Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabakutselise loovisiku loometoetus on miinimumpalga suurune abi inimesele, kes soovib kogu oma aja just loome tööle pühendada. Aga kellele see ajutiselt leivaraha ei too. Tänavu plaanis riik selleks kulutada 1,4 miljonit eurot, kuid koroonakriisi saabudes lubas valitsus toetuste s 4,2 miljonit eurot juurde. Ühtlasi muudeti seaduste toetuse saajate ringi pisut laiendada. Eesti esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur ütleb, et lisaraha läheb asja ette. Need esimesed nädalad või kuu oli ikkagi väga-väga palju taotlusi laekus ja noh, kui neid seadusemuudatuse tehti, siis kultuuriministeerium hindas, et see taotluste arv võib kasvada kümnekordseks ja noh, ütleme nii, et meie puhul näiteks see nii on läinudki eelmisel aastal me vist eraldasime 26-le isikule seda vabakutselise loov isiku loome toetust ja nüüd on see number 200 Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria Kristiina Soomre lisab, et kokku on tänavu loometoetust antud umbes 400-le inimesele. Viie koma kuuest miljonist eurost peaks jaguma 1200 inimese jaoks kuueks kuuks antava toetuse maksavad välja loomeliidud. Enamasti peaks liidud ka ise hindama, kellel on õigus toetust saada, aga mitte sugugi. Kõik kultuuriinimesed pole loomeliitu astunud, nende taotlused vaatab läbi kultuuriministeerium. Loovisik peab olema loonud teoseid ja neid avalikult esitanud ja see on nüüd tõesti teatud sellistes piiripealsetes kohtades interpreteerimise küsimus, et mida me tänases kultuuriruumis teose loomise all silmas peame ja kes need teose loojad on? Näiteks kas aktiivne blogipidaja on loovisik või muusik, kelle teoseid leiab ainult soundglaud'i veebikeskkonnas. Kõige teravamalt on see küsimus kerkinud seoses ühe diskoriga. Kultuuriministeerium lubas diskorile toetust. Eesti esitajate liit vaidleb sellele ägedalt vastu. Ta ei vasta seaduses toodud tunnustele, et samamoodi nagu me ei saa minna pensioniametisse küsima pensioni, kui ei ole, ei vasta mingitele kriteeriumitele, et samamoodi ei oleks tohtinud sellele diskorile samamoodi seda loometoetust määrata. Urmas Ambur räägib, et kui loometoetus 15 aastat tagasi esimest korda tuli, oli see mõeldud traditsiooniliste kaunite kunstide toetamiseks. Maria, Kristiina Soomre. Mina kultuuriministeeriumi kunstinõunikuna kindlasti ei ütle ühegi loomeala puhul, mis on kunst ja mis ei ole, et see riik on jäänud meist aastakümnete taha.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki kriis tõi loomeliitude ja Kultuuriministeeriumi ukse taha sadu toetust vajavaid loomeinimesi, on suurem osa vabakutselistele mõeldud toetusrahast veel alles. Rahataotlusi läbi vaadates seisab ministeerium küsimuse ees, kes üldse on loovisik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJohan Kristjan Põder ütleb, et koroona pass juurdub Taanis iga päevaga järjest enam ja selleks on omajagu eeldusi. Parlament võttis vastu nii-öelda ühiskonna taasavamise raamleppe ja seal oli ka koroona passi asi siis käsitletud ja seal püüti ka erinevate eetiliste riskidega ja kaalutlustega suhestuda. Ka Taani eetikanõukogu esitas oma arvamuse koroonapassi kasutamise suhtes ja nii on tõesti püütud väga läbipaistvalt ja väga teadlikult avatult ühiskonnas sellega ümber käia, et inimesed näevad, kuidas seda on vaja pandeemia piiramiseks ja ühiskonna taasavamiseks, aga samal ajal ka, et kõikvõimalikud riskid oleks maandatud, nii palju kui võimalik. Igapäevaelus on koroona pass kasutusel suuresti teenindussfääris, juuksuri, ilusalongis, restorani, siseruumides, aga ka erinevatel üritustel. Nagu Johan Kristjan Põder rõhutab, püütakse seejuures igati vältida inimeste õiglust unde riivamist. Mida on püütud tõesti teha, et koroona pass oleks võimalikult laiaulatuslik, et see oleks võimalikult kättesaadav kõigile ja see tähendab seda, et see koroona pass ei tugine ainult vaktsineeritusele, vaid ka sellele, kas näiteks on testitud ennast või on varasema haiguse põhjal immuunsus ja antikehad tekitud ja see laiendab kohe seda hulka, kes koroonapassi kasutaks d ja sellega püütakse maandada riske, et tekiks ka nii öelda teenindussfääris nii-öelda A ja B-ühiskond kuidagi, et osad siis saavad ja teised ei saa ja vältida õigustundega seotud probleeme. Eesti valitsus on koroona passi kasutamist riigi sees seni üksnes põgusalt käsitlenud ka diskrimineerimise või mittediskrimineerimise võtmes, ütles täna terviseameti pressikonverentsil tervise ja tööminister Tanel Kiik. Praegu on üldine seisukoht see, et olukorras, kus vaktsineerimise võimalus ei ole veel kõigile avatud, siis sellist nii öelda soodustuse tegemist laiemalt kui epideoloogilise kaalutlustel ei ole hetkel mõistlik ette võtta. Küll, aga kui vaktsiinide võimaluse on saanud juba kogu täis elanikkond või laiemalt Eesti elanikkond siis kindlasti tuleb saada selged kokkulepped, et mida võib näiteks erasektori teenuse osutaja võimaldada täiendavalt vaktsineeriud inimestele, milliseid soodustusi teha, mis kohas ta tegelikult läheb siis sellise võrdse kohtumise põhimõtetega vastuollu. Need debatid, arutelud valitsuses tuleb meil eraldi veel pidada. Küsimus, mida saab niimoodi poole tunniga mööda minnes lahendada?", "role": "user" }, { "content": "Taanis on koroonapass siseriiklikult edukalt kasutusele võetud ja mitmed riigid seavad Taanit ses suhtes eeskujuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti filmi Instituudi peaprodutsendi Piret Tibo Hatchinsi sõnul pole nii suure osalejate arvuga vooru varem olnudki. Valituks osutusid stuudio Free Brothers, tume paradiis, allfilmi Biva järve kaheksa nägu ja filmivabriku mängufilm Taeva trepp. Piret Ibo Hatchind. Nad olid kõik väga tugevad lood ja nendel oli väga tugev autoripositsioon. Kõikidel filmidel on režissöör ja stsenarist, sama inimene ja teine asi, mis me vaatame, on ka see, et see komplektfilme, mida välja valitakse, et nad oleksid võimalikult erinäolised. Et see repertuaar, mis kinodesse jõuab mingi aasta kahe pärast et seal oleks igasuguseid filme nii rahvale vaatamiseks, nõudlikumale filmisõbrale kui ka siis nooremale vaatajale. Kolmest kaks on koostööfilmid Piret Tibo Hacins ütleb, et koostööfilme on tehtud ka varem ning suurema eelarvega filmide puhul ei jäägi muud võimalust. Oma pitseri on koostööprojektidele jätnud aga koroonaviirus. Meil on ikkagi niimoodi, et kui filmi eelarve juba läheb üle ühe miljoni euro, siis tegelikult Eesti rahade ga neid filme ära ei teeks. Et nii või teisiti tuleb otsida partnereid, partnerid välismaalt ja seda on filmi produtsendid teinud juba kõik need aastad, et see ei ole midagi uut. Aga muidugi see, see pandeemia aeg on väikesed, niisugused muutused sisse toonud, et kui sa otsid partnereid välismaal, siis tegelikult antakse ära ka filmiloomingulisi positsioone. Aga väga raske on koostööd teha, kui inimesed ei saa reisida. Et see probleem on tõusnud esile, et partnerite leidmine ei ole enam nii lihtne. Eesti filmi Instituudi teine selle aasta mängufilmide tootmistoetuse voor on 27. aprillil, siis on jagada veel 913000 eurot. Meil sellel aastal tõusis Eesti filmi instituudi eelarve, et seetõttu oli ikkagi palju toredam neid filme lugeda ja projekte taotlusi lugeda ja sest ka toetamise võimalused olid suuremad, et kui me tavaliselt siin aastaid ja aastaid 10 aastat saime toetada ainult ütleme, kolme filmi, me oli üks voor aastas taotlusvoor ja siis lõppesid rahad otsa, siis seekord ma ikkagi lõpetame aasta kuskil, ütleme, viie filmiga.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Filmi Instituut eraldas kodumaistele mängufilmidele tootmistoetusteks 1,4 miljonit eurot. Taotlusi tuli kokku üheksa, mille hulgast valiti välja kolm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Taavi Rõivas kinnitas erakonna soovi valida president riigikogus, et esimeses voorus president valida on vaja koguda 68 poolthäält. Peaminister Taavi Rõivas. Me saame suurepäraselt aru, et meie 30-st häälest, mis on nüüd parlamendis Siim Kallase toetuseks jääb väheks selleks, et Eestile presidenti valida. Ja mõneti võib öelda, et nüüd on Siim Kallas küll läinud tinglikult öeldes parlamendis juhtima, aga siiski sõltub väga palju sellest, mida otsustavad teised erakonnad. Meie poolt on olemas ka nii-öelda ametlik juhatuse mandaadiga delegatsioon kõnelusteks teiste erakondadega. Sinna delegatsiooni kuulub nii kandidaat Siim Kallas kui ka erakonna peasekretär. Taavi Rõivas kinnitab ka, et Reformierakond ei kavatse presidendivalimiste protsessis valitsust ohtu seada. Et on mingi unistus elamas, et äkki Reformierakond on valmis kellelegi opositsioonierakondadest lubama presidendikoha eest valitsuses kohta või et, et valitsuse võtmist, siis olgu see veel kord väga, ühemõtteliselt ja selgelt üle korratud ja see oli ka Reformierakonna juhatuse väga selge konsensuslik veendumus, et me ei lähe sellist teed, et me läheme selle presidendivalimiste nimel toimivat valitsust lõhkuma. Ma arvan, et see oleks väga mitmes mõttes Eesti huvidega vastuolus. Siim Kallase sõnul ootavad nüüd ees läbirääkimised teiste parlamendierakondadega ning eelkõige just Keskerakonnaga. Kindlasti on, on vaja ka suurima opositsioonierakonda arvamust, noh täna nad on öelnud, et nad ei ole huvitatud mõni aeg tagasi, et nad on huvitatud, eks tuleb küsitleda ja vaadata, mis saab. Võtame üks etapp korraga, kui me juba ette ütleme, et sellest riigikogus midagi välja ei tule, siis ei tule ka kindlasti välja, nii et praegu on erakonna otsus see, et teha kõik selleks, et saaks riigikogus ära valida ja järelikult tegeleme sellega, siis vaatame, mis edasi saab. Ma olen pärast Brüsselist tagasi tulemist, mingil hetkel ma lugesin ära, et mul on olnud 150 kohtumist rahvaga igal pool üle Eesti, nii et ma ei saa öelda, et et ma nendega ei tegele. Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson kinnitab, et Keskerakond jääb Mailis Repsi selja taha. Siin Kallasele on kõige suurema karuteene teinud Taavi Rõivase otsustamatus. Venitades oma otsuse augustikuusse, võttis ta võimaluse Keskerakonnalt Siim Kallast toetada, sest meil on olnud volikogu. Meie volikogu on otsustanud, et presidendivalimistel toetame me. Mailis Repsi ja Mailis Repsil on ka riigikogus ülestulemiseks hääled koos. Nii et ma ei näe täna mingit põhjust, miks me peaksime Mailis Repsi tagant ära tulema. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnul on Reformierakond presidendikandidaadi valimisega liialt venitanud. Meil võttis see asi nüüd ikka väga palju aega ja tegelikult jättis erakonnale ja erakonna otsustusvõimele ja erakonna sisekliimale ja erakonna üksmeelele väga halva niisuguse pitseri ja ausalt öeldes jättis see ka mõlemast kandidaadist halva niisuguse mulje. Reformierakond on näidanud, et nad ei saa oma sisemiste asjadega hakkama, nii nagu ühes korralikus erakonnas peaks saama. Riigikogu hakkab presidenti valima 29. augustil.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna juhatus valis oma presidendikandidaadiks Siim Kallase. Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli otsus üksmeelne ja ta kutsub vähem kui kuu aja pärast toimuvatel presidendivalimistel teisi erakondi Siim Kallast toetama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustuse sisuks on see, et nad kihutasid Ivo Onksjoni sellele, et ta koguks andmeid Hannes Rummi ja temaga kirjavahetust pidanud inimeste sõnumite sisu kohta. Juhul, kui see kõik tõeks osutub, milline karistus teda ootab? Põhimõtteliselt, eks see karistus on samasugune nagu nii-öelda sama teo täideviijal. Et eraviisilise äritustegevuse eest on ette nähtud karistus, rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ja paragrahv 156-st, siis rahaline karistus. Saate raadiokuulajate jaoks lahti rääkida, mis tähendab kihutamine eraviisilisele jälitustegevusele. Eraviisiline jälitustegevus, karistusseadustiku mõttes on siis selline jälitus toimingu olemusele sarnane tegu, mille paneb toime inimene, kes ei ole jälitusasutuse töötaja ja kes ei tee seda oma töö käigus, vaid teeb seda eraviisiliselt. Ja nüüd kihutamine on siis see, kui tekitatakse teises inimeses soov sellist tegu toime panna. Kas Lauri Laasi elukoht on läbi otsitud? Jah, Lauri Laasi elukoht on läbi otsitud. Keskerakond oma pressiteates ütleb, et, et tegemist on poliitilise rünnakuga Seda väidet ei kuule me muidugi esimest korda, aga kõnealusel juhul on tegemist tõepoolest juba mõnda aega menetluses olnud kuriteo uurimisega ja me teeme menetlustoiminguid tulenevalt sellest, kuidas meile on uurimise käigus asjaolud selgunud ja ainult menetluse vajadustest lähtudes, et siin ei ole tegemist mingisuguse poliitilise rünnakuga ja ammukski te rünnakuga kesknädala vastu, sest meie ikkagi otsisime läbi Lauri Laasi kui isikukodu. Kas kahtlus aluste ring võib veel laieneda? No seda näitab menetlus, et hetkel ei ole sellist tunnet", "role": "user" }, { "content": "Kaitsepolitsei töötajad otsisid läbi riigikogu liikme Lauri Laasi eluruumid, saadikule esitati kahtlustus Ivor Onksioni kihutamises Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuuli lõpus avastas rahvusringhääling, et justiitsministeeriumi dokumendiregistris ripuvad tasuta õigusnõu saanud inimeste andmed. Muuhulgas võis dokumentidest lugeda, miks inimesed abi vajasid. Nimede juures olid märksõnad nagu lahutus, alimendid, pärilikkuse tõendamine või eraisiku pankrott. Avalikuks said nende inimeste andmed, kellele justiitsministeeriumi lepingupartner osaühing Hugo andis õigusnõu juunikuu jooksul. Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ütleb, et andmeleke puudutas enam kui tuhandet inimest. Kui paljud kõrvalised inimesed tundlike andmeid nägid, on Vaikmaa sõnul keeruline täpselt öelda. Küsimus on selles, et seal on ka meie inimeste vaatamised, aga see suurusjärk, mis siis avalikus dokumendiregistris avati, näen mina, et siin kuskil 70 korda ja omakorda, mis on siis nii-öelda alla laetud ja dokumendi sisuga tutvutud on 40 korda ja seal on ka kindlasti neid, kes on korduvalt vaadanud. Inimeste andmeid sisaldava Exceli faili saatis ministeeriumile osaühing Hugo. Gunnar Vaikmaa selgitab, et kuni juunikuuni teatas ettevõte neile õigusnõu mahu, aga konkreetset õigusnõu episoodidega tutvumiseks pidi ametnik minema osaühingu Hugo kliendihaldustarkvarasse. See tõi kaasa meil ilmselt päris palju nagu töökoormust, et seda lihtsustada, tõmbasid need andmed Exceli faili, eks ju, et me näeksime, et kes see inimene on, mis asjast ta ta nõustatud, eks ju, millal on nõustatud ja ilmselt siis see jäigi tegelikult tähelepanuta, tegelikult protsess oli muutunud, tulid sellised andmed kaasa, ma ei tea, kas siis infomeili liikunud piisavalt või lihtsalt inimlikust eksitusest unustati see üle kontrollida, et kas oli mingi harjumus varasemast raske öelda. Lihtsustatult öeldes jättis ametnik andmete varjamiseks tarviliku linnukese tegemata. Gunnar Vaikmaa kinnitab, et ministeerium on tänaseks oma tööprotsessid üle vaadanud ja tundliku info asutuse siseseks kasutamiseks. Märkimist kontrollib mitu inimest, nende enam kui 1000 inimesega, keda andmeleke puudutas, ministeerium eraldi ühendust võtnud pole. See oleks tähendanud täiendavat nende andmete töötlemist ja seda sellises olukorras sooviti vältida. Et loeti siis isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes siis nii-öelda seda meedia väljaandes selle kajastamist siis nii-öelda muuks meetmeks, mille läbi siis teavitati neid andmesubjekte nii-öelda võrdsetel alustel. Vaikmaa lisab, et kõik õigusnõu saanud inimesed, kellel on enda andmete kasutamise kohta küsimusi, võivad ka ise justiitsministeeriumi poole pöörduda.", "role": "user" }, { "content": "Õigusnõu saanud inimeste isikuandmeid laeti Justiitsministeeriumi kinnitusel alla nelikümmend korda, enne kui need avalikust dokumendiregistrist maha võeti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsmalt Eerik-Niiles Kross ise, mis oleks olukorra lahendus? Lahendus ilmselt on poliitilise kultuuri muutmine Tallinnas tuleb vähendada linna juhtimises erakondliku poliitikat ja saavutada selline linnavalitsus, kes saaks rahulikult töötada ja ei peaks pidevalt tegelema vastandumisega, vaid võiks tegeleda linna arendamisega senisest märksa rohkem. Kross ütleb, et see ei tähenda vältimatult Keskerakonna täiesti võimu juurest kõrvaletõrjumist, kuigi praeguse praktika juures tal erilist lootust ei ole. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Andres Anvelt ütleb ka, et Keskerakonna võimult kõrvale tõrjumine ei ole põhieesmärk. Eesmärk on, et üks erakond ei teostaks pealinnas ainuvõimu. Ta nendib aga, et praeguse vastasseisu juures ei ole asi üksnes Tallinna võimus ja olukorda tuleb vaadelda laiemalt. No näiteks kõige lihtsam asi, mis need tänava augud on, siis kui me vaatame seda, et Tallinnas sisuliselt riigimaanteed lõpevad ju Tallinna piiril ja, ja Tallinn sellepärast tihtipeale ei jõuagi oma kõrvaltänavatele, et ta peab riigimaanteedega tegelema, mis jooksevad sadamasse lennujaama raudteejaama, see on üks hea näide sellest, et vastasseis ja üksteisele ärategemise tahe on riigi ja Tallinna vahel või päris tugev. Ehk teisisõnu, mis ma tahan öelda, on see, et on viidud suur riiklik erakondlik poliitika on viidud kohalike omavalitsuste tasemele ja, ja see kindlasti pärsib ühtepidi nii Tallinna arengut, teistpidi ka riigi arengut seepärast et Tallinnat tihtipeale riigis võetakse kui vaenlast, mitte kui riigipealinna. Aga krossi kohta lisab Anvelt. Kõigepealt muidugi ta võiks selle kriitikaga tegeledes vaadata oma erakonna, ehk siis IRL-i kapsaaeda, kes näeb väga palju vaeva selleks, et Tallinnat hoida nii-öelda isolatsioonis nii eurorahadega, nagu ta ütleb, kui ka paljude üleriiklike projektidega. Kross võtab omaks, et oma osa on mõlemal poolel. Kindlasti on, on riigil siin oma roll, vaieldamatult häda tuleb sellest, et, et riik on hakanud käsitlema Tallinna a priori korrumpeerunud, mis mõnikord on põhjendatud ja, ja mõnikord võibolla ka ei ole, sest et sellest vastasseisust üle saada, siis tuleb ikkagi muuta kõigepealt Tallinna juhtimiskultuuri ja poliitilist kultuuri ja seejärel saab parandada ja peabki parandama ka riigi ja linnavahelisi suhteid. Reformierakonna võimalik linnapeakandidaat Laine Randjärv nõustub sellega, et vastandumises pealinna ja riigi vahel ei ole midagi positiivset, kuid ta ei nõustu Krossi kriitikaga valitsus aadressil. Näiteks selles osas, et euroraha juhitakse teadlikult Tallinnast mööda. Olnud ka valitsuses tööl. Pean ütlema, et ega programmid on jagatudki regionaalseteks ja linnalisteks, programmideks ja linnalistest programmidest on vastavalt määratud protsentidele kõik need viis suuremat linna oma eurorahad kätte saanud ja kuskilt mujalt Tallinna linn neid taotleda ei olnudki saanud, nii et keegi teine Tallinna eest midagi ära ei võtnud ja, ja seetõttu ei ole ka mõistlik päris kõiki asju ühte patta panna. Ja kõige lõpuks praeguse linnapea Edgar Savisaare kommentaar Eerik-Niiles Krossi seisukohtade teemal. Ma arvan niimoodi, et ega krossil erilisi väljavaateid nendel valimistel ei ole ja eks ta püüab praegu lihtsalt natuke lahmida et sellega inimeste tähelepanu endale tõmmata. Tegelikult ei saa teda ju üldse nendes kirjutistes tõsiselt võtta, kui ta ühes poolt ütleb, et linn ei peaks välissuhteid üldse arendama, teiselt poolt ütleb, et tema kavatseks linnavälissuhtlust oluliselt laiendada. Kui ta tasuta spordi kohta ei ütle, et seda jätkata, aga ta kahtleb, kas see on võimalik, nii et mina usun, et ta kaotas selle veel enne munitsipaalpolitseid, kui ta muidugi nii kaugele jõuaks. Noh, ei ole me kursis linna asjadega.", "role": "user" }, { "content": "Ajalehes Postimees väljendas IRLi Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross arvamust, et aastaid kestnud Tallinna ja riigi vaheline kisklemine pärsib märkimisväärselt Eesti majandusarengut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Priit Humala sõnul on ventilatsioonisüsteemide paigaldamine mõistlik koolihoonete rekonstrueerimise käigus. Niikaua kui oma korda ootavad pea 30 haridusasutust, on vaja viirusetõrjeks kiiremat lahendust. Seni on Tartu linnavalitsus katsetanud ruumipõhist ventilatsioonisüsteemi. Nii-öelda ruumipõhine ventilatsiooniagregaat, seal oli juba paigaldamise kulu oli 4000 vist agregaat ise meile ei maksnud midagi, et, et noh, selles mõttes need ruumipõhise lahendused ei ole ilmselt väga perspektiivsed, et noh, kui meil on teemaks just nimelt viiruseosakeste eemaldamine õhust, siis selleks on need õhupuhastid väga sobivad. Õhupuhastid on üle 10 korra odavamad, üks seade läks linnavalitsusele maksma 325 eurot. Seni katsetatakse puhastaid Karlova koolis ja tõrukese lasteaias. Erinevaid õhupuhasteid katsetab ka Tartu ülikool. Keskkonnafüüsikalabori juhataja Heiki Juninen selgitab katse eesmärki. Noh, me siin ise arendame ka mingit sorti puhastusseadet, et testida seda puhastusseadet ja võrrelda siis seda meie arendatavat puhastusseadet poest saadavate mudelitega ja siis ka muidugi kontrollida, kas need ametlikud väärtused, mida siis puhastajat valmistajad välja ütlevad, et kas need siis ka on, on õiged ja et kas meie tulemused kinnitavad seda, et võib olla selline olukord, kus on väga hea filter ja väga head parameetrid, aga tehniliselt asi on alasti kokku pandud, nii et hoopiski lekib ja ta ei puhasta nii hästi kui filtri. Eisertifikaat võiks mõista anda. Lisaks uuritakse, millised seadmed ja millise seadistusega õhu kõige kiiremini puhastavad veel, kuidas peavad filtrid vastu ja ega ei teki liiga palju ohtlikke kõrvalprodukte nagu osooni. Juninen ütleb, et esmase katsetulemused peaks selguma paari nädalaga. Tulemusi ootab ka humol. Järgmine samm võikski olla see, et, et seda praegust ühe lasteaia ja ühe kooli programmi edasi laiendada, et lähinädalatel me otsustame linnavalitsusega, et kuidas me selle õhukostitega edasi läheme. Karlova kooli direktor Heidi Kru ütleb, et õhupuhastid töötavad hästi, kuid seni on klass vahetundidel ikka tuulutatud. Lastevanematelt on ka tagasisidet tulnud, et kuna info on õpetajatele, et vahetundide aeg oleksid aknad kogu aeg lahti, et siis talvisel ajal õpilased lähevad klassi, on, on ikkagi külm. Nimelt ei pumpa puhastid õhku juurte hapnikku, kui viirusetõrjeks sobivad ajutise lahendusena. Õhupuhastid aitab umbse klassiruumi vastu vaid korralik ventilatsioonisüsteem.", "role": "user" }, { "content": "Pooled Tartu koolid ja lasteaiad on loomuliku ventilatsiooniga, seega on õhku viirusest puhastada raske. Nüüd katsetab linnavalitsus lahendusena õhupuhasteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaalis on 70 kohta ning kino pakub regulaarselt programmi viiel päeval nädalas kolmapäevast pühapäevani. Kino sõprusjuht Ivar Murd ütles Reet Veidebaumile antud intervjuus, et eesmärk on tuua inimesed kinno tagasi. Konkreetse kinosaali avamine on tema sõnul olnud pikk protsess ja nõudnud põhjalikku eeltööd. See on nõudnud väga palju tööd kai kunstikeskuse poolt kino sõpruse poolt. Igasugused asjaosalised, kes on siin neid toole paigaldanud valgusega aidanud see on võtnud väga kaua aega. Ja nüüd siis pandeemia täiesti lõpus me arvame, otsustasime siis Põhja-Tallinnasse tuua esimese kinosaali, et pakkuda siin kogukonna kino ja et meelitada inimesed siis tagasi kinno. Siia saali mahub siis 70 inimest, et ta on selline, ütleme niimoodi, väike saal, aga piisavalt piisavalt suur. Saal on akustiliselt väga heal tasemel. Et panen käe südamele, julgen soovitada, et siin muusikatoke või natukene nagu sellise ma nõudlikuma heliprofiiliga filme vaadata, on väga hea. Väärtfilmi kinona tuntud sõprus järgib sama joont ka kai kinosaalis. Avafilm on režissöör ino Meia Pimedate Ööde filmifestivalil linastunud alljumalad. See film all jumalad on, on selline väga sõpruse profiiliga film, et, et ta on Eesti koostöös valminud, ta on selline julge arthouse film, mis väärib ja mis vajab kinos vaatamist. Aga lisaks sellele on meil siin võimalus ka näidata rohkem lastefilme, et need toolid on natukene vähem sügavad kui sõpruse suures saalis, et siin on tegelikult lastel palju mugavam olla. Meil on siin kohapeal lift, siin on parkimine, et see on peredele palju vastuvõtlikum, nii et siin saab lihtsamini üles ja laupäeva hommikud saavad meil siis olema laste seansid. Et ootame väga ka peresid ja siin ümber ümberkaudsetes kohtades on ka piisavalt palju tegevust, et me arvame, et nad leiavad oma tee siia.", "role": "user" }, { "content": "Sõpruse kino laienes ning alates homsest oodatakse kinosõpru vanalinna saali kõrval ka Noblessneri sadamalinnakus asuvasse Kai kunstikeskusesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit soovib, et ühekordseid plasttooteid kasutatakse vähem ja et tootjad vastutab rohkem nende kokkukogumise eest. Selgeid sihte Euroopa meile ette ei kirjuta, need peame keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinmaa sõnul ise välja pakkuma. Ehk siis pärast ilmselt Euroopa komisjon hakkab hindama, et kas see on olnud ikka direktiivi mõttega kooskõlas või mitte. Ühtlasi peame ise välja mõtlema, kuidas täpselt me ühekordsete plasttoodete hulka vähendame. Mõne asjaga on lihtsam, alates kolmandast juulist, kui me direktiivi üle võtame, ei tohi paljusid tooteid enam turule lubada. Nende seas on näiteks ühekordset plastist söögiriistad, taldrikud ja kõrred, aga paljud kaubad, näiteks jäätisepaberid või suitsukonid, ei kao päriselt kuhugi. Nende koguse vähendamiseks on vastvalminud eelnõu väljatöötamisekavatsuses pakutud terve rida võimalikke tegevusi, muuhulgas teavituskampaaniad, pakendi hinna eraldi esiletõstmine, aga ka konkreetne ühekordsete plasttoodete maks. Kaupo Heinma ütleb, et eelnõust, mis peaks valmima lähima paari kuu jooksul kõiki neid tegevusi siiski ei leia. See on antud avalikkusele tutvuda, et esitatakse omapoolseid seisukohti, et milline selline pakett siis kõige asjakohasem ja optimaalsem oleks. Aga eelistus vähemalt meie poole pealt on kindlasti see, et alustada tuleks võimalikult leebetest tegevustest ja nõuetest liikudes siis karmimateks. Eelseisva seadusemuudatuse teine osa peaks panema tootjad vastutama niisuguste ühekordsete plasttoodete eest, mis on jõudnud avalikesse prügikastidesse või lihtsalt maha visatud. Kui Tallinna linn peab näiteks avalike prügikasti tühjendama ja seal on sellised tooted sees, et siis peaksid tootjad seda tasuma ja selle mõte on siis see, et nad saavad siis aru, et tegelikult selle tootega kaasnev kulu ei ole ainult see, mis oli tootmisel ja müümisel. Kuidas see laiendatud tootja vastutuseks nimetatud süsteem täpselt toimima hakkab, keegi veel ei tea. Tegelikult ei tea keegi täpselt sedagi, kui palju ühekordseid plasttooteid avalikesse prügikastidesse või metsa alla jõuab. Sellepärast on kogu plaani suhtes kriitiline. Toiduainetööstuste liidu juht Sirje Potissepp. Pakendiettevõtjad, kui nad hakkavad maksma kinni mingeid kulusid, siis me tahame näha, et nende kulude teke oleks absoluutselt tõenduspõhine ja kulude katmise arvutus väga selge ja läbinähtav ja me tahame näha siin tõsiseltvõetavat uuringut, see tuleb Eestis läbi viia. Kaupo Heinma ütleb, et direktiivi ülevõtmiseks anti kõigest kaks aastat ja niisugust uuringut, nagu potisepp küsib. Eestil ei ole. Aga teistes riikides on ka teatud analüüse ja arvutusi tehtud ja neid saab nüüd üle kanda, aga kindlasti edaspidi peame ka Eestis korjama rohkem informatsiooni selle kohta, et need kulud oleksid asjakohased. Heinma ütleb, et praegu pole välistatud ka see, et tootjate käest vähemalt esialgu raha küsima ei hakatagi. Võib-olla saab tootjavastutuse lahendada vabatahtlike kokkulepetega.", "role": "user" }, { "content": "Poole aasta pärast peab Eesti hakkama hoogsalt vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist ning tootjad peavad hakkama osaliselt kinni maksma plasti avalikust ruumist kokkukorjamist. Keskkonnaministeerium püüab kiiresti välja mõelda, kuidas seda kõike korraldada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValgevene piiri ületamine pole kaubavedajatele olnud kunagi teab mis lihtne, kuid viimaste kuude sündmused on sellele oma mõju avaldanud. Peamiseks murelapseks võib logistikutele osutuda Valgevene-Poola piir, kust lähevad peamised transiidikoridorid Aasiasse. Eestist Valgevene poole kaupu vedavad firmad arvestavad kogu aeg sealsete keeruliste oludega, räägib Balti logistika tegevjuht Joel Timm. Me oleme täheldanud juba varasemalt sellel aastal, et piiridel on probleeme, piiridel on seisakuid. Täna on mõjutatud ainult üks piiripunkt, kus põhiline, see sündmus on eskaleerunud, aga logistika ahelad on oma olemuselt hästi muutuvad ja nad on nagu jõed, mis siis püüavad leida endale uut sängi juhul kui kuskil tekib mingisugune takistused. Täna kõik valdkonna ettevõtted jälgivad pingsalt, mis Valgevenes toimub ja samal ajal otsitakse juba eos alternatiive, kuidas kaupade liikumisteekonda muuta. Valgevene ise muutus alternatiiviks neile transiidikoridoridele, mis ületasid Ukraina ja Venemaa piiri, kus kaubavahetus enam sisuliselt ei toimi. Kaupade liikumisteekonna muutmine tähendab loomulikult tarneaegade pikenemist ja ka transpordihinna kasvamist Eestile, aga kõik see otsest mõju veel ei avalda, märkis DSV Estonia juhatuse esimees Alvar Tõruke. Meie vaates tegelikult Eesti ettevõtluse on Valgevene majanduse ga väga nõrgalt seotud ja kui ka sealt mingisugused kaubad tulevad siiapoole, siis need on väga kergesti asendatavad kõikide muudega ja, ja kui see ära jääb, siis ega seal mingisugust suuremat muret ega ohtu meie ei oska küll Eesti tarbijale ega ettevõtlusele, nagu näha. Teoreetiline oht on ka kaubaveo peatumiseks raudteel, märkis Opereili juhatuse esimees Raul Toomsalu kuigi pidas seda üsna ebatõenäoliseks, sest see mõjutaks juba suuri konteinervedusid Euroopa ja Aasia vahel. Küll aga oleks kaubaveo peatumisel üks alternatiiv transiit läbi Eesti. Meie vagunid on seal küll Hiina ja Euroopa vahelise kaubavahetuse marsruudiga hõivatud, aga me täna ei oska isegi arvata, et milliseid ettevalmistusi me peaksime tegema, et me näeme, et see olukord on seal pinev. Aga noh, tõenäoliselt me lahendame neid probleeme siis, kui nad tekivad. Valgevene on ennekõike transiitriik ja lõpptulemusena see ka ju mõjutab nii Hiina kui Euroopa vahelist kaubaliiklust.", "role": "user" }, { "content": "Kriis Poola ja Valgevene piiril võib hakata mõjutama nii kaubavahetust Valgevenega kui ennekõike ka transiiti läbi Valgevene. Juba praegu otsivad logistikaettevõtted alternatiivseid teekondi. Kui aga kaubavedu läbi Valgevene peaks päriselt peatuma, võib Aasia ja Euroopa vahet raudteed mööda liikuv kaup hakata läbi Eesti käima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna majanduskoolis õpib 1600 inimest, nendest ligi 200 saavad soovi korral elukohana kasutada kooli õpilaskodu. Kui aastaid tagasi oli tung ühiselamusse suur päevases õppes tudeerijad vajasid reeglina pealinnas ka elukohta, siis praeguseks on päevaõppurite arv tunduvalt vähenenud ja ainult majanduskooli õppuritega õpilaskodu kohad täis ei saa, jätkab Tallinna majanduskooli direktor Triin Laasi. Sellel aastal me esmakordselt võtsime, kõik õppijad, kes meile sisse astusid, tulid juba kas sessioon õppesse või juhtõppesse mis tähendab seda, et õpilast on täna meie vajaduse jaoks liiga suur. Laasi sõnul väheneb päevaõppurite arv aastaga veelgi, mis omakorda paneb küsima, kui väga või kas üldse Tallinna majanduskool eraldi enda õpilaskodu vajab. Õpilaskodukohtade täitmise eesmärgil võiks ju ühiselamu tubasid välja üürida ka näiteks teiste kutse kõrgkoolide tudengitele kuid see eeldaks Laasi sõnul kõigepealt põhjalikke remonditöid. Nimelt pole 1964. aastal valminud Tallinna majanduskooli õpilaskodu aastakümnete jooksul investeeringuid näinud. Laasi toob mõned näited. On soojustamata ja vajab ventilatsioonsüsteem välja arendamist, tuleohutussüsteemide uuendamist, et see on väga nii öelda pleks me, et kui hetkel näiteks on ka pesuruumid alumisel korrusel, ei ole elamuboksides, et siis see on üks vähestest nüanssidest, mida esile tuua selleks, et mõista, et meie õpilaskodu tänane projekt ja tänased võimalused ei kattu enam tänaste õppijate ootustega. Õpilaskodu küsimuses lahenduse leidmiseks on majanduskool pöördunud ka haridus ja teadusminister umi poole. Ministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tikko ütleb, et praegu käib olukorra kaardistamine. No kõigepealt me kavatseme analüüsida olukorda Tallinnas üldisemalt, et kui palju meil hetkel kutsekoolide ühiselamud hõivatud on, millised nendest vajavad veel sellist korralikku remonti, mis remondivajadus on meil teada, et millised neist korda teha ja millises järjekorras majanduskooli puhul jah, nende, nende probleem on ju see, et nende enda õpilasi on selles ühiselamus juba nii vähe, et nad on tõstatanud selle küsimuse, et kas nemad peaksid seda enda käes pidama. Majanduskool on teinud ministeeriumile ka ettepaneku, et ministeerium võtaks õpilaskodupidamise endale. See pole aga diko sõnul võimalik. Ministeerium ei osuta majutusteenust ja tegelikult need koolihooned on ikkagi nii, olgu ta siis nüüd õpilaskodu või, või õppehoone või mingi praktikabaas, need on ikkagi kõik antud koolide kätte nii-öelda ja nemad vastutavad nende hoonete eest.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Majanduskooli õpilaskodu vajab ühest küljest hädasti renoveerimist. Teisalt on õpilaskodus ööbijate arv viimaste aastatega vähenenud nii palju, et ainult Majanduskooli õppuritest voodikohad ei täitu. Milline on praegune seis ja mis saab Tallinna Majanduskooli õpilaskodust edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimest korda mitme kuu jooksul jalutavad ameeriklased promenaadidel osalevad lõpuaktustel ja istuvad restoranides. Connectikuti elanik, Rida startup, thi, fri thing. See on esimene kord, kui tunneme, et oleme normaalsuses tagasi. Koroonaviiruse oht ei ole aga täielikult kadunud. Lõuna-Karolina Taisoni lihatööstuses nakatus hiljuti 600 töölist. Eksperdid hoiatavad aina rohkem teise viiruse laine eest. Uurimiskeskuse polisei läheb juht David Ruben. Me oleme endiselt selle sees, nende kogukondade jaoks, mis avanevad, on need otsused olulised. Oodata veel üks nädal, et öelda, et nad on läinud liiga kaugele, võib olla juba liiga hilja. Imperial kolledži uuringu järgi ei ole vähemalt 24. osariigis nakatunute arv langenud allapoole kriitilist piiri. Alabama pealinnas Muncameris on intensiivravi osakonnad peaaegu täis. Mon cameri linnapea Steven Reed. Praegu, kui olete Mont Camerist ja vajate voodit intensiivravi osakonnas, siis olete hädas. Haiglaravi vajavate inimeste hulk on aga oluliselt vähenenud New Yorgi linnas, mille elanikud on koroonaviiruse mõju kõige selgemalt tundnud. Majandus võib seal vaikselt avanema hakata, aga alles paari nädala pärast. Kuid isegi siis ei pääse kõik inimesed tagasi tööle. New Yorgi majandusarengu ühenduse juht James Baget. Meie lootus on, et inimesed saavad turvaliselt sõita ühistranspordiga, kandes näomaske. Ma arvan, et me lõppkokkuvõttes ei suuda jõustada füüsilist distantseerumist rongides. Aga tõenäoliselt juhtub see iseenesest, sest kavatseme järk-järgult suurendada inimeste hulka, kes lähevad tagasi tööle samal ajal, suurendades testimis ja kontrollimisvõimekust. Samuti tuleb padceti sõnul tagada, et New Yorklastel oleks ligipääs näomaskidele ja teistele kaitsevahendi tele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamine on toonud ameeriklased taas kodudest välja, kuid eksperdid hoiatavad aina rohkem teise nakatumislaine eest. Samal ajal kui New Yorgis on haiglaravi vajavate inimeste hulk vähenenud, suureneb nakatumine lõunaosariikides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõigepealt on hästi oluline see, et, et inimene saaks hakkama oma eluga, et, et ta saaks need toetused, mis on talle talle riigi poolt ette nähtud, kätte. Aga peale selle on tööturuametil pakkuda väga palju erinevaid teenuseid, mis aitavad inimesi tööturule tagasi naasta alates kas või erinevatest koolitustest karjääri nõustamisest. Et see teenuste hulk on üle üle 20 ja nende eest maksab riik. Kuid nii see ka päris pole, et lähed ja teatad, missugust koolitust soovid? Kõigepealt on ikkagi hästi oluline koos nõustajaga vaadatakse, et millised kogemused, milline haridus, millised oskused tal on. Kui ta väga täpselt teab, et tal on soov, kas siis midagi uut õppida või siis mingit vana asja meelde tuletada, siis loomulikult koos otsitakse need kursused. Tihti on ka selliseid inimesi, kes tegelikult ei mida nad teha tahaksid, siis tuleb appi karjäärinõustaja. Peale selle on meil ka päris palju neid inimesi, kellel puudub tööharjumus üldse, siis on abiks ka tööharjutus. Võimalusi näikse, et on, kuid olukorda peab murettekitavaks ka riigikogu sotsiaalkomisjon, mis täna olukorda tööturul arutab. Komisjoni esimehe Hella Pikhofi sõnul kuulatakse kõigepealt ära kõik eksperdid ja asjatundjad ja seejärel pakutakse lahendusi. Nagu me teame, on küll täna suured summad selleks, et inimesi koolitada, inimesi tööle tagasi saada, see on 1,9 miljardit 2007.-st kuni 2019. aastani aga tähtis on see, et see raha läheks õigesse kohta, et inimesed saaksid ka tööd. Täna on meil 32000 töötut ja inimeste aktiivsus on üldiselt hea, nad otsivad töökohti ja üks probleem on loomulikult ka uute töökohtade loomine. Kas teie meelest see süsteem, mis on välja töötatud nüüd inimeste tööturule tagasi aitamiseks on hästi tehtud ja piisav? Ma arvan, et seal on väga palju tehtud, aga üks, mis kindel töötukoolitus peaks olema tugevam. Nii et, et see süsteemgi peaks olema paindlikum, lihtsalt. See peaks olema paindlikum, aga ka töötaja mõttes paindlikum. Sotsiaalkomisjon võtab tööturu probleemid luubi alla ja me tahame seda kindlasti käsitleda riiklikult tähtsa küsimusena, kuna inimesi, kes on ilma tööta, on väga palju ja nende arv pidevalt kasvab.", "role": "user" }, { "content": "Töö kaotanud inimeste arv on viimasel ajal järsult kasvanud ja just koondamiste tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLoodus on täis vahvaid, lõbusaid ja ka kummalisi helisid, mõned võivad mõjuda natuke ehmatavalt, teinekord aga ei saa arugi, mis helid need on. Näitlejad Karin Tammaru ja Sander Rebane on Ern-Stenno luuletustesse pandud helid ellu äratanud ja mängivad nendega. Kingset vasa ragali kopkop-kop ja kajuti. Nii need kingad Lavastaja Kaili Viidas. Ta on eelkõige mõeldud alates juba teisest eluaastast, et laps, kes juba näeb, kogeb, saab asjadest aru juba räägib, mõistab, et see võiks jääda ka tema esimeseks teatrikogemuse ajaks nagu vanuseliselt, aga oodatud on kõik lapsed, aga teisest eluaastast kuni seitsmenda eluaastani on see põhiline sihtrühm, siis keda me silmas peame, kui me jutustame seda lugu, põhjus, miks üldse seda teatrit teha nii väikest tekitada neile see soov, et tulla järgmine kord jälle teatrisse oma lapsed on kindlasti esikal esireas, et tulevad kindlasti vaatama, et eks see on mõnes mõttes sellepärast tehtud, et neid ka silmas pidada. Onu Vernsti ehk Ern-Steennot mängib Sander Rebane. Ma arvan, mida teada saab, on see, et kuidas üks selline Eesti kirjamees siis maailma nägi ja missuguseid toredaid asju ta maailmas tähele pani. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Endla teatris esietendus lastelavastus \"Üks rohutirts läks kõndima\". Lavastus on inspireeritud Ernst Enno lasteluulest. Tegijad peavad publikuna silmas kahe- kuni seitsmeaastaseid lapsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhjus, miks uut erakonda üldse hakkasime tegema, on see, et, et Eesti tuleb korda teha. Teine idee võib-olla tõesti meie erakonna loomise juures on see, et, et ta oleks inimkeskne ja et need otsused, mis tulevikus loodetavasti ka meie kaastoel hakatakse tegema riigikogus, et nad lähtuvad inimesest, mitte mingi kitsa poliitilise huvigrupi huvist. Majandus on kahtlemata see ja, ja rahanduspoliitika, maksupoliitika, mis väga palju inimestes tekitab mureküsimusi kui inimesi kuulata. Tänaseks on paraku Eesti jõudnud Euroopa Liidus Itaalia järel teisele kohale ettevõtja maksukoormuselt. Ma saan aru, et see eriti parempoolne partei tule majanduspoliitiliselt, pigem on see suund jah, ikkagi liberaalsele, vabaturumajanduse põhimõtetele, vabakaubanduse põhimõttel ka soodsalt ettevõtlikke inimesi toetavale printsiibile tuginevalt ja see, mis puudutab inimkesksust, ma arvan, et siin peab toimuma dimensiooni muutus, et see õiglusetuse tunne, mis täna inimestes üle Eesti valitseb, see, see õigluse tunne tuleb taastada, et siin on elu, on ebaõiglane ja et inimesed tunnevad, et nad ei ole siin riigis vajalikud. Erakonna jaoks on vaja. No palju asju on vaja, aga kolm põhiasja ideed inimesed ja raha, kui me räägime üldse uuest erakonnast ja uuest mõtteviisist, siis siinkohal ongi meie arusaamine olnud see, et noh, kõik inimesed on võrdsed, miks siis mõni tuntum inimene on nagu parem või annaks mingit lisaväärtust sellele erakonnale kohe kuidagi automaatselt juurde, et need inimesed, kes täna tulevad asutamislepingut allkirjastama, nad on kõik tublid ja tuntud inimesed erinevates Eesti paikades ja kolmas punkt, kust tuleb raha erakonda ilma suure rahata ei tee, raha on valus, aga väga oluline küsimus. Meie oma eelarvet planeerides 15. aasta märtsini ei saagi loota selle peale, et, et, et uuel erakonnal saab olla sama palju raha kui, kui tänastel riigikogu erakondadel. Ja me ei taotlegi seda, me leiame seda, et on ka teised võimalused ja viisid alates uuest meediast sotsiaalmeediast. Täna meil ju seda erakonda ei ole, meil on algatusrühm, see kõik võtab aega ja küllap paralleelselt siis tuleb ka tegeleda rahaasjadega.", "role": "user" }, { "content": "Kristiina Ojuland koos 20 uue poliitikasse tulijaga allkirjastavad partei asutamislepingu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontsert toimus pealkirja Gustav Ernesaks ja tema aeg all. Kuid milline oli see aeg Gustav Ernesaksa jaoks, kuidas see mõjutas tema loomingut? Küsisin seda rahvusmeeskoori direktorilt Vello Mäeotsalt. Gustav Ernesaksa aeg ennekõike oli suur kooriliikumise aeg Eestis. Väga palju oli koore, koore tuli juurde pärast sõda, neid loodi tohutult hulgal, neid oli viiekümnendatel kuuekümnendatel juba tõesti sadu ja sadu juurde tekkinud ja koorimuusika omamoodi õitsenguaega. Aga teiselt poolt oli see nõukogude aeg, mis piiras kõikide tegevust selles mõttes, et pani repertuaarile omad raamid ja piiras ka enesaksa et tema idee ikkagi rahvuslikku romantilist koorimuusikat edendada. Sellele tulid teatavad takistused, sest ühed laulud keelati ära ja teisi tohtis teha, aga siiski kõigest hoolimata osati Eestis asja ajada. Et meie koorimuusika tõepoolest oli tõusuteel, tollel ajal Kuid kuidas läheb maestro loodud rahvusmeeskooril praegu? Muidugi ei ole praegu võib-olla see kõige õnnelikum ja rikkam periood uute ja noorte koorijuhtide osas eriti kes tahaksid rammiga töötada, sest praegused suundumused on ikka kammerkooride juurde ja luua midagi uut ja aga Rammil on omad vanad traditsioonid ja oma vana teatav repertuaar, mida peab ka säilitama, mistõttu Meie juurde nüüd niisugust kohutavat tungi just ei ole, aga meil on oma ans Soots ja tuleme toime. Am on võimeline olema ka päris action koore kui tarvis. Akadeemilises on seal, kus on tarvis akadeemilisest ja ja kus on võimalik teha teistsugust muusikat ja teistmoodi esineda, seda teeme ka. Samuti anti täna üle Gustav Ernesaksa nimeline preemia, selle sai Ants Üleoja, koorimuusika edendamise stipendium, Anti Ljudmilla Toonile ja Sulev Haagele. Õppestipendiumi said Kaie Tanner, Kadri Kanter ja Anu Tähemaa.", "role": "user" }, { "content": "Lõpus Päevakaja kõll.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeida Kikka on 42 aastane, ta on aktsiaseltsi Samelini juhatuse esimees ja tegevjuht. Samelin teeb jalatseid, jahi ja suusasaapaid ja töösaapaid ja ka väikelaste jalatseid, millest suur osa läheb ekspordiks. Hariduselt on Leida Kikka jurist, lõpetanud Tartu Ülikooli Leida Kikka on üheksas aasta naine. Esimene oli 1993. aastal turismifirmade liidu president Daisi Jerva. Esimese aastate naise tiitli sai samal aastal Salme Reek ja nüüd helilõik aasta naise 2001 leida Kikka tänukõnes. Paar minutit pärast tiitli saamist. Tahan kõiki südamest tänada selle au eest, mis mulle on osaks langenud. Aga ega ma selle pärast nüüd loorberitele puhkama ei jää, ma püüan veel rohkem. Ja, ja võib-olla üks osa selleks, et miks ma olen nii kaugele jõudnud, on ka minu iseloomus minu loomuses. Ma olen lapsest peale tahtnud olla oktoobrilaste tähejuht, pioneerirühma juht, komsomolikomitee liige ja üldse aktiivne olla. Mida ma siis ikkagi ära olen teinud? Ma olen teinud seda, et kui 10 aastat tagasi Eestis hakati ettevõtteid laiali tassima ja kinni panema, siis ma päästsin ühe Eesti ettevõtte. See oli Tartu naajalatsikombinaat, sest Samelin ei ütle kellelegi midagi. Aga nahajalatsikombinaat tuleb kõigil meelde, et aa kirsad ja mõni arvab siiani, et aa seal ju need, need tegid ju rämpsu. Et ma päästsin selle ettevõtte, sellest, et see ettevõte ei tassitud laiali ja see endine Tartu nahajalatsikombinaat eksisteerib ja töötab, et tegelikult olen ma hariduselt jurist ja nüüd 10 aastat tõesti kingsepp olnud. Ja, ja mis puutub perekonda, siis ja mul on väga meeldiv perekond, ma olen olnud 22 aastat abielus. Mul on 22 aastane poeg, kes on üle 100 kilo ja niisugune tõeline eesti mees. Siim, mitte Siimu karikatuur väärib oma nime. Ja mulle väga meeldib reisida, mul meeldib looduses viibida ja mina arvan, et kui inimene on suurettevõtte juht, siis ei ole küll läbi veel moosikeeta ja kodus suppi ka. Et olen püüdnud hoida oma kodu korras, olen püüdnud oma perele alati puhtad riided kappi organiseerida, süüa teha ja oma kolleegidele ka olla sõber, mitte ainult ülemus. Ja ma luban, et ma kannan seda tiitlit auga ja ei tee selle läbi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon valis aasta naise 2001.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgne hinnang potentsiaalsete kahjude osas on circa 690 miljonit krooni. Kui palju sellest katab riik? Sellest, mis siis tegelikult jaguneb lõpuks nii omavalitsuste, kindlustuskompaniide, eraisikute, ettevõtete kui ka riigi vahel siis riigi osa koos riigi osalusega ettevõtetega küünib sirka 260 miljoni kroonini, lisaks sellele 7,1 miljonile kroonile, mis me juba varasemalt eraldasime eraisikutele toimetuleku raskuste ületamiseks veel täna täiendavalt 30 miljonit krooni, eelkõige siis nii-öelda toimetulekuraskustes olevatele perekondadele 15 miljonit krooni ja teine 15 siis miljonit krooni siis eelkõige suunatud just rannakaluritele, põllumeestele ja loomulikult kõik infrastruktuuri kulud tulevad siis vastavate ministeeriumi eelarvete ümbertõstmiste kaudu ja riik kasutab siin ka riigi poolt asutatud sihtasutusi, nii keskkonnainvesteeringute keskust kui maaelu edendamise sihtasutust ja mis ka oluline, võib-olla lisada, et kõiki neid abikõlbulikke kulusid avaliku sektori osas, mis saab siis nii-öelda taotleda Euroopa Liidu solidaarsusfondist, et, et teda ka taotleda. Seni on abi saanud ainult rohkem kannatanud maakonnad, aga loodavad ka veel teised kannatanud maakonnad, et täna otsustati see ka ära. Täna otsustasime, et põhimõtteliselt käsitletakse võrdsetel alustel kõiki Eesti maakonnas. Kuidas teile tundub rahandusministri pilguga, kas kõik kahjutaotlused olid realistlikud? Ühetaolise või võrdse kohtlemise saavutamiseks just eluasemekulude osas võtsimegi aluseks selliste kindlustuskompaniide poolt ehitusekspertiiside alusel läbi viidud ekspertiishinnangut, sest esitatud andmed olid tõesti väga erinevad. Kui Pärnu linn näiteks hindas, et kõik uputusalasse jäänud leibkonnad ja nende eluasemel said kahju taastamisväärtusega kuskil 300000 krooni, siis näiteks Haapsalu hindas sama 50000 krooni peale ja ka Pärnu enda inimesed on vast tunnistanud, et 300000 nii-öelda per leibkond kõigis leibkondades on vast veidi liiga suur.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabineti istungil otsustati tormikahjude hüvitamise kord ja summad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaevalt küll, et skandaalne on praegusel hetkel, mina ei tea, eks see asjade nimetamine on, sellega on ka selline väga asi, et aga noh, igaüks, igaüks enda järgi ma arvan, et ta lugu lugu, mis võib juhtuda ja ta juhtubki siin Eestis, nüüd ja praegu ja inimesel peaks olema saalis äratundmise, küll tähendab ta on. Selles mõttes on täis meie, meie oma lugu tänasest päevast praegusest Eestist, äkki see on üks, üks variant seda teemat teemat ikkagi veel lähemale meil tuua, et see nii nagu britid seda tegid, seda on, seda on kõik näinud, aga noh, püüdsime selle loo panna nagu, et kuidas ta nagu Eestis toimiks või mulle tundub, et et see Eesti temaatika on täiesti täiesti ajakohane. Mis see on, on see nali või naer läbi pisarate? No ju ta on ikka selline naer läbi pisarate või lõbus ja kurb, samal ajal. Ja sensatsiooni ja skandaali ei maksa sinna mitte otsima minna. No maksab ikka otsima minna, äkki leiab ka sensatsiooni või ka ootamatult tulla?", "role": "user" }, { "content": "Rakveres esietendub \"Täismäng\" - versioon lavastusest \"Püksid maha\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTrend on hirmutav, iga aastaga väheneb näiteks Järvamaa elanike arv 300 kuni 500 inimese võrra, jäädes praegu napilt üle 30000 ehkki näiteks 20 aastat tagasi elas siin 38000 inimest. Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski juhib tähelepanu, et vahepeal on ka maakonna piirid tublisti muutunud. Seega pole need andmed võrreldavad. Ja võib-olla oluline on see, et kui me räägime Eestis rahvaarvus kerge tõusutrendist siis nagu juba öeldud, Järvamaal on see langus trendist. Kui Eesti selle kasvutrendi aluseks on rändeiive ehk siis välismaalt tuleb Eestisse rohkem inimesi. Kui siit Eestist välismaale lahkub siis mõnes mõttes on ka see trend Järvamaal selline olemas. Aga millised maakonnad siis teistest enam väljarändajate hulgaga silma paistavad? Taas kord Mihkel Servinski. Noh, näiteks minu suureks üllatuseks oli see, et Tallinna siseränne on negatiivne Eestis ehk mujale maakonda läheb rohkem inimesi. Aga laias laastus on ikkagi, kui me räägime rahvaarvust, on kasvava trendiga, on Tallinn Tartu pigem selline stabiilne, kerge kasvanud endi ülejäänud maakondades rahvaarv kahaneb. Türi abivallavanem Elari Hiis leiab, et maakondade tühjaks jooksmist aitaks vähendada toimiv regionaalpoliitika. Kohalik omavalitsus üksi maapiirkonna tühjaks jooksmist kuidagi tõkestada ei saa, see on asi, millega pole valitsus tahtnud väga kaua tegeleda. Suuremates linnades on elu lihtsam, peamiselt on ikkagi töökohad see, mille pärast minnakse, aga teine asi on see, et kui selline noor pere tahaks maale elama tulla, siis ta peab see kinnisvara ostma ja kahjuks pankade jaoks on ütleme kogu Eesti peale Tallinna Tartu on selline riskipiirkond, kus sa seda raha nagu tagatisena tagasi ei saa ega siia laenu nagu naljalt ei anta. Kui setomaal ja paljudel teistel piirkondadel on oma regionaalprogramm siis nagu ütleb Elari Hiis. Ükski neist ei puuduta Kesk-Eestit. Ka omavalitsuste korraldatud kampaaniat uute elanike meelitamiseks pole edu toonud. Inimeste jaoks on väga tähtis maakondlik ide teed, mis maakonna tasandi juhtimise kaotamisega ära lõhuti. Taas kord Elari Hiis. Maakonna tasandi juhtimine omavalitsus juhtide poolt on selline hobitegevus, mida peab tegema, sest riik on ülesande andnud, aga see ei ole kindlasti esimene prioriteet. Kahjuks selles mõttes kindlasti see maavanemate institutsioonide ärakaotamine oli viga. Tänane talitajate ametikoht on ka selline, kellele sa saad midagi rääkida, aga võimu kui sellist ei ole, varasemal ajal oli ikkagi maavanem, oli omavalitsusliidule park, lepiti maakonna asjad kokku, mingisugused investeeringud, asjad ja oligi korras. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Satistikaameti andmeil jätkub maakondadest inimeste väljaränne nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Kohaliku omavalitsuse vaates on maalt ärakolimise peamine põhjus riikliku regionaalpoliitika puudumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTarmo Tammmärgi kindlasti on hulk häid omadusi olla Eesti parim peatoimetaja, aga nagu ta ka ise põhjendas oma lahkumist, siis see administratiivse töö, koormus ja, ja nõudlikkus ei olnud päris see, mida ta nagu ootas ja lootis, kui ta selle ametikoha vastu võttis, aga paraku ilma ilma juhtimisoskusteta, nii suurt ja keerukat organisatsiooni, nagu Postimees on, see on tõepoolest raske juhtida ja, ja, ja see kogemus tarmule puudus lihtsalt varem ja ilmselt see, see periood nüüd see aasta kujunes, kujunes tõesti väga, väga raskeks talle endale, nii et et ma arvan, et see otsus, mis ta tegi, oli, oli aus ja väärikas ka Postimehe suhtes. Kas siin mängis rolli ka see, et viimasel ajal, tunnistagem ausalt, Postimehes on ajakirjanikke lahkunud? Et, et need üks või teine, nüüd, mis kaadrimuudatus, mis seal Postimees on toimunud, on väga erinevatel põhjustel ja, aga aga Peab tunnistama, et osa lahkujaid kindlasti on lahkunud sellel põhjusel, et Tarmo Tammerti kontseptsioon, mida ta lehele esitas, ehk siis aina rohkem lugeja huvidega arvestamine ei olnud lihtsalt mõnele ajakirjanikule vastuvõetav, kes kelle arvates leht on ikkagi ainult see, mida ajakiri ise ette kujutab, aga mitte see, mida lugeja mõtleb, aga kindlasti ei ole see seotud Tarmo Tammerki enda lahkumisega. Aga see suund, mida Tammerk lehele andis, sellega teie olete rahul? Minule küll meeldib tänane Postimees rohkem kui see, mis aasta tagasi oli. Kui ruttu otsite uue peatoimetaja, me võtame rahulikult see aja maha ja vaatame, mis tüüpi peatoimetaja sobiks Postimehele kõige rohkem, et see ei ole ainult professionaalsete Oskuste kogumiga inimene vaid, see on ka inimene, kes Postimehele vajaliku hinguse annab ja, ja hoiab ja, ja kas inimene on nüüd maja sees või tuleb ta väljastpoolt otsida seda nüüd lähematel aegadel, siis selgitame", "role": "user" }, { "content": "Ajalehe Postimees vastutav väljaandja Mart Kadastik kommenteerib peatoimetaja Tarmu Tammerki lahkumist Riina Eentalule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüüdistame teda siis alaealise seksuaalses väärkohtlemises ja süüdistuse järgi, siis pani loosaar toime ühe kuriteoepisoodi ja see seisnes selles, et ta hõõrus nooremat kui 10 aastast tüdrukut läbi riiete suguelundite piirkonnas ja samuti leiti siis tema valduses 19 fotot ja neli videot, laps pornoga. Kui suure karistuse võib sellise kuriteo eest saada juhul, kui ta süüdi mõistetakse? Karistusseadustik nüüd selle lapse hõõrumise eest näeb ette karistuse alates ühest kuust kuni 15 aastani. Millal need asjad võiksid jõuda kohtusse ja mingi lahenduse saada? No kriminaalasi sai kohtusse saadetud eile ja millal kohus nüüd istungid määrab, seda mina hetkel öelda ei oska. Viimane küsimus Venno loosaar ise praegu on vabaduses ja ennustan vabaduses.", "role": "user" }, { "content": "Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas muusikule, näitlejale ja õhtujuhile Venno Loosaarele süüdistuse alaealise seksuaalses väärkohtlemises. Loosaart võib süüdimõistmisel oodata maksimaalselt kuni 15aastane vanglakaristus. Põhja Ringkonnaprokurör Arika Almann selgitas Indrek Kiislerile lähemalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomlased nimetavad isekeskis maksutulude avalikustamise päeva kadeduspäevaks, sel päeval avalikustatakse inimeste sissetulekud. Uudis soomlase küsitlus näitab, et vaid 28 protsenti soomlastest peab vajalikuks maksutulude laialdast avalikustamist. Praktika näitab aga, et inimesi huvitab tegelikult väga, kui palju ettevõtete juhid, poliitikud, sportlased ja kunstiinimesed raha saavad. Need teise inimese rahakotti puudutavad artiklid on alati kõige loetumate hulgas. Sel aastal on rikkamatel inimestel esimest korda võimalik oma maksutulude avalikustamine keelata. Paarsada inimest on selleks avalduse esitanud ja maksuamet on kõik need ka rahuldanud. Nagu ütles Soome ringhääling üle sellest uudislugu tehes. Paljud veel lihtsalt ei tea, et selline võimalus üldse olemas on. Rikaste ja vaeste sissetulekute erinevus on Soomes aastaid olnud üsna stabiilne, aga vasakliidu tellimusel parlamendi infoteenistuses valminud analüüs näitab, et aastatel 2015 kuni 18 on vahe hakanud suureneva väiksema sissetulekuga inimeste tulud on vähenenud ja suurema sissetulekuga inimeste tulud suurenenud. Umbes kaks protsenti kõigist maksumaksjatest saab üle 100000 euro aastas ehk üle 8000 euro kuus. See kaks protsenti maksab ka rohkesti makse, ligi 20 protsenti kogutud maksudest. Suur osa rikastest elab aga eelkõige kapitalituludest. Tampere Ülikooli professori Mati Toomala sõnul soosib praegune maksustamissüsteem pigem kapitali kasvatamist kui äritegevuse arendamisse investeerimist ja see ei ole hea. Toomala sõnul näitab teistes Põhjamaade tehtud analüüs ka, et rikkamad on varmamad maksudest kõrvale hoidma. Rikkamate nimekirja on igal aastal lisandunud uusi nimesid, eelkõige IT alalt. MTV ajakirjaniku Jussi kärgi sõnul on tänu mobiilimängude tootja supersell rajajatele Eiko Bananenile ja Mikko Kodisojale märgatavalt paranenud ka suhtumine suurtesse sissetulekutesse. Ilka panenen rõhutab vastutustundlikku ettevõtlust. Superselli loojad on algatanud muuhulgas programmeerijate kursused ja projekti noortetõrjutuse vähendamiseks. Maksude maksmist peetakse Soomes aga vajalikuks. Maksuameti veidi rohkem kui aasta tagasi tehtud küsitluses vastas 79 protsenti, et maksab meelsasti makse ja 96 protsenti peab maksude maksmist tähtsaks, sest maksudega rahastatakse kõigi ühist heaoluühiskonda.", "role": "user" }, { "content": "Soomes avalikustati täna inimeste sissetulekud ja seati pingeritta rikkamad soomlased. Eelmisel aastal teenisid kõige rohkem taas mobiilimängude ettevõtte Supercell loojad Ilkka Paananen ja Ilkka Kodisoja. Paananeni sissetulek ja kapitalitulud olid kokku 110 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandusminister Taavi Aas andis täna valitsuse pressikonverentsil hoiatuse Viljandi ja Haapsalu elanikele. Nende linnade reoveeproovidest on leitud koroonaviiruse jälgi. Sotsiaalminister Tanel Kiik. Vahepeal on viidud läbi sellise reovee uuringud üle Eestimaa ja on teatud omavalitsus, kus need näitajad tuli, ütleme siis esialgsetel signaalidel alarmeerivad. Tõsi on see, et, et jõhvi puhul näiteks kui me räägime signaalidest, siis see on ootuspärane, see seotud ilmselt Ida-Virumaal laiemalt hetkel leviva nii-elda viiruse puhanguga. Mis puudutab nüüd Haapsalu Viljandit, mida tõesti pressikonees ka mainiti, siis nende puhul tuleb natuke analüüsida, et kas on tegemist ikkagi konkreetselt kohapeal levi viirusega või on tegemist näiteks sealt linnast läbi liikuvate inimestega ehk et on see siis Tartu inimesed, kes on Viljandis peatust teinud, Tallinna inimesed teisel teistpidi liikudes ja sama on Haapsalu näide, ehk need on piirkonnad, kus tihtipeale tehakse kas vahepeatusi või ka näiteks veedetakse aega lihtsalt siseturismi mõttes, ehk Haapsalu näitel kindlasti ei ole võimalik veendu veendunult öelda, et tegemist on kohalike elanike vabalt, võib-olla tegemist ka hoopiski siseturistidega, kes on sinna tulnud teistest Eesti maakondadest ja siin me natuke analüüsime ja uurime just seda, et kas see nii-öelda näitaja on nii-öelda korduv ajas või on see teist, ühekordse, sellise episoodiga ja, ja seejärel on võimalik juba anda teadusnõukogu ja terviseameti koostöös selline täpsem, põhjalikum selgitus sellele. Viroloogia professor Irja Lutsari sõnul proovide tulemustest järeldusi teha veel ei saa. Ma arvan, et see hoiatus on praegusel ajahetkel ennatlik, et me uurime ja vaatame, see pigem on, eks ole teadlastele, et teadlased võtavad sealt nendest kohtadest järgmine nädal jälle proovid ja vaatavad neid, aga pigem näitas reovee uuring, et Tartus signaali üldse enam ei ole, aga, aga seda me juba näeme ka, et Tartus on ilmselt see puhang nagu kontrolli alla praeguseks saadud Lutsari sõnul võivad proovid näidata tulemusi ka vaid ühe nakatunu korral. Nad võtavad proove erinevatest kollektoritest ja määravad seal siis viiruse RNA-d. Ja, ja see meetod on, on nagu hästi tundlik, nii et kui seal on juba mingid teatud hulk üle ülearvatava või ülemääratava piiri, siis me juba seda viiruse ernad näeme nüüd, mida see nüüd täpselt tähendab? Selleks on meie tulemusi praegu liiga vähe ja neid peaks nagu vaatama rohkem nädalate kaupa või päevade kaupa, mitte niisuguse ühekordsest signaalist, mis võibki pärineda tegelikult ühelt inimeselt, et selle järgi veel järeldusi teha ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Viroloogia professori Irja Lutsari sõnul nende pinnalt järeldusi veel teha ei tohiks. Hiljem teatas Tartu Ülikool, et valitsuse pressikonverentsil jagati vananenud andmeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul korraldas Austria kriminaalpolitsei põhja suusaalade maailmameistrivõistlusi võõrustavas Seefeldis dopinguga seotud läbiotsimise, mille käigus arreteeriti viis murdmaasuusatajat. Kinnipeetute hulgas on kaks eestlast. Väga suure tõenäosusega on nendeks Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Ülejäänud arreteeritud sportlased on ajakirjanduse andmetel Kasahh, Aleksei Poltoranin ning austerlased, Tominik, Baldauf ja Maks Hauke. Eesti aja järgi kell 16. Null null toimus Austria ja Saksamaa ametivõimude poolt korraldatud pressikonverents, kus viie sportlase kinnipidamist kinnitati, kuid ühtegi nime veel ei avaldatud. Kinnipeetuid saab vahi all hoida 48 tundi. Eesti suusaliidu presidendi Andreas Laane vastus küsimusele, kas kinnipeetud sportlased on Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu No ütleme niimoodi, et me ei saa midagi kinnitada, sest meil on täpselt sama info, mis on meedias, aga tõdemus on tõesti see, et neid kahte inimest me kätte kuskilt ei saa, nii et ilmselt see kuulujutt vastab tõele, ei ole nagu 100 protsenti selge, milles on see kahtlus, kas on siin läbi käinud, siis eks ju, et kas on tegemist siis dopingainete vahendamisega või on tegemist dopingainete kasutamisega. Aga noh, selge on see, et sõltumata tulemustest on see mitte ainult suusaliidule, vaid ka Eestile väga halb. Ja, ja kindlasti on selline nagu must märk. Ja sellest lähtuvalt suusaliidu presidendina saan ma kinnitada, et meie huvides on tõe võimalikult kiire väljaselgitamine. Pressikonverentsil sõnasid ametivõimude esindajad, et täna hommikul läbi viidud operatsiooni eesmärgiks oli anda löök organiseeritud rahvusvahelisel dopinguvõrgustikule, mille juhtfiguuriks on Austria arst doktor Mark Schmidt. Erfurdis baseeruvad grupeeringud kahtlustatakse tugevalt selles, et juba aastaid on nad tipptasemel atleete abistanud dopinguga, et saavutada kodustel ja välismaiste jõuproovidel paremaid tulemusi, räägib Tiiter Stefan. Austria kriminaalpolitseist. Stefan kinnitas, et ametivõimud jälgisid organiseeritud kuritegeliku grupi tegevust ning nägid vahistatud viit sportlast regulaarselt kuritegeliku grupi juures käimas nii ne MM-i kui MM-i ajal.", "role": "user" }, { "content": "Austria ja Saksamaa ametivõimude poolt korraldatud ühisoperatsiooni käigus vahistati suusatamise MM-i toimumispaigas Seefeldis täna viis sportlast, kellel lasub dopingukahtlustus. Ametivõimude teatel on kahe sportlase puhul tegemist eestlastega - väga suure tõenäosusega on nendeks murdmaasuusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMart Helme ütles riigikogu infotunnis, et erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni töö ei ole olnud aus, sest selle tule all on olnud vaid kaks erakonda. Keskerakond ja EKRE. Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni töö ei ole olnud aus, ei ole olnud aus sellepärast et seda juhivad sotsiaaldemokraadid. Ei ole olnud aus sellepärast, et nad on ületanud regulaarselt oma volitusi, nõudes dokumente, nõudes aruannet asjaolude kohta, mis ei puutu nende pädevusse ja ei ole aus ka sellepärast, et kui me võtame logiraamatu ette ja vaatame aegruumist tagasi siis me näeme, et seal on olnud kaks erakonda, kes on olnud pidevalt tule all. Need on olnud Eesti Keskerakond ja Eesti konservatiivne rahvaerakond. Helme lisas, et EKRE puhul pole ühelgi süüdistusel alust olnud. Aga kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon tuleb meilt nõudma aruannet, kuhu me oleme oma raha suunanud valimiskampaania ajal, missuguseid kampaaniaid me oma rahaga oleme algatanud ka valimiste vahelisel perioodil, siis seda õigust neil ei ole ja see on näide sellest, et nad ületavad oma volitusi, käituvad ebaausalt. Ja teine näide on olemas selline asutus meil nagu sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks, mis ei ole erakond ja mis ei pea andma aru erakondade rahastamise järelevalve komisjonile. Ometi on sellel komisjonil jätkunud jultumust ka sellelt sihtasutuselt nõuda aruandeid nende rahastamise kohta ja nii edasi. Reformierakonna saadik Taavi Rõivas lausus seepeale, et Mart Helme ütles esimese valitsuspoliitikuna riigikogu puldis välja, mis on tegelikult järelevalve komisjoni likvideerimise soovi taga. Te toote välja ka motiivide hulgas, nii selle, mis on toimunud teie erakonnaga või teie erakonnaga seotud uurimistega kui ka siis teile maailmavaateliselt vähemasti lähedase sihtasutusega, nii et aitäh selle eest. Need motiivid said selgemaks ja, ja seda oli väga vaja, et keegi lõpuks ometi ka ausalt välja ütleks, miks on seni on mitmed poliitikud, kes seda on kaitstud, sealhulgas Gerd Kingo, rääkinud mingit udujuttu sellest, et, et on vaja muuta erakondade rahastamise järelevalve palju tõhusamaks. Aga teie ütlesite sisuliselt välja, see on olnud liiga tõhus ja, ja tõite välja mitu näidet sellest. Ratase sõnul oleks riigikontroll komisjonist just tõhusam. Riigikontroll minu arvates oleks uus tase, oleks kvaliteetsem tase. Ma olen jätkuvalt sellel arvamusel, neil on kindlasti rohkem ressurssi, igasugust ressurssi, rohkem inimressurssi, raharessurssi, kindlasti ka kogemusi. Need väited, mis on öeldud, et siis riigikontroll kontrollib ainult riigieraldust ja ei kontrolli siis eraisikute programmilisi toetusi või maailmavaatelise toetuse erakonnale. Et loomulikult see nii olla ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnul pole Eesti Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni olnud aus EKRE ja Keskerakonna suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTürgi välisminister Mevl savoolu ütles pühapäeval, et Rootsi ja Soome peavad lõpetama terroristide toetamise oma riigis andma julgeolekugarantiid ja kaotama ekspordipiirangud enne, kui NATO-sse kuuluda võivad. Samas täpsustab šavusoglu, et Türgi ei ähvarda ega kavatse avaldada survet NATO laienemise takistamiseks. Türgi süüdistab Soomet ja Rootsit Türgiga konfliktis olevate kurdi organisatsioonide kurdistani töölispartei PKK ja kurdi rahvakaitse üksuse IPG toetamises. Skandinaavia riigid on terroristlike organisatsioonide külaliste majad. BK pesitseb eriti Rootsis ja Hollandis ning nende liikmed on isegi nende riikide parlamentides, ütles president Taiparda reedel ning lubas teemat üleval hoida, kui Türgi riikliku julgeoleku küsimust. Soome Ardo on otseselt ei maininud, küll aga on Rootsis suur kurdi diasporaa. Kurdi päritolu parlamendiliikmeid on kuus. Türgi võimud pole aga esitanud ühtegi tõendit väidete kohta, et nendel parlamendiliikmetel oleks sidemeid BK või samasugust rühmitustega. Türgi on põhjamaid eriti Rootsit süüdistanud ka 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöörde tõttu tagaotsitava USA jutlustaja Fetulen toetamises. Äärdoan märkis, et seoses võitlusega nende terroriorganisatsioonide vastu on Türgi kaitsetööstusele kehtestatud ekspordipiirangud muuhulgas ka NATO riikidest ja ka Soomest ja Rootsist. Rootsi välisminister Ann Linde kinnitas nädalavahetusel Berliinis Türgi kolleegiga kohtudes, et ka Rootsi silmis on PKK terroriorganisatsioon. Linde sõnul tuli Ardoni samm talle üllatusena, kuna seni pole olnud märke selle kohta, et Türgi oleks NATO laienemise vastu. Ardoan viitas omakorda veale, mille tegid Türgi endised valitsejad, kes nõustusid 1952. aastal Kreeka NATO liikme staatusega põhjanaabrite kiiret otsust NATO-ga ühineda ajendas Venemaa sissetung Ukrainasse. Türgi, kellel on head suhted nii Kiievi kui ka Moskvaga, on huvitatud konflikti lõpetamisel vahendaja rollist ja pakkunud end korraldama ka riigipeade tippkohtumist. Ankara on saatnud Ukrainasse lahingutroone ning sulgenud oma väinad ja õhuruumi vene sõjaväelaevadele ja lennukitele, kuid on hoidunud ühinemast Venemaale kehtestatud sanktsioonidega. Ardoani kommentaarid võivad tekitada pingeid ka Prantsusmaaga, mille president Emanuel Macron on öelnud, et NATO on aju surnud osaliselt just Türgi käitumise tõttu. Macron on selgelt öelnud, et toetab Soome ja Rootsi taotlust. Valge maja pressisekretär Jan saki ütles, et Washington töötab Türgi positsiooni selgitamise nimel.", "role": "user" }, { "content": "Soome ja Rootsi kavatsevad sel nädalal esitada NATO-le liitumistaotluse. Alliansi liikmeks saadakse aga juhul, kui seda toetavad kõik liikmed. Türgi on esialgu skeptiline ja on seadnud nende kahe riigi puhul tingimused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaistab, et viirusekriis on Soome ettevõtjates tekitanud ootamatu ideede tulva ja vajaduse oma ettevõtet arendada. Taotluse arendustoetuse saamiseks on Business Fin Landele sadanud nagu sügisel lehti ja sajad tuhanded eurod on ka välja makstud. Konks ongi aga selles, et Business Fin Landi tohib anda toetust tõepoolest ainult ettevõtte arendamiseks, mitte hädaliste aitamiseks. Viimastel päevadel on selgunud, et toetusi on saanud pankroti äärel olevad firmad. Mõned ettevõtted on toetust saanud rohkem kui nende aastakäive. Ringhäälingu üleandmetel on toetuse saajate hulgas vähemalt 12 firmat, kellel dokumentide järgi üldse mingit majandustegevust ei ole. Rohkesti on raha saanud ka mitmesugused konsultatsiooniettevõtted. Suurt raha teeniv blogipidaja Alexa Dagmar sai ligi 40000 eurot toetusraha, aga pärast suurt pahameelelainet sotsiaalmeedias teatas, et loobub toetusest ka populaarset telesaadet. Oksjoni keiser tegev abielupaar Heli ja Agi Palsanmägi said 100000 eurot toetust. Jõukas paar sai aga nii palju vihaseid kirju ja enda sõnul lausa tapmisähvardusi, et ka nemad teatasid, et maksavad toetuse tagasi. Eile manitses majandusminister Miga Lindile ettevõtjaid ja rõhus nende südametunnistusele, et toetusi ei taotletaks kergel käel. Muidu ei jätku neile, kes tõesti hädas. Ta hoiatas ka, et Business Fin Landia võib raha tagasi nõuda, kui selgub, et seda pole kasutatud otstarbe kohaselt. Valitsuse eesmärk toetusi jagades on ikkagi see, et Ta elujõulistel ettevõtetel raske aeg üle elada mitte toetada neid, kes ka ilma koroonata pankrotti läheksid. Pikantsust lisab loole veel see, et peaminister Sanna Marini abikaasa Markus Reikonen töötab kommunikatsioonijuhina ettevõttes Markinondi akadeemia mis on saanud samuti Business Fin landia toetust. Peaminister kirjutas sellest teisipäeval Twitteris, märkides, et sai sellest äsja teada ja rõhutades, et tema abikaasa ei ole mitte firma omanik, vaid töötaja. Markinondi akadeemia on toetuste taotlemisel aga abi pakkunud ka teistele ettevõtetele, rõhutades just seda, et nende juures töötab peaministri abikaasa Marin ise on olnud paar päeva karantiinis ja kaugtööl. Täna tuli just teade, et tema koroonatesti tulemus on negatiivne ja ta naaseb tööpostile. Täna arutab Soome valitsus ka ettevõtete toetamist uuesti. Aga ettevõtja poolt vaadates, miks ei peaks raha vastu võtma, kui firma on koroona tõttu hädas. Raha jagatakse aga poolmuidu või päris niisama või kui minister on tuttav, eks vaatame, kuidas Eestis läheb.", "role": "user" }, { "content": "Soomes on ettevõtjatele viiruse-kriisi leevendamiseks mõeldud toetused tekitanud suure segaduse. Mõned ettevõtjad on hakanud piinlikkust tundma ja maksavad raha tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEndisele põllumajandusministrile Aavo Möldrile kuuluva Tartu Agro käekäiku varjutab vana tüli enam kui 3000 heks hektari maa pärast. 2000. aastal sai ettevõte maa riigi käest sendile ja pidi iga hektari eest maksma kolm krooni aastas. Juba toona imestasid konkurendid, miks veerand sajandiks sõlmitud leping nõnda soodne oli. Viis aastat hiljem esitas sama küsimuse riigikontroll. Riik tõstis rendi hinda kaheksa korda kõrgemaks. Pealegi pidi ettevõte maamaksu maksma, maad parandama ja mulla sisse väetist segama. Selle kõik arvestas riik samuti rendi maksmiseks. Vähe sellest, hiljem on rendihinda veelgi tõstetud. Euroopa liidul on selle kohta, kuidas riik ühte erafirmat aidata võib. Selged reeglid. Maaeluministeeriumi põllumajandus ja maaelu poliitika asekantsleri Marko Korbani sõnul leidiski Euroopa komisjon, et Tartu Agro on saanud aastaid ebaseadusliku riigi abi. Mis puudutab maaparanduse investeeringuid, selle puhul komisjon oma otsuses jõudis selleni, et, et 50 protsenti minimaalselt investeerimiskohustusest võib võtta arvesse rendihinna osana, et, et siinse komisjoni loogika oli see, et sellest saavad kasu tegelikult nii see maa kasutaja kui ka maaomanik. See, mis puudutab nüüd mullaviljakust ja laiemalt maakorrashoidu, et neid kulutusi komisjon omalt poolt rendihinna osana ei käsitle. Ligi kuus aastat on maaeluministeerium rendilepingut Euroopa komisjoni eest kaitsnud, aga nüüd ütleb komisjon, et riik peab ettevõttel maksmata jäänud rendi sisse nõudma. Vastavat käskkirja ligi poole miljoni euro küsimiseks valmistatakse ministeeriumis juba ette. Tartu Agro kaitsja Leonid olstov ütleb, et riik ei tohiks nii kergesti alla anda. Üheskoos võiks komisjoni otsus Euroopa kohtus vaidlustada. Tema hinnangul saaks kohtunikele kerge vaevaga selgeks teha, et iga väetisekoormaga, mis Tartu agregaata jooksul põllule on vedanud, maksti riigile ka natuke renti. Põllumaasse tehtud investeeringud tõstavad selle põllumaa väärtust riigi jaoks ja riik võidab sellest seetõttu kõiki. Neid kulusid tuleb siiski arvestada ka rendihinna ulatuse määramisel. Kuna Euroopa Komisjoni otsuse vaidlustamistähtaeg hakkab juba ümber saama, ei mallanud ettevõte riigikäiku ära oodata. Juba on nad ise Euroopa kohtusse hagi esitanud. Ühtlasi paluvad nad kohtult esialgset õiguskaitset, et riigi rahanõue enne lõpplahendust ootele panna. Marko Korban ütleb, et pole sugugi välistatud, et riik ettevõttega õlg-õla kõrval ikkagi kohtusse läheb. Selle otsuse vaidlustamise osas peab kujundama meil vabariigi valitsus omalt poolt need materjalid me vabariigi valitsusele oleme ette valmistanud ja lähiajal peaks vabariigi valitsus seda küsimust arutama.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeerium võib aktsiaseltsilt Tartu Agro tagasi nõuda ligi pool miljonit eurot ebaseaduslikku riigiabi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttekannetega esinesid sedakorda sotsiaalminister ja haridusminister, õiguskantsler ning parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees. Toodi esile saavutusi, räägiti puudujääk idest, puudujääkidest rohkem. Ei ole võimalik, et riik ja haridusbürokraadid teavad paremini kui koolijuht koos õpetajate ja lapsevanematega mis on lastele hea ja vajalik. Seepärast peab looma võimaluse koolidele kujundada põhikoolis ja eriti gümnaasiumis välja õpilase isiklikest andmetest ja huvidest lähtuv ainete ja kursuste valik, vähendades riigi poolt ette antud tõepoolest selle põhiliseni, mis vajalik ühtviisi nii tublile õmblejale põllumehele kui tippteadlasele. Lihtsa abi vajavast lapsest teatamise süsteemi loomise, telefoni lühinumbri baasil. Spetsialistide koostöö korraldusmudeli kirjeldamine ning käsiraamat lastega tegelevatele spetsialistidele, mis peaks valmima selle aasta kevadel. Nõustamis ning rehabilitatsiooniteenuste kaardistamine ning ühtse mudeli väljatöötamine, juhtimiskorralduse ning tänavatöö arendamine laste narkomaania ennetamiseks. Laste narkomaaniaravi võimaluste mitmekesistamine. Need on vaid mõned tegevused kogu tegevuskavaga saab tutvuda sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Paljuski pelgalt deklaratiivseks jäänud lastekaitseseadus vajab muutmist sest puudulikult kirjeldatud rakendusprotsesside tulemusena jäävad näiteks sellised lapseõigused nagu õigus saada abi või avaldada oma arvamust realiseerimata. Lastekaitseseadus kui lapseõiguste raamseadus peaks sisaldama konkreetseid rakendusmehhanisme lapseõiguste tagamiseks iga institutsiooni, ametniku või muu lapsega seotud isiku kohustusi ja vastutust. Vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud lapseõiguste tagamise strateegia on küll väga vajalik ent sellest üksi ei piisa. Järgnenud sõnavõtud olid reeglina kriitilised, oli juttu nii vastutusest, tegematajätmisest kui muutmist nõudvast olukorrast üldse. Opositsioon ei olnud aruteluga rahul ja nentis, et asi kiskus pigem koosolekuks kui lahendusi pakkuvaks aruteluks. Eiki Nestor. Kõige kurvem on, et mõlema ministri sõnavõtust jäi välja see oluline osa riigi ja omavalitsuse vahekorrad sest täna sageli kõik need, kes lastekaitsega tegelevad, näevad riik ja omavalitsus teineteise poole näpuga vibutamas või suunamas. Ja lahendus tegelikult ei ole, sest keegi ei tea, kes mida teeb. Ning Liina Tõnisson Rääkimata ministritest nii palju ilusaid sõnu räägiti valitsuskoalitsiooni liikmete poolt, aga teie kätes on ju täna võim ja seega vastutus seda teha. Miks te seda senini ei ole teinud? Me oleme oodanud varsti aasta, kus on see uus sotsiaalpoliitika, kus on valitsuse poolsed seaduseelnõude projektid, miks neid ikka veel meie käes ei ole. Ma saan aru, et te ütlete, Liina Tõnisson, tee ise, mis sa ootad, teate, ma teeks küll. Aga meie ettepanekuid ju vastu ei võeta. Andres Taimla kaitses praegust koalitsiooni Hariduses võib ütelda, on kolm venda. Hariduse sisu, hariduskorraldus ja selle rahastamine mitte ühes kolmes ei ole toimunud siiani läbimurre. Haridusministrit saavad tugevaks sõnavõtjateks aktiivseteks võitlejateks siis, kui nende tiitli ette tuleb üks kolmetäheline liide. Tänane minister kavatseb tõesti teha läbimurre ja siin on vaja toetust ja arusaamist. Ja lõpetame selle loo Elle kulli tõdemusega. On kummaline paradoks. Heaoluühiskond toodab juurde aina raskemaid lapsi, kellega vanemad ei tule toime. Kui kehvemal järjel maades on raskete laste protsent kusagil viis, siis heaolu riikides kipub selliste väga raskete laste protsent tõusma 20-ni. Ka meil, Eestis on need numbrid näitamas pidevat tõusuteed. Järelikult võime meiegi uhkusega öelda, et oleme teel juba heaolu ühiskonna poole koos kõige selle kaasneva ebanormaalsusega.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus arutati erakorralise tähtsusega riikliku küsimusena laste olukorda Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNüüd, et valitsus sidus selle usaldusega, ma arvan, et see on väga hea, et valitsus sidus selle hääletuse usaldusega just sellepärast, et oleks selge, et see valitsus on see, kes lõhub toimiva pensionisüsteemi. See ei ole üks erakond, see ei ole mingi umbisikuline riigikogu liikmete siis kogu, vaid see on Jüri Ratase valitsus, kes ütleb, et see on kõige olulisem eelnõu. Nüüd sisulistest küsimustest saame täpsemalt rääkida, aga jah, Indrek, sina omapoolsed kommentaarid. Aitäh ja tere päevast. Sotsiaaldemokraadid peavad seda, mida tänane valitsusliit teeb täiesti lubamatuks ja ääretult küüniliseks, lubamatuks. Miks? Sest see, mida täna pensionisüsteemiga tehakse tuleb paratamatult meie tulevikuvõimaluste arvelt. See ahendab nii neid võimalusi, mis meil on heaolu kasvuks kui tegelikult inimeste võimalus tulevikus toime tulla. Ja seda on korduvalt viimaste kuude jooksul kõik eksperdid tõestanud sellele tähelepanu juhtinud nii eestimaised kui välismaised. Aga valitsus sellest hoolimata sisulist dialoogi paraku pidada ei taha.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et on väga hea, et valitsus seob teise pensionisamba muutmise hääletuse usaldushääletusega, siis tulevikus inimesed teavad, et teise pensionisamba hävitajaks oli Jüri Ratase valitsus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlmselt kukkus välja juhuslikult, et just sel päeval, kui riigikontrolör Alar Karis pidi vastama riigikogus sisekaitseakadeemia kolimise teemalisele arupärimisele jõudis avalikkuseni ka vastava teemaline ametnike töörühma poolt koostatud analüüs. Aga mõlema järeldused olid üsna sarnased. Asjal ei ole mõtet. Karise hinnang oli lühike ja hävitav. Seni tehtud otsuseid ja praegu teadaolevaid asjakohaseid mõjuanalüüse ja hinnanguid arvesse võttes ei ole sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimine otstarbekas. See on mõttetu ülikallis, seab vastutustundetult ohtu koolituse kvaliteedi ja sisaldab oluliselt julgeolekuriske. Teatud riskid on spetsiifilised ja nende avalik käsitlemine ole minu töö. Vastav asutus on oma hinnangud andnud. Olen selle dokumendiga tutvunud ning ühinen nende järeldustega. Töörühma analüüsist jäi domineerima see, et akadeemia üleviimine läheb veel kallimaks, kui seni arvati, et õppekvaliteet halveneb ja nagu ka Karis ütles. Kolimine toob kaasa täiendavaid julgeolekuriske kolimise toetaja justiitsministriUrmas. Reinsalu leiab, et vastupidi kolimine vähendab julgeolekuohtu. Kui me väidame seda, et sisekaitseakadeemia, kus on lojaalsed noored inimesed, kogenud roteeruvad politseiprofessionaalid, kes annavad, pakuvad haridust ja kus inimesed saavad väljaõpet. Et kui me väidame, et see tegelikult kujutab endast hoopis ohtu, siis loomulikult tuleks sellest loobuda, aga minu seisukoht on küll vastupidine ja, ja ma tuletan meelde, et ka ju ühe alaalternatiivina kaalutakse seda, et politseinike praktikabaas võiks paikneda Ida-Virumaal. Et sellisel juhul ma küsiks, sin ka vastu, et täpselt samad argumendid julgeoleku ohu kohta hüpoteetilise julgeoleku ohu kohta pädev ka ju tegelikult selle juhtumi pinnalt. Siseminister Andres Anvelt lähtub seisukohast, et siseministeerium peab kogu selle lõbu kinni maksma. Nüüd on need summad olemas, nüüd ma lähen nendega valitsuskabinetti, sest selge on see, et selliste otsuste tegemine me näeme kümneid kümneid miljoneid eurosid investeeringuid, samuti püsikulude kasvu. Need ei ole kindlasti võimalikud siseministeeriumi eelarvest, sest noh, minu jaoks on kõige tähtsam teema, et siseturvalisuse kulud ei langeks. Et me ei saa seda teha siseturvalisuse arvelt. Me ei saa seda teha õppekvaliteedi arvelt, millele apelleeriti lugedes justiitsministri eriarvamust. Mul on vägagi arusaamatu. Mis puutub julgeolekusse, siis Anvelti sõnul nõuab ka selle tagamine raha. Kui me kolime mingit suurt riigiasutust, siis kindlasti eriti veel Narva piiri juurde, siis me ei tohi alatähtsustada seda, et teisel pool piir ei ole me kõige sõbralikum naaber. Kindlasti peame investeerima sellesse, et kaitsta me inimesi. No kuulge, võtame näiteks, viisime tapale meie liitlased, ma ei saa seda öelda, aga ma ütlen nii palju, et väga suuresti on suurenenud julgeolekukulud selleks, et tagada nende inimeste kaitse. Valitsuskabinet hakkab asja arutama veel sellel kuul.", "role": "user" }, { "content": "Päev tõi kaasa terve rea seisukohti Sisekaitseakadeemia Narva kolimise teemal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee pidu on kestnud tegelikult juba terve nädala, esmaspäevast alates ja kogu Berliin minu meelest ikkagi tuksub selles samas rütmis. Mina olen nüüd praeguseks jõudnud siis uuesti siia Brandenburgi väravate lähedale, kus on meeletult rahvast, kuhu on tulnud siis kokku inimesi kogu maailmast, mulle tundub nende keelekõlade järgi aga ka väga palju sakslasi. Ja siin on tõesti olnud rühmi, kes tähistavad, siin on naised, kellel on kaasas vahuveini sekstipudelid, kes tähistavad seda, et just täpselt sel ööl, novembris nad said kokku esimest korda. Nüüd on sellest tekkinud sõprus terveks eluks. Nii et me oleme nagu kohanud siin tõesti Berliini igast linnaosast inimesi, aga ka igalt poolt mujalt Saksamaalt ja maailmast. Mis sündmused täna õhtul veel on planeeritud? Nüüd pärast kella viit siis kohaliku aja järgi peaks siis algama niisugune pidulik festak või, või pidulik tähistamine brandenburgi väravate juures, kus siis on ka riigipea ja, ja teised tähtsad isikud koos, kus siis lisaks kõnedele, meenutustele ja lugudele on siis hästi palju muusikat, siin mängib Berliini linnakapell, siin mängivad kuulsat DJid ja noh, öösel ma kujutan ette, läheb siin ikkagi väga suureks peoks, siin on valgus, installatsioonid, siin on pidu. Et, et hetkel on siis jah, selline nagu väike paus enne seda päris suurt tähistamist, kus siis riigipead tulevad ja no ma kujutan ette, et siin on ka maailma teisi riigipäid peale Saksa omade. Hommikul sa ütlesid vikerraadios, et rahvas on kuidagi mõtlik, et valitseb selline mõtlik meeleolu. Ma saan aru, et õhtupoole on tuju paremaks läinud. Ega see mõtlikkus ei olnud ju ka halb selles mõttes, et tegelikult on tore, et sellised sündmused ei ole lihtsalt nagu pidu ja palagan ja kommerts ja õlu ja vorst, et tegelikult see on tore, sest et see, mis juhtus 30 aastat tagasi, on ju tegelikult maailmamäärava tähtsusega sündmus ja see, et sakslased seda nii ka võtavad ja selle üle tänagi on valmis järele mõtlema ja mõtlema, kas kõik läks nii nagu peab. Loomulikult sellele küsimusele, et kas see pidi juhtuma, vastavad kõik üksmeelsed ja olgu nad läänest, olgu nad idast, kõik ütlevad, et ja, ja kõik läks hästi. Aga kas me oleme osanud seda ära kasutada, kõike, mis meile anti? No selles osas on nüüd siis niisugused võib-olla mõtisklused siin, aga meeleolu on ikkagi väga-väga tore ja ülev.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal tähistatakse Berliini müüri langemise 30. aastapäeva ERR-i ajakirjanik Reet Weidebaum on sündmuste keskpunktis ja jagab muljeid Uku Toomile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŽürii esimees Toomas Aug tõstis auhinda üle andes esile luige, artiklite ja esseede kogumiku pildi ilurikkumise paratamatus rõhutades sealjuures, et luige ja krossi loomingu vahel on omamoodi otsetee. Ühendavaks jooneks on luule, milles keel end kõige ehedamalt ja vabamalt väljendab. Toomas aug. Jaan Kross oli ennekõike luuletaja, tema ka paksud ja, ja realistlikud ajaloolised romaanid on tegelikult läbi põimitud luulekujunditest metafooridest. Täpselt samamoodi on Viivi Luigega on väga hea luuletaja. Samuti nagu Jaan Kross, väga tugeva sotsiaalse närviga luuletaja ning tema proosateosed eeskätt seitsmes rahukevad on niisamuti väga, väga poeetilised, kuigi nad on ka samal ajal väga realistlikud ja omamoodi karmid. Nende mõlema looming minu meelest manifesteerib inimese sisemist vabadust. Eriti nendel aegadel, kui väline vabadus oli väga-väga piiratud. Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Viivi Luik ütles, et Jaan Kross on teda tema loomingus väga palju aidanud. Jaan Krossi looming on mulle tähendanud vaimsust, vaimsuse hoidmist, sellist kõrget vaimsust, mida tänapäeval harva kohtab ja võib öelda vaimulipu kõrgel hoidmist. Ja see on minu meelest eriti oluline rõhutada Jaan Krossi puhul just täna. Siin ma võin tunnistada ja öelda seda, mida ma homme oma Estonia kõnes ütlen, et Jaan Krossil oli väga suur osa selles, et minust sai üldse luuletaja. Minu esimese raamatu ilmumisele aitas ta väga palju kaasa, kuidas see oli siis, no seda on paari sõnaga väga raske seletada, siis peaks seletama kogu tolleaegset aega ja kui keeruline oli nii noorel inimesel üldse raamatut avaldada, tollel ajal. Homme õhtul kell seitse on Estonia kontserdisaalis ka Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistamise piduõhtu Eesti avastamine Jaan Kross 100 armastatud kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul heisatakse homme ka riigilipud.", "role": "user" }, { "content": "Jaan Krossi sajanda sünniaastapäeva puhul kuulutas Kirjanike Liit välja Jaan Krossi kirjandusauhinna saaja. Tänavu saab aasta ühe olulisema kirjandusauhinna Viivi Luik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseeksperdid peavad olukorda seda vapustavamaks, et liitreid on kergesti võimalik vältida vaktsineerimisega. Kuigi alates 2000.-st aastast on edu saavutatud, ei ole see suutnud haiguse levikut peatada. USA teatas viimase 25 aasta suurimast haigestumise arvust. Suured leetripuhangud on leidnud aset Madagaskaril ja Ukrainas. Samal aal kuulutati välja hädaolukord ja vaktsineerimata pered panid oma majadele välja punase lipu, et meedikud neid kergemini üles leiaksid. Leetrite viirus on äärmiselt nakkas ja ohtlik lastele. Oma kergemas vormis teevad leetrid lapsed küll haigeks, kuid nad paranevad 70 päevaga. Probleemiks on komplikatsioonid nagu kopsupõletik, ajupõletik ja muu maailma terviseorganisatsiooni andmetel haigestus 2000. aastal leetrites 28 miljonit inimest kellest üle poole miljoni suri. Vahepeal 2012 ja 13 on leetreid vähem olnud, kuid nüüd on nende juhtumid jälle sagenenud. See edu, milleni jõuti 2000. aastal, hakkab käest ära minema, kuna kogu maailmas on laste vaktsineerimine vähenenud. Maailma terviseorganisatsiooni peadirektori hinnangul on see kogu maailma kollektiivne läbikukkumine. Kui lapsed surevad vaktsiiniga ärahoidavasse haigusse. Et liitrite levikut peatada, peab 95 protsenti lastest saama kaks vaktsiinidoosi. See number on aastaid takerdunud 86 protsendi juurde ja asi läheb arstide hinnangul tõenäoliselt hullemaks. Mitmed eksperdid ütlevad, et leetreid on vaktsiinidega välditavad haiguste ohtu silmas pidades alles jäämäe tipp.", "role": "user" }, { "content": "Läinud aastal suri maailmas leetritesse üle 140 000 inimese, suurem osa neist alla viieaastased lapsed. Leetrid tulid tagasi minevikust, jäid kohale ja kardetavasti haigestumiste arv suureneb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me nüüd noh, mõtleme selle peale, millises positsioonis on on näiteks Keskerakond ja siis noh, nendel enam ei ole võimalik jätkata sellises sellises valitsuses, kui nad, kui nad just ei lepi sellega, et neil järgmises riigikogu koosseisus on siin, ma ei tea, 15 kohta võib-olla nii, et seal on nõrkus sees, eks ole, ja teiselt poolt ega Reformierakonnas on olemas ju väga selge vastasleer Kaja Kallasele. Noh, kes on juba pikemat aega mõelnud, mõelnud kuidas saavutada seda, et nad vahetaksid välja peaministri, ilma et erakond kaotaks peaministri koha või vähemalt siis valitsuses olemise. Ja kui nüüd selle umbusaldamise käigus on neil võimalik seda saavutada, siis ma ütleks, et kõige esimeses järjekorras peab Kaja Kallas muretsema omaenda erakonna joonelpüsimise pärast, siis peab ta muretsema muidugi koalitsioonikaaslase häälte pärast. Ja loomulikult opositsioonist ei saada ühtegi häält toetuseks, seda valitsust ei ole võimalik toetada, esimesel võimalusel tuleb see valitsus maha võtta. Nüüd nagu me kõik teame, et ega umbusaldustel on tavaliselt kombeks läbi minna, siis, kui juba nii-öelda teisel pool seda umbusaldust on on vähemalt tekkinud mingi põhimõtteline koalitsiooni kokkulepe. Ma ei näe praegu, et seda oleks. Millal konkreetselt allkirju hakata koguma? Seda me arutasime ka jah, nii nii saare kui seedriga, et mis see ajastus võiks olla kindlasti järgmise nädala alguses tuleb seda seda paika panema hakata. Minu ettepanek oleks, et me nii-öelda anname valitsusele aega, et nad järgmisel nädalal ikkagi mingisuguse paketi välja pakuvad.", "role": "user" }, { "content": "Opositsioonierakonnad tahavad peaminister Kaja Kallasele umbusaldust avaldada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKomisjoni tänane eesmärk oli panna paika edasine tegevuskava. Aseesimees Deniss Boroditš. Kuna muudatusettepanekuid laekus väga palju ja kuigi me palusime erinevate institutsioonidel muuta seda ettepanekuid või ettepanekuid, mis puudutab seda erakonna rahastamistemaatikat tuli ka teisi ettepaneku, mis puudutab erakondade moodustamist, valimiskünnist ja nii edasi ja nii edasi, siis esimene otsus, mis me tegime, oli see, et lüüa ikkagi need kaks teemat lahku ja esimese etapina ikkagi minna nende teemadega, mis on erakondade rahastamisega seotud. Sotsiaaldemokraadist komisjoni liige Indrek Saar on sellise käitumiskava poolt. Täiesti selgelt on kogu ühiskonna huvides, et me teeksime mingid väga konkreetsed sammud, mis puudutab just nimelt erakondade rahastamist ja et me kogu maailmakorraldust ei võtaks ühe korraga ette, et siis võib see tükk minna väga suureks ja aeganõudvaks ja, ja noh, iseenesest ka selline väga suured otsused, mis puudutab kogu valimiskorraldust, eeldaksid ka palju laiemat ja pikemat debatti ühiskonnas. Ettepanekuid on komisjon saanud terve hulga ja kõikjalt, aga kummalisel kombel ei ole midagi tulnud reformierakonnalt. Väino Linde kinnitab, et nii see ei jää. Meie töögrupp on siin nüüd ikka mõnevõrra koos käinud ja, ja, ja me esitame oma muudatused lähipäevadel. Nii et kindlasti ei ole ja meie fraktsioon see, kes arvas, et midagi ei saa kindlasti paremaks teha, kindlasti saab ja, ja tuleb teha ja võib-olla võikski mõelda kahte teed ka selle erakondade rahastamise küsimuse osas, et et kas minna edasi selliste teatud kosmeetiliste muudatustega või minna siis teistpidi hoopis millegi, millegi sellise tõsisema muudatuse teed on olnud ju küsimus, et selles, et kas te üldse erakond on otstarbekas ja õige finantseerida riigieelarvest või, või mitte või peaksid erakonnad tõesti hakkama saama ainult läbi annetuste ja läbi erakonna liikmemaksude. Siin olnud küsimus ka selles, et kuidas valimiskampaaniat korraldada. Valimiskampaania korralduse piiramine on ka üks sotside põhinõudeid. Indrek Saar. Noh, me oleme jätkuvalt seda meelt erakondade kampaaniakulutustel, selgelt tuleb seada piirang, kui palju erakonna kohta kampaania võiks maksta ja teistpidi siis tagada kontroll selle üle, et see piirang kehtiks. Et me teame seda, et on pärast valimisi pidevalt olnud üleval spekulatsioonid, et deklareeritud number ei vasta tegelikkusele ühte või teistpidi, et kas see siis on nii või naapidi, peaks seal olema adekvaatne ja sõltumatu kontroll tagatud selle jaoks, et oleks võimalik seda hinnata. Sotse toetavad selles vallas mitmed ettepanekud, aga kõiki neid ettepanekuid hakkab sisuliselt põhiseaduskomisjon arutama. 25. septembril.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas erakondade rahastamise kohta tulnud ettepanekuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsaühing Eesti sinitaristu tahab rajada Hiiumaa lähedale kahte 100 hektarit avamere kalakasvatusala. Need asuksid piirkondades, mis on Hiiu maakonna merealade planeeringus esile toodud vesiviljeluse võimalike asukohtadena. Eesti sinitaristu juhatuse liige Georg Linkov ütles, et kui kõik läheb hästi, siis võtab hoonestusloa saamine koos selle osaks oleva keskkonnamõju hindamisega aega paar-kolm aastat. Kaugem plaan on toota kummalgi kasvatusalal aastas kuni 2500 tonni vikerforelli aga selleni on plaanis jõuda vaikselt, jätkab Georg Linkov. Ehk siis alustatakse tegelikult väga väikestest kogustest, et seal no 100000 kilogrammi ja pluss ja, ja nii edasi, kuna alad on meile tundmatud eriti siis Tahkuna poolsaarest vasakul asuv ala, mis jääb sellisele sügavamale piirkonnale ja, ja tormide meelevalda ja nii edasi, et tuleb minna järk-järgult ja vaadata, et kuidas see loodus käitub ja kuidas see keskkond koormust talub. Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo tasuja ütles, et vald on avatud uutele ettevõtlusvormidele, kuid parima lahenduse leidmiseks on kindlasti vaja põhjalikke uuringuid, jätkab Hergo tasuja. Ja on siis valla poolt juhitud tähelepanu, et vastavalt ka meie maakonna merealaalade planeeringule tuleks eelistada kombineeritud vesiviljelust ehk siis ka lisaks kalakasvatusele ka karbi ja vetikakasvatus, et vähendada keskkonnamõjusid. Mittetulundusühing Hiiu tuul, mis on varem võidelnud Loode-Eesti meretuulepargi rajamise vastu, saatis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile kirja, milles palus hoonestusloa menetlust mitte algatada. Ühingu sõnul pole rannikumere seisund praegu hea ning see võib vesi viljeluse tõttu halveneda. Georg Linkovi sõnul on ka Eesti sinitaristu huvitatud looduskeskkonna heast seisundist ja nad on valmis keskkonnakaitsjatega koostööd tegema. Linkovi sõnul tähendaks kalakasvatus Hiiumaale ka uusi töökohti, seda eriti hooajaliselt, kuid kaugemas tulevikus, ilmselt ka aastaringselt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Osaühing Eesti Sinitaristu esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse, et rajada Hiiumaal asuvast Tahkuna poolsaarest ida ja lääne poole avamere kalakasvatusalad. Investeeringu suurust on arendaja sõnul veel raske öelda, sest projekti tahetakse ellu viia järk-järgult.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa loodenurgas üle Norra ja Rootsi vahelise piiri käib vilgas liiklus ja kaubavahetus üle piiri, teises riigis käib regulaarselt 25000 inimest. Norra ja Rootsi on teineteise jaoks kõige olulisemad kaubanduspartnerid, aga üks on Euroopa Liidu liige, teine ei ole. Sellele vaatamata on piiriliiklus sujuv, seadustega hästi reguleeritud ja kaasa aitab ka kahe rahvakultuuriline lähedus. Võib ju küsida, miks ei võiks selline korraldus saada eeskujuks Brexiti järgsele Iirimaale, mis muutub Euroopa Liidu piiririigiks. Norral ja Rootsil on kultuurilise palju ühist kasvõi see, et teineteise keeled on vastastikku kergesti mõistetavad. Aastatel 1814 kuni 1905 olid nad ju lausa üks riik. Kui see lagunes, jätkati koostööd ja isegi uued seadused sai nii tehtud, et sobiks mõlemale. Nende suhted põhinevad tohutu usalduse. Seda tõestab kasvõi fakt, et piiriületuskohad on 1630 kilomeetri pikkusel piiril seatud kõige rahvarohkematesse paikadesse ja on valveta Euroopa majanduspiirkonna. Leppe kaudu on Norra liitunud nii nagu Island ja Lihtenstein Euroopa ühisturuga. Norral on maksuvaba kaubavahetus Euroopa Liidu naabritega. Norra on seotud ka Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust reguleerivate seadustega, mis kaitseb inimesi haigestumise või töötuks jäämise korral. Samuti on Norra Schengeni ruumi liige, mis tagab vaba piiriliikluse juba 1950.-st aastast. Probleeme siiski on. Inimesed, kes jagavad oma tööd ja elu mõlema riigi vahel ei saa kohati päris täpselt aru, kumma riigiga on seotud tema maksud või kummast küsida sotsiaalteenuseid. Paari aasta eest puhkes Rootsi ja Norra vahel vaidlus selle üle, milliste reeglite alusel Rootsi saamid võivad kasutada Norra territooriumil asuvaid karjamaid. Ja alles nüüd käivitas Norra kehtestatud suhkrumaks niinimetatud kommiturismiRootsi piiril asub pea 30 maiustuste poodi. Ajaloolise erinevuse tõttu ei saa Norra ja Rootsi suhteid siiski üks-ühele iiri piiri jaoks üle kanda. See aga näitab, kuidas ulatuslik seaduslik koostööprobleemide lahendamise mehhanismid, eritasanditel ja vastastikune usaldus on võtmetegelane piiriülese liikluse korral. Siiski saaks see olla eeskujuks teistele Euroopa Liidu piiririikidele. Briti peaminister Boris Johnson pakkus hiljuti välja uue Brexiti plaani, mis ei näe ette tollikontrolli iiri piiril. Johnson i plaani järgi kaob, deklareeritakse, füüsiline kontroll viiakse läbi kauplejate endi territooriumil, mitte Euroopa Liidu liikme, Iirimaa piiril, Suurbritannia koosseisu kuuluva Põhja-Iirimaaga.", "role": "user" }, { "content": "Brexiti põhiküsimus on Iiri piir ehk tulevane piir Iirimaa ja Suurbritannia koosseisu kuuluva Põhja-Iirimaa vahel. Brexiti järel jääb üks riik Euroopa Liitu, teine astub välja ja tekivad uued piirireeglid. Üsna samasugune on olukord ka Rootsi ja Norra piiril. Mitmed poliitikud soovitavad sellest eeskuju võtta, et mitte leiutada uusi reegleid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLugu on selles, et niinimetatud fikseeritud kulud, põhiliselt sotsiaal ja tervishoiukulud, mille kasv on paika pandud seadustega, söövad ära enamuse riigi tulude kasvust. Juba viie aasta pärast kulub pool riigieelarves sotsiaalkuludeks. Piltlikult öeldes on Eesti riik seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmal ja riigi arengu toetamiseks raha napib. Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Ma võin teile kinnitada, et valitsus on Eesti arengutakistustest teadlik. Nende kõrvaldamiseks on koostatud ligemale 100 arengukava. Aga arengukava on kõigest paber, on üsna kurb rääkida aastaid haiglareformis, haridusreformist ja nii edasi ja samas näha, et reforme pigem välditakse, pakkudes nende asemel asendustegevusi. Koolivõrgu korrastamine on paratamatu, et riik suudab tulevikus anda haridust, millega on võimalik laias ilmas konkureerida. Ja ma rõhutan, et siin peavad riik ja kohalikud omavalitsused tegema koostööd mitte konkureerima tervishoiust. Haiglavõrgu reformi lõpule viimine, perearstisüsteemi ülevaatamine ning järelvalve, tervishoiuteenuste ja ravimituru üle. Minu sõnum teile, et hoolimata kriisiteraviku seekordsest leevendamisest on Eesti ühiskonna arengu teel suured karid. Palun pöörake neile tähelepanu, enne kui sellele juhivad teie tähelepanu inimesed tänaval ja valitsushoonete ees.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Mihkel Oviiri andis Riigikogule üle raporti riigi majanduse ja haldamisega seotud probleemide kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna peagi algavad kevadtööd, siis seetõttu on suurenenud ka tööpakkumiste arv, ütles Eesti töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge. Tööpakkumisi tuleb rohkem ja, ja see suurenemine tuleb just eelkõige sellest, et avanemas on sellised hooaja töökohad. Põllumajandussektor otsib lisatööjõudu ja, ja metsanduse ka lihttöölised, et hooaeg on algamas, ütleme nii, et, et hooaeg ootab metsa ja põllule uusi töötajaid. Leidub ettevõtjaid, kes selleks, et aidata, pakuvad sõjapõgenikele tööd. Ene kerge. Kes tunneb huvi selle kohta, et endale tõesti ajutiselt või, või siis ka pikemaajaliselt ametikohta täita on sellised ettevõtjad ju, kes nagu tihti otsivad suhteliselt tihti ikkagi endale uusi töötajaid kaubandusettevõtjad näiteks ja, ja ma olen kuulnud tööandjatelt ka sellist nagu tagasisidet, et ollakse mures Ukrainas toimuva pärast ollakse mures maailmas toimuva pärast ja ja ollakse valmis nüüd võtma tööle siis võib-olla ka inimesi selleks lihtsalt, et, et neid inimesi aidata. Mitte kõik sõjapõgenikud ei ole valmis kohe tööle asuma, enne vajavad nad aega, et kohaneda ja esmased olmeküsimused lahendada, tõdes Eesti töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel. Kindlasti neil tulevad sellised esmased mured ära lahendada ennem, kui nad saavad tööturu peale mõtlema hakata, aga kindlasti on ka neid, kes saavad kohe ja kiiresti asuda tööle, et selle võrra lihtsam, kui nendel inimestel on täna olemas siin mingi tugivõrgustik, kas siis lähedaste toel, kes on juba Eestis eelnevalt elanud, töötanud, kes aitavad neid asjaajamistes, aga tööandjate poole pealt kindlasti selline huvi ja valmisolek on olemas. See on nii hooajatöödele kui ka püsivamat laadi töödele. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Iga päev saabuvad Eestisse pagulased Ukrainast. Lisaks majutusele on pikemas perspektiivis vaja pagulastele ka tööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNuustaku pruulikoda on kui talve pealinna uus turismiatraktsioon, sest siin saab näha, kuidas valmib käsitööõlu. Proovida muidugi ka, kusjuures õlu ei pea tähendama alati alkoholi, kõneleb nuustaku pruulikoja omanik Peeter Kümmel. See on kohalik vesi et üle öeldakse, et kõige tähtsam on vesi. Ja seejärel tuleb kõik muu. Et meil on kohalik hea vesi ja, ja naturaalsest toorainest meil kõik tooted tehakse siin teeme väga palju erinevaid ja huvitavaid nii laager, tüüpi olud, pilsner-tüüpi olud, kõik, mis inimesed on veel kuulnud, head stauti poki Inglise eili ehk nagu tumedat õlut, heledat õlut. Küll, mis aga põhirõhk meil 2022 on tegelikult teha alkoholivabasid, õllesid ja, ja mitmes erinevas sordis. Ja, ja õlu on ju muidu iseenesest väga hea mineraalidega jook. Et see sobiks hästi kokku, kui ta oleks veel alkoholivaba. Pruulikoja rahvusvahelist mõõdet esindab Eidrian Pleik Otepääle elama tulnud austraallane, kes enda sõnul ei tea no või siis vähemalt ei teadnud õlleteos suurt midagi. Aga nüüd on ta siin, sest ta fänn, b seda ettevõtmist, eestvedajaid ja seda paika kõneleb Eidrian Pleik. Ma pole kunagi õlletootmisega tegelenud, minu eriala on telekommunikatsioon, kuid tulin Eestisse suusatama, siis kutsuti mind tagasi järgmisele Tartu maratoni le, mõnele teisele üritusele. Vaatasin, et see on ilus koht, kus saab palju suusatada ja saan siit ka paljudesse kohtadesse reisida, kõneleb pleik. Nuustaku pruulikojas on võimalik tunda, kuidas väiketootja saab väljendada, et Otepää on Eesti üks kaunima loodusega paiku. Peeter Kümmel. Meil on selline kirg selle vastu, et jätta võimalikult väike jalajälg endast loodusele ehk et siis leidagi need võimalused, et see jääktooraine ära väärindada kas siis õllekrõpsudeks või millekski muuks söögikõrvaseks. Ja samamoodi siis pakendid, et võimalikult vähe pakendeid satuks kuidagi jäätmeringlusesse, et kas noh, näiteks siin hea näide oli, kuidas tühjadest õllevaatidest toota näiteks mööblit, ajamööblit, toole. Otepäälasena on Peeter Kümmel loobunud küll tippspordist, aga mitte spordist. Spordiga on väga hästi. Kui elada Otepääl, siis ei ole võimalik spordist mööda piiluda, et nüüd juba mul lapsed on aktiivsed, et kes küll tantsib ja kes suusatab, aga ma leian alati aja, et käia ja, ja muidugi ka vanad sõbrad, et suusatamise ajast, et kui vähegi töö lubab, siis me saame kokku ja töövälisel ajal käime suusatamas või või käime ka hokit mängimas, teisi tegevusi tegemas.", "role": "user" }, { "content": "Otepää endisest turismiinfopunktist on saanud pruulikoda. Tema kõrval on üks päris põnev austraallane, kes on tulnud Eestisse elama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEstraveli juhatuse liige Aivo Takis ütleb, et inimesed ostavad reise küll, ehkki vähem kui eelmisel aastal samal ajal, aga nõudlust on, eriti Vahemere äärde. Tavaliselt on sinna mindud otselendudega, aga praegu teeb asja keeruliseks see, et otselendu del on piirangud, mis iga nädal muutuvad. Väga palju reise praegu valida ei ole, ütleb Aivo Takis. Neid hetkel saab osta ja toimuvad ka homme, vaid lennata Kreekasse, reeta saarele, konkreetselt ja ka Küprosele. Ja hetkel on arvata, et ei muutu see klassifitseerimine tagasi tulles need, kes nüüd kohe lendavad. Aga mis saab kuu aja pärast, me ei tea, sest me ei tea, mida need nakatumisnumbrid teevad. Takis rõhutab, et reisibüroode kaks peamist muret on praegu otselendude piiramine ja karantiini nõue, mis tema hinnangul õigustatud ei ole. Reisieksperdi tegevjuht Sven Leokene ütleb samuti, et puhkusereise müüakse tavapärasest vähem. Päris mitmed piirangud siiski takistavad inimestel reisile minna, näiteks see, et kui peredes on koolis käivaid lapsi, siis koolide poolt kehtestatud karantiininõuded lastele on kindlasti üks põhjus, miks lastega pered reisile ei lähe. Aga samas jälle need üksikud reisid, mida praegu nagu müüa saab, Euroopa liit tõusis Küpros ja Kreeka ikkagi lähevad päris hästi. Sellepärast et, et Vahemere ääres siiski on oluliselt soojem ja päikeselisem kui meil. Kas reisid on praegu kõik välja müüdud? No kindlasti veel üksikuid kohti leiab, päris seda ei saa öelda, et kõik oleks välja müüdud. Aga meil siiski õnneks on päris suur hulk korporatiivklientuuri, kes liigub ikkagi oma töö pärast ja, ja kui vähegi lende on, siis, siis nad lendavad.", "role": "user" }, { "content": "Ei arstid ega Välisministeerium soovita praegu välisriikidesse reisida, samas on eestlaste lemmik puhkusepaikade Kreeka ja Küprose nakkusnäitaja langenud alla 50, seega saaks reisida ilma piiranguteta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoolt hääletas 64 saadikut, vastu oli 10 ja 15 jättis hääletamata. Põhiseaduse kohaselt on riigikontrolöri ametiaeg viis aastat ja ametis oleva riigikontrolöri Alar Karise volitused lõpevad täpselt kuu aja pärast. Oma kommentaaris rahvusringhäälingule ütles Holme, et riigikontroll ja riigikogu on olnud alati head partnerid. Riigikontroll on sama vana kui Eesti vabariik ja, ja riigikontroll ja riigikogu on alati koostööd teinud, selles mõttes oli ülevaade riigikontrolli tegevustest väga hea ja peamine, mida me arutasime, oligi see, et et kuidas oleks võimalik riigikontrolli siis mõju veelgi suurendada, et need soovitused, mis tehakse, et, et need jõuaksid kiiremini ellu ja ei kaoks ära kuhugi. Ma ei, ma ei usu, et riigikontrolli eesmärk on olnud kunagi olla terav, vaid lihtsalt terava ja selge väljatoomisega on võimalik ka tähelepanu võita nendele nende probleemidega seoses, nii et ma arvan selleks, et, et, et, et märgatakse neid probleeme, siis tuleb võib olla värvikalt, võib-olla teravalt, võib-olla kelmikalt erineval viisil neid neid probleeme välja tuua. Varem on Holm töötanud üheksa aastat haridus ja teadusministeeriumi kantslerina ja mitmel ametikohal veel ministeeriumis, aga olnud ka riikliku eksami ja kvalifikatsioonikeskuse direktor ning Kaupmeeste Liidu tegevdirektor.", "role": "user" }, { "content": "Poolt hääletas 64 saadikut, vastu oli kümme ning 15 jättis hääletamata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokku streigiti täna viies kohas Saare, lääne-Pärnu-Tartu ja Valgamaal. Transpordi ametiühingu korraldusel toimuvate hoiatusstreikidega nõutakse koheseid, palgaläbirääkimisi ja bussijuhtide tunnitasu tõstmist vähemalt 10 krooni võrra. Tartu streigijuhi Aare Kübarsepa sõnul ei ole streigid suunatud mitte reisijate, vaid tööandja vastu. Ametiühing on enne järgmisi samme nüüd äraootaval seisukohal. Aare Kübarsepp. Kõigepealt ootame tööandjapoolseid käike, aga samas paralleelselt on Gobassi usaldus, isikute taotlused kokku kutsutud transpordiametiühingu bussijuhtide sektsioon et arutada edaspidiseid käike. Praegusel hetkel on mehed väge täis ja otsustavad mitte loobuda oma nõudmistest. Kas usute, et streikimisest on kasu? Praegusel hetkel on tunne selline, et meil ei ole nagu teist võimalust. Augustis jätkuma pidanud palgaläbirääkimised on viibinud juba üle kahe kuu, sest Gobassi sõnul ei võimalda riiklik alarahastus palgaprognoosi teha. Gobassi tegevdirektori kohusetäitja Rene Alpiuse sõnul ei langeta ettevõte ühtki otsust enne, kui omavalitsustele on tulnud vastused dotatsioonitaotlustele. Oleme maavalitsustele ehk tellijatele välja saatnud dotatsioonitaotlused järgmiseks aastaks, hetkel ei ole keegi neile vastanud. Kui puudub selgus 2008. Aasta tulude osas, siis ei saa me ka lubada kulude kasvu seda nõuet täita. Mida ametiühing soovib? Mis te prognoosite, mida omavalitsused praeguses olukorras otsustavad? Ei prognoosi, et see on nende nende teema rohke. Mis teeb ettevõte siis edasi, kui streigid jätkuvad? Ootame vastused tulevad, et praegu on kõik siiski omavalitsuste taga. On küll, jah.", "role": "user" }, { "content": "GoBusi bussijuhid streikisid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo olukord ei ole mitte väga tõsine, vaid olukord on katastroofiline. Ukraina mõistes käib täiemahuline Venemaa sõjaline sissetung Ukrainas ja sellele vastuseks ma arvan, et Eesti ja teised NATO liikmesriigid täna hommikul peaksid kiiresti Brüsselis saadikute tasandil kohtuma ja ma usun, et praegu on hetkel tõesti see õige hetk alustada artikkel nelja raames konsultatsioone liitlaste vahel. Ja ma usun, et üheks väljundiks sellele peaks olema ka NATO kaitseplaanide käivitamine, see on just nimelt vajalik heidutuse tõstmiseks kogu Nato idatiival. Sest see rünnak, mida praegu Venemaa siis kõige massiivsemal moel on ühe vabariigi vastu ette võtnud, see nõuab väga selgelt kiiret reaktsiooni. Nii meie liitlaste poolt kui ka kui ka maailma poolt ja teiseks kindlasti Euroopa Liidu tasandil, koostöös ameeriklastega ja teistega peaks viivitamatult Venemaa vastu algatama kõik kõige karmimad sanktsioonid, mis on hetkel ette valmistatud ja võimalik, et tuleb ka veel uusi meetmeid rakendada ja samal ajal tuleb ka Ukrainale alustada andma massiivset abi nii palju, kui see on võimalik praegu. Ja, ja selleks on ka loomulikult liitlastel vajalik läbi viia veel konsultatsioonid. Meie välisminister peaks olema Kiievis, kas te teate midagi temast? Meil pole õnnestunud temaga ühendust saada. Ei tea, tean ainult seda, et Borispoli lennuväli on evakueeritud ja loomulikult Kiievisse praegu mingeid lende ei toimu. Seetõttu ma ei oska öelda, mis, mis hetkel on, mis seisus on meie välisministri visiit Ukrainas. Mida siseriiklikult peaks tegema? Täna on Eesti vabariigi sünnipäev ja ma arvan, et eks tänane päev on nii mitmeski mõttes peame mõtlema sellele, et kui kui keerulises maailmas me elame, teisest küljest oleme loomulikult tänulikud, et me üldse siiski sellises olukorras saame kindlad olla oma liitlaste toel, et meie julgeolek püsib, aga tänasest päevast alates on muidugi maailm väga põhimõtteliselt muutunud. Ja seetõttu ma usun, et ka ka need tunnid, mis meil ees seisavad oma vabariigi sünnipäeva tähistades, me peame mõtlema, kuidas me siit edasi liigume.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski ütleb, et olukord pole kiita ja seda on ka teadvustatud. Lähematel kuudel asume siis sellele teele uute otsuste valguses, et, et seda olukorda parandada kindlasti sellest ju ajendatuna ka minu otsus asuda juhtima riigikogu fraktsiooni on ju on ju tehtud selleks, et sotsiaaldemokraadid saaksid laiemalt oma oma sotsiaaldemokraatlikke ideid ja nägemust Eestist kanda paremini, aga kindlasti sotsiaaldemokraatidel on ka sisemisi probleeme oma ilmavaate, oma oma poliitika selgitamisel olnud ja, ja eks sellest on õpitud ja, ja ka teatud otsuseid tehtud. Ossinovski sõnul on nii Keskerakonna, IRL-i kui sotside toetust vähendanud ootused Reformierakonna ja selle uue juhi suhtes ning nende reitingu kasv. Välisminister Sven Mikser ütleb, et sotsid on oma poliitika teostamisel olnud edukamad, kui see kajastub reitingus. Aga oluline on oma sõnum ka paremini arusaadavamaks teha. On ju poliitikas, nii et noh, ütleme nagu teatris, et, et tore on, kui näitlejad lava peal lustivad ja, ja naudivad seda, mida nad teevad, aga kui, kui pealtvaatajad saalis sellega rahul ei ole, siis, siis kindlasti etendust korda läinuks, neid lugeda ei saa, nii et on oluline kindlasti, et et me ise usume, et me teeme õiget asja ja me ise seda usume. Samavõrd oluline kindlasti on, et me suudaksime selles veenda ka valijate piisavat osa, et olla valimistel edukad ja, ja piisavalt edukad, et, et pürgida ka järgmisse pärast valimisi moodustatavasse valitsevasse koalitsiooni. Jaak Allik selgitab sotside ebaedu asjaoluga, et põhiliselt lubadused on täidetud ja valijad ei tea nüüd, milliste seisukohtade poolt maksuharidus või rahvuspoliitikas nad sotse toetades hääletavad, sest uued seisukohad puuduvad. Ma arvan, et erakond tegi väga targasti, lubades Jevgeni Ossinovskil minna valitsusest ära, sest see müstifikatsioon, et Eestit juhib valitsus, on rumal. Eestit juhivad kolm inimest, need on Ratas, Ossinovski ja seeder. Ja sealt ei ole kuskil tal ära minna. Ja kui Jevgeni Ossinovski suudab koos erakonna juhatusega lähima paari kuu jooksul sõnastada need punktid, mille eest hääletades valija toetus sotsiaaldemokraate tähendab uue programmi uuteks valimisteks siis ilmselt pilt muutub. Ja muidugi taolisel puhul traditsiooniline küsimus. Kas erakond peaks juhti vahetama, kas Ossinovski peaks tagasi astuma? Noh, erakond kindlasti neid küsimusi võib arutada hetkel seda tüüpi arutelusid toimunud ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatide populaarsus on ühe kuuga langenud kuue protsendi peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõuluvana alustas mõningate eelmise aasta sõlmpunktide meenutamisest, mainides kooseluseadust katuseraha autoliisinguid, kooseluseadus, aga ka pagulased olid üldse tänase sündmuse taustaks. Nii vahetasid EKRE esimees ja jõuluvana matsuva suudluse ning EKRE sai kingiks lisaks kellukestega päkapikumütsidele veel maiustuste karbi, millel oli, nagu märkis jõuluvana kujutatud kaks ilusat pruuni inimest. Enne kingitust pidi muidugi kõlama salm. Selle esitas Mart Helme ja lõppes see nii. Hoplaadi kott on seljas, näärid sori. Vabandust. Jõulutaadil võtab kepi, asub teele, sõbrad, hüvasti, aidaa. Olen teele Euroopasse. Mille peale jõuluvana märkis, et kõik luuletused ei peagi arusaadavad olema. Vabaerakonda esindas Ain Lutsepp, kes luges Juhan Viidingu luuletuse. Ma tahtsin pikalt panna kirja oma lause. Armas taevas, palun anna hingamise pause. Pikkade pauside pärast me seda luuletust ka lõpuni ei kuula, aga vabaerakond sai kingiks luubi, et nad saaksid oma maailmavaadet otsida ning värvipliiatsid näitamaks, millisele nupule peab vajutama. Keskerakonda esindasid Viktor Vassiljev ja Märt Sults, kelle põimikust üks lõik. Ja ja haldusreform on üks imelik loom, elab ta metsas või elab ta maal, kõik temast räägivad, keegi pole näinud, jookseb kuskil ringi ja kätte ei saa. Fraktsioon sai kingiks saadiku piiraja, mis takistab isikutel aknaalustele toolidele suundumast. Sama eesmärki täidab saadikurihm, mis hakkab vilkuma, kui saadik talle ette nähtud territooriumilt lahkub. Reformierakonna koor ei mahtunud mikrofoni taha ära, seetõttu on ka nende sõnum veidi arusaamatu. Ja kink kaks aabitsat täiesti erinevad. Üks on erakooli aabitsa ja teine siis riigikooliabi maja nad sassi ka siis on keerulisem aru saada. Viktoria Ladõnskaja tõi välja rea punkte, mille poolest IRL on hea olnud. No esiteks heast südamest andsime parema reitingu positsiooni teistele erakondadele. Nemad said rahakoti selle suure raha mahutamiseks, mida Venemaalt kompensatsiooniks saadakse. Sotsidel oli ka muusikanumber, solistiks praegu riigikogust eemal olev Hardi Volmer. Nendele pikendati kasutamata kinkekaarti, Tammsaare muuseumis aga kingiti ka köis, mida sõsarparteiga IRL-iga vedada mõlema otsas K-täht ühes kooseluseadus, teises kontrollikoda võimalust köit vedada jätnud fraktsioonide esimehed ka kohe kasutamata.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kogunes sel aastal viimast korda ja sel puhul külastas neid ka jõuluvana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna-Narva maantee vahetusse lähedusse jääva Sõmeru ringristmiku projekteerimise ja ehitushanke võitnud Y Grupi projektijuhi Teniss Muraško sõnul on tegu omamoodi testlõiguga, millele kõige parema hinnangu annab aeg. Keerje kasutamise põhiplussid on ehitajale selgunud. Ta annab seda eelise, et punkt üks nagu ei pea võib-olla kõik kogu pinnast nagu välja kaevama ja asendama ja punkt kaks, et nagu selle võrra me nagu säästame nagu tööaega, lihtsalt miks te valisite siia piirkonda just selle tehnoloogia, ütleme ausalt, et tekkis niisugune olukord, kus need võetud proovid, purgihad näitasid justkui, et baas on päris sügaval ja vahepeal on niisugune, et kõlbmatu pinnasekiht, mida kindlasti nagu peab õige kandevõime andmiseks justkui tugevdama. GeoKärge paigaldava EM infra tegevjuht Martin Kärner näeb uudse tehnoloogia suurima plussina ehitusmaterjalide taaskasutuse võimalust. Seda materjali kasutatakse hästi palju pehmete pinnaste peal sadamates, raudteede all annab ta väga häid tulemusi. Hetkel praegu kõige suurem projekt käimas maailmas on Brasiilias Niklikaevanduses miljon ruutmeetrit, selle materjaliga kaetakse ja tehakse basseine Soomes turbarabades juurdepääsutee, et kõik sellised, kus on keerulised tingimused, aga mitte ainult sadamates ei ole võib-olla keerulised tingimused on väga suured raskused. Ka seal annab ta väga häid tulemusi ja kauakestvaid ja keskkonnasäästvaid tulemusi, sest materjalide koguseid ta vähendab ja ta annab võimaluse kasutada taaskasutatavaid materjali, nagu siingi praegu kasutatakse. Vana siitsamast objekti pealt tulnud vana asfaldipuru läheb täiteks ja see kasutatakse ära. Ehk et see lahendus annab selle võimaluse kasutada võimalikult optimaalselt ja keskkonnasäästlikult olemasolevaid ressursse. Tee kandevõime tugevdamiseks kasutatava geokärje eelis peaks välja tulema eelkõige keeruliste teelõikude ehitusel, räägib transpordiameti idateehoiuosakonna juhataja Anti Palmi. Kindlasti ta annab ehitajale võimaluse ehitada õhem katend ja samas on see selline. Sellel uuel kihil on stabiliseeriv omadus. Et kui sellistel sirgetel maanteedel me kasutame bituumeniga ja tsemendiga stabiliseerimist, kus on selline pikk stabiliseerimisrong, sõidab üle, siis sellisel ringristmikul nagu siin on selline tehnoloogia suhteliselt võimatu. Ehk et ongi selline võrgulahendus põhimõtteliselt ainuõige. Sõmeru ristmiku liiklusohutumaks ehitamine läheb maksma ligi 600000 eurot, valmis peaks ta saama novembris sõmerult raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Tiheda liiklusega Sõmeru ringristmiku ehitamisel kasutatakse Eestis uudset geokärge. See peaks ehitajal aitama kokku hoida nii aega kui ka kulusid, aga lisaks vähendama ka keskkonnajälge.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis me teame täpselt, mis on koroonaga seotud piirangud, kui me Eestis liigume. Sellest nädalavahetusest saame me sama vabalt liikuda Läti ja Leetu aga piirangud on nendes riikides erinevad. Mida me peame arvestama ja mida me peame teadma piirangute erisustest? Praegusel hetkel just toimuvad läbirääkimised ja tingimuste kokkuleppimine, et kuidas on võimalik siis Lätis ja Leedus liigelda alates reedest, aga praegusel hetkel saab üldiselt öelda niimoodi, et nii Lätis kui Leedus on siis vaja arvestada, et avalikus ruumis liikumisel peaks olema mask, seda siis kindlasti Leedus ja Lätis näiteks ühistranspordis olles tingimata mask ei ole nõutud, aga on nõutud, et oleks kaetud nina ja suu ja samuti on vajalik siis hoida distantsi, arvestada ka sellega, et tegelikult eriolukord mõlemas riigis jätkuvalt kehtib. Läti on oma eriolukorda pikendanud üheksanda juunini ja Leedu 31. maini. Lisaks tuleks siis arvestada ka sellega, et ei ole võimalik läbi viia suuri üritusi ja Lätis on tänasest alates võimalik siis koguneda kuni 25-l inimesel aga peab hoidma kaks korda kaks vahet ja Leedus on sellised suuremad kogunemised ehk siis kuni 30 inimese kokkusaamised lubatud alates 31.-st maist. Millal te panete välisministeeriumi kodulehele üles need täpsustatud tingimused, see peab nüüd olema mõne lähema päeva jooksul. Täpsustatud tingimused paneme välja koheselt, kui need on teada. Kuupäevana saab praegu siis võtta sihi 15. mai peale. Midagi veel, mida oleks vaja teada, kui ma sõidan Lätti või Leetu. Praegusel hetkel me siiski soovitame mitte kohe alustada tihedat reisimist vaid katsuda alustuseks teha ainult vältimatuid tööreise, kui tõesti need tuleb ette võtta. Seda sellepärast, et erinevate riikide puhul on piirangute täpne rakendamine veel teadmata ja selleks, et mitte sattuda sekeldustesse. Võib-olla pisut veel oodata.", "role": "user" }, { "content": "Alates reedest saab Balti riikide vahel vabalt reisida. Piirikontrolli ei ole, ja karantiini ka ei pea jääma. Arvestada tuleb aga sellega, et koroonapiirangutes on riigiti erinevusi, näiteks Leedus on avalikus ruumis maski kandmine kohustuslik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles pressikonverentsil, et viiruse leviku epitsenter on jätkuvalt Tallinn ja Harjumaa. Kuigi meie R ei ole maagilise ühe piiri teisele poole ehk siis allapoole veel läinud, siis vähemalt see tõusunurk on oluliselt muutunud ja vahepeal on R isegi liikunud või nakkuskorda ja siis liikunud allapoole, täna küll kahjuks natukene jätkuvalt üle ühe, mis tähendab seda, et, et vähemalt tervishoiu võrgu jaoks meil ei ole lähinädalatel niisuguse olukorra olulist paranemist oodata. Eestis on tänaseks Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud pea 167-le ja poolele 1000-le inimesele. Kaks vaktsiinidoosi on saanud veidi üle 57000 inimese. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann. Koolitöötajate vaktsineerimise puhul on siis tänase hommikuse seisuga jõutud 90 protsendini, samuti jätkub lasteaiakasvatajate vaktsineerimine ja on alustatud ka sotsiaaltöötajate omastehoole. Rehabilitatsiooni, teenistusasutustega ja sotsiaalvaldkonna isikutest on siis vaktsineeritud 59,7 protsenti. Jätkuvalt on lõpusirgel hooldekodude elanike ja töötajate vaktsineerimine hooldekodudes 192-st hoolde. 190 on vaktsineeritud. Kaks tükki on veel tegevustega alustamas. Perearstide riskirühmades, kellega siis perearstid tegelevad, on esimeses prioriteedid grupis. Inimesed, kes on 80 ja vanemad on 35 protsenti vaktsineeritud ja teises grupis, kus on 70 pluss inimesed koos kaasuvat haigust 26,1 protsenti. Ja hea meel on öelda seda, et perearstide riskirühmadest on üle veerandi juba vaktsineeritud üle Eesti. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et vaktsiini tarned peaksid suurenema ning päris uusi vaktsiine on oodata Eestisse aprilli teises pooles. Et oleks meile võimalik saada lisadoosi juurde, näiteks täiendavatest mahtudest on vastavad taotlused esitanud nii Euroopa komisjonile, nii Euroopa Liidu liikmesriikidele ja see debati arutelu jätkub. Samamoodi oleme kaardistanud ka Astaseneca vaktsiini nii-öelda lisatarnete võimalusi. Hetkel nagu olen ka väljendanud, ei ole ükski riik loobunud astronecovaktsiini kasutamisest. Kiige sõnul praegu uute piirangute kehtestamist päevakorral ei ole. Kui teadus nagu leiab, et on vaja täiendavaid piiranguid kehtestada ja me näeme, et nakatus, näitajad alla ei lähe, siis on mõistlik seda teed minna. Ja veel kord, Tanel Kiik. Laias laastus on niimoodi, et meil kõigil Eestimaa inimestel on kaks valikut, kas me põeme selle haiguse läbi või me vaktsineerimisennast selle vastu kõik muud variandid on selline ajutine enesepettus.", "role": "user" }, { "content": "Viimase kahe nädalaga on lisandunud üle 20 000 koroonaviirusega nakatunu. Haigestumise kese on Tallinnas ja selle lähiümbruses ning põhja regiooni tervishoiuvõrgu koormus läheneb kriitilisele piirile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaardil on punase kõrval näha seekord ka oranži üle Eesti aga ka kollast ning Kuressaare oli seekord ka ainus roheline pump kaardil. Et punased kohad on jätkuvalt Harjumaal Ida ja Lääne-Virumaal, Kesk-Eestis ning Tartumaal. Ja põhjus kõikumisele võib siinkohal olla rohketes sademetes, mis võivad samuti tulemusi mõjutada proove nii-öelda lahjendades. Kuid on ka tavapärane, et esinebki mõningat kõikumist. Kuidas paistab praegune olukord, võrreldes ajaga, nädal või kaks tagasi? Võrreldes eelmise nädalaga on tulemused mõnevõrra langenud. Eelmisel nädalal oli kaart sisuliselt punane, seekord see nii ei ole. Mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ei julge, et kas me päriselt näeme viiruse langust või on tegemist ajutise kõikumisega, et selleks peame ootama järgmisi tulemusi. Kui paljudes kohtades praegu proove võetakse? Keskmiselt võetakse 34 proovi, sellel nädalal võeti 35 proovi. Et kohtade arv selles mõttes ei ole nii kindel, et meil on kokku üldse sirka 50 kohta, kust on võimalik proovi võtta ja et nende järgi siis vaatame niimoodi jooksvalt vastavalt olukorrale, et kust on võimalikult võimalik võtta keskistatud proove. Siis me kindlasti seda kohta eelistame, sest sealt tuleb usaldusväärsem tulemus. Kui korraks veel seda kaarti vaadata, kas eristuvad ka mingisugused kohad, kus piirkonniti on nagu parem või mitte? Selle nädala tulemuste põhjal on Saaremaal viiruse osakaal siis proovis langenud ja Haapsalus samuti Jõgeval. Aga jällegi ma ei julge siin niimoodi konkreetselt ennustada, et kas see on, määrab või mitte, et kas me näeme siin reaalset viiruse nii-öelda langust, kuivõrd tõesti sademete hulk on olnud väga suur ja, ja et mõningane kõikumine on, on loomulik.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet on valmis saanud sellenädalase koroonaviiruse kogust jälgiva reoveeuuringu. Koroonaviiruse osakaal on langenud Saaremaa, Haapsalu ja Jõgeva reovees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoalitsiooni koostöökojas tuli täna arutusele presidendi otsevalimiste seadus, mille eelnõule on seni vastu olnud rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsioon. Täna lausus Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep aru, et presidendi otsevalimiste mõte on neile nüüd vastuvõetav. Loomulikult meil on ju koalitsioonileppes ühemõtteliselt kirjutatud otsevalimiste lubadus, aga nüüd on vaja läbi arutada mõned sellised protseduurilised menetluslikud korrad. Eelkõige, milline on siis presidendi tagandamise küsimus, kuidas president valitakse, kas ühes voorus või kahes voorus, et, et siin On vaja koalitsioonil täpselt kokkulepet veel teha ja ja selline protseduur meil ees seisab. Kui fraktsioonide esindajad kohtuvad veel ilmselt sellel nädalal. Res Publica fraktsiooni esimees Siim-Valmar Kiisler ütles, et vaenukirves Reformierakonna ja Res Publica vahel on maha maetud. Res Publica ju kogu selle tüli alguses juba ütles selgelt välja, et meie loodame, et terve mõistus võidab ja koalitsioon jätkab ja, ja nii on ka läinud ja, ja loodame, et nende muude mõtete haudumine on, on nende poolt maha maetud. Viimast kinnitasid ka Peep Aru ja rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. Meie poolt on küll ja tundub ka terves koalitsioonis on kodurahu olemas ja võib edasi minna. Samas ütles Männik, et presidendi otsevalimiste seaduses on endiselt mitu presidendi volitusi puudutavat punkti, mis rahvaliitu ei rahulda. Rahvaliit on enne öelnud ja kinnitas ka täna, et me soovime presidendi otsevalimisi sätestada täpselt neil tingimustel, nagu koalitsioonilepe ette näeb. Koalitsioonilepe ei näe ette presidendivolituste piiramist ega kitsendamist ja seda rõhutab rahvaliit kogu aeg. Aga kahtlemata ei näe ka koalitsioonilepe ette presidendi võimalikku poliitilist tagandamist, nagu praegu on menetluse käigus sisse hääletatud. Meie ikkagi juhime tähelepanu jätkuvalt sellele, et praegune põhiseaduse sätestab väga mõistlikult selle, kuidas käituda neil juhtudel. Kui president juhtub midagi põhiseaduse vastast tegema või, või seadust rikkuma, siis selleks on Eestis õiguskantsler, kes mitte ei või, vaid peab niisugustel juhtudel asjale reageerima ja menetlus presidendi, kas siis vastutusele võtmine kuni tagandamiseni saab käiagi. Seda põhiseaduses juba sätestatud teed kaudu ehk õiguskantsleri kaudu. Koalitsioonipartnerid suutsid kokku leppida ka ühises kandidaadis riigikogu aseesimehe kohale, kelleks saab välisministriks asunud Rein Langi asemel Reformierakonna liige Andres Lipstok. Teise aseesimehe kohale toetaks Res Publicaga Peeter Kreitzbergi asemel Keskerakonna esitatavad Toomas Varekit.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsiooni koostöökoda deklareeris lepitust ja rääkis presidendi otsevalimistest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööstusele vajalike põlevkivivarude kaevandamise võimalikkuse väljaselgitamiseks soovis Kiviõli keemiatööstus keskkonnaameti luba Uljaste uuringuruumis kuni 40 puuraugu ja 15 uuringu kaevaõõne rajamiseks. Aukude puurimissügavuseks oli kuni 50 meetrit. Keskkonnaamet küsis seisukohta Lüganuse vallalt uuringuluba arutati Lüganuse vallavolikogu seitsmeteistkümnenda juuni istungil ja saadikud olid ühehäälselt loa andmise vastu. Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul ei olda niivõrd uuringute vastu, kuivõrd kardetakse tulevikus sellele järgneda võivat põlevkivi kaevandamist. Keemiatööstus tegi ikkagi hüdrogeoloogilise uuringu taotluse, aga eesmärgiga ikkagi kaevandada põlevkivi ega ei saa öelda, et nüüd uuringut kardame, sest ükski uuring tegelikult ei ole ju halb, et kõike, mida saab uurida ja tulebki uurida, et me teaksime oma ümbrusest olevast ka maavaradest rohkem ja võib-olla veekäitumisest rohkem, aga pigem on jah see mure selle järve osas, et kui seal nüüd kõrval ikkagi lõpptulemusena kaevandama hakata, et kas siis see järv ka reaalselt alles jääb, see on pigem see hirm, mis siis on. Kiviõli keemiatööstuse põlevkivi tootmisjuht Kaidi Sulp põhjendas seda, miks nad valla otsusega rahul ei olnud, järgmiselt. Sellel otsusel puudusid põhjapanevad selgitused. Selgitused olid sellised, mis olid kergesti ümber lükatavad. Kiviõli keemiatööstuse olemasolevatel kaeveväljadel jagub Kaidi Sulbi sõnul põlevkivi 10-ks aastaks. Enne uute põlevkivivarude uurimist soovitakse teha piirkonnas hüdrogeoloogiline uuring. Me alustame keskkonnatingimustest, et me tahamegi välja uurida hüdrogeoloogia poole, pluss siis erinevad geoloogilised anemaaliad, et välja selgitada, kas selles piirkonnas üldse potentsiaalselt saaks tulevikus kaevandada ja kui saaks, siis millistel tingimustel. Eri juhtudel saab vabariigi valitsus anda uuringuloa riigi huvide tuginedes. Riigi huvi väljaselgitamiseks kirjutaski keskkonnaamet Kiviõli keemiatööstuse taotlusele, tuginedes oktoobri alguses kirja majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile protsessist, rääkis keskkonnaameti maapõue spetsialist Lilli Tamm. Oleme andnud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile ühe kuu aega vastata ja seejärel on keskkonnaministeeriumil samuti üks kuu aega. Eeldatavasti kahe kuu jooksul võiks meil olla pilt selge, et kas on vajalik pöörduda vabariigi valitsuse poole või mitte.", "role": "user" }, { "content": "Kiviõli Keemiatööstus proovib Uljaste järve uuringuluba valitsuselt saada. Kuna Lüganuse vald oli Kiviõli Keemiatööstusele uuringuloa andmise vastu, soovib tööstus positiivset vastust valitsuselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEne Ergma toetuseks andsid parlamendiliikmed 63 häält. Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ning Res Publica ja Isamaaliidu liikmeid on Riigikogus kokku 65. Toetusallkirja ei andnud Ene Ergma ise ja Res Publica liige Mihhail Lotman, kes viibib praegu välismaal. Tema postiga sadetud allkiri ei jõudnud tähtajaks Eestisse esildis andis valimiskomisjoni esimehele Heiki Sibulale üle Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants. Tema sõnul ei pidanud Energma õigeks anda allkirja enda toetuseks. Küll aga kavatseb Ergma pomerantsi sõnul esmaspäeval enda poolt hääletada. Isamaa ja Res Publica Liidu pressiesindaja kinnitusel jõuab ka Mihhail Lotman esmaspäevaseks valimisvooruks Tallinna, et valimistel osaleda. Homme seisab ees presidendikandidaadiks esitatud Ene Ergma ja ilmselt järgmistes voorudes kandideeriva Toomas Hendrik Ilvese debatt Eesti raadios. Marko Pomerants ei nõustu, et tegemist on omalaadse mänguga, kuna rahvas ju presidenti ei vali ja seega pole valimisvõitlusel mõtet. Ma arvan, alati on huvitav kuulata, millised siis on ühes või teises küsimuses nende inimeste mõtted, kes kandideerivad Eesti vabariigi presidendiks ja ma arvan, tegemist on kahe huvitava, väga laia silmaringiga inimesega ja ma arvan, et see tund Eesti televisiooni siis kanalil ja ka vikerraadios ei jookse Eestimaa inimestele poliitika huvilistele kuidagi mööda külgi maha. Kuidas te hindate seda, et Arnold Rüütel üldiselt hoidub nendest debattidest? Tõsi, ta osales ühes saates, kas me sellist testi tahtsime, mis ei olnud otseselt valimistega seotud? Presidendil kindlasti on selline õigus ja vabadus ei öelda sellistel puhkudel, aga kindlasti on hästi palju neid inimesi ka, kes ootaks presidendi esinemist siis sellistes debattides ja, ja ka seda sõnumit, mis tal Eesti rahvale siis öelda on. Erakonnad on teravalt kritiseerinud rahvaliidu ja Keskerakonna arvamusavaldusi, et nemad esmaspäevasel hääletusel riigikogus ei osale. Marko Pomerantsi hinnangul ei ole tõenäoline, et esmaspäeval riigikogus president valitud saab kuid valimiskogus ei ole tulemus sugugi selge. Kui keegi arvab, et valimiskogus on president juba ära valitud, siis ma arvan, et see inimene eksib väga sügavalt. Täna on tõenäosus valimiskogus presidendiks saada vähemasti kahel inimesel. Need on need inimesed, kes siis seal lõppvoorus üksteise vastu kandideerivad ja kellele siis õnnitlusi jagatakse, see selgub selle valimiskogu siis toimumise mingisuguse õhtupoolsel ajal. Ja me arvame näiteks, et see võib olla täiesti vabalt ja väga suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, kui kui tema on see inimene, kes siis kandideerib selles valimiskogus.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu esimees Henn Põlluaas leiab, et riigikogu liikmetel võiksid olla assistendid, sest eelnõude hulk on niivõrd suur, et nende läbitöötamisel oleks abi vaja. Tema hinnangul aitaks see ka tõsta riigikogu töö kvaliteeti. Samas peaks seda teemat põlluaasa sõnul esmalt arutama fraktsioonides ja riigikogu vanemate kogus. Erakonna Isamaa esimees ja riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Eesti parlament on üks väheseid, mille liikmel pole mingisuguseid abisid. Enne kui me üldse sellisel teemal arutlema hakkame, peaks parlamendis endas riigifilosoofiline mõtlemine väga oluliselt muutuma. Kui me vaatame viimase pea 20 aastast arengut Eesti seadusandluses ja parlamendi enda hoiakuid, siis parlament on delegeerinud oma ülesandeid järjest rohkem valitsusele. Valitsus on delegeerinud oma otsustusõigust järjest rohkem ministritele ja ministrid on delegeerinud oma otsustusõigust ametnikele ja selle tulemusena. Niisugune tasakaal poliitiliste otsuste ja ja ametkonna pädevuse vahel on muutunud järjest amet konna kesksemaks. Sellises olukorras ei ole mõtet ja vajadust parlamenti tugevdada. Kui selline trend peaks jätkuma. Opositsioonilise Reformierakonna juht Kaja Kallas toetab abide ideed tuginedes Euroopa Parlamendi kogemusele kuid Eestis ta praegu selle järele vajadust ei näe. Abid kindlasti aitavad sisulise tööga, kui seda tööd on palju, aga praegu on ju nii. Valitsusest meil sugugi eelnõusid ei tule, opositsiooni eelnõud hääletatakse kohe maha, et praegu küll ei saa öelda, et see töö siin konti murrab ja praegu neid abisid vaja oleks. Kui on valitsus, kes teeb oma tööd, siis, siis tõepoolest on seda tööd rohkem. Ma usun, et kõik riigikogu liikmed praegu saavad küll oma tööga hakkama, kui selleks soovi on. Henn Põlluaas ei ole esimene, kes assistendi idee on välja pakkunud. Sellest on juttu olnud varasematelgi aastatel, kuid leidnud vähe toetajaid. Ka Põlluaas tunnistas, et ühiskonnas on sellele suur vastuseis.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ideed anda riigikogulastele abid töö tegemiseks toetavad teisedki, kuid praegu sellel vajadust ei nähta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõistagi kerkis pressikonverentsil üles Põhja-Tallinna linnaosa juhi ja tema asetäitja plakatite küsimus. Edgar Savisaarele tuli vastata, kas ta loeb õigustatuks sellist eelarvekulutust ja kui palju see linnale maksma läks. Ma ei tea täpselt, kui palju üks või teine plakat maksis, aga ma arvan, et see on liiga ennatlik praegu kuulutada, et see kõik kõik ongi nüüd valimispropaganda ja valimisreklaam, sest no mina küll näiteks ette ei kujuta, et Max Kaur kandideerib Tallinna linnas olles ise linnapea seal Mustvees. Nii et ma tuleksin selle teema juurde siis, kui on juba üles pandud ka valimisnimekirjad ja on teada, kes kus kandideerib ja kas üldse kandideerib praegu. Minu arvates on need küsimused väga ennatlikud. Selgitada tuli ka seda, kui palju eelarves on üldse kulusid ette nähtud isikute või ürituste toetamiseks ja kas see on olnud alati õiguspärane ja sihtotstarbeline. Ma arvan, et see on olnud õiguspärane ja sihtotstarbekohane, isegi siis, kui on protestitud ühe või teise, kas meediaväljaande või kellegi teise poolt, siis lõpuks on ikkagi ära tõestatud, et muidugi see on olnud sihipärane Vikerraadio uudisplussi saates kommenteeris kodanikuühiskonna edendaja Urmo Kübar plakateid niiviisi. No ma arvan, et, et need hinnangud, mis avalikkuses ongi antud, ongi väga täpsed, et loomulikult on, on tegemist väga sellise näkku sülitamisega valijatele, avaliku võimu vahendite kasutamisega oma isikliku kampaania tegemiseks. Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi ütles teatavasti, et linnaosavalitsuse kinni makstud hiigelplakatid tema ja ta asetäitja naapildiga ei ole valimisreklaami, vaid tegu on teavitusega. Urmo Kübar oli teistsugusel arvamusel. Selliseid kommentaare kuuldes tekib minul tahtmine omada sellist supervõimet, minna selle inimese pähe ja, ja korra vaadata, kas ta tõesti võib ka ise mõelda, niimoodi me üldiselt ei vist, ma arvan, kõik eeldab, et ta teadlikult ajab pläma, aga, aga mõte sellest, et aga äkki ta mõtleb ki nii et see ongi väga normaalne teavitus. Ta teeb oma ausat tööd, et sellisel juhul tekitab muidugi õudust, et mida poliitika võib inimesega teha. Mis selles halba on selliste plakatitega? Need, kes võimul on, võtavad endale positsioone mitte oma raha eest, vaid maksumaksjate raha eest. Ja sellega on konkurentidele pandud mingisugune osa teest kinni ja see ongi halb. Tulles tagasi linnavalitsuse tänase pressikonverentsi juurde linnapealt küsiti tema raamatute honorari tagamaade kohta Savisaar vastates napisõnaliseks, pidades seda teemat ammendatud. Küll aga vastas ta küsimusele, mis puudutas honorari ja laenulepingu suhet. Parasjagu käimasoleva kriminaalasjaga. Kui te seda teada saate, siis öelge ka mulle sellepärast et see õigusabi palve, mida mina olen näinud, on nii üldsõnaline, et mul on üldse raske aru saada, mida keegi kuskil üldse uurib.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar leidis linna pressikonverentsil, et liiga ennatlik on kuulutada linna püstitatud poliitikute plakateid valimispropagandaks ja valmisreklaamiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDoktoritöö autor Helin Kase sõnul torkasid kõige enam silma laensõnad, mille puhul võetakse üle sõna või väljend selles samas vormis ja tähenduses, nagu see on inglise keeles. Samas rõhutas Kask, et kui vaadelda keele teisi aspekte, näiteks grammatikat ja morfoloogiat, pole inglise keele mõjud kuigivõrd ulatuslikud. Meil ei ole näiteks lisandunud ühtegi uut poneemi või häälikut, mitte ühtegi uut silpi. Meie eesti keeles meil ei ole see, kuidas me sõnu hääldame. Meil ei ole see muutunud selle tagajärjel. Me ei saa ka rääkida sellest, et meil oleks nüüd sõnajärg kuidagi muutunud, näiteks, et meil oleks vahetunud siin, et kuhu me paneme aluse ja kuhu öeldise. Videoblogides, milles kasutatakse suulist kõnet, oli inglise keele mõju oluliselt tugevam. Videoblogides leidus 1000 sõna kohta umbes 30 inglise keele elementi blogides ehk kirjalikes tekstides aga ainult 10. Lisaks tulid esile tõlkelaenud, mille puhul ei ole inglise keele mõjud esmapilgul nähtavad. Näiteks on inglise keele eeskujul hakatud meeldivuse väljendamiseks seda ennekõike asjade suhtes kasutama tegusõna armastama. Üteldakse Ma armastan hommikuti kaua magada, selle asemel, et ütelda, mulle meeldib hommikuti kaua magada. Kase sõnul kasutatakse ingliskeelsed väljendid olukordades, kus eesti keeles ei ole ühe või teise ingliskeelse väljendi kasutamiseks head vastet. Teistel juhtudel on vaste olemas, aga inimene kasutab ingliskeelset väljendit, sest sellel on tema jaoks mingi lisanüanss või varjund. Uurija rõhutas, et tervikuna põhineb eesti keele hea käekäik ennekõike keelekogukonna enda suhtumise ja hoiakul. Et kui inimesed eesti keelt väärtustavad ja, ja annavad seda oma järglastele edasi, siis see on tegelikult see, mis tagab selle eesti keele säilimise ja, ja ma seda küll praegu ei näe või ei usu, et, et kui peres, kus mõlemad vanemad on eestlased või kelle emakeel esimene keel on eesti keel, et ma küll ei näe praegu, et võiks juhtuda see, et nad nüüd hakkavad heast peast kodus kasutama. Inglise keel.", "role": "user" }, { "content": "Tallina Ülikoolis kaitsmisele tulev doktoritöö uuris blogide ja veebiblogide põhjal, kuidas mõjutab inglise keel eesti noorte keelekasutust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed tööd, millega sümboolselt täna alustati, on eelkõige jäätmehoidla stabiliseerimisega seotud tammide kindlustamisega, merekalda kindlustamisega ja siis samuti ka abinõudega veekindla ekraani rajamisega maa poolt tulevat peale valgujate vete äralõikamises, nii et tegelikult need esimese etapi tööd toimuvad nagu ümberjäätmehoidla. Kui ta on stabiliseeritud, siis me läheme sinna peale juba raskema tehnika ja materjalidega. Sillamäe jäätmehoidla on 25 meetrit kõrge, selline mägi võtab enda alla 50 hektarit maad ja nagu ma täna teada sain, on seal 12 miljonit tonni radioaktiivseid jäätmeid. Kas võib öelda, et see jäätmehoidla on kõige keskkonnaohtlikum pomm Eestis? Aktuaalset või seda akuutselt ohtu on temas vähem ja võib-olla see ei ole seotud nii radioaktiivsusega kui muude kemikaalide, eelkõige lämmastikuga. Samal ajal on ta tões poes potentsiaalne tiksuv pomm. Me kunagi ei tea, millal ta võib nagu hakata toimima. Kogu tööde maksumus on 20 miljonit eurot, üle 300 miljoni Eesti krooni. Euroopa Liit maksab sellest esimese neljandiku viis miljonit. Kuidas jaguneb ülejäänud raha? Iseerimine on garanteeritud, projektid on olemas, on kinnitatud kõik vajalikud load ja keskkonnaekspertiisi ja mõjude hindamised on tehtud nii, et nagu öeldi, neljandik Euroopa liidust siis teine, neljandik Põhjamaadest siis tuleb Põhjamaade finantskorporatsiooni osalus, siis tuleb Põhjamaade eerimispanga laen Eesti riigile, millest üks kolmandik läheb Sillamäele ja siis tuleb ka Eesti riigi raha umbes kolm miljonit eurot siis selle projekti kestuse ajal seitsme aasta jooksul. Tööd jäätmehoidla sulgemisel lõpetatakse 2006. aasta lõpuks ja selleks ajaks on siis ka juba käivitunud Silmetil uus ohtlike jäätmete ladestamisprogramm ja ümbertöötlemisprogramm. Nii et garantii kogu selle tööde peale on, nagu täna öeldi, antud 1000-ks aastaks.", "role": "user" }, { "content": "Algasid Sillamäe jäätmehoidla katmistööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeleavaldus riigikogu hoone esisel väljakul jäi osalejate arvu poolest tagasihoidlikumaks, kui oleks võinud arvata. Ametiühingute eesmärk polegi rahvas tänavatele tuua, ütles kohalviibijate ette astunud talo juht Ago Tuuling. Tegelikult me ei tahtnud siia tulla. Meid sunniti siia tulema. Me ei taha teha tänavademokraatiat. Me tahame osaleda osalusdemokraatias. Nõudmisi on ametiühingutel vaid kolm, et valitsus täidaks mullu sõlmitud kolmepoolset kokkulepet töölepinguseaduse osas, et viivitamatult alustataks kolmepoolseid läbirääkimisi töölepinguseaduse ja töötuskindlustuse seaduse muudatuste rakendamise üle, lükates nende jõustamise edasi kokkuleppe saavutamiseni ja et riigikogu menetlusest võetaks tagasi töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis jätab töötud ilma juba kokkulepitud kindlustushüvitistest. Kompromiss on võimalik ja see tuleb saavutada, rõhutas ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Paha usksus, sõna murdmine, ärapanemine, alatus, need on märksõnad, mis iseloomustavad Andrus Ansip valitsuse poliitikat töölepingu seaduse menetlemisel. Mida me siis tahame. Me tahame ühte väga lihtsat asja. Me tahame seda, et valitsus täidaks kokkuleppeid. Me nõuame läbirääkimisi, mis lähtuksid sellest samast konsensuse põhimõttest, kui on vaja varem sõlmitud kokkuleppeid muuta. Ja ma olen täiesti veendunud, et me võidame selle võitluse aitäh. Meeleavaldust olid jälgimas ka mõned riigikogu saadikud, kes platsilt rahvahulgast, kes riigikogu rõdult. Loodetavasti jõudis sõnum kohale, ütles ametiühingu juht pärast meeleavaldust. Me oleme valmis tegema kompromisse, me ei nõua midagi üle mõistuse, küsimus on praegusel hetkel ainult valitsuse tahtmises ja valmisolekus. Oli see teie jaoks üllatus ka, et osalejaid oli siiski suhteliselt vähe, silmajärgi hinnates ma ütleks umbes neli-viissada, võibolla kindlasti oli neid rohkem, aga noh jah, eks me ootasime, et, et tuleb veel enam rahvast, mis iganes need põhjused olid, oleks tahtnud rohkem näha Tallinna inimesi just ka Tallinna ettevõtetest, aga noh, võib-olla siin on natukene parem hetkel, siis aga inimestel on, on veel tööd, et see on kõik nendest asjadest ka kinni. Ja muidugi noh, keset tööpäeva teha on, on alati keeruline ja nüüd siis kogu ametiühingute jõud läheb streigi ettevalmistamiseks 16.. Nojah, need tööd on käivitatud ja, ja need kindlasti jätkuvad.", "role": "user" }, { "content": "Esimene suurem ametiühingute protest töölepinguseaduse muudatuste vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus oli täna erakorralisel istungil hommikul koos ja võttis vastu avalduse, mis oli selle avalduse põhiseisukoht. Me kordasime neid seisukohti, mis me juba varasemaltki avalikkusele oleme edasi öelnud, et me mõistame Iraagi desarmeerimise vajadust, see on maailma julgeolekuhuvides, meil on väga kahju, et probleemi ei õnnestunud lahendada rahumeelselt, loodame, et jõu kasutamine on väga lühiajaline ja minimaalne ja et, et tsiviilelanikud saavad võimalikult vähe hädakaasa selle asja juures. Ja teiseks me kuulasime informatsiooni selle kohta, kuidas on meil olukord omaenda riigi ja tema kodanike turvalisuse tagamisega, aga siin ei ole selles mõttes midagi uut, mingeid täiendavaid ohumärke ilmnenud ei ole, me oleme valvel. Jälgime olukorda tähelepanelikult, aga endiselt ei ole meil põhjust mingite ks, erakorralisteks, abinõudeks või erakorralisteks ettevõtmisteks, vaid on tarvilik tihe informatsiooni vahetus. Meil endiselt ei ole teada, et meil oleks Iraagis mõni Eesti vabariigi kodanik. Meil on seal kodanike, küll seal lähedal aga nendeni loodetavasti on jõudnud ka hoiatuse, et need piirkonnad on keerulised. Ma arvan, et nad muidugi saavad sellest ka väga hästi ise aru. Ja nii palju veel, et, et me otsustasime, et järgmisel teisipäeval valitsus arutab konkreetselt teatud ideede üle, mis võiksid olla meie tegevuse aluseks konfliktijärgses perioodis ja kui vaja on, siis me teeme ka mingid valitsuse otsused, mida saab kohe edasi anda peatselt kokku tulevale parlamendile, et protsess kusagil faasis ei jääks venima. Nii et Eesti on igati valmis konflikti järgses olukorras oma abi pakkuma. Me oleme valmis konfliktijärgses olukorras oma abi pakuma. Kohe pärast valitsuse istungit kohtusite te suuremate erakondade juhtidega, mis seal kõne all oli? Sama asi informatsioonivahetus ja erakonnaliidrite arvamuste küsimine, kõigi arvamused, nagu üldiselt langesid kokku, nii et arutelu ei olnud väga pikk. Ma arvan, et lihtsalt traditsiooni ja rutiinina on see edaspidi ka väga tarvilik, et, et erakondade juhid saaksid võimalikult otseallikast kõik vajalikku informatsiooni. Millal te järgmine kord kokku tulete? Valitsuse plaaniline istung on teisipäeval. Kui midagi erakorralist ei juhtu, vahepeal siis mingeid kohtumisi varem ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Eesti valitsus pidas erakorralise istungi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJutt käib sotsiaaldemokraat Andres Tarandist ja Katrin Saksast ning keskerakondlasest Siiri Oviirist. Teatavasti keeldusid nad eile ametivannet andmast, sest muidu oleks nad kaotanud oma kohad europarlamendis. Siiri Oviir saatis vabariigi valimiskomisjonile möödunud nädalal ka olukorra kohta analüüsi ning avaldas eile kahetsust, et valimiskomisjon ei ole rahuldanud tema taotlust loobuda mandaadist veel enne seda, kui uus parlament kogunes. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Eiki Sibul ei olnud temaga nõus. Mulle jääb arusaamatuks mõned Siiri Oviiri väited see, et ta on väitnud, et vabariigi valimisuskomisjon sunnib teda ametivanet andma, ei vasta tõele ka se, et ta on ütelnud, et ta on nädal aega tagasi meile suure analüüsi toonud selle kohta selle analüüsi me saime eelmine reede kätte. Aga vabariigi valimiskomisjonil on väga selged seaduse normid, keda registreerida riigikogu liikmeks ja keda mitte. Ja selle põhialus on loomulikult see, kes on rahval mandaadi saanud, selle me registreerime riigikogu liikmeks ja täpselt nii oleme me ka teinud. Selles analüüsis, mida Siiri Oviir vabariigi valimiskomisjonile nüüd reedel esitas jõutakse lõppjäreldusena selleni, et vabariigi valimiskomisjoni esimees peaks täitma riigikogu juhatuse funktsioone. Sel ajal kui riigikogu juhatust ei ole. Mina nii julgelt järeldust ei julgeks küll teha. Täna arutas tekkinud olukorda riigikogu äsjaametisse asunud juhatus, riigikogu esimees Ene Ergma. Ja riigikogu liige saab õigusliku staatuse, kui ta annab ameti vande ja peale seda on tal õigus tagasi astuda, mida siis otsustab riigikogu juhatus. Kui ta seda ei tee, siis meil seda õigust ei ole. Kui seda ei ole, siis praeguses seadusandluses me vaatasime väga seda läbi, on ainuke võimalus, et riigikohus lõpetab ennetähtaegselt need riigikogu liikme volitused. Kuna te pöörduda riigikohtu poole kohe. Mis saab aga seni, kuni riigikohus oma otsuse teeb? Kui nad ei vannet ei anna ja nad ei ei osale riigikogu töös, siis tõesti sel ajal ei ole neid tõesti siin tööl, jah, kui kiiresti saab riigikohus nüüd anda vastuse, see sõltub riigikohtust, aga riigikogu juhatus oma taotluses kindlasti palub seda teha võimalikult kiiresti, et riigikogu töö saaks võimalikult ruttu käivituda. Heiki Sibul ütles, et formaalselt on riigikohtul aega mandaadid tühistada nelja kuu jooksul kuid loodetavasti juhtub see mõne nädalaga.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu juhatus pöördub Europarlamendi saadikute küsimuses Riigikohtusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa no niisuguseid signaale on jah, et kui ühiskonnas on haigus, siis seda paratamatult satub ka koolidesse, aga võib-olla peaks seda ka nagu silmas pidama, et et kui on õpetajad vaktsineeritud ja, ja koolis on haigusjuht, et siis võib-olla selle konkreetse klassi vaadata, kes on need lähikontaktsed ja need lähikontaktsed, siis lähevad isolatsiooni loomulikult koos selle lapsega, kes on nakatunud, aga aga ilmselt ei ole vaja terveid koole ja terveid klasse saata, et väga paljudes koolides ikka õpetajad on vaktsineeritud ja nemad eneseisolatsiooni ei peaks jääma, aga loomulikult laste hulgas oli enne haigusjuhte, nüüd on need lapsed koolis, nüüd on ka koolis neid haigusjuhte Nädalavahetusel oli kaubanduskeskustes väga-väga palju rahvast, kas tegelikkuses, kui nüüd tagantjärgi vaadates, et võib-olla mingisuguseid samme oleks parem astuda, et, et lihtsalt see kõik korraga efekt ei tekiks, kas see kaubanduskeskustes väga palju inimesi korraga koos on see üldse ohtlik, arvestades, milline ventilatsioon seal on? Kindlasti, kui on inimesi palju koos, siis see hea ei ole ja sellega me olime nagu ka arvestanud, et et kui midagi kinni pannakse, siis lahti tehakse, siis tekib see tagasilöögi efekt, et kõik siis peavad tingimata nendel kahel või kolmel päeval poodi minema, ma saan aianduspoodidest aru, et seal ei saa ilmselt väga pikalt seda edasi lükata aga kõiki muid oste saab ju edasi lükata, et, et see oli mingil määral oodatav ja sellepärast ka Eesti ei ole ju läinud nende väga suurte sulgemiste teed, me oleme ikka püüdnud ühiskonda lahti hoida, et just niisuguseid asju vältida, nüüd kui palju inimesed kaubanduskeskusest nakatavad, seda nagu väga raske öelda, sest kaubanduskeskus ei ole ju ainuke koht, kus see inimene käib, inimene käib veel teistes kohtades ka. Et, et ega meil on ikkagi kolmandik inimesi ju ei tea, kus nad nakatunud on, ma küll väga kaubanduskeskustel või poodidel soovitaks, et, et hoida ikkagi seda kindlat inimeste arvu seal poes, et mitte lasta ja poodi minna praegu ikka ostma neid asju, mida on sealt vaja osta, mitte lihtsalt shoppama, et vaadata, mida neil veel on.", "role": "user" }, { "content": "Valitsust nõustav teadusnõukoda tegi valitsusele jälle ettepaneku lubada kõik koolilapsed järgmisest nädalast kooli, kuna kooliaasta lõpp on varsti käes ja Eesti kliimas vaheaja ärajätmine kõne alla tulla ei saa. Kas pärast algkooli ja lõpuklasside koolilubamist on seal esinenud ka nakkusjuhtumeid?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ütles hommikul terevisioonis, et me tarbime Euroopa Liidu hüvesid meelsasti, ise midagi eriti vastu andmata. Samas saadud hüve tuleb viimseni ja mõistlikult ära kasutada. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas võtab kahe päeva jooksul toimunud jutuajamised kokku. Mulje on selles mõttes päris hea, et kuigi need väljamaksed tänaseks ulatuvad umbes kolmandikuni perioodi jaoks ette nähtud vahenditest, siis see kolmandik tähendab siis otseselt välja makstud raha reaalselt ikkagi juba oluliselt kordades rohkem raha on, on otsustega kaetud. Mõnedes meetmetes on on juba ka sajaprotsendiliselt otsused tehtud ja, ja ongi loogiline tegelikult, et need väljamaksed pigem kipuvad jääma perioodi lõppu kui alguses, sest alguses tegeletakse ettevalmistustega. On meil küll valdkondi ka, kus tõepoolest järgmisest finantsperspektiivist enam nii palju euroraha vaja ei lähegi, aga on ka valdkondi, kus me näeme vajadust Euroopa toetusel jätkuvalt Eesti elu edasi arendada. Sama meelt on ka majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle sõnul on pooleli mitmed mahukad ettevõtluse, transpordi ja infoühiskonna projektid. See sõltub väga palju, mis on majanduse seis järgmisel ja ülejärgmisel aastal, me oleme praegu noh, kõik rahad ära otsustanud motiveerimaks ettevõtteid investeerima. Tehnoloogia se teine, kus minu arvates on vaja vahendeid, on ikkagi elamumajanduse meede kortermajadesse investeerimisel tempod on tõusnud, korteriühistud on muutunud aktiivsemaks, kolmas asi, kus meil vahendite valmisolek oleks, mis puudutab e-riiki, teadupärast üks selliseid suuremaid projekte on ikkagi seesama lairiba infrastruktuur üle Eesti. Aga tegelikult noh, ütleme meil on valmisolek, kui kuskil mujal ei suudeta vahendeid kulutada, sinna suunata ja see on tegelikult väga strateegiline investeering, see ei ole mingi raha kulutamine. Mahukad projektid on ka veemajandus ja jäätmekäitlus. Keskkonnaminister Keit Pentus ütleb, et probleeme on tekitanud enim just arendajate omavahelised vaidlused ja projektide ettevalmistusaeg oli seetõttu oodatust pikem. Vahepealsetel aastatel, kui majandus sugugi mitte nii kiiresti arenenud ka hangetesse tuldi, tehti väga odavate hindadega pakkumisi ja, ja kui nüüd on jõutakse siis tööde tegemise faasi, siis nüüd ollakse suhteliselt keerulises olukorras, kui selle hinnaga töid tuleb teha, et eks me oleme võtnud ju tegelikult kohustuse meie enda elanike ees, et et kui me räägime kanalisatsioonist või räägime puhtast joogiveest, siis see tuleb tagada. On väga mõistlik teha kõik need vajalikud tööd Euroopa Liidu vahendite arvelt ja mitte võib-olla mõni aasta hiljem meie omaenda siseriiklikest vahenditest.", "role": "user" }, { "content": "Eesti peab aastaks 2013 kulutama 3,4 miljardit eurot Euroopa Liidu eraldatud eelarve raha. Tänase seisuga on sellest rahast kasutatud üks kolmandik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks hajutamiseks me oleme siis seal terve rea näiteid tõepoolest toonud oma soovitustest, seda siis nii koolipäeva alguse võimalikust siis misest, et tulevad erinevad klassid erinevatel aegadel, võimalusel kooli, et ka söögivahetunnid ei toimuks siis sarnaselt väga tihedas kontaktis, et üldse vahetundidele minek võiks siis olla kuidagi sujuvamalt planeeritud. Ja sellest johtuvalt ka siis see üks soovitus jätkata sellist distantsi heade nii-öelda praktikate levimist, et, et siis gümnaasiumiastet ja ka kolmandat kooliastet võimalusel siis võiks teatava regulaarsusega siis distantsõppele jätta, et ei unustataks seda kogemust, et selles oli tegelikult päris palju head ka praktikat, mida me saime õppida, teiseks, et see annab ka võimaluse siis nii-öelda kooliruumides seda hajutada tekitada. Kuna koolide ruumilised võimalused on väga erinevad, et siis täpselt neid soovitusi ja, ja, ja ka võimalusi, mida siis koolid ise näevad, et nad üldse võimalikuks peavad, et nad saavad sealt ka siis valida, et kas see näidete nii öelda varamu ei ole seal lõplik, et kui koolid tulevad heade nutikate lahenduste peale, siis need on absoluutselt oodatud.", "role": "user" }, { "content": "Siiski on koolidele saadetud juhendis ministeeriumi üks soovitus see, et vanemate klasside õpilastele võib planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena, et vähendada näiteks kontaktide hulka. Põldma sõnul ei kohusta seesugune soovitus koole millekski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA suursaadik ÜROs Linda Thomas Greenfild ütles, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus seada riigi tuumaväed kõrgendatud valmisolekusse on arusaamatu, sest Nad ei kujuta neile mingisugust ohtu. See on järjekordne eskaleeriv ja ebavajalik samm, mis ohustab meid kõiki. Ärgitame Venemaad lõpetama ohtlikku retoorikat tuumarelvadega seoses, räägib USA esindajatekoja liige, vabariiklane Ligeni. Selle ähvarduse tegemine ei maksa Putinile midagi, aga selle täideviimine, eriti tuumajõu kasutamine, maksaks talle kõik, räägib CBS uudiste julgeoleku toimetaja David Martin. Probleem on selles, et isegi kui kasutatakse ühte väiksema löögi ulatusega tuumarelva või Putin teeks katsetuse Siberis, siis puudub kogemus, mida järgmisena teha. See pole ohtlik aeg ainult Ukrainale, vaid kogu maailmale. Enamik kongressi demokraate ja vabariiklasi toetab seniseid Venemaa-vastaseid sanktsioone. Teised aga ütlevad, et need sammud pole piisavad või on nende mõju liiga aeglane. Räägib USA senaator, vabariiklane Tom Koton. President ja mõned Euroopa partnerid peaksid lõpetama ülima ettevaatlikkuse. Ma tean, et nad on kehtestanud sanktsioone 80-le protsendile Venemaa pankadele. Aga Vladimir Putin kontrollib kõiki Venemaa panku. USA logistikaettevõtted, Fedex ja UPS peatasid kaubavahetuse Venemaaga. Mitu osariiki, sealhulgas Ohio, otsustas poelettidelt korjata Venemaa viina räägib Ohio osariigi kuberner Mike Dewine. Putin on kõri, lõikaja, ta pole hea inimene, ta on kohutav inimene ja peame teda karistama kõikvõimalikul viisil. ÜRO peaassamblees toimub täna Ukraina teemaline arutelu, mis otsustati kokku kutsuda pärast seda, kui Venemaa pani julgeolekunõukogus veto sõda hukkamõistvale resolutsioonile. See on 40 aasta jooksul esimene, peaasi erakorraline istungjärk. Veel kord USA suursaadik ÜROs Linda Thomas Greenfild. Hääletame seejärel resolutsiooni üle, millega paneme Venemaa vastutama andestamatu tegevuse ja ÜRO põhikirja rikkumise eest. USA pikendas 4000 sõjaväelase viibimist Euroopas, kes pidid lahkuma selle kuu lõpus. Üksused jätkavad õppustega, kus teiste seas osalevad tõenäoliselt ka Balti riigid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA mõistis hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsuse seada tuumaväed kõrgendatud valmisolekusse ja nimetas seda mõttetuks pingete kruvimiseks. ÜRO peaassamblee kavatseb Ukraina sõda arutada erakorralisel istungjärgul, mida pole kokku kutsutud 1982. aastast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSAs kaubeldava Lääne-Texase toornafta hind langes eile õhtuks miinus 37 dollarini barreli eest. See tähendab, et tootjad maksavad peale, et nafta lahti saada. Naftaturu ekspert imberkHeard. Inimesed sõidavad vähem, keegi ei lenda enam kusagile, seega meil on palju naftavarusid, mida lihtsalt ei kasutata. See nafta peab kuskile minema. Kui seda ei kasutata, siis see peab minema hoidlatesse. Aga sellel on piirid, kui palju maailm suudab naftat ladustada. Täna on Lääne-Texase maikuu lepingute tähtaeg. Pärast seda toimetatakse toornafta ostjatele ja hoidlatesse peaks ruumi juurde tulema. Selle kindlustamiseks müüdigi nafta kahjumiga ära, sest see on lõppkokkuvõttes kasulikum kui tootmise seiskamine või ladustamisvõimekuse suurendamine. Jimberg hard. Naftaettevõtetele on madalate hindade tõttu väga, väga keerulised ajad ja see tähendab vähemalt mõneks ajaks investeeringute langust, majandustegevuse aeglustumist ja töökohtade vähenemist. USA president Donald Trump teatas, et valitsus kavatseb hinnalanguse aeglustamiseks täita ka strateegilise naftareserve. Me tahame panna reservidesse kuni 75 miljonit barrelit, mis tähendab, et need oleksid täis Euroopat mõjutav. Brenti toornafta hind oli eile samuti languses ja maksis päeva lõpuks 26 dollarit barreli eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Esimest korda ajaloos langes USA naftahind miinusesse. Ekspertide hinnangul on selle põhjustanud nõudluse langus ja ületootmine. Hoidlad on naftat täis ja seda pole enam kusagile panna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase Keskerakonna Reformierakonna koalitsiooni üks kokkupanijaid, Keskerakondlane Mailis Reps ütleb, et kõik on võimalik, aga. Sellise temperatuuri juures, nagu tänased valitsusliikmed ennast välja näitavad, minul, poliitikavaatlejana on küll väga raske ette kujutada, et soovitaks edasi minna just täpselt selles koosluses. Ja ometi kinnitavad nii reformierakondlased kui keskerakondlased, et nemad seda valitsust lõhkuda ei soovi. Juba kolm nädalat madalal pulsil kulgenud valitsuskriisi järgmine vaatus on homme. Kolmapäeva õhtul saabub peretoetuste eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg ning Keskerakonna juhatuse liikme Tõnis Mölderi sõnul jälgitakse, kas Reformierakond püüab eelnõu menetlemist obstruktsiooniga takistada. Et kui sellega alustatakse, siis kahtlemata Keskerakonna fraktsioon ja juhatus kogunevad ja arutavad seda temaatikat, et kas selles koalitsioonis on võimalik jätkata. Reformierakondlased ütlevad, et sellisel kujul ei tohiks eelnõu seaduseks saada, seda enam, et mis iganes uus koalitsioon juba lubatud rahalaeva tagasi pöörata ei suudaks, aga see, kuidas erakond oma tahtmist saada üritab, jäetakse saladuseks. Kristen Michal. Siis, kui muudatusettepanekute tähtaeg on, siis fraktsiooni juhtkond annab täpselt teada, mis see plaan on. Niisama krüptiliselt kirjeldab Reformierakonna salanõu fraktsiooni juht Mart Võrklaev. Ka tema sõnul peaks eelnõu seaduseks saamist takistama. Valdkonna inimesed ütlevad, et see on mäda, seal eelnõus on sisuliselt ka vead sees, seda ei ole võimalik sellisel kujul ka rakendada ja lihtsalt raiuda, et me läheme edasi, siis see näitab selget soovi. Soov on koalitsiooni lõhkuda. Ja keskerakondlaste sõnul on nende südamesoov, et Reformierakond tuleks ja ka oma hääled peretoetuste eelnõule külge paneks. Sellega siiski asi ei piirdu. Tänane tüli on järjekordne koalitsioonikähmlus pikas reas, kõigepealt vaieldi energiatoetuste üle, siis tulid maskid, siis lisaeelarve, Keskerakond esitas tingimusi, Reformierakond vastas kõlava eiga ja andis pisut hiljem järele. See dünaamika on mõlemaid väsitanud. Tõnis Mölder ütleb, et senist koostööd tuleks edasi kestmiseks parandada. Eeldus on see, et me lepime Reformierakonnaga kokku, et kuidas on need printsiibid, mismoodi me seda valitsuskoalitsiooni koostööd parandama hakkame, nii et me saaksime tõesti minna järgnevatele kuudele oluliselt stabiilsema valitsusega vastu. Mailis Reps ütleb samuti, et soovi korral võiks senised koalitsioonipartnerid jätkata, aga enne on tarvis remonti. Kui on nii palju nagu ultimatiivseid asju üksteisele öeldud, et siis tõenäoliselt teatud mingisugune kaadrimuudatus tuleks teha, mõlemal poolel on üsna suur ministrite arv, et võib-olla kuskil pooled ministrite vahetus ja teatud mingisugune muudatus suhtluse.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakondlaste hinnangul päästaks koalitsiooni Reformierakonna suhtumise muutumine ja valitsusremont, reformierakondlased ootavad endiselt, et partner peretoetuste eelnõust taganeks. Koalitsiooni lõhkumist ei võta kumbki omaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui mõelda Tartu ülikoolile kui teemale, siis on ülikooli muuseumi direktori ja näituse minu elu ülikool, peakuraatori Mariann Raisma sõnul võimatu teha sellest üks terviklik ekspositsioon. Nii valmiski aastatepikkuse töö tulemusena hoopis näitus, mis koondab endas killukesi Tartu Ülikooli nelja sajandi pikkusest ajaloost. Olgu siis nendeks killukesteks vana baarilaud, spikri pintsak, erisugused, teklid, inglisilla pisike koopia või hoopis midagi muud. Raisma jätkab. Eks me olemegi proovinud nende fragmentide hulka tõesti panna nii tudengi elu, kaasaegset teadust kui linnaruumi, kui ülikooli ruumi, nii selle võimu kui siis ülikooli vaimulugu. Tartu Ülikooli loo edasijutustamiseks on teadlikult valitud ruum, mis pea kaks sajandit on olnud teadustempli raamatukoguks. Kogu näitus kulgebki justkui mööda piblioteegi erinevaid osakondi, kuhu talletatud just sellele osakonnale iseloomulikud mälestused, saavutused ja ajastutunnetus. Läbi sajandite on raamatukogu olnud ülikooli südames. Me ei kujuta ette ülikooli ilma raamatukoguta, kuigi me võime ju täna öelda, et raamatukogu es on iganenud nähtus ja ülikool on hoopis teistsugune, siis mina usun, et see raamatukogu, see teadmine, see tahtmine teada saada, et see on see, mis on tegelikult selle ülikooli universituse aluseks. Seetõttu need kaks poolt, see keskkond ja siis see ülikooli lugu sobivad niivõrd hästi kokku. Raisma nimetab ki ülikooli vaimutempliks, kuhu kokku koondunud sadu tuhandeid pisikesi lugusid maailma eriilmelisusest ja mitmekülgsusest. Nii ülikooli kui ka tegelikult muuseumi ülesanne on näidata maailma mitmekesisust ja seda, kuivõrd erinevat moodi me võime maailma näha ja õpetada inimest avaralt vaatama ja me ei suuda õpetada inimestele nii palju fakte, nii palju teadmisi, aga võime õpetada talle maailmanägemist. Siin see üks eksponaat, mis on üks muna proovibki, seda selgitada, kuivõrd erinevat moodi võib ühte muna kirjeldada. Neid kirjeldusi võib loomulikult olla veel palju-palju, rohkem neid ongi. Aga see annab nagu aimu sellest, mis suunas tegelikult ma arvan, muuseum ja ka ülikool, mis on ju ideelt üsna sarnased, võiksid liikuda.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli Muuseumis Toomemäel avatakse praegu uut püsinäitust, pealkirjaga \"Minu elu ülikool\". Näitus on pühendatud Rahvusülikooli sajandaks sünnipäevaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLennujaamas on vaikne, need inimesed, kes on soovinud vahetada oma piletit piletid tagasi müüa telli minna mujale minna, need inimesed on oma mured ära lahendanud. Lennujaamas pole praktiliselt mitte kedagi. Hetkel. Ma arvan, et, et nii kauaks kui lennud jälle toimuma ei hakka, nii see ka jääb. Mis puudutab neid prognoose, siis lõppkokkuvõttes ma arvan, et Neid on tore vaadata aga kui me räägime faktidest, siis üks fakt on see, et hetkene otsus on see, et Eesti õhuruum on suletud kuni öösel kella kolmeni. Ja teine fakt on see, et meil ei ole mitte mingisugust garantiid selle kohta, et see õhuruum avatakse peale seda. Ma endiselt soovitan inimestele, kes muretsevad oma reisiplaanide pärast. Vaadata teisi transpordiliike, mõelda, kas on võimalik plaane muuta. See otsus, jah, tehakse, tehakse ilmselt öösel uus aga samas otsus, mis juba on olemas, on kuulda, et soomlased on pikendanud oma oma õhuruumi sulgemist juba pühapäevani.", "role": "user" }, { "content": "Olukord Tallinnas lennujaamas reede õhtul (tuhapilv)- Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe saime kinnitust, et Jüri Ratas ja Kaja Kallas jätkavad vastavate siis kandidaatide sõelumist ja ja võib-olla lähimad siin viis-kuus-seitse päeva toovad selguse, et kui siis ka ei ole selgust, siis on olemas Keskerakonna plaan B. Aga plaan B-st on vara veel rääkida. Kas te võite nimetada mõned nimed? Kui aus olla, siis laua taga käis läbi seitse-kaheksa üheksa nime, nii et aga kuna peab vaatama, et võrrandit kõikide siis osapoolte ga oleks räägitud ja saadud heakskiit, siis ei oleks korrektne ega soliidne nende nimede avalikkuse ette toomine, sest selleks on vaja palju erinevaid kooskõlastusi saada ja neid kooskõlastus täna ei ole. On olemas vähemalt kaks võimalikku kandidaati, kes on ise tunnistanud, et nad on nõus, kas nendega on mingisugust kontakti võetud või isegi arutletud täpsemaid plaane. Soomerega on erakonna esimees Jüri Ratas rääkinud nii, et laualt maas ta ei ole. Nii et kahtlemata on ta olemas kandidaadi kandidaadina, aga hetkel ei ole ta nii-öelda aktiivses nimekirjas. Teine, kes kohe tuleb pähe, ongi ju samamoodi Henn Põlluaas, kuidas temaga suheldud on? Ma ei usu, et me täna hakkame aktiivselt parteilast valima presidendiks, nii et tõenäosus pean nullilähedaseks, et En Põlvasel on olemas selline poliitiline toetus, me otsime ikkagi riigimeest, kes suudab erinevaid osapooli ühendada ja, ja olla nii moraalseks kui vaimseks majakaks, et täna ma kindlasti ei otsi aktiivset erakondlast parteilast presidenditoolile. Mis valdkonda te, inimesed, need kaheksa või üheksa, kes sõela peale on jäänud, on? Seal on akadeemilise taustaga eelkõige ja, ja siis ka ettevõtlustaustaga inimesed. Kas nende hulgas on ka Kersti Kaljulaid? Ma ei pea tõenäoliseks, et Keskerakond ja Reformierakond suudavad Kersti Kaljulaiu isiku suhtes saada kokkuleppele.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna fraktsioon Riigikogus sai ülevaate presidendikandidaadi otsingutest. Fraktsiooni uus juht Jaanus Karilaid ütles, et selgus võiks saabuda lähema nädala jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves toonitas, et Viljandi gümnaasiumis peab olema tahet õppida ja õpetada. President tuletas meelde, et just siitkandist käisid koolis eesti rahva esimesed haritlased. Ta tõi näiteks Karl August Hindrei, kellest sai Eesti ja üks suurkujusid. Uuele koolimajale nurgakivi pannes rääkis president aga uuest vormist ja sisust, mis uuel gümnaasiumil olema saab. Nimelt ei ole uues koolimajas enam klasse, vaid on õpperühmad. President toonitas ka seda, et uue kooli seinte vahelt peavad tulema uued Eesti haritlased. Uue koolimaja aga ehitab valmis riigi kinnisvara. Aktsiaselts selle juhataja Jaak Saar, nii nentis oma kõnes, et see objekt on nende jaoks eriline ja just selle poolest, et ta nii-öelda seisab kahe ajaloolise objekti vahel. 1928. aastal ehitatud koolihoone ja Ugala teatri vahel. Ehituse maksumuseks on 6,5 miljonit eurot ning seal saab õppima hakata kuni 600 õpilast ja töötama 75 õpetajat. Praegu on õpilasi koolis 475 ning töötajaid 54. Kooli avaaktuseks kokku pandud koor, kes praegu laulab koolis emakeele ja kirjanduse õpetajana, tööd alustab Irene Art. Maa rääkis, et ta kandideeris kooli õpetajaks just sellepärast, et talle meeldis põhimõte õpperühmadest ja valikutest. Kui see oleks lihtsalt klass, siis klassis ühest klassist teise üleminek on võib-olla raskendatud, aga nüüd, kui noor inimene tunneb pärast kümnendat klassi, et ta tahab suunda vahetada, et siis see on talle võimalik. Toomas Kuitmäe on Viljandi gümnaasiumi abiturient. Ta rääkis meie uudistele, et alguses ta tõesti kahtles, kas jääda lõpetama Viljandi gümnaasiumis kooli või minna aastaks mõnda teise linna ja teise gümnaasiumi kuid nüüd on ta oma otsuse õigsuses kindel. Ma tean, et ma olen võrdses seisus võrreldes teiste Eesti koolidega, mina valisin reaalharu ja siin ma nüüd olen endiselt samade õpetajatega sama õppekavaga ja isegi samas koolimajas, mida sa uuele koolile ütleksid, uskuge mind, et see algus tuleb raske, aga uskuge seda ka, et see algus tuleb huvitav ja ma näen siin Viljandi gümnaasiumis midagi, mis tõesti jääb kestma.", "role": "user" }, { "content": "Viljandis alustas täna tööd taasiseseisvunud Eesti esimene riigigümnaasium. Gümnaasiumil pole veel oma maja ja seepärast alustatakse õppetööd asenduspindadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nGeorgia senati valimised on olnud algusest peale äärmiselt tasavägised. Õhtu alguses juhtisid napilt demokraatide kandidaadi John Ossof ja Rafael varnog kuid kui selguma hakkasid valimispäeval antud hääled, siis läksid ette vabariiklased David Berd ja Kelly Lofler. Vahed ja liidrid muutuvad niivõrd järsku, et võitjaid on veel võimatu välja kuulutada. Taltoni linnas oma hääle andnud John rõhutas, et tema jaoks on oluline poliitiline tasakaal, mida aitaks säilitada vabariiklaste enamusega senat. Ma arvan, et mõlema erakonna puhul on vajalikud teatud ettevaatusabinõud, sest mõlemad kalduvad teatud küsimustes äärmusesse. Ma arvan, et on tõenäolisem, et demokraadid muudavad meie riiki rohkem, kui juhtimine on täielikult nende käes. Kui aga vabariiklased on ühes kohas, siis nad saavad vähemalt takistada teatud asju, mis toimuvad, et kõik jääks nii nagu praegu ja Ameerika jääks rohkem Ameerikaks. Praegu näeme inimesi, kelle häält polnud varem kuulda ja kes ei uskunud, et nende hääl loeb. Nüüd, kui tuleme suurel hulgal välja ja hääletame, on president närvis ja ei tea, kuidas sellega toime tulla. Nii et tema ainukene võimalus, kuidas meie hääli kehtetuks tunnistada, on öelda, et toimunud on pettus. Georgia valimisametnike sõnul ei ole neil andmeid, et senati valimistel oleks toimunud laiaulatuslikke pettuseid või ebakorrapärasusi. Föderaalne juurdlusbüroo alustas küll uurimist, sest 10 maakonna valimisametnikud said ähvardavaid e-kirju rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Dalton Georgia.", "role": "user" }, { "content": "USA-s Georgia osariigis toimusid teisipäeval valimised kahele senati kohale. Nende valimiste tulemustest sõltub, kas senati enamus jääb vabariiklastele või mitte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVenemaa juhtkonna ja üldsuse seisukoht on teada, ütles suursaadik Uspenski. Fakt, et sõjakangelaste mälestusmärkidesse suhtutakse ebaväärikalt, et hauda rüvetatakse, on vastik, ütles Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski. Kuid tänasel pidupäeval ei tahtnud ta neist tunnetest rohkem rääkida, kutsus vaid mõtlema sellele, mille eest isad võitlesid.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski pronkssõduri juures.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalkaitseminister Signe Riisalo märgib, et aasta algul, mil hooldekodudes hakati vaktsiini pakkuma, vähenesid kiiresti ka sealsed haiguspuhangud. Seest on ministri sõnul oluline, et hooldekodude töötajad ning kliendid võimalikult kiiresti ka kolmanda vaktsiini süsti saaksid. Ja selleks on mul koostöös heade ametnikega välja töötatud plaan, et pakkuda rahalist tuge ülderihoolekande asutustele, mis võtab arvesse vaktsineerimise edukust. Riisalu täpsustab, et raha andmisel on oluline just see, kui paljud töötajatest on vaktsineeritud. Sest töötajad on ka need, kes rohkem väljaspool asutust liiguvad ja kelle kaudu on siis suurem tõenäosus, et ka viirus hoolekandeasutusse sisse pääseb. Toetused on praegu arvestatud selliselt, et maksimaalselt 150 eurot töötaja kohta on võimalik rahastada juhul, kui vaktsineerituse tase on siis teatud protsendini jõudnud. Toetust makstakse hooldekodudele kui juriidilistele isikutele, mitte töötajatele, kes vaktsiini saavad. Raha jaotamise mehhanism oleks üsna lihtne. Homme loodab riisalu valitsuses kokkulepet, missuguse protsendini peab asutus oma kolmandate doosidega jõudma ja kui see protsent on ületatud, saab raha välja maksta. Praegu on vaktsineerimine ühe või kahe doosiga lõpetatud 82-l protsendil hooldekodude töötajatest. Samas on neidki asutusi, kus vaktsineeritud on vaid pooled töötajad. Sellega tuleb preemiakünnise väljamõtlemisel arvestada, tõdeb Riisalu. Et ei ole ka see sihttase liiga kauge nende jaoks, kellel on 50 protsenti, et siis me selles meetmes püüame anda jõukohased sihid ka nendele, kus on madalam vaktsineeritus ja miks me seda teeme nii just nimelt sellepärast et eesmärk ei ole ju, et meil on üksikutes asutustes piltlikult 100 protsenti vaktsineeritust vaid meil on võimalikult paljudes asutustes võimalikult kõrge vaktsineeritus. Leedus, kus vaktsineerimisega läheb paremini kui Eestis, tehti pisut hoogsam ettepanek. Sealne sotsiaalministeerium koostas eelnõu, mille järgi pakutakse 100 eurot igale 75 aastasele ja vanemale, kes on valmis süsti vastu võtma. Raha saamise tingimuseks on, et enne esimest septembri polnud isik saanud ühtegi vaktsiini doosi ja esimeseks detsembriks on saadud mõlemad süstid. Eesti valitsus niisugust lähenemist ei toeta. Tanel Kiik. Valitsuse tasandil on olnud see lähenemine, et kuna me pakume inimestele tasuta vabatahtlikkuse alusel nii vaktsineerimise võimalust võimalikult kodulähedased et siis veel sellele nii-öelda lisa piltlikult öeldes peale maksma või, või midagi eraldi loosima riigi poolt ei ole me hakanud.", "role": "user" }, { "content": "Immonoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab koroonavaktsiini tõhustusdoosi vanematele inimestele kuus kuud ja noorematele kaheksa kuud pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist. Tõhustusdoose tehakse Pfizeri vaktsiiniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult ei ole ju selles sellises etteheites või kahtlustuses midagi uut, et kui me vaatame väljaspool Eestit ka, et näiteks Saksamaal 2011 viidi ka konkurentsiameti poolt läbi selline põhjalik analüüs, noh et kas seal on siis mingit kartellikokku kokkulepped, et ei tuvastanud ka nemad ühtegi sellist ebaseaduslikku kokkulepet? Kütusemüüjate vahel küll Saksa konkurentsiamet ütles, et et bensiinimüüjate jaemüüjate turg oli kopulistlik, noh, ülikopulistlik tähendab siis, et meil on mõned üksikud suured tegijad turul ja et see ei ole lihtsalt olikopolistlik, aga et see on kollektiivselt olikopulistlik, aga rikkumist ei tuvastatud ja tegelikult on Eesti konkurentsiamet ka, kui ma nüüd ei eksi siin aastaid tagasi selle analüüsi läbi viinud ja öelnud, et nemad ei ole ka tuvastanud konkurentsi, kahjustavaid kokkuleppeid. Tegelikult see ei ole ainult kütuseturul, et seda nimetatakse ka sellise turuliidri järgimiseks. Kui nüüd turuliider hinda muudab, noh, tõstab või langetab ja teised turuosalised seda järgivad, siis selles midagi ebaseaduslikku ju ei ole. Ebaseaduslikuks muutub see siis, kui see hinnamuutus on ettevõtjate vahel kokku lepitud ja tegelikult ootus minule ma arvan, ongi see, et välja selgitada, et kas ikkagi see hindade muutmine käib ütleme siis ausalt või ebaausalt, et kui ma nüüd ütlengi, et mis on see minu fookus, siis ma tegelikult konkurentsiõiguse eksperdina tahaksingi fookusesse võtta selle konkurentsi tagamise konkurentsipoliitika või sellise konkurentsi elluviimise üks peamine eesmärk peakski olema kaitsta tarbija huve ja tagada see turu toimimine, nii et noh, ma olen sellele küsimusele mõelnud, ma teadsin, et temalt seda küsite. Ja minu vastus olekski, et meie konkurentsiameti ülesanne on olnud ja ka edaspidi on järgida, et see konkurents seal turul kütusemüüjate turul toimib ja et see oleks aus", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Maris Lauri nimetas Konkurentsiameti uueks peadirektoriks praegu vandeadvokaadina töötava Evelin Pärn-Lee, kes asub ametisse 8. augustist. Küsisime uuelt juhilt, mida teha kütusemüüjatega, keda autojuhid kahtlustavad omavahelistes hinnakokkulepetes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNiinimetatud demokraatia töörühma kuulub igast koalitsioonierakonnast kaks liiget. Keskerakonna esindav Mailis Reps ütleb, et tegelikult tegutseb töörühm väga erinevate küsimustega ja näiteks selles, mis puudutab aasta pärast toimuvaid presidendivalimisi, ollakse kokku leppinud. Leiti konsensuslikult, et ei ole mõtet seadust muuta sellisel kujul, kuna selleks enne neid presidendivalimisi ei ole vajadust ja otsevalimised ei ole konsensuslikult lendavad, et üks erakond on selles osas ettevaatlik. Nii et võib öelda, et töörühma tulemus on ka kohati see, et mõnda põhiseaduse muudatust ei ole kokku lepitud. Ja nüüd, mis puudutab rahvahääletust, siis võin öelda, et see põhimõte üleüldiselt, et rahvahääletus ja rahvaalgatuses põhiseaduse muudatus vajab ja sellised eelnõud ette valmistatakse, on, on kokku lepitud, aga rahvaküsitlus perekonna või abielu teemadel ei ole sõnastus likult täna ei kuupäevaliselt ega sõnastuselt veel kokku. Nii et ei ole kokku lepitud? Ei, ei, mida küsitakse ja ei ole ka kokku lepitud, millal küsitakse. On kokku lepitud, et küsitakse, aga ma usun, et siin oktoobrikuu jooksul saavad need kindlasti paika, sest kõigil kolmel osapoolel on huvi anda ka vabariigi valimiskomisjonile täis kindlus, milliseid ettevalmistusi ta tegema peab ja kuidas see peaks välja nägema. EKRE poolt komisjoni kuuluv Jaak Valge on oma südameasjaks võtnud põhiseaduse muutmise, et oleks võimalik rahvaalgatuse korras siduvate rahvahääletuste läbiviimine. Arutelud on siis koondunud nagu sinna, et missugused peaksid olema need filtrid ja künnised, et ühest küljest siis, et neid rahvahääletuse ei tuleks pseudoteemadel ega liiga tihti, et nad siis destabiliseeriksid ja nad ei, ei viiks siis vastasseisu nii parlamendiga ja teisest küljest, et noh, et, et, et need künnised ei oleks nii kõrged ja filtrid nii tugevad, et neid rahvahääletus üleüldse ei saaks esile kutsuda. Ja mulle tundub, et nüüd hakkame jõudma selle finaalini seal välja, tegelikult on üks selline sõlmküsimus on praeguseks veel üleval. Valge ütleb, et kuna nii palju hääli koalitsioonil pole, et põhiseaduse muutmine selle riigikogu koosseisuga ära otsustada, siis erilist kiiret selle küsimusega ei ole. Aga mida varem, seda parem?", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioon ei ole suutnud kokku leppida, mida täpselt abielumõistet puudutaval rahvahääletusel rahva käest küsitakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKallis kaasmaalane homme on valimised. Meil on esimest korda ajaloos võimalik valida kõige tublimad meie seast esindama Eesti huve Euroopa parlamenti. Euroopa parlament koos riikide, valitsuste ja Euroopa komisjoniga otsustab Euroopa tulevikku. Seega ka meie tuleviku üle. Euroopa ees on palju olulisi ja keerulisi ülesandeid. Näiteks taas ühinenud Euroopa tõhus töölepanek, Euroopa majandusele uue andmine, Euroopa rahvaste turvalisuse edendamine, aga ka kõige laiemalt, milliseks ikkagi kujuneb tuleviku Euroopa liit. Möödunud aasta 14. septembril otsustas enamus Eesti rahvast tulevikus läheme edasi koos Euroopa sõpradega. Nüüd tuleb teha järgmine loogiline valik. Teadkem, et Euroopa parlament ei saa tõsta meie pensione, ei saa langetada meie makse. Euroopa parlament ei saa ka aidata meie töötuid korda, teha meie koolimaju ega tõsta meie õpetajate palku. See on endiselt meie tööpõld siin Eestis. Kuid see ei ole põhjus homme koju jääda, sest Euroopa parlamendis saame üheskoos kaasa aidata sellele, et töökohad ei koliks siit ära. Teame, et Eesti võimalus hästi hakkama saada sõltub ka meie mandri käekäigust. Euroopa parlamendis saame kaasa rääkida ka selles, mille peale ja kus kulutatakse kõikide Euroopa Liidu seega siis Eesti maksumaksjate raha. Õigus on neil, kes ütlevad, et Eestil on Euroopast õppida aga me peaksime hoiduma ka liigsest tagasihoidlikkusest. Ajalugu on meile andnud, pärandi on andnud palju kogemusi, mida meil on endaga Euroopasse viia. Keda valida? Loomulikult ei saa seda peaminister ette öelda, kuid Euroopa ootab oma uutel liikmetelt värsket mõtlemist, leidlikkust, nutikust ja uut hoogu vanade probleemide lahendamiseks. On kindlasti oluline, millist erakonda ja millist maailmavaadet ta esindab. Kes on kandidaadi partnerid Euroopas? Igad valimised on ka vastutus kõige eelneva eest, seega peame hoolega meenutama ka kandidaatide seni tehtud ja tegemata jätmisi. Kokkuvõtteks arvan, et meil on, kelle hulgast valida on teenekaid. Elukutselisi poliitikuid on kompetentseid, spetsialiste on värskete mõtetega tegusaid kandidaate, seega valik on kõigi meie teha. Kohtume valimiskastide juures.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Partsi pöördumine europarlamendi valimiste eel Eesti rahva poole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnne miitingu algust kell 11 koristasid ametiühingu aktivistid pargi ümber ametiühingute monumendi ahelad murdnud töölise kujuga puhtaks ja istutasid selle jalamile lilli. Miitingukõnet peeti maha dekoreeritud veoautokastist. Ametiühingute keskliidu esimees Kadi Pärnits. Elagu esimene mai, elagu vabad ametiühingud. Hurraa. Ülemaailmne ametiühingute liikumine on otsustanud tähistada seda esimest maid. Loosungiga väärikus, lugupidamine, tööandja, väärtusta töötegijat, töötegija, väärtusta iseennast ja oma töö. Tööandjate poolt tervitas tööstuse ja tööandjate keskliidu esimees Meelis Virkebau. On ka meie ülesanne osa võtta aktiivselt tööturu ja sotsiaalpoliitika kujundamisest riigis. Lähiaastate üks prioriteete on tööjõu ilmselt parandamine. Professionaalsema hariduspoliitika loomise ja kutsehariduse reformimise seisame koos ametiühingutega selle eest, et töötajate koolitus ja töötervishoid ei kuluks erisoodustusmaksu alla. Töötajate ühtsusele ja oma õiguste eest seismisele kutsusid kultuuri ja haridustöötajate ametiliitude ühendus Talo raudteelaste, meditsiinitöötajate ja energeetikute ametiühingute juhid ning transpordi ja teetööliste ametiühingu esimees Peep Peterson. Transpordi ametiühing on tulnud välja loosungiga, ühingus on jõud, see on kollane, on must. Kollane sümboliseerib optimismi, soojust seda, et me hoolime üksteisest, kust on jõud, kust on otsustavus? Need on need kaks põhilist omadust, mida me tahame ametiühingu juures arendada. Miitingulisi tervitas ka sotsiaalminister Marko Pomerant. Me oleme Euroopa liitu astumisel lävel ja see tähendab seda, et meie avanevad ka võimalused kasutada neid võimalusi, mida Euroopa liit näeb ette tööhõive olukorra parandamiseks. Soovin koostööd selles osas, et rahale, asja. Ja lõpuks ma soovin teile tuleb ühes laulus. Ma soovin, et roosa oleks teie põskedel värv ja et töökaotuse hirmus ei peaks saama rikutud närv. Kõnede lõppedes koguneti kolonni, mis liikus loosungitega ja lippude lehvides falgi teed mööda üles Harju väravamäele, kus õlle telgis ühislaulmisega kevad. Keat püha edasi tähistati.", "role": "user" }, { "content": "Ametiühingud pidasid 1. mai miitingut. Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu esimees Meelis Virkebau.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroliidu elektrooniline reisiluba tuleb kasutusele järgmise aasta viimases kvartalis või veidi hiljem. See puudutab nende riikide kodanikke, kes pääsevad euroliitu viisavabalt. Tallinnas asuva euroliidu IT-agentuuri tugiüksuse juht Uku Särekanno kinnitas, et loasüsteemi eesmärk on saada parem ülevaade üle piiri liikumistest. Elektrooniline reisiluba midagi sarnast, nagu võib-olla mõned Eesti inimesed on näinud ja teinud, et kui nad on USA-d külastanud. Selle asja mõte ongi see, et, et inimesed, kes tulevad kolmandatest riikidest, kellel on Euroopa Liiduga viisavabadus et ka nende tausta siiski kontrollitakse, enne, kui nad Euroopa liitu sisenevad ja välja see näeb siis selliselt, et enne Euroopa Liitu tulekut või Schengeni alasse tulekut tuleb siis täita elektrooniliselt üks vorm mille arendamist ja ehitamist me siit Tallinnast hetkel korraldame ja selle nii-öelda vormi taustal siis tehakse inimese kohta kontrollida erinevatesse Euroopa Liidu andmebaasidesse. Positiivne vastus tuleb loetud sekunditega ning inimene saab selle ette näitamisel minna ka lennukile. Teoorias ei tohikski tekkida olukorda, kus Suurbritannia kodanik pääseb Tallinna lennule, kui tal pole lennukisse sisenedes reisiluba ette näidata. Euroopa Liidu reisiloa hind on seitse eurot. Seega on reisiluba ikkagi oluliselt odavam kui Schengeni viisa, mille hinnad algavad 60-st eurost. Luba kehtib kolm aastat. Reisiluba ei vaja nende riikide kodanikud, kes peavad nagunii viisa hankima näiteks Venemaa või Valgevene kodanikud. Kuidas aitab aga reisiluba piirata terroristide liikumist? Enamasti tulevad nad ju riikidest, millega euroliidul on nagunii viisarežiim. Kurikaelu ja, ja terroriste on, leidub igal pool ja see on ka see ajend, miks nagu taolised süsteemid on kasutusele võetud, et noh, kui võtta kas või need üheksa, 11 terrorirünnakud USA-s, siis nende toimepanijad ei olnud kõik kuskilt kolmandatest riikidest, vaid seal olid ka väga mitmed Euroopa Liidu passidega seotud isikud nende asjadega seotud, nii et, et see maailm on läinud märksa keerulisemaks ja, ja selline individuaalne riskide hindamine on, on julgeoleku seisukohalt hädavajalik.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit hakkab nõudma kolmandate riikide kodanikelt elektroonilist reisiluba, mille saamiseks tuleb täita vastav deklaratsioon ning maksta ka tasu. Näiteks peavad seda tegema hakkama ka Suurbritannia ja USA kodanikud. Euroopa Liidu IT agentuuris valmistatakse ette Euroliidu reisiloa kasutuselevõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJustiitsminister maris Lauri ütleb, et Eesti riik ei pane kätt ette vabatahtlikele, kes soovivad Ukraina relvajõududega liituda. Et meil ei ole ühtegi seaduseparagrahvi, mis ütleb, et inimest tuleb karistada või et ta peab näiteks loa saama või et vabatahtlikuks minekuks peab mingi protseduuri läbimõeldust. Täpselt meil ei ole olemas, küll on olemas reeglistik selle kohta, et kui inimene läheb sõdima kuskile nii-öelda teise riigi sõjaväkke siis ta peaks nagu informeerima, et ta nüüd läheb. Lauri tunnistab, et see, kuidas kodanik peaks sõtta minekust riiki teavitama, ei ole praegu selge. Kuna ilmselgelt ei tulnud kellelegi pähe, et selline reaalne situatsioon võib kunagi tekkida, kui me mõtleme selle peale, et kui inimene läheb välismaale, siis soovitatakse teatada näiteks välisministeeriumi, siis see võib olla ka üks võimalus teatada, et ma nüüd lähen sinna või teise riiki. Neid, kes astuvad sõtta Venemaa poolel, saab riik karistada, lisab minister. Kõige lihtsam on muidugi juhtudel, kui tegemist on inimestega, kes Eestis viibivad viisa või elamisloa alusel, siis nad lihtsalt ei saa enam siia tagasi tulla. Ja kui inimesed, kes tulevad tagasi näiteks inimesed, kes on saanud kodakondsuse siis naturalisatsiooni korras nendelt võetakse kodakondsuse ära võtta. Siiski rõhutab Lauri, et parim on Ukrainat aidata muul moel. Riik ei saa Ukrainas sõdivale eestlasele tuge pakkuda. Kui ta satub vangi, saab vigastada või saab surma. Et sõjaolukorras on Eesti riigil väga keeruline ja vahetevahel ka võimatu sellele inimesele appi minna. Lauri sõnul arutab valitsus homme, kas ja kuidas vabatahtlike sõduritega seotud seadusandlust muuta. Riigikogu liige Urmas Reinsalu ütleb, et seadused peavad olema selgemad. See õiguslik pool, nagu ka Läti parlament täna menetles, seda ma arvan, et seda, see õiguslik pool tuleks selgeks teha. Et milline on nende isikute staatus? Meil on tegelikult ka ju keeld naturaliseeritud kodanikule, et kui ta kolmanda riigi sõjaväes on, et siis võetakse kodakondsuse ära, et noh, kindlasti peaks olema minimaalselt tagatud see, et inimestel inimestel on võimalik seda teha. Ja loomulikult oleks mõistlik mingi registreerimissüsteem ka.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina üleskutsel riiki Venemaa rünnaku eest relvaga kaitsma läinud Eesti kodanikke ei karistata. Valitsus soovitab siiski valida aitamiseks muu viisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHarju maakohus kuulutas lennufirma Avies pankroti välja juuni lõpus, mis aga pankrotis firmade puhul suhteliselt haruldane on. Ettevõte jätkab tegevust ja hoolimata teda tabanud raskustest teenib isegi teatavat kasumit. Täna pidid võlausaldajad otsustama, kuidas edasi käituda. Võlanõudeid on praegu 26, kokku 8,3 miljoni ulatuses. Ilmselt tuleb neid mõnevõrra veel juurde ning üsna suure häälteenamusega võeti vastu pankrotihalduri velikraavi ettepanek firma tegevust mitte lõpetada ning püüda ettevõtet tervendada. Mis saab nüüd edasi velikraavi? Me püüame võimalikult efektiivselt neid lennuliine käigus hoida kulusid optimeerida ja ilmselt siin suvega õnnestub natuke seda reisijate arvu ka kasvatada. Meil on muidugi noh, alalised tuluallikad on või noh, siis positiivse poole peale on dotatsioonid, aga lihtsalt, et suurendada seda piletitulu ja reiside arvu, et võlausaldajad tegelikult väga suure häälteenamusega otsustasid, et kõik soovivad seda tervendamist. Et see tähendab praktikas ütleme mitut meedet koos, et ilmselt siis võlaosaldajad vähendavad oma nõudeid mingis ulatuses. Neid ajatatakse, võib-olla omanikud leiavad võimaluse veidi raha juurde panna ja samal ajal üritame võimalikult efektiivselt seda opereerida. Küsisin kommentaari ka abiesi juhilt Allan Sollilt. Otsus oli positiivne reisijatele selles suhtes, et nagu me öelnud oleme, reisijatele mingeid muudatusi praegu toimuda ei tohiks. Ka me liinide teenindamist oleme fokusseerinud praegu ainult Eesti liinidele ja seega teenus kui selline peaks paranema ja reisijad peaksid oma suve lendamistega mitte mitte väga muretsema tänasel päeval, nii et seda ka koosolek otsustas, nii et praegu kuni paar järgmist kuud seniks, kuni tervendamiskava kallal töötatakse peaks kõik toimima selliselt, nagu plaanitud. Ning veel kord velikraavi. See on väga väike protsent, võib olla kolm-neli protsenti, kus on üldse võimalus ettevõtet nagu tervendada või päästa. Tavaliselt kui ta juba minu lauale jõuab, siis ta on tegelikult juba noh, langenud laev igas mõttes, et tihti on pankrot ju lihtsalt likvideerimistoimingud ja noh, ja võlausaldajad kaotavad suure osa oma rahast, aga siin on tegelikult võimalus kõigil midagi tagasi saada. Aviesi lennukid lendavad praegu Tallinnast Kuressaare Kärdlasse ja Stockholmi.", "role": "user" }, { "content": "Pankrotis lennufirma Avies võlausaldajad nõustusid firma tervendamiskavaga ja otsustasid selle tegevust praegu mitte lõpetada. Ettevõttel on võlgu üle 8 miljoni euro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäliskeskkond on Eesti majanduse jaoks läinud võrreldes sügisega tunduvalt ebasoodsamaks. Taustal on USA majanduse olukord, välisnõudlus on väiksem ja ka Eesti eksportijad on raskemas olukorras. Ka kinnisvarasektori mõõnaperiood pikeneb. Kui sügisel arvati, et sektor läbib madalseisu tänavu, siis nüüd pikendati seda 2009. aastani. Investeeringute maht väheneb sel aastal. Hinnatõus maailmaturul, eriti toorme ja nafta hinnatõus, on avaldanud mõju ka Eestis. Hinnad on tõusnud, inimeste ostujõud ja tarbimine vähenenud. Ebakindlust tuleviku ees kasvanud hinnakasv mõjutas tänavust inflatsiooniprognoosi, see on nüüd 9,8 protsenti kuid järgmisel aastal juba 4,5 ja 2010. aastal kolm protsenti, mis on juba Maastrichti kriteeriumi lähedal. Majanduse uut tõusu on oodata kas 2009. aasta lõpus või 2010. aasta algul. Eesti majanduskasvuks. Tänavu prognoosib Eesti pank kaks protsenti. Tuletame meelde, et rahandusministeeriumi aprilli alguse prognoos lubas 3,7 protsenti. Tulevaks aastaks prognoosib Eesti pank kolme protsendilist ja 2010.-ks aastaks viie protsendilist majanduskasvu kuid majanduse kohanemist peab Eesti Panga hinnangul toetama ka eelarvepoliitika. Eesti Panga jaoks oli sügisel oluline, missugused järeldused teeb valitsus prognoosist eelarve üle või puudujäägi või tasakaalu suhtes. Eesti Panga asepresident Märten Ross. Eelarve ülejääk oleks pidanud blaneerima suuremana, et mitte üks protsent, vaid vähemalt kaks protsenti. Kui me näiteks täna kuulen argumente, et me ei saa kärpida sellepärast, et see nüüd lööb mingi elulise valdkonna jalad alt ära, siis noh, mõnes mõttes võib öelda, et neid kulusid tegelikult polekski pidanud selles ulatuses planeerima. Kui läheb riigilar strateegia arutelu peale järgmiste aastate osas, siis me me, et see on tegelikult olulisem diskussioon, kui see 2008, isegi. Nii et kahel järgmisel aastal tuleb eelarveplaane korrigeerida, leiab Eesti pank. Oma osa on ka tööseadusandluses. Märtin. Ross viitas vaidlustele töölepinguseaduse ümber. Viga oleks tarviliku, see kokkulepe lähtuks sellest positsioonist, et igasugune tööseadusandlus ja tööturu ülesehitus toetas uute töökohtade loomist mitte vanade töökohtade hoidmist. Eesti pank on siiski majandusarengu suhtes endiselt optimistlik. Me ei näe põhjust arvata, et Eesti majanduse alustoed oleksid märkimisväärselt nõrgenenud võrreldes kas või aastatagusega. Finantssektor on Põhjamaades hästi hakkama saanud esialgu selle probleemiga, mis on näiteks Ameerika pangandust tabanud. Mida tasub ikkagi meeles pidada, et riigieelarve positsioon on meil siiski märkimisväärselt tugev, riigi võlg on madal ja selles mõttes ei näe ka see prognoos iseenesest mingit suurt muudatust selles eelduses.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga majandusprognoos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlutaguse metsas kasvav kääbuskuusk on hariliku kuuse lühiokaline, teise nd vanust on pool hinnanguliselt 40 aastat, kuid pikkust tavapärase paarikümne meetri asemel vaid 75 sentimeetrit. Tillukese kuuse asukohta hoitakse saladuses, räägib Eesti looduskaitse seltsi alutaguse osakonna juhataja Anne Nurgamaa. Sealne kuusk vajab rahu. Ma olen näinud inimesi, kes teda nähes kõik kohe teda silitama kipuvad, aga tema fotosünteesi pindala on niivõrd väike ja tema okakesed, mis on ainult paar millimeetrit vaevalt pikad. Need ei kannata sellist suhtlemist temaga. Nii et me tema asukohta laialiüldsusele esialgu ei tutvusta. Alutaguse metsade üheks tõmbenumbriks loodetakse huvilistele muuta Potsiku tõrvamäel kasvav poolesaja aastane korbakuusk, mille koor erineb tavalise kuuse omast silmanähtavalt. Metsateadlane Vello Kepart on Korbalõhede sügavuseks mõõtnud 30 millimeetrit Anne Nurgamaa. Ma usun, et ta on tegelikult praegu juba vaatamisväärsus, ainult et temast ei teata veel eriti palju ja Vello Keparti arvates võiks temast saada alutaguseks sümbolitest. Metsamees Olev Nõmme puutus omalaadse kuusega esimest korda kokku umbes kaheksa aastat tagasi. Peale harvendusraiet oli siin tuuleheide ja me kevadel siis metskonna raiebrigaadiga, siis tulime teda koristama ja siis ühtäkki vaatad, et imelik puu, et on nagu kuusk, aga tüvi on nagu lehis ja siis kutsusin teised kolleegid ka vaatasime ja laiutasime käsi ja no jah, on huvitav ja, aga sinna ta jäi. Lõpuks siis selgus, kui siia tulid targemad inimesed metsateadlane, siis leidsime, et ta pidi hoopis olema korbakuusk, mis on teadaolevalt praegu ainus Eestis. Geneetiliste muunduste tõttu teistest kuuskedest erinevad Alutaguse kääbus ja korbakuusk paiknevad riigimaal. Looduskaitsjad on alustanud protsessi, et neid kaitse alla võtta. Alutaguselt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Sellised kuused on Eesti metsades haruldased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAudeki Loone, kes plaanis koos Yana Toomi ja Olga Ivanovaga Tallinnas valimisliitu, teatas, et kandideerib sügisest el kohalikel valimistel hoopis Antslas. Loone ütles Indrek Kiisleril, et ta on sisse kirjutatud just Antslasse. Loone kiitis heaks Savisaare valimisnimekirja loomise Tallinnas ja arvas, et pärast valimisi jagavad linnajuhtimisel vastutust just Savisaare liit ja Keskerakond. Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks võimu jagama teiste erakondadega, ma arvan, et ükskõik, kas Edgar Savisaar teeb oma valimisliidu või läheb Keskerakonna nimekirjas. Ta ei ole ju kordagi öelnud, et ta Keskerakonnast plaanib ära minna. Kes on parem partner, Jüri Ratas elab Edgar Savisaar. Noh, selle kohta on väga palju arvamusi, et kas kohtu all olev inimene saab olla Eesti vabariigi peaministrile parim partner No Edgar Savisaar ei ole teatavasti milleski süüdi mõistetud. Heimar Lenk ei ole kindel, et liitub Savisaare nimekirjaga. Konkreetselt mina ei ole otsustanud praegu nüüd, kas minna Edgar Savisaare valimisnimekirja või mitte, see oleneb mõnest asjaolust, kui hoo see lugu sisse saab ja milline see seltskond tuleb. Peeter Ernits on enda sõnul kindel, et Savisaare nimekiri tuleb, aga eile ütles ta Vikerhommikus, et tema kandideerib siiski Tartumaal. Ma tegelen iga päev Keskerakonna valimisnimekirjade ettevalmistamisega suurel Tartumaal ja kui ma päevast päeva sellega tegelen, oleks küll imelik, kui ma samal ajal kandideerinud muus konkureerivas nimekirjas. Riigikogu liige Viktor Vassiljev ütles, et ta ei usu Savisaare nimekirja tekkimisse. Jah, on inimesed, kes on võtnud selle endale kandvaks ideeks ja jooksevad ringi pajatades igal pool Savisaare nimekirjast, aga seda nimekirja keegi näinud ei ole. Ma olen aumees, kui ma olen andnud sõna, et ma olen teatud meeskonnaga antud juhul Keskerakonnaga, siis mina olengi selle laeva meeskonna liige. Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ütles, et pole valimisnimekirja loojatega suhelnud ning ootama peaks ka sanktsioonide rakendamisega nende keskerakondlaste suhtes, kes valimisliidu nimekirjas kavatsevad kandideerida. Meil on tegelikult see kokkulepe ja see võimalus praegu põhikirjas, et see on erakonna juhatuse otsus, see ei ole enam nii automaatne, nagu oli kunagi, kui me viskasime näiteks erakonnast välja Martin Repinski, kes ei läinud Illuka vallas meie nimekirjaga ja läks valimisliidust, ma arvan, et iga kord tuleb ikkagi vaadata tervikpilt ja alles siis langetada otsus. Kui tuleb välja Edgar Savisaare nimekiri, see tähendab Tallinna linnas ikkagi seda, et Keskerakond jääb ainuvõimust ilma See ei tähenda seda, et Keskerakond jääb ainuvõimust silma, see tähendab seda, et tuleb pingeline valimiskampaania.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonnas kahtlevad nii mõnedki liikmed Savisaare liidu valimisnimekirja tekkes ja osa seni Savisaart toetanud parteiliikmetest ei ole sugugi kindlalt valmis selle nimekirjaga ühinema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuulsal ja pereringis imetletud, ent kardetud dirigendil on naine ja neli last. Pärast mehe ja isa surma üritavad kõik oma minevikust ja lapsepõlvest üle olla kuid kodust kaasa saadud mustrid ei lase neil eluga edasi minna. Algupärase näidendi, kui sa tuled, too mul lilli, kirjutasid Ugala teatri tarvis Liis aedma ja Laura Kalle. Sa mõõdavad ennast iga päev täpselt samal kellaajal. Paneme tulemused kirja. Nädala lõpus vaatame koos tulemused üle ja püstitame uueks nädalaks uued eesmärgid. Liis Aedmaa jätkab. Selle ettevalmistava aja jooksul, kui me seda näidendit kirjutasime ja enne seda me kohtusime, päris paljude inimestega, kes on elus lähisuhtevägivallaga kokku puutunud, tegime nendega intervjuusid ja kohtusime ka inimestega, kes selles valdkonnas töötavad. Ja sealt see meie pilt nii-öelda järjest kasvama hakkas. Ja see arusaam, millised mehhanismid ühes vägivaldses suhtes toimivad See, mis laval toimub, annab ühemõtteliselt mõista, et lähisuhtevägivald võib olla väga varjatud ja hiilival kujul suur probleem ka haritud ja heal järjel peredes. Laura Kalle jätkab. Lähisuhtevägivallal on jah, nagu on väga palju erinevaid vorme, üks on see, mis on füüsiline, mida on justkui lihtne ära tunda. Sa saad aru, kui sind lüüakse, aga tegelikult vaimne vägivald ongi väga hiiliv, väga ohtlik ja sageli ei oska inimesed ise ka aru saada, et tegelikult nad elavad vaimselt väga vägivaldses suhtes ja sealt ongi tingimata väga keeruline lahkuda. Seda enam, kui näiteks sellest suhtest on juba sündinud lapsed. Mingi sulle lipp, mina ja mitte keegi teine ja see jääb nii selgeks, kui mina otsustan teisiti. Aleksandria osatäitja Tanel Joonas jätkab. Traumavaba lapsepõlve ei ole olemas. Aga noh, öelda, et see kõik on nüüd minu vanematest või minu kodust, eks ole, et noh, et mingid valikud teed sa ikkagi ise. Ma arvan, et see on kõige olulisem, sa saad kodunt kaasa nagu mingi pagasi, aga mida sa selle pagasiga peale hakkad, see on ikkagi sinu enda teha. Ugala loominguline juht Tanel Joonas on lavastajana koduteatris end juba korduvalt tõestanud kuid näitlejana on ta laval esimest korda ja nagu mees ise ütleb ikka selleks, et trupiga loomingulist sidet säilitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Lähisuhtevägivalda ei põhjusta mitte ainult alkohol ja vaesus, nagu tavaliselt arvatakse, vaid sellel nähtusel on olemas ka palju varjatum pool. Kõigest sellest tuleb juttu Ugala teatri uuslavastuses \"Kui sa tuled, too mul lilli\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtja Urmas Sõõrumaa sõnul on patareiala arendamiseks tarvis umbes 70 kuni 80 miljonit eurot. Kommertspangad aga projekti rahastamist praegu võimalikuks ei pea. Mullu soovis Sõõrumaa saada Patarei jaoks KredExist 40 miljonit eurot laenu, kuid taotlus lükati tagasi, kuna otsustajate sõnul polnud tegu eriolukorra algus päeval pooleli olnud ehitusega. Sõõrumaa kavatseb nüüd saata riigi kinnisvara aktsiaseltsile kirja ettepanekuga arendus viieks aastaks seisma panna. Ootame siis paremaid aegu ja, ja, ja kui see juhtub kiiremini kui viis aastat, siis on muidugi tore, aga aga jah, see objekt sattus kahjuks sellisesse aega, et me täpselt ütleme poolteist kuud ennem kirjutasime alla lepingu, kui siis see eriolukord pihta hakkas ja tollel allakirjutamise hetkel oli meil viis-kuus tõsist huvilist, kes oleks tahtnud tulla meile sinna partneriks, aga täna on nad kõik ära kadunud peale muuseumi, mis sinna siis tuleks endise aegu meenutama? Uus Investi tütarettevõte Nikolai esimene ostis Patarei merekindluse mullu veebruaris riigilt avalikul enampakkumisel 4,6 miljoni euroga. Kavas oli korrastada merekindlus kui oluline mälestis ning aastaks 2026 välja arendada terviklik piirkond korterite, kaupluste, kohvikute ja büroopindadega. Praeguseks on seal Sõõrumaa sõnul töid tehtud umbes pooleteist miljoni euro eest. Aga nagu visuaalselt on tegelikult hoopis teine pilt, hoovid on puhtad. Varsti varsti on ka maja seest puhas. Isegi kui me palume pikenduse, et eks me mingeid töid teeme seal ikka edasi. Igasugune planeerimine, projekteerimine ja, ja kõik see, see käib ikkagi edasi kogu aeg. Ettevõtluse ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt on sõõrumaaga Patarei arenduse teemat arutanud. Suti sõnul Kredex uute reeglite järgi enam suuri otselaene ei anna. Küll on KredExil võimalus anda piiratud ulatuses käendusi. Minister tõdes, et turu väljavaade on võrreldes ettevõtmise alustamise ajaga muutunud ning Sõõrumaa ja riigi kinnisvara aktsiaselts võiksid lepingutingimuste muutmist arutada. Et eks sealt edasi on juba küsimus, et mis tingimustel pangad on valmis seda projekti rahastama ja, ja et kas see on selline projekt, kus, kus näiteks mis võiks näiteks mahtuda ka KredExi, siis? Käendustingimuste raamidesse. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi pressiesindaja ütles, et nad on valmis teemat kommenteerima pärast sõõru maakirja laekumist.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtja Urmas Sõõrumaa kavatseb Patarei merekindluse ala arendamise viieks aastaks pausile panna, sest vajalikku raha pole leitud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi suhe koroonaviirusesse on sootuks teistsugune kui mujal maailmas kerkinud on mitmeid küsimusi, kas Rootsi ei rakenda oma inimestele rangemaid piiranguid, sest nad on kohutavalt naiivsed ja rahulolevad. Kas sellepärast, et otsuseid teevad üldiselt pigem eksperdid kui poliitikud ja ministrid? Kas karmimaid reegleid pole vaja, sest inimesed järgivad neid niikuinii? Inimesed käivad endiselt restoranides, suusareisidel, mägedes ja sõpradega väljas nagu tavaliselt ega hooli muust maailmast. Tundub, et peaaegu kõiges on tõde. Rootsis on kõik kas täiuslik paradiis või põrgu. Hea küll. Baarides ja restoranides on eilsest kehtestatud rangemad reeglid ning enam kui 50 inimesega kogunemised on keelatud. See on ka kõik. Samas kui kogu maailm on muutunud. Rootslased ei loe tänapäeval ainult Rootsi uudiseid. Nad teavad, et teised riigid, ka naabrid, rakendavad meetmeid ja teevad teistsuguseid otsuseid. Kuidas siis aru saada, keda usaldada, kelle strateegia osutub õigeks? Küsivad ajakirjanikud. Rootsis öeldakse selle kohta Folket ehk vaistlikult. Mõistlik käitumine. Rootsi rahva terviseagentuur vaid soovitab, et koolivaheaegade ja lihavõttepühade ajal võiks kaaluda reisimise vajalikkust. Isegi ametlikud soovitused jätavad palju tõlgendamisruumi. Me ei saa kõike seadustada ega keelata, leiab peaminister Stefan Lövin. Kui soovitused on tõlgendatavad, siis kuidas teada, kui keegi on ületanud nähtamatu piiri. Laupäeval avaldatud uued andmed näitavad, et Rootsis on pärast koroonaviiruse nakatumist surnud kokku 102 inimest. Nakatunute arv ületab 3600 piiri. Pooled neist on Stockholmis. Peaminister Stefan Löven ütles, et ta ei saa välistada vajadust eraldada Stockholm, kui haiguspuhang süveneb, kuid et sellist meedet praegu küll ei arutata. Stockholm on nii üpsala kui ka Söderteljega nii tihedalt seotud, et seda sätet oleks äärmiselt raske jälgida. Liikumispiiranguid Rootsis kehtestatud ei ole ja koolid on avatud. Mõne eksperdi arvates võib koroonaviiruse levikut peatada ka hoopis rootslaste elustiil. Kaasaegne rootslane elab üksi üsna väikeses korteris ja nutiseadmete ajastul on sotsiaalne kontakt harv. Rootsis on niigi tavaline, et näiteks ühistranspordis ei istuta teiste lähedal ega vestelda poodides või kohvikutes võõraste inimestega. Kodus tehakse isegi trenni üksinda. Rootsis kolib noor vanemate kodust välja keskmiselt 26 aastaselt ja üksi elavate inimeste osakaal on Rootsis Euroopa Liidu kõrgeim. Praegustest nakkuskolletes, sealhulgas Itaalias ja Hispaanias on ju tavaline, et mitu põlvkonda elab koos ühe katuse all.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi koronaviirusega võitlemise strateegia erineb selgelt teistest riikidest. Keda peaksid inimesed usaldama?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaari nädala pärast on Soomes esimest korda piirkondlikud valimised. Küsitlused näitavad, et enamik inimestest ei saa aru, mida ja milleks valitakse ning praegu pole tavalisel inimesel ka mahti ega jaksu selle peale mõelda, sest omikroni tüvi levib Soomes nagu kulutuli. Poliitikute koroona otsuseid mõjutavad lähenevad valimised aga kindlasti. Poliitikud on siiani olnud visalt seda meelt, et kõik nakatunuga kokku puutunud inimesed tuleb välja selgitada ja 10-ks päevaks karantiini panna. Piiridel nõutakse praegu turistidelt koroona testi tõendit, et välismaalt viirust sisse ei toodaks. Koroonastrateegia seab eesmärgiks, et Soomes mingit nakatumist ei oleks. Üha rohkem kõlab aga hääli, et olukord on muutunud ja senine tegutsemine tuleb üle vaadata. Haiglajuhid on juba ammu rääkinud, et kõigi lähikontaktsete väljaselgitamiseks ei jätku tervishoiutöötajaid. Seda enam, et nüüd on ka testimiseks ja vaktsineerimiseks hiigeljärjekorrad. Lisandunud on veel paanikas inimesed, kes erakorralise meditsiini osakond ummistavad. Pealinna piirkonna. Haigla. Ussi juht Jari Pedaja oli sunnitud paluma, et kergete haigusnähtudega inimesed ei kipuks Emosse. Sel nädalal tegid kiirabiarstid uue üleskutse, märkides, et palju meeldivam on Covid läbi põdeda kodus teleka ees külmkapi ja oma toalettruumi läheduses. Ka tööandjate jaoks on olukord keeruline, sest lähikontaktsed peavad 10-ks päevaks koju jääma. Ei jätku töötajaid, kes poeriiulitele kaupa laoksid, bussid ja rongid jätavad sõite vahele. Lisaks kasutavad nii mõnedki töötajad olukorda ära meeldivaks tasustatud lisapuhkuseks, öeldes ülemusele, et on lähikontaktne. Terviseamet. THL on teinud ettepaneku vähendada isolatsiooni senisest 10-lt päevalt viiele. Piiridel tehtava tervisekontrolli senisel kujul jätkamist ei pea. THL praeguses viiruse olukorras mõistlikuks. Koolide distantsõpet ei poolda, märkides, et lastele mõjub koju sulgemine väga rängalt. Sotsiaal ja terviseministeerium on teinud sellegipoolest ettepaneku saata koolid jõuluvaheaja lõppedes ehk alates esmaspäevast distantsõppele valimiste eel koroona asjus ühele meelele jõuda on aga veel keerulisem kui muidu.", "role": "user" }, { "content": "Soome valitsuse koroonakomisjon peaks täna langetama otsuse muuhulgas koolide kaugõppe ja piiride testinõude asjus. Poliitikud peavad samal ajal mõtlema ka eelseisvate valimiste peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku põrkasid Tallinna poolt tulnud kaubarong ja elektriraudtee reisirong, mis oli liikuma hakanud aegviidust. Kaks kaubarongis olnud vedurimeest said vigastada, kuid pääsesid eluga. Kui meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk hommikul sündmuspaigale jõudis, avanes talle kohutav pilt. Elektriraudtee veduri rusude sees on surnukeha ja tegemist ilmselt siis on selle inimesega, kes elektriraudtee rongi soojendas. Öösel ja praeguseks on päästetööd teatatud, oodatakse politsei ja kiirabi saabumist, aga vaatepilt siin sündmuspaigal on tõesti väga rusuv. Vedur on täiesti purunenud, mitmed kaubavagunid rööbaste pealt maas, kontaktliinid on maas ja väga palju on prahti ja, ja segadust. Rongide kokkupõrke tagajärjel hukkus rongijuht, kelle ülesanne täna öösel oli elektrirongi kütmine. Elektriraudtee teatel oli ta ettevõttes töötanud üle 10 aasta. Miks mees veduri käivitas ja sõitma hakkas, pole teada, kogemata seda teha ei saanud, ütles Eesti raudtee avalike suhete juht Urmas Klaase. Ilmselge on, et inimese käsi on selle rongi käivitanud, lükanud käigu sisse, sõitnud läbi pöörangute peateele ja otse vastu kaubarongile, mis liikus graafiku järgselt ja oli lähenemas Aegviidu jaamale ja, ja selle tulemusena siis kaks rongi põrkasid kokku, aga noh, miks tundub nagu suhteliselt uskumatu, et üks inimene lihtsalt istub rongi ja otsustab sellega sõita vastu sisuliselt õnnetusele teadlikult seda küsimust tänasel hetkel vastata ei ole võimalik. Prokuratuur algatas rongi õnnetuse asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur. Kriminaalasja alustati karistussäästiku paraad 422 lõige üks järgi, mis käsitleb raudtee juhi poolt liiklus või käitus mat rikkumist, kui sellega on ettevaatamatu, sest põhjustatud inimese surm küsitletakse kindlasti selle hukkunu lähedasi, et nemad on antud kriminaalmenetluses kannatanud ja selgitada välja, et, et mida see inimene tegi ennem, kui ta kolmat ära läks, mis olid tema mõtted, et, et esimene samm vast olekski see. Ja teiseks loomulikult sündmuskohal tehti kõikvõimalikud vaatlused ja, ja võeti ekspertiisiks vajalikud andmed, et võimalik, et tehakse ka ekspertiis tuvastamaks täpselt, mis seal nii-öelda tehniliselt toimus. Ja loomulikult vaadatakse üle ka võimalikud videosalvestused, mis võib seal Aegviidu rongijaamas olla ning mine tea, äkki leiab ka mõne tunnistaja, et need on peamised sammud, mis peaksid siis selle tõe selgitama. Uurimise on algatanud ka tehnilise järelevalve amet, kuid ameti esialgsel hinnangul ei olnud juhtunu põhjuseks raudteeliikluse korraldamise nõuete rikkumine. Toimisid ka liikluse juhtimiseks kasutatavad seadmed ja raudtee oli korras. Kehra ja Aegviidu jaama vahel pole rongid kogu tänase päeva jooksul saanud liikuda. Kui vahepeal tekkis lootus, et ehk õnnestub raudteelõik avada enne kella seitset õhtul, siis see ilmselt ei õnnestu, tõdes Eesti raudtee avalike suhete juht Urmas Klaase. Kui me siin eeldasime, et Moskva rongi graafiku järgse läbimise ajaks, siis see tundub olema unistus, mida saavutada me ei suuda. Seal õnnetuspaigal on kaks raudtee niiti ja, ja me avame selle, kus õnnetus hetkel ronge peal ei olnud, aga küll on sinna paiskunud rongide küljest detaile, osi ja me puhastame nii-öelda selle kabariidi, et rongid saaksid sealt läbi sõita. Homme saavad rongid Kehra ja Aegviidu vahel juba liikuda, kuid võib-olla tuleb õnnetuspaigal kehtestada kiiruspiirang, arvas Urmas Klaase.", "role": "user" }, { "content": "Möödunud ööl kella 3 paiku toimus Harjumaal Aegviidu raudteejaama lähistel rongiõnnetus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLinnus pluss kaardi saab tasuta ja see tagab omanikule Haapsalu, Kuressaare, Narva, Rakvere ja Vastseliina linnuses Põltsamaa lossis ja Paides asuvas ajakeskuses Wittenstein 20 protsenti soodsama pileti. Kas soodustus kehtib ainult kaardiomaniku piletile või ka tema poolt ostetud pere ja grupipiletile on muuseumide puhul erinev, jätkab sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn. Idee minna koos edasi põhjusel, et meie linnustes on viimastel aastatel väga palju juhtunud uued ekspositsioonid. Linnused on välja tulnud tegelikult täiesti uues kuues. Anton Pärna sõnul ei ole linnusemuuseumi omavahel teravad konkurendid ja eriti nüüd, mil siseturism on suuremas fookuses, tasub huvilistel teha tiir peale kõigile. Kaardi mõte sündis mullu sügisel. Plaan oli tegelikult juba sügisel nii-öelda läbi, rääkides seda nii-öelda kaardi ja külastuse võimalust alustada päris suvehooaja alguses, noh paraku kevadine viirus pani piduri peale, aga mul on hea meel, et suvi ei ole veel läbi ja nüüd oleme täna valmis koos edasi minema. Pärn ütles, et eriolukorrajärgne aeg on läinud Haapsalu piiskopilinnuses paremini kui arvati. Kui esialgu oli kartus, et külastajaid on 80 protsendi võrra vähem, siis juulis läheneb külastajate huvi tasapisi 50-le protsendile mullusest. Lõplik pilt saab siiski selgeks aga alles sügisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Seitse Eesti linnusemuuseumi tulid sellel nädalal välja ühise külastuskaardiga \"Linnus+\", millega pääseb kõigisse neisse soodsamalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäbi Lääne-Ukraina lähevad tuhanded, kümned tuhanded ja statistika järgi ka sajad tuhanded inimesed, see pilt t on jah, ühelt poolt selline, et tundub võimatu, et see infrastruktuur kuidagi vastu peaks sellele inimhulgale, aga samas tegelikult on kõik ikkagi ju sujunud suhteliselt hästi, selles mõttes, et inimesed on hästi organiseerunud ja siin näiteks Lvivis kohalikud elanikud on siis kõik teinud, et neid inimesi aidata, et sealsamas raudteejaama ees, kus see tulipunkt siin linnas siis nii-öelda on, kus kõik need inimesed läbi lähevad, kas siis rongide busside peale või lihtsalt otsivad mingeid võimalusi. Seal on, jagatakse veepudeleid, seal on väike lauakene, kust saab süüa, juua, võileibu sooja juua, kui on vaja, siis aidatakse leida öömaja siit linna poolt on ka pakutud, on siis selline spordihall tehtud selliseks kohaks, kus saab vajadusel magada. Aga kui ma seal üleeile näiteks käisin, siis seal väga palju inimesi üldse näha ei olnud liikumas ja tegelikult tundub, et kõik on omavahel hästi tihedalt seotud ja ikka leitakse sõprade sõber või sugulane, kes elab Lvivis või, või siin lääne pool ja saab siis ida poolt tulijad näiteks võtta oma koju. Et kõigil nagu näib, olevat mingi koht, kus nad vajadusel saavad peatuda, nii et see kõik kuidagi ikkagi toimib siin kenasti ja inimeste võitlus, vaim on jätkuvalt kõrge, seda on ka siin tunda, et palju lugusid on siin ju sellised, kus naised lastega lähevad siis Euroopasse turvalisse kohta ja mehed lähevad rindele. Ja see meeleolu siis seejuures on ikkagi selgelt selline, et et me kindlasti võidame.", "role": "user" }, { "content": "Meie kolleeg Epp Ehand on jälginud põgenike olukorda Lvivis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuna see praegune üleüldine hästi kiire hinnatõusu foon teeb kindlasti murelikuks ja selge on, et mingit soovi hinnatõusule veel täiendavat hoogu anda ju ei ole kellelgi valitsuses. Nii et seda arvesse võtta on meil valitsuses praegu arutelu ettepanek järgmisel aastal langetada või hoida aktsiise 2020. aasta tasemel ja see puudutab siis nii kütuste aktsiisi kui siis elektriaktsiisi, ehk siis kogu seda aktsiisipaketti, mis varasema otsuse järgi oleks muidu 22. aasta kevadel tõusnud. Eks see mõju on tervikuna kogu pakett ja isegi ei hakkaks sealt ükshaaval eraldi neid välja noppima. Kuna muidu oleks see tõus ühel aastal väga järsk, siis tõesti seda praegust hinnatõusu fooni arvestades on mõistlik, et me seda täiendavat hoogu hinnatõusule ei anna, et need säilivad või püsivad siis 20. aasta tasemel samal tasemel nagu ka sel aastal. Praegu me räägime siis aastasest muudatusest ja tõesti ta on seotud just nimelt siin ka prognoositava väga kiire inflatsiooniga, mis veel selle aasta lõpus on, on väga kiire ja püsib kiire ka järgmisel aastal.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi ettepaneku aktsiisitõusu edasilükkamiseks aasta võrra. Põhjuseks kiirenenud hinnatõus ja praegune majandusolukord. Lõpliku otsuse teeb valitsus kuu lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVenemaal on presidendivalimised, millega Vladimir Putin saab veel kuueks aastaks presidendiametisse. Vene keskvalimiskomisjoni teatel on valijad olnud aktiivsed. Osavõtt valimistest on olnud ka suurem kui varasematel aastatel. Kella viieks oli hääle andnud juba üle poolte valijatest. Millised on meeleolud Moskvas? Uurisin meie kolleegilt Anton Aleksejevilt. Moskvas on kõik rahulikud, ainus asi, mis, Natuke üllatas mind, on see, et inimesed ei taha rääkida, kelle poolt nad oma hääle andsid, et varem näiteks inimesed uhkelt ütlesid, et ja toetasin Putinit või tema oponenti, nüüd aga lihtsalt käisin valima ja kõik. Aga inimesi oli tõesti valimisjaoskondades palju, mina kirjastasin kolm jaoskonda ja igal pool on valimised käimas. No Aleksei Navalnõvi on kutsunud üles ka valimisi boikoteerima, nii et see pole vist suurt kõlapinda leidnud või, või kuidas on olnud sul suheldes sealsete elanikega? Vene eksperdid ja politoloogid näiteks arvavad, et nii võim kui ka opositsioon teeb kõike öelda, et need, kes jäid ikka koju ja valima ei tulnud. Need on nende toetajad, et opositsioon väidab küll nagu Navalnõi näiteks, et need ei tea kasvõi 30 protsenti, kes jäid koju, nad on kõik Putini vastu ja võimumeelsid spiikrid, politoloogid. Sama hästi võivad öelda, et inimesed ei tulnud valima, et Putin niikuinii võidab ja nemad Putiniga on nii-öelda nõus ja toetavad teda lihtsalt on nii laisad, et pole mõtet talvel välja minna. Kui me meenutame nõukogude liidu aegseid valimisi, siis püüti rahvast valimistele tuua kasvõi selliste defitsiitkaupadega, et kas see taktika on praegu samamoodi jõus? Mingil määral ja muidugi see toimub, aga kui nõuka ajal selle taktika objektid olid kõik elanikud siis nüüd ainult nende kõige vaesem osa, et pensionärid tõesti vaesed inimesed, kellele pakutakse näiteks kas või putru või juurvilja või liha. Singi vorsti osta just seal valimisjaoskondade kõrval ja hinnad on muidugi madalamad, kui poodides. Vene suursaadik Eestis Aleksandr Petrov kinnitas, et ka Eestis käidi aktiivselt hääletamas. Tegime esimesed kokkuvõtted valimisaktiivsuse kohta keskpäevase seisuga, aktiivsus ületab 2016. aasta riigiduuma valimisi. Kui siis osales Eestis valimistel kokku 11000 inimest, siis täna oli kella 12-ks päeval hääletamas käinud juba üle 13000, ütles suursaadik Petrov. Mitmel Tallinnas hääletamas käinul oli otsus lihtne. Valik on tehtud juba ammu juba mitu aastat tagasi ja nii ka jääb. Minu arvates ei ole seal rohkem kedagi valida, ütles Nadježda. Lokku tegin juba ammu ja mitte esimest aastat, selge see, et Putin, kui kandidaate vaadata, siis ka širinovski pole paha, aga edukas ja väärikas kandidaat on Putin. Ma mäletan Venemaad 90.-test aastatest, ma näen selle riigi edasiminekut ja arengut ning see rõõmustab mind väga. Kõige tähtsam on muidugi, et meil oleks rahu, et Venemaa oleks kõige tugevam riik, kes aitab kõiki maailmas. Nii rääkisid valijad Tallinnas.", "role": "user" }, { "content": "Venemaal on presidendivalimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kaua teile oli teada, et see uurimine Tallinna Sadama juhatuse liikmete suhtes käib? Mul oli teada sellest uurimisest praktiliselt ametisse asumisest alates, et sellel ajal mind informeeriti ja mõned inimesed ministeeriumist olid samuti informeeritud sellest, nii et ma eeldan, et ka ja aiman, et ka mõned minu eelkäijad olid tegelikult teadlikud, et see on uurimine. Informatsiooni kogumine on käinud siin mitme aasta vältel, et eks täpsemaid asjaolusid saavad eeskätt kommenteerida prokuratuur ja kaitsepolitsei amet, aga teadlikkus oli ja, ja vastavalt sellele me ka oma tegevusi koordineerisime, jälgisime, et need kuidagi uurimist ohtu ei seaks. Kas te saate midagi täpsemat avaldada kahtlustuse sisu kohta? No ma eeldan tegelikult, et seda teevad prokuratuuri ja kaitsepolitseiameti esindajad ise, et nad on ise ka palunud, et kui nad saavad esmased menetlustoimingud kõik läbi viidud, et päeva teises pooles või, või lähipäevil nad täpsemaks lähevad, aga see puudutab nii palju, kui mulle täna teada on, puudutab ikkagi pikemat ajaperioodi puudutab ka maksu erinevate hangetega seoses, et ja kindlasti neid nüansse on seal veel, et isikute ringi ja kõike muud saavad ikkagi eeskätt need, kes uurimist läbi viivad, kommenteerida, et kõiki neid detaile mul on veel vaja. Tallinna Sadama juhatuse kaks liiget on altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni peetud. Kuidas läheb edasi sadama juhtimine? Me tegelikult selleks ka vaikselt valmistusime, et kui see kahtlustus nüüd jõuab sellesse faasi, et Tallinna Sadama juhid peaks kinni peetama siis tegelikult on ilmselt sadama finantsjuht see, kes asub juhatuse tööd tegema ja vajadusel otsime juurde kellegi, kes siis täidab juhatuse liikme rolli ajutiselt, nii, seejärel järgmises etapis kuulutame välja siis juba avaliku konkursi juhatuse liikme kohtadele sest mina eeldan ja, ja nagu ma olen aru saanud ka nõukogu esimees mõistab seda samamoodi. Et selliste kahtlustega pikema aja vältel ei saa inimesed vähemalt praeguses faasis seda tööd enam edasi teha, et me ei näe seda võimalust. Loomulikult süüd või süütust otsustab Eesti vabariigis ikkagi ainult kohus, aga nende kahtluste puhul ja suurte protsesside puhul ei näe seda võimalust. Ja Tallinna Sadama nõukogu koguneb homme. Tallinna Sadama nõukogu koguneb homme ja oleme uue esimehega ka vestelnud ja vestlema sul veel täiendama.", "role": "user" }, { "content": "Tema sõnul saab Tallinna Sadama juhtimise praegu üle võtta sadama finantsjuht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIFO analüüs põhineb umbes 9000 tööstus, teenindus-kaubandus ja ehitusettevõttel. IFO president Klemens Foust ütleb, et olukord Saksamaa majanduses oli halb juba möödunud kuul, kuid nüüd on langus jõudnud rekord madalale. Viimase uuringu järgi ületab töötus aasta lõpuks tõenäoliselt kolme miljoni piiri. Töö peaks seega kaotama veel umbes 520000 inimest. Halvas seisukorras on tööstus ja jaemüük, kuid eriti katastroofilise on olukord just autotööstuses. Saksa autosid ja rekkaid tootefirma. Taimler teatas, et ettevõtte käive on kukkunud selle aasta esimeste kuudega 70 protsenti. Fuusti sõnul võib leevendust oodata alates juunist, kuid kindlasti ei saa paranemine olema kiire. Ainus lootuskiir on ehitussektoril, kuigi ka seal on prognoosid languses. Ettevõtted on valmis halvimaks, kuid on ka neid kompaniisid, mis peavad päris kenasti vastu, ütles Foust. Valitsus on otsustanud ettevõtteid toetada 750 miljardi suuruse abipaketiga. Selle abimõju sõltub aga, kui kiiresti ühiskond uuesti käima läheb. Vaktsiini ei ole ega tule veel tõenäoliselt mõnda aega, niisiis on ühiskonna suletus tulnud selleks, et jääda ja samal ajal püsib ebakindluse tunne, mis teeb asja veel hullemaks. Mitmed ettevõtted hoiavad oma investeeringuid kinni ja on kulutustega äärmiselt ettevaatlikud. Majapidamised ei osta endale ei uut autot ega külmkappi ja see viib kogu majanduse allakäigutrepile, rääkis IFO president Clemens Fuust. Liidukantsler Angela Merkel on lubanud koolid avada alates neljandast maist, samuti võivad juuksurid uuesti tööle hakata, samuti suuremad jaemüügipinnad, raamatu ja automüügipoed. Robert Kochi instituudi teatel peab aga koroonaviiruse kinnitatud juhtumite arv langema alla 100-le päevas, et hakata ulatuslikumalt eriolukorra meetmeid leevendama. Praegu on Saksamaal keskmine päevane uute nakatunute arv 2000.", "role": "user" }, { "content": "Saksa majandusuuringute instituudi Ifo koostatav äriusalduse indeks langes aprillis rekordmadalale, kuna ettevõtted on mures koroonaviiruse majandusmõjude pärast. Ifo juht Clemens Fuest ütles, et mitte kunagi varem pole indeks nii järsult langenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNakatunud koduarvutitest rünnatakse Eesti valitsusasutuste veebilehekülgi, mille eesmärk on takistada välismaalt lehekülgedele juurdepääsu. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeosakonna juhataja Hillar Arelaid. On selgelt eristatavad sihtmärgid, keda rünnatakse. Need on riigiasutuste kodulehed, valitsus.ee, riik.e president.ee, rahandusministeerium ja nii edasi. Aarelaiu sõnul rünnatakse valitsusasutuste kodulehekülgi koduarvutitest, mille kasutajad ise ei pruugi seda teada. No enamik nendest rünnakutest on ilmselgelt pärit ikkagi järjekordselt nendest arvutitest, mis on inimese enda teadmata üle võetud ja inimesed, kes meid ründavad, kahjuks ise sellest ei tea, mitte midagi, et kui me vaatame riikide kaupa jaotust, siis mõnisada arvutit Ameerika Ühendriikides ei ole eriline probleem. Aga samas kuna ründavad arvutit nimistut, nagu vahetatakse pidevalt, siis üles leida need õnnetud 200 kodukasutajat on suhteliselt vaevanõudev. Justiitsminister Rein Langi sõnul on küberrünnakut rahvusvahelise õiguspraktika kohaselt raske kuriteona käsitleda, kuna rahvusvahelises õiguses see ei sisaldu. Kui me võtame seaduse analoogia järgi, siis teise riigi, sadamate või õhuruumi blokeerimine on ju selge agressioon, aga teise riigi küberruumi blokeerimine või selle kahjustamine ei ole ühegi rahvusvahelise kokkuleppega täna agressiooniks tunnistatud ja see muudab selle teema väga sensitiivseks ja see on põhjustanud ka laiaulatusliku arutelu nii NATO sees kui ka NATO liikmesriikides sees. See, et NATO liikmesriikide esindajad on meile selles küsimuses appi tulnud, saates siia oma spetsialiste, on muidugi väga tervitatav. Eelmisel nädalal avaldatud Venemaa presidendi kantselei aadressid, kus Eesti andmesidevõrke rünnati, võivad tähendada turvaauke Venemaa enda infosüsteemides. See võib tähendada ühte teist väga negatiivset asja minu jaoks, Venemaa administratsiooni infosüsteemid ei ole sedavõrd turvalised, et neid ei saaks kasutada ära, et neid ei saaks nakatada mingit kuritahtlike rünnete tegemiseks Eesti aadressil. Nii et mõlemad variandid on minu jaoks väga halvad. Nii see, kui need oleks tehtud otseselt nendest arvutitest, kui ka see, et neid arvuteid on saanud kasutada. Hillar Aarelaiu sõnul on küberrünnaku tõrjumiseks kaasatud ka välismaised eksperdid, kuid selle lõpetamine võib aega võtta Eesti-sisest. Andmesidet pole küberrünnak seni häirinud. Raskendatud on valitsusasutuste veebilehelt dele juurdepääs välismaalt.", "role": "user" }, { "content": "Eesti vastu toimub küberrünnak. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeosakonna juhataja Hillar Aarelaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu esimees ja Keskerakonna juht Jüri Ratas vaktsineerimata inimestele lauspiirangute kehtestamist ei toeta. Ratas nimetas absurdseks mõtet, et vaktsineerimata inimesed ei pääse kooli ühistransporti või toidupoodi. EKRE esimees Martin Helme peab Ansipi ettepanekut liialt autoritaarseks. Tema sõnul tuleb inimestele siiski jätta vastutus oma elu üle ja mitte neid kogu aeg käskida ja keelata. Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi ütles vikerraadio saates uudis pluss, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa olla olukorda, kus osa inimesi saab mingite tunnuste alusel siseneda avalikku ruumi ja saada sealt teenuseid ning teised mitte. Ka peavad vaktsiinitõendi kõrval tema sõnul olema alternatiivid. No kasvõi see, et näidatakse ette testi tulemused, mis on tehtud lühikese aja tagant, et inimesel ei ole viirus kandmist, vot selline peaks olema avalik retoorika, kuid mitte inimeste lahterdamine nii-öelda headeks, halbadeks mustadeks ja valgeteks. Valitsust nõustava teadusnõukoja liikme Ander Uusbergi sõnul sisaldub Ansipi ettepanekutes tõsine õiguste riiverisk ning ühistransporti ja koole puudutav osa on ühtlasi selline, kus piirangu kasu ei kaalu üles selle kahju. Ühistransporti on, eks ole inimestel vaja kasutada ja seda on võimalik teha turvaliselt, kui, kui kanda maske ja, ja kui see sõiduk on, on hästi ventileeritud ja, ja koolide puhul tekib küsimus, noh, selles, et paljud õpilased ei saa ennast hetkel, eks ole, on võimalik alates 12.-st eluaastast vaktsineerida, mis jätab, jätab terve rea, eks ole õpilasi sellesse vanusesse, kus neil ei ole üldse võimalik vaktsineerida. Nii et sellisel juhul eks ole, piirangu kehtestamine oleks, oleks kindlasti ülekohtune. Tervise ja tööministri Tanel kiige sõnul tuleb nakatumise kasvades kindlasti vaba aja tegevustele seatud piirarve allapoole tuua. Elutähtsatele teenustele ligipääsu tema sõnul kindlasti ei piirata. Printsiibis ligipääs tervishoiuteenustele, sotsiaalteenustele mõtlesin ka noh, toidu poes, külastused peavad olema kõigile elanikele loomulikult tagatud, et seda, seda varianti ei ole, et eluliselt olulisi tegevusi teenuseid piirama hakkama, aga vaba aeg, meelelahutus, reisimine ja kõik muu taoline on juba täna lihtsam vaktsineeritud inimestel või siis haiguse läbi põdenud inimestel, teised peavad testima ja tulevikus see tõenäoliselt üha enam nii läheb.", "role": "user" }, { "content": "Ansipi arvates võiksid edaspidi rongiga sõita ja kooli minna vaid vaktsineeritud ning 1. septembrist võiks avalikes kohtades kehtida niinimetatud koroonapassi süsteem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMillised koeratõud on selliseks tööks kõige rohkem sobivamad? Koeratõud, mis sobivate narkootiliste ainete otsinguteks on näiteks saksa lambakoer, Belgia lambakoer, labradorid ja spannielid. On karta tõugude suhtes mingid eelistused. Eks ikka lömni nad näiteks ei sobi, et pigem ikka sobivad korraliku koonuga koerad, näiteks ongi saksa lambakoer, Belgia lambakoer. Täna ma nägin, siin see on, võib olla juhus, et kõik koerad on mustad. Kas nii peabki olema, või on ka valgeid koeri? Värv ei ole oluline, et me ikkagi vaatame pesakonnas ka seda, millised on eelnevad geenid ja kuidas koerad on varasemalt ka töötanud. Kas meil on selleks spetsiaalsed keskused, kus neid treenitakse või iga inimene tegeleb personaalselt oma koeraga? Kõige suurem neist on Muraste teenistuskoerte koolituskeskus kuid on ka teiste ametkondade instruktoreid, kelle juures me käime. Kuna suurema osa ajast ikkagi koerajuht ise vastutab oma koera väljaõppe eest ning koerajuht peab leidma nende koostöö jaoks parima võimaliku viisi, kuidas koera treenida ning mis on parim lahendus. Kas narkokoeri on hetkel piisavalt või oleks neid rohkem vaja? Hetkel on vanglateenistuses piisavalt palju koeri, kuid samamoodi on koeraühi asi saada aru, millal tal olemasolev koer hakkab ära väsima, kas siis tervisest tulenevalt või vanusest ning koerajuht peab teadma, millal tal on paras aeg võtta uus noor koer kõrvale, keda siis paari aasta jooksul koolitada nii-öelda valmisolekusse ja siis vanem koer pensionile saata. Kui palju narkootilisi aineid koertega leitakse? Eks neid leide tuleb ette, kuid enamasti me tegeleme igapäevaselt kokku kokkupuutelõhnade ning jääklõhnade leidmisega. Et näiteks tulevad kiired pakid, kus saadetakse kinnipeetavale tema isiklikud asjad, mis on ainega näiteks kokku puutunud, seda koerad näitavad või näiteks ka pikaajalised külastajad ning klaasite kokkusaajad.", "role": "user" }, { "content": "Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimusid 13. korda narkokoerte kutsemeisterlikkuse võistlused. Kokku osales 17 koera juhti koos koertega.", "role": "assistant" } ]