- da porrmõšärbbvuõđâst. Saaʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât 31.3.2011 Uccjokknjääʹlm škooulâst. Mieʹrren leäi ooudeed riikksuåvtõõzz da Sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž õhttsažtuâj. Emansa muäʹdd eeʹjj ǩeeʹjjest mâŋŋa tobddmõõžži vueiʹttep ärvvtõõllâd, mõõn puârast põrtt praksiizzâst tuåimma i da mõõn puârast täävtõõzz da vuârddmõõžž teâuddje. Teäggtõs puätt sääʹmteeʹǧǧ pääiʹǩ toiʹmmjummuž riâšši kruuggid. Vuõiggâdvuõttministeria ââlmad ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:fâst jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧid, kooi vääras tän eeʹjj liâ ââʹnnemnalla õhttseʹžže 130.000 euʹrred. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs di riʹjttjeei tuâjjtobddmõõžž koontâr- da ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain. Takai konttrest liâ vaaldšemšuuʹrrmõõzz, kulttuurpiisar, lääʹǩǩpiisar, sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar, teäʹǧǧpiisar, vaaldšempiisar da koontârpiisar veeʹrj di sääʹmõõutilååǥǥ plaanraajji veʹrǧǧ. Lââʹssen mädd- da čääʹccââʹnnem kueʹsǩǩe meäʹcchalltõslääʹǩǩoođõs di Teänjooǥǥ kueʹlstõõllâmsuåppmõõžž saǥǥstõõllmõš. Uccjooǥǥ sääʹmlookkjiškooul: Piret Järvensivu (tâʹvvsääʹm) fi. Sääʹmteʹǧǧ gåårtââll täʹst šõddâm gåår. ʼhttsažtuâjjkueiʹmmen mättʼtõõzzâst liâ še Vaasa universiteeʹtt ǩiõll-lauggi da määŋgǩiõllsažvuõđ kõõskõs da Sámi allaskuvla (Sääʹm õllškooul). Puäʹđ tiõrvân ! Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Aanar kååʹdd sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkåʹdd lij vasttääm haʹŋǩǩõõzz vaaldšummšest. 7.2. Sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ (1086/2003) lij leämmaž viõǥǥâst pâʹjjel 10 eeʹǩǩed. Ǩeʹrjj lij jurddum jieʹnnǩiõl da ǩeʹrjjlažvuõđ mättaunnâž nuuʹbb kuurs mättʼtõʹsse. Äiʹǧǧrätkkjummuš Etelä-Korea lij +7 čiâssâd. Lääʹddjânnmest aartikla puätt kõõččmmõʹšše jeäʹrben säʹmmlai ääʹrbvuâlaž palggâmǩiârddriâšldõõǥǥ staanummšest ”, mainsti Paltto. Pââʹjdummšest tuʹmmai sääʹmteeʹǧǧ halltõs. Lââʹssen õõlǥtõssân leäi, što nõmm ij vuâǯǯ leeʹd seämmanallšem ko jeeʹres sääʹmvuuʹdest åårrai põõrtin. Ciist ij vueiʹt miõđted čuuʹt täujja seämma kruuʹǧǧe spesialvuâđđjurddjitää. vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz teäʹǧǧââʹnnemarvvlõs lij 12 miljoon euʹrred (alv 0 % Sääʹmkulttuurkõõskõõzz veeidâsvuõtt lij nuʹtt 4 800 brm2 da veeidâsvuõtt 27 400 brm³. Uʹčteeʹl vuäitt saǥstõõllâd mättʼtõõttjivuiʹm ǩeeʹrj hääʹsǩes kaarti vuâđald leʹbe päärna vuäiʹtte håʹt mâka ǩeeʹrjted mainnâz lieʹvvjum seeidai kaart pirr. Meäʹcchalltõõzz vaaldšem-mall oođummuš taʹrjjad vuäittmõõžž räʹtǩǩeed saaʹmi mäddvuõiggâdvuõđid. Alggmeeʹrai ǩiõli vaarrvuâʹllsažvuõtt õõlǥâd veʹrǧǧneeǩǩin positiivlaš jeeʹrab puârast šïõttõõttmuuž, koin ǩiõli seillmuš da ođđ puõlvvõõǥǥid serddmuužž vueited staanâd. Haʹŋǩǩõõzz täävtõõzz Duodji lij saaʹmi õhttsaž jeällmõš da tõt pohtt õlmmsa sääʹmkulttuur obbvääldlaž jorddmõõžž, koʹst puk vaaikat pukid. Tuʹmmstõk: Lââʹssen čiõlǥtõõzzâst tuejjeet eʹtǩǩõõzzid mättʼtemvueʹjj ooudâsviikkâm diõtt. Snimldõk: Sára Márjá Magga. Kansallisen artikla 8(j) – tuâjj-joouk eʹtǩǩõõzzi čõõđtummuš Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mättʼtemaaunâspiisar Hannu Kangasniemi hannu. Håʹt mij kulttuur liâ jeeʹresnallšem, tuâi ǩiõl da kulttuur seillmõʹsse liâ seämmanallšem. Sääʹm ǩiõlltuâjj ciist mieʹldd Enontekiö kååʹdd vaʹsttõs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst da ooudâsjuätkkjummuužžâst lâssan. ALGG-haʹŋǩǩõõzzâst âlgg tuejjeed tääʹrǩes arvvõs saaʹmi jiõččvaaldšem jäällmõõžžâst da kõskkvuõđâst oođummuʹšše. Tanss šõõddi jakutialaž Sykkys – tanssjoouk čuäʹjtõõzzâst Ijahis Idja – pooddâst Aanrest 2010. Halltõs nõõmti čõhččmannust 2014 tuâjj-joouk, koon tuâjjan leäi Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž oođummuš. Seiddmieʹrr: 40 Ǩeeʹrj vueiʹtet ââʹnned nuʹtt jieʹnnǩiõllsaž päärnai mättʼtõõzzâst ko še nuõrttsääʹm veeʹres ǩiõllân lookki mättʼtõõttjivuiʹm. Tät õõlǥad oummust pueʹrid määŋgkulttuurlažvueʹjjid di määŋg jânnam meeʹrčeäʹppvuõđi silttummuž. Pirrõspiisar tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõʹšše kuulli aaʹššid, jeäʹrben valmštõõllâd kuåivâslääʹjj da biodiversiteʹttsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõʹšše kuulli tuâjaid. / IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 051,23 - 2 391,60 euʹrred / mp). - škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkååʹdd piizar da čiõʹlǧǧeei (mättʼtemaaunâsääʹšš), Såbbar õhttvuõđâst riâžžât määŋgid riikki, meersažorganisaatiai da tuʹtǩǩeeʹji riâššâm aaʹšši pirr noorõõttâmpooddid. Čõõuč 2015 sääʹmteʹǧǧvaali lopp-puåđõõzz diõtt lie tuejjuum šiõttuum mieʹrrääiʹjest õhttsiʹžže vitt vuõiǥeemkaiʹbbjõõzz. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 4.9.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Päärnaž ânškuätt håiddâkksai peâmmʼmuužžâst säʹmmlaid kulttuuraarvid. Håiddâkksai peâmmpersonkååʹdd tuâʹj lie pedagoglaž, sosiaalaž da ohjttsažkååʹddlažnalla muttsõõvvâm vâʹǯǯleben. Čõõuč 2015 Sääʹmteeʹǧǧvaali lopp-pohttmõõžž diõtt liâ šiõttuum mieʹrrääiʹjest tuejjuum õhttseʹžže vitt vuõiǥeemõõlǥtummšed. 9. Tuâjjpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtoobdâlmlââʹzz. čiâss 14.30 - 15.00 Mij oudldeei oummu sääʹmpolitiikkâst vueiʹnne tääʹrǩes äʹššen, što säʹmmlain lij jiijjâz meersažpeiʹvv, što säʹmmlaid vueiʹnet jiijjâs pååđmeeran sääʹmǩiõlinees- da kulttuurineesvuiʹm. Päärnai ǩiõlsilttummuž jeeresnallšem tääzz da juõǩǩga jiijjõsnallšem taarbb peʹjje tuâʹjjlaid jiiʹjjesnallšem váʹǯǯlõõzzid. fi, teʹl. Tuejjriâššmõõžž 21 b § pääiʹǩ mieʹldd veʹrǧǧkõskksaž markknâʹsttemjååʹđteei håidd Sajoozz sååbbarpaaiʹǩi markknâsttmõõžž da kaaupšem lââʹssen jeerab miʹeldd såbbri da šõddmõõžži raajtummša (riâššmõʹšše) kuulli vueʹjjmeâldlaž aaʹššid di vaʹsttad kääzzkâʹsttemjuâkkaz täälast da toimmai tõn õuddooumžen. Päärnaid riâžžât håʹt čiõrstõõllmõš da jieʹrjin vuejjmõš. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkåʹdd preemm mättʼtemaaunâstuâi kuõskki puuʹttõsplaanid da vuâđđjurddjid. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd dommseeidin www.samediggi.fi Vääʹrrvuäzzla: Seeiʹdin teâdte Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuužžâst še. / III mieʹldd (vuâđpäʹlǩǩ 2502,82 euʹrred / mp). Muʹst leäi rämm kaaunõõttâd ooumažvuõiggâdvuõttåskkoummin da saaǥǥstõõllâd suiʹn. Lääʹddjânnam saaʹmi staattuuzzâst da saaʹmi staattuuzz da lääʹjjšeâttmõõžž ooudâsviikkâm taarbi diõtt. Ǩeâštõõttâmeʹtǩǩõõzz ärvstõõlât nõõmitää. Ooccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 23.5.2012 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđ: Sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõlʼlaž mättʼtõs Lääʹddjânnmest Vuäittmõõžžin sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõlʼlaž mättʼtõʹsse šiõtteet vuâđđmättʼtõs- da lookkjiškooul-laaʹjjin, mättʼtõs- da kultturministeria meärrõõzzin da mättʼtemplaan vuâđain. Vaikktõõzzid sääʹmkulttuuʹre ärvvtõõlât obb plaaneemproseezz ääiʹj Sääʹm ǩiõlltuâjj – ciist mieʹldd Meäʹcchalltõõzz vasttõs sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst šâdd, da tuäivvap tõn puõʹtti toiʹmmjummšeʹstes juäʹtǩǩed juurdlaž toiʹmmjummšes sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Lääʹddjânnam aartikla 8(j)-seiddõs: www.ymparisto.fi/lumonet/8j  raajât riižžin puõccuid da uʹcc pikalõsääiʹdaid olggân - da seśt âânnmužže Sääʹmteʹǧǧ ǩeâštõõtti restraant luõikkâmsuåppmõõžž ǩeässa 2009 da mieʹrräigga mõõneeʹst puõʹđi õhtt taʹrjjõs. 7. Päʹlǩǩvuõtt meäʹrrââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõttʼtääʹzz VII. Ǩiõllʼlânji Lääʹddjânnam saaʹmid vueiʹtet jueʹǩǩed vuäʹrjjelsäʹmmliʹ žžen, aanarsäʹmmliʹžžen da nuõrttsäʹmmliʹžžen. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Tuâjj älgg 2.4.2013 da peštt 30.6.2014 räjja. Sääʹmǩiõll da kulttuur jiâ seeil sääʹm uʹčteeʹlitaa da peiʹvvhåiddpersonkååʹddtaa. Lââʹssteâđ: Päʹlǩǩummuš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz IV. Sääʹmteʹǧǧ ååcc nuõrttsääʹmǩiõllsa projeʹktt-tuâjjla 010 839 3106. Säʹmmlaid kuõskki aaʹššid õõlǥči ooudeed tän vueʹjjest jeäʹrben tâʹvvjânnamlaž tääʹzzest da tõnt leʹčči-i vääžnai, što tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž saǥǥstõõllmõõžžid ǩiõrǥteʹčeš mââimõõzzâst da suåppmõõžž ratifiââstčeš da tueiʹmmepiijčeš. mä. Tâʹvvsääʹm ǩiõllpieʹss, Vuõccu 69 958,40 € 7. Ruotsala lij håiddam oʹnnstemnalla vaaldšemjååʹđteei mieʹrräiggsažvuõđ ”, Näkkäläjäuʹrr mainsti. mieʹrräiggsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte. Aanrest 13.5.2015 Sääʹmteʹǧǧ Akwé:Kon – vuäʹppõõzzid leät suåvvtum tåʹlǩ Lääʹddjânnmest juʹn tuâi vueʹlnn åårrai Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst. Leäm räʹmm-miõlâst tõʹst, što Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧest lij vaikktemvuäittmõš EU:n alttõõzzid da EU še viiǥǥi mij alttõõzzid ooudårra ” mainsti Nilla Tapiola. +46 980 780 43 Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ooudald vaiddâz sääʹmkulttuur tobddmõõžž di šiõǥǥ eŋgglõskiõl silttõõzz. Lââʹssen dommvuuʹdest lij vuäittmõš lookkâd sääʹmǩiõl da veeʹres ǩiõl mättʼtemaunnsid vuâđđmättʼtõõzzâst, lookkjiškooulâst da ämmtlaž škooultõõzzâst. Sääʹmǩiõll Terminologia- da normmeemtuâjai lââʹssen kõõskõõzz tuâjaid koʹlle še ǩiõllhuõll di teâđ jueʹǩǩem sääʹmǩiõli da tõi ämmatlaž kõõččmõõžži diõtt. Lij tuõđi šiõǥǥ, što nuõrisuåvtõõzz tuâjj lij vuäǯǯam meersaž tobdstõõzz da leäm ciist â st kuärǥast. Tän diõtt jiõnstemvuõiggâdvuõđâkka pueʹtti ooumže vuõltteet maacctemkonfeâʹrtin ooccâmblaŋkk, kååʹtt âlgg tiuddeed, vuâllaǩeeʹrjted da maaccted pååʹštest vaal-luʹvddkådda. Suåvtõõzz di suåvtõõzz äʹšštoobdji šâdd eettkâʹstted pueʹrmõõzznalla Lääʹddjânnam säʹmmlai ǩiõllsallaš da vooudlaž jooukid. ” Nuuʹbb sääʹmparlamentneeʹǩǩi sååbbar rieʹššeš Ruäʹvnjaarǥâst kålggmannu 29. peeiʹv eeʹjjest 2008. Meerlažpeeiʹv podd lij åuggan kuuskõõzzteaʹttrest. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd dommseeidin Nuõrr - toiʹmmjeei tobdstõs lij jurddum späʹssbõõššâm da smeʼllkâʹttem diõtt nuõrr toiʹmmjeeʼjid da sij haʹŋǩǩõõzzid da toiʹmmjummšineez nuõri staattuuzz da sij toiʹmmjumuužžes ooudâsviikkâm vuõrâsoummuid. Haukipudas pââibužškooul: Heija Länsman (tâʹvvsääʹm) SPN ǩiõččâmvueʹjj mieʹldd äimm-muuttõõzz vuârrvaikktõõzzâst tuejjeem tuåim vaikkte määŋgnalla vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõđid, da tõʹnt vuõssnaroodi jiõnn âlgg koʹlljed še meeraikõskksaž äimm-muuttõš-saaǥǥstõõllmõõžžâst. Stáinnak lij čeäkklee puäʒʒ, kååʹtt puätt oʹddjõõđeeʹl palkkâd oummi maaiʹlma. Da vuârdam ääʹlšest, što äʹlǧǧep tuejjeed tuâj tän histoorlaž ääʹšš pirr, leʹbe nuʹtt, što vuäǯǯap äigga sääʹmsuåppmõõžž kolmmen jânnmest, koʹst jälstep ”, juäʹtkk Egil Olli. Vuõssaarǥ 3.4. kultturjeäʹǩǩää da seärad 4.4. meerprääʹzneǩ tääʹrǩab prograammâst teâđtet mâʹŋŋluben. Sääʹmteeʹǧǧ vaal Päärnai peiʹvvhååidâst uʹvddum lääʹǩǩ (875/1981) õõlǥad kååʹddid âânned huõl tõst, što päärnai peiʹvvhååid vueitet uʹvdded päärna jieʹnnkiõllân åårai sääʹmǩiõlin (11 §). Sääʹm ǩiõlltuâjj - ciist jorddmõš lij kaggâd ciist vuäǯǯai pueʹreed sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjeem tuâi da kaggâd pukid Enontekiö kååʹdd da jeeʹres veʹrǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõl staattuuzz. Vuõʹttivõboršeeʹǩǩ tuejjeei sǩiâŋkat 1 000 eeuʹrin. Sääʹmteʹǧǧ 2006 Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmji seärad 20.6.2012 uʹvdded ääʹššest puõʹtti ceâlkâlm: vaaldšemjååʹđteeʹjen 18.10.2013 ääʹljeeʹl. Tuäivvap kuuitâǥ čuäʹjteeji ââʹnnem jiõnes virkkânji ! 010 839 3102. Määŋgeeʹjj tuâjjprogramm jååʹđat biodiversiteettsuåppmõõžž piizarkååʹdd da suåppmõšvuäʹssbeäʹli toiʹmmjummuž. Läullap säʹmmlai meersažlaulli neellj ǩiõʹlle nuʹtt, što 1. vueʹss nuõrttsäämas, 2. vueʹss aanarsäämas, 3. vueʹss lääddas da 5. vueʹss tâʹvvsäämas 010 839 3106. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmad ooccâmnalla päärnaikultturkõõskõõzz Karigasnjaarg škooul: Jere Pieski (tâʹvvsääʹm) Vuäzzla: Sámenuoraid dáiddadáhpáhus / Sääʹmnuõri kuõiʹttpeeiʹv čeäppvuõđpeiʹvv riâžžât Ruäʹvnjaarǥâst Nuõripõrtt Mondellast kâskka gåårad njuhččmannu 7.-8. peeiʹvi. Lââʹssteâđid täʹst. Luʹvddkåʹdd tuʹmmai valdia mä ʹhssemplaanâst (väʹlddklass 29, mättʹtõsministeria) sääʹmǩiõllsa mättʼtemaunnâz da sääʹm-mättʼtõõzz õõudâsviikkmõʹšše čuäʹjtum valdiaveäʹǩǩvuõđ ââʹnnmest. Säʹmmla vuäinnmõõžž mieʹldd mäʹrddnalla jeäʹllmuš lij ooumžen jeäʹllmõš. Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.1.2013 – 31.5.2014 1 mieʹrräiggsaž nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjja 1 mieʹrräiggsaž aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla da 1 mieʹrräiggsaž tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla Sajos ååcc strooiʹtelhuõlteei sâjjsa Saaʹmi dommvuuʹdest veʹrǧǧneeʹǩǩin lij õõlǥtummuš toiʹmmjummšeez mieʹldd viikkâd ooudâs sääʹmǩiõl âânnmõõžž. Paltto, koon vaʹlljeeš nuʹbben vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen, lij leämmaž sääʹmteeʹǧǧ halltõõzzâst juʹn ääiʹjbuš vaalpââʹjest. Sääʹmjânnam lett miõtti Sääʹmtegga EU-vuʹvddooudâsviikkâmfoondâst teäggtõõzz pieʹllneʹbeeʹjj piʹštti markknâʹsttemhaʹŋǩǩõʹsse. Lääʹddǩiõʹlle jåårǥlõttum joortõõzzin, kååʹtt lij õhtt maaiʹlm vuõssmõs vuäʹppõõzzin tuejjuum joortõs. Tõn kuõskki šiõttõõzz lie ceerkavlääʹjjest (1164/99), ceerkavriâššmõõžžâst da ceerkav vaalriâššmõõžžâst. Šiõttõsvuâđđliʹžžân lij veeʹrj ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). - ʼhttsažkåʹddvuõtt Ǩeʹddmäärǩ säämnalla raajeeʹl vueitet jiiʹjjesnalla raʹvveed päärna kulttuur-identiteett da raajjâd jäänben määŋgbeäʹllsaid ǩiõlâânnem vueittemvuõđ. (cisttluʹvddkååʹdd õʹhttenõõrmõš teâđtõõzz õhttõssân) Cisttluʹvddkååʹdd miõlâst nõmmeʹtǩǩõõzzin Sajos teâudd pueʹrmõsân ǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžžin nõʹmme pijjum õõlǥtõõzzid. Mä. Sääʹmteʹǧǧ, Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaaltuâʹj siltteemkõõskõs da Sámisoster ry lie leäʹmmaž mieʹldd toimmjummšest. Iʹlmmtõõttmõõžž liâ kueʹhtt da kuhttu diõtt lij jiijjâs lomaakk Webropol-prograammâst, koid kaunnveʹted liiŋkid teâđtõõzz looppâst. Šââdd leʹjje koškkuum da tiudduum tääʹrǩeʹld nõmmlaappivuiʹm da ruõkkum herbaariooʹne leʹbe sâddnorldõʹǩǩe. Euroop union lij čõnnõõttâm aartklaž teâđouddmõõžžstes saaǥǥstõõllmõʹšše alggmeeraivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ teâđat škooulid ääiʹjbeäʹlnn čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššmõõžžin da iʹlmmtõõttâmääiʹjin. SPN čõnnââtt raajjâd äimmpolitiikkla prograamm. Lij še tääʹrǩes tieʹtted õuddǩiõʹtte, jõs čuäʹjtõõzzâst liâ ouddm. Kriʹlcc- da piiutâsplaanummuž lij tuejjääm Sara Kander, čuõvvplaanummuž Bernt Morten Bongo. Nuõripiisar eʹtǩǩõs (KTL): Lääʹddjânnam sääʹmǩiõl kolle meeraikõskksaž klasstõõllmuužž (UNESCO Red Book) mieʹldd vaarvuâʹllsaid kiõlid. Luʹvddkåʹdd vaʹsttad tän lââʹssen Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvest, kååʹtt lij piirieeʹjji õhttsažtuâjast saaʹmi dommvuuʹd kooʹddi- da sääʹmseäʹrvivuiʹm rajjum päärnai da nuõri čeäʹpp- da kulttuurǩiõčlmõš. Tuâjjla: - nõmmsaž rääidast. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž čõhččlookkâmpââi mättʼtemǩeeʹrj 1-4 da aanarsääʹmǩiõllsaž čõhččlookkâmpââi mättʼtemǩeʹrjj Saujjsääʹmǩiõll Sääʹmteʹǧǧ vuârdd Lääʹddjânnam halltõõzzâst jåʹttlab tuʹmmstõõǥǥ obbväʹlddsaž sääʹmǩiõl stooidâmprograamm alttummšest, maainsti sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Irja Seurujärvi-Kari Ruäʹvnjaarǥâst. Tuâjj älgg 1.6.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. Peäggtum vaaldšemtuâi koʹlle toolkav mieʹlddsanji saaʹmi jieʹnnǩiõl da kulttur årra kuõskki jiõččvaaldšem kruuʹǧe da tõk âʹlǧǧe juʹna seʹrdded väʹlddkåådlaž veʹrǧǧneeʹǩǩest vuõiʹǧǧest saaʹmi jiõččvaaldšemorgaʹnne, sääʹmteeʹǧǧid, leʹbe seeiltet (sosial- da tiõrvâsvuõđi valdiaveäʹǩǩvuõtt) sääʹmteeʹǧǧi tuâjjan. Aanar čeäʹppvuõđpeeiʹv reäʹšše še Aanar škooul, Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs da Anára Sámi searvi. Sääʹm ǩiõlltuâjj – ciist meâtt sääʹm ǩiõllsuåvtõs. Sääʹmteeʹǧǧ ǩiõččâmvueʹjjest maadârdõs POLURA:ssân ij eʹtǩǩââst šiõǥǥ lääʹjjvalmštõõllâmvueʹjj. Sääʹmteʹǧǧ čõõđti kuõrtõsteädldõõǥǥ Girjegiisá Oy:n vuõššân eeʹjjest 1993 čõõđtum tuejjõõzzâst. Vuâđđmättʼtõõzz spraavtõõttâm škooulneeʹǩǩ: Aanarsääʹmǩiõllsaž čõhččlookkâmpââi mättʼtemǩeʹrjj Lohosierâ 1 lij čõõđtum eeʹjjest 2011. / I mieʹldd, vuâđđpäʹlǩǩ 1 639,98 euʹrred / mp. Čeäʹppvuõđpeiʹvv älgg seärad njuhččmannu 7. peeiʹv Nivavaara vueʹllškooul škooulâst čiâss 18.30 Kiiruna Sääʹm Teaʹtter čuäjtõõzzin Ovtta guovvamánoija (ʼhttân täʹlvvmannu innân). Sääʹm-mättʼtõõzz škooultõshaʹŋǩǩõõzz alttõs serddai täʹlvvmännǥa 2015 - raajjâd alttõs obbvälddlanallšem da kuʹǩesääʹij ǩiõččâmvueʹjj mieʹlddsa sääʹmǩiõl stooidâmprogrammân. Ooudbi lââʹssen iʹlmmtõõvi lââʹssteädldõk äiggsab loʹppe kaaupšum Bluppe da miessi – ǩeeʹrjest. Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšummuš lij tuejjääm tuâj še määŋgi vaaldšummuž kuõskki oođummšivuiʹm eeʹjj 2015. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 20 (30) Snimldõõǥǥâst: Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt 2011, koon valmšteeʹjen lij ǩiõtt-tuâjjlaž Matleena Fofonoff. Sääʹmteaʹtter Beaivváš võddââtt Sajoozzâst Paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥid jiâ leäkku slävvõõttâm da paalǥâsvuʹvddpuästtadvuõđ liâ juätkkjam kuuitâǥ lååimeʹt eeʹǩǩed. Seiddmieʹrr: 127 Valdiain âlgg uʹvdded põõšši teäggtõs näkkam tuâjai hoiddu. Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joukk eʹtǩǩii jm. Ooccâmblaaŋk täʹst Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobstõõttâd neʹttaddrõõzzâst Suäʹđjel kååʹdd sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanummša õhttseʹžže 58 755,00 euʹrred: Väʹlddveârlaž ooccâmäiʹǧǧ iʹlla, leša veäʹǩǩvuõđ ooccât tääuʹjmõssân skamm- täʹlvvmannust, kuäʹss puõʹtti eeʹjj puuʹttõsplaan valmštõõlât. Sääʹmteʹǧǧ maadârd, što valdiasåbbrest riâmât jåʹttlânji valmštõõllât puäʒʒhåiddlääʹjj obboođummuž koʹst vääʹldet lokku sääʹpuäʒʒhååid meeraikõskksažvuõiggâdvuõđlaž da vuâđđlääʹjjlaž suõi. Čeäʹppvuõđpeiʹvv noori Uccjokknjääʹlm škooul kueʹrnec ruõbdeezz mieʹldd tiuʹdde nelljdpeeiʹv 26.3. Ââʹntem-mäiʹnnan lij tuâi oudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõǥltet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). - meeraikõskksaž ooudâsviikkâm praavmõš. Koreografia leäi määŋgpeällsaž da jeäʹrben taʹnssjeeʹji pihttsin looppâst šõddâm sääʹmlipp vuâǯǯai späʹssbõõžžid.  raajât säʹmmlai ärbbvuâđlaž jeäʹllsââʹjid da raajlmid (õuddm. Lââʹssteâđaid: saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi teʹlf.: +358505242109 klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi 7 § Šeâttmõõžži muttʼtummuš 0 ccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 27.2.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe info@samediggi.fi. Säʹmmlai vuâlggmuužžin plaanum ämmatlaž da pââjbu ceäkkas škoouljummuž õõlǥče vueitted mättʼtõõttâd saaʹmi dommvuuʹvdest. Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz. Päärnaikultturkõõskõõzz tän ǩiiđ ääiʹjpoddsaž riâššâm poʹdde koʹlle nõmmǩeâšttõõttmõš da päärnai peiʹvvmääʹtǩ miârr-riddu. Såbbrõõššâmpoodd rieʹššeš New Yorkist nelljdpeeiʹv vueʹssmannu 19. peeiʹv. Täʹbbe pirrõsministeriaaʹle uʹvddum rapoort tuejjii pirrõsministeria nõõmtum veiddsõs vuõđđu vuâđđõõvvi äʹšštobddituâjj-joukk. Saǥstõõllmuužžâst lij vääžnai uʹvdded äiʹǧǧ päärna jiiʹjjes juʹrddjid da mainnsid. Luâđ ââlǥče kuullâd kõskksaž vueʹssen päärna juõʹǩǩpeiʹvvsaž jieʹllem. Vääžnai håiddqkksai päärnai peâmmtuâʹj õhttsažtuâʹjjkueiʹmmen toimmje puärrsi lââzzen jm. päärnaivuäʹpstempäiʹǩǩ, škooul, psykoloog, sosiaal- da piârtuâʹjjla, särnnam-, toimmjem - da fysioterapeeut, jeeresnallšem määŋgämmatlaž tuâʹjjärttel, pääʹnnhåidd, sieʹbrrkåʹdd da õhttõõzz. čiâss 18.30 – 21.00 Peiʹvv-veärr Aanar Kultahovi. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria oʹvddam tieʹǧǧ haʹŋǩǩõõzz ǩiõlʼlâž da kulttuurlaž uuʹccab naroodi sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi õõudeem – teäʹddvuʹvdde. Ceerkvallâš sååbbar ođđ nelljeeʹjjpââʹjj älgg 1.5.2016 da poott 20.4.2020. Cisttluʹvddkåʹdd såbbrõõžži Âʹvvlest 13.1.2010 ǩiõttʼtõõllâd nõmmǩeâštõõttmõʹšše valljuum tuâjjvälljkååʹdd maadârdõõzz nõmmeʹtǩǩõõzzin di ođđ, taʹrǩǩuum ǩeâštõõttâmšeâttmõõžžin. Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt jueʹjjet nuuʹbb vuâra da Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõllsuåvtõs lij miõttâm ǩiõlltuâjj-ciist Enontekiö kååʹdd joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessja*. Sääʹmteʹǧǧ räukk riikksåbbrest õhttsažsåbbar vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ooudâsviikkâm diõtt. Kuvddleeʹjin liâ ââʹnnmest uʹccnallšem tuʹlǩǩeemvuâsttavaʹlddi, kook toiʹmmje straaŋgteʹmes infraruõpsstekniikk ââʹneeʹl. Kueʹhtt neezzan ciistet Gollegiella 2010 ǩiõllciistin Seminaar mieʹrren lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain, veekk ooudâs seännamvuõđ da määŋgnallšemvuõđ di lââʹzzted tieʹttemvuõđ Euroop suåvtõõzzâst da tõn orgaanneeʹǩǩin. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâštõõttmõš riâžžât ođđest Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteei Ingrid Inga ǩeiʹtt Tâʹvvjânnmi halltõõzzid tõʹst, što tõk laaddâʹtte – jõnn cisttsuʹmme, koon ǩiõččâmvueʹǩǩ lokku vääʹldeʹl lij sääʹmǩiõli årra. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluõvâsvuõđ pukid ! Sääʹmteʹǧǧ 1998 Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 12.2.2014 čiâss 16.00 räjja addrõʹsse: Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz kuõskki smiõtldõõǥǥâst tuõʹđšet, što kõõskõõzz jurddjen lij jiiʹjjes beäʹlest raajjâd säʹmmlaid pueʹrab õõudldõõzzid jiõččvuâlǥlânji tuõʹllʼjed da õõudâsviikkâd ǩiõlâs, kulttuuʹres da jieʹllemvueʹǩǩtoimmjumšes, hoiddad da õõudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšmes di tuäʹrjjeed säʹmmlai takai jieʹllemvueʹjji õuddnummuš. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz väʹlddõõʹnni da – toiʹmmjeei liâ sääʹmteʹǧǧ da Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs. Sääʹmteʹǧǧ 2004 š (Finlex) Sääʹm-mättʼtõõzz pedagoglaž õõudummuš miârkkšââvv jm. uʹččteeʹli ämmatsilttõõzz õõudmummuž nuʹtt, što sij pâʹstte ääiʹjbuužž pueʹrben väʹldded mättʼtõõzzâst lokku ǩiõlʼlânji da kulttuurlânji heterogeenlaž mättʼttõõđijoouk. Nääiʹt vuässõõđak sääʹmǩiõllsai mättjem-materiaali õõudummša nuʹtt, što tõk puermõs vueiʹtlvaž vuâkka tueʹrjjee sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz jeeʹres škoouʹlʼjemtääʹzzin. čiâss 13.45 – 14.00 Sääʹmǩiõllsai dommkääzzkõstuâjjlai tobddmõõžž: Arggpeeiʹv vueʹjj dommkääzzkõstuâjast. Haʹŋǩǩõs peštt 31.10.2013 räjja. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.8.2015 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu juätkkhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 31.5.2018. Ärvvsa säʹmmla, šiõǥǥ ǩiiččeei. Veäʹǩǩvuõttooccmõõžž âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmtegga kålggmannu loopp räjja. Kulttuurtuâij miârkkšõõvvi teäggteeʹjid mainsteš Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd toiʹmmjummsest di sääʹm kulttuurtuâj ǩeeʹddest. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij Mädd- da meäʹcctäällministeria, kååʹtt miõđi haʹŋǩǩõʹsse mäddtäälltääl ooudeemfoondâst, luâttjieʹllemvueʹjji da puäʒʒtääl ooudeemtoiʹmmjummuž kuõskki tuʹtǩǩõõzzid vaʹrrjum mieʹrrtieʹǧǧest veäʹǩǩtieʹǧǧ. 010 839 3106.  seurrjet puõccu ähttmuužž da jeeʹres vueʹssi äuǩǩen âânnmuužž Sääʹmteeʹǧǧi fakssnââmar lij 010 839 3101. veʹrǧǧsâjjõsvuõđ, kååʹtt älgg 18.8.2014 da peštt 14.11.2014 räjja. Joouk vuäʹpsteei, uʹčteeʹl Bigga-Helena Magga da Rauna Mätäsaho leʹjje kuärǥas da valddum jooukâs oʹnnstem diõtt. 8.2. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv rieʹššeš vuõssmõs vuâra Suäʹđjel ceerkavsiidâst. SPN vuäinn, što äimm-muuttõštuʹtǩǩummuž âlgg lââʹzzted da tuʹtǩǩummšest âlgg åårsted smiõttâd eärben äimm-muuttõõzz vaikktõõzzi da hääitai uuʹcceem diõtt aartkla vuõssnaroodi jälstemvuuʹdid. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 12.3.2013 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmteʹǧǧ vuâđđad õʹhttekuullâmvuõʹtte nuõrisuåvtõõzz da nuõripiisar veeʹrj. Vuässõõttmõõžžâst poʹdde vuäitt iʹlmmted neʹttpååʹšt leʹbe teʹlfoon mieʹldd Irmeli Moilanen (irmeli. Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjäuʹrr låppii nânsab õhttsažtuâj sääʹm meerlažõhttsažkooʹddin sääʹmkulttuur staattuuzz pueʹreem diõtt. ” - Veäʹǩǩteei - Aslak – toiʹmmjummuš, Uccjokk 30 750 € Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ nuõriaaʹšši da vaaldšemtoiʹmmjummuž tobddmõš. Še jieʹnnǩiõllsai kiõlʼlaž tuâǥǥas lij täujja heterogeenlaž. Taʹvvjânnmlaž Sámi giellagáldu (Sääʹm ǩiõllkaʹlddi) (Saamen kielikaltio) – haʹŋǩǩõs õhttad piõdggnam sääʹm ǩiõllõhttsažtuâi. Halltõs uuʹdi vääʹld saaǥǥjååʹđtejja da mä. leʹbe sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest ritva. Primmʼmum sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz såbbrest 14.04.2010 Vuässõõđi mäʹhsse jiijj jiiʹjjez mäʹtǩǩ-, instemkääzzkõs- da poorrâmkuulid. Kaartin sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteʹjen vaalpâjja 2012–2015 vaʹlljuum Klemetti Näkkäläjärvi, Juvvá Lemet da saaǥǥjååʹđtemǩeâštast nuʹbben kuâđđjam Tiina Sanila-Aikio. Sääʹmteʹǧǧ ååcc mierräiggsaž ââʹšši ouʹddepuʹhtti Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz piisarkååʹdd tuâjai hoiddam vääras Sääʹmteʹǧǧ čuõjat ooccâmnalla Orgaʹnne âlgg staanâd riʹjttjemnalla toiʹmmjem- da äʹšštobddiresuurzz. Vuõccu: Vuõccu škooul, Ivalontie 8716 Haʹŋǩǩõõzz oʹhjjeemjoukk lij tuʹmmjam, što Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõs, kååʹtt lij Tâʹvvjânnmlaž sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan, tuʹmmji ǩiõllõhttsažtuâi ođđest riâššmõõžžâst da vaiddâz ǩiõllõhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõõzz alttummšest eeʹjjest 2008. Tâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ǩiõllciist täävtõssân lij mieʹttvaikkted sääʹmǩiõl ooudâsviikkmõʹšše da seeiltummša Taarrâst, Ruõccâst da Ruõššjânnmest. Âʹvvel pââibužškooul: Iina Kyrö (aanarsääʹm), Toni Salminen (tâʹvvsääʹm), Elina Moshnikoff (nuõrttsääʹm) Identiteett sõddâm vuađđan lij čiõlǥâs jiõččkartt. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz III. Personkåʹdd taarbaš tueʹrjj da ohjjummuž sääʹmǩiõlle da kulttuure õhttneei pedagoglaž naali tobdsttummšest, ärvstõõllmuužžâst da õõudâsviikkmuužžâst. 1 § Cistt Lääʹddjânnam valdia âlgg räʹtǩǩeed saaʹmi mäʹdd- da čääʹccvuõigâdvuõđid mââimõõžžâst bieʹǩǩen tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž, âʹte viiđ eeʹjj sizz. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII. čiâss 15.15 – 16.00 Ooudâsviikkâmpeeiʹvi õʹhttepiijjmõš da sääʹm pannmuʹšttempuõccâmvuõđ håiddpälggaz ooudâsviikkâm meäʹrtummuš. Nõõm tuäivveš, što tõn suåvvtummuš leʹčči meeraikõskksanji da liâggsânji âânnmõõžž tiuddi. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd vuâđđâʹvve äʹšštobddâmlââʹzz. Aanar ceerkavsiʹjdde raajjâm vueʹlnn åårrai sääʹmkultturkõõskõs Sajos šâdd leeʹd Lääʹddjânnam saaʹmi vaaldšem da kulttuur kõõskõs. Sääʹmteeʹǧǧ Sääʹm-musikk-kõõskõs ååcc Sâjjõsvuõđ äigga 3.9.2012 – 20.5.2013. markknâʹsttemjååʹđteei veeʹrj 1.3.2016 looǥǥeel, 2) mierrad veeʹrj päʹlǩǩen sääʹmteeʹǧǧ paʹlǩǩeemriâššldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV da tõʹst joouk I meâldla määnpââʹjjpääʹlǩ. Sajoozz toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi Seärad taʹrjjeep peiʹvvporrmõõžž čiâss 14-16 di nelljdpeeiʹv tueʹlesveär da peiʹvvporrmõõžž. neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Puõʹtti toiʹmmjem plaanummuž diõtt Sääʹmteʹǧǧ da Enontekiö kåʹdd kaʹrttje sääʹmpiârrji haaʹleemvuõđ vuässõõttâd tâʹvvsääʹmǩiõllsaž ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša Enontekiö kååʹdd vuuʹdest. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs kaiʹbbai raukkmõõžžstes 23.9.2011 jåʹttlab tuåimmǩiõlddi ʼM:i ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõõzzâst Njeäʹllem siid leʹbe čiõǥǥârkååʹdd puõccui päkk-kåddmõõžž cõggâm diõtt. Čeäʹppvuõđpeeiʹv poʹdde riâžžât jååʹđtummuž pukin dommvuuʹd kooʹddin. Sij čõõđtem čiõlǥtõs Nuõrti-Aanar sääʹmǩiõllsai pääiʹǩnõõmin lij spesialnalla vääžnai nuõrttsääʹm- da aanarsääʹm ǩiõli kulttuursaž luõttu kuulli teâđ seillmuʹšše. Sääʹmǩiõllsai vuađđkääzzkõõzzi puuttʼtummšest väʹsttee vuõss- sââʹjest sääʹmvuuʹvd kååʹdd. Ǩii vuäitt vuäǯǯad ciist ? Lââʹssen sääʹmteʹǧǧ veäʹǩǩad vuäittmõõžžeez mieʹldd puärrsid, veʹrǧǧneeʹǩǩid da škoouʹlʼjem riâžžjid sääʹm-mättʼtõsse kuulli aaʹššin da juâkk piirieeʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid. Håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjummšest väʹstteei personkåʹdd ainsmâtt, što säʹmmlai håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi toimmjummuš tuäʹrjjad sääʹmpäärna jiiʹjjes ǩiõl da kulttuur pâʹjjen tuõʹlljummuž da õõudâsviikkmuužž. Sääʹm-mättʼtõõzz persoonkådda jurddum ǩiõll-laauǥmetoodd kuõskki škooultõs jåttai Tuâjj-joukk lij såbbrin 28.9.2015 da 5.10.2015 ǩiõttʼtõõllâm luʹvddkooʹddin di Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkååʹddest vuäǯǯam eʹtǩǩõõzzid tuâjjriâššmõõžž oođeem diõtt da täi vuâđald raajjâm hämmaz Sääʹmteeʹǧǧ ođđ tuâjjriâššmõššân. Päärnaž mättai lääʹddǩiõl mâŋŋlubust takainalla škooule mõõneest. Vuõccu škooul: Salla Rouvinen (tâʹvvsääʹm) Säʹmmlažmusiikk, tanss, maainâzärbbvuõtt, čeäʹpptuâʹjj da ǩeʹrjjlažvuõtt Halltõs preemm taʹrǩǩuum raammeʹtǩǩõõzz eeʹjjid 2017 – 2020 (mieʹlddõs 4). Cistt jueʹjjet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj vuõiʹttja Lääʹddjânnmest, Ruõccâst, Ruõššâst da / leʹbe Taarrâst. Mättʼtõõđi mättje ǩeeʹrjted määŋgnallšem teeʹkstid da siõmmnai siõmmnai še ođđ maallid da ǩiõččâmvueʹjjid teeʹksti jerrummša da toolkav tulǩǩummša. Päärna väʹldde kontaaktt heâlpben da vuõrâsooumaž vuäitt ciŋlmõõvvâd kulddled da saǥstõõllâd siʹjjivuiʹm. 6 Pieski Pentti Ilmari Sääʹmǩiõllsaž teâđteei Heʹlssen SPN maadârd, što veʹrddõõllâmpââʹjjen leʹčči valdiai kõskkmieʹrrsa kaaʹst eeʹjjin 1990–2000. Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsaž tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla SÁFÁ2-projekte. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl. _____________________________________________________________________________________ Ǩiõl kuõskki tuâjj lij jååʹttam mieʹldd suu tuâjj-jieʹllmest ruõʹpsses suõnnân da son lij leämmaž šiõǥǥ ooudâsviikkjen, nuʹtt jiijjâs ämmtes beäʹlnn da neezznen. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.9.2012 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 30.6.2014. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla kultturpiisar veʹrǧǧsâjjsažvuõđ - sääʹmnarood da veʹrǧǧneeʹǩǩi vuäʹpstõs sääʹmǩiõll-lääʹjj ââʹnnmest da suåvvtummšest Saaǥǥtuõʹlljeejen toimji Uʹccjooǥǥ kååʹdd säʹmmlai håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjeei. fi. Nõmmǩeâštõõttmõõžžin occeš sääʹmkulttuurkõõskõʹsse vuäʹnkõs, miõʹllepâššneei da jeärsmeei sääʹmǩiõllsaž nõõm, kååʹtt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz kulttuur juʹrddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž, sääʹm jiiʹjjesnallšemvuõđ, kookkas vuällai da määŋgpeällsa toiʹmmjummuž di tõn arkktehtuursa ååʹbleǩǩiõl. ʼhttsažtuejjorgaan toimmai vuäʹpsteei vueʹssen čåårast sääʹmteeʹǧǧ linjjorganisaatiost. Päärnaivuiʹm tuõjstõõllmen lij aaibâs vääʹžnai systtemaatnalla ââʹnned sääʹmǩiõl väʹlddǩiõl raʹvves staattuuzzâst huõlǩâni. Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 28.7.2014 čiâss 16.00 mõõʹneest addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttii 1.1.2013 õhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǧǧõõzz, kååʹtt poott 30.6.2014. Čeäʹppvuõđpeivva liâ iʹlmmtõõttâm 22 musiikk voddõõttjed leʹbe âʹrttled, koin liâ õhttseʹžže 150 ǩeâšttõõttmõʹšše vuässõõttjed. SPN vuäinn, što pâi õõut eeʹjj kaaʹsti piijjmõš veʹrddõõllâmpââʹjjen kääzzkââstči jeeʹres valdiaid panntääʹzznallšem ärvvsânji da vueiʹttjââttči vueʹjj, koʹst praksiizzâst måttmin valdiain ij taarbâž tuejjeed ni vooʹps kaaʹstuuccummuužžid. Tuʹmmstõk: Lââʹssen kõõskõs äuʹǩǩad Skabmagovat – jieʹllikarttpooddi mieʹldd puhttum maaiʹlmšorradvuõđeʹld jieʹllikarttsääiʹm. ouddkarssmõš, pâi tõid vuäitt vuässõõttâd iʹlmmteeʹl. Sajos lij še tuâljõžääiʹjest leämmaž saaʹmi sosiaalaž ǩeâšttšeljj, koʹst sij liâ kaaunõõttâm, saaǥǥstõõllâm ääiʹjpoddsaž da puõʹtti aaʹššin da suåppâm tõid di lââʹssen tuejjääm õõutsââʹjest arggpeivvsaž aaʹššid. silttõõzz. Haʹŋǩǩõʹsse ooʒʒât vuõss-sââʹjest persoon, ǩeäʹst lij jieʹnnǩiõllân sääʹmǩiõll leʹbe vaʹstteei ǩiõllsilttõs. Haʹŋǩǩõõzz vuäʹpstemjoouk vuäzzlaž Irja Seurujärvi-Kari tuõtti, što lij späʹssebvuõđlaž ǩiõlljeälltem tuåimmtuâiprograammeʹtǩǩõõzz valmštummšest. Priddiǩläämpa lij päärnaikulttuurkõõskõõzz säiʹmm, koonn jurddân lij ooudâsviikkâd päärnai da nuõri čeäppõs- da kulttuurkääzzkõõzzid obb väʹlddkååʹddest tueʹrjjeeʹl juʹn åårrai päärnaikulttuurkõõskõõzzi toiʹmmjummuž da ooudâsviikkâd ooudbeäʹlnn peäggtum kääzzkõõzzi šõddmõõžž tok, koʹst tõk jiâ veâl leäkku. – Ǩiõččlõõđam tän vaalpââʹjest viikkâd ooudâs sääʹmaaʹššid nuʹtt puârast ko vuäitam, mâŋŋa tän kuâđam tuâi nuõrab oummid. Sääʹmǩiõl stooidâmprograʹmme jõnn tarbb Tät vuäitt leeʹd peäʹlstes tõn diõtt, što Kela lij vuäʹsttam eeʹjjest 2013 ääʹljeeʹl sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkääzzkõõzzid jm. Ođđ ǩeâštõõttmõõžžâst vääʹldet lokku notta jeeʹres õõlǥtõssâd cisttluʹvddkååʹd 10.12.2009 heelǥuum eʹtǩǩõõzzid. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 14 § mieʹldd: ” Teeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad Sääʹm Sääʹmteeʹǧǧ reäšš ǩeâđđa 2011 õhttsažsåbbar saaʹmi kulttur- da čeäppõsorganisatiaivuiʹm. 010 839 3106. Sääʹmǩiõl mättʼtõõzzâst sääʹm veerjlaž vaaldšemvuuʹdi åålǥbeäʹlnn lij jieʹttvueʹǩǩ Lääʹddjânnmest da Ruõccâst. Lââʹssteâđaid tuâjast projeʹkttjååʹđteei Marko Marjomaa teʹl 050 438 2484. Sääʹmǩiõll Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad Tuʹmmstõk čuäjad, što saaǥǥstõõllmõõžžin vueiʹtet suåvted õʹhtte sääʹm puäǯǯhååid da meäʹcctääl intreezzid seämma vuuʹdest. Projeekt diõtt Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õudldem škooultõs da sääʹm ǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Leâʹša jeeʹres pääiʹǩest innstummuš da tõʹst šõddi instemkuuli mäʹhssmõš lij joouk vaʹsttummšest. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuejast häʹrjjnem mieʹldd mieʹrrjõõvvi häʹrjjnemlââʹzz. Tän poddsa krootai da viõusâs muttâz luâđast, koi vueʹrdet viõkkšmed pueʹttiääiʹjest äimmõõzz pakknummuž diõtt, lie alggmeerai jieʹllemviõkksažvuõʹtte samai jõnn vaarr. Tuâjjäʹrttel piizren toiʹmmje mättʼtõsduumšeǩ Maija Innola mättʼtõs- da kultturministeriast, mättʼtõsduumšeǩ Leena Nissilä Mättʼtõshalltõõzzâst, škoouʹlʼjempiizar Ulla Aikio-Puoskari sääʹmteeʹǧǧest di tuʹtǩǩeei Kaarina Vuolab-Lohi Dommjânnamla ǩiõli tuʹtǩǩeemkõõskõõzzâst. "Lââʹssen kueʹssen liâ "" Ailu tobddâz ""." Aanrest 8.12.2014 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs lij vuâđđuum 2000-lååǥǥ aalǥâst da tõt tuåimmai Tâʹvvjânnmlaž sääʹmteeʹǧǧi õhttsažtuâjjorgannân. Luʹvddkååʹdd tuâjjân lij ooudâsviikkâd sääʹm-mättʹtõõđji vuõiggâdvuõđid jieʹnnǩiõl da jiiʹjjesǩiõllsa mättʼtõʹsse da sääʹm-mättʹtõõzz stattuuzz Lääʹddjânnam škoouʹlriâššmõõžžâst. Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31§:st jurddum veäʹǩǩvuõđ liâ ooccâmnalla Teäddkaart lie jurddum mättʼtõõzz tuärjjõssân ǩiõllpieʹzzid, peiʹvvhåiddpaaiʹǩid da sääʹmkiõllsaž klaassid.  raajât õõutiloǩǩe läǧǧstum aunnsin miine kartt (lõõstin cuõppum kaartid, põmmâi, eeuʹni âânnmuužž) Leäʹp čõõđ histoor kuullâm, što säʹmmla jäʹmme sooǥǥteʹmesvuõʹtte da õhttâʹtte läʹddlaid. Våurrkuul liâ 21 % mäʹhssemplaanâst. Meersažpeiʹvven õlgg muʹštted še ââldasjieʹllimäädd säʹmmlaid da alggmeerid jeeʹres åʹrnn maaiʹlmest. Säʹmmlai dommvuuʹvdest riâššat sääʹm peiʹvvhååid da ǩiõllpieʹsstoimmjummuž vuõss- sââʹjest ärttelpiârpeiʹvvhåiddan. 09 160 77022 Päärnaid riâžžât håʹt čiõrstõõllmõš da jieʹrjin vuejjmõš. 17.3 §). 010 839 3106 leʹbe pueʹtti parlameentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tel. 050-3001780. Auri Ahola Taʹnssteaʹttertuâjjpääʹjjest peäss ǩiččled moderni taans, balett, teaʹtterõõlmtõõzz di še täi õhttummuž. Måttmin veʹrǧǧneeʹǩǩi beäʹlnn oocci jiijjâs iʹmmtõs sääʹmǩiõl silttõõzzâst lij leämmaž riʹjttjeei. nuorgam (at) samediggi. Uʹvddep tääʹrǩab iʹlmmtõõttâmvuäʹppõõzzid âʹlddlubun iʹlmmtõõttâmääiʹj. Čiõlǥtõs lij ǩirrlaž, što Lääʹddjânnam vuäitt väʹldded indikaattor da tuåimmepiijjâd meeraikõskksaž õõlǥtummšeez. mieʹrräiggsa tuâi aalǥâst pââjas 11.8.-31.12.2014. Nuõrisuåvtõs lij raajjâm Sääʹmtegga čuäʹjtõõzz pââʹjeed suåvtõõzz vuäzzlažmieʹr čiččma da muʹtted vuäzzlaid kuõskki ââʹǩǩrääʹjtõõzz 18-28 ekka. Pertti Heikkuri, Klemetti Näkkäläjärvi da Nilla Tapiola Alpensia konferenss-såbbrest Aanrest 8.1.2014 Sääʹmteʹǧǧ ʼhttvuõđteâđ käunnʼje vueʹlnn. Kioto protokoollast kaaʹsti uuccummuž veʹrddõõllâmpââʹjjen lij uʹvddum eeʹǩǩ 1990. Enontekiö kåʹdd kooll sääʹm dommvoudda da kååʹddest sääʹmǩiõllsaž narod lij uʹccen minoritettneǩǩen. Nuõrttsäʹmmlai piiutâz rätkkai jäänmõsân jeeres sääʹm pihttsin muušttʼ teeʹl karjjlõõzzi meeʹrpihttzid. Sääʹmteeʹǧǧ vuäinalm mieʹldd säʹmmlai dommvuuʹdest määŋg jeeʹres riikk vuuʹdest jieʹlli palddsi suõʹjjummuš õõlǥči riâššâd riikki da sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž õhttsažtuâjain da õhttsaž håiddplaanin. Nuõrisuåvtõõzz eʹtǩǩõʹsse vaaikti še vuäzzlai aktiivlažvuõtt, ââʹǩǩ di haall vaaikted sääʹmnuõri aaʹššid. – Nuõrisuåvtõõzz vuâđđummuš sääʹmtegga puuʹti miʹjjid väʹǯǯlõs da vääžnai tuâi, säärnai Haltta. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlkkmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV. Sääʹm-Eŋgglõs-Ruõcc-Lääʹdd jåårǥlõõʹtti / tuulk vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz VI da tõʹst II tääʹzz mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1796,98 euʹrred / mp). Jeäʹǩǩespââi voddõõttjen liâ Áillohaš Doahkki; Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Ilpo Saastamoinen, Matti Kontio, Eerik Siikasaari da Rune Leskinen di Inga Juuso, Johan Anders Bær da Niko Valkeapää. Sääʹmkulttuurkõõskõʹsse raajât paaiʹǩid sääʹmkulttuuʹre kuulli määŋgpeällsa toiʹmmjummša, Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšem toiʹmmjummša di sääʹm mättʼtõs- da tuʹtǩǩeemtoiʹmmjummša. fi. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzzâst lij še aaibâs jiijjâsnallšem staattus, tõn diõtt vuäzzlain lij särnnam- da mieʹlddåårramvuõiggâdvuõtt sääʹmteeʹǧǧ takaisåbbrest. SPN teäddad veâl tõn, što lâuʹŋŋ iʹllakku ođđsmõõvvi energiivueʹǩǩ. Håiddâkksai peâmmplaan čuäjtet väʹldded âânnma säʹmmlai dommvuuʹvd kååʹddin da Lääʹddjânnmest. Säʹmmla musiikk – da mainstemärbbvuõđ mieʹldd päärnaž piäʹzz tieʹtted Sääʹmjieʹllem vueʹjjid da kulttuure kuulli aaʹššin. Såbbrin Euroop Unioon vuäʹssbieʹlljânnam ǩiõččlõʹtte saaǥǥstõõllâd õhttsaž ǩiõččâmvueʹjj koordinaatiasåbbrin, koozz sääʹmteʹǧǧ še vuässõõđi. ” Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 14.9.2015 – 30.4.2018 Sääʹmteʹǧǧ nåʹrrji vaalpââʹj vuõssmõs såbbra Aanar Sajoksessa 23.-24.2. Ehdtõs ǩiõllciist vuäǯǯjest da ǩeeʹrjlaž vuâđđummuš, jäänmõssân 1-2 seiddad, âlgg vuõltteed mâaimõsân čõhččmannu 1 peeiʹv 2010 mõõneeʹst addrõʹsse: Vueiʹttep kuärǥast späʹssbõõššâd da kåʹmrded. ŠSääʹmparlamentt Š-nõõmtõs čiõlǥeʹčči Länsman mieʹldd jeänab sääʹmteeʹǧǧ tuâjaid da stattuuzz. Ååʹn suäna vuäǯǯa tâʹvvjânnamlaž ǩiõllciist Gollegiella 2010. Lââʹssteâđid tuâjast oudd nuõrrâzpiizar Kaisa Tapiola-Länsman, teʹl. Meeʹst liâ siltteei, ǩiõllmainsteei da škoouʹlʼjum sääʹmnuõr maaiʹlmest da tääiʹben dommvuuʹdest. Sääʹmǩiõl koontâr Nââmrajååʹdtem ođđ nââmar lij 010 839 3100. Siʹtǩǩes tuâjain lij leämmaž vääžnai miârkktõs sääʹmǩiõl seillmõʹšše, rämm miõlâst vuäitam tuõttâd, što vuâđđškoouʹle liâ puättam piirieeʹjji sääʹmǩiõllsa škooulneeʹǩǩ, kook mättʼtâtte sääʹmǩiõl leʹbe sääʹmǩiõlin. Šiõǥǥ vaaldšemvuõđlaž tuâjai da täällvaaldšem tobddmõš ǩiõččât ouddõssân. Ǩeâšttõõttmõõžž jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiʹjdde raajjâmnalla åårrai sääʹmkulttuurkõõskõʹsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieʹlddsaž nõmm. Ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž auʹǯǯai Lääʹddjânnam čuõvted saaʹmi vuõiggâdvuõđ jânnma. Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ nuõriaaʹšši da vaaldšemtoiʹmmjummuž tobddmõš. Njeäʹllem meäʹccreeidai suåppmõš Sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam õhttsažvuõđvälddmõõžžid säʹmmlain što veeʹrjooccjin ǩiõllsilttõõzz jeät taʹrkkuku jiâ-ǥa puk sääʹmǩiõllsaž tuõjju vaʹlljuum oummu siõlttâd dovoʹlna sääʹmǩiõl, što vuäiʹtči kääzzkâʹstted säämas. Satu Moshnikoff da Nea Lintula Sääʹmteʹǧǧ maadârd, što Lääʹddjânnam ratifioimâtt UNESCO suåppmõõžž aaunteʹm kulttuurpreeddan suõʹjjeem beäʹlest ǩiõrggânji da ǩiõttʼtââll ääʹšš ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuâjast. Kaaunõõttâp Sajoozzâst 28.-29.03 ! Näkam personkååʹdd čõnnõõttmõõžžin jiijjâz tuõjju da raʹvves sääʹmǩiõl- da kulttuur määŋgbeällsaž da lueʹǯǯjeei silttummšin leät čõõđtum puki sääʹmpääʹrnai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid, lokku vääʹldeeʹl še tõid sääʹmpääʹrnaid, koin sääʹmǩiõl silttummuš lij leämmaž ääʹpptap. 12.8.2015: Kuultõs Tuâjj älgg tâʹlles da peʹštt 31.5.2014 räjja. Sääʹmteʹǧǧ alttad valmštõõllmõõžž parlameʹnttvaalid da pueʹtti halltõsprogrammsaaǥǥstõõllmõõžžid valmštõõleeʹl peäʹlestvälddmõõžžid da tuâǥǥažmošttõspõʹmmjid paaʹrtji da halltõs-saaǥǥstõõllji âânnmõʹšše. Še škooulâst aanarsääʹmǩiõlin uʹvddum mättʼtõõzz mieʹrr lij piirieeʹjji lâssnam, koon oʹnnstemvuõtt lij leämmaž ǩiõllpieʹzz toiʹmmjummuž šõddmõõžžâst. Uccjooǥǥâst Ilmari Tapiola da Asko Länsman Primminallšen teäggtõs ouddõõzz liâ še ânnʼjõõžžâst siõmmna pueʹrab, ku haʹŋǩǩeemveäʹǩǩvuõđid taarbšet motorǩeâlkai da motorbieʹǩǩi haʹŋǩǩummša di puäǯǯtäälai vuâđđkoʹrjjummša. Lââʹssen õhttsažtuejjorgaanâst vuäiʹtte leeʹd äʹšštobddivuäzzla õhttsažtuejjorgaan tuʹmmeem nalla. Sääʹmkiõllsaž peiʹvvhåidd leʹbe ǩiõllpieʹss vuäitte leeʹd päärna odinakai sääʹmkiõllsa pirrõõzz. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs såbbrõõžži eeʹjj vuõssmõs såbbar teʹlfonsååbbren 12.1.2015. Toiʹmmjummuš čõõđtet riâššeeʹl vuâlla škooulâkksaid päärnaid sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid leʹbe äävnallšem vuõsspeâmmamtoiʹmmjummuž di škooulneeʹǩǩid jeäʹǩǩespeiʹvvtoiʹmmjummuž ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž ââʹneeʹl. Ko puärraz leʹbe håiddâkksai peâmmpersonkåʹdd vuâmmše päärna õuddnummšest mââjummuž leʹbe rääʹtktõõzzid, saǥstõõllâd õhttsest, mii päärna õuddnummšest lij persoonlaž leʹbe persoonlažvuõd jiiʹjjesnallšemvuõtt da koʹst lij tueʹrjj tarbb. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjõõvvâm tobddâmlääʹzz. Teʹlfon nââmraohjjeei kääzzkâʹstt arggân čiâss 9.00–15.00. ____________________________________________________________________________________ Sääʹmteʹǧǧ lij obbžurr saaʹmid vuâđđlääʹjjest stannum vuõssnaroodvuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõʹšše Lääʹddjânnmest. Karigasnjaarǥ škooul 6-9-ekksa, jååʹđteei Kaaren Kitti Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla pueʹtti Anna Lumisalmi da Ailu Valle. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz V / III-I mieʹdd, vuâđđplǩǩ lij 2043,27 – 2341,01 euʹrred / mp. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte äʹšštobddâmlââʹzz. Festivaal lij põõššinalla põõštam staattuuzzes pueʹrmõsân sääʹm-musiikk čuäʹjtem pooddin Lääʹddjânnmest. Mainstõs âlgg uʹvdded mââimõõžžâst eeʹjj 2016 aalǥâst. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd Hääʹlääm ââʹnned tän poodd äuʹǩǩen ǩeiʹttad Lääʹddjânnam da Ruõcc tän poddsaž šiõǥǥ proseezzâst. Jeeʹres sääʹmärttli kõõskâlt lie rääʹtktõõzz risttjeäʹnni da - eeʹjji mieʹrin da tuâʹjain. Sääʹmteäǧǧ čõõđat ooccâmnalla fi, teʹl. Škoouli da čuäʹjtõõzzi iʹlmmtõõttmõš šõddmõʹšše lij tän eeʹjj interneeʹttest Webropol - suåvldõõzz pääiʹǩ. Seminaar älgg 28.11.2014 čiâss 9.00 da poott čiâss 18.45. Tuâjj-joouk valmštõõlli tuåimmtuâjjprogramm âânn seʹst sääʹmǩiõl jeälltem arvvlõõžž Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõli ânnʼjõžvueʹjjest, ǩiõl seillmõõžž da ooudâs viikkâm vääžnmõs tuâjaid, visio sääʹmǩiõl jeälltem diõtt eeʹjj 2025 mõõneeʹst di konkreettnallšem tuåimmtuâjaid vueʹjj pueʹreem diõtt. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Ođđ Sääʹmteʹǧǧ järjstââvv 23.2. vaalpââjas 2016-2019. Teäggtemtuʹmmstõõǥǥ tueʹjjeet piirieʹjji. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vs. ǩiõllstaanpiizar Tarja Porsanger teʹl 050 343 1299. SaKä 15 § Halltõõzz eʹtǩǩõs: Lââʹssen tuärjjõõzz pääiʹǩ staanâd puäʒʒhoiʹddjeejai ooudnallšem ciʹsttjummuš. ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa marko.marjomaa@samediggi.fi Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša Päʹlǩǩtässa IV koʹlle plaanraajji da tuâjj-jååʹđteei; čiâsspäʹlǩǩ lij 24,50, määnpääʹjjpäʹlǩǩ lij 3748,50. Stuällõõttâm iʹlmmtõõttmõõžžid raaukât iʹlmmtõõttât mâ 31.1.2012 mõõneeʹst anneli. Halltõs noorõõđi 26.11.2014 Aanrest. Tõʹst Lääʹddjânnam õhttseʹžže nuʹtt 10 000 säʹmmla liâ klasstõllum ââʹjj mieʹldd sääʹm dommvuuʹdest jälsteeiʹji mieʹldd, pirr Lääʹddjânnam jälsteeʹji mieʹldd di ålggjânnmest jälsteeiʹji mieʹldd. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lääʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. historiast da ǩiõččlâʹstt tõn ärvvsõs äʹššen Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaanraajji Anu Magga teʹl. 050 567 2204, anu. Paaʹrtiteʹmvuõđ staannâm diõtt vuässõõʹtti õhttsažteâđaid leʹbe nõmm, addrõs, teʹlfon-nââmar da neʹttpååʹšt õhtteet eʹtǩǩõʹsse ođđ, ǩidd pijjum konfeârtâst, kååʹtt ääʹvet ärvstõõllâm looppâst da mâŋŋa ǩeâšttõõttmõõžž loppšõddmõõžž siâlggnem. ʼhttvuõđteâđ: Tiina Sanila-Aikio juätkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen vaalpââʹjest 2016-2019. Juõiʹkk taarbâš jäänab tuäʹrjjõõzz, resuurzzi ouddmõõžžid da kuâsttjemvuõđ pirr Lääʹddjânnam. Halltõs nõõmti såbbrest 16.9.2014 (8 §) tuâjjriâššmõõžž obboođummuž valmštõõllâm tuâjj-jouʹǩǩe sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei, vaaldšemjååʹđteei di tuâjjlažkååʹdd nõõmtem vobõršeeʹǩǩ. 16 § Tiiltaʹrǩsteei da tän väärrneeʹǩǩ vaʹlljummuš toimmpââjas 2016 – 2019 Mainstõõzz šâdd leeʹd jäänmõsân viiđ seeid kookkaž. Nuõrttsääʹm ǩiõllpieʹss, Čeʹveʹtjäuʹrr 78 428,60 € 3. 2. - Sääʹmǩiõl staattus lääʹdd škooulâst lij kueʹhttjuâkksaž. Ǩeâštõõttâmeʹtǩǩõõzz âʹlǧǧe leeʹd vuõlttuum 9.11.2009 čiâss 16.00 mõõneeʹst šeâttmõõžži 5. pääiʹǩest peäggtum addrõõzzâst. Kõõskõõzz tuâi leʹčči jeeʹrbi mieʹldd ǩiõlltuʹtǩǩummuš, ǩiõllhuõll, ǩiõlooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normmʼmummuš, nõmmõskääzzkõs, pääiʹǩnõmmõs da teâđtemtoiʹmmjummuš sääʹm ǩiõllämmatlaž kõjldõõzzin. Haʹŋǩǩõõzz pââʹjest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi juätkk sääʹm ǩiõllõhttsažtuâi ooudâsviikkmõõžž, koordinâʹsttmõõžž da nâânummuužž. Mâŋŋa ääʹveempoodd da nelljdpeeiʹv tueʹlää lij veâl äiʹǧǧ veillʼjed jiiʹjjes čuäʹjtõõzz. Tuäivvap ooccjest suåppi sääʹmǩiõl škoouʹlʼjummuž (õllškooul / universiteʹtt), toobdâlm Snimldõk Anni Näkkäläjärvi. Vastõõzz kõõččmõõžžid vuõltteet kõõčči iʹlmmtum neʹttpååʹštaddrõʹsse 21.10.2009 mõõneeʹst.  mättʼtõõđat sääimaai teevvmuužž, kueʹllstem neäʹvvai da võnnâs huõʹllmõõžž Sääʹmteʹǧǧ reäšš bussjååʹđtummšid Hettast, Uccjooǥǥâst da Vuõccust Aanra. - Sääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Njeäʹllem-Keväjääuʹr voudda 15 975 € Sääʹm ǩiõlltuâjj- ciist vuäǯǯai lij vaʹlljääm sääʹm ǩiõllsuåvtõs. Pirrõsministeria COP11-seiddõs Meeraikõskksaž suåppmõõžž Pariisâst lie čuäʹjtam maailma viâhhid da ååʹn jiõčč tuâjj eman älgg. Sääʹmteeʹǧǧ toimmpââʹjest 2012 – 2015 tiiltaʹrǩsteeʹjen lie toimmjam vuõiggâdvuõttministeria vaʹlljeʹmmen JHTT Klaus Krokfors da sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljeʹmmen KHT Risto J. Hyvönen (väärrneʹǩǩen Tiina Mikkonen-Brännkärr). Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 1) šiõttat õhttsažtuejjorgaan sääʹmteeʹǧǧ toimmpââjas 2016 – 2019, 2) nõmmai õhttsažtuejjorgaaʹne kolmm vuäzzliʹžžed, õõut juõʹǩǩ ǩiõlljooukâst, 3) nõmmai õhttsažtuejjorgaaʹne saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei, 4) räukk mättʼtõs- da kulttuurministeria, Lappi Uccjokknjääʹlm škooul: Tuomo Laiti (tâʹvvsääʹm) Mättjemrämm šâdd staanlaž da kueʹddteei åårrmuužžâst, koʹst päärnaž vuäʹǯǯ vueittemvuõđ jiõččvuađlaž, jiiʹjjestuåimmsa tutǩǩummša da raajjmužže. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat, što tõn piizarkååʹdd sääʹmǩiõl konttrest Aanar tuåimmpääiʹǩest lij ooccâmnalla Sääʹmteʹǧǧ oudd alttõõzz õhttsaž pââʹldeskomissia vuâđđummuž Lääʹddjânnam, Ruõšš, Taarr, Ruõcc di täʹst peäggtum jânnmi sääʹmteeʹǧǧi kõõskâst plaaʹne pââʹldesväʹlljvuõđ hååid da suõʹjjummuž. Karttsääʹnnǩeeʹrjest liâ 500 sääʹnned. ÄäʹššlažvuäʹPsteei – konseert ǩiõččmõš leäi vuäittmõõžžâst še YLE Sápmin live stream vuõlttõssân interneeʹttest. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Päärna ǩiõlvuađlaž teâđstummuš õuddan ǩiõlin siõreest, tiivtid looǥǥeest, lääuleest da jeeʹresnallšem ǩiõl ååblǩid tobddstõõđeest. Seminaar striiʹmjet eŋgglõsǩiõʹlle addrõõzzâst sogku. Paʹlǩǩummuš mieʹrrjââvv sääʹmteeʹǧǧ paʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV. Lij samai jonn rämm vueiʹnned tiʹjjid tääiʹben juʹhljemen säʹmmlai meersažpeeiʹv. Saaʹmi võboršeǩnallšem orgaan beäʹlnn lij vääžnai leeʹd mieʹldd tuʹmmstõktuâi kõõskâst, muđoi mij mõõntep vaikktemvuäittmõõžžid ”, nääiʹt muʹšttʼte Näkkäläjärvi da Tapiola. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd vuâđđâʹvve Ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 26.5.2015 čiâss 16. mõõneeʹst addrõõzzin Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos, 99870 Aanar. Tän tuâjast taarbšep mättʼtem-materiaali tuejjeeʹjid. Akwé: Kon – vuäʹppõõzzi suåvvtummši mieʹldd valmštõʹlleš Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžž, kååʹtt leäi pirrõsministeria pijjum meersaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuâi vueʹlnn. Budjeʹtteeʹjj puåttjen da riikkveäʹǩǩvuõttân lij ärvvtõllum obbvuõđâst 6,615 miljoon euʹrred.  ǩeʹrjjpõõrtin da muzein kõʹlljummuž Ruõcc, Lääʹddjânnam da Taar Sääʹmteeʹǧǧ di Ruõšš saaʹmi õhttsažtuâjjorgan, Saaʹmi Parlamentaarlaž Suåvtõs (SPN), vuârdd tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž ooudâsviikkâd saaʹmi raajid pâʹjjel mõõnni õhttsažtuâj veâl pueʹrab årra, lââʹzzteeʹl saaʹmi õʹhttekuullmõõžž da raajjâd SPN:st saaʹmi õhttsaž pââimõs võboršeǩǩnallšem orgaan jiijjâz-i vaaldšemraajõõzzin. ʼõdâsviikkâmhaʹŋǩǩõõzzâst lij rajjum vuõssmõs sääʹmvuuʹvd õhttsaž säʹmmlaž peiʹvvhåiddâkksai peâmmplaann õhttsažtuâʹjast personkååʹdd, puärrsi da jeeʹres äʹšštobddjivuiʹm. Sääʹmteʹǧǧ reäšš äävai åårrmen nõmmǩeâštõõttmõõžž koonn jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiʹjdde eeʹjjest 2012 valmštõõvvi Sääʹmkulttuurkõõskõʹsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieʹlddsaž nõmm. Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz V / II. Zoja Nosova looǥǥi ǩeeʹrj mainnsid nuõrttsäämas liânt ool, koʹst tuâjj-joukk Katri Fofonoff, Eino Koponen, Jouni Moshnikoff, Tiina Sanila-Aikio da Seija Sivertsen õʹnne huõl tõʹst, što mainnâž šõʹdde ǩeeʹrjtum ânnʼjõž nuõrttsääʹm ǩeeʹrjtemvuâkka. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 4 § 5 pääiʹǩ mieʹldd sääʹmteeʹǧǧ sååbbar preemm teeʹǧǧ kuuʹǩǩab äiʹǧǧkõõsk toiʹmmjemprograamm da täällplaan, kookk täʹrǩsmâʹvve juõʹǩǩ eeʹjj primmum toiʹmmjemplaanâst da täällarvvlõõzzâst. Luʹvddkåʹdd heelǥii õõut (1) ǩeâšttõõttâmehdtõõzz, tõn diõtt ko tõt leäi tuåimtum luʹvddkådda ǩeâšttõõttâm šeâttmõõžži vuâsttsânji. Täävvtõzzân lij vuäʹǯǯad päärnaž jiõčč arvvstõõllâd tuâʹjjáz pohttmõõzzid da silttummuž tääzz mååžna jiânnai tuõđmieʹlld. Sääʹmteeʹǧǧ vuåkrjemsuåppmõõžž vuõssmõs čåuʹddempeiʹvv lij 31.12.2030. Tääʹrǩes da ääʹššmieʹlddsa ärvvtõõllmõõžž mieʹldd ǩeâšttõõttmõõžž 10- vuäzzlažneeʹǩǩi, kulttuurkõõskõõzz õõʹnniorganisaatiai, Senaattǩiiddõõzz da arkktehttkonttâr võboršeeʹǩǩin pijjum cisttluʹvddkåʹdd tuʹmmji õõutmiõllsânji čõõđted aanarsääʹmǩiõllsa nõmmeʹtǩǩõõzz Sajos ǩeâšttõõttmõõžž vuõiʹttjen da vaʹlljeed tõn seämmapoodd sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmân. Škooultõõzz täävtõsân lij raajjâd čââvab teâđvaajtemvueʹjjid da lââʹssted mättʼtõstuâjjlažkååʹdd teâđ lääʹjjšeâttmõõžž uʹvddem sääʹm-mättʼtõõzz vueiʹtlvažvuõdin juõǩǩpeiʹvvsaž tuâjast. såbbrest 19.12.2011. Tän halltõõzz peäʹlestvälddmõʹšše nuäʹjjeeʹl sääʹmteʹǧǧ jåttʼtii eeʹjjest 2000 sääʹmkultturkõõskõshaʹŋǩǩõõzz valmštummuž nuʹtt, što eeʹjjin 2000 – 2007 čõõđteš määŋgbeällsaž da tääʹrǩes vuâđđplaaneemtuâi, koon teäggeeš jäänaš Sääʹmjânnam EU-veʹrǧǧneeʹǩǩi miõttâm EU-haʹŋǩǩõstuäʹrjjõõzzivuiʹm. MOVES – tanssärvvtõõllmõõžžâst Čääʹccviõǥǥ lââʹzztummuš ij vuâǯǯ sträššjed luâđreeʹǧǧesvuõđid ij-ga šõddeed jäänab hääit sääʹmkulttuuʹre. Stipeendin tuʹmmji sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-material-luʹvddkåʹdd 27.10.2013 såbbrõššum såbbrest. Sääʹmteʹǧǧ čõõđat kueʹhtt ođđ sääʹmǩiõl abbâz Sámenuoraid dáiddadáhpáhus / Sääʹmnuõri kuõiʹttpeeiʹv čeäppvuõđpeiʹvv riâžžât Ruäʹvnjaarǥâst Nuõripõrtt Mondellast kâskka gåårad njuhččmannu 7.-8. peeiʹvi. - Saaʹmi demokraatlânji vaʹlljuum organ tuåimmai še ouddmiârkkan Euroopâst. čiâss 15.00 – 15.50 Niila Rahko, saaǥǥjååʹđteei - vääʹrrvuäzzlaž Mikkel Näkkäläjärvi Haʹŋǩǩõʹsse ooʒʒât vuõss-sââʹjest persoon, ǩeäʹst lij jieʹnnǩiõllân sääʹmǩiõll leʹbe vaʹstteei ǩiõllsilttõs. Seämma tek-nikk lij ââʹnnmest še auditorio Dollast da määŋgtuåimmkueʹrnec Dollagáddist. teʹl 010 839 3111, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Tõn tuâjjan lij ǩiõttʼtõõllâd biodiversiteettsuåppmõʹšše kuulli aartikla, kååʹtt kuâskk vuõssnarood äʹrbbteâđ suåvtummuž. SPN lij vuâstta atomviõǥǥ lââʹzztummuž. Sååbbarpoodd oođâs lij lääʹddǩiõʹlle: Tuejjummužvuäʹpsteei, Saaʹmi päärnaikulttuurkõõskõs projeʹktt-tuejjlaž Saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei šâʹdde leeʹd teeʹǧǧ takai vuäzzla. Ǩeâštõõttmõõžž räʹtǩǩad 10-vuäzzla cisttluʹvddkåʹdd, koozz koʹlle õhtt võboršeǩ juõʹǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõʹnniorgansaatiast –(õhttseʹžže 8 võboršeʹǩǩed) di võboršeeʹǩǩ Senaattǩiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehttuursažǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaaneemäʹrttlest. Strooiʹtelhuõlteei tuâjjan lij ââʹnned huõl Sajos paaiʹǩi juõʹǩǩpeiʹvvsaž čiistmõõžžâst da lââʹssen taarb mieʹldd veäʹǩǩted såbbri da noorõõttâmpooddi vueʹjji riâššmõõžžin. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 17 §:f 5 pääiʹǩ mieʹldd sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkåʹdd âʹlgg raajjâd sääʹmteeʹǧǧ såbbra piirieeʹjji čiõlǥtõs sääʹm sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõsmieʹrrtieʹǧǧ âânnmõõžžâst. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što saaʹmi dommvuuʹd mäddââʹnnem plaanummšest da jååʹđtummšest suåvvtet biodiversiteettsuåppmõõžž Akwé: Kon – vuäʹppõõzzid meersaž lääʹjjšeâttmõõžž räämmi seʹst. Personkååʹdd arvstõõllâmneäʹvvan lie vuâmmšõddmuš, dokumenttmuš, jiiʹjjes tuâʹj ärvvstõõllmuš, õõudâsviikkâmsaǥstõõllmuužž jååđteejin, õõutilooǥǥi seʹst tuâʹjjpäiʹǩǩsååbbar da obb kååʹdd säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹjjlai sååbbar. Eeʹjj 2010 theeman õʹhttekuullâmvuõtt Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuš da vuõiggnuʹbbummuš Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjâʹvve tuâjjtobddâmlääʹzz. Sääʹmnuõr Ruõccâst, Taarrâst da Lääʹddjânnmest saaǥǥstâʹlle sääʹmnuõri vuäittmõõžžin juäʹtǩǩed ooudâs ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj, uuʹccbi säämǩiõll- da kulttuurjoouki vueʹjj da sääʹmkulttuur âânnmõõžž gåårdin di säʹmmlai seksuaaluuʹccbõõzzi vuõiggâdvuõđid. Pia Ruotsala lij sääʹmteeʹǧǧ sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar. Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeeʹjen Sámi Giellagáldust toiʹmmje 1.1.2013–31.12.2015 kõskksaž äiʹǧǧen täk vuäzzla da väärrneeʹǩǩ: Magga Ulla-Maarit, II vääʹrrsj. Ko Sajoozz sååbbartek-nikk oudd vuäittmõõžž hieʹlǩeld pâi õõut jiõnnaalǥ (kueʹrnecjiõn) vuejjmõõžž vuõiggnuʹbbummša, pueʹtti Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõlttõõzzin čuäʹjtet sååbbarkueʹrnec da tåʹben mainstum ǩiõlid tuʹlǩǩeemtää. Jååttmuužžid dn. vueitet järjsted õhttsažtuâʹjast päärna piârri, sooǥǥ da resurssipersonkååʹddivuiʹm, le-ša še täin vueʹjjin ferttai toimmjummšest vaʹstteei personkååʹdd selvvted vasttummuš- da staannvuõttkõjldõõzzid puärrsivuiʹm õõudǩiõtte. Siõtteemvuâđđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz (sääʹmteeʹǧǧest uvddum asetõs 1727/1995). Brosyyrid vuäitt tiʹllʼjed Sääʹmteeʹǧǧ Aanar tuåimmpääiʹǩest. juõikkai, sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Petra Magga-Vars Lääʹddjânnam säʹmmlain li viʹtt sääʹmpihttsi väʹlddmaall.: Teännjooǥǥ, EnontekiöKautokeino, Vuotso di aanrõõžž da nuõrttsääʹmpihttâž. Sääʹmǩiõll vuõssmõzzân leʹbe nuʹbben ǩiõllân Iʹlmmtõõttmõõžž âʹlǧǧe tuåimmted mââimõõzzâst 2.3.2009. Håt- i ohjjummuš ilŠla čuuʹt tärǩǩ, päärna staanvuõđ tobddmuužž jeäʹt lâʹsmmed. Võboršeeʹ³³ piijjâm vääras tiuddeet vaʹlljeemõhttõõzz altteemäʹšš³eeʹrj da võboršeeʹ³³ låppõõttâmpõʹmmai, kook vuâlla³eeʹrjtum âʹlĐĐe maaccted vaal-luʹvddkådda mââimõsân påʹrĐĐmannu 3. peeiʹv 2007 „ iâss 16.00. Tania-Maria Moilanen lij ǩeeʹrj pirstõõǥǥi tueʹǩǩen da graaflaž plaanummuž tueʹǩǩen lij Svea Päiviö. 2. Nuõrttsääʹmǩiõllpieʹss, Čeʹvetjäuʹrr 71 400 € Luõzz kueʹllstummuš lij õin võl Teäʹnnsäʹmmlai kulttuur kõõskâs raajji. Ǩeâšttõõttmõš lij äävai pukid Lääʹddjânnam, Euroop Union da tõn haʹŋǩǩõslääʹjjšiõttõõzz piʹrre kuulli jânnmi meerlaid, kuäʹss-a viõǥǥâst åårrai suåppmõõžži da lääʹjji mieĺddsânji. 5. Tuõđât, što še jeeʹrab nõõmtum ǩiõllciist ärvvtõõllâmluʹvddkåʹdd lij õõutmiõllsânji nõõmtam eeʹjj 2010 ciistvuäǯǯjid da lij kuâđđam ǩeʹrjjlaž vuâđđummuužž. 1279/02) 27 §:z mieʹldd võboršeeʹ³³ sääʹmteʹĐĐvaalin vuäiʹtte piijjâd uuʹccmõsân koumm ooumøed, kook lie miõʹr³³uum jiõnstemvuõiggâdvuõttne³³en sääʹmteeʹĐĐ vaal-lo•stõʹ³³e. Lââʹssteâđ: Vuäzzla: Tuâjj älgg 7.1.2015 da juätkkai 12.10.2015 räjja. Cistt vueiʹtet miõttâd håʹt ǩeʹrjjlaž, njääʹlmilaž leʹbe jeeʹres oʹnnstummšin, kook sâjjdâʹtte kookkas jeeʹres tuåimmvuuʹdid. Gollegiella – ärvtõõllâmjoouk piizar Sa joozzâst leät alggeeʹjjest riõššum määŋgnallšem noorõõttâmpooddid da såbbrid. Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjummuš da mättjemtuâi. Muʹzeitoiʹmmjummuž da saaʹmi materialaž kulttuursaž suej ooudâsviikkâm staanummuššân Lääʹddjânnam muʹzeeiʹjin åårrai sääʹmnorldõõǥǥ õõlǥči vuäǯǯad sääʹmõhttsažkååʹdd kääzzkõʹsse da norldõõǥǥ õõlǥči vuäǯǯad õlmmsest čuäʹjtõʹsse. Sääʹm-mättʼtõs miârkksââvv sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsa di sääʹm kulttuur mättʼtõõzz. Ođđ äimmsuåppmõõžžâst âlgg suåppâd uʹccčuõmârkaaʹsti vääžnai ǩeäppnummšest, tõi praavjummša âlgg raajjâd meeraikõskksaž valvvemriâššmõš da valdiain âlgg rääʹjted uʹccčuõmârkaaʹstid faabriikâst, trafiikâst di dommtäälain šeâttmõõžžin da energiiveäʹǩǩvuõđin. Påʹrddǩeʹrjj ǩiõttʼtââll geennvääʹrai vuäǯǯamvuõđ da ääuʹǩi juâkkmõõžž. Tuâi oʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩa tõõzz ââʹnteei õllškoultuʹtǩǩõs da riʹjttjeei sosiaalhuõl tobddmõš. Nuõrttsäʹmmlaž kadrealsiõrr lij neeljj paar raajjâm, koozz kolle neljj oumma da neljj neljä neezzan. Snimldõk Tanja Sanila. Vääʹrrvuäzzla: Sääʹmǩiõl koontâr čõõđat sääʹmǩiõlʼlääʹjj (lääʹǩǩ 1086/2003, asetõs 108/2004) mieʹlddsaid tuâjaid. Lappeenranta vaʹlljuum čuäjtõõzz vueiʹtet veâl pueʹreed da peeštõõzz kuuʹǩǩeed. Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi särnn, što sääʹmtegga saaǥǥstõõllmõõžž tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž primmʼmõš lij aaibâs vääžnai, tõʹnt ko Lääʹddjânnam joudd tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž pääiʹǩ staaneed sääʹmjieʹllemvueʹjji da – kulttuur suõi veâl pueʹrbuben, räʹtǩǩeed saaʹmi vuõiggâdvuõđid jânnma da čäcca di staaneed sääʹmtegga riʹjttjeei resuursid toiʹmmjed. Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ toimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. 050300 1780, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. (Finlex) Saaʹmi ääʹrbvuâlaž luâttjieʹllemvueʹjj leʹbe puäʒʒhåidd, mieʹcstummuš, kueʹllšeellmõš, norrõõzz da sääʹmǩiõtt-tuâi seʹrdde ääʹrbvuâlaž teâđ puõlvvõõǥǥâst nobba. Lââʹssteâđaid: saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi (050-5242109) Seminaar saaǥǥjååʹđteei Aslak Paltto (+358405620354) Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla 22 Holmberg Aslak Niilonpoika Uʹčteel Uccjokk Haukipudas pââibužškooul: Máren-Elle Länsman (tâʹvvsääʹm) Veäʹǩǩvuõttooccmõõžži vuõlttummuš lij vuõltteei vaʹsttõõzzâst. Kõjldõs lij jurddum tõid veʹrǧǧneeʹǩǩid da veʹrǧǧneǩ tuâjjlaid, koid sääʹmǩiõll-lääʹjj suåvvtet. Puki sääʹm ǩiõli vueʹǩǩ lij peʹcclâʹsttemnallšem da sääʹmnarood jeäll ǩiõlvaaitõõzz vueʹlnn. spesiaalpoorrâmvueʹjji taarbid Taarbšep smeʹllkõs ääʹvummšid da veiddsab õhttsažtuej sääʹmorgaanivuiʹm aaʹšši ooudem diõtt. Säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjummšest tueʹjjeet õhttsažtuâj Sääʹmteeʹggain. Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõʹsse vuäitt iʹlmtõõttâd neʹttpååʹšt leʹbe teʹlfoon mieʹldd Moilanen Irmeliʹžže (irmeli. Maadârdõs Lääʹddjânnam, Ruõcc ja Taar õhttsaž tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõžžân valmštõõvi täid valdiaid da sääʹmteeʹǧǧ eeʹttkâʹsttem ääʹšštobddituâjjäʹrttel tuâj äiggavuäǯǯmõžžân eeʹjjest 2005.  viiǥǥâd õõudâs päärna luâđ vuâmmšõõttâm ooddaid da luâđast likkeem čeäʹppvuõtte Vihkk taʹrjjad nuõrid teâđ, koon veäkka nuõr vuäiʹtte nuʹtt haaʹleen vueʹlǧǧed mättʼtõõttâd ämmatvuuʹd, koʹst leʹčči tuâi sääʹmvuuʹdest ååʹn da pueʹttiääiʹjest. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs di riʹjttjeei Siʹtǩǩes valmštõõllâmkõõsk ǩeeʹjjest vuäǯǯain haʹŋǩǩõõzz investointt-teäggtõõzz ǩeâđđa 2007 ääʹššmieʹlddsaž påʹreâd vuâlla, ko vuõššân Sääʹmjânnam mäddkåʹdd miõtti haʹŋǩǩõʹsse EU-tuärjjõõzz vitt miljoon euʹrred da mâŋŋa riikksuåvtõs registõõli haʹŋǩǩõõzz riikk-ekonomii raa mi sizz eeʹjjid 2008 – 2011. Tuâi oʹnnstam håiddmõõžž õõudee tõõzz suåppi škoouʹlʼjummuš da sääʹmǩiõl silttõs. Lääʹddjânnmest õõlǥči altteed saaǥǥstõõllmõš da čiõʹlǧǧeemtuâjj mäʹhtt arkivmateriaal vuäitči vuäǯǯad pueʹrmõsân, ouddmiârkkan digitâʹstteeʹl, säʹmmlai vuällmõʹšše ouddmiârkkan sääʹmarkiiʹve leʹbe sääʹm-muʹzei Siida beälla ”, sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto mainsti. Čeäppõstuejjõõzzi pirr maainast riikk čeäppõstuejjõstuåimmkååʹdd vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Veli Granö. Juvvá Lemet – Klemetti Näkkäläjärvi www.samediggi.fi Ságadoalli – Puheenjohtaja Saamelaiskäräjät Tel: +358505242109 Skierri Peuratie 15 Säʹmmla liâ tuõʹđi occnja. Paalǥâskååʹdd juâkkmõš oouldald cõgldõsčuâl raajjmõõžž. Feodoroff Veikko Enontekiö, Aanar da Uʹccjooǥǥ kååʹddin järjste puärrsipooʹddid, koin saǥstõlleš säʹmmlai håiddâkksai peâmmtuâj siiǩlaž õõdâsviikkmest da säʹmmlažvuõđ lokku väʹlddmest håiddâkksai peâmmplaanâst.  kåšǩǩeet ǩeađđa nuʹǩǩež čõõudid da raajât čõõudest ǩiõtt-tuâʹjaid da kueʹll taautin heäʹrvid Škooultõʹsse liâ iʹlmtõõttâm nuʹtt 40 sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai joouki učteeʹl vuâđđmättʼtõõzzâst, lookkjiškooulâst da õuddpeâmmtuâjast. Säʹmmlai eʹtǩǩeei lij Oulu aarhelkåʹddsåbbar vuäzzlaž da rovasttkåʹddsåbbar vuäzzlaž tõn rovasttkååʹddest, koozz tääujmõõzz säʹmmlai dommvuuʹd sieʹbrrkååʹdd koʹlle. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 12 (30) Škoouʹlʼjempiisar tuåimmai škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttâr ouddooumžen da škoouʹlʼjem- da mättʼtem-material-luʹvddkååʹdd aaʹšši ouʹddepuʹhttjen di piisren. Viõʹǩǩepuättmõš 3. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd tneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Juõʹǩǩ šâdd leäi tiõđlânji tärkka klasstõllum jiijjâs-i jouʹǩǩe. Programm teäggat pâʹjjel raaji mõõnni haʹŋǩǩõõzzid nelljen jeeʹres prioriteettvuuʹdest, koin SáFá - ouddčiõʹlǧǧeemhaʹŋǩǩõs kooll vuäʹssprograʹmme 4. Kolmm naʹzvaanaž / V mieʹldd, vuâđđpäʹlǩǩ 1398,87 euʹrred / mp. 010 839 3106. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla nuõrttsääʹmǩiõllsa mättmateriaal projeʹktt-tuâjjla tuâi ääiǥas 1.4. - 31.12.2016. Jiõččääʹššest tõn diõtt saaʹmi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jiâ leämmaž vueʹjji mieʹldd teâuddjam ni âlddsin tõn veeidasvuõđâst, mäʹhtt lääʹjjšiõtteei leäi lääʹjj šiõttʼteʹmmen jorddam. Åskkoummu tuâjjan lij ooudâsviikkâd tieʹttemvuõđ da ooumažvuõiggâdvuõđi slävvõõttmõõžž Euroop Suåvtõõzz 47 vuäʹssbieʹlljânnmest. vieʹsslõs miõlâst, što Nils Torvalds lij kåččam miʹjjid Bryssel – gåårda da son lij vuõssmõsân europarlamentneʹǩǩen tuõđi ooudâsviikkmen saaǥǥstõõllmõõžž EU:n da alggmeerai kõskkân. Orgaanâst âʹlǧǧe leeʹd eeʹttkâʹsttmen jäänab vuõssnaroodi võboršeǩnallšem orgaan da organisaatiad, kook eeʹttkâʹstte vuõssnaroodid lokku vääʹldeeʹl jânnamtiõđlaž käʹttemvuõtt. Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât Ǩeramiikk pâʹsttmi ååʹbleǩǩiõll puätt sääʹm ääʹrbvuâlaž täʹhttpâʹsttmest. ” - päärnai sääʹmǩiõl da kulttuur ravvummšest Toimmjemvuâđlaž peâmm raʹvvâd puõlvvõõǥǥii kõskksaž õhttsažkåʹddvuõđ. Lââʹssen tõʹst liâ jeeʹres teâđtõõzz di håidd- da ââʹnnemplaan koolmin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin: tâʹvvsääʹm-, nuõrttsääʹm- da aanarsääʹm ǩiõlin. Pekka Aikio vääʹrrvuäzzliʹžžen nõõmteš Päivi Magga Vuõccust. Ǩiõlltuejj-ciist mieʹrren lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹm ǩiõl sââʹj da sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi õõudummša tueʹjjuum oʹnnstam da miârkkšõõvvi tuejast Lääʹddjânnmest. Uccjooǥǥ sääʹmlookkjiškooul: Oula Järvensivu (tâʹvvsääʹm) da Hilda Länsman (tâʹvvsääʹm) Tiina Aikio-Sanila da Merja Fofonoff, nuõrttsääʹm Aleksanteri Kena škooul, Suäʹđjel: Riikka Yliriesto (tâʹvvsääʹm) Sääʹm päärnaikultturkõõskõs – haʹŋǩǩõõzz tuejjummužjååʹđteei Petra Magga-Vars lij puättam mååusat tuõjju da vaʹsttad haʹŋǩǩõõzz koordinâttmõõžžâst da toiʹmmjummšest vueʹssmannust ääʹljeeʹl. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.8.2015 õhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu juätkkhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 31.5.2018. Tanssǩeâštast ciʹsttješ lââʹssen Käsivarsi siid nuõri friij taans joouk da Karigasnjaarǥâst hiphop – joukk Gangstajuŋkkát. Dommvuuʹd åålǥbeälla, koʹst jäänaš sääʹmpäärnain da – nuõrin jäälast, vueʹǩǩ lij peʹccel da ǩiõl mättʼtõõzz jeät riâššu ni vooʹps. ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem (sääʹmteeʹǧǧest uʹvddum asetõõzz 1727/1995). Veeʹrj Haʹŋǩǩõs õhttad viiđ sääʹmǩiõl (tâʹvv-, aanar-, nuõrttsääʹm-, luulaja- da saujjsääʹm) tuâjjlaid õhttân ǩiõlltuâi raajjâm resursskõõskõssân. Projeʹktt-tuâjjla tuõjju koʹlle jm. Ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj ooudldem škooulʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). Jurddjen lij, što ǩiõllvuäʹppes veäʹǩǩat sääʹmǩiõl ǩeʹrjjǩiõl ǩeeʹrjtummuž da oudd škooulid nåkam ǩeeʹrj, koon veäkka ǩeeʹrjtum ǩiõll puäđči škooulneeʹǩǩi tiõttu. Päʹlǩǩtässa III koʹlle vaʹstteemvuõđlaž ämmat-tuâjjla; čiâsspäʹlǩǩ lij 18,24, määnpââʹjjpäʹlǩǩ lij 2790,72. Jiijjâsnallšem perstummuš lij, što mäʹhtt påʹrddǩeeʹrj alggmeerai kuõskki õõlǥtummuž liâ pijjum tuåimma da mõõnnallšem raʹvvjõõzzid vuäʹsspieʹllsååbbar oudd påʹrdǩeeʹrj beäʹlnn ” Näkkäläjärvi mainsti. Sääʹmteeʹǧǧ čõõđtum mättʼtem-materiaal käunnje täʹst. Mäŋggsab jiõnnaalǥ vuõiggnuʹbbummšest liâ kuuitâǥ jiijjâs-i vaʹǯǯtõõzz, ij-ǥa vaʹstteei kääzzkõs leäkku jeeʹres åʹrnn ââʹnnmest. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnaž Pooddâst čuäʹjtet, saǥstõõlât da plaaneet sääʹmteeʹǧǧ mättjem-materiaaltuâi. Luáđast vuäʹǯǯad ideaid, loŋŋtõõzz, da aunnsid siõrrneäʹvvaid. Luʹvddkååʹdd toiʹmmje halltõõzz vuâlšen valmštõõleeʹl jiiʹjjes toiʹmmjemvoudda kuulli aaʹššid da tuejjeeʹl tuʹmmstõõǥǥid jiiʹjjes voudda kuulli vaaʹri jueʹǩǩmest da ââʹnnmest. ʼõudâsviikkâmtuâʹjast lij vasttääm Aanar kååʹdd peiʹvvhååid jååđteeij. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorõõđi såbbrõõžžâd 17.4.2015 Aanrest. Håiddâkksai peâmmtuâʹj siisǩe arvstõõllâm veäkka viiǥǥâd õõudâs håiddâkksai peâmmtuâʹj aarǥtoimmjummuž nuʹt, što håiddâkksai peâmm vuäitče mååžna puârast vaʹstteed juõǩǩka päärna taarbid da håiddâkksai peâmmtuâʹj õhttân kääzzkâsttemnääʹllen piârrji taarbid.. Sääʹmteʹǧǧ lij riâššõm eeʹjj 2010 meersažprääʹzneǩpeeiʹv. Vaal-loǧstõʹǩǩe vuäitt ooʒʒõõttâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § 1 momeeʹnt 1, 2 da 3 pääiʹǩ 21 § vuâđain. Teaʹtter lij vaaidâs čeäppõõzz vuʹvdd, koozz koʹlle määŋgnallšem teaʹtter mâʹte musikk-, pleäššjummuš da särnnamteaʹtter. lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemšuuʹrmõs da cisttluʹvddkååʹdd piisar Juha Guttorm teʹlf. 0400–142 518, cisttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Janne Näkkäläjärvi teʹlf. 0407599 427 di cisttluʹvddkååʹdd vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Eija Leivo teʹlf. 040–8304 886 2. teädldök čiâss 12.30 – 13.30 Kaaunõõttmõš puäʹres oummin dåhttar tuâjast Enontekiöst, Taina Korhonen, Enontekiö tiõrvâsvuõttkõõskõsdåhttar. "Seminaar tueʹlespeiʹvv ouddan čeäppneeʹǩǩid vääžnai ooccâm-mõõntõõllmõõžž di kultturmieʹrrtieʹǧǧ teknlaž vuäʹpstõõzzi pirr di lââʹssen kuulât jeeʹres teäggtemkruuggi pirr da jeäʹǩǩespeeiʹv altteep valštõõllâm vueʹlnn åårrai Sääʹmteeʹǧǧ "" čeäppõs-, ǩiõtt-tuâjj da kultturpolitiikklaž "" programmhämmsest." Tuâi oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte Tuåimmpäiʹǩǩteevvai tuʹtǩǩõs leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei tuâjjtobddmõš vuuʹd tuâjain ođđäiggsaž õõlmâs paaiʹǩin, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, jiõččaʹlttemvuõtt da lueʹǯǯjeeivuõtt di tuâi beäʹlnn riʹjttjeei čieʹppes sääʹm, eŋŋlõsǩiõl da ruõccǩiõl silttummuš. Lââʹssteâđaid oudd saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tel. +358(0)50 3001780. Čeäʹppneǩ Outi Pieski tuejjõõzzid ǩiõttʼtõõlli pressteâđtõs täʹst. , kååʹtt vaʹsttad sääʹm ǩiõll-läkka kuõskki joortõõzzi tuåimtummšest veʹrǧǧneeʹǩǩid, tuõjjstââll sääʹmǩiõl stattuuz pueʹreem diõtt da vuässââtt jeeʹresnallšem ämmätsaʹnnõõzzi projeektid. 4. Kaartʼtõs: Minna Moshnikoff Sääʹmteeʹǧǧ tuåimid vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. SaKaste- haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen pueʹreeš sääʹmǩiõllsaž da kuʹlttuuʹre vuâđđõõvvi kääzzkõõzzi šlaai, vaikktemvuõđ da vuäǯǯamvuõđ. Rään jueʹlǧǧrõšjuõn vuâlla paʹrǧǧeet ns. ” reppjueʹlǧǧ ” - paalmǩid. – Tuʹmmjeeʹes saaǥǥstõõllmõš lij še vääžnai, seämmanalla ko määŋgnallšem väimmjurddji ouʹdde pohttmõš da priimmʼmõš. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV. Tâʹvv-, nuõrtt-, da aanarsääʹm ǩiõlljuâǥtõõzzid vaʹlljeemnalla åårrai oummin šâdd juõʹǩǩ ǩiõlljuâǥtõʹsse vaʹlljeet aainâs õhtt vuäzzlaž sääʹm ǩiõllsuåvtõõzzâst. Čeäʹppvuõđpeeiʹv valmštõõlljen sääʹmteeʹǧǧest tuåimmai mättʼtem-materiaalplaanraajji Anni Näkkäläjärvi (anni. Vueʹǩǩ lij mõõnnmen väʹst äigga, kuäʹss sääʹmǩiõlâst iʹllääm stattuuzz da ǩiõlvaajtõs ouddni viõkksânji.  riâššat video- da netti kaaunõõttmuužžidjeeʹresårnnjällsteeji säʹmmlai vuiʹm Tuâjj- da vuäʹpstemäʹrttel tuåimmpââʹjj jâskk eeʹjj 2011 looppâst. Sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnam da jeeʹres tâʹvvjânnam liâ tuärjjääm viõkksânji terminoloog muttʼtummuž. Mâʹst leäm toottvaž. Takaisuåppmõõžž täävtõssân lij cõggâd roodd, kääʹmes avi viõʹlǥǥesmuâttooumaž, šâddvuâđ leʹbe meersaž leʹbe etnlaž šâddvuõđ vuâđain pueʹtti čårsmõõžž. Såbbrest tuejjiim ođđ alttõssân aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž da tõn alttõõzz jurddân lij, što tõt šõõddči leeʹd määŋgeeʹjj tuâjjprogrammân. Sääʹmteʹǧǧ lij vaalmâš õhttsažtuõjju kuåivâslääʹjj õõlǥtõõžži tiuddummši diõtt ”, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi linnjad. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 10.7.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Kåččap pukid sääʹmtoiʹmmjeeʹjid smiõttâd puõʹttiääiʹj teäddceäkldõõzzid da ooudâsviikkâd veäʹǩǩtieʹǧǧi tillõõvvmõõžž õhttsažkååʹdd vääžnai haʹŋǩǩõõzzid. Lääʹddjânnam valdia lij piijjâm mäŋggsab lååi eeʹjj ääiʹj täävtõssân vuäǯǯad meersaž räʹtǩǩummuš saaʹmi mädd- da čääʹccvuõiggâdvuõđin, leša räʹtǩǩem ooccmõš iʹlla veâl ni alttuum. Nuʹbb nobba luämmlõõžžeeʹl täk vuäʹsstuåim tueʹrjjee nuuʹbbeez siiʹsǩeʹld da pääiʹǩineez. Ruõcc / taarrǩiõl da engglõsǩiõl silttõs ǩiiččâd ouddõssân. Ääʹvai da naʹddjõõddi påread päärna puärrsi da personkååʹdd kõõskâlt räjje vuađđ toimjeeiji õhttsažtuõʹjju päärna õudde. Nuʹt pieʹll čeäʹppvuõđpeivva vuässõõttâm nuõrin vuässõõđi tuâjjpõõrteid da ääʹveempoʹdde, kook riõššeš juʹn seärad 25.3. Tuâjj-joouk ääʹšš ouʹddepuʹhttjen tuåimmai lääʹǩǩpiisar. fi) õõutsââʹjest nuõripiizar Niina Siltalain (niina. Luâtt, ooumaž da kulttuur lie ǩiddselt čõnnum kueiʹmeezz. Näkam tiivtt lie jm. tâʹvvsääʹmǩiõlâst. Lääʹǩǩpiisar tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Takai konttrest vueiʹtte leeʹd še jeeʹres personkååʹdd. - Anne-Maria Magga täʹst Sääʹmkultturkõõskõõzz Sajos vuâđđǩieʹđj , Elina Uusitalo (Valvira) da Eine Heikkinen (Valvira) Tõn poodd, ko raati smiõtti, pieʹsse ǩiiččeei vueiʹnned Katja Maaʹtǩin teâđtet veâl pueʹrben da tääʹrǩben vueʹst mäʹtǩǩpeeiʹv. Tõt âlgg še toiʹmmjed õhttsažtuâjast halltõõzzkõskksa äimm-muuttõs paneel da Aartkla Suåvtõõzzin. Põõrt vääžnmõs pääiʹǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâʹsttempääiʹǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääiʹǩ: čuäjtõõllâm- da määŋgtuåimm-pääiʹǩ, ǩeʹrjjpõrtt di restrantt. Takaisååbbar priimi lââʹssen privatpuõttlaž sektorpuõttlaž täävtõõzzid da tõõi mäʹhssemplaan jm. ouddõsvahssmõõžž, ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđi, pååđprojeeʹkti da Sajoozz kääzzkõsjuâkkaz beäʹlnn. 14.10 Svenn-Egil K. Duolljá: Ǩiõllmäättlaž meärrõõzz luulajasääʹmǩiõl ǩiõllnormmummuž vuâđđan Oouʹdbuž lââʹssteädldõk iʹlmmstõõvi mõõnni täʹlvvmannust da tõt leäi kaaupšum miâlggâd sõrgg loopp räjja. 5.2. ʼõutveäkka toimmjummuš da huõl âânnmuš Täʹst lij vuäʹnkânji ärvtõõllâmkomitea vuâđđjurddi, mõʹnt sami suäna Máret Sára da Lajla Mattsson Magga vuäǯǯa ciist eeʹjjest 2010. Luâtt lij vueʹss kulttuur da ooumažvuõđ. Valdiain, kook jiâ jäʹǩǩteʹči kaaʹstõõlǥtummšeez, õõlǥči mäʹhssed eža jiânnai štraaffid piirieeʹjji. TEAʹTTER: Vuõccu teaʹtterpooddâst jiâ leäkku ââʹǩǩklasstõõllmõõžž, pâi 4 räiddad šlaaji mieʹldd väʹlddkåådlaž podd šeâttmõõzzin. Lââʹssteâđaid Juha Guttorm, vaaldšemšuurmõs, t. 010 839 3102 , 0408400383 da poodd säiʹmmseeidain addrõõzzâst www.ijahisidja.fi. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttii 1.1.2013 õhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǧǧõõzz, kååʹtt poott 30.6.2014. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooulʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Sääʹmteʹǧǧ âânn asetõõzz jåʹttlõs viõʹǩǩešõddmõõžž vääžnjen. - mättʼtemaaunâsvaaʹri âânnem praavmõš, Muttõõzzi mieʹldd Sääʹmteeʹǧǧi äʹššlazkääzzkâʹsttmuš da saaǥǥstõõllmõš oummivuiʹm teʹlfonpääiʹǩ puârrne. Säʹmmlain õlgg pâʹstted õõutsââʹjest ooccâd kuånstid säʹmmlai vuõiggâdvuõđi da kulttuur õõudâsviikkâm diõtt jiiʹjjes säʹmmlai kulttuurlai äʹrbbvuõđ mieʹldd, ij-ka viǯǯâd maal väʹlddkulttuur toiʹmmjem-maalin ij-ka piõʹdǧǧeeʹl sääʹm-meer õhttnažvuõđ. Äiggsab tuâjjooʒʒi jiâ taarbâž tuejjeed ođđ tuâjjooccmõõžž, siʹjjid vääʹldet lokku äiggsab ʼuddmiârkkan nuõrttsäʹmmla ärbbvuõđâst risttjieʹnn leʹbe - eejŠjj jäämeest lij päärn tuâʹjjan raajjad ristt ääuʹd õõl da kueʹdded tõt sinne. Vuõiggâdvuõttministeria pååʹštaddrõs lij PL 25, 00023 Valtioneuvosto, da jååʹttemaddrõs Eteläesplanadi 10. Jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkåʹdd valmštââll ehdtõõzzid, aalǥtõõzzid da ceâlklmid da jeeʹres beäʹlestväʹlddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe saaʹmi jieʹllemvueʹjjid, saaʹmi dommvuuʹd pirrõõzz da saaʹmi vuõiggâdvuõđid. tuejjummužvuäʹpsteei sâjjsažvuõđ 20.1. – 29.11.2010 kõskksaž äigga. Seiddmieʹrr: 404 Veerjlaž ceâlkâlmkõõrv ođđ vuâđain riâžžât čâhčča 2014. Leklvaž Ođđ eeʹjj ! Meeʹst âlgg loŋŋned SPS:st juʹn åårrai sui generis- riâšldõõǥǥ raajjmõʹšše ”, Näkkäläjärvi mainsti. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, kååʹtt vuäʹssõõđi tuâjj-joouk såbbra juʹn kuälmad vuâra da aaʹšši mieʹldd sååbbar leäi vääžnai. ” ʼhttsažtuâʹjj pääiklai kulttuurtuåimi kooivuiʹm raʹvveed päärnai õhttvuõđ jiiʹjjes ǩiõlle da kulttuure. Piisar tuâjjan lij vaalluʹvddkååʹdd vuâllsiʹžžen valmštõõllâd da tuåimmepiijjâd vaalid di toiʹmmjed vaal-luʹvddkååʹdd aaʹšši ouʹddepuʹhttjen da piisren såbbrin. Aanrest 2.5.2013 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹm ǩiõlltuâjj ciist miârkktõs lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlâž tuâjast Lääʹddjânnmest. Sääʹmteeʹǧǧ såbbar 20.6.2012 primmum sääʹmteeʹǧǧ vaalpââi toiʹmmjemprograamm 2012-15 väʹlddtäävtõõzz liâ: Seminaar jeäʹǩǩespeiʹvvprogramm älgg čiâss 14.15 sååbbar saaǥǥstõõllmõõžžin sääʹmneezzni tuâjast mottjeei õhttsažkååʹddest. Lääʹddjânnmest tâʹvvsääʹmǩiõl eeʹttkâstt Vesa Guttorm (vääʹrrvuäzzlaž Petra Biret Magga-Vars), aanarsääʹmǩiõl Petteri Morottaja (Ilmari Mattus) da nuõrttsääʹmǩiõl Erkki Lumisalmi (Jouni Moshnikoff). Projeʹktt-tuâjjla tuåimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtuåimmpääiʹǩest sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz sääʹmõõutilååǥǥ plaanraajji Tueʹjjpõõrti oʹhjjeejen leʹjje säʹmmla, kook lie teaʹtter- da mediaämmatvuuʹdoummu da artiist: Pauliina Feodoroff, Säʹmmlai vuõsspeâmmam da puärrsituâi kõõskâst reʹttlõʹstti sääʹmǩiõllsaž tuâjjlažkåʹdd toiʹmmji tuâjj-joukkreʹttlâsttem äiʹǥǥen ooudâsviikkâmäʹšštobddjen. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Ouddmättõõzz vueitet järjsted jun- a peiʹvvhååidâst leʹbe škooulâst. Sääʹm luʹvddkådda nõõmteš ođđ vuäzzlaid Haʹŋǩǩõs ooudči teâđ še tõʹst, kâʹll säʹmmla vuäǯǯa vuõss-sâjjsaž piʹrǧǧummšeez sääʹmjieʹllemvueʹjjin da tõi lââʹssjieʹllemvueʹjjin di kâʹll säʹmmla däs jeeʹres kääzzkõõzzin, da nääiʹt vueiʹtet raajjâd obbkaart tõʹst, måkam sääʹmjieʹllemvueʹǩǩraajõs lij. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooulʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkåʹdd lij sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjempolitiikklaž čuäjtõõzzi, aalǥtõõzzi, ceâlklmi da beäʹlestväʹlddmuužži valmštõõlli da sääʹmǩiõllsa mättʼtemaunnâz plaanummšest, valmšteʹmest da jueʹǩǩmest vaʹstteei organ. Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi õõlǥtem škooulʼjummuš da sääʹm ǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Tõt tuejjad saaʹmi mättʼtõõzz kuõskki vooudlaž, naroodlaž da tâʹvvjânnamlaž õhttsažtuâi. 22 § Sääʹmteeʹǧǧ mainstõs riikksuåvtõʹsse eeʹjjest 2015 Sääʹmkultturkõõskõs arkktehtuurǩeâšttõõttmõš - konttâr ouddooumaž Ǩiõllciist vueiʹtet uʹvdded ouddmiârkkan ǩeeʹrjlaž, njääʹlmlaž leʹbe jeeʹres aaʹšši diõtt, kook lie jeeʹresnallšem toiʹmmjemvuuʹdin. Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi čuõvtemtoiʹmmjååʹđteei Laila Palkinen (Enontekiö), Ilkka Korhonen (Aanar), Risto Varis (Suäʹđjel) da Ruäʹvnjaarǥ gåårad čuõvtemkääzzkõsjååʹđteei Heikki Ervast puʹhtte õlmmsa såbbra dommvuuʹdeez sääʹm-mätt-mättjummuž vueʹjj da ooudâsviikkâmtaarbid. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 18 (30) Halltõõzz eʹtǩǩõs: Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõs nõmmai loopplânji pukid vuäzzlaid ǩiõlljuâǥtõõzzid. Mädd- da meäʹcctäällmimisteria lij raukkâm sääʹmteeʹǧǧest ceâlkâlm kueʹllšeeʹllemlääʹjj obboođummšest valmštõõllâm tuâjj-joouk smiõtldõõǥǥâst. Uccjokk: Sääʹmteeʹǧǧ koontâr, Kååʹdd veʹrǧǧpõrtt, Luossatie 1a 050 569 6065, tarja. Halltõõzz puõʹtti eeʹjj mäʹhssemplaanmaadârdõʹsse šâʹdde leeʹd vääžnai äʹššen še sääʹmǩiõllsa mättʼtem-materialmieʹrrtieʹǧǧi pââʹjdummuš. Joukkneeʹǩǩin 1/3 vuäitt čoʹrsted ââʹǩǩjooukâst. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaanraajji Anu Magga teʹl. 050 567 2204, anu. Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam sääʹmaaššin vaʹstteei minister da täʹst peäggtum jânnmi sääʹmteeʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei lie vuâđđääm tâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ǩiõllciist – Kåʹllǩiõll-ciist. Haʹŋǩǩõõzz praksiizz čõõđtem diõtt sääʹmteʹǧǧ ååcc Aanarsäʹmmla Matti Morottaja tuejjeem nõmmeʹtǩǩõs Sajos lij vaʹlljuum sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž vuõiʹttjen. Yle Sápmi lij ooudâsviikkâm programmpuuʹtʼtõõzz pukid ââʹǩǩjooukid. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Riikktääl čouggum raamm oudldâstt kuuitâǥ Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzi oʹđđest ärvtõõllmõõžž da priorisâsttmõõžž. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv ođđ Sajos Sääʹmkultturkõõskõõzzâst 28.-29.03.2012 Mõõnni ääiʹjin čåuddmõõžž säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõõžžid lij viǯǯum kooi-ne kruuggin õõlmtõõđeeʹl jeeʹres sääʹmjooukid jiiʹjjes lääʹjji leʹbe piijeeʹl jeeʹres sääʹmjoouki vuõiggâdvuõđ da äʹrbbvuõđ vuâsttlõõššân nuuʹbbeez. Âʹvvel lookkjiškooul: Ville-Riiko Fofonoff (nuõrttsääʹm), Mari Guttorm (tâʹvvsääʹm) da Sunna Nousuniemi (tâʹvvsääʹm) Tuʹmmstõk: Lij vääžnai što ääʹrbvuâlaž teâđ da še takainallšem ǩeâllʼjeei luâđâânnmõõžž tuärjjeet. 010 839 3106. Nõõmtum tuâjjäʹrttel valmštââll Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâj ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da sääʹmǩiõl II Sääʹmǩiõllsa ǩiõll-lauggi vuâđđtõõzz 1 mc Prograammâst lij musiikk, stuällõõttmõš da sieʹbrjõõttmõš. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 14 (30) Sajoozzâst riâžžât kuälmad ǩieʹžž sääʹm ǩiõtt-tuâjai tuâjjpõõrtid. ” Leäm šiõǥǥ miõlâst sääʹmteeʹǧǧ såbbar primmum toiʹmmjemprograʹmme. 5.1. Kultturminister Wallin vuõlttii ǩeʹrjjlaž tiõrvtõõzz seminaaʹre. Projektšuurmõʹsse vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõʹsse. Mâŋŋa ärvvtõõllmõõžž cisttluʹvddkåʹdd tuʹmmji, što puättam nõõmin ij käunnjam ni õhtt šeâttmõõžži mieʹlddsa õõlǥtõõzzid tiuddi eʹtǩǩõs. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvid liâ riâššâm juʹn 1970-lååǥǥast ääʹljeeʹl Ij ni sääʹmǩiõll jieʹnnǩiõllân leäkku taarblaž, peʹce sääʹm ǩiõl täidd lij tuåivvmest. Sääʹmteʹǧǧ 2002 fi) õõutsââʹjest nuõripiizar Niina Siltalain (niina. Sääʹmteeʹǧǧ 3.12. riâššâm seminaarâst Levist saaǥǥstõʹlleš saaʹmi kultturpreeddan suej taarbin. Uccjokknjääʹlm škooul: Piret Järvensivu (tâʹvvsääʹm) Juõiʹǥ sääʹn tobdstâʹtte pääiʹklažkulttuur õlmmsa pohttmõʹšše da mättʼte vueiʹnned pueʹrben juõiʹǥ mieʹldd maaddârpuärr-si tuâlʼjõž histoor. Haʹŋǩǩõs pohtt ođđ teâđ säʹmmlai dommvuuʹd da säʹmmlai jieʹllemvueʹǩǩraajõõzzâst. Vaʹstteemproseʹntt lij nääiʹt nuʹtt 16 %. http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011 / Samai huõl counnʼjen âlgg ââʹnned Lääʹddjânnam tän poddsaž vueʹjj, koon vââʹjjsaaǥǥ sueiʹmkrâʹstte. Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz veeidummuš kooll jm. ʼhttsažtuejjorgaan toimmai vuäʹpsteei vueʹssen čåårast sääʹmteeʹǧǧ linjjorganisaatiost.  saǥstõõllmuš - da škoouljemsõddmuužž puärrsid Lââʹssen čuäʹjtet sääʹmǩiõllsaid jieʹllikaartid, kook liâ vuäʹniǩ. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk ǩiõlvuađlaž teâđstummuž õõdâsviikkmužže: Ǩiõl jiõnneemraajâlm: Tiivti da laaulsiõri veäkka päärnaž tobddstââtt sääʹmǩiõl jiõnnõõzzid da sääntuâʹjaid, mäʹhtt jeeʹresnallšem jiõnnõõzzid vuäitt õhttõõllâd. Vuäinam, što tän tuʹmmstõõǥǥâst lie tobdstam tõid vuõiggâdvuõđid, koid nuõrttsäʹmmlai kreäpast še âânn seʹst. Sääʹmteeʹǧǧasetõõzz (1727/95) mieʹlddsânji ââʹntemõõlǥtõssân lij vuõiggâdvuõtt-tiõđ kandidaatt tuʹtǩǩõs da saaʹmid - sosialvuuʹd praksiizz tuâi, škoouʹlʼjemriâššmõõžži õhttsažtuâi di vuâđđ-, juätkk- da tiuddeemškouʹlʼjummuž, Pukin sääʹmteeʹǧǧin âlgg toiʹmmjed pirrõs- da äimmaaʹššin vaʹstteei veʹrǧǧooumaž da äʹšštobddiluʹvddkåʹdd kååʹtt ǩiõttʼtââll täid kõõččmõõžžid. lansman (at) samediggi.  riâššat sääʹmpäärnai õhttsaid juõʹǩkâkksaid čeäʹppšõddmuužžid moilanen (at) samediggi. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij eärben vääžnai rool tõn ainsmâʹttmuužžâst, što päärnaž vuäitt âânned kulttuures õõutâst jäʹrrsi ärttla kuuljivuiʹm. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi maainast. Veʹrǧǧneʹǩǩâsetõõzz (971/94) 5.1 § mieʹldd veeʹrj aalǥteen šâdd mieʹrreed veeʹrj nõmm da vuađđ, koonn mieʹldd veeʹrj paʹlǩǩummuš meäʹrrjââvv. fi. Napapiiri pââibužškooul: Katja Anttonen (tâʹvvsääʹm), Eero Anttila (tâʹvvsääʹm) da Jussa Rahko (tâʹvvsääʹm) Sääʹmkultturkõõskõs Sajos sâjjdââtt Aanar ceerkavsiidâst Juutuajooǥǥ reeddast. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Sääʹmkultturkõõskõõzz Sajoozz risttmõõžž da Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââi 2012-2015 prääʹzneǩ ääʹveempodd riâžžât mââipaarg 3.4.2012. ʼhttuum prääʹzneǩpodd älgg ekumeenlaž prääʹzneǩsluuʹžvin Aanar sääʹmceerkvest čiâss 15.00, mâŋŋa Sajoozz Dolla-auditoriast riâžžât tåʹlǩ kueʹssid jurddum vuäʹnkõs ääʹveem- da risttâmpodd. Väʹlddteeʹman lij pleässjummuš, da lââʹssen riâžžât jeeʹresnallšem tuâjjpõõrtid. Ååuʹc sääʹmǩiõlâst lie mieʹldd saujj-, luulaja-, tâʹvv-, aanar- di nuõrttsääʹmǩiõl. Nu ʼ bb oo ʼ đuum teädldök Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz saaʹmiõõutilååkk Šõddmõõžžâst jieʹlleš ministeriai mieʹldd čõõđ Näkkäläjärvi Minna Saaʹmi pueʹrrjieʹllemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmõš, tõõzz kuulli tuʹtǩǩummuš, škooulʼjʼummuš da ärvvõs liâ spesialvuʹvdden Poske tuâjjǩeeʹddest. Mij, Sääʹmteeʹǧǧ da čeäʹppneeʹǩǩin da ǩiõtt-tuâjain õõlǥči õhtteed viõǥǥeez õhttsaž sääʹmkultturpolitiiklaž prograamm tuejjummša. Ekonomiikriiss ij vuäǯǯ Näkkäläjääuʹr miõlâst hueʹneed pukin hueʹnmõs staattuuzzâst åårrai, Euroop oʹdinakai alggmeer leʹbe saaʹmi staattuuzz. Tääʹrǩap vuässõõttâmvuäʹpstõõzzid vuõltteet mââibeäʹlnn. äigga 1.9.2012 – 31.5.2014 (23 määnpââi ääiʹjas) čõhččmannust 2012 ääʹljeeʹl, nåkam oudldõõzzin, što haʹŋǩǩõõzz obbteäggtõs lij pravvum. Tän teäggtõõzzâst lij še sääʹm päärnaikultturkõõskõs da eeʹjj budjett lij lâssnam 15 000 eeuʹrin. Uccjokk lij kuuitâǥ uuʹcces päiʹǩǩ, nuʹtt što måtam joouk ferttje toottâd škooulâst instummša. Eeʹǩǩ 2015 õõʹni seʹst nuʹtt maaiʹlmveiddsânji, meersânji ko še pääiklânji määngid miârkteei šõddmõõžžid, kook paʹcce historiaaʹje da oummui miõlid. Lââʹssteâđaid Markknâʹsttemjååʹđteei tuej lij 18.11.2013 looǥǥeel mieʹrräigsânji håiddam Johanna Alatorvinen. lij vääžnai, što meeraikõskksaž såbbrin jeeʹres jânnmi saaʹmid käunnai äiʹǧǧ õhttsažsaaǥǥstõõllmõõžžid da – smiõttmõõžžid.  kõʹlljet puärrsi kruuggin da puärrsipõõrŧâst  čââpp vuârvaaiktõs jiiʹjjes sääʹmõhttsažkååʹdd vuäʹsslaivuiʹm; eeʹjjårrõõzz mieʹlddsa tuâʹj, määʹtǩǩ, kõʹlljummuž da õhttsaž miermieʹlddsa šõddmuužž Uuʹccbõsân åårrai sääʹmǩiõli lokku välddmõš Meäʹcchalltõõzz čõõđtemtoiʹmmjummšest lij juurdlaž.  tobbdstõõđât jeeʹres sääʹmärttli sääʹmpihttzid da keäʹpprid ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz altteem sääʹm ǩiõllõhttsažtuej oʹđđest organisâʹsttem mâŋŋa sääʹm ǩiõll-luʹvddkåʹdd jõõski toimmjummšes 2012 da õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu toimmjummuš jåʹttji 1.1.2013 interregteäggtem Sáfá2-haʼŋǩǩõõzz teäggteʹmmen. Sääʹm ǩiõlltuâjj cistt lij čeäppõstuejjõs, kååʹtt âlgg čuõvted sääʹmǩiõl da kulttuur reeʹǧǧesvuõđ da määŋgpeällsažvuõđ. Juõǩǩka päärna šõddmuš, õuddnummuž da mättjummuš lij persoonlaž. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei šâʹdde leeʹd teeʹǧǧ takai vuäzzla. 600 000 eeuʹr valdiaveäʹǩǩvuõtt juâkkõõđi saaʹmi dommvuuʹdi kooʹddi mieʹldd puõʹttinalla: Enontekiö kååʹdd sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttseʹžže 93 523,50 euʹrred: Sääʹmteʹǧǧ tuäivat leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluõvâsvuõđ pukid ! Säʹmmlai kulttuuraarvi vääʹltummuš Aanrõõžžin piârri lij tääuʹjmõsân õõđpiâr. fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõʹsse. Ǩiõllcistt jueʹjjet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj da cisttsumm lij 12 500 euʹrred. Tän miârkksõõvvmõõžž čiõ lggad puârast põõrt aanarsääʹmǩiõllsaž nõmm Sajos, kååʹtt âǩǩpââʹji mieʹldd miârkksââvv kõhttsââi leʹbe sââidõspääiʹǩ, koʹst lij kaaunõttum da jälstum kuuʹǩǩab ääiʹjid tollpeälla z luʹnn. Kuʹǩes kõõski diõtt sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkååʹdd da ouddpeâmmtuâjjlažkååʹdd kaaunõõttmõõžžid lij leämmaž vaiggâd riâššât pâʹjjel kåʹddraaji. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg Tâʹvv – Valdiaveäʹǩǩvuõđ kruuʹǧe âlgg säʹtted sääʹm-mättʼtõs obbnes čårsteǩâni tõn, koon åʹrnn mättʼtõõzz riâšši škooul åårram päiʹǩǩkåʹdd lij. Vääʹrrvuäzzla: Maainstemvuâraid sääʹmnuõri vaikktemvuäittmõõžžin di vueʹjjest âʹnne Lars Miguel Utsi Meeraikõskksaž Barents piizarkååʹddest di Anne Kirste Aikio Lääʹddjânnam sääʹmnuõri organisaatiast. Teâđtep aazztõʹsse, mätkka da prograʹmme õhtteei aaʹššin iʹlmmtõõttâmääiʹj mâŋŋa. 6.5. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd vuâđđâʹvve äʹšštobddâmlââʹzz. Sääʹmkultturkõõskõs Sajos valmštââvv ođđeeʹjjmannust 2012 Aanar ceerkavsiʹjdde, luâđes beäʹlnn jiiʹjjesnallšem Aanarjääuʹr riddu. Peâmmtuâʹjj lij čõnnum kulttuure da õhttsažkååʹdd muttõzze. Aanrest 29.9.2015 Sääʹmteʹǧǧ Näkkäläjääuʹr miõlâst puõʹtti Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz tuåimmpââjest feʹrttai aainâs väʹldded lokku Ruõšš saaʹmi staattuuzz staanmõš, što Ruõʹšš saaʹmi staattus puârneʹči. 6 § Ciist vuäǯǯai õõlǥtummuž Säʹmmla lie jälsstam Skandinavia da Lääʹddjânnam tâʹvv- vueʹssin da Kuâlõõǥǥnjaarǥâst juʹn õuddal annʼjõõžži valdiai da valdiaraaji šõddmuužž. Tuejjõõzzâst liâ snimmum 30 ânnʼjõžpeeiʹv sämmla. Ooccmõõzzâst âʹlǧǧe čiõlggeed tõk takai lââʹsskuul, kooi käʹttem diõtt veäʹǩǩtieʹǧǧid ooccât. Sääʹmteeʹǧǧ toimmjummša vuäitt tobdstõõttâd interneʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi fi. Sääʹmteʹǧǧ lij läittam Tukes miõttmõõžž mašinõsttum kåʹllkuäivvamlooʹvi diõtt. Vuâđđan lij Statistikk-kõõskõõzz da Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd eeʹjj 2011 statistikk. Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt sääʹmǩiõtt-tuâjj (duodji), koon valmšteei lij vaʹlljääm Sámi Duodji ry.. 5. Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz V / II. Sääʹmkulttuur jeäll da šeâtt õhttsažkååʹdd puʹhttmid muttõõzzid. Vueiʹnnep Aanrest ! Eärben ooudâsviikkâmjânnmi dommtäälaid da faabriʹǩǩe âlgg valmšted jiijjâz teäggtemriâššmõš, koon pääiʹǩ riâžžât vuõkksõs siʹlljeeʹjid tõi âânnmõʹšše. Väʹlddriâšši sääʹmteʹǧǧ haaʹlad, što čeäʹppvuõđpeiʹvv lij vuäittmõõžži mieʹldd mäŋggsi sääʹmnuõri vuällamvuõđâst. Tän neäʹttlest kuulim tääʹrǩes tuʹmmstõõǥǥ sääʹmaaʹššid kuõskeeʹl. Sååbbar nõõmii vuäzzlaid Sääʹmteeʹǧǧ jiiʹjjes toimmorgaanid da eʹtǩǩeejeez jeeʹres toimmorgaanid. Škooultõspeeiʹv rajjʼjâvve teorialooǥǥteeʹlmin da ohjjuum tuâjjpõrttpeeiʹvin. Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââtt koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpaaiʹǩin leʹbe koʹst-ne suåppmõõžž mieʹldd. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Teäddkaartin Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz III. Looǥ Klemetti Näkkäläjääuʹr mainnâz obbvuõđstes konfereensâst 10.11.2011: Ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjjeem tuâi (lääddas da tâʹvvsäämas) Tääʹss: 3.- 4. lk Riâššjest lij vuõiggâdvuõtt muʹtted leʹbe leeʹd âânǩâni nõõm. Ooccmõõžž mieʹlddõõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 13.12.2013 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe neʹttpååʹšt addrõʹsse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria da ålggaaʹššiministeria veʹrǧǧneeʹǩǩ kuvddle eʹtǩǩõõzzid peʹrsteeʹl di kõõjjee da saaǥǥstõʹlle aktiivlânji. Lääʹddjânnmest säʹmmla jällste Sääʹmteʹǧǧ eeʹjj 2007 tiâttnorldõõǥi mieʹldd 9350 jiõʹggâd, koin nuʹt 38,3% jällste säʹmmlai dommvuʹvdest (3577). Jooʹtti eeʹjj ââʹnet YK Päärnai vuõiggâdvuõđi suåppmõõžž 20- eeʹjjprääʹzneǩeeʹǩǩ. 6.3. - tuåimmvoudda kuulli saaʹmid kuõskki aaʹšši ǩiõttʼtõõllâm praavmõš jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩin Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi eeʹjj 2015 mäʹhssemplaan. Ooccmõõzzâst âʹlǧǧe čiõlggeed tõk jeäʹrdumnallšem lââʹsskuul, kooi käʹttem diõtt veäʹǩǩtieʹǧǧid ooccât. Aanrest 14.9.2015 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹmteʹǧǧ vuârdd biodiversiteettstrategiijast da jeäʹrben tõn tuåimmapiijjmõõžžâst jiânnai. Sääʹm-mättõõzz pedagoglaž ooudummuš meârkksââvv jm. uʹččteeʹli ämmatsilttõõzz ooudummuž nuʹtt, što sij vuäǯǯa ääiʹjbuužž pueʹrab vaalmâšvuõđid väʹldded mättʼtõõzzâst lokku ǩiõllsallânji da kulttuurlânji heterogeenlaž mättʼtõõđji joouk. da vuõssmõs Lääʹddjânnmest säämas čõõđtum räiddkaaʹrtipirstem vueʹppes Smávva oahpis ráiddogovaid sárgumii. Vuâmmšõddmuš da dokumenttmuš lie še pueʹr neäʹvv päärna vuäʹssatvuõd õõudummšest. Asla Järvensivu Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda oʹđđeʹjjmannu 3.1.2014 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid Euroop suåvtõõzzâst Duodji lij jieʹllemvueʹǩǩ, bieʹǩǩ saaʹmi sosiaalaž riâššmõõžž, koin šõõddet da mättjet. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ouddlâstt ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõõzz, šiõǥǥ sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl, taarr / ruõccǩiõll silttõõzz di miâlggad pueʹr eŋgglõsǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrrjjlaž silttõõzz. Ceerkavlääʹjj 20 looǥǥ 2 § mieʹldd säʹmmlai eʹtǩǩeeʹjen vueiʹtet vaʹlljeed sieʹbrrkååʹdd rakai vuäzzlaž (maallikkojäsen), kååʹtt lij sääʹmteeʹǧǧest uʹvddum lääʹjjest (974/1995) jurddum säʹmmlaž, vaalânnsaž sieʹbrrkååʹdd oskkum tooimid da lij låppõõttâm. 3) Ǩiõllciist tuâǥǥa da vuõiʹtti eeʹjjest 2004 ääʹljeeʹl Nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei jiâ taarbâž leeʹd sääʹmteeʹǧǧ vuäʹssla. Ǩiiččeei da vuässõõđi čeäʹppvuõđpeeiʹvin leʹjje pâʹjjel 400 ooumžed. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi ʼuddpeâmmtuâjast ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõš lij leämmaž ââʹnnmest juʹn eeʹjjest 1997 ääʹljeeʹl, ko vuõssmõs škooulâkksaid jurddum aanarsääʹm ǩiõllpieʹss jåttji. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv kåčč eʹpet ! Tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž jurddân lij jm. õhtteed saaʹmi vuõiggâdvuõtt-stattuuzz jiijjâz valdiai beäʹlnn da nââneed saaʹmi vuäittmõõžžid toiʹmmjed valdiai raaji pâʹjjel da põõššâd õhttân naroodân. Tuʹmmstõk: ʼhttu suåvadvuõtte põrggi määŋgkulttuurvuõtt ij staann kulttuurlaž ij-ga persoonkõskksaž tääzzäärvv. Porrmõš, jiõččmäʹhssum Orgaan vääžnmõs tuâjjan lij ooudâsviikkâd õhttsažtuâi säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹššin da veäʹǩǩted teâđjååttmõõžž da õhttvuõđâânnmõžž. Sääʹm jiõččvaaldšeem hueʹneemnallšem da tõn ooudâsviikkmõõžž cõggi kolmm ođđõʹsse siiskõõvvi eʹtǩǩõõzz liâ: Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Tuâi oʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe tõõzz suåppi škoouʹlʼjummuš, sääʹmǩiõl silttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. Aanar šõddi Sääʹmkulttuurkõõskõs âânn seʹst jieʹllikarttkõõskõõzz lââʹssen määŋgaid toiʹmmjumuuzzid, jm. sääʹmǩiõtt-tuõjju, sääʹmmusiiʹǩǩe, jieʹllemvueʹjjid kuuleeʹl di päärnaid da nuõrid jiiʹjjes konttres. Jiijjan tuâkksa toobdeeʹl vuäitam puârast tieʹtted, mäʹhtt tij tobddveʹted ko peälšteʹped vuõiggâdvuõđeed. Sääʹmǩiõlin jeälltemvueʹjj vueʹlnn åårrai nuõrttsääʹmǩiõll, lij võõʹps läʹppjeʹmmen. Tuâjj-joukk eʹtǩǩad spesialtuåimmtuâjaid ǩiõl jeälltem diõtt, štõ ǩiõl âânnmõš, mainsteei mieʹrr da mättjummuš lâssneškuâʹđče. Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ sääʹmkultturjieʹllem da vaaldšemtoiʹmmjummuž tobddmõš. Aanrest 13.12.2012 Sääʹmteʹǧǧ Såbbra vuässõʹtte puk sääʹmteeʹǧǧi meersaž 8(j)-tuâjj-joouk vuäʹssla.”Meersaž tiuʹddepiijjmõõžž da puõʹttiääiʹj juuʹrdeeʹl lij aainâs vääžnai, što sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ meersaž 8(j)-tuâjj-jooukâst, toobdstâʹ tte pueʹrben aartikla 8(j) da tõõzz kuulli meeraikõskksaž tuʹmmstõktuõjju ”, Näkkäläjärvi mušttʼtad. Lââʹsteâđaid såbbrest da tõn tuʹmmstõǥǥin (engglõsǩiõʹlle): Håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin riâššat äiǧǧmiermieʹlddsaid plaanâmsååbbrid piârrji vuiʹm. Čeäʹppvuõđpeiʹvv lij oʹdinakai juõʹǩǩekksaž sääʹmǩiõllsaž nuõripodd Lääʹddjânnmest. Sääʹmteʹǧǧ 2015 Tuâjjǩeʹrjj âânn seʹst abbâz siiskõʹsse vuâđđõõvvi hääʹsǩes da eunnai jieʹnnǩiõl silttõõzzid ooudâs viikki tuâjaid õhttseʹžže 126 seiddad. Tän tuʹmmješ Ruõcc, Lääʹddjânnam da Taar sääʹmaaʹššin vasteeʹji ministeerji da kõõččmõõžžâst åårrai jânnmi sääʹmteeʹǧǧ presideenti õhttsažsåbbrest täʹbbe 22.11.2010 Tukholmast. Sääʹmnuõrid eeʹttkâʹsttam Bohccostallit – joukk vuâǯǯai späʹssbõõžžid da cisttpeäggtõõzz Oulust väʹlddkåådlaž Luʹvddkååʹdd vaʹlljeen šâdd lââʹssen väʹldded lokku, tõn mii neezzni da åummai kõskksaž tääʹssäärvast uʹvddum lääʹjjest (609/86) lij šiõttuum neezzni da åummai toimmorgaani seʹst eeʹtkâʹsttem pirr. Håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi ärvvstõõllmuužž čõõđtet õõutveäkka päärna da suu puärrsi, sooǥǥ, personkååʹdd da jäʹrrzi õhttsažtuâʹjjneeǩǩivuiʹm.  mainsted päärnže määŋgnallšem da - miârkkšeei mainnsid Håiddâkksai peâmm personkååʹdd vuäʹʒʒmuš, škoouljummuš da silttummuš Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz VII. Sääʹmteeʹǧǧest liâ čårrtuåimmpääiʹǩ še Enontekiö da Uccjooǥǥ ceerkavsiidin. Vaaldâšmjååʹđteei lij õõlmtam veeʹrj ooccâmnalla 27.1.2016. Lyseonpuisto pââibužškooul, Ruäʹvnjargg: Inga Maaret Aikioniemi (tâʹvvsääʹm) Kaart: Virpi Jefremoff Lââʹssteâđaid oudd halltõsduumšeʹǩ Mirja Kurkinen, teʹlf. 09 -1606 7621 (mirja.kurkinen@om.fi). - sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz čiõʹlǧǧeei da piisar da tuʹmmstõõǥǥi tuåiʹmmepiijjen tuõjju kuulli aaʹššin Poske Lij Sääʹmjânnam õllškooul, Sääʹmteeʹǧǧ, Kolpene kääzzkâʹsttemkõõskõõzz kåʹddkonsern da Oulu vuuʹd ämmatõllškooul årjâʹttem suåppmõšvuâđđsaž organisaatia, koon vuäʹppast da jååʹđat saaǥǥstõõllâmkåʹdd. 8 § II väärrsaaǥǥjååʹđteei vaʹlljummuš toimmpââjas 2016 – 2019 Lääʹssteâđaid veeʹrjest oudd ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen, teʹl. Aanar ceerkavsiid Juutuajooǥǥ riddu tuejjeemnallšemSääʹmkulttuurkõõskõs šâdd leeʹd Lääʹddjânnam saaʹmi vaaldšem da kulttuur kõõskõs. Håʹt järrsi vuõiggâdvuõđ saaʹmi dommvuuʹdest âʹlǧǧe väʹldded lokku, ij tät leäkku åskkoummu mieʹldd nollsummiigr. 26.11.2012, Sääʹmkultturkõõskõs Sajos, Aanar Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbar liâ vääžnai meersânji da meeraikõskksânji. Tuejjriâššmõõžž 6 § 11 pääiʹǩ mierrõõzz mieʹldd veeʹrj tieuʹddmest eʹpet tuʹmmad teeʹǧǧ halltõs. Haʹŋǩǩõʹsse ooʒʒât vuõss-sââʹjest persoon, ǩeäʹst lij jieʹnnǩiõllân sääʹmǩiõll leʹbe vaʹstteei ǩiõllsilttõs. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ouddlâstt ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõõzz, šiõǥǥ sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl, taarr / ruõccǩiõll silttõõzz di miâlggad pueʹr eŋgglõsǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrrjjlaž silttõõzz. Veʹrǧǧsâjjõsvuõđ oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž veekkad lââʹssen, vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš di šiõǥǥ ruõcc- / taarrǩiõl da eŋgglõsǩiõl silttummuš. Juʹn õhtsiʹžže ååuʹc ǩiõllpieʹzzed liâ toiʹmmjemen, koin koumm liâ aanarsääʹmǩiõllsa, kueʹhtt nuõrttsääʹmǩiõllsa da nellj tâʹvvsääʹmǩiõllsa. Sääʹmtegga da vuäitt toobstõõttâd interneʹttadrõõzzâst www.samediggi.fi da nuõrisuåvtõʹsse www.samediggi.fi/nuorat. Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ lij ooccâm teäggtõõzz sääʹmjieʹllemvueʹjji åårrmõõžž čiõʹlǧǧeem diõtt Lääʹddjânnmest. - IV. Päärna peâʹmmʼmužže vuäʹssõõđi ââlǥče teađsteeʹl ohjjeed päärna kulttuurlaž teađstummuž. – Meeʹst âlgg uʹvdded nuõrid šiõǥǥ ouddmiârkk õhttsažtuâjast da muʹšttʼted ciist ouddmõš še kueiʹm kueimma. Ǩiõllkaʹlddi lij Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr Sääʹmteeʹǧǧi õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõs, kååʹtt tuåimmai Sääʹmteeʹǧǧ parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan, Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz, vueʹlnn. 010 839 3111. Eeʹjjest 2008 lij ǩiõl jeäʹlljâttmužže alttuum Âʹvvlest ǩiõllpieʹsstoimmjummuš. Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjummuš da mättjemtuâi. Saarikoskentie 4, 99870 Inari teʹlf. Päärnže ferttai peâmmtuâʹj da mättʼtõõzz veäkka uʹvdded vueittemvuõtt mättjed še säʹmmlaž kulttuurpärbb. Ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj ooudldem škooulʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž (asetõs 1727/95). Toimmjempirrõõzz muttõõzz vaaikte håiddâkksai peâmmtuåimm cõõđtummša juäʹtkkjeei ärvvstõõllmuzzin, tõn mieʹlddsa toimmjummuž õõudâsviikkâm täävvtõõzzi šiõttumuže da čõõđtummša. Ođđ teädldõk Pekka Sammallahti tâʹvvsääʹm-lääʹdd-tâʹvvsääʹm sääʹnnǩeeʹrjest (Sámi-suoma-sámi sátnegirji) lij iʹlmmstõõvvâm. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs ǩeäčč, što puõccui päkk-kåddmõš pråppad Njeäʹllem puäʒʒvuäʹmsteeʹji da sij piârrji vuäittmõõžž ââʹnned da juäʹtǩǩed sääʹm kulttuures. Snimldõk: sääʹmteʹǧǧ Aanar pââibužškooul: Jussa Seurujärvi (aanarsääʹm), Piäkká Moilanen (aanarsääʹm), Ylva Hakovirta (aanarsääʹm), Irina Saijets (tâʹvvsääʹm da nuõrttsääʹm) da Nina Nuorgam (tâʹvvsääʹm) Tuäiv da niõǥǥõõzz mottje kuäʹss-ne tuõttân, aainâs teʹl ko tõid vuäitt ââʹnned huâdast da tuejjeed väimmšõs siʹtǩǩes tuâi tõõi teâuđđjem diõtt. Såbbar vuäitt praavâd biodiversiteʹttsuåppmõõžž di pirrõsministeria seeidain. / VI mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 489,69 euʹrred / mp, koon lââʹššen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi tuâjjtobddâmlââʹžž. Luʹvddkåʹdd tuõtti räädast, što stipendooccmõõžž puõʹtte jiânnai, jeeʹres vuuʹdin, määŋgin škoouʹlʼjemvuuʹdin da kolmmen jännmest. Nellj ođđ tâʹvvsääʹmǩiõllsaž matematiikk ǩeeʹrj iʹlmmstõʹvve Vuõssmõs vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen juätkk Heikki Paltto Aanrest. SPN maadârd, što suåppmõõžž COP10-såbbrest 2010 Nagoyast 18.–29.10.2010 tuʹmmjeʹčeš, što artiik 8(j) määŋgekksa tuâjjprograʹmme vääldčes ođđ tuâj: äimm-muuttõš da äʹrbbvuõtt mieʹlddsaž teâtt. TEÂĐTʼS Čõõđtemluõvâs sâraaz non-verbaal čuäjtõõzz). Vuässõõđjin ouddlââʹsttet vuõiggâdvuõđ ââʹnned arkkteht ämmat jiijjâs jânnmest. 9:00-9:20 Saaʹmi aunnsõs kultturpreeddan suõʹjjõs Lääʹddjânnmest Sääʹm-muʹzei Siida jååʹđteei Tarmo Jomppanen Vuâmmšõõttmuš veäǩǩad peâmmʼmai tobddât päärna õuddnummuž pââʹjid da persoonlaž nääʹlid. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest 2015 musiikk da teaʹttertuâjjpõõrt Ǩiõččji meäʹr liâ vaajtõõllâm 170-260 ooumžed / vuõlttõs. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuâi õõlǥtummuž lâʹssne õhttsažkååʹddest, koʹst sääʹmnuõr feʹrttje čiõʹlǧǧeed kulttuures da še tuâǥǥa. Ođđ ǩeâštõõttmõš šeâttõõzzid di vuõssmõs nõmmǩeâštõõttmõʹšše puättam primmum eʹtǩǩõõzz käunnje Sääʹmkulttuurkõõskõõzz dommseeidain www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. KHO linnjjii kuåivâslääʹjj suåvvtummšest säʹmmlai dommvuuʹdest Täättam späʹssbõõššâd sääʹmteeʹǧǧ sij tuejjeem kookkas kuõddi väimmsõs tuâjast sääʹmnuõri staattuuzz pueʹreem diõtt. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što Mädd- da meäʹcctäällministeria oudd puõʹttiääiʹjest še Meäʹcchalltõʹsse vaalmâsvuõđid suåvtõõllâd meäʹccreeidaid da Meäʹcchalltõõzz puuʹtteemtäävtõõzzâst saaʹmi dommvuuʹdest čåuddââđčeš. Tuâjjla tuåimpäiʹǩǩ lij tuâjjlažkååʹdd ouddtuåimpääiʹǩest sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst, Aanrest. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 21 b § mieʹldd sääʹm kulttuurjiõččvaaldšma kuulli tuejai teknlaž čõõʹđtem vääras toimmai kääzzkâʹsttemjuâǥǥas, kååʹtt vaʹsttad Sääʹmteeʹǧǧ vueʹlnn jeerab miʹeldd kulttuurkõõskõõzz markknâʹsttmest di teknlaž da logiistlaž kääzzkâʹsttmest da ǩiiddâlm tuõʹlljummšâ kuulli tuejain di jeeʹresnallšem šõddmõõžži riâššmest. Peiʹvvhåiddlääʹǩǩ õõlǥad toimmjemõõutilooǥǥ âânned huõl peiʹvvhååid staanlaž järjstummšest. Kuälmad COP9- såbbrest primmum indikaattor, ǩiõlʼlaž määŋgvuõđâst lij juʹn âânnmõõžžâst. Päärnai peiʹvvhåidd lij vuađđkääzzkõs, koonn järjstummuš lij kååʹdd õõlǥtummuš da koonn teäʹǧǧvuõtt šâdd vuõss-sââʹjest õhttsažkååʹdd tieʹǧǧin. Tuärjjõõzz teäggtõs lij puuttâm tääuʹjeʹld kõõskrääʹjest, ij-ǥa pukid taarbseejid da tuärjjõsmääiʹnid tiuddeeja ooccjid leäkku vuõittum miõttâd teaggtõs. Mõõnnâm eeʹjjest jõnn vueʹss Sääʹmteeʹǧǧ tuåimin ǩiõttʼtõõli mäddââʹnnem. Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttân, što pueʹtti mieʹrräiggsaž plaanraajji sâjjõsvuõtt lij ooccâmnalla Lââʹssteâđaid: Pia Ruotsala, mä vaaldšemjååʹđteei, Sääʹmteʹǧǧ, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.  raʹvvad sääʹmidentiteettes da kulttuures 050-5242109. 4.2.2 ʼhttsažkåʹddvuõtt Håʹt sääʹmteeʹǧǧ liâ tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmânsaaǥǥstõõllmõõžžin bieʹǩǩen valdiai eeʹttkâʹsttõõzz, saaʹmi jiõnn lij õhttsaž. Eʹtǩǩõõzz vuäitt čiõlggeed še lääddas. Sääʹmkiõllsaž peiʹvvhåidd da ǩiõllpieʹsstoimmjummuš kolle sääʹmvuuʹvd kååʹddin sosiaaltuååim leʹbe čuõvtemtuâʹj vaaldšem vuâlla. Sajoozz risttmõš da Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââi ääʹveempodd lij njuhččmannu aalǥâst Paavvâl Taannâl Tiina – Tiina Sanila-Aikio Sääʹmteʹǧǧ – Saamelaiskäräjät saaǥǥjååʹđteei – puheenjohtaja Sajos, FIN-99870 Aanar – Inari delegaatio vueʹssen. Sääʹmkulttuurkõõskõõzzâst lij mieʹrr altteed toiʹmmjummšes eeʹjjest 2012. Raaiteʹmes ooudâsviikkmõš – Sääʹmjânnam. 1 mieʹrräiggsaž tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla Tän eeʹjj tâʹvvsääʹmǩiõl da saujjsääʹmǩiõl pââʹjtet pâʹjjsâjja. Štraaffid ââʹnnčeš ooudâsviikkâmjânnmi kaaʹstʼteʹmes energiipuuʹtʼtemvueʹjji ooudâsviikkmõʹšše. Halltõs 13.11.2015 seidd 6 (11) Sh 7 § JOONAS SAARI PÄÄʹLǨ PÂÂʹJDEM KUʼSKKI EʹTǨǨʼS Koontârpiisar Amerik – mättʹtemǩeeʹrj da mättʼtõõttâmviihk lij jåårǥlâʹttam aanarsäämas Ilmari Mattus. - Äiʹǧǧ lij vaalmâš tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžži alttummša. Aanrõõžž čiâss 10.45 – 11.45 Dementõõvvâm puärsmeei säʹmmlaž da suu håidd Heidi Eriksen, Uccjooǥǥ jååʹđteei tiõrvâsvuõttkõõskõsdåhttar. - saaʹmi škoouʹlʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan piizar da čiõʹlǧǧeei,  raajjâd vueʹjjid, koʹst päärnaž smeâtt jiiʹjjes kulttuurlaž ǩiõʹččlâsttmuužžid Tuõjju vaʹlljuum mättʼtõõttjest vueʹrdet mättʼtõõttâmtieʹǧǧ vuäǯǯmõõžž universiteettest. Sääʹmteeʹǧǧ ciâlkâlm Näkkälä paalǥâskååʹdd juâkkmõõžžâst Aanrest 9.5.2012 Sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnam vasttõõzzid biodiversiteeʹttsuåppmõõžž piisarkådda såbbrest ǩiõttʼtõõllâm vueʹlnn åårrai aaʹššin, mainsti Näkkäläjärvi ”. Tuâʹj oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte tobddmõš čiõlǥtõõzz da tuʹtǩǩummuužž raajjmõõžžâst sääʹmǩiõlčeäʹppvuõtt, šiõǥǥ atk-silttõõzz di oodd reâuggad jiõččaʹltteeʹl. Iʹlmtõõttmõš lij čõõnni. Sääʹmteeʹǧǧ såbbar interneʹttvuõlttõõzz ǩiõččji mieʹr leäi 179. Juõʹǩǩ mättʼtõõđi ââlǥče vuäǯǯad škooulâst pueʹrr vueiʹtlvažvuõđid sääʹm ǩiõl silttõõzzeez ooudummša da jiiʹjjes kulttuuʹre šõddmõʹšše. Nuʹbben vääžnai täävtõsân lij valmštõõttmõš oudd- da vuâđđmattʼtõõzz ođđ mättʼteemplaani âânnma välddmõʹšše sääʹm-mättʼtõõzzâst. Peâmmtoimmjummšest päärna vuâmmšõõttâm - da jiõčč ärvvstõõllâmooddaid viiǥǥâd õõudâs määŋgbeäʹllsânji. Uuʹcces ärttlin jäänab äiʹǧǧ ǩiõttʼtõõllâd päärna jiiʹjjes ǩiõʹččlâsttmuužžid, tobddmuužžid leʹbe pâi mainsted. Näkam puõccui päkk-kåddmõõžž teâuddjem ǩeeʹjjest puuđči Njeäʹllem saaʹmi puäʒʒvuäʹmsteeʹji puäʒʒhåiddjieʹllemvueʹǩǩ da piârrji vuõss-sâjjsaž tiânâs da piʹrǧǧummuš, tõt pråppeʹči puäʒʒvuäʹmsteeʹji da sij piârrji obb puäʒʒjällmõõžž da nääiʹt moodrainalla puuđči Njeäʹllem aanarsaaʹmi puäʒʒhåidd. Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõʹtte leäʹp vuâđđeʹmmen nuõrisuåvtõõzz. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 11 § mieʹldd sääʹmteʹǧǧ vaʹlljad kõskkvuõđstes saaǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeeʹndid õlltääʹzz mättʼtõõttjid Ciist vueiʹtet jueʹǩǩed jäänbi cisttvuäǯǯji kõõskâst. Kueiʹtpeivvsaž Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâššât 25.- 26.3. 2015 Uccjokknjääʹlm škooulâst. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv kooll väʹlddkååddlaž Nuõri kulttuur čeäʹppvuõđpeivva, koon jeät riâššu täʹn eeʹjj. Saaʹmi muuʹšteeʹst lij veâl Tšernobyl atomviõkkpääiʹǩpäʹrttšõõvvmõš eeʹjjest 1986 da koonn vaikktõõzz sääʹmõhttsažkooʹddid da Tuʹmmstõk mâŋŋa. Vuässõõttmõš lij vââʹjjlaž še škoouli ååuǥbeäʹlnn toiʹmmjeei nuõrid.  prääʹzkjet säʹmmlai meeʹrlaipeeiʹv da mättʼtõõđat sääʹm sooǥǥ laulli Sääʹmteʹǧǧ rääjj škoouli diõtt mättʼtem-materiaalid. 010 839 3106 leʹbe pueʹtti parlameentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, tel. 050-3001780. Sosialaž vuâmmšemoodd da kueiʹmi loʹkku väʹlddmuš lie vääžnai sosiaalážvuõtte šõddmuužžâst. Ruäʹvnjaarǥ gåårad nuõripäiʹǩǩ Mondellast lääulet, juõikkjet da musiikkâʹstted tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm ǩiõlin mâŋŋa eeʹjjpeeiʹvi. Tõn tuäivat suåppâd še meeraikõskksaž da liâggsaž âânnmõʹšše. Čuäʹjtõõzzâst leäi hääʹsǩâʹttem miõll da tõʹst pueʹđi õlmmsa sääʹm kulttur. Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteei Ingrid Inga särnn, što lij pueʹrr kuullâd, što kolmm sääʹmteeʹǧǧ vuässâʹtte tääʹssärvvsen vuäʹsspieʹllen saaǧǧstõõllmõõžžin tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžžâst. Piisar tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Sääʹm ǩiõlltuâjj - cistt joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ 2011 Miessja - IV. 19 § Säʹmmlai škooultõsaaʹšši õhttsažtuejjorgaan šiõttummuš da sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeeʹji nõõmummuš tõõzz toimmpââjas 2016 – 2019 11.50 Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz sääʹm-musiikk mättʼtõõttji musikkčuäʹjtõs auditoriost Alggmeeʹr õhttsažtuâʹjj lij alttuum säʹmmla päärnaikulttuurkõskkõõzz tuåimest päärnai kulttuur beäʹlest. Prosess loŋŋnad pakknummuž eärben aartklažnallšem vuuʹdest. Sajoozz da Sääʹmteeʹǧǧ toimmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.sajos.fi da www.samediggi.fi Čeäʹppvuõđ kuånstivuiʹm sääʹmvuõđ vuäitt kiõttʼtõõllâd määŋgbeäʹllsânji. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv (Sámenuoraid dáiddadáhpáhus) nåårr pâʹjjel 300 sääʹmnuõrrâd Ruäʹvnjaʹrǧǧe njuhččmannu 7.-8. peeiʹv Čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât ååʹn vuõssmõs vuâra sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Muʹzeitoiʹmmjummuž da saaʹmi materialaž kulttuursaž suej ooudâsviikkâm staanummuššân Lääʹddjânnam muʹzeeiʹjin åårrai sääʹmnorldõõǥǥ õõlǥči vuäǯǯad sääʹmõhttsažkååʹdd kääzzkõʹsse da norldõõǥǥ õõlǥči vuäǯǯad õlmmsest čuäʹjtõʹsse. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz 15-25-âkksa vuäzzla valmštâʼlle tõid sääʼmteeʼǧǧ ceâlklmid, alttõõzzid da jeeʹres peäʼlestväʼlddmõõžžid, kook kueʼsǩǩe sääʼmnuõrid leʼbe sääʹmnuõri jieʼllemåårrmõõžžid. Ǩiõll lij oummu jorddmõõžž da vuârrvaaiktõõzz vuađđ. Prograammâst liâ miõllǩiõʹssi maainstemvuâr da teemmsaaǥǥstõõllmõõžž di peeiʹv loopptem jiõglvaž musiikk konsertt. Sääʹm ǩiõll-laauǥ škooulâst- mäʹhtt tueʹrjjääm jiõččân ǩiõl da kulttuur mättʼtõõzzâst- škooultõõzz õõlǥi alggplaan mieʹldd jåʹttʼjed aʹlǧǧi skamm-mannu peäʹl rääʹjest. Aanar kååʹdd sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttseʹžže 232 120 euʹrred: c. Nõmmeʹtǩǩõõzz âʹlǧǧe čiõlggeed. Tuåimmsââʹjin lij vueittemvuõtt še jeeresnallšem säʹmmlai ǩiõʹtt - tuâʹjai raajjmužže. Aanrest 8.4.2015 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kõskkvuõđstes II väärrsaaǥǥjååʹđteei toimmpââjas 2016 – 2019. Saaǥǥjååʹđteei toimmai tuejstes väʹlddtoimmsânji. Sääʹmtegga vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da nuõrisuåvtõʹsse www.samediggi.fi/nuorat. Parlamenttaarlaž suåvtõs tuärjjad Ruõšš saaʹmi ǩiõččlõõttmõõžžid jiijjâz võboršeǩnallšem orgaan vuâđđeem diõtt da ouddlâstt še Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taar halltõõzzid tuärjjeet Ruõšš saaʹmi ǩiõččlõõttmõõžžid. Kartt da tivttǩeâšttõõttmõʹšše, koʹst jurddjen lij ” Nils- Aslak Valkeapää šõddâmeeʹjjest 70 eeʹǩǩed ”, vuässõõttmõõžž liâ puättam pukin täiʹn õtmlo škooulin. Huovinen da karttčeäʹppneǩ Sunna Kitti (kartträäid). Haʹŋǩǩõõzz pââʹjest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuåimmorgaanain lââʹzztum ǩiõllsuåvtõs alttad toiʹmmjummuužž da juʹn ouddâl piijjum saujj-, juuʹlev-, tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥǥtõõzz juäʹtǩǩe toiʹmmjummuužž. Tän tuʹmmstõõǥǥ suåvvtet sääʹmǩiõl konttâr (L 1086/2003, Valdiasuåvtõõzz asetõõzz sääʹm ǩiõll-lääjj tiuʹddepiijjmõõžžâst 12.2.2004/108, A 1727/95) kääzzkõõzzin peʹrrjem määusaid. Ǩeâštõõttâmäiʹǧǧ lij 8.10. – 9.11.2009. f maainsti sääʹm ǩiõtt-tuâj kulttuursaž miârkkšõõvvmõõžžâst da sääʹm ǩiõtt-tuâj tuäʹrjjeemtaarbin. ” Vuäʹzzest ǩiõttʼtõõlât jm. meersaž uuʹccbõõzzi suõjjõõzz kuõskki raammtakaisuåppmõõžž da vooudlaž leʹbe uuʹccbõsǩiõlid kuõskki Eurooplaž vuâđđǩeeʹrj tiuʹddepiijjmõõžž di Euroop rasiiʹsm da seännamvuõđ vuâsttsaž komitea (ECRI) tuâi. tâʹvvsääʹm nomiini da tuâjjsaaʹni soojtemšlaai da uvddum muäʹdd ouddmiârkai soojtummuž. Kreäpast lij sääʹm arkiivääʹrb symbol leâʹša tõt lij še tuõđštõs. Kueʹrncest õhtâʹtte õʹhtte Nils-Aslak Valkeapää juõiʹǥ, snimldõõǥǥ di suu tiivt. Jieʹllemääiʹjest son lij leäʹmmaž oddâl šõddeeʹjen, gaʹzeâtneʹǩǩen, ǩeʹrjjneʹǩǩen, leša še ǩiõllpolitikklânji. SPN ouddlâstt, što bioenergii âânnmõõžž lââʹzztummuš ij vuâǯǯ lââʹzzted uʹccčuõmârkaaʹstid da õõlǥat, što uʹccčuõmârkaaʹstid âlgg cõggâd viõkksõs siʹlljeeʹjin. Liikkummuš raʹvvâđ teâdstummuž jiiʹstez da mättjummšest taarbšum čeäʹppvuõđid. Veeʹrj tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Tuâjj älgg 16.12.2013 da peštt 30.6.2014 räjja. Sääʹm identeeʹtte, sääʹm-meer õhttnažvuõʹtte da še säʹmmlai statuʹsse Lääʹddjânnmest lij vaarlaž, jõs säʹmmlaid ââʹnet kõskkneez tiʹǧǧõõtti meeran. Ǩeʹrjj âânn seʹst vuäʹppõõzz aanarsääʹm pihttsi valmštummša. 21 Magga Petra Biret Peâmmamtiõđ maiʹstter, kulttuurtuâjjlaž Suäʹđjel jååʹđtummšest suåvvtet biodiversiteettsuåppmõõžž Akwé: Kon – vuäʹppõõzzid meersaž lääʹjjšeâttmõõžž räämmi seʹst. Puõʹtti sääʹmteeʹǧǧ såbbar 19.2.2014 valmštõõllmõš âlgg altteed vaaldšemjååʹđteei jååʹđtem vuâlažvuõđâst. ” / IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 457,04 euʹrred / mp). Teaʹtterǩeâšttõõttmõʹšše liâ iʹlmmtõõttâm kutt jeeʹres teaʹtterjoukkâd. Helander kuälmad tuejjõs ŠTuõddrestŠ lij pijjum Sajoozz väʹldduus pââibeäʹlnn åårrai ikkân ouʹdde da tuejjõs maainast luâđast šuuvvi piõggǩiõlin, piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsueʹjji pirr. Pâʹjjmättʼtõõđi: Sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt riâžžam sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõõzz vuõssmõs âʹlddmättʼtõspââi seeʹrdet täʹlvvmännust 2015 ââʹnnemnalla. Iʹlmtõõttõõt vuäitt täst ! markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, johanna. Vuõiǥeemõõlǥtummši šiõtteem-mieʹlddliʹžžen vuâđđan lij õnnum ââʹlmõs vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥin jiõnstemvuõiggâdvuõđes vuäǯǯam åʹhcclo koolm ođđ jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ piâssmõš jiõnsted Sääʹmteeʹǧǧ vaalin vuâstta sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd da halltõõzz tuʹmmstõõǥǥitää. 23.2.2016 Aanrest 27.1.2016 - mättʼtemaunnâz teâđtemtuâjj, ruõkkmõš da juâkkmõš, Ålggjânnmest soiʹttjeeʹl hââʹdd mieʹrtââll pääiʹklaž operaattor. Mieʹrräiggsažvuõtt lij vuäʹniǩ da tuâjj lij väʹǯǯel, kååʹtt rääʹjti ooʒʒji meäʹr ” Näkkäläjäuʹrr mainsti. Vooudlaž da uuʹccbõsǩiõlid kuõskki Eurooplaž vuâđđǩeʹrjj Halltõs saaǥǥstõõli pueʹtti halltõsprograamm tuâjai eʹtǩǩõõzzin luʹvddkooʹddi valmštem äʹššǩeeʹrj vuâđast. - sääʹm ǩiõll-lääʹjjest jurddum valdiaveäʹǩǩvuõđi miõttâm vuâlla kuulli serddmõš vuõiggâdvuõttministeriast vuʹvddvaaldšemveʹrǧǧkonttra (jiâ-ǥa saaʹmi jiiʹjjes jiõččvalldšem kruuʹǧe) da Jeeʹres kuul liâ 21 % ââʹneeʹl seʹst jm. vaaldšemkuulid. fi). Čuäjtõõzz eeʹttkâstte tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm ǩiõlid. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 30.9.2014 čiâss 16.00 räjja mõõneeʹst addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. Säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest suåppmõõžžâst lij negatiivlaž tõt, što alggmeerai vuõiggâdvuõđid peäggte tåʹlǩ suåppmõõžž jååʹđtemsaaʹnin, jie-ǥa toiʹmmjummuž oʹhjjeei, operatiivlaž vueʹzzest. Tâʹvvjânnamlaž sääʹmteeʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei da valdiai sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeer noorâʹtte Oslost vueʹssmannu 25. peeiʹv suåppât saaǥǥstõõllmõõžži äiʹǧǧtaaulâst da mõõntõõllâmvueʹjjin. Konsertt lij pukid tiõrv pueʹttmest da dääram. Luʹvddkådda koʹlle täk-aa vuäzzla: Mättʼtemaunnsid valmštet aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõlin. Sajos lij tõn nääʹleld pueʹrren ǩiõččum päiʹǩǩ kõhttpääiʹǩ raajjmõʹšše. Sääʹmǩiõl da Sääʹmteʹǧǧ Sääʹm palddlõsteemmest teâđtet mâʹŋŋlubust. Sääʹmǩiõllsest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij kõõskâs rool päärna simultaanlaž, määŋgǩiõlsâžvuõđ da ǩiõlvuađlaž identiteett tuäʹrjjummšest nuʹt, što päärnaž âstt škooule pueeʹr ǩiõlsilttummuž što vuäitt vuäʹssõõttâd sääʹmǩiõllsaž mättʼtõzze. / I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1711,31euʹrred/mp). Cisttluʹvddkåʹdd kuõʹđi ääveǩâni kutt mäŋŋlest puättam leʹbe mudoi šeâttõõzzi vuâsttsânji tuåimmtum eʹtǩǩõskonfeârtted. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, štõ lij piijjâm ooccmõžžân puõʹtti koontârpiisar veeʹrj / II mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ 1 585,62 euʹrred / mp, koon lââʹššen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹžž. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Sajos Tuåimmpäiʹǩǩteevvai ââʹnn huõl vahssimäästarkääzzkõõzzi, infopääiʹǩ håiddmõʹšše, såbbri da noorõõttâmpooddi riâššmõʹšše kuulli tuâjain di taarbšeʹmmen čiistmõõžžâst. Stipeendid uʹvddeš õhtseʹžže kuâtmlo sääʹmǩiõl ǩiõččlõõttmõõžž pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzzâst spraavtõõttâm da konmlo vuâđđmättʼtõõzz loopptam mättʼtõõttjid.  puärrsi, ruåđi da õhttsažkåʹddvuiʹm ärbbvuâđlaž eeʹjj-jårrõzze koʹlle õʹhtte määŋgbeäʹllsa ǩiõlâânnemvueʹjj: tuâʹj, ǩiõʹtt - tuâʹjai raajjmuš, luâđastliikkummuš, kåvvstõõllmuš, mieʹccest jååttmuužž, kaaunõõttmuužž, kõʹlljummuž da šõddmuužž - Tät oudd pääiklaž oummid vuäittmõõžžid tõõzz, što siʹjjid puäʹđet kuullâd. Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.1.2013-31.5.2014 aanarsääʹm ǩiõlltuâjjla, nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjla da tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla di koontârpiizzar äigga 1.1.2013-30.6.2014 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõʹšše. Tuõjju kooll piisar- da sååbbarriâššmõõžži lââʹssen õhttvuõđââʹnnmõš jeeʹres jânnmi sääʹmteeʹǧǧid da Ruõšš sääʹmorganisaatiaid di aaʹšši ouʹdde puʹhttemtuâi. - Sääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Tâʹvv-Aanar voudda 24 550,50 € Uccjooǥǥ čeäʹppvuõđpeeiʹvest riâžžât še jeeʹresnallšem tuâjjpõõrtid. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Tuâjj âlgg 9.6 da peštt 30.8.2014 räjja. Škooultõs jåttai Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest täʹlvvmannust 2015. õhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da Jieʹllikaart âʹlǧǧe leeʹd mââimõõzzâst piâtnâc 13.3.2009 Sääʹmteeʹǧǧ konttrest Lehtolantie 1, 99870 Aanar. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva vuässâʹtte jiânnai sääʹmpäärna da - nuõr Tuâjj-joukk eʹtǩǩõs sääʹmǩiõl jeälltem tuåimmtuâjjprogrammân käunnai täʹst. Sääʹmǩiõlltuâjj – ciiSt vuâđđjurddi Veeʹrj tiuddummšest jääʹǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääiʹj. Sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtem staattuuzz da oʹnnstemvuõđ ooudâsviikkmõš Säʹmmlaž ǩiõtt-tuâʹjjärbbvuõtt lij čuuʹt reeʹǧǧes da jieʹlli vueʹss sääʹmkulttuur.  ǩeʹrjjtõõllmuš (snimldõõǥǥ, pirstõõzz) håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi kõõskâlt Myllytulli škooul, Oulu: Linda Akujärvi (tâʹvvsääʹm) da Anton Valle (tâʹvvsääʹm) Tuâjj älgg 19.3.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. Alggmeerai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹǩǩ taarbaš luâđ. Määʹtǩ hâʹdd 10 € persoonâst. Sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd sääʹmteʹǧǧ âlgg uʹvdded vaalpõõʹji mieʹldd mainstõs sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžžâst di säʹmmlai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest da ooudâsviikkmõõžžâst. Tâʹvvsääʹmǩiõllsa ǩeeʹrj saʹnnõõzz lij tuejjääm Kaisa Tapiola-Länsman da kaartid Sirpa Mänty. Reidd Njeäʹllem vuuʹd ââʹnnem diõtt lij päʹrttääm Lääʹddjânnam meeraikõskksaž slääʹv da vuäǯǯam äigga säärnõõttmõõžž YK jeeʹres organjai beäʹlnn. - Karasjooǥǥ kriisi- da insestikõõskõõzz suåppmõõžž juätkkmõš 1 750 € Jeäʹǩǩespeiʹvv juätkkai sääʹmnuõri vuõiggâdvuõđi ǩiõttʹtõõlli vuäʹzzin. Doarjjaohcamušaid galgá čujuhit Ooccâmblaaŋkid da lââʹssteâđaid vuäǯǯ kultturpiisrest teʹl. Meäʹcchalltõs lij oʹnnstemnallšeʹld čõõđtam sääʹm ǩiõll-lääʹjj õõlǥtõõzzid da ooudâsviikkâm sääʹmǩiõl staattuuzz säiʹmmsakkuummšeʹstes, äʹššlažkääzzkõõzzstes da teâđtemtoiʹmmjummšeʹstes. Sääʹmvuuʹvd škoouljemkõskkõõzzást Aanrest lij järjstum sosiaal- da tiõrvâsvuõtt-tuâjai vuâđđtutǩǩõzze viikki âlddhoiddjeeisǩoouljummuž eeʹjjest 1997 ääʹljeeʹl. Valdiain âlgg staanâd saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuš še äimm SPN ouddlâstt, što tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõš ravveet jåʹttlânji äʹšštobddiäʹrttel čuäjtem maadârdõõzz mieʹldd. Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemvuâlaž SaKaste-Saaʹmi sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâm-raajõs – haʹŋǩǩõs reäšš kuälmad saaʹmi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeeiʹvid. Konfereenss teemmen leʹjje ääʹrbvuâlaž teâtt da aartklaž ääʹšš. Teemmân musiikk Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što ko pirrõõzz ââʹnnem da ääʹrbvuâlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid jååʹđteei lääʹjjšeâttmõõžž viiǥǥât ooudâs, vääʹldet lokku, biodiversiteettsuåppâm õõlǥtõõzzid da suåvvtõõllâm paaiʹǩin Akwé: Kon – vuäʹppõõzzid. Tiõrvvʼvuõtt čeäʹppvuõđpeivva puõʹtti, Ǩiõlljuâǥtõõzzi vuäzzlain õõlǥtet sääʹm ǩiõl tääid da ǩiõllämmtallaš silttummuž. Vuâđđlääʹjjvälljkååʹdd vuäʹpstõs iʹllakku teâuddjõõvvâm. Vuõiggâdvuõđ, kook årra õinn viõǥǥâst. Tuʹmmstõk: Snimldõõǥǥâst liâ meädda lookkjiškooulneǩ Anne Olli di vuäʹpsteei Marjaana Aikio da Teija Sonkkila. – Vueiʹttep rämmšed tõʹst, što sääʹmsuåppmõõžž kuõskki saaǥǥstõõllmõõžž äʹlǧǧe da äʹšš ouddan, maainsti Taar sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrpresidentt Laila Susanne Vars sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz såbbrest Ruäʹvnjaarǥâst 14.4. Vuäʹpstemǩeʹrjj õʹlmstââʹttet sääʹm da lääʹdd ǩiõlin. Reʹttlâsttmõõžžâst kuâsttai luâđ da kulttuur raʹvves õhttvuõtt. , kååʹtt iʹlmmstõõvi škoouli ǩiddlookkâmpââi aalǥâst. Âʹvvel pââibužškooul: Jolanda Magga (tâʹvvsääʹm) 010 839 3195, 010 839 3185, leʹbe neʹttpååʹšt: Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Väʹlddmiârkktõõzzes kuâŋŋad Sajos tarjjad ođđäiggsaid da tääʹzz mieʹlddsaid såbbarpääiʹǩi di samai ânnʼjõžaiggsai studialõõnji diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššâd oʹdinakai pirrõõzzâst määŋgnallšem såbbrid, konfereenssid da noorõõttmõõžžid. Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttân, što pueʹtti veʹrǧǧsâjjõsvuõtt lij ooccâmnalla škoouʹlʼjempiisar veʹrǧǧsâjjõsvuõđ vuuʹvddlaž ǩiõlid leʹbe uuʹccab ǩiõlid kuõskki Eurooplaž vuađđǩeʹrjj (SopS 23/1998) da Meerlaž uuʹccab naroodi suõʹjjummuž takaisuåppmõš (SopS 2/1998), KP-suåppmõž (SopS 7/1976) da Päärna vuõiggâdvuõđi suåppmõž (SopS60/1991). (016) 665 038, (016) 665 027, 050 493 9018 leʹbe neʹttpååʹštest vaalit@samediggi.fi. Evaŋkeelʼlaž-luteerlaž ceerkav ceerkvallašsåbbra säʹmmlai eʹtǩǩeejen nõõmee Ulla-Maarit Magga, koon vuõssmõs vääʹrrneʹǩǩen Pekka Pekkala da nuʹbben vääʹrrneʹǩǩen Väinö Guttorm. Nuõrisuåvtõõzz vaʹlljummšest puäʹđet väʹldded lokku, što vuäzzla eeʹttkâʹstte veiddsubun kääʹtteeʹl sääʹmvuuʹd obbnes da jeeʹres ǩiõlljooukid. Tanss sueiʹmkrõõsti ärvvstõõllji miõlâst puârast puõccu, kååʹtt leäi õhttu da čiõkkrest. Meersaž biodiversiteett-tuâjj-joouk vuäʹsslaž, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi lij miõlstes Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ vuõǯǯum tobdstõʹsse.”Leäʹp tuejjääm tuõđi jiânnai tuâi meersaž da še meeraikõskksaž aartikla 8(j) tuåimmapiijjâm diõtt da teâđast vuõǯǯum tobdstõs paakkad. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij kõõskin XXXX euʹrred / mp). Cisttluʹvddkåʹdd vaʹlljad kõskkstes saaǥǥjååʹđteei da vääʹrsaaǥǥjååʹđteei da nõõmad jiõccses piisar. budjeʹttsaaǥǥstõõllmõõžž såbbrõʹššeš Heʹlssnest 21.10.2015. Riikktääl sõggnam raamm ouddlâstt še Sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzz ođđest ärvvtõõllmõõžž da priorisâsttmõõžž. Sääʹmteʹǧǧ 2008 - Tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž saaǥǥstõõllâmkådda Juha Karhu. fi,  tobbdstõõđât sääm nõmmärbbvuõtte da nõõmm oʹvddmõžže Sääʹmteeʹǧǧi mäʹtǩǩteʹlfonnââmrid soittum teʹlfonsaaǥǥi hâʹdd lij äʹššla ââʹnnem operaattor mäʹtǩǩteʹlfonhâʹddummuž mieʹlddsaž. Sámekulturcentrum Tiõrvʼvuõđ säʹmmlai meersažpeiʹvven Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâi tobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi tuâjjmättlââʹzz. Suåppmõš lij alggmeeraid vääžnai, tõn diõtt ko tõt ǩiõttʼtââll še alggmeerai geennvääʹraid kuulli ääʹrbvuâlaž teâđ da ääuʹǩi juâkkmõõžž. Haʹŋǩǩõs jåttji 1.8.2015 da poott 31.5.2018. Haʹŋǩǩõõzzâst jueʹjjet teâđ sääʹmvuõđâst nuõrin nuõrid. Aanrest 22.11.2012 Sääʹmteʹǧǧ Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 2.5.2014 čiâss 16.00 räjja addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. Heärr Presidentt, rouvv Haukio, siõǥǥ prääʹzneǩkueʹss ! Sajoozz sååbbarteknikk oudd vuäittmõõžž takai veeidasvuõđâst tuʹlǩǩummša kuuđ jeeʹres ǩiõʹlle da tõt lij veeideemnalla hieʹlǩeld lååi ǩiõʹlle. Vuäǯǯap Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst ärvvsaž tobddmõõžžid, da Meäʹcchalltõs lij čõnnõõttâm raajjâd põõšši mõõntõõllâmvueʹjj Akwé: Kon – vuäʹppõõzz suåvvtummša Meäʹcchalltõõzz toiʹmmjummšest ”, tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi lij rämm-miõlâst. Tuäivam, što pueʹtti Sääʹmteʹǧǧ juätkk tääʹrǩes ouddõsvuåppâmtuâj täi oođõõzzivuiʹm da što tõn tuejjeet šiõǥǥ õhttsažtuâjast jeeʹres sääʹmtoiʹmmjeeʹjivuiʹm veiddsânji, nuʹtt mäʹhtt eeʹjjest 2015. Sääʹmǩiõlâst iʹllakku škooulâst tõõzz kuulli vuõssnarood ǩiõl staattus, maainsti Seurujärvi-Kari. - IV. Veeʹrjtiuddummšest jääʹǩǩtet kuuđmannu ǩiččlõddâmääiʹj. Parlameʹntt priimi riikk eeʹjj 2014 mäʹhssemplaanâst pååđ mieʹrrtieʹǧǧ säʹmmlai kulttur- da ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša säʹmmlai dommvuuʹdest. Sámi Duodji- organisaatiotaa ärvvsa tuâi sääʹm status leʹčči jeänab vaarvuâlab da ǩiõtt-tuâiäʹrbbvuõđ šiõǥǥânâânnmõš leʹčči ânnʼjõõžž šõõrab. Lij vääžnai leeʹd mieʹldd vuõssmõs vuäʹssbieʹllsåbbrest da mäʹhtt suåppmõõžž õõlǥtummuž liâ pijjum tuåimma suåppmõõžž ratifiâʹsttam riikkin. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što pirrõsministeria oudd vuäʹppõõzz Akwé: Kon – vuäʹppõõzzi suåvvtummšest pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllâmproseezzâst di mäddââʹnnem- da Tuʹmmstõk: Ǩerjja koʹlle še ääiʹjab čõõđtum tuâjjǩeeʹrj 5- da 6 – klaassid. Saaʹmi vuâlggmõš dommvuuʹdest meädda åårstâʹttmõš da dommvoudda mååust serddmõš lââʹzzted Ooumaž vieʹssad identiteettes nuʹt jiiʹjjes õhttsažkååʹddest ko tõn åålǥbeäʹlnn še. Perstak-a tõn mättʼtem-materialtuâjast ? lij čõõđtum eeʹjjest 2011. Obb räidd puäʹđet čõõđtet aanar- da tâʹvvsääʹm ǩiõʹlle. Plaanraajji tuõjju kooll musikk-kõõskõõzz toiʹmmjummuž plaanummuš, čõõđtummuš di ooudâsviikkmõš. Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz V / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 110,20 euʹrred / mp). Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij tuejjeed ooudbeäʹlnn peäggtum čiõlǥtõs. ” Čiõlǥtõs saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđin lij jiiʹjjesnallšem ” Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 15.10.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Ođđ ǩeâštõõttmõš šeâttõõzzid di vuõssmõs nõmmǩeâštõõttmõʹšše puättam primmum eʹtǩǩõõzz käunnje Sääʹmkulttuurkõõskõõzz dommseeidain www.samediggi.fi/skk 18.1.2010. Minister Wallin ǩeeʹrjti, što lij rämm miõlâst tõʹst, što sääʹmnuõr liâ nuʹtt oddel sääʹmkulttuur kâddmõõžžâst da ooudâsviikkmõõžžâst. ” Taarbšum tuäʹrjjtuåimid altteed tâlles ko tuäʹrjjtarbb lij vuâmmšum. Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi vuäinn rapoort valmštummuž miârkksõõvvâmnallšem äiggavuäǯǯmõssân da nuʹtt, štõ tõt rääjj šiõǥǥ vuâđ meersaž da meeraikõskksaž luâđ määŋgnallšemvuõttpolitiikk beälla.”Vääžnmõs ministeriad da veʹrǧǧneeʹǩǩ čõnnõʹtte ooudâsviikkâd saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđaid. Sääʹmǩiõll koontâr tuâjjlâ Sij lââʹssen juõʹǩk luʹvddkådda koʹlle vitt jeeʹres vuäzzla da juâkksa persoonlaž vääʹrrvuäʹsslaž. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei ämmatnõõm vaajtummuš ŠpresidenttânŠ lââʹzzteʹčči äärvouddmõõžž da čiõlǥeʹčči saaǥǥjååʹđteei tuõđnallšem stattuuzz narood eeʹttǩâʹsttem orgaan saaǥǥjååʹđteejan. Suåppmõõžžâst alggmeerain mainstet alggõhttsažkåʹdden. Sääʹmteeʹǧǧi piizarkååʹdd väʹlddtuåimmpäiʹǩ lij Aanrest. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da Iinteʹmes iinn-alggmeerai musikkpoʹdde addrõõzzâst: www.ijahisidja.fi Siõreest päärnaž mättji sosiaalaž čeäʹppvuõtte, tueʹjjeed tuâʹjj da âânnet luâđ reeǧǧesvuõđid da pirǧǧeed kõõrâs luâđâst. Kadrealsiõrr lij jååttam Ruõššjânnam kulttuurkruuggi mieʹldd nuõrttsäʹmmlaid. Haʹŋǩǩõõzz praksiizz čõõđtem diõtt sääʹmteʹǧǧ ååcc Pukin håiddâkksai peâmmkääzkõõzzin ferttai ainsmâʹtted päärna õõutverddsaž vuõiggâdvuõtt jiiʹjjes ǩiõlle da kulttuure. Vaaldšemšuurmõõzz väʹlddtuâjjan lij jååʹđted sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuâlažvuõđâst sääʹmteeʹǧǧ vaaldšem, ekonoom da personkååʹdd, tuåiʹmme piijjâd sääʹmteeʹǧǧ tuʹmmstõõǥǥid di plaaneed da ooudâs juäʹtǩǩed sääʹmteeʹǧǧ tuåiʹmmjummuž. Ǩiõlʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš obb jânnmest Tän pâʹjjlab teemperatuur kaggõõttâm vaikktõõzz leʹčče vaiʹǧǧeʹld ouddtuʹmmjummšest da aainâs vaarrteʹči aartklai vuõssnaroodi määŋg kulttuur jieʹllemvuäittmõõžžid aartklažnallšem vuuʹdin. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted vu 22.6.2015 čiâss 16 mõõneeʹst Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe sajos (at) samediggi. Puk sääʹmteeʹǧǧ čõõđtum mättʼtem-materiaal lie vuäǯǯamnalla še škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest ritva. tammela (at) samediggi. Eeʹttǩeeji čuäʹjtummuš Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz vuäzzliʹžžen 2016-2017 Ruõcc / taarrǩiõl da engglõsǩiõl silttõs ǩiiččâd ouddõssân. Tõt noorââtt 4-5 vuâra eeʹjjest. Lââʹssteâđaid vuäǯǯveʹted vuâllaǩeeʹrteeʹjest. Lââʹssen nuõripolitiikklaž äʹššǩeeʹrji ânnʼjõžvueʹjjest puätt maainstet mättʼtõsministeria nuõriõõutilååǥǥ jååʹđteei Olli Saarela. čiâss 13.00 – 14.30 Nõmmǩeâštõõttmõõžžin oʹcceš sääʹmkulttuurkõõskõʹsse sääʹmǩiõllsa, vuõss-sââʹjest tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmǩiõllsa nõõm, kååʹtt õõlǥi leeʹd vuäʹnkõs, âppšeei, miõʹllepâššneeja da jeärsmeei da kååʹtt õõlǥi čiõlggeed kulttuurkõõskõõzz Sääʹmteʹǧǧ ååcc SAAǤǤJÅÅʹĐTEEI VEÄʹǨǨTEEI - Sääʹmǩiõllsaž piârtuâjj 30 316,50 € Jååđtummšid riâššât jeeʹresårnn sääʹmvuuʹdest. Sääʹmteeʹǧǧ da parlameentaarlaž suåvtõõzz toiʹmmjummša vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst www.samediddi.fi SaKä 6 § juätkkai … Sääʹmǩiõli puõʹttiääiʹj staanummša lij vääžnai, što sääʹmpäärna vuäʹǯǯe sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid da lââʹssen peiʹvvhåidd vuâđđââvv sääʹmkulttuur äärvid. c. Luʹvddkåʹdd vuäitt nõõmted kõskkstes tuâjjvälljkååʹdd. Jeäʹrben ekosystemmkääzzkõõzzi vueʹjjest vuuʹdââʹnnem plaanummšest lij äuʹǩǩ sääʹmtegga da viikkâp täid toiʹmmjeei maallid mieʹldd Lääʹddjânnma ” Heikkuri da Tapiola teäddee. ” Saaʹmi juõiʹkk-da leuʹddäʹrbbvuõtt lij puättam mååusat võl friiskben. Nuõrttsäʹmmla jällste Aanar kååʹdd nuõrttbeäʹlnn, Aanarjääuʹr sauʹjj - ooʹbđneǩǩ - da äppalčiõǥǥin, ns. sääʹmvuuʹvdest. Hannu Kangasniemi da Sääʹmteeʹǧǧ mättjem-materiaaltuâjjla nakkalajarvi (at) samediggi. Poske toiʹmmjummšest vääʹldet lokku Sääʹmteeʹǧǧ täävtõõzzid sosial- da tiõrvâsvuõđhuõlâst. Sääʹmteʹǧǧ lij čõõđtam õhttseʹžže kääuc ođđ materiaal eeʹjj 2014 vuõssmõs neäʹttli äiʹǧǧen. Yle Sápmi lij toiʹmmjummšineez kaggâm sääʹmǩiõli staattuuzz saaʹmi dommvuuʹdest da nuʹtt še obb Lääʹddjânnmest. Taʹnni Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv käunn še facebookist: Šiõttʼteemvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi oudldem škooulʼjummuš. Ođđ indikaattor liâ vääžnai, što vueiʹttep čiõʹlǧǧeed ääʹrbvuâlaž teâđ da takainallšem luâđâânnem vueʹjj. – Maaiʹlmest nuʹtt 6000 ǩiõlâst, sâ 90 % liâ vaarrvueʹlnn vooʹps läʹppjed. Alggmeer liâ kuuʹǩǩääiʹj õõlǥtam, što vuäʹsspieʹllsåbbrest tuʹmmjeʹčeš väʹldded âânnmõʹšše alggmeer – ämmatsääʹn alggõhttsažkååʹdd sââʹjest. Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar 17.4.2015 Ciist vuõǯǯu taajâž, tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹl da mättʼtemǩeeʹrji raajji Marét Sárá da Taarrâst jälsteei ruõcclaž, saujjsääʹmǩiõli uʹčteeʹl da mättʼtemǩeeʹrji raajji Lajla Mattson Magga. Sámi Duodji staanummuš ouddlâstt lââʹzz resuurzzid da ǩiõtt-tuâj škoouʹlʼjummuž õõudâsviikkmõõžž saaʹmi vueʹlǧǧemaalǥi pääiʹǩ. Mij tieʹttep, ǩeäk mij leäʹp, koʹst pueʹttep da koozz leäʹp mõõnnmen. da / leʹbe musiikk seʹst õõʹnni teaʹttrest di še ouddm. 2. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Kultturminister Wallin vuõlttii ǩeʹrjjlaž tiõrvtõõzz seminaaʹre. 010 839 3134. Persoon kiõččlâʹstt säʹmmla identiteettes neäʹvvai mieʹldd. Säʹmmlain håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin čõđtum kulttuure kuulli määŋgbeäʹllsaž toimmjummuš päärnaivuiʹm jm. tollstõõllmuš, jeeʹresnallšem šõddmuužžid da jååttmuužžid vuäʹssõõttmuš õõlǥad õõudǩiõtte järjstõõllmuužžid, õhttsažtuâj da staanvuõđ vuâmmšeei plaanmuužž di rijttjeei personkåʹddresuurssid. Jouko Lappalainen lij toiʹmmjam hoteʹl da restrantt-tuâjast eeʹjjest 1991 da põrggjen Erähotelli Njeäʹllmest eeʹjjest 2004 ääʹljeeʹl. Aanrest 14.9.2015 Ođđ ǩeeʹrjid lij ruõccǩiõlâst jåårǥlâʹttam Hannu Kangasniemi. Neʹttõõʹlmtõssân Jiõččhåiddam-vuäʹppes tääʹvat pueʹrben jeeʹrben sääʹmǩiõllsaž nuõrab oummid, ǩeäk lie mättjam håiddad aaʹššid neeʹttest da ââʹnned liâdglaž kääzzkõõzzid. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vs. ǩiõllstaanpiizar Tarja Porsanger teʹl 050 343 1299. / IV-II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 457,04 – 2 560,57 eeuʹr kõõskâst määnpââʹjj). Vuõssnaroodi jieʹllikarttkõõskõs tuärjjad jieʹllikaart da mediaouddõõzzi plaannmõõžž, ooudâsviikkmõõžž da puuʹttõõzzid oocceeʹl teäggtemkruugid da õhttsažtuâjjtaaurõõžžid di riâžžeeʹl škoouʹlʼjummšid da jieʹllikaʹrtte kuulli pooddid sääʹmvuuʹdest. Vuʹvddvaaldšem oođeemhaʹŋǩǩõõzzâst lij seârvvna vaalmštõllum sääʹm ǩiõl, sääʹmmättʼtõõzz da sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi valdiaveäʹǩǩvuõđi kuõskki vaaldšem muttummuužžid, kook puäʹtte teâddjummši mieʹldd miârkkšõõveeʹl juʹna hueʹneed juʹn äigga vuåǯǯum saaʹmi jiõččvaaldšem leʹbe heättʼtâʹttet saaʹmi jiõččvaaldšem ooudâsviikkmõõžž.  luâđ jiõnid muušttʼ teei sääʹnnharjjtõõzz. Ciist nõmm lij Sääʹm ǩiõlltuâjj cistt Haʹŋǩǩõõzz jååʹđteei Anne-Maria Magga maainsti, što haʹŋǩǩõs nåårr õhttsažtuõjju vitt sääʹmǩiõl da ååuʹc äʹšštobddituâjain toiʹmmjeei ǩiõlltuâjjla, kook eeʹttkâʹstte pukid haʹŋǩǩõõzz kiõlid. Ciist miârkktõs lij smeʹllkâʹtted ciist vuäǯǯai kaggâd veâl ooudâs sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjuum tuâj da smeʹllkâʹtted pukid veʹrǧǧneeʹǩǩid kaggâd sääʹmǩiõl staattuuzz. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti äʹšštobddâmlââʹzz. Aanrest 16.6.2015 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst Čeäʹppvuõđpeeiʹv reäʹšše Sääʹmteʹǧǧ, Saaʹmi päärnaikulttuurkõõskõs, Ruäʹvnjaarǥ gåårad da Ruäʹvnjaarǥ sääʹmseäʹrvv Mii ry.. Sääʹmteʹǧǧ da Oulu universiteeʹtt Giellagas – instituutt jåttee sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkådda tillʼlõvvum kuuđ mättjemceäkldõõzz vaiddsa škoouʹltemhaʼŋǩǩõõzz. Nuõrisuåvtõs vuäitt vaʹlljeed suåvtõʹsse kuõiʹt eeǥǥas vuârstes jäänmõsân vitt põõšši äʹšštobbjed. Čuäʹjtõõzzi iʹlmmtummuš Sääʹmteʹǧǧ 2000 Päärnaivuiʹm tuõjstõõllmen lij aaibâs vääʹžnai suʹsttemʼmaatnalla ââʹnned sääʹmǩiõl väʹlddǩiõl raʹvves staattuuzzâst huõlǩâni - Miessi personkåʹdd lij oʹnnstam tän tuâjast ooudâstjooʹttjen, späʹssbââšš Lumisalmi. Sääʹmteʹǧǧ čuõjat ooccâmnalla markknâʹsttemjååʹđteei veeʹrj Tuʹmmstõk: Ǩiõčč täʹst. Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.8.2015 – 30.4.2018 Vueʹbbži tuâjjpääʹjjin peäss tobdstõõttâd baleet alttõõzzid, di jaʹzze da modern taʹnss maaiʹlme. ämmatlâst škooultõõzzâst mättʼtõõtti (nuʹbb tääʹss, TEAK da ämmatõllškooul) jiâ vueiʹt vuässõõttâd. Stipeendid uʹvddeš 13 kuʹtte sääʹmǩiõl teeʹst pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz spraavtõõttja da 18 vuâđđmättʼtõõzz loopptam. Aanrest 27.1.2016 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen šâʹdde tõk 21 vuäzzla, kook liâ vuäǯǯam jäänmõsân jiõnid oudldeeʹl, što sij jooukâst liâ uuʹccmõsân kolmm vuäzzla juõʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹd kååʹddest (õhttseʹžže 12). Lââʹssen määngas toʹbdde, što sij liâ kueiʹtǩiõllsaž. Späʹsseb ääiʹjstad da vieʹǩǩstad čiõlǥtõõzz raajjmõššân. staanummuš. Giellagáldun, Ǩiõllkaʹlddi tuâjjan lij jeeʹrbi mieʹldd ǩiõllhuõll, ǩiõl õõudâsviikkmõš, terminologiituâjj, ǩiõl normmummuš da teâđtummuš. Saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâtt lij vaar vueʹlnn huânnʼned õhttsažkååʹddlaž muttõõzzi diõtt. Päʹlkkmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz IV. 23.2.2016 Piisar tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Läännhalltõs nõõmad jååʹđtemkådda õhttseʹžže kääuʹc vuäzzla. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. Ǩiičč vuäʹppõõzzid stuällõõttâm iʹlmmtõõttmõõžžâst. Såbbrest valmštõʹlleš strategii, biodiversiteettsuåppmõõžž aartikla 10(c) õhtteem diõtt aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuõjju. Mieʹrren leäi še smiõttâd jueʹtǩ da jeeʹres õhttsažtuâjjmaallid di - naaʹlid. Ärvvstõõllmušooddai õuddnummuš veäǩǩad päärna proʹbleeʹmpaaiǩin. Čiõlǥtõs čiõlggad viõǥǥâst åårrai mättʼtõõzz kuõskki šeâttmõõžžid da veʹrǧǧneʹǩǩmeärrõõzzid. Tuâjj älgg 1.6.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. Haʹŋǩǩõõzz õhttsažtuâjjsǩeâppar liâ Aanar kåʹdd, Siida, Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs di 15 vuuʹd tuʹriʹsmmpõrǧǧi. YK vuõssnaroodi põõšši da biodiversiteetsuåppmõõžž WG8Jtuâjjäʹrttlin Orgaan tuejjummuž vuâđđân õõlǥči leeʹd YK čõõđtummuš vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđin (vuõssnaroodčõõđtummuš). Ǩiõllpieʹzz, sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhåidd da sääʹmǩiõllsaž vuâđđmättˈtummuš liâ lokkčååud sääʹm-meer pueʹttiäigga.  Vuõiggâdvuõttministeria raukkmõš 15.1.2016 Sääʹmteʹǧǧ lääʹjj 7§ meâldlaž mainstõõzz Vaaldšemšuurmõõžž mieʹrräiggsaž veʹrǧǧ ooccâmnalla Sääʹmteʹǧǧ lij haʹŋǩǩõõzz čõõđteeʹjen da vueʹssteäggteeʹjen. Plaaneei tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmteeʹǧǧ piizarkååʹdd sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Ärvstõõllʼjen tuåimma čuäʹjtõõlli / oʹhjjei Ebba Joks Taarrâst da läullai Tiina Sanila-Aikio Čeʹvetjääuʹrest. Oulu ärvvtõõllmõʹšše vuässõʹtte še Âʹvvel lookkjiškooul Villasat – joukk taansineez Doaivut da vuoimmehuvvat (Tuäiv da peʹttõõttmõõžž). Yle Sápmi lij ooudâsviikkâm kääzzkõõzzid še interneeʹttest. tuâi pâjja 11.8.-31.12.2014. Piõggviõǥǥ lââʹzztummšest saaʹmi äʹrbbvuõđ mieʹlddsânji aazztum vuuʹdid âlgg suåppâd äv. Sääʹmčeäʹppneeʹǩǩi Marja Helander da Outi Pieski Sajoʹsse tuejjeem čeäppõstuejjõõzzid čõõđtet da čuäjtet mââibaarǥjeäʹǩǩää 3.4. čiâss 20 äʹlǧǧem sääʹm kulttur jeäʹǩǩääst. kååʹtt älgg 18.8.2014 da peštt 14.11.2014 räjja. 010 839 3102. Tõt taʹrjjad ǩiõllvieʹǩǩ di raʹvvai sääʹmǩiõli ââʹnnem õhtti aaʹššin. Hâʹdd: 20,00 € fi / live. Ođđ mättʼtem-materiaalid sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse Jäänbõs veeʹres ǩiõl mättʼtõõđjin liâ säʹmmla mättʼtõõđi, koid sääʹm ǩiõll lij pueʹrben nuʹbb veeʹres ǩiõll ko veeʹres ǩiõll. Adjágas õhttat jiijjâz musiikkâst tâʹvvsääʹm juõiʹǥid da modeern jeeʹres musiikk čuõʹjjõõzzid. Maacctõõzz mieʹldd vuäʹǯǯum teâđ âânet äuʹǩǩen säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹj õõuđâsviikkâmtuâʹjast. Suåppâmsaaǥǥstõõllmõõžž juätkkje veâl ååʹn älggam ođđ vaalpââi ääiʹj. Haaʹlääm-i spässbõõššâd pukid tän tuõjju vuässõõttâm oummid da orgaanid.  vuârvaaiktõs jeeresâkksai sääʹmpäärnaivuiʹm Tuâj oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs veʹǩǩe suåppi õllškooultuʹtǩǩõs, pirrõsaaʹšši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttummuš. Mušttlõõžž, mainnâz, tiivt, snimldõõǥǥ, räiddkaart da teâtterčuäjtõs Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđâst 2001-2007. Mieʹrrteäʹǧǧtääʹzz vuâllnummuš, šâdd tõʹst, ko Senatt-ǩiiddõs lij vueʹlääm vååurid. -15 % eeʹjj 2016 aalǥâst. Vuõiggnuʹbbuum Sääʹmteeʹǧǧ såbbar liâ leämmaž kolmm. Haʹŋǩǩõstuâjjäʹrttel saaǥǥjååʹđteeʹjen tuåimmai spesialplaanraajji Mikko Cortés Téllez mättʼtõs- da kultturministeriast da vuäzzliʹžžen pâʹjjtaʹrǩǩeei Maria Biskop mättʼtõs- da kultturministeriast, jååʹđteei Johanna Suurpää vuõiggâdvuõttministeriast, halltõspiizar Hanna Kiiskinen sosial- da tiõrvâsvuõttministeriast, projektšuurmõs Petra Magga-Vars sääʹmteeʹǧǧest di čuõvtemtuåimtaʹrǩǩeei Kari Torikka Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšemkonttrest. Lij vääžnai što ääʹšš vueiʹtte suåppâd saaǥǥstõõllmõõžži pääiʹǩ Sääʹmteʹǧǧ spŠässbââšš kuhttuid vueʹssbeäʹlid, Paadar viilljžid da Meäʹcchalltõõzz vaalmâšvuõđâst saaǥǥstõõllmõʹšše da täättast suåppâd reeidast. Nuõrttsäʹmmla vuäʹǯǯu puåđ vuõss- sââʹjest šeellmuužžâst. Ijahis idjan musiikkpodd lij sueʹvet 23.8. riõššum Ijahis ija - konsertt, koʹst kuulât Adjágasin musiikk lââʹssen vuõssnarodkueʹssi čuäjtõõzzid, äʹrbbvuõđ mieʹldd puättam saaʹmi vokaalmusiikkšlaaji čuäʹjteei di räbb-musiikk čieʹpp Amocist da Ailu Vallest da jiânnâi jeeʹres sääʹm-musiikkid. Sosial- da tiõrvâsvuõttluʹvddkådda koʹlle eeʹjjin 2012-2015 puõʹtti vuäzzla da vääʹrrvuäzzla: 12 § Kulttuurluʹvddkååʹd šiõttummuš toimmpââjas 2016 – 2019 Seminaar tuõđi, što škooul mättʼtummuš âlgg muʹtted nuʹtt, što škoouʹlʼjummuš paaimat še sääʹmnuõrid. Puäʹđ kulddled, jueʹǩǩed jurddjäät, ǩiõččmõššad da visiod sääʹmǩiõllsaž mättjem-materiaalin. Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc ǩiõlltuâjjla  õõudâsviikkâd ǩiõlvuađlaž tiâttmuužžâs - päärna persoonlaž da ǩiõlvuađlaž õuddnummuž ärvvstõõllmuužž Seärad rehttor-čuõvtemtuåimjååʹđteei Laura Arola äävii čeäʹppvuõđpeeiʹvid, koon mâŋŋa Uʹccjooǥǥ päärnai laauljoukk Sää ʹ mte ʹ ǧǧ 2001 Raavâs ruått- da piârkõskkvuõđ ravvee õhttsažkåʹddvuõđ da õhttsažkåʹdda čõõnõõttmuužž. Oolâž, koozz kaart pelkkât, ij leäkku tiuddsin vuõigg, pâi årddai. Miâʹrr-reedd nuõrttsääʹmsiijdi piârrjin leʹjje vuästemvuoiggâvuõđ luõzz kueʹllstummša miâr âlnn da Paatsjooǥǥâst. +358 50 382 51 79 Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škoouʹlʼjummuš, sääʹmǩiõlsilttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. Oahppoofelaš-haʹŋǩǩõõzz kõõjjõsblaŋkk Aanrõžǩiõll lij pâi leäʹmmaž uuʹccab sââʹjest: tõn mainsteeimieʹrr lij leäʹmmaž pââimošân dohatkåʹdd mainsteeijed. Neeta Jääskö, aanarsääʹmǩiõll - Sääʹmǩiõllsa peiʹvvhååid staanummuš Hettast 22 811 € Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõttjid Ärvvsaž joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi personkåʹdd, Enontekiö kååʹdd võboršeeʹǩǩ da kueʹss. Päʹlǩǩvuõtt meäʹrrââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõttʼtääʹzz VII. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 822,14 euʹrred / mp). Aanarsääʹm: Jari Linjama Mieʹldd leʹjje še vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto da Ulla-Maarit Magga di saaǥǥjååʹđteei veäʹǩǩteei Inka Saara Arttijeff. - tarbb digitaalʼlaž materiaal valmštummša Sååbbartuʹmmstõõǥǥ Šiõttõsvuâđđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâj oudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). Tät lij sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs tän vaalpoodd jäʹrjstum meersažpeiʹvvjuhll da kuâđđjeen še maaimõssân, ǥu vaalpodd poott tän ekka. Päʹlǩǩvuõtt meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm väʹǯǯelvuõttʼtääʹzz VII. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest lij FB-seeiʹd še www.facebook.com/SamiGiellagaldu, koon pääiʹǩ vuäitt kõõččâd sääʹm ǩiõli ââʹnnmõõžž pirr. Mättʼtõsministeria õõlǥči piijjâd ǩiõrggânji tuâjjäʹrttel, koon tuâjjan leʹčči valmštõõllâd sääʹm-mättʼtõõzz ooudâsviikkâmplaan, taʹrǩǩeed da laaddâd sääʹm-mättʼtõõzz kuõskki toiʹmmjeejaž da viõkkvääʹršeâttmõõžžid da valmštõõllâd sääʹmteeʹǧǧi staattus sääʹm-mättʼtõõzz jiõččvaaldšemorgaanân kuõskki mõõntõõllâmnääll da šeâttmõõžž. Parlameʹnttikueʹrnec Solju Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos, Aanar Škooultõõzz teäggad Mättʼtõshalltõs. Heʹlssnest 28.10. såbbrõššum såbbrest čiõʹlǧǧee sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummuž škoouʹlʼjempolitiikk vuuʹdest da mättʼtem-materiaal valmšteeʹjen. Saaʹmi luâđ reeʹǧǧesvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâtt lij čõnnsest sääʹm ǩiõʹlle da ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjjid.  suõvstet kueʹl da puõccuvueʹǯǯ, valmštet sälttvueʹǯǯ, sälttkueeʹl Eärben vuâmmšed õõutilooǥǥ kõõmtääzz. Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, õhttsažtuâjjooddid, sääʹmǩiõl ǩeʹrjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. Lââʹssteâđaid festivaaljååʹđteei Anna Näkkäläjääuʹrest, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Šeâttmõõžž liâ primmum sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz såbbrest 25.5.2010. Cist šorradvuõtt lij 12 500 eurrâd. a. Ǩeâšttõõttmõõžž räʹtǩǩad 10-vuäzzlažneeʹǩǩi cisttluʹvddkåʹdd, koozz kooll õhtt võboršeǩ juõʹǩǩ kulttuurkõõskõõzz õõʹnniorganisaatiast (õhttseʹžže 8 võboršeʹǩǩed) di võboršeǩ Senaatt-ǩiiddõõzzin da kulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam plaanraajjiäʹrttlest. Sääʹm ǩiõllsuåvtõs lij tuʹmmjam miõttâd taʹnni ǩiõllcistt – ciist Enontekiö kååʹdd joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessja. Uʹccčuõrmmâz loŋŋnâʹtte äimm-muuttõõzz eärben aartklažnallšem vuuʹdest da näkkam kaaʹsti uuccummuš lij vuõssärvvsânji vääžnai äimm-muuttõõzz cõggmõõžžâst. Nuõrisuåvtõʹsse Nuõrr toiʹmmjeei – tobdstõs 11 § Škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd šiõttummuš toimmpââjas 2016 – 2019 4.3. Pihttzi, keäʹppri, vuõddji heärtem ååbleǩ da eeuʹnn õlmmee kuullmõõžž koonn-ne soǩǩe leʹbe šuurab vuʹvddõhttsažkåʹdda da ravvee õhttekuullâmtobddmuužž. Parlamenttaarlaž suåvtõs noorõõđi Ruäʹvnjaarǥâst 14.4. Veʹrddummušnallšânji kulttuurkõõskõõzz arkktehtuur åʹrrjâtt Sajos pirr åårrai kueʹsteeʹlm da peällstes kõõskõõzz toiʹmmjeei da tõõi tuâi čiõlǥte oummid da sij toiʹmmjumuuzzes, koid Sajoksest tuejjeet. Vuäʹmm äʹššhåiddamnääʹll toimmai še annʼjõžääiʹjest; nuõrttsäʹmmlai aaʹššid håidda nuõrttsäʹmmlai õuddooumaž da sääʹmsuåvtõs. Håiddâkksai peâmmʼmuš miertõõlâd päärna jeeʹres jieʹllemkruuggâst šõddi peâmmvuâđđlaž vuârrvaaiktõzzân, koonn vuõssmõs täävvtõzzân lij õõudeed päärna obbväʹlddsa puârast piʹrǧǧummuž. Haʹŋǩǩõõzz õhttân õõudâsviikkâm täävvtõzzân lij leäʹmmaž säʹmmlai peiʹvvhååid õõudâsviikkmuš. Seiddmieʹrr: 86 Puõʹtti suåvtõõzz vääžnai tuâjjan lij ooudâsviikkâd sääʹmnuõri ǩiõlʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđid di ravveed sääʹmnuõri identteet nuõrituâj pääiʹǩ. Puk tuåim aartikla 8(j) tuåimmepiijjâm diõtt âʹlǧǧe valmštõõllâd da čõõđted õhttsažtuâjast alggmeeraivuiʹm. ” ʼhttseʹžže primmum toiʹmmjemplaan mieʹldd pueʹreed saaʹmi vääžnmõs aaʹšši ooudâsviikkmõõžžid, da puätt jååʹđtet sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummuž tän vaalpââi ääiʹj eeʹjj 2015 asti ”, särnn sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi.  raajât muõrâst da puõccutääuʹtest jeeʹresnallšem neäʹvvaid Suåppmõšvuõssǩeeʹrjtõõzz mâŋŋa ouddmõõžž eeʹjjest 2005 tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž ooudâsviikkmõš puuđi valdiai kõskksaž õhttsažtuâjast määŋg eeǥǥas. Ǩiõl taʹrǩǩummuž lij tuejjääm Jovnna Ánde Vest. Koontârpiizar tuâjain lij mieʹrruum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 41 §:fâst. Mättʼtem-materaalid vuäitt tiʹllʼjed sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʹtem-materialkonttrest ritva. Väʹlddkååddlânji siltteemkõõskõstoiʹmmjummuž kuõskki lääʹǩǩ (1230/2001) da asetõs (1411/2001) lij šõddâm viõʹǩǩe eeʹjj 2002 aalǥâst. Aanrest 22.4.2015 Sääʹmteʹǧǧ Tuâjast ooudldet še tâʹvvjânmmlaž sääʹmvaaldšem da meeraikõskksai ooumažvuõiggâdvuõđsuåppmõõžži da – tuåimjeeʹji äʹšštobddmõõžž. Lââʹssen nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeet kueiʹt ekka vuârai vitt põõšši aʹšštobddivuäʹssla, kook aʹlǧǧe leeʹd 15-17-ekksa, teʹl ko siʹjjid vaʹlljeet. Mättʼtõõttâmǩeʹrjj Hoʹtell Aanar Kultahovi kulttursensitiivlaž toiʹmmjemjuurd. Vuõlttõõzzâst kuulât sååbbarkueʹrncest mainstum ǩiõl. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkådda saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Nihkolas Valkeapää (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Ulla-Maarit Magga), varasaaǥǥjååʹđteeʹjen Veikko Feodoroff (Sinikka Mäkinen) di jeeʹres vuäzzliʹžžen Heidi Eriksen (Pentti Morottaja), Leena Niittyvuopio-Jämsä (Antti Katekeetta), Mira Hirvasvuopio (Jouni Ilmari Jomppanen), Pekka Pekkala (Joanna Tervonen) da Varpu Falck (Airi Portti). Mon haaʹlääm tobddâd da õõmšam tõn, mäʹhtt tuõddârluâtt vuäitt leeʹd õhttna poostjânnam da še kultturpirrõs. Vueʹrttep, što Lääʹddjânnam čõõđat meeraikõskksaž ooudâstjooʹttjen meersaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk lopprapoort eʹtǩǩeem tuåimmtuâjaid ”, Näkkäläjärvi mušttʼtii. Ǩeâšttõõttmõš lij pukid äävai. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssem määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte tuâjjtobddâmlââʹzz. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 3 § mieʹldd saaǥǥjååʹđteei vaʹlljeet vaalpâjjavuârstes. Karigasnjaarg škooul: Laura Pieski (tâʹvvsääʹm) Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kõskkvuõđstes väʹlddtoimmsa saaǥǥjååʹđteei toimmpââjas 2016 – 2019. da vooudlaž jooukid di šiõǥǥ äʹšštobddmõõžž toimmvuuʹdstes. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU:n Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 7 looǥǥâst lij mieʹrtõllum õhttsažtuejjorgaan juurd, sââʹjj, tuej, šiõttummuš da norrõs. IV. / IV-II mieʹldd, (vuâđđpäʹlǩǩ kõõskâst 2437,04 – 2540,57 euʹrred määnpââʹjest). Ooccmõõžžid Seminaar tuʹlǩǩeet sääʹmǩiõlin lääʹdd- da ruõccǩiõʹlle. 010 839 3134. , SámiSoster ry da Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšempravleeʹnnja di altteem vueʹlnn åårrai Sääʹmarkiiv. Tuʹmmstõk: Tuâi õʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, määŋgpeällsaž ǩiõllsilttõs, šiõǥǥ atk-silttõõzz di ooddid tuejjeed jiõččtuåimmsânji, jiõččânji da lueʹǯǯjeeʹl (še jeäʹǩǩes- da neäʹttellopptuâjaid). Stipeeʹndid uʹvddeš 10 sääʹmǩiõl teeʹst pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz spraavtõõttja da nenjnâmlåkka vuâđđmättʼtõõzz loopptam. Haʹŋǩǩõs lij sääʹmteeʹǧǧ da Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituutt õhttsažtuâjj da tõn teäggad Mättʼtõshalltõs. Šiõttemvuâđđlânji ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ouddlâʹsttem škoouʹlʼjummuš da šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaalmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs. Saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärv Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttân, što ooccamnalla lij Šiõtteemvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet nuõrttsääʹmǩiõl silttõõzz (asetõs 1727/95). Luʹvddkåʹdd da tõn mååžna tuâjjvälljkåʹdd vueiʹtte taarbšeʹmmen ââʹnned tuâistes äʹšštobddjid. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Aanrest 1.8.2013 Sääʹmteʹǧǧ Siidi luâttjeällmõõžž vâʹjje čorrnõõvvâd nuʹtt jiânnai kueiʹmmsteez, što kõskkmieʹrrsaž puõccui kåʹddemprosentt pukid paalǥâskååʹdd vuäzzlaid vuäitt leeʹd pannluučkai oʹdinakai siʹjdde – mâʹte Njeäʹllem luâttjieʹllemvueʹǩǩneeʹǩǩid lij ǩiâvvâm. Ǩiõllciist uuʹdet õoutoummid (joukk) leʹbe õhttõõzzid (õhttõs, strooiteʹl), kook lie puârast toiʹmmjam sääʹm kiõl ooudõsviikkâm, âaʹnnem da seillmõõžž diõtt. joortõõzzin, kååʹtt lij õhtt maaiʹlm vuõssmõs vuäʹppõõzzin tuejjuum joortõs. Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij nuõrttsääʹmǩiõllsa mättmateriaal plaanummuš, tueʹjjummuš, ǩiõl taʹrǩǩummuš da jåårǥlâttmõš. Iʹlmtõõttmõš lij čõõnni. Lij samai vääžnai, što Tâʹvvjânnam leʹčče ooudpeäʹlnn jooʹtti alggmeeraid kuõskki vââʹjjsaaǥǥ tuõʹllʼjummšest. Sääʹmteʹǧǧ halltõs uuʹdi 17-seiddsa ceälkkmuužž Mädd- da meäʹcctäällministeria valmštõllum halltõõzz maadârdõõzzâst puäʒʒtääl- da jieʹllemvueʹǩǩjääl teäggtõõzzâst (mâŋŋa POLURA) såbbrest 28.5.2009. "Guttorm puuʹti saaǥǥstõõllâm poodd ouʹdde tõn, što "" Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd Pääʹnntuõddâr håidd- da ââʹnnemplaan valmštõõllâm õhttvuõđâst, juʹn čõõđ vikkum Akwé: Kon – prosess lij vääžnai saaʹmi vuõiggâdvuõttstaattuuzz teâuddjummšest." SPN maadârd, što valdia kõskksa tuʹtǩǩeemstrooiʹtel õõutsââʹjest põrggji da saaʹmi äʹrbbvuõtt mieʹlddsai jieʹllemvueʹjji võboršeeʹǩǩivuiʹm altteʹči näkkam ooudâsviikkâmtuâj jåʹttlânji. - säʹmmla kulttuur vualggmuužžâst šõddi håiddâkksai peâmm täävvtõõzzi, siisǩe da tuåimmplaanin Pååʹštest vuõlttuum vaaläʹššǩeeʹrj âʹlǧǧe leeʹd vaal-luʹvddkååʹdd jiõnnlaʹsǩǩeem alttummuž mõõneeʹst. Suäʹđjel pââibužškooul: Elli-Marja Hetta (tâʹvvsääʹm), Miira Suomi (tâʹvvsääʹm) da Roosa Nuorgam (tâʹvvsääʹm) Sääʹm-mättʼtõõzz škooultõshaʹŋǩǩõõzz alttõs serddai täʹlvvmännǥa 2015 Tâʹvvjânnmin, Lääʹddjânnmest da Ruõšš õõldâsvuuʹdin uraan kuåivvâztuâjj da haʹŋǩǩummuš, kuåivvâstoiʹmmjummuš da atompäʹrttšõõvvmõš vuäitči pråppâʹtted saaʹmi äʹrbbvuõđ mieʹlddsai jieʹllemvueʹjji toiʹmmjemoudldõõzzid. Pueʹttiäiʹǧǧ lij čuõʹvves. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei di haʹŋǩǩõõzz vasttõõzzlaž jååʹđteei Meeraikõskkseld oʹnnstam sääʹmbänd Adjágas puätt påʹrǧǧmannust Aanrest riõššum Ijahis idja – vuõssnaroodi musiikkpood väʹlddčuäʹjteejen. ʼhttvuõđteâđ käunnʼje vueʹlnn. Ruõcc, Lääʹddjânnam da Taar Sääʹmteeʹǧǧ di Ruõšš saaʹmi õhttsažtuâjjorgan, Saaʹmi Parlamentaarlaž Suåvtõs (SPN), vuârdd tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž ooudâsviikkâd saaʹmi raajid pâʹjjel mõõnni õhttsažtuâj veâl pueʹrab årra, lââʹzzteeʹl saaʹmi õʹhttekuullmõõžž da raajjâd SPN:st saaʹmi õhttsaž pââimõs võboršeǩǩnallšem orgaan jiijjâz-i vaaldšemraajõõzzin. Priorisõsttum tuåimmân eʹtǩǩeet sääʹmǩiõllõhttsažtuâj ooudummuž di sääʹmjieʹllemvuõʹjji da jeeʹres määddâânnmõõžž õʹhttesuânnʼjummuž. Vasu täävvtõzzân lij päärna jiiʹjjesnallšemvuõđ da puärrsi vuäinnmõõzzi lokku väʹlldmõš toimmjummuž järjstummšešt jm. päärna ǩiõčclâʹsttmuužž, taarbb da puõʹtti ääiʹj vuäinnmõožž, päärna miõlǩiessi ääʹšš, ravvõsvuõđ da päärna persoonlaž tueʹrjj da ohjjeemtaarbid. Arto Pohjanrinne, Sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkåʹdd, Sääʹmteʹǧǧ. Siʹjjin nuʹt kuäʹlmõs jäälast sääʹmvuuʹvd åålǥbeäʹlnn. Nuõrttsääʹm ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuž šõddmõõžžâst lij vueʹrddemnalla, što ođđ vuõssklassneeʹǩǩ liâ pueʹttmen čâhčča 2011 nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõʹsse. 29 Magga Ulla-Maarit Uʹčteel, puõccihoiʹddjeei Enontekiö Poske lij õhtt õhttsaž toiʹmmjemnallšem õhttnašvuõtt, kååʹtt årjââtt kolmmen vooudlaž toiʹmmjemõõutilååǥǥast: Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Vuâđđmäädd toiʹmmjemõõutilååǥǥast di Saaʹmiõõutilååǥǥast. Jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkåʹdd Sääʹmǩiõl ǩiõllhuõll- da vuäʹpstemtuâjaid lij Lääʹddjânnmest håiddam Kotimaisten kielten keskuksen (Dommjânnmlaž ǩiõli kõõskõs) eeʹjj 2011 loopp räjja. Lääʹddjânnmest kõʹllʼjem õhttvuõđâst eeʹjj 2011 äiʹǧǧen. Sääʹmǩiõli puõʹttiääiʹj staanummša lij vääžnai, što sääʹmpäärna vuäʹǯǯe sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid da peiʹvvhåidd vuâđđââvv sääʹmkulttuur äärvid. Hyvää kansallispäivää ! Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl t. +358 50 3211 265 Sääʹmteeʹǧǧ tuåimjummša vuäitt tobddstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Aartikla sueʹjjad alggmeerai luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđaid, vueʹjjid da innovaatiaid. Lââʹssteâđaid tuâjast ouʹdde ǩiõllstaanpiisar Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Eeʹjjin 2016-2020 sääʹmteeʹǧǧ mieʹrrteäʹǧǧtääʹzz (raam) liâ leämmaž 3 164 000 euʹrred. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđtemvuõtt seʹrddji Lääʹddjânnmest Taʹrre - Sääʹmǩiõllsaž tueʹjjummužvuäʹpsteei 18 953,50 € Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs di riʹjttjeei tuâjjtobddmõõžž koontâr- da ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain. Prograamm täävtõssân lij väʹlddkååʹdd pâʹjjel raaji mõõnni õhttsažtuâi pääiʹǩ tuärjjeed ekonomiilaž da sosiaalaž ooudâsviikkmõõžž da staaneed ǩeâšttõõttâmooddid da õʹhttekuullmõõžž programmvuuʹdest. Håiddâkksai peâmm õõdâsviikkâmtoimmjummuš jåʹttee aalǥâst kaarttʼteeʹl sääʹmvuuʹvd håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi vueʹjj da mainstââttʼteeʹl personkååʹdd. ʼõmâs leäi še tõt, što terminologia muttʼtummuž vuâstta leʹjje še muäʹdd nåkam jânnam, kook leʹjje priimmâm ʼM:i alggmeerčõõđtõõzz ”, mainsti sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäʹsslaž Petra Magga-Vars. Tuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat-da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõsse. Välljkååʹdd mieʹldd spesialnallšem lokku välddmõš âlgg smiõttâd pueʹrben vaarvuâla aanarsääʹmǩiõl da nuõrttsääʹmǩiõl seeiltem staanmõʹšše. Seenai viʹlljbieʹll da ruõʹpsses vueʹrnnbieʹll liâ Stáinnak pueʹrmõs naʹzvaan, kook meinna veäʹǩǩted suu, leâʹša tõt ij leäkku nuʹtt hiâpâs tuâj, mäʹhtt juuʹrdet. Tuâjjkaʹrtte koʹlle takainallšem veäʹǩǩteei tuâjai lââʹssen väʹǯǯlõs valmštõõllâmtuâi. Šiõtteemvuâđđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. (asetõs 1727/95). Persoon liâ klasstõllum še jieʹnnǩiõl mieʹldd. Ǩiõllsaž klasstõõllmõš lij stäbbjab äʹšš: Sääʹmteeʹǧǧ mieʹldd statistiikkid âlgg ââʹnnet tåʹlǩ koon-ne årra puuʹtt uʹvddjen, ko vuâlla 18-âkksai jieʹnnǩiõl iʹlmmtummuž liâ säʹttnallšem, jiâ tääʹrǩeld uʹvddum da jiõnstemvuõiggâdvuõttâkksain määŋgas kueʹdde iʹlmmteǩâni jieʹnnǩiõles. sääʹm-musiikk vuõrâsoummui škoouʹlʼjemhaʼŋǩǩõõzz raʹvvjemjouʹǩǩe Anna Morottaja da vääʹrrvuäzzližžen Oula Guttorm. Liântteei: Yle Sámi Radio 2001 Mättʼtemaaunâspiizar Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz IV da tõʹst III-II tääʹzz mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 448,54 – 2 505,49 euʹrred / mp). Vueʹlǧǧep tõʹst, što Sääʹmteeʹǧǧ oudldõõzz vuässõõttâd saaǥǥstõõllmõõžžid staaneet kõõččmõõžžin åårrai valdiai tuåimest. Miessi håiddǩiõllân lij sääʹmǩiõll da håiddpersonkååʹdd jieʹnnǩiõll lij sääʹmǩiõll. Halltõs 13.11.2015 seidd 5 (11) Sååbbar oudd alttõõzz, što aartikla 10(c) tuåimmepiijjmõššân tuejjeet vuäʹpstummuš da što meersaž biodiversiteettstrategii tuärjjee ǩeâllʼjem takainallšem luâđâânnmõõžž. Haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen Giellagáldu tuõtteš, što tõt lij eža taʹrbbes da viõkkšõs, tõʹst õõlǧči raajjâd põõšši orgaan. Halltõs ǩiõttʼtõõli tuâjjriâššmõšhämmaz aalǥ 21 e § räjja da siiʹrdi tuâjjriâššmõšhämmaz loopp ǩiõttʼtõõllâm (22 – 89 §) pueʹtti såbbra. Vaal-luʹvddkåʹdd teâđtõs Pâʹjjmättʼtõõđi: Yle Sápmi pohtt õlmmsa pukid Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlid. 13.30 Petter Morottaja: Mäʹhtt aanarsääʹmǩiõl õõlǥči ruõkkâd ? Võboršeǩpiijjmõõžž diõtt âlgg tiuddeed vaal-luʹvddkååʹdd ravvuum blaŋkk. Tuâjjpõrtt-tuejjummuž mieʹrren lij ǩiõttʼtõõllâd mõõnn-nalla tät teâtt lij suåvldemnalla sääʹm-mättʼtõʹsse. Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) mieʹlddsânji ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž. Säämteʹǧǧ nõõmti võboršeʹǩǩen paalǥâskooʹddi õhttõõzz halltõʹsse eeʹjjid 1.1.2015 -31.12.2017 Asko Länsman Uccjooǥǥâst. Sääʹm ǩiõll-lauggi mättʼtõõzzâst ǩiõttʼtõõlli škooultõs tueʹrjjad nuʹtt jieʹnnǩiõllsai ko jeärrzid ko jieʹnnǩiõllsaid uʹvddum mättʼtõõzz. Seämmast luʹvddkåʹdd gåårtõõli tõn, stipenden jueʹǩǩem tieʹǧǧ leʹjje ooccanj. Sääʹm parlamenttaarlaž suåvtõs (SPN) lij pueʹrr miõlâst YK ooumažvuõiggâdvuõttkomissio diõtt, ku tõt teäddad pueʹrben tuʹmmstõõǥǥin mâiʹd tuʹmmai da toiʹmmjummšin mäʹhtt tuåimmai. teäddad pueʹrben äimm-muuttõõzz da takaimaaiʹlmlaž ooumažvuõiggâdvuõđi õhttvuõđ di väʹldd čiõlggsânji lokku vuõssnaroodi nääʹlteʹmes ǩeâhssai vueʹjj äimm-muuttõõzz diõtt. Sääʹmkulttuurkõõskõs lij vuõss-sââjest jurddum saaʹmi jiiʹjjes ââʹnnem diõtt. Suåppmõš leʹčči histoorlaž da tõn priimmʼmõš miârkkšõõvvči maaiʹlm vuõssmõš valdiasuåppmõõžž šõddmõõžž, koon jurddân lij pueʹreed määŋg valdia vuuʹdest jälsteei vuõssnarood, saaʹmi staattuuzz. Ǩeeʹrj naʹzvaanâž Eeʹled, Uábbee da Sámmol jåʹtte jiiʹjjez vuuʹdin da mainste kueiʹmm kueiʹmmses sij jieʹllma kuulli aaʹšši pirr. Eärben vâʹǯǯelvuõttân lij tõt, mäʹhtt håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vääʹlded lokku päärna ǩiõlvuađlaž taarbid määŋgnallšem päärnai ärttlest, koʹst lie jeeʹrestääzz mättjeei da kooi ǩiõlsiltteem da tuäʹrjjtaarbb vaajtâlle jiânnai. Sääʹmteʹǧǧ ääʹjast juõʹǩǩkiʹžže tiõrv pueʹttem kuvddled Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid Sajoʹsse. Vuõccu škooul: Sunna Nikodemus (tâʹvvsääʹm) Ǩerjja valmštââvv veâl ǩiđđvuäʹss da mättʼteemǩeʹrjj. Jõs puõccui päkk-kåddmõõžž tuejjeet, tõn ǩeejjest vuäitt leeʹd Njeäʹllemneeʹǩǩi puäʒʒhåiddpiârrji meädda vuâlggmõš vuuʹdest. Tääʹss: 1. lk. - Čiõlǥtõõzz raajât liâdǥlaž kõõjjõsblaaŋk vaʹsttõõzzi da mainstâʹttmõõžži vuâđald da tõn vuâđald ǥõs raajât nuõri vääras Oahppoofelaš-viihk. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. Mättʼtõs- da kultturministeria, sääʹmteʹǧǧ da sääʹmvuuʹdkooʹddi teäggtem Sääʹm päärnaikultturkõõskõõzz Toiʹmmjemeeʹǩǩ 2011 juätkkai tuâjjpõõrti, teemmpeeiʹvi, pooddi da peiʹvvmaaʹtǩi pirr. Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, õhttsažtuâjjooddid, sääʹmǩiõl ǩeʹrjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. – pooddâst. Nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥtõʹsse nõõmtet 3 vuäzzliʹžžed Lääʹddjânnmest da 1 Ruõššjânnmest di siʹjjid väärrniiʹǩǩid, koin Ruõššjânnam nuõrttsääʹm eʹtǩǩeei väärrneʹǩǩ lij jiiʹjjes-i väärrneʹǩǩ. Saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâtt lij luândes beäʹlnn âânnmõʹšše kuulli da kååʹtt očndââtt sääʹmǩiõlâst, pirrõskõskkvuõđâst da luâttjieʹllemvueʹjjin. Tõn diõtt lij vääžnai, što puk saǥstõõllâmnääʹl suin âânet äuʹǩǩen aktiivlažnalla. Ǩiõlvuađlaž teâđstummuš rääjj vuâđ lookkâm - da ǩeʹrjjtem silttummša. Tiiltaʹrǩsteeʹjest šâdd leeʹd nåkam laʹšǩǩeemtoiʹmme di täälsallaš da vuõiggâdvuõđlaž aaʹššid harjjnummuš, kååʹtt lij tarbbân sääʹmteeʹǧǧ tiiltaʹrǩtem håiddma. Juâkksa persoon paaldâst lij uʹcc sâddnorldõklapp, koʹst očndââtt lââʹssen persoon jälstempäiʹǩǩ da jieʹnnǩiõll. Pääkkteʹm Akwé: Kon vuäʹppõõzz liâ valmštõllum õõutsââʹjest alggmeerai võboršeeʹǩǩivuiʹm da primmum biodiversiteettsuåppâm vuäʹssbieʹllsåbbrest eeʹjjest 2004. Lââʹssen riâššât tansstueʹjjpaaʹjid, koi mieʹldd valmštõõđât juʹn pueʹtti eeʹjj tansstemma. Ǩiõtt-tuâjjpõõrt vuäʹpsteei tuâjjpäiʹǩǩ lij Sääʹmkulttuurkõõskõõzz Sajoozzâst Aanrest. Nuõrttsääʹmǩiõll lij Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin pukin jäänmõzzân vaarrvuâʹllsaž. särnnai âânnmõʹšše). Ǩeâšttõõttmõõžž kuõskki kõõččmõõžž âʹlǧǧe tuåimted neʹttpååʹšt pääiʹǩ sääʹmkulttuurkõõskõshaʹŋǩǩõõžž projektšuuʹrmõs Juha Guttorm addrõʹsse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi väʹlddtäävtõõzzid õõutmiõllsânji, lokku vääʹldeeʹl pääiʹǩ 3., koon primmeš jiõnin 11-3. Skábmagovat alggmeerai jieʹllikarttfestivaal päärnaipeeiʹv riâššmõš da mediapeâmm-materiaal noorrmõš. Sääʹmteʹǧǧ juäkk rikkveäʹǩǩvuõđin sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi da vuõsspeâmmamkääzzkõõzzi puuʹttummša di sääʹmǩiõllsaž mättʼtem-materiaalpuuʹtˈtõʹsse da säʹmmlai kulttuurkääzzkõõzzid 2,234 miljoon euʹrred. 1999 Markknâʹsttemtuåimmen liâ jm. põõrǥâstuʹriʹsmme kuulli messu, veäʹlkõs kaaupšummuš, tobddõõttâm-maaʹtǩi riâššmõš di sosiaalaž media. Cisttjummuš šâdd oummi lââzzen luõttu. 4. SÄÄʹMKULTTUUR DA IDENTITEETT Projeʹkttsihteeri lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz VI. Vuõssmõs noorõõttmõš lij täʹlvvmannust 2015, nuʹbb ǩeâđđa 2015 di kuälmad da neeʹljjad noorõõttmõš čâhčča 2015. Kataisen halltõõzz halltõsprograammâst leät čõnnõttum suõʹjjeed ääʹrbvuâlaž teâđaid. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl 6. Väʹlddkåådlaž Nuõri Kulttuur – poodd jeät riâššu tän eeʹjj ni vooʹps, nääiʹt Sääʹmnuõri čeäppvuõđpeiʹvv lij pååđnallšem jiiʹjjes-i peiʹvvpodd. Alggmeer liâ viʹlljam da vuäbbam jiâ-ka puk meer vueiʹt ni ââʹnned meersažpeeiʹv. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž abbâz ŠÁppes - Min meahci máidnasatŠ ǩiđđpââi tuâjjǩeʹrjj lij iʹlmmstõõvvâm. 2 § Ciist vuâđđjuurd Aanarsääʹm ǩiõll da kulttur liâ tuõđsânji vaarvuâlaž vueʹlnn. Leäǥǥas Sajos äuʹǩǩen saaʹmid da jeeʹres narooʹde da räjjas Sajos jeäʹrben nuõrid sääʹm puõlvvõõǥǥid ååsk da intoa jiijjâz kulttur seeiltem da oođeem peäʹlest ! Juha Guttorm, fi. - ärvvtõõllâd sääʹmǩiõli vueʹjj da tõn pueʹreem diõtt puki koolm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl vuäzzest da Ooccmõõžž mättjem- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 20.12.2013 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv lij bieʹǩǩ Nuõrr Kulttur- podd. Tät õõlǥad puki sääʹmǩiõli pääiʹǩ positiivilaid jeeʹrab tuåimid. Sääʹmteeʹǧǧ såbbrest vuäitt ââʹnned aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõl di lääʹddǩiõl. Âʹvvel pââibužškooul: Sara Nuorgam (tâʹvvsääʹm)  mättʼtõõđat kueʹli nõõmtõõzzid, jeeʹresnallšem šeellemnaalid da kueʹlǩiõttʼ tõõllmuužž Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 10.8.2011 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Maainâsärbbvuõđ serddje õuddal puk päärnaiǩeʹrjjlažvuõđâst. Jeeʹres vaajtõsmääin meeʹst jeäʹla leämmaž. Mättʼtem-materiaalpiisar Hannu Kangasniemi čiõʹlǧǧii såbbra sääʹmǩiõli mättʼtem-materialvueʹjj da puuʹti õlmmsa puõʹtti eeʹjj riikk mäʹhssemplaaneʹtǩǩõʹsse kuulli 110.000 eeuʹr lââʹzztummšest sääʹmǩiõllsaž mättʼtem-materiaal valmštummša. Maaiʹlmest, koʹst kõskkmeäʹrin õhtt ǩiõll jääʹmm neäʹttlest, sääʹmkulttuur da tõn seillmõš liâ globaalnalla vuõiʹǧǧest säärneeʹl õõmâs. Nuõrttsääʹmǩiõʹlle tän ǩeeʹrj alggtuâi lie raajjâm Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz nuõrttsääʹmǩiõl da - kulttuur mättʼtõõtti (2013-2014) uʹčteeʹlez Tiina Sanila-Aikio jååʹđteʹmen. Väʹǯǯelvuõtt-tääʹss IV vuâđđpääʹlǩ 1.8.2015 looǥǥeeʹl: Tukholmast skamm-mannu 22 peeiʹv 2010 Sajoozz toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd peeʹjj tiuʹdde vaalid sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 4 lååǥǥ da vuõiggâdvuõttministeria vaalmõõntõõllmõõžžâst uvddum asetõõzz (3.11.2006/965) mieʹlddlânji. fi-seiddõõzz Jiõččhåiddam-vuäppsid ǩiõččeeʹl. Sääʹm čeäʹppõs jeäll lieʹđđâmpââʹjes. Sääʹm päärnaikultturkõõskõõzz täävtõssân lij jm. lââʹzzted sääʹmpäärnai da – nuõri tobddmõõžž jiijjâs kulttuures beälla da oudd siʹjjid vuäittmõõžžid tobddâd kulttuures äʹrbbvuõtt-teâđaid da – silttõõzzid di ravveed sij kulttur- identteet. ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoonʼnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl Sääʹmǩiõli staattus lij vaarvuâlaž tõʹst huõlǩâni, håʹt sääʹmǩiõli vueʹǩǩ måttmi pääiʹǩin lij puärrnam mõõnni eeʹjjin. , snimldõõǥǥ Terhi Tuovinen. Pääʹkktem Akwé: Kon – vuäʹppõõzzi jurddân lij staanâd luâđ jeeʹresnallšemvuõđ seillmõš da alggmeerkulttuur luâttkõskkvuõđ da ääʹrbvuâlaž teâđ seillmõš. Riikksuåvtõõzz sääʹm ǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiiʹjjmest uʹvddum asetõõzz 4 § mieʹldd ǩiõlllääʹǩǩmainstõõzz õhtteet sääʹmteʹǧǧlääʹjj 7 §:st jurddum Sääʹmteeʹǧǧ mainstõʹsse mieʹlddõsân. Ceälkkmõõžžâst sääʹmteʹǧǧ vaaʹldi äʹššen eärdäärvidben lokku väʹlddmõõžž sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid, sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâddjummša, sääʹmškoouʹlʼjem vuäǯǯamvuõʹtte, saaʹmi mäddvuõiggâdvuõđi di Lääʹddjânnam meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikk täävtõõzzid. Päärnaivuiʹm tuõjstõõllmen lij aaibâs vääʹžnai systtemaatnalla ââʹnned sääʹmǩiõl väʹlddǩiõl raʹvves staattuuzzâst huõlǩâni. dommvuuʹd kooʹddi tuejjeem suåppmõõžžid, sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt čuäʹjtum valdiaveäʹǩǩvuõđ âânnmõõžžâst eeʹjjest 2011. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz väʹlddposttšeʹǩǩen šâdd toiʹmmjet Sääʹmteʹǧǧ da tõn vasttõõzzâst lij kulttuurkõõskõõzz paaiʹǩi koordinâʹttmõš da ooudâs vuåkrjummuš jeeʹres õõʹnnjid. Lääʹddjânnmest jeäʹt jäärjest sääʹmǩiõllsa håiddâkksai peâmmtuâʹj škoouljummuž. Saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâtt lij luândes beäʹlnn âânnmõʹšše kuulli da kååʹtt očndââtt sääʹmǩiõlâst, pirrõskõskkvuõđâst da luâttjieʹllemvueʹjjin. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ouddlâstt ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõõzz, šiõǥǥ sääʹmǩiõl, lääʹddǩiõl, taarr / ruõccǩiõll silttõõzz di miâlggad pueʹr eŋgglõsǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrrjjlaž silttõõzz. haʹŋǩǩõõzz tuâkkaž da ǩeâštõõttâm šeâttmõõzz - Toiʹmmjem ouglõhttvuõđi ââʹnnem mättʼtõõzz äuʹǩǩummuš lij vääžnai tåʹben, koʹst sääʹmǩiõl âʹlddmättõʹšše jiâ leäkku vuäittmõõžž, tuõtti Gustafsson. Hetta pââibužškooul: Juhán-Tuommá Magga (tâʹvvsääʹm) da Iina-Marja Juuso (tâʹvvsääʹm) Ååʹn õõʹlmtum Jiõččhåiddam-vuäʹppes lij vuõssmõs Mielenterveystalo. Seminaar mieʹrren lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain, veekk ooudâs seännamvuõđ da määŋgnallšemvuõđ di lââʹzzted tieʹttemvuõđ Euroop suåvtõõzzâst da tõn orgaanneeʹǩǩin. Sääʹm ǩiõlltuâjj - ciist miârkktõs lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlâž tuâjast Lääʹddjânnmest. Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk (Open-Ended Ad-Hoc Working Group on Article 8(j) and related provisions) valmštââll biodiversiteettsuåppmõõžž puõʹtti vuäʹssbieʹllsåbbar, kååʹtt såbbrõõžžât eeʹjjest 2012 Indiast da valmštââll alttõõzzid vuäʹssbieʹllsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tuʹmmstõkkân. Aanrest 18.1.2016 Sääʹmteʹǧǧ Halltõs ǩiõttʼtõõli še ciâlkâlm Lääʹddjânnam mieʹrräiggsažrapoorthämmâz rooddčårstmõõžž jaukkeem kuõskki meeraikõskksaž takaisuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžžâst. Šõddmõõžž plaaneeʹjen lij alttääm 1.2. Pääʹnntuõddâr håidd- da ââʹnnemplaanâst teʹstteet Akwé:Kon – vuäʹpstemvuõđ Bluppe – ǩeeʹrjid lij ǩeeʹrjtam alggaalǥâst Inga Borg. Sååbbarprograamm viiǥǥât ooudâs nuʹtt, što toiʹmmjummuš äuʹǩǩad da vuäll eža kookkas obb sääʹmjânnam pirr. ʼhttsažkååʹdd tuâʹjjan lij staanad šlaajjmieʹldd pueeʹr peiʹvvhååid vuäʹǯǯmuš nuʹt, što pukin päärnain lij vueittemvuõtt vuäʹssõõttâd kääzzkõõzzid huõlǩani piârri sosioekonomlaž leʹbe jeeʹres õhttsažkååʹddvuađlaž sââʹjest leʹbe jeäʹllsââʹjest. Pukin miârkteei šõddmõõžž Sääʹmteʹǧǧ ååcc restranttpõrǧǧi Sajoʹsse Sajoozz toiʹmmjummuš lij aalǥâst da toiʹmmjummuž innovatiivlaž ooudâsviikkmõʹšše lie šiõǥǥ vuäittmõõžž. Säʹmmla lie Euroopp Union vuuʹvdest odinakai alggmeeʹr, koin lij jiiʹjjes historia, ǩiõll, kulttuur, jieʹllemnääʹll da identiteett. Kååʹddest lij lääʹjjvuađđlaž õõlǥtummuš järjsted õuddmättõõzz. Ǩiõlltuejj-cistt 2015 Sääʹmräänn lij samai paakkâs, ko tõt lij sauʒʒoollain kođđum. Porrmõšvaʹljjummuž, poorrámšoddmuš, porrmõš- saaǥǥ da šiõttõõttmuš ohjjee päärnai poorrâmnaali õuddnummuž. Ouddčiõʹlǧǧeemhaʹŋǩǩõõzz obb-budjett lij 45 385 € da väʹlddteäggteei liâ Interreg IV A Tâʹvv, Troms fylkeskommune, Länsstyrelsen Norrbotten da Taarr sääʹmteʹǧǧ. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš. – Muʹst lij rämm tuõttâd, što jeälltemprograamm raajjmõš ouddan, Näkkäläjäuʹrr tuõtti da späʹssbõõžži še tõn, što valdiasuåvtõs lij čõnnõõttâm halltõsproggraammâst sääʹmǩiõli jeälltemprograamm čõõđtummša da resurssmâʹttmõʹšše. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz III. Peäʹccest šõddi vueʹdd tuõʹllʼje pieʹcc ceäggad da jieʹllemviõkksânji, seämmanalla ko sääʹmǩiõll âânn sääʹmkulttuur da sääʹmõhttsažkååʹdd jieʹllemviõkksânji. Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što puõʹtti tuâjjpäiʹǩǩ lij ooccâmnalla vaaldšemšuurmõõžž veeʹrj Sääʹmteʹǧǧ vuässõõđi njuhččmannust ʼM:i alggmeerai aaʹšši põõšši fooruuʹme ooudab iiʹjjin čoʹrsteeʹl alggmeerai parlameeʹnti kõõlb vueʹlnn Lääʹddjânnam riikk delegaatio sââʹjest. Ǩiiđ riikkpeeiʹvi tuʹmmstõõǥǥi mâŋŋa Sääʹmteʹǧǧ ij vuäinnam vueiʹtlviʹžžen vuässõõttâd Lääʹddjânnam Aanrest 25.2.2013 Sääʹmteʹǧǧ Jeäʹp vueiʹt še veâldââʹtted Ruõccjânnam säʹmmlaid, kook ǩiččlâʹtte håiddad puõcceez kuåivvâz teäddõõzzâst. Son lij še suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž Lääʹddjânnmest valmštõõllâm tuâjj-joouk vuäzzlaž. Seiddmieʹrr: 178 Ââʹntemõõlǥtõssân lij ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di riʹjttjeei äʹšštobddmõš sääʹmaaʹššid da vaaldšemtuâjaid. 2014 Äʹššlaz vuäitt soiʹttjed persoon teʹlfonõhtõʹsse vuõiǧǧest persoon vuõiggvaʹlljeemnââmrin 010 839 + neelljnââmar vuâllnââmar leʹbe mäʹtǩǩnââmrin. mieʹrräiggsaž da põõššiäiggsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 28.12.2011 looǥǥeeʹl. Nuõrttsääʹmǩiõl vueʹǩǩ lij ååʹn nuʹtt, što nuõrab puõlvvõk ij leäkku mättjam maainstet nuõrttsääʹmǩiõl jieʹnnǩiõllân. Sääʹmǩiõllsaž äʹššliistid põõrǥât lââʹzzted dommseeidaid tõn mieʹldd, ko äʹššliist liâ jåårǥlõttum. Tuäivam, što riikk meâtt jåʹttlânji teäggtõõzz čiõlǥtõõzz raajjmõʹšše. Päärn vuäitte ǩiõʹččlâstted luâđast toimmjummuž miõllsubun ko sest tueʹjjummuž. Halltõs 13.11.2015 seidd 8 (11) / II mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ 1 748,73 euʹrred / mp, koon lââʹššen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹžž. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi dommseeiʹdin www.giella.org käunnai tääʹrǩab teâđaid Sääʹm Ǩiõllkâʹlddjest da ääiʹjpoddsa teâđaid ämmat- da resursskõõskõõzz toiʹmmjummuužžâst, ođđ terminologia da normmummuužžid. Artikla 6 mieʹldd juõʹǩǩ jânnam sääʹmteeʹǧǧ vaʹlljee Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõʹsse neellj (4) eeʹjj toimmpââjas vitt (5) eʹtǩǩeei. Identiteett šâdd vuârrvaaiktõõzzâst jäʹrrsi oummivuiʹm. vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala teʹl. Podd lij histoorlaž. 17 Kyrö Kari Jeältõkneǩ, liikkeemduumšeǩ Aanar ʼõutilooǥǥ jiiʹjjes toimmjemplaanmuužžâst da čõõđtummšest ââned veeidâlt veäʹǩǩen obb sääʹmõhttsažkååʹdd. Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddkååddlaž vuâđđjurddjen lij pleässjummuš. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi Jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ säʹmmla liâ še vaalânnsaž da vueiʹtte äʹlǧǧed vaalin vobõršeǩǩen. Čeʹvetjääuʹr škooul: Juuso Fofonoff (nuõrttsääʹm) Sajoozz ânnʼjõžäiggsaž teknikk taʹrjjad vuäittmõõžž vueʹǩǩsõs vuõiggnuʹbbeem vuõlttummša juõʹǩǩ sââʹjest põõrt pirrõõzzâst. Tiõrvʼvuõđin Niina Siltala, nuõripiizar Looppâst haaʹlääm särnnad jiijjan da sajoozz õõʹnnji peäʹlest lääʹđes späʹssbõõššmõõžžid Sajoozzteâuddjummša vaikktam da vuässõõttâm privat toiʹmmjeeʹjid da organisaatiaid; nuʹtt teäggteeʹjid, Senatt-Ǩiiddõõzzid, Aanar kådda, arkktehttplaaneeʹjid da jeeʹres plaaneeʹjid, vahssjid ko urkkuʹvddjid. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹđ lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹzz. Noʹrmaalvueʹjjin Sajoozz tekniik vueiʹtte ââʹnned huõl kaarti da jiõni vuejjmest. Aanrest 22.11.2013 Sääʹmteʹǧǧ  uussât mueʹrjid Jåårǥlâttam Marja Sinikka Semenoja – Ââʹnnep äärvast vuõiggmiõllsažvuõđ da ääʹrv ouddmõõžž kueiʹm kueiʹmseen. Vaalpââʹjj juätkkai eeʹjj 2015 loopp räjja. Kuhttu vuäʹǯǯe ehdtõõzzstes 500 eeuʹr ciist. Halltõs priimi ciâlkâlm, kååʹtt kuâskk måttmi puõccui da luâttjieʹllemvueʹjji teäggtõõzz kuõskki asetõõzzid mädd- da meäʹcctääll ministeria tuåimtem diõtt. Luʹvddkåʹdd lij nõõmtam kõõskstes 4-vuäzzla tuâjjvälljkååʹdd ärvvtõõllâd puättam nõmmeʹtǩǩõõzzid di valmštõõllâd cisttluʹvddkådda maadârdõõzz ǩeâštõõttmõõžž vuõiʹttivõboršeeʹǩǩin. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 30.12.2014 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ da sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. t. +358 50 524 2109 GOLLEGIELLA – Tâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ǩiõllcistt jueʹjjet kuuđad vuâra čõhčča 2014 sääʹmaaʹšši vaʹstteei ministrivuiʹm da sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹji kaaunõõttmõõžžâst Heʹlssnest. Sammallahti sääʹnnǩeeʹrj ođđ teädldõk iʹlmmstõõvi SaKaste- Säʹmmlai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ooudâsviikkâmraajos-haʹŋǩǩõõzz čõõđteš eeʹjjin 2011 -2013. Sååbbar priimi sääʹmteeʹǧǧ ciâlklmid da vaʹlljii võboršeeʹǩǩid jeeʹresnallšem tuâjj-jooukid Klemetti Näkkäläjärvi sâjja. - Sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid staanummuš Karigasnjaarǥ siidâst 22 721,89 € ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa Nõmmeʹtǩǩõõzzâst õõlǥi väʹldded lokku ǩeeʹrjtemvueʹǩǩ da ceäʹlǩǩmõš. ” Leäʹm šiõǥǥ miõlâst tõʹst, što åskkooumaž lij välddam saaǥǥstõõllmõõžžâst da sääʹmteeʹǧǧ tuejjuum eʹtǩǩõõzzid mieʹldd lokku väʹlddmõõžžâst da raʹvvjõõzzid rapoʹrtte. - Sääʹmǩiõllsaž tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei 27 400 € Sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkååʹdd vaalpâjja 2016-2019: Luʹvddkååʹdd čiõʹlǧǧeejen toiʹmmje škoouʹlʼjempiizar (škoouʹlʼjempolitiikklaž ääʹšš), mättʼtemaaunâspiizar (mättʼtemaaunâsääʹšš) da mättʼtemaaunâsplaaneei (Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv). Iʹlmmtõõttâmlomaakk liâ ǩiččlõttum tuejjeed vueiʹtlva õõutǩeârddsiʹžžen, leâʹša jõs puäʹtte õuʹdde proʹbleeʹm tõin, raukkâp tiʹjjid väʹldded õhttvuõđ Unna-Maari Pulskaaje. Pääiklai kulttuurtuåimi kooi leʹčče pueʹrr väʹldded lokku toimmjummšest še håiddâkksai taarbid. oikaaja, sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Petra Magga-Vars maainsti juõʹǥi vääžnaivuõđâst saaʹnin di juõiʹǥin: ” Juõiʹkk čuäʹjad da pohtt õlmmsa sääʹmkulttuur. Tuõjju kooll piisar- da sååbbarriâššmõõžži lââʹssen õhttvuõđââʹnnmõš jeeʹres jânnmi sääʹmteeʹǧǧid da Ruõšš sääʹmorganisaatiaid di aaʹšši ouʹdde puʹhttemtuâi. Säʹmmlast musiikkest lij vääžnai kulttuurlaž da õhttsažkåʹddlaž miârktõs. Teemmqn musiikk Čeäppvuõđpeeiʹv teemmân lij musiikk. veʹrǧǧsâjjsažvuõđ, kååʹtt älgg 8.8.2014 da peštt 7.8.2015 räjja. Staannvuõttplaann Peiʹvvhååid staannvuõttplaan sizz kolle di persoonkååʹdd što päärnaid kuõskki lääʹjjmieʹlddsa da järraz staanvuõđ da tiõrvâsvuõđ kuõskki plaan. markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, johanna. Snimldõõǥǥâst Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto, haʹŋǩǩõõzzjååʹđteei Anne-Maria Magga da Taarr sääʹmteeʹǧǧ da SPS:zz saaǥǥjååʹđteei Egil Olli. Halltõs tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, što Interreg Tâʹvv 2014 -2020-prograamm Sápmi vaaldšemkomitea šiõttʼteem-mieʹlddlaž vuäzzliʹžžen Heikki Paltto, Nilla Tapiola da Anna Morottaja di vääʹrrvuäzzliʹžžen Anna Näkkäläjärvi-Länsman, Ulla Magga, Veikko Feodoroff. Säʹmmla håiddâkksai peâmm õõudâsviikkâm õõlǥad äiʹǧǧmiermieʹlddsaid säiʹmmkaaunõõttmuužžid. Hetta škooul 10-15-ekksa, jååʹđteei Inga-Máret Gaup-Juuso da Anne-Maria Kukkonen ʼõutilooǥǥ kuõskki toimmjemplaan siisǩâld jm. puõʹtti seurrjemnalla åårai aaʹššid: Kaartʼtõs: Tarja Sanila Tuâjj-joouk tuâjjan lij viikkâd čõõđ tuâjjprograamm nuʹtt, što tõn vuäitči priimmâd tuâjjprogrammân, ooudâst lij puõʹtti biodiversiteeʹttsuåppmõõžž vuäʹssbieʹllsåbbar aartikla 8(j) kuõskki tuʹmmstõõǥǥi valmštõõllmõš. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad tiiltaʹrǩsteei da suʹnne väärrneeʹǩǩ toimmpââjas 2016 – 2019 vaaldâšm da tääl taʹrǩstem vääras. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 13 (30) Aanrest Säʹmmlai meersažpeiʹvven meeʹst pukin säʹmmlain leʹčči šiõǥǥ smiõttâd, mäʹhtt haaʹleep, što aaʹššeen leʹčče jeeʹresnalla, mâiʹd haaʹleep tuejjeed jeeʹresnalla väʹlddõhttsažkådda veʹrddeeʹl. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd musikkkõõskõõzz plaaneei Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, teʹl. Tuõttääʹššest Sámi Duodji staattus iʹllakku doʹvolna šiõǥǥ škoouʹlʼjummšest da õhttsažkååʹddest. Päärnai ǩiõlâânnemnaali määŋgbeäʹllsen čõõđtummša päärnaid vueitet jueʹǩǩed uuʹcces ärttlid õuddmiârkkan ââʹjj mieʹldd. Čeäʹppvuõđpeivva vaʹlljeet sääʹmnuõri võboršeeʹǩǩ, teʹl ko joukk haaʹlad jååđteeʹjivuiʹm vuässõõttâd čeäʹppvuõđpeivva, håʹt ǩieʹssluõvâsvuõtt lij juʹn älggam. Lääʹddjânnam vuađđlääʹjj mieʹldd säʹmmlain lij alggmeeʹrna vuõiggâdvuõtt tuõʹlljed pâʹjjen da õõudâsviikkâd jiiʹjjes ǩiõlâs da kulttuures (PL. 18 euʹrred / vuõrâsooumaž Aanarsääʹm ǩiõllpieʹss, I, Aanar 84 728,25 € 4. Halltõs priimi eʹtǩǩõõzz Kelalle tuåimtem diõtt, kååʹtt kuâskk sääʹmǩiõllsaž tõrǥsmâʹttemkuursi riâššmõõžž eeʹjjest 2016. – Sääʹmǩiõl da kulttuur liâ mõõnni eeʹjji mieʹldd ravsmam pueʹrab årra, tuõtti Arhinmäki. tooiʹmtem diõtt. Säʹmmlaž musiikk ärbbvuađlaž ååblǩest lij läppješkuättam da tõn čuäjtummuš da tueʹjjummuš lij occnam. Ǩeâštõõttâmäiʹǧǧ lij 18.1. – 17.3.2010. Sääʹmteʹǧǧ raaji lääʹjj teâuddjummšest eeʹjjest 2007 vuâđđčiõlǥtõõzz Sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâuddjummuš eeʹjjin 2004-2007. Ämmat da resursskõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoonʼnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõʹttiääiʹjest. Teaʹtter- da mediatuâjjlai leeʹtt raʹvvjõõzzi mieʹldd (mieʹlddõs 3) AV-tekniikk päʹlǩǩ meäʹrrââtt päʹlǩǩtääʹzz II mieʹldd; čiâsspäʹlǩǩ lij 13,81 laʹsǩǩeemnallšeʹld sääʹmteeʹǧǧ määnpââʹjjpääʹlǩ vaʹstteei päʹlǩǩ lij 2112,93. teâđtõs âânn seʹst jiânnai šõddmõʹšše õhtteei aaʹššid, tõn diõtt tuäivam što lookkveʹted tõn tääʹrǩeld. Päärna šõddâmpirrõz ferttai leeʹd fyyslaž, psyyklaž da sosiaalaž raajjʼji beäʹlest nåkam, što tõt õõudáđ päärna puârast pirǧǧummuž, tiõrvâsvuõđ, šõddmuužž, õuddnummuž da mättjummuž. Leäm kuärǥast tõʹst, što meersažpeeiʹv prääzkjet täʹbbe määŋgnalla nuʹtt pirr Sääʹmjânnam ko še sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn. Peeʹiv äävummuš šâdd seärad 30.3. čiâss 19.00 ääʹljeeʹl. Lââʹssteâđ: orgaaʹne kolmm vuäzzliʹžžed, õõut juõʹǩǩkast sääʹm ǩiõlljooukâst. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Ooccmõõzzâst âʹlǧǧe čiõlggeed tõk jeäʹrdumnallšem lââʹsskuul, kooi käʹttem diõtt veäʹǩǩtieʹǧǧid ooccât. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz V / IV mieʹldd, vuâđđpäʹlǩǩ lij 1994,55 euʹrred / mp. vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala teʹl. Ođđ ǩiõll-luʹvddkåʹdd tuåimmai eeʹjj 2011 loopp räjja da tõt eeʹttkâstt õhttseʹžže čiččâm sääʹmǩiõllâd. Seiddmieʹrr: 33 Kõskksaž tuâʹjjan lij väälted teâđ saaʹmin meeʹrrân, kulttuurärbbvuõđin da jieʹllemnääʹlin positiivlažnääʹleld nuʹt, što päärnaž ǩiddân jiiʹjjes kulttuure da ǩiõččlâʹstt säʹmmlažvuõđ luâđližžen. Haʹnǩǩõõzzâst ooudâsviiǥǥât sääʹmǩiõllsaž kääzzkõstaʹrjjummuž da sääʹmǩiõl da kultuur lokku väʹlddem toiʹmmjem-vueʹjjid di raaveet personkååʹdd silttummuž. Parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ 60 päiʹǩǩed, koin 23 päiʹǩǩed liâ jorbb parlameʹnttpååʹrdest. Tuåimmpäiʹǩǩ lij Sääʹmteeʹǧǧ personkååʹddest Sajoozzâst. ” Nuvvos Áiligas, mädd sodd ” da ” Ǩåʹlljânnam ”. 010 839 3111. Looǥ Klemetti Näkkäläjääuʹr mainnâz obbvuõđstes Sääʹmparlamentneeʹǩǩi konfereenssi čõõđtõõzz teâddjummšest (lääddas da tâʹvvsäämas) - Meäʹcchalltõõzz Lappi saaǥǥstõõllâmkådda Yrjö Musta da vääʹrrvuäzzliʹžžen Jouko Hetta. Kaaunõõttâm mieʹrren leäi puʹhtted ouʹdde riikk mäʹhssemplaanâst sääʹmǩiõllsaž kulttuur ooudâsviikkmõʹšše da sääʹmorganisaatiai toiʹmmjummša vaʹrrjum mieʹrrtieʹǧǧ miârktõõzz sääʹmkulttuuʹre. 1) Kuultõs 2014 Tõt veekk ooudâs sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz, vähss säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši õõudâsviikkmõõžž, tuåimmai äʹšštobddjen da vuäitt lââʹssen tuejjeet eʹtǩǩõõzzid da uʹvdded äʹšštobddiceâlklmid säʹmmlai škoouʹlʼjemkõõččmõõžžin. Čeäʹppvuõđpeiʹvv. Lappi vuʹvddvaaldšempravleeʹnnʼja lij ravvääm 20.2.2014 da 10.3.2014 Sääʹmteeʹǧǧ da säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi tuejjuum suåppmõõžžid sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi da peiʹvvhååid staanmõššân čuäʹjtum riikkveäʹǩǩvuõđi âânnmõõžžâst eeʹjjest 2014. Sääʹm ǩiõlltuâjj - ciist miârkktõs lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlâž tuâjast Lääʹddjânnmest. - Âʹvvel tâʹvvsääʹmǩiõllsaž joukkpiârpeiʹvvpõõrt tuejjummuž staanummuš 15 621,30 € Sääʹm liâ škoouʹlʼjam jiiʹjjes tuʹtǩǩeejen, uʹčteeʹlen, mieʹrreejen da jååđteejen. Poodd vuäitt seuʹrrjed še streaming – vuõlttõssân neʹttaddrõõzzâst sogku. 9. Säʹmmla siõri vuađđ lij pââimõssaaʹjest luâđast da jieʹllemvueʹjjin. siiskõõzzâst.  raajât peʹsser tuâʹjaid Näkkäläjärvi mušttʼtii še ääʹrbvuâlaž teâđ, ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjji da saaǥǥstõõllâm rääʹjest åårrai tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppâm miârkkšõõvvmõžž. Tõi tuâkksen lij vuâđđjuurd päärnai da nuõri vuõiggâdvuõđâst jiiʹjjes etnlaž identiteetta da kulttuurlaž juätǩǩma. Taarbbšeest arvstõõllmuužž tuäʹjjen haʹŋǩǩeet puärrsivuiʹm suåppumnääʹleld äʹšštobddi ceälkkmuš. Projeeʹkt diõtt Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc Liŋkk seminaar prograʹmme Sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaanmõš älgg Jeeʹres šõddmõõžž Mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõs riâššât neʼljjan kueiʹt peeiʹv âʹlddmättʼtõspââʹjjen Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. Oulu õllškooulâst. Uʹččteeliškoouljemstrooitlest lij ǩiddõs (2 pääiǩ) šõddâmvuõđ mieʹldd sääʹmǩiõllsaid päärnaihååiduʹččteelen ooccjid lääʹddǩiõllsaid skoouljummša. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 2 (30) - Luâttõhttvuõtt / I-III-IV / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ kõõskâst 3002,48 – 2540,57 euʹrred mp). Iʹlmmtõõttmõõžž lie puättam nuʹtt seärad njuärstemǩeâšttõõttmõʹšše da njuärstem-čuõiggâmǩiõlbbu ko še neljdpeeiʹv musikk-ǩiõččmõʹšše. 16. Sektorpuõttlaž tääʹrǩes täävtõõzz liâ saaʹmi jieʹllemvueʹǩǩpolitiikk, sääʹmǩiõl jieʹllemviõkkvuõđ staanummuš, sääʹmpäärnai da – nuõri staattuuzz ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõđkääzzkõõzzi ooudâsviikkmõš, saaʹmi kultturkääzzkõõzzi da čeäppõsjieʹllem ooudâsviikkmõš, sääm-mättʼtõõzz da õllškooul škoouʹlʼjummuž ooudâsviikkmõš da sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz toiʹmmjummuž ooudâsviikkmõš. Seminaar tueʹlespeeiʹv prograammâst äʹššen liâ Euroop Suåvtõõzz suåppmõõžž da suåppmõõžži tiuʹddepiijjâm vahssmõõžž. Cistt oudd nuõrisuåvtõʹsse raavâs meersaž tobdstõõzz, kååʹtt lij vääžnai ko toiʹmmjet tõn veeidasvuõđâst nuõrivuiʼm. Jeäʹǩǩespeiʹvv juätkkai sääʹmnuõri vuõiggâdvuõđi ǩiõttʹtõõlli vuäʹzzin. Sajos lij saaʹmi parla menttpõrtt da määŋgpeällsaž toiʹmmje mkõõskõs di vuõinnlõõttâm- da kaaunõõttâmpäiʹǩǩ. – Tät lij histoorlaž podd. aikio-puoskari (at) samediggi. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst tääzzäärvv da ooumažvuõđ vueitet õõudeed jeerenallšem nazvaan – saǥstõõllmuužživuiʹm da rool siõrivuiʹm, koin harjjtõõlât jiiʹjjez tobddmuužži, - juʹrddji da ǩiõʹččlâstmuužži õudde pohttmõõzz. Sääʹmteʹǧǧ lij obbžurr sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâuddjummša Lääʹddjânnmest. SomBy äävad Ruäʹvnjaarǥ čeäʹppvuõđpeeiʹv debyyttialbumes Álas eana (päälljas mädd) čõõđtempoodd. Personteâđaid ǩiõttʼtõõlât tåʹlǩ nõmmǩeâštõõttâm poodd, jeät-ka tõid uʹvddu ooudâs. Aanrest 20.8.2012 Sääʹmteʹǧǧ Iʹlmmet jiijjad võboršeeʹǩǩ !  čaustõk- da puäʒʒpikalõs-siõrid Kultturluʹvddkååʹdd aaʹšši valmštõõllʼjen da čiõʹlǧǧeejen tuåimm kultturpiizar. šõddmõõžži kõõskâst, leâʹša jõs kaart liâ tuõđi jiânnai (da tõk aʹlǧǧe äiʹǧǧeed taaʹrǩid paaiʹǩid), âlgg škooulâst käunnʼjed ooumaž kååʹtt kaartid puätt vuejjad. Sääʹm ǩiõllsuåvtõs lij såbbrstes 18.11.2010 tuʹmmjam miõttâd õõutmiõllsânji eeʹjj 2010 sääʹm ǩiõlltuâjj – ciist Meäcchalltõʹšše puõʹttinallšem vuâđain: Päärna ǩiõlmättjem diõtt lij vääžnai, što piâr, ruått da õhttsažkåʹdd šeâttâtte ǩiõl mättjummša miõđâlt da tuäʹrjjee tõn aktiivlažnalla. Tuâjjpääʹj liâ õhttseʹžže kääuʹc, koin juõʹǩǩkaž vuäitt vaʹlljed kueʹhtt, koid vuässââtt. 10 § Jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd šiõttummuš toimmpââjas 2016 – Peâmm lij teâđstum, ij sättõknallšem. Cisttluʹvddkåʹdd såbbrõõžži Âʹvvlest 13.1.2010 ǩiõttʼtõõllâd nõmmǩeâštõõttmõʹšše valljuum tuâjjvälljkååʹdd maadârdõõzz nõmmeʹtǩǩõõzzin di ođđ, taʹrǩǩuum ǩeâštõõttâmšeâttmõõžžin. Porvoo-gåårda vaʹlljee Villat-joouk Uccjooǥǥâst da Čagaldahttit-joouk Âʹvvlest. 3. Vueiʹttveʹted leeʹd suʹnne õhttvuõđâst pukin šõddmõʹšše kuulli aaʹššivuiʹm. Mättʼtõs- da kulttuurministeria miõđi 20.2.2015 sääʹmtegga riikkveäʹǩǩvuõttân 550 000 euʹrred säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša säʹmmlai dommvuuʹdest. Tuâjj älgg 1.12.2014 da peštt 28.2.2015 räjja. Sääʹmǩiõl ǩiõllvuäʹppes škoouʹli vääras Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 16.2 § mieʹldd sääʹmteeʹǧǧ veʹrǧǧniiʹǩǩid, veeʹrjid da veʹrǧǧkõʹsǩǩe suåvldet, mâiʹd riikk veʹrǧǧniiʹǩǩin, veeʹrjin da veʹrǧǧkõõskin šiõʹtteet da mieʹrreed. Ciistsumm lij 15 000 euʹrred, kååʹtt miõđâd privatoummid, jooukid, õhttsažkooʹddid, organisaatiaid leʹbe stroiʹttlid, kook lie oʹnnstam tuejjeed sääʹmǩiõl ouʹdde miârkkšõõvvâmnallšem tuâi sääʹmǩiõl ooudâsviikkmõõžžâst.  kååččad ǩiõtt-tuâʹjj da musiikk čeäʹppid vuäʹpsted sääʹmpihttzi âânnmuužžâst Sääʹmǩiõllsaž Jiõččhåiddam-vuäʹppes oudd vuäʹpstõõzz jiiʹjjes piʹrǧǧeem tuäʹrjjummša da vuäppsa vuäitt tobdstõõttâd jiõčč ääiʹjldes pääiʹǩest huõlǩani. Sajoozzâst liâ õhttseʹžže åʹhcc tuʹlǩǩeemlõnnjâd – nellj parlameʹnttkueʹrnec Soljust da vitt auditoria Dollast.  tobbdstõõđât maaddârääiʹji jieʹllem jeeʹres pââʹjid Sääʹmteeʹǧǧ tuõttlaž toiʹmmjem teäggtõõzzâst 78 % puätt vuõiggâdvuõttministeriast, 4,8 % mättˈtõs- da kulttuurministeriast, 15 % liâ vuõiggâdvuõttministeria våurrveäʹǩǩvuõđ da tõʹst 2,2 % liâ toiʹmmjem puåđ. Lââʹssen haaʹlääm späʹssbõõžžâd sääʹmteeʹǧǧ da sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Sámi Duodji taarbi lokku välddmõõžžâst ”. J Tuâi onstam håiddmõõžž ooudâsveekk šiõǥǥ õuddpeâmmäʹššvuuʹd da ǩiõljeälltem-mõõntõõllmõõžži tobddmõš di häʹrjjnummuš sääʹmkulttuuʹre da vaaldšemtuâjaid. Sajoozz toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd addrõõzzâst www.sajos.fi. Aanrõžǩiõl mainsteeji mieʹrr lij Sääʹmteʹǧǧ statstiikk mieʹldd n. 300. Päärna doomm da håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi raavâs õhttsažtuâʹjj tuäʹrjjad päärna jiõn koʹlljummuž.. Aanrest / Heʹlssnest Pirita Näkkäläjärvi Suåvtõs eeʹttkâʹstt säʹmmlaid meeraikõskksaž õhttvuõđâânnmõõžžin da ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuâʹsǩǩe säʹmmlaid alggmeeran. Parlamentaarlaž suåvtõõzz tuâjjlažkååʹddtuâjai da jeeʹres tõõzz kuulli meeraikõskksaž aaʹšši håiddam diõtt Sääʹmteʹǧǧ ååcc Riikksuåvtõs preemm čâhčča vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ meersaž biodiversiteettstrategiijan eeʹjj 2012 räjja. ” Vuõiggvaʹlljeemnââmar 1.9.2008 ääʹljeeʹl Soiʹttjummuš 010- alggsaid nââmrid mähss 8,21 seʹntted / teʹlfonsaakk + 5,90 seʹntted / minut pukveezz Lääʹddjânnmest sträŋggteʹlfoonâst soiʹttjeeʹl. Sääʹmteeʹǧǧi vueiʹneʹlm mieʹldd ânnʼjõš mieʹrrteäʹǧǧ ij faat staannâd sääʹmǩiõllsaid sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid jiâ-ka saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđ teâuddei viõkkvääʹrai vääʹnnvuõđ diõtt sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzin vuâđđlääʹjj da sääʹm ǩiõll-lääʹjj oudldemnalla. Tuärjjõõzz laʹsǩǩeem vuâđđan lij mååžnaivuõtt da ooudverddsažvuõtt. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. - sääʹm ǩiõlâst da kulttuurest Čeʹvetjääuʹr škooul: Hannele Fofonoff (nuõrttsääʹm) Jååʹđteei Jorma Kauppinen čiõʹlǧǧii såbbra vuõss- da vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđđlaž oođummuž da ođđummuž äiʹǧǧtaaul. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU:n Interreg Tâʹvv Iʹlmmtep looppla juâǥǥ iʹlmmtõõttâmääiʹj mâŋŋa. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz V / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2110,20 euʹrred / mp). - Håiddtuâjjlaž 34 440 € Määddeez da čaaʹʒʒeez, koid nuuʹbb meer lie čuuʹt määŋg vuâra tuõttâm leeʹd sij määdd da čääʹʒʒ. Täk pääiʹǩ liâ takai, jeeʹres âkksai saaʹmi kaa-unõõttâmpääiʹǩ, sääʹm ǩiõl âânnmõš juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest da jieʹllem pirr da sosiaalaž kontaktvuõđ čuõlmmeempääiʹǩ. Krilcca jiâ šõõdd vuõiggnalla rekvisiitt pâi juʹrddmõžžân lij pelkkâd kriiʹlc tuâkka da čårrbeäʹlid kaart. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Leäm toottvaž, što mij tuâjj oʹnnsti puârast ”, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi maainast. Mieʹrräiggsaž da peiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 4.6. – 31.8.2012 kõskssaž äigga. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn lookkjiškooulâst lookki vuäiʹtte ǩiõččâd mättjemtarjjummuž sääʹmvuuʹd škooulʼjemkõõskõõzz virtualškooulâst www.sogsakk.fi da lââʹssen sääʹmǩiõl kuursi riâššmõõžž e-lookkjiškooulâst www.elukio.fi. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj da – asetõõzz oođummuš di sääʹm-meäʹrtõõzz muttʼtummuš Aanrest 1.3.2013 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹmteeʹǧǧ nuõri suåvtõs veekk čõõđ Oahppoofelaš-haʹŋǩǩõõzz õhttvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹd pueʹttiääiʹj tuâjjvuõđ vueiʹnlmid kaartʼteei čiõlǥtõõzz. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2014 mââimõš sååbbar såbbrõõššât 22.12.2014 Aanrest, Sajoozzâst čiâss 9.00. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 10 § mieʹldd ” Teeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkådda teeʹǧǧ vaalpâjjavuârstes saaǥǥjååʹđteei, väärrsaaǥǥjååʹđteei da vitt jeeʹres vuäzzliʹžžed di juʹõǩǩkiʹžže jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. fi / 050-5691255) mââibaʹrǧǧe 16.9. mõõneeʹst. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. SaKaste- haʹŋǩǩõõzz lie ååʹn ââʹnnemnalla Lääʹddjânnam kolmmen universiteeʹttin lij vuäittmõš mättʼtõõttâd sääʹmǩiõl: SPN saaǥǥstââll õhttân vuʹvdden tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmâm diõtt. Nõmmeʹtǩǩõs âlgg leeʹd sääʹmǩiõllsaž, tuäivvmõssân lij, što nõmm lij tâʹvv-, aanar- leʹbe nuõrttsääʹmǩiõllsaž. kangasniemi (at) samediggi. Saaʹmi ǩiõtt-tuâjjlai seäʹrvv Sámi Duodji ry vuässââtt čuäjtõõđeeʹl da kaaupšeeʹl ouddseez. Kultturluʹvddkåʹdd lij sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuâlaž tuåimmorgan, kååʹtt valmštââll sääʹmteeʹǧǧ čuäjtõõzzid, aalǥtõõzzid da ceâlklmid, kook kueʹsǩǩe saaʹmi jiõggsaž kulttuur. Ärttelpiârpeiʹvvhåiddååbleǩ lij tieʹddi vuõss-sââʹjjlaž toimmjemnääʹll koonn vuađđan lie kuuǩes määtǩ di škoouljum personkååʹdd vuäʹǯǯmõš. Sääʹmǩiõli puõʹttiääiʹj staanummša lij vääžnai, što sääʹmpäärna vuäʹǯǯe sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid da lââʹssen peiʹvvhåidd vuâđđââvv sääʹmkulttuur äärvid. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõžžâst Siõrrââʹjjest lij vääžnai porrmõõõžž määŋgbeäʹllsažvuõtt, šââddai, heedâlmi da mueʹrji jânnjõs âânnmuš, teemesvuõʹj poorrâmvuõʹjjân, vuõʹjteʹmes mieʹlǩǩ, kõskkporrmõõžži šlaajj, juukkmõõžži jeäʹrmelt vaʹlljummuš da tuäveemnaali viälttʼtummuš.. Sääʹmteʹǧǧ lij piijjâm täävtõssân sosial- da tiõrvâsvuõttvuuʹdest što säʹmmlaid jurddum sosialvuuʹd kääzzkõõzz liâ plannum miârkkšõõveeʹl saaʹmi jiiʹjjes kulttuur šõddâmaalǥin, säʹmmlai äʹrbbvuõtt äärv da jieʹllemvueʹǩǩ lokku vääʹldeeʹl da što kääzzkõõzz čõõđtet sääʹmǩiõlin da saaʹmi jiiʹjjesvaaldšem vuâđast. 99870 Aanar. Nuõrr kulttur – meärrõõzzi mieʹldd pleässjemšlaai lie ânnʼjõžtaʹnss, uuʹlectaans (show, street, break dno.), etnla taans, balett leʹbe jazz- / showtaʹnss. Sääʹmǩiõllsa mättjem-mateeriaaltuâi õõudâsviikkâmpeiʹvv 17.9.2014 Mättʼjempââʹj da tõi siiʹsǩe di vuõssmõõzz kaaunõõttmõõžž programm liâ vuäǯǯmeʹst sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt neʹttseeidain: www.samediggi.fi da www.oulu.fi/giellagasinstituutti / Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi späʹssbõõžži tuâjj-joouk tän oʹnnstam tuâjast da tuäivai sääʹmǩiõl jeälltemtuåimmtuâi ouddnummuž da teäggtõõzz vuäǯǯmõõžž tän tuõjju. vuuʹdi pääiklaž äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž jieʹllemvueʹjji võboršeeʹǩǩivuiʹm, eärben puäʒʒhååid (paalǥâskooʹddivuiʹm). Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddkååddlaž vuâđđjurddjest, pleässjummšest, tääʹrǩab teâđ käunnje seiddõõzzâst http://sottiisimoves.fi/saannot_sa /. - takai täävtõõzz Nõmmǩeâšttõõttmõõžž šeâttmõõžž: Veeʹrjtiuddumšest jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlõddâmääiʹj. 5 § Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2015 vaalid kuõskki vuõiǥeemõõlǥtummši ǩiõttʼtõõllmõš Mättʼtemaaunâstuâi vuâđđjurddi Tääi ooddai õõudâsviikkmužže peâmmtuåimivuiʹm kååitad õõudeed päärna vuâmmšõõttâm - da jiõččärvvstõõllmušoodd, što son pirǧǧeʹčče ođđ kroota puõʹtti šõddmuužžin. Sääʹmnuõrid kuõskki tutǩǩummšest cieʹlǩed što säʹmmlaž identiteett vuäitt kuâsttjed jeeʹres tääzzin: 5. Sääʹmvuuʹvdin taarbšet oʹbb sääʹmvuuʹvd õhttsa säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjeei. addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd Sääʹmteeʹǧǧ mä. Halltõs tuʹmmai pääʹlǩpââʹjdummšest. Pauliina Feodoroff Eeʹjj 2009 Priddiǩläämpatoiʹmmjummšest puäʹđet väʹldded lokku Päärnai vuõiggâdvuõđi pääʹzneǩeeʹǩǩ. Alias lij hääʹsǩes vueʹǩǩ mättʼtõõttâd ǩiõlid. - Veäʹǥǥteei-Aslak – tuejjummuš, Karigasnjargg 26 613,75 € Paʹlǩǩummuš mieʹrrjââvv sääʹmteeʹǧǧ paʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV. Lââʹssteâđaid veeʹrjest oudd sääʹm ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl.  raajât šõddmuužžid, koʹin päärnaž piäžž arvvstõõllâd kulttuurlaž rääʹtktõõzzi kõskksaid õhttvuõđid (ij räʹtktõõzzid) da saǥstõõllâd tõin Nõmm lij še jeärsmeei, paaʹrtiteʹmes da võõrâsnallšem, kååʹtt ij šõddâd čaʹjjõttinallšem miõʹlle puättmõõžžid da koon jiâ pieʹhssed čuuʹt määŋg ââʹnnemõhttvuõđ. Čeäʹppvuõđpeivva riâžžât buss jååʹđtummuž juõʹǩǩ åʹrnn sääʹmvuuʹdin. Lââʹssen son lij reâuggam läddlai samai tobddumjoouki ouddm. Tero Saarinen Company da Compania Kaari & Roni Martinin. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Sajoksest šâdd leeʹd sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmm. Vuâđđškooul pââibužklaassi aanarsääʹmǩiõllsaž mättʹtem diõtt lij iʹlmstõõvvâm ođđ jânnamteâđ mättʼtemǩeʹrjj da mättʼtõõttâmvihkk, Škooul vuässõõttmõš čeäppvuõđpeivva a. Iʹlmmtõs âânn seʹst aazztõõzz, määʹtǩid da Halltõs čuäʹjat sääʹmteeʹǧǧ såbbra, što tõt 1) aalǥat takai koontar vueʹlnn toiʹmmjeei kääzzkâʹsttemjuâkksa väʹlddtoimmsa markknâʹsttemjååʹđteei veeʹrj 1.3.2016 looǥǥeel, 2) mierrad veeʹrj päʹlǩǩen sääʹmteeʹǧǧ paʹlǩǩeemriâššldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV da tõʹst joouk I meâldla määnpââʹjjpääʹlǩ. Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem da mättʼtemaaunâskoontâr alttad čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššmõõžžid õhttsažtuâjast Ruäʹvnjaarǥ gåårdin.  kâârjed oollaid, pâânet snalddjin, kååđet rääʹn Ruõšš sääʹm tiuddmieʹreld vuäʹssliʹžžen mieʹldd toiʹmmjummša Mõõnni čõõuč sij puʹhtte eurooplaž minoritettäʹrttli laaulǩeâšttõõttmõõžžâst Liet internationaalsaž ciist Lääʹddjânnma. Vaʹlljummuž tuejjad vuʹvddšõddmõõžž ämmattneeʹǩǩin norrum raatt. Suåvtõʹsse puäʹđet vaʹlljeed vitt väʹlddveârlaž vuäzzla di siʹjjid juâkkseʹžže jiijjâs vääʹrrvuäzzla. Mika Saijets, vaaldšemtuâjjlaž Aanarsääʹm abbâz liâ õčndõõttâm hääʹrveld: vuõssmõs aanarsääʹm aabbâs lij ceerkavšurr Edvard Wilhem Borgi tuåimmtum Anar sämi kiela aapis ǩeʹrjj, koon teäʹddeš Oulust eeʹjjest 1857. Lääʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. Såbbrest lij jorddmõš õõutsââʹjest valmštõõllâd maadârdõõzzid sääʹmkulttuur suej pueʹreem diõtt. Čeäʹppvuõđpeeiʹv valmštõõllʼjen sääʹmteeʹǧǧest tuåimmai mättʼtem-materiaalplaanraajji Anni Näkkäläjärvi (anni. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Tuʹmmstõk ij leämmaž mii täättas tuʹmmstõk, peʹce tõt leäi vuõiggâdvuõđlaž tuʹmmstõk, koʹst Girjás sää ʹmsiid leʹbe paalǥâskååʹdd vuõiggâdvuõđid vuuʹdes määddaid da čaaʹʒʒid di tõin mieʹrrummša toobdsteš Ruõcc peäʹlnn. Tuärjjõõzz jurddân lij koʹrvveed puäʒʒpeâmmast šõddâm pâiʹlmeärrsaž puälddemaaunâs- da neävvkuul. Mättʼtõõzz riâžžât âʹlddmättʼtõsân da še virtualʼlânji. Meerlažpeeiʹv podd lij åuggan kuuskõõzzteaʹttrest. Siõm päärnaid mainsted jiânnai jeeʹres håiddšõddmuužžin (jm. njuõʒʒikvaajtem, põõzzõõttmuužž da teâvõõttmuužž õhttvuõđâst) nõõmteeʹl seämmast jeeʹres roopp- pieʹǩǩid da pihttzid.  raajât čeäʹppǩiõtt-tuâʹjaid (miõl liikkõõzz âânnmuš, ođđ idea raajjmuš) / II mieʹldd vuâđđpäʹlǩǩ 1 748,73 euʹrred / mp, koon lââʹššen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹžž. fi. Haʼŋǩǩõõzz äiʹǧǧen põõrǥât vuäǯǯad põõšši teäggtõõzz ämmat- da resursskõõskõõzz toimmjummša. Häämâs lij čuäʹjtum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda tuâjjlažsåbbrest 3.11.2015 (mieʹlddõs 1). Tââʹvbeäʹl puäʒʒhoiʹddjeei liâ tuejjääm ääʹššest rikosiʹlmmtõõzzid da paalǥâskåʹdd lij tuejjääm tuʹmmstõõǥǥid, koʹst tõt lij oudldam saauj vuuʹd puäʒʒhoiʹddjeeʹjid viikkâd puõcceez jiõccseez kuulli paalǥâsvuuʹdid. Tät cistt da täk sǩiâŋk liâ peäʹcc vueʹddin njõđđum vuäʹddnääʹpp vuäʹddčuʹǩǩ looʹǩǩin, leiʹbbtiskk da säähharneʹcc, da tõi valmšteei lij ǩiõtt-tuâjjlaž Matleena Fofonoff Njeʹǯǯjääuʹrest, Aanrest. Pueʹrr teäʹttemoodd mieʹccest likkeest, saǥstõõllmuužžin da jurddjin lie viâltʼtemes pueeʹr jieʹllem vaalđšem diõtt. Poodd riâšši ǩeäčč puk jieʹllikaartid da cagg vuõiggâdvuõđ tuʹmmjed mõõk fiilm čuäʹjtet. Tâʹvvsääʹm ǩiõllpieʹss, Karigasnjargg da Uccjokk 62 568,50 € Seminaar tuõđi, što škooul mättʼtummuš âlgg muʹtted nuʹtt, što škoouʹlʼjummuš paaimat še sääʹmnuõrid. Sääʹm-mättʼtõõzz persoonkådda jurddum ǩiõll-laauǥmetoodd kuõskki škooultõs jåttai piâtnâc 27.2. Sääʹvesǩhieʹrv leʹbe – hieʹrvi mieʹldd puõʹtti Sajos luândd da saaʹmi jiijjâsnallšemvuõtt âlgg tobddjed da čuõvted puõʹttiäigga Sajos miârkktõõzz da tuäimmjummuž. Sääʹmnuõr jouʹdde tobddâd jiânnai ääiʼj puʹhttem õõlǥtummšid tän modeernam õhttsažkååʹddest da nuõrisuåvtõs lij tuõđi taarblaž, što nuõri jiõnn, huõl da eʼtǩǩõõzz puäʼtte kuullâmnalla. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. II Ǩiõlljååʹrǥlõʹtti - Anja Vest, tuåimmpäiʹǩǩ Aanar, veʹrǧǧluõvâsvuõđâst 31.10.2016  kååččad pääiklaž sääʹm čeäpptuâʹjjlaid kõʹlljed, kõʹlljet čeäʹpptuâʹjj- da kulttuuršõddmuužžin Saaʹmi vuõiggâdvuõttstaattuuzz da saaʹmi dommvuuʹd mäddââʹnnem ooudâsviikkmõʹšše Akwé:Kon – vuäʹppõõzzin lij šiõǥǥ vaikktõs. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kååʹdd pueʹreed sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžž kååʹdd pukin vuäʹssvuuʹdin da še jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid. Tuʹmmstõk paalǥâskååʹdd juâkkmõõžžâst kooll paalǥâskååʹdd tuʹmmstõkväldda da tuʹmmstõk lij tuejjuum õõutnalla da puäʒʒhåiddlääʹjj meâldlânji. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar šiõttat škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd toimmpââjas 2016 – 2019 da vaʹlljad tõõzz 1) saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei, 2) vitt jeeʹres vuäzzliʹžžed da lââʹssen 3) juõʹǩǩ vuäzzliʹžže jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. Čõõđtum ikkni sääʹvesǩ plaaneemǩeâšttõõttmõõžžin oʹcceš sääʹmkultturkõõskõs Sajos põʹrtte šiõǥǥšlajjsaž da mooccâd, põõrt juʹrddemvueʹjj mieʹlddsa tobddmõõžž da sääʹmvuõđ puʹhtti unikk sääʹvesǩaaunâsheäʹrvv (printtheäʹrvv), kååʹtt tobddai da rääjj põõrt siiʹsǩbeälla jiijjâsnallšemvuõđ. Lââʹssen tõt suåpp puâʹrast meeraikõskksânji da liâdggsânji âânnmõʹšše. - Sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid staanummuš Hettast 14 201,18 € Mäʹtǩǩteʹlfoonest soiʹttjeeʹl hâdd lij 8,21 seʹntted / minut + 16,90 seʹntted / minut. , SámiSoster ry da Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšemveʹrǧǧpõrtt. ǩiõllstaanpiizar Outi Paadar teʹl. Iinteʹmes inn – festivaal jooʹttji lååkkmieʹrr kaggõõđi eʹpet Tuʹmmstõk: Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mättmateriaalpiisar Hannu Kangasniemi Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. 0-4 klassneeʹǩǩ vuässâʹtte karttčeäppõsǩeâšttõõttmõʹšše, puärrsab snimldõkǩeâšttõõttmõʹšše. Lââʹzztõõz-zin peäggtet, što sääʹmǩiõllsai mättʼtem-materialmieʹrrtieʹǧǧin âlgg tillõõvted doʹvolna teäʹǧǧvääʹraid še nuõrttsääʹm da aanarsääʹmǩiõllsai mättʼtemǩeeʹrjid. Tuâjj älgg 19.3.2015 da peʹštt vuõʹššen 31.12.2015 räjja. Säʹmmlaid õhttee kulttuurlaž äärvv mâʹte ǩiõll, Identiteett, luâtt da ruått. Toivo Westi ǩeeʹrjtem 5-6 klaassi jieʹnnǩiõl mättʼtemǩeeʹrjest iʹlmstõõvi nuʹbb teädldõk. Riikkveäʹǩǩvuõtt määuʹset Sääʹmteeʹǧǧ pääiʹǩ säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddid. Čeäʹppvuõđpeeiʹvest vaʹlljeet sääʹmnuõri võboršeeʹǩǩid Nuõri kulttur SOUNDS – šõddmõʹšše, kååʹtt lij Turku-gåårdest 5.-27.05.2012. Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddkååddlaž teemmen lij musikk. ʼõudâsviikkâmtuâʹj toimmjemnääʹl da tuâʹjj lie leäʹmmaž tuâʹjjlaid ouddlõs prosess. , Âʹvvel 73 746,25 € 5. Meäʹcchalltõs lij toiʹmmjam juurdlânji sääʹmkulttuur äʹrbbvuõttʼteâđ ruõkkâm diõtt sääʹmǩiõllsai pääiʹǩnõõmi noorrâm- da čõõđtemtoiʹmmjummšineez. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte tuâjjtobddâmlââʹzz. Äʹššliist jueʹjjet ǩiõli mieʹldd såbbrest pääiʹǩ âʹlnn juõʹǩǩkiʹžže. Interreg IV A Tâʹvv lij EU-programm, koin tuärjjeet pâʹjjel raaji mõõnni õhttsažtuâi programmpââʹjest 2007–2013. Tääzz piâzzât tobddjeei peästtmõõžžid tuejjeeʹl, koi pirr mainstet äävnalla. Sääʹmkulttuurest piâr lij veeidas sosialaž õhttsažkåʹdd, koʹst ruåttkõskkvuõđ da õhttekuullâmtobddmuš lie eärben vääžnai. 11. Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõs kaiʹbbai Njeäʹllem puõccui päkk-kåʹddem årstâʹttmõõžž  tõn mii neezzni da åummai kõskksaž tääʹssäärvast uʹvddum lääʹjjest (609/86) lij Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 15.10.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Vuâđđlääʹjj da sääʹmteeʹǧǧilääʹjj valmstõõllmest da šeâttuum lääʹjji takai vuâđđjurddjin vuõʹlǧǧeš tõʹst, što saaʹmi jieʹnnǩiõl da kulttuur kuõskki jiõččvaaldšem lij ooudâsviikkâm nallšem, ij-ga mââiårra åårsteeijaž. SPN räukk valdiaid oouʹdeed såbbrest tän tuâj čõõđtummuž. Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanumš puõʹttiääiʹjest. - Äiʹggsab vuõssnaroodi ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz liâ leämmaž valdia mieʹlddsa, koin määŋgain liâ määŋg vuõssnarood. Nuõr puäʹtte čeäʹppvuõđpeivva sõrgg juõʹǩǩ sääʹmvuuʹd škooulin. Täävtõõzz: Täävtõsân lij, što sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹdd raavad jiiʹjjes silttõõzz sääʹm kulttuur da ǩiõl siʹrddjen. Outi Pieski lij valmštõõvvâm Karttčeäppõsakatemiast eeʹjjest 2000. Aanrest 19.6.2014 Sääʹmteʹǧǧ Politiikklaž toiʹmmjummša da såbbrid lij vaʹrrjum 11 % tuõttlaž toiʹmmjem budjeeʹttest. Konfereens puätt ääʹveet kulttur- da sporttminister Stefan Wallin. Håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi ferttai vueitted tuõʹlljed juõʹǩǩ eeʹjj õõdâsviikkâm- da plaanâm šõddmuužžid, koin tuâʹjjla vuäitte õõutveäkka smiõttâd mäʹhtt säʹmmla kulttuuräärvv čõõđteʹčče toteutuisivat puermõsân aarǥ peâmmtuâʹjast. Tät tuõʹllai pâʹjjen õuddkäddmõõzz da oʹvdd vueittemvuõđ kulttuurlaž iilbšummša. sääʹmõhttsažkådda leâʹša seämmast pukid maaiʹlm alggmeeraid. - mättʼtemaunnâz valmštummuž kuõskki õhttvuõttâânnmõš škoouʹlid da škoouʹlʼjem vaaldšemma, Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv jeäll juʹn viiđad lååi eeʹjjes da tõst lij lååʹjji iiʹjji mieʹldd šõddâm tääʹrǩes areena määŋgaid nuõrid čeäppõõžž staarjõõttjid. Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk oʹdinaknallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurzz vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõʹttiääiʹjest. Ooumažvuõiggâdvuõttåskkoummu raportt Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst peiʹvv lij tiudd šõddmuužžid, koin päärnaž mättai toimmjummuž mieʹldd. Ǩeâšttõõttmõʹšše vuässõõđât pååʹšt pääiʹǩ vuõltteeʹl nõmmeʹtǩǩõs da vuässõõʹtti õhttsažteâđ addrõʹsse. Saamelaiskäräjät, Angelintie 696, 99870 Inari. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi taʹrjjad ǩiõlʼlaž vieʹǩǩ da vuäʹppast ǩiõllõõʹnnʼjid sääʹmǩiõli âânnmõʹšše kuõskki aaʹššin. - Sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹzzärvv da ooumažvuõtt Lââʹssen iʹlmstõʹvve nuuʹbb teädldõõǥǥ aanarsääʹmǩiõllsaž tuâjjǩeeʹrjest Halltõõzz vaʹlljeen šâdd lââʹssen väʹldded lokku, tõn mii neezzni da åummai kõskksaž tääʹssäärvast uʹvddum lääʹjjest (609/86) lij šiõttuum neezzni da åummai toimmorgaani seʹst eeʹtkâʹsttem pirr. Ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž tobddmõš da suåvldummuš sääʹm-mättʼtõʹsse tuäʹrjjad še sääʹm jieʹnnǩiõllân mainsteeʹjid uʹvddem sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz. Alttõõzz sääʹmteeʹǧǧ nõõm muʹttem diõtt vuâđđad nuʹtt, što ååʹn viõǧǧâst åårrai nõmm tosvvai duõmmišttâm beälla. Tuärjjõs vuâđđââtt sääʹmvuuʹd paalǥâskooʹddi teâuddjam rekknâʹsttummša puäʒʒhåiddeeʹjjest 2007-2008. JIEʹLLIKARTT: Poʹdde vueiʹtet vuõltteed eeʹjjin 2006- 2009 rajjum vuänkõsjieʹllikaartid, koin jäänaš raajji liâ nuõr leʹbe päärna. Såbbar tuõđžet lääǥǥliʹžžen da mieʹrreemvääʹldliʹžžen. Kueiʹmi cisttjummšest da loʹkku väʹlddmuužzâst di sosiaalaž čeäʹppvuõđâst siõrr lie kõskksââʹjest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst. Mättʼ tõsplaan sizz kooll pukid õhttsižžen pâi 2 mättʼtõsneäʹttled sääʹmǩiõll mättʼtõs da 2 (mn) määnggkulttuurvuõđ mättʼtõs. Nuõripiisar fi leʹbe 08 535 8550. Sääʹmvuuʹvdest jeeʹrben aanrõš- da nuõrttsäʹmmla jällste peađgai. - Sääʹmǩiõllsaž âʹlddhoiʹddjeei ââʹǩǩoummihuõʹlle 38 025 € Peäʹccest šõddi vueʹddi miârkktõs lij peäcca seämmanallšem, ko sääʹmǩiõl miârkktõs säʹmmlaid da sääʹmkulttuuʹre. Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji uʹvdded peäʹlestvälddmõõžž parlameenʹt veäʹǩǩvuõiggâdvuõttåummja di peiʹvvhååid riâžžjid jieʹnnǩiõles beäʹlnn sääʹmǩiõllsaž sääʹmpäärnai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđin peiʹvvhååidast. SomBy äävad Ruäʹvnjaarǥ čeäʹppvuõđpeeiʹv debyyttialbumes Álas eana (päälljas mädd) čõõđtempoodd. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Uccjooǥǥ kååʹdd Sääʹmǩiõllsa sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staaneem diõtt õhttseʹžže 236 331,50 euʹrred: 010 839 3102. Ǩeâšttõõttmõõžži mieʹldd cisttluʹvddkåʹdd vaʹlljii kueʹhtt (2) printthieʹrv, kook õõlǥtõõzzi mieʹldd tiuʹdde pueʹrmõssân ehdtõõzz låånnam diõtt. Täʹlvvmannu loopp räjja vuässõõđji lååkkmieʹrr leäi juʹn 280, leâʹša mââimõs iʹlmmtõõttâmpeeiʹv räjja, lååkkmieʹrr vuäitt kaggõõttâd juʹn pâʹjjel 300. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.8.2015 õhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu juätkkhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 31.5.2018. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU:n Interreg Tâʹvv-programm Sääʹmteʹǧǧ vuäinn POLURA eʹtǩǩõõzz nuʹtt, što tõt lij šiõlggsânji sääʹmnarood da sääʹmpuäʒʒhåiddkulttuur čårsteei kõskkvuõđâst puäʒʒhoiddu. Mieʹrräiggsaž da peiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 4.6. – 31.8.2012 kõskssaž äigga. Tuâjj-joouk mieʹldd sääʹmǩiõl jeälltummuš ooudald määŋgaid tuåimmtuâjaid. markknâʹsttemjååʹđteei Johanna Alatorvinen, johanna. Nõmmǩeâštõõttmõõžžin occeš sääʹmkulttuurkõõskõʹsse vuäʹnkõs, miõʹllepâššneei da jeärsmeei sääʹmǩiõllsaž nõõm, kååʹtt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz kulttuur juʹrddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž, sääʹm jiiʹjjesnallšemvuõđ, kookkas vuällai da määŋgpeällsa toiʹmmjummuž di tõn arkktehtuursa ååʹbleǩǩiõl. Girj ás-tuʹmmstõk lij historiaalʼlaž da oudd tuäiv pukid säʹmmlaid. fi lansman (at) oulu. fi Teaʹtterteeʹmm miârkkšââvv tõn, što kuuhlažteaʹtter lij še mieʹldd ! Sääʹmteeʹǧǧ saaǧǧjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi Sääʹmǩiõll lij sääʹm alggmeer ǩiõll. Juõʹǩǩpeiʹvvsaid tuåimid čõõđteest ââned veäʹǩǩen sääʹmõhttsažkååʹdd teâđaid da čeäʹppvuõđ. Tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi vuäinn rapoort valmštummuž miârkksõõvvâmnallšem äiggavuäǯǯmõssân da nuʹtt, štõ tõt rääjj šiõǥǥ vuâđ meersaž da meeraikõskksaž luâđ määŋgnallšemvuõttpolitiikk beälla.”Vääžnmõs ministeriad da veʹrǧǧneeʹǩǩ čõnnõʹtte ooudâsviikkâd saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđaid. Projeeʹkt diõtt Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsaž projeʹkttpiisar. Stipeendid oʹcce õhttseʹžže 18 mättʼtõõtti. Mäʹhtt siõm sääʹm-meer seʹlvvai väʹlddkulttuur tiâddast ? Sääʹmteʹǧǧ maadârd, što POLURA leʹčči koʹrjjeed leʹbe valmšted aivv ođđest lokku vääʹldeeʹl vuâđđlääʹjjvälljkååʹdd vuäʹpstõõzz da sääʹmkulttuur suõi. 36 Pekkala Pekka Tapani Jeältõkneǩ Aanar Nuõrttsääʹmǩiõl mainsteeji mieʹrr lij pâʹjjel 350. Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez šâdd tooiʹmted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 19.2.2016 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aa-nar. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs riâžži kuämad sääʹmparlamentneeʹǩǩi konfereenss Ǩeârkknjaarǥâst 10. skamm-mannu 10. peeiʹv 2011. Nuõrisuåvtõs lij välddam eʹtǩǩõõzz raajeen lokku: Tuâjjpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtoobdâlmlââʹzz. Saujjsääʹmǩiõl ruõkkmõš, mättʼtummuš da ooudâsviikkmõš liâ mättʼtõõttâmääiʹjest ääʹljeeʹl leämmaž suu vääžnmõš tuâj, nuʹtt ämmatlaž da privat jieʹllmest. 010 839 3119 leʹbe ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen, teʹl. Ǩeâšttõõttmõõžž riâšši vuäǯǯ puk vuõiggâdvuõđid kolmmen vuõssmõssân vaʹlljuum eʹtǩǩõʹsse. SPN lij peʹcclest tõʹst, što valdia jiâ leäkku vuäittam õstteed täävtõõzzes åårstâʹtted luâđ määŋgpeäʹllsažvuõđ vääivõõttmõõžž eeʹjj 2010 mõõneeʹst. - mättʼtemaunnâz valmštummuž kuõskki õhttvuõttâânnmõš škoouʹlid da tâʹvvjânnamlaž õhttsažtuâjj, Ciist lij vuâđđääm Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ. Aanrest 16.8.2012 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹm ǩiõlltuâ jj – ciiSt vuâđđjurddi Håiddâkksai peâmmʼmam siisǩe õõudâsviikkmuš lij vuađđtuâʹj vueʹssen tueʹjjeemnalla. Nuõrttsääʹmǩiõl jeäʹlljâttmužže lie čõõđtum vuäʹnkõs jeäʹlljâttemtuååim eeʹjjest 1993 ääʹljeeʹl. +47 78 47 40 87 Sääʹmministeer da sääʹmteeʹǧǧ presideent liâ seämma miõlâst tõʹst, što puõʹtti proseezz âlgg čuâvvad ǩeeʹrjtum saaǥǥvuâlaž-mõõntõllumeʹtǩǩõõzz. vaaldšemtuâjai da säʹmmlaid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 6 (30) Veâl 1930-lååǥǥast Aanarjääuʹr ruõkkâmsââʹjest leʹjje kuäivvam saaʹmi vueiʹvvkäällaid rooddmättnallšem tuʹtǩǩummšid (ååʹn täk vueiʹvvkääll liâ kâʹl maacctum mååusat). Sajos lij aanarsääʹmǩiõllsaž da tõn miârkkšõõvvmõš leäi juʹn tuâljõžääiʹjest kõhttpäiʹǩǩ leʹbe åårrampäiʹǩǩ, koʹst leät kuuʹǩǩben da ââʹnet tollsââʹjj päiʹǩǩen. Tuej oʹnnsteei håiddmõõžžâst veäʹǩǩat õõudårra ânnʼjõõvvi õllškooultuʹtǩǩõs, markknâʹsttemvuuʹd da sääʹmkulttuur puârast tobddmõš di šiõǥǥ eŋgglõs ǩiõl silttummuš. Nuõrttsääʹmǩiõl jåårǥlõʹtti - Merja Fofonoff Ǩiõčč kartt 2, koʹst kartt lij pelkkum tuâǥǥseeiʹn vuâlbeälla. Tõn nuäʹjeʹld cisttluʹvddkåʹdd riâžži maadârded tuâjjvälljkååʹdd maadârdõõzz mieʹlddsânji, što Sääʹmteʹǧǧ reäšš ođđ, cisttluʹvddkååʹdd primmum šeâttõõzzi mieʹlddsa nõmmǩeâštõõttmõõžž 18.1.2010 –17.3.2010. Haaʹleep tän tääʹzzest EU:n oʹdinakai alggmeeran puʹhtted õlmmsa mij da še jeeʹres väʹlddkulttuur kõõskâst jieʹlli meerai da joouki taarbid, maainast Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi. Marko Marjomaa, projeʹkttšuurmõš Tät tuärjjeʹči še biodiversiteet suõʹjjummuž. Sääʹmteeʹǧǧ kultturveäʹǩǩvuõđi ooccmõš 2015 Sääʹmtegga vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst nettiosoitteessa www.samediggi.fi Oulust toimmai sääʹmkiõllsaž håiddâkksai peâmmkruugg, koʹst lie mieʹldd 5 päärna. Haʹŋǩǩõõzz puåđõõzzid lij mieʹrren ââʹnned še äuʹǩǩen ooudeʹmmen sääʹmjieʹllemvueʹjjid kuõskki lääʹjjšeâttmõõžž da vaaldšummuž vuâđđteâttan sääʹmjieʹllemvueʹjji vueʹjjest da ooudeemtaarbin. Ââʹntemvuõđmäiʹnnen lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Siõm vuåjuin šâdd jõnn jään; õõutsââʹjest leäʹp viõus. Čeʹvetjääuʹr škooul: Anna-Katariina Feodoroff (nuõrttsääʹm) Sääʹm ǩiõlltuâjj ciist mieʹldd Enontekiö kååʹdd vaʹsttõs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst da ooudâsjuätkkjummuužžast lâssan. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk tuâjast lij saaǥǥstõllum täujja biodiversitetta kuulli ääʹrbvuâlaž teâđ maacctummšest mååusat alggmeerõhttsažkooʹddid. Eeʹjj 2015 sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât Uccjooǥǥâst da tõn väʹlddkååddlaž teemmen lij musikk. Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz tuâjjan lij ooudâsviikkâd: vu-pi čiâss 14.00 – 17.00 pueʹtti paaiʹǩin: Skierri - Hetta, Tunturi-Lapin luontokeskus, Peuratie 15 Kulttuurkõõskõs Sajos - Aanar cs, Menesjärventie 2 A Sääʹmteeʹǧǧ koontâr - Uccjokk cs. Seämmanalla lij še põõrt jeeʹres õõʹnnji beäʹlnn. Pääiʹǩ âʹlnn leʹjje sääʹmnuõr uʹčteeʹlineez, peâmmjineez da ǩiõččjineez pâʹjjel 400 ooumžed. Sääʹm ǩiõllõhttažtuâjj ođđ vuõđđu - tâʹvvjânnmlaž haʹŋǩǩõõzz ođđ tuâjjla kaaunõʹtte Sajoozzâst Ciist vuäǯǯjest lij vuõiggâdvuõtt äuʹǩǩeed ciist da tõn vuâđđummšid jiijjâz sakkummšeʹstes. Konseerttest mušttlep Valkeapää jieʹllemtuâi. Sääʹmteʹǧǧ ååcc Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 9 (30) Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs reäšš piirieeʹjji obb lookkâmpââi piʹštti aʹlddškooultõõzz aanar-, nuõrtt, www.sogsakk.fi. sääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõlin Vuässõõđjid taʹrjjeet innsââi vueiʹtlvânji pääiklaž instemsõõʹjin. mieʹrreed jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz 35 Tapiola Nilla Samuli Uʹčteel Uccjokk Siõrid suåvtet eeʹjjaaiʹjid da tõk täuʹjja čuäjte vuõrâsoummi tuõʹjju kuulli toåimid. Aanar škooul: Saara Seipiharju (aanarsääʹm) Tukes ij leäkku nääiʹt tuejjääm. Sääʹmnuõri musiikk puätt Ruäʹvnjaʹrǧǧe Läittmõõžžid valmštõõli meeʹst tuâjj-joukk, koozz kuʹlle mä. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi peäggat mõõnni saaǥǥjååʹđtempââi da saaʹmi õhttsažtuâi, što tõk liâ miârkkšõõvvi ooudâsviikkâmlääuʹǩ, jeäʹrben tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž juäʹtǩǩsaaǥǥstõõllmõõžži älggmõõžžâst. Täin mättʼtõstuåim tuâjjlažkåʹddškooultõshâʹŋǩǩõõzzin lij vueiʹtlvažvuõtt koʹrvveed mieʹrrtieǧǧin še vuässõõđji jååʹttemkuulid. Päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz VII. Mättʼtõõzz teäʹdd vuuʹvd lie sääʹmkulttuur, jeeʹrben joikk da ǩiõtt-tuâʹj, jieʹllemvueʹjj, jieʹllemnääʹll da pääiklaž luâtt. 6.4. Seminar lij dääram da Tiõrv pueʹttmest pukid vuässõõttjid. ʼõutsââʹjest täk tueʹjjee ǩiõl revitalisaatia vuâđđjurddi leʹbe tõn, što ǩiõll serddai õõudårra veeidmõs vueiʹtlvaž mainsteeʹjivuâđast. Tuâi oʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe tõõzz suåppi škoouʹlʼjummuš, sääʹmǩiõl silttõs di riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttõs. Tät tuejj ij leäkku pâi aʹlǩǩi da ouddnummuž mettan lie reepp lääuʹǩ. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž oouʹdad ââʹnteei škoouʹlʼjummuš, sääʹmǩiõl di eŋŋlõsǩiõl silttõs. Sääʹmteʹǧǧ veekk ooudâs parlamentneeʹǩǩi čõõđtummši Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij šiõǥǥ ooudâsjooʹtti čuäʹjteei tõʹst, mõõnnalla uʹcc resuurssivuiʹm da ääiʹj mieʹldd siʹtǩǩes tuâjain vueiʹtet vuäʒʒad äigga kookkas kuõʹddi da miârkkšõõvvi tuâjaid sääʹmǩiõl seʹrddmõõžžâst nuʹtt, što ǩiõl iskrdeei jieʹllemiiskâr lij ruõkkum veäʹlkõs puõlvvõõǥǥi tuâkka, ij-ǥa ǩiõll kuõđđu rainnâd. 26 § Såbbar jõskkmõs Digitaalʼlaž mättjem-materiaalpuuʹtʼtõs - pedagoglaž tuâjai da mõõntõõllmuužži arvstõõllmuužzâst da õõuđâsviikkmuužžâst Tõk räʹjje heäʹrvvǩeʹrjjõsnallšem ooʹle, kook õõŋtõõleeʹl pâʹjjlab ââʹlm årra, piâzzee meädda meäʹrtum da klasstõllum nuäʹđest ”, mäʹhtt čeäʹppneǩ jiõčč maainast tuejjõõzzeez pirr. Čeäʹppvuõđpeeiʹvest vaʹlljeet sääʹmnuõri võboršeeʹǩǩid Nuõri kulttur MOVES ––poʹdde, kååʹtt ââʹnet Oulust 20.-22.5.2011. Haʹŋǩǩõõzz vääžnai täävtõssân lij-i ainsmâʹtted Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi põõšši toiʹmmjummuužž haʹŋǩǩeeʹl ämmat- da resursskõõskõʹšše põõšši teäggtummuužž. Tõt valmštââll sääʹmteeʹǧǧ såbbra kõõʹǩǩab äiʹǧǧkõõsk plaan sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi raajjmõõžžâst da oudd piirieeʹjji sääʹmteeʹǧǧ såbbra da Sääʹmjânnam läänhalltõʹsse čiõlǥtõõzz sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõʹšše čuäjtum valdiaveäʹǩǩvuõđi ââʹnnmest. Takainalla nuuʹbb jiõnnaalǥ (mâʹte tuulk simultaantuʹlǩǩummuž) kuvlddlet interneʹttlookki nuuʹbb mediasoiʹttjemneävvast da kartt kuâsttai alggvuõđlaž jiõnin nuuʹbb media-soiʹttjemneävvast. Saaʹmi dommvuuʹd lââʹssen lij vääžnai kõskkeed ǩiõl tuäʹrjjeem tuåimmtuâjaid še jânnam jeeʹres paaiʹǩid, koʹst meäʹr mieʹldd jäänmõs saaʹmin ânnʼjõõžžâst jäälast. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž rääidast liâ tuejjeeǩâni veâl 5-6 klaassi ǩiđđǩeeʹrj, kooi valmštõõllmõš lij ouddâl puõʹtti ǩiđđlookkâmpââi. Määŋgämmatlaž õhttsažtuâʹjj Säʹmmla pâʹrǧǧe peâmmʼmeeʹl õõudeed täiʹd jiiʹjjesnallšemvuõdid. Teija Linnanmäki Tuõttlaž toiʹmmjummuž puåtti leʹjje 2,738 miljoon euʹrred. b.. Miessi håiddǩiõllân lij sääʹmǩiõll da håiddpersonkååʹdd jieʹnnǩiõll lij sääʹmǩiõll. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz IV. Suåvvtemvuʹvdd Taar sääʹmteeʹǧǧ presidentt Egil Olli särnn, što lij kuärǥast tõʹst, što saaǥǥstõõllmõõžž peäʹsse ååʹn äʹlǧǧed.”Mâʹte tieʹttep, što liâ leämmaž mõõn-ne veeʹrd jeeʹresmiõllsažvuõđ saaǥǥstõõllâmplaanâst, jeärben Taarrâst, leša ko mij ååʹn tieʹttep, što Lääʹddjânnam da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ da tõõi jânnmi halltõõzzi kõõskâst lij õhttmiõllsažvuõtt, nuʹtt alttummuš ij vuäǯǯ leeʹd Taarrâst ǩidd.  tobbdstõõđât šâddtuâʹjaid, kââlvet pååttáǩ da jeeʹres raazzid Päärnaž mättʼteed uʹvdded pukid oummid äärvv. Juõʹǩǩ mättʼtõõđi ââlǥče vuäǯǯad škooulâst pueʹrr vueiʹtlvažvuõđid sääʹm ǩiõl silttõõzzeez ooudummša da jiiʹjjes kulttuuʹre šõddmõʹšše. Škooultõs- da mättmateriaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Jan Saijets (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Outi Länsman) da varasaaǥǥjååʹđteeʹjen Ulla-Maarit Magga (Berit-Ellen Juuso) di jeeʹres vuäzzliʹžžen Tauno Lietoff (Seija Sivertsen), Iiris Mäenpää (Teija Linnanmäki), Eila Tapiola (Ara Aikio), Elli-Marja Hetta (Ailu Näkkäläjärvi) da Samuel Valkeapää (Maarit Pajuranta). Lââʹssen âlgg ââʹnned samai tääʹrǩes äʹššen suåppmõõžž auʹǯǯjummuž ââʹnned huõl peästtmõõžži ruõkki illnjiõlõõǥǥi, jeärben mieʹcci, suõjjummšest. Säʹmmlai meersažpeiʹvv lij leämmaž lekkvuõtt, tõntää miʹjjin teâđčeš vuâsti veâl jiânnai uuʹccab ko ânnʼjõžääiʹj teäʹtte lääʹddõhttsažkååʹddest. arola (at) utsjoki. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl Lââʹssen tuâjj-joukk eʹtǩǩad sääʹmǩiõllsaž radia-, tv- da interneʹtt-siiskai taʹrjjeem lââʹzztummuž, ânnʼjõõžžâst veâl jäänab, da sääʹm ǩiõllhuõl, ruõkkmõõžž da tuʹtǩǩummuž ooudâs viikkmõõžž di sääʹmčieʹpp da kulttuur tuärjjõõzz lââʹzztummuž. SomBy lij tobddum slääʹves diõtt Lääʹddjânnam lââʹssen Taarrâst da Ruõccâst. 010 839 3148. b.. 9 § Halltõõzz šiõttummuš toimmpââjas 2016 – 2019 Sääʹmteeʹǧǧasetõõzz (1727/95) mieʹlddlânji ââʹntemõõlǥtõssân lij vuõiggâdvuõtt-tiõđ kandidaatt tuʹtǩǩõs da saaʹmid kuõskki vuõiggâdvuõđlaž aaʹšši tobddmõš. Ǩeʹrddemtuâjjcõgstõõttmõš cõõggi kulttur- da sporttministeer Levi määʹtǩ. Veeʹrj tiuddummšest jääʹǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääiʹj. Stáinnak joudd oʹddjõõđeeʹl oummi di jieʹllji maaiʹlma da älgg palkkâd puästsââʹjest da puästäidda, Stáinnak kaaunââtt Puâǥǥpååʹles (Rohttupolitiija), kååʹtt peejj Stáinnak lookki tuâkka. Marjo Semenoff Sääʹmkulttuur da ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjji suõi teâuddjummuš 2887,03 euʹrred määnpââʹjest). Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 11.7.2014 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. - Sääʹmǩiõllsaž toiʹmmjemvuäʹpsteei 33 000 € Koontârpiisar tuâjain lij mieʹrruum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 29 §:st. Måkam lij tõt pueʹttiääiʹj sääʹmõhttsažkåʹdd, koon raajjâp ? 1. Vuässõõttjid vaʹrrjet instummuž Aanar-siidâst. Nuõrisuåvtõs oudd Sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljeemnalla åårrai vuäzzlain, da loopplaž tuʹmstõõǥǥ tuejjad Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar. Riâžži: Oulu Aaʹrhelkåʹdd, Ceerkavhalltõs, Aanar sieʹbrrkåʹdd, Sääʹmteʹǧǧ, Giellagas-Institutt da SámiSoster rõ. ____________________________________________________________________________________ Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹdd- da ekonomiavaaldšem ooudâsviikkmõš takaisåbbar tuʹmmstõõǥǥ mieʹlddlânji da alggeeʹjj tuâi oudlde, što meeʹst lij sääʹmteeʹǧǧ tuâi, vaaldšem da veeʹrj pâʹsttemvuõttõõlǥtõõzz tiuddeei vaaldšemjååʹđteei tiuʹddepiijjmen sääʹmteeʹǧǧ tuʹmmstõõǥǥid da ooudâsviikkmen sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummuž. Kerttu Vuolab Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar nõõmti sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz vääʹrrvuäzzliʹžžen jeäʹrdõsraukkmõõžž raukkâm Anna-Katariina Feodoroff sâjja Leena Fofonoff. Leäʹp seʹlvvnam täin õõutsââʹjest da mij ouddlest puõlvvõõǥǥi kõõrin tuâjin da lueʹǯǯjekani. Škooulin õõlǥči väʹldded juõiʹkk bieʹǩǩen mättʼtemplaanid, tännalla juõiʹǥin vuäʒʒat luânddlaž vuäʹss pirr õhttsažkååʹdd ”. Jeäʹǩǩääž juätkkai nuõripäiʹkk Mondellast čiâss 20.30 riõššum säämas rokkmusiikk mieʹlddsaž SomBy konseertin. Säʹmmla håiddâʹkksai peâmmtuâʹj plaanmuužž vuađđân noorât maacctõõzz TâʹvvLääʹddjânnam sosiaaltuâʹj siltteemkõskkõõzz tuåimest. Viõǥǥâst åårrai vuäittmõõžž kuâʹsǩǩe pukid kolmm sääʹmǩiõl: aanar-, nuõrttsääʹm- ja tâʹvvsääʹmǩiõlid. Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi eʹtǩǩõõzz peäʹlestvälddmõõžžâst räʹtǩǩeem-maallid, mäʹhtt ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđid vueiʹtet staanâd. Siiskâž: Ǩeeʹrjest lie nuʹtt 1600 sääʹnned. Måtam sääʹn lie pirstum, što tõid lij aʹlĐĐääb mättʼtõõttâd. Späʹssbõõžžam täʹst jm. Tuâjj älgg suåppmõõžž mieʹldd da peštt 31.12.2015 räjja. Stáinnak joudd seikkmõõõžžžid, koʹst liâ jiânnai ääʹjjpoddsa teemm. - Koozz taarbšet tuärjjõõzz ? Vs lääʹǩǩpiisar eʹtǩǩõs (KV): Ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 26.5.2015 čiâss 16. mõõneeʹst addrõõzzin Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajos, 99870 Aanar.  kaaunõõttmuužž jeeʹresårnn jällsteeji säʹmmlaivuiʹm Täk šeâttmõõžž liâ tuejjuum seämmasiisklânji tâʹvvsäämas, nuõrttsäämas da aanarsäämas di lääddas. Sääʹm ǩiõll-lääʹjj § 31 mielddsa teäggtemtuâi seeʹrdet sääʹmteeʹǧǧi vaaldšem vuâlla. Programm fiʹttjâtt Tâʹvv-Ruõcc, Tâʹvv-Lääʹddjânnam da Tâʹvv-Taarr di Sääʹmvuuʹdid. Čeäʹppvuõđpeiʹvv tuärjjad nuõri čeäppõs-staarjõõzzid da sääʹmǩiõl âânnmõõžž. Ǩeʹrddemtuâjjcõgstõõttmõš cõõggi kulttur- da sporttministeer Levi määʹtǩ. Nuʹbben vääžnai täävtõsân lij valmštõõttmõš oudd- da vuâđđmattʼtõõzz ođđ mättʼteemplaani âânnma välddmõʹšše sääʹm-mättʼtõõzzâst. Sääʹmmusikk-kõõskõõzz plaanraajji tuåimmai še jm. Tuejjõõzz nuʹbb vuäʹss lij jõnn snimldõk, koʹst liâ tuõddârkueʹstelm ool snimmum sâddnorldõk sââdd. ” Tuâjj-joukk uuʹdi eʹtǩǩõõzzes piâtnâc pâʹzzlâšttam-mannu 2. peeiʹv da eʹtǩǩõõzz vuâsttavaʹlddjen leʹjje mättʼt õsminister Jukka Gustafsson ja kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki. Še sääʹmǩõllsa peiʹvvhååid taarb vaajjtõõllmuš di uuʹcces päärnaimieʹr siijdin vaaiktam ärttelpiârpeiʹvvhåiddååbleǩ jäänummša. Lââʹssteâđaid: Kaisa Tapiola kaisa. Viiđeeʹjj tuåimmpâjja 2009-2013 Sääʹmjânnam kulttuursäimma koʹlle Kemi, Kemijääuʹr, Ruäʹvnjaarǥ da Tornio gåårad, Ranua kåʹdd di Sääʹmteʹǧǧ, kååʹtt tuåimmai Enontekiö, Aanar, Suäʹđjel da Uccjooǥǥ kooʹddi vuuʹdest. Võboršeeʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧ vaalid vueiʹtte piijjâd uuʹccmõsân kolmm jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ, kook liâ säʹmmla mââimõõzzâst 31 peiʹvven ouddâl vaaltuåimtõõzz alttummšest. Såbbrest lij jorddmõš õõutsââʹjest valmštõõllâd maadârdõõzzid sääʹmkulttuur suej pueʹreem diõtt. Seminaar lij jiijjâsnallšem da oudd veʹrǧǧneeʹǩǩid, vahssâmorgaanneeʹǩǩid da sääʹmtoiʹmmjeeʹjid vuäittmõõžžid vuârrvaikktõʹsse da juâkk šiõǥǥ tobdstõõttmõõžžid da mõõntõõllmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtem diõtt. Bluppe-rääidast čõõđtum ođđ tâʹvvsääʹmǩiõllsaž ǩeeʹrj Bluppe mállásat, Bluppe da albbas, Bluppe da ealga, Bluppe da guovžžačivggat da Bluppe ja goddesáhpánat suâʹppe jeeʹres mättʼtemaunnstõssân di sääʹmkiõllsaž da še jieʹnnǩiõl da veeʹres ǩiõl mättʼtõʹsse. Ǩiõlltuâjjla tuõjju kooll ǩiõlhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normmʼmummuš da teâđtem- da vuäʹpstemtuâjj. Juõʹǩǩpeiʹvvsain tuåimin čõõđtet täʹst plaanâst peäggtum kulttuur siisǩeid da äärvaid nuʹt, što päärnaž vuäitt ǩiõʹččlâstted ǩiõlâs da kulttuures luâđližžen vueʹssen jiiʹjjes jieʹllmez. Sääʹm meersažteaʹtter Beaivváš puätt Sajoʹsse pâʹsspeeiʹv täʹlvvmannu 26. peeiʹv. Lââʹssen taʹrǩǩeeš tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž da ärvvtõʹlleš ooudbuž parlamentneeʹǩǩi konfereenssi čõõđtõõzzi äiggavuäǯǯmõõžžid. da Birit Haarla taans da kuʹvddled Ruäʹvnjaarǥ ååraž Aini-Inari Määttä pianosoittjummuž. Vuõltteʹǩed eʹtǩǩõõzzid da tõõzz kuulli ǩeʹrjjlaž vuâđđjurddjid, seeidi mieʹrr vuäǯǯ leeʹd jäänmõsân 1-2 seiddad, mââimõõzzâst vueʹssmannu 30. peeiʹv 2014.  roolsiõr, kuuhlâžteatter, čuäjjtõõlmõš Halltõs 13.11.2015 seidd 3 (11) Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Tuâjj-joouk mieʹldd âlgg ooudâs viikkâd sääʹmǩiõl mättʼtõõzz obb jânnmest da jeäʹneed sääʹmǩiõl mainsteeʹji da põʹstti vuõsspeâmmam- da mättʼtempersonkooʹddi meäʹr. Sääʹmteʹǧǧ maadârd, što sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staannâm diõtt jurddum mieʹrrteäʹǧǧ staanât lääʹjjšiõttõõzzin da veäʹǩǩvuõttʼtääʹzz kaaggât miârkkšõõveeʹl ânnʼjõõžžâst. Seminaar jeäʹǩǩespeiʹvvprogramm älgg čiâss 14.15 sååbbar saaǥǥstõõllmõõžžin sääʹmneezzni tuâjast mottjeei õhttsažkååʹddest. Säʹmmlai kulttuur- da ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuž 550 000 euʹrred Sääʹmkulttuurkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saaʹmid pueʹrab ouldõõzzid jiiʹjjesnallšeeʹl ââʹnned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jieʹllemvueʹǩǩtuejjummšes di håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saaʹmi takai jieʹllemvueʹjji šõddmõõžžid. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 30.6.2014. kand. Ǩiõllkaʹlddi juäʹtǩǩhaʹŋǩǩõõzz teäggte EU Interreg V Tâʹvv – prograamm Sápmi- vueʹssvuʹvdd, Lappi lett, Tromssa lään de Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ. Projeʹktt-tuâjjla päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz VII. Škooulin õõlǥči väʹldded juõiʹkk bieʹǩǩen mättʼtemplaanid, tännalla juõiʹǥin vuäʒʒat luânddlaž vuäʹss pirr õhttsažkååʹdd ”. Vuäivškõõđ kuärat ǩidd räännmuõrid pââjas vuäiškõttmuõʹrre, koʹst lie reäiʹj rään vuäivškõõđ ǩiddkuärram vääras. Škooultõõzz pââimõs äʹššvuʹvdden lij ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž suåvldummuš sääʹm-mättʼtõʹsse. õhttsažtuejjorgaanâst lij uuʹccmõsân lååi vuäzzliʹžžed. Teeʹǧǧ sååbbar nõmmai Iʹlmmtõõttmõõžž tuäivat liâdggsânji. Parlamenttaarlaž suåvtõs čiõlggad veâl tõn, što teʹl ko sääʹmsuåppmõš sõõddeš primmum, tõt lij veâl seârvvna peäʹl rääʹjest nuʹtt kuuʹǩǩ ko Ruõšš säʹmmla liâ tõn åålǥbeäʹlnn. Čeäʹppvuõđpeiʹvv leäi sääʹmnuõri da uʹčteeʹli čeäppvuõđčuäʹjtõs / IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 051,23 - 2 391,60 euʹrred / mp). - kulttuuraarvi čõõđtummuš tueʹjjeemnääʹllen eeʹjj- jårrõõzz mieʹldd Lääʹǩǩpiisar lââʹssen mainstõõzz valmštõõllmõʹšše lie vuässõõttâm juõʹǩǩ luʹvdkååʹdd piisar toimmvuuʹdes beäʹlest. Lââʹssen prograammâst liâ musikk- da teaʹtterčuäʹjtõõzz, vuäʹpstum põʹrtte tobstõõttmõõžž, päärnaid rajjum prograamm da kuâsstem kaaʹfstõõllmõõžž. Vaal-luʹvddkååʹddest vuäitt taarb mieʹldd raukkâd ođđ lomaakkid vääʹldeeʹl õhttvuõđ addrõʹsse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 3.12.2012 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. 3.1. Paalǥâskåʹdd ij leäkku puäʒʒhååid beäʹlnn õhttnaž leša lij juâkkõõttâm kueiʹt sâjja. Še persoonkåʹdd maainâst kõskkneezz pâi ǩiõllpieʹss ǩiõl. Teemmân musiikk ü Teatris vuʹvddšõddmõõžžid jäʹrjstet jeeʹres beäʹlnn Lääʹddjânnam. Aanrest 15.10.2015 Sääʹmteʹǧǧ Škoouli tuâjjan lij ââʹnned huõl seärad jeäʹǩǩesporrmõštarbbsin. Ciist jurddân lij smeʹllkâʹtted ciist vuäǯǯai lââʹzzted, veâl ânnʼjõõžžâst sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjuum tuâi da smeʹllkâʹtted pukid veʹrǧǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõl staattuuzz. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vuäitt âânned äuʹǩǩen luâđ raaveed paarni jiõččnaʹddjõõzz še sijjid veeres pirrõõzzâst. Eeʹjjest 1984 suu vuõssmõs ǩeʹrjj iʹlmstõõvi, Maahke ryöknie, mâŋŋa tän ǩeeʹrj liâ očndõõttâm jeeʹres mättʼtemǩeeʹrj da päärnai ǩeeʹrj. Säʹmmla taarbše ravvâz organisaatioǩeeʹdd da organisaatioaktiiv vuäǯǯa šuur späʹssbõõšš tuejjeemest tuâjast. Täk äʹšštobddivuäzzla vuässâʹtte pukid puõʹtti suåvtõõzz såbbrid. Mättʼjempââʹj da tõi siiʹsǩe di vuõssmõõzz kaaunõõttmõõžž programm liâ vuäǯǯmeʹst sääʹmteeʹǧǧ da Giellagas-instituutt neʹttseeidain: www.samediggi.fi da www.oulu.fi/giellagasinstituutti / Konseerttest kuulât lââʹssen sääʹmjuõiǥai ođđ puõlvvõõǥǥid. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest pleässjummuš da tuâjjpõõrt alatorvinen (at) samediggi. Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹddškooultõʹsse vuäitt iʹlmtõõttâd neʹttpååʹšt leʹbe teʹlfoon mieʹldd Moilanen Irmeliʹžže (irmeli. ____________________________________________________________________________________  tuõstškuätt âânnet da õõudeed aktiivlašnalla ǩiõl Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi särnn, što sääʹmtegga saaǥǥstõõllmõõžž tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž primmʼmõš lij aaibâs vääžnai, tõʹnt ko Lääʹddjânnam joudd tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž pääiʹǩ staaneed sääʹmjieʹllemvueʹjji da – kulttuur suõi veâl pueʹrbuben, räʹtǩǩeed saaʹmi vuõiggâdvuõđid jânnma da čäcca di staaneed sääʹmtegga riʹjttjeei resuursid toiʹmmjed. Raajjâmhaʹŋǩǩõõzz teäʹǧǧââʹnnemarvvlõs lij nuʹtt 12 miljoon euʹrred, koʹst EU-teäggtõõzz vuässõs lij 5 miljoon euʹrred. – Mudoi sââǥǥstõõllmõš lij kuâđđjam vääʹnnbeälla, maainast Näkkäläjärvi. Leäm tuõđi Sääʹm ǩiõlltuâ jj – ciiSt vuâđđjurddi Håʹt sääʹmteeʹǧǧ liâ tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmânsaaǥǥstõõllmõõžžin bieʹǩǩen valdiai eeʹttkâʹsttõõzz, saaʹmi jiõnn lij õhttsaž. Suu šuurmõš tänpoddsaž tuâjj lij ǩiõllvuuʹdest kueiʹt sääʹnnǩeeʹrj tuejjummuš. Åarjelsaemien daaroen baakogärjä / Saujjsääʹm-Taarr sääʹnnǩeʹrjj õõutsââʹjest Knut Bergslandʼin da Daaroen åarjelsaemien baakogärja / Taarr-Saujjsääʹm sääʹnnǩeʹrjj. Jieʹnnǩiõl lij ooumže čõnstõk jiiʹjjes kulttuure, identiteette da ruåđid. Sääʹmteʹǧǧ âʹlgg tuåimted vuõiggâdvuõttministeriooʹje taʹrǩǩuum priorisõsttum eʹtǩǩõs eeʹjjid 2017 - 2020 17.11.2015 mõõneeʹst. Jõs pâʹjjel 40 ooumžed puäđče kuvddled såbbar, kååʹtt lij parlameʹnttkueʹrncest, da kueʹrncest jiâ leäk-ku riʹjttjemnalla išttâmpääiʹǩ, vueiʹtet auditoriost še taarbšeʹmmen kuvddled såbbrid. Sääʹmǩiõl mättʼteem- da jeäʹlljâttemvästteemvuõđ ferttai jueʹǩǩed dååma, håiddâkksai peâmmkääzzkõõzzi da vuađmättʼtõõzz kõõskâlt. Adjágas väʹlddčuäʹjteeʹjen Ijahis idjaan Halltõõzzi da saaʹmi võboršeeʹǩǩin lij vuäittmõš leeʹd mieʹldd ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõõzz såbbrest, kååʹtt lij õlmmsaž, maainsti Anaya. Ouddõssân looǥǥât jeeʹres ǩiõli silttõs. Mieʹrǩǩeš, što Petra Magga-Vars pueʹđi såbbra ääʹšš ǩiõttʼtõõllâm poodd čiâss 16.26. Aanarsääʹm aabbâs vuâǯǯai tuâjjǩeeʹrj Saaʹmi puärrsituâi ooudâsviikkâmpeeiʹv III 22.5.2013 Lââʹssteâđaid da iʹlmmtõõttmõõžž: Tääzzverdsaž da staanlaž kontaatk raajjmužže tuâʹjjlaž vuäitt šiõttõõttâd päärnai fyyslaž täzze šâʹldda. Rapoort mieʹldd saaʹmi ääʹrbvuâlaž teâđain da ääʹrbvuâlaž luâđâânnmõõžžin lij vääžnai miârkktõs jeärben tââʹv luâđ määŋgnallšemvuõʹtte. Aanarsääʹmǩiõll lij sääʹmǩiõlin oʹdinakai ǩiõll, koon maainstet tåʹlǩ Lääʹddjânnmest da koon leät maainstum ääʹrbvuâlžânji tåʹlǩ Aanar kååʹdd vuuʹdest. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Ååʹn vuõssmõs vuâra juuhlid lij vueiʹtlvažvuõtt seuʹrrjed še interneeʹttast. Juõʹǩǩpeiʹvvsa tuååim, porrmõž da šõddâmpirrõz Sâjjõsvuõtt älgg 1.7.2015 da peštt 7.8.2015 räjja. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 26.9.2013 mõõneeʹst, čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Máret Sára lij leämmaž person, kååʹtt lij tuõsttâm jååʹtted jiijjâs čuâkksid. Saaʹmi kultturpreeddan suejj âlgg pueʹreed Ilo-169 suåppmõõžž ratifiâʼsttmõõžž vääžnaivuõtt lââʹzzat vaikktõõzz nuõri kõskkvuõđâst, tõn diõtt tõt kuâskk juâkksaid sääʼmnuõrid obb loppjieʼllem. Päärna identiteett miertõõlljen toimmje päärnže vääžnai oummu. Nuõrisuåvtõs lij õhtt Sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkooʹddin, koon pââimõs tuejjan lij õõuʹdeed sääʹmnuõri kiõllsallaš da kulttuurlaž vuõiggâdvuõđid di nââneed sääʹmnuõri identiteeʹtt. Aanrest 28.2.2007 Vaal-luʹvddkåʹdd Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2014 riâžžât Suäʹđjlest Luʹvddkåʹdd tuʹmmai čeäʹppvuõđpeeiʹv peiʹvvmeäʹr puõʹtti såbbrest kålggmannu looppâst. 12 euʹrred / jeältõkooumaž leʹbe mättʼtõõtti Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ lij âlggam Saʹnnâs: Katri Fofonoff Tuõddârsueʹjji siʹtǩǩesvuõtt lij tõn jiijjâsnallšem puâllmõš, ko tõt lij võõrâs leʹbe jiõŋŋâm. 5. Tuäivam, što Tâʹvvjânnamlaž miniʹsttersuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeivuõttpââʹjj, koon Lääʹddjânnam täʹbbe alttii, lij vueʹzzstes ooudeʹmmen tän täävtõõzz, lij tâma kooum Tâʹvvjânnmest õhtt õhttsaž alggmeer. Sámi Duodji ry:z saaǥǥjååʹđteei Rauna Triumf maainsti sääʹm ǩiõtt-tuâj kulttuursaž miârkkšõõvvmõõžžâst da sääʹm ǩiõtt-tuâj tuäʹrjjeemtaarbin. ” Lääʹssteâđaid tuâjast oudd lääʹǩǩpiisar Aimo Guttorm, teʹl. Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz raukkmõš (eŋgglõsǩiõʹlle)  jååđet puäʒʒpikalõõzzin, vueʹzzmiârkkummšešt ʼõccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda16.12.2011 mõõneeʹst čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Angelintie 696, 99870 Aanar. Rääidast lij ääiʹjab čõõđtum kuuđad klaass mättʼtemǩeʹrjj da tuâjjǩeʹrjj. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs veʹǩǩe suåppi õllškooultuʹtǩǩõs, pirrõsaaʹšši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttummuš. Suåvtõʹsse puäʹtte leeʹd õhttseʹžže vitt 18-25 – ekksa vuäzzla. SaKä 21 § juätkkai … Sajos sâdd leeʹd sääʹm äʹrbbvuõʹtte vuâđđõõvvi kulttur-, vaaldšem-, škoouʹlʼjem- da siltteemkõõskõs di määŋgååʹblkaž nõõrõõttâmpõrtt. ALGG-haʹŋǩǩõs âlgg ǩiõttʼtõõllâd vuâđđlääʹǩǩvälljkååʹddest. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 11 § mieʹldd sääʹmteʹǧǧ vaʹlljad kõskkvuõđstes saaǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei. Kaartʼtõs: Nea Lintula  raajât jiiʹjjes liippkaggâmvueʹjj liipptempeeiʹvi vääʹras da toobdât sääʹmliippsymboliikka Mä. aanarsääʹmǩiõl jåårǥlõʹtti Saammal Morottaja Riâššâmäʹšštobddi Da vuârdam ääʹlšest, što äʹlǧǧep tuejjeed tuâj tän histoorlaž ääʹšš pirr, leʹbe nuʹtt, što vuäǯǯap äigga sääʹmsuåppmõõžž kolmmen jânnmest, koʹst jälstep ”, juäʹtkk Egil Olli. Jeeʹres vaalšum vaal-luʹvddkååʹdd vuäzzla liâ Juha Magga Enontekiöst (vääʹrrvuäzzlaž Nils Henrik Valkeapää), Maria Sofia Aikio Uccjooǥǥâst (vääʹrrvuäzzlaž Vieno Länsman), Marjaana Aikio Aanrest (vääʹrrvuäzzlaž Oula Valkeapää) da Ilmari Laiti Aanrest (vääʹrrvuäzzlaž Marja Männistö). SPN auʹǯǯai valdiaid suõʹjjeed luâđ määŋgpeäʹllsažvuõđ da staanâd eärben meeraikõskksiʹžžen biodiversiteeteeʹjjest 2010. Sääʹmteʹǧǧ rääjj piirieeʹjji mättʼtõshalltõõzzin mättʼtemaaunâstuâi kuõskki tuejjeemsuåppmõõžž da čiõlggâd tõõzz aaunâstuâjai šõddmõõžži diõtt. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs primmtõõžži såbbrest 27.8.2009 rämmsest Meäʹcchalltõõzz da Paadar viilljži suåppmõõžž puõcci viistsõõʹji juâmmjõõvvmõõžžâst meäʹcctäälast 20 eeʹjj ääiʹjas da puki läittmõõžži ǩeässmõš meädda pukin vuõiggâdvuõttʼtaaʹzzin. Sääʹm parlamenttaarlaž suåvtõõzz sååbbar priimi õõlmâsceälkkmõõžž tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž ouddnummšest saaǥǥstõõllâm äʹlggem poodd. ʼhttažtuejjorgaan jurddjen lij õõudeed õhttsažtuej säʹmmlai pueʹrrjieʹllemvuõđâst da veäʹǩǩted õõudâs õhttsažtuõjju vuässõõtti organisaatioi kõskksaž meerlaž da rååst raaʹji vuâllai õhttsažtuej. Jõs toiʹmmjummša jeäʹt miõttu riʹjttjeei riikkveäʹǩǩvuõđ, tuâjj vueiʹtet tieuʹdded vueʹssäiggsen. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjõõvvâm tuâjjtobddâmlääʹzz.  mättʼtõõđat âânnet luâđ aunnsid jeeʹres eeʹjjaaiʹjin Tuõttääʹššest Sámi Duodji staattus iʹllakku doʹvolna šiõǥǥ škoouʹlʼjummšest da õhttsažkååʹddest. Nuõrttsäʹmmla jeäʹlle ortodoksiååskast. Aanarsääʹmǩiõllsaž teäddkaarti teeʹkst da ǩeʹrjjtemnääʹll lij Tanja Kyrö. Ǩiõllkaʹlddi – juâtkkprojeeʹkt altteemseminaar lij äävai pukid. Miõđlaš, staanlaž påread di vuõrâsoummu da päärna kõskksaž naʹddjõs da tääʹzzärvv smellkâstte päärna aktiivlaž ǩiõl âânnmužže. Näkam õhttsaž sääʹm ǩiõllkõõskõs, koozz puäʹđet noorrâd sääʹmǩiõl kääzzkõõzzid, tõt veäʹǩǩteʹči teâđai ooccmõõžžâst. Tuâjast liâ ääiʹj puʹhttem õõlǥtummuž jiânnai, aainâs ååʹn ko jieʹllep moordõspoodd ođđ valmštem vueʹlnn åårrai da oođummši priimmʼmõõžžid vueʹrddmen. Tuâjj älgg 15.6.2015 da peštt 14.8.2015 räjja. ʼhtt čeäʹppvuõđpeeiʹvi vuâđđjurddjin lij, što tõn puk čuäʹjtõõzz lie sääʹmǩiõllsa. Raukkmõš võboršeeʹǩǩ nõõmtem diõtt sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹs Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ mieʹldd väʹǯǯelvuõtt-tääʹss IV, tääʹss IV vaʹsttad ǩiõlljåårǥlõõʹtti pääʹlǩ. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv plakaatt, koon lij plaannâm nuõrttsäʹmmlaž čeäppõsmättʼtõõtti Tanja Sanila Čeäʹppvuõđpeeiʹv takai programm da čuäjtõõttâmriâššmõš. Jeäʹǩǩää kuʹlleš še Ailu Valle tâʹvvsääʹmǩiõllsaž räppmusiikk di jeeʹres voddõõttji juõiʹǥid da leeuʹdid. Ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 30.9.2014 räjja. Vuõiggâdvuõttministeria pååʹštaddrõs lij PL 25, 00023 Valtioneuvosto, da jååʹttemaddrõs Eteläesplanadi 10. Tuâjjla toimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtoimmpääiʹǩest sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Sajoozz jõnnkäʹrdd. Tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž valmstõõllmõš da ouddnummuš lij leämmaž kuʹǩes prosess da tõt lij valmštõllum tâʹvvjânnamlaž äʹšštobddiäʹrttlest kolmm eeʹjj. Tuʹmmstõk: Restrantt Galla, kultturkõõskõs Sajos Sääʹmteʹǧǧ lij čiõlggääm ǩiõllpieʹzzi ääʹveemvueiʹtlvažvuõđid še jeeʹres gåårdin. Teäddkaarti lââʹssen njuhččmannust iʹlmmstõõvi še oođuum teädldõk Elna Magga da Päivikki Nillukka-Rauhala ǩeeʹrjtem da Merja Aletta Ranttila kärttuum 2. klaass tâʹvvsääʹm jieʹnnkiõl mättʼtemǩeeʹrjest Giellaleaika. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž § 7 mieʹldd saaǥǥjååʹđteei vaʹlljad mieʹrräiggsaž vaaldšemjååʹđteei, mâŋŋa ko lij kuullâm vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjid. Sääʹm ceerkavlaulli ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Luʹvddkåʹdd âlgg raajjâd piirieeʹjji sääʹmteeʹǧǧ såbbra čiõlǥtõõzz saaʹmi kultturmieʹrrtieʹǧǧ ââʹnnmest da raajjâd ehdtõõzz valdia budjeʹtte piirieeʹjjlaž saaʹmi kultturmieʹrrtieʹǧǧest. Indikaattor liâ primmum biodiversiteettsuåppmõõžž vuäʹssbieʹllsåbbrest (CO10) teimma. Håʹt sääʹmǩiõlid leät mõõn-ne veeʹrd põsttum jeälltet, taarbše tõk jiânnai jeeʹresnallšem tueʹrjjeemtuåimid seillam diõtt puõlvvõõǥǥâst nobba. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ lij âlggam da peštt pâʹzzlâšttammannu viiđad peeiʹv räjja. Kõõjjõsblaaŋk vaʹsttõõzzid ǩiõttʼtõõlât peittsânji. Nuõrttsääʹmkultuurest ortodoksiåskk toimmai vääžnai sosiaallâsttem nääʹllen. Lappi AVI lij raukkâm ääʹššest ciâlkâlm sääʹmteeʹǧǧ lââʹssen jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩin da organisaatiain. Lääʹddjânnmest mainstum aanrõž - da nuõrttsääʹmǩiõlid klasstõõlât tuõđsânji vaarvuâʹllsaid ǩiõlid. 24 Valle Pentti Viljo Heikki Puäʒʒooumaž Aanar Jeeʹresnalla vuõlttuum eʹtǩǩõõzz heelǥeet. Säʹmmla håiddâkksai peâmmʼmuužž mieʹrren lij ooumaž, ǩii lij jiõʹččvuađlaž, vasttõõzkueʹddi, sosialaž, luândd da siltteem beäʹlest määŋgbeäʹllsaž da ǩeäʹst lij jiiʹjjes tätt da ärvvstõõllâmoodd da ǩii pirǧǧad ođđäiggsaž õhttsažkååʹddest. Tuäivvap ooccjest suåppi sääʹmǩiõl škoouʹlʼjummuž (õllškooul / universiteʹtt), toobdâlm vaʹstteei tuâjain da õhttsažkååʹdd da - ǩiõli tobddmõõžž. Saaʹmi kultturpreddan suõʹjjummša taarbšet õhttsaž vuâđđjurddjid Säʹmmlaž håiddâkksai peâmmplaan raajjâmprosess lij leäʹmmaž vueʹss veeidâs sääʹmvuuʹvd õhttsest õõudâsviikkâmtuâʹjast. - mättʼtemaaunâsčuäʹjtõõzzâst da – seeiltempääiʹǩest huõl âânnmõš. ʼuddmättʼtõs lij vueʹss håiddâkksai peâmmâst. ʼhttseʹžže son lij leäʹmmaž mieʹldd čõõđteʹmen pâʹjjel 40 ǩeʹrjjed. 040 719 2997, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Takainallšem luâđâânnem suõʹjjummuš lij vääžnai še ääʹrbvuâlaž suõʹjjeem diõtt. Luʹvddkåʹdd tuõʹđi räämmain, što stipeʹnddooccmõõžž puõʹtte nuʹtt jiânnai, jeeʹres vuuʹdin da määŋgain jeeʹres škooultõsvuuʹdin. Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz sääʹm ǩiõtt-tuâj mättʼtummuš ij kääzzkââst sääʹmkulttuur taarbid, tõʹnt ko mättʼtummuš tuejjeed lääʹdd kulttuur vueʹlǧǧemaalǥin. Dosentt, FD Marja-Liisa Olthuis Jååʹđteei Anni-Siiri Länsman olthuis (at) oulu. - Nuõrttsääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Čeʹveʹtjäuʹrr-Njauddâm voudda 23 500,50 € Pääikla sääʹmohttõõzz liâ šõddâm lâʹnnsääʹmõhttsažkooʹddi vueiʹnnlõõttâmpäiʹǩǩen da kuånsten tuäʹrrjeed sääʹmkulttuur da ǩiõl seillmõõžž lâʹnnåårrmõõžžin. Plaaneei tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmteeʹǧǧ piizarkååʹdd sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Kuåivâslääʹǩǩ lij sääʹmtegga ođđ äʹšš da meeʹst mõõni äiʹǧǧ čiõʹlǧǧeed mâiʹd kuåivâslääʹjj tiuʹddepiijjmõš tuõttvuõđâst ooudald da ouʹddelgo vuäǯǯaim raajjâd ääʹššest toiʹmmjeei õhttsažtuâjjmaallid paalǥâskooʹddi, sääʹmjieʹllemvueʹjj vueʹǩǩneeʹǩǩi da siidivuiʹm. 15. Raavâs jiõččtobddmuš, čiõlǥâs jiõččkartt da raavâs identiteett veäǩǩad päärna toimmjed jiiʹjjez õudlõõzzi da čeäʹppvuõđi mieʹldd di jiõʹcces luâđlaž nääʹleld. b. âânn seʹst čuäʹjtõõzz teâđid, vuässõõtti, pešttmuš, spesiaaltaarb Tõõi lââʹssen jeeʹres toiʹmmjeei liâ Sääʹmǩeʹrjjpõrtt (Aanar kååʹdd ǩeʹrjjpõrtt-tuåimm), Sääʹmarkiiv (Arkiivstrooiteʹl), Sámi Duodji ry. Arvvõozzi mieʹldd väʹjjaǥ bieʹll saaʹmin maainâst sääʹmas. Tuʹmmstõk: Mättʼtõs- da kultturministeria miõđi sääʹmtegga riikkveäʹǩǩvuõttân 550 000 euʹrred aanarsääʹm, nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša. Ävstõõllâmluʹvddkåʹdd ǩeeiʹtai Eanodaga powerdancers – joouk puârast valmštõllum čuäʹjtõõzzâst, kååʹtt vaaʹldi ǩiiččeeʹjid mieʹldd. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹđ lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹzz. Ciist vuäǯǯai vueiʹtte eʹtǩǩeed sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz vuäzzla da vääʹrrvuäzzla ǩiõllsuåvtõõzz såbbrest. Vuõigg interneʹttvuõlttõõzz såbbrest vuäitt praavjed addrõõzzâst Mieʹldd / Tiina Sanila-Aikio saaǥǥjååʹđteei meädda Heikki Paltto I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Ulla Maarit Magga II ” Asko Länsman vuâzzlaž Petra Magga-Vars ” Anna Morottaja ʼʼ Ilmari Tapiola ” Interneʹttvuõlttõʹsse jeät tän pooddâst veâl vuåǯǯu tuʹlǩǩummuž jeeʹres ǩiõli kõõskâst. Jõs perstak mättʼtem-materialtuâjast, vääʹld õhttvuõđ Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttra. Täävtõssân lij põõšši maall äiggavuäǯǯmõš ǩiõll jeälltem da suõjjeem diõtt, tuõtti Näkkäläjärvi. Lååʹpp kuâskk tåʹlǩ täʹst peäggtum poodd 26.3.2009. - Sääʹmǩiõllsaž âʹlddhoiʹddjeei, Männikkö kääzzkõsdomm, juâǥǥas Mustikka 30 672,00€ Såbbrest ǩiõttʼtõlleš ʼM:i alggmeerai põõšši foorum siâssmõõžž väʹldded âânnmõʹšše biodiversiteeʹttsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõõžžâst ämmatsääʹnn alggmeer da pääiklažõhttsažkåʹdd ânnʼjõõžž alggmeer- da pääiklažõhttsažkååʹdd sââʹjest. Vuõiggâdvuõttministeria ââlmad ooccâmnalla sääʹm ǩiõll-lääʹjj (1086/2003) 31 §:fâst jurddum veäʹǩǩtieʹǧǧid, kooi vääras tän eeʹjj liâ ââʹnnemnalla õhttseʹžže 130.000 euʹrred. Eʹtǩǩõs sääʹmǩiõl tuåimmtuâjjprogrammân vuâlgg peäʹlstes ceâlkâlmkõrvvja. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 6 looǥǥâst lij mieʹrtõllum õhttsažtuejjorgaan juurd, sââʹjj, tuej, šiõttummuš da norrõs. Sääʹmteeʹǧǧ liâ tuäivvam, što saaǥǥstõõllmõõžž vuäitčeš jieʹlled sõõrǥab äiʹǧǧtaaulin, leša vääžnmõš lij ääʹšš ouddnummuš. Halltõs uuʹdi takaisåbbra eʹtǩǩõõzz, što tõt preemm jeäʹrdõõzz Veikko Porsanger raukkmõõžžâst sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd, kulttuurluʹvddkååʹdd di jieʹllemvueʹǩǩ- vuõiggâdvuõtt- luʹvddkååʹdd vuäzzlažvuõđâst da še tõn, što takaisååbbar vaʹlljad Porsanger sâjja sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkådda ođđ saaǥǥjååʹđteei, kulttuurluʹvddkådda ođđ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei di jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkådda ođđ vääʹrrvuäzzla. Päʹlǩǩ-klass lij leämmaž teʹl väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz V mieʹldd, tääʹss 1 (vuâđđpäʹlǩǩ kääzzkõskõskkvuõđ äʹlǧǧem poodd lij leämmaž 2 235,26 euʹrred / mp). Mättjem-materiaaltuõjju kooll jm. ǩiõttǩeeʹrjtummuš, jåårǥlâttmõš, ǩiõltaʹrǩǩummuš, karttʼteemtuâi, kuâsttjõstuâjj, programmstõs dnõ. - Sääʹmjânnam vuʹvddvaaldšemkoontâr lij staanâm 16.2.2011 Sääʹmteeʹǧǧ da saaʹmi Âʹvvel lookkjiškooul: Anna-Katariina Feodoroff (nuõrttsääʹm), Aaro-Juhana Fofonoff (nuõrttsääʹm), Petteri Feodoroff (nuõrttsääʹm), Mira Rauhala (tâʹvvsääʹm), Nora Pieski (tâʹvvsääʹm), Janrik Magga (tâʹvvsääʹm), da Rauna Saijets (tâʹvvsääʹm) Tijtää sääʹmkultturkõõskõs ij leʹjje ni kuäss mottjed tuäivest tuõttân. Vuäzzla: Päärnže raajât privaat håiddâʹkksai peâmmplaan (vasu) õhttsažtuâʹjast päärna puärrsi leʹbe jäʹrrsi päärn huõlâânnmest västteei oummivuiʹm. Sääʹmǩiõli jeälltemprogramm lij sääʹmteeʹǧǧ vaalpââi vääžnmõs täävtõs Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozz väʹlddõõʹnni sääʹmteʹǧǧ ååcc Sajoʹsse Sääʹmǩiõli seillmõš õõlǥad, što õhttsažkåʹdd rääʹjj ǩiõli seiʹllmužže da õuddnummša riʹjttjeei õuddldõõzzid. Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâskoontâr Lââʹssteâđaid: Pia Ruotsala, sosial- da tiõrvâsvuõttpiizar, Sääʹmteʹǧǧ, 040-7262688, - oobbeʹld sosialvuuʹd säiʹmmnallšem, määŋgämmatlaž da määŋgtoiʹmmjemnallšem kääzzkâʹsttemååʹblǩid, tuâjjmõõntõõllmõõžžid, konsultaatia di tõõzz kuulli ǩiččlõddâmtoiʹmmjummuž, Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹđ lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹzz. Lääʹddjânnam da Ecuadoor põõšši eeʹttkâʹsttõõzz, Ecuadoor kultturpreeddanministeria di Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ rieʹšše õõutsââʹjest ʼM:i alggmeerfoorum 10. såbbar, koonn äʹššen leʹjje alggmeerai škoouʹlʼjummuš da vuõiggâdvuõtt vuässõõttâd tuʹmmstõktuõjju. Luʹvddkådda koʹlle eeʹjjin 2012 - 2015 täk-aa vuäzzla: Vuõssmõs sääʹmǩiõllsa joortõõzz WSOY:zz Matikka-rääidast čõõđteš eeʹjjest 2011. Ǩiõlltuâjjtuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõsse. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Tueʹlespeiʹvv juätkkai ǩiõčldõõǥǥin säʹmmlai ǩiõllˈlaž vuõiggâdvuõđid da sååʹmǩiõl virtuaal- da ougglestmättʼtõʹšše. Tuâjjlažkådda lij vaʹrrjum veâl poodd eʹtǩǩeed lokku väʹlddmõõžžid hämmâz diõtt vuõssaarǥ 9.11.2015 räjja. Määŋgsââʹjest lij rajjum 3- da 5-âkksai päärnai õuddnummuž seurrjummša puärrsi, vuäʹpstempaaiǩi da peiʹvvhååid õhttsažtuâʹjjmall. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjõõvvâm tobddâmlääʹzz. Vuuʹvdisiisǩež ja rååstt raaji õhttsažtuâʹjj Toiʹmmjummuš viiǥǥât čõõđ riâžžeeʹl vuâlla škooulâkksaid päärnaid sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid leʹbe ääv vuõsspeâmmamtoiʹmmjummuž di škooulneeʹǩǩid jeäʹǩǩespeiʹvvtoiʹmmjummuž ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž ââʹneeʹl. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 15 (30) SaKä 15 § Nuõrisuåvtõõzz šiõttummuš toimmpââjas 2016-2017 ʼhttsaž täävvtõzzân lij juäʹtǩǩed õhttsažtuâj rååstt kååʹdd raaʹji kååʹdd kääzzkõõzzid järjsteeʹst. Čiõʹlǧǧeei sâjjsažvuõđ oʹcce Sanna Guttorm lââʹssen nellj persoon: Raisa Järvenpää, Heidi Kitti, Hanna Mattila ja Nina West. Mättjummuš, siõrr da liikkummuš Õlmmsaž vääʹldd õõlǥtummšen lij vuađđlääʹjj 22 §:n mieʹldd staanâd vuađđvuõiggâdvuõđi da ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummuš. ____________________________________________________________________________________ Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 2.10.2015 čiâss 16.00 mõõʹneest addrõõssin: Saamelaiskulttuurikeskus Sajos, 99870 Inari. Tuõđštõs, kååʹtt lij sääʹm mettkääʹvest oʹdinakai da kååʹtt tuõđašt, što säʹmmla lie vaaldšam määddaid da čaaʹʒʒid ouddâl pukid. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiizar Pia Ruotsalalta teʹl. Säʹmmla liâ siʹtǩǩes mâʹte čeärrsueʹǩǩ, kååʹtt ǩeârdd piõg, puõllâz, pakkvuõđ, tiâddõõzz da lij morddjeǩanai. Ǩiõllpieʹss lij alggmeer päärnaid jurddum håiddpäiʹǩǩ, koʹst puk toiʹmmjummuš šâdd leeʹd juʹn aalǥâst tåʹlǩ sääʹmǩiõlin. Innpaaiʹǩin da stuällõõttmõõžžin iʹlmmtet âʹlddlest čeäppvuõđpeeiʹvi. Lääʹjj mieʹldd toimmorgaanin šâʹdde leeʹd nuʹtt neezzan ko åumma kuhttu uuʹccmõsân 40 % ǥõõi ij jeerab määin diõtt nuuʹbbnalla šõõdd. Vaal-luʹvddkåʹdd ʼlmmeempoodd lij kaaʹfstõõllmõš. Ooccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 23.5.2012 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Lââʹssteâđaid: Tåʹben vuäitt noorrâd liâdǥ sääʹmǩiõllsaž radia- da tv-prograammid. Määŋgkulttuurlaž Šddest oummu silttee toimmjed õhttsažkååʹddest väʹlddnoormi mieʹldd da šeätte mõõnteǩani persoonlaž jiiʹjjesnallšemvuõđâs da kulttuures. Ärbbvuõđ mieʹldd sääʹmpiârrjin puärrsin da päärnain šõdde âlddsõõzz õhttsaž juõʹǩǩpeiʹvvsain tuâʹjain. Ooumaž, kååʹtt lij miõlstes kuõđđum vuõiggâdvuõđtää meädda vaal-loǥstõõǥǥâst leʹbe koon kuõskki mieʹrǩǩummuš vaal-loǥstõõǥǥâst lij vââǥǥlaž, vuäitt ǩeʹrjjlanji õõlǥted vuõiǥõõzz vaal-luʹvddkååʹddest mââimõõzzâst 14 peiʹvven vaal-loǥstõõǥǥ vueiʹnnemnalla ââʹnnem kuõskki ääiʹj puuttmest.  säʹmmlai teâđai da čeäʹppvuõđi mättʼtummuš ärbbvuõđ čieʹppi vuäpstõõžžâst marko.marjomaa@samediggi.fi Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Lij vääžnai, što viârtep juõʹǩǩnallšem čårstummuž da šeäm. Da täävtõssân lij peälšted Stáinnak, leâʹša Puâǥǥpååʹles da Groommjaavâj (Jyrinäpaholainen) jiâ tuʹǩǩed tõʹst. Liikkummuš lij päärnže luâđlaž nääʹll tobddstõõttâd jiõcceezz, nuuʹbbid oummid da pirrõzze. Duodji lij saaʹmi õhttsaž jeällmõš da tõt pohtt õlmmsa sääʹmkulttuur obbvääldlaž jorddmõõžž, koʹst puk vaaikat pukid. Peâmmai lij pueʹrr smiõttâd jiiʹjjes toimmjemnaalid da saǥstõõllâd jeeresnallšem šõddmuužži šõddeem tobddmuužži da reagâsttemnääʹlin. Äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj liâ tuärjjeemjueʹlj ij pâi tõi puʹhttem ekonoomila pohttmõõžž, porrmõõžž leʹbe tävvri diõtt. Såbbrest puʹhtte õlmmsa: Akwé: Kon – vuäʹppõõzzi suåvvtummuž Lääʹddjânnmest Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst. Tobdstõõđin ǩiõl- da kultturkõõskõõzz toiʹmmjummša da piâzzim leeʹd mieʹldd mättʼtõõzzâst. Alggmeeraid lij vääžnai, što meeraikõskksaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk juätkkmõʹšše lij raavâs tuärjjõs da tuâjj-joouk määŋgeeʹjj tuâjjprograamm viiǥǥât ooudâs, ” Pertti Heikkuri linnjad. Projeʹktt-tuâjjla tuõjju koʹlle jm. Päʹlǩǩummuš meäʹrtââvv Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV. Sääʹmteeʹǧǧ delegaatia piâzzi ǩiõččâd kanienʼkéha- ǩiõl vuõrâsoummimättʼtõõzz kanien:kehaʼka- meer vuäʹsslaid. Nuõripiizzar veeʹrj Väʹlddteeʹman lij pleässjummuš, da lââʹssen riâžžât jeeʹresnallšem tuâjjpõõrtid. Lââʹssteâđaid tuejast oudd vaaldâšmjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. 010-839 3134. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk määŋgkulttuurlažvuõđ arvvstummša da kulttuur fiʹttjõõzz õõudâsviikkmužže håiddâkksai peâmmʼmuužžâst: Säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi åålǥbeäʹlnn lij vuäittmõš vuäǯǯad sääʹmǩiõl mättʼtõõzz, leâʹša mättʼtõõzz riâššmõš ooudald spesial aktiiv-vuõđ ! Sääʹmteeʹǧǧ puʹhttum alttõs lij mieʹrrtieʹǧǧtarbb, sääʹmǩiõllsai sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid tän 2011 eeʹjjest õhttseʹžže 1,6 miljoon euʹrred. Vuõssmõs teädldõõǥǥâst, koon čõõđteš eeʹjjest 2012, ǩeeʹrj leʹjje puk kaaupsum. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi juätkk toiʹmmjed še sääʹm meer ǩiõllaaʹšši ââʹlmõs õhttsaž mieʹrreei tuåimmorgaanân. Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹjj 2012–2015 lij leämmaž tiudd tuâjain. Škoouʹlʼjempiizar Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjest lij seârvvna nuʹt haaʹleeʹld vuõiggâdvuõtt leeʹd vaʹlljeeǩâni vuõiʹttjen ni mõõnn eʹtǩǩõõžž. Ǩeeʹrj looppâst lij saʹnnâs, koʹst sääʹn lie ǩeʹrjjtum aaʹšši mieʹldd. Lij vääžnai što ääʹšš vueiʹtte suåppâd saaǥǥstõõllmõõžži pääiʹǩ Sääʹmteʹǧǧ spŠässbââšš kuhttuid vueʹssbeäʹlid, Paadar viilljžid da Meäʹcchalltõõzz vaalmâšvuõđâst saaǥǥstõõllmõʹšše da täättast suåppâd reeidast. Säʹmmlai håiddâkksai peâmmplaan raajjmužže jåʹttee õõudâsviikkâmtuâʹjjärttel, kååʹtt noorõõđi äiʹǧǧmieʹri mieldd.. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Festivaal leäi oʹnnstam da Sajos toiʹmmji festivaalpäiʹǩǩen puârast. fi / 050-3641 385). Tuʹmmstõk: Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjemčiõlǥtõs nââmar 1 Säkre Piâtt Sinida, Nuõrisuåvtõs Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 26 (30) Šurr vueʹss säʹmmlain jäälast dommvuuʹd åålǥpeäʹln.  tobbdstõõđât sääʹmpäiʹǩǩnõõmid 10 § Jeeʹres ouʹdde pueʹtti ääʹšš Vaal-loǥstõk lij vueiʹnnemnalla vaaleeʹjj pâʹzzlâšttam-mannust 10 ǩeäččlõs arggpeiʹvven, leâʹša ij arggsueʹvet. Sääʹm ǩiõll-lauggi mättʼtõõzzâst ǩiõttʼtõõlli škooultõs tueʹrjjad nuʹtt jieʹnnǩiõllsai ko jeärrzid ko jieʹnnǩiõllsaid uʹvddum mättʼtõõzz. Minister: Sääʹmǩiõli staanummuš lij vääžnai meersaž haʹŋǩǩõs lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ vaaldšemšuuʹrmõs da cisttluʹvddkååʹdd piisar Juha Guttorm teʹlf. 0400–142 518, cisttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Janne Näkkäläjärvi teʹlf. 040- 7599 427 di cisttluʹvddkååʹdd vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Eija Leivo teʹlf. Festivaal theeman lij tän eeʹjj vuõssna-roodi õʹhttekuullâmvuõtt. Son lij toiʹmmjam mä. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz tuâjjan lij ooudâsviikkâd, eeʹttkâʹstted da praavâd sääʹm nuõri vuõiggâdvuõđid, nuʼtt sääʹmvuuʹdest ko tõn åålǥbeäʹlnn. Säʹmmlai håiddâkksai peâmm õõudâsviikkâmtuâʹjj jåʹttji haʹŋǩǩõõzzâst jåʹttuum saametiim äʹšštobddi vuäʹsslai tuåimest. Vuõssnaroodi jieʹllikarttkõõskõs ʼõutooumaž, joukk leʹbe õhttõs Taarrâst, Ruõccâst, Lääʹddjânmest da Ruõššjânnmest vuäitt ehdted eeʹjj 2010 ǩiõllciist vuäǯǯja. Aanrsääʹm ǩeʹrjjǩiõll lij ravvnam da jeällʼjam mõõnni eeʹjji äiʹǧǧen ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuž vieʹǩǩin. Tät äʹššvuʹvdd lij kaggum eeʹjj 2015 äiʹǧǧen määŋg õhttvuõđâst. Tuåimmpäiʹǩǩ lij Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkååʹddest Sajoozzâst. - Tuäivam, što haʹŋǩǩõs vuäiʹtči ravveed da ooudâs viikkâd pukid maainstum sääʹmǩiõlid da lââʹzzted õhttsažtuâi väʹlddkooʹddi raaji pâʹjjel. projektšuurmõs Hanna Mattila Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Nõõmâd jiijjad võboršeeʹǩǩ ! Saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ teâuddjummuš tiuddmieʹreld Joouk vitt niõđ leʹjje jiõčč tuejjääm koreograaf tanss- da čuäʹjldemuʹčteeʹl Teija Sonkkila veäʹǩǩvuõđin, kååʹtt toiʹmmji še joouk vuäʹpsteeʹjen. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk ǩiõtt-tuâʹjj ärbbvuõđâst håiddâkksai peâmmʼmuužžâst: Åskkooumaž ǩiõttʼtââll rapoortâst Lääʹddjânnam saaʹmid kuõskki lääʹjjšeâttmõõž, Lääʹddjânnam meeraikõskksaž õõlǥtummšid, saaʹmi vuõiggâdvuõđid, tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž di sääʹm-meärtõõzz. ʼhttažtuejjorgaan piisren toimmai sääʹmteeʹǧǧ škooultõspiisar. ” Tuâjjäʹrttel saaǥǥjååʹđteeʹjen tuåimmai Heikki Paltto da jeeʹres vuäzzla liâ Juhani Länsman, Bigga-Helena Magga, Nina Maarit West da Inga-Briitta Magga di puäʒʒeeʹžžed: Jouni Lukkari (Pääʹnntuõddâr), Harri Hirvasvuopio (Sääʹmjânnam paalǥâskåʹdd), Nils-Heikki Näkkäläjärvi (Sallivääʹrr). SPN peälašt eärben peiʹvvenergii äuʹǩǩeem lââʹzztummuž. - sääʹm jiiʹjjesnallšemvuõđ, Päiʹǩǩ: Solju - Sajos, Aanar 6.10.2015 Sääʹmteeʹǧǧ võboršeʹǩǩen kuâŋŋprograammâst leäi lääʹǩǩpiizar Aimo Guttorm. Tääʹss: 2. lk Sääʹmtegga da Sääʹm-musikkkõõskõʹsse vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Suäʹđjel lookkjiškooul: Salla Rouvinen (tâʹvvsääʹm) Mij ouʹdde puäʹtte juõʹǩǩpeivvsaž jeeʹresnallšem vasttõõzz lääidast laiddu, kook vuâđđâʹvve jiânnai mij etnlažvuõʹtte. čiâss 8.30 – 9.15 Sååbbarkuâsstem, Sajoozz jõnnkäʹrdd Nuõrisuåvtõõzz mieʹldd sääʹmnuõrid lij uvddum šiõǥǥ linnj vaikkted aaʹššid. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooulʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz (sääʹmteeʹǧǧest uʹvddum asetõõzz 1727/1995). Lääʹǩǩ kuâskk pukid lääʹddjânnmest maainstum sääʹmǩiõlid: tâʹvvsääʹm, aanarsääʹm da nuõrttsääʹm. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz di Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2016–2020 tääʹrǩmõs ââldasääiʹj täävtõõzzid kooll Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuž põõšši teäggtõõzz haʹŋǩǩeem. Sääʹmǩiõl da tõn jieʹllemvueʹjjid kuõskki äʹšštobddmõõžž seillmõš ouddlâstt, što sääʹmjieʹllemvueʹjj seiʹlle jieʹllemviõkksânji. Koordinaattor tuåimmpâiʹǩǩ lij sääʹmteeʹǧǧ piizarkååʹddest Aanar ceerkavsiidâst. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz VII. Raʹvvjum sääʹmteeʹǧǧvaali 2015 võboršeǩloǥstõk lij dokumeʹnttbaaŋkâst, liŋkk: Raʹvvjum võboršeǩloǥstõk. Pââibužškooul sääʹmǩiõll jiijjâs vuuʹdes nuõr teaʹtter. Kõjldõsblaaŋk lia jurddum kååʹdd da kåʹddõhttõõzzi, riikk da õlmmsai vaaldšemvuuʹdi da sääʹmkruuggi tuâjjlažkådda. Valdia da sääʹmteeʹǧǧ vaalmâš sääʹmsuåppâmsaaǥǥstõõllmõõžžid Lââʹssteâđaid ʼhttsažtuâjj pukivuiʹm lij leämma ž siõǥǥ. Tanss lij paari kõskksaž vuârrmainstummuš, koonn tueʹǩǩen såitt garmaanmusiikk leʹbe leudd. Saaʹmi kultturpreeddan suejj âlgg pueʹreed Mättʼtemaaunâstuâi jueʹǩǩem vuâđđjurddi Jieʹllmez vaaldšummša son rääjj õhttvuõđid kulttuurlaž rääʹtktõõzzi kõsǩǩe da âânn räʹtktõõzzid äuʹǩǩen jieʹllem vaaldšummšest. Ouddmiârkkân raammtäällarvvlõõzzi raajjâm neellj eeʹjj pââjas lij õhtt ođđ, riikk vaaldšummšin õhttneei plaanummuš tuâjjneävvain. Puk vasttõõzzid ǩiõttʼtõõlât naʹddjemnallšemvuõđâld. / IV mieʹldd, (vuâđđpäʹlǩǩ 2 391,60 euʹrred / mp) vuäittmõõžži mieʹldd sääʹmvuuʹd- da tuâjjtobddmõõžž lââʹzz. tääʹzz pââʹjde sueiʹnn- da peälddkoʹrvvõõzzid. Vuõsstuâjjan tuärjjõõzzin staanâd Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz jååʹđtemkååʹdd nõõmad Sääʹmjânnam läänhalltõs, kååʹtt lij raukkâm sääʹmteeʹǧǧest nõõmtummšid saaʹmi võboršeʹǩǩen jääʹđtemkååʹddest. Tiina Sanila-Aikio da Pirjo Lotvonen lie raajjâm nuõrttsääʹmǩiõllsaž teäddkaarti teeʹkstid. Maaiʹlmpolitiik da äimm-muttâz diõtt tiettummuššân luâđast, äimmõõzzâst da äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj vueiʹtte käggõõttâd šurre ärvve da taʹrbbe nuʹtt tuʹtǩǩummšid ko pukveeʹzz õhttsažkådda. Säʹmmlai jieʹllemnääʹll, kulttuur da äʹrbbvuõđ mieʹlddsa jieʹllemvueʹjj lie mutšõõvvâm ääiʹj mieʹldd. Čeäʹppõõzzin lij frijjvuõtt da čõõđ histoor čeäʹppõs lij leämmaž kuånst puʹhtted õhttsažkååʹdd pannääʹššid da kulttuur äʹrbbvuõđid ouʹdde mieʹrreejaid. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi nåårr sääʹmǩiõl äʹšštobddjid da kåčč ǩiõllõõʹnnʼjid seminaaʹre Sajoʹsse, Aanra kålggmannu 6. peeiʹv saǥǥstõõllâd neellj jeeʹres sääʹmǩiõl ǩiõllhuõʹlle, normmummša da terminologiatuõjju õhtteei vaʹǯǯtõõzzin. Aanrest Sajoozzâst riâžžât Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv pâʹzzlâšttam-mannu looppâst. Täävtõsân lij še, što rääʹves oummu vuäitče mättʼtõõttâd tän ǩeeʹrj mieʹldd ǩeeʹrjtum sääʹmǩiõl da nåkam säʹmmla, kook lie väjldâttam jieʹnnǩiõlâs, vuäitče äʹlǧǧed mättʼtõõttâd tõn. mieʹrräiggsaž projektšuurmõõzz 10.35-11.00 Saaǥǥstõõllmõš Sääʹmǩiõli ânnʼjõžvueʹjj da jeälltummuž smiõttâm tuâjj-joouk mieʹldd puk kolmm lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl – tâʹvvsääʹmǩiõll, aanarsääʹmǩiõll da nuõrttsääʹmǩiõll- liâ vaarvuâlaž. – Sääʹmteeʹǧǧest da sääʹmõhttsažkååʹddest liâ jõnn vuârddmõõžž ǩiõlljeälltemprograammâst. Sääʹmteʹǧǧ vallʼjad kõskkstes kueiʹt ekka vuârai halltõõzz, koozz koʹlle vuäʹsslažžan sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei, kueʹhtt vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei da nellj jeeʹres vuäzzla. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs mieʹrǩǩii teâttân Sääʹmmteeʹǧǧ tuâjjpueʹrrjieʹllemkõõjjõõzz pohttmõõžžid da uuʹdi tuâjjpueʹrrjieʹllem kuõskki oouʹdeemtuåimi vaalmštõõllâm tuâjjlažkååʹddpolitiikklaž äʹššǩeeʹrji teâuddjummuž vahssâmjoouk tuâjjan. Sääʹmǩiõl liâ õhttseʹžže lååi, täin kolmm maainstet Lääʹddjânnam saaʹmi dommvuuʹdest. 010 839 3106. Looppâst saǥǥstõʹlleš vuäʹnkânji veʹrǩǩneeʹǩǩi sääʹmteʹǧǧlääʹjj meâlddsaž kuullâmõõlǥtemvuõđ pirr. Tuâi oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte Strooiteʹlteevvai tuʹtǩǩõs leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei tobddmõš ođđäiggsaž õõlmâs paaiʹǩi čiistmõõžžâst di šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd da lueʹǯǯjeei tuâjjväʹlddmõš. Juõʹǩǩkaž sääʹm puäʹres, kååʹtt määttˈtad äʹrbbvuõđid da äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid päärneez, älgg mainsted säämas pärnses, peeʹjj päärnes ǩiõlpeässa leʹbe mättˈtaat läʹppjam sääʹmǩiõl, tuejjad kulttuurtuei da lij jiiʹjjesnalla staanemen sääʹmǩiõl da meer pueʹttiääiʹj. Čeäʹppvuõđpeeiʹv reäʹšše Sääʹmteʹǧǧ, Saaʹmi päärnaikulttuurkõõskõs, Ruäʹvnjaarǥ gåårad da Ruäʹvnjaarǥ sääʹmseäʹrvv Mii ry.. +46 980 780 43 Sååbbarkåčč- äʹššlistt mieʹlddõõzzivuiʹm lij vuõlttuum vuäzzlaid. 6.11.2015. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuâi Nuõrttsäʹmmla lie čueđi eeʹjji tuʹmmääm aaʹššin õõutâst sijddsååbbrin. Haʹŋǩǩõs lij vuõssmõs sääʹmvuuʹvd kååʹddi da Sääʹmteʹǧǧ õõutveäkka čõõđtem haʹŋǩǩõs, koʹst viiǥǥâd õõudâs sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid kååʹddi kääzzkõõzzid puuttʼteei peâmmõõutilååǥǥin vääʹldeeʹl lokku äʹššlai vuäʹssâdvuõđ. Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz (Poske) väʹlddkååddlaž spesialtuâjjan lij meäʹrtõllum sääʹmǩiõllsa narood kääzzkâʹsttemtaarbi lokku väʹlddmõš taarbšemnallšem tuâjain. Annʼjõõžžâst õhttsažkåʹddvuõđâst lij jõnn vâʹǯǯelvuõtt, ko vueʹll 10-âkksain sääʹmpäärnain pâʹjjel 70 % jällste säʹmmlai dommvuuʹvd åålǥbeäʹlnn. Lomaakid vuäitt printteed še www.samediggi.fi. 3. Täin vaalin vaalšet sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹjj eeʹjjid 2012-2015. Lajla Mattsson Magga Lajla Mattsson Magga lij šõddâm e. 1942 Kall-nõmmsaž siidâst Ruõcc Jämtlaandâst, lešâ lij jälstam kuuʹǩǩ ääiʹj Taar Koutokeinost. Vuâđđmättʼtõõzz spraavdõõttâm škooulneeʹǩǩ: Sääʹmteeʹǧǧ liâ tuäivvam, što saaǥǥstõõllmõõžž vuäitčeš jieʹlled sõõrǥab äiʹǧǧtaaulin, leša vääžnmõš lij ääʹšš ouddnummuš. ʼõudâsviikkâmpeiʹvv lij äävai pukid kook perste mättjem-materiaaltuâjast. Sääʹmteʹǧǧ vuäitt paʹlǩǩeed mieʹrräiggsa obbpeivvsaž tuâjjlaid mättʼtemaaunâs ǩiõttǩeeʹrjtõs- da jeeʹres tuâjaid. Saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei šâʹdde leeʹd teeʹǧǧ takai vuäzzla. Taʹnni vuässõõtti puäʹtte sääʹmvuuʹd lââʹssen Ruäʹvnjaarǥâst da Heʹlssnest. Cisttluʹvddkåʹdd kuõʹđi ääveǩâni kutt mäŋŋlest puättam leʹbe mudoi šeâttõõzzi vuâsttsânji tuåimmtum eʹtǩǩõskonfeârtted. Juõʹǩǩain Priddiǩläämpa-sääiʹm vuäzzlast lij jiiʹjjes čeäppõsvoudda kuulli ooudâsviikkâmvuʹvdd päärnaikulttuur ǩeeʹddest. suåvvtummuš vueiʹtet väʹldded bieʹǩǩen jeeʹres håiʹdd da ââʹnnemplaaneem raajjmõõžž da še luâđreeʹǧǧesvuõttplaani raajjmõʹšše, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjäuʹrr smeâtt. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Sääʹmrään raabblin kođđum alttõs, vuäivškott, lij samai jiiʹjjes-inallšem; čuõǯǯâlmlääiʹjid kååʹđet rabblin vuäivškõʹtte, koozz šâdd sääʹmrään jiiʹjjesnallšem säähmattǩeʹrjj. Aleksanteri Kena škooul, Suäʹđjel: Saku Puotiniemi (tâʹvvsääʹm) da Miikka Ämmälä (tâʹvvsääʹm) Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 4 (30) SaKä 4 § PÅʹRDDǨEEʹRJ TARʹǨSTEEʹJI DA JIʼNILAʹSǨǨEEʹJI VAʹLLJUMMUŠ čiâss 14.45 – 16.30 Sääʹmǩiõllsai pannmuʹšttempuõccâmvuõđ håiddvueʹǩǩ sääʹm dommvuuʹd kooʹddin. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad ođđeeʹjjmannu 1. peeiʹv 2013 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõõzz da haʹŋǩǩõš peštt ǩieʹssmannu 30. peeiʹv 2014 räjja. Haʹŋǩǩõõzz Uuʹccbõsraammsuåppmõ š (Finlex) Såbbar äʹššliistâst leäi toobdlmi mainstummuš aartikla 8(j)- tuâjj-jooukâst da jeäʹrben tõʹst, mäʹhtt alggmeer liâ vuässõõttâm biodiversiteeʹttsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõʹšše. Uccjokknjääʹlm škooul: Piibe Aikio (tâʹvvsääʹm) Suäʹđjel Vuõccust Petra Magga-Vars. Čeäppvuõđpeivva vueʹrded vuässõõttjid pukin saaʹmi dommvuuʹd kooʹddin da še jeeʹres åʹrnn. Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd sääʹm dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:fâst jurddum privatneeʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvvtummšest šõddi jeäʹrdum lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Niõđi uʹčteeʹl Marjaana Aikio leäi kuärram voddõõttâmpihttsid, kook leʹjje fijnnâz da eunnai. Teeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad lââʹssen teeʹǧǧ takai vuäzzlain halltõʹsse nellj jeeʹres vuäzzliʹžžed teeʹǧǧ vaalpâjja vuârstes. Tuåimmsââʹji âlddsõõzzâst lij vueittemvuõtt kåvvaz da jäʹrrsi säʹmmlai ärbbvuâđlaž šeljjraajlmi ceäggtummša. Tuâi oʹnnstemnallšen håiddmõõžž veäʹkkat Tuäivam, što åskkoummu saakk vääʹldet tuʹmmjem vuâlla riikksuåvtõõzzâst, ko tõt saaǥǥstââll tän čõõuč Ilo-suåppmõõžž ratifâʹsttmõõžžâst ”, maainsti saaǥǥjååʹđteei. Kunnantalo, Luossatie 1 Vuõccu škooul - Vuõccu, Ivalontie 8716 Juõʹǩǩkast lij vuäittmõš taʹrǩǩeed jiijjâs kuõskki vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩuum teâđaid vuõiʹǧǧest vaal-lõǥstõõǥǥ konttrest teʹlf. 28 Sujala Antti Tapani Põrggi Uccjokk Aartikla sueʹjjad alggmeerai luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđaid, vueʹjjid da innovaatiaid. Ǩiõllkõõčmõš sääʹm-mättʼtõõzzâst siisǩad ǩiõl seillmõõžž täävtõõzz: jiiʹjjesǩiõllsa mättʼtõõzz vueiʹtlvâʹsttmõõžž sääʹm jieʹnnǩiõllân mainsteeʹjid da ǩiõl mättummuž ǩiõl siltteeǩâni leʹbe tõn hueʹnben mainsteeʹjid. - Måkam pannmuʹšttempuõʒʒi argg lij da mõõnnalla tõn vueiʹtet tuärjjeed ? Sååbbarkõõutâst sääʹmteeʹǧǧ delegaatia tobdstõõđi Kanien:kehaʼka (mohawk) – Meer ǩiõll- da kultturkõõskõõzzâst Kahnawakest, Montreaal saaujbeäʹlnn. Halltõõzz šâdd eʹttkâʹstted pueʹrmõõzz mieʹldd Lääʹddjânnam säʹmmlai ǩiõlʼlaž da vooudlaž joukid. ” Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz såbbar õhttvuõđâst rieʹššeš uʹccseminaar, koon teemmen leʹjje nuõripolitiikklaž ääʹšš. Stipeeʹndid miõtteš täiʹd mätʼtõõttjid: Elle-Maarit Arttijeff (Aanar / Saaʹmi õllškooul), Taija Hietanen (Ruäʹvnjargg / Oulu universiteʹtt), Petra Kuuva (Aanar / Oulu universiteʹtt), Henna Lehtola (Aanar / Oulu universiteʹtt), Satu-Marjut Nieminen (Oulu / Oulu universiteʹtt), Birit Pieski (Aanar / Oulu universiteʹtt). Parlamenttaarlaž suåvtõs ouddlâstt ååʹn, što aʹlǧǧi saaǥǥstõõllmõõžžid õõlǥči piijjâd põõšši da priimmâmnallšen äiʹǧǧtaull. Čeʹvetjääuʹrest ååraš nuõrttsäʹmmlaž Tiina Sanila-Aikio da Heikki Paltto Aanar Lemmenjooǥǥâst vaʹlljeeš õõutmiõllsânji sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen vaalpââʹjj eeʹjjid 2012-2015. / IV-III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 391,60 – 2 448,54 euʹrred / mp). Tän klasstõõllâm mieʹldd vaarvuâlaž sâjja koʹlle eärben Lääʹddjânnmest mainstum aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl di Ruõccâst da Taarrâst maainstum Luulajasääʹmǩiõll da saujjsääʹmǩiõll. Sääʹmkulttuur jieʹllem-mäiʹnn lij sääʹmǩiõl seillmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid da ǩiõll lij sääʹmkulttuur vääžnmõs vuäʹss, tõt lij sääʹmkulttuur väimm. Čeäʹppvuõđpeeiʹvest vaʹlljeet sääʹmnuõri võboršeeʹǩǩid Nuõri kulttur MOVES – poʹdde, kååʹtt ââʹnet Oulust 20.-22.5.2011. Sääʹmnarood võboršeeʹǩǩi lââʹssen jååʹđtemkååʹddest âlgg leeʹd uuʹccmõsân õhtt kooʹddi võboršeʹǩǩ. Vuäzzla âʹlǥǥe leeʹd 18-25-âkksa oddel sääʹmnuõr. 10.15 Taarr Sääʹmteeʹǧǧ presideʹntt Aili Keskitalo Eʹtǩǩõõzz vuâđđjurddjineez âʹlǧǧe vuõltteed vueʹlnn åårrai neʹttåpååʹštaddrõʹsse leʹbe pååʹštaddrõʹsse piâtnâc rosttovmannu 17. peeiʹv 2010 mõõneeʹst čiâss 16 räjja. Mika Saijets, vaaldšemtuâjjlaž Ämmat- da resursskõõskõõzz tuâi lie jeäʹrbi mieʹldd ǩiõllhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiatuâjj, normmummuš da päiʹǩǩnõmmõskääzzkõs. 010 839 3106. Škoouʹlʼjempiisar tuåimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtuåimmpääiʹǩest sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Ǩiõlltuejj – ciistin sääʹm ǩiõllsuåvtõs haaʹlad puhtted õuʹdde tõn, što Mielenterveystalo. Teäddkaartâst lie snilmdõõǥǥ da tõid lij sniimmâm Ulla Isotalo. da Ǩiõlltuâjjla tuõjju koʹlle ǩiõlhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normmʼmummuš da teâđtem- da vuäʹpstemtuâjj. Tuäivvap ooccjest suåppi sääʹmǩiõl škoouʹlʼjummuž (õllškooul / universiteʹtt), toobdâlm vaʹstteei tuâjain da õhttsažkååʹdd da - ǩiõli tobddmõõžž. Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiõttˈtõõllâm ciâlklmest Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ da tõn vaikktõõzzid sääʹmteeʹǧǧ lääʹjjšiõttʼtlaž tuâjai, sääʹmkulttuur, säʹmmlai kollektiivlaž vuõiggâdvuõđid da säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââi ǩiõččâmvueʹjjest. 050 300 1780, tiina. Tuâi praksiizz čõõđtem diõtt Lääʹddjânnam Sääʹmteʹǧǧ ååcc äigga 1.8.2015 – 30.4.2018 Alttõõzz pukid koolm sääʹmǩiõl da obbjânnam kuõskki stooidâmprograamm jåttʼtem diõtt tuejjii sääʹmteʹǧǧ. Tuʹmmstõk: SPN ouddlâstt, što tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõš saaǥǥstõõlât obbvuõđstes da puk suåppâmvuõssǩeeʹrjtõõzz stannum vuõiggâdvuõđ teâuddje. Mättʼtemaaunâstuâjj rääjj oudldõõzzid sääʹmǩiõl, sääʹm kulttuur da sääʹmǩiõllsai mättʼtõʹsse jeeʹres škouultääʹzzid. ILO 169 - suåppmõõžž ratifiâʹsttem, tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmâm, sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođeem, sääʹmǩiõl jeältemprograamm tueiʹmmepiijjâm di sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji nââneem. Uuʹccap škooulin jäänaš 2 čuäjtõssâd, šuurab jäänaš 3 čuäjtõssâd. Ǩeâšttõõttmõõžž riâššjen tuåimmai Sääʹmteʹǧǧ.  õõudâsviikkâd määŋgbeäʹllsa ǩiõlâânnemvueittemvuõđi veäkka ǩiõlâs juõʹǩǩpeiʹvvsain tuåimin; päärnaž saǥstââll, kõõjjâd da maainâst jiiʹjjes jurddjin, tobddmuužzin, äʹjstõõzzin Sääʹmtegga âlgg uʹvdded šoorab mieʹrreemväʹldd jiijjâz vuuʹdes vaaldšem da jååʹđtummša, ku tõt oudd pueʹrab vuäittmõõžžid šiõttlõõvvâd äimm-muuttõʹsse sääʹmkulttuur šõddâmaalǥi beäʹlnn. Sääʹmvuuʹd oolǥbeäʹlnn vuässõõtti leʹjje Heʹlssnest da Ruäʹvnjâârǥâst. Meäʹcchalltõs lij toiʹmmjam pukveeʹzz juurdlânji sääʹm ǩiõll-lääʹjj čõõđtem diõtt, da sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što ciist mieʹldd Meäʹcchalltõs ǩiččlââtt pueʹreed veâl jäänab jeärben aanar- da nuõrttsääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzeez tuejjeeʹl tõin bieʹǩǩ Meäʹcchalltõõzz jeärben luânddlaž toiʹmmjummuž. Karigasnjaarg škooul: Pinja Pieski (tâʹvvsääʹm) Pääkkteʹm Akwé: Kon vuäʹppõõzz liâ valmštõllum õõutsââʹjest alggmeerai võboršeeʹǩǩivuiʹm da primmum biodiversiteettsuåppâm vuäʹssbieʹllsåbbrest eeʹjjest 2004. Sääʹmteeʹǧǧ vuõccu ååraš vuäzzlaž Pekka Aikio vaalšeš puõʹtti sääʹmteeʹǧǧvaali vaal-luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteejen. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk luâttõhttvuõđ ravvummša håiddâkksai peâmmʼmuužžâst: Aanar kååʹdd tiõrvtõõzz puuʹti Aanar kåʹddväʹldduum saaǥǥjååʹđteei Teuvo Katajamaa. Riikkveäʹǩǩvuõđ pââʹjtummša lij tuõttlaž tarbb, ko mättʼtem-materialvääʹnn lij jeäʹrben nuõrtt- da aanarsääʹmǩiõli beäʹlnn. - Sääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Njeäʹllem-Keväjäuʹrr voudda 23 875,50 € Projeʹktt-tuâjjla tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. t Lääʹddjânnmest da sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž õhttsâžtuâjast. Veäʹǩǩvuõttooccmõõžžid vuäitt tuåimted personnalla leʹbe äʹššoummu mieʹldd leʹbe vuõltteet pååʹštest, ǩeeʹrjid da jeeʹres vuõlttõõzzid mieʹrrpäikka viikki päkldõõzz mieʹldd, telefakssân leʹbe neʹttpååʹštest. Täävtõõzz: Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkååʹdd ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz pedagoglâž da aaunâsvaaldšmõʹtti silttõõzzi lââʹsstummuš, koivuiʹm vueiʹtet õõudeed ođđ sääʹm ǩiõl da kulttuur lokku vaʹlddi pedagoglaž vueʹjjid. Lääʹddjânnam sääʹmparlameent aartikla 8(j)-tuâjj-joouk såbbrest: Klemetti Näkkäläjärvi, pirrõsduumšeǩ Aulikki Alanen da Nilla Tapiola Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩest stipeeʹndid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid, kook liâ spraavdõõttâm puârast sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžžâst. Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmǩiõl koontâr ååcc Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâskoontâr valmštââll da peejj tuåimmu aaʹššid, koid luʹvddkåʹdd ǩiõttʼtââll. Kaartčeäʹpptuâʹjj lij õhtt õlmmeemnääʹll, kååʹtt õõudâsveekk päärna miõl- likkõõzzid da smellâkvuõđ jiõččõlmmummšest.. Kaaunõõttâmpoodd saaǥǥstõʹlleš Sääʹmteeʹǧǧ tän poddsaž aaʹššin di lääʹǩǩhaʹŋǩǩõõzzin, jm. sääʹmǩiõll-lääʹjj taʹrǩǩummsest. Seämma poodd puõʹđi miõʹlle saaʹmi histoor da tõn ääiʹj ǩiõččlõõttâmvueʹǩǩ, klasstõõllâd saaʹmid vueʹlab roodd vuâlla kuullven. Leâʹša jeäʹp leäkku čåuddõõttâm mij kulttuur pirr, äʹrbbvuõđâst, ǩiõlâst jeäʹp-ka identeeʹttest. Luʹvddkooʹddi tuâjain lij mieʹrruum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. Tuâi koʹlle jeeʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõll-lakka da jeeʹres sääʹmǩiõl äʹšštobddi õõlǥtem tuâjaid. Riikk mäʹhssemplaanâst lij leämmaž eeʹjjest 2002 ääʹljeeʹl pååđ riikkveäʹǩǩvuõtt sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõššân säʹmmlai dommvuuʹdest. Sääʹmteeʹǧǧ dommseeidin lij raportt eeʹjj 2013 čeäʹppvuõđpeeiʹvest. Ǩeâštõõttâmäiʹǧǧ lij kueʹhtt mannu. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2010 Ruäʹvnjaarǥâst Ciâlklmest leʹjje kolmm jeeʹres asetõshämmâz; riikksuåvtõõzz asetõõzz puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji teäggtemtuärjjõõzzâst uʹvddum riikksuåvtõõzz asetõõzz muuttʼtummšest, riikksuåvtõõzz asetõs måttmi puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji raajõstuärjjõõzzi ooccâmääiʹj älggmõõžžâst di mädd- da meäʹcctäällministeria asetõs puäʒʒtääl da luâttjieʹllemvueʹjji teäǧǧruõkkâmtuärjjõõzz tillõõvvmõõžžâst uʹvddum mädd- da meäʹcctäällministeria asetõõzz muttʼtummšest. Ǩeeʹrjid vuäitt tiʹllʼjed neʹttpååʹštest info (at) samediggi. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž abbâz nuʹbb tuâjjǩeʹrjj iʹlmmstõõvi fi. Vaʹstteemäiʹǧǧ lij čõhččmannu loopp räjja. Âʹvvel lookkjiškooul: Gabriela Satokangas (tâʹvvsääʹm), Matias West (tâʹvvsääʹm) da Sunna Kokkonen (tâʹvvsääʹm) Nu ʼ bb oo ʼ đuum teädldök Ciist juõʹǩǩeš vuõssmõs vuâra eeʹjjest 2004. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 17 a § mieʹldd: ” Teeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad nuõrisuåvtõʹsse kuõiʹt eeǥǥas vuârast čiččâm vuäzzliʹžžed di juõʹǩǩkiʹžže jiiʹjjes-i vääʹrrneeʹǩǩ. Täävtõssân lij raajjâd čiõlǥtõs õhttsažtâʹvvjânnmlâž sääʹmǩiõl tuʹtǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz altteem diõtt da raajjâd Interreg – juätkkteäggtemooccmõš kõõskõõzz ǩiõččlõddâmhaʹŋǩǩõõzz diõtt. vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala teʹl. Sääʹmteeʹǧǧ vaal 2015 tuåimtet 7.9. – 4.10.2015 kõskksaž äiʹǧǧen. Haʹŋǩǩõõzz pââʹjest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi da Sääʹmteʹǧǧ nâânee da veʹǩǩe ooudâs sääʹmǩiõlid tiʹnt-a, što juõʹǩǩ ǩiõlljoouk oʹdinaknallšem taarbid, vaʹǯǯtõõzzid da resuursid vääʹldet lokku. Vuässõõđi puäʹtte še Ruäʹvnjaarǥâst da Oulust. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što resuurzzid jååʹđtet saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđai ruõkkmõʹšše, tuʹtǩǩummša da jeälltummša. Ååʹn saaǥǥstõõllâm suåppmõõžž priimmâm diõtt äʹlǧǧe Ruõcc, Lääʹddjânnam da Taar valdiai da sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjan eeʹjjest 2011 ääʹljeeʹl. Čeäʹppvuõđpeiʹvv lij kueiʹtpeivvsaž. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnaž vuäitt õõudeed da raʹvveed sääʹmǩiõlâs määŋgbeäʹllsai ǩiõlâânnemnaali mieʹldd. Nuõripiizzar tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozz takai konttrest. Sääʹmteʹǧǧ maadârd ceälkkmuužžâst määŋgaid vuâraid taʹrǩǩummšid ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuõjju. Seurujärvi-Kari čiõlggii sääʹm-mättʼtõs vueʹjj vaiggâdvuõđ. Porrmõž lij sosiaalâž čeäʹppvuõđi harjjtõõllmõs, koʹst päärnaž mättai puârast åårrad, kueiʹmi lokku väʹlddmuužž da uʹvdded äärvv porrmõžže.  musiikk, jooik, leeuʹd, livđet, laulli Kuʹǩes kõõski diõtt sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkååʹdd da ouddpeâmmtuâjjlažkååʹdd kaaunõõttmõõžžid lij leämmaž vaiggâd riâššât pâʹjjel kåʹddraaji. Pâʹjjmättʼtõõđi: Kuʹǩes äiʹǧǧkõskk lij leämma ž tän rämmpeivva, kuäʹss-ne leävvjummuš tuâi teâddjummuužžâst, leâʹša tuâi čõõđ viikkmõš leäi loŋŋteei da positiivlaž tobddmõš.  âânet äiʹǧǧmiermieʹlddsa ” maainâspeeiʹv ” puäresoummivuiʹm Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ 4 § mieʹldd vuâđđpääʹlǩ vueiʹtet pââʹjted vergga pååđtuʹmmstõõǥǥin lââʹzztum tuâjai diõtt jäänmõsân 20 %:t. Jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Veikko Feodoroff (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Heini Wesslin) da varasaaǥǥjååʹđteeʹjen Kirsti Kustula (Niko Kustula). Aanrest 2.9.2015 Sääʹmteʹǧǧ Sääʹmteʹǧǧ âlgg taʹrjjeed säʹmmlaid hieʹlǩeld âlddnemnallšem fooruum, koon pääiʹǩ aaʹššid vueiʹtet ooudeed. 010 839 3106 leʹbe pueʹtti parlameentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, teʹl. Čeäʹppvuõđpeivva ääʹrbvuâlžânji kuulli sääʹm kulttuuʹre kuõskki šlaajjâst jeät leäkku veâl tuejjuum tuʹmmstõõǥǥid. Tõʹst lij mieʹrr šõddâd Lääʹddjânnam saaʹmi jiiʹjjesvaaldšem di jieʹlli da ooudâsmõõnni sääʹmkulttuur symbool, koonn vääžmõsssân toiʹmmjeeʹes jurddân lij ââʹnned huõl äʹrbbvuõttân seillam kulttuurest da ooudâsviikkâd da oođeed saaʹm õhttsažkåʹddjieʹllem. Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij nuõrttsääʹmǩiõllsaž mättʼtem-materiaal plaaneem, tueʹjjeem, ǩiõl taʹrǩǩeem da jåårǥlâʹttem. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuʹmmji uʹvdded eʹtǩǩõõzz takaisåbbra, što tõt mieʹrkkad teâttân suåvâdvuõđsuåppmõõžž Juha Guttormin. Pia Ruotsala mä vaaldšemjååʹđteei, påʹrddǩeʹrjjõõʹnni Kalle Varis vs lääʹǩǩpiisar Sääʹmteʹǧǧ 2008 Peiʹvv-veärr čiâss 17-19. Håiddâkksai peâmm toimmjummšid da plaanid raajeest tuäʹrjjeed puärrsi da päärnai vaaiktemvueittemvuõđ peiʹvvhååid õõdâsviikkmužže da ärvvstõõllmužže. Lookkjiškooulkuursi spraavdõõttâmvuäittmõõžž vuäitt kõõččâd še säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi lookkjiškooulin, koin liâ virtualmättʼtõõđi piirieeʹjji. Stipeendid uʹvddeš kuʹtte sääʹmǩiõl teeʹst pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz spraavtõõttja, 13 vuâđđmättʼtõõzz loopptam da koʹlmme Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzzâst valmštõõvvja. 9 § Čiõlǥtõs sääʹmǩiõllsaž sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi raʹvvjem diõtt čuäʹjtum mieʹrrtieʹǧǧ âânnmõõžžâst 2014 Perstak-a tõn mäkam tuâjast ? Ruåttkõskkvuõđi kaggmuš da päärna mieʹldd väʹlldmõš jeeʹresnallšem tuâʹjjstõõllmuužžid õõudee päärna sosiaalvuõđ. Halltõs priimi Sääʹmteeʹǧǧ mainstõõzz eeʹjjest 2015 (mieʹlddõs 2) da tõn mieʹlddõsân leʹddi ǩiõll-lääʹǩǩmainstõõzz muttsivuiʹm (mieʹlddõs 2 a) Sääʹmteeʹǧǧ såbbra čuäʹjtemnalla. Niõđ lie täuʹjja jäänab aktiivlaž sest. Vuõrâsoummu ferttai teađsteeʹl vuâmmšed jiiʹjjes ǩiõl âânnmužž, što tõt leʹčče nuʹt määŋgbeäʹllsaž ko vuäitt. Meeʹst liâ veâl jiânnai pueʹreemnalla åårrai ääʹšš. Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoonʼnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõʹttiääiʹjest. Aleksanteri Kena škooul, Suäʹđjel: Teemu Valle (tâʹvvsääʹm) Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 1) šiõttat õhttsažtuejjorgaan sääʹmteeʹǧǧ toimmpââjas 2016 – 2019, 2) nõmmai õhttsažtuejjorgaaʹne kolmm vuäzzliʹžžed, õõut juõʹǩǩ ǩiõlljooukâst, 3) nõmmai õhttsažtuejjorgaaʹne saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei, 4) räukk sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria, sääʹmvuuʹd kååʹddid da säʹmmlai sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi riâššmest, raajjtummšest da õõudâsviikkmest vaʹstteei bieʹlid nõõmeed eʹtǩǩeeʹjes õhttsažtuejjorgaaʹne. Suäʹđjel poʹdde vuässõʹtte õhttseʹžže pâʹjjel 400 oummud da ǩiõšttu vuäʹssõʹtte 12 tanssjoukkâd. Tel ko ooccmõš tuejjeet sääʹm ǩiõll-lääʹjj 18 §:f vuâđast, ooccmõõžžâst âlgg čiõlggeed še, što oocci lij peäggtum lääʹjjest jurddum privatneʹǩǩ. (Sääʹmteʹǧǧ) ʼõudâsviikkmuužžâst vuasŠtta puõʹtti vâʹǯǯlõõzz lie säʹmmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhaʹŋǩǩõõzz jååđeest rajjum õõuđâsviikkânsääiʹm pâʹjjentuõʹlljummuš, õhttsažtuâʹjj õudldõõzzi staannmuš da personkååʹdd da puärrsi vuäʹssadvuõđ raavummuš õõuđâsviikkâmtuâʹjast. 3.3. Leäkkap rämmsai tõʹst, mii meeʹst lij da muʹštted pukid alggmeerõhttsažkååʹdd da õhttsa preddan. Saani raajõõttmuž: Päärna teâdstummuž saani åbblǩin da saani raajõõttmuužžâst vueitet õõudeed jeerenallšem harjtõõzzivuiʹm; Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij toiʹmmjam Enontekiöst 10 eeʹǩǩed da tõn äiʹǧǧen Miessi lij håiddam eeʹjji mieʹldd âlddsin 40 sääʹmpäʹrnned, jooukâst liâ nijddpääʹrn da ååumpääʹrn. Lääʹddjânnmest nuʹtt-aa 10 000, Ruõššjânnmest mueʹdd dohat, Ruoccjânnmest nuʹtt-aa 20 000 da Taarrâst jo-ba čičmlost čueʹttdohta. a. Nõmmǩeâšttõõttmõõžžin ooccât sääʹmkulttuurkõõskõʹsse vuäʹnkõs, âppšeei, miõʹllepâššneei da jeärsmeei sääʹmǩiõllsaž nõõm, kååʹtt čiõlggad kulttuurkõõskõõzz  nueʹttsiõrid Yle Sápmi lij siʹtǩǩesvuõđin mäŋgglo eeʹjji tuâjain oʹnnstam viikkâd ooudâs sääʹmǩiõli staattuuzz da taʹrjjääm kääzzkõõzzid sääʹmǩiõlin. Ǩiõlltuâjjtuâjjla tuõjju kooll ǩiõlhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normmʼmummuš da teâđtâm- da vuäʹpstemtuâjj. Meäʹcchalltõõzzâst lij jååʹttmen ǩiõrddlõs prosess sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi ooudâsviikkâm diõtt. Äšša kuulli čuäʹjtõõzz taʹrjjee refleksiivnallšem sääʹmǩiõččâmvueʹjjid di sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi põhttmõõžžid di juäʹtǩǩed ooudâs tiõrvâsvuõđ da saaʹmi tiõrvâsvuõttvueʹjj kuõskki vääžnmõs kõjldõspiijjmõõžžid teäddeeʹl jeäʹrben kulttuursaž perspektiiv. Täid šeâttmõõžžid vueiʹtet muttʼted sääʹmteeʹǧǧ halltõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar Sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsaž projeʹkttpiisar Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr koordinâʹstt škooultõõzz da tuåmmai riikkveäʹǩǩtõõzz vaaldšeei organisaatian. Puäʒʒhåiddmuužž suåvtõlle kueʹllstummša da meäʹccjummša. Tõõzz koʹlle še jiõnnâânnmõš, pihttâz da kriʹlccplaanummuš. Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩii reʹttev sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid Suåvtõõzz vuäzzla jie taarbâž leeʹd Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzla, ij-ga seeʹst taarbâž jälsted sääʹmvuuʹdest. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddjest lij FB-seeiʹd še www.facebook.com/SamiGiellagaldu, koon pääiʹǩ vuäitt kõõččâd sääʹm ǩiõli ââʹnnmõõžž pirr. čiâss 14.00 – 15.00 Joukktuâjai čuäʹjtõs. Sääʹmteeʹǧǧ čõõđtum mättʼtem-materiaal lie vuäǯǯamnalla Sámi duodji-kaaupâst Sajoozzâst Aanrest, õhttõõzz Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:n sääʹmvuuʹđ lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtobddâmlââʹzz. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd vuâđđâʹvve äʹšštobddâmlââʹzz. Marja Helander kueiʹtvuäzzas tuejjõs lij pijjum Sajoozz sääʹmǩeʹrjjpõʹrtte. Miessi personkåʹdd lij oʹnnstam tän tuâjast ooudâstjooʹttjen, tõn diõtt ko personkåʹdd lij čõnnõõttâm tuâjes ouʹdde. Lââʹssteâđaid tuâjast projeʹkttjååʹđteei Marko Marjomaa teʹl 050 438 2484. Lââʹssteâđaid šõddmõõžžâst oudd Hannu Kangasniemi (hannu. Tuʹmmstõk: Čuäʹjtõõzz späʹssbõʹšše šiõǥǥ musiikkâst da feertak liikkummšest da loomminallšem toobdlmest. Såbbri mainstemvuâraid simultaantuʹlǩǩeet ooudpeäʹlnn peäggtum ǩiõli kõõskâst nuʹtt, što takainalla õhtt tulkk vaaldaš õõut ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-tâʹvvsääʹmǩiõll) da nuʹbb tulkk nuuʹbb ǩiõllpaar (mâʹte lääʹddǩiõll-aanarsääʹmǩiõll). tuâjjpääʹj. Sääʹmteʹǧǧ 2009 Stipeeʹndid vuäǯǯee õhttsiʹžže 12 mättʼtõõttjed. Ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummuš da nuõrttsääʹmǩiõllsaž škooulmättʼtõs lij kâʹl mõõʹnne veeʹrd lââʹzztam ǩiõl âânnmõõžž lääʹddǩiõl kuâŋŋad. Ruäʹvnjaarǥâst riõššum čeäʹppvuõđpeeiʹv čiõlǥtõs 2010 lij vueiʹnnemnalla sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain: www.samediggi.fi / Tuejjummuš / Nuõri čeäppvuõđpeiʹvv. Påʹrddǩeʹrjj Äimm-muuttõõzz uuccummša ǩiččlõttâm tuåim âʹlǧǧe tuejjeed nuʹtt, što tõin jiâ leäkku ǩeʹlddemnallšem vaikktõõzz vuõssmeerai tiõrvâsvuõʹtte da jieʹllemvuäittmõõžžid. čiâss 10.15 – 12.00 Joukktuâi Täävtõssân sääʹmǩiõllsaž pannmuʹšttempuõʒʒi håiddpääʹdd mallummuš Annʼ jõõžžâst ärbbvuõđ mieĺddsain jieʹllemvueʹjjin puäʹʒʒtääll lij miârkkšõõvvi puåđkäivv vuõss- sââʹjest Čeʹvetjääuʹr vuuʹvdest. Haaʹlemmen vueiʹttveʹted eʹtǩǩeed še äʹšštobddivuäzzlaid, leša eʹtǩǩõõzz sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse sij vaʹlljummšest tuejjad vuõss-sâjjsânji vaʹlljuum nuõrisuåvtõs. Lââʹssteâđaid sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest kaaunak täʹst. Taar sääʹmteeʹǧǧ presidentt Egil Olli särnn, što lij kuärǥast tõʹst, što saaǥǥstõõllmõõžž peäʹsse ååʹn äʹlǧǧed.”Mâʹte tieʹttep, što liâ leämmaž mõõn-ne veeʹrd jeeʹresmiõllsažvuõđ saaǥǥstõõllâmplaanâst, jeärben Taarrâst, leša ko mij ååʹn tieʹttep, što Lääʹddjânnam da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ da tõõi jânnmi halltõõzzi kõõskâst lij õhttmiõllsažvuõtt, nuʹtt alttummuš ij vuäǯǯ leeʹd Taarrâst ǩidd. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi oođeet Interreg-teäggtemvuâlaž haʹŋǩǩõõzzin 1.1.2013 - 30.6.2014. Mättʼtõshalltõõzz rosttovmannust 2014 uʹvddem ođđ vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđteeʹlmin ǩiõll-laauǥmetooʹde piijât jeänab teädd ko äiggsab vuâđteeʹlmin. Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ da oudd eʹtǩǩõõzz tõʹst, što AVI raʹvvai paalǥâskååʹdd juâkkmõõžž da paalǥâskååʹdd raai Näkkälä paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ meâldlânji. Eeʹjjest 2007 priimum YK:n alggmeeʹr kuõskki peåggtõõzz čuäjad moraalʼlaž äʹššpõmmjen še vuʹvdd alggmeeraiooumažvuõiggâdvuõđi õuddnummša puõʹtti ääiʹjest. SSääʹmteʹǧǧ tuäivv leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluõvâsvuõđ pukid ! Sääʹmteʹǧǧ teâđat Mõõnnallšem plaan liâ tuâjjvueʹlnn ? Peiʹvvhåiddâkksai peâmmtuâʹjast vaʹstteei personkååʹddest ââlǥče leed rijttjeei sääʹmǩiõl da kulttuur tobddmõš di teâđ määŋgǩiõllsažvuõttpeâmmtuâʹjast. - tobdstõõzz toiʹmmjeeʹjid da haʹŋǩǩõõzzid jeeʹres beäʹlnn Lääʹddjânnam. ʼhttõs 1. Veʹrǧǧneǩ âlgg ââʹnned huõl tõʹst, što škoouʹlʼjummšid riâžžeeʹl leʹbe sääʹmǩiõl oudldemnalla ââʹnned huõl tõʹst, što persoonkååʹddest lij tuâjeez oudldem sääʹmǩiõl silttõs. Jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd aaʹšši valmštõõllʼjen da čiõʹlǧǧeejen tuåimm Sääʹmteeʹǧǧ lääʹǩǩpiizar. SPN haaʹlad väʹldded lokku pueʹrben še suåppmõõžž artiikka 10(c), kååʹtt mieʹrrad, što suåppâmvueʹssbeäʹlin âlgg suõʹjjeed da peälšted biologiinallšem resuurzi äʹrbbvuõđ mieʹlddsa âânnmõõžž, äʹrbbvuõđ mieʹlddsa kulttuurlaž vueʹjji mieʹlddsânji, ʼrgaan õõlǥči toiʹmmjed õhttsažtuâjast. Sääʹmaaʹšši tâʹvvjânnamlaž veʹrǧǧorgaan raaukât valmštõõllâd eeʹjj 2010 ciist juâkkmõõžž. Vuäʹssõõđi lie leäʹmmaž puârast čõõnõõttâm õhttsaž toimmjummša. ʼhttsažpaaiʹǩi âânnmõš lij vääžnai puk tän kulttuurkõõskõõzz toiʹmmjummšin. Âlddõhttsažkåʹdd da väʹlddkulttuur vaaikte piârri naaʹlid mueʹǩǩeed päärna identiteett. Sääʹmteeʹǧǧ piisarkåʹdd lij valmštõõllâm vuõltteemsaǥstõõllâmaunstõõzz, koonn vuâđđan lij õõudbu vaalpââʹj ärvvtõõllmõš da pueʹttiääiʹj väʹǯǯtõõzz (mieʹlddõs 3). Jeäʹp leäkku kuuitâǥ immuun. Sääʹmteeʹǧǧ fiʹttjõõzz mieʹldd puäʒʒhååid veäʹr oudlde paalǥâskååʹdd juâkkmõõžž paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ oudldemnalla. Ooccmõõžž mieʹlddõõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.11.2015 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe neʹttpååʹšt addrõʹsse Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Puârast toimmjeei identiteett õõlǥad, što ooumaž vuäitt tobddad, što suʹst lie seämma vuäddaz da alggpuattmõš ko järrzin seämma alggpueʹttmest åårai oummin. Tuâjj-joouk mieʹldd sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâddjummuš tiuddmieʹreld ooudald veʹrǧǧneeʹǩǩi sääʹmǩiõl ââʹnnem lââʹzztummuž, jeäʹrben saaʹmi dommvuuʹdest. ʼõutmiõllsažvuõđ kaunnmõš aainâs šuurmõs potitiikklaž kõõččmõõžžin lij vääžnai äʹšš, nuʹtt miʹjjid ko mij meeraid, säärnai Näkkäläjärvi. Vuäʹpstemǩeʹrjj õʹlmstââʹttet sääʹm da lääʹdd ǩiõlin. 2. Vaal-loǥstõk ââʹnet vueiʹnnemnalla pâʹzzlâšttam-mannu 16.3. – 27.3.2015 peeiʹvi äiʹǧǧen arggpeeiʹvi Ǩeeʹrj lij čõõđtam sääʹmteʹǧǧ da tõt lij vuäǯǯamnalla Duodji shop - kaaupâst Sajoozzâst, Sámi duodji liâdggsaž kaaupâst da sääʹmteeʹǧǧ škooulʼjem- da mättʼtemmaterialkonttrest info (at) samediggi. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 10 (30) Tääʹss: 5.-6. lk.. Puåttji šõddmõš čiõlggan vääžnmõs ääʹššest sääʹmteeʹǧǧ vaalin da tõõi pååđteäggtõõzzin. 70-ekksažprääʹzneǩeeʹjj cisttân riõššum konsertt nåårr õʹhtte joouk juõiǥjid da musikneeʹǩǩid, kooivuiʹm Valkeapää tuejjii jieʹllem äiʹǧǧen kuuʹǩǩ piʹštti õhttsažtuâi. Yle Sápmi radialiinj lij vuäittmõš kuʹvddled Interneʹttradia pääiʹǩ obb lääʹddjânnmest da koon åʹrnn maaiʹlm täättas. , teʹl. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 5 (30) Saaǥǥjååʹđtemvuõtt seʹrddji Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧin Taarr sääʹmtegga Ǩeârkknjaarǥâst skamm-mannu 9. peeiʹv. Veäʹǩǩtieʹǧǧooccmõõžžid âlgg vuõltteed kulttuurvuʹvddkådda mââimõõzzâst Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar nõõmad vaalpââi ääiǥas nellj luʹvddkåʹdded, sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz da vaal-luʹvddkååʹdd, koon toiʹmmjempââʹjj lij vuäʹnkab ko jeeʹres luʹvddkooʹddi. Teaʹttrest taarbšet määŋgnallšem silttõõzzid ! - Saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđid ǩiõttʼtõõllâm čiõlǥtõõzz raajjmõš lij jiiʹjješnallšem tuâjj. Juõiʹkk äʹrbbvuõtt jeäll nuʹtt äʹrbbvuõđla juõiʹkkmusiikkist ko še modernist populaarmusiikkist. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. SPN vuäinn, što Lääʹddjânnam da Ruõcc valdiain feʹrttai ravveed ILO 169-suåppmõš da valdiain feʹrttai väʹldded YK čõõđtummuš vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđin bieʹǩǩen naroodlaž lääʹjjšeâttmõõzz. ʼhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõl. Škooultõs- da vuäʹpstemaaunâskoontâr Nääiʹt älgg vueʹllškooulneeʹǩǩid jurddum vuõssmõs aanarsääʹm mättʼtemǩeʹrjj Son lij toiʹmmjam teaʹtter- da taʹnssčeäppõõzz pirrsin eeʹjjest 2003 da čuäʹjtõõllâm määŋgin teaʹtter- da taʹnsstuejjõõzzin Lääʹddjânnmest da ålggjânnmest. Seeʹst leäi šeâttmõõžži mieʹldd vuõiggâdvuõtt heelǥeed puk ehdtõõzzid leʹbe låånnad tåʹlǩ õhtt tuâjj. Sääʹmkulttuur hueʹnummuž suõi vuältummuš čääʹcclääʹjj mieʹlddlânji pukid saaʹmid kuõskki spesial-laaʹjjid Mõõntõõllâmvueʹǩǩ põhtt Linnanmäki Teija - Nuõrttsääʹmǩiõllsaž dommkääzzkõstuâjjlaž Čeʹvetjääuʹr voudda 33 262,50 € Musikk-ǩiõččmõõžž ââʹnet Dolla (Toll) - auditoriast, koozz čäʹǩǩe nuʹtt 400 ooumžed. Auditoriast lij šiõǥǥšlajjsaž teknikk jm. čuõvivuiʹm. kuõiʹt vueʹzzest. Teʹǧǧ âânn vuõʹššen ääʹšš pirr vuõltteemsaǥstõõllmõõžž, koonn jurddjen lij oʹhjjeed eʹtǩǩõõzzi valmštõõllmõõžž. Sääʹmǩiõl jeällten diõtt tuâjj-joukk eʹtǩǩad jeeʹrbi mieʹldd, što ǩiõllpieʹzztoiʹmmjummuš puäʹđči leeʹd põõššinallšem da tõn toiʹmmjummuš õõlǥči veiddeed. 8.1. Konseertt reäʹšše õhttsažtuâjast Maaiʹlm musiikk kõõskõs / Etnosoi ! Nõmm eeʹttǩâstt sääʹmkulttuurkõõskõõzz miârkksõõvvmõõžž säʹmmlaid õõldâs- da äärv tobddâm päiʹǩǩen. Hetta pââibužškooul: Marianne Ketola (tâʹvvsääʹm), Morten Labba (tâʹvvsääʹm), Juhan-Tuomma Mäkitalo (tâʹvvsääʹm), Nils-Matti Näkkäläjärvi (tâʹvvsääʹm) da Nea-Maria Valkepää (tâʹvvsääʹm) Tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõš ouddan Esimerkiksi tämän salin, Dolla-kueʹrnec, âlgg ââʹnted såbbri di konfereenssi âânnmõʹšše, mättʼtem-miârkktõʹsse di musiikk, fiilm da teaʹtter čuäjtummša. Čuäʹjtõõzz lij oʹhjjääm Victoria Kahn. Tuâjjriâššmõõžž še ooudeeš. Lââʹssen kõõskõʹsse šâʹdde õhttsažpääiʹǩ mâʹte auditoria, uuʹccab sååbbarpääiʹǩ, määŋgtuåimm- da kääzzkâʹsttempääiʹǩ di nuʹtt 60-päiǩǩsaž resttrantt. Rehtor Yrjö Musta da mättʼtemtuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka jååʹđte säʹmmlai škooulʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan. Snimldõõǥǥâst YK vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđi spesialteâđteei, professor James Anaya Ruäʹvnjaarǥâst. Täujja just 6.2. miʹjjid säʹmmlaid, da tõn mäʹhtt mij kulttuur lij jeeʹresnallšem, vääʹldet lokku še väʹlddmediast. Kriiʹlcest vuäitt puʹhtted jiijjâs rekvisiittaid, leâʹša tuäivvap što tõi raajjmõš / sâjjdõõttâm / puʹrǩǩeem šâʹdde jåʹttlânji. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs tuejjii alttõõzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbri vuõiggnuʹbbummšest, koon vuâđald Sääʹmteʹǧǧ tuʹmmji kålggmannu 2014 såbbrest, što täʹst ooudâs Sääʹmteeʹǧǧ såbbrid vuõiggnuʹbbeet interneeʹttest. Jeeresnallšem sääʹnnpaarid (säännpaar, kook rätkje kueimstes õõut jiõnnõõzz vuâđalt) siskldeei tiivti veäkka vueitet uʹvdded päärnže peäggtâʹstted tõst mäʹhtt jiõnnõõzzid ââned saani räätktõõllmužže. - Määŋgkulttuurvuõtt 010 839 3106 leʹbe pueʹtti parlameentaarlaž suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, teʹl. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs tuejjii vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ vuässõõttmõõžžâst ođđ haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccmõʹšše Sámi Giellagáldu Interreg Tâʹvv 2014–2020 prograammâst da tuʹmmji toiʹmmjed haʹŋǩǩõsteäggtõõzz ooccjen. Tuõđšet såbbrest âʹlddåårrjid. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 16 (30) SaKä 15 § juätkkai … Ǩeeʹrj ođđ kärttõõzz lij kärttääm Merja Aletta Ranttila. Lââʹssteâđaid: 20 § Säʹmmlai sosiaal- da tiõrvâsvuõttaaʹšši õhttsažtuejjorgaan šiõttummuš da sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩeeʹji nõõmummuš tõõzz toimmpââjas 2016 – 2019 Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr koordinâʹstt škooultõõzz da tuåmmai riikkveäʹǩǩtõõzz vaaldšeei organisaatian. Vaalpeeiʹv jiõnstummuž riâššât täʹst peäggtum paaiʹǩin: Alttuum tuâi vueʹlnn åårrai vuʹvddvaaldšem oođummuš, šâdd ääveed määŋgaid valdia vaaldšemtuâjaid kuõskki šiõttõõzzid da mâŋŋa puõʹtti ääiʹjest seʹrddemnallšem tuâjaid seʹrddmen veʹrǧǧneeʹǩǩest nobba oudd pueʹrab vuäittmõõžžid saaʹmi jiõččvaaldšem staannâmvuõʹtte da veâl ooudâsviikkmõʹšše eeʹjji 1993-1995 lääʹjjvaalmstõõllmest tuõttum vuâđđjuurdi da täävtõõzzi mieʹlddsânji. Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 29 § mieʹldd ǩiõllmainstõs uuʹvdet Sääʹmtegga õʹhttešt vaalpââʹjest. Juõʹǩǩpeiʹvvsai tuåimi õhttvuõđâst ǩiõll toimmai neäʹvvan, ij jiõčč ärvven. Vs. lääʹǩǩpiisar eʹtǩǩõs (KV): Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 17.5.2012 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Veeʹrj teuddmest jääʹǩǩtet kuuđ määnpââʹj ǩiččlâʹttemääiʹj. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd vuâđđâʹvve Sääʹmteeʹǧǧi takaisååbbar koon õʹnneš pâʹzzlâšttammannu 10. peeiʹv 2009 lij sååbbrstes ceälkkam vuʹvddvaaldšem oođeemhaʹŋǩǩõõzzâst (ALGG-haʹŋǩǩõs). Täärǩben ǩiõʹččeeʹl pihttzimaall vuäitte vaajjtõõllâd še sooǥǥi leʹbe piârrji sest. Lij vääžnai, što tuâjj ij åårast tääzz da tuâjj-joouk čuäʹjtum tuåimid ääʹljet čõõđted ”, Särnn Näkkäläjärvi. Čeäʹpptuâʹjain peâmmʼmeeʹl kååitad päärna määŋgbeäʹllsa õõdummša.. fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõõzz tâʹvvsääʹmǩiõllsaž neʹttõõʹlmtõs. tammela (at) samediggi. Päärna kueʹddted tobddstõõttâd ođđ porrmõšaunnsid da njâdded jeeʹresnallšem porrmõõžžid. Tuʹmmstõk: Lääʹddjânnam lij ratifiâsttam määŋgaid meeraikõskksaid suåppmõõžžid, koin tõt čõõnââtt säʹmmlai ǩiõl da kulttuur ruõkkmužže da õõdâsviikkmužže. Siiri Jomppanen siiri.jomppanen@samediggi.fi da projeʹkttjååʹđteei Marko Marjomaa Täävvtõõleest pueeʹr jieʹllem vaaldšemvuõđ ooumaž pârgg miertieʹđeeʹl jieʹlled vaaldšeeʹl da mäʹrddnalla. Stipeendid miõtteš puõʹtti mättʼtõõđjid: Inga Påve Idivuoma (Kiiruna / Sámi allaskuvla), Marjo Magga (Vuõccu / Sámi allaskuvla), Berit Sonkamuotka (Enontekiö / Oulu universiteʹtt), Sierge Rasmus (Jyväskylä / Oulu universiteʹtt), Inger-Elle Suoninen (Aanar / Sámi allaskuvla), Joni Saijets (Karigasniemi / Oulu universiteʹtt). 0 ccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 27.2.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.. Päärnaž vuäitt še jiõčč vuäʹssõõttâd håiddâʹkksai peâmmplaann raajjmužže da ärvvstõõllmušin puärrsi da personkååʹdd õõutveäkka suåppõmnääʹleld. Halltõs preemm Sääʹmteeʹǧǧ mainstõõzz eeʹjjest 2015 (mieʹlddõs 2) da mainstõõzz mieʹlddõsân leʹddi ǩiõll-lääʹǩǩmainstõõzz vuõiggâdvuõttministeriaaʹje tooimtemnalla. Väʹlddkååddlaž pleässjempeiʹvv SottiisiMoves riâžžât Tampere gåårdest 11.-15.6. Čeäʹppvuõđpeeiʹvin stipeeʹndivuiʹm paʹlǩǩuum joouk: Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk-haʹŋǩǩõʹšše. Sääʹmteʹǧǧ saaǥǥstââll ǩõʹllʼjem poodd aainâs saaʹmi ǩiõlʼlaž, kulttuursaž da jieʹllemvueʹjji vuõiggâdvuõđi diõtt Eu:nâst. Sääʹmteʹǧǧ da Sääʹm ǩiõllsuåvtõs tuäivv, što Sääʹm – ǩiõlltuâjj – ciist äiʹsmâʹttem mieʹldd Yle Sápmi oʹnnsteʹči juäʹtǩǩed da kaggâd veâl jäänab sääʹmǩiõli ouʹdde tuejjeem ääiʹjmieʹlddlaž šiõǥǥ tuâi. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPS) saaǥǥjååʹđtemvuõtt serddji Lääʹddjânnam Sääʹmtegga 1.6. ääʹljeeʹl. Ǩeâšttõõttmõõžž vuõssmõs podd älgg 14.4.2008 da poot 30.6.2008. Puäʒʒhåiddmuš, kueʹllstummuš, meäʹccjummuš da uuʹcces mäʹddtääll di ǩiõtt-tuâʹj da luâđväärai uussmõš lie säʹmmlai ärbbvuâđlaž jieʹllemvueʹjj, kooi tueʹjjummuš lij määŋgaid säʹmmlaid jieʹllemnääʹll. Valdiaveäʹǩǩvuõđ Tääʹss: 5.-6. lk Aanrest 28.09.2012 Sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnam riikk lij lääʹjjšeâttmõõzzineez di meeraikõskksaž suåppmõõžžin čõnnõõttâm staanâd sääʹm alggmeer ǩiõl da kulttuur ooudâsjuäʹtǩǩummuž da ooudâsviikkmõõžž. Pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar riâžžât täʹlvvmannust. koon tuåimmpäiʹǩǩ sâʹjjdââtt sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse Aanar ceerkavsiidâst. Šõddmõõžž äävummuš da kââʹff Ciist ǩeeiǥad kulttur- da sporttminister Stefan Wallin. Ǩiõlltuâjjla ouʹdde vuäʹppõõzzid sääʹm ǩiõli ââʹnnmõõžž pirrsaž kõõččmõõžžin da valmštâʹlle jiijjâs ǩiõl aaʹššid ǩiõlljuâǥǥtõõzzid mieʹrreemnalla. 1. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõʹsse vaʹlljee Anne Nuorgam (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Antti Sujala), Tuomas Aslak Juuso (Magreta Sara), Aslak Holmberg (Petra Magga-Vars), Pentti Pieski (Janne Saijets) da Neeta Jääskö (Veikko Feodoroff). vaaldšemjååʹđteei eʹtǩǩõs (PR): Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât taʹnni Hetta škooulkõõskõõzzâst 13.-14.3.2013. Päärna sääʹmǩiõl ravveem neäʹvv: Skábmagovat – jieʹllikarttpoodd) Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što lij piijjâm ooccâmnalla puõʹtti Konttâr põõšši tuâjjla: Teâđtep šõddmõʹšše da tuâjjpääʹjid õhtteejin tääʹrǩes aaʹššin iʹlmmtõõttâmääiʹj looppmõõžž Sääʹmteʹǧǧ reäšš oouʹdab eeʹjji nalla bussjååđtummšid čeäppvuõđpeivva da mååusat di innpaaiʹǩid Ruäʹvnjaaʹrǥâst. Lââʹssen võboršeeʹǩǩ jiõʹlle tobdstõõttmen Veikkaus, Čeäppõõzz oouʹdeemkõõskõõzz, Koneensäätiö da Lääʹddjânnam kulttuurfoond toiʹmmjummša. Seminaar lij jiijjâsnallšem da oudd veʹrǧǧneeʹǩǩid, vahssâmorgaanneeʹǩǩid da sääʹmtoiʹmmjeeʹjid vuäittmõõžžid vuârrvaikktõʹsse da juâkk šiõǥǥ tobdstõõttmõõžžid da mõõntõõllmõõžžid ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtem diõtt. Säʹmmlaid lij alggmeeran vuâđđlääʹjjest staanum jiijjâz ǩiõles da kulttuures kuõskki jiõččvaaldšem säʹmmlai dommvuuʹdest. Teʹl ko mäŋŋsab vuässõõʹtti liâ eʹtǩǩõõssâm seämma nõõm, cistt jueʹjjet sij kõõsk. Tuåimtam: Anni Näkkäläjärvi Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâj ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõʹttiääiʹjest. Škooultõspeeiʹv rajjʼjâvve teorialooǥǥteeʹlmin da ohjjuum tuâjjpõrttpeeiʹvin. da viiđadklassneeʹǩǩ ođđ åskldõk mättʼtemǩeeʹrj / II mieʹldd, (vuâđđpäʹlǩǩ 2887,03 euʹrred määnpââʹjest). da vooudlaž jooukid di šiõǥǥ äʹšštobddmõõžž toimmvuuʹdstes. Cistt õõlǥat vuäǯǯai juäʹtǩǩed tuâj sääʹmǩiõl staattuuzz da sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi kaggâm diõtt. Saaǥǥstõõllmõõžž ääʹššest liâ veâl kõõskrääʹjest. ” Klemetti Näkkäläjärvi mââinast. Seämmanalla juõʹǩǩ jânnam sääʹmteeʹǧǧ halltõs / suåvtõs vaʹlljad õõut (1) eʹtǩǩeei Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz tiuddsåbbar vuäzzliʹžžen. Miessi personkåʹdd lij oʹnnstam tän tuâjast ooudâstjooʹttjen, tõn diõtt ko personkåʹdd lij čõnnõõttâm tuâjes ouʹdde. Škooultõõzz täävtõsân lij uʹvdded uʹččteeʹlid vueiʹtlvažvuõtt sääʹm ǩiõl jeälltummša škooultuâjast, taʹrjjeed siʹjjid tueʹjjeemareena da neäʹvvaid ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz ooudâsviikkmõʹšše vuʹejjmeâldsaž škooultuâjast. Tuâjj-joouk vääžnmõš tuâjjan leäi smiõttâd riʹjttjeei sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtem da peiʹvvhååid staanummuž ânnʼjõžvueʹjj mieʹldd, da jeeʹres vuuʹdi põʹstti da sääʹmǩiõl maainsteeʹji ämmat-tuâjjlai vääʹnnvuõđ da säʹmmlai meädda vuâlggmõõžž dommvuuʹdstes, kook liâ vaikktam miârkkšõõveeʹl sääʹmǩiõli luânddlaž ǩiõllââʹnnempirrõõzzi occnummša. Nuõrisuåvtõs vaʹlljad kõskkvuõʹđstes suåvtõʹsse kuõiʹt eeǥǥas vuârstes saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei. Sääʹmteʹǧǧ lij kuâđđam patentt- da registerhalltõʹsse ooccmõõžž Sajos nõõm registâʹttem diõtt kälvvmiârkkân, tõn mieʹldd nõmm vuäǯǯ õõutvuõiggâdvuõđla ââʹnnemsuõj.  õhttsažtuâʹjj jäʹrrsi håiddâkksai peâmmõõutilooǥǥi, ǩiõllristtjeäʹnn da - eeʹjj, säʹmmla media, sieʹbrrkååʹddi da õhttõõzzi vuiʹm Joikaaja, sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Petra Magga-Vars maainsti juõʹǥi vääžnaivuõđâst saaʹnin di juõiʹǥin: ” Juõiʹkk čuäʹjad da pohtt õlmmsa sääʹmkulttuur. Sääʹmteʹǧǧ teâđat škooulid tääʹrǩben riâššmõõžži diõtt ääiʹjbeäʹlnn. Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciistin uuʹdet tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miõttlaž tuâjast Lääʹddjânnmest. Alatorvinen lij čåuʹddõõttâm tuejstes 21.1.2016. Tuâjjpõrttpeeiʹvi äiʹǧǧen raajât ǩeeʹrjlaž materiaal, koon vuâʹđald õʹlmstââʹtted haʹŋǩǩõõzz lopp-puhttõsân sääʹm-mättʼtõõzz idea- da vuäʹpstemǩeeʹrj. Konsertt kooll SomByn ođđ levy čõõđtummša. Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst riâžžât maaiʹlmest todbbum stnäätnai sääʹmčeäppneeʹǩǩi jouʹǩǩe kuulli Nils-Aslak Valkeapää prääʹzneǩkonsertt 9.11.2013. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst vuõrâsoummi kõskksa kõskkvuõđ da tuâʹjast vuäittmõž pelkka päärnaid da håiddpääiǩǩ påreade. Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââʹtt koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpaaiʹǩin leʹbe koʹst-ne suåppmõõžž mieʹldd. Sääʹmteeʹǧǧ puõʹtti vaal tuåimtet čâhčča 2011. Sääʹmteeʹǧǧ da parlameentaarlaž suåvtõõzz toiʹmmjummša vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst www.samediddi.fi Sääʹmteʹǧǧ lij tuåimmâm vuõssmõs neellj eeʹjj pââʹj sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. Ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuâjj âlgg õhttest vaalpââʹjest uʹvdded parlamentta, koʹst ǩiõttʼtõõlât ooumažvuõiggâdvuõđi ânnʼjõš vueʹjj Lääʹddjânnmest da mieʹrtet vääžnmõs teäd valdia naroodlaž da meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikk beälla. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Kiuruvesi lookkjiškooul: Henri Ruotsalainen (aanarsääʹm) Šuurmõs ǩiõllååʹblǩin lij tâʹvvsääʹmǩiõll (davvisámegiella), koon maainstet nuʹtt Lääʹddjânnmest, Ruõccâst da še Taarrâst. Sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ tobdstõʹtte City-Sámit rõ toiʹmmjummša di õhttõõzz riâššâm ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša kõʹllʼjeeʹl ǩiõllpieʹss Mánnu pääiʹǩest Pasilast. Mättʼtemǩeʹrjj ǩiõttʼtââll Saujj- da Tâʹvv-Äʹmeriikk da tõt lij jåårǥlõttum lääʹddǩiõllsaž Škooul jânnamteâtt – rääidast. Enontekiö kåʹdd kooll sääʹm dommvoudda da kååʹddest sääʹmǩiõllsaž narod lij uʹccen minoritettneǩǩen. Rääuh da suåvâdvuõtt Šõddmõõžž tekniikkâst vaʹsttii Tuupa Records Jussi Isokoski jååʹđteʹmen. Sääʹmteʹǧǧ reäšš äävai åårrmen nõmmǩeâštõõttmõõžž koonn jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiʹjdde eeʹjjest 2012 valmštõõvvi Sääʹmkulttuurkõõskõʹsse tõn miârkkšõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieʹlddsaž nõmm. Lââʹssen saǥǥstõʹlleš ääiʹjpoddsaž aaʹšši pirr, mâʹte Sääʹmteeʹǧǧ pueʹtti vaalin di Ǩiõllkaʹlddi – Sääʹm ǩiõli ämmat- da resursskõõskõs – haʹŋǩǩõõzz miâlggâd kooum eeǥǥas vuäǯǯam teäggtõõzzâst. ʼhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi (Sámi Giellagáldu) ǩiõlljuâǥǥtõõzzid vaʹlljee toimmpâjja 2016 - 2019 täiʹd vuäzzlaid (kâuʹrrmieârki seʹst jiiʹjjes vääʹrrneǩ): Tâʹvvsääʹm: Kaarina Vuolab-Lohi (Sierge Rasmus), Marjaana Aikio (Ellen Pautamo); Aanarsääʹm: Anna Morottaja (Tanja Kyrö), Petter Morottaja (Hannu Kangasniemi) da Marja-Liisa Olthuis (Mervi Skopets); Nuõrttsääʹm: Erkki Lumisalmi (Miika Lehtinen), Tiina Sanila-Aikio (Hilkka Fofonoff), Seija Sivertsen (Raija Lehtola) da Natalia Vaskova, Ruõššjânnam (Zoja Nosova, Ruõššjânnam). karttsääʹnnǩeʹrjj Sääʹmteʹǧǧ lij Lääʹddjânnam säʹmmlai pââimõs tuʹmmstõktuâjjorgaan. Vaaläʹššǩeeʹrj puäʹtte pååʹštest registõllum vuõlttõssân juâkksa jiõnstemvuõiggâdvuõttnekka ääʹljeeʹl 7.9.2015. Kuõiʹtpeivvsaž Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâššât Aanrest Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst 30.–31.3.2016. Kaartin ruõššǩiõllsaž vuõssmõs ǩeʹrjj da ååʹn čõõđtum nuõrttsääʹmǩiõllsaž ǩeʹrjj. Bäänd ođđsummuž čõõđtõs lij album Mánu rávdnji (2009), koon oudldi bäänd debyyttilevy Adjágas (2006). Šiõttʼteemvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi oudldem škooulʼjummuš. Sääʹmmusikk-kõõskõõzz plaanraajji tuåimmai še jm. Peeiʹv programm da stuällõõttmõõžž liâ seminaaʹre puõʹttjid dääram. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 570,81 euʹrred / mp). Čeäppvuõđpeeiʹv teemmân lij musiikk. Vaaldšemvuõiggâdvuõtt priimi sääʹmteeʹǧǧ läittmõõžžid. ʼhttân tuejjõõzz visualaž vueʹlǧǧemaʹlggân lij neezzan määccka kuulli laustõkzääpneǩ. Suäʹđjel lookkjiškooul: Riinamari Mustonen (tâʹvvsääʹm) da Anni-Saara Aikio (tâʹvvsääʹm) Veeʹrj tiuddummšest jääʹǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääiʹj. 18 § Säʹmmlai eʹtǩǩeei da tän väärrniiʹǩǩi vaʹlljummuš ceerkvallaš såbbra pueʹtti nelljeeʹjj pââjas Indikaattor raajjmõš lij vueʹss biodiversiteʹttsuåppmõõžž 8 (j) - artikla tueiʹmmepiijjmõõžž. - Čõõđtummši teâuddjummuš lij raʹvvsânji čõnnsest sääʹmteeʹǧǧ resuurssid da valdiai tättmõʹšše ooudâsviikkâd saaʹmi vuõiggâdvuõđid. Sääʹmteʹǧǧ ǩiirâd vuõssnaroodivuõiggâdvuõđi ooudâsviikkmõõžž Snimldõõǥǥi persoon liâ meäʹrtõllum tiõđlâž fiʹttʼjemnalla. Lääʹddjânnam valdia lij piijjâm mäŋggsab lååi eeʹjj ääiʹj täävtõssân vuäǯǯad meersaž räʹtǩǩummuš saaʹmi mädd- da čääʹccvuõiggâdvuõđin, leša räʹtǩǩem ooccmõš iʹlla veâl ni alttuum. 12. Ärbbvuõttmusiikk jeäʹlljâttmužže lij vääžnai, što håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnain lij vueittemvuõtt kuuʹllâd da vueiʹnned musiikk čeäʹppid. 15.11.2012 Ǩeeuʹniǩteaʹtter oʹhjjii ǩiõllpieʹssjååʹđteei da musiikkneǩ Heli Aikio da jeeʹres tuâjjpõõrteid jieʹllikarttoʹhjjeei Pauliina Feodoroff, musiikkneǩ-čuäʹjtõõtti Sverre Porsanger, čuäʹjtõõtti-toimteei Heli Huovinen da päärnai TV-prograammâst Unna Junnást toobdâs čuäʹjtõõtti Irene Länsman. 4.2.7. Säʹmmla sääʹnâânnem ärbbvuõtt lij raavâs. Luʹvddkåʹdd lij nõõmtam kõõskstes 4-vuäzzla tuâjjvälljkååʹdd ärvvtõõllâd puättam nõmmeʹtǩǩõõzzid di valmštõõllâd cisttluʹvddkådda maadârdõõzz ǩeâštõõttmõõžž vuõiʹttivõboršeeʹǩǩin. SAAʹMI PUÄRRSITUÂI OOUDÂSVIIKKÂMPEEIʹV 23–24.5.2012, Sääʹmkultturkõõskõs Sajos, Aanar Lââʹssen ǩiõllsuåvtõõzz šâdd eʹttkâʹstted pueʹrmõõzznalla ǩiõl tuʹtǩǩummuž da huõllâm äʹšštobddmõõžž. ” Sääʹmteeʹǧǧ da parlameentaarlaž suåvtõõzz toiʹmmjummša vuäitt tobddstõõttâd neʹttadrõõzzâst www.samediddi.fi Sääʹmnuõri võboršeeʹǩǩid vaʹlljeeš Suäʹđjlest riõššum sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest. Akwé: Kon – vuäʹppõõzz taʹrjjee mõõntõõllâmvueʹjj, mäʹhtt saaʹmi vuässõõttmõš haʹŋǩǩõõzzi da plaani valmštõõllmõʹšše, vaikktemärvtõõllmõʹšše da tuʹmmjemtuõjju vueiʹtet staanâd. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva liâ iʹlmmtõõttâm 24 musiikk voddõõttjed leʹbe äʹrttel. Tâʹvvsääʹmǩiõllsaž materiaalin bieʹǩǩ liâ oođummuž taarbâst da še vuâđđmateriaal liâ veâl vännai. Halltõs nõõmti Klemetti Näkkäläjärvi sâjja ođđ võboršeeʹkkid pueʹtti tuâjj-jooukid: - pannmateriaalaž kulttuurpreeddan äʹsstobddijouʹǩǩe Petra Magga-Vars, - Baareeʹnc Euroaartklaž suåvtõõzz (BEAC) alggmeerai tuâjj-jouʹǩǩe Tiina Sanila-Aikio da vääʹrrvuäzzliʹžžen Anna Morottaja. Tõn õhttvuõđâst Lääʹddjânnmest leät mõõnnâm mõõnni eeʹjj ääiʹj kuuitâǥ lääuʹǩ mååust årra da meeʹst lij jiânnai tuej tuejjeemnalla. Äʹššliistâst liâ še teâđtemääʹšš di vääʹrrvuäzzla nõõmtummuš sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõʹsse. Nääiʹt tõt lij ääiʹji mieʹldd ouddam vuäittmõõžžid da ååsk, säʹmmlai puäʒʒhååid da aazztummuž leävvnummša tuõddârpâjj-jännmid. Meäʹcchalltõs lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧin juʹn alttääm vuäʹppõõzzi suåvvtummuž Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst, Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjmäätt mieʹldd mieʹrrâʹtte tuâjjmättlââʹzz. Ǩeârkknjaarǥâst rieʹššeš Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz (SPS) tiuddsååbbar. Sääʹmteʹǧǧ vuârdd ååʹn mättʼtõsministeriast mââimõš tuʹmmstõõǥǥ põõšši teäggtõõzz vuäǯǯam diõtt valdia mäʹhssemplaanâst. Aleksanteri Kena škooul, Suäʹđjel cs: Teemu Hietala (tâʹvvsääʹm) tuâjjooccmõõžž mieʹldd. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vs. ǩiõllstaanpiizar Tarja Porsanger teʹl 050 343 1299. +358(0)50 5242109. Paavvâl Taannâl Tiina – Tiina Sanila-Aikio Sääʹmteʹǧǧ – Saamelaiskäräjät saaǥǥjååʹđteei – puheenjohtaja Sajos, FIN-99870 Aanar – Inari Nuõrttsäʹmmla vuåǯǯu kålggmannust kuullâd, što nuõrttsäʹmmlai kreäpast leäi primmum Unesco Maaiʹlm mooštai sizz. Tät leäi samai miârkkšõõvvi oođâs ceâlai 8 § Sääʹmteeʹǧǧ mieʹrrtieʹǧǧeʹtkkõõzz taʹrǩǩummuš eeʹjjid 2017 - 2020 fi). Sääʹnǩeeʹrj lie ååʹn vuäǯǯamnalla Sámi duodji-kaaupâst Sajoozzâst Aanrest da õhttõõzzâst Prograammâst lij musiikk, stuällõõttmõš da sieʹbrjõõttmõš. Čeäʹppvuõđpeeiʹv jurddân lij äjšmâʹtted sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõʹšše. Sääʹmteʹǧǧ lij maadârdam, što sääʹm-mättʼtõõzz staanni teäggtemšeâttmõš (Mättʼtõs- da kulttuurtuåim teäggtõõzzâst uʹvddum lääʹǩǩ L 635/1998, muuttâs 1186/1998, 43 §, 2 mom) veeideʹččeš kuõskkâd pukveeʹzz Lääʹddjânnam. Tiõrv pueʹttmest Aanra ! Aanrest 24.11.2014 Sääʹmteʹǧǧ fi-õhttsažtuejjhaʹŋǩǩõõzz neʹttõõʹlmtõs Jiõččhåiddam-vuäʹppes (Deprešuvnna iešdikšun-prográmma, Omahoito-opas) da tõn âânnmõš jie leäkku čõnnum äigga da päikka. Lââʹssteâđaid Sääʹmteeʹǧǧ reäšš ǩeâđđa 2011 õhttsažsåbbar saaʹmi kulttur- da čeäppõsorganisatiaivuiʹm. Mättʼteeʹl škooulneeʹǩǩid da mättʼtõõttjid da seämma poodd pueʹrääm mättʼtem-mõõntõõllmõõžžid da jiõčč mättʼtemriâššmõõžž. Seminaaʹre vuässâʹtte nuʹtt 90 koʹlljeei Euroop suåvtõõzz jeeʹres orgaanneeʹǩǩin, veʹrǧǧneeʹǩǩ Lääʹddjânnmest, Ruõccâst da Taarrâst, sääʹmpolitikkneeʹǩǩ Lääʹddjânnmest, Taarrâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššâst di sääʹmorganisaatiai võboršeeʹǩǩ da tuʹtǩǩeei. Aanrest 21.8.2015 Sääʹmteʹǧǧ - Sääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž, Vuõccu 25 494,00 € Sääʹmteʹǧǧ lij vuäʒʒam eeʹjjest 2012 vuõssmõs eʹtǩǩõõzz vuuʹd säʹmmlain paalǥâskååʹdd jueʹǩǩem diõtt. Koontârpiizar Sääʹmkultturkõõskõs Sajos oudd fiin raamid tän eeʹjj čeäʹppvuõđpeivva. Sosial- da tiõrvâsvuõttluʹvddkåʹdd Sanna Guttorm alttad tuâjj täʹlvvmannu 14. peeiʹv 2009. Mij, Sääʹmteeʹǧǧ da čeäʹppneeʹǩǩin da ǩiõtt-tuâjain õõlǥči õhtteed viõǥǥeez õhttsaž sääʹmkultturpolitiiklaž prograamm tuejjummša. Tuâjj-joukk eʹtǩǩad sääʹmǩiõl jeälltem diõtt määŋgbeällsaž tuåimmtuâjaid ALGG-haʹŋǩǩõõzzâst vääʹldet lokku halltõsprograamm täävtõs sääʹm kulttuurjiõččvaaldšeem kulttuur staanmõõžžâst da ILO 169-suåppmõõžž ratifiointmâʹttem vueiʹttjõõttmõõžžâst di tâʹvv sääʹmsuåppmõõžž ratifiointmâʹttem vueiʹttjõõttmõõžžâst. Veäʹǩǩtieʹǧǧid vueiʹtet miõttâd sääʹm dommvuuʹd kooʹddid, sieʹbrrkooʹddid da paalǥâskooʹddid di lääʹjj 18 §:fâst jurddum privatneeʹǩǩid peäggtum lääʹjj suåvvtummšest šõddi jeäʹrdum lââʹsskuuli käʹttem diõtt. Sääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz lij uʹvddum Lääʹddjânnmest 1970-looǥǥ peäʹlrääʹjest ääʹljeeʹl. Sääʹm ǩiõllsuåvtõs lij čuäʹjtam eeʹjj 2015 Ooccmõõžž mieʹlddõõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.11.2015 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe neʹttpååʹšt addrõʹsse info@samediggi.fi. Ǩiõltaʹrǩǩeejen lij tuejjääm Merja Fofonoff. Tuej håiddmest taarbšet õhttsažtuejj- da säiʹmmõõttâmtääid, markknâʹsttemjiõgg, organisâʹsttem- da jååʹđtemooddaid di teäddõõzzvaaldšummuž. Vuõiǥeem-mõõntõõllâmvuäʹpstõõzz vuäǯǯ vaal-luʹvddkååʹdd konttrest leʹbe tõid vuäitt priʹnttjed www.samediggi.fi Aanrest 2.3.2015 Vaal-luʹvddkåʹdd kultturluʹvddkååʹdd aaʹšši valmštõõllʼjen da ouʹddepuʹhttjen di piisren. Juhll lij säʹmmlain säʹmmlaid. Paavvâl Taannâl Tiina – Tiina Sanila-Aikio Sääʹmteʹǧǧ – Saamelaiskäräjät saaǥǥjååʹđteei – puheenjohtaja Sajos, FIN-99870 Aanar – Inari samai nääʹlteʹm. Lääʹddjânnam ij vueiʹt teänab lõõmmâd meersaž räʹtǩǩeem ooccmõõžž tuâkka. tammela (at) samediggi. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs priimi såbbrest 4.9.2015 mieʹrrteäʹǧǧeʹtǩǩõõzz eeʹjjid 2017 - 2020 tuåimtemnalla vuõiggâdvuõttministeriooʹje Cisttluʹvddkåʹdd leäi seämma miõlâst tuâjjvälljkooʹddin tõʹst, što ärvvtõõllâm diõtt primmum nõmmeʹtǩǩõõzzin ij käunnjam ni õhtt ǩeâštõõttâm šeâttmõõžži mieʹlddsaid õõlǥtõõzzid tiuʹddi eʹtǩǩõs. - kulttuur juʹrddemvuâđ da miârkkšõõvvmõõžž, Sääʹmteʹǧǧ reäšš ođđ nõmmǩeâštõõttmõõžž, koon jurddân lij kaunnâd Aanar ceerkavsiʹjdde eeʹjjest 2012 valmštõõllâm vueʹlnn åårrai Sääʹmkulttuurkõõskõʹsse tõn miârkksõõvvmõõžž da tuåimmuužž mieʹlddsaž nõmm. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Ceâlkâlmraukkmõõžž mieʹldd smiõtldõõǥǥ vuâđain raajât ministeria veʹrǧǧooumažtuâjjan eʹtǩǩõs halltõõzz eʹtǩǩõssân da nuʹtt eeʹjj sizz kueʹllšeeʹllemlääʹǩǩen. Lââʹssteâđaid veeʹrjest oudd vaaldšempiizar Anneli Länsman, teʹlf. Seminaar vuõlttii raʹvves saaǥǥ mättʼtõs- da kultturministeria beälla, sääʹmtegga da sääʹmvuuʹd škoouʹljemkõõskõʹsse sääʹm ǩiõtt-tuâj mättʼtem ooudâsviikkâmtaarbin. Åskkooumaž oudd kueʹssreeisast tuejjuum rapoort raʹvvjõõzzineez riikk ooumažvuõiggâdvuõttvueʹjj pueʹreem diõtt. Âʹvvel pâʹjjtääʹss, 10-15-ekksa, jååʹđteei Katri Kittilä Sääʹmteeʹǧǧ halltõs ǩiõttʼtõõli mainstõõzz såbbrestes 19.1.2016 da siirdi ääʹšš Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei da mä. ü Teatris 2016 lij juʹrddum teaʹtteer staarjõõttjid Lääʹddjânnmest jälsteejid nuõrid. Sääʹmkulttuurkõõskõõzzâst lij mieʹrr šõddâd ruäʹssvõs, maaššâmnallšem, hieʹlǩeld âlddnemnalla åårrai da peällses ǩieʹssi saaʹmi da še jeeʹres äʹrttli kaaunõõttâmpäiʹǩǩ da ko kõõskõs tuejjeet kâskka aanarsaaʹmi äʹrbbvuõđsa da še ânnʼjõš jälstemvoudda, tõn nääʹleld sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmân Sajos šeâtt pueʹrmõššân. 7. Tuâjj älgg 1.8.2015 da peštt 31.5.2018 räjja. Šurr tuʹtǩǩeeijoukk ǩeeʹrjti veʹt nääiʹt juʹn1900-looǥǥ aalǥâst. Lääʹddjânnam kolmm sääʹmǩiõl Lââʹssteâđaid Saaʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2011 Uccjooǧǧâst 23 § Vuõlttõs-saǥstõõllmõš Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj toimmjem- da täällprograammâst 2016 - 2019 Euroop Unioon õhttsaž peäʹlestvälddmõš suåvât õhttsaž suåvtõõllâmsåbbrin. Aanrest säʹmmlai meersažpeiʹvven Seminaar vuõlttii raʹvves saaǥǥ mättʼtõs- da kultturministeria beälla, sääʹmtegga da sääʹmvuuʹd škoouʹljemkõõskõʹsse sääʹm ǩiõtt-tuâj mättʼtem ooudâsviikkâmtaarbin. täʹst. Vuâđđmättʼtõõzz čiâssjuâkkoođummšest tuejjuum muttâz mättaunnsi njõõđâlmpääiʹǩi muttsin da še tuâi vueʹlnn åårrai vuâđđmättʼtõõzz mättʼtemplaan vuâđđlaž oođummuž lââʹzzte material oođeemtaarb. Sääʹmteʹǧǧ âlgg pâʹstted vuässõõttâd tääʹssärvvseʹld äimm-muuttõõzz kuõskki tuʹmmstõktuâjjpooddid naroodlaž da meeraikõskksaž tääʹzzest. Nõmm lij hieʹlǩeld jeeʹres ǩiõlin ceäʹlǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem. Ǩeeʹrj teeʹkst da tuâi liâ aabbâsrääid ǩeeʹrjteei Inga Guttorm (Oahptii Iŋgá) ǩeeʹrjtemnääʹl mieʹldd. Jiõččhåiddam-vuäʹppes tääʹvat neʹttõõʹlmtõssân sääʹmǩiõllsaž oummid nuʹtt sääʹmvuuʹdest ko tõn oolǥbeäʹlnn. vaaldšemjååʹđteei kaaunõʹtte vuõiggâdvuõttministeriast vuõiggâdvuõttminiʹstter Anna-Maja Henrikssonin di ministeria veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.8.2015 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz Sámi Giellagáldu juätkkhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 31.5.2018. Ânnʼjõž kuʹǩes nõõm sâjja õõlǥči hoʹhssjed vuäʹŋkõs da hääʹsǩes, miõʹlle pâššneei siõrrnõõmaž, kååʹtt sueiʹmkrâʹstt toiʹmmjummuž nuʹtt, što nõmm säʹrnn da oudd puuʹt. Sääʹm parlameentlaž suåvtõs lij Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧi da Ruõšš säʹmmlai parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgaan. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz VII. Siõmpäärnaivuiʹm täärǩmõs lij ǩiõččlâʹsttemvuađlažvuõtt da aaʹšši ǩiõttʼtõõllmuš kaarti da tuejjeem mieʹldd. Ruotsala Pia vaaldâšmjååʹđteei, påʹrddǩeeʹrjõõnni Varis Kalle vs lääʹǩǩpiisar Tapiola-Länsman Kaisa nuõripiisar Jomppanen Siiri ǩiõllstaanpiisar – Taarbšep õhttsaž vuâđđjurddjid mäʹhtt sääʹm kultturpreddan âlgg suõʹjjeed da eettlaž vuâđđjurddid suõʹjjeetd sääʹmkulttuur, što vââiʹčep toiʹmmjed õõutsââʹjest åålǥbeäʹlnn puõʹtti vaar vuâstta, tuâtt Näkkäläjäuʹrr. da vooudlaž jooukid di šiõǥǥ äʹšštobddmõõžž toimmvuuʹdstes. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk õhttsažkåʹddllisyyden ravvummša håiddâkksai peâmmʼmuužžâst: Sääʹmteeʹǧǧvaal tuåimtet vaaleeʹjj čõhččmannu vuõssmõs tiudd neäʹttel vuõssâârǥâst aʹlǧǧi neeʹllj neäʹttel äiʹǧǧen. Sääʹmteʹǧǧ lij vuâđđääm sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist, koonn juʹrddmõššân lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkâm peäʹlest tuejjuum oʹnnstemnallšem tuâjast Lääʹddjânnmest. Persoon ǩiõččlâʹstt säʹmmlažvuõđ luâđližžen. Lââʹssteâđaid tuâjast oudde projektjååʹđteei Marko Marjomaa teʹl 050 438 2484 da ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen teʹl 050 493 9018. Akwé:Kon – vuäʹppõõzz liâ vuõss-sââʹjest mõõntõõllâmvueʹǩǩ leʹbe prosess, koon pääiʹǩ staaneet saaʹmi vaikktemvuäittmõõžžid håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst da ooʒʒât kuånstid, kooi pääiʹǩ ǩiõldlaž vaikktõõzzid sääʹmkulttuuʹre vueiʹtet tueʹllʼjed. Sajoozzâst leät še vuäinnam määŋgnallšem šõddmõõžžid čuõvvumus sääʹmartiisti konseeʹrtin Lääʹddjânnam Meersažbaleeʹtt čuäʹjtõʹsse. 010 839 3104. Nuõrisuåvtõs puätt leeʹd sääʹmteeʹǧǧest äʹšštobddi- da õhttsažtuâjjorgaanen da nuõri ouddõsǩiõččjen. Tät kuâskk še alggmeerkõõččmõõžžid. Sääʹmǩiõl konttâr uʹvddem joortõõzzâst peʹrrjet päʹlǩǩõõzz lääʹddǩiõlâst sääʹmǩiõʹlle leʹbe nuʹbioori 65 euʹrred seeidast 2000 miârkkad, tän miârkkmeärra da hâdda jiâ kuul kõskkmiârk. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluõvâsvuõđ tiʹjjid pukid ! Škooultõõzz täävtõsân lij raajjâd čââvab teâđvaajtemvueʹjjid da lââʹssted mättʼtõstuâjjlažkååʹdd teâđ lääʹjjšeâttmõõžž uʹvddem sääʹm-mättʼtõõzz vueiʹtlvažvuõdin juõǩǩpeiʹvvsaž tuâjast. Näkkäläjärvi vaʹlljeeš saaǥǥjååʹđteeʹjen jiõnin 12–9. SPN teäddad pueʹrben, što sääʹmõhttsažkåʹdd šiõttlââvv äimmmuuttõʹsse pueʹrben nuʹtt, što nääʹlteʹmes ǩeʹhssvuõđ ǩieʹppeet da ooudâsviiǥǥât Sääʹmjânnam oummi, šeeʹvti da luâđ ǩeâllʼjemvuõđ seillmõõžž. Škoouʹlʼjempiisar Ulla Aikio-Puoskari, Sääʹmteʹǧǧ ulla. Peeiʹv väʹlddteeʹmmen lij sääʹmǩiõllsaž teaʹtter. SPN vuäinn, što kaaʹsti meäʹr âlgg čõggâd ođđsmõõvvi energiipuuʹtʼtemvueʹjjid ooudâsviiǥǥeeʹl da seämmaääiʹjest vuäǯǯad tõk šoorab ǩiiččeei meäʹr âânnmõʹšše vuõkksõs hõõʹddin. Läʹddlain sääʹmǩiõllsain lij vuõiggâdvuõtt ooccõõttád Taarrjânnma mättõõttʼtâd päärnaihååid uʹččteelen. Tuåimmpääiʹǩ Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, õhttsažtuâjjooddid, sääʹmǩiõl ǩeʹrjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. Sivertsen da Natalia Vaskova (Ruõššjânnam) da väärrneeʹǩǩ Miika Lehtinen, Hilkka Fofonoff, Raija Lehtola da Zoja Nosova (Ruõššjânnam). Vuâđđmättʼtõõzz spraavdõõttâm škooulneeʹǩǩ: Tuäivam, što tät Girj á s sääʹmsiid kuõskki tuʹmmstõk mieʹttvaaikat tõõzz, što säʹmmlai vuõiggâdvuõđ Lääʹddjânnmest ouddne ouddmiârkkân ILO 169 – suåppmõõžž ratifiâʹsttem da tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž pääiʹǩ. Väʹlddkååddlaž šõddmõõžž šeâttmõõžž, koid jääʹǩǩtep še sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest, käunnʼje tän liiŋkâst http://nuorikulttuuri.fi/sounds /. ʼhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da Haʹŋǩǩõʹsse vuässõõđât nåkam oudldõõzzin, što tõõzz miõttât EU Interreg teäggtõõzz leʹbe jeeʹres teäggtempääiʹǩest. Nuõrisuåvtõõzz vuõssprojeekt tuâjjäʹrttel tuejjad õõutsââʹjest nuõripiizzrin sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse eʹtǩǩõõzz vaʹlljummša puõʹtti vuäzzlain, da loopplaž tuʹmmstõõǥǥ tuejjad sääʹmteeʹǧǧ sååbbar. Vuõiʹttjen vaʹlljeet pueʹrmõssân nõʹmme pijjum õõlǥtõõzzid tiuddi eʹtǩǩõs. Järraz håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lokkuväʹlddem lääʹjj da takai liinj: õõutverddsažvuõttlääʹǩǩ, lääʹǩǩ sosiaalhuõl äʹššla sââʹjest da vuõiggâdvuõđin, lääʹǩǩ sosiaalhuõl ämmatlaž personkååʹdd âântemõõlǥtõõzzin da håiddâʹkksai peâmmplaann vuaađ. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 8 (30) Ǩeʹrjj lij vuäǯǯamnalla sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest, sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) mieʹlddsânji ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž. Noor kõõjjõõzz liâdǥ Halltõs priimi ciâlkâlm gaʹzeâtpreess tuärjjõõzz juâkkmõõžžâst eeʹjj 2015 trafikk- da sakkeemministeria tuåimtem diõtt. Ijahis idja - festivaalorganisaatia lij kuärǥast, ku lij vuäǯǯam vuâsttaväʹldded nääiʹt vääžnai sääʹmbändi poʹdde da sij musiikk kuulât Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest, festivaaljååʹđteei Anna Näkkäläjärvi vieʹsslâtt. Tõt valmštââll sääʹmteeʹǧǧ såbbra mättʼtemaaunâspuuʹttʼtõõzz godovai da kuuʹǩǩab ääiʹj plaan da oudd piirieeʹjji sääʹmteeʹǧǧ såbbra da mättʼtõshalltõʹsse čiõlǥtõõzz tõn poddsaž mättʼtemaunnsin da valdiaveäʹǩǩvuõđ ââʹnnmest. Halltõs räʹtǩǩad priimâd-a avi heelǥeed-a läittmõõžžid leʹbe kååʹtt-ne tõin. Sääʹmǩiõl lookkjiškooulkuursid lij vuäittmõš spraavdõõttâd še virtualʼlânji. Ärvtõõllâmjoouk Saaǥǥjååʹđteei toimmai tuejstes väʹlddtoimmsânji. 10.7.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Blaaŋk liâ še interneeʹttest printteemnalla Sääʹmteeʹǧǧi neʹttseeidâst Projeʹktt-tuâjjla tuâjjan lij nuõrttsääʹmǩiõllsaž mättʼtemmateriaal plaaneem, tueʹjjeem, ǩiõl taʹrǩǩeem da jåårǥlâʹttem. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Kueiʹmmvuõđást puärraz, ruått da tuâʹjjla lie tääzzverdsaž, leša jeeʹresnallšem päärna tobddi. Teʹl ko õõlǥtummuužž riâššat peiʹvvhåiddpääiʹǩest, õuddmättʼtõʹzze šiõtteed teuʹdded še peiʹvvhååidlääʹjj. Aainâs nuuʹbb tiiltaʹrǩsteei da suu väärrneeʹǩǩ šâdd leeʹd Kõõskõskauppkäämmar leʹbe kauppkäämmar priimâm tiiltaʹrǩsteei leʹbe õõlmâsvaaldâšm da - tääl tiiltaʹrǩstemluʹvvkååʹdd priimâm tiiltaʹrǩsteei. Tuâjj älgg suåppmõõž mieʹldd da peštt 31.12.2016 räjja (jõs teäggtõs riâššjââvv). Ǩiõllpieʹssjååʹđteei Pieski čeäppõõzz âʹnne seʹst kälkkõõzzid, noorlmid da karttčeäppõsšlaai tuejjõõzzid, koin kälkkummuš lij täujja tuejjuum sääʹmǩiõtt-tuâjjtekniikkin. Minister Wallin peäggti, što son teâtt Lääʹddjânnmest jäls-teeʹjen ruõccǩiõll ooumžen, mõõnn tobddsaž tobddmõš lij jieʹlled ǩiõllminoriteettest. Täk vaaiktõõzz puäʹtte nuõrttjest ortodoksiååskâst. 1. Lââʹss teâđaid biodiversiteeʹttsuåppmõõzz aartikla 8(j):st Jõs eʹpet suåvtõõzz čuäʹjtõõzz jeät primmu, vaʹlljeet vuäzzliʹžžen vitt 18-25-ekksaž nuõrrâd, mâʹte rän räjja. Projeeʹkt diõtt Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ ååcc Väʹlddkååʹddlaž čeäʹppvuõđpeeiʹv šeâttmõõžž, koid jääʹǩǩtep še jiiʹjjen vuʹvddčeäʹppvuõđpeeiʹvin, kaavnak täʹst: http://nuorikulttuuri.fi/nuori-kulttuuri-moves-2011 / Mielenterveystalo. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv ciist smeʹllkâʹtted Meäʹcchalltõõzz juäʹtǩǩed sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõõžž õhttsažkååʹddest da smeʹllkâʹtted peäʹlstes še jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid pueʹreed jiijjâz sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzeez. veʹrǧǧsâjjõsvuõtt da sâjjõsvuõtt älgg 1.10.2013 da peštt – 31.7.2014 räjja. Sajoozzâst vueiʹnet Marry Áilonieida Somby ǩeeʹrjtõʹsse vuâđđõõvvi piârri čuäjldõs Stáinnak.  mättʼtõõđat tobddat jeeʹres meäʹccjieʹllji ǩiõʹjjid da šeellemnaalid siltteeja vuäpstõõžžâst - Lij rämm vueiʹtted ââʹldeed näkkam tuâjjcistt da smeʹllkâʹtted oummid, kook liâ tuejjääm jõnn tuâj sääʹmǩiõl ruõkkâm da ooudâsviikkâm diõtt, son särnn. Cistt lij šorradvuõđâst 15 000 euʹrred. Leäʹp leämmaž mieʹldd valmštõõllmen Lääʹddjânnam ǩiõččâmvueʹjj såbbra juʹn ouʹddel puõʹtti såbbar da pohttam eʹtǩǩõõzzid jm. Luʹvddkooʹddi saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei âʹlǧǧe leeʹd sääʹmteeʹǧǧ väʹlddveârlaž vuäzzla. Vaal-luʹvddkåʹdd raʹvvai vaal jiõnnmeäʹrid kuälmad peeiʹv jiõnilaʹsǩǩeem alttummšest såbbrõššum såbbrest. Njuhččmään lij mõõnnâm da jåttam sääʹm päärnaikulttuurkõõskõõzz da škoouli di peiʹvvpõõrti õhttsaž plaani noorrmõõžž toiʹmmjemekka 2009. Tän eeʹjj Ǩiõlltuejj-ciist lij raajjâm nuõrttsäʹmmlaž Ǩiõllkaʹlddi (sääʹmǩiõʹlle Giellagáldu, Kielâkäldee, lääddas Kielikaltio) lij tuåimmâm 1.8.2015 ääʹljeeʹl ämmatlaž äʹšštobddiorgaanân. Jiõččân peäʹlest leäm ååʹn viikkmen loʹppe mõõnnâm neellj eeʹjj pââʹj Sääʹmteeʹǧǧest, koin miâlggâd mââimõs eeʹjj leäm tuåimmâm Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen. Ǩiõllpieʹssest ââned ǩiõl-lauggtemnääʹl. Päärnaž vuäitt taarbšed tueʹrjj fyyslaž, teađlaž, ceäʹppvuađlaž, tobdd-jieʹllem leʹbe sosiaalaž õuddnummuž vueʹssvuuʹvdin. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv ǩiõllân Uccjooǥǥâst toimmje puk kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl. Sääʹmteʹǧǧ lij kuullâm ciâlkâlm valmštõõllâmpoodd Näkkälä paalǥâskååʹdd puäʒʒvuäʹmsteeʹjid da välddam lokku paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli uvddum ciâlklmid Lappi AVI beälla loppčõõučest 2014 riâššâm vuäʹssbeäʹli ǩeʹrjjlaž kuullmõõžž. Veʹrǧǧsâjjõsvuõđ tiuddummšest jääʹǩǩtet kueiʹt mannu ǩiččlõddâmääiʹj. Tuej oʹnnsteei håiddmõõžžâst veäʹǩǩat õõudårra ânnʼjõõvvi õllškooultuʹtǩǩõs, markknâʹsttemvuuʹd da sääʹmkulttuur puârast tobddmõš di šiõǥǥ eŋgglõs ǩiõl silttummuš. – Vueʹjjest, koʹst juʹn 70 % sääʹmpäärnain da – nuõrin jälste jeeʹres paaiʹǩin ko saaʹmi dommvuuʹdest, tõõzz taarbšet ođđ tuåimid da jeäʹrben jiijjâz ǩiõl mättʼtem vuäǯǯmõõžž. Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što pirrõsministeria oudd vuäʹppõõzz Akwé: Kon – vuäʹppõõzzi suåvvtummšest pirrõsvaikktõõzzi ärvtõõllâmproseezzâst di mäddââʹnnem- da raajjâmlääʹjj tuåimmepiijjmõõžžâst. Konseertt čeäpplõs jååʹđteeʹjen tuåmmai suõmmeei da musikneǩ Seppo Paroni Paakkunainen. Aanarsääʹm ǩiõllpieʹss, II. Sääʹmnuõri čeäppvuõđpeiʹvv TEÄĐTʼS 27.1.2010 Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs lij Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧi kõskksaž parlamentaarlaž õhttsažtuâjjorgan. Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij šiõǥǥ ooudâsjooʹtti čuäʹjteei tõʹst, mõõnnalla uʹcc resuurssivuiʹm da ääiʹj mieʹldd siʹtǩǩes tuâjain vueiʹtet vuäʒʒad äigga kookkas kuõʹddi da miârkkšõõvvi tuâjaid sääʹmǩiõl seʹrddmõõžžâst nuʹtt, što ǩiõl iskrdeei jieʹllemiiskâr lij ruõkkum veäʹlkõs puõlvvõõǥǥi tuâkka, ij-ǥa ǩiõll kuõđđu rainnâd. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz jurddâm lij raajjâd saaʹmid pueʹrab ouldõõzzid jiiʹjjesnalla ââʹnned da ooudâsviikkâd ǩiõles, kulttuures da jieʹllemvueʹǩǩtuejjummšes, håiddad da ooudâsviikkâd kulttuurjiõččvaaldšemes di staannâd saaʹmi takai jieʹllemvueʹjji šõddmõõžžid ooudeeʹl. Tuʹmmstõk: - ooumažvuõiggâdvuõttluʹvddkådda Anne Nuorgam da vääʹrrvuäzzliʹžžen Heikki Paltto. čiõlggad sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz teâuddjummuž da oudldõõzzid saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Vuässõõtti pueʹtte õhtsiʹžže pâʹjjel 15 jeeʹres škooulâst sääʹmvuuʹdest da tõn oolǥbeäʹlnn. Ǩiõlltuâjjtuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâššâm mieʹlddlânji. - Teʹl ko Pääʹnntuõddâr håidd- da ââʹnnemplaan valmštõõllmõš oʹnnast puârast, Akwé:Kon – vuäʹppõõzzi Kulttuur seillmužže lij vääžnai âânned huõl še luâđ puârastpirǧǧummšest. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššmõõžž õõlǥtemtääʹzz III. Maikkula škooul, Oulu: Bikka Veijola (tâʹvvsääʹm) - mättʼtemaaunâstuâi plaanummuš, jååʹđtummuš, vuåppmõš da tuåimtemtuâjj, Vääžnmõs äʹššen lij biodiversiteʹttsuåppmõõžž terminoloog muttʼtummuš. Vääʹrrvuäzzla: SPN tuäivv, što motorǩeâlkai da motorbieʹǩǩi energiiviõkksõsvuõđ pueʹreet jåʹttlânji. Tuâjjǩeeʹrj lij raajjâm Matti Morottaja, Kuobža-Saammâl Matti, da tõn lij kärttääm Daniel Gelencsér. Vuõiggâdvuõttministerio, riikkteäʹǧǧministerio da Sääʹmteeʹǧǧ Pirrõsministeria lij nõõmtam ǩieʹssmannu aalǥâst vuõssnaroodi äʹrbbteâđai ǩiõttʼtõõllâm äʹšštobddituâjjäʹrttel. Toʹben tääiʹben - Ouddškooul tuõjjstõõllâmǩeʹrjj lij jurddum sääʹmǩiõllsaž ouddškoouʹle. Valdiasååbbar oudd čiõlggeemtuâi Parlamentta čõhččsååbbarpoodd 2009. Mättʼtõsministeria teäggat sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv še tän ǩiiđ. Breaki vuâđi lââʹssen tobdstõõđât še akrobaattlab likkõzzid da tuejjeet taʹnsslʼlaid rääidid. Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjäuʹrr maainsti sääʹm pannmateriaalaž kulttuurpreeddan suejjeem vueʹjjest Lääʹddjânnmest da sääʹmteeʹǧǧ kõskksaž õhttsâžtuâjast. Paragraaf 2 momeeʹnt mieʹldd Sääʹmteʹǧǧ da vuõiggâdvuõttministeria vaʹlljee kuhttu õõut tiiltaʹrǩsteei da tän väärrneeʹǩǩ. Raportt veekk ooudâs peäʹlstes meeraikõskksaž biodiversiteettsuåppâm aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž Lääʹddjânnmest. Pieski tuejjõõzz liâ pijjum Sajoozz parlamenttkueʹrnec Solju seinna da Helander tuejjõõzz sääʹmǩeʹrjjpõõrt da väʹldduus pââibeälla. 8. Kult-turkõõskõs pueʹrad še vuäittmõõžžid liâvvted teâđaid saaʹmin, kook liâ alggmeeran. - ärvvstõõllmuužž tõšt, mäʹhtt toimmjummuž organâsttmuš da järjstummuš tuäʹrjjee päärna obbväʹlddsa puârast pirǧǧummuž. - Sääʹmǩiõllsaž sijddtuâjjlaž Tâʹvv-Aanar voudda 18 600 € Cisttluʹvddkååʹdd miõlâst ânnʼjõžaigga šiõtteemnallšem sääʹmkulttuurkõõskõs lij vuäǯǯam ärvva kuulli sajos – nõõmtummuž õlltääʹzz mieʹlddsa arkktehtuursaž di vueʹǩǩšõs da määŋgpeällsa toiʹmmjem miârktõõzzes diõtt. ʼlgg muʹštted, što määŋgas nuõrr võl haaʹlad spraavdõõttâd äʹrbbvuõđlaid jieʹllemvueʹjjid pukin vaarin persteeǩani. Tuejjõõzz tuejjeʹmmen leäm smiõttâm puõlvvõõǥǥi veeʹrd ääiʹjest di õʹhttekuullmõõžž, koʹst veʹrdd poorat juâkksa meeʹst ”, maainast čeäʹppneǩ. Škooultõs riâššât pukineez âʹlddmättʼtõsân, õhtsiʹžže nelljan kueiʹt peeiʹv škooultõspoddân. Takai konttâr õhttvuõđâst lij lââʹssen Tâʹvv- Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz sääʹmõõutilååkk. Ärvvsa säʹmmla, šiõǥǥ naʹzvaan. Čaʹppes oolâž njeemm šuõnstõõzz pueʹrben da nääiʹt muõtt da jiõŋŋ soʹdde jåʹttlubân. 0 occmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 14.11.2014 čiâss 16.00 räjja addrõõzzâst Sajos, 99870 Inari. Ǩeʹrjj lij vuäǯǯamnalla sääʹmteeʹǧǧ škoouʹljem- da mättʼtem-materialkonttrest Sajoozzâst Aanrest. Nuõrisuåvtõs šiõttat mieʹrrääiǥas vueʹlljuâǥǥtõõzzid da nõõmat juâǥǥtõʹsse vuäzzliʹžžen 15–28 – ekksaid sääʹmnuõrid. Ođđ eeʹjj tiõrvʼvuõđ Toimmjummuž vuâlggmužžân lie päärna persoonlažvuõđ väʹlddmuš loʹkku da jiõččtobddmuužž raavummuš. Sääʹm-mättʼtõõzz tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ teâđ da silttõõzzid ǩiõll-laauǥmättʼtõõzzâst ââʹnnem ǩiõlllaauǥmõõntõõllmõõžžin da tõʹst, mõõnn-nalla mõõntõõllmõõžž liâ suåvldemnalla sääʹm-mättʼtõʹsse. Såbbar såbbrõʹššeš meeraikõskksaž äimmjååʹđtemorganisaatiai (IATA) - väʹlddkonttrest. Säʹmmlai eʹttkâsttmõõžž evaŋkeelʼlaž-luterlaž ceerkav ceerkvallâš såbbrest kuõskki ceerkavlääʹjjšiõttõs šõõddi viõʹǩǩe 1.1.2000. """ Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz saa ǥǥ jååʹđteeʹjen leäm räämmast da leklvaž ciistâst." Rokuast, da tõk jååttmõš sääʹmvuuʹdest Rokua räjja lij kuʹǩes maaʹtki diõtt väʹǯǯlõs da tõt ooudald määŋg peeiʹv jååttmõõžž. Sääʹmtegga lij riõššum tobdstõõttmõš Euroop Unioon da komissia toiʹmmjummša da vueiʹnnlõõttmõš ekonomiikomissaar Olli Rehnin. Såbbar aunnstõs lij raukkâmnalla da vuäǯǯamnalla škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest. Čiiččad vuâra riâžžõttum Ijahis idja kollai Aanar ceerkavsiidâst 20.–22.8.2010. Takai koontâr tuâjjan lij håiddad sääʹmteeʹǧǧ ekonomii-, personkåʹdd- da jeeʹres takaivaaldšem kuõskki aaʹššid, koid jeät leäkku mieʹrruum jeeʹres konttri håiddmuʹšše. Altteem mieʹrin da miõttmõõžžâst âlgg väʹldded lokku saaʹmi vuâđđlääʹjjlaž staattus da saaʹmi dommvuuʹd raʹvves sääʹmpuäʒʒhåiddäʹrbbvuõtt. Loŋŋnem tõn risttreeidast, mii leäi tõn poddsaž sââddai mooččâdvuõđ da määŋgnallšemvuõđ di oummu klasstõõllâm- da kåårbõõššâmtaarb kõõskâst. Sääʹmteʹǧǧ 2012 Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkååʹddest vuäitt ooccâd veäʹǩǩvuõđ sääʹmǩiõllsai mättʼtemaaunâsprojeekti diõtt. Vuõssnaroodi jieʹllikarttkõõskõõzz toiʹmmjummuž alggšõddmõõžž liâ jieʹllemvueʹǩǩsa da kulttuursa. Sääʹmǩiõlin juuʹrdet tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõlid. """ Meäʹcchalltõs tuʹmmai ââʹnned tän tuâjjvueʹjj še puõttiääiʹjest "", låppad Sanna-Kaisa Juvonen." Sääʹmteʹǧǧ ââʹnn håiddplaan rekiʹsttrummuž puäʒʒhåiddvuuʹd pââʹldesväʹlljvuõđ šõkknummuž rääʹjtummuž aaibâz vääžnjen, leâʹša mušttʼtii veâl, što pââʹldesväʹlljvuõđ šõkknummuž ärvvtõõllmõõžžâst da pââʹldesväʹlljvuõđ hååidast âlgg väʹldded lokku še Skandinavia da Ruõšš pââʹldespopulaatiaid. Eeʹjj 2015 Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât Uccjooǥǥâst pâʹzzlâšttammannu 25.- 26. peeiʹvin. moilanen (at) samediggi. ʼhttsaž eʹtǩǩõs viiǥǥât säʹmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz ǩiõttʼtõõllmõʹšše puõʹtti ǩiiđ.”Leäm rääddast tõʹst, što vuäǯǯap jåʹttʼted õhttsažtâʹvvjânnmlaž õhttsažtuâi 8(j)-aaʹššin. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâs veʹǩǩe suåppi õllškooultuʹtǩǩõs, pirrõsaaʹšši da vaaldšemvuõđlaž tuâjai tobddmõš da riʹjttjeei eŋgglõsǩiõl silttummuš. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Sååbbar eʹtǩǩad vuäʹssbieʹllsåbbra, što tõt priimči toiʹmmjemprograamm takai luâđââʹnnem suõʹjjeem diõtt õhttsažtuâjast alggmeeraivuiʹm.”Lääʹddjânnmest aartikla 10(c) kuâskk jeäʹrben säʹmmlai puäʒʒhååid da jeeʹres ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjjid. Tuäivv Nilla Tapiola. Vaaldšemšuuʹrmõs ALGGhaʹŋǩǩõõzzâst âlgg tuejjeed eʹtǩǩõõzz saaʹmi jiõččvaaldšem ooudâsviikkâm diõtt da toolkav mieʹlddsaž saaʹmi jiõččvaaldšem kruuʹǧe kuulli tuâjai serddmõš sääʹmtegga halltõsprograamm da vuâđđlääʹjj mieʹlddsânji. Aanrõõžž lie kueʹlšiiʹlli Aanar jääuʹrest da tõn pirrõõzzâst. +47 78 47 40 87  tobbdstõõđât päärnai risttjieʹnnid da - eeʹjjid da kääimaid Marja Vaarama (THL.) Kååʹtt ³eä „ „, što suu leät kuâ ˜˜am vuõiggâdvuõ ˜tää meädda vaal-lo • stõõ • • âst leʹbe što suu kuõskki mieʹr³³õs vaal-lo • stõõ • • âst lij puästtad, vuäitt raukkâd vuõi • õõzz ³eeʹrjteeʹl vaal-luʹvddkådda mââimõõzzâst njuh „ „ mannu 11. peeiʹv ouddâl „ iâss 16.00. / I-III mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ kõõskâst 2 771,54 – 3 002,48 euʹrred / mp). Täättam päʹssbõõššâd äiggsab toiʹmmjeeʹjid kook liâ leämmaž raajjmen nuõrisuåvtõõzz da juʹrddemvueʹjj koʼst lij šiõttâl toiʹmmjed. Sääʹm ǩiõlltuâjj - ciist miõttât Enontekiö kååʹdd joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessja puõʹttinallšem vuâđai mieʹldd: maainsti sääʹm pannmateriaalaž kult-tuurpreeddan suejjeem vueʹjjes vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala da vs. kulttuurpiisar Riitta Orti-Berg kõʹllʼje Heʹlssnest 5.-7.5.2015 da kaaunõʹtte jeeʹres ministeriai veʹrǧǧneeʹǩǩivuiʹm. 010 839 3106. Projeʹkttpiisar tuõjju koʹlle projeeʹkt juõʹǩǩpeivvsaž koontârtuâi, såbbri riâššmõš di projeeʹkt ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain huõlâânnmõš. Sääʹmmteeʹǧǧ halltõs lij priimmâm toiʹmmjem-mäʹhssemplaan eʹtǩǩeem da priimmâm diõtt takaisåbbra 12.12.2014. Šõddmuužžin, koin peâmmjest šâdd huõll päärna diõtt, lij vuõss-sââʹjest vääžnai årsted vuâmšõttâd päärna toimmjummuž da tõst šõddâm muttõõzzid. - Håiddtuâjjlaž 27 160,50 € Iʹlmmtõõttmõš tuejjeet tän eeʹjj tåʹlǩ interneeʹttest Webropol-prograamm mieʹldd. Aanarsääʹm ǩiõllpieʹss, III. ʼhttsažpaaiʹǩi âânnmõš lij vääžnai vuäʹss puk tän kulttuurkõõskõõzz toiʹmmjummšin. Säʹmmla lie pâi jeäʹllam luâđ âlddsõs jieʹllem da jeäʹllmõš lij leäʹmmaž čõnnum luâđjårrõzze da eeʹjj-jårrõzze. Liiŋk iʹlmmtõõttâmlomaakkid: Halltõõzz eʹtǩǩõs: Vuõssnarood puäʹtte Aanra kolmmen jeeʹres jânnmest da määŋg kulttuur kaaunõõttmõš lij jiiʹjjesnallšem festivaal his-toorâst. Biodiversiteʹttsuåppmõõžž 12 vuäʹsspieʹllsååbbar lij älggam Ââʹntemõõlǥtõssân lij ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di riʹjttjeei äʹšštobddmõš sääʹmaaʹššid da vaaldšemtuâjaid. III Konkreettlaž ǩiõll-laauǥ mõõntõõllmõõžž 3 mc Tuâjj-joukk âânn vääznai äʹššen, što kååʹdd še väʹldde lokku vuäʹppõõzz haʹŋǩǩõõzzeez beäʹlnn. Sääʹmteʹǧǧ 2003  lââzztet päärna ekologlaž luâđtiâttmõõžž säʹmmla puäresoummu vuäpstõõžžâst, mâid kost luâđaunnsid vuäitt väʹldded da mâm-med, liikkeet jântta, ǩiõʹjjid kueđkani, jeäʹt pueʹtǩǩ ååuʹsid leʹbe joortõõll ǩieđjid, jeäʹt rooskât Notta jieʹllemviõkksaž jieʹllemvueʹjji sääʹmǩiõll huânnʼnan ”. Čeäʹppvuõđpeiʹvv riâžžât sääʹmteeʹǧǧ da Suäʹđjel kååʹdd õhttsažtuâjjan. Saaǥǥstõõllmõš. Sääʹmteʹǧǧ tuäivat leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluõvâsvuõđ pukid ! Tuâjjpääʹjjest piâssât samai samai ođđ luʹvddsiõr veäkka harjtõõllât säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz. Lajla Mattsson Magga lij čõõđ jieʹllem ääiʹjes tääʹrǩeʹld da peersteeʹl vuässõõttâm saujjsääʹmǩiõl ǩiõllõhttsažtuõjju, kååʹtt tuejjad suʹst vääžnai ǩiõl-loŋŋneei da Gollegiella (kåʹllǩiõl) kaallsõs äärv mieʹlddsa vuâǯǯai, ärvtõõllâmkomitea tuâtt vuâđđjurddjest. 1. Tuâjast ooudldet še tâʹvvjânmmlaž sääʹmvaaldšem da meeraikõskksai ooumažvuõiggâdvuõđsuåppmõõžži da – tuåimjeeʹji äʹšštobddmõõžž. Petra Magga-Vars maainsti. Sääʹmteʹǧǧ čõõđat ooccâmnalla sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst toiʹmmjeei Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosiaalvuuʹd siltteemkõõskõõzz sääʹmjuâkkaz Peâmmkueiʹmmvuõtt lij kõskkvuõtt, koʹst personkåʹdd, puärraz da päärna huõl âânnmužže vuäʹssõõđi oummu teađsteeʹl čõõnâdde päärna šõddmuužž, õuddnummuž da mättjem tuäʹrjjummša. kåvvas jeeʹres pieʹǩǩid, porrmõž Sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõš Nuõrisuåvtõʹsse, koon toimmpââʹjj lij jeeʹres luʹvddkååʹddin čårrneeʹl kuõʹhtt eejj (2016-2017), vaʹlljee Jussa Seurujärvi Aanrest (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Sunna Aikio), Laura Pieski Karigasnjaarǥâst (Niki Rasmus), Anni-Sofia Löf Hettast (Anne-Maret Labba), Risten Mustonen Suäʹđjlest (Jouni Hetta), Juhan-Tuomma Magga Enontekiöst (Elli-Marja Hetta), Niila Rahko Oulust (Jussa Rahko) da Maria Mäkinen Jyväskyläst (Leena Fofonoff). Nuõrisuåvtõs veekk ooudâs sääʹmnuõri ǩiõlʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđid pirr Lääʹddjânnam di ravvad sääʹmnuõri koʹlljemvuõđ sääʹmkulttuuʹre. ʼõutveäkka toimmjummuš lij rämm päärnže da onnstem ǩiõʹččlâsttmuužžid lij vueittemvuõtt vuäʹǯǯad siõrr da aaʹšši mättjem mieʹldd. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv âlddan  mättʼtõõđat neeib da sääʹmneeib âânnmuužž Sääʹmteeʹǧǧ sääʹmmusikk-kõõskõõzz mieʹrräiggsaž plaanraajji sâjjõsvuõđ Sääʹmteʹǧǧ paʹlǩǩii reʹttev sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid Tuâjjpõrttpeeiʹvi äiʹǧǧen raajât ǩeeʹrjlaž materiaal, koon vuâʹđald õʹlmstââʹtted haʹŋǩǩõõzz lopp-puhttõsân sääʹm-mättʼtõõzz idea- da vuäʹpstemǩeeʹrj. SáFá - ouddčiõʹlǧǧeemhaʹŋǩǩõõzz mä. Vaaleeʹjj diõtt še Sääʹmteeʹǧǧ vaal jeeʹres vuõʹjjineesvuiʹm tuejjte vaaldšummuž di leʹjje jiânnai jeeʹres mediain ooudâst. Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što sääʹmǩiõllsaž kulttuur ooudâsviikkmõʹšše da sääʹmorganisaatiai toiʹmmjummša čuäʹjtum pueʹtti eeʹjj 2015 mieʹrrtieʹǧǧest (sääʹm kultturmieʹrrteäʹǧǧ) miõttum veäʹǩǩvuõđ liâ ooccâmnalla. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd ǩiõllaaʹššipiizar Anne-Maria Magga 010 839 3119 da ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen teʹl 050 493 9018. Tâʹvvsäʹmmlain da nuõrttsäʹmmlain piâr lij ärbbvuõđ mieʹldd šõddâm tääujab puõlvvõõǥǥâst. - Sääʹmǩiõllsaž tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei, Enontekiö kååʹdd äävhåidd 39 150 € Raajjâmhaʹŋǩǩõõzz teäʹǧǧââʹnnemarvvlõs lij nuʹtt 12 miljoon euʹrred, Sääʹmjânnam läänhalltõs lij miõttâm haʹŋǩǩõʹsse 5 miljoon euʹrred EU-teäggtõõzz. Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 11.7.2014 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Lââʹssteâđaid: ǩiõllstaanpiizar Siiri Jomppanen. Sajoozz jäärnâǩtuejjummuš-, markknâʹsttmõš- da ouddsiooudasviikkâmhaʹŋǩǩõs aaʹlji Lââʹssteâđaid: Lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. (asetõs 1727/95). Põõrtristtmõš lij mieʹrr prääzkjed alggeeʹjjest 2012. Sääʹmǩiõllsaž sosial- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõđ staanmõʹšše 480 000 euʹrred da sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhoiddu 120 000 euʹrred Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti äʹšštobddâmlââʹzz. Pukin räʹtǩǩeei lij jiiʹjjes kulttuur, ǩiõl, äʹrbbvuõđ da äärvi seeiltummuš, âânnmõš da seʹrddmõš puõʹtti puõlvvõõǥǥid. Čeäʹppvuõđpeeiʹv äiʹǧǧen vuäitt tobdstõõttâd sääʹm musiiʹǩǩe, ǩeʹrjjvuõʹtte da ǩiõtt-tuâjaid. Čiõʹlǧǧeei tuâjjan lij håiddad vaaldšemšuurmõʹsse kuulli juõʹǩǩpeivvsaž vaaldšemvuõđlaž tuâjaid, mâʹte ââʹnned huõl sääʹmteeʹǧǧi da takaisååbbar valmštõõllmest vaaldšemšuurmõõzz håiddmen vuäʹssäiggsen Sääʹmkulttuurkõõskõs projektšuurmõõzz tuâjaid. Ǩiõllpieʹssest mainsted pâi sääʹmǩiõl, ij-ga personkåʹdd jåårǥǥlââdd mainnseezz lääʹddǩiõlle ni aalǥâst, ko päärna jie võl tõn fiʹtte. Interreg IV A Tâʹvv prograamm vaaldšemveʹrǧǧneʹǩǩen tän programmpââʹjest tuåimmai Norrbotten läänhalltõs. Snimmum 30 persoon ââʹǩǩ-, ǩiõll- da jälstempäiʹǩǩvuäʹzzõõzz vaʹsttee prosenuttuaalânji tän ooudbeäʹlnn peäggtum statistiikk tuõttaaʹššid. Kultturluʹvddkååʹdd tuâjjan lij tuʹmmjed valdiaveäʹǩǩvuõđ (saaʹmi kultturmieʹrrteäʹǧǧ) jueʹǩǩmest da praavâd da vuåppad miõttuum veäʹǩǩvuõđi âânnmõõžž. Lääʹddjânnam lääʹǩǩšiõttummuš Sääʹmteʹǧǧ tuâtt, što POLURArest eʹtǩǩõsttum nuõri puäʒʒtäällvueʹǩǩneeʹǩǩi altteemtuärjjõs lij tuõttum toiʹmmjemnallšem riâššmõššân da takainalla vääžnai saaʹmi dommvuuʹdest. Sääʹmõhttsažkåʹdd lij määŋgpeällsan šõddâm. Ooccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 25.6.2012 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen lij täävtõssân seʹlvvted, mäʹhtt jeeʹres, ouddmiârkkân Ruõccâst mainstum uumajasääʹmǩiõl da Ruõššâst mainstum ǩiʹlddsääʹmǩiõl, vuäǯǯčeš kõõskõõzz toiʹmmjummša mieʹldd. Sååbbar ij pâʹsttam tueʹjjeed ääʹššest räʹtǩǩummuž leâʹša eʹtǩǩii, što ʼM tuejjeʹči terminologia muttʼtummšest lääʹjjlaž analyys da vuäʹssbieʹllsåbbar tuejjeed ääʹššest tuʹmmstõõǥǥ. Såbbar ij pâʹsttam tuejjeed ääʹššest ni tuʹmmstõõǥǥ, alggmeeraid tõt leäi kâʹl maantõs. Uccjokknjääʹlm škooul: Hánsa Korpi (tâʹvvsääʹm) Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar tuʹmmai jäänmõsân nåkam ceâlklmõõžžin, čuäʹjtõõzzin da jeeʹres beäʹlestväʹlddmõõžžid, koid sääʹmteʹǧǧ lij ouddam. Mieʹrräiggsaž da peiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 4.6. – 31.8.2012 kõskssaž äigga sääʹmkultturkõõskõs Sajoʹsse Aanra. Ijahis idja- alggmeerai musikkpoodd puutˈteeʹjen. Privatoummu, joouk leʹbe õhttsažkååʹdd Taarrâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest vueiʹtte tuejjeed eʹtǩǩõõzz eeʹjj 2014 ciist vuäǯǯjest. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda rosttovmannu 9. peeiʹv 2014 räjja, čiâss 16.00 räjja addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Seminaar poott sååbbar saaǥǥstõõllmõʹšše säʹmmlai mediast. Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt lij ouddam eeʹǩǩ-ǩeʹrjjtuʹmmstõõǥǥ ođđ kuåivâslääʹjj suåvvtummšest säʹmmlai dommvuuʹdest. nakkalajarvi (at) samediggi. Haaʹlääm späʹssbõõššâd nuʹtt Sääʹmteeʹǧǧ piisarkååʹdd ko še jeeʹres sääʹminstituutioin reâuggai oummid, kook tuejjee tääʹrǩes tuej nânnsab sääʹmõhttsažkååʹdd ouʹdde. Sääʹmteeʹǧǧ tiõrvtõõzz konferenssa põhtt Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi. Äʹrbbvuõđlâž teâtt da silttummuš liâ pâi võl tääʹrǩmõš vueʹss äʹrbbvuõđla sääʹm jieʹllemvueʹjj da ǩiõtt-tuâi. Halltõs saǥǥstõõli Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž oođummšest. 4. fi-õhttsažtuejj-haʹŋǩǩõʹsse sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi da sääʹm ǩiõl sââʹj õõudummša tuejjuum oʹnnstam tuejast Lääʹddjânnmest.  tobbdstõõđât säʹmmlai pââzzpaaiǩid Kueʹllstummuš lij leäʹmmaž čueđi eeʹjji säʹmmlai äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž jieʹllemvueʹǩǩ. Päärna uuʹvded mättjed kiõl jiiʹjjes hoodd mieʹldd. Loopplaž eʹtǩǩõõzz raaji riikksuåvtõʹsse mättʼtõs - da kultturministeria, vuõššân ministeria saaǥǥstõõli sääʹmteeʹǧǧin. Siidast juätkkjam parlameent valdiateäʹǧǧvälljkååʹdd saaǥǥjååʹđteei, parlamentneǩ Hannes Manninen. ooudâsveʹǩǩe suåppi õllškooultuʹtǩǩõs, šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs da ruõcc leʹbe / da Aanrest 14.11.2013 Sääʹmteʹǧǧ Ǩiõllkaʹlddi-haʹŋǩǩõs teäggat õhttsažtâʹvvjânnamlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuužž. Sääʹmteeʹǧǧ pirrõspiisar lij še alttääm mõõntõõllâmvuäʹpstõsmeärrõseʹtǩǩõõzz raajjmõõžž kuåivâslääʹjj tueiʹmmepiijjmõʹšše õõuteeʹl säʹmmlai dommvuuʹdest. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte äʹšštobddâmlââʹzz. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹzz di tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte toobdâlmlââʹzz. Päʹlǩǩvuõtt meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz VII. - Sääʹmǩiõllsaž piârtuâjj 30 472,50 € Tâʹvvsääʹm beäʹlnn vueʹǩǩ lij pueʹrab, leâʹša ij sami pueʹrr ni tõt. Puäʒʒhåidd lij põsttum spraavdõõttâd puârast kuhttu vuuʹdest da paalǥâskååʹdd liâ pâʹsttam toiʹmmjed vaaldšemvuõđlânji õõutsââʹjest, ko paalǥâskååʹdd kõskksaž paalǥâsraai da paalǥâskååʹdd tuʹmmstõõǥǥ liâ slävvõttum. Kulttuur meeʹst lij viõǥǥtõllum väʹldded da suâleed meädda. ʼhttažtuejjorgaan saaǥǥjååʹđteeʹjen da väärrsaaǥǥjååʹđteei toiʹmmje sääʹmteeʹǧǧ nõõmeem vuäzzlaid. Tuʹtǩǩeei / čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola, Giellagas-institutt / Uccjooǥǥ kåʹdd laura. Matti Morottaja ǩiõttǩeeʹrjtemtuâj šõddmõõžžâst čõõđtet ååʹn digitaalteädldõkkân Muu aabbâs, čõhčč-ǩeʹrjj. Lââʹssen jååʹđtemkååʹddest lij škooul personkååʹdd, uʹcteeʹli da mättʼtõõđji eeʹttkâʹsttmõš. mieʹrräiggsaž da peiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 28.12.2011 looǥǥeeʹl. Suäʹđjelneeʹǩǩi Jutatokka – joukk čuäʹjti ǩeâštast taans, koon nõmm leäi Boazu (poro). Ââʹntemvuõđmäiʹnnen lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Lääʹjj mieʹldd toimmorgaanin šâʹdde leeʹd nuʹtt neezzan ko åumma kuhttu uuʹccmõsân 40 % ǥõõi ij jeerab määin diõtt nuuʹbbnalla šõõdd. Aaʹšši pirr noorõõttâmpoodd liâ eža vääžnai, ko tõin vuäǯǯ teâđ takai oummui toiʹmmjummšest luâđ määŋgnallšemvuõđ vueʹjj pueʹreem diõtt da šiõǥǥ tobddmõõžžid da vueʹjjid. Mättjemest da identiteett ravvummšest väʹldded lokku niõđi da paarni jäänmõsân jiiʹjjesnallšem nääʹl toimmjed. Sääʹmteeʹǧǧ piisarkåʹdd lij vuõlttääm 22.1.2016 såbbar õʹhttekåččai raajjâm tuʹmmstõõǥǥ meâldlânji vuäzzlaid da väärrniiʹǩǩid ǩeerjlaž iʹlmmtõõzz šåbbrest. Äʹšš peäggtet še Lääʹddjânnam halltõõzz ooumažvuõiggâdvuõttčiõlǥtõõzzâst eeʹjj 2009 äiʹǧǧen. Jeeʹres põõrt õõʹnni liâ Aanar kååʹdd ǩeʹrjjpõõrttuåimm, Sámi Duodji ry (sääʹmǩiõtt-tuâjjlai seäʹrvv), SámiSoster ry (saaʹmi sosial- da tiõrvâsvuõttvuuʹd seäʹrvv), Sääʹmjânnam läänhalltõs di aʹltteem vueʹlnn åårrai Sääʹmarkiiv da restrantt. """ Vuäʹppõõzz vueʹlǧǧe tõʹst, što alggmeer võboršeeʹǩǩ vääʹldet mieʹldd plaanummša juʹn tuâi aalǥâst, jeät emansa teʹl ko tuâjj lij juʹn alttuum da ouddnam." Ø Heli Aikio âânn aanarsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr– tuâjjpääʹj. Raportt Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin 2015 Aanarsääʹmǩiõllpieʹss II. , teʹlfon 010 839 3109. Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz õõudummuš sääʹm-mättʼtõõzzâst lij määŋgnalla ääiʹjpoddsaž. Sääʹmõhttsažkååʹddest neezznin lij historialaž vuâđalt leäʹmmaž tääzzverddsaž sââʹjj åummaivuiʹm, koozz takainallšem lij leäʹmmaž rooli, tuâʹjai da jieʹllemkruuggi symmetralažvuõtt da kueiʹmez tiuʹddeemvuõtt. Sääʹm ǩiõlltuâjj - ciist jorddmõš lij kaggâd ciist vuäǯǯai pueʹreed sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjeem tuâi da kaggâd pukid Enontekiö kååʹdd da jeeʹres veʹrǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõl staattuuzz. vaaldšemjååʹđteei eʹtǩǩõs (PR): Sääʹmteʹǧǧ miõʹđi õhttsiʹžže kutt 500 eeuʹr stipeʹndded sääʹm ǩiõl da säʹmmla kulttuur õll-tääʹzz mättʼtõõttjid. Haʹŋǩǩõsäiʹǧǧ lij 6 mannu da haʹŋǩǩõõzz mieʹrräiggsaž projektšuurmõssân paʹlǩǩeeš hum. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kååʹdd pueʹreed sääʹmǩiõl staatuuzz ooudâsviikkmõõžž kååʹdd pukin vuäʹssvuuʹdin da še jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid. Tuâjj-joouk tuâi jååʹđat COP primmum määŋgekksaž tuâjjprograamm aartikla 8(j) tiuʹddepiijjmõššân. Suåppmõõžžâst õnnum sääʹnnvaʹlljummuž alggmeervuõiggâdvuõđin lie še miâlggâd rââʹžž. Halltõs 13.11.2015 seidd 11 (11) Wallin ǩeeʹrjti 2. Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz såbbar tuʹmmstõõǥǥ alatorvinen (at) samediggi. Sääʹmǩiõlle uʹvddemnalla åårai õuddmättʼtõõzz ǩiõlvuađlaž täävtõõzz lie seämma ko še jeeʹres õuddmättʼtõõzzâst. Son säärnai, što vuârdd sääʹmteeʹǧǧ puõʹttiääiʹj toiʹmmjummšest jeäʹrben õhttvuõđ sääʹm aʹrǧǧe da oddel toiʹmmjummuž vaarvuâlaž sääʹm kulttuur, sääʹmǩiõl da saaʹmi kulttur-jiõččvaaldšem nââneem diõtt. Ciimʹciǩ addrõõzzin: Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte – Sámi Giellagáldu, Sääʹm ǩiõllkaʹlddi ij leäkku ni vooʹps õhttân päikka čõnnum kõõskõs pâ ǩiõllõhttsažtuâi õhtteei Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taarr sääʹmteeʹǧǧi kõõskâst. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd nuõripiisar Kaisa Tapiola-Länsman, teʹl. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 842,14 euʹrred / mp). Väʹlddriâšši sääʹmteʹǧǧ haaʹlad, što čeäʹppvuõđpeiʹvv lij vuäittmõõžži mieʹldd mäŋggsi sääʹmnuõri vuällamvuõđâst. - mättʼteemplaan vuâđai ooʹđummuš Juõʹǩǩkast säʹmmlast lij šurr vasttõs tõʹst, seill-a sääʹmkulttuur. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmǩeâšttõõttmõõžž 1. poodd čõõđteš kålgg-skammʼmannust 2009. Tän personkååʹdd čõnnõõttmõõžžin jiijjâz tuõjju da raʹvves sääʹmǩiõl- da kulttuur määŋgbeällsaž da lueʹǯǯjeei silttummšin leät čõõđtum puki sääʹmpääʹrnai ǩiõllʹlaž vuõiggâdvuõđid, lokku vääʹldeeʹl še tõid sääʹmpääʹrnaid, koin sääʹmǩiõl silttummuš lij leämmaž ääʹpptap. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Čeäʹppvuõđpeeiʹv äiʹǧǧen vuäitt tobdstõõttâd sääʹm musiiʹǩǩe, ǩeʹrjjvuõʹtte da ǩiõtt-tuâjaid. Vueʹlnn åårri taullõõǥǥâst käunnʼje tääʹrǩab teâđ tuâjjpääʹjin tõi Plaan vuađdân tuõʹlljed säʹmmlai kääuʹc eeʹjjaaiʹjid, kååʹtt karttʼttâd säʹmmlai mââilmmkaart. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz VII. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩen stipeendit sääʹmǩiõl mättʼtõõttmen puârast spraavdõõttâm mättʼtõõttjid. Säʹmmlai ǩiõččâmvueʹjjest suåppmõõžžâst lij positiivlaž tõt, što vuåǯǯuš äigga suåppmõõžž, koin äimmõõzz pakknummuž põõrǥât rääʹjted vuâlla kueʹhtt graadd ouddindustriaalʼlaž ääiʹj veʹrddeeʹl. põõrǥeeʹl pieʹllneʹb graaʹdde. Saaʹmi dommvuuʹdest vueʹǩǩ huânnʼnan uuʹccab ââʹǩǩklaassi da serddmõõžž diõtt. – Tuõttääʹššest haaʹlääm, što õhttsažtuâjjtobddmõš da juʹrddemvueʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest nâânast pueʹrab årra, maainsti Sanila-Aikio. Aanrest 25.9.2014 Sääʹmteʹǧǧ Håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjummuš / IVII mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij kõõskin 2457,04 – 2 560,57 euʹrred / mp). 3 x CD Jiõnnǩeʹrjj Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz IV da tõʹst III-II tääʹzz mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 448,54 – 2 505,49 euʹrred / mp). Lââʹssen sääʹmteeʹǧǧ poliittlaž jååʹđteei šâdd kuullâd vuäzzliʹžžen Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz tiuddsåbbra. Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozz raajjmõʹšše lij miõttum 5 miljoon euʹrred Euroop unioon vuʹvddooudâsviikkâmfoond vaaʹrid Čuäʹjtemkriʹlcc lij n. 8 mettar kobddi, 4 mettar čiŋŋâl da õllâdvuõtt siõmmna vuâlla mettar. Arvstõõllmuužž čõõđtummuž vueʹssen ââlǥče õõutilooǥǥid kuõskki plaanâst miertõõllâd mäʹhtt teâđaid norre, ǩeäk arvstâlle, kuäs da mõõnnalla.. Säʹmmlast päärnast lij vuõiggâdvuõtt tuäʹrjjõõttâd håiddâkksai peâmmkääzkõõzzid šõddâd jiiʹjjes kulttuur vuäʹssližžen da ânškueʹtted säʹmmlaid teâđaid, čeäʹppvuõđid, naalid da aarvid. Lââʹssen nuõrisuåvtõʹsse nõõmtet õhttseʹžže vitt 15-17 – ekksa äʹšštobddi. Hueʹneld tuejjuum suåppmõš âukstâtt da suddad kulttuur, puârast tuejjuum tuâjjân tõt ravvad da suõjjad kulttuur. Pukid čeäʹppvuõđpeiʹvv pooddid lij määusteʹmes piâssmõš. Päʹlǩǩ-klass lij leäʹmmaž teʹl väʹǯǯeʹlvuõtt-tääʹzz IV mieʹldd, tääʹss IV (vuâđđpäʹlǩǩ tän mieʹrreemǩeeʹrj uvddempoodd 2 347,01 euʹrred / mp) Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 31§:st jurddum veäʹǩǩvuõđ liâ ooccâmnalla Sääʹmnuõri čeäppvuõđpeeiʹv 2016 teknla teâđ Sajoozz beäʹlnn Suäʹđjel čeäʹppvuõđpeivva kuulli karttǩeâst ciistid jueʹjjet škoouli ǩiđđprääʹžnǩest. Mättʼtõstuåim pâʹjjtaʹrǩǩeei Kari Torikka čiõʹlǧǧii såbbra sämmlai dommvuuʹd kooʹddi sääʹmmättʼtõõzz vuõǯǯum teâggtõõzz ooudâsviikkmõõžž. - konttâr ouddooumaž, Meerprääʹznǩest lij kuâsstem kaaʹfstõõllmõš. Saaʹmin lij Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj mieʹldd ǩiõles da kulttuures kuõskki jiõččvaaldšem saaʹmi dommvuuʹdest. Lââʹssteâđaid haʹŋǩǩõõzzâst da Sajoožžâst 20.-21.2.2013 riõššum altteemseminaarâst: Mäʹddtääll: Aanrest 9.5.2012 Vuäʹpsteei tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Teʹl ko jåårǥlâʹttem tekstt lij vaiʹǧǧääb, ko takai tekstt, jåårǥlâʹttempäʹlǩǩõs vueiʹtet peʹrrjet jäänmõsân 50 %:in pââʹjdeeʹl seämma ko ǩirrlaž tuâj jåårǥlâʹttempäʹlǩǩõõzz vueiʹtet pââʹjded jäänmõsân 50%:in. Sääʹm päärnaikultturkõõskõs lij toiʹmmjam eeʹjjest 2004 da lij juʹn äiʹǧǧ riâššâd nõmmǩeâšttõõttmõš, koon päärna da nuõr smiõttee. Plaanraajji tuõjju kooll musikk-kõõskõõzz toiʹmmjummuž plaanummuš, čõõđtummuš di ooudâsviikkmõš. Giehtaruohttasa mánát: ” Buot jagiáiggit ”, Kaaresuvannon koulu / Karesâvvan škooul Toben mädd mâʹte vuäđđ 34 Juuso Tuomas Aslak Puäʒʒooumaž, Higher Executive Officer Enontekiö Luohti, leuʹdd, livđe leʹbe nuõrttsäʹmmlaž reäkmõšärbbvuõtt vuäitt leeʹd persoon tobbdmiârkk, sueʹles mainnsi mansteei, õhttvuõđ raajji, hääsǩteei, rääǩǩesvuõđ tobddsteei, viggteei, luâđ da meäʹccjieʹllji karttʼteei, päärnai peâmmai leʹbe neäʹvv nuuʹbb oummu mošttmužže da pecclâsttmužže. Peiʹvvhååidâst päärna vuäʹssadvuõđâst lij kõjldõs õhttsažkåʹdda kuullmuužžâst da tõzz vaaikktummšest. Vuâđđmättʼtõõzz tâʹvvsääʹmǩiõllsa kuälmadklassneeʹǩǩ vuäǯǯa oođuum jieʹnnǩiõl mättʼtemǩeeʹrj Nuʹbben vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen alttad Tuomas Aslak Juuso Enontekiöst. Sääʹmteʹǧǧ preemm budjeʹtteeʹjj puõlvvõkprograamm da reäšš säʹmmlai õhttsažkåʹddvuõđ tuärjjeei sääʹmkultturmieʹlddlaž säʹmmlai meersažpeeiʹv prääʹzneǩ 6.2.2015 Aanrest da prääʹzneǩ še striiʹmjet. Såbbra vuäʹssõʹtte võboršeeʹǩǩ Ruõcc da Taarr sääʹmteeʹǧǧin. vuõssnaroodin. Ânnʼjõž ääiʹjest tän nuõrttsämmlai äʹrbbvuõđlaž rään ââʹnet jäänaž seiʹnnräännan. Sääʹmkultturkõõskõõzz jurddân lij raajjâd saaʹmid pueʹrab oudldõõžžid da jiijjâsmääiʹnlânji ooudâsjuäʹtǩǩed da viikkâd ooudâs sääʹmǩiõles, sääʹmkulttuures da jieʹllemvueʹǩǩtuejjumuužžes di håiddad da viikkâd ooudâs kulttur-jiijjâsvaaldšemvuõđes di tuärjjeed saaʹmi takai jieʹllemåårrmõõžži ooudâsviikkmõõžž. Iʹlmmtõõttâmlomaakkâst liâ tääʹrǩ kõõččmõõžž da pääiʹǩ koid âlgg vaʹstteed. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij säʹmmlai õhttsaž da seämmast pââimõs äʹšštobddi- da tuʹmmstõkorgaan sääʹmǩiõl kuõskki kõõččmõõžžin. Vueʹss nuõrin vuäǯǯai vuäʹpstõõzz räiddkartt-tuõjju karttčeäʹppneeʹǩǩ Sunna Kitti jååʹđteʹmen. Aalǥâst aaunâstuâjast vaʹsttii Sääʹmjânnam läänhalltõs, koʹst reâuǥai eeʹjjest 1976 ääʹljeeʹl spesial sääʹmškoouʹlʼjummuž plaanraaʹjji. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Ääʹšš liâ valmštõõllâm juʹn eža kuuʹǩǩ. Mättʼtemǩeeʹrjid vuäitt tiʹllʼjed sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest: anni. Säʹmmlaž jieʹllemnääʹll da äärvv jeäʹla läppjam, peʹce tõin vuäitt tobdsted miârkid še annʼ jõõžžâst. Konsertt lij musiikk da visualvuõđ vaikkteei obbvuõtt. Sääʹmparlamentneeʹǩǩi konferenss noori õʹhtte sääʹmteeʹǧǧivuiʹm vaʹlljuum vuäʹsslaid da Ruõšš saaʹmi võboršeeʹǩǩid. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz čuäjtõõllmõs Saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjäuʹrr låppii nânsab õhttsažtuâj sääʹm meerlažõhttsažkooʹddin sääʹmkulttuur staattuuzz pueʹreem diõtt. ” Lââʹssteâđaid: Saaʹmi päärnaikulttuurkõõskõs juätkk sääʹmpäärnai- da nuõri ǩiõl da kulttuur tueʹrjjummuž toiʹmmjem tuâjjpõõrti, teemmpeeiʹvi da čeäʹppvuõđpeeiʹvi pääiʹǩ. Porrmõš kulttuur: Looǥǥ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjääʹur ääʹveem-mainstemvuâr, koon son õõʹni sääʹm da maorǩiõli jeälltemseminaarâst Heʹlssnest 13.09 obbvuõđstes täʹst. ʼhttsažtuâjjkueiʹmmen mättʼtõõzzâst liâ še Vaasa universiteeʹtt ǩiõll-lauggi da määŋgǩiõllsažvuõđ kõõskõs da Sámi allaskuvla (Sääʹm õllškooul). Raukkâp tuåimmted õuddǩiõʹtte ǩiõttǩeeʹrjtõõzzid, koin liâ iʹlmmtum tuäiv jiõnin, čuõvin, rekvisiittain da pukin jeeʹres še aaʹššin. Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, õhttsažtuâjjooddid, sääʹmǩiõl ǩeʹrjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. Lij vääžnai, što tuâjj ij åårast tääzz da tuâjj-joouk čuäʹjtum tuåimid ääʹljet čõõđted ”, Särnn Näkkäläjärvi. tuâjaid kooll jm. säʹmmlai ǩiõllpieʹsstuåim jååʹđtummuš, koordinâsttmõš da õõudâsviikkmõš sääʹmvuuʹdest da tõn oolǥbeäʹlnn di ǩiõllpieʹzzi personkåʹddvaaldšummuš. Lääʹddjânnmest vuäʹppõõzz kuâʹsǩǩe nåkam saaʹmi dommvuuʹdest čõõđtem haʹŋǩǩõõzzid, kook vueiʹtte vaikkted saaʹmi kulttuuʹre da luâttjieʹllemvueʹjjid. tapiola (at) samediggi. Vaaldšempiisar Sääʹmteʹǧǧ väʹldd lokku, što gaʹzeâtpressasetõs (398/2008) ij tuõđ vuäittmõõžži nalla sääʹmǩiõllsa gaʹzeâtpreezz tuärjjõõzz tuärjjõsmääiʹni diõtt, ku tõk liâ čuuʹd kõrrâz. Jälstempirrõõzzâst, koʹst sääʹmǩiõl kooll sami occanj, teʹl sääʹmǩiõllsaž ođđâz da jeeʹres sääʹmǩiõllsaž prograammi vääžnaivuõđ miârkktõõzz ärvv pâʹjjan. Tuâi oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte strooiʹtelhuõlteei tuʹtǩǩõs leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei tobddmõš ođđäiggsaž õõlmâs paaiʹǩi čiistmõõžžâst di šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd da šiõttlõõvvi tuâjjväʹlddmõš. Sääʹm ǩiõlltuâi ciist jurddân lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi da sääʹmǩiõl staattuuzz ooudâsviikkmõššân tuejjuum oʹnnstem tuâjast Lääʹddjânnmest. Sâjjõsvuõtt älgg 1.7.2015 da peštt 7.8.2015 räjja. Vaalpââʹj ärvvtõõllmõõžž čõõʹđteš webropol-kõõjjõssân halltõʹsse da luʹvddkååʹddid. Sääʹmmǩiõl čieʹppes silttõs ǩiiččât ooccja ouddõssân. Täk puk räʹjjtõõzz liâ puääst. Luâđlaž määŋgkulttuurvuõtt lij vuađđan õhttsažvasttummša, koʹst nuuʹbbid persoonid da kulttuurid šiõttõõlat tääzzärvv mieʹldd.. - Sääʹmǩiõllsaž tiõvâsvuõtthoiʹddjeei 22 963,50 € Minna Lehtola paʹlǩǩeeš projeʹktt-tuâjjliʹžžen kueiʹt männǥas. Ǩiõllpieʹzzin kääuʹc toiʹmmje saaʹmi dommvuuʹdest da õhtt Heʹlssnest. Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij miõđlõsân čõõđtam toiʹmmjummšeʹstes saaʹmi ǩiõllʹlaž vuõiggâdvuõđid da viikkâm ooudâs sääʹmǩiõl staattuuzz da tõn ruõkkmõõžž. Vääʹrrvuäzzla: Škooultõõzz vuõss-sâʹjjsiʹžžen tillʼlõttum joukkân liâ vuâđđmättʼtõõzz sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai klaassi uʹččteeʹl, leâʹša mieʹldd peäʹsse še sääʹm ouddpeâmmõõzzin toiʹmmjeei, lookkjiškooul sääʹm ǩiõl uʹččteeʹl da sääʹmǩiõllsa ämmatlaž škooultõõzz uʹččteeʹl. 010 839 3111. Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst tuåimmai sääʹm päärnaikultturkõõskõs MÁNNU, kååʹtt lij bieʹǩǩ Sääʹmjânnam päärnaikultturkõõskõõzzsäiʹmmõõzz da tõn pääiʹǩ še väʹlddkååddlaž Taikalamppu – säiʹmmõõzz vuäzzlaž. Kultturpiisar tuåimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtuåimmpääiʹǩest sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Kultturpiisar väʹlddtuâjjan lij tuåimmad Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ liâ saaǥǥstõõllâm Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩivuiʹm, säʹmmlaid kuulli vääžnai aaʹšši ooudâsviikkmõõžžâst, koid puäʹđet väʹldded sååbbartuʹmmstõõǥǥid. ” I Jååʹđtõs / Äiggsaž tiuddsallaž ǩiõll-laauǥ Lääʹddjânnmest / Ǩiõll-laauǥ da päärna ǩiõlʼlaž õuddnummuš 1 mc Sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ puʹhtte ouʹdde sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõli vueʹjj Studia Generaliast mââibaarǥ vueʹssmannu 5. peeiʹv. Sååbbar eʹtǩǩad, što puõʹttiääiʹjest riâžžât jõnn sååbbar valmštõõllâd jiõččvälddsaž vuäʹpstõõzzid ääʹrbvuâlaž teâđ maacctummuššân. Nõmmǩeâštõõttmõš rieššeš vuõssmõš vuâra kålggmannust 2009, kuäʹss mieʹrrääiʹjest puättam da cisttluʹvddkååʹdd såbbrest 10.12.2009 ǩiõttʼtõõllâm da ärvvtõõllâm diõtt primmum nõmmeʹtǩǩõõzz leʹjje õhttseʹžže 69. Valdiasååbbar piiji čiõʹlǧǧeemtuâjstes Lääʹddjânnam ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikest (2009) täävtõssân sääʹmǩiõl stooidâmprograamm raajjmõõžž. Euroop Suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž Nils Muiznieks kõʹllʼji Lääʹddjânnmest 11-13.6.2012. Sääʹmteʹǧǧ čõõđti ǩeeʹrj tâʹvvjânnmlaž sääʹm ǩiõll-luvddkååʹdd miõttum pååđteäggtõõzzin. Sääʹmteʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjeei tuõʹjju kuulče peiʹvvhååid, ǩiõllpieʹssi, õuddmättʼtõõzz da vuäʹpstempaaiǩivuiʹm tueʹjjuum õhttsažtuâʹjj da ohjjummuš da teađtummuš sääʹmǩiõlle, kulttuure, peâmmʼ mužže da määŋgǩiõllsažvuõtte kuulli aaʹššin. Projeʹkttpiisar tuõjju koʹlle projeeʹkt juõʹǩǩpeivvsaž koontârtuâj, såbbri riâššmõš di projeeʹkt ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain huõlâânnmõš. Toimmjummuž ärvvstõõllmuš Projeʹkttpiisar lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz VI. Päärnavuiʹm saǥstõõleest väʹldded lokku obbvääʹldelt puk aʹššu vaaikteei raajjʼ jid, le-ša jeäʹt čorran ääʹššest. koontârtuâj, såbbri riâššmõš di projeeʹkt ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain huõlâânnmõš. Tuâjjliʹžže vueiʹtet Leâʹša õõutsââʹjest vueiʹttep seʹlvvned täin vaarin. Sääʹmteʹǧǧ ååcc aanarsääʹm, nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm mieʹrräiggsaž ǩiõlltuâjjla 1.8.2015-31.5.2018 (Sámi giellagáldu) Cisttluʹvddkåʹdd tuʹmmji siâssõõllâd, što heäʹrvvehdtõõzz ” Eloa ikkunassa ” puäʹđet ââʹnnet 1. riâdd ikknin da ehdtõõzz ” Riskuna ” 2. da 3. riâdd ikknid. Tän personkååʹdd čõnnõõttmõõžžin jiijjâz tuõjju da raʹvves sääʹmǩiõl- da kulttuur määŋgbeällsaž da lueʹǯǯjeei silttummšin leät čõõđtum puki sääʹmpääʹrnai ǩiõllʹlaž vuõiggâdvuõđid, lokku vääʹldeeʹl še tõid sääʹmpääʹrnaid, koin sääʹmǩiõl silttummuš lij leämmaž ääʹpptap. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst lij jõnn miârktõs še päärna puârastpiʹrǧǧummuž da tiõrvâsvuõđ õuddeejen. 1. tueʹrjjeed sääʹmjieʹllikartt- da TV-puuʹttõõzzid Sääʹmtegga da sääʹmkultturkõõskõs Sajos põʹrtte vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria vuäʹppast, što peiʹvvhååid da päärnaivuäʹpstempaaiǩi kõõskâlt lie õõutsââʹjest suåppum õhttsažtuâʹjj- da teâđvaajjtemnääʹl. Projeʹktt-tuâjjla tuåimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtuåimmpääiʹǩest sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Sääʹmteeʹǧǧ liʹnjjummuž mieʹldd puk Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlid di lääʹddǩiõl âlgg väʹldded lokku õõutnalla teʹl, ko såbbrid leʹbe jeeʹres šõddmõõžžid riâžžât. säʹmmlai reeʹǧǧes sokksannõõzz. fi / live Seminaar vuäitt mââibeäʹlnn ǩiõččâd še tâʹvvsäämas da lääʹddǩiõllsaž ruõkkmõššân. Leäʹp vuäǯǯam kuullâd kulttuur ålggbeäʹli õhttsažtuâjjtuâjjlain, što jeäʹp teänab jeääʹl sääʹmkulttuur äʹrbbvuõđi mieʹldd, puäʒʒhåiddmõš lij måʹlljõõvvâm motorǩeâlk da motorpieʹjji väʹlddmest ij-ka säʹmmlaid rääʹtǩ väʹlddkulttuurast teänab ni mii. Sääʹmteeʹǧǧ 3.12. riâššâm seminaarâst Levist saaǥǥstõʹlleš saaʹmi kultturpreeddan suej taarbin. Jiõččhåiddam-vuäppaz tooimtummuš interneeʹttest tâʹvvsääʹmǩiõʹlle lij sääʹmǩiõllsai kääzzkõõzzi taʹrjjummšest tõn-nallšem äävummuš, koon sääʹm ǩiõllsuåvtõs tuäivv smeʹllkâʹttem še jeärrsid jäʹrjsted sääʹmǩiõllsaid kääzzkõõzzid neeʹttest. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2540,57 euʹrred / mp). Cistt miõttât privatoummid leʹbe õhttsažkooʹddid, kook liâ oʹnnstam tuejjeeʹl da miârkksõõvvâmnalla sääʹmǩiõl ooudâsjuäʹtǩǩem, ooudâsviikkâm da seeiltem diõtt. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Suu tuåimmpäiʹǩǩen lij Sääʹmteeʹǧǧi takai koontâr Aanar Riutulast. Tuâjj älgg 9.6 da peštt 28.8.2015 räjja. 3 Paltto Heikki Yrjänä Puäʒʒooumaž, põrggi Aanar Sääʹm ǩiõlltuâi cistt lij čeäppõscistt, koʹst âlgg pelkkâd da kååʹtt âlgg sueiʹmkrâʹstted sääʹmǩiõl da kulttuur reeʹǧǧesvuõđ da määŋgnallšemvuõđ.  valmštet porrmõõzz juõʹǩǩ peeiʹv Seminaar saaǥǥjååʹđteei Aslak Paltto (+358405620354) Suåppmõõžžâst ij leäkku peäggtõs väärrniiʹǩǩin. Koolmriâdd pâjjlõšpõrtt da 4800 bruttmettarkõõsk šõõraž Sajos šâdd leeʹd sääʹm vaaldšem, kulttuur da siltteemkõõskõs di määŋgbeällsaž da ođđäiggsaž kongress- da määŋg pooddpõrtt. Päärnaikõskksaž ǩiõllân lij täuʹjja lääʹddǩiõll. Tän ǩiiđ lij alttuum še nuõrttsääʹmǩiõllsa abbâz ǩiõttǩeeʹrjtemtuâjj. Luâttõhttvuõtt Vaaldšemšuurmõõzz väʹlddtuâjjan lij jååʹđted sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuâlažvuõđâst sääʹmteeʹǧǧ vaaldšem, ekonoom da personkååʹdd, tuåiʹmme piijjâd sääʹmteeʹǧǧ tuʹmmstõõǥǥid di plaaneed da ooudâs juäʹtǩǩed sääʹmteeʹǧǧ tuåiʹmmjummuž. håiddâkksai peâmmtuâʹjjlai, puärrsi da sooǥǥ peâmmõhttsažtuâʹjj ärvvstõõllmuužž Sääʹmteʹǧǧ räukk tiuddeed kõjldõslomaakk da maaccted tõn lomaakk mieʹldd puättam vaʹsttemkonfeârtin. Tuʹmmstõõǥǥ čiõʹlǧǧeei väʹlddmest tuejjii Sääʹmteeʹǧǧi vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm Sääʹmteeʹǧǧi tuâjjriâššâm mieʹlddsânji 9.1.2009. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Sääʹmǩiõll jieʹnnǩiõllân iʹlla še viâltʼteʹmesvuõtt, leša sääʹmǩiõl silttummuš lij ǩeâittamnallšem lokku välddmõš. Elli-Marja Hetta - vääʹrrvuäʹsslaž Laura-Maija Niittyvuopio Ruõššjânnmest ǩiʹlddsääʹmǩiõl eeʹttkâstt Nina Afanasjeva (Nadesha Zolutuhina), tââʹrjǩiõl Nina Mironova (A. F. Zaharov) da nuõrttsääʹmǩiõl Zoja Nosova (Irina Tychuk). Sääʹmteʹǧǧ vuâđđad nuõrisuåvtõõzz Saaʹmiõõutilååkk vaʹsttad saaʹmi pueʹrrjieʹllemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmest, kååʹtt lij Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz väʹlddkååddlaž spesialtuâjj. Sääʹm äʹrbbteâtt lij raʹvves teʹl, ko tõt lij kulttuursaž da ǩiõlʼlaž õhttvuõđâst. Âʹvvel lookkjiškooul: Milla Moilanen (aanarsääʹm), Arla Magga (tâʹvvsääʹm) da Essi Ranttila (tâʹvvsääʹm) fi. Lääʹddjânnam 23. raportt uuʹdet komitea påʹrǧǧmannust 2015. Sääʹmteʹǧǧ iʹlmmat ooccâmnalla Sääʹm ǩiõl konttâr põõšši Ǩeeʹrjest vaʹlddeš pâʹjjel 100 eeʹǩǩed mâŋŋa oođuumteädldõõǥǥ eeʹjjest 1983. Mättjem-materiaal projeʹktt-tuâjjla: ü Tuejjõõzzi uuʹccmõskokkadvuõtt lij 15 minuutt da jäänmõskokkadvuõtt 60 minuutt. Suåpmõõzzâst pâʹjjan päärna õuddõs pukin päärna kuõskki tuåimin. sajos tuåimmai Lääʹddjânnam saaʹmi parlameʹnttpõrttân, kulttur-, škoouʹlʼjem- da siltteemkõõskõssân di noorõõttâmpooddpõrttân. Vuõccu škooul: Jouni Hetta (tâʹvvsääʹm) Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk kulttuur- identiteett ravvummša håiddâkksai peâmmʼmuužžâst: Enontekiö lookkjiškooul: Emma Eira (tâʹvvsääʹm), Mira Kärki (tâʹvvsääʹm) da Lars-Aslak Tornensis (tâʹvvsääʹm) Čeäppõsvuʹvddlânji tueʹrjjeet eärben sääʹm kulttuur di räiddkaʹrtte da mediašõddmõʹšše kuõskki toiʹmmjummšid. Ođđ äʹšš čõõnât ǩiõʹččlâstmuužži mieʹldd ääiʹjben mättjum aaʹššid. Koontâr valmštââll da peejj tuåiʹmme še saaʹmi škoouʹlʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan såbbri aaʹššid da vuässââtt saaʹmi mättʼtõsvaaldšem tâʹvvjânnamlaž õhttsažtuõjju. Restrantt Galla, kultturkõõskõs Sajos Plaanraajji päʹlǩǩmõš meäʹrrâââtt Sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâsldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV. Sääʹm-muʹzei Siida, saaʹmi meersažmuʹzei, jååʹđteei Staannvuõttplaanâst arvvlâdde toimmjummuž ukkõõzzid da selvvted toimmjummuž riiskit vääldeeʹl lokku peiʹvvhååidmuužžâst šiõtteei lääʹjji kõskksaž õõlǥtummšid, toimmjemõõutilooǥǥ tuâʹjjsueʹjjeem toimmjemproggramm di tuâʹj tiõrvâsvuõtthuõl tuâʹjjpäiʹǩǩselvvtõõzzid. Sääʹmteeʹǧǧi ceälkkmõš käunnai obbvuõđines sääʹmteeʹǧǧi dommseeidain ceälkkmuužž 2009 bieʹǩǩtuâjast. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõs lij såbbrestes 1/2016 22.1.2016 (6 §) tuʹmmääm čuäʹjted Sääʹmteeʹǧǧ såbbra nuõrisuåvtõʹsse vaʹlljeemnalla åårrai vuäzzlaid da vääʹrrniiʹǩǩid (mieʹlddõs 1). Pååʹštest vuõlttuum äʹššǩeeʹrj âʹlǧǧe leeʹd vaal-luʹvddkååʹdd Aanar konttrest mââimõõzzâst 5.10.2015 ouddâl ko jiõni laʹsǩǩummuš älgg. Sääʹmteʹǧǧ čõõđat ooccâmnalla Halltõs saaǥǥstõõli Yle Sápmi vueʹjjest da tuʹmmji raukkâd Aalmilažradia sääʹmteeʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saaǥǥstõõllmõõžž. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lääʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Sääʹmteeʹǧǧ stipeeʹnd vuåǯǯu pueʹtti mättʼtõõtti: äʹšštobddâmlââʹzz. Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââʹtt koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpaaiʹǩin leʹbe koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs juätkk kueiʹt mieʹrräiggsaž ofelaž ooccâmääiʹj Kaartid vueiʹtet taarbšeen vaajted ouddm. Häämas lij eʹtǩǩuum Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda tuâjjlažkåʹddsåbbrest 3.11.2015. Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg vuõltteed Sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 15.7.2015 čiâss 16.00 räjja addrõʹsse: Sajos, 99870 Aanar. Tuâjj älgg 16.12.2013 da peštt 30.6.2014 räjja. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij ǩiõččâd sääʹmǩiõll-lääʹjj mieʹldd sääʹmǩiõll-lääʹjj tiuʹddepiijjmõõžž da tuejjeed eʹtǩǩõõzzid pannčiõlǥâs aaʹšši teevvmõʹšše. Täävvtõzzân lij raajjâd põõžži sääʹmvuuʹvd säiʹmm, kååʹtt beäʹllstes pohtt tueʹrjj tuõʹjju da lââzzad säʹmmla håiddâkksai peâmmtoimmjummuž siisǩe õõdâsviikkâm vueittemvuõđ. Tuâi toiʹmmjeei hoiʹddjummuž veäʹǩǩte sääʹmǩiõl silttummuš, sääʹmkulttuur tobddmõš da - škoouʹlˈjummuš, siõǥǥ vuârrvaikktem- da voddõõttâmčeäʹppvuõđ, siõǥǥ atr-čeäʹppvuõđ di čeäʹpvuõtt tueʹjjeed jiõčč-altteeʹl da õõutsââʹjest nuuʹbbin vuäʹppsin. Tuâjj älgg tâʹlles da peštt moožna 28.2.2015 räjja. Sääʹmteʹǧǧ lij säʹmmlai jiijjâz meervääldlaž vobõršeǩjoukk, koon tuâjjan lij håiddad säʹmmlai jiijjâz ǩiõl da kulttuur di säʹmmlai sââi alggmeeran kuõskki aaʹssid. Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoonʼnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõʹttiääiʹjest. kangasniemi (at) samediggi. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Tõt miârkksââvv maaʹilm vääivtõõvvmõõžž da õõutbeällsaž jättâʹttmõʹšše kuâđđjummuž da maaiʹlm alggmeerai ǩiõʹlle ruõkkõõvvâm kaallšõs kultturteâđ läʹppjummuž, tuõtti Arhinmäki. Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõtt õõʹni vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ viõǥǥâst da jaukkii Tukes tuʹmmstõõǥǥ lääʹjjvuâsttliʹžžen priimeeʹl loopplânji sääʹmteeʹǧǧ läittmõõžž Ruäʹvnjaarǥ vuõiggâdvuõʹtte. ” - mäddkååddlaž sosiaalaž vaikktõõzzi ärvvtõõllâm da pueʹrrjieʹllemstrategiiztaž tuâi di ” Åskkooumaž õõlǥti Lääʹddjânnam staanâd saaʹmi võboršeeʹǩǩid Ilo-suåppmõõžž ratifâʹsttemproseessest. Mättʼtõs- da kultturministeria eeʹjj 2010 pijjum tuâjj-joukk uuʹdi eʹtǩǩõõzzes sääʹmǩiõl jeälltemprogrammân piâtnâc pâʹzzlâšttam-mannu 2. peeiʹv da eʹtǩǩõõzz vuâsttavaʹlddjen leʹjje mättʼtõsminister Jukka Gustafsson ja kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen tuâjast määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti ǩiõččlõõttâmlââʹzz. Sääʹmteeʹǧǧest Sääʹmparlamenttân ? Inga Mukku, puärrsituâi koordinaattor, PaKaste 2, Ruäʹvnjargg. 3 § Ciist vuäǯǯai vaʹlljummuš Kõõjjõsblaŋkk kättai piâtnâc 26.2.2016, âʹte vaʹstteed ouddâl tõn. Sääʹmǩiõli puõʹttiääiʹj staanummša lij vääžnai, što sääʹmpäärna vuäʹǯǯe sääʹmǩiõllsaž peiʹvvhååid da lââʹssen peiʹvvhåidd vuâđđââvv sääʹmkulttuur äärvid. / IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 051,23 - 2 391,60 euʹrred / mp). Saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei šâʹdde leeʹd teeʹǧǧ takai vuäzzla. Seminaar striiʹmjet eŋgglõsǩiõʹlle addrõõzzâst sogku. Kulttuurkõõskõõzz tuejjad da vuäʹmast Senaatt-ǩiiddõs da tõn bruttošorrõs lij nuʹtt 4 800 m². Uuʹccbõsraammsuåppmõ Säʹmmla jällste neeljj jeeʹres valdia vuuʹvdest da jeäʹlle määŋgai kulttuurvaaiktõõzzi vueʹlnn. Nuõr puäʹtte čeäʹppvuõđpeivva sõrgg juõʹǩǩ sääʹmvuuʹd škooulin. Juõʹǩǩpeiʹvvsaž vuâmmšâddmuš oʹvdd arvvsõš teâđ puärrsid. ʼõccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda16.12.2011 mõõneeʹst čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Angelintie 696, 99870 Aanar. Prääʹzneǩ juätkkai sajoozzâst pukid äävai kultturjeäʹǩǩääin čiâss 20.00. Mättʼtemǩeʹrjj lij jurddum vuâđđmättʼteem vueʹllklaassid da tõt jååʹđat Ánná da Saammâl mieʹldd mätkka aanarsääʹm ǩiõʹlle da kulttuuʹre. Piõgg pååssam õhttu šõddi tuõddârsueʹjj, liâ muu jiõggsaž dommkueʹstelm. Jiõnilaʹsǩǩummuš altteeet vaali alttummšest viiđad neäʹttel vuõssâârǥ. Morottaja vuäǯǯ nõmmǩeâšttõõttâm vuõʹttieʹtǩǩõõzzstes 1 000 eeuʹr šorrsa ciist. Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist miõttât Enontekiö kååʹdd joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessja puõʹttinallšem vuâđai mieʹldd: Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij miõđlõsân čõõđtam toiʹmmjummšeʹstes saaʹmi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid da viikkâm ooudâs sääʹmǩiõl staattuuzz da tõn ruõkkmõõžž. Magga Ulla-Maarit, II vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Sääʹmteʹǧǧ lij välddam vuâstta AV-teknikk Joonas Saari pääʹlǩpââʹjdemraukkmõõžž 12.10.2015 (mieʹlddõs 2). Ââʹntemvuõđmäiʹnnen lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Lââʹssteâđaid täʹst. čiâss 14.00 – 14.45 Kååʹffkõhtt. Snimldõk Minna Rantala Ǩiõllkaʹlddi – juâtkkprojeeʹkt teäggte EU Interreg V Tâʹvv - prograamm Sápmi-vueʹssvuʹvdd, Lappi lett, Tromssa lään di Taarr, Ruõcc da Lääʹddjânnam Sääʹmteeʹǧǧ. Såbbra vuässõõđi âʹnne pårdda pijjum straaŋgteʹmes sååbbaraparaattid, koin liâ mikrofoon da šäiʹǧǧem-mašina lââʹssen jm. jiõnstem- da tuʹlǩǩeemtuåim. 3. Tuâʹjjlast lij ämmatvuađlaž vasttummuš jåʹtteed da tuõʹlljed pâʹjjen peâmmkueiʹmmvuõđ.. Vuõssnaroodi jieʹllikarttkõõskõõzz tuâjjan lij Iʹlmmtõõttmõõžž da plakaatt âʹlǧǧe tuäimted Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâskonttra pâʹzzlâšttammannu 5. peeiʹv mõõneeʹst. Seminaar älgg 28.11.2014 čiâss 9.00 da poott čiâss 18.45. Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 18 e da f paragraaffin lij lââʹssen šiõttuum tiiltaʹrǩsteei čõnnsaʹttemvuõđâst da cõglvažvuõđâst. Lääʹddjânnmest aartikla 10(c) suõʹjjeem luâđâânnmõš lij saaʹmi ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjji ǩeâllʼjem luâđâânnmõš. Vs lääʹǩǩpiisar eʹtǩǩõs (KV): Sääʹmteʹǧǧasetõõzz (1727/95) mieʹlddsânji ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttummuž. Säʹmmla håiddâkksai peâmmtoimmjummuž vuađđan lie säʹmmla äärvv, kook lie jeeʹrben ǩiõll, ruått, õhttsažkåʹdd, raavâs identiteett, luâtt, äʹrbbvuõđ mieʹlddsa jieʹllemvueʹjj, sooǥǥbieʹli kõskksaž tääʹzzärvv da ooumažvuõtt, määŋgkulttuurvuõtt, rääuh da suåvâdvuõtt. Täʹbbe skammʼmannu 22. peeiʹv ciist uʹvddeš tâʹvvjânnamlaž ministersåbbrest Tukholmast. Saaʹmiõõutilååkk vaʹsttad saaʹmi pueʹrrjieʹllemkääzzkõõzzi ooudâsviikkmest, kååʹtt lij TâʹvvLääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõõzz väʹlddkååddlaž spesialtuâjj. Säʹmmlai ǩiõllpieʹzztoiʹmmjummuž riikkveäʹǩǩvuõđ eeʹjjest 2014: vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. 11.20-11.35 Ǩiõlltuâjjciist vuäǯǯai mainstemvuârr Tõk liâ ǩeâlki da moottri tääʹrǩab silttummuž da jiiʹjjesnallšemvuõđ. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg Tâʹvv – programm. Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjemčiõlǥtõs nââmar 1 6. Sääʹmsooǥǥ laulli Projeʹktt-tuâjjla tuõjju kooll jm. sääʹm-musikk-kõõskõõzz veäʹǩǩteeʹjen toiʹmmjummuš di Iinteʹmes iinn alggmeerai musikkfeʹsttvaal veäʹǩǩpuuʹtʼteei tuâi. Sääʹmǩiõll - Koltankielen oppikirja SPS lij tuʹmmjam, što Giellagálduun ooʒʒât juätkkteäggtõõzz Interreg-vääʹrain da tän haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen raajât põõšši mall da teäggtõs sääʹm ǩiõllõhttsažtuõjju. Sääʹmǩiõllsai neʹttõõʹlmtõõzzi raajjmeʹst âlgg vuâmmšed, što õõʹlmtõs lij aʹlǩǩânji kaunnâmnalla. Looǥǥ spesialteâđteei James Anaya mainnâz 15.4. õʹnnum konfereens äävummšest täʹst: OPENING STATEMENT OF THE SPECIAL RAPPORTEUR JAMES ANAYA 15042010 Ruäʹvnjaarǥâst mieʹldd liâ iʹlmmtõõttâm kolmm äʹrttel / voddõõtti. Lääʹddjânnam ij leäkku veâl vuäʹsspieʹll, leâʹša Lääʹddjânnam valmštââll suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž. Mâŋŋa halltõsproggraamm lij puhttum tiõttu, što nuʹtt Lääʹddjânnam ko še obb Euroop ekonomiivueʹǩǩ lij mõõnnâm ǩeähnab årra. Heikki Paltto, I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Sääʹm parlamenttaarla suåvtõõzz äimmpolitiikklaž toiʹmmjemplaan da mainnsi mieʹldd vuäitči tobddâd toobdlmid da kälkkõõzzi čeâlaivuõđ. Ääiʹjbu puõlvvõõǥǥ liâ raajjâm säʹmmlaid oudldõõzzid piʹrǧǧeed mottjeei õhttsažkååʹddest. Âânnmõõžžâst liâ še 4 kpl headset-mikrofoon da muäʹdd straaŋgteeʹm mikrofon (ouddm. Riikk veʹrǧǧneʹǩǩlääʹjj (750/94) 4.1 § mieʹldd veeʹrjid vueitʹtet aalǥted paaʹlǩid ââʹnnemnalla åårrai mieʹrrtieʹǧǧi raaʹji sest. Vuäʹzzest ǩiõttʼtõõlât jm. meersaž uuʹccbõõzzi suõjjõõzz kuõskki raammtakaisuåppmõõžž da vooudlaž leʹbe uuʹccbõsǩiõlid kuõskki Eurooplaž vuâđđǩeeʹrj tiuʹddepiijjmõõžž di Euroop rasiiʹsm da seännamvuõđ vuâsttsaž komitea (ECRI) tuâi. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrâʹtte tuâjjtobddâmlââʹzz. 010 839 3102. Sääʹmteʹǧǧ nõõmad Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzz (Sámi oahpahusguovddáš) jååʹđtemkådda puõʹtti neellj eeʹjj tuåimmpââi ääiǥas puõʹtti vuäzzlaid da vääʹrrvuäzzlaid (rueʹǩǩi seʹst): Petra Magga (Pekka Aikio), Erkki Lumisalmi (Tiina Sanila-Aikio), Berit-Ellen Juuso (Maarit Magga), Veikko Guttorm (Sisko Länsman), Heli Aikio (Aslak Paltto), Antti Katekeetta (Kati Eriksen). Ǩiõl veäkka ooumaž teâđast jiiʹjjes, šõddâd jiiʹjstez fiʹttjõõzz da še kommuunkâstt pirrõõõzin. Håiddâkksai peâmmtoimmjummuš lie puõʹtti kulttuuräärvv, kook lie ǩiiddõs õhttvuõđâst kueiʹmmses: Vaarvuâlaž ǩiõl, koin lij läʹppjemvaarr puõʹttiääiʹjest liâ nuõrttsääʹmǩiõll da aanarsääʹmǩiõll. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Aanrest 17-18.8.2012 riõššum Iinteʹmes inn – alggmeerai musikkpodd kaaggi jooʹttji lååkkmeäʹreez eʹpet. Motorǩeâlk ij leäkku mõttam puäʒʒhoiddmõõžž – puõccid ǩiõččât pâi võl tuõddrest da mieʹccest. Musikk-ǩiõččmõõžžâst ärvstõõlli vaʹlljee sääʹmnuõri võboršeeʹǩǩid meersaž Sounds - noorõõttmõʹšše Turku-gåårda. Päärnaivuiʹm vuäitt juõʹǩǩpeeiʹv harjtõõttâd ǩiõl õõutsââʹjest jm. laullji, laaulsiõri da tiivti veäkka. Tuäivvap ooccjest suåppi sääʹmǩiõl škoouʹlʼjummuž (õllškooul / universitett), toobdâlm vaʹstteei tuâjain da õhttsažkååʹdd da - ǩiõli tobddmõõžž. Meersaž biodiversiteeʹttstrategia da – tuåimmproggramm Tuʹmmstõk: Peiʹvvmaaʹtǩid tuejjeet Altavuõn da Porsangervuõn reeddaid, Taarr beälla. Vaal-luʹvddkåʹdd ǩiõttʼtââll vobõršeeʹǩǩi vaalââʹnnteeivuõđ, rääjj da raʹvvai siʹjjid kuõskki vobõršeǩloǥstõõǥǥ da oudd õlmmsa tõn mââʹjeeǩâni. mieʹrräiggsaž projeʹkttpiisar Juätkktuâjast suåppmõš. Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzzâst valmštõõvvâm: / I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 1711,31euʹrred/mp). EU- saaǥǥjååʹđteeijânnam Liettua mainsti såbbra EU:n mainstenvuârast jeäʹrben tõʹst, mäʹhtt aartikla 8(j) leäi tiuʹddepijjum Lääʹddjânnmest. Sij mättje kueʹhtt - leʹbe juʹn koumm ǩiõl šõddâm rääʹjest. Sääʹmteeʹǧǧ tuõttlaž toiʹmmjem kuulin 47 % liâ tuâjjlažkåʹddkuul. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi toiʹmmjemprograamm sääʹmteeʹǧǧ vaalpâjja 2012-15 Lääʹǩǩhämmsest lääʹjjvalmštõõllâm vuâđđan tuõʹtteš teeʹkstest, što tõʹst lie leämmaž vuâđđan ouddlõž halltõõzzi liʹnnjõõzz da vuâđđjurddi, leâʹša kuuitâǥ säʹmmlaid kuõskki paragraaffid jie maacctam hämmsa, håʹt määŋg orgaan tõi kaggâm rauʹǩǩe. Leäʹp vuäǯǯam nânnaz kulttuurpreddan, säʹmmla identteett da õhttsažkåʹddlažvuõđ. Lââʹssen mieʹldd liâ kolmm luʹvddsiõrr Cisttluʹvddkååʹddest aanarsääʹm äʹšštobddjen toiʹmmjam Ilmari Mattus čiõlǥtõõzz mieʹldd sajosnõõmtummuž vuäǯǯ tåʹlǩ nåkam luâttpäiʹǩǩ, kååʹtt teâudd kuʹǩesäiggsa åårrampäikka pijjum õõlǥtõõzzid, tõn luʹnn âʹlǧǧe leeʹd puäʹlddem-muõr da čääʹcc, da päiʹǩǩ âlgg leeʹd mudoi še šiõǥǥ, šiõttlõš da sueʹjes, koozz vuäitt pueʹtted oʹđđest da årškueʹtted kuuʹǩǩben. 3. Håiddâkksai peâmmpersonkåʹdd taarbaš tueʹrjj da silttummuž ravvummuž  jieʹllji ǩiõʹjji tõbđdemsiõrid, reʹppsiõrid Seminaar tueʹlespeeiʹv prograammâst äʹššen liâ Euroop Suåvtõõzz suåppmõõžž da suåppmõõžži tiuʹddepiijjâm vahssmõõžž. Tän tuʹmmješ Ruõcc, Lääʹddjânnam da Taar sääʹmaaʹššin vasteeʹji ministeerji da kõõččmõõžžâst åårrai jânnmi sääʹmteeʹǧǧ presideenti õhttsažsåbbrest täʹbbe 22.11.2010 Tukholmast. Karigasnjaarǥ škooul: Matias West (tâʹvvsääʹm) da Nora Pieski (tâʹvvsääʹm) - IV. Snimldõkk: Sametinget, Karasjok Giela geainnut 2 lij juätkk eeʹjjest 2012 čõõđtum seämmanõmmsaž vuõssmõs kuurs mättǩerjja. ʼhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll daruõcc / taarrǩiõl. Lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. (asetõs 1727/95). Vuäitak lââʹssen väʹldded õhttvuõđ sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttr Juuʹlevsääʹmǩiõll Sajoozz ooudeem tän mätta lij kaiʹbbjam määŋgi toiʹmmjeeʹji čââpp õhttsažtuâj. Sääʹmteeʹǧǧ čõõđtum tuejjõs lij kuõrtõsteädldõk Girjegiisá Oy vuõššân eeʹjjest 1993 čõõđtum tuejjõõzzâst. 010 839 3106. Sääʹmǩiõll-lääʹjj oođeeš eeʹjjest 2003 seämmapoodd takai ǩiõll-laaʹjjin (423/2003). Lääʹddǩiõʹlle ciist nõmm lij ” kultakieli ”. Suu tuäimmjemvuʹvdd lij kookkas vuällai da vuäll käʹttet nuʹtt mooččâdǩeʹrjjlažvuõđ da teâttǩeʹrjjlažvuõđ, joortõõzzid, mättʼtõõzzid, ǩiõllaunnstõõzz noorrmõõzz da jeʹrrummuž, päiʹǩǩnõõmid da sääʹnnǩeʹrjjtuâj. Eʹtǩǩõs: Sååbbar tuõđžet lääʹǩǩvuõttân da tuʹmmjemväʹlddvuõttân. oʹnnstummšivuiʹm, kook sâjjdâʹtte veeidlânji da puârast jeeʹres tuåimmvuuʹdid. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 17 (30) 3.2. Tuâi õʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe oodd tuejjeed jiõččtuåimmsânji di šiõǥǥ lääʹddǩiõl ǩeʹrjjlaž silttõs. Strooiteʹlteevvai tuâjjan lij ââʹnned huõl Sajos paaiʹǩi juõʹǩǩpeiʹvvsaž čiistmõõžžâst da lââʹssen taarb mieʹldd veäʹǩǩted såbbri da noorõõttâmpooddi praksiizz riâššmõõžžin. Lääʹjj mieʹldd toimmorgaanin šâʹdde leeʹd nuʹtt neezzan ko åumma kuhttu uuʹccmõsân 40 % ǥõõi ij jeerab määin diõtt nuuʹbbnalla šõõdd. Sääʹmteeʹǧǧ teâđai mieʹldd Meäʹcchalltõs lij vuäʹppõõzzi suåvvtummšest vuõssmõs veʹrǧǧneǩ obb maaiʹlm mettkääʹvest. Ruäʹvnjaarǥâst riõššum čeäʹppvuõđpeeiʹv čiõlǥtõs 2010 lij vueiʹnnemnalla sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain: Nuõri čeäppvuõđpeiʹvv. Håiddâkksai peâmmʼtuâʹj ohjjummšest da jååđtummšest väʹstteejin lij še kõõskâz sââʹjj õõudâsviikkâtuâʹj õuddnummšest. Sääʹmteʹǧǧ še ouddlâʹstt, što čiõlggeemtuâjast vääʹldet täävtõssân saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ ooudâsviikkmõš. Ärvvtõõllmõʹšše vuäʹssõʹtte pâʹjjel 1100 nuõrrâd da škooulneʹǩǩed 126 jooukâst, koin Âʹvvel vueʹllškooul kolmm niõđ da neʹllj ååumpäärna leʹjje nuõrmõõzz. Tuâjj-joukk lij ǩeeʹrjtam lääddas da čõõđtam Akwé: Kon vuäʹppõõzzid. ʼlmmeempodd lij pukid äävai, ǩeäk peerste abbsin. Ǩiičč sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidaid ! čiâss 11.00 – 12.00 Määŋgas tobddum čeäppneeʹǩǩ liâ vuäǯǯam vuõssmõs voddõõttâmtobdstõõttmõõžžes čeäʹppvuõđpeeiʹvi mieʹldd. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššjen lij sääʹmteʹǧǧ õõutveäkka Uccjokknjääʹlm škooulin. Lââʹssteâđaid: www.samediggi.fi > Čõõđtummuž > mättʼtemaunnâz Sajos lij nõmmân vuäʹnkõs, âppšeei da hieʹlǩeld miõʹllepâššneeja. Sääʹm ǩiõlltuâjj Nuõrisuåvtõs lij vuäǯǯam pååđteäggtõzz Oahppoofelaš-haʹŋǩǩõõzz čõõđtem diõtt. Lääʹddjânnam meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikk vääžnmõs teäddäärvin âʹlǧǧe vuõssnaroodi beäʹlest kõskõõttâd jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ lââʹzztummuž lââʹssen še kuånsti kaunmõʹšše äimmõsmuttõõzz šiõttlõõvvmõõžžâst da ǩiõččlõõttâd seeiltet vuõssnaroodǩiõlid da – kulttuurid. Lääʹddjânnmest lij valmštõõllâm vueʹlnn sääʹmǩiõli kuõskki ǩiõlljeälltemprogramm da Sääʹmteʹǧǧ lij ǩiirtam ceâlklmest, jeälltemprograamm tuåimmapiijjâmtuâjai resuurssid da tiuʹddepiijjmõõžž. leʹbe teʹlfoon mieʹldd 010 839 3196 leʹbe 050 4638 285 Lääʹddǩiõllsaž äʹššlistt lij laaddâmnalla še Sääʹmteeʹǧǧ dommseeidain. Määŋgkulttuurvuõtte mättʼtjem sizz kolle positiiivlaž da aktiivlaž kulttuurkõskksa vuârrvaaiktõõzz, jeeʹresnaašemvuõđ cisttjummuž di nåkkmi čeäʹppvuõđi da teâđai mättjem, kook lie õuddldõzzân määŋgkulttuurlaž õhttsažkååʹddest spraavvdõõttmužže. 010 839 3148. – Riikkväʹldd ǩiččlââtt väʹǯǯlõš aaiʹjin huõlǩâni tõn, što ǩiõlljeälltem ekonomiilaž oudldõõzzin puäʹđet ââʹnned huõl, nääiʹt ååʹskte mättʼtõsminister Jukka Gustafsson da kulttur- da sporttminister Paavo Arhinmäki tuâjj-joouk uʹvddum eʹtǩǩõõzzâst, kååʹtt lij rajjum sääʹmǩiõl tuåimmtuâjjprogrammân.  Nuõrttsääʹm: takai vuäzzla Erkki Lumisalmi, Tiina Sanila-Aikio, Seija Kåʹllǩiõll – cistt lij vuâđđuum eeʹjjest 2004. Pihttsi maall da heäʹrvvtummuš seurrje sääʹm ǩiõll raaʹjid. Sääʹmtegga da Sääʹm-musikk-kõõskõʹsse vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Škooultõs jåttai Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest täʹlvvmannust 2015. Ämmat- da resursskõõskõõzz tuâi lie jeäʹrbi mieʹldd ǩiõllhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiatuâjj, normmummuš da päiʹǩǩnõmmõskääzzkõs. Sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-material-luʹvddkåʹdd tobdstõõđi ođđ sporttpõʹrtte da tuʹmmji čeäʹppvuõđpeeiʹv riâššmõõžžâst Suäʹđjlest čõhččmannu 23. peeiʹv såbbrõššum såbbrest. da sääʹmǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad Sámi Giellagáldun ǩiõlljuâǥtõõzzid toimmpââjas 2016-2019 1) tâʹvvsääʹm ǩiõlljuâǥtõʹsse 2 takai vuäzzliʹžžed da 2 väärrneʹǩǩed, 2) aanarsääʹm ǩiõlljuâǥtõʹsse 3 takai vuäzzliʹžžed da 3 väärrneʹǩǩed, 3) nuõrttsääʹm ǩiõlljuâǥtõʹsse 3 vuäzzliʹžžed da 3 väärrneʹǩǩed Lääʹddjânnmest di õõut vuäzzla Ruõššjânnmest da suʹnne jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. 18 Saijets Janne Tekniikk dåhttar, tuʹtǩǩeei Tampere Jäänaš uʹccčuõrmmsin jåått äimmräuʹnnji mieʹldd aartklažnallšem voudda Aasiast. moilanen (at) samediggi. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij sääʹmteeʹǧǧest uʹvddum asetõõzz (1727/1995) mieʹlddsânji tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Håiddâkksai peâmmpeâmmõõutilååǥǥin raajât õõutilooǥǥmieʹlddsaž toimmjemplaann, kååʹnn vuađđán lie säämhåiddâʹkksai peâmmplaan da sääʹm eeʹjj-jårrõs. ääiʹjpoddsaž sääʹmaaʹššid. Meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikkast Sääʹmteʹǧǧ haaleʹčči Lääʹddjânnam vääžnjeʹben ââʹleed ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikkast eärben vuõssnaroodi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da – staattus ooudâsviikmõõžž. Saaʹmi ääʹrbvuâlaž luâttjieʹllemvueʹjj leʹbe puäʒʒhåidd, mieʹcstummuš, kueʹllšeellmõš, norrõõzz da sääʹmǩiõtt-tuâi seʹrdde ääʹrbvuâlaž teâđ puõlvvõõǥǥâst nobba. Sajos raajjâmuurk čõõđteeʹjen Keski-Suomen Betonirakenne Oy Veʹrǧǧneeʹǩǩi iʹlmmtõõzz, kuultõõzz, teâđtõõzz da vuäʹpstemkõõlb âʹlǧǧe saaʹmi dommvuuʹdest leeʹd ǩeeʹrjtum še säämas. 17 § Vuäzzlai da väärrniiʹǩǩi nõõmummuš saaʹmi parlamentaarlaž suåvtõʹsse toimmpââjas 2016 – 2019 Aanrest 9.4.2014 Sääʹmteʹǧǧ lij peʹcclest sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn jälsteei sääʹmpäärnai ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummšest. Alggmeer lie lââʹssen täujja tõt-i vueʹss meerast, mii ij leäkku tuåimeezvuiʹm vaaiktam jiânnai äimmõspakknummša. Juuʹlevsääʹmǩiõll Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar eeʹttkâʹstt Sääʹmteeʹǧǧ pââimõs tuʹmmjemvääʹld. 6.2. Oulunsalo pââibužškooul: Natalia Länsman (tâʹvvsääʹm) Aanar- da nuõrttsääʹmǩiõli mättʼtõõzz tuärjjõssân lie iʹlmmstõõvvâm kuhttu ǩiõlin õhttseʹžže nellj jeeʹresnallšem teäddkarttâd. Dommvuuʹvdin taʹrǩǩeet Enontekiö, Aanar da Uʹccjooǥǥ kååʹddi vuuʹvdid di Lappi pälggasvuuʹvd Suäʹđjel kååʹddest. Sääʹmvuʹvdde lij šõddâm haʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen säʹmmlai håiddâkksai peâmmpersonkååʹdd õhttsažtuâʹjjsäiʹmm, kååʹtt lij raavääm personkååʹdd silttummuž da sääʹmkulttuur vuâmmšummuž tuâʹjast da õõudääm kååʹddi da Sääʹmteʹǧǧ kõskksa õhttsažtuâʹj. Jiânnai vuåǯǯuš äigga, leâʹša seämma ääiʹj määŋg vaalpââʹj täävtõõzzin jie teâuddjam. Tät tuâjj lij ååʹn vaalmâš da saaǥǥstõõllâmmõõntõõllmõš käunnai õhttõõzzâst. 8:40-9:00 Saaʹmi pannmaterialaž kultturpreeddan suõʹjjõs Lääʹddjânnmest Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi Ø Maiju Saijets âânn tâʹvvsääʹmǩiõllsa säʹmmlaž sokksiõrr – tuâjjpääʹj. Vaal-luʹvddkåʹdd teâđat Sääʹmǩiõli puõttiääiʹj staanummuš lij vääžnai meersaž haʹŋǩǩõs, kååʹtt lij valddum halltõsprograʹmme. – Gollegiella – šiettʼteemm-muttõõzz, kååʹtt lij påʹrddǩeeʹrj õhttõssân. 1 mieʹrräiggsaž nuõrttsääʹm ǩiõlltuâjjla Škooultõõzz täävtõsân lij raajjâd čââvab teâđvaajtem vueʹjjid da lââʹssted mättʼtõstuâjjlažkååʹdd teâđ lääʹjjšeâttmõõžž uʹvddem sääʹm-mättʼtõõzz vueiʹttemvuõđin juõǩǩpeiʹvvsaž tuâjast. Sääʹmteʹǧǧ ååcc mieʹrräiggsaž aaʹšši ouʹddepuʹhtti äigga 3.8.2015 – 7.6.2016. Saaʹmi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jiâ teâuddei lääʹjjšeâttmõõžž oudldem nalla. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv ärvstõõlljen toiʹmmje zumbafitness oʹhhjeei Bigga Aikio (video) Koutokeinost da tanssuʹčteeʹl Merja Leinonen Suäʹđjlest. äävaiåårramääiʹjest. ʼõudâsviikkâmtuâʹjjärttel toimmjummša vuäʹssõtte håiddâkksai peâmmpersonkååʹdd eeʹtǩeei pukin ǩiõllärttlin da sääʹmvuuʹvd kååʹddin. Lââʹssteâđaid: Teâđtõs Sajoozz sååbbar- da vuõiggnuʹbbeemtekniikk di Sääʹmteeʹǧǧ såbbri simultaantuʹlǩǩummuž da vuõiggnubbummuž pirr Pååđååʹbleǩnallšem ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimmted vuõiggâdvuõttministeria addrõʹsse mââimõõzzâst 20.4.2012 čiâss 16.15 räjja. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 4 § 13 pääiʹǩ mieʹldd teeʹǧǧ sååbbar aalǥat teeʹǧǧ veeʹrjid. Ǩiõlltuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõsse. sääʹmkulttuurkõõskõõzz raajjmõʹšše lij miõttum 5 miljoon euʹrred euroopp union vuʹvddooudâsviikkâmfoond teäʹǧǧvääʹraid tammela (at) samediggi. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 24 (30) SaKä 22 § Sääʹmteeʹǧǧ mainstõs riikksuåvtõʹsse eeʹjjest 2015 Jõs toiʹmmjummša jeäʹt miõttu riʹjttjeei riikkveäʹǩǩvuõđ, tuâjj vueiʹtet tieuʹdded vueʹssäiggsen. ü Väʹlddkååddliʹžže šõddmõʹšše seämma joukk vuäitt vuässõõttâd pâi õõutin čuäʹjtõõzzin. Ämmat da resursskõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânnmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoonʼnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanummuš puõʹttiääiʹjest. Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjummuš da mättjemtuâi. Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk sääʹmsiõrin:  kaaggât jeäʹkklid, čuõppât vuåššid, sueiʹnid b. âânn seʹst tuâjjpääʹjid iʹlmmtõõttmõõžž Tâʹvvsääʹmǩiõllsa abbâz Min meahci máidnasat ǩeeʹrjteei lij Inga Guttorm / Oahptii Iŋgá da kärtteei Salli Parikka. Sääʹm ǩiõllsuåvtõs juâkk juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj Ǩiõlltuejj-ciist. Tuejjeei vuäiʹtte jiõčč riâššâd, mâiʹd haaʹlee čuäʹjted jiiʹjjes škooulstes, pirrõõzzstes leʹbe sääʹmvuõđstes. Vuõiggâdvuõttministeriast kaaunõõttmõõžžâst leʹjje miniʹstter lââʹssen suu veäʹǩǩteei Leena Riekkola di demokratia- da ǩiõlljuâǥǥtõõzz jååʹđteei Johanna Suurpää da saǥǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Camilla Busck-Nielsen. Seärad-jeäʹǩǩaa čiâss 18 ääʹljeeʹl lij ääʹveempodd, koon õuddâl päärnaid da nuõrid liâ taʹrjjeemnalla teaʹttertuâjjpõrtt-tuejjõõzz. Jeeʹres kääzzkõõzz Luʹvddkååʹdd tuâjjan lij ooudâsviikkâd saaʹmi vuõiggâdvuõđi da stattuuz Lääʹddjânnam sosial- da tiõrvâsvuõđhuõllriâššmõõžžâšt. Seminaar äiʹǧǧen kuulât ääʹrbvuâlaž da modeern sääʹm-musiikk da seminaarǩiõččeeʹjin lij vuäittmõš tobdstõõttâd ääʹrbvuâlaž sääʹmǩiõtt-tuâjaid. Tuʹmmstõk: Maaddâräʹǩǩ leʹbe ákku jäälast Pakšvuõn reeddast, koʹst Ánná jåått täujja. Nuõrisuåvtõs vaʹlljad kõskkvuõʹđstes saaǥǥjååʹđteei da vääʹrrv saaǥǥjååʹđteei. Viõkksõs vaikktõs leʹčči seʹrdded prograamm vaaldšummuš vuõiʹǧǧest sääʹmtegga. ʼhttsažkååʹdd põõžži raajlmid ferttai raajjâd õuddldõõzzid säʹmmlai kulttuur õuddnummša; õuddmiârkkan ǩiõll- da kulttuurproggraammi, sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuõl škooultjem- da õõdâsviikkâm proggraammi mieʹldd.  raajât oll-lââʹjjtuâʹjaid (ǩeeʹst, liânti poonjjmõš / paʹrǧǧummuš, raabbâl-liântt, sääʹmvaaʹcc) Riikkteäʹǧǧ- di mättʼtõs- da kulttuurministeriast saaǥǥstõõllâm vuâđđjurddjen leäi Sääʹmteeʹǧǧ kulttuurluʹvddkååʹdd huõll ns. sääʹm kulttuurmieʹrrtieʹǧǧ riʹjttjeteʹmvuõđâst. Ǩeeʹrjest lie occanj šeâttmõõžž da jäänab ouddmiârk mättʼtõõttâm diõtt. Janita & Bändi: ” Iežas geaidnu ”, Âʹvvel pââibužškooul, oʹhjjummuš Katri Kittilä. Ǩiõlltuâjjla tuõjju kooll ǩiõlhuõll, ǩiõl ooudâsviikkmõš, terminologiituâjj, normmʼmummuš da teâđtem- da vuäʹpstemtuâjj. fi leʹbe ritva. Eeʹjj 2007 statistiikk mieʹldd juʹn pâʹjjel 70 % vueʹll 10- âkksain sääʹmpäärnain jällste säʹmmlai dommvuuʹvd åålǥbeäʹlnn. 6. Siõrr lij raajjâmvuõđlaž. Cistt miõđtet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz tuʹmmjem ääiʹjpoddân. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted vu 22.6.2015 čiâss 16 mõõneeʹst Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe sajos (at) samediggi. 1 mieʹrräiggsaž tâʹvvsääʹm ǩiõlltuâjjla SPN saaǥǥstââll õhttân vuʹvdden tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmâm diõtt. Säʹmmlai ǩiõlvuađlaž vuõiggâdvuõđin lij šiõttʼtuum sääʹm ǩiõll-lääʹjjest (1086/03). čiâss 15.00 – 15.15 Kååʹffkõhtt, Restrantt Galla Lââʹssteâđaid täʹst. Päʹlǩǩummuš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz IV. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi. Täi jiõnn lij vuäittmõõžžâst vuäǯǯad še tuulkid da tõn mieʹldd mainstummuž jåårǥlâʹttem oʹnnast. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij kõõskin 3266,47 euʹrred / mp). / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 842,14 euʹrred / mp). Sajoozz parlameʹnttkueʹrnec Soljust liâ ââʹnnmest kueiʹtnallšem tuʹlǩǩeem- da sååbbaraparaatt. ilmmtõõttâmlomaakkin Kueʹhtt neezzanpeällsa tollvääim, Máret Sára da Lajla Mattsson Magga, liâ kuhttu tuejjääm šuur tuâj sääʹmǩiõl ooudâsviikkâm da ruõkkâm diõtt. Seärad 7.4. riâžžât jiiʹjjesnallšem kulttuurjeäʹkkääž, kååʹtt âânn seʹst tâʹvvsääʹmǩiõllsa teaʹtterčuäʹjtõõzz Wiljamist di SomByn konseert Mondella. Saaǥǥstõõllmõõžž liâ vuârddmõõžžâst väʹǯǯlõs. Såbbrest jieʹlleš temaattlaž saaǥǥstõõllmõõžž biodiversiteeʹttsuåppmõõžž aartiklai 8(j) da 10 (c):n õhtteempääiʹǩin. 11:00-11:15 Sääʹm ǩiõlltuâjj ciist vuâđ Ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei, Erkki Lumisalmi Ǩiõlltuâjjciist tuejjeei mainstemvuârr SPN õõlǥat, što valdiain âlgg uuʹcceed šâddpõrttkaaʹsteez tän kõskkäärvest 40 % eeʹjj 2020 mõõneeʹst da 90 % eeʹjj 2050 mõõneeʹst. Jõnn späʹssbõõššmõõžž tiʹjjid ! Juâkksaž vuäitt vuässõõttâd õõutin kaartin. Ođđ tuâjjla kaaunõʹtte vuõssmõs vuâra Sajoozzâst täʹlvvmannu 20. peeiʹv. Tueʹǩǩen lij sääʹmǩiõl ooudâsviikkmõš da lâssnam ǩeʹrjjlaž âânnmõš, kååʹtt lij šõddääm ǩiõl huõl, ooudâsviikkmõõžž, tuʹtǩǩummuž di normmeemtuâi taarb pukin sääʹmǩiõlin. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩest stipeeʹndid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid, kook liâ spraavdõõttâm puârast sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžžâst. Lääʹddjânnmest aartikla 10(c) tuåimmepiijjmõš lij kuâđđjam lokku vääʹldǩâni da tõʹst uuʹdet alttõs, što oođeem vueʹlnn åårrai Lääʹddjânnam biodiversiteettstrategiiast ǩiõttʼtõõlât saaʹmi ǩeâllʼjem luâđâânnem staanmõõžž ”, maainast Näkkäläjärvi. Što juõǩǩkaž päärnaž vuäitče kaunnâd jiiʹjjesnääʹll da tõn mieʹldd räämm mättjed, tieʹddtet håiddâkksai peâmmʼmuužžâst määŋgbeäʹllsažvuõtte še mättjem kõskkvuõđin. Čeäʹppvuõđpeeiʹvpäiʹǩǩen šâdd leeʹd Suäʹđjel ođđ sporttpõrtt, kååʹtt lij ceerkavsiid jäärnâǩpääiʹǩest. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 570,81 euʹrred / mp). Yle Sápmi sääʹmǩiõllsaž radiavuõlttõõzz, õʹhttsažtâʹvvjânnmlaž tv-ođđâz Ođđasat di Yle Sápmi rosttovmannu 2013 aalǥâst alttuum jeäʹǩǩespeeiʹv tv-ođđâz liâ leämmaž miârkkšõõvvi lääuʹǩ jieʹnnǩiõllsaž saaǥǥjååʹđtem ooudâsviikkmõõžžâst da tõk liâ lââʹzztam sääʹmǩiõli ǩiõččâm- da koʹlljemvuõđ. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzivuiʹm âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 4.7.2014 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Väʹlddtäävtõõzz lie jm. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddtäävtõssân lij ooudâsviikkâd da raajjâd toiʹmmjem-mall sääʹmkultturkõõskõs Sajos jäärnâǩtuejjummša. Hâʹdd: 6,50 € 1. teädldök Lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiizar Niina Siltala, teʹl. Nuvvos Áiligas lij tuâlʼjõžäiggsaž pââʹss tuõddâr, koon tuõddârrõddjin liâ jiânnai miârkkšõõvvâmnallšen miârkktõõzz. 10. Lij ǩeâhssai što läittamprosess lij pešttam nääiʹt kuuʹǩǩ. Cistt lij šorradvuõđâst 12 500 euʹrred. Sääʹmkultturkõõskõõzzâst taʹrjjeet sääʹmkulttur- da siltteempirrõõzzâst õlltääʹzz mieʹlddsaid sååbbar-, čuäʹjtem- da škoouʹlʼjempaaiʹǩid ođđäiggsaž av-puuʹtʼtemneävveezvuiʹm di reäšš noorõõttmõõžžid kulttuur slävvjeeʹl õhttsažtuâjast jeeʹres toiʹmmjeeʹjivuiʹm da säiʹmmõõđeeʹl meersânji di meeraikõõsǩeld. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar nõõmai vitt vuäzzliʹžžed da siʹjjid jiiʹjjes-i väärrniiʹǩǩid Säʹmmlai parlamentaarlaž suåvtõʹsse toimmpââjas 2016 – 2019. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 16 § mieʹldd: ” Teeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkådda teeʹǧǧ vaalpâjjavuârstes saaǥǥjååʹđteei, väärrsaaǥǥjååʹđteei da vitt jeeʹres vuäzzliʹžžed di juʹõǩǩkiʹžže jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. Tääʹss: Vueʹllškooul sääʹmǩiõl mättʼtõʹsse Vaal-luʹvddkåʹdd mieʹrǩǩad vaal-loǥstõʹǩǩe tõid säʹmmlaid, kook leʹjje jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩen eeʹjj 2011 vaalin. Sääʹmvuuʹd viiǥǥât meeraikõskksaž kongressääʹššlai tieʹttemvuõʹtte määŋgpeällsiʹžžen da nåkam miârkksõõvvi sååbbarpäiʹǩǩen, kååʹtt lij jeeʹresnallšem.”Aanra puäʹtte tõk põrggâz da organisatiad, kook haaʹlee noorõõttâmpooddâst jeänab, ko joukktuʹriʹsmmpääiʹǩ leʹbe pueʹrben sääʹmkulttuur da oʹdinakaivuõđ luâđ toiʹmmjeei kääzzkõõzzivuiʹm ”, särnn haʹŋǩǩõõzz jååʹđteeʹjen vaʹlljuum aanarneǩ, šâddvuõđstes nuõrttsäʹmmlaž Marja Männistö. Sääʹm ǩiõli väʹlddvaarr lij tõn pirreei väʹlddǩiõll- da kulttuur. Tõt taʹrjjad miʹjjid säʹmmlaid še vueiʹttemvuõđ prääzkjed sääʹmvuõđ õõutsââʹjest da tuärjjeed kueiʹmm kueiʹmeen. Jõs perstak mättʼtõõttmõõžžâst, vuõltted frijjååʹblkažnallšem ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez (CV da mättjemregisterväʹlddõk) 12.4.2013 mõõneeʹst addrõʹsse: Sääʹmteʹǧǧ / vaaldšempiizar, Sajos, 99870 Aanar. Mieʹlddõõzz čuäʹjtet såbbrest. ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoonʼnallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da nuʹtt še sääʹmǩiõl Nuʹtt 70 % sääʹmpäärnain jälste sääʹmvuuʹd åålǥbeäʹlnn. 4. Nuõrttsäʹmmlai da sääʹmvuuʹvd jieʹllemvueʹjji, piʹrǧǧeemvueittemvuõdi da kulttuur pâʹjjen tuõʹlljummša di õõudâsviikkmužže lij viõǥǥâst sääʹmlääʹǩǩ, koʹst šiõtteed läiʹnn - da tuäʹrjjeemnaali diõtt jm. mieʹldd kueʹllstummuž da puäʹʒʒhåiddmuužž di sääʹmvuuʹvd kääzzkõõzzi õõudâsviikkmužže. Čeäʹppvuõđpeiʹvv älgg tuâjjpõõrtivuiʹm juʹn ååuʹc ääiʹj, leâʹša taʹnssprogramm älgg čiâss 12 Uccjokknjääʹlm škooul juhllkueʹrncest. - Valmštem vueʹlnn åårrai ooumažvuõiggâdvuõtt-teâđtõõzz täävtõssân lij ooudâsviikkâd vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđi da vueʹjj miõttlaž ooudâsviikkmõõžž. šiõttuum neezzni da åummai toimmorgaani seʹst eeʹtkâʹsttem pirr. Sääʹm ǩiõllsuåvtõs tuäivv Ǩiõlltuejj-ciist älšmâʹttem ciistvuäǯai veeideed tâʹvvsääʹmǩiõllsaž taʹrjjõõzzid di tooiʹmtem neʹttmateriaal vueiʹttmes mieʹldd še aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Ø Biret ja Katja Haarla liâ Uʹccjooǥǥ Dalvadaksest årrsa 16-ekksa taʹnssjeei juuʹmiǩvueʹbbež, kook jälste Heʹlssnest da mättʼtâʹtte Lääʹdd Meersažooppera balettstroittlest. Jimi Kettunen breakdance-tuâjjpääʹjjest peäss tobdstõõttâd uuʹlectaʹnsskulttuuʹre da breakdance vuâđđlikkõzzid. Nõmm âlgg leeʹd hieʹlǩeʹld jeeʹres ǩiõlin ceäʹlǩǩemnallšem da luânddlânji soojtemnallšem. Lââʹssteâđaid täʹst. Tuâjjpääʹjjest harjtõõllât paarrtaʹnssviikkmõõžž da seuʹrrjummuž alttõõzzid. Ijahis idja – pood reäʹšše õhttsažtuâjast Anára Sámisearvi, Sääʹmteʹǧǧ, Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõs, Sääʹm-muʹzei Siida, Aanar kåʹdd, Giella-gas-instituutt da Aanar sieʹbrrkåʹdd. Säʹmmla kulttuur seillmõš õõlǥad še annʼjõõžžâst ärbbvuâđlaž teâđai da čeäʹppvuõđi, di vuõiŋŋlaž jeällmõõžž serddmõõžž puõʹttjid puõlvvõõǥǥid. Sääʹmteeʹǧǧi vueiʹneeʹlm mieʹldd saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt ij teâuddei vuâđđläʹjj oudldemnalla. IV Sääʹm ǩiõll-lauggjin aktiivlaž ǩiõlõõʹnnjen 1 mc b.. Ooccmõõžž mättjem- da tuâjjtuõđštõõzzivuiʹm âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda. 19.10.2015 čiâss 16.00 räjja Sajos, 99870 Aanar leʹbe Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddkååddlaž vuâđđjurddjest tääʹrǩab teâđaid kaaunak seiddõõzzâst http://sottiisimoves.fi/sottiisi /. Sääʹmteʹǧǧ 2004 Adjágas voddõõđi Vancouver olympia poodd kultturproggraammâst da lij puârast vuâsttavalddum da siõs-sum bändd nuʹtt dommjânnmest Taarrâst di meeraikõskkseld. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs ǩeäčč puõccui päkk-kåddmõõžž nuʹtt, što tõt lij čuäʹjtõs tõʹst, mäʹhtt Lääʹddjânnam puäʒʒhåiddlääʹǩǩ ij vääʹld lokku sääʹm puäʒʒhååid jiijjâsnallšemvuõđid, koʹst puõccuid hååidat siidi mieʹldd leʹbe čiõǥǥârkooʹddi mieʹldd uuʹccab čiõkkren ko ânnʼjõšlääʹjj meäʹrtum paalǥâskåʹdd. Saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei šâʹdde leeʹd teeʹǧǧ takai vuäzzla. Näkkäläjärvi puuʹti õlmmsa späʹssbõõššâm-mainnsest, što ij juuʹrd äʹlǧǧed teänab puõʹtti vaalpââʹjest sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen. Tuʹmmstõk: Uʹccjooǥǥ päärnai laauljoukk Modji, joht./jååʹđteei Anna Näkkäläjärvi-Länsman. Luâšttõõttmen muõtti da jiõŋ ool reʹnn čâppad čääʹʒʒooʹle da jânnamooʹle. Saaʹmi dommvuuʹdest åårrai riikki leʹbe kooʹddi pravleeʹnnʼjain leʹbe tuåimmpääiʹǩin äʹššeʹmmen, säʹmmlast lij pâi lääʹjj mieʹlddsaž vuõiggâdvuõtt vaʹlljumuužžes mieʹldd ââʹnned lääʹdd- leʹbe sääʹmǩiõl. Väʹldded lokku, što teeʹst âlgg tuejjeed kueʹhtt (2) jeeʹres iʹlmmtõõzz: Tuäivvap ođđ kaaunõõttmõõžž vuõiggâdvuõttminiʹsttrin samai sõõrǥab ”, looppat I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto. Puäʒʒhåiddmuužžâst lij puäʒʒhåiddamkulttuurest jieʹlljid säʹmmlaid jõnn kulttuurlaž miârktõs, tõst puäʒʒhåiddmužže kooll vueʹǯǯpuuttʼtem lââzzen oʹbb piârri da sooǥǥ jieʹllemkruugg mâʹte sosiaalaž kõskkvuõđ, jeäʹllstummuš, jååʹttmuš, luâttpirrõz tobddmõš, äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž tiâttmõš, luâđ ekologlaž âânnmuš da sääʹm ǩiõtt-tuâʹj. Stipeeʹndid uʹvddeš 11 sääʹmǩiõl teeʹst pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz spraavtõõttja da 10 vuâđđmättʹtõõzz loopptam. Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz veiddnummuš vuâđđmattʼtõʹsse vueiʹtlvâstt õuddpeâmmast äigga vuõǯǯum sääʹm ǩiõli jeälltummuž juätkkmõõžž mättõõlǥtõsškooulin. Luʹvddkååʹdd âʹlǧǧe eeʹttkâʹstted nuʹtt puârast ko pâi vuäiʹtte Lääʹddjânnam säʹmmlai ǩiõlʼlaž da vooudlaž äʹrttlid da šiõǥǥ äʹšštobddmõõžž toiʹmmjemvuuʹdstes. Ǩeeʹrj kärtteei, Salli Parikka (Wahlberg), lij kärttääm määŋgaid pärnaid da nuõrid jurddum ǩeeʹrjid (www.salliparikka.com). ” Vuäǯǯap Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan raajjmõõžžâst ärvvsaž tobddmõõžžid, da Meäʹcchalltõs lij čõnnõõttâm raajjâd põõšši mõõntõõllâmvueʹjj Akwé: Kon – Suʹst lij tääzzteäʹddláž säʹmmlaž identiteett da son silttâd ǩiõlâs da siisǩâd kulttuures. Vuõltteemsaǥstõõllmõõžžâst raajât jeerab påʹrddǩeeʹrjõõʹnni vuâllaǩeeʹrjtem muuštâspõmmai, koozz mieʹrǩǩeet rajjum eʹtǩǩõõzzid. Seurujärvi-Kari mošttii YK spesialteâđteei James Anayan teâđtemmätkka kuõskki konfereensest, što maadârdõõzzid sääʹmǩiõli jiijjâsnallšem tueʹrjjummša da obbväʹlddsaž stooidâmprograamm altteem diõtt leät tuejjuum määŋg vuâra ij-ǥa äiʹǧǧ leäkku teänab tuʹrǧǧeem diõtt. Terminoloog muttʼtummuš lij måttmid riikkid mõʹnt leežž tuõʹđi vaiggâd äʹšš. Tiõrv pueʹttmest ! Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:t sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõvvi ǩiččlõddâmlââʹzz. Šiõtteemvuâđđliʹžžen ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. (asetõs 1727/95). Säʹmmlai ääʹrbvuâlaž tiõttu kuulli arkivmateriaal liâ jiânnai nuʹtt Lääʹddjânnam ko ålggjânnmi arkivstroiʹttlin. 010 8393 112. Máret Sára Máret Sára lij šõddâm e. 1947 Pessjooǥǥâst Porsanger kååʹddest Taarrâst. Lohosierâ 2 – ǩeeʹrj lij jåårǥlâʹttam Iiris Mäenpää. Suåvvlaž paaiʹǩin tõn paaldâst lij sääʹmǩiõll, što tõt še ǩiõllmätt-terminologii puäđči tiõttu. Kälkkõõzzi raamid hiâʹrvte trieʹpǩ (riessamat), mâʹte määccaǩ šolkkreeʹppǩin. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Seminaar äiʹǧǧen kuulât ääʹrbvuâlaž da modeern sääʹm-musiikk da seminaarǩiõččeeʹjin lij vuäittmõš tobdstõõttâd ääʹrbvuâlaž sääʹmǩiõtt-tuâjaid. Raajjâmurkk älgg kålggmannu aalǥâst 2010 da peštt skammʼmannu 2011 räjja. Panntiuddsaž pueʹllmõõžžâst sâʹdde uʹccčuõrmmâz mâʹte čaʹppes ill da reʹnn liâ vuõss-sâjjsab tuâjast, skääđsuõllu pakknummšest. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeeʹndid nellja Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzzâst valmštõõvvi reʹttev sääʹmǩiõl mättʹtõõttja. Ǩeâštõõttâmäiʹǧǧ lij 8.10.– 9.11.2009. Ǩeeʹrjin pâʹjjan sääʹmǩiõl reeǧǧesvuõtt, kååʹtt vueinet vääžnai äʹššen obb kulttuurärbbvuõđ fiʹttjummša. fi. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv kooll väʹlddkååddlaž Nuõri kulttuur čeäʹppvuõđpeivva, koon jeät riâššu täʹn eeʹjj. - Sääʹmǩiõllsaž âʹlddhoiʹddjeei, tiõrvâsvuõttkõõskõs 21 264,00 € Son ååskti tõn, štõ halltõs stäänn kultturipolitiikk tuâjast še sääʹm kulttur seillmõõžž. Škoouʹlʼjem- da mättʼtemaaunâsluʹvddkåʹdd Tuejjummužvuäʹpsteei Tuâi oʹnnstem håiddmõõžž oouʹdee šiõǥǥ atk-silttõõzz di oodd tuõjjstõõllâd jiõččalteelânji da jiõččšânji. Loopplaž ciâlkâlm uuʹdet 24.4.2015. Vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõʹǩǩe obbžurr vuäitt viikkâd vuõiǥeemõõlǥtummuž sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz räʹtǩǩeem vuâlla. Åskkooumaž tiõđi puârast Lääʹddjânnam saaʹmi vueʹjjest da son haaʹlii ooudâsviikkâd saaʹmi staattuuzz Lääʹddjânnmest ”. Projeʹkttpiisar tuõjju koʹlle projeeʹkt juõʹǩǩpeivvsaž koontârtuâi, såbbri riâššmõš di projeeʹkt ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain huõlâânnmõš. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz V / III-I mieʹdd, vuâđđplǩǩ lij 2043,27 – 2341,01 euʹrred / mp. Sääʹmǩiõl ǩiõllvuäʹppes škoouʹli vääras. vaalit@samediggi.fi leʹbe jieʹleeʹl kiõ „ „ men vaal-lo • stõõ • • âst pââibeäʹlnn sarnnum pääiʹ³in Materiaalid valmštet škooulʼjem- da mättʼtem-material-luʹvddkååʹdd priimmâm puuʹtʼtõsplaan mieʹlddlânji, leâʹša väʹlddep vuâstta šiõǥǥ jurddjid da eʹtǩǩõõzzid. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 2.4.2013 mõõneeʹst čiâss klo 16.00 räjja addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar. Sååbbar äʼlistt mieʼlddöözzineez vuöltteet mååimöözzåst 10 peiʼvved ouddäl såbbar. Tuʹtǩǩummuž da tuʹtǩǩeemteäggtõõzz õõlǥči koordinoida õhttsažtuâjast valdiai, aartkla suåvtõõzz da äv. 20 Valkeapää Nihkolas Taalkâstiõđ kandidatt Enontekiö fi) õõutsââʹjest nuõripiizar Inka Nuorgamin (inka. Sámi Giellagáldun, Saaʹmi ǩiõllkaʹlddi tuâjjǩiõl liâ sääʹmǩiõll di lääʹddǩiõll da ruõcc / taarrǩiõll. Šiõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õudldem škooultõs da sääʹm ǩiõl täidd (asetõs 1727/95). Miessi håiddǩiõllân lij sääʹmǩiõll da håiddpersonkååʹdd jieʹnnǩiõll lij sääʹmǩiõll. Noorõõttmõʹšše lie iʹlmmtõõttâm juʹn 350 vuässõõttjed. Vueʹrdet, što iʹlmmtõõttmõõžž puäʹtte veâl lââʹzz da vuässõõttji mieʹrr puätt leeʹd pâʹjjel 400. Päʹlǩǩvuõtt meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm väʹǯǯelvuõttʼtääʹzz VII. Vuõlttõs leäi puârast vuâstta valddum da tõn pääiʹǩ oummu vuässõʹtte pirr jânnam Iinteʹmes iin konsertta. – Lääʹddjânnam âlgg tiuddeed meeraikõskksaž da halltõsprograʹmme ǩeeʹrjtum õõlǥtummšeez sääʹm-meer da sääʹmǩiõl ouʹdde. Sääʹmkulttuur suej pueʹrummuš õõlǥat lââʹss resuurzzid da vuõiggâdvuõđnallšem suej ooudâsviikkmõõžž. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 22 (30) Päärna ǩiõlvuađlaž teâđstummuž õuddnummša päärnast ferttai leeʹd jiânnai määŋgbeäʹllsaž ǩiõlâânnem vueittemvuõtt puki tuåimi õhttvuõđâst. SPN õõlǥat, što kaaʹstid âlgg uuʹcceed eža jiânnai. Tâʹvvjânnmlaž meertiõrvâsvuõttkonfereensâ Turkust 24.8.2011 Ǩiõlltuâjjla ouʹdde vuäʹppõõzzid sääʹm ǩiõli ââʹnnmõõžž pirrsaž kõõččmõõžžin da valmštâʹlle jiijjâs ǩiõl aaʹššid ǩiõlljuâǥǥtõõzzid mieʹrreemnalla. Stipeendid juõʹǩǩeš Sääʹmkultturkõõskõs Sajoozz väʹlddurkkuʹvddjen toiʹmmjam Keski-Suomen Betonirakenne Oy sǩiâŋkkâm da sääʹmteeʹǧǧ teäʹǧǧväärain. 8:00-8:30 Tueʹleskååʹff 8:30-8:40 Seminaar äävummuš Sääʹmteeʹǧǧ kultturluʹvddkåʹdd vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso Tuʹmmstõk: ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Sääʹm ǩiõll-laauǥmättʼtõõzzin juuʹrdet tõn sääʹmǩiõllsa mättʼtõõzz, koʹst sääʹm iʹlla päärnai vuõssmõsân mättjum jieʹnnǩiõll da koon täävtõsân lij raavsmâʹtted kiõlʼlânji rââžžap vueʹlǧǧemsââʹjest pueʹtti päärnai sääʹm ǩiõl. Haukipudas lookkjiškooul: Olá-Mihkku Länsman (tâʹvvsääʹm) Lääʹjj mieʹldd toimmorgaanin šâʹdde leeʹd nuʹtt neezzan ko åumma kuhttu uuʹccmõsân 40 % ǥõõi ij jeerab määin diõtt nuuʹbbnalla šõõdd. Erkki Gauriloff (nuõrttsääʹm) 25 § Jeeʹres õuʹdde pueʹtti ääʹšš Sääʹmǩiõllsaž joortõõzzid lij raajjâm Anu Katekeetta. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. leʹbe jieʹlled ǩiõččmen vaal-loǥstõõǥǥâst pââibeäʹlnn åårrai paaiʹǩin peäggtum äiʹǧǧen. Määŋg nallšemvuõđ čõõđtummuš ooʹvdče vueittemvuõđ pueʹrben säʹmmlai ärbbvuõđin da õhttuum jieʹllemvueʹjjin puåđ vuäʹǯǯai piârrji taarbi lokku väʹlddmužže peiʹvvhåiddaaiʹji järjstõõllâm- da håiddamnaali čõõđtummšest. - nõmmsa mättʼtemǩeeʹrj liâ jåårǥlõttum WSOY Tâʹvvsääʹm-lääʹdd-tâʹvvsääʹm sääʹnnǩeeʹrj lie kõõjjtõõllâm jiânnai ooudbu teädldtõõǥǥ puuttâm diõtt. Sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet juõʹǩǩ neelljad eeʹjj. Eeʹjj vuâđđjuurd lij pleässjummuš da sääʹm vuâđđjuurd lij žeeʹvetkartt. / II mieʹlddlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2560,57 euʹrred / mp). Sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm, što Tukes suåvvteʹči Ruäʹvnjaarǥ vaaldšemvuõiggâdvuõđ tuʹmmstõõǥǥ lååʹppvueʹjj tõn räjja, ko Pââimõs halltõsvuõiggâdvuõđâst vuäǯǯčeš ääʹššest linnjjummuž. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõõzz, kååʹtt poott 30.6.2014. ʼhttõõzz: Sääʹmkulttuurkõõskõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž programm da ǩeâštõõttmõõžž ärvstõõllâmpåʹrddǩeʹrjj di mââimõõzz vuõss-snimldõõǥǥ da – piirstõõzz arkktehtǩeâštõõttmõõžž vuäittam ađa – nõmmsaž eʹtǩǩõõzzâst Lââʹssteâđaid seʹminaarest oudd sääʹmteeʹǧǧ ǩiõllstaanpiisar Siiri Jomppanen sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist peäʹlest (siiri.jomppanen@samediggi.fi, +38 (0)10 839 3111) di seminaar peäʹlest saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi (klemetti.nakkalajarvi@samediggi.fi, +358 505242109). fi / 050-5691255) vuõssaʹrǧǧe 24.11.2014 mõõneeʹst. Projeʹktt-tuâjjla tuõjju koʹlle jm. Ruõšš sääʹm še vuässâʹtte suåvtõõzz tuõjju. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärna ǩiõl õuddnummuž õõudeed jeeresnallšem tuåimi mieʹldd. Jeeʹres puäʒʒhåiddvuuʹdest puäʒʒhoiʹddjeei puåtti sääʹmpuäʒʒhåiddmaal juäʹtǩǩjemvuõđ.  raavâs kõskkvuõtt ǩiõllärttel vuäʹsslaid vaaldšemjååʹđteei Pia Ruotsala teʹl. Kââʹffpodd, reʹsttrantt Lyeme, Sajos Riikk eeʹjj 2016 täällarvvlõõzzâst vuåkrjemsuåppmõšvalddummuš lij ǩerjjuum eeʹjjest 2021 vuelʹljeeʹl leeʹd 1 481 000 €. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva liâ puättam jiânnai iʹlmmtõõttmõõžž. Sääʹm parlamentaarlaž Suåvtõs tuärjjii raukkmõõžžstes tõn, što Alatorvinen Kalevi piârrjineez, Kalevi, Eero da Veijo Paadar âʹlǧǧe tuejjeed personläittmõõžž ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõʹsse da kaiʹbbji läittmõõžž jåʹttlõs ǩiõttʼtõõllmõõžž ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõõzzâst. Privatoummu, organisaatiad, stroiʹttel da veʹrǧǧneeʹǩǩ Taarrâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššâst vueiʹtte tuejjeed eʹtǩǩõõzz eeʹjj 2014 ciist vuäǯǯjest. Juõʹǩǩpeiʹvvsain aarǥtuâʹjain päärnaž mättai vasttummša da täävvtõsvuõtte. "Täʼst lij šiõǥǥ juäʹtǩǩed. """ Sääʹmteʹǧǧ ååcc projeʹktt-tuâjjla jieʹllikarttkõõskõʹšše čiâss 12.00 – 13.00 Peiʹvvporrmõš (jiõčč mäʹhssem). ü Väʹlddkååddliʹžže Teatris – šõddmõʹšše vaʹlljeet vuässõõtti vuʹvddšõddmõõžžin. Jieʹnnǩiõl kuälmad klaass mättʼtemǩeʹrjj Gollegiellan 3 lij Kaaren Kitti tuejjeem. Mieʹldd õhttsažteâđtõssân väʹlddkååʹddlaž čeäʹppvuõđpeeiʹv šeâttmõõžž, koid jääʹǩǩtep še jiiʹjjen vuʹvddčeäʹppvuõđpeeiʹvin. Sajoozz jõnn čuäʹjtemikkân mieʹldd vuäinak čuäʹjtõõzzid puârast juõʹǩǩårnn Sajoozz auditoriost. Čiõlǥtõs puätt ââʹnned seʹst juurdpuättmõõžžid da siâssmõõžžid, kook vuâđđâʹvve Tâʹvvjânnamlaž jiijjâz vuõssnaroodes kuõskki õõlǥtummšid. lomaakk maacctemääiʹj jueʹtǩet 15.10.2015 räjja Veʹrǧǧneǩǩ kääzzkõõzz liâ čõõđtum čuuʹt jiânnai ǩeʹrjjlânji; Meäʹcchalltõs tarjjad näkkmi äʹššlažkääzzkõõzzi lââʹssen še sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzzid. Tuâjjpääʹjj õhttan Kuati-nõmmsa sääʹmǩiõllsiʹžže ouddpeâmm mättmateriaalbaŋkk haʹŋǩǩõʹšše. Nuʹbben puättam eʹtǩǩõs låånat 200 eeuʹrin da kuälmeen puättam 100 eeuʹrin. Enontekiö lookkjiškooul: Juhán-Tuommá Magga (tâʹvvsääʹm) da Kiia Näkkälä (tâʹvvsääʹm) Säʹmmlai kääzzkõõzzi õõuđâsviikkámhaʹŋǩǩõõzz äiʹǧǧen lij puäʹttam õudde tarbb plaanâd da järjsted škoouljummuž ǩiõllpieʹsspersonkåʹdda da puärrsid sääʹmǩiõl da kulttuur jeäʹlljâttmuužžâst. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij miõđlõsân čõõđtam toiʹmmjummužstes saaʹmi ǩiõllʹlaž vuõiggâdvuõđid da viikkâm ooudâs sääʹmǩiõl staattuuzz da tõn ruõkkmõõžž. Fooruumâst ǩiõttʼtõʹlleš määŋgid alggmeeraid tääʹrǩes aaʹššid, koin ouddmiârkkân nuõri jiõččsårmmʼmõõžž kuäʹsǩǩe sääʹmõutstõõzz jeäʹrben Ruõccâst. Sääʹmǩiõll da tõn seʹst åårrai klasstõõllâmriâššmõš kuâdd saaʹmi kulttuur da tõn äʹrbbvuõđ puõlvvõõǥǥâst nobba. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 12 § mieʹldd: ” Teeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kulttuurluʹvddkådda vaalpâjjavuârstes saaǥǥjååʹđteei, väärrsaaǥǥjååʹđteei da vitt jeeʹres vuäzzliʹžžed di juʹõǩǩkiʹžže jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. 010 839 3106. Saaʹmi ǩiõtt-tuâjjlai seäʹrvv Sámi Duodji ry vuässââtt čuäjtõõđeeʹl da kaaupšeeʹl ouddseez. Čuäʹjtõõzz leäi oʹhhjääm Rosa Pietikäinen da tõʹst taʹnssje Britt-Inger Ruotsala, Susan Löf, Anni-Sofia Löf, Tuäivvap ooccjest suåppi sääʹmǩiõl škoouʹlʼjummuž (õllškooul / universitett), tobddmõš vaʹstteei tuâjast da õhttsažkååʹdd da – ǩiõli tubddmõõžž. Tõk liâ bieʹǩǩ kulttuurla sääʹm preddan, koon ij ni ǩii vueiʹt väʹldded meeʹst meädda. ____________________________________________________________________________________ 13 § Sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz šiõttummuš toimmpââjas 2016 – 2019 Lââʹssen põõrt vääžnmõs pääiʹǩ liâ määŋgtuåimm- da kääzzkâʹsttempääiʹǩ pirr juâkkõõttâm õhttsažpääiʹǩ: Čuäjtõõllâm-, sååbbar- da määŋgtuåimmpääiʹǩ di restrantt. Mielenterveystalo. Lääʹddjânnam ij vueiʹt teänab lõõmmâd meersaž räʹtǩǩeem ooccmõõžž tuâkka. Leâʹša meeʹst feʹrttai ââʹnned huõl tõʹst, što jeäʹp vääʹld maal väʹlddkulttuur âʹǩǩed nääʹlin jeäʹp-ka puuʹtt čårsteei leʹbe nuuʹbbid kaaʹđõš äʹrbbvuõđ sääʹmkulttuur sizz. 0 ccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 15.5.2015 čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe info@samediggi.fi. Säʹmmla liâ samai ravvâz. Ooccmõõžžid mieʹlddõõzzineez âlgg tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 8.2.2016 čiâss 16.00 mõõʹneest addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Alggǩiiđ sääʹm päärnaikultturkõõskõõzz toiʹmmjummšest vaʹsttii Johtti Nuorra – haʹŋǩǩõs, koonn Sääʹmjânnam ELY- kõõskõs teäggti. Ciist juõʹǩǩeš vuõss vuâra eeʹjj 2004 da tõn jueʹjjet juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljad kõskkvuõđstes I väärrsaaǥǥjååʹđteei toimmpââjas 2016 – 2019. Interneeʹttest toimmjummuš da vuäppsi da brosyyri čõõđtummuš neeʹttest lie ânnʼjõšäiggsa kääzzkâʹsttemvueʹjj, koid âlgg õinn lââʹssted ânnʼjõõžži kääzzkâʹsttemvuõʹjji lââʹssen. 1. Iʹlmtõõttmõõžžid sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva âlgg vuõltteed mââimõõzzâst piâtnâc 6.3.2015. Homo sapiens – šlaʹjje kuullven, vuâsttačâckken vuäʹmm juʹn ääiʹj tuâkksaž rooddmeärtummšid, kook liâ rooddmeärtummšineez ââʹnnam saaʹmid vueʹlab rooddan. Sääʹmõhttsažkååʹdd tuärjjeemuur, kook seʹrdde äʹrbbvuõđ puõlvvõõǥǥâst nuʹbbe, taarbšet. Ǩiõlltuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz juätkkeemhaʹŋǩǩõsse. Näkkam kaaʹsti ǩeäppnummuš pohtt jåʹttlõs da miõttlaž pohttmõõžžid. Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij toiʹmmjam Enontekiöst 10 eeʹǩǩed da tõn äiʹǧǧen Miessi lij håiddam eeʹjji mieʹldd âlddsin 40 sääʹmpäʹrnned, jooukâst liâ nijddpääʹrn da ååumpääʹrn. 14 § Sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd šiõttummuš toimmpââjas 2016 – 2019 Pueʹtti teädldõõǥǥâst vueʹrdet seämmanallšen kuõrtõõzz, kååʹtt lij Girjegiisá Oy alggaalǥâst eeʹjj 1993 čõõđtum Pekka Sammallahti Sääʹm-lääʹdd-sääʹm tâʹvvsääʹm sääʹnnǩeeʹrjest. (Sámi-suoma-sámi sátnegirji). ü Teatris lij čuäʹjteei čeäppõõzz šõddmõš, koʹst čuäʹjtõs / čuäjtalm vuäitt årrjed särnnamteaʹttrest, taans Tuâjjäʹrttel âlgg väʹldded lokku sääʹmǩiõli vueʹǩǩ da ooudâsviikkâmkuâsttmõõžžid še jeeʹres Tâʹvvjânnmin. Ämmat- da resursskõõskõõzzâst lij ââʹlmõs vasttõs ǩiõllõõʹnnjid õõlǥtum sääʹmǩiõllsa ǩiõllkääzzkõõzzin še. Realismm veiddan personnallšemvuõđ da ääiʹjteʹmesvuõđ tobddmõʹšše. Aanrest 1.4.2015 Sääʹmteʹǧǧ Mä. Plaanraajji tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââtt sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. - tâʹvvjânnamlaž õhttsažtuâjj. Lij tiõttum, što åskkooumaž vuârdd tõn, što Lääʹddjânnam taʹrǩǩad puäʒʒhååid kuõskki lääʹjjšeâttmõõžž ” maainsti Näkkäläjärvi. sääʹm vs. ǩiõllaaʹššipiizar Outi Paadar Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Eeʹǩǩ 2015 leäi še säʹmmlai pueʹttiääiʹj peäʹlnn kueiʹti tääʹrǩes vaali, parlameʹntt- da sääʹmteʹǧǧvaali, eeʹǩǩ. Tiõrv pueʹttmest ǩiõljeälltemjeäʹǩǩiʹžže ! Lââʹssteâđaid oudd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio teʹl. puh. fi-seiddõõzzâst, tõt käunnai kuuitâǥ Mielenterveystalo. Lââʹssteâđaid täʹstt. ǩiõllstaanpiisar Marko Marjomaa Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. Vaalpââʹjest 2004-2007 čõõđtum aunnâz ” Miʹjjin ” jiõm juuʹrd tååʹlǩ Sääʹmteeʹǧǧ, peʹce obb sääʹmõhttõõzz. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzinees âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkådda 16.4.2015 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe info@samediggi.fi Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio, teʹl. 010 839 3120. Sääʹmteʹǧǧ tuäivvad leekk da šiõǥǥ ǩieʹssluõvâsvuõđ pukid !  valmštet puõccutueʹljâst čeešn, raajât češnn- da čõuʹddtuâʹjaid Sääʹm kultturmieʹrrtieʹǧǧest jueʹjjet piirieeʹjji ooccmõõžžâst veäʹǩǩvuõđid sääʹmčeäppõõzz da – kulttuur jeeʹres vuuʹdid di sääʹmorganisaatiaid. Atomviõkk iʹllakku puuʹttes energiipuuʹtʼtemvueʹǩǩ, leša šõddad kaaʹstid nuʹtt tõn raajjmuʹšše, uraan haʹŋǩǩummuʹšše da kuåivvâztuâj äiʹǧǧen mâʹte še njieʹšši mâʹŋŋsâjjdõõttâm äiʹǥǥen. Sajoozz vuåkrjemsuåppmõšvalddummuš lij rajjum riikkin kääʹtteeʹl sääʹmteeʹǧǧ da riikktoiʹmmjeeʹji võõurid (1 481 000/eeʹǩǩ). Tâʹvv-Lääʹddjânnam sosialvuuʹd siltteemkõõskõs (Poske) Tuâjj älgg 7.1.2015 da juätkkai 12.10.2015 räjja. Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst päärnast ferttai leeʹd vueittemvuõtt õõudâsviikkâd kulttuurlaž tiâttmuužžâs da jeeʹresnallšemvuõđi õhttvuõđi fiʹttjõs. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 27 (30) Sakä 24 § Markknâʹsttemjååʹđteei veeʹrj aalǥtummuš Säʹmmlai ǩiõlʼlaž ooumažvuõiggâdvuõđ jiâ teâuddei doʹvolna. Tuâjjpõõrtei väʹlddteeʹmmen leäi eeʹjj 2016 šõddmõõžž õuddlõʹstti teaʹtter. Halltõs 13.11.2015 seidd 1 (11) Teâđam, što saaʹmi kõskkvuõđâst da tääuʹjmõsân tän vuuʹdest Sajoʹsse leät norrum jiânnai määŋgnallšem vuârddmõõžžid da õõlǥtummšid. Ǩiõlljuâǥtõõzz oudde siâzztõõzzid sääʹm ǩiõli ââʹnnma kuulli aaʹššin, mâʹte noormtummšest da ođđ terminologiast. Sajos ååcc strooiʹtelhuõlteei sâjjsa Seiddmieʹrr: 31 Säʹmmlai dommvuuʹvd åålǥbeäʹlnn sääʹmǩiõlin obbpeiʹvvsaž peiʹvvhåidd lij vuäʹǯǯamnalla Ruäʹvnjaarǥâst, koʹst lie 7 päärna. Nuõrisuåvtõs âlgg eeʹttkâʹstted Lääʹddjânnam vooudlaž da ǩiõlʼlaž äʹrttlid. Juõʹǩǩ jânnam sääʹmteeʹǧǧ delegaatiooʹje koʹlle nuʹtt õhttsiʹžže čiččâm (7) parlamentaarneʹǩǩed. Ääʹrjez päärnaž taarbaš ääiʹj da tueʹrjj mainstummšest. Kääzzkõõzzi ferttje leeʹd määŋgbeäʹllsa da jeeʹres kääzzkâsttemnääʹli tääzzverddsaž õõdâsviikkmuužzast ferttai âânned huõl. Persoon teâđast jiiʹjjes säʹmmla tuâǥǥbu, le-ša ij haaled puhtted tõn õudde. Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što puõʹtti tuâjjpäiʹǩǩ kååʹtt lij ooccâmnalla, lij Åskkooumaž auʹǯǯai Lääʹddjânnam ratifâʹstted ILO 169-suåppmõõžž alggmeerai vuõiggâdvuõđi diõtt, kook seʹst liâ. Vuäʹsspieʹllsåbbar õhttvuõđâst riâžžât vuõssmõs Nagoyan påʹrddǩeeʹrj vuäʹsspieʹllsååbbar. Ǩeeʹrj kueʹsttemnalla piijjmõõžžâst vaʹsttad Minna Saastamoinen. Aartikla 8(j) da ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjj kooll še tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõʹšše da säʹmmlai parlamentaarlaž suåvtõõzz toiʹmmjummuž ooudâsviikkmõʹšše. Sanila-Aikio, koon vaʹlljeeš vuõssmõs vääʹrrsaaǥǥjååʹđjeeʹjen, lij sääʹmteeʹǧǧvõboršeʹǩǩen vuõssmõs vaalpââi. Halltõs tuʹmmii eʹtǩǩõõzz mieʹldd. Äʹšštobddivuäʹssla: Säʹmmla lie neeljj valdia vuuʹvdest laʹsǩǩeemnääʹl mieʹldd 60 000–100 000 jiõggâd. Sääʹmnuõr Ruõccâst, Taarrâst da Lääʹddjânnmest saaǥǥstâʹlle sääʹmnuõri vuäittmõõžžin juäʹtǩǩed ooudâs ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj, uuʹccbi säämǩiõll- da kulttuurjoouki vueʹjj da sääʹmkulttuur âânnmõõžž gåårdin di säʹmmlai seksuaaluuʹccbõõzzi vuõiggâdvuõđid. Eʹtǩǩõs ciist vuäǯǯjen da jäänmõsân 1-2 seeid ǩeʹrjjlaž vuâddjurddi âʹlǧǧe tuåimtet mââimõõzzâst vueʹssmannu 30. peeiʹv 2014 räjja addrõʹsse: Liŋkk seminaar prograʹmme Päärna kueʹddted jiiʹjjestuåimmsa poorrmužže ǩiirteʹmes, staanlaž da mättʼtõõttmužže miõđlaž pirrõõzzâst. čiâss 9.00 – 10.00 Puärrsituâi ooudâsviikkmõš. Sääʹmkulttuurkõõskõõzz tuejjʼjâtt da vuäʹmast Senaatt-ǩiiddõs da tõn šorrõs lij nuʹtt 4 800 mbrm2. Čeäʹppvuõđpeiʹvv. haaʹleeš riâššâd Ruäʹvnjaarǥâst, ko gåårdest liâ eža jiânnai sääʹmnuõr, kook jiâ leäkku ääiʹjab vuässõõttâm čeäʹppvuõđpeivva da occnjaž mieʹrr sääʹmnuõrin lij vuäǯǯam sääʹmǩiõl mättʼtõõzz škooulâst. Jeeʹresnallšemvuõtt lij viõkkvääʹrr, leâʹša tõt vuäitt leeʹd še nueʹđđ. Senaatt-ǩiddõõzz reäʹšše plaaneemest takai kueʹhttpoddsaž arkktehtuurkeâšttõõttmõõžž. Päärnaivuiʹm tuõjstõõllmen lij aaibâs vääʹžnai systtemʼmaatnalla ââʹnned sääʹmǩiõl väʹlddǩiõl raʹvves staattuuzzâst huõlǩâni. Ânnʼjõõžžâst mättʼtemaaunâstuâjj kooll Sääʹmteeʹǧǧ tuâjaid, kååʹtt vuäǯǯ piirieeʹjji valdiaveäʹǩǩvuõđ mättʼtemaunnsi valmštem diõtt. Vääʹrrvuäzzla: Aaʹšši ouʹddepuʹhtti ouddtuâjjan lij toiʹmmjed sosiaal- da tiõrvâsvuõttluʹvddkååʹdd aaʹšši ouʹddepuʹhttjen da piisren. Tuäivvap, što näuʹddpolitiikk ooudâsviikkmõš ouddan EU:n tääʹzzest nuʹtt, što nääuʹdi suõʹjjõs da sääʹmpuäʒʒhååid âânnmõš leʹčče tääʹsstiäddast da nääiʹt jieʹllemvueʹjj ââʹnnem suejj puäʹđči leeʹd staanuum, saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi tuâtt. Kulttuurkõõskõs pueʹrad še vääžneʹld vuäittmõõžžid liâvted teâđaid saaʹmin vuõssnaroodân. Satu Moshnikoff, tuåimtam a. Vuõʹttivõboršeeʹǩǩ tuejjeei sǩiâŋkat 1 000 eeuʹrin. Takai sååbbarkåčč-äʹššlistt mieʹlddõõzzineez lij vuõlttuum vuäzzlaid da väärrniiʹǩǩid 11.2.2016. 11.15-11.20 Ǩiõlltuâjj-ciist ǩeeiǥummuš Kultturminister Stefan Wallin ILO 169-suåppmõõžž ratifâʹsttmõš Lookkjiškooul tâʹvvsääʹm jieʹnnǩiõl mättʼtem diõtt lij iʹlmstõõvvâm ođđ mättʼtemǩeʹrjj Giela geainnut 2. Ǩiõllcistt miõđât ååʹn kuuđad vuâra čâhčča 2014 sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministerivuiʹm da sääʹmteeʹǧǧi saaǥǥjååʹđteeʹji juõʹǩǩekksaž såbbrest Heʹlssnest. Ǩiõlltuâjjla, koid saujjsääʹmǩiõlâst lie 2, juuʹlevsääʹmǩiõlâst 2, tâʹvvsääʹmǩiõlâst 3, aanarsääʹmǩiõlâst 1 da nuõrttsääʹmǩiõlâst 1, vaʹsttee ǩiõlltuâjast. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm mieʹldd, kååʹtt lij jäänmõsân õõlǥtemtääʹzz IV. Sääʹmteeʹǧǧ õõutvuõđâst tuåimmai Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõõzz, kååʹtt lij bieʹǩǩ Sääʹmjânnam päärnaikulttuurkõõskõsʼsäiʹmmed da tõn pääiʹǩ še väʹlddkååʹddlaž Priddiǩläämpa – sääiʹm vuäzzlaž. Outi Pieski da Marja Helander liâ mieʹldd čeäppõstuejjõspoodd. Kolmm mättʼtõõttâmpääiʹǩ liâ ooccâmnalla Sääʹmteeʹǧǧ piizarkååʹddest Sajoozzâst Aanrest Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ lääʹǩǩpiizar Aimo Guttorm, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen.  mättʼtõõđat čauʹstõõǥǥ âânnmuužž, puäʒʒmiârkid, puõccuõõmtõõzzid, siõrât puäʒʒ siõrid - pâʹjjel 300 nuõrrâd sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva Ingrid Inga Klemetti Näkkäläjärvi Egil Olli Ruõcc sääʹmteʹǧǧ Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ Taar sääʹmteʹǧǧ 070 – 773 7762 +358 50 5242109 +47 78 47 40 00 I Ǩiõlljååʹrǥlõʹtti - Irma Laiti, tuåimmpäiʹǩǩ Aanar, Kulttuurkõõskõõzz tuejjummuš älgg ǩeâđđa 2010 da tõt õõlǥči valmštõõvvâd eeʹjj 2012 aalǥ mõõneeʹst. Lääʹddjânnmest suåppmõõžž artikla 8 (j) kuâskk säʹmmlaid, da artikla âlgg nääiʹt suõjjeed sääʹm luâđ määŋghämmsažvuõʹtte kuulli äʹrbbvuõđlaž teâđ, kååʹtt očndââtt sääʹm luâđââʹnnmest da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttmest. Tuåimmtuâjain uuʹdet alttõs luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđai lokku välddmõõžžâst lääʹjjšeâttmõõžž da vaaldšem ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõõzzin di škoouʹlʼjummšest. Kulttuurluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Aslak Holmberg (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Máret Inga Länsman), varasaaǥǥjååʹđteeʹjen Tanja Sanila (Jouni S. Laiti) di jeeʹres vuäzzliʹžžen Pauliina Feodoroff (Sisko Länsman), Timo Portti (Neeta Jääskö), Maarit Magga (Matti Palojärvi), Birit-Anni Magga (Jouko Hetta) da Mika Aikio (Susanna Näkkäläjärvi). Äiʹǧǧ pi skamm-mannu 13. peeʹiv 2015 čiâss 10 Lââʹssteâđaid: Klemetti Näkkäläjärvi 11 § Såbbar puttummuš Seminaar ääʹvääm sääʹmteeʹǧǧ jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd vääʹrrsaaǥǥjååʹđtei Heikki Paltto maainsti sääʹmǩiõl da jieʹllemvueʹjji kõskksaž kõskkvuõđâst da ” Sääʹmǩiõl da sääʹmjieʹllemvueʹjji puõʹttivuõtt koʹlle õʹhtte. Haʼŋǩǩõõzz pedagoglaž jååʹđteejen tuejjad FD Marja-Liisa Olthuis da äʹšštobddi učteeʹlen tuʹtǩǩeei / čuõvtemtuâi jååʹđteei Laura Arola. Šõddmõõžž teäggad mättʼtõs- da kulttuurministeria. Ǩiičč teâđtõõzzid sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain www.samediggi.fi, koozz šâdd takai iʹlmmtõõttâmplaŋkk da tääʹrǩab vuäʹppõõzz. 2009. Sääʹmteʹǧǧ da Enontekiö kåʹdd kaʹrttje tâʹvvsääʹm ǩiõllpieʹzz taarb Sääʹmteʹǧǧ 1998 Lääʹddjânnmest lie sääʹmpiârri, koin päärnai vuõssǩiõllân lij sääʹmǩiõll, kååʹtt lij seämmast še kuhttui puärrsi jieʹnnǩiõl da piârri dommǩiõll. 8. Tuâjj-joouk piizar, pâʹjjtaʹrǩǩeei Liinu Törvi, Sääʹmjânnam jieʹllemvueʹjj-, trafikk- da pirrõskõõskõs, teʹl. Alggmeer juõʹǩǩ åʹrnn maaiʹlmest jõuʹdde čåuddõõttâd seämma probleemi da vaʹǯǯtõõzzin aivv mäʹhtt mij še. Tuʹmmstõk: Puäʹđ tiõrvân ! Saaʹmi Meerlažpeeiʹv prääznka Aanra 6.2.2010 ! Sääʹmkultturkõõskõõzz Sajoozz valmštõõvvâm ooudâst Aanar ceerkavsiid da Sajos lij alggum markknâʹstted še meeraikõskksaž kongress- da noorõõttâmpäiʹǩǩen. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji škoouli ǩiđđprääʹznǩen stipeendid sääʹmǩiõl mättʼtõõđjid, kook liâ spraavdõõttâm puârast sääʹmǩiõl mättʼtõõttmõõžžâst. Tâʹvvsääʹmǩiõl da - ǩiõllsaž mättʼtõʹsse lij iʹlmstõõvvâm sääʹmkulttuuʹre vuâđđõõvvi karttsääʹnnǩeʹrjj Oahpa sániid. Aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle da sääʹmkulttuuʹre vuâđđõõvvi ǩeeʹrj Oopâ saanijd da Mattu saaʹnid leät čõõđtum juʹn ääiʹjab. Päʹlǩǩummuš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz IV. Plaaneei tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmteeʹǧǧ piizarkååʹdd sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Pueʹrr teäʹttemodd mieʹccest likkummšest, saǥstõõllmuužžin da jurddjin õõudee še pueeʹr jieʹllem vaaldšummuužž. Lääʹǩǩpiisar väʹlddtuâjjan lij toiʹmmjed saaʹmi vuõiggâdvuõđid kuõskki aaʹšši valmštõõlljen da ääʹšš ouʹddepuʹhttjen sääʹmteeʹǧǧ vaaldšmest. Projeʹkttsihteeri lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz VI. Håiddâkksai peâmmtuâʹj ärvv-vuuađ linjjee määŋg meeraikõskksaž suåppmõžže. Lââʹssen suåvtõs puätt valmštõõllâd tõid sääʹmteeʹǧǧ maadârdõõzzid, alttõõzzid, ceâlkõõlmid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kuâʹsǩǩe sääʹmnuõrid. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar vaʹlljii såbbrest 2/2014 vaal-luʹvddkååʹdd valmštõõllâd da tiuʹddepiijjâd sääʹmteeʹǧǧ eeʹjj 2015 vaalid. Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž veʹǩǩe ooudâs ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši da vaaldšemtoiʹmmjummuž tobddmõš. Uccjooǥǥ sääʹmlookkjiškooul: Tommi Länsman (tâʹvvsääʹm) Håiddâkksai peâmmʼmuužžâst raajât õhttsažtuâj pääiklaž, vuuʹvddsiisǩež, rååst raaji da alggmeeʹr tääzzest. Sajoozzâst liâ noorõõttâmpääiʹǩ 500 persoon noorõõttâmpooddid. Sääʹmteʹǧǧ ååcc Showtanssjoukk Eanodaga powerdancers da modeern meertaansid taʹnssjeei Jutatokka Suäʹđjlest võborkâʹstte sääʹmnuõrid Tampere gåårdest ǩieʹssmannust riâššmõõžžâst åårrai väʹlddkååddlaž Ođđ sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ (1086/03) šõõddi viõʹǩǩe eeʹjj 2004 aalǥâst da tõn mieʹrren lij peäʹlstes staanâd vuâđđlääʹjjest šiõttuum saaʹmi vuõiddâdvuõtt ââʹnned da ooudâs viikkâd ǩiõles da kulttuures. Čuäjtõõzz liâ rock, laulli, rapp da instrumenttlažmusiikk. Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz eeʹjj vuõssmõs sååbbar - Čiõlǥtõs puätt teâttan valdiai halltõʹsse, saaʹmid da õõlmâsvuõʹtte da tõt maadârdet YK ooumažvuõiggâdvuõttsuåvtõʹšše. Globalisaatio ääim-muuttâs da aarktla vuuʹd väʹldd- da sääldatpolitiik põʹhtte säʹmmlaid aivv ođđnallšem toiʹmmjummušpirrõõzz. viikkâd ooudâs ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs, toobdâlm väʹǯǯlõs vaaldšemvuâlaž tuâjain, jååʹđtummšest da tâʹvvjânnmlaž õhttsažtuâjast, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd di riʹjttjeei taarr- / ruõccǩiõl da šiõǥǥ lääʹddǩiõl silttõõzz. / I-III mieʹldd, (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 733,27 da 2 961,03 kõõskin euʹrred / mp). Vueʹss sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst lij vueʹjjmeâldlanji leämmaž ǩiõll-laauǥmättʼtõs čõõʹđ lååiʹji iiʹjji, håtʹi tõt ij leäkku veerjlânji nåkkmen mieʹrtõllum. Dohateeʹjji poodd nårrjam teâtt luõđâst, puõccin, kueʹlin da jeeʹres meäʹccjieʹlljin lij põhttam miʹjjid oudldõõzz seʹlvvned õhttsažkååddlain måʹlljummšin. Oođõõzzid, koin lie kuʹǩesäiggsa, kookkas pueʹttiäigga vaaikteei da miârkteei vaaiktõõzz säʹmmlai pueʹttiäigga, leâʹša koivuiʹm tuâjj õinn juätkkai. Leäʹp vuäǯǯam reeʹǧǧes ǩiõl, luâđast liikkeem siltteemvuõđ, äʹrbbvuõđla jieʹllemvueʹjj, ǩiõtt-tuâiäʹrbbvuõđ da luâttkõskkvuõđ – täk liâ võl tuõʹđi tääʹrǩes siltteemvuõđ. Sääʹmteʹǧǧ taʹrjjad kolmm mättʼtõõttâmpääiʹǩ aanar-, nuõrttsääʹm- leʹbe tâʹvvsääʹmǩiõl ǩiõllsiltteeʹjid universitett-mättʼtõõttjid. Halltõs tuåimm sääʹmteeʹǧǧ såbbar vuâlžen da tõn vuõss-sââjjsen tuâjjan lij vaʹstteed politiikklaž toiʹmmjummšest da vaaldšemest da ââʹnned huõl sääʹmteeʹǧǧ såbbri valmštummšest. Tuâjast ooudldet še tâʹvvjânmmlaž sääʹmvaaldšem da meeraikõskksai ooumažvuõiggâdvuõđsuåppmõõžži da – tuåimjeeʹji äʹšštobddmõõžž. Tääʹss: 0-3 kl.. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 12.2.2014 čiâss 16.00 räjja addrõʹsse: Sajos, 99870 Aanar. Priddiǩläämpa päärnaikulttuurtoiʹmmjummuš lij veiddnam eeʹjji äiʹǧǧen äʹrbbvuõđ kulttuursektooʹrest bieʹǩǩen veiddjab čeäppõs- da kulttuuršõddmõõžž, tiõrvâsvuõđ da pueʹrrjieʹllem kuõskki tuâi. Lääʹddjânnmest ij leäkku ni õhtt miniʹster pääiʹǩ âʹlnn riikksuåvtõõzzâst šõddâm muttsi diõtt. Ǩeʹrjj lij šiõǥǥ škooulin da vuõrâsoummimättʼtemstroittliʹn uʹvddem nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõʹsse. Tät cistt da täk sǩiâŋk liâ peäʹcc vueʹddin njõđđum vuäʹddnääʹpp; vuäʹddčuʹǩǩ looʹǩǩin, vuäʹddtiskk da säähharneʹcc. Sääʹmteeʹǧǧ mäʹhssemplaanâst puåtti liâ 9,36 % jäänab ko eeʹjj 2014 mähssemplaanâst. Ciist sääʹmaaʹšši vuâđđeem diõtt lie älttääm Taarrâst, Ruõccâst da Lääʹddjânnmest vaʹstteei minister da täʹst peäggtum jânnmi sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei. Mieʹrräiggsaž da peiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 4.6. – 31.8.2012 kõskssaž äigga sääʹmkultturkõõskõs Sajoʹsse Aanra. Sääʹm ǩiõlltuâjj-ciist jorddmõš lij kaggâd ciist vuäǯǯai pueʹreed sääʹmǩiõl ouʹdde tuejjeem tuâi da kaggâd pukid Enontekiö kååʹdd da jeeʹres veʹrǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõl staattuuzz. eeʹjjvaajtõõzzâst da Sääʹmteeʹǧǧ vaalpõõʹji vaajtõõzzâst lij šiõǥǥ vuäʹnkânji õʹhtte ǩieʹssed måttmid mõõnni eeʹjj di vaalpââʹj oʹnnstummšid di ođđ ääiʹj ooudpeäʹlnn leʹddi vaʹǯǯtõõzzid. Ooudâstjooʹtti tuâi mieʹldd puäʹtte še vaʹsttõõzz da tuâi liâ jiânnai saaʹmi ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjjummšest Lääʹddjânnmest ”, tuʹmmai saaǥǥjååʹđteei. Aanar ceerkavsiid Juutuajooǥǥ riddu tuejjeemnalla šõddi sääʹmkulttuurkõõskõʹsse šâʹdde tuåimmpääiʹǩ Sääʹmtegga, sääʹmkulttuuʹre kuulli määŋgpeällsa toiʹmmjummša di sääʹm mättʼtõs da tuʹtǩǩeemtoiʹmmjummša. Vâʹǯǯelvuõttân lij vuäʹǯǯad päärna kommunkâstted še kõskkneezz sääʹmǩiõlle. Ceerkavlääʹjj 8 looǥǥ 3 § 1 momeeʹnt mieʹldd pukin 18 eeʹǩǩed teâuddam ceerkav vuäzzlain lij vaalin õõutnallšem jiõnstemvuõiggâdvuõtt. Tuâjj älgg mââʹjeeǩâni da poott 19.6.2015. ____________________________________________________________________________________ Sääʹm ǩiõllsuåvtõs âânn täʹrǩǩen, što tõt vuäǯǯjââvv še sääʹm ǩiõlivuiʹm. čiâss 9.15 – 9.45 Peeiʹvi altteemsääʹn, sj. Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââtt sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Tuâi koʹlle jeeʹrbi mieʹldd sääʹmǩiõll-lakka da jeeʹres sääʹmǩiõl äʹšštobddi õõlǥtem tuâjaid. Puäʒʒhåiddlääʹjj 7 § mieʹldd paalǥâskååʹdd tuâjjân lij jm. ââʹnned huõl tõʹst, što paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli puõccu hååidat paalǥâskååʹdd vuuʹdest nuʹtt, što paalǥâskååʹdd vuäʹssbeäʹli spraavdõõttâm puäʒʒhoiddu kuulli tuâi šâdde še tuejjuum. Vaaläʹššǩeeʹrj tuåimtet jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩid čõhččmannu aalǥâst pååʹštest reʹkisttrõsttum ǩeʹrjjen da jiõnsteei maaccad vaaläʹššǩeeʹrj vaal-luʹvddkådda seämmanalla reʹkisttrõsttum vuõlttõssân ko lij jiõnstam. Sääʹm ǩiõlltuâjj-cistt lij jiiʹjjesnallšem cistt maaiʹlmest. Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž veʹǩǩe ooudâs ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši da vaaldšemtoiʹmmjummuž tobddmõš. Kuhttuid proseeʹssid priorisõʹstteš Sääʹmteeʹǧǧest eeʹjj 2015. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs noorõõđi 13.11.2015 Aanrest. Såbbra vuässâʹtte lââʹssen võboršeeʹǩǩ Ruocc da Taarr sääʹmteeʹǧǧest bieʹǩǩen juõʹǩǩ jânnmi delegaatia. Aanrest 23.7.2012 Sääʹmteʹǧǧ Čeäʹppvuõđpeeiʹv jeeʹres riâžži liâ: Johtti Sápmelaččat ry / rö, Enontekiö kåʹdd, Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs, Sääʹm-musikk-kõõskõs, Sääʹm päärnaikultturkõõskõs da Skábma jieʹllikarttkõõskõs. - jiiʹjjes säʹmmla ämmatt - identiteett ravvummšest Vuõrâsooumaž ohjjad aktiivlažnalla päärnai siõrršõddmuužžid tuäʹrjjeel seämmast päärnai sääʹmǩiõlâânnmuužž. Sakä 24 § juätkkai … Lääʹjj mieʹldd toimmorgaanin šâʹdde leeʹd nuʹtt neezzan ko åumma kuhttu uuʹccmõsân 40 % ǥõõi ij jeerab määin diõtt nuuʹbbnalla šõõdd. Takaivueʹjjest tõn mieʹrren lij, što škooulneeʹǩǩest lij vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad vuâđđmättʼtõõzz uuʹccmõsân bieʹll sääʹmǩiõlin. äʹšštobddâmlââʹzz. Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââʹtt koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpaaiʹǩin leʹbe koʹst-ne Ruäʹvnjaarǥ ämmatmättškooul: Leena Fofonoff (nuõrttsääʹm) Säʹmmlai sosiaal- da tiõrvâsvuõttaaʹšši õhttsažtuejjporgaan saaǥǥjååʹđteeʹjen nõõmee Nihkolas Valkeapää, vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Varpu Falck da vuäzzliʹžžen Veikko Feodoroff. Jiõnsteeʹjest lij vuäittmõš seämmanalla ko takai vaalin jiõnsted vaalpeivven pâʹsspeeiʹv 4.10.2015 čiâss 10.00–18.00 räjja vaalpaaiʹǩin, tõn saaʹmi dommvuuʹd kååʹddest, kååʹtt lij juʹn vaal-loǥstõõǥǥâst dommkåʹdden valmmša ǩeeʹrjtum. Uccjooǥǥ sääʹmlookkjiškooul: Anni Kaisa Koivisto (tâʹvvsääʹm) Piisar tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. SääʹmteeʹĐĐ koontâr Hetta, Tunturi-Lapin luontokeskus, Peuratie 15 SääʹmteeʹĐĐ koontâr Aanar, Saarikoskentie 4 SääʹmteeʹĐĐ koontâr Uccjokk, KåʹddveʹrĐĐpõrtt Vuõccu škooul Vuõccu, Ivalontie 8716  kumpp - da puäʒʒ, kueʹʒǯǯ šeellemsiõrid Sääʹnnǩeeʹrj sääʹmǩiõll lij tâʹvvsäämas. Mõõnnâm da pueʹtti eeʹjj leiʹmmje hueʹnes täällvueʹǩǩ da tääl õinn juätkkjeei pannaainâsvuõtt. Tiina Sanila da Sonja Sanila Haʹŋǩǩõõzz väʹlddteäggteei lij EU Interreg Tâʹvv – programm. Eʹtǩǩõõzzid vuâđđõõttmõõžžineez âlgg vuõltteed Sääʹmteeʹǧǧ nuõripiisra 11.1.2016 mõõneeʹst. Ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ooudldem škoouʹlʼjummuš da lääʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Mättʼtõõttmõʹšše kuulli tuâjain, tääʹrǩab ääiʹjest da peešttõõzzâst suåvât jeeʹrben. Aanar- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž vuâđđmättʼtõõzz diõtt lie iʹlmmstõõvvân ođđ mättʼtem-materiaal, aanarsääʹmǩiõllsaž nuuʹbb klaass matematiikk ǩiđđǩeʹrjj Lohosierâ 2, kiđđâ lij juätkk ääiʹjben čõõđtum kuälmad ǩerjja. Lââʹssteâđaid: Pia Ruotsala, sosial- da tiõrvâsvuõttpiisar, Sääʹmteʹǧǧ, 040-7262688, Tämä sähköpostiosoite on suojattu roskapostia vastaan, aseta javascripttuki päälle nähdäksesi osoitteen. 13. Mättʼtõs- da kultturministeria liâ riâššâm altteed sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaanmõõžž. Paadar Outi Päʹlǩǩummuš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧi päʹlǩǩeemriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz VII. Sääʹmǩiõl koontâr õõutsââʹjest sääʹm ǩiõllsuåvtõõzzin čuâvv da veekk ooudâs saaʹmi sääʹmǩiõll-lääʹjjest peäggtum ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž. Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeendid õllškooultääʹzz mättʼtõõđjid Rapoort mieʹldd saaʹmi ääʹrbvuâlaž teâđain da ääʹrbvuâlaž luâđâânnmõõžžin lij vääžnai miârkktõs jeärben tââʹv luâđ määŋgnallšemvuõʹtte. Lââʹssteâđaid vuâǯǯak ouddm. mättʼtem-materialpiisrest. Lââʹssen oummu puäʹtte ǩiõččâd šõddmõõžž, de pääiʹǩ âʹlnn lie nuʹtt nelljčueʹđ ooumžed. Tueʹjjeemnääʹll: Âʹlddmättʼtõs, ohjjuum tuâjjpõrtt-tuejjummuš da mättjemtuâi. Čiõlgguum väʹlddveârlažmeäʹr kuâŋŋad kulttuurkõõskõs taʹrjjad šõõrab, ođđäiggsai da tääʹzzõõlǥtem õhttsažââʹnnempaaiʹǩi (sååbbar-, auditoria-, määŋgtuåimm- da čuäjtõõttâmpaaiǩi di studiapääiʹǩ) diõtt šiõǥǥ vuäittmõõžž riâššât oʹdinakainallšem pirrõõžžâst määŋgnallšem såbbrid, konfereensid da jeeʹresnallšem pooddid. saaʹmi äʹrbbvuõđ mieʹlddsai jieʹllemvueʹjjid lij tobddâmnalla veâlâinn. Lââssteâđaid sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv pirr vuäǯǯveʹted täʹst. Späʹsseb še mõõnnâm Sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹjest da lekkvuõtt vaalpâjja 2016–2020 ! Luʹvddkååʹdd vaʹlljeen šâdd lââʹssen väʹldded lokku, tõn mii neezzni da åummai kõskksaž tääʹssäärvast uʹvddum lääʹjjest (609/86) lij šiõttuum neezzni da åummai toimmorgaani seʹst eeʹtkâʹsttem pirr. 4 § Cistt Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 19 (30) Paalǥâskååʹdd tââʹvbeälnn puäʒʒhååid spraavdõõđât sääʹmkulttuur ääʹrbvuâlaž meâldlânji siidariâšldõʹǩǩe vuâđđõõđeeʹl da puäʒʒhååidast lij vuuʹd sääʹmkulttuur da sääʹmǩiõl âânnmõš da tuärjjeei miârktõs. Škooultõõzz vuõss-sâʹjjsiʹžžen tillʼlõttum joukkân liâ vuâđđmättʼtõõzz sääʹm ǩiõl da sääʹmǩiõllsai klaassi uʹččteeʹl, leâʹša mieʹldd peäʹsse še sääʹm ouddpeâmmõõzzin toiʹmmjeei, lookkjiškooul sääʹm ǩiõl uʹččteeʹl da sääʹmǩiõllsa ämmatlaž škooultõõzz uʹččteeʹl. Puõʹtti halltõspâjja âlgg piijjâd täävtõssân Sääʹm-muʹzei Siida veeidõs da veeidõõzz teäggtem staanummuš. ” Äʹjstep pukid miõlljurddjin reeʹǧǧes valmštõõttmõõžž teaʹtter mailmma ! Lââʹssen Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz sååbbar tuʹmmji raʹvvjed jeeʹres jânnmi Sääʹmteʹǧǧid vuässõõttâd tâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl tuʹtǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz ǩiõččlõddâmhaʹŋǩǩõʹsse. Plaaneemǩeâšttõõttmõõžž čõõđteš täʹlvv- da pâʹzzlâšttammannust 2011 da ǩeâšttõõttmõõžžid leʹjje vuässõõttâm õhttseʹžže 31 printthieʹrv plaaneei. Cisttluʹvddkååʹddest leʹjje Sajos õõnniorgansaatiain nårrjam õhttsažtoiʹmmjemorgan da arkktehttkonttrest võboršeǩ da sij priʹmme ärvstõõllâm diõtt puättam 30 printtheäʹrvved. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar šiõttat sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz toimmpââjas 2016 – 2019 da vaʹlljad tõõzz 1) saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei, 2) vitt jeeʹres vuäzzliʹžžed da lââʹssen 3) juõʹǩǩ vuäzzliʹžže jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. SPN õõlǥat, što Meksikost rosttovmannust 2010 såbbrõõššâm vuâlla puõʹtti (YK) äimmmuuttõõzz kuõskki raammtakaisuåppmõõžž puõʹtti vueʹssbieʹllsåbbrest, COP16äimmsaaǥǥstõõllmõõžžin âlgg suåppâd lääʹjjlânji čõnnõõttâm kaaʹstuuccummšest da suåppmõõžž paʹrtteem polstjõsriâššmõõžžâst. Sâjjõsvuõtt älgg 1.1.2013 da peštt 24.5.2013 räjja. Vuâđđplaanummša õʹnneš EU:n raajõsteäʹǧǧruõkkõsprograammi teäʹǧǧvääraid õhttseʹžže âʹlddsin miljon kueʹhttčueʹđ dohat euʹrred. Ärbbvuâđlaž musiikk páldde lij jeäʹlljam ärbbvuõttmusiikk ođđ ååblǩest. Lääʹǩǩpiisar Ouddõsvahssmõõžž kuõskki täävtõõzz ǩiõttˈtâʹlle ILO 169-suåppmõõžž ratifiâsttmõõžž, vuässõõttmõõžž halltõs-saaǥǥstõõllmõõžžid, sääʹmǩiõli jälltemprograamm tiuʹddepiijjmõõžž da tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmʼmõõžž. Sij koʹlle še, što måttam liâ älggam raajjâd atomaparaattid da veâl hueʹnab aaʹššid. Aanarneǩ Tytti Bräysy plaanuum printtheäʹrvv ” Eloa ikkunassa ” da ruäʹvnjarggneǩ Anna-Leena Pyylampi plaanuum printtheäʹrvv ” Riskuna ” liâ vaʹlljuum vuõiʹttjen sääʹmkultturkõõskõs Sajos ikknid, sääʹvesǩ printtheäʹrvven plaaneemǩeâšttõõttmõõžžâst. 15.10.2009 čiâss 16.00 mõõneeʹst. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi Nuõrttsääʹmǩiõllsaž maainâsǩeʹrjj očndõõđi SÄÄʹMǨIÕLLKONTTÂR PERSONKÅʹDD VUÄʹPPAST DA VEÄʹǨǨAD SÄÄʹMǨIʼL DA SÄÄʹMǨIÕLL-LÄKKA KUʼSKKI AAʹŠŠIN. 050-3001780. - Lääʹddjânnam jiõččvuõđ 100- ekksažprääʹzneǩeeʹjj projeeʹkt väʹldduumkådda Tiina Sanila-Aikio da vääʹrrvuäzzliʹžžen Ulla-Maarit Magga. ʼhttažtuejjorgaan jurddjen lij õõudeed õhttsažtuej säʹmmlai škooultõsaaʹššin da veäʹǩǩted õõudâs õhttsažtuõjju vuässõõtti organisaatioi kõskksaž teâđjååʹttem da õhttvuõđââʹnnem. Tuejjõs nårrai määŋgain kåʹlluum da viõlggkåʹlluum stääʹlltiiskin, kook räʹjje määŋgtääʹzzaž kumccõõtti veeʹrd kueʹrnec seinna da maainsteeikriiʹlcže. ʼhttsažkååddlaž tuåimin huõlǩâni puk sääʹmǩiõl koʹlle Unesco meeraikõskksaž klasstõõllmõõžž mieʹldd vaarvuâlaž ǩiõlid. Sajos sääʹmkulttuurkõõskõõzz nõmmân Kueʹsttemnalla piijji Minna Saastamoinen lij sääʹmǩiõl siltteejan kääʹzzkâsttam mättʼtemǩeʹrjjmaʹhssjid lââʹssen Taarrâst. Sääʹmtegga da sääʹmkultturkõõskõs Sajos põʹrtte vuäitt tobdstõõttâd neʹttaddrõõzzâst Suåppmõõžž aartikla 8(j) suõʹjjad alggmeerai luâđ reeʹǧǧesvuõʹtte kuulli ääʹrbvuâlaž teâđ. Täid vuõiggâdvuõđid feʹrttai tobdsted še Lääʹddjânnmest. Čuäʹjtõõzzi kookkadvuõtt lij jäänmõsân 5 minuutt.  seurrjet eeʹjjaaiʹji vaajtõõzzid da tõn vaaiktõõzzid nääuʹdid da raazzid Ååʹn nuõrttsaaʹmin jäänaš vuäʹss jäälast Aanar kååʹdd vuuʹdest da nuõrttsääʹmǩiõl maainsteeʹji lååkkmieʹrren ärvvlõõđât nuʹtt 350 maainsteei. Peeiʹv äiʹǧǧen Sajoozz õõʹnniorganisaatia maainste toiʹmmjummšest. Säʹmmla liâ vuäinnam histoor ääiʹj šuurid måʹlljõõzzid, vääin, čårstummšid, ǩiõl läʹppemǩiččlõõttmõõžž, päkkserddmõõžžid vääin da tuʹlvvääuʹdai raajjmõõžž seuʹrjummšen, väʹlddpolitiiklaid täävtõõzzid õhttõõttâd säʹmmlaid da ǩiččlõõttmõõžž piõʹdǧǧeed säʹmmlai õhttnažvuõđ. Lââʹzztõõzzin peäggtet, što sääʹmǩiõllsai mättʼtem-materialmieʹrrtieʹǧǧin âlgg tillõõvted doʹvolna teäʹǧǧvääʹraid še nuõrttsääʹm da aanarsääʹmǩiõllsai mättʼtemǩeeʹrjid. Säʹmmlai kulttur- da ǩiõllpieʹsstoiʹmmjummša dommvuuʹdest 550 000 euʹrred Tâʹvvsääʹmǩiõl maainstet Ruõccâst, Taarrâst da Lääʹddjânnmest, saujjsääʹm Ruõccâst da Taarrâst. Sääʹmǩiõl da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzzâst, sääʹmǩiõllsaž kommunikâʹsttmõõžžâst, ǩeʹrjjlažvuõđâst, musiikkâst da pukin čõõđtum sääʹmǩiõllsaž materiaalin, jäänaš vuäʹss lij tâʹvvsääʹmǩiõllsaž. Vuäzzla: fi  fi. Odinakai Uʹccjooǥǥ kååʹddest toimmai tâʹvvsäʹmmlaž peiʹvvdomm. Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz täävtõsân lij nââʹneed ǩiõllsallânji jeeʹres vueʹlǧǧemsââʹjest pueʹtti päärnai sääʹm ǩiõl da puuttʼted aktiivlaž da tuåimmsallaž kueiʹtǩiõllsažvuõđ. Ääʹšš ǩiõttʼtõõlât 24.8.2011 tâʹvvjânnmlaž meertiõrvâsvuõttkonfereenssâst Turkust. mieʹrräiggsaž da obbpeiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 2-3 mannu ääiʹjas ääʹljeeʹl 1.6.2015. siltala (at) samediggi. Päärna, piârri da personkååʹddin čõõđtum saǥstõõllmuužži vuađâlt raajât håiddâʹkksai päärnai peâmmplaan. Leâʹša tän ij vuäǯǯ särnnad jiõččrääʹǩǩes miõlin, tuâtt europarlamentneǩ Torvalds. Vuâđđmättʼtõõzz da lookkjiškooulškoouʹlʼjummuž kuõskki toiʹmmjeejaž da teäggtemlääʹjjšiõttõs stäʹnne sääʹm-mättʼtõõzz riâššmõõžž tåʹlǩ saaʹmi dommvuuʹdest. Jiiʹjjes tuâʹj õõudâsviikkmuš veäǩǩad vueiʹnned tuâʹj ođđnallšem čuõʹvâst, páájeed tõn arvvstummuž, tobdsted jiiʹjjes silttummuž da väʹldded jiõʹcceezz ođđ tuâʹjjnaalid. Lââʹssen sakkeemveʹrǧǧkonttrest lij occum da juʹn vuõǯǯum Sajos nõʹmme jiijjâz säiʹmmkodd addrõõzzin www.sajos.fi Personkååʹdd tuâʹjjolo kõskkvuõđi õõudâsviikkmužže lij vääžnai vuâmmšed personkååʹdd vueittemvuõđ škoouljummša da tuâʹjast puarast vuäittmužže. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzzin da sääʹmteeʹǧǧin õõlǥči lââʹzzted vaikktõõzzid tuâjes ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjjeem diõtt. 8. Aanrest 16.9.2014 Pirrõspiisar veeʹrj tuâjjan lij håiddad pirrõshoiddu da mäddâânnmõʹšše kuulli aaʹššid, jeäʹrben valmštõõllâd kuåivâslääʹjj da biodiversiteeʹttsuåppmõõžž tiuʹddepiijjmõʹšše kuulli tuâjaid. Juõiʹkk taarbâš jäänab tuäʹrjjõõzz, resuurzzi ouddmõõžžid da kuâsttjemvuõđ pirr Lääʹddjânnam. Sajos väʹlddõõnni, kååʹtt lij sääʹmteʹǧǧ, ååcc ååʹn Sajos põʹrtte Rauʹǩǩeš sääʹmaaʹšši tâʹvvjânnamlaž veʹrǧǧorgaan raajjâd eʹtǩǩõs tõʹst mäʹhtt puõʹtti ainsmâʹttem saaǥǥstõõllmõõžž vueiʹtet čõõđted. Pueʹr vuâmmšõõttâmoodd veäǩǩad vuâmmšed še uuccmõõzzid kulttuurrääʹtktõõzzid da ravvõs kulttuurfiʹttjõõzz veäkka ooumaž pâstt jeeʹres vueʹjjin mueʹǩǩeed toimmjumuužžas kulttuurtuâʹkkses vuađâlt. Čuäjtõõzz eeʹttkâstte tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹm ǩiõlid. Sääʹm Parlamentaarlaž Suåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjen toiʹmmjeei Taarr sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Egil Olli puuʹti õlmmsa saaǥǥstõõllâm vuârast, što haʹŋǩǩõõzz vääžnmõs tuâjj lij õhttsaž kiõli ruõkkmõš seeilteeʹl da ooudâsviikkmõš. Sääʹm-meer pueʹttiäiʹǧǧ ij leäkku pannaainâs nuʹtt kuuʹǩǩ, ko seeiltep kulttuur äärvid, äʹrbbvuõđid da õhttsažkååʹdd. Raatist leʹjje koumm musiikkartiist, õhtt juõʹǩǩ ǩiõlljooukâst: Heli Aikio, Halltõõzz eʹtǩǩõs: Mõõnnalla sääʹmǩiõll da kulttur vääʹldet lokku strooiʹtel da jälstemkääzzkõõzzin ? Säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹj ohjjummuš šâdd Lääʹddjânnmest vuõss-sââʹjest Lääʹddǩiõlle, Uʹccjooǥǥ kååʹddest toimmai sääʹmkiõllsaž håiddâkksai peâmmtuâʹjj ohjjeei. Tâʹvv luâtt laaʹvai leeʹd määŋgin suu tuejjõõzzin. – Meeʹst feʹrttai uʹvdded tuärjjõs Ruõšš saaʹmid, što sij vueʹitte ooudâsviikkâd jiijjâz võboršeeʹǩǩnallšem organisaatiaz Ruõʹšše da pueʹtted tiuddmieʹreld mieʹldd SPS:zz toiʹmmjummša, tuâtt Näkkäläjäuʹrr. HÅIDDÂKKSAI PEÂMM OHJJEEI SUÅPPMʼʼŽŽ DA LÄÄʹJJ Tät lij Tuõijju ouddâl ooccâm oummu väʹlddet lokku oʹđđ ooccmõstää. - Sääʹmǩiõllsa peiʹvvhååid staanummuš Uccjooǥǥ ceerkavsiidâst 45 675 € GOLLEGIELLA – Tâʹvvjânmlaž sääʹm ǩiõllciist jueʹjjet eʹpet čâhčča 2010 2010 sääʹmaaʹššin vaśtteei ministeeri da sääʹmteeʹğği saaǥǥtuõʹllʼjeejai kaaunõõttmest Tukholmast skammʼmannust. Sääʹmǩiõl jeälltem tuåimmtuâjjprograamm eʹtǩǩõs lij uʹvddum ministrid Vaal-luʹvddkåʹdd Tuâjj peštt ǩieʹssmannu 30. peeiʹv 2014 räjja. Späʹssbõõžžam veâl pukid kaaunõõttmõõžžid vuässõõttâm kooʹddi eeʹttǩeeʹjid. Lââʹssen õõlǥtet, što juõʹǩǩ jâmman sääʹmteeʹǧǧ vuäʹǯǯe teäggtõõzz da ǩiõllämmat-tuâjjlaid haʹŋǩǩõõzz diõtt. Eʹtǩǩõs: Riikksuåvtõs lij tuʹmmstõõǥǥines 10.12.2015 vuõiggâdvuõttministeria čuäʹjtõõzzâst šiõttääm sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd raaveem puåtti vuâđald vuäzzlaid da väärrniiʹǩǩid tuejjses 1.1.2016 aʹlǧǧi neelljekksaž toimmpââjas (mieʹlddõs 1). Puk teâđ jaukkeet mâŋŋa ǩeâšttõõttâm looppâst. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs di riʹjttjeei tuâjjtobddmõõžž koontâr- da ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain.  što Lääʹddjânnam sääʹm ǩiõlljoouk, sääʹmvuuʹd da Lääʹddjânnam obbnes šâdd Ruõcc Kiirunast kueʹssen puätt Giron Sámi Teáhter čuäʹjtõõzzineez ” Ovtta guovvamánoija ” (ʼhttân täʹlvvmannu innân). – Pueʹrben ǩiõččeeʹl, tät lij politiikklaž da kultturtäätt kõõččmõš, son tuõtti. Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, õhttsažtuâjjooddid, sääʹmǩiõl ǩeʹrjjlaž silttõõzz di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. sanila-aikio (at) samediggi. Säʹmmlaž õhttsažkååʹddest lij ärbbvuõđ mieʹldd ruåđin da õhttsažkååʹddest päärna peâmmvuõiggâdvuõtt da - vasttummuš. Unna-Maari Pulska. Lääʹddjânnam tuärjjii terminologia muttʼtummuž põõšši foorum eʹtǩǩõõzz mieʹlddlânji ođđ biodiversiteeʹttsuåppmõõžž tuʹmmstõõǥǥin. 11.10 Johanna Ijäs: Tâʹvvsääʹmǩiõl õhttõs-saaʹni da tõi ǩeeʹrjtummuš Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Sååbbar aalǥâst sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeikåʹdd tuejjad saaǥǥjååʹđteeʹji ǩičldõõǥǥ da halltõõzz toiʹmmjummša oouʹdbuž takaisåbbar mââibeäʹlnn åårrai pooddid. Aanar škooul: Sara Keränen (tâʹvvsääʹm), Katariina Saijets (tâʹvvsääʹm) 4. Škoouʹlʼjempiisar tuåimmpäiʹǩǩ lij piisarkååʹdd väʹlddtuåimmpääiʹǩest sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Tät tuåimmai miõlstan šiõǥǥ ouddmiârkkan še EU- komissiaaʹje tõʹst, što tõt âlgg väʹldded saaǥǥstõõllmõõžž alggmeeraivuiʹm tuõđsânji. Lookkjiškooul jieʹnnǩiõl mättʼtõõttmõõžžâst mušttʼtee sääʹmǩiõl da – kulttuur lââʹssen ǩeʹrjjlažvuõđ da tõn tuʹlǩǩummuž. 2.2.2016 EEʹJJEST 2015 Veʹrǧǧ lij tuejjriâššmõõžž meâldlânji ooccâmnalla 30 peeiʹv ooccâmaaiʹjin. SÁFÁ2 – Yh. teispohjoismaisen saamen kielen ammatti- ja resurssikeskuksen perustamishanke Nåkam jeät leäkku ouddâl ǩiõččlâsttam lääʹdd ni sääʹm õhttsažkååʹddest. Tuʹmmstõk: Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted vu 4.5.2015 čiâss 16 mõõneeʹst Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar leʹbe sajos (at) samediggi. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Sajos lij-i leämmaž čiõlggsânji virksmâʹttmen kulttuurjieʹllem. Mättʼtõs- da kultturministeria peejj sääʹmǩiõl stooidâmprograamm plaaneem tuâjjäʹrttel tuâjjan: 13. Ǩiõlltuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõsse. Såbbrin peäss puʹhtted õlmmsa Lääʹddjânnam säʹmmlai vuäinlmid, vaikkted tuʹmmstõktuõjju da saaǥǥstõõllâd maaiʹlm jeeʹres alggmeeraivuiʹm da tännalla kuullâd ođđ kuullmõõžžid ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹj pueʹreem diõtt, ” mainsti saaǥǥjååʹđteei Näkkäläjärvi. Aanrest 31.1.2013 Sääʹmteʹǧǧ Pukveeʹzz obb maaiʹlm kuõskki õhttsaztuâjjan lij tõt, što äimm-muuttõs räʹtǩǩummuž vueiʹtet tuejjeed tåʹlǩ õhttsažtuâj pääiʹǩ da tän diõtt vääʹldet vääžnai juʹn valmmša åårrai teâđaid – saaʹmi vääžnai äʹrbbvuõđ mieʹlddsaž teâtt lij bieʹǩǩen tän tuâj räʹtǩǩummšest. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest vueiʹnet ânnʼjõžtaans, uuʹlectaans da etnlaž taansid. Suåvtõs eeʹttkâʹstt säʹmmlaid meeraikõskksaž õhttvuõđâânnmõõžžin da ǩiõttʼtââll aaʹššid, kook kuâʹsǩǩe säʹmmlaid alggmeeran. Parlamentaarlaž suåvtõõzz tuâjjlažkååʹddtuâjai da jeeʹres tõõzz kuulli meeraikõskksaž aaʹšši håiddam diõtt Sääʹmteʹǧǧ ååcc čiâss 10.50 – 11.00 Uuʹccbi sââʹjest åårrjid lij vääžnai jiiʹjjes jieʹnnǩiõl mättjem lââzzen tõn seillmõš. Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧest såbbra vuässâʹtte meersaž aartikla 8(j)-tuâjj-joouk saaǥǥjååʹđteei, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, jieʹllemvueʹǩǩ- da vuõiggâdvuõttluʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteei Nilla Tapiola da sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Pertti Heikkuri. Nääiʹt loppšõddmõš ij leäkku tiuddsin realisttlaž di teʹl kaart jiâ taarbâš leeʹd nuʹtt tääʹrǩes. Irmeli Moilanen, projektkoordinaattor, SaKaste-haʹŋǩǩõs Sääʹmkultturkõõskõõzz Sajos raajjâmuurk čõõđteeʹjen Senaatti-ǩiddõõzz liâ vaʹlljääm Keski-Suomen Betonirakenne Oy:n (KSBR).  siõrât säʹmmlaid siõrid, laaulsiõrid, valmštet säʹmmlaid siõrrneäʹvvaid  tobbdstõõđât čeäʹppvuõđ veäkka säʹmmlaid eeuʹnid, sääʹmpihttzid, luõttu jeeʹres eeʹjjaaiʹji mieʹldd Eʹtǩǩõs: Vaʹlljeet kueʹhtt påʹrddǩeeʹrj taʹrǩǩeei. Tän lij vaiggâd fiʹttjed. - såbbri riâššâmnääl hoiʹddjummuš. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi oudldem škoouʹlʼjummuš (sääʹmteeʹǧǧest uʹvddum asetõs 1727/1995) da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. Lââʹssen cistt oudd åskkamvuõđ da kuâstlvõõzz, kååʹtt tuärjjad vuäǯǯad jurddjid, ceälkkmuužžid da pukid tuejjummšid šuurab teäddäärv.  muuštet ruåđi šõddâmpeeiʹvid Ǩiõlltuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed še jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat / resursskõõskõõzz juätkkeemhaʹŋǩǩõsse. Såbbar tuʹmmjem vuâđai mieʹldd lij nuʹtt, što Lääʹddjânnam, da nuʹtt-i jeeʹres jânnmin, feʹrttai teâđsted pueʹrben ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjjummuš da meeraikõskksaž õõlǥtummši tuåimmepiijjmõõžž, ” mainsti saaʹǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi Teâđtõs sääʹmteeʹǧǧ riâššâm kuâŋŋpooddâst 8(j)-såbbrest Sääʹm ǩiõllsuåvʹtõsse saaǥǥjååʹđteeʹjen vaʹlljee Neeta Jääskö (suu jiiʹjjes vääʹrrneǩ Saammal Morottaja), varasaaǥǥjååʹđteeʹjen Magreta Sara (Pentti Pieski) di jeeʹres vuäzzliʹžžen Anna-Liisa Väyrynen (Petra Magga-Vars), Inker-Anne Magga (Ellen Pautamo), Ande Aikio (Joni Saijets), Erkki Lumisalmi (Anna Katariina Feodoroff) da Sierge Rasmus (Rauna Rahko-Ravantti). Jeeʹres väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz vaʹstteei tuâj III 2 512,83  ǩiõčcát puäresoummivuiʹm vuäʹmm kaartid da ” mušttlet ” šõddmuužžid Ǩeʹrjj jääʹǩǩat lookkjiškooul jieʹnnǩiõl väʹlddkååddlaž mättʼtemplaan. Seeiʹdin teâdte Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummuužžâst še. Kaartʼtõs: Sonja Sanila da Minna Moshnikoff Paltto Heikki, I vääʹrrsj. Lââʹssteâđaid: Lââʹssteâđaid: saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi + 2. Päʹlǩǩ-klass lij veâl väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV mieʹldd, tääʹss IV (vuâđđpäʹlǩǩ nõõmtemǩeeʹrj uvddempoodd 2457,04 euʹrred / mp). Päärnaž mättai suåvtõollâd, jueʹǩǩed da toimmjed õõutsââʹjest. Haʹŋǩǩõõzzâst smeʹllkâʹttet kulttur- da luâtt-tuʹriiʹsmâst persteei persoonid riõmmâd põrggjen da kääzzkõõzzi spraavdõõttjen Sajoʹsse puõʹtti ääʹššlažjooukid. Tuʹmmstõk: Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 30 (30) Tâʹvvsääʹmǩiõllsest peiʹvvhååidâst ǩiõlsiltteem beäʹlest jeeʹrestääzzest åårai päärna šeätte seämma ärttla. Tän vaalpââi ǩeâštʼteei võboršeʹǩǩen leäi nuõrttsäʹmmlaž Tiina Sanila-Aikio. 9:20-9:45 Sääʹm ǩiõtt-tuâjj da tõn õhttsažkååʹddlaž põhttmõõžž Sámi Duodji saaǥǥjååʹđteei Rauna Triumf Jäänaž sääʹmpäärnain šâdd kueiʹt ǩiõl da kulttuur piârrjin. Ǩiõllciist uuʹdet õõutoummid leʹbe õhttõõzzid Taarrâst, Ruõccâst, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruôššjânnmest sääʹmǩiõl ooudâsviikkâmest. Tuäivam, što pueʹtti Sääʹmteʹǧǧ puätt liʹnnjed jiijjâs äimmõsmuttâz tuõʹllʼjemtäävtõõzzees ouddmiârkkân vieʹǩǩteeʹl äʹrbbvuõđlaž teâđ veäkka äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõõžžâst di lââʹzzteeʹl tieʹttemvuõđ äimmõsmuttâz tuõʹllʼjummuž konkreettlaž vuõʹjjin sääʹmõhttsažkååʹddest. Matti Morottaja ǩeeʹrjtum da uŋŋarla Daniel Gelencsér kärttuum Muu aabis, čohčâ – čõhččaabbâs lij jurddum 1. klaass čõhččlookkâmpââi aanarsääʹm jieʹnnǩiõl mättʼtemǩeʹrjjen. Aanar pââibužškooul: Lasse Kaitsalo (tâʹvvsääʹm) Nuõripiizzar tuâjain lij mieʹrruum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž 26 a §:fâst. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj Mij toiʹmmjummuš ij leʹčči vuäittmõõžžâst sääʼmteeʼǧǧ tuärjjeemtää tän poddsaž vueʹjjest. Tuâi oʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩa tõõzz ââʹnteei õllškoultuʹtǩǩõs da riʹjttjeei sosiaalhuõl tobddmõš. Sääʹmteʹǧǧ lij tän põõrt väʹlddõõʹnni da Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼje mkõõskõs lij nuʹbb väʹlddõõʹnni. Tuʹmmstõk: Saujjsääʹmǩiõll Ǩeäid-ne vueiʹtet uʹvdded smeʹllkâʹttemciistid ! Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 1 (30) Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar šiõttii še kuõʹhtt õhttsažtuejjorgaaned, koin nuuʹbb škooultemaaʹšši da nuuʹbb sosiaal- tiõrvâsvuõttaaʹšši håiddam vääras. Sääʹmteeʹǧǧ võboršeʹǩǩen mieʹldd liâ uccjooǥǥ ååraš dåhttar, sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlaž Heidi Eriksen da puäʒʒeeʹžžed J. Antti Magga Enontekiöst. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz IV. Ǩiõllsuåvtõõzz da sääʹmǩiõl konttâr tuâjjan lij sääʹmǩiõll-lääʹjj ooudâsviikkmõš da vahssmõõžž lââʹssen pueʹreed sääʹmǩiõl staattuuzz da kaggâd sääʹmǩiõl staattuuzz õhttsažkååʹddest. 010 839 3102. - Tuäivvap tän kõʹllʼjummšest jiânnai. Ođđ mättʼtemǩeeʹrj liâ ǩiđđlookkâmpââi škooulneeʹǩǩ-ǩeeʹrj klaassid 1-4. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin teemmân lij tän eeʹjj musiikk jeeʹres šlaajeezvuiʹm. 010 839 3132, 050 435 0177 ʼhttsaž tääʹrǩes täävtõõzz liâ saaʹmi õhttsažkåʹddvuõđ ooudâsviikkmõš, sääʹm ääʹrbvuâlaž teâđ staanummuš, sääʹm kultturpirrõõzz staanummuš, sääʹmkulttuur jieʹllemviõkkvuõđ staanummuš obb jânnmest, sääʹmteeʹǧǧ vaalriâššâm ooudâsviikkmõš, sääʹmteeʹǧǧ jiijjâz toiʹmmjummuž ooudâsviikkmõš da sääʹmteeʹǧǧ ouddõsvahssâm ooudâsviikkmõš. Teʹl ko ooccjen lij privatvuõiggâdvuõđlaž õhttsažkåʹdd leʹbe sǩiâŋkksieʹbrr, õõccmõʹšše âlgg piijjâd mieʹldd õhttsažkååʹdd leʹbe sǩiâŋkksieʹbr kuõskki registerväʹlddõk di mââimõsân rav- vuum teäʹǧǧââʹnnemčiõʹlǧǧtõs, toiʹmmjem-maainâs da tiilltaʹrǩǩeempõʹmmai. Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõs (Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjorgan) alttad 1.1.2013 õhttsažtâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõʹsse, kååʹtt poott 30.6.2014. Sajos ååcc sääʹm ǩiõtt-tuâjjpõõrt vuäʹpsteei Sääʹmkulttuurkõõskõõzz čõõđtemplaan lij juʹn jååttmen da tuejjummuš älgg ǩeâđđa 2010. / I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 686,76 euʹrred / mp). Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz saaǥǥjååʹđteei Ingrid Inga särnn, što lij pueʹrr kuullâd, što kolmm sääʹmteeʹǧǧ vuässâʹtte tääʹssärvvsen vuäʹsspieʹllen saaǧǧstõõllmõõžžin tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžžâst. SáFá – ouddčiõʹlǧǧeemhaʹŋǩǩõs õhttsažtâʹvvjânnmlâž sääʹmǩiõl tuʹtǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz altteem diõtt Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz siâssmõõžžâst Lääʹddjânnam, Taarr da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧ liâ alttääm eeʹjj 2011 aalǥâst Interreg - teäggtemvuâlaž SáFá - ouddčiõʹlǧǧeemhaʹŋǩǩõõzz da tän alttõõzz jurddân lij õhttsažtâʹvvjânnmlâž sääʹmǩiõl tuʹtǩǩeem- da ämmat / resursskõõskõõzz aalǥtummuš. Mäʹrddnalla jeäʹllmuš da vuõiggâdvuâđlážvuõtt räʹjje oummu vuađ. Såbbrest suåppeš, što sääʹmteeʹǧǧ kõskkee õhttsažtuâi aartikla 8(j) tiuʹddepiijjmõššân. Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz sååbbar 13.11.2015 Tuâjjpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrõõtti tuâjjtoobdâlmlââʹzz. Äšša kuulli äʹššǩeeʹrj, kookk lie vueiʹnnemnalla sååbbarpääiʹǩest: Sääʹmteeʹǧǧ halltõs primmtõõžži såbbrest 27.8.2009 rämmsest Meäʹcchalltõõzz da Paadar viilljži suåppmõõžž puõcci viistsõõʹji juâmmjõõvvmõõžžâst meäʹcctäälast 20 eeʹjj ääiʹjas da puki läittmõõžži ǩeässmõš meädda pukin vuõiggâdvuõttʼtaaʹzzin. Plaan lij õin tarbb õõudâsviikkâd ââlddbužže tueʹjjeemnääʹl õhttsažtuâʹjast sääʹmvuuʹvd personkååʹdd, puärrsi da jeeʹres õhttsažtuâʹjjlaivuiʹm. / IV mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 466,87 euʹrred / mp). Ämmat- da resursskõõskõõzz tuejjan lie jeerab miʹeldd ǩiõlhuõll, ǩiõl õõudâsviikkmõš, terminologiatuejj, noormtummuš da päiʹǩǩnõmmkääzzkõs. Projektšuurmõs jååʹđat projeekt di vaʹsttad projeekt čõõđtummšest da koordinâʹsttmõõžžâst. Lââʹssen Lääʹdjânnam da Taarr sääʹmteeʹǥǥest liâ muäʹdd haʹŋǩǩõõzz tuâjaid håiddai vaaldšemtuâjjla. Škooultõõzz pââimõs äʹššvuʹvdden lij ǩiõll-laauǥmõõntõõllmõõžž suåvldummuš sääʹm-mättʼtõʹsse. - sääʹm ǩiõl mättjem täävtõõzz da neäʹvv Spesialteâđteei Anaya maainsti, što suu ǩiõččlõõttmõžžân lij taʹrǩǩõõllâd saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž vuõssnaroodi ǩiõččâmvueʹjj mieʹldd. Seämmast puõccui päkk-kåddmõõžž liâ risttreeidast Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj jeällmõõžž suejjeem meäʹrteei 15 §:fin. ʼhttõssân: 24 § Markknâʹsttemjååʹđteei veeʹrj aalǥtummuš Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩeemriâššmõõžž õõlǥtemtääʹzz IV da tõʹst II klaass mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 458,77 euʹrred / mp). Veeʹrj oʹnnstemnallšem håiddmõõžž ooudâsveʹǩǩe ââʹnteei õllškooultuʹtǩǩõs di šiõǥǥ sääʹmkultturjieʹllem da vaaldšemtoiʹmmjummuž tobddmõš. Sääʹm ǩiõlltuâjj – ciist šeâttmõõžž Lääʹddjânnam saaʹmi mäŋgglo eeʹǩǩed jeälla m tuäivv, vuäǯǯad jiijjâz kultturkõõskõõzz, ååʹn tõt niõǥǥõs lij šõddâm tuõttân. Jiõččvaaldšem plaanad da čõõđat sääʹmteʹǧǧ eeʹjjest 1996 looǥǥeeʹl (Lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest 17.7.1995/974). Veäʹǩǩvuõttooccmõõžž âʹlǧǧe vuõltteed Sääʹmtegga mââimõõzzâst kålggmannu 31. peeiʹv 2014 čiâss 16.15 räjja addrõõzzin: Sääʹmteʹǧǧ, Sajos, 99870 Aanar. Sääʹm identteett lij raavâs. "Täʼst lij šiõǥǥ juäʹtǩǩed ooudårra da viikkâd ooudâs toiʹmmjummuž sääʹmnuõri staattuuzz ooudâsviikkâm diõtt sääʼmõhttsažkååʹddest da lääʹdd õhttsažkååʹddest. """ Tuâjjäʹrttel saaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto åskk, što tät lij šiõǥǥ vueʹǩǩ aaʹšši plaanummšest. Lââʹssen son toimmai aaʹšši õuddepuʹhttjen jiiʹjjes toimmvoudda kuulli tuejain Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjeeʹji seʹst. Ärvvsa säʹmmla, šiõǥǥ naʹzvaan, siõǥǥ meersažpeeiʹv võl õʹhttešt ! Lääʹǩǩ päärnai peiʹvvhååidâst Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 18 c § mieʹldd: ” Sääʹmteeʹǧǧest lie kuõʹhtt tiiltaʹrǩsteei da kuhttuin väärrneʹǩǩ, koiʹd vaʹlljeet sääʹmteeʹǧǧ toimmpââʹj vaʹstteei iiʹjjid vaaldâšm da tääl taʹrǩstem vääras. Lââʹssteâđaid: I vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Irja Seurujärvi-Kari +47 78 47 41 48 Ǩeʹrjj vuâlgg säʹmmlai kääuʹc eeʹjjpooddâst, kooi tuåimid da šõddmõõžžid teeʹkst õhttne. Sääʹmteʹǧǧ vuäinn šiõǥǥ õhttsažtuâj vuõiggâdvuõttminiʹsttrin samai tääʹrǩes äʹššen säʹmmlai sââʹj da aaʹšši viõkkšõs ooudummšest. ” Minister Wallin peäggti, što son teâtt Lääʹddjânnmest jälsteeʹjen ruõccǩiõll ooumžen, mõõnn tobddsaž tobddmõš lij jieʹlled ǩiõllminoriteettest. Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjummša vuäitt tobstõõttâd neʹttaddrõõzzâst www.samediggi.fi da alggmeerai jieʹllikarttfestivaaʹle addrõõzzâst www.skabmagovat.fi Sääʹm ǩiõlltuâjj ciist mieʹldd Enontekiö kååʹdd vaʹsttõs sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst da ooudâsjuätkkjummuužžast lâssan. Sääʹmteʹǧǧ lij välddam lokku KHO eeʹjjest 2014 tuejjeem tuʹmmstõõǥǥ Mäntyjärvi paalǥâskååʹdd juâkkmõõžžâst da õhttummšeat kueʹhtten räʹjjlažpaalǥâskåʹdden. SÄÄʹMTEEʹǦǦI HALLTʼS ČIEʹLǨI PUÄƷƷTÄÄL- DA JIEʹLLEMVUEʹǨǨVUEʹJJI TEÄGGTEMLÄÄʹJJEST – ciist miârkktõs lij uʹvdded tobdstõõzz sääʹmǩiõl staattuuzz da sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzi ooudâsviikkmõõžžâst tuejjuum miârkkšõõvvi tuâjast Lääʹddjânnmest. Ǩeâštõõttâmäiʹǧǧ lij 18.1. – 17.3.2010. Sääʹmteʹǧǧ reäšš saaʹmi meerlažpeeiʹv prääʹzneǩ Aanar Siida muʹzeeʼest 6.2.2010 čiâss 17.00-20.00. tiuddummšest jääʹǩǩtet kuuđ mannu ǩiččlõddâmääiʹj. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2540,57 euʹrred / mp). Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlkkmõšriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz IV. Tuâjj-joukk ǩiõttʼtõõli še ođđ ääʹrbvuâlaž teâđ vueʹjj čuõvveei indikaattori siisǩe da auʹǯǯii riikkid väʹldded indikaattor jåʹttlânji tiuddummša. Muttâz liâ primmum sh. ʼhttažtuejjorgaan piisren toimmai Sääʹmteeʹǧǧ sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar. ” Sääʹmteʹǧǧ õõʹni šiõǥǥân, što maadârdõõzzâst vuäǯǯji ââʹǩǩraai kaaggât 63 eeʹjjest 65-ekka da âânn tõn vuâđđõttum. Ǩeeʹrj kärttõõzz lij raajjâm Salli Parikka Wahlberg. Tuâjj-joukk âânn vääznai äʹššen, što kååʹdd še väʹldde lokku vuäʹppõõzz haʹŋǩǩõõzzeez beäʹlnn. Iʹlmtõõttmõõžžid sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva âlgg vuõltteed mââimõõzzâst piâtnâc 6.3.2015. Sääʹmnijdd Dåmnn Håiddâkksai peâmm, vuäʹptempäiʹǩk, õuddmättʼtõs da vuađđmättʼtõs räjje päärna õuddnummuž diõtt jååđtem-mieʹldd õuddneei obbvuõđ päärna šõddmuužž da õuddnummuž juäʹtkkummuž staannmužže. fi, teʹl. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd mä. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva valmštõõttâm plaaneemtuâjj kuuli še Johtti Nuorran tuâjjpõõrti prograʹmme. Ǩiõllkõõččmõõžžid vuäitt vuõltteed e-pååʹštaddrõʹšše info () giellagaldu.com še, leʹbe šoiʹttjed vuõiʹǧǧest Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi ǩiõlltuâjjlaid. Ǩiičč ođđsid neeʹttest www.samediggi.fi. "Lij aivv jeeʹres äʹšš tueʹjjeed tuâi õhttsažtuâjast saaǥǥstõõleeʹl, ko raukkâd ceâlklmid juʹn õʹhttest ǩeeʹrjtum suâvlma "", mušttʼtad kuâŋŋprograammâst maainstam spesialplaaneei Sanna-Kaisa Juvonen Meäʹcchalltõõzz luâttkääzzkõõzzi beäʹlnn. """ Vaal-loǥstõõǥǥ tääʹrǩab vueiʹnnemnallaåårramääiʹjest da – pääiʹǩest iʹlmmtet õlmmsaž kuultõõzzin. Lââʹssen tuäivvap ämmatlaž silttummuž, õhttsažtuâjjooddid, sääʹmǩiõl ǩeʹrjjlaž silttummuž di ooddid tuejjeed tuâi jiõččtuåimmsânji da täävtõsvuõđlânji. Hâʹdd: 3,00 € Tän pääiʹǩ Sajos puätt čuõvted vuuʹd jieʹlle mvueʹǩǩtoiʹmmju muužž da ravveed še muđoi tõn jieʹlle mviõkkvuõđ. Sáfá2- projektta (Sámi Giellagáldu). 1. Mä. - Veäʹǩǩteei - Aslak – toiʹmmjummuš, Karigasnjargg 33 000 € Konfeârtta ǩeeʹrjtet koodd ” Nimikilpailu ”. Jiõčč teemmen lij musiikk väʹlddkååddlaž SOUNDS - teemm mieʹlddlânji. Sajoozzâst lie neellj eeʹjj äiʹǧǧen riâššâm jäänmõs vueʹzz Sääʹmteeʹǧǧ såbbrin, kaaunõõttmõõzzin di še jõnn vueʹzz saǥǥstõõllmõõžžin. Juõiʹǥ sääʹn tobdstâʹtte pääiʹklažkulttuur õlmmsa pohttmõʹšše da mättʼte vueiʹnned pueʹrben juõiʹǥ mieʹldd maaddârpuärrsi tuâlʼjõž histoor. Šiõttõsvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuõjju ooudldem škooulʼjummuš da lââʹssen õõlǥtet sääʹmǩiõl silttõõzz. håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs di riʹjttjeei tobddmõš koontâr- da Toimmjummuš årsti 30.6.2014 haʼŋǩǩõõzz puuđeen, leša jåʹttji oʹđđest 1.8.2015 interregteäggtem Giellagálduhaʼŋǩǩõõzz veäkka, kååʹtt poott 30.5.2018. Saaʹmi vuõiggâdvuõđâst ââʹnned jieʹnnǩiõʹlle kuulli sääʹmǩiõles veʹrǧǧneeʹǩǩin, šiõtteeš vuõssmõs vuâra eeʹjjest 1991 (516/1991) ns. saaʹmi ǩiõll-laaʹjjin. Ooccmõõžžid jeäʹt maacctuku. Ǩiõlljååʹrǥlõõʹtti IV 2 466,87 Sääʹm ǩiõll-lääʹjj 1086/2003 âlgg jäʹǩǩtet ALGG-haʹŋǩǩõõzz valmštem ääiʹj da haŋǩǩõõzz čõõđtõõzzâst. Lyseonpuisto lookkjiškooul, Ruäʹvnjargg: Laura Pieski (tâʹvvsääʹm) Vaʹstteei vuäittmõš lij vaʹrrjum še luʹvddkooʹddid, kooi eʹtǩǩõõzzid jeät nåkkmen leäkku tuâjj-joouk tuâjast leäkku primmum juäʹtǩǩvalmštõõllmõʹšše, bieʹǩǩen tuâjjriâššâmhämmsest. Tuʹmmstõk: Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda ođđeeʹjjmannu 9. peeiʹv 2013 räjja, čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. Tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž valmstõõllmõš da ouddnummuš lij leämmaž kuʹǩes prosess da tõt lij valmštõllum tâʹvvjânnamlaž äʹšštobddiäʹrttlest kolmm eeʹjj. Mättʼtemǩeeʹrjid vuäitt tiʹllʼjed sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest: anni. Aanarsääʹm eeʹjjest 2011 čõõđtum čõhččlookkânpââi aabbâs lij vuäǯǯam paʹldde tuâjjǩeeʹrj Lââʹssen Uccjooǥǥ čeäʹppvuõđpeeiʹv sääʹmteeʹmmen lij puõʹtti eeʹjj juuʹrdeeʹl teaʹttertuâjjpõrtt-tuejjummuš. ʼhttsažtuâjast liâ mieʹldd še saaʹmi õllškooul, Sámi allaskuvla, da Vaasa universiteʹtt. Sääʹmteʹǧǧ 2003 Tueʹjjeemnääʹl õuddmiârkk jieʹllemvueʹjjid da pirǧǧummuž lokku väʹlddmest håiddâkksai peâmmʼmuužžâst: Tuâi oʹnnstemnallšem håiddmõõžžâst veäʹǩǩte Tuåimmpäiʹǩǩteevvai tuʹtǩǩõs leʹbe vaʹstteei da riʹjttjeei tuâjjtobddmõš vuuʹd tuâjain ođđäiggsaž õõlmâs paaiʹǩin, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, jiõččaʹlttemvuõtt da lueʹǯǯjeeivuõtt di tuâi beäʹlnn riʹjttjeei čieʹppes sääʹm, eŋŋlõsǩiõl da ruõccǩiõl silttummuš. Mättʼtõs- da kultturministeria čuäjat čõhččmannu 24. peeiʹv tuejjuum tuʹmmstõõǥǥâst Parlameent vuâđđvälljkååʹdd tuʹmmjõʹsse (PeVM 1/2010 vp – K 1/2009 vp), koʹst välljkåʹdd ouddlõõʹsti halltõõzz riõmmâd prååstas äʹppsab tuåimid sääʹmǩiõl stooidâm diõtt. Ooccmõõžž mättʼtõõttâm- da tuâjjtuõđštõõzzineez âʹlǧǧe vuõltteed sääʹmteeʹǧǧ piisarkådda 23.5.2012 čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Škooultõõzz siiʹsǩež: Seminaar prograʹmme kuulli kuâsstem peiʹvvporrmõõžž da peiʹvv-veär stuällõõttmõõžž liâ Sajoozz restraant Gallast. Sääʹmteeʹǧǧi vueiʹneʹlm mieʹldd Lääʹddjânnam ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž vääžnmõs teäddäärvin âʹlǧǧe leeʹd čõõđtemnallšem pukin Lääʹddjânnam tuejjummšest, jiâ-ka håʹt mâka energiapolitiikklaž kõjldõõzz vuäǯǯ mõõnnâd pâʹjjel Lääʹddjânnam ooumažvuõiggâdvuõđi vääžnmõs teäddäärvi. Lââʹssteâđaid täʹst. Sääʹmǩiõli ǩiõllhuõl, normmummuš da terminologiatuâjj Vuõiggâdvuõttministeriast rieʹššeš kålggmannust sääʹmaaʹššid hoiʹddjeei veʹrǧǧoummi da Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹji kõskksaž nuʹtt koččum sääʹmaaʹšši saǥǥstõõllâmpeeiʹv. Saaʹmi äʹrbbvuõtt mieʹlddsa jieʹllemvueʹjj taarbše täid niâvvaid tuâjstes, leša täidd õõlǥči ooudâsviikkâd nuʹtt, što tõk leʹčče uuʹccab kaaʹst tuejjeeʹjen da eärben motorbieʹǩǩid õõlǥči raajjâd staanjeʹben da luõttu uuʹccben ǩiõjid kueʹđđjen. Äʹšš lij valmštõllum mättʼtõsministeria teäggtem projekttân nuʹtt pirreeʹjj. Oouʹdbuž Áppes 1 da 2 – aabbâs čõõđtes Lääʹddjânnmest 1980 – lååǥǥast.. Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs ååcc mieʹrräiggsaž projeʹktt-tuâjjla Iʹlmmtõõttmõš čeäʹppvuõđpeivva älgg 1.3. da lij äävai 1.-15.3. Jieʹllikaarti ǩiõllân âlgg leeʹd sääʹm ǩiõll. Klemetti Näkkäläjärvi juätkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei  raajât õõutilooǥǥ õhttân lõõnnjâst ” õhttsažkåʹddlõõnjj ”, koʹst päärnai piârri da vuäʹssla vuäitte päärna puuteeʹst leʹbe viiǯǯeeʹst išttled da juʹlsted kââʹff Sääʹmteʹǧǧ vuârdd Lääʹddjânnam halltõõzzâst jåʹttlab tuʹmmstõõǥǥ obbväʹlddsaž sääʹmǩiõl stooidâmprograamm alttummšest, maainsti sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Irja Seurujärvi-Kari 15.4. Sámiráđđi, Saaʹmi siidsåbbar sääʹmsuåvtõõzzeesvuiʹm, sääʹmõhttõõzzid, säʹmmlai dommvuuʹd paalǥâskooʹddid di jeeʹres sääʹmaktiivid. Päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩmõšriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõđtääʹzz II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij kõõskin 3266,47 euʹrred / mp). Haaʹlääm veʹt späʹssbõõššâd, šiõǥǥ uʹčteeʹl da puärraz, tueʹjjeemest ärvvsast tuâjast. Ođđ vuâđai da čiâssjuâǥǥ mieʹlddlaž mättʼtemplaan lij mieʹrr väʹldded âânnmõʹšše čâhčča 2016. Še järrzin alggmeerain lie seämmanallšem vâʹǯǯlõõzz jiiʹjjes ǩiõl, kulttuur da õhttsažkåʹddvuõđ pâʹjjen tuõʹlljem da raʹvveem diõtt. Mättʼtemaaunâsmieʹrrteäʹǧǧ sisǩǩad valdia mäʹhssemplaanâst mättʼtõsministeria väʹlddklaʹsse da tåʹben mättʼtõshalltõõzz tuåimmkuulid. Suåppmõš leʹčči histoorlaž da tõn priimmʼmõš miârkkšõõvvči maaiʹlm vuõssmõš valdiasuåppmõõžž šõddmõõžž, koon jurddân lij pueʹreed määŋg valdia vuuʹdest jälsteei vuõssnarood, saaʹmi staattuuzz. vaaldšemšuurmõs Pia Ruotsala teʹl. Suõmmeei da musikkčeäʹpp Roger Ludvigsen lij tuejjääm čuäjldõõzz musiikk. Oolõõžž: Minna Moshnikoff Sääʹmteeʹǧǧi takaisååbbar mieʹldd vuʹvddvaaldšem ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõs mâânn võõʹps rââi säʹmmlaid vuâđđlääʹjjest da sääʹmteeʹǧǧlääʹjjest stannum jieʹnnǩiõl da kulttuur kuõskki årrsa jiõččvaaldšem. Sääʹmteʹǧǧ maadârd, što ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuâjast vääʹldet lokku toolkav beäʹlest väʹlddmõš tõõzz, mäʹhtt ILO 169-suåppmõõžž ratifioimâʹttmõõžžâst mõõnât ooud årra da måkkam äiʹǧǧtaaulin, ku juʹn oouʹdab ooumažvuõiggâdvuõttpolitiikklaž čiõlggeemtuâjast eeʹjjest 2004 piʹjješ täävtõssân ratifioimâʹtted ILO 169-suåppmõš da täävtõs kuâđđji teâuddjeǩâni. Sääʹmteʹǧǧ uuʹdi ciâlkâlm mädd- da meäʹcctäällministeria hämmsest pââʹldesväʹlljvuõđ håiddplaanân. Jeeʹrben håiddâkksai peâmmtuâʹj da vuäʹpstempääiʹǩǩ ferttai toimmjed čaapp õhttsažtuâʹjast päärnai mättjemvaiggadvuõđi da ääiʹjbuš tueʹrj taarbb tobddstummša. Ǩiõllsuåvtõõzzâst šâdd leeʹd uuʹccmõsân õhtt vuäzzlaž juõʹǩǩ Lääʹddjânnam säʹmmlai ǩiõlljooukâst. mieʹrräiggsaž da peiʹvvsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 27.6. - 31.8.2012 kõskssaž äigga tuõjju valmštõõllâd jeäʹrben kuåivâslååʹppooccmõõžžid kuõskki ceâlklmid. Koin-ne vuuʹdin bioenergii noorrmõš sträššai vuõssnaroodi jieʹllemåårrmõõžžid. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 3 § mieʹldd saaǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei vaʹlljeet vaalpâjjavuârstes. guttorm (at) samediggi. Cistt vaajtââvv juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj da tõn tuejjummšest vaʹsttad Sámi Duodji rõ:zz vaʹlljeem sääʹmčeäppneǩ leʹbe – ǩiõtt-tuâjjlaž.  muuštet säʹmmlaid miârkkpeeiʹvid Saaǥǥstõõllâm jååʹđteeʹjen Pia Ruotsala, sosiaal- da tiõrvâsvuõttpiisar, Sääʹmteʹǧǧ Seminaarâst puõʹđi õlmmsa, što sääʹmkulttur suej pueʹrummuš õõlǥat lââʹss resuurzzid da vuäʹpstemvuõđ. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar 23.2.2016 seidd 29 (30) SaKä 25 § JEEʹRES ʼUʹDDE PUEʹTTI ÄÄʹŠŠ ʼhttsiʹžže 19 joouk lie iʹlmmtõõttâm musikk-ǩiõlbbu, da vuässõõtti lie juõʹǩǩ sääʹmǩiõlljooukâst. – čuäʹjtõõzz jurddân lij čuäʹjted agstemvuõđ luâđ peʹllstummuž vuâstta. Säʹmmla ceerkvest - seminar Sajoozzâst Jeeʹrab tuäʹrjj håiddâkksai peâmmʼmuužžâst Täuʹjja tõk päärna, koin sääʹmǩiõl ilŠla võl čuuʹt raavâs, mainnste kõskkneezz miõlstes lääddas. , Aanar 105 701,42 € Teâđast leʹčči fiin äʹšš, jõs säʹmmlai meersažpeiʹvv leʹčči tõn diõtt juõʹǩǩ peeiʹv, što säʹmmlaid vuäinče pååđmeeran da mij kulttuursaž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ âânče ciistâst da tuärjjeʹče pueʹrben väʹlddõhttsažkååʹdd peäʹlnn. Akwé: Kon vuäʹppõõzz vääʹldet ââʹnnem vuâlla Lääʹddjânnmest Nuõrisuåvtõs piijât kueiʹt ekka vuârstes. Karigasnjaarg škooul: Christer Rasmus (tâʹvvsääʹm) Päʹlǩǩmõš meäʹrrjââvv sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-tääʹzz IV. Vuäpˈpaz tuâjjan lij plaaneed da valmmšted säʹmmlaipirr mainstummu vuäʹpˈpõs-materiaal škoouljieʹllem diõtt di kueʹssjed Sääʹm vuuʹd škooulin mainstemen säʹmmlain valmštõõvvi materiaal mieʹlldsânji. 2009 mõõneeʹst Tuõjju kooll plaaneed ǩiõllkõõskõõzz strategiijaid da Suåppmõš vueiʹttjââttči sääʹmkulttuur ooudâsviikkmõõžž koolm valdia vuuʹdest, koʹst liâ sääʹmkulttuur šõddâmaalǥ da hiâlpteʹči nääiʹt šiõttlõõvvmõõžž äimm-muuttõʹsse da staanči saaʹmi ooumažvuõiggâdvuõđi čõõđtummuž. muuttõõzzâst. Tuâi oʹnnstemvuõđlaž håiddmõš ooudald šiõǥǥ jååʹđtemsilttõõzz, tuâjjtobddmõõžž personkåʹddvaaldšmest, ooddid väʹǯǯlõs da vaađvuâlažvuõđ reʹttlâsttmõʹšše. Mâŋŋa såbbar sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ tobdstõʹtte biodiversiteeʹttmuzeeja (Biodome), kååʹtt sueiʹmkrast Kanada jeeʹres luâttšlaajjid da tõi faunnsid. Sääʹmmättʼtõʹsse kuõskki lääʹjjšeâttmõõžž da teäggtõõzz vääʹnnvuõđ liâ viikkmen sääʹmǩiõl siltteei oummi meäʹr ǩeäppnem årra da eärben veerjlaž sääʹmvuuʹdi åålǥbeälla jälsteei saaʹmi ǩiõl da identiteett vaajtõõvvmõʹšše. 7 § Joonas Saari pääʹlǩ pââʹjdem kuõskki eʹtǩǩõs Mielenterveystalo. Tõʹst liâ kaunnâmnalla äukkas teâđ Meäʹcchalltõõzz kääzzkõõzzin da toiʹmmjummšest. Vuõiggâdvuõđ, koid jeäʹp leäkku ouddam meädda leʹbe kook jie leäkku valddum meeʹst meädda. Sääʹmteeʹǧǧ tuejjriâššmõõžž 3 § mieʹldd saaǥǥjååʹđteei da kuõʹhtt väärrsaaǥǥjååʹđteei vaʹlljeet vaalpâjjavuârstes. Mon haaʹlääm liikkeed karttčeäʹppõõzz da duodji ruõbdteʹmesvuõđ kõõskâst, ” maainast Outi Pieski kälkkõõzzeez pirr. Ǩiõll-laauǥmättʼtõõzz täävtõsân lij nââʹneed ǩiõllsallânji jeeʹres vueʹlǧǧemsââʹjest pueʹtti päärnai sääʹm ǩiõl da puuttʼted aktiivlaž da tuåimmsallaž kueiʹtǩiõllsažvuõđ. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv âlddan Päärnaikultturkõõskõõzz toiʹmmjummuž plaanad, jååʹđat da vueʹjj mieʹldd čõõdat väʹlddtuåimmsaž tuejjummužvuäʹpsteei, kååʹtt lij kääzzkõsvuõđâst sääʹmtegga. Tuåimmpäiʹǩǩ lij Sääʹmteeʹǧǧ personkååʹddest Sajoozzâst. Sääʹmteeʹǧǧ halltõʹsse vaʹlljeeš mâŋŋa jiõnstummši puõʹtti vuäzzlaid: Sajoozz kääzzkõsjuâkkaž budjeʹtt lij 1,267 miljoon euʹrred. Puõʹtti halltõspâjja âlgg piijjâd täävtõssân Sääʹm-muʹzei Siida veeidõs da veeidõõzz teäggtem staanummuš. ” Tõiʹd tueʹjjeet takainalla õhttuum jieʹllemvueʹǩǩen leʹbe jäʹrrsi ämmti kuâŋŋ. Vuõiggâdvuõttministeria lij puättam vuâstta ǩeeʹrjin, kååʹtt kuâskk takai räʹtǩǩummuž äiggavuäǯǯam diõtt saaʹmi vuõiggâdvuõttstattuuzz pueʹreem diõtt jeeʹres vaaldšemvuuʹdin da lääʹjjšiõttõõzzâst. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv riâžžât pâʹzzlâšttam-mannu looppâst Aanrest, ođđ Sajos Sääʹmkultturkõõskõõzzâst. Katainen da suu halltõsprograamm sääʹmregisttrummuž teâuddjummuš tiuddmieʹreld Čeäʹppvuõđpeiʹvv lij oʹdinakai juõʹǩǩekksaž sääʹmǩiõllsaž nuõripodd Lääʹddjânnmest.  ääutet, nieʹsǩet da salttjed kammzid, raajât kaaʹmmisueiʹnid pueʹrmõõzz mieʹldd eeʹttkõʹsttum nuõrisuåvtõõzzâst. Tõʹst lij mieʹrr šõddâd saaʹmi jiõččvaaldšem di jieʹlli da ooudâsviikkâ m sääʹmkulttuur tiõtt, koon vääžnmõs jurddân lij pââibeäʹlnn kâʹdded ääʹrbvuâlaž sääʹm kulttuur da nuʹbben ooudâsviikkâd da oođeed tõn. Son muštʼtii ääʹveem mainnsest sääʹmnuõri vaikktemvuäittmõõžžid Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧest. Tuâi õʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe musikk- da jeeʹres kultturvuuʹd tobddmõš da škooulʼjummuš, šiõǥǥ vuârrvaikktemoodd, määŋgpeällsaž ǩiõllsilttõs, šiõǥǥ atk-silttõõzz di ooddid tuejjeed jiõččtuåimmsânji, jiõččânji da lueʹǯǯjeeʹl (še jeäʹǩǩes- da neäʹttellopptuâjaid). Sääʹmteeʹǧǧ vekka ooudâs čõõđtummši teâuddjummuž tâʹvvjânnmlaž sääʹmsuåppmõõžž juäʹtǩǩsaaǥǥstõõllmõõžžin, juätkk Näkkäläjäuʹrr. Kaaunõõttmõõžž leʹjje šiõǥǥjiõggsa da raajji. Kaartʼtõs: Minna Moshnikoff Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ vääʹrrsaaǥǥjååʹđteei Heikki Paltto maainsti ǩiõllõhttsažtuâi altteemseminaarâst, što leäʹm rämmvuõttam tõʹst, što Lääʹddjânnam sääʹmteʹǧǧ lij vuäǯǯam tueʹjjen, jååʹđtet ääiʹj mieʹldd šõddâm, pukin šuurmõõzz väʹlddkååʹdd raaji pâʹjjel mõõnni ǩiõllhaʹŋǩǩõõzz. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lääʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd meäʹrrjõõvvi tuâjjtobddâmlääʹzz. Sääʹmteeʹǧǧ Nuõrisuåvtõs ååcc KUEʹHTT NUʼRR VUÄPˈPAZ Halltõõzz eʹtǩǩõs: Säʹmmlai pirr lie norrum statistikkteâđ occanj 1990- da 2000-lååǥǥain, ij-ǥa leäkku ni teâtt äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid vueʹǩǩõʹtti oummui meäʹrest Lääʹddjânnmest. Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ vuäʹssõʹtte såbbra Lääʹddjânnam riikk sääʹmparlameentest. ” – Tuäivam, što mij sääʹmteeʹǧǧest pâʹsttep čuäʹjtet jiijjân vuäinlmen täid aaʹššid nuʹtt puârast da tärkka, što Lääʹddjânnam mââimõõzzâst radifiiad suåppmõõžž. Tiina Sanila-Aikio lij valmštõõllâm ǩiõttǩeʹrjtõõzz da tuâj valmmša vuäǯǯam äiʹǧǧ leʹčči loppeeʹjjest. Ââldmõs säʹmmla håiddâkksai peâmmtuâʹj mättʼteei õllškooul lij Tâʹvv- Taarrjânnmest. Bohccostallit – joouk späʹssbõʹšše Oulust Peälsteʹmmen Stainnak Seenai viʹlljbieʹll da ruõʹpsses vueʹrnnbieʹll kaaunâʹtte šiõǥǥ da neeuʹres hääʹmmivuiʹm. Ǩeeʹrj lij tuejjääm Teija Linnanmäki da õhttsažtuâjast lij kärtteei Riitta Ahonen. Tät tuejj lij kuuitâǥ samai täʹrǩǩ säʹmmlai pueʹttiääiʹj peäʹlest. (sääʹn, suöm da pirstõõzz) Kõjldõsblaaŋk liâ sääʹmǩiõlin da lääddas. Saaǥǥjååʹđteeʹjen ođđ vaalpâjja vaʹlljuum Klemetti Näkkäläjärvi mušttʼtii späʹssbõõššâm-mainnsest sääʹmnarood kuullmõõžž sääʹmteeʹǧǧ tuâjast. Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 % sääʹmvuuʹd lââʹss da tuâjjmäätt mieʹldd mieʹrrõtti tuâjjmättlââʹzz. Päärna ohjjee seämmast, ko vuõrâsoummin lääi jiiʹjstez tuâʹjj. Sääʹmteʹǧǧ vuâǯǯai meeraikõskksaž tobdstõõzz Siõttõsvuâđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij veeʹrj õõlǥtem škoouʹlʼjummuš da sääʹm ǩiõl silttõs (asetõs 1727/95). Projeʹkttpiisar tuõjju koʹlle projeeʹkt juõʹǩǩpeivvsaž koontârtuâi, såbbri riâššmõš di projeeʹkt ǩeeʹrjtueʹlljõstuâjain huõlâânnmõš. Päärna jeät vuõiǧǧest vuäʹppest peʹce suʹnne mainsted šõddmuužžid da mainnsid jäʹrrsid lij šõddâm.  viikkad õõudâs päärna vuâmmšõõttâm - da ärvvstõõllmušoodd järjsteeʹl õhttsaid šõddmuužžid kulttuur eeʹtǩeejivuiʹm Vuõrâsooumaž vuäitt täuʹjja vuâmmšekani mainsted päärnže kueʹddtekani suu vuâsttvuârrlaž mainstummuž. 010 839 3111. Halltõõzz eʹtǩǩõs: Tuâjjliʹžže vueiʹtet mieʹrreed jeeʹres tuåimid, kook koʹlle õhttsažtâʹvvjânmmlaž sääʹmǩiõl ämmat- da resursskõõskõõzz vuâđđeemhaʹŋǩǩõʹsse. Yle Sápmi interneʹttseeidin vueiʹtte leeʹd lookkâmnalla ođđâz še koolmin sääʹmǩiõlin di lääddas. Pååđååʹbleǩnallšem ooccmõõžž âʹlǧǧe tuåimmted vuõiggâdvuõttministerja mââimõõzzâst 20.3.2009 čiâss 16.15. Håiddâkksai peâmm pedagoglaž vâʹǯǯelvuõttân lij uʹvdded päärnže miõllsõs, määŋgbeäʹllsaid mättjem ǩiõʹččlâsttmuužžid ǩiõl da kulttuurkõskkvuõđin nuʹt, što päärnaž ǩiõččlâʹstt tõid ärvvsõs äʹššen da son tuâʹstt še ǩiõččlâddet da ošvtõõttât. Säʹmmlain lij raavâs õhttsažkåʹddvuõtt da teâđstummuš jiiʹjjes vuäddain da sooǥǥ vuäʹsslain da siʹjji jeäʹllsââʹjin. mieʹrräiggsaž veʹrǧǧkõskkvuõʹtte 15.11.2011 looǥǥeeʹl. Vaaldšemvuõđlânji Sääʹmteeʹǧǧ õhttvuõđâst toiʹmmjeei Sääʹmõõutilååkk âânn huõl täin tuâjain. Vuõi • eem-mõõntõõllâmvuäʹppõõzz vu䈈 vaal-luʹvddkååʹdd konttrest leʹbe tõid vuäitt kuõrrâd www.samediggi.fi. Šiõttemvuâđđlânji ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi ouddlâʹsttem škoouʹlʼjummuš da šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaalmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs. Kõõskõõzz tuâjjan lij õõutsââʹjest sääʹmteeʹǧǧivuiʹm õhttsažtâʹvvjânmmlaž ǩiõllõhttsažtuâi ravvummuš da ooudâsviikkmõš, sääʹmǩiõl ravvummuš da ooudâsviikkmõš nuʹtt, što täʹst peäggtum ǩiõlljoouk persoon-nallšem taarb, ǩiõlltuâi da resuurss vääʹldet lokku, da sääʹmǩiõl jeälltummuš da staanumš puõʹttiääiʹjest. Sääiʹm vuäzzlai Budjeeʹttin Mättʼtõsministeria teäʹǧǧveäʹǩǩvuõđ vuässõs vuäitt leeʹd jäänmõsân pieʹll da vuäzzlai jiõččteäggtemvuässõs seämmanalla uuʹccmõsân pieʹll. Tuâjj-joukk õõlǥi kuullâd ǩeʹrjjlânji sääʹmteeʹǧǧ luʹvddkooʹddid da suåvtõõzzid di uʹvved täid vuäittmõõžžid ceäʹlǩǩed jiijjâs luʹvddkååʹdd / suåvtõõzz vaaldšemvuuʹd šiõttõõzzin Sääʹmnaroodâst pâʹjjel pieʹll jeälast lääʹddǩiõllsaž pirrõõzzâst saaʹmi dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn pirr Lääʹddjânnam. - kookkas vuällai da määŋgpeällsa toiʹmmjummuž di tõn Mätkka vueʹljeen, ouddmiârkkân puäʒʒrääidain, ǩeʹrrsin leʹbe saaʹnin, leäi rään sizz šiõǥǥ kaarrâd håʹt mâka siõm päärnaid. Pueʹtti sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet eeʹjjest 2015. Sääʹmteeʹǧǧ halltõs priimi såbbreʹstes 4.9.2015 mieʹrrteäʹǧǧeʹtǩǩõõzz eeʹjjid 2017 – 2020 tuåimtem nalla vuõiggâdvuõttministeriaaʹje.  raajât mainnzin da ärvstõõllmuužžin vueʹss juõʹǩǩpeiʹvvsaid tuåimid lansman (a) samediggi. / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 1 796,98 euʹrred / mp). / II mieʹlddlânji (vuâđđpäʹlǩǩ 2560,57 euʹrred / mp). Vuâđđpääʹlǩ lââʹssen määuʹset 24 %:tt sääʹmvuuʹđ lââʹss da tuâjjtobddmõõžž mieʹldd vuâđđâʹvve Sääʹmnuõri vaikktummuž jõnn lääuʼǩ vaʼlddeš eeʼjjest 2011, ko sääʼmmteeʼǧǧest tuʼmmješ vuâđđeed nuõrisuåvtõõzz. Yrjö Musta jååʹđat säʹmmlai škoouʹlʼjemaaʹšši õhttsažtuâjjorgaan Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest. Tiina Sanila-Aikio juätkk Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteeʹjen – vääʹrrsaaǥǥjååʹđteeʹjen Heikki Paltto da Tuomas Aslak Juuso Saaʹmi diõtt åskkoummu auʒʒjummuš lij nåkam, štõ Ilo-suåppmõõžž ratifâʹsttem õhttvuõđâst âlgg toobdsted saaʹmi vuõiggâdvuõtt, ââʹnned puäǯǯhååid ääʹrbvuâlaž vueʹjjnalla, kååʹtt lij vääžnai, ko ânnʼjõžääiʹjest lääʹdd puäʒʒhåiddlääʹjjšeâttmõš ǩicclââtt tuejjeed õõutmieʹlddsânji sääʹm puäʒʒhååid. Näkkäläjäuʹrr gåårâʹtt tõn, što sääʹm patlamentaarlaž suåvtõõzz toiʹmmjummuž lij vaiggʼgâttam resurssvääʹnn. Håiddâkksai peâmmtuâʹj čõõđtummuš Sääʹmteʹǧǧ jueʹjji stipeeʹndid Sääʹmvuuʹd škoouʹlʼjemkõõskõõzzâst valmštõõvvjid / V mieʹldd, vuâđđpäʹlǩǩ 1398,87 euʹrred / mp. Vääžnmõs mättʼtemaaunâstuâi tuejjeei äʹrttel liâ sääʹmǩiõllsa uʹčteeʹl. 14. nakkalajarvi (at) samediggi. Ǩeʹrjj lij vuäǯǯamnalla Sajos Duodji shop – kaaupâst da sääʹmteeʹǧǧ škooulʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest, info (at) samediggi. Lââʹssen sääʹmteeʹǧǧ võboršeeʹǩǩ tobdstõʹtte City-Sámit rõ, Veikkaus, Čeäppõõzz oouʹdeemkõõskõõzz, Koneensäätiö da Lääʹddjânnam kulttuurfoond toiʹmmjummša. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžž mieʹldd veäʹǩǩvuõđid miõttât kultturveäʹǩǩvuõttân mâʹte projeʹkttveäʹǩǩvuõtt, reâuggam- leʹbe jeeʹres veäʹǩǩvuõtt da õlmstâʹttemtuärjjõs di sääʹmorganisaatiai toiʹmmjem- da projeʹkttveäʹǩǩvuõttân. Saǥstõõllmõš da kõõččmõõžž Puk tän tuâi äiggavuäǯǯmõõžžâst feʹrttai mõõnnâd ääiʹjest1994 räjja, teʹl Lääʹddjânnam halltõs cieʹlǩi sääʹm kulttur-jiõččvaaldšem kuõskki lääʹǩǩeʹtǩǩõõzzstes parlamentta, što leʹčči ääʹššmieʹlddsaž vuäǯǯad sääʹmtegga jiijjâz tuåimmpäiʹǩǩ, mâʹte Taarr sääʹmteeʹǧǧest juʹn lij da Ruõcc sääʹmteeʹǧǧest lij eʹt ǩǩuum raajjâmvuâlla. ” Vuõssnarood ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid kooll še vuõiggâdvuõtt jiijjâz ǩiõl stooidmõʹšše. Halltõõzz eʹtǩǩõs: 10.00 Alggsaaǥǥ âânn Saaʹmi Parlamentaarla ž Suåvtõõzz saaǥǥtuõʹllʼjeei / Lääʹdd Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥtuõʹllʼjeei Tiina Sanila-Aikio Cisttpeäggtõõzz da stipeeʹnd vuâǯǯai še Karigasnjaarǥâst nuõri Gangstajunkkát hiphop-joukk. čuäʹjtõõzzineez Trift Shop. Åskkooumaž tuejjad kueʹssreeisaid Euroop Suåvtõõzz vuäʹssbieʹlljânnmid čiõlggeem diõtt riikk ooumažvuõiggâdvuõttvueʹjj. Veʹrǧǧkõskkvuõtt lij juatkkum 1.1.2012. ääʹljeeʹl, tuõjju vaʹstteed, ââʹnned da ooudâsviikkâd sääʹmteeʹǧǧ / sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozz AV-riâšldõõǥǥ, ama kartt- da studiotekniikk beäʹlnn di håiddad jeeʹres vaaldšemjååʹđteei suʹnne jeeʹrben mieʹrruum tuâj. Vääžnmõs täävtõssân lij raajjâd põõšši saaǥǥstõõllâmvuäittmõõžžid EU:nin da vuäǯǯad sääʹmkõõččmõõžži lokku väʹlddmõõžž pueʹrben EU:n politiikkâst. 2 (2) Čeäʹppvuõđpeiʹvv lij hääʹsǩes da eunnsaž sääʹmnuõri prääʹzneǩ, ko määccǩivuiʹm raakktõõttâm sääʹmnuõr puäʹtte Ruäʹvnjaarǥ uuʹlecpirrõõzz hiârvted ! Päʹlǩǩummuš mieʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ väʹǯǯelvuõtt-taaʹzzi V / II. Hetta pââibužškooul: Paulus Näkkäläjärvi (tâʹvvsääʹm), Marielle Labba (tâʹvvsääʹm), Jouna Näkkälä (tâʹvvsääʹm) da Saija Alamattila (tâʹvvsääʹm) Lij gåårõʹtti, što vergga leäi tåʹlǩ õhtt oocci. - Sääʹmǩiõllsaž âʹlddhoiʹddjeei 24 831,50 € Puk sääʹmǩiõl liâ Unesco klasstõõllâm mieʹldd vaarvuâlla kuulli. Čuäʹjtõõzz leäi oʹhhjääm Ville Köngäs, tõt vuâǯǯai ǩiiččeeʹjid loŋŋned mieʹldd, taʹnssjeeʹjin leäi šiõǥǥ hooddlaž musiikk mieʹldd taʹnssjummuš da koreografia leäi šiõttlânji väʹǯǯlõs. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd sääʹm-musikk-kõõskõõzz plaaneei Oula Guttorm teʹl. 050 574 2765, oula. vaaldšemjååʹđtejja raajjâd loopplaž eʹtǩǩõõzz. čiâss 16.00 mõõneeʹst addrõõzzin: Sajos, 99870 Aanar. fi / 050-5691255) vuõssaʹrǧǧe 24.11.2014 mõõneeʹst. Seminaarâst puõʹđi õlmmsa, što sääʹmkulttur suej pueʹrummuš õõlǥat lââʹss resuurzzid da vuäʹpstemvuõđ. Tääiʹben Aanrest aanarsääʹm ǩiõl õhttõs da Saaʹmi Nueʹtt liâ tueʹjjääm ärvvsa tuâi uuccbi sääʹmǩiõli jälltem diõtt, mätteem diõtt da ooudâs viikkâm diõtt. siltala (at) samediggi. Mi-nister Wallin ǩeeʹrjti, što lij rämm miõlâst tõʹst, što sääʹmnuõr liâ nuʹtt oddel sääʹmkulttuur kâddmõõžžâst da ooudâsviikkmõõžžâst. ” Mättʼtemǩeʹrjjräidd puäʹđet čõõđtet še aanarsääʹmǩiõʹlle. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd musikk-kõõskõõzz plaaneei Anna Näkkäläläjärvi-Länsman, teʹl. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv 2014 riâžžât Suäʹđjel ceerkavsiidâst. Ǩiõll-lauggi kuõskki škooultõshaʼŋǩǩõs oudd sääʹm mättʼtõspersonkådda vueiʹtlvažvuõđid õõudeed da jueʹǩǩed jiijjâs silttummuž ǩiõllpiezz čõõđtummšest še vuâđđmättʼtõõzzâst. Son lij siõrrâm klassla baleet miârkktuejjõõzzin di meeraikõskksai samai tobddumkoreografi tuejjõõzzin. Sääʹmteʹǧǧ tuäivv, što cistt kaaggči veâl jäänab Enontekiö kååʹdd pueʹreed sääʹmǩiõl staatuuzz ooudâsviikkmõõžž kååʹdd pukin vuäʹssvuuʹdin da še jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩid pueʹreed sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid. Väʹlddtäävtõssân lij sääʹmteeʹǧǧ vaali riâššmõš. Pori lookkjiškooul: Saana Lappalainen (tâʹvvsääʹm) Ǩiõllciist lie alttääm Taar, Lääʹddjânnam da Ruõcc sääʹmaaʹššin vaʹstteei ministeer da tääi jânnmi sääʹmteeʹğği saaǥǥtuõʹllʼjeei. Vuõssnaroodi jieʹllikarttkõõskõs tueʹrjjad sääʹmǩiõl da kulttuur di rääjj oudldõõzzid saaʹmi da jeeʹres vuõssnaroodi jiiʹjjes jiõn da kaarti vueiʹnnempâjja da kuullâmpâjja jieʹllikartt- da mediaindustriiđâst vuõssnaroodi jiiʹjjes määinaivuiʹm da jiiʹjjes alggšõddmõõžžin. Iʹlmmtõõttmõõžž meerlažpeeiʹv prääznka da jååʹđtummšid mââimõõzzâst 29.1.2010 teʹlf. Sååbbarpõrtt 1. Taarr da Ruõcc säʹmmla še vuässõʹtte såbbra. Škooultõõzz teäggad Mättʼtõshalltõs. Säʹmmlai dommvuuʹd strooiʹtlin åårrai oummu, kook liâ håiddamnalla leʹbe dååma jälsteei oummu, kook liâ håiddamnalla, jiâ-ǥa sij vuäidči pueʹtted jiõnsted vaalpäikka, teʹl sij vuäǯǯa taaʹrbšeʹmmen vieʹǩǩteei håiddampääiʹǩest jiõnstem vääras. - Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv valmštõõllmõš, teâđtummuš, čiõlǥtõs vaaʹri âânnmõõžžâst, Teʹl ko lõõn-jin jiâ leäkku mikrofoon, tuulk jiâ kuul ni mâiʹd, ij-ǥa tuʹlǩǩummuš nääiʹt ååreeʹl oʹnnest. Ǩeâštõõttâmäiʹǧǧ lij kueʹhtt mannu. Åskldõõǥǥ mättʼtemǩeʹrjj Násti 5 da tõõzz kuulli seämmanõmmsaž tuâjjǩeʹrjj, täk ǩeeʹrj liâ joortõõzz Kustannusyhtiö Otava čõõđtum Tähti – nõmmsaž mättʼtemǩeeʹrjest da tuâjjǩeeʹrjest. Ǩiõlltuâjjlaž lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâšldõõǥǥ õõlǥtemtääʹzz V / II mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ lij 2 110,20 euʹrred / mp). Halltõs 13.11.2015 seidd 10 (11) Sääʹmteʹǧǧ mähss sij jäʹrjstem aazztõõzz. Seminaar lij Euroop suåvtõõzz pilotthaʹŋǩǩõs, koʹst lââʹzztet Euroop suåvtõõzz jeeʹres vahssâmorgaanneeʹǩǩi õhttsažtuâi õõut ääʹšš, tän mieʹldd saaʹmid kuõskki aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõõžžâst. 600 000 eeuʹr riikkveäʹǩǩvuõtt juâkkji säʹmmlai dommvuuʹd kooʹddi kõõskâst pueʹttinalla: Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs juätkk kueiʹt mieʹrräiggsaž ofelaž ooccâmääiʹj 14.11.2014 räjja. nääiʹt luâđlaž oʹnnstemvuõđ plaanummša, Paltto tuâtt. Äʹrbbvuõđlaž sääʹmräänn kååʹđet ceägg räännkååʹđđem-muõrivuiʹm da tõn vaalmštet saauʒ oollast snaʹlddjin põnnum oll-lääiʹjin. Oouʹdbuž vaalin vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩuum oummui päärna, kook liâ puättam jiõnstemvuõiggâdvuõđâkka leʹbe tiuddâm 18 eeʹǩǩed mââimõõzzâst vaal mââimõs peeiʹv, siʹjjid mieʹrǩǩeed vaal-loǥstõʹǩǩe mâŋŋa, ko sij liâ iʹlmmtam što sij âʹnne jiijjâz säʹmmliʹžžen. sillanpaa (at) evl. Nuõrttsäʹmmla kolle nuõrttsäʹmmlaid ǩiõl da ärbbvuõđi beäʹlest. Spesialspäʹssbõõššmõõžž šiõǥǥ õhttsažtuâjast vuäʹǯǯa arkktehttǩeâšttõõttmõõžž vuõiʹttam Ha lo Arkkteehtt nuõrr plaaneei. Sääʹmteʹǧǧ räukk saaǥǥstõõllmõõžžid kuåivâslääʹjj suåvtummšest Tukes jååʹđteei tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩminiʹstteriain di jeeʹrben Tukesin. Määuʹsteʹmes da pukid čeäppneeʹǩǩid plaanuum seminarpoodd reäšš Sääʹmteeʹǧǧ kultturluʹvddkåʹdd. Halltõs 13.11.2015 seidd 9 (11) Tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst, Aanrest. Lääʹddjânnmest aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž valmstõõllâm äʹšštobddituâjj-joukk lij ouddam rapoort pirrõsministeriaaʹje 7.6.2011. ” Montreal såbbrest puõʹđi nåkam äʹšš õlmmsa, što Lääʹddjânnam lij ooudâstjooʹtti aartikla 8(j) obbvääldlaž tuåimmepiijjâm valmštõõllmõõžžâst. / I mieʹldd (vuâđđpäʹlǩǩ 2 686,76 euʹrred / mp). 2) Ǩiõllciist šeâttmõõžž Säʹmmlaid õhttsažtuâʹjj rååstt raaji lij luâđlaž da juäʹtkkjeei. väʹlddteäggteei lij EU Interreg IV A Nord Sääʹmjânnam. fi Euroop Suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž auʹǯǯai Lääʹddjânnam pueʹreed saaʹmi vuõiggâdvuõđid Määŋgas liâ juʹn kuuʹǩǩ ääiʹj čõõđtam ǩiõll-lauggi vuâđđjurddjid mättʼtõõzzstes, håt-i mättʼtõõzz iʹlla mieʹrtõllum veerǥlânji ǩiõll-lauggjen mättʼtõsplaanâst. mieʹrräiggsaž projeʹkttpiisar Saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjäuʹrr maainsti sääʹmteeʹǧǧ 24.6. noorõõttââm tiuddsåbbra ääiʹjpoddsai aaʹššin.  raajât jiiʹjjes õõutilooǥǥâst joiku / leuʹdd / livđe, harjjtõõlât jiõnâânnmuužž da čuäjtummuž Tuâjj âlgg 9.6 da peštt 30.8.2014 räjja. Vuâđđlääʹjj šeâttmõõžžid õhtteeʹl saaʹmi jiõččvaaldšemorgaʹnne, sääʹmtegga, aalǥtummuʹšše miârkksâʹvve aalǥ da politiikk-vaaldšemvuõđlaž räämi oođummuž juätkk ääiʹjest šõddi saaʹmi jiõččvaaldšem siisǩlažvuõđ aaʹšši oođeem regsmâʹttem mieʹlddsaž ooudâsviikkmõʹšše. Aslak Holmberg - vääʹrrvuäʹsslaž Martta Alajärvi vaaldšemjååʹđteei vaʹlljummšest Sääʹmteʹǧǧ kõʹllʼji Bryssel – gåårdest Aanar ceerkavsiʹjdde eeʹjjest 2012 vaalmštõõvvi sääʹmkulttuurkõõskõʹsse raajât paaiʹǩid sääʹmvaaldšemma (sääʹmtegga), jeeʹresnallšem kulttuur-, mättʼtõõttâm- da tuʹtǩǩeemtoiʹmmjummšid di lââʹssen ânnʼjõžäiggsaid sååbbar- da määŋgtuåimmpaaiʹǩid auditoriaineezz. Ooccmõõžž mieʹlddõõzzineez âʹlǧǧe tuåimted sääʹmteeʹǧǧ piizarkådda 31.8.2012 mõõneeʹst čiâss 16.00 räjja addrõõzzin Sajos, 99870 Aanar. Gustafsson miõlâst ǩiõlljeälltemtuåimmtuâjai čõõđtummšest, ij leäkku kõõččmõš tåʹlǩ tieʹǧǧest. Lääʹǩǩpiizzar tuåimmpäiʹǩǩ lij sääʹmkultturkõõskõs Sajoozzâst. Ooccmõõžž Päärnaid da nuõrid viggtummuš da rasismm liâ jeäʹrben päʹrtteei. äʹšštobddâmlââʹzz. Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââʹtt koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpaaiʹǩin leʹbe koʹst-ne Pooddâst saaǥǥstõʹlleš alggmeerǩiõli mättʼteem da ǩiõli jeälltâʹttem tuâjain. Sääʹmnuõr da ǩiõllõhttsažtuâjj leʹjje såbbar äʹššen Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što ko pirrõõzz ââʹnnem da ääʹrbvuâlaž sääʹmjieʹllemvueʹjjid jååʹđteei lääʹjjšeâttmõõžž viiǥǥât ooudâs, vääʹldet lokku, biodiversiteettsuåppâm õõlǥtõõzzid da suåvvtõõllâm paaiʹǩin Akwé: Kon – vuäʹppõõzzid. alatorvinen (at) samediggi. Porrmõž lij vueʹss päärnai vuađđhååid, peâmmʼmuužž da mättõõzz. Stáinnak-čuäjldõõzzâst liâ mieʹldd čäkkleei di stääla di viõʹlǧǧes čeäkkleeʹji lekkpuäʒʒ Stáinnak. Škooultõõzz čõõđtam vuäǯǯa kutt (6) mättjemceäkldõsâd, koid lij vueiʹtlvaž lookkâd pueʹrren jiijjâs universiteʹttmättjummši. Luʹvddkååʹdd vuäzzliʹžžen vaʹlljee Jouko Hetta (Inga-Briitta Magga), Jouni Aikio (Inka Musta), Anne Länsman-Magga (Aslak Nils Thomas Juuso), Antti Sujala (Inga Länsman) da Elen Anne Sara (Asko Länsman). Nuõrttsääʹmǩiõl aabbâstuâjj lij alttuum - Äʹrbbvuõđ mieʹlddsa jieʹllemvueʹjj da pirǧǧummuš Tät ǩeʹrjj iʹlmstõõvi vuõssmõs vuâra eeʹjj 1979. Juõǩǩkaž päärnaž lij persoonlaž mättjeei. Tuâi õʹnnstem håiddmõõžžâst ooudâsveʹǩǩe šiõǥǥ sääʹmǩiõl njaaʹlmilaž da ǩeʹrjjlaž silttõs di riʹjttjeei tobddmõš koontârtuâjain. Skábma lij še mieʹldd riâššmen Skábmagovat – vuõssnaroodi jieʹllikarttfestivaalid. Ǩiõllpieʹss lij alggmeer päärnaid jurddum håiddpäiʹǩǩ, koʹst puk toiʹmmjummuš älgg sääʹmǩiõlin. Vs. škooultõspiisâr Irmeli Moilanen (30.11.2014 räjja) Anne-Maret Labba - vääʹrrvuäʹsslaž Sammeli Salonen Ǩiõttǩeeʹrjteei Inga Guttorm lij vueʹllškooul uʹčteeʹl, kååʹtt lij tuõjjstõõllâm eeʹjjid sääʹmǩiõllsa alggmätʼtõõzz beäʹlnn Uccjooǥǥâst. Ǩeeʹrj looppâst lie looǥǥtõllum jm. Ođđ nõmmǩeâšttõõttmõõžžâst cisttluʹvddkåʹdd priimi ärvvtõõllmõʹšše 142 nõmmeʹtǩǩõssâd (eʹtǩǩõõzz liâ teâđtõõzz õhttõssân), kook leʹjje rajjum da tuåimtum ǩeâšttõõttâm šeâttmõõžži mieʹlddsânji. Kuåivâslääʹǩǩ lij pohttam ođđ õõlǥtõõzzid da tõk âʹlǧǧe väʹldded tuõđâst. Peeiʹv äiʹǧǧen lââʹssen riâžžâʹttem paneeʹlsaaǥǥstõõllmõš ääʹvad vuäittmõõžž jurddjid vuâmmšâʹttem saaǥǥstõõllmõʹšše. Raportt veekk ooudâs peäʹlstes meeraikõskksaž biodiversiteettsuåppâm aartikla 8(j) tuåimmepiijjmõõžž Lääʹddjânnmest. Ǩiõllpieʹss lij ǩiõlʼlaž minoritettneeʹǩǩid leʹbe alggmeeraid jurddum toiʹmmjummuš, koʹst puk toiʹmmjummuš âlgg leeʹd tåʹlǩ kõõččmõõžžâst åårrai meersažǩiõlin, håʹt vuässõõtti jiâ siltteʹči mainsted ǩiõl ni võõʹps. Lââʹssteâđaid tuâjast oudd vaaldšemšuurmõs Juha Guttorm, teʹl. Tuåimmtuâjain uuʹdet alttõs luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđai lokku välddmõõžžâst lääʹjjšeâttmõõžž da vaaldšem ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõõzzin di škoouʹlʼjummšest. , Aanar 104 920 € 6. Tääʹrǩab teâđ jååʹđtummšin, instempaaiʹǩin da stuällõõttmõõžžin tuåimtet škooulid. ” Sääʹmräänn ” lij tuuʹl õnnum sääʹmpiârrjest ollräännan. 010 839 3106. Alggmeeʹr ǩiõli âânnemvueittemvuõđi raʹvvummuš pukin jieʹllemvuuʹvdin lij vääžnai ǩiõl seiʹllmužže da õuddnummša. Tän poodd toiʹmmjummuž teäggat Mättʼtõsministeria da valdia jieʹllikarttčeäppõstuåimmkåʹdd. 010 839 3109. Lääʹjj täävtõssân lij staanâd saaʹmid vuõiggâdvuõtt vuõiggâdvuõđmieʹlddsaž vuõiggâdvuõđjäättmõʹšše da šiõǥǥ vaaldšma ǩiõlâst huõlǩani da še nuʹtt, što saaʹmi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ čõõđtet nuʹtt, što tõid ij taarbâž jeeʹrben raukkâd. Škooultõõzz vuõss-sâʹjjsiʹžžen täävtõsân lij uʹvdded uʹččteeʹlid vueiʹttemvuõđid õõudeed ođđ mõõntõõllmõõžžid sääʹm ǩiõlin mättummša da ǩiõl jeälltummša škooultuâjast, taʹrjjeed siʹjjid tueʹjjeemareena da neäʹvvaid ǩiõlmättʼtõʹsse juõǩǩpeiʹvvsaž škooultuâjast. Håiddâʹkksai peâmmplaanqst suåvât puärrsivuiʹm õõutsââʹjest toimmjemnaalin. Naroodkõskksaž vuäʹss sääʹmkulttuurkõõskõõzz Ø Olá-Mihkku Länsman lij nuõrr taʹnssjeeilåʹppõs, koon tuâjjpääʹjjest peäss tobdstõõttâd paarrtaans čeäʹppvuõđid. Ruäʹvnjaarǥâst 15.- 16.4. riõššum noorõõttâmpoodd leʹjje bieʹǩǩ saaʹmi, valdiai da spesialteâđteei kõskksa vuârrmainstummuž, kååʹtt juätkkai veâl mâŋŋa noorõõttâmpooddi. Sääʹmvõboršeeʹǩǩ SAKK jååʹđtemkådda tammela (at) samediggi. Šiõttʼteemvuâđđlaž ââʹntemõõlǥtõssân lij tuâi oudldem škooulʼjummuš. Suäʹđjel lookkjiškooul: Juho Yliriesto (tâʹvvsääʹm) Miessi håiddǩiõllân lij sääʹmǩiõll da håiddpersonkååʹdd jieʹnnǩiõll lij sääʹmǩiõll. Ooccâmblaaŋkid da lââʹssteâđaid vuäǯǯ vs. kulttuurpiisrest tel. 010 839 3134 di neʹttpååʹšt anne. Ceerkavriâššmõõžž 19 looǥǥ 12 da 18 §:in lij šiõttuum säʹmmlai eʹtǩǩeei sââʹjest aarhelkåʹddsååbbar da rovasttkåʹddsååbbar vuäzzliʹžžen. Väʹlddkåådlaž Nuõri Kulttuur – poodd jeät riâššu tän eeʹjj ni vooʹps, nääiʹt Sääʹmnuõri čeäppvuõđpeiʹvv lij pååđnallšem jiiʹjjes-i peiʹvvpodd. Kåʹllǩiõll – tâʹvvjânnmlaž sääʹmǩiõl ǩiõllcistt jueʹjjet ååʹn kuuđad vuâra Sääʹmteeʹǧǧ mainnâz õõʹni Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Klemetti Näkkäläjärvi, õõʹnni mainnâz õõʹni projektšuuʹrmõs Juha Guttorm da raajteei mainnâz õõʹni Senaatt-ǩiiddõõzzi jååʹđteei Jukka Liede. Hetta: Enontekiö kååʹdd veʹrǧǧpõrtt, Ounastie 165 Håiddâkksai peâmmtoimmjummuž plaanmuužžâst raajât õhttsažtuâj še jeeʹres sääʹm õõutilooǥǥi kõõskâlt di jiiʹjjes kååʹddest mâte sääʹmvuuʹvdest obbneezz. Eeʹjj 2016 Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv riâššât Aanar Sajoozzâst teeʹmmen teaʹtter. Äʹrbbvuõđ mieʹlddsa jieʹllemvueʹjj da pirǧǧummuš Saaʹmid luâđ reeʹǧǧesvuõʹtte kuulli ääʹrbvuâlaž teâđ suõʹjjummuš da meeraikõskksaž ääʹrbvuâlaž tiõttu kuulli tuʹmmstõktuâjj lij aainâs vääžnai. Päärnže jiiʹjjesnallšem toiʹmmjemnääĺ lie siõrrmõš, liikkummuš, čeäʹppvuâđlaž ǩiõʹččlâsttmuš da tutǩǩummuš, kooi mieʹldd päärnaž vuäitt raʹvveed puârast pirǧǧummuž da fiʹttjõõzz jiiʹstez. Lõõnjin ââʹnet såbbar aparaatti lââʹssen taarbšeʹmmen še straaŋgteʹmes mikrofoonid da jeeʹres jiõnnaalǥid, mâʹte teâttmašina Skype-õhttvuõđ leʹbe videosaaǥǥstõõllâmaparaatt. Seuʹrrjeʹǩed neʹttseeidid. Âʹvvel lukio, 16-20-ekksa, jååʹđteei Petra Kuuva Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij toiʹmmjam Enontekiöst 10 eeʹǩǩed da tõn äiʹǧǧen Miessi lij håiddam eeʹjji mieʹldd âlddsin 40 sääʹmpäʹrnned, jooukâst liâ nijddpääʹrn da ååumpääʹrn. Vuađđlääʹjj vuađđvuõiggâdvuõtt šiõʹttõõzzin håiddâkksai peâmmʼ tuâʹj čõõđtummšest kõskksa vuõiggádvuõđ lie õõutverddsažvuõtt, ooumažäärvv lämmteʹmesvuõtt, persoon luâvasvuõđ da vuõiggâdvuõđi staanmõš, ååsk luâvasvuõtt, päärna vuoiggâdvuõtt vuäʹssõõttâd da vaaikted jiiʹjjes aarǥ da õuddnemtääzz mieʹldd vääžnai aaʹššid di ǩiõlvuađlaž da kulttuurlaž vuõiggâdvuõd. Tät lij jõnn vuäittmõš säʹmmlaid da čuäʹjad, što kuåivâslääʹjj õõlǥtõõzzid ij vueiʹt håiddad säʹmmlai dommvuuʹdest pâi ciâlkâlmmõõntõõllmõõžživuiʹm. Looǥǥ lââʹzz täʹst. Naroodlaž tääʹzzest âlgg raajjâd äimmlääʹjjid, kooi vieʹǩǩin čõõggât kaaʹstid da teäggtet äimm-muuttõõzz čõggâmtuåimid da staanât vuõssnaroodi vuõiggâdvuõđid äimm-muuttõõzzâst. 4.2.6. 010 839 3115. Koontârpiizzar lij tuâjjkõskkvuõđâst Lääʹddjânnam sääʹmtegga da päʹlǩǩmõš meäʹrrââtt Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ päʹlǩǩriâššâm õõlǥtemtääʹzz VI. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi täävtõssân lij seeilted da viikkâd ooudâs sääʹm ǩiõli kulttuurääʹrb da toiʹmmjed ämmatlaž ääʹšštobddiorgaanân. Mõõnni čõõuč sij puʹhtte eurooplaž minoritettäʹrttli laaulǩeâšttõõttmõõžžâst Liet internationaalsaž ciist Lääʹddjânnma. Tuâjjlažkååʹddest di luʹvddkooʹddin leäi vueiʹttemvuõtt eʹtǩǩeed muttsid hämmsa. 0504350177 leʹbe kaisa.tapiola@samediggi.fi Tuåimmpäiʹǩǩ sâjjdââʹtt koʹst-ne Sääʹmteeʹǧǧ tuåimmpaaiʹǩin leʹbe koʹst-ne suåppmõõžž mieʹldd. Halltõsduumšeǩ Mirja Kurkinen Lääʹddjânnam vuõiggâdvuõttministeriast maainsti konferenssa, što sääʹmǩiõlid kuõskki stooidâmprograamm alttummuž valmštõõlât ministeriast da ääʹššest õõlǥči pueʹtted tuʹmmstõk veâl tän ǩiiđ äiʹǧǧen. Sääʹmteʹǧǧ MIEʹRRÄIGGSAŽ PROJEʹKTT-TUÂJJLA SÄÄʹM-MUSIKK-KÕÕSKÕʹŠŠE Sääʹmteʹǧǧ oudd teâttan, što puõʹtti tuâjjpäiʹǩǩ lij ooccâmnalla vaaldšemšuurmõõžž mieʹrräiggsaž veʹrǧǧ, kååʹtt peštt 1.2.2014 – 31.1.2015 räjja, leâʹša sätt leeʹd, što mieʹrräiggsaž veʹrǧǧ peštt kuuʹǩǩab ääiʹj. Sääʹmǩiõlin juuʹrdet tâʹvv-, aanar da nuõrttsääʹmǩiõlid. äigga 1.11.2015–31.1.2016, leʹbe suåppmõõžž mieʹldd. 7. Âʹlddmättʼtõs õhttsiʹžže 60 č mättʼtõõđi jiõččvälddsaž tuâi 102 č 24 teoriamättʼtõõzz 36 jooukohjjummuš 102 mättʼttõõđi jiõččvälddsaž tuâi (aktiivlaž tuâjjpõrtt-tuejjummuš / ǩeʹrjjlažvuõđ da / leʹbe essee da / leʹbe mäʹttjemtuâjj) Ååʹn saaǥǥstõõllâm suåppmõõžž priimmâm diõtt äʹlǧǧe Ruõcc, Lääʹddjânnam da Taar valdiai da sääʹmteeʹǧǧ õhttsažtuâjjan eeʹjjest 2011 ääʹljeeʹl. Tiõrv pueʹttem Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeivva neljdpeeiʹv 31.3.2011 ! Seminaaʹre vuässâʹtte nuʹtt 90 koʹlljeei Euroop suåvtõõzz jeeʹres orgaanneeʹǩǩin, veʹrǧǧneeʹǩǩ Lääʹddjânnmest, Ruõccâst da Taarrâst, sääʹmpolitikkneeʹǩǩ Lääʹddjânnmest, Taarrâst, Lääʹddjânnmest da Ruõššâst di sääʹmorganisaatiai võboršeeʹǩǩ da tuʹtǩǩeei. - Joukkpiârpeiʹvvpäiʹǩǩ Miessi lij šiõǥǥ ooudâsjooʹtti čuäʹjteei tõʹst, mõõnnalla uʹcc resuurssivuiʹm da ääiʹj mieʹldd siʹtǩǩes tuâjain vueiʹtet vuäǯǯad äigga kookkas kuõʹddi da miârkkšõõvvi tuâjaid sääʹmǩiõl ooudâsviikkmõʹšše, särnn sääʹm ǩiõllsuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteei Erkki Lumisalmi. 010 839 3115. Lââʹssen kõõskõs liâvad sääʹmjieʹllikaartid jeeʹresnallšem pooddid, juâkk teâđaid sääʹmjieʹllikaartâst, vuuʹdest da sääʹm tuejjeejin. Peâmmtuâʹjjlai kõskksa silttummuž vaajjtummuš õõudad še jiiʹjjes tuâʹj õõudâsviikkmuužž. Mõõnni eeʹjj son lij čõõđtam kueʹhtt ǩeeʹrj sääʹnnštooʹppjõõzzin. Sääʹmteʹǧǧ tuejjad še privatnallšem mättʼtemaaunâstuâi valmštummuž. Tääʹss: 5.-6. lk Äʹšštobddisaaǥǥvuârai mainsteeʹjen liâ jm. Sääʹmteʹǧǧ kaaunõõđi vuõiggâdvuõttminiʹstter Lindströmin vuõss vuâra 7.7.2015 Heʹlssnest. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar uuʹdi ceâlkâlm kueʹllšeeʹllemlääʹjj obboođummšest Lââʹssen kõõskõõzz jurddân lij pueʹreed vuäittmõõžžid liâvted da vuäǯǯad teâđaid saaʹmin vuõssnaroodân. Äimm-muuttõõzz tevvlõõttâmplaanâst da šiõttlõõvvmõõžž viõkkvääʹrest âʹlǧǧe väʹldded lokku sääʹmǩiõl staattus da staanâd sääʹmǩiõl seillmõš. Teʹl ko ooccjen lij privatvuõiggâdvuõđlaž õhttsažkåʹdd leʹbe sǩiâŋkksieʹbrr, õõccmõʹšše âlgg piijjâd mieʹldd õhttsažkååʹdd leʹbe sǩiâŋkksieʹbrr kuõskki registerväʹlddõk di mââimõsân ravvjum teäʹǧǧââʹnnemčiõʹlǧǧtõs, toiʹmmjemmaainâs da tiilltaʹrǩǩeempõʹmmai. Sääʹmteeʹǧǧ kålggmannu 16. peeiʹvi riâššâm sääʹmnuõri konfereensest kuulât ääiʹjpoddsaž maainstemvuâraid. 2. Tâʹvvjânnamlaž sääʹmsuåppmõõžž priimmʼmõš lij suåppum viikkâd tuʹmmstõʹǩǩe viiđ eeʹjj sizz. Päärnast lij pâi ǩiine ooumaž ǩeäzz naʹddjõõttâd, ǩeäst vuäitt kõõččâd, jos iʹlla jiõčč piâzzám tuõtti pohttmõžže leʹbe jos lij ärvvstõõllámpohttmõõzzâst pannaainâs. Ǩeʹrjj lij ååʹn vuäǯǯamnalla Sámi duodji-kaaupâst Sajoozzâst Aanrest, õhttõõzz säiʹmmkaaupâst leʹbe sääʹmteeʹǧǧ škoouʹlʼjem- da mättʼtem-materialkonttrest ritva. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar âânn vuõltteemsaǥstõõllmõõžž Sääʹmteeʹǧǧ toiʹmmjem- da täällprograamm 2016 – 2019 vuâđain da siiskõõzzâst. Põrtt lij ǩeässam jiânnai kueʹssid sa ålddjânnam rääʹjest, saakk lij puârast leävvnam pirr ålggjânnmi da peerstummuš tõn mieʹldd. Juâkksi ouddoummu I 2 686,76 4.2.4. Satu Moshnikoff da Sonja Sanila Peiʹvvhååid tarbb vuäitt šõddâd teʹl, ko päärna šõddâmvueeʹjj jouʹdde vaarrvuâʹlla leʹbe jie staan suu tiõrvâsvuõđ da õuddnummuž. Euroop Suåvtõõzz ooumažvuõiggâdvuõttåskkooumaž lij jiõččnaž da Euroop Suåvtõõzz vuâlaž instituutt. Kaaunõõttmõõžžin saǥǥstõʹlleš veiddsânji ääiʹjpoddsaž aaʹšši di vaʹǯǯtõõzzi pirr. Täʹbbe vueiʹttep prääʹznkâʹstted tõn risttmõõžž da leeʹd räämmast tuâi oʹnnstummšest. Kooʹddi maainstemvuâr. Sääʹmǩiõllsest peiʹvvhååidâst åårai päärnai mieʹrr lij maaimõs 5 eeʹjj äiʹǧǧen lâzznam Aanar da Uʹccjooǥǥ kååʹddin da oʹccnam Enontekiö kååʹddest. Pâʹsspeeiʹv 5.2. čiâss 11 ääʹljeeʹl Pââimõsaaʹrhelsluuʹžv Aanar ceerkvest. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvin teemmân lij tän eeʹjj musiikk jeeʹres šlaajeezvuiʹm. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar priimi eeʹjj 2015 mäʹhssemplaan Halltõs tuʹmmji, što sääʹmteʹǧǧ ååcc teäggtõõzz, vuõiggâdvuõttministeriast, mättʼtõs- da kulttuurministeriast di Euroop sosiaalteäggtõõzzâst (ESR) sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummuž kuõskki čiõlǥtemtuâi diõtt. Lââʹssen kulttuurkõõskõs taʹrjjat pueʹrab vuäittmõõžžid liâvted da jueʹǩǩed teâđaid saaʹmin vuõssnaroodân. Teâđtõs mä. Ååʹn kuåivâsveʹrǧǧneeʹǩǩ toiʹmmjummuš lij tuejjääm pâiʹlmeäʹrrsaž vääiʹv lååʹv ooccja, sääʹmtegga, veʹrǧǧneeʹǩǩid da paalǥâskooʹddid.  raajât kuuhlâid sääʹmpihttzid Tuâjj-joukk oudd alttõõzz, što resuurzzid jååʹđtet saaʹmi luâđ määŋgnallšemvuõʹtte kuõskki ääʹrbvuâlaž teâđai ruõkkmõʹšše, tuʹtǩǩummša da jeälltummša. 16 Sara Saara Magreta Mättʼtõõtti, puäʒʒooumaž Aanar Håiddâkksai peâmm aarǥâst håiddmuužž, peâmmʼmuužž da mättjummuž ij vueitt räʹtǩǩed kuimstes, peʹce tõk teäʹdde päärna taarbi mieʹldd. Lââʹssen Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi juâkk teâđaid sääʹmǩiõlin da sääʹmǩiõlid kuõskki aaʹššin. Plaaneei tuâi liâ meäʹrtõllum sääʹmteeʹǧǧ tuâjjriâššmõõžžâst. Sääʹmkulttuurest meer čeäʹpptuâʹjj da tõn siisǩeei estetiikk lij rääʹtǩkani vueʹss jieʹllmest da tõst lij jõnn õhttsažkåʹddlaž miârktõs. Sääʹmteeʹǧǧ sååbbar šiõttat kulttuurluʹvddkååʹdd toimmpââjas 2016 – 2019 da vaʹlljad tõõzz 1) saaǥǥjååʹđteei da väärrsaaǥǥjååʹđteei, 2) vitt jeeʹres vuäzzliʹžžed da lââʹssen 3) juõʹǩǩ vuäzzliʹžže jiiʹjjes-i väärrneeʹǩǩ. 10.