text
stringlengths 1.08k
10.7k
| lang
stringclasses 50
values |
|---|---|
ttes arvesse keskkonnaagentuuri seireandmeid ja metsades vohavat seakatku, kinnitas keskkonnaamet Saaremaa metssigade minimaalseks küttimiskohustuseks 4400 siga, mis on 900 võrra rohkem, kui hiljuti Saaremaa jahindusnõukogus kokku lepitud. Muu hulgas keelustab […]
Triigi ja Sõru laevaühendus võib oktoobrist katkeda (6)
Seni pole veel kindel, mis saab alates oktoobrist Saaremaa ja Hiiumaa vahelisest laevaliinist. Vedaja leidmiseks korraldatud hanked on üksteise järel liiva jooksnud ning senisele vedajale ei ole jätkamisettepanekut tehtud. Väinamere […]
Salme lasteaed sai uue kuue (3)
Juuni lõpus alustati Salme Otto-Triinu lasteaia rekonstrueerimist ulatusliku lammutustööga, et asemele saaks kenam ja nüüdisaegsem lasteaiamaja. Praeguseks on remondiotsad tasapisi kokku tõmmatud ning lapsed valmis uut hooaega alustama renoveeritud hoones. […]
Karja küla rajab roosilabürindi (1)
Karja küla õunaaias valmistutakse talgupäevaks, mille käigus istutatakse maha ligi 150 roosiistikut. Roosid lähevad peenardesse kindla ja omanäolise plaani järgi, moodustades 30×14 meetrisel alal labürindi, mis täishiilguse saavutab järgmiseks suveks. […]
Lossi aknad vahetatakse välja (1)
Saaremaa muuseum algatas riigihanke "Kuressaare linnus-kindluse konvendihoone akende vahetus". Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et vahetamisele lähevad kõik aknad, välja arvatud kaitsetorni 3.–6. korruse omad. Need said vahetatud siis, […]
Muuseum muutub sihtasutuseks
Kultuuriministeeriumis on ettevalmistamisel dokumendid, millega algatatakse Saaremaa muuseumi sihtasutuseks üleviimist. Sihtasutuse loojad oleks Eesti Vabariik ja Kuressaare linn. Aprillis viimati koos käinud komisjonil sihtasutuse loomine sisuliselt ka otsustati ning pall […]
Tagaverel pannakse võrrid joonele (2)
Laupäeval toimub teist aastat Saaremaal suur võrride võidusõit. Võistlusele oodatakse osalema ligi 150 inimest ning võisteldakse erinevates klassides. Oma osavust saavad eraldi kategoorias proovile panna ka naised. Laupäeval, 3. septembril […]
Torgu Kala alghind kukkus alla poole miljoni
Kaavi külas asuva Torgu Kala OÜ kalakasvanduse tootmishoone koos seadmetega oli pankrotivarana esmakordselt enampakkumisel sel suvel alghinnaga 1 146 877 eurot. Kuna selle hinnaga kalakasvandusele ostjat ei leitud, langetati alghind […]
Rannahoone kohvik kaotab üürniku
Kuressaare linnavalitsus lõpetab rannahoone kohviku üürilepingu üürniku soovil 1. oktoobrist. Rannahoone kohviku üürnik Kai Koost ütles Saarte Häälele, et tal on tekkinud teised plaanid, mis võtavad kogu aja. "Pole lihtsalt […]
Hullud burrito-meistrid, 500 pitsat ja vana hea burks
Üks on kindel, suvel Saaremaal ja Muhus naljalt nälga ei jää. Söönuks said siin nii turistide hordid kui ka Eesti president ning valikus oli kõikvõimalikke roogasid alates tuhlist ja notist […]
Viies koolivaheaeg – kas mõttekas või mitte? (3)
Järgmisest, 2017/2018. õppeaastast lisandub kevadsemestrisse viies vaheaeg, et jaotada õppekoormust tervise- ja õppimissõbralikumalt. Mida arvavad asjast need, keda see kõige rohkem puudutab – õpilased, õpetajad ja lapsevanemad? Kas seda nädalast […]
JUHTKIRI: Noored näoga mere poole
Nii mõnigi meist on kurtnud või vähemalt arvamust avaldanud, et koolis õpetatakse asju, "mida iial tarvis ei lähe". Ning et tunnid on liiga teoreetilised ega haaku reaalse eluga. Kuressaare gümnaasiumis […]
Kooliaasta algus on liiklejate tähelepanelikkuse proovikivi (1)
Kuressaare politseijaoskonnas 2013. aastast noorsoopolitseinikuna töötav Minna Raun (pildil) paneb liiklejaile kooliaasta algul südamele: olge tähelepanelikud. Sügise saabudes elavamaks muutuv liiklus nõuab kõigilt liiklejailt suuremat tähelepanelikkust. Tänavad täituvad kooli kiirustavate […]<|end_of_text|>Inimese kujunemine ja areng - kuidas need erinevad
Inimeluel on palju protsesse, mis erinevatel ajaperioodidel ühel või teisel viisil avaldavad oma mõju. Nende sündmuste teatud omaduste olemasolu võib mõjutada inimese arengut, selle elu ja iseloomu. Mõlemad kategooriad kuuluvad üldise teadusliku suuna kontseptsiooni. Arengut ja kujunemist kasutatakse sageli filosoofiliste, sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja pedagoogiliste kategooriate kontekstis.
Moodustamise olemus kui kontseptsioon
Moodustamine on inimese isiksuse kujunemise protsess teatud välis- ja sisekeskkonna tegurite mõjul. See tegur hõlmab:
Poliitiline.
Rahaline.
Ökoloogiline.
Pedagoogiline.
Intrapersonaalne.
Haridus kui protsess, mis on osa peaaegu igast keskkonnast, võib mängida isiksuse kujundamise protsessis võtmerolli. Moodustamise lõpptulemus tähendab protsessi lõpuleviimist, indiviidi valmisolekut, välise ja sisemise stiimuli kõrge taju astme puudumist.
Teatud taseme, ülesande, pikaajalise projekti või töö lõpuleviimist võib pidada ka kujunenud protsessiks, millel on tulemus, täielikkus, küpsus, terviklikkus. Kõige sagedamini kasutatakse koosseisu mõistet seoses psühholoogia ja pedagoogika kui teadustega, mis moodustavad tihedalt isiksuse ja ühiskonna kui terviku.
Pedagoogiliste dogmade vaatepunktist ei ole moodustumise kategoorial selgelt määratletud reegleid, norme. Tegurite lõplikku mõju inimesele ei ole veel kujunenud, kuna evolutsiooniprotsess jätkub tänaseni. Kontseptsiooni tähendus | et |
muutub pidevalt, selle tõlgendamine võib olla ülemäärane ja hõlmata suurt hulka seotud kontseptsioone või dole tähendab konkreetse kvaliteedi arendamist.
Pedagoogiline kirjandus tajub "moodustumise" kontseptsiooni kui väliste tegurite mõju, mis tulenevad sotsiaalsest keskkonnast, mis teostab inimesele looduslikke, elementaarseid ja kontrollimatuid mõjusid. Väliskeskkond ja keskkond moodustavad kõige enam isiksust varases lapsepõlves ja elus.
Areng, kontseptsiooni olemus
Areng on kontseptsioon, millel puudub ka konkreetne nimetus, kuid üldises vormis on pedagoogika seisukohast tõlgendatud kui isikuga seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete diferentseerumiste tõttu toimunud muutusi. Arendusprotsessil ei ole lõppetappi ja see toimub isikuga alalise vormi kujul:
Stabiilsed ja korrapärased muudatused.
Erinevate sündmuste metamorfoos.
Eristamine lihtsatest ja keerulistest riikidest ja oskustest.
Ülestõus madalaimast oskuste kategooriast kõige kõrgemale.
Areng on protsess, mis näitab vastastikuse ülemineku teooriat, mis ütleb, et inimene muudab oma elu jooksul kvantitatiivsete muutuste ülemineku kvalitatiivseks ja vastupidi, sõltuvalt olukorrast või vanuseparameetritest.
Areng koosneb mitmest kategooriast, mis mõjutavad otseselt oma mõju:
Liikumine. Areng on pidev liikumisprotsess, sõltumata vanuse parameetritest.
Allikas. Teadmistebaasi olemasolu stimuleerib kudemisprotsessi.
Tingimused Protsess on võimatu täielikult eraldatud olekus, on vaja mõjutada väljastpoolt.
Tegurid. Sellesse kategooriasse kuuluvad geneetiline eelsoodumus, perekonna harta, haridustase.
Dialektika. Seda väljendatakse metamorfoosina kvantitatiivsest kvalitatiivseks.
Mis vahe on kujunemise ja arengu vahel?
Arengu ja kujunemise vastastikused omadused tulenevad välistest ja sisemistest teguritest, mis muudavad teatud metamorfoosid inimese isikupära. Määratluse põhjal on nii areng kui ka moodustumine isiksuseomaduste sünonüümid. Arengu allikas, nagu kujunemine, on alati isiksusest väljas. Areng on erinev, sest see tuleneb otseselt lähedaste inimeste, perekonna ja sõprade mõjust.
Arenguprotsess võib toimuda ainult elavas inimeses, samal ajal tuleb vormida ühiskond ja ühiskond tervikuna. Samal ajal võib areng, mis toimub isikliku tegevuse ja sooviga, samal ajal koosseisuga, tekkida ilma nõusolekuta ja toimuda väliselt mõjutatult passiivselt.
Areng eeldab kvalitatiivse tulemuse olemasolu pärast teatava tegevuse mõju ning moodustamine nõuab ainult konkreetse ülesande ja eesmärgi täitmist ilma konkreetse positiivse mõjuta.<|end_of_text|>USA ansambli kontsert Palmisaalis. Viva la Musica! | Võnnu Keskkool
USA ansambli kontsert Palmisaalis. Viva la Musica! 26. September valdek.rohtma
Võnnu Keskkooli on külastamas koostöös USA Tallinna Suursaatkonnaga Eestis kontserttuuril viibiv Ameerika folk-pop duo Our Band. Kontsert toimub sel suvel renoveeritud palmisaalis ja on esimene välismaa artistide koolikontsert koolimaja südames.
Meil on au olla ansamblile Our Band (https://www.ourband.org/) vastuvõtjaks nende tuuril. Sasha Papernik ja Justin Poindexter toovad meile rikkaliku ameerika helimaastiku pulbitsevat energiat, suurepärast laulukirjutamist ja intiimset harmooniat. Nende lai repertuaar sisaldab lugusid igast kümnendist ja igast maailmanurgast, kududes need ühtseks tervikuks. Koos on nad esinenud publikule maailma suurtes saalides alates Carnegie Hallist kuni Lincolni keskuse ja Smithsonian'i Ameerika Kunsti Muuseumini.
Nüüd juba peaaegu kolmekümne aasta jooksul on koolimaja palmisaali seinad kuulnud kooride, folkansamblite ja muusikakoolide noorte pillimängu. Meie oma pillimehed on musitseerinud bändiga, pillipäevadel on kuulamiseks pakutud väga mitmekesist repertuaari erinevatel muusikariistadel.
Eranditult kõik on kiitnud saali head akustikat ja ruumi toetavat karmat. Palmisaal on koht, kus on aukohal muusika ja poeesia – siin paikneb Võnnu kandi suurmehe Gustav Suitsu mälestussein, toimuvad kultuurikollektiivide proovid. Kooli mudilas- ja lastekoorid ning rahvatantsuansamblid on traditsiooniliselt esindanud paikkonda nii noorte- kui ka üldlaulu- ja tanusupidudel läbi kümnendite. Au sees peetakse nii rahva- kui popultuuri. Palmisaal on seega paik, kus tehakse esimesed tantsusammud ja lauldakse viisijupid.
Valdek Rohtma sõnul on äärmiselt vajalik õpilaste igakülgne areng, sealhulgas muusikaline. Igal lapsel peaks olema lapsepõlves oma pill. Musikaalne tunnetus, rütm ja võimalus oma tundeid väljendada muusika kaudu ning vastav kirjaoskus on kultuuritunnetuses elementaarsed.
Lisaks viimaste aastate suurematele investeeringutele renoveerimisse on panustatud ka muusika valdkonnas inventari uuendamisse. Sel õppeaastal alustas gümnaasiuminoortest trio koolibändi tegemist. Loodetavasti peavadki järgmise koolikontserdi palmisaalis just nemad!<|end_of_text|>Toksoplasmoosi valu liigestes, Uhised salvi hinnad
Parasiit Tagasi Spin
Thumb artriidi agenemine
Toksoplasmoosi valu liigestes, Soovitatav
Lisaks T-lümfotsüütidele osalevad immuunvastuses ka B-lümfotsüüdid. Lisaks viitab mõiste "kehavalu" üldiselt ebamugavale tundele lihastes, liigestes ja luudes keha erinevates osades. Seega saab vastuse küsimusele, kui ohtlik toksoplasmoos on vastsündinud laps, isegi selle võimalike sümptomite lihtsa loeteluga.
Asümptomaatilise sarkoidoosi korral on vajadus ravi järele pea olematu. Akuutne sarkoidoos aga vajaks medikamentoosset ravi. Kortikosteroidide kõrvaltoimed olenevad indiviid | et |
ist, preparaadist, kogustest ja haaratud elundist jpt teguritest aga esinenud on tujumuutusipaistetust ja kaalutõusu vedelikupeetus jmkõrgrõhkukõrget veresuhkru taset ja söögiisu kasvu.
Joo peaks olema hommikul tühja kõhuga. Kursus 10 päeva. Võtke hommikul mõned küüslauguküüned, purustage need noaga, katke 1 klaas piima. Küpseta 15 minutit. Liiga tugevalt väljendunud valusündroomi ja põletikulise protsessiga või ravi eelõhtul läbi viidud ravi mõju puudumisega peetakse steroidhormoone õigustatuks.
Valitud ravimid - hüdrokortisoon, Celeston, Diprospan, neid manustatakse süstina liigesesse.
Olulist rolli artralgia liigeste taastamise ja elimineerimise protsessis mängivad kondroprotektorid, need on valmistatud glükoosamiini ja kondroitiinsulfaadi alusel, mis on osa liigese sünoviaalvedelikust. Mõnel juhul leevendab ravimteraapia ainult ebamugavust, kuid ei kõrvalda probleemi. Vaja on kirurgilist sekkumist. Liigese osaline või täielik asendamine endoproteesiga vähendab valu ja aitab taastada liigesefunktsioone.
Ülemiste hingamisteede haaratuse korral ka tuberkuloos, leepraWegeneri granulomatoosneerude haaratuse korral aga mittesteroidsed põletikuvastaste ravimite kõrvaltoimed, Wegeneri granulomatoos ja muudel põhjustel esineva võiv interstitsiaalne nefriit. Närvisüsteemi sarkoidoosi korral tuleks välistada kõik põletikudkasvajad, vaskulaarsed haigused. Lisaks T-lümfotsüütidele osalevad immuunvastuses ka B-lümfotsüüdid.
Kaasaegsed kirurgid eelistavad elundite säilitamisega minimaalselt invasiivseid kirurgilise ravi meetodeid. Ennetavad meetmed Liigesvalude vältimiseks ning valulike süstide ja muude ebameeldivate protseduuride ravikuuri vältimiseks on soovitatav: Treenige mõõdukalt. Need aitavad vähendada kaalu, stimuleerida vereringet ja tugevdavad lihaste korsetti. Kõik harjutused tuleks läbi viia treeneri või arsti järelevalve all, sest vale töö ja liigne koormus võib põhjustada probleeme. Tehke ühine võimlemine.
Ujuge basseinis. Jälgige toitumist.
Dieet peaks olema tasakaalustatud ja sisaldama polüküllastumata rasvhappeid, kaltsiumi, võimalikult palju köögivilju ja puuvilju, Omega-3 rikkaid toite. Soovitatav on minimeerida loomsete rasvade, suhkru, kergesti seeditavate süsivesikute kasutamist. On vaja keelduda magusate gaseeritud jookide kasutamisest.
Jälgige kaalu, sest ülekaal aitab kaasa liigese kulumisele.
Temperatuur ja liigesevalu - Vigastus
Säilitage vee tasakaalu. Soovitatav veekogus talvel on vähemalt 2 liitrit ja suvel kuni 4 liitrit. Ravige oma liigeseid ettevaatlikult, püüdes vältida nende ülekoormamist. Kaupade tõstmisel peate jälgima selgroo õiget positsiooni ja koormust ühtlaselt jaotama.
Lõpetage alkoholi joomine ja suitsetamine. Sellised halvad harjumused mõjutavad liigeste seisundit negatiivselt, kuna neil puuduvad toitained. Vaheldumisi töö- ja puhkeajad, tehke aeg-ajalt kehaasendi muutmist, ärge seiske kaua ja tehke lihaskiude lõõgastavaid harjutusi. Vältige hüpotermiat. Kandke ortopeediliste sisetaldadega mugavaid jalatseid. Vältige stressi. Pakkuge head und ja puhake.
Võtke vitamiinide ja mineraalide kompleksid. Võtke kondroprotektoreid, need takistavad liigeste komponentide vananemist ja kulumist ning pikendavad nende probleemideta töötamise kestust. Ärge taluge jalgade nakkushaigusi, nad vajavad kohustuslikku ravi ja kodus viibimist, samuti voodipuhkuse järgimist. See vähendab komplikatsioonide riski. On ka teisi tegureid, kuid see on peamine.
Ainult peamiste toitumispõhimõtete järgimisega on võimalik selle haiguse sümptomitega toime tulla. Podagra on ravimatu, kuid õige toitumisega saab seda stabiliseerida. Kõige sagedamini kannatavad podagra all üle aastased inimesed. Liigsed kusihappe soolad ladestuvad liigestes, rikkudes lämmastikuühendite puriinide ja valkude vahetust. See juhtub siis, kui tarbitakse palju puriine sisaldavat loomset toitu.
Ravi liigeste kaes folk oiguskaitsevahendeid
Mis on parim salv osteokondroosiga
Medali meniski tagumise sarve rebend; Funktsionaalne liigesevalu; Lühike teave haiguste kohta Liigeste valu ilmneb erinevatel põhjustel, mõnikord võib see olla mittereumatoloogilise traumatoloogilise haiguse sümptom, kui see on põhjustatud infektsioonidest.
Toksoplasmoos imikute sümptomites.
✿ Mis on toksoplasmoos ja kuidas seda vältida - 【Haigused】 -
Neerud on terved, kuid nad ei suuda uurea suure kogusega hakkama saada või elundite seisund lihtsalt ei võimalda selle happe eritumist. Ägenemisega ilmnevad liigeste põletik ja punetus.
Valulikes piirkondades võib vajutamise leida sümmeetrilisi terava valu punkte.
Chondroitiin ja glukoosamiin Arvamused analoogid
Liigeste ja lihaste valu põhjused, valu põhjustanud haiguste sümptomid ja ravi - Menisk
Nad valutavad, temperatuur tõuseb kahjustatud piirkondades. Toitesüsteem Teil on vaja toitesüsteemi, mis sisaldab piiratud koguses valke, siis podagra ei halvene ega edene. Dieedi number 6 järgimine annab nädalaga positiivse tulemuse. Puriini metabolism normaliseerub, kusihappe soolad moodustuvad väiksemates kogustes, metabolism taastub.
Liigeste raviks kasutavad meie lugejad Artrade'i edukalt. Nähes selle tööriista populaarsust, otsustasime selle teile tähelepanu pöörata. Loe edasi siit Siin on dieedi peamised põhimõtted: Joo ägenemise ajal rohkem kui lubatud vedelikku, mitte vähem kui 3 liitrit. Võtke toitu väikeste portsjonitena, kuid vähemalt neli korda pä | et |
evas. Ärge näljutage ega sööge üle.
Ägedad hingamisteede haigused ja viirusnakkused
Kaotage liigset kaalu, ainult järk-järgult. Piira soola. Dieet on eelistatavalt taimetoitlane. Kuid kui te ei suuda lihast loobuda, peaks see olema kodulindude ja küülikuliha, kuid ainult keedetud kujul ja mitte rohkem kui kolm korda nädalas.<|end_of_text|>Oikumeenilise palvenädala kaheksa mõtisklust ja palvet | K&T
Kirikute Maailmanõukogu ⋅ 18. jaanuar 2019
Foto: Albin Hillert / KMN
Palvenädala tekstid on tänavu koostatud Indoneesias.
Esimene palvepäev
Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! (Am 5:24)
Am 5:22-25
Lk 11:37-44
Kristlased võivad olla innukalt pühendunud palvele ja jumalateenistusele, kuid mitte hoolida vaestest ja häbimärgistatutest. Vahel me palvetame kirikus, kuid rõhume samal ajal oma kaasinimesi või kurname keskkonda. Indoneesia kristlased tunnistavad, et nende maal on inimesi, kes püüavad kirglikult oma usku praktiseerida, kuid rõhuvad samas teiste uskude esindajaid, selleks koguni vägivalda kasutades. Jeesus aga meenutab meile Luuka evangeeliumis, et tõelise jumalateenistuse väline märk on õiglane käitumine. Jeesus mõistab karmilt hukka need, kes seda kohustust väldivad.
Aamose prohveteeringus lükkab Jumal tagasi nendelt tuleva jumalateenistuse, kes väldivad õiglust, kuni nad lasevad "õigusel voolata nagu vesi ja õiglusel nagu kuivamatul jõel" (Am 5:24). Prohvet rõhutab vankumatut seost, mis valitseb jumalateenistuse ja õigluse tegude tegemise vahel. Kui kristlased teevad ühiselt tööd selle nimel, et kuulda vaeste ja rõhutute appikarjeid, kasvab nende omavaheline osadus ja osadus Kolmainu Jumalaga.
Lesknaise, vaeslapse ja võõra Jumal, Sina oled meile näidanud õigluse teed.
Aita meil järgida Sinu teed, teenides Sind õiglust tehes.
Üheskoos kristlastena [lase meil] Sind teenida mitte üksnes oma südamete ja mõistusega, vaid ka tegudega.
Aidaku ja juhtigu Püha Vaim meid töötama õigluse nimel, kus iganes me ka poleks, et paljud inimesed saaks jõudu meie tegude läbi.
Jeesuse nimel.
Teine palvepäev
Iga teie "jah" olgu "jah" ja iga "ei" olgu "ei", aga mis üle selle, see on kurjast. (Mt 5:37)
Ef 4:22-25
Kaasinimeste vastu suunatud vägivald ei seisne üksnes füüsilises kallaletungis ja röövimises, vaid ka tagarääkimises ja pahatahtlikes kuulujuttudes. Tänu sotsiaalmeediale saab kerge vaevaga levitada üheainsa hetkega valeinformatsiooni laiale auditooriumile. Indoneesia kristlastena me teame, kuidas see on vahel viinud valede ja eelarvamuste levitamiseni ühtede religioossete rühmade, sh kristlaste, poolt teiste usurühmade vastu.
Hirm ja kättemaksuga ähvardamine võivad inimesi tõe eest seismisel takistada ning võivad neid sundida vaikima ebaõiglaste ja väärate avalduste ees, mille eesmärgiks on külvata hirmu. Jeesus ütles otse välja: "Iga teie "jah" olgu "jah" ja iga "ei" olgu "ei", aga mis üle selle, see on kurjast." Valelikkus hävitab head suhted inimeste ja erinevate rühmade, sealhulgas kirikute, vahel. Ebaausus kahjustab kiriku ühtsust. Kiri efeslastele tuletab meile meelde, et oleme üksteise liikmed. See on üleskutse kristlastele olla üksteise vastu ausad ja vastutustundlikud, et kasvada omavahelises osaduses. Kui me seda teeme, ei ole see mitte kurja vaim, vaid Jumala Püha Vaim, kes saab meiega olema.
Õigluse Jumal, anna meile tarkust eristada õiget valest.
Lase aususel juhtida meie südameid ning meie huultel kõnelda tõtt.
Anna meile julgust hoida kinni tõest, isegi kui teised pööravad meie vastu.
Hoia meid pettuse levitamise eest ning tee meid selle asemel ühtsuse ja rahu edendajateks, kes levitavad head sõnumit kõigile inimestele.
Me palume Sinu Poja, Jeesuse Kristuse nimel.
Kolmas palvepäev
Issand on armuline ja halastaja kõigile (Ps 145:8)
Ps 145:8-13
"Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude," ütles psalmikirjutaja, kuulutades, et Jumala armastus ületab rahvuse, kultuuri, rassi ja kogunisti religiooni piirid. Matteuse evangeeliumi Jeesuse põlvnemise lugu peegeldab seda hõlmavat vaadet. Kui antiiksed kultuurid nägid naisi sageli alamatena või oma isade või abikaasade omandina, siis Matteus nimetab Jeesuse esivanemate hulgas nelja naist, kellest kaks, Rutt ja Raahab, olid paganad. Nimekirjas olevatest teistest esivanematest olid kolm tuntud oma patususe poolest, nende seas abielurikkujast kuningas Taavet. Nende nimetamine Jeesuse sugupuus ja võtmine Jumala inimlikku lukku annab teada, et Jumala kaasab taustast hoolimata oma päästeplaani igaüht, meest ja naist, patust ja õiget.
Indoneesia rahvas paikneb enam kui 17 000 saarel, hõlmates enam kui 1340 erinevat etnilist rühma ja kirikud on sageli eraldatud etnilisi jooni mööda. Selline välistamine võib viia selleni, et osa näeb end tõe ainsate valdajatena, haavates nõnda Kiriku ühtsust. Keset kasvavat etnilist ja religioosset fanatismi ning süvenevat ebatolerantsuse vaimu üle kogu praegusaja maailma saavad kristlased teenida inimkonna perekonda, ühinedes tunnistama Jumala kõikehõlmavat armastust, kuulutades koos psalmikirjutajaga, et "Issand on armuline ja halastaja" kõigile.
Isa, Poeg ja Püha Vaim, üks Jumal, me | et |
kiidame sinu suurt kirkust, mis on saanud avalikuks kõiges loodus.
Anna meile avatud südant võtmaks vastu kõiki, kes kogevad diskrimineerimist.
Aita meil kasvada armastuses, mis ületab eelarvamuse ja ebaõigluse piirid.
Kingi meile armu austada iga isiku ainulaadsust, nõnda et võiksime meie mitmekesisuses kogeda ühtsust.
Seda palume sinu püha nimega.
Neljas palvepäev
Jääge rahule sellega, mis teil on (Hb 13:5)
Heebrea 13:1-5
Matteuse 6:25-34
Heebrea kirja kirjutaja hoiatab meid raha ja materiaalsete asjade üleliigse armastuse eest. Pidades silmas meie kalduvust arvata, et meil ei ole iial piisavalt, meenutab tekst meile Jumala ettehooldust ja kinnitab meile, et Jumal ei jäta iial oma loodut. Maa, jõgede ja merede viljakuse kaudu on Jumala headus hoolitsenud piisaval määral toidu ja värske vee eest, et hoida kõiki elusolendeid. Siiski on paljudel inimestel neist esmaselt vajalikest asjust puudus.
Inimlik nõrkus ja ahnus toob sageli kaasa korruptsiooni, ebaõigluse, vaesuse ja nälja. Teiste eest hoolitsemise ja nendega meie hüvede jagamise asemel võib olla kiusatuseks koguda ja varuda raha, toitu ja loodusvarasid meile endile, meie oma rahvale või etnilisele rühmale.
Jeesus aga õpetab meid, et materiaalsed asjad ei peaks olema selleks, mis lähevad meile korda esimeses järjekorras. Me peaksime hoopiski otsima kõigepealt Jumala valitsust ja sellega seotud väärtusi, usaldades, et meie taevane Isa annab meile vajaliku.
Viimastel aastatel on osad Indoneesia kirikud pakkunud maapiirkondade väikstele kirikutele mitut laadi tuge majanduslikult, inimeste näol ja hariduse vallas. Selles vastastikkuse armastuse lihtsas ja praktilises näites teevad nad nähtavaks ühtsuse oma kaaskristlastega, mis on Jumala kingitus oma kirikule. Elades lihtsamalt, keskendumata raha teenimisele üle oma vajaduste või ressursside varumisele tulevikuks, võib aidata meil muuta maailma, meie ühist kodu, õiglasemaks paigaks.
Kaastundlik Jumal, me täname Sind Sinu rikkalike kingituste eest.
Anna meile armu võtta kogu õnnistust vastu lihtsuse ja alandliku tänulikkusega.
Lase meil olla valmis jagama teistega, kes on hädas, nii et kõik võiksid kogeda ühtsust armastuses, mis voogab Sinust, meie kolmainus Jumal, kes elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.
Viies palvepäev
Kuulutama vaestele rõõmusõnumit (Lk 4:18)
Am 8:4-8
Lk 4:16-21
Prohvet Aamos kritiseeris kauplejaid, kes tegelesid pettuse ja vaeste rõhumisega suurema kasu saamiseks. Ta rõhutas ka, kuidas Jumal paneb nende eksimusi tähele ega unusta neid iialgi. Jumal kuuleb ülekohtu ohvrite appihüüdu ning ei hülga kunagi ära kasutatuid ja rõhutuid.
Me elame üleilmastunud maailmas, kus tõrjutus, rõhumine ja ülekohus on omandanud seninägematu ulatuse. Lõhe rikaste ja vaeste vahel muutub sügavamaks. Inimeste, rahvaste ja kogukondade vaheliste suhete puhul on otsustavaks teguriks majanduslikud saavutused. Majandusküsimused on sageli nendevaheliste pingete ja konfliktide vallandajaks.
Kui õigus ei valitse, on raske rahu nautida.
Meie ühise ristimise põhjal on igal kristlasel Jeesuselt prohvetlik missioon kuulutada vaestele ja nõtradele rõõmusõnumit nii sõnade kui tegudega. Kui me tajume seda missiooni, siis tuleb Issanda Vaim meie peale ning annab meile jõudu õiguse eest seista. Meie väärikus kristlastena kutsub meid kõnelema ja tegutsema sellisel viisil, et prohvet Jesaja kirjarulli sõnad, mida Jeesus Naatsaretis kuulutas, läheksid selle kuuljate jaoks meie ümber iga päev täide.
Jumal, meie Isa, anna andeks meie võimuhimu ja vabasta meid kiusatusest rõhuda teisi.
Sinu osaduse Püha Vaimu abil aita meil elada ühtekuuluvuses oma ligimestega ja jagada sel viisil koos Sinu poja Jeesusega Sinu vaesusest ja rõhumisest vabaduse tõotuse täitumist.
Me palume Tema nimel.
Kuues palvepäev
Vägede Issand on tema nimi (Jr 10:16)
Jr 10:12-16
Mk 16:14-15
Loodud maailm on Jumala imelise väe avaldus. Jumala suurus saab nähtavaks kogu loodus ja selle läbi: "Vägede Issand on tema nimi."
Tänapäeval seisame silmitsi tõsise üleilmse ökoloogilise kriisiga, mis seab ohtu looduse ellujäämise. Palju inimesed on juhindunud ahnusest ning võtnud loodust viimasegi välja. Arengu nimel võetakse maha metsasid ja reostus hävitab maad, õhu, jõed ja mered, muutes võimatuks põllumajanduse, hävitades joogivee ning põhjustades loomade suremist.
Sellega seoses on kasulik meenutada, et Jeesus andis pärast ülestõusmist jüngritele käsu kuulutada rõõmusõnumit kogu loodule. Ükski osa loodust ei ole jäetud väljapoole Jumala plaani muuta kõik uueks. Sellepärast peame pöörduma ära rõhumise püüdest sellise hoiaku poole, mis väärtustab ja lepitab meid looduga.
Eri uskude esindajate liikumised Indoneesias ja mujal maailmas on kristlastele inspiratsiooniks, kuidas liikuda keskkonnasõbralike koguduste suunas ja seista looduse kuritarvitamise vastu. See ühendab kristlasi tunnistama oma Loojat, kes on loonud kõik. Kui me ühineme kaaskristlastega meie ühise maise kodu kaitsele, siis ei tähenda see ainult aktivismis osalemist. See kujutab endast Issanda käsu täitmist kuulutada rõõmusõnumit Jumala tervendavast ja taastavast armastusest kogu loodule.
Armastav Jumal, Sinu sõna läbi on kõik asjad saanud alg | et |
use.
Me täname Sind universumi eest, mis ilmutab Sinu au, ilu ja heldust.
Kingi meile tarkust, kuidas sellel maal leebelt astuda ja olla üheskoos Sinu rõõmusõnumi prohvetiteks kogu loodule.
Seitsmes palvepäev
Naine, sinu usk on suur! (Mt 15:28)
1Sm 1:13-17
Eli hindab valesti Hannah sügavat põletavat palvet ja mõistab ta hukka, lükates ta anumise kõrvale kui purjus sonimise. Kuid naise vastus, mis kutsub üles teda mitte hukka mõistma kui "väärtusetut naist", pehmendab preestri südant ning ta saadab naise minema õnnistusega.
Samamoodi juhtub siis, kui Kaanani naine tuleb paluma, et Jeesus raviks terveks tema tütre. Jeesus saadab naise minema, öeldes, et ta on tulnud vaid oma inimeste pärast. Kuid naine jääb järjekindlaks oma anumises ja heidab Jeesusele väljakutse. Lõpuks, tunnustades naise tugevat usku, täidab Jeesus naise palve.
Mõlemal juhul selgub, et naine, keda on peetud tähtsusetuks ning tähelepanu mitteväärivaks, räägib prohvetlikke sõnu, mis pehmendavad südameid ja toovad kaasa tervenemist ja terviklikuks saamist.
Naiste tähtsuse vähendamine ja naiste häälte kõrvale heitmine jätkub ka meie ajal. Tõepoolest, isegi oma koguduste sees kuuletume me kultuuridele, mis vähendavad naiste tähtsust.
Sedamööda, kuidas kristlased saavad teadlikuks oma puudujääkidest ses valdkonnas, teadvustavad nad selgemalt vägivalla õudust naiste ja laste vastu, kes kahmatakse jõuga nende kodudest kaasa ning müüakse maha võõrastes maades. Neid ja paljusid teisi ümberasujatest töötegijaid koheldakse sageli ebainimlikult, neile keelatakse kõige põhilisemate inimõiguste rakendamist.
Viimastel aastatel on Indoneesia kirikud võtnud ette ühiseid samme inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamise vastu. Nende pingutused koos teisi uskusid esindavate inimeste pingutustega on aina enam hädavajalikud, kuna iga päevaga tõuseb ohvrite arv riigi teatud osades.
Kui kristlased ühinevad palves ja Sõna uuringutes, tõeliselt kuulates Jumala häält, siis nad avastavad, et ka tänapäeval räägib Jumal ühiskonnas kõige enam väärkoheldute karjete läbi. Kui nad kuulevad koos olles Jumala hüüdu, saavad nad tõuke ühineda tegevusteks, mis on suunatud inimkaubanduse nuhtluse ja teiste pahede vastu.
Armuline Jumal, Sa oled inimliku väärikuse allikas.
Sinu armu ja jõu läbi muutsid Hannah sõnad preester Eli südant.
Sinu armu ja jõu läbi puudutasid Kaanani naise sõnad Jeesust nii, et ta ravis terveks naise tütre.
Otsides kiriku ühtsuse näitamise viise, anna meile julgust astuda vastu kõigile naise vastu suunatud vägivalla vormidele ja pühitseda Vaimu ande, mida naised toovad kiriku teenimiseks.
Seda palume me Jeesuse Kristuse, meie Jumala nimel, kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal alati ja igavesti.
Issand on mu valgus ja mu pääste. (Ps 27:1)
Ps 27:1-4
Jh 8:12-20
Läbi nende kaheksa päeva, läbi Palvenädala Kristlaste Ühtsuse heaks, on igapäevased mõtisklused käsitlenud erinevaid keerulisi olukordi, millega maailm täna silmitsi seisab, nagu näiteks ahnus, vägivald, tõrjumine, ärakasutamine, vaesus, saastamine, nälg ja inimkaubandus.
Indoneesia kirikud teadvustavad neid teemasid kui väljakutseid, mis on asetatud kõikide kristlaste ette. Nad teadvustavad ja tunnistavad, et mõned nendest pattudest on määrinud ka kirikute elu, kahjustades kirikute ühtsust ja vähendades tunnistamise väärtust maailma silmis. Samal ajal panevad nad tähele ka mitmeid paljulubavaid olukordi, kus kirikud kohtuvad, et tunnistada oma ühtsust Kristuses. Kristlased üle kogu maailma võivad loetleda palju selliseid näiteid oma keskkonnast.
Päev päeva, aasta aasta järel ja eriti selle palvenädala jooksul ühinevad kristlased koos palves, tunnistades oma ühist ristusku, kuulavad Jumala häält kirjapandud sõnas ja palvetavad ühtsuse eest Kristuse kehas. Niimoodi tehes tunnistavad nad, et Püha Kolmainsus on kogu ühtsuse allikas ja Jeesus on maailma valgus, kes lubab elu valgust neile, kes talle järgnevad. Mitmedki maailma ebaõiglused kurvastavad või vihastavad neid. Kuid nad ei kaota lootust, nad liiguvad edasi tegudele. Sest Jumal on nende valgus ja nende pääsemine ja nende elude tugipunkt ning nad ei karda.
Jumal, meie toetaja, me kiidame Sind Sinu armastava headuse eest, et Sa hoiad meid püsti katsumuste ajal ja näitad meile valgust pimeduses.
Muuda meie elusid nii, et me võiksime olla õnnistuseks teistele.
Aita meil elada ühtsuses, erinevuses ja tunnistajana osadusele.
Isa, Poeg ja Püha Vaim, üks Jumal nüüd ja igavesti.
Ajutised jõulud on kindel garantii (Mt 2:1)
Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas täiskogu rahusõnum: ÜHESKOOS EUROOPA POOLT. 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust: ühine meenutamine tuleviku pärast<|end_of_text|>Nagu slimming soengud, Face Slimming Soengud - Ilu
Nagu slimming soengud, Ümarate nägude 60 parimat soengut ja juukselõikust
Lõike kujundamine ei võta palju aega ja osutub üsna vaevatuks. Kui teil on eriti ümmargune nägu, minge oma näo pikendamiseks palju kõrgust ülaosaga ja eriti pikkade külgpõletustega.
Jagage oma juuksed keskelt või küljelt ning laske esiosadel paar tolli alla lõua alla kukkuda. Eriti peened juuksed on armsad kergete tekstuuriga otste ja tukkidega tavalises bobis.
Kuju on segu sujuva | et |
ja struktureeritud segu vahel ning lõppkokkuvõttes on see väga meelitav võimalus pluss-suuruste soengute jaoks. See stiil on kindel võitja, eriti kui see on tehtud pead pööravas plaatina toonis. Selline stiil neutraliseerib täiuses kergesti ja pikendab nägu visuaalselt.
Sahaj Cavitation Machine For Slimming
See on salenemisstiil, mis peibutab pealmise käe peal kandes, et pakkuda teatud pikkust ja nägu pikendavaid omadusi. Pikad peek-tukk tukk jooksevad üle näo ülemise osa, juhtides tähelepanu silmadele ja otsaesisele ning tõmbavad tähelepanu lõualuu ja lõua küljest. Stiil on kena ka siis, kui soovite välja kasvatada lühikese piksli.
Tihedalt kärbitud sisselõige ja targad tukk ja külgpall annavad sellele soengule punkaritega piirneva rock-and-roll-tunde.
Kui olete julge tüdruk, kes soovib rahva hulgast silma paista, olete just avastanud lõike, mis viib teid modernsuse servale. Pööratud kuju on eelistatav ka siis, kui teil on lihav nägu ja soovite lühikest soengut.
Kuidas teha kindlaks, milline soeng on sobiv
Hele kuldne toon on rõve värv, mis näeb hea välja sooja nahaga alatooniga naistel. Kuivatamise ajal kasutage suurt tünni ümmargust harja.
Juuste lokkimine annab teile klanitud, moodsa ilme. Liiga ümarat nägu pikendavad sirgjooned ja räpane küljeosa, mille kroonil on väike kõrgus. Tükitud kiud on niiske näo jaoks rõvedad, kuid mitte üle selle.
Naiselik soeng sobib kõige paremini peenete juustega naistele, sest see loob pehme ja girly välimuse. See on täiuslik üleminekutükk naistele, kes soovivad oma juukseid välja kasvatada lühema stiili järgi. Pööratud ümberpööratud loba pikad eesmised lukud aitavad teie profiili pikendada ja muuta see nurgatagusemaks. Tsentrist väljas olev osa on veelgi tähelepanu kõrvalejuhtimine turskema lõua ja kaela piirkonnast.
Seda tehes saate visuaalselt pikkuse luua ja näo saledamaks muuta. Lisadraama saamiseks proovige kujundada glamuursete varjundite ja julge huulega. Asümmeetria ja peek-a-boo mõjuvad ümaratele nägudele kindlasti.
Näo allapoole joonistamiseks asetage värviaktsendid otste poole. Ebaühtlased, harjaga ettepoole suunatud tükid raamivad nägu ja muudavad selle läbilõikava tumepruuni õlaga suurepärase pluss-suuruse soengu. Helitugevuse saate luua raseerides targad kiud. Raseeritud kihiline tekstuur on habemega varrukas enamikul naistest meelitav.
Selle rakenduse abil saate oma nägu saledamaks muuta. Fotosid saate kärpida mis tahes kujuga. Kehakujude fototöötlus - keha viimistlus ja õhuke nägu on üks parimaid keha kujundavaid rakendusi.
Saate oma kehaosi ümber kujundada, kasutades selleks lihtsalt sõrme. Tehke lihtsalt oma pilt ja muutke oma kuju. See on kasutajasõbralik rakendus, mida igaüks saab kasutada. Eriti atraktiivsed rakendused üliõpilastele, kes saavad oma atraktiivse, laheda ja täiusliku pildi täiuslikus vormis teha.
Jagage oma sõprade ja pereliikmetega postitusi sotsiaalmeedias. Kehakujude fotoredaktor - keharetuus ja sale nägu on hämmastav kehakujude redaktor igale tüdrukule. See võib aidata teil muuta oma keha kõverusi rindade suurendamise, puusa suurendamise, näo salenemise ja talje salenemise abil, samuti võib keha lisada tätoveeringuid. Kõrgust saate ka suurendada ja seda ka parandada.
Vaba külgrihm " Hämmastav, rannikuline poni maht juurtega pikendab näo kuju, tõstab ja pikendab, " ütleb Hall. Rääkimata sellest, et salendav soeng on vaevata seksikas ja trend.
Kuivate juuste töötlemine sõrmedega. Seejärel õrnalt kärbige juukseid krooni kõrguselt. Loo räpane külg osa ja koguge juuksed vastasküljele. Pühkige regulaarselt ja kindlustage selge elastsusega põhjas. Tõmmake kärbes väljapoole, et need oleksid täiuslikumad ja mugavad. Üles vaata Verb Ghost hairspray 16 dollarit.
Puhastage juukseid väikese ümmarguse pintsliga, jättes 20 sekundiks ümber silinder ümbritsetud juuksepaelad ja laske lahtine segu seada.
Kui juuksed on välja puhutud, siis osa keskelt. Tee kroon kõrgusele. Võtke suured juuksed kõrvalt kõrvalt kõrvale, pange need õrnalt oma peaga ja tõmmake. Inspire yourself to be a fitter similar to your edited photo. Post on social media rasvakahjumi matemaatika Instagram, Facebook, Pinterest, WhatsApp get likes and comments nagu slimming soengud your family and friends.
Body Shape Editor on keha mõõtmiseks kõige mõõtmatum fototöötlus. Igat tüüpi kehatöötlusriistade abil saate suurendada rinda, suurendada oma puusa ja kahandada oma vöökohta, saledat nägu, suurendada pikkust ja õhuke keha. Esimene hõlmab ovaalseid, ümmargusi, pirnikujulisi ja südamekujulisi nägu; teisele - kolmnurkne, ruudukujuline, ristkülikukujuline ja romboidne.
St ümmargune nägu soeng, mis peaks visuaalselt pikendama, ülalt lai, peitma juuste all ja selle alumine osa; ruudu saab pehmendada, andes sellele ümmarguse peksmise või lokid jne. Niisiis, kui sa elad niiskes kliimas, võivad kõik juuksed paista kohmakad ja rasvased, kui teie piirkonnas on sagedased tormid, siis peate juukseid sageli pesema külma ilmaga - kandma mütsid jne.<|end_of_text|>22 eluaegse olümpiakeelu saanud venelast pöördusid spordikohtusse | Olümpialiikumine | ERR
{{1512557640000 | amCalendar}}
Venemaa neljabobi Sotši olümpial Autor/allikas: AFP/Scanpix
Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) distsiplinaarkomisjonilt eluaegse olümpiakeelu saanud 22 Venemaa sportlast kaebasid karistuse edasi Rahvusvahel | et |
isse Spordiarbitraaži (CAS).
Praeguse seisuga on neist 25 sportlasest 22 pöördunud spordikohtusse, CAS-i teatel kaalutakse igat juhtumit eraldi. Sportlased on palunud, et CAS teeks enda otsuse enne 2018. aasta taliolümpiamängude algust.
CAS-i poole pöördunud sportlased:
Bobisõitjad Aleksandr Zubkov, Dmitri Trunenkov, Aleksei Negodailo, Aleksandr Kasjanov, Aleksei Puškarjov, Ilvir Huzin ja Olga Stulneva;
skeletonisõitjad Aleksandr Tretjakov, Sergei Tšudinov, Jelena Nikitina, Olga Potõlitsina ja Maria Orlova;
laskesuusatajad Olga Viluhhina ja Jana Romanova;
murdmaasuusatajad Aleksandr Legkov, Jevgeni Belov, Maksim Võlegžanin, Aleksei Petuhhov, Julia Ivanova ja Jevgenia Šapovalova;
kiiruisutajad Olga Fatkulina ja Aleksandr Rumjantsev.
Nimekirjast puuduvad seni viimased karistada saanud sportlased, kelle nimed avalikustati 1. detsembril. Nendeks on laskesuusataja Olga Zaitseva ning murdmaasuusatajad Julia Tšekaljova ja Anastasia Dotsenko.
Teisipäeva õhtul teatas ROK, et määras Venemaa olümpiakomiteele dopinguprobleemide tõttu olümpiakeelu ning puhtad Venemaa sportlased saavad tuleva aasta PyeongChangi olümpial võistelda vaid neutraalsetena ehk olümpialipu all. Venelased on lubanud 12. detsembril otsustada, kas soovivad neutraalsetena olümpiale võistlema minna.
venemaa dopinguskandaalrahvusvaheline spordiarbritraažrahvusvaheline olümpiakomiteedoping ja sotši olümpiamängud<|end_of_text|>Aruanne: Apple'i seadme omanikud saavad oma uued telesaated tasuta | Uudised ja analüüs 2022
Aruanne: Apple'i seadme omanikud saavad oma uued telesaated tasuta
Tulevikus võib Apple'i seadme omamine tulla uue sisseostuga: tasuta juurdepääs Cupertino originaaltelesaadetele.
Apple'i esimene originaalne telesaade Planet of the Apps oli flopp, kuid ettevõttel on teostes palju uut sisu - miljard dollarit väärt. Nüüd näib, et tehnikahiiglane kavatseb selle sisu tasuta Apple'i omanikele kinkida.
CNBC teatab, et eelseisvad Apple'i rahastatud telesaated on tasuta saadaval eelinstalleeritud telerirakenduses iPhone'is, iPadis ja Apple TV-s. Ettevõte loodab telerirakenduse uue ja täiustatud versiooni turule tuua järgmise aasta alguses, "märgitakse aruandes.
Apple ei reageerinud kohe PCMagi kommentaaritaotlusele ja lükkas CNBC taotluse tagasi.
Apple'i teine originaalne telesaade Carpool Karaoke on telerirakenduse kaudu juba tasuta saadaval. Rakenduste Planet esimene osa on tasuta, kuid järgmiste osade vaatamiseks on vaja Apple Musicu tellimust.
Eelmisel kuul teatas The Wall Street Journal, et Apple'il on umbes kaks tosinat saadet "arendamisel või tootmisel". See hõlmab uusversiooni Steven Spielbergi hämmastavatest lugudest, sarja luuletaja Emily Dickinsoni peaosas Hailee Steinfeldiga, draama korvpallur Kevin Duranti kohta ning hommikuse uudiste draama, mille peaosades on Jennifer Aniston ja Reese Witherspoon. Teadaolevalt on ettevõte teinud tindiga tehinguid Oprah Winfrey ja Sesame Streeti tootjatega ka muude etenduste jaoks.
Apple peab Netflixi vastases lahingus tõsiseks saama, Amazon Apple peab Netflixi vastases lahingus tõsiseks saama
Apple suudab videos suuri asju teha, kuid liikumiseks peab Apple tegema suuri asju, kuid liikuma peab
Tähtede "Planeedi täht: Apple vastutab show ebaõnnestumise eest" rakenduste planeedi täht: Apple, kes vastutab show ebaõnnestumise eest
Vahepeal juhtis Apple väidetavalt räppari dr Dre'i elul põhinevat saadet nimega Vital Signs, tundes muret, et see on liiga vägivaldne.
"Apple on öelnud tootjate ja esindajate sõnul, et ta soovib kvaliteetseid staare ja laialdast üleskutset pakkuvaid saateid, kuid ta ei taha tasuta seksi, rüvetamist ega vägivalda, " teatas Teataja.
Muusikaentsüklopeedia teenus Genius teatas vahepeal täna Apple'iga sõlmitud lepingust, mis võimaldab Apple Musicu tellijatel mängida täislaule Geniuse laululehel. Geeniuse sõnade andmebaas on nüüd saadaval ka Apple Musicus.<|end_of_text|>Freetown: lennujaamad | Bookinghouse.ee
Freetown: lennujaamad
Altpoolt leiate kogu vajaliku teabe Freetown lennujaamade kohta, nagu lennufirma lennud Freetown lennujaamadesse ja lennujaamadest, kõige populaarsemad lennusihtkohad ning sama ka teiste naabruskonna lennujaamade kohta. Võite kasutada allpool olevaid linke parimate lennupakkumiste leidmiseks, Kui te ei leia otsitavat, siis kasutage ülalpool asuvat keerukamat otsinguriba, mis aitab teil leida lennud maailma igast linnast võimalikult parima hinna eest.<|end_of_text|>Vee ääres puhates arvesta juulis sulgivate veelindudega » Teadusuudised
Kuna vee ääres puhkamine piirneb enamasti kaldavööndiga, võivad sulgiva linnu ja inimese teed ristuda. Kui suurt häiringut veel liikuv inimene sulgivale linnule põhjustab, uuriti Taani ranniku piirkonnas, kus sulgib 2 200–3 200 kühmnokk-luike (Cygnus olor). Uurijad lähenesid lahel toituvatele luigesalkadele kajakil, jälgisid lindude käitumist nii veesõidukist ja kaldalt kui ka salkade liikumist saja meetri kõrguselt droonidega.
Veeliiklus häirib luige tavapärast elu, ohu ennetamiseks on ta tavalisest valvsam ja liigub rohkem. / Foto: Alan Aplin, Flickr.com
Luiged hakkasid kajaki eest ära ujuma keskmiselt 297 meetri (204–387) kauguselt, keskmiselt läbiti 376 meetrit (90–762), milleks kulus 8 minutit ja 40 sekundit. Luikede pagemine sõltus kajaki liikumissuunast – otse luikedele läheneva kajaki eest pageti aktiivsemalt. Kajaki lähenedes muutusid luiged oluliselt aktiivsemaks ning nad kulutasid märgatavalt vähem aega toitumisele, seda ka pärast põgenemise lõppu ehk linnud säilitasid valvsuse ka | et |
pärast turvalisse kaugusesse jõudmist. Häirimata luigel kulus 64% ajast puhkamisele, 24% sulgede kohendamisele, kuid häiringu korral kulus 92% ajast liikumisele. Arvutuste kohaselt suurenes võrreldes tavaolukorraga luige energiatarve kajaki möödudes ligikaudu 34%.
Võib arvata, et tulevikus suureneb inimhäiring veelgi, sestap tuleks sulgivate lindude häirimist ennetada. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning ka suunata inimesi piirkondadesse, kus inimmõju oleks väiksem – soovituslik on veekogudel puhkavatel inimestel hoida luikedest vähemalt 300 meetri kaugusele, vältida otse luikede suunas liikumist ning madalveelisi lahti, mis on luikedele soodsad toitumisalad. Uuringu tulemused näitavad, et sulgiv luik püüab ka ise ohtu ennetada.
Clausen KK, Holm TE, Pedersen CL, Jacobsen EM, Bregnballe T (2020). Sharing waters: the impact of recreational kayaking on moulting mute swans Cygnus olor. Journal of Ornithology 161: 469–479. https://doi.org/10.1007/s10336-020-01746-z<|end_of_text|>Kahepoolsete suhete kronoloogia - La France en Estonie
Accueil > Prantsuse-Eesti suhted > Kahepoolsete suhete kronoloogia > Kahepoolsete suhete kronoloogia
28. oktoober Prantsusmaa ja Eesti vahelise strateegilise partnerluse deklaratsiooni allkirjastamine
28. oktoober Eesti peaminister Jüri Ratase visiit Prantsusmaale
1. juuli Prantsusmaa Euroopa asjade riigiminister Amélie de Montchalini visiit Eestisse
11.-14. november Eesti Presidendi Kersti Kaljulaidi visiit Prantsusmaale
29. oktoober Prantsuse relvajõudude ministri Florence Parly visiit Eestisse
11. oktoober Eesti välisminister Urmas Reinsalu visiit Pariisi
9. september Rahvusassamblee saadiku Laure de la Raudiere visiit Eestisse
20. september Eesti välisministri Sven Mikseri visiit Pariisi
6. september Rahvusassamblee saadiku Alexandre Holroyd'i visiit Eestisse
15.-17. juuli Prantsuse riigihalduse ja eelarveministri Gérald Darmanini visiit Eestisse
9.-10. aprill Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaidi visiit Prantsusmaale
9. aprill Kultuuriminister Indrek Saar'e visiit Prantsusmaale
19. märts Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo visiit Prantsusmaale
7. - 8. detsember Kultuuriministri Indrek Saare visiit Prantsusmaale
28 - 29.september Prantsuse Vabariigi President Emmanuel Macron külastas Eestit
7. september Prantsuse Relvajõudude ministri Florence Parly visiit Eestisse
28. – 29. juuli Prantsuse peaministri Edouard Philippe'i ametlik visiit Eestisse
16. juuni Eesti Peaministri Jüri Ratase visiit Pariisi
7. juuni Eesti Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase visiit Pariisi
16.- 17. jaanuar Eesti Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski visiit Pariisi
7. detsember Eesti President Kersti Kaljulaid külastas Pariisi
16. november Eesti Välsminister Jürgen Ligi külastas Pariisi
12.-16 september Prantsuse parlamendi delegatsioonide visiit Eestisse
1. juuni Eesti Välsminister Marina Kaljurand külastas Pariisi
29.-30. mai Prantsuse Majandus-, Tööstus- ja Digimajandusministeeriumi digimajanduse riigisekretäri Axelle Lemaire'i visiit Eestisse
13.-14. mai Prantsuse Euroopa asjade ministri Harlem Désir'i visiit Eestisse
3. mai Eesti kaitseministr'i Hannes Hanso visiit Pariisi
18.-19. jaanuar Ettevõtlusministri Liisa Oviir'i visiit Pariisi
4.-9. jaanuar Carcassonne'i delegatsioon külastas Tallinna
6.-8. detsember Eesti keskkonnaminister Marko Pomerants esindamas Eestit ÜRO Pariisi kliimakonverentsil
30. november Eesti peaminister Taavi Rõivas esindamas Eestit
ÜRO kliimakonverentsi avamisel Pariisis
23. september Põhja-Euroopas elavaid prantslasi esindava parlamendisaadiku Christophe Prémat visiit Eestisse
14.-18. september Prantsuse Rahvusassamblee Eesti sõprusgrupi visiit Tallinna
26. märts Prantsuse rahandusministri Michel SAPIN'i visiit Tallinna
4. veebruar Eesti väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti liitumislepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) allakirjutamisel Pariisis
8. juuli Eesti peaministri Taavi RÕIVAS'e visiit Pariisi
21. märts Kaitseminister Jean-Yves LE DRIAN'i visiit Tallinna
26. veebruar Väljaspool Prantsusmaad elavaid prantslasi esindava senaatori Louis DUVERNOIS' visiit Tallinna
11. veebruar Prantsuse suursaadik külastas Narvat
7. november Endise Prantsuse suursaadiku Jean-Jacques SUBRENAT' visiit Tallinna (konverents « Quo vadis, Eesti välispoliitika »)
16.-17. oktoober Frédéric CUVILLIER', ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministri alluvusse kuuluva, transpordi, merenduse ja
kalanduse ministri visiit Tallinna
9.-10. oktoober Prantsuse väike- ja keskmiste ettevõtete, innovatsiooni ja digitaalmajanduse aseminister Fleur PELLERIN'i visiit Tallinna
8.-10. juuli Prantsuse delegatsioon eesotsas Prantsuse Relvajõudude Peastaabi küberkaitse osakonna juhi kontradmiral Arnaud COUSTILLIERE'iga visiidil Tallinnas
8.-9. juuli Prantsuse Vabariigi erisaadik idapartnerluse ja Musta mere piirkonna küsimustes Serge SMESSOW visiidil Tallinnas
22. mai Euroopa asjade ministri Prantsuse Välisministeeriumi juures Thierry REPENTIN'i ja Eesti Välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostööküsimuste asekantsler Mart LAANEMÄE kohtumine Pariisis
11. aprill Eesti president Toomas Hendrik ILVES osales kõrgetasemelisel digikonverentsil Pariisis
3.-4. aprill Kindral Patrick DE ROUSIERS visiit Tallinna
13.-16. veebruar Carcassonne'i delegatsiooni visiit Tallinna
14. jaanuar Prantsuse ja Eesti Välisministeeriumide poliitikaosakondade direktorite hr Jacques AUDIBERT'i ja Sander SOONE töökohtumine Pariisis
10.-11. jaanuar Prantsuse kontraadmiral Arnaud COUSTILLIERE'i | et |
visiit Tallinna
7. jaanuar Prantsuse ja Eesti presidentide hr François HOLLANDE'i ja Toomas Hendrik ILVES'e kohtumine Pariisis
29.-30. november Prantsuse strateegiliste asjade delegatsiooni visiit Tallinna
27. november Prantsuse ja Eesti põllumajandusministrite hr Stéphane LE FOLL'i ja Helir -Valdor SEEDER'i kohtumine Pariisis
21.-26. november Riigikogu saadikute visiit Pariisi
18. november Prantsuse ja Eesti kaitseministrite hr Jean- Yves LE DRIAN'i ja Urmas REINSALU kohtumine Brüsselis
1.-2. oktoober Prantsuse Yvelines'i ja Hauts-de-Seine'i piirkonna Euroopa Liikumise delegatsiooni visiit Eestisse hr Herbert COLONIUS'e juhtimisel Baltimaade õppereisi raames
19.-21. september Demokraatia Instituudi endiste parlamendisaadikute delegatsiooni visiit Tallinna
17. september Prantsuse ja Eesti kultuuriministrite pr. Aurélie FILIPPETTI ja hr Rein LANGi kohtumine Viini arhitektuuribiennaalil
15. september Prantsuse Euroopa asjade ministri Välisministeeriumi juures, härra Bernard Cazeneuve'i visiit Eestisse
28. mai Senaator Jean-Marie Bockel'i visiit Tallinna
27. aprill Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase visiit Prantsusmaale
30. märts Välisprantslasi esindav senaator hr. Jean Yves Leconte külastas Eestit
28. veebruar - 2. märts Prantsuse Kõrgema Julgeoleku ja Õigusinstituudi vilistlaste delegatsiooni visiit Eestisse
15. veebruar Hr. Suursaadiku visiit Paidesse
20. detsember Eesti välisministri, hr. Urmas Paeti visiit Prantsusmaale, kohtumine prantsuse kolleegi Alain Juppé'ga
15.-16. detsember Senaator Yann Gaillard'i visiit Tallinna
5.-6. detsember Eesti ministeeriumide kantslerite delegatsiooni visiit Prantsusmaale riigisekretäri hr. Heiki Loodi juhtimisel
7. november Hr. Suursaadiku visiit Tartusse
2. november Eesti välisministri, hr. Urmas Paeti visiit Prantsusmaale
17.-22. oktoober Eesti - Prantsuse parlamendirühma visiit Prantsusmaale
7. oktoober Peaminister Andrus Ansipi ja Kultuuriministri Rein Langi visiit Prantsusmaale
13. september Kaitseministri Mart Laari visiit Pariisi
9. juuli Hr. Suursaadiku visiit Pärnusse
15.-16. juuni Euroopa asjade ministri, hr. Laurent Wauquiez visiit Eestisse
14.-16. juuni Endise ministri ja Prantsusmaa erisaadiku kultuurivarade maksustamisküsimustes hr. Jacques TOUBONi visiit Eestisse
9.-12. juuni Pariisis ja Pariisi regioonis toimuvat Eesti kultuurifestivali ettevalmistava segakomitee prantsuse esindajate visiit Eestisse
17. veebruar Hr. Suursaadiku visiit Viljandisse
13.-14. jaanuar Prantsuse Majandus-, Rahandus- ja Tööstusministeeriumi väliskaubanduse riigisekretäri hr. Pierre Lellouche'i visiit Eestisse
30. november Hr. Suursaadiku visiit Tartusse
24. november Hr. Suursaadiku visiit Kuressaarde
15.-16. september Eesti kultuuriministri pr. Laine Jänese visiit Prantsusmaale
11. oktoober Senaator MARINI töövisiit Eestis
6. september Kõrgema Riigikaitse Instituudi delegatsiooni visiit Eestisse
3.-4. juuni Proua Joëlle Garriaud-Maylam, Välisprantslasi esindava senaatori visiit Eestisse
27. mai Hr. François Fillon kohtus Eesti Peaministri, hr. Andrus Ansipiga Pariisis
27 mai Hr. Michel DUCLOS, prantsuse siseministri nõuniku visiit Eestisse ja kohtumine Siseministri, hr. Pomerantsiga
22. aprill Hr. Bernard Kouchneri, Prantsuse Välisministri visiit Tallinna
31. märts Kultuuriministrid, hr. Frédéric Mitterand ja pr. Laine Janes kohtusid Barcelonas Euroopa Kultuuriministrite mitteametlikul koosolekul
24. - 25. märts Hr. André Ferrandi, välismaal elavaid Prantslasi esindava senaatori visiit Tallinna
18. märts Ülikoolide Franfofoonia Ühenduse (AUF) rektori hr. Bernard Cerquiglini konverents teemal "Ülikoolide Franfofoonia Ühendus : prantsuse keele rahvusvaheline teaduskogukond" Tallinna Ülikoolis
26 février Hr. Pierre Lellouche, Euroopa asjade Riigisekretäri visiit Eestisse
16-17. veebruar Välisminister Urmas Paeti külastas Prantsusmaa : aukonsulaadi avamine Bordeaux's ; Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni privileegide ja immuniteetide lepingu allakirjutamine Pariisis
18. – 20. jaanuar Hr. Benoît BATTISTELLI, Riikliku Tööstusomandi Instituudi direktori, visiit Tallinna
16. - 17. detsember Hr. Marc CLAPOT (instruktor lennundusohutuse alal) ja pr. Corinne PRIMOIS (Prantsuse tsiviillennunduskooli ENAC avalike suhete osakonna juhataja ) kohtumine Eesti Lennuakadeemia rektori Jaan Tammega
10. detsember Ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku teemalise Pariisi üleskutse allkirjastamine 22 Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajandusinistri poolt. Eesti poolt allkirjastas eelpoolmainitud dokumendi Hr. Toomas Kevvail, Eesti esindaja ning asekantsler põllumajanduse ja kalanduse alal
26 novembre Härra Suursaadiku visiit Narva
19. november Hr. Marko Pomerants, Siseministri, lähetus Pariisi
6 novembre Härra Suursaadiku visiit Tartusse
30 septembre - 2 octobre Mme Eschenlor, elukestva õppe akadeemiline delegaat, GIP FCIP Alsace'i direktori, visiit Eestisse
30. september – 1. oktoober Pr. Kaja Taela, Välisministeeriumi asekantsleri Euroopa Liidu küsimustes, lähetus Pariisi
14-18 septembre Härrade Alain Baron ja Alain Lequere (INRA de Rennes) visiit Eestisse
9. octoober Riigikogu spiikri visiit Prantsusmaale
27. juuni Prantsuse riigi-, keskkonna-, energia-, säästva energia ja kohalike omavalitsuste arengu ministri, hr. Jean-Louis BORLOO visiit Eestisse
15 – 19. juuni Prantsuse Rahvusassamblee Prantsuse – Eesti sõprusgrupi visiit Eestisse
29.-30. mai Härra Peaministri, François FILLONi, visiit Eestisse
12. - 13. | et |
mai Prantsuse Kaitseministeeriumi riigisekretäri hr. Jean-Marie BOCKELi visiit Eestisse
6.- 8. aprill Eesti Vabariigi presidendi hr. Toomas Hendrik ILVESE visiit Prantsusmaale
2. - 3. märts Prantsuse Põllumajandus- ja kalandusministri hr. Michel Barnier visiit Eestisse
18. detsember Eesti Välisministri, hr. Urmas PAETI visiit Prantsusmaale
2. november Prantsuse Vabariigi Euroopa asjade riigisekretäri, Hr. Jean-Pierre Jouyet visiit Eestisse
6. oktoober Eesti Siseministri, hr. Jüri PIHLI visiit Pratsusmaale
21. – 24. juin Quincy-sous-Sénart linna delegatsiooni ametlik visiit Sauele
29.-31. jaanuar Riigikogu esimehe, hr. Toomas VAREKI visiist Prantsusmaale
15.-16. juuni Prantsuse Senati esimehe hr. Christian Poncelet visiit Eestisse
12. mai Prantsuse Suursaadiku visiit Sauele
9.-10. mai André Schneideri, Prantsuse Rahvusassamblee saadiku (Alam-Reini departemang) visiit Eestisse
30.-31. märts Prantsuse Euroopa asjade ministri Catherine Colonna visiit Eestisse
22. veebruar Martinique'i departemangu rahvasaadiku, hr. Alfred Almont'i visiit Eestisse
12. jaanuar Pr. Suursaadiku visiit Pärnusse
16.-19. veebruar Saue ja Quincy-sous-Sénart'i linnade vahelise sõprussideme ettevalmistamine
15.- 19. detsember Eesti-Prantsuse sõprusgrupi visiit Prantsusmaale eesotsas Tõnis LUKASEGA
1.-2. detsember André Schneideri, Prantsuse Rahvusassamblee saadiku (Alam-Reini departemang) visiit Tallinna
17.-18. oktoober Prantsuse Senati liikme, rahanduskomisjoni ning riigieelarve ja riigivara järelvalve pearaportööri, Philippe Marini visiit
2.-4. oktoober Prantsuse Välisministeeriumi Ühenduse Siseasjade asedirektori, Pascal Brice'i visiit Eestisse
20.-21. september Pr.Suursaadiku visiit Ida-Virumaale
5.-7. juuli Prantsuse Senati Majandus- ja plaanikomisjoni delegatsiooni visiit Eestisse eesotsas hr. President Emorine'iga
13.-14. juuni Pr. Suursaadiku visiit Võrumaale
7.-8. juuni Kultuuriministrite teine kohtumine ASEM raames
22.-24. mai Hr. Denis BADRE, Prantsuse-Balti sõprusgrupi president, Hauts-de-Seine'i senaator, ja hr. André Boyer, Prantsuse-Balti sõprusgupi Eesti asepresident, Loti senaator
19.- 20. mai Riigikogu kaitsekomisjoni delegatsiooni visiit Prantsusmaale, eesotsas kaitsekomsjoni esimehe Toivo TOOTSENIGA
10.-11. mai Esimene kohtumine uute ELi maade ja Prantsusmaa Teaduste Akadeemia ning Prantsuse Istituudi vahel
9.- 20. mai Võru linnapea Ivi EENMAA osales Pierre Raffarini kutsel Euroopa päeva auks korraldatud vastuvõtul "Tuhat Euroopa linnapead"
2.-3. mai Ürituse EUROPE DE LA CULTURE raames toimunud kohtumine
25. aprill Hr. Jean-François TERRAL, Prantsuse Välisministeeriumi Kontinentaalse Euroopa osakonna direktor
14.-16. aprill Hr. Perrin de BRICHAMBAUT, Prantsuse Kaitseministeeriumi Strateegilise juhtimise osakonna direktor
7. märts Hr. Didier QUENTIN, Charente-Maritime, Rahvusassamblee liige, ja Hr. Guy LENGAGNE, Rahvusassamblee liige
2. veebruar Hr. Gilles BRIATTA, Prantsuse Välisministeeriumi Euroopa koostöö osakonna direktor
12.-13.detsember Hr. Olivier LOUIS, Prantsuse Majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna laienemisvolinik
8. oktoober Pr. Claudie HAIGNERE, Prantsuse Euroopa asjade minister
6. september Hr. Gilles de ROBIEN, Prantsuse transpordi-, eluaseme-, turismi- ja mereminister
22.-23. juuli Pr. Michèle ALLIOT-MARIE, Prantususe kaitseminister
16.-18. mai Hr. Guy PENNE, senaator
10. mai Hr. Juhan Parts, peaminister
4.-5. mai Hr. Pierre MENAT, Prantsuse välisministeeriumi Euroopa koostöö büroo direktor
28. aprill Hr. Margus HANSON, kaitseminister
20.-21. aprill Hr. Maurice BLIN, senaator
18.-20. aprill Hr. René SOUCHON, Prantsuse Majandus- ja Sotsiaalkomitee välissuhete osakonna esimees
8.-9. märts Hr. Rémy ROBINET-DUFFO, MEDEF Paris esimees
23.-24. veebruar Hr. Loïc BOUVARD, Prantsuse Rahvusassamblee liige
17.-18. veebruar Prantsuse siseministeeriumi delegatsioon
16.-17. veebruar Hr. Olivier LOUIS, Prantsuse Majandusministeeriumi väliskaubandusosakonna laienemisvolinik
11.-12. veebruar Hr. François GUILLAUME, Prantsuse Rahvusassamblee väliskomisjoni liige
2.-3. detsember Hr. Bernard SCHREINER ja hr. René ROUQUET, Prantsuse Rahvusassamblee saadikud
2.-4. detsember Pr. Ene ERGMA, Riigikogu esimees
26.-27. juuni Hr. Jaan ÔUNAPUU, minister
26.-29. juuni President Arnold RÜÜTLI töövisiit Prantsusmaale
17.-18. juuni Hr. Margus HANSON, kaitseminister
29. aprill Pr. Kristiina OJULAND, välisminister
1.-2. aprill Pr. Noëlle LENOIR, Euroopa asjade minister
1. aprill Pr. Kristiina OJULAND, välisminister
25.-26. märts Hr. André SCHNEIDER, Prantsuse Rahvusassamblee saadik
7.-8. oktoober Pr. Kristiina OJULAND, Välisminister
25.-26. september Hr. François LOOS, Prantsuse väliskaubanduse minister
3.-5. aprill Hr. Patrice GELARD, Senaator
13. detsember Hr. Toomas Hendrik ILVES, Välisminister
28. juuli T.E.Hr. Jacques CHIRAC, Vabariigi President, riigivisiit
19.-20. juuni Hr. Maurice BLIN, Senaator
11.-14. juuni Prantsuse Rahvusassamblee esindad hr. Bernard SCHREINER, hr. Gérard GRIGNON, hr. Jacques BRUNHES
22.-25. veebuar Hr. Gabriel KASPEREIT, endine Minister, Pariisi 9. linnaosa meer
4.-5. detsember Hr. Lennart MERI, Eesti Vabariigi President Pariisis
21.-23. juuni Hr. Maurice BLIN, Senaator
22.-25. veebruar Hr. Gabriel KASPEREIT, endine Minister, P | et |
ariisi 9. linnaosa meer
10.-11. aprill Hr. Mart LAAR, Peaminister
23.-24. märts Hr. Jüri LUIK, Kaitseminister
27.-28. oktoober Hr.Jean-Pierre MASSERET, Prantsuse kaitseministeeriumi riigisekretär
15.-16. september Pr. Louise MOREAU, Alpes-Maritimes piirkonna Rahvasaadik
14.-16. september Hr. Pierre BIARNES, Senaator
22.-24. märts Hr. Lennart MERI, Eesti Vabariigi Presidendi riigivisiit
17.-18. veebruar Hr. Raul MÄLK, Välisminister
4.-6. november Hr. Michel FOUCHER, Välisministri nõunik Eesti ja Euroopa Liidu konverentsi raames
20.-21. jaanuar Pr. Béatrice RICO, Põllumajandus- ja kalandusministeeriumi Balti riikide koostöö volinik
3.-4. detsember Hr. Pierre MOSCOVICI, Portfellita Eurominister
24.-26. november Hr. Vahur Glaase, Siseministeeriumi kantsler
14.-15. oktoober Hr. Régis de BELENET, Välisministeeriumi strateegiliste, julgeoleku ja desarmeerimise asjade büroo direktor<|end_of_text|>Aed: Mitmeaastased Lehtede Taimed - 2019 | Et.Interior-Designy.com
Põhiline > Aed > Mitmeaastased Lehtede Taimed
Mitmeaastased lehestiku taimed kasvatatakse peamiselt lehtede värvi ja tekstuuri jaoks, mitte nende lillede jaoks. Nende taimede õied ei ole kas märgatavad või lihtsalt ekstra värvi boonus. Mitmeaastased taimed on pikaealised ja ei vaja mitmeaastast taasistutamist.
Kartutatud viinamarjad on kaetud roheliste ja kollaste mitmevärviliste lehtedega.
Paljud mitmeaastased dekoratiivraed toodavad dekoratiivseid lehti, et täita lahtris olevaid lünki ja lisada vertikaalset elementi. Üheks väga šokeerivaks dekoratiivseks rohuseks on Sparkleri tuhar (Carex phyllocephala "Sparkler"), mis moodustab Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi külgmiste pindade 7 kuni 19 ulatuses 12-18 tolli pikkused ja laiad osalise päikese käes. See niiskust armastav dekoratiivne muru kasvab püsti, sarnaneb valgete ja roheliste triibuliste lehtedega palmipuude tippe. Kuldne hõbedane lipp (Acorus calamus "Variegatus") kasvab mitmeaastaste heintaimede all USDA tsoonides 10 ja 11 niisketes piirkondades, kus on päikesepikkus. 5-suu pikkused eredad rohelised lehed on triibuliselt valged ja tekitavad häiritud korral meeldivat aroomi.
Mitmeaastane maatüki kaitseb pinnast, vähendades ülemiste pinnase erosiooni tuule ja vihmavee äravoolu eest. Selle lehestikule istutatud üheaastase maatüki katmiseks on Quicksilveri hiina looduslik ingver (Asarum splendens "Quicksilver"), millel on 7-tollised sügavad rohelised lehed, millel on spordi hõbedane märgistus. USDA tsoonides 6-9 seda 6- kuni 12-tollise pikkusega taim jääb igihaljasse, kui see ei satu külmumistemperatuurini. Kevadest suve lõpuni jäävad lehed alla 2-tollised laiad pruunid lilled. "Irish Chip" vaip läheb (Ajuga x "Irish Chip") kasvab halli-roheliste lehtede tiheda vaipina kullaga või kreemidega ja sinise kevad-õitega. See mitmeaastane taim kasvab USDA taime tugevusvööndites 4 kuni 9 täies ulatuses osalise päikese kätte, ulatudes 2 kuni 3 tolli pikkuni ja levib 2 kuni 3 meetrit lai.
Mitmeaastased viinamarjamahlad koos värviliste lehtedega kasvavad trelliste või toedena või võivad lõhkuda, et need toimiksid maapinnana. "Chameleon" taim (Houttuynia cordata "Chameleon") ulatub 6 kuni 12 tolli pikkust koos kaskaadsete varteid 30 jalga pikkade USDA taimede tugevusvööndites 5 kuni 11. Varred on kaetud punase, kollase ja rohelise rohke südame-kujuga lehtedega. See viinapuu kasvab hästi märgades kohtades täis osalise päikese kätte. Suve jooksul ilmuvad kevadel valged lilled. Kartulipuu (Solanum jasminoides "Variegata") kasvab õlgkülmas kergetel talvepiirkondadel USDA tsoonides 9-11 täieliku päikese käes. 15-20-suu pikkused varred on kaetud roheliste ja kollaste mitmevärviliste lehtede ja siniste toonidega valgete vedelate lillede klastritega.
Paljud troopilised taimed on mitmeaastased ja toodavad lopsakas lehmakas kasvu. Suured värvilised lehed muudavad maastiku säravaks, andes aias eksootilise tunde. Üks troopiline mitmeaastane on "Electric Pink" dracaena palm (Cordyline "Electric Pink"), mis kasvab püsti ja ulatub USDA tsoonidesse 8-10 kuni 2 kuni 4 meetrit pikk ja lai. See igihaljas taim toodab tumedat marooniku mõõga kujulisi lehti, mis on teradega kuum roosad värvid ja valged lilled kevadel. Vere banaani taim (Musa zebrina) kasvab hästi USDA taime tugevuspiirkondades 8-11, kus on kummikalised suured rohelised lehed, mille maroonimärgistus on kuni 6 jalga kõrgem vars. Punakas-oranžid lilled muutuvad ornamentaalseteks banaanideks, mida ei saa süüa.<|end_of_text|>looduspilt.ee foorum / A1 jaoks vajaminev fotoka pildi formaat
» A1 jaoks vajaminev fotoka pildi formaat
#1 28-05-2009 19:06:22
TaivoK
Postitus: 148
A1 jaoks vajaminev fotoka pildi formaat
Tere, on küsimus kui suurt pildiformaati oleks fotokal vaja et pilt jääks terav?
#2 28-05-2009 19:58:12
Re: A1 jaoks vajaminev fotoka pildi formaat
Ou jee, äge küsimus Selleks, et pilt jääks terav, on vaja pildistada terav pilt. Lihtne.
#3 28-05-2009 20:08:58
pentaxkm
Postitus: 101
Hästi öeldud Alari, seda ka et vist peaks pildistama ka maksimum pildi mõõtmetega mis fotokale antud.
Minge metsa ja võtke hea tuju kaasa!
#4 28-05-2009 20:28:32
No, ma kahtlen kas 400d-st piisab?
#5 28-05-2009 20:32:25
Ok, vabandust halva | et |
sõnastuse eest, aga ma kardan et pilt ei ole liiga tihe
#6 28-05-2009 20:57:51
Tarvo Tiivits
Postitus: 192
Digifotost mulle ükskord öeldi, et 180 reso pidi veel täitsa töötama.
#7 28-05-2009 21:58:20
Ma arvan, et see sõltub kui kaugelt sa vaatad. Ka 1 dpi võib tunduda terav kui sa sadade meetrite kauguselt majasuurust plakatit vaatad...
#8 28-05-2009 22:43:48
Just, vt Toruonu, kõik sõltub sellest kui lähedalt vaatamiseks see asi mõeldud on, ehk kas sa tahad A1 formaadis pilti, mis on ka nina vastas uurimiseks või paari meetri kauguselt(sel jul veab 400d vabalt välja) ja sõltub sellest, kes sulle selle A1 asja teeb.
#9 28-05-2009 22:45:18
Tähendab, et ma tahtsin seda öelda, et küsi täpsemad andmed sellelt, kes sulle selle A1 pildi teeb. Tänapäeval ei ole enam universaalset A1 formaadi resolutsiooni (tiheduse mõttes).
#10 28-05-2009 23:18:56
No Artprintis tahtsin lasta teha ja sealt nad ütlesid, et kõlbab kasvõi tavalise digika pilt aga digipeegel oleks parem...
#11 29-05-2009 01:43:49
Olgu öeldud, et olen teinud oma Nikon D50-e failist perfektse A0-i. Ülidetailse ja terava liblikaportree.
#12 29-05-2009 02:14:34
m66k
Postitus: 239
Mul on ka üks (võib-olla rumal) küsimus, et kas suure prindi jaoks oleks kasulik juba Photoshopis suurendada resolutsiooni või teeb printer pildisuurendust sama targalt? Sest näiteks arvutis vaadates on küll vahe, kas resizeda pilt Photoshopis 2x suuremaks või niisama mõne pildivaatamisprogrammiga 2x sisse suurendada. Või tuleb siin jälle see müstiline dpi mängu?
www.kunter.ee
#13 29-05-2009 02:33:28
Kui natukenegi oskuseid, siis suurenda PS-is ära. Abi ehk sellest artikklist
Samas mõned asutused, nt Digifoto, teevad seda ka ise hästi. Ühesõnaga oleneb kust teenust osta.
PS! Minu 400D failist on tehtud 3x2m pilte kohviku seinale.
Ma ei ole ise vaatamas käinud, mis kvaliteet jäi, kel huvi siis võib minna Galerii kohvik & bistroosse uurima.
#14 29-05-2009 04:19:30
St ise suurendades saad protsessi rohkem kontrollida. Selle resolutsiooniga laias laastus nii, et suurt tihedust (300) punkti tolli kohta (dpi) nõuavad formaadid, mida sa vaatad käest, s.o. siis umbes A2-ni. Ma ei räägi siin erijuhtudest, kus keskformaadiga või ka uute täiskaader digidega on tehtud pildid, mis mõeldud vaatamiseks nii ninaga vastu pilti kui ka kaugelt.
Majasuuruseid plakateid võib jälle vabalt pea sama digiresolutsiooniga teha kui veebi pilte. See digiresolutsioon on vist sõnavärd, aga ma pean silmas seda resolutsiooni, mida märgitakse nii ekraanidel kui ka digipiltidel, ehk pikslite arv laius x kõrgus, erinevalt siis printresolutsioonist mis on punkti või joont tolli kohta lisaks pildi mõõtmetele kohalikes pikkusühikutes.
#15 01-06-2009 15:45:29
tartsm
Postitus: 41
Lasin digifotos teha pildi 1,5 x 1 m. fail oli 3500 x 2300 pikslit.
Ise jäin küll väga rahule. Ka nina vastas vaadatuna on väga ok.
reso peaks siis olema umbes 60 minu arvutuste järgi.
Saatsin neile tiff faili mis oli lzw pakkimisega.
TaivoK soovitan, et pane kuskile näidis oma pildist üles ja viska link siia foorumise. Vaja oleks näha mingit olulist osa 100% suuruses. Küll siis spetsid ehk juba ütlevad kas on mõtet raha selle pildi trükkimisele kulutada
#16 03-06-2009 19:36:22
Ando555
Postitus: 3
Jään Alariga nõusse, et selleks, et saada suurt väljatrükki teravalt on vaja pildistada kõigepealt terav pilt. Enne trükki tõstetakse pildi resolutsioon üldjuhul suuremaks kui ta pildistades oli. Peamiselt tehakse seda photoshopi erinevaid pluginaid(blow-up, geniuine fractals jne) kasutadades või siis PSi enda image resize funktsiooni kasutades.
Kui on piisavalt oskusi photoshopis siis võid ise pildi reso tõsta photoshopis trükisuurusel 300dpi peale. Pärast seda seda pisut sharpida ja siis trükki saata.
Salvestamisel eelista kindlasti *,tiff formaati. Kasutada võid ka LZP kompressiooni.
Kui aga omal oskusi napib või ei ole endas kindel siis tasub jätta see trükikodade hooleks. Neil on palgal kogenud proffessionaalid, kes omavad piltide suurendamise kogemust. Samas kui su pildist millegi pärast ei peaks saama teha nii suurt väljatrükki siis ka selles osas informeeritakse sind kindlasti.<|end_of_text|>Viis viisi, kuidas oma ajaveebi kohelda nagu väikeettevõtet – www.goflies.com
Viis viisi, kuidas oma ajaveebi kohelda nagu väikeettevõtet
Blogimine on kiiresti kasvav tööstusharu ja paljud inimesed on leidnud blogijatena eduka karjääri. Siiski kirjeldavad vähesed blogijad oma saiti väikeettevõttena. Ainult umbes 14% blogijatest väidavad, et teenivad ajaveebi kaudu teenitud palka, seega on enamik blogijaid harrastajad. Kahjuks on enamuse koosseis tähendanud seda, et isegi need, kes oma ajaveebi raha teenivad, kohtlevad neid pigem hobide, mitte väikeettevõtetena. Aga kui sa blogi mõtled tulu teenimiseks, siis ehitad väikeettevõtet. Seega on oluline kohelda oma algavat ajaveebi nagu kõiki teisi idufirmasid.
Blogi, nagu väikeettevõte, asutatakse tavaliselt lünga või niši täitmiseks. Kui ettevõtte omanik kirjutab oma äriplaani välja, on see suuresti seotud selle väikese tarbijarühma nõudmiste ja vajaduste rahuldamisega. Peate tegema sama-te ei pru | et |
ugi veel midagi müüa, kuid teie publik on endiselt teie kliendibaas. Mõelge kaugemale kasvavast liiklusest. Liiklus on mõneks ajaks madal ja kuna bännerreklaamid ja Google AdSense pakuvad 1,1% keskmist CTR -i, ei jää te reklaamide ainsa plaanina ellu. Selle asemel vastake mõnele põhiküsimusele:
Millistele demograafilistele andmetele te kirjutate?
Kuidas ennast eristada?
Kuidas kavatsete raha teenida?
Need on olulised küsimused, kuna need juhivad teie ajaveebi selle käivitamisetapis ja lõpuks saidile, millega saate elatist teenida, olgu selleks siis reklaamide kasutamine, raamatute müümine, nõustamine või sidusettevõtte vahendustasu teenimine.
2. Müüge oma turule
Teie publik külastab ja loeb teie ajaveebi põhjusel – selle põhjuse väljaselgitamine on teie sihtturule müümisel võtmetähtsusega. Jälgige oma liiklust ja vaadake, millised postitused toimivad teistest paremini. Ma ei saa siin mingit üldist nõuannet anda, kuna ajaveebid on mõeldud väga erinevatele vaatajaskondadele, kuid kui olete aru saanud, mis teie publikule meeldib, on vaja vaid neile meeldivaid artikleid kirjutada. Kuid mida iganes te teete, ärge lihtsalt klõpsake edukate postituste koopiaid. Autentsus on oluline loomingulistele ettevõtetele, nagu ajaveebid, ja teie publik saab aru, kui proovite lihtsalt liiklust suurendada.
3. Lepingute kasutamine ja lugemine
Lepingud on sageli pikad, igavad ja segased. Kuid need on ka õiguslikud vajadused iga eduka ajaveebiäri jaoks. Sidusettevõtted, reklaamijad, turundajad, muud ajaveebid, väliskirjanikud – pole vahet, kellega te töötate. Peate selgelt määratlema mis tahes ärikorralduse tingimused ja ootused. Suuremad sidusettevõtted ja reklaamijad nõuavad postituse või arvustuse sponsoreerimisel tavaliselt lepingut – veenduge, et loete põhjalikult ja mõistate, mida allkirjastate. Viimane asi, mida sa tahad, on sunnitud kirjutama hõõguvat ülevaadet ettevõtte kohta, mida sa vihkasid.
4. Hoidke oma raamatud ajakohased
Nagu lepingud, jäävad ka blogijad sageli raamatupidamisest mööda. Ära ole üks neist. Pidage oma ajaveebiga kulutatud või teenitud raha kohta häid ja üksikasjalikke märkmeid. Igaüks, kes teenib puhaskasumit vaid 400 dollarit aastas, peab selle tulu IRS-ile teatama ja tasuma füüsilisest isikust ettevõtja maksu. Lisaks, kui soovite oma ajaveebiga seotud kulude katteks äri maha arvata, peate suutma tõestada, et kasutate seda kasumlikult. Vastasel juhul võib maksuamet teie ajaveebi liigitada hobiks. Lihtsalt jälgige, mida teete ja kulutate ning mida olete maksude ja trahvidega tasunud, ning teie ettevõte peaks osariigi ja föderaalsete maksuametitega probleemidest eemale hoidma.
5. Võtke oma bränd omaks
Blogi on väga isiklik äriliik. See kajastab suurt osa sellest, kes te olete ja mida teate. Teisisõnu, olete oma ajaveebi suurim vara ja seetõttu on teie kohalolek teie kaubamärk. Võtke see omaks ja kasutage seda oma tööstuses nime loomiseks, luues võrgustikke, rääkides mõjutajatega ja tegutsedes meeleldi oma ettevõtte näona. Päeva lõpus eristate oma ajaveebi konkurentidest. Seetõttu on teie hääle leidmine ja brändi ülesehitamine teie edu jaoks olulised. Ühendage see autentsus mõne põhilise väikeettevõtluse põhimõttega ja teie uus ajaveeb peaks olema päris heas korras.<|end_of_text|>Vargakindel seljakott loodussõbralikult - Ärikingitus, firmakink - Ecodisain
Impact vargakindel sülearvuti seljakott
€75.00 + KM 20%
See logoga vargakindel seljakott on klassikaline firmakingitus loodussõbralikus versioonis!
Impact vargakindel sülearvuti seljakott kogus
Tootekood: P762.001 Kategooriad: Arvutikotid, Kogu tootevalik, Kotid & kinkepakendid, Panus loodushoidu, Seljakotid, Taaskasutatud ja ümbertöödeldud materjalid Sildid: AWARE™, IMPACT kollektsioon, rpet, seljakott, sülearvuti kott, taaskasutatud materjal
Impact kollektsioon on tõeline ärikingituste pioneer ja suunanäitaja! See sülearvuti kott on valmistatud ümbertöödeldud plastikpudelitest ning ühe koti tootmiseks on kasutatud keskmisest 20 liitrit vähem vett ning 33 ümbertöödeldud plastikpudelit. Iga toote müügist annetatakse 2% Water.org organisatsioonile. Lisaks on kott varustatud AWARE™ märgisega, mis garanteerib loodussäästliku tootmise (vaata lähemalt https://www.wearaware.co). Seevargakindel seljakott on klassikaline firmakingitus loodussõbralikus versioonis!
Sülearvutikott sobib kuni 15,6 tolli suurusele arvutile. Kott on loodud vargakindlaks ja varustatud spetsiaalse vaheseinaga, mida ei ole võimalik läbi lõigata. Kotil on polsterdatud peatasku ning väiksemad taskud, kuhu saab paigutada erinevaid lisavidinaid ja kaableid. Tegemist on 100% taaskasutatud polüestrist valmistatud kotiga. Loomulikult on materjal ka PVC vaba.<|end_of_text|>õngitsemine Archives - Zone.ee Blogi
Silt: õngitsemine
Näksitud andmebaas – ei, näksimata andmebaas
Täna EEnet'i nimel saadetud parooli-õngitsus-kirja eest võiks tõlkeroboti sooritusele maksimaalsed stiilipunktid anda – loodetavasti läheb "näksima meie andmebaasis" samamoodi küberfolkloori kogudesse nagu ammune "Ligupidamisega".
Zone postiserveritesse jõudis selliseid enne saatja blokeerimist üle 4500, aga kaevates logides on veidi erineva sõnastuse ja saatjaga kirju tulnud massiliselt ka varasematel päevadel, reedel näiteks 10000.
Kuna sellistes kirjades olevatel linkidel klikkimine on riskantne isegi juhul, kui pu | et |
udub plaan sinna paroole sisestada, siis olgu lisatud ka turvaliselt virtuaalmasina-liivakastist tehtud pilt seekordsest vormist (täitmise korral saadetakse andmed ühele gmail.com aadressile):
Ega's muud, kui kõigile lähikondsetele veelkord üle korrata:
paroole tasub sisestada ainult saitidele, kuhu oled omal tahtel aadressi tippides (või lemmikute hulgast valides) läinud
igal pool kus vähegi võimalik – kasuta sisselogimiseks parooli asemel turvalisemat lahendust, näiteks Google Authenticator telefoni-äpp (GMaili puhul saad seadistada siit), SMS-iga saadetav kinnituskood või Eesti tingimustes mobiil-ID (vt: kuidas siduda minuZone konto ligipääs mobiil-ID-ga)<|end_of_text|>WWE Diva Lana teeb filmi 'Total Divas' filmides bikiinidega plakeeritud tantsu - Wwe
WWE Diva Lana teeb filmi 'Total Divas' filmides bikiinidega plakeeritud tantsu
WWE superstaar Lana andis neljapäeval paparatsole natuke etendust, poseerides sinises bikiinis fotodele ning filmides stseeni Divas kokku aastal Miami Floridas.
Fotod, mida näete siin, näidake Lana poseerides pudeli tulekera viski ja veel ühe tema näksimisega.
The Miami-reisil on viimastel päevadel teinud arvukalt pealkirju, nende hulgas Lana, Paige, Bella Twins, Natalya ja Nia Jax, kes võistlesid stripiklubis tantsupeol.
Nikki Bellal õnnestus paparatsod ka vimma saada, kui ta 21-aastase baarmeniga flirtima hakkas. Ta paljastas laupäeval, et kogu asi osutus jantiks, kuna mees palgati sinna ja ta tegi seda, et fotograafid spekuleerida oma suhetest John Cena-ga.
Ehkki need kaks võisid aprillis lahku minna, on pärast seda tulnud välja arvukalt teateid, et nad saavad taas kokku. Viimane tuli Us Weekly kolmapäeval.
'Nikki kutsus pulmad ära sel kuul varem, et tal oleks rohkem aega otsustamiseks, mida ta soovib,' rääkis siseringi tabloid. "Pulmade ärajätmine oli praegu õige otsus ja nende suhe ainult kasvas sellest. See ei tähendanud, et ükski armastus oleks kadunud või et nad kaotaksid üksteise suhtes tunded, kuid nad on mõlemad mõistnud, et armastavad üksteist ja tahavad üksteisega koos olla.
Sel ajal, kui ta jätkab E-tähte! tõsielusaates on Lana suurendanud ka oma töömäära WWE-s. Ta ühines hiljuti oma tõsise abikaasaga Русев televisioonis ja alistas Billie Kay SmackDown'i episoodis, et saada kvalifitseerumiseks Naiste raha pangas redelil eelseisval tasulisel vaatamisel 17. juunil.
'Vapustav venelane' võtab üritusel kohvikusse Charlotte Flairi, Alexa Blissi, Ember Mooni, Sasha Banksi, Natalja, Becky Lynchi ja Naomi, kes tagab meistrivõistluste mängu igal ajal ja järgmiseks aastaks.
Muud hiljutised teated Divas kokku sisaldama Paige naasmine castingule pärast tema ärajäämist 7. hooaja (ja suure osa 6. hooaja) saatest ning praeguse SmackDown naiste meister Carmella lahkumist.<|end_of_text|>Kuidas eemaldada Watchps3 viirus
Watchps3.exe protsess Windowsi tegumihalduris
Protsess Watchps3.exe ei anna tootjat.
Kirjeldus: Watchps3.exe pole Windowsi jaoks hädavajalik ja põhjustab sageli probleeme. Watchps3.exe asub C: \ Windows alamkaustas - üldiselt C: \ Windows \ VID_054c ja PID_0268 \ või C: \ Windows \ VID_0e8f ja PID_0003 \. Windows 10/8/7 / XP failisuurus on 61 440 baiti.
Protsessil pole faili kirjeldust. Programm laaditakse Windowsi alglaadimisprotsessi ajal (vt registrivõtit: MACHINE \ User Shell Folders). Watchps3.exe ei ole Windowsi süsteemifail. Fail Watchps3.exe on tundmatu fail Windowsi kaustas. Programm pole nähtav. Seetõttu on tehniline turvalisuse reiting 72% ohtlik.
Tähtis: peaksite kontrollima oma arvutis Watchps3.exe protsessi, et näha, kas see on oht. Teie arvuti turvalisuse kontrollimiseks soovitame turvaülesannete haldurit. See oli üks Washington Posti ja arvutimaailma populaarseimaid allalaadimisvalikuid.
Järgmised programmid on osutunud kasulikuks ka põhjalikumaks analüüsiks: Turvaülesannete haldur uurib teie arvutis aktiivset Watchps3 protsessi ja ütleb teile selgelt, mida see teeb. Malwarebytes'i tuntud B pahavaravastane tööriist annab teada, kui teie arvutis olev Watchps3.exe kuvab tüütuid reklaame, aeglustades seda. Seda tüüpi soovimatut reklaamvara ei peeta mõnes viirusetõrjetarkvaras viiruseks ja seetõttu pole seda puhastamiseks märgitud.<|end_of_text|>Analüüs: vanemapuhkuste süsteem on liialt jäik - Äripäev
Analüüs: vanemapuhkuste süsteem on liialt jäik
10. märts 2014, 09:00
Ave Lepik 10. märts 2014, 09:00
Eesti vanemapuhkuste süsteemis on häid külgi, näiteks helde vanemahüvitis ja pikk hüvitise periood. Samas on süsteem suhteliselt jäik, ega võimalda töö- ja pereelu väga hästi ühitada, selgus värskest analüüsist.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik, vahendas poliitikauuringute keskuse Praxis pressiteade. Isade osalus vanemahüvitise saajate hulgas on olnud stabiilselt madal, jäädes vaid 6% kanti.
"Eestis on väikeste laste emade hõivemäär madal ja isade hoolitsejaroll tagasihoidlik," selgitab olukorda analüüsi üks autor Helen Biin Praxisest. Analüütiku sõnul on alust eeldada, et Euroopa Liidu suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel on otseselt seotud traditsioonilise rollikäsitlusega nii tööandjate kui ka töötajate endi seas.
Hetkel puudub regulatsioonis element, mis motiveeriks mehi enam väikelastega pere juures kodus olema. Statistika kohaselt moodustavad vanemahüvitise saajatest isad vaid ligi 6%, lapsehoolduspuhkusele jääjatest on isasid 7% ja lapse haiguse korral võtavad ho | et |
olduslehe enamasti emad.
"Leidsime töös, et vanemapuhkuse võtmise paindlikumaks muutmiseks võiks soovijatel olla võimalik viibida lapsehoolduspuhkusel ka osaajaliselt ning jätkata osalise koormusega töötamist," märkis Biin.
Näiteks võiks olla võimalik hüvitatavaid lapsehoolduspuhkuse päevi nii-öelda välja võtta kogu lapsehoolduspuhkuse kestel ehk kolme aasta vältel, mitte ainult kuni lapse pooleteist-aastaseks saamiseni. "Ilmselt tervitaks arvestatav hulk peredest ka lahendust, kus mõlemad vanemad saavad samaaegselt kasutada osalist puhkust või töövabastust ning sellisel juhul on emal ja isal võimalik laste eest hoolitsemist omavahel jagada ning mõlemad säilitavad samal ajal sideme töökohaga," selgitas analüütik.
"Isade kaasamine laste kasvatamise juurde ei pea oleme eesmärk omaette, kuid see tagab laste õiguse mõlema vanema ajale ja hoolitsusele," toonitab Biin. "Isade osalus vanemapuhkuste kasutamisel on oluline ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt. See võib avaldada positiivset mõju sündimusele, toetada pere stabiilsust, mõjub hästi isa tervisele ja personaalsele arengule," lisab analüütik ning rõhutab, et antud põhimõtted ja väärtushinnangud kajastuvad mitmes Eesti riigi strateegilises dokumendis.
Mõttekoja analüüsi kohaselt oleks isade osaluse suurendamiseks vajalik riigi selge sõnum peredele ja tööandjatele, et isade panus väikelapse hooldamisse on ootuspärane ja normaalne. "Teistes riikides on osutunud edukaks teatud osa vanemapuhkuse isale reserveerimine, näiteks lapse imetamisaja järgselt," märkis analüütik. "See ei tähenda, et isal on kohustus ilmtingimata koju jääda, kuid selleks, et pere saaks kasutada maksimaalset arvu hüvitatavaid lapsehoolduspuhkusepäevi, on vajalik ka isa panus lapse hooldamisse," lisas Biin ja ütles, et loomulikult tehakse siin erand üksikvanematele.
Osa soovitustest keskendub analüüsis aga töötajate ja tööandjate suhetele. Nimelt on praegu lapsevanemal võimalik minna kuni kolmeks aastaks lapsehoolduspuhkusele vaid 14-päevase etteteatamisega, mis jätab tööandjale vähe aega töö ümber planeerimiseks. Analüütikute hinnangul oleks mõistlik kaaluda etteteatamisaja pikendamist.
Praxise analüüsi fookuses oli küsimus, kuidas praegune süsteem võimaldab lapsevanematel tööd ja pereelu ühitada ning kas ja kuidas motiveerib see isasid vanemapuhkuseid kasutama. Poliitikaanalüüsi tulemusena tehakse ettepanekud vanemapuhkuste süsteemi ümber¬kujundamiseks, arvestades seejuures kaasnevat mõju nii tööandjatele, riigile kui ka ühiskonnale laiemalt.
Analüüsi tellis Sotsiaalministeerium ja töö on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Aruanne on kõigile kättesaadav Praxise kodulehel, samal teemal ilmus äsja Sotsiaalministeeriumi toimetis "Eesti vanemapuhkuste süsteemi arenguvõimalused".<|end_of_text|>Poolikud mõtted – Janne blogi
detsember 22, 2016 detsember 22, 2016 Janne
Mu pea on täis umbes mustmiljon poolikut mõtet, mida ma ei oska lõpuni mõelda, et nendest korralik postitus koostada. Seega panen nad kõik lühidalt kirja, sest selline vaikus siin ei ole viimasel ajal enam tavaks.
Ükspäev jalutades mõtlesin ma, et vahet pole, kas ma olen oma elus teinud rohkem õigeid või valesid valikuid, olen ma õnnelik selle üle, kus ma praeguseks olen- mul on maailma kõige armsam laps ja täitsa hea mees. Tänasel päeval ma muud ei tahagi.
Tikrike on iga päevaga üha asjalikum ja tegusam. Varsti ei jõua ma temaga enam sammugi pidada.
Jalutada on mõnus! 5km maha käia pole mingi probleem. Parematel päevadel (loe: kui põnn kaua magab) kõnnin 10-15km nagu nalja.
Pühapäeval (18.12) sain ma tädiks. Nüüd on mul kellelegi sitse-satse, kleidikesi ja lipsukesi osta. Uskumatu, et üks tutikas beebi nii pisike võib olla. Tikrike oli kilo raskem ja 3cm pikem. Ja ma ei mäleta, et ma oleks teda siis nii hirmus pisikeseks pidanud kui nüüd oma õetütart.
Mõtlen aegajalt et võiks ka omale FB lehe teha, aga siis jälle hakkan kartma, et äkki keegi ei like seda ja siis istun üksinda seal ja tunnen häbi. Ilmselt sõbrad-tuttavad ja pere ikka moe pärast selle klõpsu teevad, aga no ikkagi #Firstworldproblems
Ma ei tea, kuhu kõik mu mõtted kadusid, et ei oska korralikult kirjutada või ei ole mul praegu midagi öelda.
Jõule ootan ka. Sellel aastal kohe eriti palju. Aga lumi võiks maha tulla, tuleks jõulutunne ka tagasi, aga ilmselt on need seekord ka mustad nagu siin viimastel aastatel kombeks on.
Mõnus on vahelduseks erinevad mõttelõngad ühte kohta kokku panna. Varsti püüan korralikult kirjutada.<|end_of_text|>Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega - Põllumajandusuudised
Autor: Põllumajandus.ee • 15. juuli 2019
Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega
8. juulil esitleti Roomas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit.
Maailma piimatoodangu mahud suurenevad umbes 1,7% aastas peamiselt tänu piimakuse tõusule.
Raportist "OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028" selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbij | et |
aharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.
Kõrgem tootlikus suurendab pakkumist enam kui nõudluse kasv
Põllumajandussaaduste pakkumine maailmas on viimased mitu aastat suur olnud, mistõttu on nende hinnad langenud. Peaaegu kõigi raportiga hõlmatud kaupade puhul peaksid reaalhinnad jääma järgmise kümnendi jooksul praegusele tasemele või alla selle, kuna tootlikkus paraneb ning demograafilistest arengutest hoolimata kasvab pakkumine jätkuvalt nõudluse kasvust kiiremini.
Reaalhind näitab saaduste/teenuste väärtust eeldusel, et raha enda väärtus püsib konstantsena. Reaalhind on puht-arvutuslik, kuna reaalhinnal pole hinna "mõõtmeid" ja seda ei saa mõõta püsivhindades. Arvutamisel kasutatakse hinnaindeksite abi, et hinnata valitud saaduste/teenuste tegelikku ostujõudu
Madalamad hinnad on meelepärased tarbijale, kuid avaldavad survet tootjatele, kellel tuleb konkurentsitingimustes kulusid üha optimeerida ja tootlikkust suurendada. Seetõttu kasvab ka tootjate vajadus toetuste järele. Hindade arenguid mõjutab mitu tegurit, näiteks transpordikulud, rahvusvaheline kaubanduspoliitika ja maksupoliitika, kuid olulisel kohal on ka valuutakursid. Eeldatakse, et euro odavneb USA dollari suhtes nii nominaalses kui ka reaalses vääringus. Toornafta nominaalhind tõuseb 2028. aastaks 58 dollarilt barreli kohta 70 dollarini, kuid reaalhind püsib küllalt stabiilsena.
Rohkem toodangut – rohkem kasvuhoonegaaside emissioone põllumajandusest
Raport eeldab toodangu mahu suurenemist järgmise kümnendi jooksul 15% võrra. Et seda saavutada, on vaja, et saagikus suureneks ja tehnoloogiad oleks uuenduslikumad, kuna maakasutus on piiratud, samuti peavad loomakasvatuses suurenema karjad. Seega muutub põllumajandus aina intensiivsemaks. Sellega kaasneb põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine (u 90% heitkogustest on pärit Aafrikast, Hiinast, Indiast, Ladina-Ameerikast ja Kariibi piirkonnast, Põhja-Ameerikast) peamiselt kariloomade, riisikasvatuse ja mineraalväetiste kasutuse arvelt, kuid tootlikkuse kasvades süsinikuintensiivsus siiski väheneb.
Nõudlus suureneb kiire rahvastiku kasvu ja madalama sissetulekuga piirkondades
Suur osa täiendavast toidunõudlusest järgmise kümnendi jooksul pärineb kiire rahvastiku kasvuga piirkondadest, eriti Sahara-tagusest Aafrikast, Indiast ning Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Laiemas plaanis suureneb suhkru ja taimeõlide tarbimine elaniku kohta, mis on tingitud linnastumisest ja üleminekust rohkem töödeldud toitudele. Liigne kalorite tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähenev kehalise aktiivsuse tase viitavad ülekaalulisuse ja rasvumise kasvavale koormusele maailma eri riikides. Paljudes madala ja keskmise sissetulekuga riikides on need probleemid kõrvuti alatoitumise ja mikrotoitainete puudustega. Järjest tugevam nõudlus loomsete toiduainete järele pakub võimalusi loomakasvatussektori tootmise laiendamiseks, mis omakorda stimuleerib loomasööda nõudlust. Seega söödakultuuride, nagu mais ja sojaoad, osakaal peaks suurenema ning oodata on söödateravilja kasutuse kasvu.
Toiduaineid importivate riikide arv suureneb, seega jääb rahvusvaheline kaubandus toiduainetega kindlustatuse kohalt oluliseks. Teisalt tagab eksport elanikkonnale sissetuleku, eriti Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas, mis kasvatab oma osatähtsust rahvusvahelises põllumajandussaaduste ekspordis. Musta mere piirkond tugevdab oma positsiooni nisu ja maisi juhtiva eksportijana ning enamik ekspordist läheb Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse. Euroopa (sh Vene Föderatsioon) parandab oma põllumajandussaaduste bilanssi – alates 2012. aastast on bilanss positiivne ning eksportiva piirkonna mõju laieneb veelgi.
Ebakindluse ring laieneb
Raporti koostamine on muutunud aina keerulisemaks, on lisandunud traditsioonilistele põllumajandusega seotud riskidele mitmeid ettenägematuid tegureid, mis võivad oluliselt muuta raportis kajastatut. Pakkumise poolel suurendavad ebakindlust haiguspuhangud ja kasvav mikroobide antibiootikumiresistentsus, regulatsioonid seoses taimearetusega (haiguskindlus) ning üha tõenäolisemad on äärmuslikud ilmastikutingimused. Nõudluse poolt mõjutavad eelkõige toitumisharjumuste arengud, sh arusaamad tervislikust toitumisest ja keskkonnasäästlikkusest. Samuti on suurenenud ebakindlus seoses kaubanduslepingutega mitme olulise maailma põllumajandusturgudel osaleja (näiteks USA ja Hiina) vahel. Pingete süvenemine võib vähendada kaubandust ja suunata selle ümber, mõjutades nii rahvusvahelist kui ka riikide siseturgu.
Raport võtab arvesse ka Ühendkuningriigi lahkumist EList (Brexit), millel võib olla märkimisväärne mõju, kuna näiteks 2018. aastal tuli üle 70% Ühendkuningriigi põllumajandustoodete impordist EList, samal ajal kui 62% põllumajanduslikust ekspordist läks ELi. Brexitil võib olla ülemaailmne mõju juustu, või, sealiha ja lambaliha turgudele, mille puhul Ühendkuningriik on suur netoimportija.
Euroopa Liidus on enamike saaduste puhul oodata ekspordimahtude kasvu, olulisel kohal piimarasvade suurenev nõudlus
Venemaa Föderatsioon (20% nisu ekspordist) tõrjus teisele kohale EL kui peamine nisu eksportija (15% nisu | et |
koguekspordist), kuid võttes arvesse konkurentsivõimelisi hindu, teravilja kvaliteeti ja lähedust peamistele eksporditurgudele Aafrikas ja Aasias on ELi väljavaated siiski head. Võimalik on eksportida ka otra, kuid selle kasvu piiravad kaubandustõkked ja maisi võidukäik söödaturgudel. Proteiinisööda puhul jääb EL endisel peamiseks importijaks.
Kiiremini arenevaks loomakasvatussektoriks on piimasektor, mis reageerib küll peamiselt suurele värske piima nõudluse kasvule Aasias, kuid mida mõjutab ka töödeldud piimatoodete soodne hind. Piimatoodete nominaalhinnale nähakse ette tõusu, reaalhinnad aga tõusevad aeglaselt piimapulbritel ning pigem langevad võil ja juustul. Piimarasvade suurenenud nõudluse tõttu on alates 2015. aastast või hind olnud tunduvalt kõrgem kui lõssipulbri hind. Eeldatakse sellise arengu jätkumist ka järgneval kümnendil, andes võimaluse või toodangu suuremale kasvule. Piimarasva suhteliselt kõrge hind võib teatud kasutusviiside ja sihtkohtade puhul põhjustada piimarasva asendamist taimsete rasvadega, mis suurendab ebakindlust seoses piimarasva ja rasvata piima kuivainete hinna kujunemisega. Viimastel aastatel on piimaga konkureerivate taimset päritolu toodete (näiteks soja-, mandli-, riisi- ja kaerajoogid) roll paljudes piirkondades (Põhja-Ameerika, Euroopa ja Ida-Aasia) suurenenud. Selle põhjuseks on laktoositalumatus, aga ka arutelud piimatoodete mõjust tervisele ja piima tootmise mõjust keskkonnale.
Suureneb peamiselt värske piima tarbimine, kuid see puudutab pigem peamiste piimatootjate sisetarbimist (näiteks India, Pakistan). Vaid 30% kogu maailma piimatoodangust töödeldakse ning töödeldud piimatoodete osatähtsus tarbimises on tihedalt seotud sissetulekutega. Piirkondades, kus värske piima isevarustatus on madal, eeldatakse piimapulbrite impordi kasvu (Aafrika, Aasia).
Maailma piimatoodangu mahud suurenevad umbes 1,7% aastas peamiselt tänu piimakuse (piimatoodang lehma kohta) tõusule. Piimakuse tase maailmas varieerub oluliselt, näiteks Indias on see 1/8 Põhja-Ameerika tasemest, kus tootmine on sööda baasil ning rohumaa osa on madal. Erinevus piimakuses ei muutu kiiresti ning karjade suurenemist planeeritakse pigem madalama piimakusega riikides. ELis (piimakus u 71% Põhja-Ameerika tasemest) eeldatakse piimakuse kasvu 1,1% aastas koos karja vähenemisega 0,5% aastas. Euroopa Liidu toodang pärineb rohu- ja muu sööda baasil toodetud tootmisviisidest ning umbes 3% ELi piimatoodangust on pärit mahepõllumajandusettevõtetest, kus on suhteliselt madal piimakus, kuid piima kvaliteet on kõrgem. Peamise piimatoodete eksportööri, Uus-Meremaa, piimatootmine põhineb peamiselt rohusöödal, mille puhul seavad maa piiratus ja keskkonnanõuded arengutele täiendavad piirangud. Rohusööda baasil toimivat karjakasvatust mõjutavad enim ebasoodsad ilmastikutingimused, mis põhjustavad hindade muutlikkust, piimakuse kõikumist ja karjade kohandamist vastavalt söödavarumise võimalustele.
Piimasektori arengud on seotud veiselihasektori arengutega. Eeldatakse, et veiseliha tootmine ELis väheneb, sest piimaveiste arv, kes moodustavad umbes kaks kolmandikku veiseliha tarnimisest, väheneb mõnevõrra pärast piimasektori tootlikkuse kasvu. On ka teisi tegureid, mis piiravad veiselihasektori kasvupotentsiaali ELis, sealhulgas madal kasumlikkus, suurenenud konkurents eksporditurul (eriti Aafrikas) ja vähenev sisenõudlus.
Rahvusvahelisel turul kaubeldakse 8% maailma piimatoodangust. EL (48% maailma juustutoodangust) kuulub koos Uus-Meremaa (või ja täispiimapulber vastavalt 39% ja 53% koguekspordist), USA ja Austraaliaga nelja peamise piimatoodete eksportööri hulka. Samal ajal on peamised piimatoodete importijad Hiina (suurim lõssipulbri importija), Jaapan, Vene Föderatsioon, Mehhiko, Kesk-Ida ja Põhja-Aafrika. Rahvusvahelised kaubanduslepingud (näiteks CETA või EL-JP) sisaldavad erisätteid piimatoodete kohta ja annavad võimalusi edasiseks kaubanduse kasvuks. ELile ennustatakse nii piimatoodete kui ka lihade ekspordimahtude kasvu.<|end_of_text|>Viis võimalust, kuidas koju inspireeriv kontorinurgake kujundada - Moodne Kodu
Terviseamet soovitab taas võimalusel kaugtööd teha ja kodukontorid on igati päevakorras. Paljudel ei ole kodus töötamiseks spetsiaalset kontoriruumi ning köögis või elutoas töötamine võib teha tööle keskendumise keeruliseks. Sellele on lihtne lahendus — loo endale organiseeritud ja visuaalselt kena töönurgake, mis ei pea olema üldsegi suur. Siin on mõned lihtsad nõuanded, mille abil on võimalik enda koju väga hea töökeskkond luua.
Vali endale kindel koht töötamiseks ja jää sellele kindlaks
Kui kodus pole eraldi ruumi kontori jaoks, tuleb tööd teha söögilaua taga või diivanil. Seetõttu võib aga olla tööle keerulisem keskenduda. Näiteks tuleb meelde, et mõni majapidamistöö vajab tegemist. Või ei tahagi töömeeleolu üldse peale tulla. Kui aga määrata endale kindel koht töö tegemiseks, siis on võimalik paremini tööle keskenduda ja rutiinis püsida. Siiski tuleb natukene vaeva näha, et muuta see kohaks, kus päriselt on hea tööd teha. See tähendab seda, et seal on hea valgus, mugav tool ja piisavalt hea tehnika, millega vajadusel videokõnesid teha. Ja muidugi on oluline mugav kirjutus | et |
laud, mis ei pea iseenesest olema väga suur.
See tundub loogilisena, kuid olgem ausad, kui tihti me ikka enda töölaudu korrastame? Ajaga kuhjub sinna rohkelt ebavajalikke asju. Ära võib visata kõik, mida enam vaja ei lähe. Kõik laiali vedelevad pliiatsid ja pastakad sorteeri ühte kokku ning tee kindlaks, et vajalikud esemed on töölaual käeulatuses. Hea, kui töölaua kohal oleks paar riiulit ja kirjutuslaual mõned sahtlid, kuhu vajaminevad asjad eest ära panna.
Loo enda inspiratsioonitahvel
Kui näed ekraanilt pilku tõstes tühja seina, ei pruugi see eriti innustav olla. Seetõttu tasub luua endale üks tahvel, kus peal on pildid asjadest ja inimestest, kes sind õnnelikuks teevad. Sinna tasub lisada pilte ka enda unistustest või hoopiski motiveerivaid mõtteterasid.
Vaata üle taust, mida videokõnes näha on
Kui videokõned on osa sinu tööpäevast, siis ei tohi unustada, et kolleegid näevad ka sinu selja taga toimuvat. Hoia taustal olev ruum alati korras ja puhtana. Kui seal on piisavalt ruumi, siis võib sinna lisada näiteks mõne meelepärase kunstiteose. Kui ruum võimaldab, tasub mõelda ka ruumieraldajate peale. Siinses elamises on kontorinurgake eraldatud magamistoast kardinaga.
Õige meeleolu loomine
Nüüd on võimalus luua enda unistuste kontor. Ilmselt pole päris kontoris lõhnaküünlad ega muusika kuulamine ilma klappideta lubatud. Enda kodus teed reegleid aga ise — nii, et pane loovus tööle ja muuda oma töönurk tõeliselt mõnusaks ja isikupäraseks paigaks!<|end_of_text|>Briti e-pood tüssab tarbijaid - Kaubandus
Autor: Ave Lepik • 5. detsember 2013
Briti e-pood tüssab tarbijaid
Viimastel päevadel on tarbijakaitsjatele laekunud mitu kaebust seoses Suurbritannia e-poest QC Exclusive kauba tellimisega.
Tarbijakaitseameti juures tegutsevale Euroopa Liidu (EL) tarbija nõustamiskeskusele on tarbijad kaevanud, et kokkulepitud aja jooksul ei ole tellitud kaup kohal. Müüja keeldub tarbijatele väljastamast kauba transpordi jälgimise koodi ja edastamast infot kauba saatmise kohta.
Kui tarbija on mainitud e-poest soovitud toote välja valinud, selle ostukorvi lisanud ja asub kauba eest maksma, siis saab ta arve, mille on justkui väljastanud firma, kuid samas palutakse raha kanda pangaülekandega eraisiku arveldusarvele.
Tarbija nõustamiskeskus ja tarbijakaitseamet ei saa tarbijat aidata, kui kaup või teenus on soetatud teiselt eraisikult või kui tegemist on pettusega. Seetõttu rõhutab tarbijakaitseamet, et alati tasub enne e-poest kauba tellimist teha kindlaks, kas müüja on era- või juriidiline isik. Üks võimalus selleks on vaadata, kelle pangakontole tuleb kauba eest raha kanda – eraisiku või firma arvele.
Samuti tuleks enne ostu kontrollida internetist kaupleja tausta. Hoiduda tuleks ka kergekäeliselt kogu summa ettemaksmisest.
Tarbijatel, kes on QC Exclusive'ist tellimisel tasunud PayPali vahendusel, tuleks viivitamatult esitada PayPalile avaldus. Arvestades, et PayPali konto on reeglina seotud maksja krediitkaardiga, tasub pöörduda ka krediitkaardi välja andnud panga poole, soovitab tarbijakaitseamet.<|end_of_text|>Järg 6. juulil ilmunud osale
Sügisel müüsin kolmanda hobuse ära, sest osa maadest läks uusmaasaajatele Kiimale ja Saarele.
1941. aastal, kui algas sõda, võeti ära ka noor märahobune. Meile jäi vaid 30-aastane, tee sellega põldu või jäta tegemata.
Sõda lähenes, ka mind aeti tee peale valvesse sakslaste lennukeid ja diversante jälgima.
Sageli tuli end koos naise ja lapsega metsas peita, sest hävituspataljoni ja NKVD mehed hakkasid veel alles olevate talude peremehi tapma ja talusid põletama. Metsas oli varjend, kus varjas end teatud aja ka vend Albert koos ühe tuttavaga. Albertil oli Maarjas veski ja sealkandis olid punased eriti aktiivsed ja õelad.
Vaenlastest said päästjad
Meie endistest põlistest vaenlastest sakslastest said selles olukorras oodatud päästjad. Saksa väed võeti vaimustusega vastu, sest perspektiiv venelaste võimu alla jääda oli hullemast hullem.
Rinne läks meist üle, venelased põgenesid kotti jäämise hirmus, hävituspataljonlased kadusid.
1941. aastal, kui Saksa väed meile sisse tulid, astusin Omakaitsesse. Tõsi, mitte küll päris omatahtsi, aga see oli ainus tee. Vabariigi ajal olin olnud Kaitseliidus, nüüd tuli jälle kodu kaitsta. Mulle anti vintpüss ja pidin metsades parašütiste püüdma, valvama raudteel, sõjaväe ladude juures, ka põhu- ja heinakuhjasid.
Sakslaste välksõda, mis pidi nõukogude võimu kiiresti kukutama, ei õnnestunud. 1941/1942 ja 1942/1943 olid erakordselt külmad talved. Varsti olid sakslaste väed praktiliselt purustatud.
1944. aasta kevadtalvel tuli mu tädipoeg Juhan Roomet perega Vaivarast meile sõjapakku, sest rinne oli juba Narva all. Nende majapidamine Vaivaras häviski. Sakslased olid selle varjendiks ümber ehitanud nii, et autodega sai keldrisse sõita.
Tartu all peeti suuri lahinguid. Suvel tulid meie juurde sõjapakku Suubid Vasulast ja hulk inimesi Tartust. 1944. aasta 25. juulil läks rinne meist jälle üle ja punaste võim oli tagasi.
Viimane õhtu kodus
Sama aasta 22. novembri õhtul võtsin rukist ja nisu Andimetsa kuivatis maha ja tõin viimase vilja koju. Panin vilja aidas salve ja jõudsin veel koorma rukkiõlgi õues lakaluugi alla tuua. Mõtlesin, et eks hommikul jõuab need lakka ajada. Hakkasin tuppa minema, kui Arved Parts Andimetsast tuli õue ja ütles mulle, et | et |
päris kindlasti ei tea, kuid ilmselt tullakse sulle öösel järele ja viiakse vangi. Küsisin temalt nõu, et kas annan end kätte või peidan ära. Tema arvas, et ehk ei tasu esimene kord end kätte anda. Naine oli laudas, läksin ja rääkisin talle, et ärgu ehmugu, mulle tullakse ehk öösel järele. Ta küsis, kas ma ei taha eest ära minna. Mõtlesin, et ei lähe ära, tulgu, mis tuleb.
Pojast oli nii kahju. Ei söandanud talle kuidagi öelda, et võib-olla on need meil elu viimased tunnid koos olla. Ei leidnud sõnu, kuidas sellest kõigest rääkida.
Käisin õhtul veel Elkeni pool ja ütlesin talle, et kui tahab, mingu eest ära, sest ka temale võidakse täna järele tulla. Tema ajas mulle naljajuttu vastu ja ei läinud ka kodunt ära.
Tulin koju, pesin ennast, panin puhta pesu selga ja heitsin magama. Väikese petrooleumilambi jätsin toas põlema. Elektrit meil enam ei olnud, kõrgepingeliin, mis talust mööda läks, oli maas. Jäingi magama ja sain ehk tunni magada, kui kuulsin, et põrutatakse uksele.<|end_of_text|>Sõna on Riigikogus töötavatel teadlastel: Aadu Must, Margit Sutrop ja Jaak Valge | ajakiri.ut.ee
Vasakult: Jaak Valge, Margit Sutrop, Aadu Must
FOTOD: Andres Tennus; Erik Peinar, Riigikogu (foto Aadu Mustast)
Aadu Must: kui Tartu saadikud ei pinguta, muutub uhke ülikoolilinn ääremaaks
Arhiivinduse professor Aadu Must on kuulunud Keskerakonna fraktsioonis varem veel Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu. Kauaaegse saadiku ja ajaloolasena on ta tähele pannud probleemide juuri ning nende kommet ikka ja jälle korduda.
UT200221AT0202.jpg
Aadu Must (vasakul) töötab enda sõnutsi selle nimel, et eestlaste usk haridusse püsiks. FOTO: Andres Tennus
Arhiivinduse professorina tunnen ajalugu (nii edu- kui ka kadulugusid) ja valdan allikakriitikat. Selle kogemusega näen paljude, justkui täiesti uute probleemide ajaloolisi juuri ja kommet korduda. Allikakriitika näitab väitlejate pooltõdesid ja lausvalet, "kogu rahva huvides" tegutsemine aga konkreetse huvirühma halvemini või paremini maskeeritud püüdlusi.
Mis on suurim vahe? Ülikooli professor saab Tallinna ja Brüsseli ülemuste poole nõudlikult sõrme viibutades pahandada, et miks midagi ei tehta. Riigikogu liikmena olen mina see, kelle suunas sõrme viibutatakse.
Eesti riigi üks alustala on olnud meie rahva hariduseusk ja töötan selle nimel, et see raskuste kiuste püsiks. Kultuurikomisjoni esimehena kannan vastutust, kui seadused takistavad hariduse, teaduse, kultuuri, spordi ja noortetöö arengut. Kõnelustes, mis puudutasid teaduse rahastamise suurendamist 1%-le SKP-st, olin oluline kaalukeele kallutaja. Armastan haridust ja teadust edasiviivaid algatusi, kuid argielus pean gaasipedaali asemel pahatihti vajutama hoopis piduripedaali, et vältida nigelaid lahendusi.
Näiteks on arengukavades ja erakondade dokumentides aastakümneid kõlanud loosungid, mille reaalseks kehastuseks saaks olla Tartu farmaatsiatehas (teadusmahukas tootmine, kõrgepalgalised töökohad, ülikoolide arenguhüpe jne). Olen Riigikogu kõnetoolist veennud kolleege otsima sellele projektile lahendusi, mitte elegantseid keeldumise põhjusi.
Teadlasi kuulatakse ja isegi tsiteeritakse, kui nad räägivad oma erialast. Edu garantiiks pole siiski episoodilised nõuandjad, vaid doktorikraadiga professionaalsed spetsialistid. Üks tuttav teadlane uskus, et tema võiks oma laborist vahepeal jalutada riiki juhtima, aga ta ei teadnud, et talle sobiv valgustatud monarhia on juba ajalugu. Kohati kahandavad usaldust teadlaste vastu huvirühmade tellimuseksperdid.
Ülikoolilinnal on isegi paigalpüsimiseks vaja väga kiiresti joosta, sest maailm ei seisa ju ühel kohal. Olulised on näiteks kiired ühendusteed. Olukorras, kus suured magistraalid hakkavad meist kauge kaarega mööda käima, olen kolleegidega töötanud Tallinna- ja Riia-suunaliste ühendusteede edendamise nimel.
Balti Assamblee presidendina olen Riia–Tartu kiirraudtee projektile võitnud toetajaskonna Läti parlamendis ja osalenud nõupidamistel nende transpordiministeeriumis.
Rail Baltic ja Via Baltica hoogustavad Pärnu piirkonna arengut, Ida-Virumaa saab arengukiirendust Euroopa Liidu programmidelt, Haapsallu tuleb raudtee jne. Kui Tartu saadikud ei pinguta, muutub uhke ülikoolilinn ääremaaks.
Margit Sutrop: teadus ja poliitika peavad üksteisele lähemale tulema
UT190205JLUT056.jpg
Margit Sutropi eesmärk on muuta maailma paremaks ning ühendada teadus ja poliitika. FOTO: Jüri Luht
Praktilise filosoofia professor ja TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop kuulub Reformierakonna fraktsiooni. Ta on veendunud, et kui mõista teaduse funktsioone liiga kitsalt, toob see kaasa kahjulikud otsused teaduse ja kõrghariduse juhtimisel. Oma rolliks peab ta selle mõistmise avardamist.
Vahe on ilmne ning seisneb eelkõige vabaduse ja vastutuse määras. Teadlase juhtväärtus on akadeemiline vabadus, teda kannustab soov jõuda uute teadmisteni, tungida asjade olemuseni, mõista ja seletada maailma toimimist. Poliitikule on omane, kasutades Max Weberi väljendit, "püüdlus taotleda ja teostada võimu" – kas vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks või võimu enese pärast. Poliitikute maine ei ole hea, sest eredamalt torkavad silma need, kes taotlevad võimu, et nautida sellega kaasnevaid privileege või saavutada egoistlikke eesmärke. Varju jäävad need, kelle jaoks võim on v | et |
ahend üllaste eesmärkide saavutamiseks.
Minu eesmärk on muuta maailma paremaks ning ühendada teadus ja poliitika. Kohtumiskohaks on teadmispõhine poliitika, mis tähendab otsuste tegemisel lähtumist parimast olemasolevast teadmisest, aga ka valmisolekut arutleda eesmärkide õigustatuse, nendeni jõudmise teede ja kaasneva mõju üle.
Kasuks tuleb oskus töötada dokumentidega, leida kiiresti üles oluline, argumenteerida oma seisukoha kaitseks ning sõnastada küsimusi ja parandusettepanekuid. Olen eetikakeskuse töös puutunud kokku paljude eluvaldkondade muredega. Minu uurimisteemaks on olnud lahkarvamused ja nende lahendamine. Mind huvitab, kuidas leida tasakaal individuaalsete õiguste ja ühishuvi vahel. Praegu on see väga aktuaalne nii piirangute seadmisel kui ka vaktsineerimise, maskide kandmise ja sõnavabaduse reguleerimisel.
Osalen Riigikogu kultuurikomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni töös, mille seisukohtadest juhindub ka Vabariigi Valitsus. Minu jaoks on olulised eetika, hariduse, teaduse, tervishoiu, keskkonna ja uue tehnoloogia arendamise teemad. Kultuurikomisjonis olen riikliku tähtsusega küsimusena algatanud kõrghariduse ja teaduse jätkusuutliku rahastamise. Sügiseks on kavas välja töötada ettepanekud kõrghariduse ja teaduse rahastusmudeli parandamiseks. Muutmist vajavad ka üliõpilaste stipendiumide ja õppelaenude süsteem. Et need ei jääks vaid ettepanekuteks, tuleb saavutada erakondadeülene kokkulepe ja teha koostööd valitsusega.
Teadlased on praegu hinnas, neilt oodatakse nii seletusi kui ka lahendusi. Ent sellel on ka omad ohud. Esiteks läheb eksperdi roll vastuollu teadlase omadustega. Teadlasele on omane kahtlemine, uue teadmise valguses varasemate teadmiste paikapidavuse kontrollimine ja vajaduse korral ümberhindamine. Poliitikud aga loodavad kuulda lõplikku teadmist ja käitumisjuhiseid. Teiseks võivad poliitikud kasutada eksperte ära oma otsuste õigustamiseks. Kolmandaks on oht, et teadust hakatakse nägema vaid kui probleemide lahendajat, unustades, et teadus loob uut teadmist, kujundab meie maailmapilti, loob elukvaliteeti ja on hariduse vundament. Kui teaduse funktsioone liiga kitsalt mõista, toob see kaasa kahjulikud otsused teaduse ja kõrghariduse juhtimises.
Olen sügavalt veendunud, et Eesti tulevik sõltub sellest, milline on vaimupealinna Tartu ja ülikooli tulevik. Eestil on Tartu Ülikooli vaja rohkemgi kui Tartu Ülikoolil Eestit. Kahjuks ei taheta seda alati tunnistada. Tartust valitud saadikuna pean oma kohuseks selgitada, miks kiirendavad Tartusse tulevad investeeringud kogu Eesti arengut. Selgitan, et tark rahvas investeerib teadusesse ja haridusse. Võitlen selle eest, et ei tehtaks lühinägelikke otsuseid, rahastades vaid rakendusuuringuid ja unustades, et rakendused sünnivad vaid tugevate alusuuringute pinnalt.
Jaak Valge: teadlast kuulatakse, kui ta suudab argumenteeritult ja veenvalt esineda
UT160327AT127.jpg
Jaak Valge sõnutsi on teadustöös oluline täpsus, poliitikutöös tabavus ja kiirus. FOTO: Andres Tennus
Uusima aja kaasprofessor Jaak Valge on Riigikogu XIV koosseisu saadik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonis. Ta peab oluliseks juhtida tähelepanu Eesti rahvastiku ning keele ja kultuuri probleemidele.
Erinevusi pole vähe. Teadustöö – vähemalt humanitaarteadustes – tähendab omaette süvenemist, poliitikutöö on aga kollektiivne: see eeldab väga tihedat ja kohati väsitavat suhtlemist nii parlamendikolleegide, erakonnakaaslaste kui ka kodanikega. Teadlane on iseseisev ja sätib oma töögraafiku ise, poliitik aga, hoolimata sellest, et jätab tähtsa mulje, pole oma aja peremees, vaid on ajaliselt teistega väga seotud. Teadustöös on oluline täpsus, poliitikutöös tabavus ja kiirus. Hea teadlase kõige olulisem omadus ei ole edevus, hea poliitiku ebavooruste hulka kuulub see küll.
Hea teadlane lähtub oma järeldustes ainult tõsioludest, hea poliitik peab arvestama lisaks poliitilist konjunktuuri. Tõsi, kui seda tehakse eesmärki või väärtusi arvestamata, pole tegemist poliitiku, vaid politikaaniga, ja neidki jätkub. Aga küllap teate, et on olemas ka konjunkturistlikke teadlasi. Teaduseski on koolkondade ja inimeste vahelist rivaliteeti, mis ei tõuku sisust, aga poliitikas on ärapanemist ja tühikargamist palju rohkem.
Nii ja naa. Teadlase kogemus teeb tõesti ettevaatlikuks, otsused tulevad pärast süvenemist ja aeglaselt. Teadlasetaust tähendab ka refleksioonivõimet, mis muudab vaoshoitumaks. Viimane, nagu ka väga reljeefsetest hinnangutest hoidumine, ei pruugi aga poliitikutööle kasuks tulla. Küsimustes, mida pole olnud aega analüüsida, on tõrge seisukohti võtta. On tahtmine tegeleda teatud teemadega süvitsi, kuid tavaliselt pole selleks piisavalt aega. Teadlase kogemus annab ka allikakriitika, st keskmisest tugevama võime teavet oluliseks ja mitteoluliseks jagada ning kiiremini analüüsida.
Mulle ja suuremale osale Eesti kodanikest on oluline rahvusriik, seega meie rahvastiku ning eesti keele ja kultuuri küsimused, aga ka Eesti demokraatia. Poliitikategemine seisneb pigem otsuste nügimises mingis kindlas suunas.
Näen oma rolli meie inimestes tekkinud uues arusaamas, et rahvahääletused ei ole mingite populistide või diktaatorite võimunälja teostamise vah | et |
endid, vaid loomulik demokraatia kroon, mida on ajaloos palju kasutatud ja kasutatakse Eestist väljaspool ka praegu. Mul on väga kahju, et abielureferendum ära jäi – just seetõttu, et oleksime saanud rahvahääletuse kogemuse ja usu, et meie endi otsustest sõltub meie tulevik.
Teadlaste mõtteid ei kuulata sellepärast, et neid esitab teadlane. Kuulatakse siis, kui suudetakse argumenteeritult ja veenvalt esineda. Tihti me seda ka teeme, aga kui küsimus on keeruline, siis ei ilmuta otsustajad paraku süvenemistahet. Eks see on laiem probleem, kuidas teha poliitilised otsused tõenduspõhisemaks. Ma ei oska sellele lühivastust anda, aga üldistus oleks, et eelkõige peab teadlaste endi maine hea olema.
Ehkki oleme poliitikutena Tartust valitud Tartu Ülikooli akadeemilised töötajad, peame nägema Eestit kui tervikut. Tartule ja ülikoolile saame kasulikud olla sedavõrd, et toetame neid tugevaid külgi, mida teame ja mida tuleks tulevikus edendada. Neid pole vähe ja nende toetamine tuleb kasuks tervele Eestile.<|end_of_text|>Monsanto lükkas Bayeri 62 miljardilise "küündimatu" pakkumise tagasi - ÄRILEHT
Monsanto lükkas Bayeri 62 miljardilise "küündimatu" pakkumise tagasi
25.mai 2016 10:12
Maailma suurim seemnetootja Monsanto lükkas täna varahommikul tagasi Saksa firma Bayer AG tehtud 62 miljardi USA dollari suuruse ülevõtupakkumise, nimetades seda "puudulikuks" ja "finantsiliselt küündimatuks".
Samas andis Monsanto märku, et on valmis läbirääkimisi jätkama, teatades, et usub ühinemisega tekkivasse lisaväärtusse ning Bayeri majandustegevusse, vahendas Bloomberg. Sellele, et läbirääkimised jätkuvad, vihjas oma pressiteates mõni tund hiljem ka Bayer.
Investoritel pole diili teokssaamisse seni väga palju usku olnud, sest Monsanto aktsia on New Yorgis kaubelnud pidevalt alla Bayeri 122-dollarist pakkumishinda. Analüütikute arvates pole Bayeril eriti palju ruumi oma "finantsiliselt küündimatut" pakkumist küündivaks muuta.
Bloombergi analüütik Jason Miner ütles uudisteportaalile, et Monsanto-Bayeri ühinemistehingu ees on ka tavapärasest märksa enam administratiivseid tõkkeid. Kuna ühinenud firma käes oleks ligi 30% maailma seemneturust, tuleb konkurentsiametnike heakskiit saada väga paljudes riikides.
Ilmselt tuleb mitu Monsanto väiksemat äri kolmandatele osapooltele müüa, et kõikjal maailmas konkurentsiametite heakskiit saada, neid kolmandaid osapooli on aga turu eripära tõttu leida päris raske. See kõik võib Mineri sõnul pannagi Monsantot Bayerilt raha juurde küsima, et vähemalt esialgsest kokkuleppest aktsionäride jaoks maksimum välja pigistada.
Osa Bloombergi küsitletud analüütikute sõnul võib Bayer tõsta Monsanto aktsia eest pakutava summa ka kuni 145 dollarini, osa jällegi on seisukohal, et Bayer võib hakata kuulama hoopis nende oma investorite arvamust, kellele ei meeldinud esialgnegi pakkumine.
Seda, et Monsanto tükk võib Bayeri suu jaoks liiga suur olla, arvavad ka reitinguagentuurid. Eile lisas Bayeri krediidireitingule vaatlusmärke Moody's; Fitch ent ütles, et võib reitingut alandada.<|end_of_text|>Perearstide käed on tänasest koroonatestile saatmisel vabamad - Tartu Postimees
Perearstide käed on tänasest koroonatestile saatmisel vabamad
8. aprill 2020, 11:38
Tartu. Eesti.24MAR20- Annelinna spordihoone juures toimub koroonaviiruse drive-in testimine. Foto: KRISTJAN TEEDEMA/TARTU POSTIMEES
Terviseamet uuendas testimise strateegiat. Tänasest saavad perearstid põhjendatud kahtluse korral saata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.
Inimeste jaoks testimise korralduses muudatusi ei tule. Haigestumisel tuleb endistviisi pöörduda telefoni teel oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning saadan inimese proovi andma. Arst hindab individuaalselt igat üksikut juhtumit.
Terviseameti teatel on testimisstrateegia uuendamise eesmärk saada täpsem epidemioloogiline ülevaade koroonaviiruse levikust Eestis. Nii soovitakse senisest täpsemalt hinnata sekkumisi ja kavandada järgmisi meetmeid.<|end_of_text|>Rooma tänavale ilmunud pitsarobot pani itaallased nägu krimpsutama | Tehnika | ERR
{{1621842300000 | amCalendar}}
Roomlane Claudio Zampiga ootab 6. mail oma esimest tellimust pitsamasina juures, mis küpsetab pitsa valmis juba kolme minutiga. Autor/allikas: REUTERS/Yara Nardi
Kaasaegse itaalia pitsa isa, 19. sajandi napollane Raffaele Esposito kiristaks hauas tõenäoliselt hambaid: Rooma Nomentano asumisse paigaldatud pitsamasin valmistab pitsa vaid kolme minutiga, kirjutab Reuters.
Punaseleegilise Mr. Go Pizza kliendid saavad valida nelja pitsa vahel, mille hind jääb 4,5 euro ja kuue euro vahele. Valikus on margherita, toorsuitsupeekoni, nelja juustu pitsa ning vürtsikas pizza alla diavola. Masin valmistab taigna ning kliendid saavad väikese akna kaudu kiigata, kuidas pitsa ahjus küpseb. Masin alustas tööd aprilli alguses ning oli maikuu alguseks valmistanud juba pea tuhatkond pitsat, vahendab The Guardian.
Linnaelanikud võtsid pitsamasina vastu vastakate tunnetega. Mõni leidis, et masin on hea ja kasulik, eriti kui kuhugi kiirustada. Teine vaatas seda kui jumalateotust.
"Tundub hea, kuid see on palju väiksem kui restoranis ning seal on vähem pitsakatet," ütles pensionärist Cladio Zampiga.
Pitsamasina tänavale toonud ettevõtja Massimo Bucolo ütles, et lisaks Roomas paiknevale masinale on Itaalias veel kolm pitsamasinat – Calabrias, Sardiinias ja Marches. Need asuvad aga ostukeskustes ega tööta ööpäevaringselt nagu Mr. Go Pizza.
"Ma tahtsin täita turul tühja kohta. Nii | et |
paljud inimesed on mulle helistanud, eriti need, kes teevad öövahetusi, ning küsinud, kas masin on lahti," ütles ta ning lisas, et öösel, kui muud kohad on suletud, on see nendele inimestele hea võimalus kõht täis saada.
Masinaid on keeruline puhastada
Tallinna Tehnikaülikooli professor Lauri Kütt ütles, et sarnaseid pitsamasinaid nagu Roomas, võime tulevikus ka Eesti tänavail kohata. Samas läheb mitmesuguste keerulisemate roogade valmistamiseks natuke aega, sest toiduvalmistamise automatiseerimine pole nii hõlpus, kui alguses tunduda võib.
"Kohvi valmistamine kõlab ehk lihtsamalt, aga head kohvimasinad jõuavad praegu alles meie kodudesse ning maksavad tuhandeid," ütles ta.
Kütt tõi võrdluse köögikombainiga, mille ülesseadmine ja puhastamine võtab palju aega. Ta ütles, et kui ihata masinaid, mis teeksid suuremaid ja keerulisemaid toite, peame köögikombainile lisama veel ka näiteks automaatse toidu ettekandmise, automaatse puhastamise eri operatsioonide vahel, erinevate terade kasutamise ja vahetamise ning spetsiifilised rullid, pressid ja dosaatorid.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Lauri Kütt ütles, et pitsaamasinasse tuleb mahutada köögikapi täis abivahendeid, küpsetusahi, ja ka pitsalift. Autor/allikas: Lauri Kütt
Kütt juhendab praegu Tallinna Tehnikaülikoolis elektroenergeetika ja mehhatroonika tudengeid, kel on parasjagu just itaallastele sarnase pitsamasina valmistamine pooleli. Masinat on arendatud juba mitu aastat ning see saab eeldatavasti valmis järgmisel aastal.
Üks osa toiduvalmistamise keerukusest paikneb masinate puhastamises. "Sõlmed masinas peavad olema hästipuhastatavad ja see tekitabki täiendava keerukuse igas masinas," sõnas professor. Ta lisas, et masin peab olema puhastatav perioodiliselt ja see puhastustöö võib olla väga ressursimahukas ja keerukas.
"Toidutegemine ei ole ehk isegi ei ole nii keeruline, kui pärast masina puhastamine," ütles ta ning lisas, et kaubanduslikes masinates on see väga oluline konkurentsiaspekt.
Tehnikaülikooli toidutehnoloogia professor Toomas Paalme puhastamises ja toiduhügieeni säilitamises samas suurt probleemi ei näinud. Ta ütles, et pitsamasinais on näiteks nii kõrge temperatuur, et seal ei jää niikuinii bakterid ellu.
"Toiduhügieeni pärast ei tasu üldse muretseda. Masinad on ikkagi steriilsed, kui neid õigesti hooldada," lausus ta. "Nagu kohvimasinadki, mida peab iga õhtu puhastama."
Paalme ütles, et probleemid võivad tekkida siis, kui masinais tahetakse kasutada värskeid komponente ning ei peeta kinni nende hoiustamise tingimustest. "Kui neid pitsakomponente hoitakse tavapärastes hoiustamise tingimustes, mis on umbes neli kraadi, siis see üle mõistuse keeruline ei ole," nentis ta.
Kokad hakkavad toitu valmistama õlg õla kõrval robotitega
Automatiseeritult pitsa valmistamine on Küti sõnul veel võrdlemisi lihtne, sest see kätkeb endas palju rutiinseid tegevusi. Keerulisem on robotitele õpetada aga kala- ja liharoogade valmistamist.
"Liharoogades on vaja fileerida ja teha seda päris hea tundega. See nõuab kokalt väga palju kogemust ja käelist taju, et kuidas liha täpselt lõigata ja mida serveerida. Mis on vähem pekisem ja mis rohkem mahlasem," ütles ta. "Seda on ilmselt masinatel keeruline saavutada veel tükk aega."
Kütt ütles, et trendina on peagi näha, et köögirobotid õpivad maailma tippkokkadelt ja teevad seejärel järele.
Nii näiteks kirjutab Business Insider, et Ameerika Ühendriikides Bostonis avati 2018. aastal automatiseeritud Spyce'i restoran, mille asutanud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) üliõpilased tegid parimate roogade saamiseks koostööd Michelini tähti omava restorani peakokaga.
Spyce'i restoran on täisautomaatne ning serveerib nii salateid, kui ka soojasid kausiroogasid, kirjutab The Spoon. Ühtekokku saab valida 49 erineva roa vahelt. Kui klient ei talu gluteeni või ei söö liha, siis võtab masin seda arvesse. Ühtlasi on võimalik kohandada ka toidumaitset, näiteks vürtsikust. Robot suudab valmistada 350 kaussi tunnis ning ühe kausi hind on umbes 11 dollarit.
Kokaamet siiski Küti ja Paalme arvates päris ära ei kao. Vastupidi – Paalme ütles, et kokkasid on juurdegi vaja, sest inimeste elatustase kasvab.
"Masinad ei oska maitsta ega tunda maitsmisest rõõmu. Katsumus on ka riknenud toiduainete äratundmine, mida masinatele lihtsalt selgeks ei tee," ütles Kütt. Kuigi õige doseerimine läbi maitsmise on inimestele lihtne, siis on masina maitsemeele arendamine erakordselt keeruline.
Tulekul on värskeima teenuse masinad
Professor ütles, et automatiseerimine areneb tõenäoliselt nii, et esimesed suuremad süsteemid hakkavad tööle tehastes. Ta märkis, et automaatsed pagariliinid juba töötavad ning masinad lähevad aina keerulisemateks.
Kui sellised suured ja kallid masinad välja jätta, siis ütles Kütt, et välja on pakutud ka niinimetatud värskeima teenuse masinaid. See tähendab, et toit tellitaks internetist, nagu praegu, kuid kohale ei tule mitte kuller, vaid masin, mis on söögi valmis teinud ja pakub seda otse ahjust.
"Inimesed on alati laisad ja tahavad samas hästi süüa. Nad tahavad alati ka mitmekülgselt süüa ja kuigi hobikokandus on tervitatav tegevus, siis kõikide eksootiliste söökidega oma köögis päris hakkama ei saagi," ütles Kütt.
"Kui sulle tuleb kohale masin, küpsetab sulle pitsat või pakub sulle värsket keedukartulit või kartulipüreed, siis see on ju päris hea alternatiiv mingisugusesse kiirsöögikohta sõitmise asemel," lisas ta.
Professor ütles, et suure tõenä | et |
osusega areneb sarnane teenus välja juba kümne aasta pärast ning ka masinate valmistatud toit läheb aina paremaks.
Toomas Paalme sõnas, et praegu on arenemisruumi veel ka kodumasinate automatiseerimisel. Nii näiteks oleks võimalik välja töötada praeahi, mis toote triipkoodi lugedes õige küpsetusaja programmeeriks.
"Olete ju tähele pannud, et kui on näiteks suuremad kalkunid või haned, siis on täpselt peale kirjutatud, kaua tuleb sulatada ja küpsetada. Tegelikult on igal tootel üldiselt kindlad ja optimaalsed küpsetamistingimused, mida tuleb järgida ja seda teeb masin kindlasti ka paremini kui inimene," ütles toidutehnoloogia professor.
toitrobotpitsarobootikaautomatiseeriminetoiduvalmistaminepitsamasintoidumasinmüügiautomaattoomas paalmelauri kütt<|end_of_text|>Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine (Hiiu maakonna riigiteed) | Adaur.ee: kinnisvaraturg peopesal
Nordecon AS kontserni ettevõte Tariston AS sõlmis Transpordiameti ja Hiiumaa Vallavalitsusega töövõtulepingu Hiiu maakonna riigiteede rekonstrueerimiseks ja taastusremondiks. Ehitustööde käigus rekonstrueeritakse riigiteid kogumahus 5,5 km.
Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on november 2021.
Tags: aktsia, börs, Eesti, ehitus, ettevõte, Hiiumaa, hoone, leping, linn, maa, maksumus, NASDAQ, Nordecon, projekt, projektijuht, rajatis, Rootsi, Soome, Tallinn, Tallinna Börs, Tari, Tariston, Transpordiamet, tulu, Ukraina, valitsus<|end_of_text|>Kirjed kus märksõnaks on "saatkonnad (üldiselt), Eesti suhted: Soome" (22)
Välisminister Helsingis. Vastukülaskäik Soome välisministrile. Täna hommikul sõidab välisminister prof. A. Piip lennukil Helsingi, et teha isiklikku vastuvisiiti Soome välisminister Hackzellile, kes mõne aja eest külastas, nagu teada, Eesti välisministrit. Välisminister prof. A. Piibuga sõidab kaasa direktor Laretei, välisministeeriumist. Helsingist jõutakse tagasi reedel [15.IX], arvatavasti laevaga.
Eesti välisminister Soomes. Nõupidamised tähtsamates päevaküsimustes.... Eesti välisminister prof. Piip saabus... Helsingi. Välisminister Piip jääb Helsingi üheks päevaks.... Päeva jooksul on välisministritel omavahel nõupidamisi tähtsates päevaküsimustes, mis huvitavad mõlemaid riike.
Uus Läti saadik saabus. Pühapäeva [17.IX] õhtul saabus Tallinna uus Läti saadik R. Liepinsch. Jaamas olid teda vastu võtmas Läti saatkonna ametnikud ja välisministeeriumi esindajana dir. Haman. Saadiku volituste esitamise päev riigivanemale on veel lahtine.
Soome vägede ülemjuhataja Tallinnas. Kesknädalal [25.X]... saabus... Helsingist Tallinna Soome kaitsevägede ülemjuhataja kindral Österman ühes presidendi noorema adjutandiga.... tegi kindral Österman visiidi Soome saadikule, riigivanemale ja kaitseministrile... eine kindral Östermani auks, kuna õhtul pidi olema bankett Soome saatkonnas. Päeva jooksul tutvunes hõimurahva vägede ülemjuhataja Tallinnas asuvate väeosadega....
"Väinämöinen" Tallinnas. Vennasrahva sõjalaeva külaskäik.
Fotol: "Väinämöinen" saabumisel Tallinna sadamasse. Soome sõjalaev "Väinämöinen" saabus Tallinna sadamasse 26.XI. Laevaga saabusid Soome kindralstaabi ülem kindral Oesch ja merekaitse ülem kindral Valve. Vastuvõtt Tallinna sadamas oli pidulik. Soome külalistele korraldatakse mitmeid vastuvõtte ja üritusi. Laev lahkub Tallinnast 30.XI.
Eesti saatkonna uus maja Helsingis. Neil päevil jõudis Helsingist tagasi komisjon, kes käis vastu võtmas uut Eesti saatkonna maja.... Komisjon jäi ehitustöödega kõigiti rahule, võttes töö vastu. Maja ehitati arhitekst Boelau kavandi järele. Eestil oli Helsingis 3000 ruutmeetriline krunt. Sellest krundist läks korda müüa ära pool ühele firmale, mille eest vastutasuks firma ehitas Eesti saatkonnale tasuta maja.... Ehitatud maja on kahekordne... asub Kaivopuistol. Samal tänaval asub ka praegune saatkond.... Uue maja õnnistamist on oodata jaanuarikuus.
Ringkäik Soome ujuval kindlusel. "Väinämöinen" Tallinnas huvi keskkohaks.
Tallinnas viibib praegu külaskäigul Soome sõjalaev "Väinämöinen". Meie ajakirjanikele tutvustati laeva sisemust, samuti oli luba laeva külastada meie kaitseväelastel ja kaitseliitlastel koos külalistega. Kirjeldatakse laeva siseruume.Laev on valmistatud Soomes. Soomel on praegu ka 4 allveelaeva; needki on ehitatud kodumaal.Ka kiirmootorpaadid on ehitatud Soome tehastes.
327(E:480) + 32(480)
Vennasrahva aastapäeva aktus Tartus. Soome vabariigi 16. aastapäeva puhul korraldatakse Ak. Hõimuklubi poolt kesknädalal [6.XII]... Aia tän. ülikoolihoone suures auditooriumis pidulik aktus. Aktusel kõneleb "Soome vabaduspüüetest kuni iseseisvuseni" Soome konsul O. Rütli....
Pühitseti vennasrahva vabaduspüha. Südamesoojus - põlevkivi lade. - Tallinnas. - Soome vabariigi aastapäeva pühitsemine Narvas.
Soome Vabariigi aastapäeva tähistamisest Eestis. Lähemalt pidustustest Tallinnas.
Soome välisminister peatus Tallinnas. Soome välisminister Hackzell viibis läbisõidul Riiga üleeile õhtupoolikul Tallinnas. Tema Tallinnas viibimise puhul oli tal kokkusaamine Eesti välisminister J. Seljamaaga Soome saatkonnas. Vahetati mõtteid politiliste päevaküsimuste üle. Samal õhtul Hackzell sõitis edasi Riiga.
Salmelin, Rosa, temast
Esimene Eesti naiskonsul. Helsingist, | et |
11. detsembril. "Kauppalehti" teatab, et Eesti aukonsuliks Tamperes on nimetatud pr. Rosa Salmelin, surnud Eesti aukonsuli lesk. Pärast oma mehe surma on pr. Salmelin eduga täitnud konsuli kohuseid ja sellepärast Eesti valitsus on ta nüüd ametlikult nimetanud aukonsuliks. Pr. Salminen on esimene naiskonsul Soomes.<|end_of_text|>Dokumendid: Wuhani laboris uuriti ja muundati nahkhiirte koroonaviiruseid, ja seda USA rahastamisel - eestinen
Dokumendid: Wuhani laboris uuriti ja muundati nahkhiirte koroonaviiruseid, ja seda USA rahastamisel
Saadud dokumentidest ei tule otseselt välja, et viirus pääses lahti laborist. Aga see on samas võimalik.
Rahastamise taotluses rõhutab EcoHealth Alliance, kui ohtlik on töö koroonaviirustega. On võimalik saada nahkhiirelt hammustada ja nõnda nakatuda. Wuhani laboris loodi uusi koroonaviiruseid ning testiti nende võimet nakatada hiiri, mille geene oli muundatud nii, et need sarnanesid inimese omadega.
Juba varasemast on teada, et USA valitsuse koroona-asjatundja Anthony Fauci sai juba 2020. aasta jaanuari lõpus teada, et väike osa praegu leviva koroonaviiruse geneetilisest koodist on arvatavalt muundatud. Fauci aga lükkas 2020. aasta kevadel avalikult ümber väited selle kohta, et viirus pääses lahti Wuhani laborist.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on samuti leidnud, et pandeemia põhjustanud koroonaviirus SARS-CoV-2 pole tõenäoliselt pärit laborist. WHO aga pole saanud asjas täit selgust.<|end_of_text|>Läinud reedel oli Mustjala rahvamaja taas rahvast täis, sest meie vana armas rahvamaja tähistas 75. sünnipäeva. Kohale oli tulnud endisi juhatajaid, ringijuhte, töötajaid, külaseltse ja teisi külalisi, kellele see maja on armsaks kooskäimiskohaks saanud.
Nende aastate jooksul on rahvamajas töötanud väga palju aktiivseid, kultuuri armastavaid inimesi, kellest mõni on meie hulgast ka lahkunud.
Kohale tulnud endised ja praegused töötajad said rahvamaja juhatajalt Pille Vendalt kingituse ja lilleõie tänutäheks tehtud töö eest. Vallavanem Kalle Kolteri käest said valla tänukirja rahvamaja, Imbi Kolk, Helje Raaper, Liili Ader, Reine Vinter ja Valve Lõhmus.
See vana maja on näinud ja kuulnud nii palju kultuuri, et tihti avastan end mõtlemast: kui need vanad seinad saaksid vaid rääkida… On ju siin tegutsenud palju kollektiive nagu puhkpilliorkester, meesansambel, naiskoor, segarahvatantsurühm jne.
Rahvamaja praeguse näo kujundavad segakoor, mida juhatab Imbi Kolk, naisrühm Kuldking (juhendaja Helje Raaper), memmede tantsurühm (juhendaja Reine Vinter), ansambel Collection (Kalle Kolter), näitering, kellele kirjutab toredaid näidendeid ja keda juhendab Ilme Kolter, tüdrukute tantsurühm ja laste näitering (juhendaja Liili Ader).
Sünnipäeval esinesid naisrühm, segakoor, memmede tantsurühm, Collection ja näitering. Kultuuri meil tõesti jagub. Seda tõestavad mitmed juba traditsiooniks kujunenud üritused ja loomulikult jagub rahvamaja juhatajal ja tema meeskonnal ka uusi ja põnevaid ideid, et rikastada meie valla kultuurielu.
Pidu oli meeleolukas. Laulu ja tantsu jagus maja igasse nurka. Tantsumuusika eest hoolitses Taniel Vares ning rahvas vihtus hoogsalt tantsida. Jah, meie vald on küll väike ja rahvamaja on vana, aga nagu ütlevad Virve Osila luuleread: "… kooskäimise kohta on tõepoolest vaja – see peab olema soe ja sõbralik maja – rahvale rajatud Rahvamaja. Kuni veel kestab külakultuur, seni väikese rahva vaim püsib suur."<|end_of_text|>Bachelor of Fine Arts loomingulises kirjutamises, Talvepark, Ameerika Ühendriigid 2022
Full Sail University Lugude jutustamisel saame uurida kogemuste kõige ulatuslikumat ulatust - olgu see siis meie enda või kellegi teise oma. Ja sel moel kannavad lood ka jõudu maailma kujundamiseks. Full Saili kaunite kunstide bakalaureuse kraad loovkirjutamises võimaldab teil seda jõudu kasutada korraga tähendusrikkalt ja taiplikult. Saate teada, kuidas jutustada lugu erinevatel meediumiplatvormidel, kaasates visuaalseid elemente ja uurides erinevaid žanre. Uurite erinevaid avaldamise ja levitamise viise ning lihvige oma käsitööd käimasolevate portfellikursuste ja peer-to-peer töötubade kaudu.Kursuse peamised sündmusedKirjandustehnikad ja lugude arendamine - uurige autorivalikuid ja kirjandusvõtteid, mis toovad lugudele tähenduse ja suuna. Kirjastamine ja levitamine - õpilased õpivad oma stsenaariume, telesaateid, koomiksiraamatuid, videomänguskripte ja romaane avaldama ja levitama, näidates samal ajal oma arusaama meelelahutustööstuse arengust. Stsenaristitehnikad - õpilased õpivad filmi ja televisiooni eduka kirjutamise aluseid, keskendudes samal ajal vormindamise põhialustele, kasutades tööstusharu standardtarkvara, struktuurimeetodeid, tegelaskujundust, konflikte ja stseenide ülesehitust.Loovate mõtete stipendiumAbikõlblikud osalejad võivad saada kuni 25 000 dollarit Full Sail University ülikoolilinnakul põhinevate kraadiõppekavade õppemaksuks.Hetke stipendiumKvalifitseeritud veebiõpilased saavad Momentumi stipendiumiga saada kuni 20 000 dollarit. Rahalist abi saavad need, kes kvalifitseeruvad.SisseastujaleEnne kandideerimistEsimene samm on rääkida vastuvõtuesindajaga oma plaanidest, sellest, millist programmi te kaalute ja millal soovite kooli asuda. Siin on mõned viisid, kuidas Full Sail University vastuvõtuprotsess erineb:Traditsioonilisi taotlustähtaegu pole: enamiku programmide jaoks algavad tunnid igakuiselt, nii et saate kandideerida igal ajal ja alustada kuupäeva, mis sobib teile kõige paremini | et |
. Programmi ülesehitus ja kursuste järjekord: Te ei pea igal poolaastal registreeruma kindlatele tundidele - kõigil meie programmidel on eelnevalt kindlaks määratud programmi ülesehitus ja kursuste järjekord. Kiirendus: Full Saili bakalaureuseõppe programmid võetakse kiirendatud ajakavas ja need saab lõpule viia kõigest 20 kuuga.Kuidas kandideeridaKui olete rääkinud vastuvõtuesindajaga ja vestluse lõpetanud ning olete valmis kandideerimisprotsessi alustama, peate olema valmis mitmeks asjaks:Valitsuse väljastatud fotoga isikut tõendav dokument, näiteks juhiluba, pass või riigi väljastatud isikutunnistus. Inglise keele oskuse kinnitamine, kui inglise keel pole teie peamine keel (kõikidele nõutavatele dokumentidele, mis pole inglise keeles, tuleb lisada kinnitatud ingliskeelne tõlge).Kui need üksused on käes, olete valmis veebirakendust alustama. Rakenduse täitmine võtab aega 30–45 minutit ja saate oma rakenduse salvestada, kui aeg otsa saab või peate koguma lisateavet.Pärast seda, kui olete kandideerinudKui te pole veel vastuvõtuvestlust lõpetanud, on see teie järgmine samm. Sisseastujate esindaja võtab ühendust vestluse kavandamisega teile sobival ajal. Kui olete vestluse lõpetanud, jõuab teie registreerumisjuhend teie avalduse vormistamiseks ja lisateabe kogumiseks.Teile saadetakse ka e-kiri, mis annab teile juurdepääsu meie käivitusportaalile, kus saate dokumente esitada ja registreerumiseks lõpule viia.Campus kraadiõppesse astumise võimalused20-kuuline programm Meie kiirendatud kraadiõppe programmid võimaldavad teil lõpetada kiiremini kui traditsioonilises nelja-aastases ülikoolis. Nende eesmärk on aidata teil kogeda tüüpilist meelelahutustööstuse ajakava ja panna kraad tööle kiiremini. Need 20-kuulised programmid hõlmavad tavaliselt kahte klassi kuus ja karjäärimoodulit, kokku umbes 35 tundi nädalas klasse. 29-kuuline programm Need kraadi lood jagavad kõiki meie 20-kuuliste programmide õppekavasid. Ja kuigi nad on ikka veel kiirenenud tempos võrreldes traditsiooniliste nelja-aastaste ülikoolidega, võivad täiendavad üheksa kuud kestvad õppetööd anda tudengitele:Rohkem rahastamisvõimalusi, sealhulgas täiendav õppeaasta föderaalne rahaline abi neile, kes on abikõlblikud. Madalam keskmine semestri õppemaksumus lisanduva üheksa kuu tõttu (kuigi õppemaksu kogusumma ei muutu). Väiksem kursuse koormus kuus, umbes 17,5 tundi nädalas tundides. Rohkem isiklikku ajakava paindlikkust ja võimalust töötada väljaspool kooli.Paindlik registreerumine Paindlikud registreerimisvõimalused võimaldavad õpilastel oma programmi alguses veebis osaleda kuni neljal kursusel ja jätkata ülejäänud haridust ülikoolilinnas. See sisaldab sama õppekava nagu 20- ja 29-kuulised programmid, kuid sellel on mõned eelised:Säästud elamiskuludelt ja eluasemelt hariduse esimese nelja kuu jooksul. Rohkem aega eluaseme kindlustamiseks ja ümberpaigutamisplaanide kinnistamiseks. Hüppe algus haridusele koos võimalusega alustada kooli varem.<|end_of_text|>USA rohelise kaardi nõuded - Tips for you - Tipsed.Com
Vabadussammas pildi Pix Marti alates Fotolia.com
roheline kaart, ametlikult tuntud kui alaline elanik Card, tähistab välismaalase õiguslikku seisundit elanikuga Ameerika Ühendriigid.Väga valige nõuded olemas saamise rohelise kaardi;mitte iga viisat USA võib põhjustada rohelise kaardi.Pärast keegi saab rohelise kaardi, säilitamiseks vajalikke kaart on peaaegu sama kopsakaid mida nende hankimiseks.
saamine Green Card
Et saada roheline kaart, siis tuleb kõigepealt saada immigrandi viisa.Kuigi seal on kümneid variant viisa liigid, mis lubavad omanikul siseneda Ameerika Ühendriigid, väga vähe võib tekitada püsiva residentuuri, kus roheline kaart tähendab.Ainus tüüpi viisasid, mida "muutuda" roheline kaart on püsiva töö viisa, abielu või kihlatu (e) viisad, pere viisa (perekonnaliige USA kodanik), pagulaste või asylee viisasid või sisserändega võitnud mitmekesisust loterii.Mittekodanikud peavad taotlema ja saama need viisad ajal väljaspool Ameerika Ühendriigid.Kandideerimine nende viisade on u
latuslikum kui külastaja (turismi) viisa ja nõuab täiustatud uurimist USA kodakondsuse ja immigratsiooni Teenused (USCIS).Pärast loa taotleja viisa, peab ta esitama vormi I-485 "registreerimise taotlus alalise elamisloa" koos USCIS saada roheline kaart.
säilitamine Green Card
Kui mitte-USA kodanik saab rohelise kaardi, peab ta järgima mitmeid eeskirju ja määrusi, et jääda staatus.Need määrused puudutavad eelkõige teema residentuuri;Rohelise kaardi omanikele on püsielanike Ameerika Ühendriigid ja seetõttu tuleb säilitada püsiv elukoht ja elada Ameerika Ühendriikides enamus oma aega.Roheline kaart omanik, kes on puudunud USA perioodiks üks aasta või rohkem korraga peetakse olevat loobunud oma elukoha ja kärbitakse oma rohelise kaardi.Kui kaua eemalolekut on vajalik, siis rohelise kaardi omanik peab saama atmosfääri loa (vorm I-131 "Taotlus Travel dokument") alates USCIS enne riigist lahkumist.Taassisenevad load lubavad rohelise kaardi omanikele puududa riigi üks kuni kaks aastat, kaotamata oma staatust.Paljud sisserände advokaadid soovitame saamiseks atmosfääri lubab rahvusvahelistel reisidel, mis kestab kuus kuud või enam vältida kahtlusi poolt USCIS.
Koos säilitada elukoht, rohelise kaardi omanikud peavad elama täielikus kooskõlas kõigi riigi ja föderatsiooni seaduste või riski kohtuprotsessi ja küüditamine.Kuriteo toimepanemises, isegi väärteo kuritegu, võib põhjustada sisserände | et |
kohtusse kutsumine ja võimaliku väljasaatmise.Määrus ei paku rohelise kaardi omanikel teist võimalust.
Hooldus nõuded kõikide rohelise kaardi omanikele sisaldab uuendamise kaardi iga 10 aasta tagant, esitades vormi I-90 "Taotlus Vahetage alaline elamisluba", mille USCIS ja teavitada USCIS iga kord, kui muudad oma alalise aadressi (liikuda), esitades vormAR-11 "aadressi muutmisest."
eemaldamine Tingimused
Koos säilitades rohelise kaardi abil käitumine on menetlusõiguse pidamise nõuded, et kõik rohelise kaardi omanikud peavad järgima.Tingimuslik rohelised kaardid, antakse ainult neile, kes teenis residentuuri läbi abielu USA kodanik, peab olema tingimused eemaldatakse enne kahe aasta möödumist toimub.Eemaldamine tingimused nõuab ühist (mehe ja naise) esitamise vorm I-751 "kohaldamine eemaldamine elamistingimusi" koos USCIS.<|end_of_text|>Esporao Alandra Branco 13,0%vol 0,75L - eDrinks
> Veinid>Valge vein>Portugal>Esporao Alandra Branco 13,0%vol 0,75L
Tootekood: 700605
Viinamarjasort: Antão Vaz, Arinto, Perrum
Värvus: õrn sidrunkollane
Aroom: rohused noodid, lõhnabuketis on tunda võilille ja piimanõgest.
Maitse: kuiv, vähese täidluse ja happega vein. Keskmaitses on tunda greibi mõrusust, rohelist pipart, paprikat ja nõgest. Rustikaalne ja isikupärane.
Serveerimissoovitus: sobib kergelt grillitud valge kala, tuunikala salati või kreemiste juustudega.
Serveerimistemperatuur: 6 - 8 ̊ C. Soovitav tarbida koheselt.
Toote iseloomustus: 40 aastane perefirma omab veiniaedu mitmes Portugali piirkonnas. Alandra veinid pärinevad Alentejo rajoonist, mis asub 180 km kaugusel Lissabonist. See ala on juba sajandeid tuntud nii viinapuude, maisi kui ka oliivipuude istanduste poolest. Viinapuud kasvavad graniidisel ja savisel pinnasel, nende vanus on 10-80 aastat. Alandra veinid valmivad keskmiselt 16 aasta vanustel viinapuudel. Veini kääritatakse suurtes terastankides, enne pudeldamist see filtreeritakse.<|end_of_text|>Inspireeriv koolitus noortega tegelevatele spetsialistidele "Ettevõtliku hoiaku kujundamine koolinoortes" – Koostöövõrgustik Ettevõtlikuse edendamiseks
Mis loom see ettevõtlikkus tegelikult on ning kui ettevõtlik oled Sina ise?
Kuidas Sina saad olla noortele abiks oma ettevõtliku hoiaku kujundamisel selle realiseerimiseks vajalike oskuste ja kontaktvõrgustiku arendamisel?
Mida ühist on ettevõtlikkusel ja õnnelik olemisel?
Kuidas on seotud ettevõtlikkus ja ettevõtlus tegelikkuses? Miks ettevõtlik inimene ei pruugi olla ettevõtja ning ettevõtja ei pruugi olla ettevõtlik inimene?
Kuidas näeb praktikas välja Eesti ettevõtluse arendamise süsteem ja milline on selles noortega tegeleva spetsialisti koht?
Kuidas ettevõtlusinkubaatorid kujundavad tulevasi tipptegijaid?
2 päeva jooksul 14. ja 22. märtsil 2014. aastal Mektory's toimuva kursuse raames võtavad Eesti ühe edukaima ja rahvusvaheliselt tunnustatud noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM eestvedajad Darja Saar ja Harald Lepisk Sind kaasa inspireerivale ja stereotüüpe purustavale rännakule ettevõtlikkuse maailma, mis aitab Sul leida vastused nendele küsimustele.<|end_of_text|>meedia | TÜ vilistlaste ajaveeb
Indrek Treufeldt omandas Tartu ülikoolis magistrikraadi ajakirjanduse erialal 1996. aastal ning doktorikraadi aastal 2012. Treufeldt alustas tööd ajakirjanikuna Eesti Raadios, seejärel töötas president Lennart Meri pressinõunikuna ning ETV toimetaja ja saatejuhina. Aastatel 2003-2007 oli Treufeldt Eesti korrespondent Brüsselis, mille järel alustas teleajakirjanduse õpetamist Balti Filmi- ja Meediakoolis. Treufeldt juhib ETV vestlussaadet "Kahekõne". Indrek Treufeldt ei…<|end_of_text|>Uhise mehe poletik, Haigused ja seisundid
Esineb erineva raskusastmega urineerimise takistatuse tunne. Ei ole harv ka madal meessuguhormooni testosterooni tase, mis võib soodustada kehakaalu tõusu, on metaboolse sündroomi ja 2. Ka võib teatud seksuaalkäitumine soodustada põletike teket. Eesnäärmepõletiku teket soodustab kindlasti ka keha sage alajahtumine ja tõsine külmetamine.
OTSI Mida paljastavad meeste tervisekontrollid?
Pikema Sõpruse Päev on meestekuu raames korraldatud kodanikualgatuslik heategevuskampaania, mis kutsub mehi üles veetma koos sõpradega üks tore ühine päev ning selle raames ka oma tervist kontrollima.
Tule tervisekontrolli sõpradega, sest grupi iga kümnes saab analüüsid tasuta! SYNLABi laboriarstid tõdevad, et laboris analüüsitud eesti meeste vereproovide tulemustest joonistuvad selgelt välja iseloomulikud terviseprobleemid, mida on sageli võimalik ennetada või elustiiliga nende Uhise mehe poletik vähendada. Paljud mehed on positiivselt üllatunud, kui saavad infot, et eesnäärmevähi riski on võimalik vereprooviga PSA testida.
Enamasti ollakse lihtsalt õnnelikud saadud teadmise üle, et analüüsi järgi on vähirisk madal ja küsitakse, et millal Liigeste kaivad allikad kontrollima peab.
Vastus on 4 aasta tagant, mis viitab ravijuhisele. Kahjuks on enamusel meestel tulemused normist väljas.
Meeste tervisekuu raames annab labor koos analüüside tulemustega ka üldised selgitused ning soovitatakse juurde Meestekliiniku või laboriarsti konsultatsiooni. Osa meestest peab edaspidi elustiili muutma senisest tervislikumaks — toituma tasakaalustatult, olema füüsiliselt aktiivsem ja vähendama kehakaalu.
Ei ole harv ka madal meessuguhormooni testosterooni tase, mis | et |
võib soodustada kehakaalu tõusu, on metaboolse sündroomi ja 2. Sellised tulemused ei rõõmusta, kuid kinnitavad, et aeg ajalt tuleks verenäitajaid kontrollida.
Eesti ja Soome välisministri ühine pressikonverents
Vereanalüüside tulemused, mis koos arstiga üle vaadatud, sageli n-ö raputavad meest ja panevad elustiili osas muudatusi tegema. See on südame-veresoonkonna haiguste, sh ka infarkti riski veretest. Sellise tulemustega saaks mees ise palju oma tervise heaks ära teha, alustades regulaarse liikumise ja kolesterooli vähendamisega toidus.
Kolesteroolirikkad toidud toodud välja Tervise Arengu Instituudi kodulehel. Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis mõjutab spermatosoidide kasvu ja arengut, eesnäärme talitlust, sekundaarsete sugutunnuste arengut ja potentsi, samuti lihasmassi ja -jõudlust.
Infertility ingl.
Madalad väärtused esinevad meestel hüpogonadismi, alkoholismi, raske füüsilise koormuse, mõnede ravimite tarvitamise või östrogeenteraapia tõttu. Kõrged väärtused esinevad tavaliselt koos hormoonsüsteemi erinevate häiretega.
Igal See on soovituslik kõikidele meestele alates Haigestumise tõenäosus on suurem meestel, kelle lähisugulastel on see kasvaja diagnoositud.
Kui esmane eesnäärme vähi riski analüüs on kõrge, tuleks edasisteks uuringuteks pöörduda meestearsti poole. Diabeedi riski oli väga harva Hea uudisena tuli välja, et esines vähe varjatud põletikke ja ainult 4 mehel oli diabeedi ehk suhkruhaiguse riski näitav analüüs glükohemoglobiin kõrge.
Mehed tulge tervisekontrolli Pikema Sõpruse Päeva raames on meestearst dr Margus Punab ja laboriarstid kokku pannud analüüsid, mida mehed võiks teha oma esmaseks tervisekontrolliks. Need analüüsid annavad ülevaate üldverepildist; varjatud põletike olemasolust; diabeedi, südame-veresoonkonna ja eesnäärme vähi riskist, alkoholi mõjust organismile ja maksa seisundist.
Kõikide pakettide juurde saavad mehed arstide poolt üldised kirjalikud kommentaarid.
Soovitame lisaküsimuste või normist kõrvalekallete puhul võtta arsti nõustamise, mida nimetatud asutustes saab. Oma tervisest põhjaliku ülevaate Uhise mehe poletik spetsiaalselt meestele koostatud pakettidega.
Sõpruskonna registreerimiseks kirjuta klienditugi synlab. Mehed, veetke koos päev Novembrikuu jooksul oodatakse üle Eesti oma tervist kontrollima erinevaid sõpruskondi, töökollektiive, treening või muid hobigruppe ning klubisid ja teisi seltskondi.
Samuti kutsutakse mehi pärast ühist meditsiiniasutuse külastamist veetma oma sõpradega aktiivne päev ühistel üritustel, võistlustel, kontsertidel või muul moel, et Pikema Sõpruse Päevast jääks mälestus ning see kasvaks sõprade jaoks oodatud traditsiooniks igal aastal novembris. Ühise päeva ideid ja tervisekontrollide infot saab pikemsõprus. Olge mehed eeskujuks, olge olemas oma perele ja sõpradele pikalt ja tervelt!<|end_of_text|>Saunum Groupi aktsiad on tänasest First Northil kaubeldavad – Nasdaq BalticNasdaq Baltic
Saunum Groupi aktsiad on tänasest First Northil...
Saunum Groupi aktsiad on tänasest First Northil kaubeldavad
Tallinn/Riia/Vilnius, Nasdaq Balti börsid – 18. detsember 2020
Nasdaq (NDAQ) teatab, et täna algas Nasdaq Balti First North turul kauplemine Saunum Groupi aktsiatega (kauplemistähis: SAUNA). Saunum Group on Eesti ettevõte, mis teeb innovatsiooni saunatehnoloogias.
Saunum Groupi aktsiate kauplemisele võtmine on jätk ettevõtte poolt läbi viidud avalikule aktsiapakkumisele, mis lõppes 9. detsembril. Aktsiapakkumine märgiti enam kui 10 korda üle. Saunumi aktsiapakkumisest võttis osa üle 1500 investori, kes märkisid aktsiaid kokku enam kui 3 miljoni euro eest.
Saunum on 2014. aastal asutatud Eesti saunatehnoloogia ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on elektrikeriste ja sauna sisekliimaseadmete arendamine, tootmine ja müümine. Ettevõtte ja tema toodangu teeb unikaalseks asjaolu, et kõikides Saunumi seadmetes kasutatakse maailmas ainulaadset lahendust, millega saab tagada ühtlase ja tervisliku saunakliima kogu leiliruumis ning mille uudse patenteeritud tehnoloogiaga saab tekitada leiliruumis soolase õhu keskkonna.
"Saunum Group on suurepärane näide ambitsioonikast kiiresti kasvavast ettevõttest. First North turg on mõeldud täpselt selliste ettevõtete jaoks. Oluline ei ole ettevõtte suurus, vaid suhtumine ja teotahe. Mul on hea meel, et Saunum Group otsustas First Northile tulla ning soovin neile edu nende plaanis teha saunarevolutsiooni kogu maailmas," ütles Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Saunum Groupi nõukogu esimehe Andrus Vare sõnul otsustati First North turu kasuks Nasdaqi brändi, suhteliselt soodsa rahakaasamise hinna ning tulevikuperspektiivi pärast. "Lühidalt: First North oli Saunumile lihtsalt kõige loogilisem valik," ütles Vare.
"Meile teeb erakordset heameelt, et sedavõrd palju investoreid Saunumisse uskus ning aktsiat märkis. Ligi 1500 investorit on Eesti mõistes megatulemus. Nüüd on aeg asuda tegudele ja investorite usalduse vääriliselt tööd teha," lisas Vare.<|end_of_text|>Peruu Swiss Water Decaf | OA Coffee
Maitseb kui päris
Orgaaniline kofeiinivaba kohv neile, kes armastavad kohvi, kuid soovivad vähendada kofeiini tarbimist või vältida kofeiinist tulenevat energia kõikumist.
Anna sellele võimalus. Meie andsime ja ei kahetse!
Kofeiin on eraldatud "swiss water decaf" meetodil, mis on üks kõige naturaalsemaid meetodeid kofeiini eraldamiseks ning tagab kohviubade iseloomul | et |
ikud maitsed ja aroomid. Tegu on 100% kemikaalivaba ja keskkonnasõbraliku meetodiga.<|end_of_text|>Euroopa Liidu L 307/2019
Teave Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) allkirjastamise kuupäeva ja ajutise kohaldamise kohta
Teave Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli allkirjastamise kuupäeva ja ajutise kohaldamise kohta
Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/1964, 26. november 2019, milles käsitletakse loa andmist vedela L-lüsiini aluse, vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1965, 26. november 2019, milles käsitletakse loa andmist naatriummolübdaatdihüdraadi kasutamiseks lammaste söödalisandina ( 1 )
Komisjoni Määrus (EL) 2019/1966, 27. november 2019, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa ( 1 )
Nõukogu otsus (EL) 2019/1967, 25. november 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige
Komisjoni otsus (EL) 2019/1968, 2. august 2019, meetme SA.21445 – C42/2006 kohta, mida Itaalia Vabariik rakendas Poste Italianele Itaalia riigikassas hoiustatud arvelduskontode rahalistelt vahenditelt intresside maksmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 5649 all) ( 1 )
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1969, 26. november 2019, millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadi (IPBC) kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva ( 1 )
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1970, 26. november 2019, millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa ja otsuse 2003/467/EÜ II lisa seoses Hispaania teatavate piirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis)) vaba staatusega ning otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa seoses Itaalia teatavate piirkondade Aujeszky haigusest vaba staatuse ja heakskiidu andmisega Aujeszky haiguse likvideerimisprogrammi jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 8378 all) ( 1 )
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1971, 26. november 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõendava kava Universal Feed Assurance Scheme tunnustamise kohta
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1972, 26. november 2019, millega muudetakse rakendusotsust 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri C(2019) 8396 all) ( 1 )
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1973, 27. november 2019, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine hõbevasktseoliidi kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides ( 1 )
Euroopa Liit ja Mauritaania Islamivabariik allkirjastasid 13. novembril 2019 Brüsselis Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe, milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019.
Sellest tulenevalt kohaldatakse kokkulepet vastavalt selle punktile 6 ajutiselt alates 16. novembrist 2019.
Euroopa Liit ja Senegali Vabariik allkirjastasid 18. novembril 2019 Brüsselis Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli.
Sellest tulenevalt kohaldatakse protokolli vastavalt selle artiklile 16 ajutiselt alates 18. novembrist 2019.
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1964,
milles käsitletakse loa andmist vedela L-lüsiini aluse, vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.
Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ (3) on direktiivi 82/471/EMÜ alusel antud tähtajatu luba Corynebacterium glutamicum'iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need söödalisandid olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlused, et uuesti hinnata Corynebacterium glutamicum'iga kääritam | et |
ise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina. Samuti esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 taotlused kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamise lubamiseks kõikide loomaliikide puhul. Taotlustele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.
Taotlused käsitlevad kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse "toitainelised lisandid".
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi "toiduohutusamet") jõudis oma 11. septembri 2013. aasta, (4)28. oktoobri 2014. aasta, (5)10. märtsi 2015. aasta, (6)16. juuni 2015. aasta, (7)2. detsembri 2015. aasta, (8)19. aprilli 2016. aasta, (9)28. novembri 2018. aasta, (10) (11) ja 3. aprilli 2019. aasta (12) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Escherichia coli FERM BP-10941, Escherichia coli FERM BP-11355, Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775 ja Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 abil saadud kontsentreeritud vedel L-lüsiin (alus), Escherichia coli FERM BP-10941 ja Escherichia coli FERM BP-11355 abil saadud kontsentreeritud vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid, Escherichia coli FERM BP-10941, Escherichia coli FERM BP-11355, Escherichia coli CGMCC 3705, Escherichia coli CGMCC 7.57, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775, Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P ja Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 abil saadud tehniliselt puhas L-lüsiinmonovesinikkloriid ning Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 ja Corynebacterium glutamicum DSM 24990 abil saadud L-lüsiinsulfaat kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Geneetiliselt muundatud mikroorganismi, eelkõige Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547 abil saadud söödalisandite ohutus on tagatud tingimusel, et tootmisprotsessis tagatakse, et lõpptootes ei ole tootmistüve rekombinantset DNAd. Toiduohutusamet märkis ka, et L-lüsiini nelja vormi tuleks käsitada söödalisandite kasutajate jaoks ohtlikuna, eelkõige sissehingamisel. Mõnda vormi tuleks käsitada ka kergelt silmi ärritava või nahka ja silmi söövitavana. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandite kasutajate puhul. Toiduohutusamet tegi ka järelduse, et söödalisandid on tõhusaks aminohappe L-lüsiini allikaks kõikide loomaliikide puhul ning tõhususe saavutamiseks nii mäletsejaliste kui ka mittemäletsejaliste puhul tuleks söödalisandeid kaitsta lagunemise eest vatsas. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruande kõnealuste söödas ja vees sisalduvate söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.
Nimetused "kontsentreeritud vedel L-lüsiin (alus)" ja "kontsentreeritud vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid" tuleks asendada nimetustega "vedel L-lüsiini alus" ja "vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid", kuna L-lüsiini miinimumsisaldus nendes söödalisandites on vastavalt ainult 50 % ja 22 %.
5. põhjenduses loetletud Corynebacterium glutamicum spp või Escherichia coli spp'ga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.
Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust Corynebacterium glutamicum'iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.
Lisas nimetatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse "toitainelised lisandid" ja funktsionaalrühma "aminohapped, nende soolad ja analoogid", lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas esitatud tingimustele.
1. Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ lubatud, Corynebacterium glutamicum'iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedelat L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedelat L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhast L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaati ja neid sisaldavaid eelse | et |
gusid võib turule lasta kuni 18. juunini 2020 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.
2. Lõikes 1 osutatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. detsembrit 2020 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.
3. Lõikes 1 osutatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. detsembrit 2021 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.
(2) Nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8).
(3) Komisjoni 26. juuli 1988. aasta direktiiv 88/485/EMÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötades kasutatavate toodete kohta) lisa (EÜT L 239, 30.8.1988, lk 36).
(4) EFSA Journal 2013;11(10):3365.
(5) EFSA Journal 2014;12(11):3895.
(6) EFSA Journal 2015;13(3):4052.
(7) EFSA Journal 2015;13(7):4156.
(8) EFSA Journal 2016;14(3):4346.
(9) EFSA Journal 2016;14(5):4471.
(10) EFSA Journal 2019;17(1):5532.
(11) EFSA Journal 2019;17(1):5537.
(12) EFSA Journal 2019;17(5):5697.
Toitaineliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: aminohapped, nende soolad ja analoogid.
L-lüsiin, mis on saadud kääritamisel Escherichia coli FERM BP-10941 või
Escherichia coli FERM BP-11355 või
Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P või
Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547 või
Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775 või
Corynebacterium glutamicum KCCM 10227ga.
CASi number: 56–87-1
Vedelat L-lüsiini alust võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.
Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sh respiraatorit, nahakaitsevahendeid ja kaitseprille.
Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse: "L-lüsiini lisamisel, eelkõige joogiveele, tuleks võtta arvesse kõikide asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust."
Vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid
L-lüsiinmonovesinikkloriidi vesilahus, mis sisaldab vähemalt 22 % L-lüsiini ja mille maksimaalne niiskusesisaldus on 66 % (vähemalt 58 % L-lüsiini kuivaines).
L-lüsiinmonovesinikkloriid, mis on saadud kääritamisel
Escherichia coli FERM BP-10941 või Escherichia coli FERM BP-11355ga.
CASi number: 657–27-2
Vedelat L-lüsiinmonovesinikkloriidi võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.
Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sh respiraatorit ja kaitseprille.
Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse: "L-lüsiini lisamisel tuleks võtta arvesse kõikide asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust."
Escherichia coli FERM BP-10941 või Escherichia coli FERM BP-11355 või Escherichia coli CGMCC 3705 või Escherichia coli CGMCC 7.57 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547 või
Tehniliselt puhast L-lüsiinmonovesinikkloriidi võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.
Söödalisandi endotoksiinisisaldus ja võimalik tolmuna õhku eraldumine on sellised, et on tagatud, et ei ületata õhus esinevate endotoksiinide maksimumsisaldust 1600 RÜ/m3 (2).
Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sh respiraatorit.
L-lüsiinsulfaat, mis on saadud kääritamisel Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 või
Corynebacterium glutamicum DSM 24990ga.
CASi number: 60343-69–3
ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-UV) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009
Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kas | et |
utamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.
(2) Kokkupuute määr on söödalisandi endotoksiinisisaldusest ja võimalikust tolmuna õhku eraldumisest lähtuvalt arvutatud vastavalt Euroopa Toiduohutusameti kasutatavale meetodile (EFSA Journal 2018; 16(10): 5458); analüüsimeetod: Euroopa farmakopöa 2.6.14 (bakteriaalsed endotoksiinid).
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1966,
millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1 ja artikli 15 lõike 2 neljandat lõiku,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (2) on sätestatud kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (edaspidi "CMR-ained") ühtlustatud klassifikatsioon, mis põhineb Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee teaduslikul hinnangul. Aine klassifitseeritakse 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks sõltuvalt selle kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste tõendusmaterjali raskusastmest.
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 15 on sätestatud, et kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa (CMR-ained) alusel klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks. CMR-ainet võib kosmeetikatoodetes siiski kasutada, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teises lauses või artikli 15 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimused.
Selleks et ühtselt rakendada CMR-ainete keelustamist siseturul, et tagada õiguskindlus, eriti ettevõtjate ja riiklike pädevate asutuste jaoks, ja inimtervise kaitse kõrge tase, tuleks kõik CMR-ained lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa keelatud ainete loetellu ja, kui see on asjakohane, jätta need välja kõnealuse määruse III lisa ja V lisa piiranguga ainete või lubatud ainete loetelust. Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause või artikli 15 lõike 2 teise lõigu tingimused on täidetud, tuleks kõnealuse määruse III ja V lisa piiranguga ainete või lubatud ainete loetelu vastavalt muuta.
Komisjoni määrus (EL) 2019/831 (3) oli kavandatud hõlmama kõiki aineid, mis on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud CMR-aineks 1. detsembri 2018. aasta seisuga, kui hakati kohaldama komisjoni määrust (EL) 2017/776 (4). Käesolev määrus hõlmab aineid, mis on klassifitseeritud CMR-aineteks vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2018/1480, (5) mida hakatakse kohaldama alates 1. maist 2020.
Seoses 2. kategooria CMR-aineks klassifitseeritud aine 2-hüdroksübensoehappega, mille kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelise nomenklatuuri (edaspidi "INCI") nimetus on salitsüülhape, on esitatud taotlus määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause kohaldamiseks ning on kindlaks tehtud, et kõnealuses sättes ette nähtud tingimus on täidetud.
Salitsüülhape ja selle soolad on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 3 kosmeetikatoodetes lubatud säilitusainena, kui selle kontsentratsioon on kuni 0,5 % (happena).
Samuti on salitsüülhape loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 98 piiranguga ainena, mille kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui seda kasutatakse säilitusainena mahapestavates juuksehooldustoodetes kontsentratsioonis kuni 3,0 % ja muudes toodetes kontsentratsioonis kuni 2,0 %.
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lausega võib 2. kategooria CMR-aineks klassifitseeritud ainet kasutada kosmeetikatoodetes, kui tarbijaohutuse komitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine nendes toodetes on ohutu.
21. detsembril 2018 avaldas tarbijaohutuse komitee salitsüülhappe kohta teadusliku arvamuse (6) (edaspidi "tarbijaohutuse komitee arvamus"), milles jõuti järeldusele, et olemasolevate andmete põhjal on aine kasutamine säilitusainena kosmeetikatoodetes kontsentratsioonis kuni 0,5 % (happena) tarbijatele ohutu, võttes arvesse olemasolevaid piiranguid. Tarbijaohutuse komitee arvamust ei kohaldata suuhooldustoodete ega pihustatavate toodete suhtes, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude tarbija kopsudega.
Tarbijaohutuse komitee järeldas samuti, et salitsüülhape on ohutu, kui seda kasutatakse muul eesmärgil kui säilitusainena mahapestavates juuksehooldustoodetes kontsentratsioonis kuni 3,0 % ning muudes toodetes, välja arvatud kehapiimas, lauvärvis, ripsmetušis, silmapliiatsis, huulepulgas ja rulldeodorandis, kuni 2,0 %, võttes arvesse olemasolevaid piiranguid. Tarbijaohutuse komitee arvamust ei kohaldata suuhooldustoodete ega pihustatavate toodete suhtes, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude tar | et |
bija kopsudega.
Lõpuks järeldas tarbijaohutuse komitee, et salitsüülhape on silmi ärritav ja võib põhjustada raskeid silmakahjustusi, ning juhtis tähelepanu sellele, et käimas on erikatsed salitsüülhappe võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamiseks ning olenevalt nende katsete tulemustest võib kosmeetikatoodete puhul osutuda vajalikuks võtta arvesse salitsüülhappe võimalikke endokriinseid omadusi.
Arvestades salitsüülhappe klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ja rasket silmakahjustust põhjustada võivaks silmi ärritavaks aineks ning tarbijaohutuse komitee arvamust, tuleks ainet lubada kasutada kosmeetikatoodetes, välja arvatud suuhooldustoodetes ning kasutusviisidel, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega, säilitusainena kontsentratsioonis kuni 0,5 % (happena), võttes arvesse olemasolevaid piiranguid. Pidades silmas kasutamist muul otstarbel kui säilitusainena, tuleks lubada seda kasutada ka mahapestavates juuksehooldustoodetes kontsentratsioonis kuni 3,0 % ja muudes toodetes, välja arvatud kehapiimas, lauvärvis, ripsmetušis, silmapliiatsis, huulepulgas ja rulldeodorandis, kontsentratsioonis kuni 2,0 %. Mingil juhul ei tohiks seda lubada niisuguste kasutusviiside korral, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega. Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee järeldust, et salitsüülhape on silmi ärritav, tuleks muuta praegust piirangut ja tingimust, mille kohaselt ei tohi ainet kasutada alla 3-aastastele lastele ette nähtud toodetes, välja arvatud šampoonides, nii, et need hõlmaksid kõiki alla 3-aastastele lastele ette nähtud tooteid. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisas kehtestatud piiranguid ja kõnealuse määruse V lisas kehtestatud tingimusi tuleks vastavalt kohandada.
Teiste määruse (EL) 2018/1480 alusel määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohasteks CMR-aineteks klassifitseeritud ainete kohta peale salitsüülhappe ei ole esitatud taotlust neid kosmeetikatoodetes erandkorras kasutada. Ükski neist ainetest ei ole määruse (EÜ) nr 1223/2009 III või V lisa kohaselt lubatud, ei piiranguga ega ilma selleta. Neli neist ainetest on praegu loetletud kõnealuse määruse II lisas. Ained, mis ei ole veel loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas, tuleks lisada kõnealuse lisa loetellu ainetest, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud.
Aine 8-hüdroksükinoliin (kinoliin-8-ool), mille INCI nimetus on oksükinoliin, on määruse (EL) 2017/776 alusel klassifitseeritud 1B kategooria CMR-aineks, kuid selle sulfaatne vorm ehk aine bis(8-hüdroksükinoliin)sulfaat, mille INCI nimetus on oksükinoliinsulfaat, ei ole CMR-aineks klassifitseeritud. Hetkel, mil oksükinoliini klassifikatsioon CMR-ainena kehtima hakkas, olid mõlemad ained loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes 395 ning nende kasutamine kosmeetikatoodetes oli keelatud, välja arvatud kõnealuse määruse III lisa kandes 51 kehtestatud tingimustel. Kuna oksükinoliin oli klassifitseeritud CMR-aineks, oleks tulnud see määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandest 51 välja jätta. Määrusega (EL) 2019/831 kustutati kanne 51 ekslikult täiesti, kaasa arvatud viide sellele kandele määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes 395. Selleks, et õigesti kajastada oksükinoliini kosmeetikatoodetes kasutamise keeldu selle CMR-aineks klassifitseerimise tõttu, tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse uuesti lisada kanne 51 oksükinoliinsulfaadi kohta ja kõnealuse määruse II lisa kannet 395 vastavalt kohandada.
Aine metüül-fenüleendiamiin, mille INCI nimetus on diaminotolueen, on lisatud määruse (EL) 2019/831 alusel määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas esitatud keelatud ainete loetellu. Siiski ei vasta see kanne konkreetsele ainele, vaid ainerühmale, kuhu kuuluvatest ainetest on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel CMR-aineteks klassifitseeritud ainult 4-metüül-m-fenüleendiamiin ja 2-metüül-m-fenüleendiamiin, nende ainete segu ja reaktsioonimass. Nimetatud CMR-ainetest on 4-metüül-m-fenüleendiamiin, 2-metüül-m-fenüleendiamiin ja nende ainete segu on juba loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kannetes 364, 413 ja 1144, samas kui 4-metüül-m-fenüleendiamiini ja 2-metüül-m-fenüleendiamiini reaktsioonimass ei ole veel kosmeetikatoodetes kasutamiseks keelatud. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kannet 1507 parandada nii, et see hõlmaks ainult seda ainet. Kuna CMR-ained 4-metüül-m-fenüleendiamiin ja 2-metüül-m-fenüleendiamiin ning nende ainete segu ja reaktsioonimass kuuluvad ka suuremasse määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 9 loetletud piiratud kasutusega ainete rühma, oleks tulnud II lisa vastavad kanded, kaasa arvatud muudetud kanne 1507, kandest 9 välja jätta. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannet 9 vastavalt muuta.
Peale selle on 19 ainet või ainerühma, mis on komisjoni määruse (EL) 2016/1179 (7) (kohaldamise alguskuupäev 1. märts 2018) kohaselt klassifitseeritud CMR-aineteks, jäänud eksituse tõttu määrusega (EL) 2019/831 hõlmamata hoolimata asja | et |
olust, et ei ole esitatud taotlusi kasutada neid aineid või ainerühmi erandkorras kosmeetikatoodetes. Ükski neist ainetest või ainerühmadest ei ole määruse (EÜ) nr 1223/2009 III või V lisa kohaselt lubatud, ei piiranguga ega ilma selleta. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas on loetlemata 18 ainet või ainerühma ja seetõttu tuleks need lisada II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. Üks neist ainetest, st dinaatriumoktaboraat, veevaba, kuulub ainete rühma, mis on juba loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes 1396 ning tuleks sellesse kandesse lisada. Seepärast tuleks kannet 1396 vastavalt kohandada.
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1223/2009 vastavalt muuta ja parandada.
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 muudatused põhinevad asjaolul, et asjaomased ained on määrusega (EL) 2018/1480 klassifitseeritud CMR-aineteks ning neid muudatusi tuleks kohaldada samast kuupäevast alates kui kõnealuseid klassifikatsioone.
Selleks, et vältida ebajärjekindlust ja ettevõtjaid mõjutavat õiguslikku ebakindlust, tuleks aine oksükinoliinsulfaadiga seoses määruses (EL) 2019/831 tehtud vea parandust kohaldada tagasiulatuvalt alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast.
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II ja III lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. maist 2020.
II lisa punkti 1 alapunkti a ja punkti 2 alapunkti b kohaldatakse alates 11. juunist 2019.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(3) Komisjoni 22. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/831, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III ja V lisa (ELT L 137, 23.5.2019, lk 29).
(4) Komisjoni 4. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/776, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 116, 5.5.2017, lk 1).
(5) Komisjoni 4. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1480, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse komisjoni määrust (EL) 2017/776 (ELT L 251, 5.10.2018, lk 1).
(6) SCCS/1601/18, http://ec.europa.eu/health/sites/health/files/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_223.pdf
(7) Komisjoni 19. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1179, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 195, 20.7.2016, lk 11).
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa muudetakse järgmiselt.
"1612
Fosmeet (ISO); S-[(1,3-diokso-1,3-dihüdro-2H- isoindool-2-üül)metüül]-O,O-dimetüülfosforoditioaat;
O,O-dimetüül-S-ftaalimidometüülfosforoditioaat
2-bensüül-2-dimetüülamino-4′-morfolinobutürofenoon
Kvisalofop-p-tefurüül (ISO);
(+/–) tetrahüdrofurfurüül-(R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-
üüloksü)fenüüloksü]propionaat
Propikonasool (ISO); (2RS,4RS;2RS,4SR)-1-{[2-(2,4-diklorofenüül)-4-propüül-1,3- dioksolaan-2-üül]metüül}-1H-1,2,4-triasool
Pinoksadeen (ISO); 8-(2,6-dietüül-4-metüülfenüül)-7-okso-1,2,4,5-tetrahüdro-7H-pürasolo-[1,2-d][1,4,5]oksadiasepiin-9-üül-2,2-dimetüülpropanoaat
Tetrametriin (ISO);
(1,3-diokso-1,3,4,5,6,7-heksahüdro-2H-isoindool-2-üül)metüül-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-een-1-üül)tsüklopropaankarboksülaat
(1,3,4,5,6,7-heksahüdro-1,3-diokso-2H-isoindool-2-üül)metüül-(1R-trans)-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-enüül)tsüklopropaankarboksülaat
Spirodiklofeen (ISO);
3-(2,4-diklorofenüül)-2-okso-1-oksaspiro[4.5]dets-3-een-4-üül-2,2-dimetüülbutanoaat
Reaktsioonisegu 1-[2-(2-aminobutoksü)etoksü]but-2-üülamiinist ja 1-({[2-(2-aminobutoksü)etoksü]metüül}propoksü)but-2-üülamiinist
1-vinülimidasool
Amisul | et |
broom (ISO); 3-(3-bromo-6-fluoro-2-metüülindool-1-üülsulfonüül)-N,N-dimetüül-1H-1,2,4-triasool-1-sulfoonamiid
672-776-4"
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa muudetakse järgmiselt:
kanne 98 asendatakse järgmisega:
Bensoehape, 2-hüdroksü- (*)
a) Mahapestavad juuksehooldustooted
b) Muud tooted, v.a kehapiim, lauvärv, ripsmetušš, silmapliiats, huulepulk, rulldeodorant
a) 3,0 %
Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ette nähtud valmististes.
Mitte kasutada viisil, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.
Mitte kasutada suuhooldustoodetes.
Muudel eesmärkidel kui mikroorganismide arengu pidurdamiseks toodetes. Eesmärk peab olema tooteesituse põhjal selge.
Mitte kasutada alla 3-aastastel lastel (**)
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa muudetakse järgmiselt:
kanne 3 asendatakse järgmisega:
Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus
Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus
Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes
Salitsüülhape (*) ja selle soolad
Calcium salicylate, magnesium salicylate, MEA- salicylate, sodium salicylate, potassium salicylate, TEA- salicylate
824-35-1, 18917-89-0, 59866-70-5, 54-21-7, 578-36-9, 2174-16-5
212-525-4, 242-669-3, 261-963-2, 200-198-0, 209-421-6, 218-531-3
0,5 % (happena)
Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ettenähtud toodetes.
Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ettenähtud toodetes, v.a šampoonid.
Mitte kasutada alla 3-aastastel lastel (***)
(1) Kasutamiseks säilitusainena, vt V lisa nr 3.
(2) Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel."
(3) Kasutamiseks muu kui säilitusainena, vt III lisa nr 98.
(4) Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel.
(5) Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel ja mis jäävad nahaga kokkupuutesse pikaks ajaks."
Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa muudetakse järgmiselt:
kanne 395 asendatakse järgmisega:
Hüdroksü-8-kinoliin ja selle sulfaat (bis(8-hüdroksükinoliin)sulfaat), v.a III lisa kandes 51 esitatud sulfaadi kasutusviisid
205-137-1"
kanne 1396 asendatakse järgmisega:
"1396
Boraadid, tetraboraadid, oktaboraadid ning boorhappe soolad ja estrid, sealhulgas:
dinaatriumoktaboraat, veevaba [1];
dinaatriumoktaboraattetrahüdraat [2];
2-aminoetanooli ja boorhappe monoester [3];
2-hüdroksüpropüülammooniumdivesinikortoboraat [4];
kaaliumboraat, boorhappe kaaliumsool [5];
trioktüüldodetsüülboraat [6];
tsinkboraat [7];
naatriumboraat, veevaba dinaatriumtetraboraat; boorhappe naatriumsool [8];
tetraboordinaatriumheptaoksiidi hüdraat [9];
ortoboorhappe naatriumsool [10];
dinaatriumtetraboraatdekahüdraat; booraksdekahüdraat [11];
dinaatriumtetraboraatpentahüdraat; boorakspentahüdraat [12]
10377-81-8 [3]
68003-13-4 [4]
12712-38-8 [5]
1332-07-6 [7]
1330-43-4 [8]
12267-73-1 [9]
13840-56-7 [10]
1303-96-4 [11]
12179-04-3 [12]
233-829-3 [3]
268-109-8 [4]
603-184-6 [5]
215-566-6 [7]
215-540-4 [8]
235-541-3 [9]
237-560-2 [10]
215-540-4 [12]"
kanne 1507 asendatakse järgmisega:
"1507
Diaminotolueen, metüülfenüleendiamiin, tehniline toode – reaktsioonimass: [4-metüül-m-fenüleendiamiin ja 2-metüül-m-fenüleendiamiin]
"1624
Pirimikarb (ISO); 2-(dimetüülamino)-5,6-dimetüülpürimidiin-4-üüldimetüülkarbamaat
1,2-dikloropropaan; propüleendikloriid
hargahelaga 2-dodetsüülfenool [2];
hargahelaga 3-dodetsüülfenool [3];
hargahelaga 4-dodetsüülfenool [4];
(tetrapropenüül)fenooli derivaadid [5]
1801269-80-6 [2]
1801269-77-1 [3]
640-104-9 [4]
616-100-8 [5]
Kumatetralüül (ISO); 4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)kumariin
Difenaakum (ISO); 3-(3-bifenüül-4-üül-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)4-hüdroksükumariin
Brodifaakum (ISO); 4-hüdroksü-3-(3-(4′-bromo-4-bifenülüül)-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)kumariin
Flokumafeen (ISO); järgmiste ainete reaktsioonimass: cis-4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-3-(4-(4-trifluorometüülbensüüloksü)fenüül)-1-naftüül)kumariin ja trans-4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-3-(4-(4-trifluorometüülbensüüloksü)fenüül)-1-naftüül)kumariin
Atsetokloor (ISO); 2-kloro-N-(etoksümetüül)-N-(2-etüül-6-metüülfenüül)atseetamiid
e-klaasmikrokiud, esindava koostisega
klaasmikrokiud, esindava koostisega
Bromadioloon (ISO); 3-[3-(4'-bromobifenüül4-üül)-3-hüdroksü-1-fenüülpropüül]-4-hüdroksü-2H-kromeen-2-oon
Difetialoon (ISO); 3-[3-(4′-bromobifenüül-4-üül)-1,2,3,4-tetrahüdronaftaleen-1-üül]-4-hüdroksü-2H-1-bensotiopüraan-2-oon | et |
Perfluorononaan-1-hape [1]
ning selle naatrium- [2]
ja ammooniumsoolad [3]
3,7-dimetüülokta-2,6-dieennitriil
Bupirimaat (ISO); 5-butüül-2-etüülamino-6-metüülpürimidiin-4-üül-dimetüülsulfamaat
Triflumisool (ISO); (1E)-N-[4-kloro-2-(trifluorometüül)fenüül]-1- (1H-imidasool-1-üül)-2- propoksüetaanimiin
604-708-8
tert-butüülvesinikperoksiid
200-915-7"
kanne 9 asendatakse järgmisega:
Keemiline nimetus/
Metüülfenüleendiamiinid, nende N-asendusderivaadid ja nende soolad (1), välja arvatud ained, mis on loetletud viitenumbrite 9a ja 9b all käesolevas lisas, ja ained, mis on loetletud viitenumbrite 364, 413, 1144, 1310, 1313 ja 1507 all II lisas
Juuksevärvaine oksüdeerivates juuksevärvides
a) Üldiseks kasutamiseks
b) Kutsealaseks kasutamiseks
Nii a kui ka b puhul: pärast oksüdeerivates tingimustes segamist ei tohi suurim juustele kantav kontsentratsioon ületada 5 % (vaba alusena arvutatult)
a) Trükkida märgistusele:
seguvahekord;
tekst: "
Lugege juhend läbi ja järgige seda.
Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.
"Musta hennaga" tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.
Ärge värvige juukseid, kui: – teie näol on lööve või teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud; – teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone; – kui teil on varem "musta hennaga" tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.
Sisaldab fenüleendiamiine (tolueendiamiine).
Mitte kasutada ripsmete või kulmude värvimiseks."
b) Trükkida märgistusele:
tekst: "Üksnes kutsealaseks kasutamiseks. Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.
Ärge värvige juukseid, kui: – teie näol on lööve või teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;
– kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;
– kui teil on varem "musta hennaga" tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.
Kasutage kaitsekindaid."
Bis(8-hüdroksükinoliin)sulfaat
Oxyquinoline sulphate
Vesinikperoksiidi stabilisaator mahapestavates juuksehooldustoodetes
Vesinikperoksiidi stabilisaator pealejäetavates juuksehooldustoodetes
(0,3 % alusena)
(0,03 % alusena)"
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1967,
millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige
Seoses Vito SANTARSIERO ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,
Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:
Vito BARDI, Presidente della Regione Basilicata.
Brüssel, 25. november 2019
KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/1968,
meetme SA.21445 – C42/2006 kohta, mida Itaalia Vabariik rakendas Poste Italianele Itaalia riigikassas hoiustatud arvelduskontode rahalistelt vahenditelt intresside maksmiseks
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 5649 all)
30. detsembri 2005. aasta kirjaga esitas Associazione Bancaria Italiana (edaspidi "ABI" või "kaebuse esitaja") komisjonile kaebuse mitme meetme kohta, mis toetavad aktsiaseltsi Poste Italiane SpA (edaspidi "Poste Italiane" või "PI") pangandustegevust. Nimelt teatati komisjonile, et Itaalia Vabariigi (edaspidi "Itaalia") ja PI vahelise lepingu alusel maksab Itaalia PI postipangakontodele kogunenud ja Itaalia riigikassas (edaspidi "riigikassa") hoiustatud rahalistelt vahenditelt intressi ligikaudse määraga 4 %, samas kui PI maksab postipangakontodelt intressi ligikaudse määraga 1 % (edaspidi "meede"). Hoiuseintressimäära (st PI poolt postipangakontode omanikele makstava intressi määra) ja laenuintressimäära (st. PI poolt riigikassalt seal hoiustatud rahalistelt vahenditelt saadava intressi määra) vahe on suurem kui vastav vahe turul, mistõttu kaebuse esitaja arvates on tegemist riigiabiga.
7. veebruari 2006. aasta kirjas esitas komisjon Itaaliale postipangakontodelt makstava intressiga seoses rea küsimusi. Itaalia vastas neile küsimustele 21. aprilli 2006. aasta kirjaga. Kohtumine Itaalia ja PI esindajatega toimus 30. märtsil 2006.
26. septembri 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada kõnealuse meetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 ette nähtud menetlus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused (2).
16. juuli 2008. aasta otsuses (3) (edaspidi "2008. aasta otsus") jõudis komisjon järeldusele, et Itaalia makstud intress on siseturuga kokkusobimatu riigiabi, ja kohustas selle viivitamata tagasi nõudma.
4. detsembril 2008 esitas PI Üldkohtule hagi 2008. aasta otsuse tühistamiseks.
Üldkohus tühistas 2008. aasta otsuse oma 13. septembri 2013. aasta otsusega kohtuasjas T-525/08 (edaspidi "2013. aasta lahend") (4).
30. oktoobril 2014 avaldati komisjoni veebisaidil pakkumiskutse aruande koostamiseks, (5) milles analüüsitakse ja võrreldakse PI postipangakontode pakkumise kaudu kogutud rahaliste vahendite võimaliku investeerimise tulusust aastatel 2005–2007.
19. detsembril 2014 sõlmiti leping Perugia Ülikooliga. Aruanne valmis 2015. | et |
aasta novembris.
2. Meetme ja abisaaja üksikasjalik kirjeldus
2.1. Poste Italiane
PI on Itaalias universaalse postiteenuse pakkuja, kes osutab üldist majandushuvi pakkuvat teenust, st täidab universaalse postiteenuse (6) osutamise kohustust vastavalt teisele postidirektiivile (7) ja universaalset postiteenust käsitlevatele õigusaktidele. Praegusel ajal ei hõlma PI-le usaldatud üldist majandushuvi pakkuv teenus finantsteenuseid.
Põhiliste postiteenuste kõrval pakub PI integreeritud tooteid ning side-, logistika- ja finantsteenuseid kogu Itaalias.
PI pangandustegevus toimub PI täielikult integreeritud üksuse BancoPosta kaudu.
Aastatel 2005–2007 oli PI enamusaktsionäriks 65 %-lise osalusega Itaalia riik ja 35 %-lise osalusega vähemusaktsionäriks oli Cassa Depositi e Prestiti (edaspidi "CDP"). CDP oli riigiasutus 2003. aasta lõpuni, mil ta muudeti aktsiaseltsiks. Alates 2003. aastast on CDP olnud Itaalia riigi kontrolli all, kuigi 30 % tema aktsiakapitalist on võõrandatud 65-le pangandussihtasutusele (8). Ka PI oli meetme rakendamise ajal Itaalia riigi kontrolli all.
2.2. Meede
Hinnatav meede hõlmab Poste Italiane postipangakontodele kogunenud ja riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt aastatel 2005–2007 makstud intressi.
Kohustus hoiustada rahalised vahendid riigikassas (edaspidi "hoiustamiskohustus") (9) sätestati 23. detsembri 2005. aasta seaduses nr 266 (edaspidi "2005. aasta seadus") (10) ning intressi maksti Itaalia ja PI vahelise lepingu alusel, mis võeti vastu 23. veebruaril 2006 (edaspidi "leping").
Pärast 5. detsembri 2003. aasta seadusandliku korralduse (11) jõustumist võib PI ja riigikassa suhteid kirjeldada järgmise joonisega:
2005. aasta seadusega nähti ette, et riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt PI-le makstav intress tuleb Itaalia ja PI vahel kindlaks määrata vastavalt turuparameetritele.
Pärast 2005. aasta seaduse jõustumist kehtestati lepingus kolmeaastaseks perioodiks intressimäärade kindlaksmääramise konkreetsed mehhanismid; leping jõustus 4. aprillil 2006 (12) tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2005. Aastane intressimäär arvutati sisuliselt Itaalia 30-aastaste riigivõlakirjade (13) tulususe (80 %) ja 10-aastaste riigivõlakirjade tulususe (10 %) ning riigikassa 12-kuuliste võlakirjade (14) tulususe (10 %) kaalutud keskmisena. Lepingus võrdlusalusena kasutatud riigivõlakirjade ja riigikassa lühiajaliste võlakirjade aastased intressimäärad arvutati MTS SpA (Itaalia riigivõlakirjade ja muude tähtajaliste väärtpaberite elektroonilist hulgikauplemist haldav äriühing) poolt iga kuu 1. ja 15. päeval avaldatud 24 kursiväärtuse aritmeetilise keskmise põhjal. Lepingusättest, mis käsitleb parameetrite lähtestamist iga 15 päeva järel, tulenes seega indekseerimise ujuv olemus. Lisaks võis PI intressimäärade kõvera oluliste muutuste korral (näiteks pika- ja lühiajaliste intressimäärade vahelise suhte muutumisel) arvutusskeemi muuta. Kumbki lepinguosaline võis lepingu 6-kuulise etteteatamisega iga aasta lõpus üles öelda.
Intressimäär oli 2005., 2006. ja 2007. aastal vastavalt 3,9 %, 4,25 % ja 4,7 %.
Itaalia muutis 2005. aasta seadust 27. detsembri 2006. aasta seadusega nr 296 (edaspidi "2006. aasta seadus") (15). 2006. aasta seaduses kehtestati uus investeerimisraamistik: kaotati nõue, et PI peab eraklientide (st mitte riigiasutuste) arvelduskontodele kogunenud rahalised vahendid hoiustama, ning PI pidi need rahalised vahendid investeerima euroala riigivõlakirjadesse (16). 2006. aasta seaduse kohaselt rakendati uut investeerimisraamistikku järk-järgult 2007. aasta jooksul ja rakendamine viidi lõpule sama aasta lõpuks.
2.3. 2008. aasta otsus
Oma 2008. aasta otsuses jõudis komisjon järeldusele, et hinnatav meede (st riigikassa poolt PI-le lepingu alusel makstud intress) on siseturuga kokkusobimatu riigiabi, ning kohustas selle viivitamata ja tulemuslikult tagasi nõudma.
2.3.1. Konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja
Et teha kindlaks eelise olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, võrdles komisjon 2008. aasta otsuses riigikassa poolt PI-le lepingu kohaselt makstud intressi määra (edaspidi "lepingujärgne intressimäär") intressiga, mida konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja oleks sarnases olukorras turul maksnud (edaspidi "konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär").
Nagu selgitati 2008. aasta otsuse põhjenduses 119, oleks konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja hoiuste intressimäära kindlaksmääramisel ennekõike võtnud arvesse järgmisi tegureid:
hoiustatud rahaliste vahendite kogumaht;
hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsus;
hoiuste keskmine kestus/tähtaeg ja muutused ning
kaasnev finantsrisk.
Hoiustatud rahaliste vahendite kogumahu osas leidis komisjon 2008. aasta otsuses, et see moodustas 35 miljardit eurot, mis on märkimisväärne laen ühelt laenuandjalt. Samas märkis komisjon, et PI hoius riigikassas moodustas 2005. aasta lõpu seisuga vaid 2,8 % riigi emiteeritud väärtpaberite kogumahust. Pealegi olid Itaalia riigivõlakirjade emissioonid sel perioodil ülemärgitud. Seega ei olnud | et |
turul rahalistest vahenditest puudus ja PI hoius oli sellise puudujäägi korvamiseks oluline (2008. aasta otsuse põhjendus 124).
Seoses hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsusega leidis komisjon, et 10 % hoiustest postipangakontodel võib pidada volatiilseks ja 90 % stabiilseks (2008. aasta otsuse põhjendus 133).
Hoiuste keskmise kestuse/tähtaja puhul eristas komisjon rahaliste vahendite aktiivset haldamist, mis olnuks võimalik lepingu puudumisel, ja passiivset haldamist, mis tulenes hoiustamiskohustusest. Konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja oleks pidanud eeldama, et hoiustamiskohustust muudetakse maksimaalselt viie aasta jooksul, ja ta oleks seda laenuintressimäära kindlaksmääramisel arvesse võtnud. Rahaliste vahendite aktiivse haldamisega seoses väitis komisjon, et postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite keskmine tähtaeg oli pisut alla viie aasta. Sellest lähtuvalt oleks konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja pidanud hoiuste stabiilse osa turuintressimäära kindlaksmääramisel lähtuma 5-aastase võlakirja tulususest (mitte 10- või 30-aastase võlakirja tulususest, nagu nähti ette lepingus). Hoiuste volatiilse osa puhul oleks konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja intressimäära kindlaksmääramisel lähtunud riigikassa 3-kuulistest võlakirjadest (mitte riigikassa 12-kuulistest võlakirjadest, nagu nähti ette lepingus).
Seoses postipangakontode hoiustega kaasnevate finantsriskidega märkis komisjon, et likviidsusrisk jäi täielikult laenuvõtja (st riigikassa), mitte PI kanda. Lepinguga nähti ette, et kui hoiustajad võtavad oma raha postipangakontodelt välja, peab riigikassa tagama PI-le nõutavad rahalised vahendid sama summa eest.
Komisjon tegi järelduse (2008. aasta otsuse põhjendus 178), et lepingujärgne intressimäär ületas konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära 2005. aastal 1,09 % võrra, 2006. aastal 0,65 % võrra ja 2007. aastal 0,47 % võrra. Seetõttu otsustas komisjon, et kõnealune meede kujutas endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
2.3.2. PI investeerimispoliitika analüüs juhul, kui hoiustamiskohustus puudunuks
Oma hindamise käigus uuris komisjon ka Itaalia kirjeldatud alternatiivseid investeerimisvõimalusi, mida PI võinuks hoiustamiskohustuse puudumisel kasutada, täpsemalt PI kindlustustegevuse (Poste Vita SpA) kaudu kogutud rahaliste vahendite investeerimist ja alternatiivseid rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegiaid. Sellega seoses analüüsis komisjon, kas need alternatiivsed investeeringud oleksid taganud PI-le lepingujärgse tulususega võrreldes samasuguse või suurema tulususe.
Komisjon jõudis järeldusele, et need alternatiivsed investeeringud ei oleks taganud PI-le riski/tulususe vaatenurgast lepingujärgse tulususega võrreldes samasugust või suuremat tulusust.
2.4. 2008. aasta otsuse tühistamine 2013. aasta lahendiga
Üldkohus tühistas 2008. aasta otsuse oma 2013. aasta lahendiga.
Üldkohus leidis, et lepingujärgse intressimäära ja konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära positiivse vahe olemasolu ei olnud PI eelise tõendamiseks piisav.
Üldkohus märkis, et komisjon lähtus konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära kindlaksmääramisel neljast parameetrist, mis on esitatud käesoleva otsuse põhjenduses 22. Üldkohus järeldas, et nende tegurite põhjal ei kujuta [komisjoni määratletud] konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär endast turuintressimäära (17).
Üldkohus märkis, et isegi kui konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär ei ole samaväärne turuintressimääraga, oleks PI saanud eelise ainult juhul, kui lepingujärgne intressimäär oli kõrgem tulususest, mida PI oleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võinud saavutada hoiustamiskohustuse puudumisel.
Üldkohus otsustas, et komisjon ei oleks tohtinud järeldada, et meede andis PI-le eelise, ilma aktiivselt tõendamata, et hoiustamiskohustuse puudumisel ei oleks PI postipangakontode hoiuste investeerimisega saavutanud lepingujärgse intressimääraga võrreldes suuremat tulusust.
Üldkohus järeldas, et komisjon tegi 2008. aasta otsuses ilmse vea, kui ta leidis lepingujärgse intressimäära ja konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära positiivse vahe põhjal, et meede andis PI-e eelise.
Üldkohus leidis, et komisjoni väited Itaalia esitatud argumentide asjakohasuse vaidlustamiseks pole piisavalt põhjendatud.
Üldkohus märkis ka, et komisjon oli oma uurimise käigus hinnanud PI kindlustustegevuse kaudu kogutud rahaliste vahendite investeerimise ja rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia raames saavutatavat tulusust ning järeldanud, et sellised alternatiivsed investeerimisstrateegiad ei oleks riski/tulususe vaatenurgast taganud lepinguga ette nähtud intressimääraga samaväärseid või sellest kõrgemaid intressimäärasid asjaomasel ajavahemikul.
Üldkohus hindas, kas komisjoni järeldus, et meetme näol oli tegemist riigiabiga, millele ta jõudis Itaalia kirjeldatud alternatiivsete investeerimisstrateegiate hindamise põhjal, oli õige.
Üldkohus leidis, et postip | et |
angakontode ja kindlustustoodetega seotud haldustasud ei olnud lepingujärgsest intressimäärast saadud tulu ja alternatiivsetest investeerimisstrateegiatest saadava tulu võrdlemisel asjakohased. Seetõttu otsustas kohus, et komisjon on need tasud vääralt maha arvanud ning et selleks, et hinnata, kas kõnealune meede kujutab endast riigiabi, ei olnud vaja võrrelda lepingujärgset intressimäära kindlustustoodete tulususega, millest need haldustasud on maha arvatud.
Samuti osutas Üldkohus, et lepingujärgse intressimäära ja rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulususe sisulisel võrdlemisel ei oleks komisjon pidanud keskenduma kolmeaastasele perioodile, sest see ei ole rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulususe kindlaksmääramiseks piisavalt pikk aeg.
Lisaks leidis Üldkohus, et kapitalikasum on rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegiate oluline parameeter ja seetõttu ei tohiks seda meetme siseturuga kokkusobivuse analüüsist välja jätta. Komisjon oli väitnud, et kapitalikasum tuleks analüüsist välja jätta, kuna seda ei saanud ette prognoosida, ning seetõttu oli rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulusus pärast kapitalikasumi mahaarvamist väiksem kui lepingujärgne intressimäär või konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär.
Üldkohtu arvates ei olnud asjaolu, et pärast kapitalikasumi mahaarvamist on rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulusus lepingujärgsest intressimäärast väiksem, ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses eelise olemasolu tuvastamisel asjakohane.
Üldkohus leidis, et komisjoni 2008. aasta otsuses tehtud järeldus, mille kohaselt hoiustamiskohustuse puudumisel ei oleks PI suutnud saavutada lepingujärgse intressimääraga võrdväärset või sellest suuremat tulusust, põhines ekslikul või ebaõigel teabel.
Seetõttu tühistas Üldkohus 2008. aasta otsuse. 2013. aasta lahendit ei ole edasi kaevatud.
3. Huvitatud isikute märkused
3.1. ABI märkused
ABI esitas oma 27. detsembri 2006. aasta kirjas järgmised märkused.
ABI märkis, et riigikassas hoiustatud rahalised vahendid kujutasid endast võlga, mille riigikassa pidi tasuma hoiustamisele järgneva aasta jooksul. Nagu komisjon tõdes menetluse algatamise otsuses, (18) kandis hoiustatud rahaliste vahenditega seotud likviidsusriski riigikassa, mitte PI. See tähendas, et kui hoiustatud summad kahe aasta võrdluses vähenesid, pidi riigikassa maksma PI-le lepingujärgse määraga intressi ja tasuma PI-le hoiustatud summade vahe.
ABI väitel on riigikassa kontole kogutavad rahalised vahendid olemuslikult lühiajalised. Lisaks kasutatakse neid vahendeid tavapäraste eelarvevajaduste täitmiseks.
Vastavalt ministri 5. detsembri 2003. aasta käskkirjale (vt põhjendus 15) avas CDP riigikassas kaks arvelduskontot, mille suhtes kohaldati ujuvat intressimäära, mis võrdus riigikassa lühiajaliste võlakirjade 6-kuulise koguintressimäära ja Rendistato intressimäära aritmeetilise keskmisega (19).
Selleks et hinnata, kas riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite eest PI-le makstud intress kujutab endast riigiabi, oleks PI suhtes kohaldatud intressimäära tulnud võrrelda riigikassa lühiajaliste (12-kuuliste) võlakirjade intressimääraga. 2005. aasta jaanuaris oli riigikassa 12-kuulise võlakirja intressimäär 2,21 %, mis oli 1,69 % madalam PI-le makstud intressi määrast.
3.2. Itaalia märkused
Itaalia esitas oma 31. oktoobri 2006. aasta, 29. detsembri 2006. aasta, 16. veebruari 2007. aasta, 30. märtsi 2007. aasta, 2. aprilli 2007. aasta, 1. juuni 2007. aasta, 27. novembri 2007. aasta, 29. veebruari 2008. aasta, 7. märtsi 2008. aasta ja 23. aprilli 2008. aasta kirjades rea märkusi.
Esiteks meenutas Itaalia, et 2005. aasta seaduse ja lepingu kohaselt tuli PI-le makstava intressi määr kindlaks määrata vastavalt turuparameetritele. Itaalia väitel ei saadud sellest intressist mingit eelist.
3.2.1. Postipangakontodel hoiustatud summade muutused
Teiseks väitis Itaalia, et postipangakontosid tuleks võrrelda pankade arvelduskontodega alates 2001. aastast, mil võeti kasutusele uus toode "Conto BancoPosta". Enne 2001. aastat olid riigikassas hoiustatud summad väga muutuvad. Näiteks 1990. aastate lõpus, eriti aastatel 1996–1997, vähenes arvelduskontode hoiuste maht märkimisväärselt; see oli tingitud 23. detsembri 1996. aasta seadusest nr 662, mis nägi ette riigikassa poolt riiklike pensionide maksmiseks kasutatud kontode sulgemise. Selle tulemusena vähenesid hoiused ligikaudu 11 miljardi euro võrra (1. jaanuari 1997. aasta seisuga). Itaalia sõnul on selliste muutuste täpset põhjust raske kindlaks teha, kuna need olid osaliselt tingitud välistest poliitilistest teguritest ja sellest, et PI oli sel ajal avalik-õiguslik asutus. Pärast PI ümberkujundamist aktsiaseltsiks 1998. aastal kasvasid riigikassas hoiustatud summad korrapäraselt ja stabiilselt.
3.2.2. Lepingu olemus
Itaalia teatas, et riigikassa ja PI vaheline leping reguleeris nende finantssuhteid läbipaistvalt. Ühelt poolt oli lepingu kestus kolm aastat ja seda ei olnud sõlmitud määramata ajaks; teiselt poolt nägi leping mõlemale po | et |
olele ette võimaluse leping üles öelda, kui turutingimuste tõttu ei ole hoiuseintressi arvutusmehhanism enam vastavuses turutingimustega.
Itaalia sõnul aitas lepingu puhul ujuva intressimäära kasuks otsustamine tagada vastavuse turuintressimäärale. Ujuv intressimäär oli riigikassa jaoks õiglane määr, kuna sellega kaasnesid riigikassa jaoks kulud, mis olid vastavuses alternatiivsete rahastamisallikate, nt keskmise tähtajaga/pikaajalise laenuga kaasnevate kuludega.
Itaalia kinnitas, et alates 2007. aastast rakendab PI rahaliste vahendite aktiivsel haldamisel konservatiivset lähenemisviisi, mis erineb lepingus sätestatust, kuna võimaldab PI-l kujundada portfelli, mis põhineb vara jaotamisel vastavalt äriühingu eesmärkidele ja finantsstrateegiale.
3.2.3. Riigikassas rahaliste vahendite hoiustamise juriidilise kohustuse muutused
Itaalia teatas komisjonile, et seadus, millega PI-le pandi kohustus hoiustada postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid riigikassas, tunnistati 2006. aasta detsembris 2006. aasta seadusega kehtetuks. Selle seaduse kohaselt investeerib PI eraisikute postipangakontodele kogunenud rahalisi vahendeid euroala riigivõlakirjadesse (vt põhjendus 19). Uue seaduse eesmärk oli anda PI-le suurem rahaline autonoomia.
3.2.4. Postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite stabiilsus
Et põhjendada oma seisukohta hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsuse kohta, esitas Itaalia kahe mudeli tulemused. Tegemist oli PI väljatöötatud sisemiste statistiliste mudelitega ning PI ja konsultatsiooniettevõtte […] väljatöötatud mudeliga, mille eesmärk oli teha kindlaks postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite konservatiivne suundumus.
Sisemudelid põhinesid postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite summade igapäevaste kõrvalekallete ja keskmiste summade analüüsimisel, tuginedes üksnes arvelduskontode varasematele suundumustele. Need mudelid osutavad riigikassas hoiustatud summade kasvusuundumusele (eraklientide kontodele kogunenud rahalised vahendid moodustavad umbes 75 % kõigist postipangakontodele kogunenud rahalistest vahenditest). Hoiuste stabiilne osa kasvab ja moodustab keskmisest hoiusest 90 % (2002. aastal 85 % ja 2006. aastal 92 %). Samuti tehti sisemudelitega kindlaks hoiuste volatiilne osa, mis on vähenenud ligikaudu 10 %ni.
[…] mudelist, mida Itaalia peab väga konservatiivseks, nähtus, et kõigi postipangakontode keskmine kestus erines üksiku postipangakonto omast. Kui mõned kliendid ka otsustasid oma konto ühel päeval sulgeda, oli selle mõju PI kogutud rahaliste vahendite kogusummale väga väike, sest klientide arv oli suur, keskmine hoius nende kontodel oli väike ja lahkuvate klientide hoiused asendusid uute klientide hoiustega.
Lepingu kehtivuse ajal kasutasid paljud Itaalia pangad […] väljatöötatud konservatiivse mudeli tüüpi likviidsuse aktiivseks juhtimiseks, et määrata kindlaks oma arvelduskontode kestus ning seejärel peegeldada seda vastavas investeerimisportfellis oma varade ja kohustuste haldamise raames. PI kasutas seda konservatiivset mudelit selleks, et teha kindlaks (eraisikute) (20) postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite kestus aastatel 2005–2006, mil PI oli kohustatud hoiustama kõik rahalised vahendid riigikassas (likviidsuse passiivne juhtimine), ning pärast 1. jaanuari 2007, mil PI alustas eraklientide postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite investeerimist euroala riigivõlakirjadesse (likviidsuse aktiivne juhtimine).
3.2.4.1. Rahaliste vahendite passiivne haldamine
Itaalia sõnul püüti PI likviidsuse passiivsel juhtimisel […] mudeli abil kindlaks määrata sisemudeliga tuvastatud hoiuste stabiilsete ja volatiilsete komponentide kestus postipangakontode varasema volatiilsuse ja kontoomanike tõenäolise käitumise põhjal. Üks mudeli variant (21) näitas, et ligikaudu kahe kolmandiku rahaliste vahendite kestus on väga pikk ja ühe kolmandiku kestus on 0–10 aastat. Järelikult oleks vastava investeerimisportfelli keskmine eluiga 4,1 aastat ja Macaulay kestus (22) oleks 3,2 aastat. Mudeli teise variandi (23) kohaselt on vastava väärtpaberiportfelli keskmine eluiga 4,9 aastat ja Macaulay kestus on 3,8 aastat (24).
3.2.4.2. Rahaliste vahendite aktiivne haldamine
Itaalia sõnul aitas […] mudel PI-l oma likviidsuse aktiivsel juhtimisel kindlaks määrata optimaalset varade jaotust. Väga konservatiivsete hüpoteeside põhjal märkis Itaalia, et PI jaoks oli mõistlik võtta kasutusele varajaotus keskmiselt 4–5 aasta pikkuseks perioodiks.
3.2.5. Postipangakontodega seotud kulud
PI klientide postipangakontodel olevate rahaliste vahendite kogumise ja hoiustamisega seotud kulude osas märkis Itaalia, et PI analüütiline raamatupidamissüsteem võimaldab määrata kindlaks PI kui terviku tegevuse kulusid, mitte üksikute toodetega seotud kulusid. Itaalia väitel olid PI marginaalid pangandussektori vastavatest marginaalidest madalamad.
3.2.6. Lepingujärgse intressi ja riigikassa rahastamiskulude vastavus
Itaalia teatas, et leping võimaldas maksta PI-le intressi riigikassa võlakirjade – Itaalia peamise rahastamisvahendi – tulususe põhjal.
Täpsemalt lubas leping maksta PI-le intressi pikaajaliste intressimäärade põhjal, mis vastasid postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite hoidmise ajav | et |
ahemikule. Leping kaitses riigikassat ka ebasoodsate turutingimuste eest, võimaldades riigikassal lepingu üles öelda, kui see ei olnud enam vastavuses alternatiivsete rahastamisallikatega kaasnevate kuludega.
Lepinguga ette nähtud määra ja riigikassa rahastamiskulude võrdluse põhjal väitis Itaalia, et riigikassa keskmise tähtajaga/pikaajalise rahastamise kulud olid vastavuses lepingujärgse määraga.
Lisaks: i) lepingujärgset intressimäära indekseeritakse Itaalia riigivõlaga (riigivõlakirjadega) seotud parameetritega, mis on riigikassa rahastamiskulude puhul kõige asjakohasem võrdlusalus; ii) rahaliste vahendite stabiilsus, mida kinnitavad statistilised mudelid, ja PI-le pandud hoiustamiskohustus muudavad investeeringu suuremas osas püsivaks (võtmata arvesse konkreetseid ettevaatusabinõusid, nagu ennetähtaegse ülesütlemise võimalus või kolmeaastane lepinguline suhe, mis kaitsevad riigikassat ettenägematute turumuutuste eest); iii) riigikassa likviidsusrisk on piiratud, arvestades postipangakontode kaudu saadavate rahaliste vahendite tõendatud stabiilsust, ning see kajastub 10 % selliste vahendite sidumises lühiajaliste parameetritega.
Seoses laenuintressimäära pikaajalise elemendiga (90 %, mis koosneb Itaalia 10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususega seotud 10 protsendist ja Itaalia 30-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususega seotud 80 protsendist) leidis Itaalia, et hoiustamiskohustus erines kohustusest investeerida otse vabalt valitud ja vabalt hallatavatesse Itaalia riigivõlakirjadesse.
3.2.7. PI-le riigikassas hoiustatud postipangakontode rahaliste vahendite eest makstud intressi vastavus turutingimustele
Laenuintress oli turutingimustele vastav, kuna riigikassas hoiustatud rahalised vahendid olid pikaajalise kestusega. See oli tingitud asjaolust, et hoiustamiskohustuse täitmine ei olnud ajaliselt piiratud, ning PI klientide postipangakontodele kogunenud ja riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsusest. Lisaks leidis Itaalia, et hoiustamiskohustuse tõttu ei saanud PI rakendada rahaliste vahendite aktiivset ja potentsiaalselt kasulikumat haldamise viisi. Itaalia väidab, et hoiustamiskohustuse puudumisel oleks PI võinud investeerida 10 % oma likviidsusest lühiajalistesse võlakirjadesse ja 90 % pikaajalistesse võlakirjadesse.
Seoses PI-le makstud intressi määra vastavusega turutingimustele esitas Itaalia PI audiitorite arvamuse ning erapankade ja konsultantide kinnituskirjad. PI audiitorid kinnitasid, et oma omaduste ja kasvumäärade tõttu olid postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid stabiilsed. Erapangad ja konsultandid (25) nõustusid, et tulu, mida PI sai postipangakontodele kogunenud ja riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt, oli sarnane tuluga, mida PI oleks turul saanud asjakohaseid investeerimis- ja riskijuhtimisstrateegiaid rakendades.
3.2.7.1. Võrdlus Poste Vita toodete tulususega
Itaalia on seisukohal, et intress, mida PI sai riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt, oli vastavuses intressimääraga, mida Poste Vita sai oma investeeritud rahalistelt vahenditelt. Itaalia väidab, et elukindlustuspoliisid on tooted, mida võib pidada võrreldavaks postipangakontodega, ja et nende toodete (nt Posta Più) investeeritud tulude keskmine intressimäär oli aastatel 2002–2006 4,68 %, mis on vastavuses lepingujärgse intressimääraga (4,55 %).
Itaalia leiab, et postipangakontod ja elukindlustuspoliisid olid võrreldavad finantstooted, kuna postipangakontod olid lühiajalised tooted, kuid tegelikult sarnanesid nad keskmise tähtajaga finantsinstrumentidega, mille puhul on garanteeritud teatav minimaalne kapital ja tulusus.
3.2.7.2. Võrdlus pangaga La Banque Postale
Itaalia väitel põhines La Banque Postale'i (Prantsusmaa) varade ja kohustuste haldamise strateegia hindamisega hõlmatud ajavahemikul samalaadsel statistilisel mudelil, mida kasutas PI.
Selle statistilise mudeli abil tehakse kindlaks postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite stabiilsed ja volatiilsed komponendid. Stabiilsed rahalised vahendid investeeritakse OECD riikide võlakirjadesse ja volatiilsed vahendid lühiajalistesse instrumentidesse. Selle mudeli alusel oli 2005. aastal La Banque Postale'i kontode investeeringutasuvus 4,4 % (samas kui lepingujärgne intressimäär oli 3,9 %).
Täpsemalt osutab La Banque Postale'i näide, et kui rakendada konservatiivset varade ja kohustuste haldamise strateegiat ja keskmiselt 5-aastast kestust, on võimalik saavutada lepingujärgse intressiga võrreldes suurem investeeringutasuvus.
3.2.7.3. Võrdlus teiste alternatiivsete investeerimisstrateegiatega (rahaliste vahendite aktiivne haldamine)
Tõendamaks, et lepingujärgne intress ei andnud PI-le mingit eelist, esitas Itaalia komisjonile uuringu, mille tegi […].
[…] uuring sisaldab järgmist analüüsi.
Riigikassa poolt PI-le hoiustelt makstud intressi võib pidada õiglaseks järgmistel põhjustel.
Sellise hoiusebaasi eeldatav kestus, arvestamata teoreetiliselt volatiilsemat komponenti, on äärmiselt pikk ja põhimõtteliselt lõpmatu.
Hoiusebaasi tunnused kantakse riigikassale üle seaduse alusel.
Riigikassa maksete indekseerimine põhineb 10 % osas (kõige volatiilsem komponent) riigikassa 12-kuulistel võlakirjadel, 10 % osas (komponent, mis konservatiivsemate eelduste korral võib aja jooksul potentsiaalselt väheneda) Itaalia 10-aastastel riigivõlakirjadel ja 80 % osas Itaalia | et |
30-aastastel riigivõlakirjadel.
Hoiustamiskohustus tagab PI ja riigikassa vahelise lepingulise suhte püsivuse.
PI-le kui hoiustajale seatud piirangud hõlmavad kaudseid kulusid ja koormavaid tingimusi:
riigikassas olevat hoiust ei saa pidada lühiajaliseks riskivabaks varaks, võttes arvesse PI püsivat kohustust hoiustada rahalised vahendid riigikassas;
PI ei saa rakendada rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegiaid ([…] tehtud kvantitatiivse analüüsi eesmärk on kindlaks teha sellest tingimusest tulenevad kulud).
PI intressimarginaali võrdlus erasektori pankade võrreldava intressimarginaaliga näitas, et PI jaeklientide hoiustega seotud kulud on vastavuses erasektori pankade jaehoiustega seotud kuludega. Lisaks on erasektori pankade intressimarginaal nende rahastamise hoiusekomponendilt märkimisväärselt kõrgem kui PI oma, mis […] arvates tõendab, et PI-le ei antud riigiabi.
PI varade ja kohustuste tähtaegade mittevastavuse võrdlus erasektori vastavate näitajatega osutas, et PI hoiusebaas sisaldab "põhimõtteliselt lõpmatu" kestusega komponenti, mis konservatiivse hinnangu kohaselt moodustab vähemalt 60,8 % kogu hoiusebaasist. Lepingu kohaselt kasutab PI oma hoiusebaasilt saadavat tulu pikaajalise vara, näiteks riigikassas oleva hoiuse rahastamiseks. Erasektori pankade käitumise kindlakstegemiseks analüüsiti avaliku sektori rahastamisele spetsialiseerunud pankade (nt Dexia, Depfa jne) finantsstatistikat. Selliste pankade puhul ilmnevad sarnased mustrid. Avaliku sektori pangad finantseerivad end ligikaudu 50 % ulatuses keskmise tähtajaga ja pikaajalistest vahenditest ning ülejäänud osas repotehingutest Euroopa Keskpangaga ja pankadevahelistest hoiustest, investeerides saadud rahalised vahendid mittelikviidsetesse avaliku sektori varadesse, mille on emiteerinud valitsused või kohalikud omavalitsused ja mille tähtaeg on enamasti 10–50 aastat.
Tehti kvantitatiivanalüüs eesmärgiga tõestada aktiivse varahalduse kasulikkust, tuginedes PI investeeringutele Euroopa riigivõlakirjade portfelli alates 2007. aasta märtsist. Analüüs koosneb kahest osast, millest esimeses analüüsitakse võimalikku eelmiste perioodide tootlust ja teises keskendutakse tulevasele arengule:
[…] kohaldas PI hoiuseportfelli suhtes tagasiulatuvalt rahaliste vahendite haldamise strateegiaid, millest üks on samasuguse kestusega nagu […] poolt riskiväärtuse meetodil tehtud uuringus käsitletud portfelli (edaspidi "võrdlusportfell") kestus ning teise puhul (edaspidi "taktikaline strateegia") kohaldati samu kriteeriume ja investeerimispiiranguid, mis praegu on kohaldatavad PI tegevuses. Viimane strateegia põhineb automaatsel kvantitatiivsel mudelil. Viimase 10 aasta jooksul taktikalise strateegia kohaselt saavutatud tulusus oleks ületanud lepingujärgset tulusust samal perioodil umbes 1,62 % aastas (võtmata siiski arvesse tehingukulusid). Kahe aasta jooksul (2005–2006) saavutatud tulusus (2,45 %) oleks olnud lepingujärgsest intressimäärast (4,14 %) väiksem.
Tulevikku vaadates tegi […] kindlaks teatavad rahaliste vahendite haldamise lahendused, mida PI võiks rakendada, et saada riigivõlakirjadesse tehtud passiivsetelt investeeringutelt järkjärgulist tulu ilma märkimisväärseid täiendavaid riske kandmata. Selliste strateegiate toetuseks sisaldab […] uuring alljärgnevat üksikasjalikku kirjeldust:
strateegiad, mis põhinevad riigivõlakirjade ostuoptsiooni müümisel ja millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus;
euroala sünteetilise riigivõlakirja loomine, millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus;
portfellist saadud olemasoleva kapitalikasumi osa haldamine, millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus ning
võlakirjade vahetamine portfellis, millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus.
Seoses riigikassas olevalt hoiuselt makstud intressi ja rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia kaudu teenitava tulu võrdlusega selgitas Itaalia, et sellises võrdluses peab arvestama pika ajavahemikuga ehk 10 aastaga, et hõlmata kogu majandustsükkel. Just seetõttu võrreldi […] uuringus lepingujärgset intressi alternatiivsetest strateegiatest saadava tuluga 10-aastase ja mitte lühema ajavahemiku jooksul. Kui intressimäärad tõusevad, kipub fikseeritud intressimääraga portfellide tootlus olema ujuva intressimääraga portfellide tootlusest kehvem; kui intressimäärad langevad, on olukord vastupidine.
Itaalia väitel võib ujuvatel intressimääradel põhinevaid investeerimisportfelle 10 aasta kokkuvõttes võrrelda fikseeritud intressimääradel põhinevate investeerimisportfellidega, kuna kapitalikasum ja -kahjum tasakaalustavad teineteise mõju. Kümneaastase perioodi kokkuvõttes on fikseeritud intressimääraga portfellide tulusus enamasti vastavuses ujuva intressimääraga portfellide tulususega. Rahaliste vahendite aktiivne haldamine tagab passiivsete (parameetripõhiste) investeeringutega (nagu seda on leping) võrreldes selgelt parema tulususe (näiteks […] kasutatud 5-aastase kestusega võrdlusaluse tulusus on vastavuses lepingujärgse tulususega, kuigi lepingu kestus on märksa pikem).
Lisaks peaks komisjon Itaalia sõnul eristama lühiajalist ja pikaajalist riski. Fikseeritud intressimääraga 10-aastaste väärtpaberite väärtus võib küll lühiajaliselt suures ulatuses kõikuda, kuid fikseeritud intressimääraga võlakirjad tagavad kogu 10 | et |
-aastase perioodi tulemusena väga usaldusväärse tulususe (kuna see on fikseeritud). Seega on fikseeritud intressimääraga portfellide tulusus 10-aastase perioodi kokkuvõttes enamasti vastavuses ujuva intressimääraga portfellide tulususega, kuigi viimased on tegelikult riskantsemad (kuna intressitulud muutuvad igal aastal).
Lisaks pakuvad tõelised investeerimisstrateegiad, mis on paindlikud ja võivad põhineda kõigil võimalikel turu pakutavatel finantsinstrumentidel, suuremat võimalust saavutada paremaid tulemusi kui passiivsed investeeringud, nagu seda on kõnealune leping.
Lisaks rõhutas Itaalia, et riigikassaga lepingu sõlmimise ajal ei olnud intressimäärade tulevane suundumus teada. Otsus kasutada lepingu puhul ujuvaid parameetreid oli Itaalia sõnul majanduslikult mõistlik, kuna see oli kahe osapoole – PI ja riigikassa – suhtes õiglane. Õigus lepingut kolme aasta möödudes muuta ja see igal aastal üles öelda võimaldas mõlemal lepinguosalisel lepingust taganeda, kui intress oleks turuintressimäärade muutuste tõttu osutunud ebaõiglaseks või turuintressimääradega mittevastavuses olevaks.
[…] uuringust nähtub ka, et hoiustamiskohustus tekitas PI-le alternatiivkulusid ja riske, kuna piiras PI investeerimisvõimalusi. Hoius riigikassas oli seotud ainult Itaalia krediidiriskiga, mis takistas PI-l otsimast mitmekesiseid investeerimisvõimalusi Euroopa riigivõlakirjade turul. Pealegi lisandus krediidiriskile likviidsusrisk, mis tulenes hoiuse pikaajalisusest ja ennetähtaegse tagastamise õiguse puudumisest.
Itaalia õigustab lepingujärgse (muutuvatel intressimääradel põhineva) mehhanismi võrreldavust […] kasutatud kvantitatiivsete mudelitega, mille eesmärk on tõestada rahaliste vahendite aktiivse (fikseeritud intressimääradel põhineva) haldamise kasulikkust, väites, et võlakirjadega kauplevate turuosaliste seas ja alates 2007. aastast ka PI puhul on tavapärane kavandada fikseeritud intressimääraga investeeringuid. Samuti väidab Itaalia, et lepingujärgse mehhanismi ja RBSi kasutatud kvantitatiivsete mudelite võrdluse analüüsimisel tuleb lähtuda pigem rahaliste vahendite passiivse ja aktiivse haldamise võrdlemisest kui fikseeritud ja ujuvatel intressimääradel põhinevate tulumehhanismide võrdlemisest.
Lõpuks väidab Itaalia, et riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite volatiilse komponendi suhtes lühiajaliste intressimäärade kohaldamisel põhinev lepingujärgne mehhanism peegeldab õiget hinnangut riigikassa kantud tegelikule likviidsusriskile.
3.2.8. Märkused ABI märkuste kohta
Itaalia väidab, et hoiuste stabiilsuse tõttu ei saanud riigikassas oleva hoiuse intressimäär olla lühiajaline intressimäär (nt riigikassa 12-kuuliste võlakirjade intressimäär).
Itaalia osutab, et võrdlusaastana 2005. aasta kasutamise (nagu tegi ABI) tulemuseks oli ebaõige analüüs, kuna 2005. aastal olid riigikassa lühiajaliste võlakirjade intressimäärad madalaimal tasemel.
Seoses võrdlusega, mille ABI tegi intressiga, mida CDP sai riigikassas hoiustatavalt likviidsuselt (ujuv 6 kuu intressimäär, mis oli võrdne riigikassa 6-kuuliste võlakirjade kogutulususe ja igakuise Rendistato indeksi lihtsa aritmeetilise keskmisega), väidab Itaalia, et CDPd ei saa PIga võrrelda, kuna need äriühingud erinevad nii struktuuri, tegevuse, ärieesmärkide, tehingute, organisatsiooni kui ka investeerimispoliitika poolest. Samuti väidab Itaalia, et kuna igakuine Rendistato indeks kujutab endast keskmise tähtajaga/pikaajalist intressimäära, läheb ABI iseendaga vastuollu, kui leiab, et riigikassas hoiustatud PI likviidsus peaks teenima intressi lühiajaliste parameetrite kohaselt.
Itaalia väitel raskendas riigikassa hoiuste ainulaadsus ühe kindla asendava instrumendi kindlaksmääramist. Postipangakontode stabiilsuse tõttu võiks nende rahaliste vahendite hoiustamist riigikassas siiski enamjaolt võrrelda pikaajaliste võlakirjade kaudu saadavate rahaliste vahenditega. Postipangakontode stabiilsust arvestades on võrdlus riigikassa lühiajaliste (12-kuuliste) võlakirjadega asjakohatu.
4. Meetme hindamine
4.1. Abi olemasolu
Selleks, et teha kindlaks, kas meede on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, peab komisjon hindama, i) kas meedet võimaldatakse riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) kas meetmega antakse majanduslik eelis; iii) kas meede võib teatavatele ettevõtjatele või teatavate kaupade tootmisele valikuliste soodustuste võimaldamisega konkurentsi moonutada ning iv) kas meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Et meede oleks riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad kõik need tingimused olema täidetud.
Üldkohus tühistas 2008. aasta otsuse oma 2013. aasta lahendiga. Nimelt leidis Üldkohus, et komisjon tegi ilmse vea, kui ta järeldas lepingujärgse intressimäära ja konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära positiivse vahe põhjal, et meetme näol oli tegemist riigiabiga. Tõendamaks, et meetmega tõepoolest anti selline majanduslik eelis, oleks komisjon pidanud selgelt näitama, et hoiustamiskohustuse puudumisel ei oleks PI-l mõistlikult olnud võimalik saavutada lepingujärgsest intressimäärast suuremat või sellega võrdset tulusust, investeerides postipangakontode hoiuseid turul.
Seetõttu käsitletakse siinses hinnangus, kas anti majanduslik eelis, ilma milleta ei kuj | et |
uta meede endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Komisjoni arvates peaks lepingu ja hoiustamiskohustuse puudumise korral PI-le kättesaadavate võimalike alternatiivsete investeeringute võrdlemisel võtma nõuetekohaselt arvesse investeeringutega kaasnevaid riske ning nende koostoimet PI kohustustest (st klientide hoiuste kogumahust) tulenevate riskidega varade ja kohustuste tervikliku juhtimise vaatenurgast. Seejärel tuleks võrrelda kas lepinguga tagatud tulusust ja lepinguga sarnase riskitasemega investeeringute tulusust või riskiga korrigeeritud tulusust.
Samuti tuletab komisjon meelde, et lepinguga PI-le antud võimaliku eelise analüüs tuleb teha ettevaatavalt. Alternatiivsete investeeringute tulusust tuleks hinnata teabe põhjal, mis oli lepinguosalistele lepingu sõlmimise ajal kättesaadav.
Komisjon vaatas kõigepealt läbi Itaalia esitatud võrdlused, mida on kokkuvõtlikult kirjeldatud jaotises 3.2.7. Itaalia väitis, et alternatiivsed investeeringud, mis võinuks PI-le hoiustamiskohustuse puudumisel olla kättesaadavad, võimaldasid lepingust tulenevaga sarnast või suuremat tulusust ning see näitas, et leping ei andnud PI-le mingit eelist. Komisjon leidis, et väljapakutud alternatiivsed investeeringud ei ole riski seisukohast lepinguga võrreldavad. Seega ei saa need olla aluseks Üldkohtu kirjeldatud hindamisele, kuna need ei võimalda teha sisulist järeldust selle kohta, kas PI sai lepingu alusel kasu või mitte.
PI kindlustustegevuse võrdlevas analüüsis (vt põhjendused 67–68) väidab Itaalia, kuid ei tõenda, et elukindlustuspoliisid on võrreldavad postipangakontodega ja nende toodete alusel tehtavate investeeringutega kaasnevad riskid on võrreldavad lepinguga kaasnenud riskidega.
La Banque Postale'i investeerimisstrateegia võrdlevas analüüsis (vt põhjendused 69–71) ei tõenda Itaalia, et La Banque Postale'i kohustuste profiil on vastavuses PI omaga või et La Banque Postale'i investeerimisprofiil on sarnane PI lepingujärgse investeerimisprofiiliga.
[…] uuringus esitatud teiste investeerimisstrateegiate võrdlevas analüüsis (vt põhjendused 72–81) võetakse PI kohustuste profiili nõuetekohaselt arvesse vastavalt […] läbiviidud hindamisele (vt põhjendused 53–58) ja esitatakse riski sünteetiline mõõde, st tulude volatiilsus. Komisjon täheldas siiski, et väljapakutud alternatiivsete investeeringutega kaasneb lepingust erinev riskitase ja seetõttu ei saa nende alternatiivsete investeeringute tulusust (kui seda ei ole riskiga kohandatud) võrrelda lepinguga tagatud tulususega.
Seda, et PI-le ei kavatsetud anda mingit eelist, kinnitab Itaalia sõnul asjaolu, et nii PI-l kui ka riigil oli võimalik leping igal aastal üles öelda, kui intress osutus ebaõiglaseks (vt põhjendus 78). Komisjon leidis siiski, et see võimalus ei välistanud PI potentsiaalset eelist. See võimalus ei kehtinud esimesel aastal ja Itaalia ei olnud kohustatud seda järgnevatel aastatel kasutama, isegi kui see oleks olnud asjakohane.
Eespool esitatu põhjal leiab komisjon, et Itaalia esitatud argumendid ei ole piisavad sisulise järelduse tegemiseks selle kohta, kas leping andis PI-le eelise või mitte. Seejärel viis komisjon läbi Üldkohtu poolt kõnealuse juhtumiga seoses kirjeldatud hindamise. Komisjon hindas eeldatavaid tulusid ja riske, mis kaasnenuks hoiustamiskohustuse puudumise korral kasutatavate alternatiivsete investeerimisstrateegiate ulatuslikku kogumisse kuuluvate strateegiatega. Nendes küsimustes tehnilise abi osutamiseks valis komisjon pakkumismenetluse tulemusena välja Perugia Ülikooli, mille eksperdid esitasid oma aruande (edaspidi "ekspertide aruanne") 2015. aasta novembris.
4.2. Ekspertide aruande kokkuvõte
Ekspertide aruandes uuritakse PI poolt hoiustamiskohustuse alusel tehtud investeeringut, mille tasuvust reguleerib leping, ja võimalikke alternatiivseid turutingimustel investeerimise strateegiaid, mida PI võinuks aastatel 2005–2007 postipangakontode kaudu kogutud rahaliste vahendite puhul kaaluda hoiustamiskohustuse puudumise korral. Aruandes hinnatakse ka vastavaid riski ja tootluse profiile, kasutades üksnes PI-le investeeringu tegemise ajal kättesaadavat teavet.
Ekspertide aruandes simuleeritakse PI kohustuste (st hoiuste) eeldatavaid muutusi aja jooksul. Kuna need kohustused on hoiustajate nõuded, saab PI investeerida ainult seda raha, mida hoiustajad välja ei võta. Seetõttu prognoosivad eksperdid nn kohustuste stsenaariumid (KS), modelleerides rahaliste vahendite summa, mis on PI-le teatava aja jooksul eeldatavasti kättesaadav ja mida PI saab seetõttu investeerida. Selle hindamise tegemiseks eristatakse ekspertide aruandes kohustuste stabiilseid komponente volatiilsetest komponentidest. Lühi- või pikaajalistesse varadesse saab vastavalt hinnangulisele KSile investeerida ainult stabiilseid komponente.
Ekspertide aruandes käsitletakse kahte kohustuste stsenaariumi – KS1 ja KS2. Need erinevad selle poolest, kuidas käsitletakse hoiuste stabiilset osa (st seda osa, mida modelleerimise eelduste kohaselt järgmise 30 aasta jooksul välja ei võeta). Mõlema stsenaariumi puhul eeldatakse ekspertide aruandes, et arvelduskontodele kogunenud rahaliste vahendite kogusumma väheneb aja jooksul raha väljavõtmise tõttu. KS1 kohaselt jaotatakse üle 30-aastase modelleeritud tähtajaga väljavoolud proportsionaalselt 30-aastasele perioodile. KS2 kohaselt toimuvad kõik üle 30-aastase modelleeritud tähtajaga väljavoolud 30. aastal. Ekspertide aruande eeldusi arvest | et |
ades on erinevus märkimisväärne, kuna umbes 60 % hoiuste puhul toimub modelleeritud väljavool hiljem kui 30 aasta pärast. Seega toimuvad KS1 korral väljavoolud korrapäraselt 1–30 aasta jooksul, samas kui KS2 korral toimub ainult 40 % väljavooludest 1–30 aasta jooksul ja 60 % väljavooludest toimub 30. aastal.
Küsimuse osas, milline neist kahest kohustuste stsenaariumist oleks sobivam eeldus, märgitakse ekspertide aruandes, et vähem konservatiivne stsenaarium KS2 on sobivam. Selle järelduse toetuseks väidetakse ekspertide aruandes, et PI erineb tavalisest kommertspangast seeläbi, et i) PI suhtes ei kohaldatud pankade suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja seega pikemaajaliste investeeringute puhul kõrgema kapitalitaseme nõuet ning ii) PI-le ei laiene samasugune raha massilise väljavõtmise ja likviidsuskriisi oht nagu tavalise panga puhul, kuna suur osa investoritest samastab PId Itaalia riigiga. Ekspertide aruande kohaselt on see arusaam kooskõlas ootusega, et likviidsuskriisi tekkimisel oleks Itaalia riik sunnitud PId võimaliku maksejõuetuse korral finantseerima, et vältida nn nakkusefekti, mis tooks kaasa kogu riigivõla krediidikvaliteedi halvenemise.
Komisjon märgib, et ekspertide aruande kohaselt ei olnud PI poolt riigikassa kontol hoiustatud rahalised vahendid oma olemuselt tegelikult lühiajalised. Rahaliste vahendite lühiajalisusele viitas ABI, kes väitis, et riigikassas olevalt hoiuselt intressi maksmine oleks pidanud olema kooskõlas hoiuse lühiajalisusega (vt põhjendus 45). Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et PI poolt riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite pikaajalisus, millele osutatakse ekspertide aruandes, ei ole riigiabi puudumise tuvastamiseks piisav. 2013. aasta lahendi kohaselt tuleb hindamisel sisuliselt võrrelda tulusid ja riske nii hoiustamiskohustuse kehtivuse kui ka selle kohustuse puudumise stsenaariumi korral, et teha kindlaks, kas meetmega anti PI-le eelis või mitte.
Seetõttu konstrueeritakse ekspertide aruandes dünaamiline intressimääramudel, mis võimaldab arvutada välja võlakirjade tulevikuhinnad intressimäära tulukõvera mudeli alusel. Aruandes käsitletakse kolme intressimäärade stsenaariumi: need on lepingu ajal eksisteerinud tulukõveraga võrreldes muutumatute (stabiilsete), tõusvate ja langevate intressimäärade stsenaariumid.
Seejärel uuritakse ekspertide aruandes PI poolt hoiustamiskohustuse alusel tegelikult tehtud ja lepinguga reguleeritud tasuvusega investeeringu riski ja tulususe tunnuseid. Risk, mis on täielikult tingitud muutustest intressimääras, mis mõjutab lepingujärgse intressimäära arvutamiseks kasutatud võlakirjade hindu, on väga väike. Riskitase on muutumatute intressimäärade stsenaariumi korral 0,11 %, tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral 0,17 % ja langevate intressimäärade stsenaariumi korral 0,06 %.
Mis puudutab kasutatavaid investeerimisstrateegiaid, siis investeerimise ajal võis PI investeerida ainult euroala investeerimisjärgu võlakirjadesse. Eksperdid kaaluvad vastavalt strateegiaid, mis põhinevad Itaalia erineva tähtajaga riigivõlakirjadel, ja strateegiat, milles kasutatakse võrdluseks euroala riigivõlakirju.
Kasutatavate investeerimisstrateegiate uurimisel käsitletakse ekspertide aruandes kahte peamist riski: riski, mis tuleneb PI varade (Itaalia riigivõlakirjad) ja kohustuste (hoiused) tähtaegade mittevastavusest, ning Itaalia riigi maksejõuetuse riski.
Varade ja kohustuste tähtaegade mittevastavus tekitab likviidsusriski (st riski, et PI-l puuduvad piisavad likviidsed vahendid hoiustajate väljavõtutaotluste rahuldamiseks antud ajahetkel). See likviidsusrisk on siiski väike, kui varasid (st Itaalia riigivõlakirju) on hõlbus müüa. Kui PI peaks need võlakirjad müüma enne nende lunastustähtaega, sõltub turuhind sel ajal kehtivast intressimäärast, muutes PI haavatavaks intressiriski suhtes ja tekitades võimaliku kapitalikasumi või -kahjumi. See risk on ekspertide aruandes konkreetselt modelleeritud.
Seoses riigi maksejõuetuse riskiga tuletatakse ekspertide aruandes meelde, et PI kannab Itaalia riigi maksejõuetuse riski ka lepingu kohaselt. Seetõttu leitakse ekspertide aruandes, et mudelis Itaalia riigivõlakirjade kasutamine võtab mõlema strateegia puhul arvesse sama riigiriski ja võimaldab teha täpse võrdluse ilma konkreetse modelleerimiseta.
Ekspertide aruandes analüüsitakse viit erinevat strateegiat.
Esimene investeerimisstrateegia on ostmise ja hoidmise strateegia. Selle strateegia kohaselt ostab PI Itaalia riigivõlakirju ja hoiab neid kuni lunastustähtajani. Ekspertide aruandes eeldatakse, et selliseid võlakirju on saadaval kõikvõimalike lunastustähtaegadega (st mis tahes ajavahemikuks) ja nende hind on modelleeritud tulukõvera järgi. Eeldades võimalust osta võlakirju, mille lunastustähtaeg vastab täpselt varade lõpptähtajale, lähtutakse strateegias varade ja kohustuste lõpptähtaegade ideaalsest vastavusest, nii et selles strateegias intressirisk puudub.
Teine strateegia sarnaneb esimesele, kuid sellest puudub eeldus, et võlakirju on saadaval kõikvõimalikeks ajavahemikeks. Nüüd kannab PI mõningast intressiriski, kuna võib eeldada hoiuste väljavoolu aegadel, kui turul pole saadaval nende katteks võlakirju. Seetõttu võib PI olla sunnitud investeerima pikema tähtajaga võlakirjadesse ja müüma need enne nende lunastustähtaega, et katta eeldatav hoiuste väljavool, mis põhjustab teatava kapital | et |
ikasumi või -kahjumi riski.
Kolmas strateegia on veel üks ostmise ja hoidmise strateegia, kuid see sisaldab vabatahtlikku strateegilist mittevastavust võlakirjade ja hoiuste tähtaegade vahel. Tähtaegade mittevastavus on tingitud sellest, et PI investeerib varadesse, mille tähtaeg saabub hoiuste oodatava väljavoolu ajast hiljem. Seetõttu aktsepteerib PI intressiriski, mis on seotud vajadusega müüa alusvõlakirjad, et katta vastav hoiusenõue ajal, mil see esitatakse, kuna seda riski korvab pikema tähtajaga võlakirjade suurem tulusus.
Neljas strateegia on dünaamiline kauplemisstrateegia, mille puhul PI ostab ja müüb võlakirju dünaamiliselt. Täpsemalt investeerib PI kõik postipangakontode rahalised vahendid teatava lunastustähtajaga võlakirja (käsitletakse 5-, 10- ja 20-aastaseid võlakirju), müüb selle võlakirja 15 päeva pärast ja reinvesteerib saadud tulu teise võlakirja, millel on sama lunastustähtaeg (st äsja ostetud võlakirja lunastustähtaeg on 15 päeva pärast müüdud võlakirja lunastustähtaega). Arvestades, et hoiuste väljavool eeldatakse toimuvat alles konkreetse aasta lõpus, peetakse igal aastal investeeritud summat väljavoolu osas konstantseks ja see kõigub ainult intressimäära muutuste osas. Seetõttu ei sõltu sellest strateegiast tulenevad aastased tulumäärad kohustuste stsenaariumist.
Viienda strateegiana käsitletakse uuringus võimalust, et PI investeerib ainult euroala pikaajaliste riigivõlakirjade indeksisse. See indeks sisaldab euroala riigivõlakirju (mitte ainult Itaalia riigivõlakirju), mille tähtaeg on üle 10 aasta. See strateegia kaldub kõrvale eelnevate strateegiate raamistikust, kuna krediidirisk ei ole seotud ainult Itaalia riigivõlakirjadega, vaid euroala riigivõlakirjade kogumiga. Selle täiendava riski käsitlemiseks kasutatakse modelleerimisel täiendavaid eeldusi. Hoiuste väljavoolu eeldatakse jällegi ainult konkreetse aasta lõpus, mis muudab aastatulu kohustuste stsenaariumist sõltumatuks.
Ekspertide aruandes simuleeritakse neid viit investeerimisstrateegiat. Kõigi strateegiate puhul peale euroala riigivõlakirjade strateegia hinnatakse riski ja tootluse profiili kolme erineva intressimäärade stsenaariumi – muutumatute intressimäärade stsenaariumi, tõusvate intressimäärade stsenaariumi ja langevate intressimäärade stsenaariumi – korral.
Lõpuks uuritakse ekspertide aruandes, millist investeerimisstrateegiat PI rakendas, kui rahalised vahendid 2007. aastal hoiustamiskohustusest vabastati. Aruandest selgub, et rahalisi vahendeid investeeriti 5-aastastesse euroala riigivõlakirjadesse ning aruandes esitati ekspertide mudeli alusel selle investeeringu riski ja tootluse profiil. Ekspertide aruandes järeldatakse, et see strateegia ei olnud optimaalne, kuna sellega kaasneb väiksem tootlus ja suurem risk (0,65 %) kui see, mida oleks võinud saavutada mõne alternatiivse investeerimisstrateegia rakendamisel.
Olles hinnanud kõigi investeerimisstrateegiate riski ja tootluse profiile, kasutavad eksperdid portfelli hinnakujunduse teooriat, et teha kindlaks, kas investeering, mille PI pidi tegema hoiustamiskohustuse kohaselt ja mille tasuvust reguleeris leping, andis PI-le tegelikult majandusliku eelise (st kas lepingujärgne tulusus oli investeeringuga kaasnevaid riske arvestades suurem kui saavutatav samaväärse riskitasemega alternatiivsete investeeringute tulusus).
Selleks ühendati ekspertide aruandes kõigi võimalike alternatiivsete investeeringute riski ja tootluse tunnused üheks investeerimisfunktsiooniks, mis väljendab turutingimustele vastavat saavutatavat tulusust võetud riski funktsioonina. Kui lepingu riski ja tootluse tunnused ületavad seda funktsiooni (st kui PI saavutaks lepingu alusel samaväärse riski juures suurema tulususe kui turul), tuleb järeldada, et eelis oli olemas.
Nende kaalutluste põhjal järeldatakse aruandes, et leping tagas PI-le suurema tulususe ainult võrdluses konservatiivse kohustuste stsenaariumiga KS1 ja üksnes intressimäärade tõusu eeldusel. Selle stsenaariumi korral, võttes arvesse asjaolu, et PI oli hiljem valmis aktsepteerima 0,65 %-list riski, moodustaks eelis vaid 0,29 protsendipunkti. KS2 korral ei tekiks eelist ühegi intressimäärade stsenaariumi puhul.
4.3. Komisjoni hinnang ekspertide aruandele
Komisjon leiab, et mõned stsenaariumid on ekspertide aruandes esitatud konkreetseid eeldusi või tõlgendusi silmas pidades usutavamad kui teised. Eelkõige ei nõustu komisjon kohustuste stsenaariumi KS2 kasutamisega.
Komisjon märgib, et ekspertide aruandes kasutatakse ainult teavet, mis oli kättesaadav enne lepingu sõlmimist, nagu nõuti 2013. aasta lahendis, välja arvatud viide 0,65 %-lisele riskitasemele, mida PI aktsepteeris pärast hoiustamiskohustuse lõppemist. Komisjon ei nõustu 0,65 % kasutamisega sobiva riskitasemena eeldatava tulu hindamiseks hoiustamiskohustuse puudumise korral.
Esiteks avaldab kohustuste stsenaariumi valik märkimisväärset mõju erinevate investeerimisstrateegiate eeldatavale tulususele. Nagu öeldi põhjendustes 96–97, on hoiuste väljavoolu eeldustes KS1 või KS2 puhul olulised erinevused. PI hoiuste keskmine kestus, st nende hoiuste kättesaadavana hoidmise kaalutud keskmine aeg, on KS1 ja KS2 korral märkimisväärselt erinev – vastavalt umbes üheksa ja 14 aastat.
Komisjon märgib, et nii KS1 kui ka KS2 kohased kestused ületavad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) soovitatud maksimaalset viieaastast kestust kindla tähtajata kohustuste, nä | et |
iteks hoiuste modelleerimiseks.
Komisjon on hinnanud PI hoiuste keskmise kestuse küsimust, et viia läbi 2013. aasta lahendis nõutud hindamine. Ta leiab, et KS2 näib klientide hoiuste keskmise eeldatava kestuse osas olevat kaugelt liiga optimistlik. Siiski võib PI klientide hoiuste kestus praktikas ületada EBA soovitatud viit aastat, nagu on esitatud ekspertide aruandes. Komisjon kõrvutas oma hindamise läbiviimisel järgmisi kaalutlusi.
EBA soovitus hoiuse viieaastase tähtaja kohta anti alles 2015. aastal pärast likviidsuse juhtimise regulatiivsete nõuete karmistamist.
EBA praeguste soovituste kohaselt võib pikemat kestust pidada asjakohaseks, kui hoiuseid kaasav asutus tõendab, et on oma hoiuse ümberhindamise profiili täpselt modelleerinud (26).
Nagu väitis ka Itaalia (vt põhjendused 53–56), võis postipankade klientide profiili pidada stabiilsemaks kui tüüpiliste kommertspankade klientide oma. Postipangad võivad olla atraktiivsed keskmise või keskmisest väiksema sissetulekuga ja vanematele klientidele, kes on üldjuhul intressimäära suhtes vähem tundlikud. Seetõttu võib eeldada, et PI hoiuste kestus ületab EBA soovitatud viit aastat.
Samal ajal leiab komisjon, et ekspertide aruandes ja põhjendustes 96–97 esitatud argumendid ei ole piisavad, et õigustada KS2 eelistamist stsenaariumile KS1. Ekspertide aruandes väidetakse, et KS2 võib antud konkreetsel juhul olla õigustatud, arvestades, et PI suhtes ei kohaldatud pankade suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja et suur osa investoritest samastab PId Itaalia riigiga. Komisjon leiab siiski, et
PI puhul regulatiivsete kapitalinõuete puudumine ei mõjuta iseenesest PI hoiustajate käitumist – kindlasti mitte nende PIs hoitavate hoiuste kestuse pikendamise mõttes;
ei saa eeldada, et hoiustajad samastavad PI riskiprofiili Itaalia omaga. Eeldus, et Itaalia riik peaks PId võimaliku maksejõuetuse korral finantseerima, nagu väidetakse ekspertide aruandes, tähendaks tegelikult kaudse garantiina antava riigiabi olemasolu.
Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib komisjon stsenaariumi KS1 realistliku eeldusena, mille aluseks määrata kindlaks konservatiivne investeerimisstrateegia, mida PI oleks asjaomasel ajavahemikul hoiustamiskohustuse puudumise korral rakendanud.
Lisaks tuletab komisjon meelde, et ekspertide aruande kohaselt on eeldatav lepingujärgne intressimäär alternatiivsete investeerimisstrateegiate eeldatavast tulususest 0,29 protsendipunkti võrra kõrgem üksnes tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral (vt põhjendus 110). Samas arvutati need 0,29 protsendipunkti nii, et võrreldi eeldatavat turutingimustele vastavat tulusust riskitaseme 0,65 % juures, samas kui lepingujärgse tulususe puhul oli riskitase tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral 0,17 %.
Komisjon ei pea erinevate riskitasemete juures saavutatavate tulususe määrade võrdlemist põhjendatuks, eriti kuna kohaldatud 0,65 %-line riskitase arvutati ekspertide aruandes investeerimisstrateegia põhjal, mida PI rakendas pärast hoiustamiskohustuse tühistamist (vt põhjendus 104). See ei näi olevat sobiv toimimisviis metoodika puhul, mille kohaselt ei tohiks võtta arvesse tagantjärele kättesaadavat teavet.
Seetõttu peaks riskitase, mida kasutatakse turutingimustele vastava saavutatava tulususe arvutamiseks, et võrrelda seda lepingujärgse intressimääraga, olema sama, mis lepingu riskitase, st muutumatute intressimäärade stsenaariumi korral 0,11 %, tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral 0,17 % ja langevate intressimäärade stsenaariumi korral 0,06 %.
Selle põhjal märgib komisjon, et KS1 puhul moodustaks lepingust tulenev eeldatav eelis tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral ligikaudu 0,5 protsendipunkti, mitte 0,29 protsendipunkti. Muutumatute ja langevate intressimäärade korral oleks turutingimustele vastav saavutatav tulusus jätkuvalt suurem kui lepingujärgne tulusus: muutumatute intressimäärade korral ligikaudu 0,15 protsendipunkti võrra ja langevate intressimäärade korral ligikaudu 0,4 protsendipunkti võrra.
4.4. Järeldus
Lepingujärgne eeldatav intressimäär on madalam kui hoiustamiskohustuse puudumise korral alternatiivsete investeerimisstrateegiate rakendamisel saavutatav eeldatav tulusus muutumatute intressimäärade stsenaariumi korral, kui riskitasemed on sarnased. Seega ei andnud lepingujärgne intressimäär PI-le otsest eelist.
Komisjonil pole alust väita, et PI või Itaalia oleks lepingu sõlmimise ajal mõistlikult võinud eeldada mingit kindlat intressimäärade suundumust. Seega, kohaldades sama tõenäosust kolme intressimäärade stsenaariumi (langevate, muutumatute ja tõusvate intressimäärade stsenaariumi) suhtes, on lepingujärgne eeldatav intressimäär madalam kui hoiustamiskohustuse puudumise korral alternatiivsete investeerimisstrateegiate rakendamisel saavutatav eeldatav tulusus, kui riskitasemed on sarnased. Seega ei antud lepinguga PI-le eelist.
Eeltoodu põhjal teeb komisjon järelduse, et PI-le lepinguga eelise andmise tõendamiseks ei ole piisavalt tõendeid,
Intress, mida Itaalia Vabariik aastatel 2005–2007 maksis Poste Italianele vastavalt 23. detsembri 2005. aasta seadusele nr 266 ja lepingule, ei kujuta endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Brüssel, 2. august 2019
(1) ELT C 290, 29.11.2006, lk 8.
(3) Komisjoni 16. | et |
juuli 2008. aasta otsus 2009/178/EÜ, milles käsitletakse Itaalia rakendatud riigiabi kava intresside maksmiseks aktsiaseltsi Poste Italiane riigikassas hoiustatavatelt arveldusarvetelt (K 42/06 (ex NN 52/06)) (ELT L 64, 10.3.2009, lk 4).
(4) Kohtuotsus, Üldkohus, 13. september 2013, Poste Italiane SpA vs. komisjon, T-525/08, ECLI:EU:T:2013:481.
(5) http://ec.europa.eu/competition/calls/tenders_closed.html, ref COMP/2014/017.
(6) Universaalteenus hõlmab kuni 2 kg kaaluvate kirjasaadetiste ja adressaadiga trükiste ning kuni 20 kg kaaluvate postipakkide edastamist, samuti täht- ja väärtsaadetiste käitlemist.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21).
(8) 30. septembri 2003. aasta seadluse nr 269 artikkel 5 ja 24. novembri 2003. aasta muutmisseadus nr 326 nägid ette CDP aktsiate üleandmise Itaalia riigile. Pangandussihtasutused ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused võivad omada CDP aktsiaid, mis kokku ei tohi moodustada enamusosalust.
(9) Postipangakontode teenust reguleerib peamiselt 1917. aasta seadus (avaldatud G.U.-s nr 219, 6. september 1917), mida on muudetud 22. novembri 1945. aasta seadusandliku korraldusega nr 822 (avaldatud G.U.-s nr 12, 15. jaanuar 1946). Kuni 2003. aastani nähti selle õigusaktiga ette, et postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid tuleb hoiustada CDP kontol, millelt makstava intressi määr on võrdne CDP finantseerimistegevusest saadava intressi määraga, millest on maha arvatud 15 sajandikku protsendipunktist. 5. detsembri 2003. aasta seadusandliku korraldusega asendati CDP riigikassaga.
(10) Avaldatud G.U.-s nr 302, 29. detsember 2005, "supplemento ordinario" 211.
(11) Avaldatud G.U.-s nr 288, 12. detsember 2003.
(12) Lepingu rakendamine kiideti heaks ministri käskkirjaga 3. aprillist 2006.
(13) BTP: Buoni del Tesoro Poliennali.
(14) BOT: Buoni ordinari del Tesoro.
(15) Avaldatud G.U.-s nr 299, 27. detsember 2006.
(16) Itaalia sõnul moodustavad eraklientide postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid ligikaudu 70–75 % kõigist postipangakontodele kogunenud rahalistest vahenditest.
(17) 2013. aasta lahendi punkt 65: "la Commission a uniquement examiné le niveau de rémunération que le Trésor aurait pu demander unilatéralement compte tenu de quatre paramètres, à savoir la masse des fonds déposés, la stabilité de ces fonds, la durée moyenne du dépôt des fonds et les risques financiers supportés. Dans ces conditions, le taux de l'emprunteur privé, défini aux considérants 119 à 180 de la décision attaquée, ne constitue pas véritablement un "taux de marché"."
(18) Vt joonealune märkus 1.
(19) Alates 1. oktoobrist 1995 näitab Rendistato indeks selliste riigivõlakirjade keskmist maksustatavat kogutulu, mis kuuluvad maksustamisele ja mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta. (Allikas: Itaalia keskpank)
(20) 2006. aastal oli eraisikute (st mitte riigiasutuste) postipangakontodel kokku […] eurot, millest […] eurot kuulus jaeklientidele ja […] eurot ettevõtjatele.
(21) Riskiväärtuse mudel, milles kasutatakse minimaalset aktsepteeritavat tulusust 10 aasta jooksul.
(22) Macaulay kestus on kaalutud keskmine aeg rahavoogude laekumiseni, kusjuures iga rahavoo kaalu kindlaksmääramiseks jagatakse rahavoo nüüdisväärtus kõigi rahavoogude nüüdisväärtuste summaga. Seda mõõdetakse aastates.
(23) Lineaarse regressiooni mudel, milles kasutatakse minimaalset aktsepteeritavat tulusust 10 aasta jooksul.
(24) Itaalia saadetud kirjades on mõisteid "kestus" ja "keskmine eluiga" sageli kasutatud samas tähenduses, kuigi nendega võidakse osutada eri mõistetele. See ei mõjuta käesolevas otsuses sisalduvat hindamist.
(25) […] kiri, […] kiri, […] kiri, […] kiri, […] kiri.
(26) https://www.eba.europa.eu/documents/10180/1084098/EBA-GL-2015-08+GL+on+the+management+of+interest+rate+risk+.pdf
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1969,
millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadi (IPBC) kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, (1) milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, eriti selle artikli 14 lõiget 5,
olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega
Toimeaine IPBC on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisasse kasutamiseks tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides ning kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 86 käsitatakse seda sama määruse alusel heaks kiidetuna, kui on täidetud kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud nõuded ja tingimused.
Tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiit aegub 30. juunil 2020. 20. detsembril 2018 esitati kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 13 lõikega 1 taotlus IPBC heakskiidu pikendamiseks.
11. aprillil 2019 teatas Taani hindav pädev asutus komisjonile, et kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikega 1 on ta jõudnud | et |
otsusele, et taotlust on vaja täielikult hinnata. Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõike 1 kohaselt teeb taotlust hindav pädev asutus taotluse täieliku hindamise 365 päeva jooksul pärast selle kinnitamist.
Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt võib taotlust hindav pädev asutus vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks piisavad andmed hindamise teostamiseks. Sel juhul pikendatakse nimetatud 365-päevast tähtaega ajavahemiku võrra, mis ei või olla pikem kui kokku 180 päeva, välja arvatud juhul, kui pikendamine on põhjendatud nõutavate andmete iseloomu või erakorraliste asjaolude tõttu.
270 päeva jooksul pärast soovituse saamist taotlust hinnanud pädevalt asutuselt valmistab Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi "kemikaaliamet") ette arvamuse toimeaine heakskiitmise otsuse uuendamise kohta ja esitab selle komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 3.
Sellest tulenevalt on tõenäoline, et tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiit aegub taotlejast sõltumatutel põhjustel enne, kui võetakse vastu otsus selle pikendamise kohta. Seega on asjakohane lükata tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva edasi taotluse läbivaatamiseks piisava ajavahemiku võrra. Võttes arvesse tähtaegu, mis on ette nähtud taotlust hindavale pädevale asutusele hindamiseks ning kemikaaliametile arvamuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks, on asjakohane lükata heakskiidu aegumiskuupäeva edasi kuni 31. detsembrini 2022.
Tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiit, välja arvatud heakskiidu aegumiskuupäev, tuleks jõusse jätta, kui on täidetud direktiivi 98/8/EÜ I lisas sätestatud nõuded ja tingimused,
Tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva lükatakse edasi kuni 31. detsembrini 2022.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1970,
millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa ja otsuse 2003/467/EÜ II lisa seoses Hispaania teatavate piirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis)) vaba staatusega ning otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa seoses Itaalia teatavate piirkondade Aujeszky haigusest vaba staatuse ja heakskiidu andmisega Aujeszky haiguse likvideerimisprogrammi jaoks
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8378 all)
võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (1) eriti selle A lisa 1. peatüki II jagu,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 2, artikli 10 lõiget 2 ja A lisa II jaotise punkti 7,
Direktiivis 91/68/EMÜ on kehtestatud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriikide või nende piirkondade lamba- ja kitsekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.
Komisjoni otsuses 93/52/EMÜ (3) on sätestatud, et selle II lisas loetletud liikmesriikide piirkondade lamba- ja kitsekarjad on kooskõlas direktiiviga 91/68/EMÜ tunnistatud ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.
Hispaania esitas komisjonile dokumendid, mis tõendavad Murcia autonoomse piirkonna, Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna Toledo provintsi ning Andaluusia autonoomse piirkonna Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsi vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimustele, mis võimaldab tunnistada nende piirkondade lamba- ja kitsekarjad ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.
Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks Murcia autonoomse piirkonna, Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna Toledo provintsi ning Andaluusia autonoomse piirkonna Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsi lamba- ja kitsekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.
Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa vastavalt muuta.
Direktiivi 64/432/EMÜ kohaldatakse liidus veiste ja sigadega kauplemise suhtes. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle piirkonna kuulutada seoses veisekarjadega ametlikult brutselloosivabaks.
Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ (4) artiklis 2 on sätestatud, et kõnealuse otsuse II lisa 2. peatükis loetletud liikmesriikide piirkonnad on veisekarjadega seoses kuulutatud ametlikult brutselloosivabaks.
Hispaania esitas komisjonile dokumendid, mis tõendavad Aragóni autonoomse piirkonna ja Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Leóni provintsi vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele, et neid peetaks veisekarjadega seoses ametlikult brutselloosivabadeks piirkondadeks.
Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks Aragóni autonoomne piirkond ja Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Leóni provints tunnistada veisekarjade osas ametlikult brutselloosivabaks.
Seepärast tuleks otsuse 2003/467/EÜ II lisa vastavalt muuta.
Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 10 on sätestatud, et kui liikmesriik leiab, et tema territoorium või osa sellest on Aujeszky | et |
haigusest vaba, peab ta esitama komisjonile asjakohased tõendavad dokumendid. Samuti on selles sätestatud, et liidusise sigadega kauplemise puhul võidakse nõuda lisatagatisi.
Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriik, kellel on Aujeszky haiguse jaoks kohustuslik riiklik kontrolliprogramm, mida kohaldatakse teatavas osas tema territooriumist, võib esitada selle programmi komisjonile heakskiitmiseks. Samuti on selles sätestatud, et liidusisese sigadega kauplemise puhul võidakse nõuda lisatagatisi.
Komisjoni otsuses 2008/185/EÜ (5) on sätestatud lisatagatised seoses sigade viimisega ühest liikmesriigist teise. Kõnealused tagatised on seotud sellega, milline staatus on liikmesriikidel või nende osadel seoses Aujeszky haigusega.
Otsuse 2008/185/EÜ I lisas on loetletud liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on vabad Aujeszky haigusest.
Itaalia esitas komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et Friuli-Venezia Giulia maakond täidab otsuses 2008/185/EÜ sätestatud tingimusi, et tunnistada see Aujeszky haigusest vabaks.
Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks Friuli-Venezia Giulia maakond tunnistada Aujeszky haigusest vabaks.
Seepärast tuleks otsuse 2008/185/EÜ I lisa vastavalt muuta.
Otsuse 2008/185/EÜ II lisas on loetletud liikmesriigid või piirkonnad, kus on rakendatud heakskiidetud riiklik kontrollikava Aujeszky haiguse likvideerimiseks.
Itaalia esitas komisjonile lisadokumendid Piemonte ja Umbria maakonnas Aujeszky haiguse likvideerimise kontrollikava heakskiitmiseks ja kõnealuste maakondade nõuetekohaseks kandmiseks otsuse 2008/185/EÜ II lisa loetellu.
Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks heaks kiita Piemonte ja Umbria maakonna Aujeszky haiguse likvideerimise kontrollikavad.
Seepärast tuleks otsuse 2008/185/EÜ II lisa vastavalt muuta.
Otsuse 2003/467/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.
Otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisa tekstiga.
(1) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.
(2) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.
(3) Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsus 93/52/EMÜ, milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus (EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14).
(4) Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 74).
(5) Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsus 2008/185/EÜ Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta (ELT L 59, 4.3.2008, lk 19).
Otsuse 93/52/EMÜ II lisas asendatakse Hispaaniat käsitlev kanne järgmisega:
Aragóni autonoomne piirkond,
Andaluusia autonoomne piirkond: provintsid Cadiz, Córdoba, Huelva ja Sevilla,
Madridi autonoomne piirkond,
Otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis asendatakse Hispaaniat käsitlev kanne järgmisega:
Andaluusia autonoomne piirkond: provintsid Almeria, Granada ja Jaen,
Castilla-Leóni autonoomne piirkond, provintsid Burgos, León, Soria, Valladolid ja Zamora,
Liikmesriigid või nende piirkonnad, mis on vabad Aujeszky haigusest ja kus vaktsineerimine on keelatud
Departemangud: Ain, Aisne, Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Alpes-Maritimes, Ardèche, Ardennes, Ariège, Aube, Aude, Aveyron, Bas-Rhin, Bouches-du-Rhône, Calvados, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Cher, Corrèze, Côte-d'Or, Côtes-d'Armor, Creuse, Deux-Sèvres, Dordogne, Doubs, Drôme, Essonne, Eure, Eure-et-Loir, Finistère, Gard, Gers, Gironde, Hautes-Alpes, Hauts-de-Seine, Haute-Garonne, Haute-Loire, Haute-Marne, Hautes-Pyrénées, Haut-Rhin, Haute-Saône, Haute-Savoie, Haute-Vienne, Hérault, Ille-et-Vilaine, Indre, Indre-et-Loire, Isère, Jura, Landes, Loire, Loire-Atlantique, Loir-et-Cher, Loiret, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Maine-et-Loire, Manche, Marne, Mayenne, Meurthe-et-Moselle, Meuse, Morbihan, Moselle, Nièvre, Nord, Oise, Orne, Paris, Pas-de-Calais, Pyrénées-Atlantiques, Pyrénées-Orientales, Puy-de-Dôme, Réunion, Rhône, Sarthe, Saône-et-Loire, Savoie, Seine-et-Marne, Seine-Maritime, Seine-Saint-Denis, Somme, Tarn, Tarn-et-Garonne, Territoire de Belfort, Val-de-Marne, Val-d'Oise, Var, Vaucluse, Vendée, Vienne, Vosges, Yonne, Yvelines
Bolzano autonoomne provints
Podlaasia vojevoodkonna järgmised haldusüksused: Augustówi ja Białystoki maakond, Białystoki linn, Bielski, Hajnowka, Mońki, Sejny, Siemiatycze, Sokółka, Suwałki maakond ja Suwałki linn
Emilia-Romagna maakond,
Lombardia maakond,
Piemonte maakond,
Umbria maakond,
Podlaasia vojevoodkonna järgmised haldusüksused: Grajewo, Kolno, ja Łomża maakond, Łomża linn, Wysokie Mazowieckie ja Zambrówi maakond.
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1971,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõ | et |
endava kava "Universal Feed Assurance Scheme" tunnustamise kohta
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 7c lõike 4 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 18 lõike 4 teist lõiku,
Direktiivi 98/70/EÜ artiklites 7b ja 7c ning IV lisas ning direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 17 ja 18 ning V lisas on sätestatud sarnased säästlikkuse kriteeriumid vedelate ja muude biokütuste jaoks ning sarnane kord, millega kontrollitakse nende vastavust kõnealustele kriteeriumidele.
Kui vedelaid ja muid biokütuseid tuleb arvesse võtta direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud põhjustel, peaksid liikmesriigid ettevõtjatelt nõudma, et nad tõendaksid vedelate ja muude biokütuste vastavust kõnealuse direktiivi artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomassist saadud toodete tootmise standardid, peavad sisaldama täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks ja/või et kõnealuste kavadega tuleb tõendada, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja/või et ühtki materjali ei ole tahtlikult muudetud ega kõrvaldatud selleks, et saadetise või selle osa suhtes saaks kohaldada IX lisa. Kui ettevõtja esitab tunnustamisotsusega hõlmatud ulatuses tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt komisjoni tunnustatud vabatahtlikule kavale, ei tohiks liikmesriik nõuda tarnijalt täiendavaid tõendeid säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks.
14. juunil 2019 esitati komisjonile taotlus tunnustada, et vabatahtliku kavaga "Universal Feed Assurance Scheme" tõendatakse biokütusesaadetiste vastavust direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Kava, mida hallatakse Ühendkuningriigis aadressil Confederation House, East of England Showground, Peterborough, PE2 6XE, hõlmab söödakomponente ja segasööta ning seguna kasvatamiseks sobivaid põllumajanduskultuure. Kava hõlmab põllumajanduslike lähteainetega kauplemist ning nende vedu ja ladustamist alates põllumajanduslikust majapidamisest kuni nende esimese töötlejani ning järgnevatel etappidel tuginetakse komisjoni tunnustatud muudele vabatahtlikele kavadele. Seega on kava "Universal Feed Assurance Scheme" ülesanne tagada, et tunnustus, mille komisjon on andnud selle kavaga koos kohaldatavatele kavadele, kehtiks kogu koostööperioodi jooksul. Tunnustatud kava tuleks avaldada direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud läbipaistvusplatvormi vahendusel.
Kava "Universal Feed Assurance Scheme" hindamise käigus leidis komisjon, et see hõlmab nõuetekohaselt direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ esitatud säästlikkuse kriteeriume, v.a direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 2 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikes 2 sätestatu. Kava sisaldab aga täpseid andmeid, mida tootmisahela lõpuosas asuvad ettevõtjad vajavad selleks, et tõendada vastavust direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikele 2 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikele 2, ning selles kohaldatakse direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 1 nõuetele vastavat massibilansisüsteemi.
Vabatahtliku kava "Universal Feed Assurance Scheme" hindamise käigus leiti, et see vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning selles järgitakse ka direktiivi 98/70/EÜ IV lisas ja direktiivi 2009/28/EÜ V lisas sätestatud metodoloogilisi nõudeid.
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas biokütuste ja vedelate biokütuste jätkusuutlikkuse komitee arvamusega,
Vabatahtliku kavaga "Universal Feed Assurance Scheme" (edaspidi "kava"), mille tunnustamise taotlus esitati komisjonile 14. juunil 2019, tõendatakse, et kõnealuses kavas kehtestatud standardite kohaselt toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste saadetised vastavad direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõigetes 3, 4 ja 5 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.
Kava sisaldab ka täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 2 kohaldamiseks niivõrd, kuivõrd see tagab, et tootmisahela alguses asuvatelt ettevõtjatelt pärinev kogu asjakohane teave edastatakse tootmisahela lõpuosas olevatele ettevõtjatele.
Juhul kui komisjonile 14. juunil 2019 tunnustamiseks esitatud kava sisu muudetakse selliselt, et see võib mõjutada käesoleva otsuse alust, tuleb sellistest muudatustest komisjonile viivitamata teatada. Komisjon hindab teatatud muudatusi, et teha kindlaks, kas kava hõlmab endiselt piisaval määral neid säästlikkuse kriteeriume, mille alus | et |
el seda tunnustatakse.
Komisjon võib käesoleva otsuse kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui:
on selgelt tõendatud, et kavaga ei ole rakendatud käesoleva otsuse seisukohast olulisi aspekte, või kui kõnealuste aspektide osas on toimunud raskeid ja struktuurseid rikkumisi;
kava raames ei esitata komisjonile direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaseid iga-aastaseid aruandeid;
kavaga ei rakendata sõltumatu auditi standardeid, mis on sätestatud rakendusaktides, millele on osutatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 5 kolmandas lõigus ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 5 kolmandas lõigus, või kui ei rakendata kava muid täiustatud aspekte, mis on jätkuva tunnustamise seisukohast olulise tähtsusega.
Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2021.
(1) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.
L 307/56
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1972,
millega muudetakse rakendusotsust 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8396 all)
Komisjoni rakendusotsuses 2013/764/EL (3) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Need meetmed hõlmavad teatavatest piirkondadest pärit kodusigade ja sealihatoodete saadetiste lähetamise keeldu. Kõnealuses rakendusotsuses sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid rakendatakse paralleelselt nõukogu direktiivis 2001/89/EÜ (4) sätestatud meetmetega ning need on ette nähtud sigade klassikalise katku leviku tõkestamiseks eelkõige liidu tasandil.
Rakendusotsuses 2013/764/EL on ette nähtud ka erandid teatavatest piirkondadest pärit elussigade lähetamise keelust, kui on täidetud mitu tingimust.
Rakendusotsuse 2013/764/EL kohaste meetmete kohaldamisaja määramisel tuleks võtta arvesse sigade klassikalise katku epidemioloogiat ning ka rakendusotsuse 2013/764/EL lisas loetletud liikmesriikide poolt kohaldatavate loomatervishoiualaste meetmete tõhusust. Võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus ja naabruses asuvates kolmandates riikides ning jõupingutusi, mis on vajalikud selle taudi vastu võitlemiseks, ja jättes ühtlasi kehtestamata tarbetud kaubanduspiirangud, tuleks rakendusotsuse 2013/764/EL kohaldamisaega pikendada.
Kuna sigade klassikalise katku praeguse epideemia olukorras on oluline tagada kõnealuse taudi tõrjemeetmete järjepidevus liidu tasandil, tuleks rakendusotsuse 2013/764/EL kohaldamisaja pikendamisel arvesse võtta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429, (5) milles on sätestatud loomataudide korral võetavad kaitsemeetmed, kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.
Lisaks, võttes arvesse Horvaatias direktiivi 2001/89/EÜ kohaselt rakendatud üldiste meetmete tõhusust, taudiseiret ja alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele esitatud kehtivaid meetmeid, tuleks kõik Horvaatia piirkonnad, mis praegu on loetletud rakendusotsuse 2013/764/EL lisas, jätta kõnealusest lisast välja, pidades silmas kõnealuse taudi soodsat epidemioloogilist olukorda kõnealuses liikmesriigis.
Rakendusotsust 2013/764/EL muudetakse järgmiselt.
Artiklis 10 asendatakse kuupäev "31. detsembrini 2019" kuupäevaga "21. aprillini 2021".
Komisjoni rakendusotsuse 2013/764/EL lisa punkt 2 jäetakse välja.
(3) Komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (ELT L 338, 17.12.2013, lk 102).
(4) Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1973,
millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine hõbevasktseoliidi kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides
Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Hõbevasktseoliit kuulub nimetatud loetellu (EÜ nr puudub, CASi nr 130328-19-7).
Hõbevasktseoliiti on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliikidesse 2 (desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul) ja 7 (pinnakonservandid) kuuluvates toodetes.
Referentliikmesriigiks määratud Rootsi pädev asutus esitas 12. juunil 2017 Euroopa Kemikaaliametile hindamisaruanded ja oma järeldused.
Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 võttis biotsiidikomitee 17. oktoobril 2018 vastu Euroopa Kemikaaliameti arvamused, (3) võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.
K | et |
õnealuste arvamuste kohaselt ei saa eeldada, et tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad hõbevasktseoliiti, vastavad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele, kuna puuduvad tõendid piisava tõhususe kohta.
Võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti arvamusi, ei ole asjakohane kiita heaks hõbevasktseoliidi kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides, kuna määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
Hõbevasktseoliidi (EÜ nr puudub, CASi nr 130328-19-7) kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides jäetakse heaks kiitmata.
(3) Biocidal Products Committee (BPC) opinion on the application for approval of the active substance Silver copper zeolite, Product type: 2 (biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: hõbevasktseoliit, tooteliik 2), ECHA/BPC/210/2018, vastu võetud 17. oktoobril 2018; Biocidal Products Committee (BPC) opinion on the application for approval of the active substance Silver copper zeolite, Product type: 7 (biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: hõbevasktseoliit, tooteliik 7), ECHA/BPC/213/2018, vastu võetud 17. oktoobril 2018.<|end_of_text|>Soodus! Hiphop Nimi Kaelakee 9mm Kuuba Kett Roosa Liblikas Baguette Tähti Täis Iced Out Tsirkoon Ripats Kingitus Hiphop Ehted - Ehted & Aksessuaarid \ Minudiil.ee
Märksõnad: necklac naised, härra jää kett, custom necklac, bling keti, kirja necklac, kett jää välja, necklac, algne ripats, hõbe, ripats tiib, custom logo.
Kuidas valida kirja:
Jätke teade, et täht kohta teadet või võtke ühendust klienditeenindusega.
Custom kirja ripats kulub 15 päeva, kui sa ei saa oodata, palun ära osta.Aitäh!
Kui teil on vaja rohkem kui 8 tähte, soovitame teha 2 rida.
Ripats Suurus Vaba koostisega suurus
Mudeli Number UWDIY0828
Uwin Kohandatud Fotod Kaelakee Võlu HipHop Ripatsid Bling Iced Out AAA Baguette Kuupmeetri Tsirkoon Ehted DIY Kingitused
TOOTE ANDMED Materjal: Vask+CZ Materjal Viimistlus: 18K Pinnatud Kuld+ Tavaline Kroomitud Kett Stiilis: Köis kett, Ripats Suurus: 3.7 cm*6.8 cm Keti Suurus: Nagu pildil, Värv: Kuld, hõbe Ehete Hooldamine: Palun vältige otsest kokkupuudet vee, higi ja kemikaale, näiteks parfüümid, pesuaine, ja kreem.Liigne valgus, kuumus või niiskus, mis halveneb kvaliteet
Kohandatud araabia Kaelakee Kursiivis nimi kaelakee Kasti Keti Ripats Glamuuri Mees Allah Moslemi Kuld Ehted Sõprus BFF Kingitused
Custom nimi kaelakee C23
Isikliku Värv Foto Kaelakee Roostevabast Terasest Graveerida Nimi Kaelakeed Naistele Meeste Armastaja Tehasesilt Kiri Choker Kaelakee
Isikliku Värv Foto Kaelakee Roostevabast Terasest Graveerida Nimi Kaelakeed Naistele Meeste Armastaja Tehasesilt Kiri Choker Kaelakee Materjal: Roostevaba Teras Suurus: 26*48mm Kvaliteet: 100% uhiuue Kvaliteetse Pack Loetletakse: 1 Teade: Kõrge kvaliteediga ELI ja USA kvaliteet standard Märkida : 1 toll = 2.54 cm või 1cm = 0.393 tolline 1.Kontrollige palun
Topelt Nimi Kaelakee Roosa Kuld Kasti Kett Custom Kaks Nime, Choker Ripats Kaelakeed Naistele Personaliseeritud Kingitus Hip-Hop Ehted
FairLadyHood 2018 Custom Nimi Kaelakee "Maria" Roostevabast Terasest Nimi Ripatsid & Kaelakee Naiste, Meeste Custom Personalized
Autentne Sterling Hõbe 925 Ema Südame Kaelakee koos Pere Nimed & Birthstones Personaliseeritud Custom Ehted Uute tulijate
Custom Nimi Kaelakee | Isikupärastatud Õde anni | Laste Nimi Kaelakee | Heartbeat Kaelakee | Arst Lõpetamist Kingitus
Roostevabast Terasest Kohandatud Nimi Kaelakee Isikupärastatud Araabia Nimega Moon Ripats Ehted Naistele, Choker Sõbranna Kingitus
AILIN tähtkuju Südame Foto Medaljon Isikliku Foto Ehted Armastus Sterling Hõbedast Kaelakee,
NB!~ Kallis Klient tere tulemast meie laos:Professionaalne kohandatud ehted tehase!~ Meie storeMin, et on 1-5 Tükki(canmix eri custom ehted) 1.DHL freight 18.5$ükskõik kui mitu tükki, et sa 2.Toodavad aega 3-7 tööpäeva jooksul,tarneaeg 3 tööpäeva jooksul DHL shipping kandja,Siis willreceive see 10 tööpäeva jooksul OLULINE!Kui te ei ole rahul meie kaupade
Uus Personaliseeritud Custom Tehasesilt Ripats Kaelakee Kulla Värvi Kohandatud Käsikiri Nimi Kaelakee Jaoks Sõber
Uus Personaliseeritud Custom Tehasesilt Ripats Kaelakee Kulla Värvi Kohandatud Käsikiri Nimi Kaelakee Jaoks Sõber Sugu : Laste,Unisex, Naiste,Mehe Materjal : Roostevaba Teras Shapepattern : Kohandatud Pikkus: 18 (45cm) täiskasvanud Stiil : Klassikaline ja Romantiline Sündmus : Pidu,Pulm,Sünnipäev,Tähtpäev,Kingitus,iga Päev Seljas Kingitusi : Poeg &
Custom Kaelakee Inimesele Isikliku Tehasesilt Choker Graveerida Kiri Nimi Roostevabast Terasest Memorial Ehted Tilk Laevandus Esemed
ANDYWEN 925 Sterling Hõbe Kuld Plain Kirja Esialgse Tähestik Isikupärastada Nimi Ripats Pika Ahelaga Kaelakee Võlu 201 Pulm
Isikupärastada Ehted Reguleeritav Kaelakee Suurus: 50cm(40+5+5cm) Kirja Ruumi: 1.7 cm (2-23 Tähed) Märkus: Isikupärastatud Kaelakee Kui Tähed Kogus Rohkem Kui 23 tk( 35 tk Tähed Max.) Tähed Ruumi saab Kohandada sisse Umbes 1cm Kirja Suurus: Umbes 4-6mm Mõned Tähed On Väike Suuruse Vahe Palun Ärge Ostke kui teil Meeles on.Palun Mõtle Hoolikalt, Enne<|end_of_text|>KUUM: Vene ärimees pani välja miljon dollarit Putini kinnivõtmise eest - eestinen
KUUM: V | et |
ene ärimees pani välja miljon dollarit Putini kinnivõtmise eest
Vene ärimees Alex Konanõhin pani välja miljon dollarit Putini kinnivõtmise eest. Ta kutsus sotsiaalmeedias selleks üles Vene ohvitsere.
Konanõhini algses postituses oli Putini kinnivõtmise kohta märgitud "elusalt või surnult", aga Facebook võttis selle maha.
"Luban maksta miljon dollarit ohvitserile, kes vastavalt rahvusvahelisele õigusele võtab kinni sõjakurjategija Putini," kirjutas ärimees.
Konanõhin märkis, et Putin on rikkunud Vene põhiseadust, kui kaotas vabad valimised ja kõrvaldas oma konkurendid. Ta lisas, et venelasena toetab ta Venemaa denatsifitseerimist. Ühtlasi jätkab ta Ukraina abistamist Venemaa rünnakute vastu.<|end_of_text|>Saab läheneb General Motorsile
Nii Opeli kui ka Saab Automobile'i aktsiatest kuulub 50% USA autofirmale General Motors, mis tähendab, et veelgi tiheneb nende autofirmade omavaheline koostöö, mille üks eesmärke on Saabi suurte kahjumite vähendamine.
Opelil on viimasel ajal olnud kaubamärgiga probleeme, mille põhjuseks on autode langenud kvaliteet. Seepärast valitseb Saabis kartus, et Opeli ja Saabi liiga tihe seostamine võib halvasti mõjutada ka nende kaubamärki.
Kui GM 1989. aasta lõpul ostis 50 protsenti Saabi aktsiatest, lootis firma tiheda koostöö tekkele. Paraku on Saabi suured kahjumid jätkunud.
Alates 1990. aastast on Saabi kahjum olnud ligi 21 miljardit Eesti krooni ja ainuüksi viimase poolteise aasta jooksul 4,5 miljardit.
Alles tänavu on Saab Automobile'i kahjumid vähenema hakanud ja aasta lõpul loodetakse nulli jõuda. Saab kavatseb tänavu müüa 120 000 autot.DI-ÄP<|end_of_text|>Kommentaarid: Keegi Eesti haiglatest maksis küberkurjategijatele lunaraha, kes?
Geenius, 2. jaanuar 2018 19:06
DNA / 3. jaanuar 2018 13:58
küberkurjategijate hiilgeaeg on meie riigis vaid seetõttu, et prokuratuur,kohus, kapo, politsei j.n.e on e-hariduseta ja kui neil üks e-haritum juhtub süsteemi pääsema, siis see võtabki kuritegeliku e-teenuse pakkumise vastu, sest sealt saab raha ja palju lisa- raha. E-süsteemidest saab ikka veel kõik kuritegude jäljed kustutada ja ülejäänud lollide seltskond, nähes alasti keisrit, karjub kooris: "Kuningal on uued rõivad "
e-saamatus/ 3. jaanuar 2018 09:29
kõige ohtlikum kuriteo liik.
Tõsine probleem/ 3. jaanuar 2018 09:11
Mitte KES? Mind huvitab, mida küberkurjategija tegi! Kas vahetas analüüside tulemusi. Kas muutis terve inimese haigeks ja vastupidi. Kas leidis arsti tegemisi või tegematajätmisi. Kas tegi arsti lolliks, kustutades süsteemist olulisi kandeid või muutis neid? Riik on jõuetu. Taotakse endale vastu rinda, et oleme e-riik. Kas oleme aga aus e-riik, seda seni mitte, kuni pea liiva alla pistetakse ja oma ametkondlikku rumalust kõrgete ametnikeni välja varjatakse.
Raha/ 3. jaanuar 2018 09:41
50/50-le. Seal on asi ilmselt rahas. Muidugi patsientide ja lihttööliste arvelt. Uurimine peab olema avalik ja väga hoolega jälgitav.
Kõberkurjategija/ 3. jaanuar 2018 07:27
Möllab karistaatult ka ppa süsteemis. Aasta tagasi käis meediast läbi teade, et seal lasti terve sütseem maha ja pole nagu kuulnud et kurjategija leitud oleks või kohtu ette tiritud. Seega. Keegi majasiseselt oli ise teenuse etllinud või vähemasti väga tänulik võltsitud e-toimikute lõpliku kaotamise eest.
Kättemaksuks lihasööja-bakter/ 3. jaanuar 2018 07:04
Nii tehakse terved inimesed haigeteks ja lastakse valeraviga arstide poolt teise ilma saata ilma, et küberkurjategijat s.t kübermõrvarit keegi isegi taksitaks, veelvähem karistaks.
Terve riiklik e-süsteem on mäda/ 3. jaanuar 2018 07:01
Olen oma silmaga ära näinud, kuidas deltas kiri loetud minutite jooksul uue sisuga kirhja vastu vahetatakse. E-toimikus saab iga tunni tagant dokumentide sisu muuta j.n.e. Seega on see küberkurjategija nende endi seast ja seda ei oska või ei tahagi riik avastada ja ei julge oma saamatust ka tunnistada.
ja-jaa/ 2. jaanuar 2018 20:45
Venetsueelas istuvad 2 narkomuulast mimmit, need oleks ka vaja rahva raha eest altkäemaksuga välja osta.
poolikud faktid/ 2. jaanuar 2018 20:44
Perearstikeskus kuskil külas maksis? Väga totakas jutt.
Rääkigem parem sellest, palju 7 herneajuga vanderselli eest äraablastele tambiti või 14 Indias istuva kurjategija vabastamise eest rahva raha tuulde loobiti...<|end_of_text|>#3974231:
mina siis sensai ja ysl armastaja, soovitaja.
seda üldse ei soovita. no ei teinud ilusaks ripsmeid.
https://www.kaubamaja.ee/et/sensai-mascara-38-c-ripsmetuss-6ml-ch0081716
see väga meeldis
https://www.kaubamaja.ee/et/sensai-mascara-38-c-separating-lenghtening-eraldav-ja-pikendav-ripsmetuss-7-5ml-ch0081718
aga see nüüd 8 aastat kõige lemmikum. pestes tuleb maha probleemideta, isegi veekeskuses, saunas pole saanud pandasilmi. soodukatel ostan mitu tk ette ka alati.
Mulle meeldib see kõige rohkem:
https://www.sensai-cosmetics.com/de/en/products/B22104.html?variantCode=97778
Pikendab, tihendab. Mul endal on pigem lühikesed ja hõredad ripsmed. Väike 6ml variant annab tõesti ainult katab https://www.loverte.com/et/sensai-38c-mascara-no-m-1-black-6ml
Ülimalt naljakas kirjeldus, sorry! No tõesti ei pea mitte midagi sellist tegema. Piisab ainult soojast veest- sama temperatu | et |
ur nagu ennast duši all pesen. Maha tuleb hetkega, ei pea mitu korda sikutama.. Aga väikese 6 ml tuši hari ei pikenda ega tihenda, see on tõsi.
Minu lemmik just väike 6ml. Igale oma tsiteerides klassikuid.
02.04.2022 23:32
Kas hulludel päevadel o teised versioonid ka peale 6ml väikese? Osturalli kataloogis vist oli ainult 6ml…
Ei tahtnud uut teemat teha ja kirjutan siia alla. Mulle viskab fb-s koguaeg sellist reklaami ette. Kirjelduse järgi tundub hea asi. Mida arvate?
#3972549:
Vabandust, eesti keel ei ole minu emakeel ja veel pole selge, harjutan. Õige on tuššid? Või kuidas väljenduda, et oleks korrektne.
Ma pole see kommenteerija, aga mitmuses on õige tušid.
Mina kasutan Lily Lolo ripsmetušši. Ostsin selle küll eelkõige seetõttu, et selle brändi kosmeetika on puhtam ja tervislikum, veekindel ta ei ole, aga minu arust püsib hästi peal. Muidugi pean siinkohal ütlema, et mul ei ole ka ükski teine tušš pandaefekti tekitanud (varem kasutasin ka seda L'oreal So Couturet). Mulle tundub, et Lily Lolo oma pigem pudeneb kui läheb laiali ja maha tuleb ka kergemini kui teised tušid (tavalise meigieemaldajaga), mis minu jaoks on jällegi positiivne, aga pikendab ja tihendab väga hästi.
Mina kasutan juba aastaid Lash Volumizerit (see, mis Stockis Hulludel päevadel) ja ei tunne, et tahaks ripsmetušši vahetada. Sel lihtsalt ei ole puudusi. Mul on üsna pikad ripsmed endalgi, aga midagi ebaloomulikku see tušš neist küll ei tee.
Nagu eespool kirjutasin, siis maha võtta võib seda vabalt ka meigieemaldajaga. Ilusti eemaldub ka näopesugeeliga.
Ja veel, tuši üle ei tohi otsustada esimese kasutuskorra järgi, sest uus tušš on alati liiga vedel jne. Paari korra järel saab juba hoopis parema pildi.
#3974258:
See on küll üllatav, sest YSL Faux Cils on minu kogemuste põhjal küll kõige kohutavam tušš eemaldamiseks. Ainult õlise vahendiga saab selle maha. Ripsmed teeb muidu ilusaks, see on tõsi, ja kasutasin seda vahapeal pikalt (kuni Sensai Volumizeri avastasin).
Ysl faux cilsiga olid mul sellised pandasilmad, et käisin koguaeg peegel taskus, et kontrollida 😀
#3974715:
Jah, mul tekkisid ka sellega silmade alla mustad varjud. Mis kinnitab veelgi mu kogemust, et see lahustub õliga (seega kahjuks ka naharasuga).
#3973299:
mis see inimene konkreetselt tähendab sulle, ma ei tea. Panin lingi, et veekindel ja huvitas ennastki, et kas keegi kasutanud seda?
#3974711:
No aga õlist silmameigieemaldusvahendit ju kasutadki. Või miks ei? Hoiab silmad niisutatuna ja ei tee meigieemaldust traumeerivaks.
#3974809:
No aga seda kiitnud kägu ju ütles, et PESEB selle probleemideta maha.
Üllatavalt palju inimesi hakkab vastuseid lahmima ilma, et teemat loeks veidi.
#3974805:
Oled ise see Pius v?
04.04.2022 20:44
#3974653:
Aitäh vastuse eest. Kui tohib, küsin veel: meie keeleõpetaja ütleb, et püüdke alati ennast teha nii sõnadega kui ka kirjutades arusaadavaks, isegi kui grammatika pole täiesti õige. Kas see kui ma kirjutasin duššid oli selline situatsioon, mis muutis minu tektsi eesti keeles aru saamatuks? Või lihtsalt keegi juhtis tähelepanu kirjaviga peale?
#3975085:
tead ei ole, mis probleem sul selle Piusiga on? Keegi siin ees pool juba andis kommentaari selle tušši kohta!
#3975094:
See sõna oli eelnevates postitustes korduvalt kasutatud. Ja sa kirjutad ikka valesti.
Maybelline Lash Sensational – koolutab, pikendab, tihendab, suurepärane toode. Püsib terve päeva peal ning ei lähe laiali, kuigi mul on õlised silmalaud ja kasutan üsna "rammusat" näokreemi ja SPF kreemi. Eemaldama peab kahetoimelise silmameigieemaldajaga.
#3975251:
Äkki andis kommentaari tuši kohta?
#3975023:
Kas keegi täiskasvanud inimene PESEB meiki maha? Õushitt, Perekoolis on ikka igast veidrikke.
Kas see kui ma kirjutasin duššid oli selline situatsioon, mis muutis minu tektsi eesti keeles aru saamatuks?
Arusaamatuks ei muutnud, sest siin teemas on ripsmetuššidest jutt, aga sina kasutasid teise tähendusega sõna "dušš", mis on inglise keeles shower, mitte mascara. Lisaks käänasid valesti.
#3975864:
Ja lisaks kirjutas 'aru saamatuks'. Mida temalt tahta.
#3975932:
Ahh, mida sa kaagutad ta kallal.
Sensai kohta lubatakse, et on vee-, pisara- ja niiskuskindel. Nuttes must värv tõesti mööda põski alla ei nirisenud aga ripsmed kleepusid omavahel kokku ja meik oli rikutud. Kas seda saab veekindluseks nimetada? Samas võttes Loreal so couture, mis pole isegi veekindel, püsis korras.
Ühesõnaga pettumus.
#3974536:
Taoliselt postitatud linke ma kunagi ei ava ega soovita ka teistele.
No oleksidki siis võinud tuši kohta küsida, aga jagasid mingit artiklit, mida mina näiteks lugedagi ei saanud ja siiamaani ei tea, mis tušist jutt!<|end_of_text|>Nõudepõhist ühistransporti võidakse esmalt katsetada Saaremaal | Eesti | ERR
{{1514058840000 | amCalendar}}
Nõudepõhise ühistranspordi ekspertrühm on pidanud läbirääkimisi mitme organisatsiooniga, et leida ühised huvid, mis aitaksid hoida kokku raha ning tühjalt sõidetud kilomeetreid. Töörühma hinnangul oleks pilootprojekt kõige mõistlikum viia läbi Saaremaal.
Nõudepõhine ühistransport nõuab seniste harjumiste muutmist. Reisija peab harjuma sellega, et buss ei pea sõitma täpse graafiku järgi, vaid buss sõidab siis, kui reisijatel on sed | et |
a vaja. Bussi asemel võib paar reisijat ära viia ka näiteks Omniva masin, millel sinnakanti asja, või hoopis takso, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nõudluspõhisus tähendab seda, et meie tänapäevane tehnoloogia lubab inimesel teada anda, millal ja kuhu ta minna tahab ja siis ei pea see olema tingimata autobuss, millega me täna harjunud oleme," selgitas riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Tanel Talve.
Postimehele antud aastalõpuintervjuus ütles president Kersti Kaljulaid, et tasuta maakonnaliinide asemel tuleks keskenduda paindlikule "kutsu-buss" digilahendusele üle Eesti, sest see, mis meil on, ei lahenda inimeste vajadusi tööle, kooli ja paindlkult poodi sõita.
Majandusministeeriumi nõunik Pirko Konsa ütles, et ekspertrühm on kohtunud nii bussiettevõtete kui ka omavalitsustega. Uute lahenduste vastu on olnud huvi ka Coopil ja Omnival.
"Üksikult lehtede viimine postkasti on Omniva jaoks kallis tegevus ning täna mittekasumlik ja seotud suurte kuludega. Samamoodi Coop mõtleb selles suunas, kuidas oma teenuseid maapiirkondades või hajaasustusega piirkondades paremini pakkuda," rääkis Konsa.
Üheks olulisemks sammuks peab ekspertrühm pilootprojekti käivitamist. Räägitud on mitme omavalitsusega.
"Üha rohkem ja rohkem meile tundub, et Saaremaa võiks olla see, kus selline piloot kõigepealt ära teha, sest see on üks omavalitsus, see on saar, üks tükk, ei ole vaja erinevaid piire ületada. Ka valmisolek, nii palju kui me oleme läbirääkimisi pidanud, on seal täiesti olemas," ütles Talve.
Tema sõnul on nõudepõhist transporti seni katsetatud suurtes linnades, näiteks Saksamaal Hamburgis. Maapiirkondades seni seda katsetatud ei ole.<|end_of_text|>Naiste meistriliigas on uuest hooajast kaheksa naiskonda - Jalgpall - Postimees Sport: Värsked spordiuudised Eestist ja välismaalt
Naiste meistriliigas on uuest hooajast kaheksa naiskonda
20. jaanuar 2015, 16:24
Naiste jalgpalli meistrivõistluste kõrgeimas, Expert liigas osaleb järgmisel hooajal taas kaheksa naiskonda. Võrreldes mullusega on lisandunud JK Tallinna Kalev ja Noortekoondis.
Expert liigas mängitakse esmalt kaheringiline turniir, kus kõik mängivad omavahel kaks korda läbi. Pärast seda peavad neli paremat võistkonda teise kaheringilise turniiri, et selgitada välja Expert liiga 1.-4. koht ja neli tabeli alumist võistkonda selgitavad omakorda välja liiga 5.-8. koha omanikud. Kõik esimeses ringis teenitud punktid võetakse teise ringi kaasa.
Expert liigas mängivad uuel hooajal Pärnu JK, Tallinna FC Flora, Tallinna FC Levadia, Tartu JK Tammeka, Tartu SK 10 Premium, Nõmme Kalju FC, JK Tallinna Kalev ning Noortekoondis.
Noortekoondise koosseisu nimetab Eesti naistekoondise peatreener Keith Boanas koostöös noortekoondiste peatreeneri Katrin Kaarnaga. Noortekoondise mängijad valitakse nende seast, kes ei ole samal ajal üles antud Expert liiga võistkonda ning ei osale ka sama vooru mängus Expert liiga naiskonna duubelvõistkonnas.
«Me tundsime, et kui me eelmine kord (2011. aastal – toim) noortekoondise meistrivõistlustele välja panime, tõi see juurde mitmeid häid mängijaid. Nad said võimaluse kiiremini areneda ja enamik neist mängivad nüüd ka oma koduklubide eest kõrgliigas. Igal aastal mängime UEFA sõprusturniire ning EM-valikturniire ja saame kriitika osaliseks – miks pole meie mängijad piisavalt kiired ja tugevad? Vastuseks on see, et nad ei saa noorteklassides piisavalt heal tasemel mänge,» ütles Eesti naistekoondise peatreener Keith Boanas.
«Meie jaoks pole oluline nende mängude tulemused – see projekt on mõeldud mängijate arendamiseks. Keegi ei tohiks arvata, et me peaks heitlema võrdselt meie parimate naiskondadega,» lisas Boanas.
Esiliigas mängitakse sel aastal seitsme naiskonna osavõtul kolmeringiline turniir, kus kõik võistkonnad mängivad omavahel kolm korda läbi – kaks esimest ringi kodus-võõrsil printsiibil, kolmandas ringis kodus mängiv võistkond selgitatakse välja loosi teel. Teise liiga võistlus koosneb kaheringilisest turniirist kodus-võõrsil printsiibil.<|end_of_text|>Miks tasub katusele paigaldada nõuetele vastav turvavarustus? - Kodugeenius
28. mai 2021 kell 14:03
Mida tuleb katuse turvavarustust paigaldades silmas pidada, et teie kodu oleks ohutu koht teile ning ka korstnapühkija saaks muretult oma tööd teha?Shutterstock
Katust ehitades või renoveerides tuleb kindlasti silmas pidada, et turvavarustuse paigaldamine on kohustuslik. Kui ei ole loodud vajalikke pääseteid katusele, võib juhtuda, et maja jääb näiteks kasutusloata.
Mida tuleb katusele turvavarustust paigaldades silmas pidada, et kodu oleks ohutu koht nii neile, kes seal elavad, kui ka näiteks korstnapühkijale, et ta saaks muretult oma tööd teha.
Aastaid korstnapühkijana töötanud Marko Põder nendib, et inimesed ei mõtle üleliia palju sellele, kuidas näiteks korstnapühkija pääseks nende korstnale ligi. Samas on tema sõnul selle taga ka arvestatavaid asjaolusid.
"Seda ei suuda tagada näiteks üksikud vanainimesed ja see on vähemalt minu poolt täiesti vabandatav," püüab Põder oma töös mõistlik olla.
Põdra sõnul olukord Eestis läinud viimase viie aasta jooksul küll paremaks, kuid ei saa öelda, et probleemid oleksid kadunud. "Majadel on väga kehvad ligipääsud korstnatele, sest katuseredelite seisukord on väga amortiseerunud või puuduvad need üldse," nendib ta.
Teise võimalusena võib katusele pääseda katuseluugi kaudu, kuid peamiselt Põlvamaal tö | et |
ötava korstnapühkija kogemus näitab, et remondi käigus on need luugid sageli kinni ehitatud.
Ja kui korstnapühkija on valmis oma redelitega katusele minema, siis saavad takistuseks maja ümbrusesse istutatud ilutaimed, -puud ja -põõsad. "Need olukorrad teevad korstnapühkijate töö väga keeruliseks," nendib Põder.
Selliste ebamugavuste vältimiseks tuleb Ruukki katusetoodete müügijuhi Rutt Lepa sõnul paigaldada statsionaarsed ühendusteed. "Katuseredel, mis on koos vahetugedega kinnitatud katusele, mida mööda saab liikuda katuseplatvormile või -sillale, mille peal korstnapühkija saab oma tööd teha," kommenteerib Lepp ühendusteede vajalikkust. Ta lisab, et üldjuhul paigaldatakse katusesild korstna taha, et oleks turvalisem.
Kehtivatele standarditele vastavale ning juhendi järgi korrektselt paigaldatud katusesillale on võimalik katusel töötaval inimesel ennast silla külge trakside ja köite abil kinni ankurdada. Nii saab katusel ohutult liigelda ning vajalike töid teostada.
Lisaks redelile ja sillale on võimalik katusele lisada ka turvapiirdeid, mis tagavad vajaliku lisaturvalisuse katusel. Kuigi Eestis pole otseselt seadusega reguleeritud, millal peab majale turvapiirde lisama, siis Ruukki katusetoodete müügijuhi Rutt Lepa sõnul võib pöörata pilgud põhjanaabrite poole, mille eeskuju ka Ruukki oma juhendites kasutab. Nii võiksid turvapiirded olla kindlasti paigaldatud majadele, mille karniisi kõrgus on vähemalt 7 meetrit, kuid see ei tähenda, et neid ei võiks paigaldada ka madalamatele katustele.
Turvavarustust paigaldades tasub mõelda, et see on mõeldud inimeste ohutuse tagamiseks ning panustada nende kvaliteetsesse ja korrektsesse paigaldamisse.
Paigalda turvavarustus katuse ehitusega samaaegselt
Turvavarustust soovitab Ruukki katusetoodete müügijuht paigaldada katuse ehitusega samaaegselt. Peamine põhjus on see, et katuse paigaldamisega samal ajal turvavarustust paigaldades tuleb töö soodsam ja tulemus parem. "Ehitaja teab, kuidas ta on katuse roovituse teinud ning on kursis, kuidas sinna turvavarustust kinnitada" räägib Lepp. Tellides turvavarustuse paigalduse eraldi, peab käima ehitaja olukorraga tutvumas ning alles seejärel jõutakse paigaldamiseni.
Harvad ei ole Rutt Lepa sõnul ka olukorrad, kus ehituse käigus on tulnud ette eriolukordi, millega ehitaja on kursis. "Kui turvavarustust hakkab paigaldama majaomanik ise või keegi kolmas, siis ei pruugi erisustega kursis olla," selgitab Lepp. Ta toob näiteks, kui katusel on trapetsprofiil, siis võib roovisamm olla suurem ja standardkandur ei sobi.
Päästeseadus reguleerib selle, et tuleb tagada juurdepääsetavus korstnale, mis oleks kontaktkindel ja aastaringselt kasutatav. Täpset juhist, kuidas katuse turvavarustus peab olema projekteeritud, Lepa sõnul ei ole. Uutel hoonetele pannakse turvavarustus juba projekti kirja ning samamoodi käitutakse ka projekti järgi katuse renoveerimisel.
Tasub kindlasti tähele panna, et Päästeamet ei anna kasutusluba, kui majal puuduvad statsionaarsed liikumisteed korstnate juurde. Samamoodi vaatab Lepa sõnul Päästeamet katuse üle ka siis, kui korrastatakse dokumentatsiooni kinnisvara müügiga seoses või kui katust renoveeritakse koos projektiga. Vanu olemasolevaid hooneid keegi otseselt kontrollimas ei käi.
"Väga tänuväärse töö inimeste teadlikkuse tõstmisel teevad ka korstnapühkijad ise, kes informeerivad inimesi," selgitab Lepp. Tema sõnul on ette tulnud juhuseid, kus korstnapühkija on oma ohutuse tõttu katusele minemisest keeldunud.
Korstnapühkijana paneb Marko Põder inimestele südamele, et renoveerimise käigus tuleks majale kindlasti vajalik turvavarustus paigaldada. "Ja kui ka jääb olukord, kus korstnapühkija peab paigaldama oma redelid, siis võiksid majaomanikud tagada juurdepääsu maja äärde," lisab ta.
Lumetõkete puhul tasub tegutseda läbimõeldult
Rääkides katusele paigaldatavatest lumetõketest, siis teavad Rutt Lepa sõnul inimesed üldjuhul seda, et lumetõkked peavad olema tänava ääres, et katusele kogunev lumi ei tohi ohustada tänaval liikuvaid inimesi.
Lepa sõnul paigaldatakse küll lumetõkked, kuid ei arvestata sellele tekkiva koormusega. "Olen näinud palju selliseid olukordi, kus lumi tõmbab lihtsalt lumetõkked alla, sest kinnitus on ebapiisav," nendib katusetoodete müügijuht. Kinnituste vahekaugus sõltub katusekaldest ja viilu pikkusest.
See on üks koht, mille vastu sageli inimesed eksivad ning lootes soodsamalt läbi ajada, tellitakse kinnitused valesti ja kui sõbraga koos paigaldatakse, siis ei pruugigi seda probleemi näha, mistõttu tasub turvavarustust lisades kindlasti spetsialistidega nõu pidada või kutsuda paigaldajad, kes aitavad õigeid valikuid teha.
Lepp soovitab lumetõkete paigaldamisel tegutseda rohkem läbimõeldumalt. Tema sõnul pannakse lumetõkked ainult räästasse ning ei mõelda sellele, et kui katusel on väljaehitatud kõrgem osa, kust lumi kukub katuse alumisele osale, siis pole tõket vaja. "Sellisel juhul võib kukkuv lumi aga katuse lõhkuda," toob Lepp välja tagajärje, mis läbimõtlemata turvavarustuse paigaldamisega kaasneda võib.
Paigalda lumetõkked ka katuseakende kohale
Kuigi inimestele ei meeldi paigaldada lumetõkkeid katuseakende kohale, siis Rutt Lepp soovitaks seda siiski teha. "Katuseaken on katusepinnast kõrgemal ning nii võib jääga liikuma hakkav lumi kahjustada katuseak | et |
na ülaserva," selgitab katusetoodete müügijuht. Lisaks aitab vältida lumetõkke paigaldamine liigse lume kogunemist akna peale ja ümbrusele, kus see sulades võib hakata probleeme tekitama. Rääkimata sellest, kui katuseaken mattub lume alla, siis ei täida ka aken oma eesmärki, milleks on tuua valgust eluruumi.
Samamoodi soovitab Lepp panna lumetõkked ka ventilatsioonikorstnatele, et liikvele läinud lumi ventilatsioonitoru kaasa ei võtaks.
Turvavarustust peab hooldama
Väga oluline on pöörata tähelepanu ka turvavarustuse hooldusele. "Kui katus on paigaldatud või äsja vahetatud ning turvatarvikud lisatud, siis peaks seda mõne aja möödudes kindlasti kontrollima," toonitab Lepp. Tema sõnul tuleb kontrollida, kas kinnitused on piisavalt pingul, kuna värske roovituse korral kindlasti puit esimestel kuudel veel kuivab. Edaspidi soovitab Lepp turvavarustuse kinnitusi regulaarselt kontrollida.<|end_of_text|>Linnapuhkus Barcelonas: otselennud Riiast + hea majutus kesklinna lähedal kokku 148 €! – Reisidiilid
Reisidiilid
Linnapuhkus Barcelonas: otselennud Riiast + hea majutus kesklinna lähedal kokku 148 €!
Lisaja Reisidiilid
Ryanair lendab alates novembrist Riiast Barcelona El Prati lennujaama. Sellega seoses saab ette võtte soodsa linnapuhkuse Kataloonia pealinnas: edasi-tagasi lennud algavad 51 eurost ja kui juurde lisada majutus, läheb hind lendude ja majutuse eest kokku (3 ööks) 148 eurot inimene.
Näidiskuupäevad lendamiseks
18.11 — 22.11.2019 75 € Broneeri
25.11 — 29.11.2019 65 € Broneeri
02.12 — 09.12.2019 55 € Broneeri
09.12 — 13.12.2019 60 € Broneeri
13.12 — 16.12.2019 51 € Broneeri
NB! Lendude hinnad võivad aja jooksul muutuda: meie hinnad on välja toodud 22.08 hommikupooliku seisuga
Eelpool väljatoodud kuupäevadel saab soodsalt ööbida 3-tärni kesklinna vahetus läheduses asuvas hotellis Exe Mitre.
Hotell on hetkel väga hea hinnaga broneeritav hotellidiilid.ee keskkonnas. Sõltuvalt kuupäevadest algab hotelli hind 32 eurost öö inimese kohta (kaheses toas), mis on Barcelona kohta väga soodne hind. Broneeri SIIT
Otsid siiski muud hotelli? Teisi Barcelona majutuspakkumisi näiteks 13-16.12 vaata SIIT
Soovid avastada ka Barcelona ümbrust? Hea hinnaga rendiauto leiad hinnavõrdlusportaalist Rentalcars
Eestikeelset Barcelona reisijuhti loe SIIT
EuroopaHispaania
Vaata ka teisi häid reisidiile
Lufthansa lennupiletid suvel Tallinnast Nizzasse 127 €!
Edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast Sansibari korallisaarele alates 545 €!
Küljendusmenüü
Päikseküllane Küpros455 €
Kõik hinnas Türgi525 €
Maaliline Kreeta589 €
Rannapuhkus Dubais609 €
Reisijuht.ee uudised
Lend hilines või tühistati?
Taotle hüvitist kuni 600 €
Reisi alguskoht
Reisi lõppkoht
Taotle hüvitist
© 2014 - 2020 Reisidiilid. All rights reserved
Kui broneerid Reisidiilid OÜ-st hotelli või lennupiletid ning hiljem mõne teise reisiteenuse pakkuja käest reisiks täiendavaid reisiteenuseid, ei saa kasutada direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi tagatud õigusi. Vaata lähemalt.
Veebilehte külastades nõustud meie privaatsuspoliitikaga
Reisidiilide pakettreiside lepingut loe siit ja lennupiletite broneerimistingimusi siit.
Kasutame veebilehel küpsiseid lehe töö parandamiseks. Jätkates külastust nõustute meie küpsise- ja privaatsuspoliitikaga.<|end_of_text|>Suusaorienteerujad avasid hooaja - Estonian orienteering federation
05 dets. 2010
Suusaorienteerujad avasid hooaja
Suusaorienteerujad avasid võistlushooaja Soomes Üllase mäe jalamil Ensi Lumen Rastit võistlustega. Võistlusel jagati põhiklassides maailma edetabeli punkte ja sellepärast olid kohal Soome, Norra, Sveitsi, Venemaa, Eesti riikide tugevad sportlased, kelle eesmärgiks on tiitlivõistlustel kindlustada endale hea stardikoht. Võistlustel, kus olid kavas nii noorte, kui ka veteranide vanuseklassid osales üle 500 sportlase. Lõpptulemused arvestati kahe päeva aegade summeerimisel.
Eesti oli esindatud erinevates vanuseklassides 13 sportlasega. Meeste põhiklassis näitas esimesel päeval kohati väga head sõitu Even Toomas, kuid kahe päeva kokkuvõttes jäi tulemuseks 22 koht. Tarvo Klaasimäele 23 koht. Võitis mitmekordne juunioride ja täiskasvanute maailmameister Olli -Markus Taivanen Soomest.
Naiste põhiklassi võitja Liisa Anttila Soomest.
Eestlastest tegi head sõitu Daisy Kudre, kes D18 sarjas võitis tugevas konkurentsis mõlemad päevad. Esikolmikkusse jõudsid Doris Kudre ja Raul Kudre, kellele vastavalt D14 ja H40 vanuseklassis II koht.
Teiste eestlaste kohad; H20 Sander Linnus 6 koht, Asso Kesaväli 13 koht, H18 Tõnis Laugessaar 11 koht, Kristjan Linnus 22 koht, H21 Tiit Toomas 25 koht, Priit Randman 32 koht D 18 Eveli Kaasiku 10 koht, D14 Liis Toomas 10 koht.<|end_of_text|>Raport: kriisi mõju erivajadusega inimeste tööturule on märkimisväärne - Hoolekandeteenused
Euroopa riikides kaotasid erivajadusega inimesed tööd mitmetel põhjustel – suleti töökohti või ei olnud erivajadusega inimestel võimalik tööle saada, kas liikumispiirangute või ühistranspordi piirangute tõttu. Ka Eestis olid koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu erivajadusega inimeste töökeskused suletud. Erihooldekodudes elavad inimesed ei tohtinud sealt lahkuda ega saanud selle tõttu tööle minna.
Euroopa puuet | et |
ega inimestele teenusosutajate ühendus (EASPD, The European Association of Service Providers for Persons with Disabilities) on vabaühendus, mis koondab 17 000 Euroopa erivajadusega inimestega tegelevat teenusepakkujat nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnast.
SA Hea Hoog seisab ühtsema ühiskonna eest, luues töövõimalusi erivajadusega inimestele. Igal aastal pakub Hea Hoog tööd ligi 600 erivajadusega inimesele.
AS Hoolekandeteenused töötab selle nimel, et sulgeda suured psüühiliste erivajadustega inimeste erihooldekodud ja nende asemele rajada inimväärsete elamistingimustega väikesed ning hubased kodud. Tänaseks on üle Eesti sulgetud juba üheksa suurt ühiselamu tüüpi asutust, kolm ootavad veel oma järge. Kaasaegsed elamistingimused on saanud juba enam kui 1200 inimest.<|end_of_text|>Ilmatargad: õige kevad veel nii ruttu ei tule
Kevadeni on veel aega. Foto: Ülle Harju
Võrumaa ilmavaatleja Peedu Palmi ja Räpina õpetaja-loodusehuvilise Arvi Lepiski sõnul võib kevad venima jääda.
Raistes elava ilmavaatleja Peedu Palmi sõnul läks sel talvel sulaks juba veebruaris, nagu juhtus ka 1980. aasta talvel. "Tänavu märtsis on sageli lund sadanud ning kuu lõpuni võib isegi pikemaajalisi sadusid tulla," sõnas ta.
Kui klimaatiline kevad algas veebruari esimesel poolel, sest päevi, kus ööpäevane keskmine temperatuur oli üle nulli, oli rohkem, siis astronoomiline kevad algab paar minutit enne tulevast neljapäeva.
Palmi sõnul võib õige kevad jõuda meile etappide kaupa, mis tähendab, et soojemad ilmad vahelduvad jahedamatega. "Pajul ei ole urvad eriti veel avanenud, mis näitab, et kevad ei kiirusta," täpsustas ta.
Pea nädal tagasi kuulis ta kuldnokka Võrus ja lõokest Raistes. "Kui rändlinnud vara tulevad, võib kevad pikale minna," lisas ta.
Palm märkis, et kolmel päeval tasub tuule suunale tähelepanu pöörata, need on pööripäev, sellele eelnev ja järgnev päev ehk siis 19., 20. ja 21. märts. "Lõunakaarest puhuv tuul toob sooja, põhja- ja idakaarest külma kevade ning läänekaarest puhuv tuul sooja ja sajuse kevade. Kui neil päevadel on tuul muutliku suunaga, tuleb vahelduv kevad," rääkis ta.
Palm on tähele pannud, et kui märts on soe, siis aprill jahedam, ja vastupidi.
Räpinas elav õpetaja-loodusehuviline Arvi Lepisk sõnas, et kevad võib venima jääda. "Ees on nii soojemaid kui ka külmemaid päevi ja võib ka lumelörtsi tulla," lisas ta.
Lepisk andis lootust, et peale 20. märtsi võib ilm siiski kevadisemaks minna.
Tema sõnul lumi märtsi lõpuks veel igalt poolt ära sulada ei jõua, eelkõige metsade varjus ja metsa all. "Sulailmade järel on alles jäänud lumi muutunud kõvaks, see nii ruttu ei sula," täpsustas ta.
Lepisk märkis, et ka aprillis ei ole veel väga ilusat ilma loota, kuigi suurt külma enam ei tule. Aprilli esimesel poolel võib lörtsi sadada ja öösiti ka külmakraade tulla.
"Liivmuldadega põldudele on lootust 25. aprilli paiku traktoriga pääseda, kuid savikamatele pinnastele veel mitte, sest savi hoiab niiskuse kinni," rääkis Lepisk. Ta lisas, et savikamatele maadele pääseb ehk aprilli viimastel päevadel, kuid kindlasti maikuu alguses.
Lepiski sõnul võib mai esimene pool suhteliselt jahe tulla, kuu keskel hakkab ilm soojenema. "Öökülma võib tulla kas mai lõpul või juuni algul," lausus ta.<|end_of_text|>Diplomaatia – Enesemääramine, Wilson ja Eesti
Nr 173/174 • Veebruar 2018, Välispoliitiline mõte, Eesti välis- ja julgeolekupoliitika,
Enesemääramine, Wilson ja Eesti
Enesemääramist seostatakse eeskätt USA presidendi Woodrow Wilsoniga, kuid Eesti puhul ei saa rääkida wilsonistliku enesemääramise kasutamisest. Pildil Wilson 1918. aastal.
Kuidas ja miks sai enesemääramise põhimõte endale Wilsoni toetuse?
USA administratsioon pidi pingutama, et liitumist Esimese maailmasõjaga ameeriklaste silmis õigustada. Selleks loodi avaliku informatsiooni komitee (Committee of Public Information) eesotsas George Creeliga. Komitee valmistas ette ja levitas miljoneid lendlehti ning jagas erinevaid trükiseid. Creel asutas sisepoliitilise propaganda jaoks avalike esinejate meeskonnad ehk nn nelja minuti kõnelejad. Ajakirjanduse ja plakatite abil toetati korjandusi, annetusi, riigilaene ning propageeriti mobilisatsiooni. Isegi president Woodrow Wilsoni loosungi või lööklause – muudame maailma turvaliseks demokraatia jaoks (world safe for democracy) – töötas välja Creeli grupp. President Woodrow Wilson vajas oma varasematest lubadustest taganemise õigustuseks suurejoonelisi loosungeid. Peamiseks sai kinnitus, et USA sekkub sõtta selle nimel, et see lõpetaks edaspidi kõik sõjad. Valiti välja terve rida põhimõtteid, mille puhul loodeti, et ameeriklased on valmis nende nimel ohvreid tooma. Salalepingute keelustamise, kaubanduspiirangute kaotamise, merede avatuse ja teiste sarnaste nõudmiste kõrval seostatakse Wilsoni nimega ka enesemääramise (self-determination) printsiibi kuulutamist üheks rahvusvahelistes suhetes pingete maandamise vahendiks. Tegemist polnud siiski Wilsoni kabineti leiutisega.1
Enesemääramise juuri on otsitud seoses Prantsuse revolutsiooni ning riikide iseseisvumisega Ameerika mandril. Laiemalt arutati rahvuste ja eriti vähemusrahvuste õigusi Venemaal, Austria-Ungaris, aga ka Saksamaal kujunevate vasakpoolsete poliitiliste parteide programmides. Enne Esimest maailmasõda ei muutunud enesemääramine kaugeltki mitte rahvusvahelise õiguse osaks | et |
. Pigem räägiti sellest kui printsiibist või põhimõttest, ideest, programmist, eesmärgist, nõudmisest, loosungist. Ida-Euroopas ja mujalgi oli keeruline piisavalt selgelt eristada ühelt poolt keelelist-etnilist, teiselt poolt sellest tuletatud sotsiaaldemokraatlikku ja eriti radikaalset (leninliku) klassivõitluse eesmärkidega seotud arusaama enesemääramisest ning kolmandalt poolt hiljem Wilsonile omistatud territoriaalset ja osaliselt ajaloolis-kultuurilisele identiteedile toetuvat enesemääramist. Wilson oli eeskätt mõjutatud Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika iseseisvumise eel ja ajal kasutatud enesemääramise ideest, kus peateemaks oli inimese ja riigivõimu vahekord. Wilsoni mureks olid inimeste, aga ka rahva kui kodanikkonna või elanikkonna (people) võimalused valida endale valitsemiskord. Ta jäi säärasele arusaamisele enesemääramisest kuni ametiaja lõpuni. Wilson ei kasutanud oma kõnedes ja kirjutistes rahvusliku enesemääramise (national self-determination) mõistet. Ta rääkis elanike (people) õigusest valida endale demokraatlikul teel sobiv valitsusvorm (form of government).
Briti välisministeeriumis kasutati sarnast enesemääramise mõistet juba jaanuaris 1916. aastal kui omamoodi pakendit demokraatliku valitsemisviisi levitamiseks. Neid stimuleeris eriti teravalt Iirimaa küsimus. Wilson nõustus sellise lähenemisega.2 Enesemääramise loosung näis sobivat demokraatia kui maailma päästva idee kõrvale. Tema jaoks ei olnud enesemääramisel omaette seisvat tähendust, see oli vahend demokraatia levitamiseks ning tugevdamiseks. Alates Venemaa Ajutise Valitsuse moodustamisest said Ameerika Ühendriigid 1917. aasta kevadel sõtta astumiseks eriti mõjusa propagandistliku argumendi. Demokraatliku Venemaa toetamise nimel olid Wilson ja USA valmis taganema muudest põhimõtetest, sealjuures isegi enesemääramise ideest. Samamoodi kinnitatakse täna, et demokraatliku Hispaania puhul ei tohiks esiplaanile tõsta Kataloonia enesemääramise õigust, sest Hispaania on demokraatlik riik.
Lahendamatu vastuolu
Küsimus ulatub vähemalt saja aasta taha. Koos Esimese maailmasõja lõpetamise plaanidega muutus erakordselt teravaks rahvusvaheliste suhete üks sõlmprobleem, millele ei osatud vastata siis ega pole suudetud vastata tänaseni. Tegemist on dilemma või pigem paradoksiga: kumb on rahu saavutamiseks ja püsimiseks olulisem – kas mingite väärtuste, näiteks rahvuslike (etniliste) huvide, vajaduste ja nõudmiste, rahuldamine või demokraatia kindlustamine, kord ja stabiilsus? Eriti terav on küsimus olukorras, kus need kaks tegurit teineteist välistavad või vähemalt oluliselt piiravad, näiteks enesemääramise ja suveräänsuse ning territoriaalse puutumatuse vahekordade selgitamisel. Pole saanudki selgeks, kas enesemääramine on ühekordne ja lõplik akt, nagu näiteks iseseisva riigi loomine, või pigem kestev, korduv ja jätkuv protsess – näiteks autonoomia kujundamine ja tugevdamine.3 Probleemiks on seegi, mida tuleb enesemääramise realiseerimiseks minimaalselt teha – kas selleks piisab avalikust teadaandest, manifestist, seadusest või peaks toimuma valimised, hääletamine, läbi viidama küsitlus või tulema kokku mingi institutsioon, esinduskogu, jne. Lisaks pole üheselt selge, kellele enesemääramise õigus kuulub. Kas selleks on indiviid, mingi sotsiaalne või usuline grupp või muu rühmitus, etniline rahvus või hoopis teatud piirkonna, näiteks riigi kogu elanikkond ehk rahvas?
Segadused Venemaal
Läbi 1917. aasta arutasid erinevad huvigrupid Venemaal küsimusi, kuidas aktuaalset rahvusküsimust lahendada. Sealjuures kasutati sageli mõistet "enesemääramine". Venemaa tööliste ja soldatite saadikute nõukogu pöördus liitlaste (Entente'i) poole seletusega, et nemad annavad tulevasel rahukonverentsil Venemaa nimel täieliku enesemääramise õiguse Poolale, Leedule ja Lätile ehk sel ajal Saksa okupatsiooni all olnud aladele. Eestimaa Maanõukogu nõudis seepeale 12. oktoobril sarnast õigust ka Eestile. Maanõukogu ise lahendas Asutava Kogu kokkukutsumise ja võimuga seotud küsimused 15. novembril 1917 tuntud õigusteadlase Ants Piibu algatusel "rahvaste enesemääramise põhjusmõtet aluseks võttes". Nii otsustati kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu, et lõplikku seadusandlikku ja täideviivat võimu luua. Seniks pidi kogu kõrgem võim kuuluma Maanõukogule. Seega kasutati enesemääramise põhimõtet selleks, et lähemas tulevikus kehtima hakkavat valitsusvormi (form of government) määratleda. Mis tähendas, et Maanõukogu jaoks oli enesemääramine protsess ja mitte ühekordne ja lõplik otsus.
Vastasseisud erinevate arusaamiste vahel muutusid teravamaks, kui võimu haaranud enamlased kasutasid 1917. aasta lõpul enesemääramise mõistet Venemaa rahvaste õiguste dekreedis ja hiljem Nõukogude konstitutsioonis. Selleks ajaks oli kujunenud bolševike seisukoht enesemääramisest kui klassivõitluse vahendist. Enesemääramise õigus ei kuulunud mitte niivõrd rahvusele kui etnilisele-kultuurilisele ühtsusele, vaid pigem osale sellest ehk töötavale rahvale ja eelkõige töölisklassile ning edasi juba tema parteile. Soome kiire de jure tunnustamine nõukogude võimu poolt detsembris 1917 ei olnud erandiks. Seal oodati peatselt puhkevat kodusõda ja Petrogradis loodeti punaste võitu. Soomes oli nimelt enesemääramise vormiline küsimus muutunud juba ühiskonda lõhestavaks teemaks. Soome iseseisvuse poolt olid | et |
nn kodanlikud parteid ehk "valged", aga seda pooldasid ka sotsiaaldemokraadid ehk "punased". Erinevus oli selles, kas iseseisvumise otsus tuleb Petrogradis pöörde läbi viinud enamlastega kooskõlastada või mitte. 6. detsembril 1917 valis Soome tingimusteta enesemääramise põhimõtte.
Eestimaa Maanõukogu ei saanud oma 15. novembri otsuse täitumist ära oodata. Asutava Kogu kokkutulemine muutus lähenevate Saksa vägede tõttu võimatuks. Seepärast teatati manifestis Eestimaa rahvastele 23/24. veebruaril 1918, et toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale kuulutatakse Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
Kuid millist enesemääramise põhimõtet sealjuures silmas peeti ja kas see oli kindel ja lõplik otsus? Wilsonile ja USAle see toetuda ei saanud. President oli küll juba 8. jaanuaril 1918 Kongressi ees kõnelenud sõja lõpetamise plaanidest ning esitanud selleks hiljem otsustavaks kuulutatud 14 punkti. Kõne ise oli ajendatud sündmustest Venemaal. Wilson rääkis enne oma rahuprogrammi esitamist pikemalt venelastest ja nende "sugulasrahvastest" (sister nations) kui ühtsest tervikust. Põhjuseks olid alanud rahuläbirääkimised enamlaste ja Keskriikide vahel Brest-Litovskis, kus tõstatus küsimus osa Vene alade loovutamisest Saksamaale. Wilson kinnitas, et ta ei tunnusta Venemaa provintside minemist Keskriikide võimu alla ja toetab Venemaa täielikku suveräänsust. Venemaa ja tema rahvad pidid ise ühiselt määratlema oma saatuse. Niisuguses olukorras oli Eesti või teiste Venemaa provintside eraldumise tunnustamine Wilsoni jaoks mõeldamatu.
Enamlaste aktsioonid sundisid USAd ja teisigi lääneriike andma self-determination'ile selgema sisu, aga Wilsoni arvates tuli see realiseerida eelkõige riigi tasemel ja ei tähendanud veel automaatset ja vääramatut õigust omariiklusele ja täielikule sõltumatusele keele, usu vms argumentide alusel. Wilson ei samastanud enesemääramist ühemõtteliselt õigusega luua rahvusriik (Nation-state). Teisedki Entente'i riigid ei rutanud vastupidise kinnitamisega, neile lahendus sobis, pealegi ei olnud mõistlik tekitada lisavastuolusid USAga.
Presidendiga koos Pariisi rahukonverentsiks valmistunud USA rahudelegatsiooni teised juhtivad tegelased olid enesemääramise küsimuses temast veel konservatiivsemad. Samas ei olnud delegatsiooni, riigidepartemangu ja muude institutsioonide esindajate vaated kaugeltki ühetaolised. Tuleb tunnistada, et Wilson suutis valida häid spetsialiste ja nõunikke. Eraldi tuleks mainida nn uurimiskomisjoni Inquiry, mille liikmeteks kutsuti rida ajaloolasi, geograafe ja sotsiaalteadlasi. Selle uurimisgrupi direktor Sidney Edward Mezes oli 1918. aasta juunis veendunud, et tuleks arvestada Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Bessaraabia eraldumisega, sest need rahvad polnud osa Vene rahvast ja seepärast ei saanud nõuda nende allutamist enamlastele. Kuid nemadki olid veendunud, et kui demokraatlik Venemaa siiski peaks taastuma, siis on Eesti ja Läti tõenäoliselt selle föderatiivsed või autonoomsed osad. Kui aga enamlased püsima jäävad, siis on alternatiiviks iseseisvus või Balti Föderatsioon. Leedu pidi Inquiry liikmete arvates igal juhul iseseisvuma. Wilson jäi siiski kindlaks – üks asi on, kui Venemaa otsustab anda oma vähemustele iseseisvuse, teine asi on seda nõuda väljastpoolt.4
Eestlaste kontaktid ameeriklastega
Eesti tulevaste diplomaatide esimese kohtumise kohta USA esindajatega on läinud käibesse üks kummaline eksitus. Nii väidab Lauri Mälksoo, et Petrogradis kohtus Ants Piip USA saadiku David Francisega, ja viitab sealjuures Piibu mälestustele. Saadik olevat eestlased ära kuulanud, aga polevat vastanud midagi peale viisakuste.5 Eksimusi on selles lühikeses kinnituses korraga mitu. Esiteks ei viibinud Piip sel ajal Petrogradis, teiseks ei kohtunud Eesti esindajad üldse saadikuga, kes saatis enda asemel hoopis nõuniku, ning kolmandaks oli saadud vastus üsnagi põhjalik ja paljuütlev.
Balti provintside edasise saatuse küsimus muutus liitlaste seas aktuaalseks alates 23. jaanuarist 1918 Petrogradis, mil äsja Venemaa Asutavasse Kogusse valitud Eesti esindajad Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Jüri Vilms pöördusid kõigepealt sealse Briti asjuri poole ja palusid nõu seoses Eestit ähvardava Saksa vägede sissetungiga. Saksa pool oli lubanud Eesti iseseisvust tunnustada, kui seal omakorda tunnustatakse end Saksa protektoraadi alla kuuluvaks. Selline võimalus seisis veel päevakajalisemana Leedu poliitikute ees. Leedu esinduskogu Taryba ja USAs elavate leedulaste ühendused pöördusid USA saatkonna kaudu Šveitsis ning otse Washingtonis president Wilsoni poole palvega tunnustada väljakuulutatavat Leedu iseseisvust varem, kui seda teeb Saksamaa. Sealjuures rõhutati, et Leedu ees muid alternatiive ei ole ning tegemist on ajaloolise õiguse taastamisega ehk 120 aastat tagasi kaotatud riigi taastamisega. See oli peamine põhjus, miks Leedu välistas esialgu enda sidumist Eesti ja Lätiga, sest ajaloolisele õigusele ja õiglusele rõhumine tundus perspektiivikam ning kindlam kui enesemääramise loosungi kasutamine.
Mälksoo uurimuses on jäänud kahjuks märkamata, et Ants Piip kirjeldab küll üsna pikalt Eesti esimeste diplomaatide tegevust Petrogradis jaanuaris 1918, kuid ta tsiteerib sealjuures hoopis Julius Seljamaa ja mitte iseenda mälestusi. USA saatkonnas käisid 25. jaanuaril 1918 Poska ja Seljamaa ning sealjuures märgib viimane, et vast | et |
uvõtjaks oli tõesti nõunik. Kaks päeva varem olid eestlased käinud Briti saatkonnas ja sealt jõuti ameeriklasi juba hoiatada ning ühtlasi nõu küsida, kuidas eestlastele vastata.
Eesti esindajad vihjasid neil kohtumistel küll enesemääramisele, aga sealjuures mitte niivõrd riiklikule sõltumatusele. Nad sõnastasid liitlaste jaoks dilemma, serveerides tunnustamise küsimuse pigem ajutise lahendusena kuni Venemaa Asutava Kogu või siis rahukonverentsi kokkutulemiseni. Niimoodi lükati vastutus valiku eest kaudselt liitlastele – kas tunnustada Eestit kohe või anda vähemalt lubadus osalemiseks tulevasel rahukonverentsil. Nii inglastele kui ameeriklastele kinnitati, et Eesti oleks tahtnud küll kuuluda autonoomse piirkonnana Vene Vabariigi koosseisu, aga seda võimalust ei peetud 1918. aasta alguses enam reaalseks. Inglastele kinnitati, et Eesti homogeenne elanikkond on ühtemoodi vastu nii tsaristliku Venemaa taastamisele kui ka Saksa protektoraadiks muutumisele.
Seega paluti Eesti iseseisvust esialgu tunnustada tingimisi ja ajutiselt, samuti ei välistatud taasliitumist demokraatliku Venemaaga, kui selline peaks õnnestuma. Seepärast pöördusidki inglased USA saatkonna poole ja palusid liitlaste seisukohta. Nemad ise eelistasid Balti provintside jäämist Venemaa koosseisu, aga olid selle võimaluse kadumisel valmis toetama ka iseseisvust, eriti kui moodustatakse mingi blokk Skandinaavia, Soome ja võib-olla Poolaga.
USA saatkonna nõunik Joshua Butler Wright oli Venemaal märtsis 1917 toimunud revolutsioonist üllatunud. Ta polnud kuigi informeeritud ka sealsetest etnilistest probleemidest. Samas oli USA esimene, kes Venemaa Ajutist Valitsust 1917. aastal ametlikult tunnustas. Suursaadik David Francis saatis raporti nõuniku jutuajamisest eestlastega Washingtoni alles 8. veebruaril ja see jõudis riigidepartemanguni kuu aja pärast. Selles avati kokkusaamise üksikasju. Poska ja Seljamaa olid palunud tegelikult vaid tingimuslikku toetust – kas USA oleks valmis Eestile samuti iseseisvust tagama (guarantee), kui Venemaa seda teeb? Tähelepanuväärne oli aga ameeriklaste vastus. Pole küll päris kindel, kas nii põhjalikult teavitati ka eestlasi kohapeal või oli tegemist saadiku pisut hilisema asja ilustamisega. Ta siiski kinnitas, et eestlasi teavitati USA poliitikast detailselt. Sealjuures toetuti nii üldistele saatkonda jõudnud instruktsioonidele kui ka presidendi avalikele väljaütlemistele. Igal juhul olevat eestlased saanud teada, et USA jääb äraootavale seisukohale, aga toetub demokraatia printsiipidele ning loodab, et Venemaa rahva enamus väljendab peatselt oma tahet.6 Seega keeldus USA enesemääramise printsiibi laiendamisest Eestile. Samast dokumendist võib järeldada, et Poska ja Seljamaa pöördumine polnud ka nende endi poolt kuigi nõudlik, pigem oli tegemist USA ametnike informeerimisega. Ameeriklastelt ei küsitud sel hetkel tunnustust ei Maapäevale ega isegi kohe valitavale Eesti Asutavale Kogule, rääkimata Eesti Vabariigist. Viimast oligi vara teha, sest iseseisvusmanifest polnud veel avaldatud.
Järgmine kohtumine USA esindajatega sai teoks Kopenhaagenis. Seal toimus 5. aprillil jutuajamine mereväeatašee John A. Gade'i ning saatkonna teise sekretäri Lithgow Osborne'iga. Selle kohtumise järel koostas USA asjur Kopenhaagenis pikema ettekande riigisekretärile, milles andis teada, et eestlased ootavad USAlt enesemääramisele samasugust tunnustust, nagu nad olid saanud enamlaste revolutsioonilistest dekreetidest. Kuna mingit otsust ja selget vastust Washingtonis välditi, siis pöördus Ants Piip pärast Londonisse jõudmist 9. mail 1918 sealse USA saatkonna poole dokumendiga, mis läks varasematest avaldustest juba märgatavalt kaugemale. Nimelt palus ta USAl tunnustada Eesti demokraatlikku vabariiki ja mitte enam Asutavat Kogu või Maanõukogu. Riigidepartemang ei kiirustanud seegi kord vastusega, kuigi näiteks Inglise ja Prantsuse de facto tunnustused Eestile olid seal juba teada ja samal ajal kinnitas riigisekretär Robert Lansing 19. mail Soome iseseisvust de jure.
Eesti esimeste esindajate argumendid iseseisvuse poolt ei olnud USA diplomaatide jaoks kuigi veenvad. Põhjuseks ei olnud ainult ameeriklaste lähtumine wilsonistlikust enesemääramise kontseptsioonist. Eesti välisdelegatsiooni liikmete endi vaated muutusid 1918. aasta jooksul, eriti suhtumises võimalikku liitu Vene vabariigi, föderatsiooni või mõne muu demokraatliku riikliku moodustisega, mis oleks võinud enamlaste kukutamise järel Venemaal kujuneda. Alles augustis 1918 jõudsid delegatsiooni liikmed üksmeelele ning sihiks seati täielik ja lõplik – de jure tunnustus.
Senine selguse puudumine kajastus Washingtoni jõudnud dokumentides. Nii saatis Kopenhaagenis tegutsenud, eespool juba mainitud John A. Gade 27. novembril 1918 Washingtoni raporti Balti provintside kohta, mille koostas asekonsul ja väga hea Venemaa olude tundja John A. Lehrs. Selles kirjeldati valitsuste moodustamist Eestis ja Lätis seoses maailmasõja ja Saksa okupatsiooni lõppemisega. Raportis kinnitati, et teadaolevalt 1917 suvel toimunud kohalikel valimistel (Maanõukogu) ja Asutava Kogu valimistel novembris 1917 saavutasid ülekaalu parteid, kes soovisid säilitada ühendust Venemaaga. Ettekandes leiti siiski, et suhtumine nõukogude Venemaasse on nii Eestis kui ka Lätis negatiivne. Riigisekretär Robert Lansing kinnitas samal päeval, et ta mõistab Eesti keerulist olukorda, aga kuna USA on korduvalt avalikult ja ametlikult väljendanud sõprust ja lojaalsust Vene riigile ja | et |
rahvale (Russian people), siis välditakse igasugust ennatlikku sammu.
Riigidepartemanguni jõudsid ikka veel kahetimõistetavad signaalid ka eestlastelt endilt. USAs 1918 suvel moodustatud Ameerika Eesti Ühisus (American Esthonian League) ning selle juhtiv tegelane Ivan Narodny (Jaan Sibbul) püüdis järgida ikka veel Wilsoni kontseptsiooni enesemääramisest. Ühingu nimel saadetud kirjas riigisekretärile 28. novembril 1918 rõhutati, et lähtudes Wilsoni ja liitlaste poolt heakskiidetud rahvusliku enesemääramise (national self-determination) printsiibist on Eestis moodustatud rahva võimu institutsioonid ja Eesti on kuulutatud iseseisvaks, kuni vabariiklik riigikord Venemaal stabiliseerub ja ülevenemaaline Asutav Kogu otsustab föderatiivse Venemaa tuleviku üle. Seni sobis Eesti kui inimeste (people) loodud ja nende jaoks mõeldud vabariik esmaseks eeskujuks Venemaa lähema tuleviku kujundamisel. Narodny kinnitas ka kirjas Piibule Londonisse, et ta töötab Venemaa Ühendriikide (United States of Russia) nimel, ja lootis, et Eestist saab selle osa. Ühtlasi teatas ta, et ei hakka kunagi töötama iseseisva, eraldatud Eesti eest, millist ta pidas võimatuks ning absurdseks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Narodny oli valmis tegutsema iseseisva Eesti kui Venemaa osa (a State of the US of Russia) heaks, sest Ameerikas avalik arvamus toetas tema arvates sellist arengut.7
Wilson ja tema lähemad kaastöötajad ei kinnitanud Pariisi rahukonverentsi ajal 1919. aastal kordagi, et enesemääramise õigus võiks Balti riikidele laieneda. Eesti, Läti ja Leedu ei saavutanud iseseisvust mitte tänu wilsonistlikule rahvusliku enesemääramise printsiibile, nagu mõnikord kooliõpikutes kinnitatakse. Empiiriline ajaloolane leiaks ridamisi tõestusi väitele, et nn Versailles' süsteem loodi hoopis rahvusliku enesemääramise printsiipi rikkudes. Lõpuks ei jõudnud see mõiste isegi mitte Wilsoni peamise "lapsukese" ehk Rahvasteliidu põhikirja. Ühtlasi ei kasutatud seda rahulepingutes Saksamaa, Austria või Ungariga, kuigi just nende lepingutega fikseeriti Euroopas mitmed uued riigid.8 Eesti Vabariik kasutas küll iseseisvumise õigustamisel enesemääramise loosungit, aga ei Wilsoni ega hilisem USA administratsioon ei tunnustanud seda ilma tingimusteta kunagi. De jure tunnustus anti Balti riikidele alles 1922. aasta suvel, aga sedagi tingimisi. Vastavas noodis kinnitati, et Eesti, Läti ja Leedu tunnustamine ei tähenda veel sugugi taganemist USA seisukohast Venemaa territoriaalse terviklikkuse kohta.
Eesti sundvalik
Seepärast tuleb küsida, millele Eesti oma iseseisvumisel siis toetus? Vastuse leiame Tartu rahulepingust. Olgu siinkohal esitatud vastav punkt:
"Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust..." 9
Keeleliselt tundub see lause tänasel päeval üsna kohmakana, kuid üks asjaolu on täiesti arusaadav – osapooled lähtuvad Venemaa SFNV poolt välja kuulutatud õigusest. Enamiku Eesti rahudelegatsiooni liikmete jaoks ei olnud sellises sõnastuses midagi erilist. Sarnaselt oli mõeldud juba Maanõukogu 15. novembri 1917 otsust ette valmistades ning sama korrati ka iseseisvusmanifestis. Paraku peitus säärases sõnastuses üks probleem, mis jäi hiljemgi häirima rahulepingu Eesti-poolset peamist autorit Ants Piipu. Veel viisteist aastat hiljem leidis Piip, et rahukonverentsi ajal jäi lahtiseks küsimus, kas Venemaa lagunes osadeks, kus kõik osapooled olid võrdsed, või oli Nõukogude Venemaa endise Venemaa õigusjärglane, millest üksikud riigid siis eraldusid enamlaste poolt novembris 1917 välja antud rahvaste õiguste dekreedi alusel.10 Eesti parimat rahvusvahelise õiguse asjatundjat selline sõnastus häiris ja Piip kahetses, et vastavat punkti ei õnnestunud rahulepingusse kirjutada või siis teise artikli sõnastust muuta. 1936. aastal ilmunud rahvusvahelise õiguse õpikus analüüsis ta seda probleemi pikemalt. Nõukogude pool saavutas oma tahtmise Tartu rahulepingus ja N Liitu tunnustati ka suurriikide poolt endise Venemaa õigusjärglaseks. See tähendas, et Eesti ja Nõukogude Venemaa ei olnud lepingut sõlmides võrdselt "surnud isa" (Venemaa) pojad. Pigem jäi "isaks" Venemaa, kes lubas "tütrel" (Eestil) kodunt lahkuda.11 Piibu kahetsus oli asjakohane, sest juba 1939-1940 hakkas Nõukogude diplomaatia kasutama sarnast allegooriat ja rõhutama oma õigust temalt nõrkuse hetkel eraldatud alasid tagasi võtta.
Eesti "sünnitunnistus" (Tartu rahuleping) kirjutati välja nõukogude võimu poolt välja antud seaduse alusel, millega Eesti nõustus. Ants Piip suutis seega ette näha arengut, kus selline tõlgendus võib tekitada vähemalt kaudse argumendi Eesti õiguste ründamiseks. Teiselt poolt vaadates oli Eesti rahuleping N Venemaaga esimene, kus enesemääramise mõistet üleüldse sõnaselgelt ühes rahvusvahelises lepingus kasutati. See leping ja teiste Venemaa läänenaabrite poolt sõlmitud rahulepingud ei muutunud veel täielikult rahvusvahelise õiguse osaks, aga olid esimeseks sammuks selles suunas. Enesemääramise mõiste enda, tema mitmetähenduslikkuse, ajas ja ruumis arenemise kohta leidub tänasel päeval väga erineval tasemel kirjutisi, | et |
sest enesemääramine on tegur, mis on mõjutanud kogu maailma ajalugu. Tänased probleemid Lähis-Idas ja Kesk-Aasias on paljuski seotud asjaoluga, et Esimese maailmasõja järel Suurbritannia ja Prantsusmaa hoolde antud nn mandaataladel ei õnnestunud demokraatlikku riigikorraldust ning selle põhjal mingit püsivamat identiteeti kujundada. Domineerima jäid usulised, vähem keelelised ja kultuurilised ühtekuulumise vormid, riiklus seostus pigem hõimluse või muu kogukonnaga ja mitte lääneliku õiguskorraga, kahjuks isegi mitte wilsonistliku enesemääramise põhimõttega. USA jäi üldse mõneks ajaks taoliste probleemide suhtes kõrvaltvaatajaks. Enesemääramise teema muutus USA presidendi Franklin D. Roosevelti algatusel taas aktuaalseks 1941. aastal, aga Eestit see enam kuigi palju ei aidanud.
1 Carole Fink, The Great Powers and the New International System, 1919-1923, –Twentieth Century International Relations, Volume I: The International System, 1815–1945, Sage Publications, London, Thousand Oaks, New Delhi, 2007, 254–257.
2 Dov Ronen, Challenge of Ethnic Conflict, Democracy and Self-determination in Central Europe, Introduction by Anton Pelinka,Routledge, Frank Cass & Co LTD, 2013, 49–50.
3 Brad Simpson, The Many Meanings of National Self-Determination – Current History, 113:766,November 2014, 312–317.
4 Linda Killen, Self-Determination vs. Territorial Integrity: Conflict within the American Delegation at Paris over Wilsonian Policy toward the Russian Borderlands – Nationalities Papers,1982, 10, 1, 65–78.
5 Lauri Mälksoo, Rahvusvaheline õigus Eestis: ajalugu ja poliitika, Kirjastus Juura, Tallinn, 2008, 89.
6 The Ambassador in Russia (Francis) to the Secretary of State, Petrograd, February, 8, 1918, Papers relating to the foreign relation of the United States, 1918. Russia Volume II (FRUS)U,.S. Government Printing Office, 1918, 816-17.
7 Narodny Piibule 21. august 1918, Riigiarhiiv, 1583, 1, 386, l. 33.
8 Trygve Throntveit, The Fable of the Fourteen Points: Woodrow Wilson and National Self-Determination –Diplomatic History, 2011, 35, 3, 445–481.
9 Edgar Mattisen, Tartu rahu, Tallinn, Eesti Raamat, 1989, lisa nr 2.
10 Ants Piip, Rahvusvaheline õigus. Konspekt prof. A.Piip'i loenditest Kõrgemas Sõjakoolis 1934/1935. a, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste väljaanne 1935. a, 26.
11 Ants Piip, Rahvusvaheline õigus, Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, E.K.Ü. Postimehe trükk, Tartu, 1936, 91-92.<|end_of_text|>Majade renoveerimine / rekonstrueerimine
Vanade hoonete restaureerimine ja ühendamine tänapäeva mugavustega, ning hoone energiatõhususe kooskõlastamine tänapäeva normidega on väga raske ülesanne, kus on teadmatusest uute tehnoloogiliste võimaluste tuhinas võimalik tekitada vanale majale pöördumatut kahju – olgu siis loomuliku niiskustasakaalu rikkumise või eriti puidukahjurite-sõbraliku kliima tekitamisega.
Kõik eksimused vee (veevärk ja kanalisatsioon, vannitoad, saunad jne) ja lisasoojustusega seotud töödel võivad minna väga kalliks maksma (halb, lausa ohtlik sisekliima, maja tarindite kiire häving jne).
Kui pole võimalik seda teha meisterlikult või puuduvad vastavad teadmised, et mõista vana hoonet tervikuna, tasub pigem oodata ja jätkata vanamoodsat eluviisi kui eksimuste eest hiljem ränka hinda maksta. Enamik kahjustusi tuleneb halvast hooldusest ja valest remondist.
Ajapuudutus on see, mis muudab vana maja eriliseks ja iga omanik peab küsima endalt - kas olulisem on mugavus või esteetika?<|end_of_text|>Kuidas suurendada Kuidas suurendada oma peenist kiiresti kuni 4 cm liikme mehed
Notice: Osta peenise laienemist koor Kemerovo
Itaalia prokuratuur teatas, et tabas aastaid end peitnud mafioosod Giuseppe Ferraro ja Giuseppe.Kas keegi teab, mis jama on itaalia naistega, et itaalia mehed on nagu hullud võõramaa naiste järele. Miks itaalia mehed taluvad kõiki naiste kapriise, samas ise nii viisakaks jäädes,alles jäädes.Miks nad peale 10 kordset eid ikka veel jalga ei lase. Ja mis siis saab kui lõpuks jah ütled.Itaalia Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu.Ka abiellumistseremoonia teevad Siena elanikud läbi kaks korda, üks on Itaalia riigi ees (ükskõik kas kiriklik või mitte), aga teine on omaenda contradas, mis tähistab sinu sidemeid just selle ees. Eri contradade vahelised abielud tekitavad suuri pingeid – kes kuhu peab kolima ning vahepeal tähistavad abielupaarid pühasid isegi eraldi.Probleem sai alguse itaalia arstide poolt pandud/edastatud valest diagnoosist. 26. juuni hommikul sain Milano Coriselt (Salva koostööpartner) faksi, kus kinnitati, et härra Kuke vigastuseks on sääreluu murd. Faksis kinnitati ka, et inimene on võimeline reisima kaheistmelisel toolil, seega istuvas asendis.Itaalia | Televeeb Teemalehed.Itaalia mäed võidavad südame. Indrek Aare. Õnne 13 sõitis Itaalia mägedesse "Ma teadsin juba, mida tahta. Dolomiitides ja ühtlasi ka Corvara suusakeskuses polnud ma käinud, küll aga kolanud Mont Blanc´i kandis ja Monte Rosa mäestikus.mille fookuses olid naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Kõige vähem kulutasid kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed. Eesti meeste näitaja EL-i keskmisele (9%) väga palju alla ei jää, küll aga teevad meie naised.Rootsi arvates elavad maailma kõige ilusamad mehed Rootsis.Itaalia õpilased käivad koolis 6 päeva nädalas. Traditsioonilises Itaalia perekonnas on enamasti üks või kaks last, k | et |
uid vahetusperesid võib tulla ette ka teistsuguseid. Itaalia puhul on viimastel aastatel kasvanud üksikute vanemate hulk vahetusperede seas. Paljud itaalllased elavad pigem kortermajades kui et eramajades.Itaalia toitumist iseloomustab üks universaalne joon - armastus toore, töötlemata köögivilja vastu. Itaalia tuntuim köögiviljasupp - minestrone - koosneb hooaja köögiviljadest ja igal maakonnal on selle supi jaoks oma retsept. Lisatakse kas riisi või pastat, valgeid ube, sibulat, porgandit jt köögivilju.Itaalia väed sõdisid ka idarindel, talvel 1942–43 sai Itaalia armee (u 210 000 meest) Doni keskjooksul purustavalt lüüa. Mais 1943 sundisid USA, Briti ja Prantsuse väed Saksa ja Itaalia väekoondised Põhja-Aafrikas kapituleeruma (vangi langes 252 000 sõdurit ja ohvitseri), juulis tungisid 7. USA ja 8. Briti armee Sitsiiliasse.Meie eelistame Aadria merd Tirrenile, sest enamus vasak-Itaalia randu on täis kive :) Aga kui sulle meeldib kivine rand-miks mitte :) Mina soovitan kõiki Lõuna Itaalia rande, kus vesi on tunduvalt puhtam kui Veneetsia ümbruses, alati on soe ja liiv on päris. Puglia, Calabria, Sicilia, Sardegna oleksid kõige ideaalsemad, ja ehk maksavad.10 mär. 2020 Itaalias Napolis elav Luca Franzese pani sotsiaalmeediasse üles video, milles räägib, kuidas on oma koroonaviirusse surnud õega olnud mitu.16 juuli 2008 Itaaliasse viivad islamiusulised mehed oma perekonnad sageli ja egiptlased teevad ka nii,» rääkis ajalehele Senegalist pärit.ITAALIA KOMBED. Ajad. Itaallased ei jõua kohale kokkulepitud ajaks. Sõltuvalt riigi rajoonist võib oodata 15-45 minutit. Võib ka ise hiljem minna. Perekond. Itaallastele meeldib perekonna üksikasju teistele rääkida, näidata laste fotosid. Pere on tähtis. Suhtumine välismaalastesse. Itaallased peavad välismaalasi puisteks ja äraolevateks (suhtluse mõttes). Raha. Raha ühik.Itaalia president Sergio Mattarella palus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endisel majandusteadlasel Carlo Cottarellil moodustada uus valitsus ning tuua sellega kord poliitilisse ja põhiseaduslikku segadusse. Cottarelli lubas panna kiirelt kokku valitsuse, kes võiks riiki toetada uute valimisteni järgmise aasta alguses.Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada, et naisi ja mehi palgad sedavõrd erinevad, on see, et naised ja mehed teevad erinevaid töid.25 mär. 2017 Itaalias mõistis kohtunik seksuaalse vägivalla süüdistuse saanud mehe õigeks, kuna naine, keda ta väidetavalt ründas, ei nutnud ega.
Praktiliselt kõik mehed, kes on käinud meie juures intiimkirurgia operatsioonil Peenise pikendamine või paksendamine ei ole kindlasti operatsioon, mille ees.14 mär. 2014 Rootsis teevad näiteks iga naise tehtud kodutöötunni kohta mehed 50 minutit koduseid töid, Taanis 44 minutit ja Soomes 40 minutit. See ei ole.Tundub ilmselge, kuid on üllatav, paljud mehed seda teevad. Kui sa küsid küsimuse, ära hakka seejärel baaris igavledes ringi vahtima. Vestlus ei toimu niimoodi. Ehk oleme me liiga nõudlikud, aga kui sa juba meie elu vastu huvi ilmutad, võiks see huvi kesta piisavalt kaua, et sa vastuse ka ära kuulad.Kõrgvee tipphetkel oli UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvast linnast vee all üle 80%, vahendab BBC News. Itaalia peaminister Giuseppe Conte nimetas üleujutust "löögiks meie maa südamesse". Conte sõnul eraldab valitsus kiiresti raha ja ressursse. "On valus näha linna nii kahjustatuna, selle kunstipärandit ohtu sattununa, selle äritegevust põlvili surutuna," kirjutas.Itaalia. Ilu. Itaalia naised soovivad, et leiaksid kingikotist just need kolm ahvatlevat ilutoodet. Gethe Rohumägi 10. dets. 2018 kell 14:25. Loe edasi → Ilu. Videotest: kas Dolce and Gabbana Lemon Zest võetakse sama hästi vastu kui Light Blue? Gethe Rohumägi 20. mai 2018 kell 19:56. Loe edasi → Ilu. Salvatore Ferragamo uus parfüüm on moodsale ja võimukale noorele naisele. Gethe.Lähiaeg näitab, kas Itaalia suudab inimsmugelduslaevad oma sadamatest eemal hoida või jätkub kõik vanaviisi. Tundub, et Itaalias hakkab vaikselt tekkima vastasseis siseminister Matteo Salvini ja peaminister Giuseppe Conte vahel, riigi uue immigratsioonipoliitika järjepidevuse.Itaalia elanike arv on 60,66 miljönit, millega riik asub maailmas 24. kohal ja Euroopa Liidus 4. kohal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suure kui Euroopa keskmine.Hei! Leping on sõlmitud ning sellega seoses on ka otsaustatud maa, kuhu ma lähen. See on ITAALIA. Miks nii? Seda olen ma algusest peale teadnud, et ma ei tahaks minna Euroopast kaugemale. Ma ei ole varem Euroopast kaugemale reisinud (kui Türgi, Egiptus, Tuneesia ja Iisrael välja arvata, kuid need siiski üsna Euroopa lähedal.) ning ma….Itaalia vorsti supp Koostis: 450g Itaalia vorsti 1 küüslauguküüs, peeneks hakitud 0,4 l veiselihapuljongit 1 purk Itaalia stiilis hautatud tomateid (ca 400-450ml) 1 tass viilutatud porgandeid 1 purk konserveeritud.1 apr. 2020 Itaalias jõusaali pidamisega tegelev Fausto ütles, et oli enne täiesti terve, sportlik ja ei suitsetanud. Sellele vaatamata on ta olnud.Aprilli alguses toimus Itaalia toidu stuudios Itaalia magustoitude koolitus. Kõik osalenud said käed külge panna giambella, cicerchiata, cannolo torude, tiramisu ja torta mimosa tegemisel ja muidugi maitsmisel. Magusat jätk | et |
us nii koha peal proovimiseks kui ka koju kaasa võtmiseks. Siinkohal väikene fotomeenutus kursusest: Järgmisena.Itaalia uued seadused teevad suitsetajate elu kibedaks; 8. veebruar 2016, 21:12. Itaalia uued seadused teevad suitsetajate elu kibedaks. Kerli Kivistu reporter. FOTO: PantherMedia. Eelmisel nädalal jõustus Itaalias valitsuses seadus, mis muudab sealsete suitsetajate elu märksa raskemaks. Itaalias on keskmiselt 10,3 miljonit suitsetajat ehk ligikaudu 19 protsenti elanikkonnast. Uute seaduste.Pühapäeva vahendusel hotelli broneerimisel saime kauba peale hotellist tasuta….Itaalia vasakvalitsust ähvardab Brüsseli vastuoluliste kriisimeetmete tõttu lagunemine. Itaalias ähvardavad rahulolematud Viie Tähe Liikumise (M5S) liikmed kukutada praeguse vasakpoolse valitsuse, põhjuseks valitsuse positiivne suhtumine Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM).Alamkategooriad. Selles kategoorias on ainult järgmine alamkategooria. Sulgudes on kategooriate (K), lehekülgede (L) ja piltide (P) arv. Leheküljed kategoorias "Itaalia lauljad" Järgmised 65 lehekülge on selles kategoorias (kokku.Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga.Itaalia-eesti sõnaraamat. Kvaliteetsed online sõnaraamatud, tõlked, vestmikud, grammatikad, teemad ja keele mängud tasuta.Aidake meil luua suurim itaalia - eesti online sõnaraamat. Lihtsalt logige sisse ja lisage uusi tõlkeid. Glosbe on koostööprojekt ja igaüks saab lisada (ja eemaldada) tõlkeid. See muudab meie sõnastiku itaalia eesti eluliseks ja elavaks, sest selle loovad emakeelt kõnelevad inimesed, kes kasutavad seda keelt iga päev. Võite.Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid.Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga.
Kusjuures, mustlastest naised kannavad siin absoluutselt kõik(!), eranditult pikki seelikuid, enamus neist rätti peas ja musti juukseid kahes pikas patsis. Sinna juurde aga 21. sajandi platvormkingi ja kõhukotte näiteks. Kerjamine kuulub samuti asja juurde ja alavääristab kogu seda inimsumma mu meelest täiesti. Samas, kui ma Rumeenias.Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Loe artiklit. Reisile. Kirev Itaalia peidab ehedaid rannakülasid (1) Loe artiklit. Sõbranna. 36. Mida me ei tea Lõuna-Itaaliast? Loe artiklit. Maailm. KOHALIK VAADE. Salvini tähelend ei ole kaugeltki läbi Loe artiklit. Maailm Salvini võis oma võimalused maha mängida (2) Loe artiklit. Maailm. Salvini hirmutab.Aidake meil luua suurim eesti - itaalia online sõnaraamat. Lihtsalt logige sisse ja lisage uusi tõlkeid. Glosbe on koostööprojekt ja igaüks saab lisada (ja eemaldada) tõlkeid. See muudab meie sõnastiku eesti itaalia eluliseks ja elavaks, sest selle loovad emakeelt kõnelevad inimesed, kes kasutavad seda keelt iga päev. Võite.ITAALIA. VALITSUS Itaalia on mitmeparteiline parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb. VORM kahest seadusandlikust kojast. Riigipeaks on president ja valitsust juhib. peminister. KEEL Itaalia keel on riigikeeleks, kuid siin kõneldakse palju murdeid. Ärimehed. oskavad ka inglise keelt. USK Riigiusku ei ole, aga rahvas tunnistab ülekaalukalt roomakatoliiklust.Meigrit Matsiselts Maris Meos Itaalia üldandmed Slideshare uses cookies to improve functionality and performance, and to provide you with relevant advertising. If you continue browsing the site, you agree to the use of cookies on this website.Tegelikult ei ole see väga keeruline küsimus. Võrreldes naistega on mehed pigem otsekohesema mõtlemisega. Sellepärast pole ka imestamist väärt, et raamatuid ja filme teemal "Mida naised tahavad" on kordades rohkem kui meeste vajadusi kajastavaid teoseid. Tõenäoliselt oleme me naised küll.Last ootavad paarid teevad pea eranditult ühe suure mõttetu väljamineku. Anna-Liisa Mets Kodustiil.ee vastutav toimetaja. FOTO: VidaPress. Elevil tulevased lapsevanemad teevad tihti ühe kalli, aga täiesti tarbetu väljamineku. Nimelt sisustatakse väga sageli täies mahus lastetuba, kuigi selleks pole mitte mingit vajadust, vahendab Realtor. Lastearstid üle maailma on seda meelt.Öö möödus mõnusalt, vahepeal oli isegi tunne, et peaks akna veidi koomale lükkama, sest jõgi oli jahutanud õhu veidi alla 20 kraadi. Hommikul polnud karta, et oleks liiga kaua maganud – esimest korda kõlasid linna kõik kirikukellad 7:30. Kõlasid on veel ilusalt öeldud, pigem tundus, nagu keegi oleks 20-30 korda järjest ilma igasuguse rütmita kirikukella….See saab olema esimene kord Eestis, kui laval saab näha õudusfilmiliku süžeega mustkunsti. Meelis Kubo ehk dr. Cubo ja Karl Eelmaa alias prof. Charlekas toovad sel nädalal Cabaret Rhizome'is lavale šokimustkunstietenduse "Räpane sessioon".Itaalia esitas eurovolinikuks ekspeaminister Gentiloni. Itaalia esitas uue Euroopa Komisjoni volinikuks vasaktsentristist ekspeaministri Paolo Gentiloni, ü | et |
tles üks tema Demokraatliku Partei kolleegidest neljapäeval. Gentiloni (64) oli Itaalia peaminister 2016. aasta detsembrist 2018. aasta juunini pärast erakonnakaaslast Matteo Renzit.Itaalia mehed eranditult teevad operatsioone; otsik pikendusjuhe liige odevayushie kõigil liige fotosid manuseid; Osta vahend peenise laienemise Jelets; Cream kasv Polovova asutus käsimüügist; Meetod suurendada liikmesriikide; kuidas suurendada testosterooni keha; Mida tuleks teha, et suurendada nooruk liige.Tänapäeval pöördub meie poole väga palju mehi, kes on tervislike eluviisidega ja toonuses lihasmassiga ning teevad regulaarselt trenni, kuid näevad vaeva nö päästerõngaga kõhul ja külgedel ning kangekaelse rasvaga rinnapiirkonnas. Tegelikult on mehed nii nagu ka naised väga teadlikud oma kehast ja proportsioonidest ning selline.Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on? Itaalia keel algajatele book 2-ga sarjast "50 languages" Itaalia keel algajatele on vaid üks keelepakett rohkem kui 50-st, mida me pakume.Usun, et ainult itaalia keeles on võimalik luua nii keerulisi nimesid roogadele, kuna arvan, et teistes keeltes lihtsalt ei eksisteerigi nii palju erinevaid sõnu kirjeldamaks detailselt iga koostisosa valmistamisviisi ja maitset. Aga noh, mis me siin kurdame!? Lõppude lõpuks on tähtis, et maiste oleks hea, ja selles on itaallased väga.olen olnud suhtes itaallasega. ytleks vaid niipalju, et kui sulle meeldib pidutseda, alati ka korvalt flirtida, loputult shopata ja siis 6htuteviisi t2navatel patseerida, klubides-barides elada ja asja ylivabalt v6tta, siis on ok. midagi- aga palun! samas pead arvestama nende omanditunde ja suure armukadedusega, enamuses neist pole kunagi pulmade ega laste peale moelnudki. nad on poisikesed.Itaalia ITAALIA ÜLDINFO. ASUKOHT: Itaalia asub Lõuna-Euroopas kontssaapakujulisel Apenniini poolsaarel.Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia põhjanaabrid on Šveits ja Austria, kirdepiiri jagatakse Sloveenia ja loodepiiri Prantsusmaaga.Mehed on ju ka enamasti üsna mugavad ning õmbleja juures käimine tundub neile tülikas ja aeganõudev." Merli Mägi peamised kliendid on mehed, kelle keha ei mahu kaupluses müüdavate standardmõõtmete raamidesse seega on nad kas keskmisest tüsedamad või siis väga pikad ja kõhnad.Eile mõtlesin jälle mustlaste peale. See on ka suhteliselt vältimatu, sest pea igal tänavanurgal ja pea igas teises bussis satub nendega kokku. Mul just eelmine kord käis (suht õelalt, pean tunnistama) peast läbi, et näiteks bussides talutakse neid umbes nii nagu Eestis kodutuid. Inimesed ignoreerivad neid ja teevad näo nagu ei näekski, aga keegi midagi….Hoiatan kohe ette, et see Itaalia, mis seal vastu vaatab, ei ole kindlasti selline, nagu eestlased endale ette kujutavad, aga Itaalia tegelikkus ongi selline - mitmepalgeline. Mägedes on tugevad Austria mõjud, pakutakse õunastruudlit ja inimesed on kinnised :) Linnad, mida selles Itaalia osas võiks külastada, on Verona, Vicenza, Mantova.<|end_of_text|>Piret Laurimaa läheb elus edasi naudinguga - Artiklid - Sakala
Piret Laurimaa läheb elus edasi naudinguga
5. aprill 2010, 16:09
Piret Laurimaa arvab, et on näitleja seepärast, et nii saab ta oma elu keerulisemaks ja huvitavamaks elada.
Televisioon teeb tuntuks. Inimene, kes enamasti kõnnib teatrist mööda, klõpsab õhtuti ikka telekapulti. Ta kirub, et midagi pole vaadata, või jääb rõõmuga oma lemmiksaatele pidama.
Muidugi on olemas ka kõik vahepealsed variandid. Tõsi on aga see, et Pärnu Endla teatri näitlejanna Piret Laurimaa on tänu telesaatele «Vilde tee» sügisest saadik iganädalane külaline ka viljandlaste kodudes.
Ta ise eelistab küll teatrituntust, ehkki viitab näiteks ühele teisele teleseriaalile ning ütleb, et üks osa selles võrdub viie või enamagi aastaga teatris. Aga sellest hiljem.
Piret Laurimaa, kuidas klappis teile tänavune talv?
Mulle meeldib, kui ümberringi on puhas ja valge. Kui on kord majas. Talvel lumi ja suvel päike.
Mis seob teid Viljandiga?
Viljandi on olnud minu jaoks läbisõidulinn Pärnust Tartusse ja vastupidi. Väga ilus linn, Tartu poolt tulles õhtuste tulede säras. Et elasin mõnda aega Tartus ja Pärnus korraga, siis sõitsin üsna tihti nende kahe linna vahel.
Kui lihtne oli teil keskkooli järel edasiõppimise asjus otsust langetada?
Läksin vist sõpruskonna vooluga kaasa. Et kogu kamp, kellega meil oli ühine maailmavaade, suundus teatrikooli, otsustasin mina samamoodi. Aga võib-olla oli see juhuste kokkulangemine. Äkki lihtsalt pidi nii minema.
Mul ei ole olnud unistust saada näitlejaks. Olin lapsena väga tagasihoidlik: kukkusin kummuli, kui keegi mind kõnetas. Nüüd sellele mõeldes usun oma elukutse mulle saadetud olevat, et mind julgemaks, tugevamaks ja targemaks kasvatada. Olen näitleja arvatavasti sellepärast, et oma elu keerulisemaks ja huvitavamaks elada.
Läks umbes kümme aastat erisuguseid rolle, kuni mõistsin, kus ja kes ma selles maailmas olen. Algul ootad eneselt võimatut. Kui saabub tarkus väärtused ja aja mõiste ümber hinnata, loksub kõik paika. Olen läinud trepist sammhaaval ja selle tempoga | et |
rahul.
Kui sõpruskond või ettemääratus poleks teatrisse viinud, siis millised olnuks võimalikud alternatiivid?
Olen tahtnud saada moekunstnikuks, arstiks, kokaks, sisekujundajaks, matemaatikaõpetajaks, treeneriks... Tänu oma elukutsele saan nüüd kõiki neid ameteid proovida.
Ülikooli ajal töötasin, et olla rahaliselt iseseisev. Olin ametis kaheksast viieni ja mõistsin, et see ei ole minu jaoks. On suur luksus teha tööd, mida armastad, ja omada aega. Aega mul ei ole, aga mul on vähemalt tunne, et kogu aeg on minu teha.
Meelsamini tahaksin siiski rääkida olevikust ja lähitulevikust. Ma ei sobra eriti minevikus — mis sellest enam. Põnevam on see, mis tuleb. Ma vähemalt loodan nii.
Mis võimalused ootamas on?
Mõnikord on tunne, et me ise loome endale edasiseks võimalused. Vahel on kindlad märgid õhus, et keegi juhib, lükkab, hoiab tagasi. Olen õppinud, et kui ei riski, siis pole võimalust võita ega kaotada.
Ma loodan, et on aega kõiki võimalusi kaaluda, vahel, pea ees, vette hüpata, selle kaudu üht-teist õppida. Ma loodan mitmesugustele võimalustele, et targemaks saada.
Täpsemalt ei taha te siis midagi avaldada.
Ees ootab pikk, põnev ja sisukas elu. Algus on juba tehtud ning võimalused selleks igati olemas.
Kuipalju tunnete huvi teiste teatrite ja näitlejate vastu?
Väga palju. Käin teatris, vaatan, kuidas teised teevad, ning näppan emotsioone ja nippe. Mõnikord aga tahan teatrist puhata. Siis ma ei talu ühtegi liialdatud emotsiooni ega laginaga naermist — kõik tundub võlts.
Mis teile meenub, kui mõtlete Viljandi Ugalale?
Head näitlejad, kes on andnud sellele teatrile oma näo. Vana hea jäätisekokteil puhvetis. Surnuaed, mis paistab garderoobi aknast ega lase unustada, et kõik on kaduv, nii elu kui teater.
Kas teil on piire, mida te näitlejana pole nõus ületama?
Muidugi on mul piirid. Need seab mõtlemine. Ma ei ole nõus ennast ega teisi alandama.
See tundub olevat üsna subjektiivne piir.
Ma ei ole ju näitlejana ainult vahend või tööriist, mille abil keegi teine väljendab oma mõtteid. Lähtun ikka ka iseendast.
Näitlejate puhul on päris tihti juhtunud, et mängitav paarisuhe saab lõpuks tõelisuseks. Kas teie seda ei karda?
Ei karda. Armastus on edasiviiv jõud — miks seda siis karta. Mul on oma perekonna vastu sügavad ja kindlad tunded. Olen suutnud pereelu ja lavaelu eraldi hoida.
Kas teil on olnud tarvis abikaasat rahustada, et ta ei pea mitte üks teps muretsema, kui te laval teise mehega suudlete — see on lihtsalt raske töö?
Tunnistan ausalt, et see ei ole raske, vaid meeldiv töö. Palju raskem on laval kedagi tappa või ise vähki surra. Keda siis maha rahustada?
Mu abikaasa ei ole muretsenud, miks ma õhtuti teise mehega teiste nähes suudlen, näiteks lavastuses «Esimesed suudlused». See paneb mind muretsema.
Millised situatsioonid laval teile kõige enam meeldivad?
Üldiselt mulle meeldib, kui lavaelu on kokku lepitud. Teisalt lähen elevile, kui midagi juhtub. Mulle meeldib partneri silmis see kaval pilk, mis annab mõista, et tegemist on ainult mänguga.
Olen laval suur itsitaja. Mulle pole palju vaja, kui hävin avalikult naerukrampides. Mõni partner katsetab minu peal piire, kui kergesti see juhtub. Tegelen selles vallas enesekasvatamisega.
Kuivõrd tohib näitleja endale stampe lubada? Mõnel näiteks on väga iseloomulik naer või kehakeel.
Stampe saab vist endale lubada staažikas näitleja. Siis muutuvad need juba voorusteks. Ma ei tea, millised stambid on lubatud ja millised mitte. Tähtsam on see, et mõtetes stampe ei tekiks.
Viimasel ajal tundub mulle, et inimesed vaevlevad päriselus stampide käes.
Mõni näitleja talletub vaataja mällu kindla rolliga.
Tänapäeval on suur tegija meedia. Üks osa seriaalis «Õnne 13» võrdub viie või enamagi aastaga teatris. Need asjad ei ole tasakaalus.
Vähemasti kultuurikaugetele inimestele tegi teid tuttavaks «Vilde tee». Mulle tundub, et lava tagant antud käsklused rikuvad pahatihti loomulikult kulgema hakkava improvisatsiooni ära. Piisaks päevateemast.
«Vilde tee» on pisut tuntust lisanud, aga ma ei pane seda eriti tähele. Armastan oma teatrirolle ja naudiksin rohkem seda kuulsust.
Mul on olnud suur õnn kaasa teha väga heades lavastustes. Mõtlesin, et kiusan ennast natukene ja astun «Vilde teega» sellest kristall-lossist välja. Et ei tekiks kunstiliselt kõrgel tasemel stampi.
Nali naljaks. «Vilde tee» on olnud päris põnev kogemus. Alati voolab metsik adrenaliin verre, et mis nüüd ja täna juhtub. Käsklused, mis tulevad, võiksid samuti olla improvisatsioon, siis oleks võrdne mäng.
Tasuks muidugi proovida, mis juhtub, kui kaovad käsud ja piirid. Äkki viimasel salvestusel teeme ära... Hea mõte.
Kas teile meeldib rohkem improviseerida või esitada etteantud teksti ja käituda kokkulepitult?
Mulle meeldib, kui kindlalt kokku lepitud mängureeglite vahel on ruumi ja õhku improviseerida. Tore on, kui laval nähakse partnerit ja käib koostöö. Minule on improvisatsiooni esimene reegel, et sa ei tohi teiste pakutut eitada ega ignoreerida. Mäng laval on koostöö või kooslõbu.
Ausalt öeldes sobib mulle rohkem kaks kuud proove ja ragistamist ühe rolli ja tüki kallal, seejärel esietendus, siis etendused: esimene, teine, kolmas... kuuekümnes.
Mõttetegevus ei katke hetkel, kui eesriie sulgub. Järgmine kord saad mid | et |
agi teistmoodi proovida.
Kuivõrd sõltub see ametist, et üks inimene leiab võimalusi vaba aega veeta ja nautida, teine aga kurdab pideva hõivatuse üle?
Ametist sõltub see ehk niipalju, et sa kas armastad seda, mida teed, või mitte. Mina naudin oma tööd. Naudin, kui on raske, sest mida raskem sul on, seda nauditavam on sellele järgnev kergustunne. Ma tahan olla tööga hõivatud, sest siis oskan pärast nautida vabadust.
Minu hobid sõltuvad meeleolust. Olen mõõdukas sportlane. Eriti meeldib mulle uisutada, peamiselt soojal hooajal rulluiskudega. Hea on olla heas füüsilises vormis. Püüdlen sinnapoole.
Mõnikord, kui mahti leian, tegelen ka naiselike hobidega, nagu käsitöö. Armastan raamatuid. Kui keegi ei näe, siis maalin.
Teisalt ütleksin, et minu hobi ja armastus on minu töö ja perekond — need ei ole öeldud tähtsuse järjekorras.
Olete Eestis ilmselt üks väheseid inimesi, kes pärast abiellumist kasutab endiselt ka neiupõlvenime, kusjuures tuntud olete just viimase järgi.
Inimene sünnib siia ilma oma nimega, oma emast ja oma isast. Kuidas on võimalik pärast abiellumist midagi niisugust muuta? Ma olen selle peale pikalt mõelnud ja mulle tundub see vägivaldne. Olen ikka see, kes olen.
Abiellusin Tiit Paluga 1998. aastal Tartus. Passi järgi olen Piret Palu, aga ma ei suutnud harjuda selle lühikese nimega ja olen meelsamini Laurimaa. Kõige muuga, mida abielu kaasa tõi, olen väga rahul.
Millega te veel elus rahul olete ja millega mitte?
Ma olen rahul ja rahulolematu. Olen rahul sellega, mis oli, ja rahulolematu selle suhtes, mis on. Rahul sellega, mida ei saa muuta, ja heas mõttes rahulolematu hetke tegemistes. Minu eesmärk on jõuda parima tulemuseni, et süda oleks rahul.
Olete 38-aastane. Milline on naise parim iga?
Tunnistan ausalt, et ma kardan vanaks saada. Kardan pigem vaimset kui füüsilist vanadust, aga see võib meid tabada mis tahes ajal.
Olen praegu selles eas, et kui keegi küsib, kui vana ma olen, siis hakkan liitma ja lahutama. Järelikult ei ole see minu jaoks veel probleem, olla niiiii vana.
Milline on aga naise parim iga, sellele vastan surivoodil. Ma ei tea, mis ees ootab. Loodan, et parim.<|end_of_text|>Lood, kogemused ja kohalolu: intervjuu Eelco Runiaga (lk 131–141) — Tuna
Lood, kogemused ja kohalolu: intervjuu Eelco Runiaga (lk 131–141)
Eelco Runia (s. 1955) ilmus rahvusvahelisele ajaloofilosoofia areenile otsekui komeet tosin aastat tagasi. 2006. aastal avaldas ajakiri History and Theory tema essee "Kohalolu" (Presence), mis oli ootamatult uudne nii oma lähenemiselt kui ka stiililt.1E. Runia. Presence. – History and Theory, kd. 45, nr. 1, 2006, lk 1–29. Sama ajakirja veergudel oli Runia endast esimest korda märku andnud paar aastat varem esseega, kus olid eos peidus mitmed tema hilisemad juhtideed: E. Runia. Forget about it. Parallel processing in the Srebrenica Report. – History and Theory, kd. 43, nr. 3, 2004, lk. 295–320. Pole liialdus väita, et see essee avas uue peatüki ajaloofilosoofia auväärses arengus, asendades senise keskse küsimuse ajaloo esitusest (representatsioonist) küsimusega ajaloo kohalolust (presentsusest). Tõsi, 2006. aasta märgib üksnes Runia läbilööki ingliskeelses maailmas, kodumaal Hollandis oli ta tuntust kogunud juba 1990. aastate teisest poolest saati, alates 1995. aastal ilmunud doktoritööst "Lahingu patoloogia. Ajalugu ja ajalookirjutus Tolstoi "Sõjas ja rahus"" (De pathologie van de veldslag. Geschiedenis en geschiedschrijving in Tolstoj's Oorlog en Vrede), millele 1999. aastal järgnes eksperimentaalsemas laadis raamat "Waterloo Verdun Auschwitz. Mineviku likvideerimine" (Waterloo Verdun Auschwitz. De liquidatie van het verleden).
2006. aasta esseele lisandus mõne aasta jooksul terve sari ingliskeelseid artikleid, peamiselt ajakirjas History and Theory, mille Runia koondas 2014. aastal Columbia ülikooli kirjastuses ilmunud raamatusse "Minevikust liigutatud. Katkevus ja ajaloomutatsioon" (Moved by the Past: Discontinuity and Historical Mutation). Seda võib pidada viimaste aastate üheks kõige olulisemaks ajaloofilosoofiliseks uurimuseks, mis mõistagi on pälvinud nii sooja toetust kui ka teravat kriitikat.2Hea näite raamatu vastuokslikust retseptsioonist pakub esinduslik paneeldiskussioon California ülikoolis Berkeleys 2014. aasta oktoobris, vt. selle videosalvestust: http://townsendcenter.berkeley.edu/media/avenali-panel-eelco-runia-hayden-white-martin-jay-harry-harootunian-and-ethan-kleinberg (15.01.2018).
Kui lühidalt ja abstraktselt kokku võtta, siis seisneb Runia "pööre" ajaloofilosoofias epistemoloogilise vaatevinkli asendamises ontoloogilisega. Runiat ei huvita niivõrd küsimus, kas ja mida me mineviku kohta teada võime saada, vaid see, kuidas minevik edasi elab, kuidas ta meid jätkuvalt mõjutab, kuidas ta olevikus kohal on. Teatud mõttes on see naasmine analüütilise või kriitilise ajaloofilosoofia juurest spekulatiivse või substantiivse ajaloofilosoofia juurde, ent sootuks uues võtmes, kus eesmärk pole mõtestada mineviku kulgu (selle seaduspära, eesmärki vms.), vaid mineviku järelelu — selle mõju tänapäeval. Kusjuures jutt ei käi pelgalt sellest, kuidas inimesed minevikku kasutavad ja ära kasutavad, vaid, nagu Runia eespool eestindatud essees kirjutab, "minevikul võib olla nii võimas kohalolu, et ta kasutab meid, inimesi | et |
, materjalina". Runia lähenemist pole vale tõlgendada reaktsioonina eelmise põlvkonna juhtivate ajaloofilosoofide, nagu Hayden White ja Frank Ankersmit, töödele, keda huvitasid eeskätt mineviku representeerimisega seotud teemad. Runia otsib võimalusi keeletaguseks kontaktiks möödanikuga, teda huvitab, kas lisaks keelelisele ja intellektuaalsele vahekorrale on meil võimalus ka kogemuslikuks, materiaalseks, afektiivseks suhteks minevikuga.
Runia ajaloofilosoofia keskmes seisab mõiste "kohalolu" (presence), mida ta oma samanimelises essees defineerib kui "olla puutumuses [being in touch] — nii otseses kui ülekantud tähenduses — inimeste, asjade, sündmuste ja tunnetega, mis tegid sinust selle inimese, kes sa oled".3E. Runia. Presence, lk 5. Vrd.: "… teadvustamata mineviku alateadlik püsivus on see, mida võib nimetada "kohaloluks" ja mida mulle meeldib defineerida kui "viisi, kuidas mitterepresenteeritud minevik on kohal siin ja praegu"." E. Runia. Inventing the New from the Old – From White's 'Tropics' to Vico's 'Topics'. – Rethinking History, kd. 14, nr. 2, 2010, lk. 232. Mineviku kohalolu ei pruugi olla üksnes ülev, nagu eeldab Frank Ankersmit,4F. R. Ankersmit. Sublime Historical Experience. Stanford: Stanford University Press, 2005. vaid niisamuti, nagu Runia rõhutab, õudne või kummitav. See on põhjus, miks Runia hinnangul ei pea ajaloofilosoofid "keskenduma mitte minevikule, vaid olevikule, mitte ajaloole kui pöördumatult möödaläinule, vaid ajaloole kui käimasolevale protsessile."5E. Runia. Presence, lk. 8.
Kohalolu-mõistest saab alguse Runia loomingu keskne probleem: pidevuse (continuity) ja katkevuse (discontinuity) vahekord. Ajalookirjutuse loomuses on katkestuste varjamine või ületamine, järjepidevuse loomine. Ja nimelt selle teemaga tegeles varasem, narrativistlik, ajalooesitusele keskendunud ajaloofilosoofia. Runia eesmärk on teatud mõttes rehabiliteerida katkevuse tähtsus, kaasata katkevus mineviku mõistmisse, ent n.-ö. kodustamata, tasalülitamata kujul. (Pole põhjendamatu näha selles küsimuseasetuses kahe suure "katkevuse filosoofi", Thomas Kuhni ja Michel Foucault' mõju.) Kohalolu ja katkevuse kõrval kolmas keskne märksõna Runia loomingus on "mutatsioon" (mutation), mida ta kasutab nii kujundlikus ('muutus') kui ka bioloogilises ('püsiv, edasikanduv muutus') tähenduses. Runiat huvitab, kuidas ajaloos sünnib midagi uut, mis jääb püsima ehk, nagu ta ise sõnastab, "kuidas pidevas metamorfooside ahelas, oleme me muutunud ja muutume edaspidigi nendeks, kes me oleme"6E. Runia. Moved by the Past, lk. XV. Vrd.: "Kui on üks oluline teema, mis peaks kujundama arutlusi ajaloo ja teooria vahekorrast järgnevatel aastatel, siis on see minu arvates küsimus sellest, kuidas saada üle varjatud kohast, mis muudab keeruliseks öelda midagi mõistlikku selle kohta, kuidas nii ajaloos kui ka ajalookirjutuses sünnib midagi uut — midagi virgutavalt, hirmutavalt, paheliselt, ülevalt uut." Vt. E. Runia. Crossing the Wires in the Pleasure Machine: Lenin and the Emergence of Historical Discontinuity. – History and Theory, Theme Issue 49, 2010, lk. 48.. Sõnastatud probleemide analüüsimisel on Runia jaoks tähtis kontseptuaalne tööriist metonüümia. Ta leiab, et nimelt metonüümia on see kõnekujund, mis lubab meil mõista katkestust ajaloos: "Minu väide on, kui seda mõneti paradoksaalselt sõnastada, et metonüümia on katkestuse metafoor. Või pigem, et metonüümia on järjepidevuse ja katkestuse põimumise metafoor."7E. Runia. Presence, lk. 6.
Igaüks, kes Runia tekste veidi lähemalt loeb, märkab nende kahte olulist tunnust, esiteks isikupärast stiili, mis ei pelga kujundeid ega subjektiivsust, teiseks psühholoogiast laenatud mõistekeelt ja küsimuseasetusi. Kumbki tunnus pole juhuslik, sest esiteks, nagu Runia intervjuus pikemalt seletab, on ta omandanud väljaõppe nii ajaloolase kui ka psühholoogina ja viimast ametit aastaid viljelenud. Teiseks on Runiat varasest peale peibutanud kirjanduslik kutsumus, ta on praeguseks avaldanud kaks romaani, 2003. aastal ilmunud "Inkomend vuur" ("Saabuv tuli") ja 2008. aastal "Breukvlak" ("Murrangujooned"), mis on pälvinud laialdast tunnustust (esimene näiteks Hollandis aasta parima debüütromaani auhinna). Tema seni viimane raamat, 2015. aastal Hollandis ilmunud uurimus "Srebrenica-sündroom. Kuidas ajaloodraama seletamise asemel läbi mängiti" (Het Srebrenicasyndroom. Hoe een historisch drama nagespeeld in plaats van opgehelderd werd) on hea näide, kuidas kirjandusele iseloomulik isiklik ja kujundlik lähenemine on rakendatud ajaloolise uurimistöö teenistusse.
Alljärgnevas oli Runia lahkelt nõus avama oma intellektuaalset kujunemislugu, peatuma lühidalt oma mõjutajatel ja tutvustama käsilolevat uurimistööd. Nagu ta ise tunnistas, on see ta esimene pikem intervjuu, kus ta neid teemasid käsitleb.
Marek Tamm: Te õppisite Leideni ülikoolis ajalugu ja psühholoogiat, töötasite aastaid Rotterdami Erasmuse ülikooli arstiteaduskonnas psühholoogina ja olete pidanud erapraksist arstide mentori ja juhendajana. Kuidas te sattusite tegelema ajaloofilosoofiaga? Millega see valdkond teid tõmbas? Ja kuivõrd te nõustute väitega, et te käsitlete ajaloofilosoofias tihti probleeme, mis leidsid esmalt sõnastamist psühholoogias või psühhoanalüüsis?8Ühes artikli joonealuses kirjutab Runia, et tema "lähenemist võib nimetada psühhoajalooliseks Lucien Febvre'i tähenduses | et |
— selleks et ajalugu mõista, tuleb tuttavaks saada selle osaliste outillage mentale'iga [vaimse varustatusega]". Vt. E. Runia. Into Cleanness Leaping: the Vertiginous Urge to Commit History. – History and Theory, kd. 49, nr. 1, 2010, lk. 4, mrk. 6.
Eelco Runia: Kõigepealt meenuvad lapsena nähtud korrad, kui mu ema jutustas värvikaid lugusid (näiteks) Saksa okupatsiooni aegsest elust ja mu skeptikust isa need julmalt dekonstrueeris. Ma pidin tunnistama, et faktide osas oli isal tõenäoliselt õigus, aga ma ei suutnud leppida, et ema värvikad esitused ei vasta üldse kuidagimoodi tõele. Tollal ma ei saanud aru, mille ümber need piinarikkad vestlused õieti keerlesid, aga nüüd ma arvan taipavat, et mida ema tegelikult püüdis teha, oli tunnustada ja väljendada elu täisverelisust. Paraku tegi ta seda niisuguses vormis — liialdatult ja isiklike lugude kujul —, et see ei kannatanud kuidagi välja isa karmi kriitikat.
Ma olen alati seostanud oma tegutsemist kahel erialal — ajaloo ja psühholoogia vallas — püüdega mõista, mis toimub, kui kogemused, nagu mu ema omad, tõlgitakse lugudeks. Mul oli ebamäärane arusaam, et psühholoogia tegeleb "kogemustega" ja ajalugu "lugudega", sellepärast ma arvasingi, et tuleb lihtsalt õppida mõlemat. Saatuse irooniana ei õpetanud psühholoogia mulle midagi kogemuste kohta ja ajalugu — nagu seda tookord ülikoolis õpetati — ei õpetanud mulle midagi lugude kohta.
Mõistagi, kui ma sõnastan oma motivatsiooni mõlema aine, psühholoogia ja ajaloo õppimiseks sellisel viisil, siis tegelen ma ise samuti otseselt kogemuste tõlkimisega kütkestavaks looks. Tegelikkus oli palju, palju keerulisem, kui minu vanemate loo põhjal võiks oletada, ehkki ma ei kahtle ka praegu, et ma võtsin seda omamoodi kirglikult. Alternatiivne ja usaldusväärsem lugu räägiks, kuidas ma väga varases põlves alustasin uurimisretke oma kirglikkuse põhjuse otsimiseks. Ja kuidas ma alles palju hiljem mõistsin midagi, mis oleks pidanud olema selge algusest peale: et oluline on protsess, mitte eesmärk.
Kusagil poolel teel nende kahe punkti vahel võtsin ma vastu kaks otsust. Esiteks, et mul ei ole muud valikut kui püüda ajapikku nagu möödaminnes omandatud teadmiste ja diplomite najal hakata elatist teenima — ja kuna mul oli võimalik tööd leida psühholoogina, siis mulle juhtuski ette psühholoogi ja hiljem arstide juhendaja karjäär. Teine otsus oli, et pole mõtet kirjutamise alustamisega oodata, kuni ükskord selgub, mis mind paelub.
Artiklid, mida ma hakkasin avaldama, olid "esseed" selle sõna algses tähenduses — ühtaegu eneseväljenduse ja uurimistöö katsetused. Ma pidasin end eelkõige kirjanikuks ega hoolinud eriti, millise "distsipliini" alla mu esseed liigituvad. Siis, aastal 2003, muutusin ma nii häbematuks, et mõtlesin omavahel ühendada leivateenimiskohustuse ja kustutamatu himu kirjutada oma tabamatul lemmikteemal ja asusin taotlema suurt teadusgranti. Taotluslehel tuli ära näidata distsipliin — nii ma siis kirjutasingi: ajaloofilosoofia. Ma arvasin, et see annab mulle vabad käed teha ükskõik mida. Minu suureks üllatuseks ma saingi selle grandi, seda koguni ilma vestlusele kohale minemata. Seega on omamoodi üsna täpne öelda, et ma "sattusin tegelema ajaloofilosoofiaga". Samas ma ikkagi ei pea ajaloofilosoofiat oma lõppvalikuks ja väga võimalik, et ma juba olengi hakanud sellest eemalduma.
M. T.: Oma akadeemilise tegevuse kõrvalt olete kirjutanud ka paar romaani, mille teemad on üsna lähedalt seotud teid kui ajalooteoreetikut huvitanud küsimustega. Esimene, 2003. aastal ilmunud "Inkomend vuur" ("Saabuv tuli"), rääkis Hollandi sõjaväelisest missioonist 1995. aastal Srebrenicas, ja 2008 ilmus "Breukvlak" ("Murrangujooned"), mis käsitleb tegelikkuse peitmist tekstisse, et seda elavana säilitada.9E. Runia. Inkomend vuur. Amsterdam: Augustus, 2003; E. Runia. Breukvlak. Amsterdam: Querido, 2008. Milline on teie enda meelest vahekord teie kui teoreetiku ja romaanikirjaniku tegevuse vahel? Kas üks toidab teist? Ja kas see topeltkogemus on aidanud teil leida lahendust põlisele ajaloo ja ilukirjanduse erinevuse dilemmale?
E. R.: Ma ei usu, et minu romaanid toidaksid mu mitteilukirjanduslikku tegevust või ümberpöördult. Samas ei saa öelda, et küsimus poleks väga tabav. Osaliselt kasvab vastus välja sellest, mida ma ütlesin vastuseks eelmisele küsimusele. Kõik minu kirjutatud raamatud on punktid rännakul, mis on ajendatud himust teada saada, mida ma otsin. Nad on eneseväljendusharjutused — see, millest tuleb kõnelda, saab selgeks kõnelemise käigus (kui parafraseerida E. M. Forsteri kuulsat ütlust). Ma olen ülimalt veendunud, et iga raamat või artikkel (olgu tegu ilukirjandusega või mitte) nõuab kirjutajalt enese ületamist — ja see enese ületamine ei ole midagi muud kui enda üllatamine.
Lohutaval — või nördimapaneval — kombel on see lõputu protsess: kes leiabki päriselt, mida ta otsib, on juba surnud. Ehkki ma oma nartsissistlikel hetkedel pean eneseväljendusest (ja sellega seoses kirjandusliku essee vormist) lugu seetõttu, et mul on enda arvates midagi tähtsat öelda, sisimas ma tean, et kirjapandu konkreetne sisu ei ole eriti oluline ja et eneseväljendus on väärtus omaette. See, mille | et |
järele ma igatsust tunnen, on tegelikult Rooma ja renessansi ideaal, vir virtutis — inimene, kelle moraalse palge juurde kuuluvad otsekohesus ja retoorika valdamine tasemel, mis võimaldab kaaskodanikud tähelepanelikult kuulama panna. Kes kummatigi ei arva, et tema öeldu oleks mingi ajatu, "ülim" "tõde".
Vastuse teine osa oleks, et ilukirjanduse ja mitteilukirjanduse võimalustega katsetamine huvitab mind palju rohkem kui nende teemal teoretiseerimine. Või õigemini: mind ei ole eriti huvitanud, kas minu kirjutatu on ilukirjandus või mitte. Mitteilukirjanduslikus töös "Het Srebrenicasyndroom" ("Srebrenica-sündroom") ma näiteks dramatiseerin iseenda kui ajaloolase rolli.10E. Runia. Het Srebrenicasyndroom. Hoe een historisch drama nagespeeld in plaats van opgehelderd werd. Amsterdam: Amsterdam University Press, 2015. See raamat ei ole tulemus (s. t. millegi teatavakssaanu kirjeldus), vaid omamoodi kriminaallugu, mille käigus ma järk-järgult jõuan hämmastava tõeni, kuidas Hollandi Srebrenica-uurijad oma teemat taasetendasid. Mul on alati olnud selline üsna naiivne pettekujutlus, et hübriidne tekst nagu "Het Srebrenicasyndroom" võetakse vastu bona fide ajalooalase (või filosoofia- või ükskõik mille alase) teadustööna. Seda ei juhtunud. Ei "Breukvlak" ega "Het Srebrenicasyndroom" — mida ma pean oma kõige algupärasemate tööde hulka kuuluvaks — ei ole akadeemilises maailmas tõsiselt võetud raamatud. Pole arvustusi akadeemilistes väljaannetes, pole arutelu, pole nominatsioone, pole vastukaja.
Kui hakata mõtlema, nagu te ütlete, "ajaloo ja ilukirjanduse erinevuse dilemmale", siis korraga ma saan aru, et ma tõepoolest olen tegelnud ajaloo ja ilukirjanduse võrreldavuse küsimusega. Üks küsimusi, mida ma Tolstoi ajaloo- ja ajalookirjutuse-alastele ideedele pühendatud väitekirjas ("Sõja ja rahu" põhjal) käsitlen, on see, mil määral on Tolstoi kirjelduses Venemaa võitlusest Napoleoniga tegu ajalooga ja mil määral ilukirjandusega. Vastus osutus vähem huvitavaks kui fakt, et küsimus ise heidab valgust tervele hulgale 19. sajandi historismi varjatud põhieeldustele.
Tolstoi juhtum tõestab, et katse mõõta ajalooliselt tõeste, mitteväljamõeldutena esitatud lugude ilukirjanduslikkust on tihtipeale skolastiline ettevõtmine. Vähemalt Tolstoi puhul ei ole ilukirjanduse ja mitteilukirjanduse eristusega midagi peale hakata. Nagu kõik, kes on "Sõja ja rahu" otsast lõpuni läbi lugenud, väga hästi teavad: Tolstoi kasutas iga võimalust ajaloo teemal filosofeerimiseks (ja tema hoiakud on küllaltki provokatiivsed). Mina aga näitan oma raamatus, et tema kõige väärtuslikumad "teoreetilised" ideed väljenduvad tema ilukirjandusloomingus — selles, kuidas ta oma kangelaste ja kangelannade seiklusi esitab.
Kolmas osa vastusest on, et minu suhtumine nähtusesse nimega "vorm" — mis minu jaoks hõlmab kõike süntaksitest ja troopidest kuni žanrini — on alati olnud kaksipidine. Ühest küljest ma hindan kõrgelt "vormi" võimsat, aga samas väga vabastavat mõju. Mõnikord kiputakse — väga selgelt ilmneb see Hayden White'i "vormi sisu" käsituses11H. White. The Content of the Form. Narrative Discourse and Historical Representation. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 1987. — nägema vormi kui tingimata lihtsustavat ettekujustamist (reductive prefiguration). Omast kogemusest võin ainult öelda, et vormi karm käsi võib sundida autorit end tõeliselt kokku võtma ega jäta vahel muud võimalust kui jõuda üllatavate tulemusteni, mis vormi nõuete puudumisel poleks ealeski pähe turgatanud.
See ei ole muide sugugi ainult isiklik eelistus — "vormi" loomingulisest potentsiaalist leiab näiteid paljude kirjanike ja paljude mineviku suurte ajaloolaste puhul. Johan Huizinga väärtuslikkus näiteks on suuresti seletatav tohutu pingutusega, et sobitada "nähtut" (mis sai tuntuks kui "ajalooline tundmus") oma tähelepanekute esitamiseks valitud meisterliku proosastiiliga. Teisalt — või õigemini: eespool öeldu tõttu, kuigi tegu on näilise vasturääkivusega — meeldib mulle vormiga katsetada. Mitte vormi nende osistega, mis muudavad teksti arusaadavaks ja nauditavaks, vaid vormiga kui heuristika ja epistemoloogia vahendiga. Ma arvan, et vorm on juhatanud mind mõnelegi poole, kuhu ma ei oleks sattunud, kui ma oleksin teinud lihtsalt "märkmeid".
Et käesolev usutlus ei ole tõenäoliselt sobiv koht kõikide minu raamatute katsetusliku olemuse käsitlemiseks, toon näiteks ainult romaani "Breukvlak". See blogi vormis romaan on filosoofiline katse minu endaga. Romaani peategelane harrastab omamoodi "pöördarheoloogiat". Kui arheoloog püüab mullast leitud esemete põhjal teha järeldusi elust, siis romaani "Breukvlak" peategelane tegeleb küsimusega, mida tuleks oma elust tõepärase pildi andmiseks mulda (s. t. oma blogisse) panna.
Raamatu kirjutamise ajal ma ei tajunud seda, aga filosoofilises plaanis püüab ta üle kavaldada ettekujustamist. Kangelast painab kinnisideena asjaolu, et teatavad elamused, juhtumid, kohtumised, asjad "nõuavad" kirjeldamist — nad on kirjutajale see, mida fotograafid nimetavad fotogeeniliseks. Sellistest asjadest kirjutamine ja vastavad teksti vormid on ettekujustatud klišeedega, mis määravad, millest ja kuidas kirjutada. Romaani kangelane püüab sõna otseses mõttes ettekujustamisest "mööda hiilida", töötades välja "perifeeriale keskendumise" meetodi — milles rangelt võttes muidugi sisaldub | et |
vastuolu, kuid mis tema arvates võimaldab tal tabada ja kujutada elu in flagrante delicto. Meetodi rakendamise tulemus on see, et mida rohkem kangelasel õnnestub keskenduda perifeeriale, seda enam mähkub "keskus" (kangelase armastus naise vastu, kellest ta oli sunnitud lahkuma) vaikusse ja muutub "silmatorkavalt kohalolevaks oma puudumise tõttu".
M. T.: Teie peamine taotlus ajaloofilosoofias on olnud 1970. aastatest peale valdkonnas tooni andnud "keelelise pöörde" ületamine. Teie tegevust kannustab soov "pääseda representatsiooni peeglilossist".12E. Runia. Inventing the New From the Old, lk. 231. Või nagu väljendus üks hiljutine arvustaja: "Runia sõnumi keskmes on representatsionalismi kriitika."13P. Banerjee. Book review of Eelco Runia. Moved by the Past: Discontinuity and Historical Mutation. – The American Historical Review, kd. 120, nr. 3, 2015, lk. 963. Seda arvestades võib väita, et kogu teie töö on olnud reaktsioon teie kujunemisaastatel valitsenud paradigmale. Peamine probleem sellise lähenemise puhul on, "kuidas luua uuesti mingisugune kontakt "välise reaalsusega" ilma "naiivrealismi" langemata", nagu te selle ise kunagi sõnastasite.14E. Runia. Reply to Jenkins. – Rethinking History, kd. 14, nr. 2, 2010, lk. 249. Ehk selgitate veel kord, milline oleks teie lahendus?
E. R.: Ma ei ütleks, et minu tegevus on "reaktsioon representatsionalismi paradigmale", küll aga vastab tõele, et ma tundsin vajadust "representatsionalismiga" arved klaariks teha, et ise sellest vabaneda. Tagasivaates on raske eristada sümpaatia ja antipaatia niite, mis mind representatsionalismiga sidusid. Üliõpilasena ma ostsin või varastasin endale huvitavaid raamatuid, millest õppejõud midagi ei rääkinud. Minu kultusraamatuks sai Derrida "Grammatoloogiast" ja ehkki ma tollal Derrida kavatsusi päriselt ei mõistnud, intrigeeris mind see, et ta ei võtnud varasemate mõtlejate sõnu puhta kullana, vaid käis nendega vabalt ringi oma äranägemise järgi. Ma panen tähele, et olen siin juba kaks korda kasutanud sõnatüve "vaba" — ilmselt see vabadusetunne, mille vallandasid Derrida, Foucault ja ülejäänud, oligi väga ahvatlev.
Minu ülikooliaegset huvi representatsionalismi vastu tuleb vaadata kontekstis. Ma ei saanud aru, miks õppejõud pühendasid terveid seminare Kolmanda vabariigi presidentidele ja John Adamsi Hollandi-muljetele, ja kuna nad kohusetruult jätsid mulle andmata, mida ma ihaldasin — vaimustavaid, etteaimamatuid ja tähendusrikkaid kaemusi kogemuse ja loo vahekorrast —, siis ma olingi kerge saak. Täiesti võimalik, et minu jaoks seisnes representatsionalismi ahvatlus nende strukturalistide ja dekonstruktivistide tegelike taotluste antiteesi lootuses — et on leitud mingi "substantiivne" meta-seletus ajaloo kaootilistele tõmblustele.
Olgu kuidas oli, oma väitekirja kirjutamise ajaks olin juba kindlalt nõuks võtnud rehabiliteerida kogemuse ja distantseerida end radikaalselt White'i representatsionalismist. Kui "keeleline pööre" pidi olema non plus ultra, siis mina tahtsin minna hoopis kaugemale. Psühholoogina ei saa ma sugugi välistada võimalust, et minu otsus ei tulenenud niivõrd minu hüljatud raamatute sisust kui oidipuslikust tungist vabaneda isast ja oma elu elada — see hüpotees langeb muide kokku Hayden White'i kirjeldusega minust kui "printsist, kes tahab tappa kuningat". Aga isegi kui see hüpotees vastab tõele, siis pole kaugeltki selge, kas minu suhe representatsionalismi on eelkõige isaks kehastumine ehk pealtnäha usutava, aga faktiproovi mitte kannatava eitamine või hoopis väljaastumine ema kaitseks, kes ihkas edasi anda elu täisverelisust hoolimata etteheidetest, et tema kaasakiskuvad jutustused on "tühipaljad väljamõeldud lood".
Aga eks Oidipuse-teooria tõelevastavus selgub kunagi edaspidi. Ma võin öelda ainult nii palju, et kui ma palavikuliselt kirjutasin oma artiklit "Kohalolu",15E. Runia. Presence. siis ei erutanud mind niivõrd hävitustöö, mida see tõotas teha, kui tunne, et see on alusepanek millelegi täiesti uuele. Igatahes vabastas kohaloluga tegelemine mind senise teooria üliminast ja andis võimaluse liikuda kriitilise ajaloofilosoofia juurest edasi substantiivse juurde ning teha midagi, mis on ajaloolaste jaoks absoluutne tabu: hakata "spekuleerima" (mõningate) ajaloo mehhanismide teemal. Aga kui te nimetate minu püüdlust keelelise pöörde juurest edasi liikuda minu "peamiseks taotluseks", siis see muidugi tõestab paradoksi, et inimesi kiputakse ikka määratlema selle põhjal, millest nad püüavad jagu saada.
M. T.: Teie esimesed ajaloofilosoofilised tekstid on kirjutatud hollandi keeles, sealhulgas kaks esimest raamatut, doktoritöö "De pathologie van de veldslag. Geschiedenis en geschiedschrijving in Tolstoj's Oorlog en Vrede" (1995) ja teine, "Waterloo Verdun Auschwitz. De liquidatie van het verleden" (1999).16E. Runia. De pathologie van de veldslag. Geschiedenis en geschiedschrijving in Tolstoj's Oorlog en Vrede. Amsterdam: Meulenhoff, 1995; E. Runia. Waterloo Verdun Auschwitz. De liquidatie van het verleden. Amsterdam: Meulenhoff, 1999. Kahjuks ma ei oska piisavalt hollandi keelt, et neid lugeda, nagu usutavasti paljud teisedki. Vahest te olete seetõttu nõus nende esmateoste peamised sõnumid lühidalt kokku võtma? Kui ma ei eksi, siis käsitlevad juba need raamatud ajaloo mittediskursiivsust?
E. R.: "Lahingu patoloogia" kirjutamise ajal olin ma veel suuresti autsaider: töötasin psühholoogina, ei olnud akadeemilise maailmaga tuttav ega osanud end filosoofilistes väitlustes ülal pidada. Selles raamatus ma pü | et |
üdsin "Sõja ja rahu" põhjal selgitada, milline nägi välja Tolstoi "ajaloofilosoofia". Töö käigus oli mul etteheiteid nii Ranke ja tema järgijate lihvitud historismile kui ka White'i koolkonna metaajaloolisele vigurdamisele. Niisiis võib öelda, et Tolstoi "Sõda ja rahu" oli minu cicerone: ma klaarisin iseenda abil Tolstoid ja klaarisin Tolstoi abil oma seosetuid ja naiivseid aimusi elu ja narratiivi vahekorrast. Sel kombel leidsin ma endale vaatenurga, mida ma siiani ei oska täpselt piiritleda, aga millest ma ei ole hiljem loobunud.
Ma arvan tänini, et minu lähenemisviis Tolstoile oli väga viljakas. Tihti öeldakse, et olemuslikult on võimatu tuua lood ja kogemused, representatsioonid ja kehastused ühele tasandile, aga just see läheb Tolstoil korda. Tolstoi kangelased mitte üksnes ei räägi ajaloost (üldises mõttes, kui nähtusest) ja konkreetsetest ajaloosündmustest, vaid nad ka kehastavad ajalugu ja on ollus, osalised (või "toimepanijad") sündmustes, mida hiljem hakatakse pidama "ajaloolisteks". Seega võimaldas "Sõda ja rahu" mul üle saada narrativismi ja historismi ajalikkusest ning käsile võtta ühismõõdutuse nähtus.
Kuna "Lahingu patoloogia" kandideeris ühele tähtsale kirjandusauhinnale, tundsin ma end pigem olevat kutsutud oma esseemeetodit võimendama kui mingit akadeemilist sillapead looma. Seetõttu oli mu teine raamat, "Waterloo Verdun Auschwitz" "distsipliinivaba" uurimus ajalooliste traumade "likvideerimisest". Likvideerimisest selle sõna mõlemas tähenduses: ma tahtsin teada, kuidas omastamatud, seedimatud sündmused lahustatakse nii "vedelaks", et nad saavad imbuda kultuuri "vereringesse". Ma tahtsin ka teada, kuidas ajaloolised traumad lakkavad toimimast aktiivse jõuna ja jäetakse maha minevikku.
"Waterloo Verdun Auschwitz" koosneb "reportaažidest" ja esseistlikest arutlustest — esseed vahelduvad reportaažidega. Reportaažides kasutan ma ennast seismograafilise instrumendina — kõnnin teadmistest tundlikuna mööda Waterloo ja Verduni lahinguvälju ja endist Auschwitzi surmalaagrit ja püüan mõõta, mil määral on minevik kõigi mälestustseremooniate kihtide all ikka veel kohal. Tollal ma ei olnud W. G. Sebaldist kuulnudki (tema raamatuid polnud minu meelest siis veel avaldatud), aga need reportaažid on sebaldlikud palverännakud süü radade reetlikul pinnal.
Mis teie küsimust puudutab, siis "Lahingu patoloogia" ega ka "Waterloo Verdun Auschwitz" ei sisalda kumbki mingeid lühidalt kokku võetavaid "sõnumeid". Mis ei tähenda, et neis poleks julgeid seisukohti. Ma olen teinud neist kokkuvõtte "Moved by the Past" eessõnas: ma tahtsin jõuda pidevusest katkevuseni, ajalookirjutusest ajalooni, tähendusest kohaloluni, metafoorist metonüümiani, representatsioonist inkarnatsioonini, loost monumendini, epistemoloogiast ontoloogiani, identiteedist võõristuseni, allopoiesis'est autopoiesis'eni ja kujutlemisest leiutamiseni.17E. Runia. Moved by the Past, lk. XIV–XV.
M. T.: Panen ette peatuda järgmiseks mõningail teie inspiratsiooniallikail. Klassikaliste autorite järel nagu Vico ja Goethe on nüüdisaja mõtlejatest teile minu arvates kõige lähedasem Hans Ulrich Gumbrecht, kuigi te ei viita talle just väga tihti. Tema oli üks esimesi, kes tõi tänapäeva teoreetilistesse aruteludesse kohalolu mõiste (tema "ainus suur idee", nagu ta ise hiljaaegu väljendus18H. U. Gumbrecht. Our Broad Present: Time and Contemporary Culture. New York: Columbia University Press, 2014, lk. IX. Vt. ka H. U. Gumbrecht. Production of Presence. What Meaning Cannot Convey. Stanford: Stanford University Press, 2004.), samuti on ta kõnelnud hermeneutika ületamisest ning "tegelikkuse" ja "vahetu kogemuse" juurde naasmisest.19Nt. H. U. Gumbrecht. In 1926. Living at the Edge of Time. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1997, lk. 423. Kas selgitaksite lühidalt oma suhet Gumbrechti töödega?
E. R.: Hans Ulrich Gumbrecht ehk Sepp on kindlasti üks elavamaid ja innustavamaid inimesi, keda ma tunnen. Meie kokkuviija oli tema Stanfordi kolleeg Ewa Domanska. Saatsin oma kohalolu-essee kohe valmimise järel Ewale ja tema ütles mulle, et Gumbrecht oli ka just kirjutanud kohalolust. Niisiis saatsin Gumbrechtile oma alles avaldamata essee, lugesin läbi tema raamatu ja kutsusin ta konverentsile, mida korraldasin, et kõnelda meie ühisest huvist selle ilmselt väga ajakohase küsimuse vastu. Ta reageeris õhinal, aga ütles, et saab tulla ainult sel juhul, kui ma korraldan talle transpordi Wolfsburgist (kus tal oli kohtumine Volkswageni sihtasutuses) Groningeni. Siis pöördusin ennenägematu palvega Groningeni ülikooli rektori poole, et kas ta ei laenaks oma esindusautot Gumbrechti Wolfsburgist äratoomiseks — ja ta oli nõus. See oligi see kuulus "Kohalolu" konverents — kahtlemata üks kordaläinumaid konverentse, kus olen osalenud, mitte ainult seetõttu, et History and Theory võttis avaldada meie ettekanded, aga eelkõige seetõttu, et sellest konverentsist kiirgas innustavat hasarti ja seal valitses heatahtlik sallivuse õhkkond.20Runia peab silmas Groningeni ülikoolis 1.–2. detsembril 2005 toimunud konverentsi "Kohalolu" ("Presence"), mille ettekanded, sh. käesolevas eestindatud Runia tekst, ilmusid ajakirjas History and Theory, kd. 45, nr. 3, 2006.
M. T.: Veel üks oluline kuju tänapäeva ajaloofilosoofilistes aruteludes, mis puudutavad kohalolu ja kogemust, on Frank Ankersmit. Ilmselt võib teie suhet tema töödesse kirjeldada kui kaksipidist: ühelt poolt tema "üleva ajalookogemuse" käsitlused,21F. R. Ankersmit. Sublime Historical Experience; vt. ka F. Ankersmit. "Presence" and Myth. – | et |
History and Theory, kd. 45, nr. 3, 2006, lk. 328–336. mis on paljudest erinevustest22Vt. A. Froeyman. Frank Ankersmit and Eelco Runia: the Presence and the Otherness of the Past. – Rethinking History, kd. 16, nr. 3, 2012, lk. 393–415. hoolimata üsna lähedal teie enda uurimustele, teisalt aga jääb tema ajaloolisi representatsioone puudutav tegevus teie huvideringist sootuks kaugele või hoopis vastandub sellele. Missugust "mõjuängi" te oma töödes seoses Ankersmitiga näete?
E. R.: Mul on väga hästi meeles, kuidas mu väitekiri oli juba peaaegu valmis ja mul oli vaja juhendajat — ja kuidas ma pöördusin Franki poole. Ma ei olnud temaga kunagi kohtunud, aga ta oli üks väheseid ajaloolasi Hollandis, kellest oli teada, et ta on algupärane mõtleja ning ühtlasi omab rahvusvahelist mainet. Samas olin ma tema poole pöördudes üsna kõhklev, sest olin representatsionalismi vastane, aga minu suureks üllatuseks oli ta väga heatahtlik ja ütles, et minu töö talle väga meeldis. Nagu välja tuli, tegeles ta ise sel ajal juba oma ajalookogemuse mõistega ja mul on hästi meeles, et ma olin tema raamatut lugedes täiesti jahmunud.
M. T.: 2014. aastal ilmus teie eelneva kümne aasta peamistest ajaloofilosoofiaalastest esseedest ingliskeelne kogumik pealkirjaga "Moved by the Past: Discontinuity and Historical Mutation" ("Minevikust liigutatud. Katkevus ja ajaloomutatsioon").23E. Runia. Moved by the Past. Ma nõustun teie hinnanguga, et selle raamatu üheksa esseed moodustavad tõeliselt sidusa terviku. Mida selle teose koostamine ja ka publikupoolne vastuvõtt on teile õpetanud?
E. R.: Tagasivaates on "Moved by the Past" ühe üleminekuaja kroonika — ja on naljakas, et raamatus endas jäävad nii eelnev trajektoor kui ka kõik järgnev pimeduse varju. Vähemalt ingliskeelsele lugejale on see nagu lühike nähtav osa komeedi lennukaarest. Või kosk, mis ühendab ja eraldab kaht biotoopi. "Moved by the Past" näitab päevikuna, kuidas huvi, mida ma tundsin traumaga toimetuleku võimaluste vastu, muundus huviks selle vastu, miks me ei suuda jätta korraldamata ülevaid ajaloosündmusi, mida — niipea kui need on toimunud — kogetakse kui traumat. Tasub rõhutada: uudsuse peadpööritav ahvatlus ja õõvastav arusaamine kordasaadetust on ühe ja sama nähtuse pluss- ja miinuspool. Nende vahele jääb sündmus.
See raamat sündis seetõttu, et ma tundsin kohustust kirjutada üks viisakas, "pidev" monograafia katkevusest — aga õnneks osutus mu oma vastupanu tugevamaks kui akadeemiline ülimina. Sestap, kui mõtlema hakata, on "Moved by the Past" struktuur loominguline hädahüpe — mille tõttu raamat ise mitte lihtsalt ei käsitle katkevust, vaid ka selle ülesehitus järgib juhtmotiivi. Selle raamatu katkestuslik olemus ei väljendu niivõrd (üsna traditsioonilistes) esseedes endis kui selles, et neist moodustuv sõnum on ulatuslikum (ja radikaalsem) kui liidetavate summa.
M. T.: Teie praegu käsil olev projekt on raamat tööpealkirjaga "Punase kuninganna ajalugu" ("Red Queen History" — viide Lewis Carrolli raamatutegelase järgi nimetatud hüpoteesile, mille järgi etendavad evolutsioonis võtmerolli liikidevahelised suhted). Nagu ma aru saan, tuleb seal juttu sellest, et kultuurilist evolutsiooni peaks mõistma kui elu aina pingutavamaks muutvate uuenduste jada, evolutsiooniteoreetilises sõnastuses pigem "valikut" kui "variatsiooni". Ehk täpsustaksite veidi oma taotlusi selle projektiga seoses?
E. R.: Punase kuninganna projekt kasvas välja ühest ühtaegu argisest ja nõutuks tegevast tähelepanekust: miks ei muutu elu kunagi kergemaks? Miks ei kaalu meie nutitelefonide, otsingumootorite, navigatsioonisüsteemide ja telefoniga suhtlevate kohvimasinate tarvituselevõtust saadav kasu kunagi üles kõike, mida me ette võtame, et elu keerulisemaks muuta? Tavaliselt vastatakse, et elu keerulisemaks muutumine on selle hõlbustamise äraspidine või äpardunud tagajärg. Minu Punase kuninganna teooria kummatigi väidab, et meie oskus elu kogu aeg pingutavaks muuta on olemuslikult tähtis, et see on meie kultuuri nii vormile kui ka arengule vähemalt niisama hädavajalik kui need positiivsed saavutused, mida me eelistame poodiumile tõsta kultuuripärandi nime all.
Selles uues raamatus ma kavatsen toetuda bioloogias Punase kuninganna efektina tuntud nähtusele. Leigh Van Valen ja hiljem Matt Ridley on tähelepanu juhtinud faktile, et kuna keskkonnad ei ole stabiilsed, siis peavad liigid eluspüsimiseks pidevalt jätkama kohastumist. Aga mida kiiremini liigid "kihutavad", seda enam muutub ümbrus koos nendega ja seda vähem jõuavad nad "päriselt" edasi — täpselt nagu Alice imedemaal, kes jookseb nii kiiresti nagu jaksab, aga leiab end viimaks samast kohast, kust alustas. Mille peale Punane kuninganna ütleb: "…näed, selleks tulebki kõigest väest joosta, et paigal püsida…"
Siinkohal jätan ma hulga teooriat vahele. Ainult niipalju: evolutsiooniteoreetikud käsitlevad evolutsiooni kui kahe mehhanismi koosmõju tulemust — üks on "variatsioonide" (uute pärilike omaduste) teke ja teine, nagu Darwin seda nimetas, "vaenulikud loodusjõud" (keskkonna valikusurve). Selles uues projektis ma räägin sellest, et inimesed on õppinud valikulisust ohjeldama, kasutades ära "stressist indutseeritud mutatsioone": isegi inimesed ei suuda juhtida mutageneesi otseselt, küll aga on nad, nagu ma näitan, õppinud mõjutama — või koguni looma — tingimusi | et |
, mis seda soodustavad. Teisisõnu, kui loomad vajavad evolutsiooniliseks sööstuks välismõju, siis inimesed on võib-olla õppinud, et mutatsioone indutseerivaid katastroofe ei pea ootama — nad on võib-olla taibanud, et neid on võimalik ise esile kutsuda.
Ajaloo konteksti tooduna tähendaks stressist indutseeritud mutatsioon seda, et ajaloo "katastroofilised" katkestused pole midagi muud kui näited meie valmidusest ja võimest olla iseenda parim vaenlane. Katkestusi esile kutsudes me destabiliseerime status quo'd ja loome olukordi, mis soosivad mutatsioone — ja sel viisil tahes või tahtmata ergutame inimliigi evolutsiooni. Minu hinnangul ei ole "ajaloolised" sündmused (nagu Ameerika iseseisvusdeklaratsioon, Berliini müüri langemine, Maastrichti lepe või kas või Donald Trumpi valimine presidendiks) mutatsioonid, vaid just sellised "katastroofid", mida me evolutsiooniks vajame.<|end_of_text|>Kommentaarid: Seisukoht | Putini ultimaatum
Seisukoht | Putini ultimaatum
tegelikult/ 20. aprill 2017 12:39
eesti juhib maailma majandust,sõjandust,
Papptank/ 14. oktoober 2016 06:39
Nende papist mudelitega teisi hirmutada ja öelda,et see on sõjatehnika on liig.Vanaraud ei saagi liikuma, papist tanki saab 6.säjaväelasega üle väljaku tõugata ja kõiki on lollitatud.
Realist/ 18. oktoober 2016 12:26
Papist tankidega sõideti üle urkaina ka vist jah?
maga/ 13. oktoober 2016 00:04
kaineks kremli tarakan.
ei,noh/ 12. oktoober 2016 22:54
puutin ikka selline pätt pole kui põhja-ameerika regionaalriigi pätt.
maamiiz/ 12. oktoober 2016 20:12
sõda tuleb,aja küsimus kes esimese paugu teeb aga mitte putja ega jenki süül vaid et kuna kogu meie maailm on kaotanud põhiväärtused ja moraali ja tegeletakse mõtetustega,homod sooneutraalsus,kõikide rahvaste võrdsus ilma vastutuseta jne
Ukraina sõjaga seoses/ 12. oktoober 2016 19:54
ja Lääne sanktsioonide esitamisel, ütles Putin otse välja: "Ärge unustage, et Venemaal on maailma suurim tuumaarsenal. Ega te ju ei taha, et ma seda kasutama pean"? See oli telekas, ühe Ukraina konflikti kohtumisel suurte vahel. Vot see on päris ultimaatum. Tegelikult on Putin küll terrorist, aga väga tugev ja kaval sõjamees.
sid/ 12. oktoober 2016 20:12
Puutin ei ole tugev ja kaval. Ta on tavaline pätt ja tal on varasemate riigijuhtide ajal Ameerikalt varastatud tuumarelv
vene värk/ 12. oktoober 2016 20:18
Venemaa on piisavalt hästi ymber piiratud väga töhusatest taltsutusvahenditest, et Putin hoiaks oma verised kämblad tuumanuppudest väga kaugel, see mees kardab surma nagu tuld. Venemaa on läbi imbunud maailma luurevörgustikust, venelaste iga liigutus on jälgitav kosmosest, öhust, maalt, merelt, vee alt jne, koik militaarsed otsused on teada juba enne, kui need joutakse kinnitada. Ei maksa alavääristada kymme korda suurema, tugevama ja arenenuma NATO vöimekust, eriti USA militaarelektroonika arengut, allianss ei reklaami oma saladusi, Putinil aga polegi laste hirmutamiseks muud materiali, kui tuumarelv.
Idiootseim kavalus kasutada tuumaaarsenali ja loota et ise sealjuures tarveks jääks / 21. aprill 2017 00:19
Anname inimesele rauajupi pihku ja ta tunnbki end võitjana seniks kuni teine inimene ilmub välja suurema ja tõhusama rauajupiga.
vene värk/ 12. oktoober 2016 19:34
USA teeb juba lähitulevikus Venemaale NSVLiitu, see tuleb maailmale triljoneid kordi odavam, kui ylikalli ja ylikiiresti moraalselt vananeva vanaraua soetamine. Samuti väldib see ettevötmine tsiviilohvreid. Igatahes majanduspiiranguid lisavad USA, Kanada, Austraalia, Jaapan ja teised arenenud tööstusmaad nyyd mitmekordselt, see on venelastele juba veerand NSVLiitu. Ehk osaleb isegi EU, mis on siiani maailmale naerualuseks olnud oma tyhipaljaste sissesöidukeeldudega.
nojah/ 12. oktoober 2016 19:32
Süürias toimuv näitab, et blatnoi kord bluffib, kord mitte. Esimene vastuirünnak peaks toimuma propagandarindel-vene inimene peab teadma, kes ja kuidas teda valitseb, paljaks röövib, ära kasutab ja surmasuhu tõukab. Kui vene inimene teaks veerandit ka tõest, poleks Kremlis enam kivi kivi peal
kapp/ 12. oktoober 2016 19:22
sama teeb ju nato,vastukaaluks venemaale suurendab relvastust ja sõjaväge.ja vastukaaluks natole suurendab jällegi venemaa oma asja.noh,ja kuhuni siis,nii kaua kui kogu maa täitub raketitega.
lasteaed,ausõna
Oliver/ 12. oktoober 2016 19:14
Tänapäeva sõda on väga kallis.Seda suurepäraselt teab V.Putin.Kui kõik see nii lihtne olnuks siis ammu juba Ukaina võetud.Donbass,Lugansk poeksid või nahast välja, et Venemaa koossseisu saada, ainult et V.Putinile pole seda vaja. Krimm käib niigi üle jõu.Väga loodeti Ida-Ukrainas, et Krimmi ja Venemaa ühendus hakkab toimuna maismaal ja seega loodeti Mariupoli vallutamist,Kreml aga ehitab hoopis silla, mis on sisuliselt jätkuv separatistide reetmine.Viimased saavad isegi sellest aru, kuid neid isegi ei taha Venemaa, sest niigi sinna 2014.a. põgenenud kontingent elab sisuliselt põgenikustaatuses Venemaa kulul, nad isegi ei sõdi Ukraina vastu, sest vene armees teis eriigi kodanikuna ei saanad seal olla.
Indrek2/ 12. oktoober 2016 18:31
Pole kahtlust, et suurem sõda Euroopas on suhteliselt lühikese aja | et |
küsimus. Pinged ühiskonnas üha kasvavad. Loodetavasti õnnestub meil sellest hullusest pääseda (kergemini).<|end_of_text|>Retseptid süüa ja kaalus
C-vitamiini rikkad tooted ja joogid tõhustavad raua imendumist. Joo toidu kõrvale marja- või puuviljamahla. Hapendatud leiva raud on organismile kõige kergemini omastatav. Viljatoodetes leiduv fütaat aeglustab raua imendumist. Leiva hapendamine parandab raua imendumist. Aedviljad. Spargelkapsas, aedoad, herned (100 grammis rauda.
Kui peolauale tasuks kartulisalat pigem ise kokku segada, siis kiireks kontorilõunaks võib mõne neist julgelt poestki kaasa haarata, kinnitab Õhtulehe järjekordne pimetest. Kuigi suurpoodide müüginumbrid näitavad, et ostjate valik langeb enamasti liha või vorstiga salati kasuks, proovisime meie taimetoitlastele mõeldes klassikalisi vana kooli kartulisalateid.
Retseptid mida leiad siit kategooriast on Eelroad, Hoidised, Hommikusöögid, Õhtusöögid, Lõunasöögid, Pastaroad, Kalaroad, Kanaroad ja väga palju teisi maitsvaid retsepte.
Kui rootslane läheb kohvikusse ja tellib ühe kohvi, siis kohvikoort küsitakse alati lagom kogus, mis tegelikult varieerub inimeste seas päris palju. "Kui viikingid aja maha võtsid, oli neil kombeks istuda lõkke ääres ja juua sarvetäis mõdu. Ehkki pärast vägitegusid (rüüstamised, süütamised, vägistamised) oli nende janu suur, pidas iga sõdalane auasjaks rüübata mõõdukas.
Õige šokolaadikreem, mida võib süüa ja mitte paksuks minna. Superlihtne retsept ja suur hulk naudingut. Šokolaadikreem avokaado ja banaaniga. Valmistamisaeg: 15 minutit. Hommikusöök; Kastmed ; Magustoidud ja maiustused; Tervislikud retseptid; Vegan toidud; Prantsusmaa. Õige šokolaadikreem, mida võib süüa ja mitte paksuks minna. Superlihtne retsept ja suur hulk naudingut.
Tegelikult võiks neid süüa veelgi rohkem. Naised võiksid siiski piirduda 7–8 portsjoni köögiviljadega päevas ja mehed kuni 15 portsjoniga päevas. 1 portsjon = umbes 100 g värskeid või kuumtöödeldud köögivilju. Siin on sulle 17 värsket retsepti, mis annavad ideid, kuidas päevas kolm hädavajalikku portsjonit köögivilju ära süüa. Igale retseptile on lisatud ka saadav.
selles on väga vähe kaloreid ja piisavalt kiudaineid, et tekitada täiskõhutunne. | Shutterstock Samuti võiks oad menüüsse võtta, loe aedoa kasulikkusest ja vaata maitsvaid retsepte. Muidugi ei maksa seda puuvilja ohjeldamatult süüa.
Saad teada mida ja kui palju süüa ning mida tuleks vältida. Kui toit on valmis, kaalu see ära ja sisesta valmis toidu kaal toitumiskava retsepti juures.
Proteiinitooteid tarbides jälgi hoolsasti rasvasisaldust, vali lahjemad. Eelista kana ja kalkuni rinnatükke, munavalget ja valget kala. Jay lubab veel süüa punast liha, mis teatavasti sisaldab rohkem rasva, kord päevas enne või peale trenni. Jätka kalorite ülekirjutamist, kuigi kalorite arv võib olla koguseliselt natukene muutunud.
Populaarse toitumiskava abil 27 kilogrammi kaalust kaotanud Riina: ma ei tahtnud end surnuks süüa (1) Loe edasi. Kassid ja toataimed ei sobi alati kokku. Kuidas neid lepitada.
Mina armastan süüa, sina armastad süüa ja ma arvan, et enamus inimesi armastab süüa :) Pahatihti kaasneb toiduarmastajatel ülekaal, sest ei toituta teadlikult ja tarbitakse rohkem, kui vaja ehk siis kaloraaž läheb liiga suureks.kaalus syroedenii Veterinaaria Dieet enne treeningut ei soovita et tavaliselt enne ja pärast trenni ei ole soovitav süüa ca ja kui kaua ennem toituma.kaalu.
6 veeb. 2018 Või eelistad süüa, nagu juhtub, ja vabal ajal pigem diivanil lesida? peatselt ilmuvast fitnessi toitumise ja retseptiraamatust "Fitness ja toit".
10 TORMIKINDLAT ROOGA | Nipid ja retseptid, Kontrolli, kas su kapid on nädala lõpuni süüa täis. Ja ära unusta vett! Kui voolu pole, ei pruugi sa vett kätte saada, kui salvkaevu ja ämbrisüsteemi just pole. 2. Vaata, kas saad vajadusel õueköögis lahtisel tulel süüa teha. Varu selleks vajalikke asju - sütt, pilpaid, süütematerjali ja otsi välja potid-pannid, mida raatsid.
Populaarse toitumiskava abil 27 kilogrammi kaalust kaotanud Riina: ma ei tahtnud end surnuks süüa Instagrammerid Katri Palm ja Juhani Särglep räägivad lahedatest toidukogemustest.
Toitumisspetsialistid soovitavad tervislike toitumisharjumuste korral süüa neli peamist söögikorda päevas ja vältida magamaminekut kohe pärast söömist, kirjutatakse portaalis.
Kõik koostisosad saab visata potti ja ahju hauduma panna. Sama ajal kui toit valmib, saab õues teha pika suusaringi 🙂 See hautis oli meie pere EV100 peolaual. Kui tavaliselt teen ulukihautisi punase veiniga, siis see kord soovisin vaheldust. Loe edasi. 27/02/2018 05/03/2018 by Laura Vana. Reis. Kus Amsterdamis (brunchi) süüa? Sellel nädalal oli reisisihtkohaks Amsteram. Olin seal palju.<|end_of_text|>LG Optimus 4X HD (P880) Android telefon - LG Electronics
LG Optimus 4X HD Androidi nutitelefon võimsa 1,5 GHz neljatuumalise protsessori ja 4,7-tollise True HD IPS-ekraani.
Piiranguteta võimsus
Kaasaskantav Outlook
Vaba kohandamine
Piiranguteta võimsus ja tõhusus
2150 mAh kauakestev aku ja erk kasutajaliides
Saage rohkem asju tehtud eriti võimsa 2150 mAh akuga. Läbimurdeline SiO+ tehnika pakub tohutut võimsust õhukese vormi osas järeleandmisi | et |
tegemata. Täiuslik kuva ja nutikas energiatarve ei välista enam üksteist. True HD IPS-ekraan on energiatõhususe konkurentidega võrreldes kahekordistanud, pikendades aku vastupidavust valge tausta kuvamisel.
Kasutage aku tööiga maksimaalselt tänu ökorežiimile, mis lülitab seadme nupuvajutusega ühele tuumale. Ökorežiim võimaldab maksimaalset tõhusust ja sellega saate teha kõiki oma armastatud asju kauem.<|end_of_text|>Tallinn 800: muistne raha Tallinna maapõues - Teadus
Tallinn 800: muistne raha Tallinna maapõues
16. märts 2019, 10:30
Pärast aastad kestnud rahaleidude põuda on lõpuks leitud ka esimene Muinas-Tallinna ala rahaleid. Kust linn aguse sai, ei ole aga seniajani selge, kirjutab arheoloog Erki Russow.
Tallinna linnaeelse ja -alguse asustusloo pea sajandi pikkuse uurimise jooksul on esitatud arvukalt arvamusi Muinas-Tallinna tekkepõhjuste ja -viiside kohta. Mõned seisukohad unustati kohe, teised seevastu leidsid püsiva koha järgnevate uurijate arutluskäikudes. Vahel põhjendatult, vahel mitte. Paljud säärastest argumentidest pärinevad 1930. aastatest, kui linna ja selle tagamaa vanima ajaloo uurimine sai uue hoo.
Arheoloogide tähelepanu Tallinna piirkonnale piirdus toona eelkõige Iru linnuse uurimisega 1936.–1938. aastal. See oli osa suuremast Eesti muinaslinnuste kaevamisprogrammist, mis päädis 1939. aastal ilmunud esindusliku väljaandega «Muistse Eesti linnused». Iru linnamäest ning selle rollist ümbruskonna kujunemisloos kirjutas kogumikku pika ja põhjaliku loo äsja ülikooli lõpetanud Artur Vassar.[i] Muinas-Tallinna uurimise seisukohast oli see artikkel esimene, kus esitati oletus, et varasem võimukeskus kolis Irust Toompea alla millalgi 11. sajandil.
Vassari põhjendused tuginesid nii otsestele kui ka kaudsetele allikatele. 1930. aastate kaevamistulemused näitasid, et Iru hävimise järel ei ehitatud seda 11. sajandil enam uuesti üles, mis suunas autorit otsima uut maakondlikku keskust mujalt. Rannikul kõrgunud Toompea ja selle jalam sobis tema arvates maastikuliselt, kuid ilmselt tugines hüpotees suuresti Henriku Liivimaa kroonika teatele muinaseestlaste Lyndanise linnuse vallutamisest taanlaste poolt 1219. aastal.
Hüpoteesi arheoloogiline analüüs toetus tänase Tallinna tuumikalast väljapoole jäänud muinasasustuse ja -leidude vaatlusele, mille käigus kaardistati ka tolleks ajaks teada olnud aardeleiud. Need kinnitasid Vassari arvates, et võimu- ja kaubakeskus kandusid muinasaja lõpusajanditel suhteliselt sujuvalt ühest kohast teise. Järgnevatel aastakümnetel muutus väide aardeleidude koondumisest Tallinna lähedusse tõsikindlaks faktiks ning on alles viimastel aastakümnetel kahtluse alla seatud.
Idee Toompeast ja selle naabrusest kui Iru mõttelisest järglasest võeti kiiresti omaks ning leidis püsiva koha ajaloolaste-arheoloogide Muinas-Tallinna käsiteludes. Põhimõtteliselt kehtib see oletus tänapäevalgi, kuid alternatiivina on välja pakutud, et Muinas-Tallinna teke ei ole tingimata seotud Iru langusega, vaid kaks keskust võisid 8.–10. sajandil eksisteerida ka üheaegselt: Iru kohaliku piirkonna keskuse ja hooajalise regionaalse turukohana, Muinas-Tallinn aga Tõnismäe-aluse rahvusvahelise kauplemiskohana.[ii]
Kui lähtuda maastikuanalüüsist ning muististe ja arheoloogiliste leidude üldisest levikust, siis ei saa kahe muinasaegse kauplemiskoha olemasolu Tallinna lahe ida- ja lõunakaldal lõpuni välistada. Eeldades, et soodsa veevõtukohaga Muinas-Tallinn oli vaid hooajati külastatav paik, ei ole meil tõesti põhjust oodata arvukaid hoonejäänuseid ning rikkaliku leiuvalikuga asulakohta. Küll aga räägib Muinas-Tallinna kui olulise kaubakeskuse vastu 13. sajandist varasemate rahaleidude kasinus lähemas ümbruskonnas – pilt erineb sellest, kuidas Vassar ja järgnevad uurijad seda omal ajal esitasid.
Vaadeldes muinasaja lõpusajandite rahaleidude leviala, tuleb välja, et omaaegset kaubavahetust peegeldavad aardeleiud koonduvad kahte piirkonda, osutades sedasi Soome lahte läbinud ida-lääne vahelise kaubatee eelistatud sadamakohtadele.[iii] Nii on aegade jooksul avastatud Keila jõe alamjooksult mitmeid Araabia hõberahadest koosnevaid 10. sajandi aardeid ning 11.–12. sajandi peitvara esineb esmajoones Pirita ja Jägala jõe vahelises piirkonnas. Ainus 11. sajandi algusesse dateeritud mündileid tänase Tallinna territooriumilt pärineb toona mandrist lahus olnud Paljasaarelt. Süda-Tallinna alalt nii vanu rahaleide teada ei ole.
Ka pärast Iru linnuse viimast hävimist jätkus aarete peitmine endiselt eeskätt Pirita jõe valgalale ning maapõue peidetud rahade järgi kaubakeskuse kolimist Irust Toompea külje alla näidata ei saa. Seni on riivamisi oletatud, et Tallinna kui sadamakoha tähtsus võis tõusta kusagil 12. sajandi teisel poolel ning võimu- ja kaubakeskusena alles pärast Valdemar II 1219. aasta ristiretke.[iv] Ent välistada ei saa, et tulevased mündi- ja aardeleiud edaspidi seda arvamust muudavad.
2017. aastal Tõnismägi 11a kinnistult leitud muinasaegsed mündid: kaks 10. sajandi Araabia hõbemündi – dirhemi – katket (ülal vasakul ja all paremal) ning kolm 11. sajandi lõpu Saksa denaari Foto: TLÜ arheoloogia teaduskogu AI 7861: 586, 1109 (dirhemid); AI 7728 (denaarid); foto: Jaana | et |
Ratas).
Üks selliseid leide, mis sunnib meid varasemaid oletusi taas kord üle vaatama, on hiljuti Tõnismäelt päevavalgele tulnud pisike kogus muinasrahasid. Nimelt leiti 2017. aastal Tõnismägi 11a / Pärnu maantee 44 kinnistute päästekaevamisel Tallinna varaajaloo seisukohalt esmakordne valik münte: kaks 10. sajandi teise poole Araabia dirhemi tükikest ning kolm 11. sajandisse dateeritud Saksa denaari. Ehkki hõberahasid ei leitud koos, vaid laiali pillutatult, annab taoline mündikooslus alust oletada, et denaarid pärinevad umbes 1100. aasta paiku peidetud suuremast aardest, mis on aegade jooksul valdavalt kaotsi läinud.[v] Araabia tükkideks lõigatud rahad viitavad omakorda hõbeda kohapealsele argikasutusele 11. sajandil.
Kui nii, siis on meil lõpuks Muinas-Tallinna südamest peotäis täpsemalt dateeritud leide, mis ühest küljest tõestavad Tallinna muinasasustust ammu enne Valdemari tulekut ning teiselt poolt viitavad ka asula võimalikule kaubanduslikule taustale. Jääb vaid loota, et samasuguseid teaduse seisukohalt sensatsioonilisi avastusi toovad ka edasised arheoloogilised uuringud lähikonnas.
[i] Artur Vassar, Iru Linnapära. – Harri Moora (toim.), Muistse Eesti linnused. 1936.–1938. a. uurimiste tulemused. Tartu, 53–100.
[ii] Vt nt Marika Mägi, Rafala. Idateest ja Tallinna algusest. Tallinn 2015, 119–122.
[iii] Vt nt Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo ja Gunnar Haljak, Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis. Tallinn, 2018, 41–47.
[iv] Ivar Leimus, Muraste mündiaare – unikaalne brakteaatide leid 12. sajandi keskelt. – Arvi Haak, Erki Russow ja Andres Tvauri (toim.), Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja Teadus, 14. Tallinn-Tartu 2004, lk 153.
[v] Liivi Varul, Silvia-Kristiin Kask, Mauri Kiudsoo, Liina Maldre, Kalmer Mäeorg, Monika Reppo, Erki Russow ja Aivar Kriiska, Archaeological investigations on Tõnismägi 11a and Pärnu Road 44 plots in Tallinn. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2017. Tallinn 2018, lk 184.<|end_of_text|>Sun Zone After Sun niisutav näo- ja kehaemulsioon (34897) Päikesekaitse – Kehahooldus | Oriflame cosmetics
Naturaalse aaloega jahutav emulsioon on intensiivselt niisutav, sest nahk vajab seda pärast päevitamist. Pakub nahale leevendust ja aitab pikendada päevituse püsimist. Kerge tekstuuriga koostis imendub kiirelt, ei jäta nahale kleepuvaid jääke. Värskelt suvise lõhnaga. Näole ja kehale. Dermatoloogiliselt testitud.
Kanna pärast päevitamist helde kogus puhtale nahale. Sobib kogu keha ja näonaha niisutamiseks.
Sisaldab naturaalset aaloed. Harilik aaloe on tuntud rahustava, nahale mugavustunnet pakkuva ja nahka taastava toime poolest.
Vitamiin E aitab nahka kaitsta vabade radikaalide kahjuliku toime, mis põhjustab naha enneaegset vananemist, eest.<|end_of_text|>SecTeam - Our mindset is security
Teenused Meeskond Kontakt Materjalid EN
– Our mindset is security
aitab nii avaliku kui erasektori klientidel turvariske hõlpsalt hallata.
Infoturbe halduse nõustamine
Infoturbe haldus aitab organisatsiooni juhtkonnal ja omanikel kaitsta oma väärtuslikku vara, näiteks:
konfidentsiaalne teave, seal hulgas isikuandmed, ärisaladused ja intellektuaalomand;
arvutisüsteemid ja andmebaasid;
maine ja klientide usaldus.
Mõiste "infoturve" hõlmab endas ka teisi tuntud turbe kategooriaid nagu küberturve, tehniline turve, IT-turve, võrguturve, pilveturve, organisatoorne turve, füüsiline turve ja andmekaitse.
Kes võib seda vajada?
Igaüks! Võimalikele klientidele ei ole piiranguid, kuna väärtuslike varade kaitsmine on ülimalt oluline nii era- või avaliku sektori organisatsioonile, Eesti või Jaapani ettevõttele, idufirmale või küpsele ettevõttele, olgu palgal 5 või 5000 töötajat. Ründajad, teadmiste puudumine, kehv süsteemi häälestus või muud intsidentide põhjused ei anna kellelegi armu.
Aitame teil juurutada korraliku infoturbe halduse, mille käigus vaatame üle kõik asjakohased turbe teemad ja süstematiseerime igapäevaseid turvalisusega seotud tegevused. Kui vajate meilt tuge ainult ühe konkreetse probleemi või projektiga, pole see meie jaoks takistuseks. Sellisteks projektideks võib olla GDPR-i valmisoleku kontroll tehniliste turvameetmete osas, turbeauditiks valmistumine, juurdepääsuhalduse parandamine, süsteemi konfiguratsiooni tugevdamine jne.
Andke meile teada oma keerukast väljakutsest ja lahendus võib olla oodatust lähemal.
Infoturbe auditid ja hinnangud
Auditid ja hetkeolukorra hinnangud annavad sõltumatu osapoole professionaalse kinnituse, et soovitud turvatase on saavutatud. Turbetaseme arusaadavaks mõõtmiseks ja teistega võrdlemiseks tehakse auditeid ja analüüse tunnustatud metoodika või standardi alusel, näiteks:
ISO/IEC 27001: infoturbe halduse süsteemid;
ISKE - Eesti infoturbe standard;
CIS 20 meedet.
The term "information security" itself covers other widely known security categories like cybersecurity, IT-security, technical security, network security, cloud security, organisational security, physical security and data protection.
Turvaauditit või hinnangut võib vaja minna mitmel juhul:
vajadus anda omanikele, juhtkonnale või investoritele arusaadav ja adekvaatne ülevaade praegusest turvatasemest;
partner- või klientettevõtte poolt tulenev auditeerimise või riskihindamise nõue;
vajadus näidata klientidele, kasutajatele või partneritele pühendumust turvalisusele ja andmete kaitsmisele.
Me saame teid toetada ISO/IEC 27001 standardi, CIS 20 meetme, GDPR tehniliste meetmete hinnangute ja ISKE audititega. Kui on vaja hindamist, mis põhineb mõnel muul turbemetoodikal | et |
, siis ärge kõhelge meiega ühendust võtmast.
Pange tähele, et kitsalt ISO/IEC 27001 sertifikaadi auditi teostamise ja väljastamise õigus jääb ainult spetsiifilistele sertifitseerimisasutustele.
Veebi- ja mobiilirakenduste läbistustestimine
Iga mobiilirakendus, veebipood või veebiportaal (veebirakendus) on inimeste kirjutatud ja inimesed teevad loomu poolest tahtmatuid vigu. Seetõttu sisaldab enamik Interneti-põhiseid rakendusi rohkem või vähem tõsiseid turvanõrkuseid, mis on võimalikeks volitamata juurdepääsu usteks andmetele ja sisemistele süsteemidele.
Veebi- ja mobiilirakenduste läbistustestimine ehk turvatestimine on iga vastloodud või muudetud rakenduse kohustuslik kontrolltegevus enne nende avalikustamist internetis. See on üks olulisemaid turvameetmeid andmelekete ärahoidmiseks.
Igaüks, kes:
omab, käitab, haldab või muul viisil vastutab veebi- või mobiilirakenduse eest;
arendab veebi- või mobiilirakendusi ja soovib veenduda nende toote turvalisuses enne klientidele üleandmist.
Iga turvatestimine või -hinnang peaks põhinema laialt respekteeritud metoodikal. Seetõttu meie teostatud:
veebirakenduse ja API läbistustestimine põhineb OWASP ASVS standardil (veebirakenduse turvalisuse verifitseerimise standard);
mobiilirakenduse läbistustestimine põhineb OWASP MASVS standardil (mobiilirakenduse turvalisuse verifitseerimise standard).
Põhjalik testimise aruanne sisaldab:
üldist kokkuvõtet juhtkonnale;
leitud turvanõrkuste üksikasjalikku tehnilist kirjeldust;
iga turvanõrkuse riskihinnangut;
soovitusi probleemide lahendamiseks ja täiendavaid linke välistele materjalidele.
Talitluspidevuse halduse nõustamine
Talitluspidevuse (teisisõnu ka jätkuvus, jätkupidevus, jätkusuutlikkus, kestlikkus, toimepidevus) haldus juhendab organisatsioone, kuidas jätkata äriteenuste osutamist ka pärast kriitiliste ressursside ootamatud kadu. Näiteks võivad nendeks ressurssideks olla IT teenused, töötajad või töötamise asukohad. Peamine eesmärk on äritegevuse jätkamine keerulises olukorras. Mis tahes tööstuses, avalikus või erasektoris tegutsevad organisatsioonid saavad sõltumata nende suurusest kasutada jätkuvuse põhimõtteid, et muutuda vastupidavamaks intsidentidele. Talitluspidevuse haldus hõlmab tegevusi valmisolekuks ja ladusaks reageerimiseks, taastevõimaluste analüüsi, jätkuvusplaanide loomist ning nende kasutamise harjutamist.
Igaüks, kes soovib valmistuda soovimatuteks sündmuseks, mis võib nende organisatsiooni tabada. Samuti tasub kaaluda, kas organisatsioon:
saab valdavalt probleemidega hästi hakkama, kuid tahaks selle ümber rajada teadlikku kultuuri (vastupidavuse kultuur);
vajab vastavuse või pühendumuse tõendamiseks formaalset talitluspidevuse haldussüsteemi.
Alustame rakendusplaani koostamisest, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas ellu viia äritegevuse talitluspidevust. Plaan võib sisaldada järgmist:
esmane enesehinnang, taaste-eesmärkide ja -võimaluste analüüs;
poliitikad, eeskirjad ja juhised;
talitluspidevuse tegevuste ja reageerimise põhimõtete kava;
koolitused ja koolitusmaterjalid;
talitluspidevuse harjutused.
Talitluspidevuse auditid ja hinnangud
Auditid ja hinnangud annavad sõltumatu osapoole professionaalse kinnituse, et talitluspidevuse tagamise meetmeid on rakendatud ja täidavad eesmärki. Võtame kasutusse sobiva hinnangu või auditeerimise meetodi ja selgitame välja, kas talitluspidevusega seotud tegevused vastavad nõuetele.
Kõik, kes elasid üle soovimatud sündmuse, sooviksid olla paremini valmistunud järgmiseks korraks ning mõista, mis läks hästi ja mida tuleks parandada.
See teenus sobib ka organisatsioonidele, kellel on rakendatud formaalne talitluspidevuse haldus ja tahavad aru saada, kuidas edasi liikuda. Samuti, kui jätkuvuse meetmed on tõhusalt kasutuses, kuid soovitakse üksnes dokumenteerida oma taastevõimekus.
Lähtume auditite ja hinnangute läbiviimisel ISO/IEC 22301 standardist, rahvusvahelise Business Continuity Institute hea tava juhendist (BCI GPG) ja vajadusel kohandame neid vastavalt teie organisatsiooni omapäradele.
Infoturbe koolitused
Infosüsteemide turvamine viib ainult poolel teel. Sama oluline on ka töötajate arusaamad ja oskused, kes töötavad iga päev arvutisüsteemidega. Pahatahtlike e-kirjade tuvastamisest kuni äriteenuste talitluspidevusega seotud teadmisteni - igal juhul on koolitus oluline turvameede kulukate turvaintsidentide ärahoidmiseks.
Vastus on lihtne - kes iganes soovib vältida kulukaid ja kahjulikke juhtumeid. Kuulajaskonna võib jagada kolme kategooriasse:
lõppkasutajad, kes tegelikult ongi kõik organisatsiooni arvuti- või mobiilikasutajad;
juhtkond, kes on võtmeisikuteks turvalisuse mõttemalli viimisel organisatsiooni;
spetsialistid, kes vastutavad infoturbe, talitluspidevuse ja andmekaitse eest.
Me oleme paindlikud ja vastavalt teie soovile võimaldame erinevat sisu ja koolituse kestust, muuhulgas:
juhtkonna ja lõppkasutajate teadlikkuse tõstmise koolitused, koos või ilma reaalajas häkkimise demonstratsiooniga;
infoturbe haldamine organisatsioonis;
talitluspidevuse haldamine organisatsioonis;
andmekaitse ja andmekaitse üldmäärusega (GDPR) seotud turvameetmed.
Andke meile julgesti oma soovist teada.
AWS turvalisuse hinnangud
Populaarsel pilvplatvormil Amazon Web Services (AWS) on võimsad majutusvõimalused ja API-d, mis sobib suurepäraselt teie veebi- või mobiilirakenduse tööshoidmiseks. Suure võ | et |
imuga kaasneb suur vastutus - AWS teenuste turvaline häälestamine võib olla keeruline väljakutse ja seeläbi võib AWS keskkonda sisse pugeda turvanõrkused, potentsiaalsed tagauksed juurde pääsemaks andmetele ja sisemistele süsteemidele.
AWS-i turvalisuse hinnang aitab tagada, et teie ärikriitilised rakendused ja andmed oleksid kaitstud turvaohtude eest, mis tekivad valesti konfigureerimise ja inimlike eksimuste tõttu.
haldab AWS pilve keskkond või vastutab selle kasutamise eest;
omab ärikriitilist rakendust, mis asub AWS pilvplatvormil.
Et vaadata AWS keskkonna iga nurgataguse taha, meeldib meile läheneda metoodiliselt ja süsteemselt. Seetõttu pakume AWS keskkonna turvalisuse hindamist, mis põhineb metoodikal CIS Amazon Web Services Foundations Benchmark. Keskendume järgmistele teemadele (kuid mitte ainult):
identiteedi ja juurdepääsu haldus (IAM);
Simple Storage Service (S3) ja Elastic Compute Cloud (EC2);
võrgundus;
logimine ja seire;
Simple Notification Service (SNS);
Koodina realiseeritud taristu (Infrastructure as Code) kvaliteedi ja turvalisuse hindamist.
Detailne aruanne sisaldab:
Site Reliability Engineering (SRE, jäme otsetõlge "saidi töökindluse tehnika") on moodne IT-praktika, mis kombineerib omavahel pilvetaristu haldamist ja tarkvaraarendust. Peamine eesmärk on luua ja käigus hoida kõrge töökindlusega ning efektiivseid tarkvarasüsteeme, mille raames IT-taristu kirjeldatakse tarkvarakoodina ja korduvad käsitsi tegevused asendatakse automatiseerimisega.
Igaüks, kes plaanib:
jooksutada ärikriitilisi veebi- ja mobiilirakendusi AWS pilves töö- ja veakindlal viisil;
viia uusi tarkvara täiendusi kiiremini toodangukeskkonda ning hoida ära seonduvaid probleeme.
Ühineme Teie tiimiga ning aitame järgnevaga:
pilvepõhise arhitektuuri disainimine ja juurutus Teie rakendusele (AWS, Kubernetes);
SRE/DevOps tiimi juhtimine;
CI/CD töövoo kujundamine ja juurutus;
seire;
rakenduste andmekeskusest avaliku pilve (AWS) migreerimine;
AWS kulude optimeerimine.
Rünno Reinu
Meie pikaajalise kogemusega info- ja küberturbe ekspert, audiitor ja koolitaja aitab teie organisatsiooni infoturbe halduse viia järgmisele küpsustasemele. Rünnol on järgnevad sertifitseeritud kompetentsid:
CISSP (Certified Information System Security Professional, sertifikaat nr 450891)
CISA (Certified Information System Auditor, sertifikaat nr 20164045)
ISO/IEC 27001 Senior LA (Certified ISO/IEC 27001 Senior Lead Auditor, sertifikaat nr ISSLA1065308-2020-07)
ISO 27001 CIS LI (Certified ISO 27001 ISMS Lead Implementer, sertifikaat nr 485452)
Lea Hriciková
Meie riski-, infoturbe ja äriteenuste talitluspidevuse halduse ekspert ja entusiast annab adekvaatse ülevaate teie organisatsiooni hetkeolukorrast ja realistlikud lahenduskäigud leitud probleemidele. Leal on järgnevad sertifitseeritud kompetentsid:
ISO/IEC 27001 LA (Certified ISO/IEC 27001 Lead Auditor, sertifikaat nr ISLA1009264-2020-07)
ISO 22301 LI (Certified ISO 22301 Business Continuity Management System Lead Implementer, sertifikaat nr BCLI1009264-2018-02)
ISO 22301 Auditor (Certified ISO 22301 Business Continuity Management System Auditor, sertifikaat nr BCLA1009264-2018-02)
ISO/IEC 27005 Risk Manager (Certified ISO 27005 Risk Manager with focus on EBIOS method, sertifikaat nr IRRM1009264-2018-02)
Janek Vind
Meie veebi- ja mobiilirakenduste turvaekspert ja läbistustestija, kelle terava nutikuse ja erakordse pühendumuse eest ei pääse ükski turvanõrkus. Janekil on järgnev sertifitseeritud kompetents:
GWAPT (GIAC Web Application Penetration Tester, Analyst nr 7110)
Meie AWS turvaekspert, kes täidab Sherlock Holmesi rolli, aidates teil tuvastada ja lahendada kõik AWS-is korda saadetud kuriteod. Lisaks omades pikaajalist SRE (Site Reliability Enginer) kogemust aitab teie AWS pilvetaristu ülesehitamisel ja läikima löömisel.<|end_of_text|>Täna varahommikul hukkus Afganistanis Eesti kaitseväe allohvitser, nooremseersant Kristjan Jalakas. Võtsime selle teate vastu sügava kurbusega ja avaldame südamest kaastunnet perele ning lähedastele.
Lahkunud on vapper kaitseväelane, poeg ja vend - meie kõigi julgeoleku nimel elu andnud Eesti sõdur. Kristjan oli pühendunud isamaale ja riigi kaitsele. On traagiline, et tema tee pidi lõppema nii vara. Sõjaväelased teavad oma elukutse ohtlikkust, kuid ühtegi kaotust see lihtsamaks ei tee.
Rahvusvahelised väed, nende hulgas Eesti, on Afganistanis ÜRO Julgeoleku-nõukogu mandaadiga ning Afganistani valitsuse palvel. Meie eesmärk on üheskoos liitlaste ja afgaanidega jõuda selleni, et afgaanid suudaksid ise tagada oma riigi stabiilsust. Soovime, et Afganistanist ei lähtuks ohtu ning Afganistani elanikud saaksid rahus oma igapäevaelu elada - haiglad abivajajaid aidata, lapsed koolis käia ja lapsepõlve kogeda, kartmata neidsamu, ka meie sõduritele ohtlikke isevalmistatud lõhkekehi.
Afganistani operatsioonil osalevad riigid on lubanud oma vägede arvu märkimis-väärselt suurendada. See annab senisest enam kindlust, et olukord Afganistanis paraneb ja oma riigi julgeolekut saavad hakata tagama afgaanid ise. Selle eesmärgi nimel me jääme Afganistani ning täidame oma liitlaskohustusi.
Eesti ja liitlased mäletavad oma kangelasi. Langetame pea koos Eesti rahva ja Kristjan Jalaka lähedastega.<|end_of_text|>INFO VIISAVORMISTAMISE TINGIMUSTE KOHTA sihtmaa: AMEERIKA ÜHENDRIIGID, US
Ameerika Ühendriikide Saatkond Kentmanni 20,
15099 Tallinn, Eesti Tel: 668 8100 Fax: 668 8267
e-mail: kodulehekülg: http://estonian.estonia.usembassy.gov/
viimati muudetud: 18.04.2012
-------------------- VIISAVABADUSE PROGRAMM
USA viisavabadusprogramm (Visa Waiver Program ehk VWP):
NB! Palun tutvuda eelnevalt informatsiooniga:
http://estonian.estonia.usembassy.gov/esta | et |
_est.html
- BIOMEETRILINE pass, kehtiv vähemalt kogu reisi ajal
- edasi- tagasi kinnitatud piletid, ühesuuna pileteid ei aksepteerita!
- ESTA reisiloa taotlemisel tuleb tasuda 14 USD, aksepteeritakse ainult krediitkaarti
- kehtiv elektrooniline reisiluba (ESTA), ESTA - Electronic System for Travel Authorization: https://esta.cbp.dhs.gov
ESTA menüüst on võimalik valida eestikeelne versioon, vastata tuleb ainult INGLISE KEELES. ESTA POSITIIVSE VASTUSE KORRAL TULEB REISILOA KINNITUS KINDLASTI VÄLJA PRINTIDA NING REISILE KAASA VÕTTA! ESTA positiivne vastus kehtib 2 aastat. Kindalsti kontrollida enne reisi elektroonilise reisiloa kehtivust!
JUBA KEHTIVAT US VIISAT omavad isikud saavad Ameerika Ühendriikidesse reisida viisa kehtivuse ajal ja vastavalt viisa väljastamise tingimustele, ega pea ESTA kaudu reisiluba taotlema.
Eesti Välisministeerium: http://www.vm.ee/?q=et/node/5769
Ameerika Ühendriikide Saatkond Tallinnas: http://estonian.estonia.usembassy.gov
VIISA VORMISTAMINE SAATKONNAS (taotlejal pole biomeetrilist passi või kui tegemist pole lühiajalise turismi, äri või läbisõiduga):
Iga taotleja, kaasa arvatud laps alates 14 a. ja üle selle, peab minema isiklikult saatkonda vestlusele. Vajalikud dokumendid tuleb intervjuule kaasa võtta. Intervjuu ajal tuleb anda taotlejal elektrooniline sõrmejälg.
Viisaintervjuule tuleb eelnevalt registreeruda: http://estonian.estonia.usembassy.gov/intervjuu.html
- viisaintervjuud toimuvad E, K ja R kell 10.00 - 11.30.
Vajalikud dokumendid saatkonnas viisa vormistamiseks: - pass, kehtiv vähemalt kogu reisi ajal, passis peab olema vähemalt 2 vaba lehekülge viisa jaoks
- digitaalne foto, nõuetele mitte vastavat fotot ei aksepteerita!
NB! palun tutvuda eelnevalt nõuetega fotole:
http://estonian.estonia.usembassy.gov/foto.html
- maksekorralduse kviitung viisalõivu tasumise kohta - 1 elektrooniline viisaankeet DS- 160 vorm,
ankeet täita ainult inglise keeles ja trükitähtedega!
Viisakiniitus tuleb välja printida ning lisada viisadokumentidele.
Rohkem informatsiooni ankeedi täitmise kohta: http://estonian.estonia.usembassy.gov/
NB! Viisaankeet tuleb täita ka laste puhul olenemata sellest, kas lapsel on oma pass vôi on ta märgitud vanema passi
LISADA TURISMI PUHUL: - edasi-tagasi piletite broneering - töökohatôend, kus peab olema kirjas: amet ning kui kaua on sellel ametikohal töötatud, palga suurus ja puhkuse pikkus. - pangakonto väljavõte (viimased 6 kuud) või mingi muu tõestus, et on olemas vastavad rahalised vahendid. Kui taotleja sõidu finantseerib keegi teine, siis on vajalik selle inimese panga konto väljavõte või kiri töökohast
LISADA KUTSEGA REISI KORRAL: - firmakutse (aksepteeritakse ka faksikutset)
Kui reisi eesmärk on konverents või sõidetakse firma kutsel Ameerikasse, tuleb intervjuule kaasa võtta kutse Ameerikast, kus on kirjas reisi eesmärk
- edasi-tagasi piletite broneering - töökohatôend, kus peab olema kirjas: reisi eesmärk, kestus ja kes tasub sõidu eest
LISADA TRANSIITVIISA PUHUL: - pôhimaa viisa - edasi-tagasi piletite broneering 1.2. Viisalôiv: - muutub tihti, viisalõivu saab kontrollida: http://estonian.estonia.usembassy.gov/tasud.html
- viisalõiv tuleb tasuda ka laste puhul olenemata sellest, kas lapsel on oma pass vôi on laps märgitud vanema passi
Viisalõiv tuleb tasuda SEB Panga arvele:
Kood 401
A/A 10052003618000
Saaja: Ameerika Saatkond
NB! Kui viisalõiv tasutakse internetis, tuleb märkida makse saajaks: U.S.Disbursing Officer 1.3. Tähtaeg: - umbes 5-7 tööpäeva pärast viisaintervjuud.
Kui viisataotlus rahuldatakse, toimetatakse pass ja viisa eelnevalt kokku lepitud kulleriteenust kasutades taotlejani. Passi kättesaamisel peab tasuma kullerteenuse eest olenevalt taotleja elukohast.
1.4. MÄRKUSED JA SELGITUSED. - saatkond avatud E-R kell 8.30 - 17.30 - kui on tegemist gruppidega (alates 6 inimest), tuleb intervjuu aeg broneerida meili teel: - saatkond võib nõuda lisadokumente, mis aitavad tôestada majanduslikke, sotsiaalseid vôi perekondlikke sidemeid Eestiga
- juhul, kui viisa tuleb saatkonnas eelnevalt vormistada- ei pea saatkonda ise kohale minema kuni 14-aastased lapsed (ei pea andma sõrmejälgi). Parem oleks, kui lapse asemel tuleb intervjuule kas lapsevanem või seaduslik esindaja. Kõik ülejäänud nõuded viisadokumentidele on samad (lapse nimel täidetud ankeet, pilt lapsest, tasu, jne). - alaealiste laste puhul, kui reisitakse kas ühe vanemaga või ilma vanemateta, on soovituslik reisile kaasa võtta vabas vormis inglise keelne vanemaluba. - lisainformatsiooni, Eesti Välisministeerium:
http://www.vm.ee/?q=et/node/5769
---------------------------------------------- Viisa vajalik - ei saa taotleda ESTAT.
Vajalik kehtiv pass ja elamisluba Eestis. 3. EESTI HALL VÄLISMAALASE PASS, OLEMAS ELAMISLUBA EESTIS ------------------------------------------------------------------ Viisa vajalik - ei saa taotleda ESTAT.<|end_of_text|>Elveni jutsud
Pealkiri: Elveni jutsud Esm Nov 19, 2007 10:01 pm
Elven oskab üpris palju jutsusid, kuid tema lemmikud on:
Nimi: Wolf summoning jutsu
kirjeldus: Kutsub hundi välja.
Nimi: Eavel Spirit jutsu
kirjeldus: See on sama toimega mis death god jutsu, aint et ta suudab ilma ohverdusteta süüa teise inimeste hing ära, ainult tükkide kaupa ja aeglaselt. Ta suudab ka korraga süüa, kuid see võtab kaua aega. Seda kasutatakse tugevate vast | et |
ase puhul, kui sa tead, et sul võimalust nende vastu pole
Lisa: Võtab kohutavalt chakrat...
Nimi: Chakra arrow and bow Jutsu
kirjeldus: Tekib su kätte chakrast vibu ja automaatselt tõmbad sa nooli, kui nöört hakkad tõmbama. Nool ise on kiire.
Nimi: Black Chakra Jutsus
kirjeldus: Kõik järgnevad jutsud, kus on sees Black, võib juhtuda selle jutsuga. PS: Üks mida on võimatu copyda ja seda võib õppida trikkideta aastaid. Trikke oskab aint 2 inimest, üks on Elven ja see kes talle õpetas, kuid kes KELLEGILE enam ei õpeta. Osad panevad selle ka Special Jutsu katekooriasse.
Rank: A Special
lisad: Üldiselt selge, kuid vajab harjutamist
Nimi: Black hole Jutsu
kirjeldus: Su ette tekib must auk, mis tõmbab kõik asjad, mida sa soovid endasse. Sa võid ta kuskilt mujalt ka välja lasta, kuid kui too on juba musta augu sees, on ümbrus kõik sinu päralt ja võid vabalt ta ära tappa. Näiteks: Vastane lendab musta auku ja tuleb välja kosmoses. Inimene kes sinna sattus on hetkega surnud.
Lisad: Elven alles õpib seda
Nimi: Black Needles Jutsu
kirjeldus: Must chakra muutub nõelteks ja lendab vastase poole. Nõelad võivad muuta suuna ja on tihedalt. Vastasel on ellu jäämis võimalusi 21 %...
Rank: A S
lisad: Elven ei õpi seda veel, kuid plaanid on
Nimi: Lighting speed jutsu
kirjeldus: Suudab kiiremini kui välk ja valgus liikuda. Kuid sellel on kaks nõrkust. Esiteks võtab see palju Chakrat ja teiseks ei saa sa samal ajal teisi jutsusid kasutada.
Nimi: Shadow Clone Jutsu
kirjeldus: Tekib varju klooni.
Nimi: Nocopy jutsu
kirjeldus: Kui see peal on, siis ükskõik mida ma teen ei saa seda copyda, kui eriline su silm ka poleks. Kuid sa saad mu liigutusi siiski lugeda.
Nimi: Bubble balloon Jutsu
kirjeldus: Tekitad suure palli, mis läheb vastase ümber, või siis sinu juhtumiste peab see minema niiviisi, et vastane sees on. Vastane ei saa sealt enam välja, mis iganes jutsusid ta kasutab (üks nõrkus tal on ). Mina aga saan ise bubble ballooni jutsuga tuld, jääd või mida iganes sisse panna.
Nimi: Transformation Jutsu
Kirjeldus: Muudan oma kuju teiseks inimeseks.
Nimi: Illusion Jutsu
kirjeldus: Suudan tekitada talle illusioone, kui vaja.
Nimi: Truth talking tehnique/jutsu
kirjeldus: Sunnib rääkima vastasel kõikidele küsimustele ainult tõe
Nimi: Ninja special sword tehnique
kirjeldus: Chakra abil lisab elven oma mõõgadele erilised võimed ja midagi erilist juurde. Siiamaani ei ole tal muud vaja läinud.
Nimi: Ninja slash light
kirjeldus: Löömise käigus lendab lõigatud valgus edasi ja purustab kõik, mis ette jäi. (Valgus mis lendab on valge)
Nimi: Demon slash
Kirjeldus: sa lõikad kiiresti või isegi väga, väga, väga kiiresti, kuid see võtab väga palju chakrat PS: Ainuke, millel saab ligthing speede samal ajal kasutada<|end_of_text|>Ülase 8 haljastusprojekt - Praktika Labori töö | Metsandus - Metsamajandus
Lae alla ulase_8_haljastusprojekt.docx
Ülase 8 haljastusprojekt (0)
Ühe kinnistu haljastusprojekt
haljastus, ribes, haljastus, kinnistu, viljad, marjad, võra, terrass, võrsed
kinnistu suurus, majal, mängumaja pindala, kasvuhoone pindala, viibimist, lillepeenar, rahuldav haigus, perekondadevahelisi hübriide, lehed 5, võsund, areaal põhja, raagus põõsal, tabelis 4, võsund, ribes uva, pealiskate, kasvuhoone paigaldus, tänavapoolsel küljel<|end_of_text|>USA on Bitcoini kaubanduses juba valitsev domineerimine | EE.democraziakmzero.org
USA on Bitcoini kaubanduses juba valitsev domineerimine
Teadmisi ja domineerimise mingis tööstusharus ei tule umbes dekreediga. See saavutatakse aastate jooksul läbi korduvate tava ja loominguline eksperimenteerimine.
Esimese kolme ja poole aasta Bitcoin arengut 2009-2012, suur osa sellest tehnoloogiliste katsetuste oli toimunud USA mitme Bitcoin kauplemise vahetuste ja Bitcoin seotud ettevõtteid.
Nüüd on olemas ainult üks töötav vahetada USA väheneva maht võrreldes oma konkurentidega. Atlanta põhinev vahetada, Camp BX, oli jõudnud nii madala punkt keskmine päevane tehingute maht, et see eemaldati CoinDesk BPIearlier sel kuul.
Kuigi tulevikus ei pruugi paista hele USA jurisdiktsiooni, ei paista olevat teadlik otsus osa seadusandjatel ja reguleerivatel. Areneva keha õiguse tuntud laialt kui "digitaalse valuuta õiguse" kehtib nii federallevel ja tegeleva riikliku luua kattuvad loakordade ja märkimisväärne vastavust investeeringute uute alustavatel.
Senati istungite
Paari senati hearingswill toimub järgmisel nädalal Washingtonis, esimese hearingbeing valduses komitee Homeland Security ja valitsuse asjade ja teine hearingbeing kuulub ühiselt Banking allkomisjoni National Security ja rahvusvahelise kaubanduse ja rahanduse ja panganduse allkomisjon majanduspoliitika.
Need valitsuse Arupärimised suuresti haridus- infotunnid keskendudes õiguskaitse, reguleeriv keskkond, riigi julgeolek ja võimalikult võimalusi Bitcoin maksete ja globaalse tehinguid. Mitmed Bitcoin seotud ettevõtete tunnistaja koos Bitcoin Foundation.
Loomulikult ei ole keeld Bitcoin USAs. Aga seal ei pea olema otsene keelamine kui on jahutamine effecton panganduse tõlgib soovimatus pankade ja krediidiühistute suhelda Bitcoin seotud ettevõtted.
Arvestades labürindi ja ebaselgus riigi poolt riigi täitmise küsimusi, finantsasutuste järeldada, et see on palju ohutum ja lihtsam ignoreerida Bitcoin seotud võimalusi. See on suurim takistus maksete innovationin USAs.
Negatiivselt, soovimatuks tagajärjeks on, et elujõulised ja innovaatiliste ettevõtete otsima | et |
rohkem külalislahke paigas mitte-USA jurisdiktsioonides. Niisiis, kus on Bitcoin kauplemise maht läheb? Kuidas olulist hindade tekkida Bitcoin?
Top vahetus
Praegu top nelja Bitcoin vahetuste mahu asuvad väljaspool USA, maailma juhtiv exchangebased Hiinas.
Vähem kui 2% kogu maailma Bitcoin kauplemise ja reaalajas turutegemisest leiab aset USA jurisdiktsiooni. (Coinbase pakub ainult fikseeritud intressimääraga muundamise USA dollari ja neil ei ole mingit klientide raha USA dollarites.)
Kõik neli maailma juhtiv vahetus on näidanud suutlikkust tõsiseks tegeleb korrespondentpangasuhted et oleks olnud kättesaamatu Ameerika Ühendriigid.
Alates 14. November, siin on nimekiri järjekorras põhineb 30 päeva kumulatiivne Bitcoin kauplemise maht (ühe kauplemise paari):
(1) BTC Hiina kaubeldakse $ 298.4m in XBT / CNY (põhineb Hiina)
(2) Mt. GOX kaubeldakse $ 232.8m in XBT / USD (põhineb Jaapanis)
(3) BitStamp kaubeldakse $ 200 mln XBT / USD (põhineb Sloveenia)
(4) BTC-e kaubelda $ 119.8m in XBT / USD (põhineb Bulgaaria)
Eraldi poolest aktiivne Bitcoin nodeson võrgu USA esikoht, järgnevad Saksamaa, Hiina, Suurbritannia ja Venemaa. Esindavad 25,7% kõikidest aktiivsetest sõlmed, USA saab ilmselt väita suurim arv maailmas Bitcoin kasutajatele.
Kuid see meede on tõsiselt ebaproportsionaalne selle viilu ülemaailmse kauplemise mahtu. Tehingute maht ja likviidsus on "kleepuv" ja jurisdiktsioonides vastuvõtmisel Bitcoin vahetus avaldavad kõige mõju uue Bitcoin majandusele. Nad süvenevad.
Oleme jõudnud punkti, kus USA peab kohtualluvus strateegiliselt hinnata tee läheb edasi. Kas need võimaldavad kliima, mis meeldib Bitcoin vahetuste ja ettevõtete või nende säilitamiseks tõkked, mis vaikselt sõita kosmosevaldkonna innovatsiooni välismaal.
Edasilükkamine sellest hetkest teenindab ainult suurendada mõjuvõimu ja võimu teiste jurisdiktsioonide konkureerivad seda tulus äri. Vaba ja jõuline Bitcoin majanduse juhib kasvu ja töökohti, leevendab unbanked ja hõlbustab ülemaailmse finantskriisi kaasamise.
Teine huvitav mõõdik on pingerida Täpsusta Bitcoin Money Stock (M1) võrreldes Baasraha kõigi erinevate rahvaste (ja Euroopa Liidu). Umbes $ 5 miljardit, Bitcoin raha stockcurrently ridadesse 100 välja 191, hiljuti ületades Islandi ja Liibanoni.
Mõnes mõttes valitsuse arutelusid Bitcoin protokoll on nagu õppimise raskust. See on kasulikku teavet, kui te ei ole juba aru omadused, kuid see ei võimalda palju vabadust muutmise. Futuristlik potentsiaali Govcoinwould olla vaid üks paljudest krüptograafiliste rahaühikut.
Lõpus päeval, see kõik tähelepanu rahapesu- seaduste ja finantskuritegude vastu võib vales kohas, sest tegelik näita Bitcoin on Föderaalreservi ja potentsiaalset mõju manustamist rahapoliitikat.<|end_of_text|>Teenused - Vaktsineerimine - Leptospiroos - Viljandi Männimäe loomakliinik
Viimasel ajal on leidnud kinnitust, et ka Viljandimaal võivad koerad haigestuda leptospiroosi.
Vaktsineerimisest ja selle vajalikkusest on viimastel aastatel väga palju juttu olnud, eriti humaanmeditsiinis. On vastaseid ja on pooldajaid.
Lemmikloomi kutsume vaktsineerimisele teatud kindlate haiguste vastu (marutaud, koerte katk, parvoviirusinfektsioon, nakkav maksapõletik).
Leptsospiroosi ja kennelköha vastu vaktsineerimine on senini olnud vabatahtlik ja sõltub omaniku soovist saada oma loomad vaktsineeritud nende haiguste vastu.
Oleme sellel sügisel Viljandimaal diagnoosinud koertel kaks laboratoorselt tõestatud leptospiroosi juhtu, kellest üks on surnud. Kolleegid Tallinnast diagnoosivad seda haigust märksa sagedamini. Leptospiroosi haigestumise tõenäosus tõuseb niiskete ja soojade ilmadega, eriti sügisel, mil peamised haiguse edasikandjad, närilised, otsivad kohta inimeste lähedalt siseruumidest.
Leptsospiroosi vaktsiini pole olemas haiguse kõigi tüvede vastu, kuid vaktsineerimine võib kergendada haiguse läbipõdemist.
Kutsume vaktsineerima neid koeri, kellel puudub leptospiroosivastane kaitse. Vajadusel saab infot Männimäe loomakliinikust.
Järgnevalt haiguse kirjeldus, mis võetud Tiina Toometi Loomakliiniku kodulehelt.
Küsimustele vastab loomaarst AngelaTiivel.
Eelmisel aastal pidasime leptospiroosi laialdasema leviku üheks põhjuseks kehva vihmast suve ja pikka sügist. Kas sel aastal võime olla muretumad?
Seda on kahjuks võimatu öelda. Leptospiirade levik sõltub tõesti ilmast ja eks aeg näitab, milliseks sügis kujuneb. Kuna leptospiirade ellujäämiseks on vaja niiskust, siis mida vihmasem on, seda kauem püsivad nad keskkonnas eluvõimelised.
Leptospiroosi võib sügisel sagedamini esineda veel sellepärast, et rotid ja hiired üritavad jahenevate ilmade eest inimeste ja koduloomade eluruumides varju otsida.
Loomad võivad nakatuda limaskesta- või nahavigastuste kaudu, kui puutuvad kokku leptospiirasid sisaldava uriini või uriiniga saastunud pinnase, vee või söögiga.
Mida peaksin oma koera juures silmas pidama, et haigus õigel ajal ära tunda ja piisavalt kiiresti arsti juurde jõuda?
Haiguse sümptomid avalduvad enamasti mõne päeva või nädala jooksul. Kuna haiguse sümptomid on mittespetsiifilised ja sarnanevad paljude teiste haigustega, on ainult kliiniliste tunnuste põhjal võimatu diagnoosi panna.
Haiguse kliinilised tunnused võivad haigustekitajast ja koera immuunsusest sõltuvalt olla erinevad. Haigestunud loomad on tavaliselt isutud ja loi | et |
ud, võib kaasneda ka kehatemperatuuri tõus, mõnedel liigjoomine ja -urineerimine, kõhulahtisus, oksendamine. Osal patsientidel võib esineda ka limaskesta ja naha kollasust.
Koertel, kellel on haiguse üliäge kulg, on esimesteks nähtudeks apaatsus ja temperatuuri tõus ning haigus progresseerub nii kiiresti, et loom sureb ühe-kahe päevaga, ilma et kliinilised tunnused jõuaksid ilmneda.
Kas leptospiroosi ravi on spetsiifiline või tehakse ainult sümptomaatilist ravi nagu enamiku muude nakkushaiguste puhul?
Haiged koerad tuleb hospitaliseerida, nad vajavad sümptomaatilist ravi, veenisisest tilkinfusiooni, vajaduse korral maksa- ja neerufunktsioone toetavaid preparaate jne.
Nii inimestel kui ka koertel kasutatakse leptospiroosi raviks penitsilliini ja doksütsükliini.
Missugused ettevaatusabinõud tuleb tarvitusele võtta, et leptospiroosis koer ei nakataks teisi koeri või inimesi?
Nakkuskahtlase loomaga tuleb minimaalselt ringi liikuda, vältida laste, rasedate ja immuunpuudulikkusega inimeste kokkupuudet leptospiroosikahtlase loomaga.
Haige looma uriini koristades tuleb kasutusele võtta ettevaatusabinõud, kilekindad ja pindade desinfitseerimine.
Kuna nakatumine ei toimu otsese kontakti teel, siis tubastes tingimustes ei ole vaja haiget looma teistest loomadest eraldada.
Väljas tuleb koeral alati lasta urineerida ühte ja samasse kohta, eemal seisva veega veekogust ning inimeste ja loomade liikumise kohtadest.
Kas haige koer tuleb pere teisest koerast isoleerida?
Kui pere üks koer on haigestunud, on pere teisi loomi soovitatav profülaktiliselt ravida, sest liikudes nii õues kui ka samadel metsaradadel ei või me kunagi välistada ka teise koera nakatumist.
Kui koeraga samal ajal haigestub mõni perekonnaliige, siis kindlasti tuleb teavitada perearsti sellest, et peres on leptospiroosi haiguskahtlusega koer.
Kas vaktsineerimine kaitseb haiguse vastu 100%?
Koerte nakatumise vältimiseks on oluline, et nad ei jooks seisva veega veekogudest: järved, tiigid, kraavid, soised alad, lombid jne.
Koertel põhjustavad kõige sagedamini haigestumist järgmised haigustekitajad: L. canicola, L. grippotyphosa, L. icterohaemorrhagiae, L. pomona ja L. bratislava.
Eestis saab koeri leptospiroosi vastu vaktsineerida, meil registreeritud vaktsiinidega on võimalik saada kaitse L. icterohaemorragiae, L. canicola ja L. grippotyphosa ja L. bratislava vastu.
Koer, keda on vaktsineeritud selle vaktsiiniga, saavutab tõenäoliselt immuunsuse nende leptospiroosi haigustekitajate vastu, mida vaktsiin sisaldas. Teda ohustavad endiselt teised tekitajad, kuid on alust arvata, et sel juhul kulgeb haigus kergemalt.
Pole täpseid andmeid, kui kaua kestab immuunsus pärast haiguse läbipõdemist, aga arvatavasti kuni aasta nagu vaktsineerimisegi puhul.<|end_of_text|>Usa vs Prantsusmaa ennustusvihje | bettimine.ee
Pealehele / Kõik ennustusvihjed / Usa vs Prantsusmaa
Usa vs Prantsusmaa
Ennustus: Usa AH-7
Koefitsient: 1.80 (10.09.2019 - 23:43)
Kõik räägivad, et Usa ja Prantsusmaa vaheline kohtumine tuleb võrdne, kuid mina seda ei usu. Siiamaani on Usa mänginud ikka korraliku varuga ja pakun et nüüd Prantsusmaa vastu vajutatakse esimest korda gaas põhja. Usal on koosseisus rohkem sügavust ning kaitses väga kõrge potentsiaal. Kui kohtumised ei sekku ja mingit naljavilet ei hakka puhuma siis usun, et USA võtab kindlasti vähemalt 15-punktilise võidu.<|end_of_text|>10 parimat edasimüüja majutust (2020): piiramatu cPanel ja WHMCS
Edasimüüjate maailm võib olla sama hämmastav kui film "Algus" neile, kes pole tuttavad. 2010. aasta sci-fi märulifilm tutvustas filmikunstnikele keerulist ja segadusttekitavat lõputute treppide, reaalsuse tajumise ja unistuste maailma keerulist maailma..
Paljud kogenud veebisaitide omanikud juba teavad, et traditsiooniline edasimüüja veebimajutus hõlmab hostimisklienti, kes müüb klientidele välja osa oma serveriressurssidest. Kui Leonardo DiCaprio ja tema "Alguse" postkastid navigeerivad dramaatiliste löökidega erinevatel alateadvuse tasemetel, siis edasimüüjad esindavad hostimise unistuse järgmist taset, kuna nad saavad anda oma klientidele võimaluse müüa oma serveriruum kolmandatele tarbijatele..
Tõhusa peamüüjana peate oma hostimisettevõtte tõhusaks juhtimiseks vajalikuks suure hulga suure jõudlusega arvutusvõimsust ja tarkvarariistu. Oleme koostanud nimekirja kümnest lemmikmüügiettevõttest, mis aitavad teil suurelt unistada.
1 1. InMotioni hostimine – parim üldine edasimüüjate hostimine
2 2. A2-hostimine – parim tasuta edasimüüja hostimine tasuta WHMCS-iga
3 3. Hostwinds – parim "odav" edasimüüja hostimine
4 4. InterServer – parim "piiramatu" peamise edasimüüja hostimine
5 Ülejäänute hulgast parim edasimüüja veebimajutus
6 Looge oma ettevõte, andes teistele võimaluse cPaneli ja WHM-i edasimüümiseks
1. InMotioni hostimine – parim üldine edasimüüjate hostimine
Parimate peamiste edasimüüjate hostimisvõimaluste võrdlemisel esindavad sellised sissejuhatuses kasutatavad stiimulid sellised hüved nagu mastaapsed arvutuskeskkonnad, suure jõudlusega tahkiskettad, abistav tarkvara kliendi- ja arvelduse haldamiseks ning võimalus luua piiramatu arv cPaneli kontosid. võib viia keskmise edasimüüja äriettevõtte järgmisele tasemele.
Edasimüüjate hostimine võ | et |
ib toimuda erinevates vormides. Madalaimal tasemel saavad ettevõtjad keskmisest suurema jagatud hostimiskeskkonna, mida nad saavad jagada ja müüa väikesele kliendigrupile. Muud veebimajutusteenuste pakkujad eelistavad pakkuda edasimüüjatele krediiti või hulgimüügihindu üksikutele toodetele, mida nad saavad seejärel kasumliku hinnaga reklaamida.
Kuna põhimüüjad teenindavad palju suuremat kliendibaasi, on tipptasemel VPS või spetsiaalne server tavaliselt parim panus. Juurjuurdepääsu ja lisajuhtimisega saidiomanike käsutuses suuremates hostimiskeskkondades on praktiliselt ükskõik milline neist plaanidest võimalik edasimüüjakontoks muuta – kontrollige kindlasti oma teenusepakkuja tingimusi ja veenduge, et see on korras.
Tänu suures osas serverivalikute laiale valikule hindame eriti teenuseid, mida InMotion Hosting edasimüüjatele pakub. Ettevõte annab ettevõtjatele võimaluse valida ümardatud jagatud serveriruumi ja laetud virtuaalmasinate vahel – mõlemal on täielik SSD-salvestusruum, tasuta WHMCS, piiramatu cPaneli konto, eNomi domeeninime edasimüüja konto ja üks parimatest raha tagastamise garantiidest tööstuses.. Veelgi enam, InMotion aitab teid, teie edasimüüjaid ja kliendikontosid ettevõtte riistvarale üle viia sujuva ja probleemivaba saidiülekandega. Lisateabe saamiseks vaadake meie täielikku ülevaadet ettevõtte kohta:
Vaadake teisi populaarsemaid edasimüüjate hoste »
2. A2-hostimine – parim tasuta edasimüüja hostimine tasuta WHMCS-iga
Teil on kliente, teie klientidel on kliente … kuidas te kavatsete seda kõike otse hoida? Lisaks serveri ressursside eraldamise ja cPaneli kontode konfigureerimisega seotud tehnoloogia seadistamisele peavad edasimüüjad arvestama arvelduse haldamise ja klienditoega. Õnneks lisavad paljud tippteenuse pakkujad ülitäpse WHMCS-i täiendava lisana. Platvorm, mis on tavaliselt saadaval ühe klõpsuga installina Softaculous'i või muude populaarsete skriptikogude kaudu, lihtsustab ja automatiseerib veebimajutusettevõtte juhtimisega seotud tavalisi toiminguid.
Selguse huvides erineb WHMCS täielikult WHM-i tarkvarast, mis tavaliselt on seotud cPaneli litsentsidega. WHM, mis tähistab veebihaldurit, pakub administraatorijuurdepääsu erinevatele serverihaldus- ja konfigureerimistööriistadele cPaneli liidese sees. WHM-i kasutajad saavad tarkvara abil luua klientidele mitu cPaneli kontot, neid hallata, oma serverit jälgida ja kaitsta, andmeid edastada või varundada ning määrata edasimüüjakontod õige juurdepääsuga.
WHMCS – mitte WHM – on edasimüüjate jaoks oluline tööriist klienditoe ja arvete haldamiseks.
Mis puutub teise programmi, siis WHMCS – või veebimajutushalduri halduri täielik lahendus – keskendub automatiseerimisele ja efektiivsusele cPaneli kontode ja serveriressursside varustamisel, arvete saatmisel ja maksete kogumisel ning klienditoeks hästi integreeritud tööriistade pakkumisel. Kuna WHMCS-i litsentsid algavad kõigest 20 dollarist kuus, on veebimajutusega tegelevate ettevõtete omanike jaoks oluline leida edasimüüja hostimise pakkuja, kes oleks nõus programmi tasuta kaasama.
Selle pöördumise jaoks pöördume A2 Hostingi poole. Eriti tuntud laetud serverite puhul, mis tarnivad lehelaadimisi 20 korda kiiremini kui tavalised arhitektuurid, hõlmab ettevõte tasuta oma WHMCS-i või Blestat kolmega neljast edasimüüja hostimiskavast koos eNomi domeeni edasimüüjakontoga. Veelgi enam, A2-hostimise kliendid saavad oma WHMCS-i täiendada, et lisada täiendavaid funktsioone ja võimekust käsitleda rohkemat klienti. Lisateavet ettevõtte kohta saate lugeda järgmiselt:
3. Hostwinds – parim "odav" edasimüüja hostimine
Lahja eelarve on ülitähtis kõigi uute või väikeste ettevõtete jaoks, sõltumata sellest, kas nad tegutsevad hostimise valdkonnas või mitte. Kulude madalal hoidmine annab ettevõtetele rohkem ruumi jääda avatumaks ja proovida kasumit teenida, samal ajal maksimeerides sissetulekut. Sellisena on taskukohasus peamise edasimüüja äri jaoks õige hostimise leidmisel kriitilise tähtsusega.
Selle asemel, et pöörduda kõige odavama hosti poole, kes teeb teie jaoks minimaalse miinimumi või välismaal tegutsevate peamiste edasimüüjate pakkujate jaoks miinimum, otsige väljakujunenud ja usaldusväärne hostiettevõte, mis annab teile edu saavutamiseks vajalikud tööriistad: suure jõudlusega infrastruktuur, kasulik cPaneli, WHM ja WHMCS tugi ja trifecta.
Eelkõige VPS-i, pilve ja spetsiaalse serveri tasemetel – konfiguratsioonidest, mis on edasimüüjate omandamiseks kõige kasulikumad – on Hostwinds ülaosas kliendi kõige suurema paugu pakkumise osas ülaosas. Tõsi, see konkreetne plaan, mille oleme oma allpool esitatud ülevaates välja toonud, ei sobi tõenäoliselt edasimüüjate jaoks kõige paremini (tegelikult on ettevõttel edasimüüjate jaoks kolm erinevat programmi), kuna see keskendub jagatud hostimise ja cPaneli tellimuste levitamisele, kuid Hostwinds kiitleb hinnastruktuuriga, mis jääb kaugelt alla tööstusharu normidele. Põhimüüjatele on palju parem teenus, kui vaadata VPS-i või spetsiaalset serverit Hostwindsi kaudu. Vaatame siiski ettevõtte pakkumiste põhitõdesid, klõpsates allpool meie täielikku ülevaadet:
4. InterServer – parim "piiramatu" peamise edasimüüja hostimine
Edasimüüja veebimajutus kõlab MTV saate "Pimp My Ride" valusalt kohmaka Xzibiti meemina: "Te dawg, ma kuulsin, et teile | et |
meeldib edasimüüjate hostimine, seetõttu lisasin teie edasimüüja hostimiskontole edasimüüja hostimise, et saaksite oma edasimüüja hostimise edasi müüa." Sama tüüpi absurd järgib hostimispiirkonnas piiramatu millegi mõistet; jagatud hostingu pakkujad, eriti aga piiramatu salvestusruum, ribalaius, mälu, e-posti kontod ja palju muud (Buzz Lightyeari "Lõpmatuseni ja kaugemale", keegi?). Kuid serveritel on piirid ja neile, kes oma ressursse väärkasutavad või ületavad, on karistused.
Tõenäoliselt olete juba cPaneliga harjunud, kuid selle WHM-ga sidumine võimaldab teil serveriressursside üle rohkem kontrolli võtta.
Edasimüüja või edasimüüja hostimise osas viitab piiramatu tavaliselt cPaneli installimiste arvule, mida saate oma kontol konfigureerida, ehkki te võiksite seda määratlust teoreetiliselt laiendada, et hõlmata domeeninimede, veebisaitide või mis tahes muu selles loendis sisalduvat enne. Ehkki kõrgete edasimüüjatega edasimüüjad hindavad kindlasti suurt hulka cPaneli litsentse (kuigi mis tahes piiride tõmbamine läheneb kiiresti teie infrastruktuuri ülemüümisele), hindavad teie kliendid sarnaselt ka serveriruumi ja muid ressursse.
InterServer ühendab oma edasimüüjate hostimiskontodega avarad serverid piiramatu arvu cPaneli kontode ja domeenidega, mis võimaldavad edasimüüjatel pakkuda oma klientidele kõiki ettevõtte traditsiooniliste jagatud hostimiskavadega kaasnevaid funktsioone: piiramatut SSD-salvestust ja e-kirju, veebisaidi lohistamist, ja muljetavaldavad patenteeritud tööriistad sisu vahemällu salvestamiseks ja veebisaitide turvalisuseks. Lisateabe saamiseks vaadake meie allpool toodud ülevaadet:
Ülejäänute hulgast parim edasimüüja veebimajutus
Edasimüüjat või tema nõbude alfa-isandate ja super-alfa-põhimüüjate edasimüüjaid (jah, tõesti) on raske leida. Mida rohkem müüjate tasandeid lisate, seda kiiremini võite oodata serveri ressursside närimist ja peate laienema suuremasse virtuaalsesse või spetsiaalsesse serverisse. Võõrustajad võivad sageli olla vaevatud seda teenust väliselt reklaamima, võib-olla väikese nõudluse või kitsa vaatajaskonna tõttu, kellel on juba tehnilised võimalused sellise ettevõtte asutamiseks suures hostimiskeskkonnas.
Isegi meie lemmikute veebihostide hulgas pole lihtne edasimüüjate hostimine nii populaarne, kui võite arvata. Tahtsime kindlasti nendele võimalustele tähelepanu pöörata neile, kes alles alustavad edasimüüjate hostimisega – ja hei, kui teie esimene ettevõtmine õnnestub, saate hõlpsalt oma kasvava ettevõtte rännata selle peremehe täiustatud teenustesse. Ükskõik, kas soovite asutada oma esimese edasimüüja ettevõtte või otsite kodu oma asutatud mitmetasandilisele organisatsioonile, kaaluge kindlasti edasimüüjat, VPS-i ja spetsiaalset serveri valikuid, mille üle me hea meelega allpool hääletame:
Lisaks skaleeritavale andmetöötlusvõimsusele, tasuta WHMCS-ile ja piiramatule domeenidele, e-kirjadele ja andmebaasidele, seob HostGator oma edasimüüjakontod ka oma sõsarettevõtte ResellerClub domeeni ostujõuga (nende kohta lisateave hiljem). Edasimüüjad saavad oma klientide jaoks domeene registreerida, hallata ja uuendada, avades enam kui 70 tippdomeeni. Saate tasuta konto integreerida WHMCS-i või API-liidese kaudu ja saada registreerimistest kuni 80% soodsamalt.
Ehkki HostGatori edasimüüjaplaanis on natuke vähem salvestusruumi ja ribalaiust, kui me tahaksime näha, muudab ettevõte suuremate serverite versiooniuuenduse ülimalt taskukohaseks – see on põhjus, miks peame HostGatorit parimaks hostiks, kellega koos kasvada. Ettevõtte 45-päevane raha tagasi garantii on kaks nädalat pikem kui valdkonna keskmine, kuid meie lemmikfunktsioon võib olla rohkem kui 400 videoõpetuse kollektsioon, kuhu saate oma kaubamärgi paigutada, et aidata oma klientidel õppida ja õnnestuda.
Jah, HostPapa on paar dollarit kuus kallim kui paljud selles nimekirjas olevad konkurendid, kuid ettevõte pakub hüvesid, et investeering oleks palju väärt. Lisaks suuremale SSD-toega salvestusmahule eemaldab HostPapa kõik piirangud teie ja teie klientide jaoks; domeenidele, veebisaitidele, cPaneli kontodele, andmebaasidele ega e-posti kontodele pole piiranguid.
Edasimüüjad saavad bränditavat cPaneli liidest ja privaatseid nimeservereid nautida. Hindame ka seda, kuidas ettevõte seob toimivuse ja turvalisuse RAID-massiivide, vahemällu salvestamise ja sisu edastamise võrguga, mis on ühildatud ööpäevaringselt toimuva võrgu jälgimise, jõhkra jõu tuvastamise, serveri tulemüüride ja tasuta SSL-sertifikaatidega.
Pilvepõhise jõudluse ja mitmesuguste Windowsi või Linuxi serveri konfiguratsioonide tutvustamiseks on AccuWebHosting veel üks suurepärane host, mille ümber kaaluda peamise edasimüüja äri rajamist. Võib-olla tahaksime, et salvestusruumi maht oleks pisut suurem, kuid operatsioonisüsteem CloudLinux ja LiteSpeed veebiserverid aitavad keskkondi tõhusalt kasutada.
AccuWebHosting on veel üks piiramatu edasimüüja host, mis hõlmab domeene, veebisaite, e-posti, FTP kontosid ja andmebaase. Tutvuge PHP ja HTTP / 2 toe kaasaegsete versioonidega ning teie ettevõte sobib uute tehnoloogiate kõrval hästi kohanema. Teie kliendid saavad kasutada populaarset RVSitebuilderit ja enam kui 100 automaatse installimise skripti, mis hõlmavad selliseid populaarseid tööriistu nagu WordPress, phpBB, OSCommerce ja palju muud.
Mis oleks parem kaubamärk, millega oma ettevõtet jo | et |
ondada, kui maailma suurim veebimajutusettevõte? Alati uute domeeninimede registreerimise ja esmakordselt veebimajutuskontode jaoks mõeldud kohana suurendab GoDaddy oma mainet tugevaks edasimüüjaprogrammiks, mis on pisut erinev kui paljud teised turul. Kindla vahendustasu saamise asemel saavad edasimüüjad kehtestada oma kasumimarginaali ja valida, millist toodet klientidele müüa.
Sel ajal, kui kujundate oma klientidele suunatud veebituru, annab GoDaddy kogu tootehalduse, müügi, maksete töötlemise ja arveldussüsteemide sisemiste süsteemidega volitused. Ettevõte aitab teil müüa rohkem tooteid, pääseda juurde ja hallata kliendikontosid, pakkuda tutvustusi ja koostada informatiivseid aruandeid. Eriti meeldib meile, kuidas GoDaddy integreerub teie olemasoleva WordPressi saidiga; API-liidesed võimaldavad teil integreerida ettevõtte domeeniotsingu funktsioonid ja annavad klientidele võimaluse tooteid ostukorvi lisada.
Nagu nimest võib järeldada, teab ResellerClub edasimüüjate hostimise kohta midagi või teist. Uskuge või mitte, ettevõte on ehitanud terve hulga ettevõtteid kahe oma sõsarettevõtte Bluehost ja HostGator teenuste ja serverite edasimüügi ümber. Kui rääkida omaenda Linuxi või Windowsi edasimüüja valikutest, pakub ResellerClub täielikku hulka piiramatuid funktsioone, domeeni edasimüüki ja haldustarkvara. ResellerClubi keskkondi toetavad lisaks CloudLinux, Apache ja ClamAV viirusetõrjele ka CloudFlare võrguturve ja CDN..
ResellerClub teeb registreerumisel uskumatult hõlpsa uuendamise tasuta domeeniks ja edasimüüjakonto hostimiseks, mis annab teile parima hinnaga hinnakujunduse enam kui 500 TLD-l ja tasuta kauplusepoes. Samuti on ettevõte ehitanud kohandatud moodulid ja pistikprogrammid teie cPaneli ja WHMCS-i integreerimiseks, et anda teile täielik kontroll ja lisafunktsioonid.
Jah, see hinnasilt on natuke hirmutav. Kuid ärge muretsege, SiteGround tegeleb edasimüüjate hostimisega teisiti kui teised meie loendis olevad pakkujad. Selle asemel, et anda teile tonni salvestusruumi ja ribalaiust, lubab ettevõte edasimüüjatel osta hostikrediiti. Üks krediit võrdub jagatud hostimise aastaga ja mida rohkem kontosid ostate, seda suuremat allahindlust saate.
Edasimüüjad saavad kontod aktiveerida ühe klõpsuga ja kliendid saavad SiteGroundi suurepäraseid teenuseid kohe nautida. Teil on ainult üks veebisait ja 10 GB SSD-mäluruumi konto kohta, kuid SiteGround pakub tasuta sisu edastamise võrku, vahemälutööriistu, automaatseid igapäevaseid varukoopiaid ja uskumatult reageerivaid ja abivalmis tugiagente..
Looge oma ettevõte, andes teistele võimaluse cPaneli ja WHM-i edasimüümiseks
Edasimüüja veebimajutusplaanid koos võimalusega luua nii jagatud veebimajutust kui ka täiendavaid edasimüüjakontosid on kahtlemata atraktiivsed – ja võib-olla pisut ka hirmutavad. Täiendav müügivõimsus võib teie tulusid suurendada, kuid edasimüüjad peavad hoolikalt jälgima serveriressursse ja klienditeenindust.
Plahvatuslikult suurenev klientide arv võib serveri kiiresti ülerahvastada, mis võib põhjustada jõudlusprobleeme ja seisakuid, mille eest peate vastust võtma. Kuid kui registreerute tugeva VPS-põhise edasimüüja kontoga, võib teie investeering aeglaselt paraja suurusega infrastruktuuri piirides laieneda. Muidugi ärge kõhelge uuele serverile (või kahele) üleviimisest, kui teie arvutusnõuded seda nõuavad.
Kui teil on aega ja ressursse võimalike tekkivate probleemide tähelepanelikuks jälgimiseks ja käsitlemiseks, võite lihtsalt olla valmis edasimüüjate hostimise väljakutseks. Esitage oma tehnilisi oskusi ja värbake edasimüüjaid, kellele usaldate oma brändi hästi esindama.
Pidades keeruliste keerdkäikude teemat, lõpeb "Algus" kalju otsas (šokeeriv, eks? Siin tuleb ka spoileri märguanne neile, kes julgevad nördida, kui ei tea, mis umbes kümne aasta vanuses filmis juhtub). Leonardo keerutab tippu ja kasutajad jätavad mõtlemata, kas ta on selle tagasi pärismaailma naasnud või otsustab ta oma lastega unes elada.
See on finaal, mille teile jätame – nüüd, kui teil on parimad edasimüüjate veebimajutusteenused, kas teie ettevõte areneb või langeb? Saame näidata teile parimaid tehnoloogiaplatvorme ja lisateenuseid, mis seavad teid edu saavutamiseks, kuid teie saatus sõltub täielikult teie äritegevusest, müügitöö oskusest ja teie klientide – ja omakorda nende klientide – edust.<|end_of_text|>Voltareeni ravimküünalde efektiivsus prostatiidi korral
by SneipeR 22.06.2019 22.06.2019 2 комментариев к записи Voltareeni ravimküünalde efektiivsus prostatiidi korral
Prostatiidi ravi meestel kodus, mis põhineb populaarsetel retseptidel, aitab leevendada valu, vähendada põletikku, parandada urineerimist, suurendada keha üldist toonust ja suurendada selle resistentsust mis tahes haiguste vastu. Traditsiooniline meditsiin aitab võidelda prostatiidi vastu! Kõrvitsaseemned prostatiidi. Prostatiidi efektiivne ravimpreparaat sisaldab selliseid koostisosi nagu kõrvitsaseemne ekstrakt, hiilgav sereniekstrakt. Vitamiinipreparaadid. Et parandada ainevahetusprotsesse ja tugevdada immuunsüsteemi, on lisaks prostatiidi põhireguleerimisele soovitatav kasutada vitamiiniprotseduuri.Tugeva valu korral võib doosi kahekordistada ja võtta 1 g ravimit, ravimi päevane kogus ei vaid ka sarnaseid ravimeid: ortofeeni, voltareeni, indometatsiini, piroksikaami jne. Põhjus on lihtne: aspiriin võib olla efektiivne valuvaigisti, kuid selle Prostatiidi r | et |
avis on ibuprofeen kaasatud keerulisse ravimiravi, samal ajal kui. Propastatiiniga papaveriini suposiidid on efektiivne ravim, millel on. Kuseteede põletiku ja prostatiidi korral määratakse Voltareni suposiidid mg päevas. Prostatiidi jaoks on rektaalsete ravimküünalde vabastamiseks mitu Küünlad prostatiidi raviks Valuvaigistavad küünlad seljavaluga voltareeni. Mehe kehas on spetsiaalne organ, kes vastutab hormoonide tootmise eest - eesnäärme või eesnäärme eest. See koosneb kudedest, millel on infektsioonide kaudu mikroorganismid. Prostatiit on põletik, mille korral näärmed suurenevad, hävitatakse naaberorganeid, põhjustades agoniseerivaid sümptomeid. Selle haiguse arenguga on täheldatud. Selle aluseks olevad ravimid on eriti kasulikud kroonilise prostatiidi korral. Samas artiklis me räägime kimpidest koos propolaadiga, nende efektiivsusega prostatiidi ravis ja nende iseseisva tootmises. Toote eelised. Toode sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud meeste tervise säilitamiseks. Prostatiidi ravis on füsioteraapia ja ravirežiim kõige olulisemad taastumise teel. Lisaks hõlmavad konservatiivsed meetodid neid, mis võimaldavad teatud liiki sekkumist näärmes. Selleks, et maksimeerida ravi efektiivsust, selle asemel, et tavaline haiguse arengu viivitus, tuleb kompleksina rakendada allpool loetletud meetodeid. Rektaalsete ravimküünalde kohapealne ravi. Arst võib välja kirjutada anesteetikumide või antibiootikumidega küünlaid, Kasutatakse ägeda ja kroonilise prostatiidi korral, hemorroidid. Noh leevendab põletikku vaagnaorganites, rektaalne kasutamine ei ole seedetraktile liiga toksiline. Prostatiidi ravi on tõhusam, kui seda tehakse kombinatsioonis, samaaegselt mõjutades kõiki võimalikke seoseid põletikulise protsessi ahelas. Sellepärast ei ole arstide puhul eesnäärme põletikes piiratud ühegi ravimi manustamist, vaid kasutatakse mitut ravimi rühma kasutades kombinatsioonravi. Meessoost prostatiidi loomulikult kulgeb tihti pikk ja pikaajaline ravi. Kuna haiguse peamine põhjus on uroloogiline infektsioon, on antibiootikumravi kohustuslik kõigil juhtudel. Üks promisteerivatest valdkondadest on prostatiidi bakteriofaagid, millel on antibiootikumide suhtes mitmeid eeliseid ja millel on hea efektiivsus. Prostatiidi ravimine kodus on võimalik, kuid ainult siis, kui komplikatsioonid puuduvad, ja samal ajal nõustub patsient uroloogiga regulaarselt külastama konsultatsioone ja korduvaid uuringuid. On oluline, et kõiki ülalkirjeldatud ravimeid ei tohiks võtta eraldi, ja parem on kõigepealt arst külastada. Neerupuudulikkuse korral tuleb ravimit võtta mitte rohkem kui üks kord nädalas. Ägeda prostatiidi korral kasutatakse koos antibiootikumidega või, nagu arstid ütlevad, "nende katte all." Metüüluratsiil. Metüügistatsiili sisaldavaid küüse kasutatakse regenereerimise kiirendamiseks, haiguse hävimise peatamiseks ja anaboolseks toimiks. Selleks on oluline võtta teatud ravimeid prostatiidi raviks meestel, kui neid esinevad esimeste haigusnähtude ilmnemisel. Milliseid tänapäevaseid uimasteid turul kõige tõhusam ja kiiretoimiv, me kaalume selles artiklis. Väärib märkimist, et seda haigust nimetatakse mõnikord ekslikult kindlaks teise patoloogiaga, eesnäärme adenoomiga. kõrvaltoimete korral) põhineb ibuprofeeni lühiaegsel kasutamisel suurimas ööpäevases annuses kuni mg suukaudsete ravimvormide korral (= 3 Ibustar'i tabletti) ja mg ravimküünalde korral. Kõrvaltoimete puhul tuleb arvestada, et need on tavaliselt annusest sõltuvad ja võivad erinevate inimeste korral suurel määral varieeruda.vanus kuni 18 aastat ja üle 65 aasta (ohutus ja efektiivsus ei ole kindlaks tehtud); Ravim on ravimküünalde kujul, mis aitab kõrvaldada selliseid probleeme kasutatakse selliseid küünlaid: papaveriin, indometatsiin, ketanool, voltareen jne. Kuseteede ja prostatiidi põletiku korral määratakse Voltareni ravimküünlad. Neid ravimeid tuleb võtta ainult pärast sööki, üks tablett korda päevas. Milliseid tablette saab juua temperatuuril ja kas need on efektiivsed. Võrreldes pillidega, nagu näiteks palavikuvastaste ravimküünalde kolmik, on võimalik aspiriin, ibuprofeen, voltareen, naproksaan, indometatsiin, paratsetamool ja nimesil. Need on aktuaalsed preparaadid, nad on efektiivsed, kiiresti imenduvad ja neil on maksimaalne Rektaalsete ravimküünalde kasutamisel tuleb järgida mitmeid põhireegleid: Küünlad Kui on vaja raviainet kaks korda kasutada, tehke seda õhtul ja hommikul. Nende ravimite koostis sisaldab indometatsiini või voltareeni. Preparaadid rektaalsete ravimküünalde kujul, mis on tablettidest paremad, leevendavad Nad kõrvaldavad soole, kuseteede (peritoniit, prostatiit), günekoloogiliste haiguste Tugeva kroonilise valu korral on näidatud teised ravimvormid. Milline on suposiitidega ravi efektiivsus nimmepiirkonna osteokondroosi korral? Sisenege pärasoole õõnsusse 1 või 2 korda päevas, sõltuvalt praeguse haiguse tõsidusest. Ravi kestus on pikem kui ravimküünalde puhul, millel on sarnane toimespekter ja Tegelikkuses osutus see efektiivseks bakteriaalsete, viiruslike ja Nad kõrvaldavad soole, kuseteede (peritoniidi, prostatiidi), günekoloogiliste. Voltaren on üks neist, tuntud, taskukohane ja osutunud efektiivseks. Voltareni ravimküünlad aitavad prostatiidi korral valu ja põletiku korral. Proktiidi (päras | et |
oole limaskesta põletik) ja hemorroididega on Voltaren vastunäidustatud ravimküünalde kujul, kuna ravimil on limaskestale ärritav Voltareen ja alkohol: ühilduvus. Ravi kestus on pikem kui ravimküünalde puhul, millel on sarnane See võimaldab ravimite kasutamist prostatiidi, endometriidi ja teiste patoloogiate ravis. Voltaren on efektiivne peavalu ja migreeni korral, sealhulgas olukorras, kus valu piinab Rektaalsed suposiidid koos voltareeniga ärritavad rektaalset limaskesta. Ravimite efektiivsus selles rühmas on seotud võimega inhibeerida Rektaalsete ravimküünalde puhul on maksimaalne päevane annus mg, jagatuna difuusse haiguse, spondüliidi, selgroo spetsiifiliste valude, tsüstiidi, prostatiidi puhul. Valuvaigistavad küünlad seljavaluga voltareeni, papaveriini, indometatsiini ja. Voltareni suukaudse manustamise korral tablettidena söögi ajal või pärast selle Ravimküünalde toimeaine imendumise tase sõltub otseselt võetud annusest. Sel juhul on soovitatav ravimit kasutada minimaalse efektiivse annusena. Voltareni kasutamine prostatiidi raviks on hästi tuntud ja laialt aktsepteeritud tava. Reumaatiliste haiguste korral annavad Voltareni põletikuvastased ja (enterokattega tablettide puhul 25 mg või rektaalsete ravimküünalde puhul 25 mg); mõjude saavutamiseks on soovitatav kasutada võimalikult väikest efektiivset annust kujul, näiteks suposiitidena, mis on prostatiidi korral olulisem, või tablettidena.
Mis on prostatiidi põhjus, millised on esimesed märgid ja sümptomid meestel ja mis on ette nähtud haiguse ägeda faasi raviks - leiame seda hiljem. Mis on prostatiit? Selle probleemi korral on ravi pikk ja raske. Foto näitab, et see on paindumatu endokriinne näär. Prostatiidi raviks peate võtma kas koore- või pähkli lehti. Võite vaheldumisi mõlemaid koostisosi, vahetades neid. Sellisel juhul peab koore olema kaks korda pikk, sest see on jäigem. Retsept: ühe leelise (või koore) supilusikatäit sarapuu lehtedest tuleb valmistada klaasi keeva veega, kaetud tiheda kaanega ja oodata pool tundi. Prostatiidi arengu protsessis mängib väga olulist rolli valitud ravimi - antibiootikumi efektiivsus. Selleks, et kindlaks määrata, millist ravimit on vaja igal konkreetsel juhul, peab. Mis põhjustab kroonilist prostatiiti? Põhjused võivad olla samad kui ägeda prostatiidi korral, kuid immuunsuse või patogeensete mikrofloorade nõrkuse tõttu ei muutu haigus ägeda, vaid areneb aeglaselt. Kuid kroonilise prostatiidi kõige levinum põhjus on selle haiguse äge vorm, mis. Sünteetiliste ravimküünalde koostis sisaldab vismut, steroidset hormonaalset ainet, E. coli inaktiveeritud mikroobseid rakke. Sellistel vahenditel on palju vastunäidustusi ja neid tuleks kasutada ainult arsti poolt ettenähtud viisil. Hüdrokortisooniga rektaalsed küünlad. Hüdrokortisooniga suposiidid on väga tõhusad anaasi pragude vastu.Tööriist on saadaval rektaalsete ravimküünalde, süste- ja tablettide kujul. Sageli on ette nähtud pankreatiidi korral valuvaigistid Ketonali tabletid pankrease valu Vähendab ravimi efektiivsust, antatsiidide samaaegset manustamist. Trigan-D Nende ravimite hulka kuuluvad paratsetamool, voltareen, aspiriin, movalis. Ravimküünalde indometatsiini kasutamine günekoloogias Prostatiit, +, +, + Ravimi vaginaalse kasutamise korral on enne manustamist vaja pesta. Kuid ravimi efektiivsuse astet hinnatakse kõrgelt. Niisiis, kui olete allergiline voltareeni, aspiriini ja teiste selle rühma ravimite suhtes, on oht sellele ravimile reageerida. Preparaadid rektaalsete ravimküünalde kujul, mis on tablettidest paremad, Tugeva kroonilise valu korral on näidatud teised ravimvormid. + Kõik see muudab ravimi vabastamise vormi erinevate haiguste ravis mugavaks ja efektiivseks. Valuvaigistavad küünlad seljavaluga voltareeni, papaveriini, indometatsiini ja. Mugava lihaste spasmide leevendamiseks seljavalu korral võimaldab No-spa, taimne või voltareeniga,; Ravimid - Eskuzanom, Anestezinom, mentooli preparaadid. salvide, plaastrite, rektaalsete ravimküünalde (Diklak, Almiral, Revmoksikam, Nimmepiirkonna valu on samuti günekoloogiliste haiguste, prostatiidi. Category Archives: Kuumus kroonilise prostatiidi korral. Окт2 Tablettide efektiivsust Kroonilise prostatiidi ilma seemnerakkude sest selliseid küünlaid: papaveriin, indometatsiin, ketanool, voltareen jne. Prostatiidi jaoks on rektaalsete ravimküünalde vabastamiseks mitu Küünlad. mikroorganismidele. Ibuprofeen maksab muide kaks kuni kolm korda odavamalt kui Nurofen. Lõppude lõpuks on need efektiivne ja aja jooksul kontrollitud ravimeetod, mis plaastrite, rektaalsete ravimküünalde (Diklak, Almiral, Revmoksikam, Voltaren, manifestatsioonid mädane prostatiit, mõned munandite anomaaliad;. Raskete haiguste korral toimub vaginaalse epiteeli desampaatumine Antibiootikume ja antibakteriaalseid aineid kasutatakse ravimküünalde, tupe Anaeroobsete ja segainfektsioonide puhul on efektiivsed betadiin, lipel, clion, metronidasool, dalatsiin. Eesnäärme või prostatiidi põletik on tavaline meessoost haigus. Näiteks seljavalu ja kõhuvalu võivad tekkida prostatiidi tõttu. Patoloogiate diagnoosimise korral määrake efektiivne ravi valu sündroomi kiireks vitamiinide, erinevate protseduuride, põletikuvastaste ravimküünalde jms võtmisest. põletikuvastase ja valuvaigistava toimega geele ja salve (näiteks voltareeni, fastumgeeli).
Kirjeldame peamisi küünlaid, mis aitavad prostatiidi ja eesnäärme adenoomide korral. Oluline on meeles | et |
pidada, et keha on igaühe jaoks teistsugune ja see, mis aitab ükskõik, ei pruugi teisele töötada, see tähendab, et raske on öelda, millised küünlad on prostatiidi jaoks kõige tõhusamad. Prostatiidi sanatoorne ravi. Pärast sanatooriumi-abinõu kaardi täitmist võite minna sanatooriumisse ainult remissiooniperioodil. Venemaal ja mujal maailmas on palju kohti, kus protseduurid viiakse läbi prostatiidi raviks, erektsiooni funktsiooni parandamiseks ja üldise tervise parandamiseks. Probleemi lahendamisel aitab järgmisi meetmeid. Prostatiidi ravi kodus tähendab populaarsete retseptide, massaaži, treeningute ja füsioteraapiaseadmete kasutamist, mis aitavad haigusega toime tulla ja taastada meeste tervist. On oluline mõista, et prostatiidi koduvähk on võimalik ainult juhtudel, kus haiguse komplikatsioone ei esine. Rektaalsete ravimküünalde toimemehhanism. Küünalde efektiivsus pragude ja pisarate suhtes päraku sees põhineb nende tervendaval kompositsioonil. Analoogkanali kasutuselevõtuga lahustuvad raviained ja neil on terapeutiline toime pärasoole limaskestale. Rektaalsete ravimküünalde puhul ei pea muretsema isegi ühe ravimi ärritava toime pärast seedetraktile. Kuseteede infektsioonide korral tuleb homöopaatiline ravi manustada koos antibiootikumidega. See on ainus viis kiirete ja püsivate tulemuste saavutamiseks.
Prostatiidi ägeda vormi korral võib peamistele sümptomitele lisada intoksikatsiooni märke - temperatuuri tõusu, palavikku või palavikku. Valu sündroom muutub tugevamaks. Võib mõjutada mitte ainult perineumi, vaid ka reite ülemisi osi, ristmikku, pubi, kõhu alumist osa. Meditsiinilise terminoloogia järgi on krooniline prostatiit eesnäärme põletik. Seda iseloomustab pikk ja püsiv tee, mõnel juhul võib see asümptomaatiliselt ilma kliiniliste märkideta esineda. 30% aastastest meestest kannatab ohtliku haiguse all, kuid kõik ei jõua uroloogi ravile aegsasti, kuna neil on piiranguid või nende tagajärgi arusaamist. Ägeda prostatiidi põhjustab enamasti gramnegatiivseid baktereid, kergesti äratuntav ja antibiootikumidega töödeldud. Prostatiidi peamised sümptomid on valu, raskused ja valulik urineerimine, seksuaalhaigused. Sümptomatoloogia on väga ebameeldiv, seega peate esmakordselt tuvastama prostatiidi. Seega, hoolimata asjaolust, et üks ja teine ravim on ette nähtud prostatiidi raviks, ei saa öelda, et üks neist on parem või halvem. Samuti on võimatu öelda, et Vitaprost Plus või Vitaprost Forte on parem - need vahendid on täiesti erinevad. Vastunäidustused. Parameetrilisel korral viiakse jämesoolde hoolikalt prostatiidi ja metriidi küünlad. Kasutamisjuhistuste kohaselt määratakse ihtiooli küünlad koguses tüki päevas. Hemorroidide küünlaid on soovitatav kasutada pärast kloseerumist. Ravi kulgu määrab arst. Ichthyol salv,.
Kõik prostatiidi tabletid paiknevad kõige tõhusamate vahenditena haiguse ennetamiseks või Aminopenitsilliinide määramine on levinud kergete ja lihtsate haigusseisundite korral klaritromütsiin, asitromütsiin. Antibiootikumid, millel on madalaim efektiivsus prostatiidi suhtes meestel, kuid ka minimaalse toksilise toimega. Neid kasutatakse edukalt hemorroidide, prostatiidi, suguelundite haiguste, endokriinsete, hingamisteede, kardiovaskulaarsete süsteemide ja seedetrakti raviks. Proktoolia puhul kasutatakse rektaalseid ravimküünlaid üldise ravi korral anus, prostatitis ja hemorroididesse kuuluvate lõhenemiste korral. Ravimküünalde terapeutiliste komponentide kohaletoimetamine otse nakkus-põletikulise kahjustuse kohale, mööda maksa ja seedesüsteemi. Erinevalt teistest terapeutilistest vormidest välistab see kasulikust soolestiku mikrofloorast ja toksilisest mõjust. Kui kusiti põletik (sealhulgas prostatiidi tõttu komplitseeritud), siis pakutakse välja keerulist ravi, mida täiendatakse süstimisega kümme päeva üks või kaks korda päevas lahuse kusiti koguses ml (protseduuri soovitatakse igal teisel päeval). Suuõõne haiguste korral. Sellisel juhul peate päraku piirkonnas kasutama tihedat koet, mis on eelnevalt volditud 4 kihti, ja asetage sellele jääle mull. See võimalus on vastunäidustatud vaagna põletikuliste haiguste korral. Näiteks ei saa olla inimesed, kes on haigestunud prostatiidi, püelonefriidi ja suguelundite põletikuga naistega. Tervendavate maitsetaimedega. Valu korral manustatakse süstelahus üks kord intramuskulaarselt. Tavaliselt määratakse 1 ampull päevas, mitte rohkem. Nendel ravimitel on mitu vastunäidustust ja kõrvaltoimed tuleb seetõttu määrata ainult arst. Süstimine on kõige kiirem viis valu leevendamiseks. Kroonilise prostatiidi korral kasutatakse Prostatilen'i süstides edukalt. Hemorroidide korral on metüüluratsiil võimeline avaldama efektiivset stimuleerivat mõju ümbritsevatele kudedele ja rakulisele immuunsusele, mille tagajärjel käivitub inimorganismi paljude struktuuride töö. Sellepärast kasutab metüüuraküül tõhusalt selliseid haigusi nagu hemorroidid ja selle ägenemised. Kroonilise prostatiidi korral, mida provotseeris bakteriaalne taimestik, kasutatakse sageli ravimi parendatud valemit. Sellel on antibakteriaalne toime. Ravim on aktiivne võitluses stafülokokkide, klamüüdia ja mükobakterite vastu. Näidustused "Vitaprost" tablette või suposiite ei soovitata võtta ilma arsti nõusolekuta. Ravimit manustatakse intravenoosselt koguses 1 ampulli korda 24 tunni jooksul. Vaginaalsete suposiitide vormis panaviir sisestatakse tupekõvastesse 1 küünlaga päe | et |
vas, rektaalsete ravimküünalde sisestamine anuspiirkonda korda päevas. Geeli kujul. Genferoni ravimküünalde kasutamise absoluutne vastunäidustus on individuaalne talumatus või ülitundlikkus ravimi toimeainete või abiainete suhtes. Hoolikalt kasutatakse seda samaaegsete allergiliste haiguste ägenemisel. Enne Genferoni küünalde kasutamist peate veenduma, et vastunäidustusi ei ole. Kasutamine tiinuse ja laktatsiooni ajal.
Mis on spermitsiid? Spermitsiidid on kemikaalid, mida reklaamitakse "rasestumisvastaste vahenditena", mis võivad immobiliseerida või tappa seemnerakke enne emaka sisenemist. Vaatamata sellele, et spermitsiidid ei suuda kindlasti tagada täielikku kaitset soovimatute raseduste eest, jäävad nad paljudele noortele, kes on seksuaalsest vaatenurgast kogenud, tähelepanu. Seet. Hexicon - ravimi kasutusjuhised, ülevaated, analoogid ja vabanemisvormid (tabletid 16 mg, tupe ravimküünlad, geel, salv, lahus) infektsioonide, rinnanäärme (kandidoos). Salvi puhul ei ole soovitatav seda kasutada alla aastastel lastel ja mitte-bakteriaalsete krooniliste konjunktiviitide korral. Kõrvaltoimed. Need võivad tekkida ning erinevate elundite / süsteemide osalt sõltub kõik sellest, mida täpselt ravitakse ja millist Ofloxacin'i annusvormi. Kõrvaltoimed tablettide ja lahuse kasutamisel.
Prostatiidi ravis kasutatavad rektaalsed ravimküünlad kasutatakse valusate sümptomite ja põletiku kõrvaldamiseks. Suposiitide efektiivsus väheneb seetõttu, et toimeained sisenevad pärakusse, mis on prostata eraldatud läbitungimatu sooleseina poolt. See raskendab oluliselt ravimaine ligipääsu põletikukeskkonnale.Neid kasutatakse edukalt hemorroidide, prostatiidi, suguelundite haiguste, prostatiidi ja hemorroidide lõhede raviks üldravi korral rektaalseid suposiite. Parandada koos teiste ravimite ja ravimeetoditega kasutatavate rektaalsete ravimküünalde MSPVA-d on efektiivsed paljude haiguste ravis, neile on iseloomulik.
Kõik prostatiidi ravimid (küünlad ei ole erandiks) määrab arst. Suposiite võib kasutada mitte ainult haiguse ägedas faasis, vaid ka selle ennetamiseks. Nende vahendite valik on lai, kuna rektaalsete preparaatide peamised toimeained on erinevad. Sõltuvalt sellest on ravimküünlad jagatud mitmeks rühmaks, millest igaühel on eriline toime.Voltaren on tuntud tablettide, ravimküünalde ja süstide kujul. Prostatiidi ravi põhitõed Kasutatakse ägeda ja kroonilise prostatiidi korral, Kalkulaarse prostatiidi Ichthyoli küünlad - efektiivne ravim prostatiidi raviks. loetelu ja hinnad.<|end_of_text|>Cingles Blaus - Veinivillem
Piirkond: Montsant, Priorat
Viinamarjasordid: Grenache, Carignan, Macabeo, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Chardonnay
Koduleht: www.cinglesblaus.com
Cingles Blaus veinitootmise algatas Magi Baiget 2001. aastal. Ta otsustas arendada perekondlikku veinitootmise traditsiooni võttes kasutusele uued tootmismeetodid. Alguses toodeti veine väikses veinikeldris Cornudella de Montsant´i linnas käsitööna. See muutus, kui Magi Baiget alustas koostööd Busquets´i perekonnaga.
Cingles Blaus edu alus on Busquets´i perekonna ja Magi Baiget´i ühendav sõprus, aga ka veiniistanduse erakordne ajalugu ja asukoht. Veini nimi, Cingles Blaus (sinised kaljud), vihjab Montsant´i piirkonnas kõrguvatele sinakat tooni kaljudele. Veinimaja pärineb viieteistkümnendast sajandist, mis on tegelikult väikelinna moodustav kompleks. See asub Arboli jõe paremal kaldal iidse külatee ääres. Rohke päikselisus ja veekogude lähedus muudavad piirkonna pinnase viinamarjade kasvatamiseks viljakaks.
Cingles Blaus viinamarjaistandused asuvad kahes erinevas kohas. Ühed asuvad Arbolí jõe orus, kus on eriline mikrokliima – piisav hulk niiskust, vihmasadu, värskendavaid tuuli ja unikaalne mullatüüp. Peale selle asuvad viinamarjaistandused Cornudella de Montsant´i läheduses, Priorat´i regiooni kirdeosas. Sealsed istandused asuvad 575 meetri kõrgusel merepinnast. Mõlema piirkonna veine iseloomustab maitserohkus ja komplektsus.
Veini valmistatakse traditsioonilistel meetoditel. Saavutamaks kõrgeimat kvaliteeti ja maksimaalset kontsentratsiooni hoitakse veinitoodangu maht madalana. Peamiselt kasvatatakse selliseid viinamarjasorte nagu Grenache, valge Grenache, Carignan ja Macabeo. Vähemal määral kasvatatakse Cabernet Sauvignon´i, Merlot ja Chardonnay´d. Veini tehakse oktoobri keskel, kui viinamarjad on Montsant´i piirkonnas saavutanud optimaalse küpsuse. Hilisest saagikoristusajast inspireerituna on üheks nende juhtivaks brändiks just "Oktoober". Oktoobri kaubamärgi all on nii punaseid, valgeid kui ka roosasid veine.<|end_of_text|>Püüa pilvi, sa ulatud nendeni: Üldkoosolek
See nädalavahetus on olnud poliitiline. Toimus EER esimene korraline üldkogu Leisi koolimajas. See tähendas, et juba reede lõuna paiku hakkasime Tartust liikuma ja õhtuks olime saarel. Reede õhtul oli kontsert kohalikul laululaval. Ja nagu pressiteates lubatud, sai seal osta mahejäätist. Proovisin marjamaitselise ära (kamamaitseline oli teine alternatiiv) ja mulle igal juhul maitses. Oli selline mõnus hapukas. Pärast kontserti arutlesime veel üldkoosoleku teemadel ja mõned, kes läpakad kaasa olid võtnud, otsisid wifit taga (järgmisel hommikul kuulsin, et lõpuks olid nad selle direktori kabineti tagant ka leidnud).
Laupäeval oli siis üldkoosolek. Loomulikult kõiki liikmeid kohal ei olnud, aga koos volitustega oli üle 200 hääle. Kuulati, küsiti, avaldati arvamust, hääletati... nii nagu ikka need | et |
asjad käivad. Aeg-ajalt läbis saali ka naerukahin (üks kaaserakondlane leidis, et meie koosolek oli palju lõbusam kui teistes erakondades). Valiti ka uus juhatus ja muud kogud. Kuna ma ise kuhugi ei kandideerinud, siis sain ma minna ka appi hääli lugema (saalis häälte lugemisest ütlesin ma ära). Kusjuures see häälte lugemine polnudki nii raske ja väsitav kui ma arvasin. Käsi natuke väsis ära (mina tõmbasin nime taha kriipsukesi), aga meil oli väga tore grupp (lugesime neid kolmestes gruppides, kus üks luges nimesid, teine tõmbas kriipsukesi ja kolmas kontrollis) ning saime suht ruttu oma osa tehtud :) Ja tulemused olid ka täitsa rahuldavad.
Pärast valimistulemuste teada saamist tegi keegi ettepaneku ühe korraldaja juurde minna lambaid vaatama. Asi paisus nii suureks, et lõpuks oli seal 24 inimest, ainult et perenaist ega lambaid polnud näha. Tuli välja, et perenaine on hoopis Triigi sadamas paadisõitu tegemas. Sõitsime siis ka Triigi sadamasse ja jõudsime täpselt päikeseloojangu ajaks. Vaatasime natuke ringi ja läksime Leisi varusid täiendama ning edasi suundusime ca 12 km Orissaare poole, ühe erakonnakaaslase juurde, kellel oli õue peal tipi. Seal oli hea sääskede eest varjul olles lõket teha (üks inimene üritas esivanemate kombel kahe puupulgaga tuld teha, aga mõne aja pärast otsustasime ikkagi tikkude kasuks). Mina seal aga väga kaua ei olnud, kuna buss Tartu poole tagasi pidi järgmisel hommikul varakult liikuma hakkama ja päev oli olnud pikk ning väsimus hakkas võimust võtma.
Täna hommikul siis oligi 5 paiku äratus, et kuueks sööma jõuda (söögid olid muide väga head, toitlustuskohaks oli Sassimaja) ja siis pool seitse võtsimegi suuna mandri poole.
Kokkuvõtteks ütleks, et kogu nädalavahetus oli toredam kui ma oodata oskasin. Nii mõnigi nimi sai näoga kokku pandud jällegi ja üldse päris palju teiste liikmetega suheldud (eriti Lõuna-Eesti omadega).<|end_of_text|>Ebameeldiva haisu leke Lasnamäel sai lõplikult kõrvaldatud | Bioneer
Foto: Gaasimahuti ohutuks muutmine. Kuusakoski.
Kuusakoski Tallinna teeninduspunkti territooriumil avastati 8. jaanuaril lekkiv gaasimahuti, mis oli peidetud vanametalli konteinerisse metallijäätmete alla. Seetõttu jäi ka metallijäätmete vastuvõtmisel märkamata, et mahuti sisaldas gaasi. Terveid, ilma lahtise avata balloone Kuusakoski ohutuse eesmärgil vastu ei võta.
keskkonnaspetsialisti Tanel Tälli sõnul hakkas haisu lekkima jäätmete alla peidetud mahuti tõstmisel laadimismasinaga ning tugeva tuule tõttu levis hais kaugemale ettevõtte territooriumilt. "Koostöös Keskkonnainspektsiooni ja Päästeametiga leiti kiiresti lekke allikas, evakueeriti inimesed ning tuvastati gaasi liik," rääkis Tälli. "Ehkki otsest mürgistusohtu inimeste tervisele ei olnud ning Päästeamet sulges lekkiva mahuti, levitas maha valgunud vedelik tugevat haisu veel ka sama päeva õhtul ning samuti järgmisel päeval, 9. jaanuaril."
9. jaanuari hommikul saabusid sündmuskohale ohtlike jäätmete käitleja EcoPro AS töötajad, kes pumpasid vedeliku kinnistesse mahutitesse ja pesid ballooni läbi. Kuusakoski Tallinna teeninduspunkt oli ohutuse kaalutlustel, 9. jaanuril kuni lõunani suletud. Vanametalli hunnikusse sattunud vedelik on praeguseks hetkeks kõrvaldatud ning ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale ei ole.<|end_of_text|>Tüdrukule nimi - Perekooli Foorum
Esileht › Lapse ootamine › Tüdrukule nimi
Teema: Tüdrukule nimi
<p style="text-align: left;">Tere.</p>
Kuna vaja neiule nime ja olen juba igaltpoolt vaadanud ja siiani pole leidnud siis ehk pakub siin keegi nime mis meie beebile sobiks.
Jätaks bellad ja Miad välja. Tähe eelistus pole aga mingit ulme keerulist nime ka ei tahaks.
Aitäh kui viitsite pakkuda 😊
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.07 04:21; 19.07 04:23; 19.07 09:36;
19.07.2021 04:23
Oma lapse nimi on ainukene Eestis, seda ei saa soovitada. Aga jah kui oleks olnud valida, Suvi
Desiree, Melissa, Rosanne, Melody
Üks soovitus ka- mine otsi Facebookis mõni lehekülg, mis tegeleb lutikettide valmistamisega ja sirvi seal pilte/valmistöid. Ma tean, et paljud on niimoodi lastele nimed saanud 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.07 08:30; 20.07 07:15;
Peab ikka idioot olema kes antud teemas miinuseid paneb. Sinusugusele ei oleks kunagi pidanud nime andmagi.
Mulle isiklikult meeldivad hästi ühte tüüpi nimed: Helis, Helen, Heldi, Hilde, isegi Helle.
Hele, Merilyn, Eeva, Liilian, Loore, Elli, Luna
#3822194:
Kas sinu nime on miinustatud?
Mina küll miinust ei pannud, aga tead, kui inimene soovitab Eestis panna tüdrukule nimeks Melody, siis on ta tegelikult küll miinuse täiega ära teeninud.
Ave, Piret, Kadri
#3822652:
Juuli, Maali ja Valve on ju palju paremad nimed (sarkasm)
Harriet. Oleks ilmselt selle nime juurde jäänud, kui oleks tüdruk tulemas.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.07 15:21; 04.08 12:04;
Ilusaid tüdruku nimesid on niii palju, poistele palju keerulisem nime leida.
Lee, Ann, Liise, Ell, Helle, Mari, Loore, Salme, Ella, Murel, Iiris, Astrid, Ööle
Amelia, Aliis, Olivia, Paula, Rahel, Jasmiin, Saskia, Sirel, Maian.
Karolin /Karoliina
Iga kord kui rase olin, olid need nimed meil laual, aga tulemuseks 4 poissi | et |
😀
Iris, Eden
Mulle meeldivad muundamata nimed – Grete (mitte Kreete), Elisabeth (mitte Eliisabet) jne. Tulevikus on lihtsam.
#3832159:
Elisabeth on ju muundatud ja värdkirjapilt. Õige oleks ju Elizabeth.
Klara/Klaara
See, kui sina kasutad muundamata nime, ei vabasta nimekandjat hiljem oma nime kirjapilti selgitamast, sest on hunnik muundatud nimede kasutajaid ja iial ei saa kindel olla, kes on kes. Seega nime kirjapildi selgitamine jääb ikkagi.<|end_of_text|>Attack Pellet 30 Automatic põleti @ Õhksoojuspumbad ja teised kütteseadmed - ACkliima.eu
Esileht » Attack Pellet 30 Automatic põleti
Tootekood: PEL30PLUS
Attack Pellet 30 Automatic põleti sobib paigaldamiseks kõikidele kateldele, mille põlemiskambri ava suurus ja maht vastavad etteantud nõuetele. Põleti on tehtud vastupidavast roostevabast metallist. Põleti tööpõhimõte on pelletite vaba langemine otse põlemisrestile, süütamine elektrilise süüteelemendi abil. Põleti resti puhastamine toimub automaatselt! Selleks liigub põleti rest sahtlina ette ning terav lõikeserv puhastab resti pinna, kogunenud mustus kukub katla põhja. Ohutuselementidena on katla ukse avamise katkestuslüliti ja pelleti sisentorul ülekuumenemise kaitsetermostaat, viimane kaitseb tagasipõlemise eest.<|end_of_text|>Värskelt tühjendatud Põlva surnuaia prügikonteinerites oli üleeile juba uut olmeprügi. Foto: Piret Kägo
Põlva vald on hädas kodanikega, kes tassivad surnuaia lillede-oksade, küünalde ja paberikonteineritesse kilekottidega olmeprügi, kuigi oma prügikonteineri tühjendamine on Põlvas kurioosselt odav – eramajaomanikele isegi vaid 10 senti.
Kalmistuprügikastide kuritarvitamine on nii massiline, et häirib korralikke kodanikke. "Järjest rohkem riivab silma olukord, kus inimene toob oma isiklikku prügi Põlva surnuaia prügikastidesse," juhtis probleemile sotsiaalmeedias tähelepanu põlvakas Piret Kägo. "Viimati oli selline situatsioon täna (19.05. – LL) hommikul – jalgrattaga meesterahvas saabus kahe prügikotiga surnuaia tagumise sissepääsu juurde, viskas prügikotid prügikasti ja lahkus. Samuti pole harvad olukorrad, kus sõidetakse autoga surnuaia parklasse, visatakse autost prügikotid kastidesse ja lahkutakse. Uskuge, on väga hästi tuvastatav, et tegemist ei ole haudade koristamise käigus tekkinud prügiga, samuti ei ole tegemist paari tühise kommipaberiga, vaid konkreetselt kellegi kodust pärit ja kottidesse pakitud prügiga! Võibolla teen tühjast probleemi ja võibolla tasub olla õnnelik, et prügi ei visatud maha, vaid pandi kastidesse, kuid leian, et surnuaia prügikastid on mõeldud siiski sealsete jäätmete kogumiseks, ja arvestades, et meil prügivedu ei maksa peaaegu midagi, siis võiks igaüks oma isiklikud jäätmed ikka enda kulul minema organiseerida."
"Konteineri kõrval on olnud vana lapsevanker, kraanikauss, WC-pott, mööblitükke ja muud olmeprügi," märkis Põlva kalmistuvaht Arvo Ostra. Ta oletas, et toojad lootsid need konteinerisse panna, kuid ei näinud ette, et need ei mahu.
Üleeile Põlva surnuaia juures tiiru teinud Piret Kägo ütles LõunaLehele, et värskelt tühjendatud prügikastidesse polnud veel jõutud väga palju olmeprügi tuua, mõned väikesed asjad prügikasti põhjas siiski juba olid.
"Põlva kalmistul on prügikastid märgistatud nii, et inimesed peaksid aru saama, millist prügi kuhugi võib panna," kommenteeris Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.
"Praegusel juhul peab vallavalitsus organiseerima kalmistu prügikastidesse ebasobivate jäätmete äraveo, mis on kallim kui sealt korraldatud jäätmevedu.
Põlva vallal on prügiveo leping sõlmitud firmaga AS Eesti Keskkonnateenused. Näiteks 140-liitrilise konteineri tühjendamise eest maksab eramu omanik vaid 10 senti. Vedaja on esitanud taotluse tühjendushinna muutmiseks.
Kortermajas sõltub hind ka konteineri suurusest, kuid korteriomanikule ei ületa prügiveo hind kuus ühte eurot.
Hindade erinevus tuleneb ka sellest, et Põlva valla haldusterritooriumil on, tulenevalt liitunud valdadest, viis veopiirkonda. Viimastel on erinevad kontsessioonilepingud, hinnad ühtlustuvad vallas nii uue riigihanke tulemusel kui ka veopiirkondade kontsessiooniperioodi lõpu järel."
Räpinlased on samuti sotsiaalmeedias viidanud, et neil on sama probleem nagu Põlvas: surnuaia prügikastide kõrval on nähtud aknaraame ja WC-potti. "Ei tea, kas kadunukesed teevad remonti?" on irooniliselt küsitud.<|end_of_text|>Lugejale / Uudiskirjandus / 2006-1
Valik ülevaateid välisajakirjanduses ilmunud artiklitest
Valitsuse usaldusväärsus
Kim, Seok-Eun. The role of trust in the modern administrative state: an integrative model
Avalike huvide komisjonid
Moore, David. The public benefit commission: a comparative overview
Kultuuritraditsioonid ja Skandinaavia sotsiaalpoliitika
Lin, Ka. Cultural traditions and the Scandinavian social policy model
Sisenemine tööjõuturule
Saar, Ellu. New entrants on the Estonian labour market: a comparison with the EU countries
Euroopa Liidu identiteet
Preston, Peter W. Reading the ongoing changes: European identity
Euroopa Liidu võim
Ash, Timothy Garton. Eurooppalaisen vallan juurilla
Kim, Seok-Eun. The role of trust in the modern administrative state: an integrative model.
Administration and Society. Vol. 37 (2005), no. 5, p. 611-635.
Käesolev artikkel käsitleb usalduse küsimust tänapäeva haldusriigis: kuidas sobitada valitsuse ja valitsusametnike poliitilise vastutuse nõuet ning nende kasvav | et |
at nõuet saada piiramatuid volitusi, et tagada paindlik juhtimine. Artiklis pakutakse välja usalduse mudel institutsionaalses kontekstis, mis arvestab valitsuse usaldusväärsust mõjutavaid tegureid. Mudeliga põhjendatakse, et valitsuse usaldusväärsuse puhul on võrdselt tähtsad nii kompetentsus kui ka teised usalduse mõõtmed, sh õiglus, usaldusväärne pühendumine, mis on suunatud poliitilise vastutuse suurendamisele.
Kõigepealt võetakse artiklis vaatluse alla valitsusasutuste ning nende töötajate usaldusväärsuse seniste uuringute puudused. Ehkki usalduse teemal on peetud laialdast debatti, on usalduse mõiste seni täielikult avamata. Usalduse mõiste on äärmiselt keeruline ja mitmetahuline ning seetõttu käsitlevad uurijad seda eri teadusharudes erinevalt sõltuvalt kontekstist, milles seda uuritakse (Rousseau et al., 1998). Usalduse mõistel saab eristada kolme mõõdet: tunnetuslikku, tundmuslikku ja käitumuslikku. Sellele tuginedes defineeritakse käesolevas artiklis usaldust kui usaldaja valmisolekut olla kahjustatav, mis põhineb veendumusel, et valitsus ja avalikud teenistujad vastavad usaldusväärse pühendumise, aususe, heasoovlikkuse, kompetentsuse ning õigluse ootustele ilma regulaarse järelevalveta. Seega on valitsuse usaldusväärsusel viis olulisimat komponenti: usaldusväärne pühendumine, heasoovlikkus, ausus, kompetentsus ja õiglus.
Usaldusväärse pühendumise mõiste on poliitikateaduses ja avalikus halduses laialt kasutusel. Levi (1998) on defineerinud seda kui valitsuses osaleja kapseldatud huvi austada oma kokkuleppeid või käituda vastavalt teatud normidele.
Mitmed autorid on märkinud, et kodanikud kalduvad valitsust usaldama siis, kui nad tunnevad, et valitsus näitab üles tõelist hoolitsust ja muret oma kodanike pärast (Berman, 1997; Hart, 1984). Kodanikud usaldavad ametnikke, kui need kasutavad oma võimu inimeste abistamiseks, austavad inimesi ning teevad kõik kodanike vajaduste mõistmiseks. Heasoovlikkuse mõiste alla mahub ka valitsusametnike valmisolek tuua ohvreid laiema avalikkuse heaolu nimel.
Kodanike kriitika keskmes on avalike teenistujate aususe puudumine. Seetõttu peavad paljud teadlased just ausust peamiseks valitsuse usaldusväärsust mõjutavaks teguriks (Berman, 1997; Levi, 1998; Miller, 1974). Hardin (1998) on hoiatanud, et paljude ametnike tegevus on ajendatud omakasust. Kui kodanikud tunnetavad, et ametnikud varjavad oma tegusid või saavad nende kulul isiklikku kasu, kahaneb avalikkuse usaldus valitsuse vastu. Valitsusasutuste usaldusväärsus kaob, kui ametnikud ei käitu ausalt ega järgi eetikanorme.
Kompetentsus hõlmab efektiivseks tegutsemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi eesmärgiga suurendada organisatsiooni tulemuslikkust. Berman (1997) on leidnud, et kohalike omavalitsuste osutatavad ebaefektiivsed teenused õõnestavad avalikkuse usaldust. Seega on usaldusväärsuse suurendamiseks vaja valitsusasutustel efektiivselt toimida.
Õigluse all mõistetakse kõigi kodanike võrdset kohtlemist ametiasutustes. Levi (1998) järgi nõuab õiglus, et valitsus arvestaks kõiki asjassepuutuvaid huve ning mängus ei manipuleeritaks. Kodanikud võivad hakata kahtlema valitsuse õigluses, kui ametnikud eelistavad teatud isikuid või huvigruppe, kui üksikisikuid koheldakse erinevalt sõltuvalt nende sotsiaalmajanduslikust ja geograafilisest taustast. Kõik eelnimetatud tegurid mõjutavad valitsuse usaldusväärsust, ehkki nende mõju on eri inimeste puhul erinev.
Refereerinud Ülle Lepp
Moore, David. The public benefit commission: a comparative overview.
International Journal of Not-for-Profit Law. Vol. 8 (2006), no. 2, p. 4-6.
Artikkel käsitleb avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide kindlaksmääramist eri Euroopa riikides. Mittetulunduslike organisatsioonide õiguslik raamistik võimaldab selliseid organisatsioone asutada erinevates vormides ja organisatsioonid võivad endale seada laiahaardelisi eesmärke. Enamik riike määrab seejuures kindlaks eraldi need mittetulundusühendused, mis pälvivad riigi toetuse. Pakkudes mittetulundusühendustele soodustusi, toetab riik teatud tegevusi, mis harilikult on seotud üldiste hüvedega. Sellistel eesmärkidel tegutsevaid mittetulundusühendusi nimetatakse eri riikides kas heategevuslikeks, maksusoodustustega või avalikes huvides tegutsevateks organisatsioonideks.
Kogu mittetulundussektori jaoks on tähtis, kes otsustab, millised organisatsioonid kvalifitseeruvad avalikes huvides tegutsevateks ning milliseid volitusi on lubatud otsustusprotsessis kasutada. Andes organisatsioonile avalikes huvides tegutseva ühenduse staatuse, loob otsusetegija aluse selgeks reguleerivaks menetluseks, mis toob organisatsioonile kaasa teatud eelised (tavaliselt maksusoodustused) ja kohustused (rangemad aruandlusnõuded).
Üldiselt puudub ühene vastus küsimusele, kes otsustab, millised organisatsioonid tegutsevad avalikes huvides. Eri riikides on kasutusel erinevad lähenemisviisid, mõnes riigis kuulub selle küsimuse otsustamine maksuameti pädevusse, teistes justiitsministeeriumi või iseseisvate komisjonide pädevusse. Üks viimase aja innovatiivsemaid lahendusi on avalike huvide komisjonide loomine. Üks tuntuim iseseisva komisjoni näide on Charity Commission of England and Wales. Moldovas loodi 1996. aastal vastuvõetud ühingute seadusega nn atesteerimiskomisjon, kes vastutab ühenduste määramise eest avalikes huvides tegutsevateks. Armeenias on aga loodud valitsuse komisjon, kes tegeleb projektide, mitte organisatsioonide kindlaksmääramisega avalikes huvides | et |
toimivateks. Poolas on 2003. a vastu võetud avalikes huvides toimuva tegevuse seadusega moodustatud avalikes huvides toimuvate tegevuste nõukogu, mis on nõuandev ja toetav organ Poola sotsiaalkindlustusministeeriumile, kes on selles küsimuses otsustaja. Sarnane kogu on ka Lätis 2004. a vastu võetud avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide seadusega loodud avalike huvide komisjon, mis on nõuandev kogu rahandusministeeriumile, kes on otsustaja.
David Moore'i artikliga samas ajakirja International Journal of Not-for-Profit Law numbris ilmunud kolmes artiklis antakse ülevaade avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide staatuse määramise osas otsuseid tegevatest kogudest Inglismaal ja Walesis, Moldovas ja Armeenias. Kõigis neis artiklites käsitletakse nende riikide sarnasusi ja erinevusi, komisjonide rolle ja eesmärke, iseseisvuse määra ning vastutust.
Lin, Ka. Cultural traditions and the Scandinavian social policy model.
Social Policy and Administration. Vol. 39 (2005), no. 7, p. 723-739.
Autor püüab artiklis hinnata, kuidas võiks kultuuriline käsitus olla kasutatav sotsiaalpoliitika mudelite mõistmisel. Uurides Skandinaavia riikide kultuuritraditsioone, vaatleb ta konteksti, milles on välja arenenud Skandinaavia sotsiaalpoliitika mudel. Artiklis käsitletakse Skandinaavia agraarühiskondade institutsionaalset pärandit, tehakse kindlaks teatud iseloomulikud kultuurilised jooned ning jälgitakse, kuidas on põhjamaise kultuuri ja sotsiaalpoliitika mudelid omavahel seotud. Autor ei püüa sätestada mingeid põhjuslikke seoseid teatud ajalooliste ilmingute ja tänapäeva heaoluriikide vahel, vaid vaatleb kultuuritraditsioone kui heaoluriigi süsteemi toimimise kontekstuaalse aluse kujundajat. Sel viisil arendatakse artiklis välja uus meetod sotsiaalpoliitika kultuuriliseks tõlgendamiseks.
Sotsiaalpoliitika-alastel uurimustel on seni puudunud kultuuriline mõõde (Baldock, 1999; Chamberlayne, 1999). Käesolev artikkel püüab seda olukorda parandada, mõtestades lahti Skandinaavia riikide kultuuritraditsioone. Artiklis kajastatud uurimus hõlmab Rootsit, Taanit, Norrat ja Soomet, mis Esping-Anderseni (1990) valitsemiskorra tüpoloogia kohaselt esindavad sotsiaaldemokraatlikku valitsemiskorda. Hoolimata erinevustest sotsiaalhoolekandesüsteemis, programmides ja finantsilistes tingimustes, on need riigid sarnased poliitikakujundamise mudelilt, poliitika eelistustelt, ideoloogilistelt kontseptsioonidelt ning ümberjaotamise mehhanismidelt. Need riigid on teinud suuri pingutusi, et luua universaalset sotsiaalpoliitikat ning on selles kõrvale kaldunud Mandri-Euroopa riikidest. Tugev kallak vasakule on loonud nn kolmanda tee mudeli huvigruppide vahelistest kokkulepetest ning kodanikele mõeldud sotsiaalteenuste igakülgsest süsteemist (Esping-Andersen, 1990; Kangas ja Palme, 1993).
Skandinaavia riikidel on sedavõrd palju ühiseid kultuurilisi eripärasid, et nn põhjamaine kultuurimudel (Sørensen ja Stråth, 1997) on äratuntav. Need riigid on olnud etniliselt ja religioosselt homogeensed (luterluse hegemoonia). Geograafiline lähedus võimaldas neil ühiskondadel üksteist tihedalt vastastikku mõjutada ning sarnane ökoloogiline keskkond tingis sarnase eluviisi. Tihedad ajaloolised ja poliitilised sidemed nende riikide vahel võimaldasid neil kujundada oma poliitilised ja administratiivsed struktuurid vastastikuse õppimise kaudu ning seetõttu võtta omaks sarnased poliitilised institutsioonid ja seadused.
Skandinaavia riigid on tuntud kui institutsionaalsed heaoluriigid. Selle mõistmiseks tuleb osundada demokraatia traditsioonile, mis põhineb iidsetest aegadest pärineval osalusdemokraatia vormil. Selle traditsiooni kohaselt mõjutasid erinevad sotsiaalsed klassid üksteist poliitikas osalemise kaudu. Just ühised tegevused valmistasid ette institutsionaalse integratsiooni dünaamika ning lõid sotsiaalsfääri, mis oli avalikkusele pigem avatud kui suletud. Seda demokraatlikku institutsiooni toetas teatav normide kogum, mis sisaldas kompromissile minekut, korporatismi ja läbirääkimisi, et juhatada inimesi leidma lahendusi demokraatlike protseduuride kaudu. Nii saab ilmseks, et institutsionaalse heaoluriigi juured pärinevad Skandinaavia demokraatia traditsioonidest.
Autor interpreteerib kultuuri kaudu Skandinaavia sotsiaalpoliitika mudelile iseloomulikke kõrgeid makse. Samuti mõtestab ta kultuuriliselt lahti Skandinaavia riikide kui sotsiaalsete kodanikeriikide (Hernes, 1988) olemuse, kus õigus sotsiaaltoetustele on iga isiku sotsiaalne õigus.
Saar, Ellu. New entrants on the Estonian labour market: a comparison with the EU countries.
European Societies. Vol. 7 (2005), no. 4, p. 513-546.
Artikli eesmärk on anda ülevaade tööjõuturule sisenemisest Eestis võrreldes teiste EL riikidega. Kõigepealt antakse artiklis ülevaade peamistest teooriatest ning esitatakse kokkuvõte kõige olulisematest empiirilistest tulemustest. Seejärel analüüsitakse Eesti institutsionaalset konteksti ning püstitatakse hüpoteesid. Nende aluseks on eeldus, et tööjõuturule sisenemist mõjutavad tööjõuturu eri institutsioonid ja haridussüsteemid. Seejärel antakse ülevaade andmetest ja nende analüüsil kasutatud metodoloogilisest lähenemisest. Artiklis kasutatakse 2002. a Eesti tööjõu-uuringu andmeid ning 1997. a tööjõu-uuringu andmeid ELi riikide kohta. Analüüsi tulemused kirjeldavad tööjõuturule sisenemist Eestis ja ELi riikides ning selle protsessi mudeleid ELi riikides.
Üleminekut koolist tööle on s | et |
otsiaalteadlased kirjeldanud kui dünaamilist protsessi, kus isik liigub haridussüsteemist suhteliselt stabiilsele töökohale (Hannan et al., 1997). Seda protsessi mõjutavad individuaalsed ressursid (nt haridus, tööjõuturu-kogemus), omistatud tunnused (nt sugu, sotsiaalne päritolu), majanduslik olukord ja tööturu korralduse viis. Varasemad analüüsid on näidanud, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid liiguvad erinevates suundades, rakendades erinevaid tööhõive ja töötu sotsiaalse kaitse mudeleid ning muutes oma haridussüsteemi. Teaduskirjanduses on määratletud kolm viisi, kuidas noori tööjõuturule integreeritakse: reguleeritud kaasamine, valikuline väljajätmine ja konkurentsivõime regulatsioon. Käsitletavas uuringus ei eristata noori kui erilist vanusegruppi, vaid võrreldakse tööjõuturule sisenejaid ja kogemustega töötajaid.
Eestis nagu ka teistes riikides, kus on konkurentsivõime regulatsiooni mudel, on tööjõuturule sisenejate tööpuuduse tase ja sisenejate suhtarv võrreldes kogemustega töötajatega keskmisel tasemel võrreldes teiste Euroopa riikidega; uutel sisenejatel on võrreldes kogemustega töötajatega suurem tõenäosus töötusest väljuda; nendel tööturule sisenejatel, kel on paremad võimalused tööjõuturule sisenemiseks, on oma töö kaotamise madalama riski tõttu paremad võimalused saada kasu suhteliselt stabiilsest karjäärist; haridustaseme mõju töötuse riski tasemele ja tõenäosusele tööd leida on tugev; teatud majandusharudes on tööturule sisenejate kontsentratsioon küllaltki kõrge.
Analüüsi jooksul selgusid ka mõned spetsiifilised omadused Eesti tööjõuturule sisenemisel. Võrreldes kogemustega töötajatega on tööjõuturule sisenejatel suuremad võimalused tööd saada ning neid ei mõjuta tööpuuduse riski suurenemine. Sisenejate jaoks ei ole palga vähenemise riski. Analüüs näitab ka suhtelist sõltumatust omandatud kogemuste ja tööjõuturu positsiooni vahel. Eestis on noorte jaoks peamine probleem siseneda tööjõuturule. Kui see õnnestub, võivad nad konkureerida kogemustega töötajatega võrdsetes tingimustes. Kõige tõenäolisemalt jäävad Eestis töötuks madala haridustasemega tööjõuturule sisenejad.
Analüüs tõi esile sarnasusi tööjõuturule sisenemisel Suurbritannias ja Eestis, Iirimaal ja Portugalis, mistõttu oleks arukas õppida eelkõige nende riikide kogemustest.
Preston, Peter W. Reading the ongoing changes: European identity.
The Political Quarterly. Vol. 37 (2005), no. 4, p. 497-504.
Autor vaatleb Euroopa Liidu arengulugu, kirjeldades selle protsessi eri etappe. Ta iseloomustab ELi kui projekti, millel on majanduslik, poliitiline ning kultuuriline ulatusala. Ehkki projekt on laialivalguv ja selle loogika selgusetu nagu ka lõppsiht, on sellel kindel määratlus, tempo ja sõbrad. Aruteludesse on tasapisi kerkinud Euroopa ja eurooplaste identiteedi teema ning otsitakse vastust küsimustele, kas on võimalik ühitada riikide mineviku mitmekesisust, kas siseriiklikul konvergentsil on kohta, kuidas võiks Euroopa ja eurooplaste mõiste kokku sobida Euroopa rahvastes ja eliidis kinnistunud identiteetidega ning kas sellel projektil on selge kuvand rahvusvahelisel areenil.
Kõige olulisemal kohal on identiteedi küsimus: Euroopa ja eurooplaste mõiste üle arutletakse nii eliidi kui ka rahva hulgas. Identiteedil on mitmeid aspekte, nii personaalseid kui ka üldrahvalikke, ning nende esilekerkimisel on mitmeid faase, mida artiklis lähemalt käsitletakse. Esiteks esialgsed reageeringud suhetele külma sõja aegsete blokkide liidritega, teiseks ELi mehhanismide avastamine ning lõpuks hiljutine mõistmine, et Euroopa projekt on juba kujunemisel.
1989.–1991. aasta sündmuste kiiluvees püsis debatt Euroopa tuleviku üle tuntud piirides. Püsisid blokkide ajastu mõtteviisid ja blokkide liidrite kindlakskujunenud agendad olid silmatorkavad: mida arvavad Moskva ja Washingtoni eliit, kuidas kujutletakse Moskva ja Washingtoni uusi suhteid Euroopa rahvusriikide ja ELiga. Esile kerkis terve rida uusi teooriaid uue maailmakorra, ajaloo lõpu jms kohta. Pärast 11. septembri rünnakuid USA-s kerkis esile idee globaalsest sõjast terrorismi vastu ning kujutlus USAst kui ülivõimust. See segadusesoleku aeg varjas aga sügavamaid küsimusi Euroopa riikide suhete kohta oma endiste blokiaegsete liidritega Washingtonis ja Moskvas. Tagasivaates on see vaadeldav selge vabanemise protsessina: Euroopa toibub blokkide ajajärgust, Euroopa toibub okupatsioonist ning Euroopa taasavastab iseseisva tegutsemise ELi projekti kontekstis.
Pärast aastaid 1989–1991 ei ole EL eurooplaste jaoks mitte ainult peamine institutsiooniline masinavärk, tähtsaim poliitiline projekt ja poliitiline mäng, vaid ka ebatäiuslik reforme vajav institutsioon. Reformide eesmärk on määratleda ELi koht blokkidejärgsel ajastul. Perioodi 1989–1993 võib vaadelda kui vaheaega, kus oli selge, et üks väljakujunenud asjade seis Euroopas ja rahvusvahelisel areenil oli lõppenud, kuid ei olnud selge, kuidas saavutada uut tasakaalu ning kes on selle protsessi olulisimad osalised.
Vaadeldes praegust ELi, käsitleb artikli autor seda eksperimentaalsena. Keskendudes eliidi tipp-poliitikale, võib äärmiselt lihtsustatult väita, et väliselt on ELil kandidaatliikmed, liitlased ja oponendid. Kandidaatliikmed muutuvad pidevalt, eeldatavaks liitlaseks on Venemaa ja oponendiks G. W. Bushi Ameerika Ühendriigid. ELis endas saab eristada tulevik | et |
ku orienteeritud riike (sh Lõuna-Euroopa ja mõned Ida-Euroopa riigid), minevikku orienteeritud riike (nt Suurbritannia) ja ambivalentseid riike (Skandinaavia riigid, Poola ja Balti riigid).
Ash, Timothy Garton. Eurooppalaisen vallan juurilla.
Ulkopolitiikka. (2006) nro 1, s. 41-46.
Artikkel põhineb Inglise ajaloolase Timothy Garton Ashi ettekandel, mille ta pidas Oxfordi ülikoolis. Ashi huvitab, mis võim on Euroopal (Euroopa all mõtleb ta eelkõige Euroopa Liitu). Lähemalt käsitleb ta Euroopa Liidu võimu moraalseid aluseid.
Ameeriklastest uuskonservatiivide meelest ei ole ELil just palju võimu, määratledes Ashi arvates niiviisi võimu ainult ühedimensiooniliselt sõjalise võimuna. Euroopal tegelikult on sõjalist võimu, aga tal ei ole soovi seda kasutada. Paljude eurooplaste jaoks on just soovimatus kasutada sõjalist võimu üks Euroopa võimu moraalsetest alustest. Võimul on ka muid dimensioone, nagu majanduslik võim, kus EL on hoopis võrreldavam Ameerika Ühendriikidega. Samuti toob Ash esile Joseph Nye "pehme võimu", mille all mõeldakse majanduse, ühiskonna, kultuuri mõjuvõimu.
Euroopa võimul on ka neljas mõõde, mis on ainuomane just ELile. See on külgetõmbel põhinev võim – ELil on võim liita oma naabrid liidu liikmeteks. See on võim, mida USA-l oma naabrite suhtes ei ole.
Käsitledes mitmeid väiteid Euroopa võimukasutuse moraalsete aluste kohta, tõstab artikli autor neist ühe olulisemana esile väite, et Euroopa Liit on oma olemuselt rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise mudel. Euroopa Liit on ühendanud riigid, kes aastasadu on võidelnud üksteise vastu ja kes nüüd on otsustanud lahendada omavahelised konfliktid rahumeelselt. Konfliktide lahendamise mudelina on EL Ashi meelest ainulaadne maailmas. Just seetõttu on EL nii külgetõmbav oma naabrite jaoks. Põhjuseks ei ole mitte ainult majanduslikud aspektid, vaid ka soov kindlustada demokraatiat. Samuti on EL rahumeelse võimuvahetuse mudel, eriti nende riikide jaoks, kes tahavad saada ELi liikmeteks. EL on olnud nii demokraatia katalüsaator kui ka edendaja. Selliste rahumeelsete revolutsioonide hüüdlause on olnud "Tagasi Euroopasse!". Euroopa on ka normatiivne võim. Eriti efektiivne on see olnud nende riikide suhtes, kes taotlevad ELi liikmestaatust. Kui riik juba on ELi liige, siis võib ta oma kohustusi kergemalt võtta.
Ash arutleb veel ka Euroopa tuleviku üle. Ta tuletab meelde Paneuroopa liikumise algataja Richard Coudenhove-Kalergi sõnu 1948. aastal Haagis peetud Euroopa kongressil: kunagi ei tohi unustada, et Euroopa on abinõu, mitte eesmärk. Euroopa on seega vaid vahend kõrgema eesmärgi saavutamiseks. Ashi arvates ei peaks Euroopa Liit lõputult laienema, sest kui Euroopa on kõikjal, siis ei ole teda kusagil. Lõpuks rõhutab Ash ka seda, et realismist poliitikas alati ei piisa. Et rahvusvahelistes suhetes võiks tegutseda nii moraalselt õigesti kui ka efektiivselt, tuleks leida sobiv segu idealismist ja realismist.
Refereerinud Tiina Tammiksalu
KULTUUR JA POLIITIKA
Lane, Jan-Erik; Ersson, Svante. Culture and politics: a comparative approach. Ashgate, 2005. 392 lk.
Teoses "Culture and politics" vaadeldakse kultuuri ja poliitika suhet, mis tõusis jõuliselt päevakorda 1990. aastatel. Raamat on sissejuhatus kultuuri kui fenomeni mõistmiseks, kuid eelkõige on autorite eesmärk pöörata tähelepanu kultuuri tähendusele ja mõjule ühiskonnas, majanduses ja poliitikas. Globaliseeruvas maailmas on kultuuril otsustav mõju kõigile ühiskonnaelu aspektidele, seetõttu vaatlevad raamatu autorid poliitilisi ideid läbi kultuuriprisma. Kombineerides teoreetilisi ülevaateid võrdlevate empiiriliste uuringutega, annavad autorid sissevaate rahvusluse, religiooni, ajaloo ja väärtusorientatsiooni valdkondadesse nii mikro- kui ka makrotasandil ning nende vastastikusesse mõjusse. Raamat sisaldab ka hulgaliselt statistilisi andmeid sellel teemal.
Biscop, Sven. The European security strategy: a global agenda for positive power. Ashgate, 2005. 152 lk.
Euroopa ülemkogu võttis 2003. aasta detsembris vastu Euroopa julgeoleku strateegia "Turvaline Euroopa paremas maailmas". See on Euroopa liikmesriikide esimene ühine strateegiline visioon. Sven Biscop annab ülevaate sellest Euroopa ja kogu maailma julgeolekule olulisest dokumendist koos omapoolsete kommentaaridega. Raamat pakub rahvusvaheliste suhetega tegelemiseks välja euroopaliku tee, mis on vajalik maailmas valitsevate ohtude ja väljakutsetega toimetulekuks. Autor toetab uue "strateegilise kultuuri" väljaarendamist.
Hedge, Jerry W. [et al.]. The aging workforce: realities, myths, and implications for organizations. American Psychological Association, 2006. 203 lk.
Elanikkonna ja seega ka tööjõu vananemine on probleem enamikule arenenumatele riikidele. Käesolev raamat uuribki tööjõu vanuselist muutumist ja selle mõju töömaailmale Ameerika Ühendriikides. Tööjõu vananemise teema on olulisel kohal tööhõivepoliitika kujundamisel, kuid enamik organisatsioone on halvasti ette valmistatud nende probleemidega toimetulekuks. Raamat aitab nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil tegelda tööjõu vananemisest tulenevate probleemide lahendamisega, kuid selle kõrval on pööratud tähelepanu ka vanemaealise tööjõu potentsiaalile. Autorid käsitlevad oma raamatus eaga seotud stereotüüpe ja ealist diskrimineerimist, füüsilist ja kognitiivset võimekust, edukat vananemist, samuti organisatsioonisisest suhtumist vanemaealisse tööjõudu. Uurimuse tulemused pakuvad soovitusi vanemaealiste töötajate pare | et |
maks juhtimiseks, arvestades nende potentsiaali ja ealisi iseärasusi.
Lord, Carnes. The modern prince: what leaders need to know now. Yale University Press, 2003. 275 lk.
Liidri roll pole kunagi olnud lihtne, kuid eriti komplitseeritud on see praegusel massidemokraatia ajastul. Autor pakub oma raamatuga nõuandeid nii juhtidele kui ka kodanikele, kes neid valivad. Uurides selliseid teemasid, nagu juhtimine sõjas ja kriiside korral, diplomaatia, poliitiliste nõuandjate roll ning meedia, kirjeldab autor põhilisi väljakutseid, millega tänapäeva juhid kokku puutuvad, ja pakub praktilisi nõuandeid, kuidas nendega efektiivselt toime tulla. Autor on oma eeskujuna raamatu kirjutamisel nimetanud Machiavelli "Valitsejat". Sarnaselt oma eelkäijaga on ka käesolev raamat nüüdisaegse juhtimise kriitiline analüüs. Raamat on põhiliselt fokuseeritud Ameerikale, kuid pakub sissevaadet juhtimisse ja liidri rolli alates Aristotelesest ning toob näiteid kogu maailmast. Raamatu üks eesmärk on näidata, et tänapäeva juhtimiskunst kannatab adekvaatse juhtimisoskuse teooria puudumise käes. Autor on ühendanud teadmised valitsejatest ajaloos ja oma praktilised kogemused tööst valitsuse teenistuses.
Refereerinud Marge Allandi
POLIITILISED OSKUSED
Ferris, Gerald R.; Davidson, Sherry L. ; Perrewe, Pamela L. Political skill at work: impact on work effectiveness. Davies-Black Publishing, 2005. XVII, 164 lk.
Edukatel poliitikutel ja ettevõtete juhtidel on head poliitilised oskused, mis ei tähenda siiski manipuleerivat oskust kõigest puhtalt välja tulla ning rikastumist teiste arvel. Poliitilised oskused on oskus motiveerida teisi ja võita teiste usaldust ja toetust. Poliitilised oskused on võime mõista ja mõjutada inimesi, seega ka edendada karjääri ja suurendada edu tööl. Raamat õpetab mõistma poliitilisi oskusi ning rakendama neid inimeste töölevärbamisel, reputatsiooni tugevdamisel, meeskonna loomisel ning karjääri juhtimisel.
Employment "miracles": a critical comparison of the Dutch, Scandinavian, Swiss, Australian and Irish cases versus Germany and the US / Uwe Becker, Herman Schwartz (eds.). Amsterdam University Press, 2005. 287 lk.
Nn tööhõive imesid sajandivahetuse Austraalias ja väikestes Euroopa riikides nagu Holland ja Taani on peetud makromajanduspoliitika ja korporatiivsete läbirääkimiste tulemuseks, mis viis palkade ohjeldamisele, ekspordi kasvule ja töökohtade arvu suurenemisele. Nimetatud riikide tööhõive "imet" USA ja Saksamaa mudeliga võrreldes näitavad autorid, et juhuslikud asjaolud on sama olulised kui kaalutletud poliitika. Enamikus majandusimet kogenud riikides on märgatav vastavus kinnisvarabuumi ja hüpoteeklaenudega finantseeritud tarbimise ning positiivse majandusarengu ja suurenenud tööhõive vahel, sama vastavus iseloomustab ka USA viimase aja majandusarengut. Palkade ohjeldamisel, mis on tihti uute ühiskondlike kokkulepete põhiline arutlusaine, ei olnud sealjuures mingit tähtsust. Sama kehtib ka sotsiaaltoetuste kärpimise ja tööturu paindlikkuse kohta, mida on alati peetud vajalikuks konkurentsivõime säilitamisel. Raamatus käsitletakse ka, kuidas erinevad poliitikad – liberaalne versus korporatistlik/sotsiaaldemokraatlik – määravad töökohtade hulga kasvu ja sissetulekute ebavõrdsuse taset.<|end_of_text|>Miks kandma kirurgia kleit?
poolt admin kohta 19-09-25
Miks kandma kirurgia kleit? Käsitsi pesu kasutatakse opreatsiooniruumi. Enne seljas, nad peavad olema täiesti puhtad, nagu tegutsevad riideid. Kirurgilised riided on peamiselt kulunud arstide, samas käsitsi pesu on vaja arstide ja õdede sisenemist tegutsevad...
ilus hommikumantlid Lastele, Foot Care krohv, Cp Tervishoiu veresoonkonna Set-Up Pack, Kids Ühekordsed Lab Coats, Kids ühekordse kasutusega, Kids White ühekordse kasutusega,<|end_of_text|>Juuli raamaturiiul: "Tulipunane lilleke" - Sergei Aksakov
Originaalpealkiri: "Аленький цветочек"
Proovikivi: lapsepõlve raamat
Tuntud muinasjutt kaunitarist ja koletisest. Kord elas rikas kaupmees, kellel oli kolm imeilusat tütart. Ükskord enne pikale reisile minekut küsis ta, mida tütred kingiks sooviksid. Kõige keerulisemaks osutus noorima tütre soov saada kingiks tulipunane lilleke, millest kaunimat poleks terves maailmas. Kaupmees leiab lille ühe lossi aiast. Lossis elab aga koletis, kes nõuab vastutasuks mehe tütart.
Lapsena lugesin ma seda muinasjuttu lugematuid kordi ja armusin selle raamatu illustratsioonidesse. Mu lemmikuks oli pilt sadamast. Aastaid hiljem ütles ema mulle, et ta pidas seda natuke veidraks, sest tavaliselt meeldivad väikestele tüdrukutele pildid printsessidest ning raamatus oli mitmeid imetoredaid pilte Kaunitarist. Nähtavasti ei öelnud ma lapsena emale, kuidas see mere pilt mind tõmbas ja kuidas ma tahtsin nende kaunite laevadega ümber maailma seilata ning unistasin piraadiks saamisest või eksootiliste paikade avastamisest.<|end_of_text|>Noodid ja Jumala sõnad on sinu käes - Eesti Kirik
Piiblilaulude laulik koos CD-plaadiga on meie käes juba üle kolme kuu.
Möödunud aasta detsembris toimus piiblilaulude lauliku esitlus Tallinna Jaani kirikus. Jumala sõna on midagi väga püsivat meie muutuvas maailmas ja toeks nii lastele kui täiskasvanutele. Muusika autor Maris Lend koos laululastega ja solist Jaan Arder esitasid valiku piiblilauludest.
Lauliku andis välja ühendus Lapsed Eestis ning plaadi salvestasid Viive ja Enno Mäemets. Lauliku ja CD on kujundanud kunstnik Aapo Pukk. Lauliku esitlusel ütlesid tänusõnu peapiiskop Andres Põder, Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, EMK superintendent Taavi Hollman. Kaunis muusika on nü | et |
üd kättesaadav igale lapsele ja kogudusele.
Kaua oodatud piiblilaulud
Iga pühapäevakoolitunni kavas on tavaliselt kuldsalm, piiblilugu, laulu- ja palveaeg ning elu tähtsate küsimuste arutelu. Kuidas piiblisalmid lastele paremini meelde jääksid? Esitasin selle küsimuse, kui algas järjekordne ühenduse Lapsed Eestis korraldatud laste efektiivse õpetamise algkursus. See on hea abiline lastetööd alustavale pühapäevakooliõpetajale.
30tunnise kursuse kavas on sellised teemad nagu päästesõnum, nõuanded lapsele, piiblitunni ettevalmistamine, pühakirja päheõppimine. Sageli on õpetajad küsinud, kuidas lastele piiblisalme paremini õpetada. Kui ometi leiduks keegi, kes annaks eestikeelsetele piiblisalmidele kergesti meeldejääva meloodia!
Olin õpetajana jõudnud selle mõtteni, kui kohtusin Maris Lendiga. Laulikusse on helilooja kirjutanud ka nende laulude saamisloo: «Ma olen kirja pannud meloodiad, mida olen kingituseks saanud Jumalalt.» Piiblilaulude esimeses laulikus on viisistatud 26 kuldsalmi. Nendest peaks jätkuma vähemalt üheks pühapäevakooli õppeaastaks. Salmid on valitud vastavalt viieaastasele õppekavale, et igale piiblitunnile leiduks sobiv laul.
Näiteks Taaveti elu käsitlemisel võiksid lapsed lauldes meelde jätta psalmid 23:1–4, Jh 10:11. Laulikus on viisid ka klassikalistele kuldsalmidele Jh 3:16 ja Mk 10:14.
Piiblilaulud sobivad samuti jumalateenistusele. Mitmes kirikus lauldakse neid enne laste saatmist pühapäevakoolitundi. Õpetajad jagavad pea igal nädalal oma kogemusi lastega kuldsalmide laulmisest.
Laulik ja CD on tellitavad
Peeteli koguduse pühapäevakooli õpetaja Marge Heinoja-Ventsase meelest need helisevad peas ja elavad otsekui oma elu sinu sees. «Nad helisevad sinus isegi öösel ning siis, kui sa oled teel või poejärjekorras. Ja argimured ei rusu sind enam. Igal vabal hetkel ilmuvad need nagu maa-alusest allikast, on sulle toeks ja annavad märku, et Jumal on sinuga. Sa ei pea olema superlaulja, et neid laule laulda. Isegi kolmeaastased lapsed ümisevad rõõmuga. Need on suurte ja väikeste inimeste laulud,» jagab ta oma kogemust.
«Viisistatud kuldsalm on võrreldav telefonimeloodiaga, mis annab märku, et Jumal soovib sinuga rääkida ning sind kuulata. Ja seda ilma moodsa tehnikata. See on elav, hingeline ja vaimne helin koos elava Jumalaga, kes on alati meie kõrval. Ja keegi ei saa meid pealt kuulata.»
Marge Heinoja-Ventsas leiab, et viisistatud piiblisalmid on toeks pühapäevakoolitunnis. Samuti aitavad need rõõmustada koguduseliikmeid, kui lapsed neid laulavad. Piiblilaulude plaat peaks olema igal lapsel. See aitab alustada päeva, pakkudes vaheldust multifilmidele ja telerile.
«Piiblilaulud» koos CDga on saadaval raamatupoodides ja kiriku raamatuletis. Eestimaa kogudused ja pühapäevakoolid võiksid tellida igale lapsele oma piiblilaulude lauliku. Iga kümne tellitud eksemplari kohta kingime ühe tasuta. Heliplaadil esitavad piiblilaule laululapsed ja solist Jaan Arder. Igale laulule järgneb fonogramm kaasalaulmiseks. Tellida saab ka kodulehelt www.lapsedeestis.ee, e-posti aadressil info@lapsedeestis.ee või tel 551 5985
Ülle Käärik,
ühenduse Lapsed Eestis juht
Jaan Tammsalu, praost, Tallinna Jaani koguduse õpetaja:
Üks õnnistusrikas töö on saanud plaadi ja paberi peale. Noodid ja pöörlev ketas kingivad kuulajatele kauneid hetki. Looja on nad kinkinud. Maris Lend on nad vastu võtnud ja paljud armsad inimesed on andnud oma ilusa osa. Siin nad nüüd on.
Nad meenutavad tuttavaid laule, mis on Taizé kloostrist sadade tuhandete palverändurite abil jõudnud paljudesse maailma riikidesse. Need laulud panevad kaasa laulma.
Nii jõuab ka nende laulude kaudu Jumala elav sõna paljude inimesteni. Noodid ja Jumala sõnad on sinu käes. Ketas pöörleb nagu maakera. See on ime. Ja meiegi liigume vaid tänu Temale, kelle sõnadest on saanud ilusad laulud. Palju rõõmu ja elamusi!<|end_of_text|>PC58MR-5 | Komatsu
Komatsu Ekskavaatorid Miniekskavaatorid PC58MR-5
Tehnilised andmed PC58MR-5
Mootori võimsus 29,1/39 kW/HP
Kopamaht 0,055-0,18 m³
Kaevamissügavus 4,13 m
Töömass 5,64 t
Jõudlus ja mitmekülgsus
MR-5 seeria koondab endasse Komatsu ehitus- ja karjäärimasinate kvaliteedi ning jõudluse kompaktsesse paketti. Ainulaadse disainiga Komatsu MR-5 ekskavaatorid hakkavad kindlasti silma töökohtadel üle kogu Euroopas.
Lehnhoff Powertilt-seade
Masinale on paigaldatud spetsiaalne Powertilt-seadmele mõeldud torustik ja ühepoolse toimega hüdraulilise kiirliitmiku liin. Lehnhoff Powertilt-seade muudab masina senisest veelgi mitmekülgsemaks, andes operaatori kasutusse paindliku ja tõestatud töökindlusega töövahendi. Et torud oleksid paremini kaitstud ja kestaksid kauem, on nad viidud üle kopavarre.
Suurepärane ligipääs
Laialt avanevad mootorikatted tagavad kiire ligipääsu igapäevaselt hooldatavatele sõlmedele. Kütuse- ja hüdroõli paagid asuvad külgmise katte taga ohutus ja kergesti ligipääsetavas kohas. Suuremate hooldetööde tarvis saab kabiini kergesti taha kallutada.
Laitmatu juhitavus
CLSS (Closed-centre Load Sensing System) suletud koormusanduriga hüdrosüsteem garanteerib võimsuse, kiiruse ja laitmatu kontrolli kõigi liigutuste üle, isegi kui neid sooritatakse samaa | et |