Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldise meeleolu kohta võib kasutada sõna masendav või siis tülpinud. Kas need 60 rikutud sedelit ongi hääletamine südametunnistuse järgi, selle üle võib edaspidi pikemalt arutada igal juhul. Riigikogu esimees Eiki Nestor võttis päeva kokku nii. Päev läks luhta, president jäi valimata, suur soov oli, et president saaks valitud. Aga eks see näitab ka seda, et kui erakonnad ei ole võimelised koostööd tegema, siis jääb president valimata. Nii riigikogus kui vali valimiskogus siin suurt vahet ei ole, et, et see ongi see põhipõhjus, miks see nii juhtus? Viimasesse vooru jõudnud kandidaatide muljeid Allar Jõks. Täna presidenti ära ei valitud ja Eesti rahvale see tulemus võib-olla ei meeldi, aga mina olen oma tulemusega rahul. Ilmselt võivad nii Allar Jõks, Siim Kallas kui ka Mailis Reps tulemusega pigem rahul olla. Marina Kaljurand ja Mart Helme põrusid selgelt. Kas Siim Kallas ootas nii palju kehtetuid sedeleid? Valmisolek oodata seda oli, see oli üks tõsine versioon, et ei, ei tule hääli ja jääb palju tühja. Kommenteerides olukorda, kus nii riigikogu kui valimiskogu pole suutnud presidenti valida, ütleb Jõks. See, mis täna juhtus, on midagi, mida põhiseaduse autorid ja, ja põhiseaduse assamblee vist ei suutnud ette ette näha, nii et siin on väga tugev mõtlemiskoht, kuidas seda valimiskorda nii muuta, et valimiskogus igal juhul saaks president ära valitud. Ja Siim Kallas No see on ikka päris tõsine kriis küll seda ei saa eitada, ega ma ei kujuta ette, kuidas sellest siis välja tullakse, kui siiamaani ei ole ükski kandidaat sobinud, kuidas siis nüüd need järgmised sobivad? Ma ei tea. Kumbki kandidaat enam kandideerida ei kavatse, ilmselt ei tee seda ka ükski esimeses voorus välja langenud kandidaatidest. Aga lahendus tuleb leida ja üsna kiiresti, sest riigikogu uus presidendivalimiste voor on juba praktiliselt nädala pärast, kolmandal oktoobril. Eiki Nestor lõpetab. Nii et tuleb jõuda meil nädalaga kandidaadini, kelle poolt oleks kaks kolmandikku parlamenti ja ta ära valida.", "role": "user" }, { "content": "Valimiskogu ei suutnud presidenti ära valida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Panga prognoosi järgi pärsib meie majanduse kasvuvõimet buumijärgne tavaeluga harjumine. Meie seisu mõjutavad eelkõige eksportturud. Eesti Panga asepresident Märten Rossi sõnul ei saa välistada, et kaubanduspartnerite majanduslangus kestab mitu aastat. Kui ikkagi on olukord, kus meie eksportööride sihtturud langevad 10 20 protsenti siis majanduse mahud ka meil ühel hetkel jõuavad sinna sama taseme languse juurde, on võimalus sellest nagu paremini toimetada, kuid see on nüüd seotud sellega, siis me peame tõesti olema tootlikumad kui teised, me peame olema võimelised võitma uusi turgusid, muutma oma ettevõtete struktuuri. Järsult langenud välisnõudluse tõttu võib Eesti majanduslangus ulatuda tänavu 5,5 protsendini ja 2010. aastal tõusta üks protsent. Märten Ross. Riskistsenaariumi järgi võiks järgmine aasta meil majanduse maht olla üle 10 protsendi väiksem, kui ta oli eelmisel aastal. See tähendab, et kroon ringleb lõppkokkuvõttes üle 10 protsendi vähem järgmisel aastal. Kui maailm kosub, siis ma arvan, et meie oleme nende hulgas, kes esimesena ka kosuma hakkavad. On siiski alust väita, et meie endi nii-öelda hädad on hakanud mööda lõpuks saama, mis puudutab kõrget inflatsiooni ja mis puudutab jooksu, defitsiiti. Inflatsioon on alanenud ega ulatu tänavu üle kahe protsendi. Prognoosi järgi ei tõuse hinnatase ka järgmisel aastal. Kuna meie majanduse maht jääb lähiaastatel prognoositust väiksemaks, on Eesti Panga hinnangul oluline, et valitsus viiks kulutused kooskõlla uute eeldustega Märtin. Rossi sõnul aitab kriisi läbida majanduse paindlikult. Ettevõtted on stressis, sellele peab reageerima nii kasumi vähendamisega kui ka siis kulude vähendamisega ja ka kulude vähendamisel on loomulikult palgad üks oluline element sellest ei peaks nagu järeldama, et ütleme, nendel äridel on nüüd kuldne põli tagasi, kus, kus me võime öelda, et järgmised 10 aastat oleme jälle odava tööjõuga maa? Kindlasti mitte. Eelkõige on siin küsimus ikkagi selles, et kuidas palgad ja tootlikkus omavahel kokku jooksevad. Ross rõhutas ka, et laenutingimused kogu maailmas on karmistunud ja nii ka Eestis laenu andmine on vähenenud. See on umbes tase, mis oli meil laenuvõtjatel kolm aastat tagasi enne enne seda, kui intressi marginaal langema hakkas ja siin peab nagu ütlema, et ega see vahepealne aeg oli ebanormaalne. Meie arvates pankadel ei ole mingisugust likviidsusega kapitali probleemi. Täna ja üldiselt on selge, et ka pangad peaksid säilitama paindlik, kus väga paljud ettevõtetele see olukord ei ole praegu ajutine šokk, see on olukord, kus tuleb üle vaadata põhimõtteliselt tegevussuund, põhimõtteline finantsseis, pikaajaline, et osa ettevõtteid peabki pankrotti minema. Eesti panga hinnangul on riskistsenaariumi tõeks osutumisel vajalik kaheksa kuni üheksa miljardi kroonine eelarvekärbe. Panga president Andres Lipstoki sõnul sõltub valitsuse otsuste tõhusus sellest, kuidas neid reaalselt ellu viiakse. Kaheksa miljardit puudutab praegu 2009. aasta eelarvet ja tema väljund ka selle kolme protsendi tasemele jäämisel on 2009 aasta ja see on õnnestub siis, kui sellel kärpel on tegelik sisu. Kui see kärbet ei hakata mingisuguste mängudega kuidagi väiksemaks mängima, kui selle aastaga nagu ühele poole saadakse, siis 2010 2011 võetakse selles kontekstis, et see eelarvepoliitika oleks jätkusuutlik ehk teiste sõnade kui ühekordsete meetmetega üks kord üritada selle kolme protsendi raamidesse jääda, siis see ei ole veel ütleme Maastrichti kriteeriumi täitmises lõplik võit.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga majandusprognoosi tähtaeg on alles kahe kuu pärast, kuid pank otsustas reageerida erakorralisele ajale ning teha esialgsed prognoosid. Nende koostamisel lähtuti sellest, et maailma majanduse tase jääb samaks, kuhu ta kukkus eelmise aasta lõpus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarves on minu arvates esimene küsimus, mis on selle prognoosi täpsuses ja me peaksime siin ütleme, väga selgelt ütlema, mis asjad on need välised faktorid, mis ei võimaldanud seda prognoosi väga täpselt paika panna ja mis on need sisemised faktorid, mis on meie inimeste kompetents ja pädevus. Me teame, et noh, siin on väga lühikese ajaga väga oluline niisugune muudatus on praegusel juhul toimunud kus teatud noh, ütleme niisugune kiire areng, eufooria on ümber muutunud nagu niisuguse natukene nagu tagasihoidlikumateks hinnanguteks. Ma olen vaadanud neid statistikaid ja neid prognoose, mis on erinevad, noh, ütleme ka Eesti pank ja erapangad teinud. Ega ma pean ütlema, et nad on enamus kõik sama reha otsa astunud ja nad on seda majandust sliku arengut pidanud kiiremaks, kui ta tegelikult on samal ajal me noh, toome näitena, me teame, et seal Danske panga analüütikud tõid välja teise, noh, ütleme mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu majandusliku arengu niisuguse stsenaariumi, nii et siin on põhiline küsimus on selles, me olime samal ajal, me olime nagu fooris kogu aeg olime niisugusel arusaamisel, et Eesti on kogu aeg teinud konservatiivsed eelarvet, selles mõttes me oleme kogu aeg viimased aastad eksinud. Me oleme tegelikult hinnanud oma nii-öelda riigi tulusid väiksemateks prognoosinud väiksemateks, kui nad tegelikult on ja nüüd järsku juhtus sinna teise poole, et me riigi tulusid noh, vastupidi nad prognoositust oluliselt väiksemad on. See on küsimus. Nii et siin minu arvates maksa paanikasse sattuda, kui me vaatame ka Eesti majanduse areng, see kuskil kolm ja pool protsenti halval aastal, see ei ole tegelikult sugugi halb. Küsimus on selles, miks me ei suutnud seda edasi prognoosida, see on esimene, teine küsimus, kas me oleme põhja kätte saanud või me läheme veel sinna põhja poole, kas meil on nüüd järsku hakkab juba kuskil suvest tõus peale või ei hakka, aga see tõus peale need on need küsimused, punkt üks, mitte sattuda paanikasse, punkt kaks siiski hinnata ja mõelda selle üle, mille tagajärjel on tekkinud noh, ütleme niisugune prognoosi suur lahknemus, tegelikult prognoos on alati mingil määral ju noh, ütleme nagu hüpoteetiline lahkneb tegevus, aga praegusel juhul oli tema küllalt suur.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Mihkel Oviiri seisukoht eksimustest eelarve planeerimisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViv Living tervisemaja pakub eriarstiteenuseid, aga põhikohaga arste tööle ei võeta, siin töötatakse kas oma erapraksise või haigla töö kõrvalt. Tervisemaja tegevjuht Laura Päit võtab külalisi vastu suure rõõmu ja entusiasmiga aga kõige tähtsamat küsimust ei saa jätta talle esitamata. Kas ajal, kus kõik läheb järjest kallimaks ja inimestel on raha niigi vähe, võib erakliinik loota, et patsiente ikka tuleb? Laura päit. Tervis ei ole koht, kus kokku hoida ja praegu ka, et meil juba on broneeringud, juba on inimesed tulevad majja, näha on, et selle teenuse vastu Pärnu linnas on, on vajadust, hetkel on ainult siis ilma haige kassata, inimesed ise maksavad teenuse eest. Päit ütles, et ise pole ta arstiks õppinud, aga idee kliinik luua on tulnud tõenäoliselt sellest, et ta on üles kasvanud tervishoiuteenuste osutamise keskel. Nimelt on ta ema apteeker ja kuna Pärnus erakliinikut polnud, otsustati see rajada. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu ettevõtlikud noored avasid Tervisemaja. Haigekassaga sellel asutusel lepingut pole ja nii peab külastaja kõige eest ise tasuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMatemaatiliselt kaotas Tartu praegune koalitsioon võrreldes eelmise valimistulemusega neli mandaati. Samas säilitati siiski napp ülekaal 49 kohalises volikogus. Tartu linnapea Urmas Kruuse ütles, et teoreetiliselt saaks moodustada igasuguseid koalitsioone, ent mugavaid valikuid pole. Urmas Kruuse. Ega ükskõik, kelle poolt me täna vaatame, ei ole alati nii lihtne praegu seda enamust selles mõttes saavutada, nii et tuleb homme hommikul rahulikult edasi minna ja, ja siis on selge, kui, kui juba tuleb kolm ja rohkem osapoolt, siis on alati keeruline, aga ka see kogemus on ju Tartul olemas, et kõige olulisem see, et Tartu saab stabiilse koalitsiooni ja, ja saab normaalselt tööle hakata. Kruuse lisas, et lisaks Isamaa ja Res Publica liidule on ka teised volikokku pääsenud jõud avaldanud soovi koalitsiooniläbirääkimisteks, kuid Kruuse sõnul algab kõik siiski läbirääkimistest senise koalitsiooni partneriga. Ka Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica liidust kinnitas, et esimese hooga püüavad senised Tartu võimuerakonnad omavahel koostööd teha. Margus Tsahkna. Valimistulemus ongi selline, et ega kui varem Reformierakond sai teha mitme erineva partneriga kahekesi koalitsiooni, siis täna selgelt see ei ole võimalik, et ainuke kahe erakonna koalitsioon on võimalik IRL-iga ja see muudab ka kogu selle poliitilise olukorra tegelikult volikogus palju keerulisemaks ja palju värvilisemaks. Ma arvangi, et ega läbirääkimised tulevad, tulevad päris keerulised. Tsahkna lisas, et 26 häälega volikogus pole linna väga lihtne juhtida. Ka Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must ütles, et nii napi ülekaaluga ei saaks linnavalitsemine väga lihtne olema. Samas ütles must, et poliitikas ei loe armastus ja inimeste omavaheline klapp, vaid huvid. Aadu Must. Vaata poliitikas on niimoodi, et poliitikas ei ole ju armastus ja abielu vaid poliitikas on huvid. Eesti poliitiline süsteem, erinevalt Euroopas üldlevinud ja heakskiidetust, on selline, mis soosib selliseid koalitsioone, mis langevad kokku. Kui üldriikliku, kui Reformierakond sai 49 kohalises Tartu volikogus 15, Isamaa ja Res Publica liit 11, Keskerakond üheksa mandaati, siis sotsiaaldemokraadid said kaheksa, loodeti enamat. Sotside linnapeakandidaat Heljo Pikhof. Me väga lootsime, et saame rohkem hääli, et kui inimestega tänaval sai räägitud, siis jäi mulje, et ollakse sotside suhtes väga positiivselt meelestatud, aga ma arvan, et mängis siin olulist rolli ka nende inimeste mängutulek, kes ei ole erakonna liikmed, et ma arvan, et, et see muutis muutis pilti. Mis Tartus saama hakkab, et teie prognoos, et kas tänane kaksikliit proovib jätkata, kuigi see enamus volikogus saab olema väga napp? Ma arvan, et nad teevad tööd mõlemad selle nimel, et tuleks ka keegi kolmas, et muidu ei vea lihtsalt välja. Mirko Ojakivi, Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Tartus võitis Reformierakond ja jätkata püüab praegune koalitsioon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel mitte võtta riigikogu menetluses tagasi õppetoetuste seaduseelnõu, praegusel kujul see käesoleva aasta septembrist ei rakendu. Valitsus töötab edasi selle täiustamisega, tudengitele makstakse toetustena välja selleks aastaks ette nähtud raha 21 miljonit krooni. Valitsus soovitab raha jaotamisel tulevikus arvesse võtta akadeemilist võimekust. Suppurid kardavad, et taolisel juhul satuvad nad löögi alla ja sissetulekud vähenevad. Noored loodavad, et nende häält võetakse kuulda. Seda meelt oli ka tar tusürituse üks korraldaja, üliõpilaste liidu juhatuse liige Piret Hartman. Kui me meeleavalduse juba teeme, siis on küllalt radikaalne, meie eesmärk ei ole nagu sellest nii radikaalseid otsuseid teha, et pigem nagu loodame, kompromisside ja heade ettepanekute peale. Juhul kui seda vastu ei võeta, siis kindlasti me läheme edasi ja töötame selle kallal nii kaua, kui ta vastu võetakse. Ma usun, et me oleme selle sõnumi juba teatud inimesteni viinud ja see meeleavaldus kindlasti aitab selle kaasa ja ma loodan, et ka otsustavad hakkavad mõtlema, et tudengid on olemas. Ma ei usu, et selle taga on ainult haridusministeerium, et pigem nagu peaks kogu valitsus ja riik nagu pöörama prioriteedid kõrgharidusele. Ülikooli peahoone eest siirdusid demonstrandid paarsada meetrit eemal asuva haridusministeeriumi hoone juurde. Sealgi peeti kõnesid ja avaldati pahameelt. Mailis randa. Demonstratiiv kohanud noorte ette tuli ministri asemel haridusministeeriumi suhtekorraldaja Liina Jaanika Seisler. Ka tema oli sama meelt, mis protesteerijatki. Tegelikult haridusministeeriumi arvamus ei erine sugugi tudengite omast, nimelt ka meie oleme seisukohal, et õppetoetused on vajalikud. Seaduseelnõud on haridusministeeriumi ette valmistanud koos tudengite ja ka mitu aastat. Kui nüüd on vastu võetud otsus, et seda sügisest ei tule, siis on see pall täiesti poliitikute väravas. Haridusministeerium ei saa siin kahjuks hetkel enam midagi uut öelda. Tartus osales protestimeeleavaldusel umbes 150 noort, suurem osa tudengeid ja noori eelistas Pirakovi platsil päikest võtta, õlut juua ning toimuvat eemalt jälgida. Ka Raekoja platsil toimunud Postimehe päev meelitas üksjagu studioosuseid eemale Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Tänane õppetoetusi kokku hoida hariduse peal. Töövaba õppimine, õpilane pole asotsiaal. Igale lapsele 1000, igale tudengile 1300. Mina olen välditudeng, valitsus, tee silmad lahti. Ministri palk maha, õpilastele raha, olete nõus sellega? Selliseid loosungeid kandis mõnisada tudengit ja gümnaasiumiõpilast täna ennelõunal Toompeal ossi ees. Meeleolu oli lõbus, kärarikas ja väga tempokas. Käisin meeleavaldajatelt küsimas, mille eest nad võitlevad. Katrin oli meeleavaldusele tulnud missiooniga. No me võitleme tulevaste üliõpilaste toetuste eest, mida me ise ei ole ka kahjuks näinud tulevaste üliõpilaste, aga mis teie ise sellest arvate selles mõttes, et me peame kokku hoidma, et järgnevad üliõpilased on ju samamoodi üliõpilased nagu meiegi, loodetavasti nendele veab siis rohkem. Tudengite kaitseks astusid sõnavõttudega üles ka asjasse puutuvad opositsiooniliste parteide esindajad. Mõõdukas Marju Lauristin tõi välja, et stipendiumid ei asenda õppetoetusi. Stipendiumid on loomulikult vajalikud neile, kes on kõige paremad ja stipendiume mujal maailmas antakse ju väga erinevatest allikatest, see ei pea olema alati riik, aga annavad ettevõtjad, annavad fondid ja nii edasi. Aga toetuste mõte on teine. Toetuste süsteem tagab suurema võrdsuse õppetingimustes. Stipendiumide süsteem suurendab tegelikult seda ebavõrdsust, mis nagunii on ülikooli saamisel. Ka isamaaliitlane, endine haridusminister Tõnis Lukas oli tudengite poolt. Kui valitsus toetaks uut õppetoetuste seadust, te saaksite märgi, et valitsus arvestab tudengitega julgust. Ma soovin just praegusele valitsusele ja julgustaksin peaminister Kallast, kes ei peaks nägema igasasjas tonti ja laskma ennast hirmutada. See, et on öeldud, et kogu süsteem läheb maksma kuni 700 miljonit selle arvestuse aluseks on, et kõik, kes seda hakkavad saama, petavad riiki sajaprotsendiliselt. Selline põhimõte on amoraalne. Tudengeid tuleb usaldada ja tahaks usaldada ka valitsust. Tudengid kutsusid korduvalt välja ka valitsuskoalitsiooni esindajat, paraku aga tulutult. Nii kingitigi meeleavalduse lõpus valitsusele kingituseks mõeldud nälgiva tillukese kriipsujukuga suur graafiline leht hoopis Tõnis Lukasele.", "role": "user" }, { "content": "Tudengid korraldasid meeleavalduse uue õppetoetuse kaitseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia professori Tanel Tammeti sõnul on paratamatu, et nutitelefoni rakendused kasutavad kogutud informatsiooni rohkemaks kui kirjeldatud teenuse pakkumiseks. Siiski, kuna üksikisiku taga luuramine ei ole majanduslikult tulukas, jäävad andmed üldises. Ka riigiametnike puhul on ametisilmis paslik rõhuda peamiselt küberhügieenile. Võib küsida, et kas ma näiteks kõrge ametniku asukoht või tema kontaktinfo on riigisaladus, no ma arvan, et ta tõenäoliselt ei ole. Samas võib-olla ei ole hea, kui kõik seda kogu aeg saavad jälgida. Ja kui me ei taha, et näiteks minu asukohta jälgitakse, minu kontaktinfot kätte saadaks, siis on selge, et parem on võib-olla sellistes tundlikes kohtades lihtsalt telefon välja lülitada või mingisuguseid kontakte mitte sinna mobiili panna, et mõistlik on eeldada, et, et mingid organisatsioonid saavad selle info kindlasti kätte, iseasi kas nad selle infoga midagi teevad. Eriliselt kahtlast. Ma arvan, et enamasti nad ei tee sellega midagi kahtlast. Kaitseväe töötelefonidele on rakenduste allalaadimine üldiselt keelatud. Küberväe juhatuse ülem asetäitja Mihkel Tiku sõnul on see lähenemine neil üks küberturvalisuse aluste. Me ei keela rakendusi, vaid me lubame rakendusi, ehk siis kui meil on tõesti, inimestel on tööks vaja mingit rakendust, siis meil on eksperdid olemas, kes vaatavad selle rakenduse sisse. Ja kui me nagu hindame, et see risk on madal, siis me lubame selle konkreetse asja telefoni ja kui see risk on kõrge, siis me paraku peame keelduma. Hooletu käitumise juhul ei pruugi seadistatud töötelefonist abi olla. Selleks, et inimesed käituksid vastutustundlikult, nõuab kaitsevägi teenistujatelt küberhügieenikursuse läbimist. Tikk tunnistab, et praegu vajab rohkem tähelepanu, kuidas infolekke ohtu madalana hoida. Eraelu piiramata. Et üks osa on see, mida meie teenistujad ise kasutavad, teised on see jällegi, mida nende pereliikmed kasutavad, et nagu meie võime olla siin väga tublid, aga kui seal ikkagi keegi juba perekonnas kasutab selliseid seadmeid, mis lubavad siis sellel pahalasel teenistuse koduvõrgus nagu ringi kolada, siis nendest ei ole enam võib-olla isegi kasu. Sama karme reegleid, teised riigiasutused tiku arvates ei vaja, kuid inimesi peaks teemal järjepidevalt harima, kuna nõrgaks kohaks on just kasutaja ise.", "role": "user" }, { "content": "Kui Riigi Infosüsteemide Amet keelas oma töötajate töötelefonides rakenduse TikTok, siis ekspertide sõnul hulgaliselt rakendusi keelama hakata ei ole mõtet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaapiirkonnas on võrreldes suuremate linnadega vähem neid kohti, kus lasta end vaktsineerida. Põlva haigla juhataja Margot Bergmann ütles, et Põlvamaal saavad inimesed lasta teha kaitsepookimise kas Põlva haiglas või siis perearsti juurde minnes. Kui inimesel muidugi on võimalused, siis ta saab alati tulla haigla juurde, kui tal transpordivõimalus on. Et, et meie, siis võtame kõik inimesed vastu, kes vaktsineerida soovivad ja, ja täna loomulikult meil peab veel ette registreerima, aga, aga aegu meil on nii, et, et kui inimesel soovi on, siis ta kindlasti endale sobiva aja leiab. Ja alati saab pöörduda siis ka oma perearsti poole, see võib olla ka esmane, kuhu inimene pöördub, uurib, kas perearstil on vaktsiini. Et siis ta saaks kohapeal selle vaktsiini kätte. Et meil maakonnas veel praegu seda võimalust ei ole, täiesti registreerimata kohale tulla. Vaktsineerimist korraldava töörühma juht Marek Seer avaldas lootust, et peagi saavad inimesed võimaluse apteegis end viiruse vastu vaktsineerida. Kui me tahame olla inimestel lähedal, siis me peame olema nii-öelda nendes kohtades, kus inimesed enim käivad, käivad inimesed kaubanduskeskustes ja mõni inimene noh, puhtfüüsiliselt ei jõua, võib olla ka ei soovi minna haigla või perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja juurde ruumidesse, aga apteek jääb talle või noh, nii-öelda kaubanduskeskusesse minnes jääb talle ruumi, et apteek astub sealt läbi, saab seal ka vaktsineerida, siis jah, kindlasti arvame, et, et ka see oleks üks võimalik variant, et inimesteni jõuda. Marek Seer lisas, et varsti jõuab vaktsiinibuss ka Võru ja Valgamaale. Võrumaa on meil täiesti vaktsineerimise bussi teekonnas küll ja Valgamaa ka, et kuna me hakkame seda teekonda kokku leppima, siis ma ei saa täna veel lihtsalt kuupäevast rääkida, aga tõepoolest me me plaanime, kuna Võru ja Valgamaa hõlmatus on madal. Et nii kui see teekond on kokku lepitud, kuupäevad paigas, saame täpsemalt sellest rääkida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Tulevikus saavad maapiirkonnas elavad inimesed võimaluse lasta end vaktsineerida kodu lähedal apteegis või siis hajaasustusega piirkondades ringi sõitvas vaktsiinibussis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Virginias Roslinis valimisjaoskonna ees pikki järjekordi ei ole. Kõik, kes soovivad hääletada, saavad seda teha kohe ja ilma probleemideta. See piirkond on Virginia osariigis äärmiselt demokraatlik ja enamik valijaid otsustas eelhääletada. Endise asepresidendi Joe Bideni toetaja Mi sõnul on tema jaoks seekord kõige olulisem president Donald Trump Valgest majast välja hääletada. Ma arvan, et ta on kloonja, ma arvan, et ta ei ole meie riiki viimase nelja aasta jooksul hästi juhtinud. Ma sooviksin näha empaatiat. Ma arvan, et meil peaks olema juht, kes rõhub empaatiale ja lootusele, mitte keegi, kes õhutab vägivalda ja hirmu. Tik ja Susan toetavad aga tugevalt president trumpi. Nende arvates on just tema see, kes suudab USA säilitada sellisena, nagu see on ajalooliselt olnud. Ta töötab 18 tundi päevas, ta ilmselgelt hoolib ja armastab seda riiki ja ta ei ole kurjategija, nagu tema vastas kandidaat ja tema perekond. Ta on olnud truu ametivandele ja ta on ellu viinud mitu projekti, vaatamata vastuseisu le, mis ta on saanud. Ta on kaitsnud meie piire. Ta on uuesti ehitanud üles meie sõjaväe, räägib Susan. Poli oli. Ta toetab vastsündinute õigust elule nagu mina ja ma ei ole pikka aega leidnud inimest, kes toetas seda vaadet. Hääletajate seas leidus ka neid, kes ei soovinud oma eelistust öelda ja kelle jaoks oli valiku tegemine keeruline, räägib ves. Nendel valimistel on keeruline, sest on lihtsalt nii palju lahkarvamusi. Ma arvan, et on parem lasta inimestel hääletada oma südametunnistuse järgi ja jääda endale kindlaks, mitte lasta teistel end oma valiku pärast hukka mõista. Samas ei alanud valimispäev igal pool järjekordadeta kaalukeele osariigis Pennsylvanias ootasid valijad tunde külmas, et oma hääl anda. Küsitluste järgi on seal olukord äärmiselt tasavägine ja mõlemad kampaaniad on üritanud viimastel päevadel otsustamata valijaid enda poole meelitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Virginia.", "role": "user" }, { "content": "USA-s on täna valimispäev. Oodata on suurt valimisaktiivsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa olen 18 aastat olnud selle koha peal ja ma ei lahku nagu Tallinkist kuskile, ma lähen Tallinki nõukogusse ja jään firmale kaasa elama strateegiliste otsuste tegemisel, aga igapäevategemised juhatuse esimehe kohale arvan ma, et Janek Stalmeister on väga tubli mees, kellega me koos oleme kaua töötanud ja ma arvan, et sa viid firmad edasi järgmisele tasemele. Oma tööle pole üldiselt kerge hinnangut anda, et millises seisus firma järglased üle annate. Firma on heas seisus ja ma usun, et Janek viib seda edasi ja viib seda veel paremasse seisu. Tallink on tõstnud Eesti laevanduse vähemalt Läänemeres juhtivale kohale ja ma arvan, et ka Euroopa Tallink Grupp on Eesti laevandusettevõte, millele kuuluvad laevad sõidavad Läänemerel Eesti-Soome, Eesti-Rootsi ja Läti-Rootsi liinidel. Tallinkile kuulub ka mitu Soome laevandusettevõtet, ennekõike Silja Line. Tallink Grupp on kiirelt kasvav ettevõte ning investeerinud moodsasse laevastiku ja uute liinide avamisse viimase 10 aasta jooksul kokku 1,8 miljardit eurot. Kontsern annab tööd ligi 6800-le inimesele. Tallinki järgmine tegevjuht Janek Salmeister on olnud firma finantsjuht alates 2005.-st aastast. Peamine ülesanne on ju säilitada number üks laevafirma positsioon ja tugevdada seda. Selles mõttes on see väga suur vastutus, mis on usaldatud minule.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtte juhatuse esimeheks saab uuest aastast firma pikaaegne finantsjuht ja senine juhatuse liige Janek Stalmeister.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul, et patsientide ravimisel on appi kaasatud nii kaitseväge kui ka tervishoiu kõrgkoole. Sule sõnul põhja piirkond üksi enam patsientidega hakkama ei saa. Esmakordselt oleme siis selles olukorras, et tegelikult on näha, et põhjapiirkonna tugi üksinda haiglaravi osas jääb nõrgaks ja oleme kaasanud ka siis põhja-lõunastaabi koostöö selleks, et ka suunata patsiente siis Harjumaalt, Rakverest ja üldse põhjapiirkonnast lõuna poole. Et eilse või täna hommikuse seisuga oli see number kokku 10, et 10 patsienti on sinna suunatud. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme ja haigla ülemarsti Peep Talvingu sõnul on voodikohti võimalik juurde luua, kuid pudelikael on just personali nappus. Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütles, et haigla on esitanud põhjameditsiini staabile abitaotluse. Me räägime monitooridest 20 hemodünaamika monitori, et jälgida patsiendiseisundid. Need on ka perfoserid, enfuuserid, distribelaatorid, et sellised asjad, mis on üks osa teise astme intensiivravist ja lisaks ka erakorralise meditsiini osakonna tööst. Sest alates kolmapäevast meie peame juba ma kahte emotsooni. Meil tekib kaks eraldi emod, puhas emo, must emo. Sellepärast et patsientide osakaal, kes on potentsiaalselt Covid positiivsed patsiendid. Täna moodustab meil 30 protsenti EMOs ja prognostiliselt, need on konkreetselt positiivsed patsiendid, aga kahtlaseid on veel lisaks umbes 20, nii et juba täna umbes 50 protsenti meie patsient uudis emos on covid kahtlased või juba konkreetselt positiivselt, kaasa arvatud. Eakate osakaal on nakatunute seas siiski väiksemaks jäänud, vähenenud on ka üldine haiglasse mineku tõenäosus, seda seitsme koma viielt protsendilt viie koma viiele protsendile. Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on olukord siiski veel kriitiline. Kiirabi jaoks on koormus kasvanud meie regioonis 40 protsenti ehk igapäevaselt me saame umbes 100 Covidi patsiendi kellest siis umbes pooled on sellises tervislikus seisundis, et nad vajavad haiglaravi. Samas kiirabikoormus regiooniti on natukene erinev, kõige suurem rõhk ongi siis Tallinnas Lasnamäel ja, ja Maardu linnas. Ja täna raporteerivad kolleegid Saaremaalt Pärnust, et seal kiirabikoormus on, on normaliseerumas.", "role": "user" }, { "content": "Hommikuse seisuga vajab Eestis haiglaravi rekordilised 711 koroonaviirusesse nakatunud patsienti, kellest ligi pooled on kolmes Tallinna suurhaiglas. Põhja regioonist on suunatud patsiente ka lõunapoolsetesse haiglatesse, kuna omal käel enam hakkama ei saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile 20 viiendat sünnipäeva tähistanud Türi talunike liidu tegevuse kõrgaegadel oli piirkonnas üle 100 peretalu. Nüüd on neid alles jäänud oluliselt vähem. Ale talu peremees Koit Teder. Praegu me oleme kahanenud siin 30 ja mõni liige peale muidugi ka on selliseid talusid, kes tegelikult on juba oma aktiivse tootmise lõpetanud on oma maid rendile andnud, aga nad hingelt on ikkagi selle pere talu pooldajad ja, ja, ja selle tõttu ka on meie liikmed edasi. Peretaludes on käsil põlvkonnavahetus üksikuid isalt pojale talu üleandmise juhtumeid on olnud ka Türi vallas kuid nagu räägivad Urmas ja Laivi Laks jõeääre köögiviljakasvatustalust pole talusse jäämine nende endi laste esimene eelistus. Mõtted on olnud, aga kuidas teoks saab, veel ei tea. Noored ei ela tänapäeval selle rahaga ära, sest nendel on liisingud ja laenud ja aga nad ei ole päris, ei öelnud. Maaeluminister Mart Järvik rääkis Türi talunikega kohtudes, et peretalude kadumine on omamoodi julgeolekurisk ja tema soovib, et pere talud tegutseksid kõikjal üle Eesti. Selleks plaanib ta muuta maaelu edendamise sihtasutuse töö põhimõtteid. Selleks, et talud tekiks uuesti, tekiks väiketalusid ja ka neid piiri tagant tagasi tulevaid inimesi oleks võimalik tagasi meelitada. Ja maaelu edendamise sihtasutusel otsustasime teha uue strateegia. Seal on väga palju selliseid punkte, läbi mille saab hakata siis uut tekkivat talu toetama. Minister Järvik toob näite, et kuna Eesti suudab marju ja puuvilju toota vaid 10 protsenti oma vajadusest on üks võimalusi panustada marjakasvatus talude loomisele. Regionaalpoliitilise meetmena on väga oluline maksuerisuste rakendamine maale maade müük väljamaistele ettevõtetele, kokkuostjatele ehk vahendajatele, kes üritab neid siis edasi müüa. Et sellele saaks pidurid tõmmata. Kui teeme oma riigi asutuse, kellel on õigus maid kokku osta turuhinnaga, aga ostja saab näiteks maksusoodustusena vabastuse tulumaksust 20 protsenti. Järvik lisab, et mess hakkab uute põhimõtete järgi toimima juba uuel aastal. Jõeääre talu pererahvas Urmas ja Laivi laks on ministri plaanide suhtes aga umbusklik. Vist on hiljaks jäänud, pole noor enam, nad ei tule enam maale. Ma arvan ka, et see rong on läinud lihtsalt noored on läinud kergema eluviisi peale ja Aga ministri väljaöeldu muidugi see on väga-väga kiiduväärt asi. Et noh, unista tuleb ikka suurelt, et ma oleks talusi täis. Rahvusringhäälingu raadio uudistele, Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeerium plaanib ümber korraldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse töö, et regionaalpoliitiliste meetmete abil soodustada uute peretalude tekkimist kõikjal üle Eesti. Näiteks tahetakse talunikele kehtestada piirkondlikud maksuerisused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna võimu kaotanud sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond tõlgendasid juhtunud nii, et IRL-il oli vaja neile kätte maksta selle eest, et kaks nende saadikut kaheksa kuud tagasi teisele poole üle läksid, mistõttu saigi eelmine kolmikliit sündida. Nüüd, kui Andres Jalak naases riigikogust linnavolikogusse, kaldus jõudude vahekord ühe häälega taas IRL-i kasuks ja loodavasse koalitsiooni kutsuti taas Reformierakond, kellega teostati võimuga. Eelmisel valitsemisperioodil aga kuulame äsja ametisse asunud linnapea ja tagandatud linnapea selgitusi. Paide linn on saanud siis uue linnapea, IRL-i kuuluv Priit Värk, millest alustati Esimesed argipäevad kuluvad selle peale, et erinevate inimestega linnavalitsuse töötajatega kohtuda ja teha selgeks nende täpsemalt nende töölõigud, nende mured ja kuidas neid lahendada. Uuel koalitsioonil on ju vaid üks enamus hääl, kas te ei näe probleeme ees? Loomulikult, ega see meeldiv olukord ei ole ühehääleline enamus ja minu poolt on soov, et sinna koalitsiooni tuleks ka üks partner juurde. Aga eks seda näitavad juba lähipäevad lähinädalad, kas õnnestub kokkuleppele saada? Senine linnavalitsus oli kolm üsna noort inimest ja nüüd saab olema kaks üsna noort inimest. Aga ma usun, et küll me saame hakkama ja endiselt rõhutaksin üle, et soov on, et meile tuleks ka kolmas partner ja sellisel juhul ei saa välistada seda, et tuleb ka teine abilinnapea koht. Ametist tagasi kutsutud linnapea Alo Aasmaa, mis läks valesti? Valesti läks see, et vabariigi valitsuses toimus muudatus. Vana koalitsioon kukkus. Paides tuli IRL-ile üks riigikogu saadik juurde, see muutis jõudude vahekorda. Parteidistsipliin pidas vastu ja 11 allkirja, millest üks oli võltsitud. Umbusaldusavaldusel anti täna käiku ja volikogu kinnitas need tulemused ära vaatamata sellele õhus olevale kriminaalasjale seoses selle ühe saadiku allkirja võltsimisega, mis kogu sellele mängule jätab väga-väga nutuse maigu. Paide linnavolikogu esimees on tänasest Tarmo alt Reformierakonnast aseesimees Mihhail Festin IRL-ist abilinnapeana jätkab linnapea Priit Värgi kõrval Janno Lehemets Reformierakonnast. Teisele abilinnapeale Siret Pihelgasele avaldati samuti umbusaldust ja tema ametikohta enam ei täideta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Paides on võimuvahetus. Kaheksa kuud linna juhtinud sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased lähevad opositsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlukord on tõsine ja me väga põhjalikult ja tõsiselt ka arutame, eesmärk oleks leida neid kohti, kus veel kontakte saaks vähendada. Ehk siis üritada neid kontakte juba ka järgmisest nädalast veelgi allapoole võtta. Ja kaalumise all on noh, kõik sektorid, et me ei saa öelda, et siin täpselt ühte rihitakse või teist. Et me vaatamegi kogu pilti. Ja, ja eesmärk on, et, et siis tõesti märtsikuus seesama, nüüd kolm-neli nädalat viia kontaktid ikkagi miinimumini. Noh, sest mis on see järgmine võimalus, järgmine võimalus on mingi väga karm liikumispiirang. Ma ei tea, mida iganes siin on Euroopas rakendatud. Kui me neid numbreid ikkagi nüüd siis järgmise paari kolme nädala jooksul ei saa pidama ja allapoole ja teadusnõukoda lähtub paljuski sellest R-ist ja R on praegu tõusnud juba kuskil 1,25 kanti üle 1,2. Aga kui me tahame muutust, siis me peame selle tooma üheni või alla selle. Teadusnõukoda soovitas eelmisel nädalal ja nad korda sid sellel nädalal. Oma soovitust paneme kaubanduskeskused kinni. Keelame ära avalikud üritused, nii sise kui ka väliskeskkonnas. Paneme spordiklubid kinni, mis on see takistus, et seda mitte teha, et kas seal on rahalised kaalutlused, inimeste vaimne tervis, mis on see, mille üle te vaidlete? Noh, ega kõik need küsimused on laual, ma ei ütleks, et see rahaline on nüüd kõige olulisem. Sest noh, ütleme, et see sõnum on selge, kui kriisis on vaja kulutada, siis tuleb kulutada, muidu meie need kulud võivad olla mõne aja pärast väga, väga palju suuremad. Et ma arvan, et see on hakanud jõudma kohale kõigini. Mis puudutab nüüd edasi, eks ongi kaalul ju see, et nende suurte sulgemiste juures inimeste nii heaolu kui ka töökohad kui ka seesama vaimne tervis kindlasti kannatavad. Et seda peabki võrdlema ka teadusnõukoda, vaadates nüüd eelmise nädala olukorda selle nädala olukorda on nagu konkreetsem oma soovitustes, et veel tuleb kontakte vähendada ja seda me otsime. Paljusid inimesi ikkagi ärritab see, et seal, kus maski on vaja kanda, et igasse bussi ei saa ju panna mupot või politseinikku, kes kontrolliks seal kogu aeg, et inimesed ootavad selgelt sellist jõulisemat käitumist. Jah, seda rakendamist või jõustamist nende piirangute jõustumist on ka arutatud. Politsei on tegelikult juba suurendanud järelevalvet, on rakendanud lisapatrulle. Täna me tõenäoliselt räägime sellest veel.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabinet kuulas ära teadusnõukoja soovitused seoses koroonaviiruse üha laialdasema levikuga. Kabinet jätkab arutelusid pärastlõunal, kuid riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et ilma uute piiranguteta viirust maha suruda ei õnnestu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugupeetud kolleegid, lugupeetud riigikogu. Ma paluksin kõnetooli Eesti vabariigi eksiilvalitsuse peaministri presidendi ülesannetes härra inrich, Margi palun kõnetooli. Kergesti, austatud riigikogu esimees auväärsed riigikogu liikmed, rahvasaadikud, manifest kõigile Eestimaa rahvastele. 24. veebruaril 1900 18. aastal algas nii. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järgi. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil kõik tiirud kahel otsa lausa löövad lõkendama ja et kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma. Nüüd on see aeg käes. See manifesti tsitaat sobib ka praegusse aega ja võtab kokku meie rahva viimase 50 aasta kannatused, igatsus, ed, lootused ja kindla veendumuse. Eesti rahva mehed ja naised, pojad ja tütred on töötanud kogu selle 50 aasta jooksul vabaduse saavutamiseks, nii kuidas kellelgi võimalus oli? Eesti vabariigi valitsus eksiilis on tänulik kõigile neile, kes selles töös on aktiivselt kaasas olnud ja paljudele neile, kes selles tegevuses ja võitluses oma elu on kaotanud. Kui Nõukogude Liidu punavägi okupeeris Eesti ja meie vabariigi president Konstantin Päts arreteeriti ja küüditati Venemaale siis 1930. 38. aasta põhiseaduse järgi läksid vabariigi presidendi ülesanded üle tolleaegsele seaduslikult peaministrile professor Jüri Uluotsale kes asus hoidma riiklikku ja põhiseaduslikku kontinuiteeti. Kuigi maa oli okupeeritud. Okupatsioon võib hävitada küll tegeliku iseseisvuse, kuid mitte juriidilist iseseisvust. Jüri uluots moodustas 18. septembril 1944 vabariigi valitsuse, kelle liikmetest enamik arreteeriti ja hävitati okupatsioonivõimu poolt. Kuid professor Uluots ise ja mõned valitsuse liikmed pääsesid Rootsi, kus olid varem juba kaks valitsuse liiget ees nimelt August Rei ja Reudolf Benno. Nii kandus kodumaal ametisse nimetatud vabariigi valitsus võõrsile ja sellepärast ongi olnud selle valitsuse õige nimetus vabariigi valitsus eksiilis, kuigi seda lihtsuse mõttes on nimetatud lihtsalt eksiilvalitsus. Eks vabariigi valitsus eksiilis ongi olnud. Peamise ülesande kandja, et. Põhiseadusliku kontinuiteeti ja riikliku kontinuiteeti alles hoida või nagu seda nüüd nimetatakse riik riiklikku järjepidevust. Eesti riik eksisteerib juriidiliselt edasi okupatsiooni hoolimata. See parool saigi eksiilvalitsuse juhtlauseks. Meie olime kohustatud hoidma seda järjepidevust kõigist raskustest hoolimata. Meie hoiame seda järjepidevust niikaua kui iseseisvas Eestis on taastatud vabadus ja põhiseaduslik kord. See oli meie tegevuse peamine ja esimene punkt. Ja see on nüüd toimunud. Eesti rahvas, kui kõrgeima riikliku võimu kandja on vastu võtnud suure häälteenamusega uue põhiseaduse. Ja see põhiseadus on rakendatud riigikogu valimisega vabariigi presidendi valimisega ja peatselt ka põhiseadusliku vabariigi valitsuse ametisse nimetamisega. Nüüd on vabariigi valitsusel eksiilis aeg oma tegevus lõpetada sest tema tegevus 1938. aasta põhiseaduse alusel tema tegutses 1938. aasta põhiseaduse alusel ja see põhiseadus on nüüd lakanud kehtimast. Vabariigi valitsuse eksiilis on veendunud, et riigikogu, vabariigi president ja vabariigi valitsus ehitavad edasi seda vabariiki, mis loodi 1918. aastal. Siis oli värskelt loodud vabariik suurtes raskustes ja suured raskused on vajalikud võita ka nüüd pärast ligi 50 aastat kestnud ikestust. Kui teie olete lasknud endid valida rahva esindajateks, siis on selge, et teie raskusi ei karda. Lõpetuseks soovin teile kõigile palju jõudu, visadust ja tarkust raskete probleemide lahendamiseks. Ennekõike soovin teile üksmeelt, sellist üksmeelt, mis valitseb demokraatlikus ühiskonnas, kus eriarvamused resoneeritakse üksmeeleks. Nüüd on eesti rahval taas saatus raske aeg mil peame kõik ühinema, et üksmeeles üles ehitada ja välja arendada 1920 aasta rahulepingule tuginev Eesti vabariik. Loogem ühiselt tagatised, et meie ja tulevased põlved võiksid elada vabas ja iseseisvas riigis ühinenud Euroopa rahvaste võrdõiguslike liikmetena. Soovin teile teie tööle kõige paremat edu. Seitsmes oktoober 1992 riigikogu saal, Toompea loss, Tallinn, riigikogu liikmed on tõusnud püsti. Praegu kätleb Raini, Mart, Ülo Nugise, Edgar Savisaare ja Tunne Kelamiga. Eetris on Eesti raadio otsesaade.", "role": "user" }, { "content": "Eesti peaminister eksiilis presidendi ülesannetes Heinrich Mark esineb Riigikogu ees ja annab volitused üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääletustulemused olid siis sellised, et sedeleid anti välja 109. Urnis oli sedeleid 108, nendest kehtivaid 106 ja kehtetuid kaks vilja, Savisaar Toomast 33 häält ja Valdo Randpere 73 häält. Palju õnne. Valdo Randpere sõnul on Reformierakonnal reaalne võimalus võtta Tallinnas võim ja tuua pealinna uus euroopaliku juhtimisega linnavalitsus. Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogu kinnitas ka valimisprogrammi, mille kesksed teemad on Ülemiste ühistranspordikeskuse rajamine, suurte liiklussõlmede väljaehitamine ja teede korrashoid, investeeringud lasteaedadesse ja sünnitoetuse suurendamine. Randpere kandideerib esinumbrina linna suurimas linnaosas ehk Lasnamäel. Valdo Randpere. Minu arusaam on see, et tegelikult Tallinnas ei peaks jätkuma see olukord, kus vastandatakse rahvusgruppe üksteisele. Tallinna elanike mured on täpselt ühesugused, olgu need eestlased või venelased. Tegelikult on meil samad mured ja kõik me tahame elada natukene paremini ja me tahame, et meil oleks turvalisem ja tänavateed korrad lapsed hoolitsetud ja, ja, ja rohkem toetatud ja nii edasi. Valdo Randpere hinnangul on erakonna kõige suurem ülesanne tulevastel valimistel see, kuidas saada valijaid valimiskasti juurde, sest poliitikas pettunute hulk on suur. Samuti linnapeakandidaadiks kandideerinud vilja Savisaar. Toomast ei ole tänases tulemuses pettunud. Ja absoluutselt mitte, ma olin üllatunud, et nii suur hulk mu uusi erakondlasi mind toetas pärast seda, kui ma olin alles kaks kuud tagasi Reformierakonnaga liitunud, nii et et ma ei saa oma isiklikus tulemusest kuidagi pettunud olla. Ja teiseks, minu jaoks oli see suur võit, et Reformierakond otsustas teha läbi sellise demokraatliku valimisprotsessi, mida ei ole teinud mitte ükski teine suur erakond. Vilja Savisaar Toomast kandideerib sügisel esinumbriga Põhja-Tallinnas, teistes linnaosades on esinumbrid Haaberstis Taavi Rõivas, Kesklinnas Keit Pentus-Rosimannus, Kristiine Jürgen Ligi, Mustamäel Hanno Pevkur, Nõmmel Urmas Paet ning Pirital Kristen Michal.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogul valiti ülekaalukalt pealinna linnapeakandidaadiks Valdo Randpere.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMinisteeriumi juurde loodud hindamiskomisjon leidis kalkulatsioonivigu kõigis pakkumistes ja seetõttu ei saanud neid ka heaks kiita. Nimelt esines lahknevusi reisiarvu kohta kuude ja nädalapäevade lõikes. Hindamiskomisjoni juht, majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Andres Tint. Ühel pakkujal oli lahknevus 97 reisi ühel pakkujal 392 reisi, ühel pakkujal, neli reisi ja ühel pakkujal 15 reisi. Komisjon tegi oma ettepaneku ministrile lükata pakkumised tagasi, kuna pakkumised ei vasta pakkumiskutsetingimustele. Majandus ja kommunikatsiooniminister Meelis Atoneni sõnul uut konkurssi tõenäoliselt välja ei kuulutata, vaid jätkatakse läbirääkimistega. Päris lõplikku varianti me veel otsustanud ei ole, aga vastavalt riigihanke seadusele on nüüd loogiline jätkata läbirääkimistega pakkumisega, kus me saame läbi rääkida juba meile teadaolevate huviliste pakkujatega. Need on siis need firmad, kes konkreetselt reaalselt avalikult on osalenud konkurssidel. On täiesti selge, et need firmad, mis on esinenud advokaadibüroode nime all tulevikus jätkamiseks, peavad ennast avalikustama ja ütlema, kellega konkreetselt meil on tegu. Laevaühenduse konkursil osalesid aktsiaselts Tallink Grupp, aktsiaselts VLF, Tiandro Sipping, limited ja väinaliinid OÜ minister Atoneni kinnitusel on ta tuttav kõigi pakkujate taustaga. Küll aga peavad seni kaks tundmatuks jäänud pakkujad oma tausta avalikustama. Samuti peab enda huvist Saare mandri vahelisel liinil jätkata teatama konkursist vabatahtlikult kõrvale jäänud Saaremaa laevakompanii. Majandus ja kommunikatsiooniministri sõnul on riik valmis ka selleks, kui sügiseks, mil praegune leping lõpeb, uut praamiühenduse osutajat ei leita. Meelis Atonen. Seadus lubab praegu kehtivat lepingut teenuse osutajaga ajutiselt pikendada, see hädavariant on alati olemas. Ma arvan, et praegu kaheksa kuu jooksul on võimalik läbirääkimistega pakkumisega menetluse kaudu selles osas kõik tingimused täita.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Eesti saarte ja mandri vahelise praamiühenduse konkurss kukkus läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŠotimaa iseseisvuse referendum toimus juba seitse aastat tagasi ja toona hääletas 55 protsenti selle vastu. Vaid kaks aastat hiljem oli Brexiti hääletus, kus enamus šotlastest toetas Euroopa Liitu jäämist. See on olnud Šotimaa valitsusjuhi Nicolas Stergeni üks peamistest argumentidest, miks tuleb korraldada uus iseseisvuse ferendum ja naasta Euroopa liitu. Laupäeval esitas tema Šoti rahvuspartei üheteistkümnepunktilist kava, kuidas sundida Londonit uue referendumiga nõustuma. Rahvuspartei on rakendanud iseseisvusküsimuse maikuus toimuvate valimiste vankri ette ning seni näitavad arvamusküsitlused, et valitud tee on õige. Šotimaa konservatiivid kritiseerisid rahvuspartei kava, öeldes, et miks ei esitanud valitsuspartei samasugust kava koroonaviiruse vastaseks võitluses või majanduse elavdamiseks. Šotimaa rahvuspartei referendumi püüdlus on tegelikult osa laiemast probleemist, sest Brexit andis hoobi Inglismaa, Walesi, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa ühtehoidmisele. Ajalehed Sunday Times küsitlus näitas, et Šotimaa iseseisvumine on tõenäoline 10 aasta jooksul ning seda arvavad kõik kuningriigi neli osa. Veelgi murelikumaks peaks peaminister Boris Johnson it tegema sama küsitluse teised näitajad. Eraldumisreferendumi korraldamine Põhja-Iirimaal ning toetus ühinemisele Iiri vabariigiga. Stergonil on kerge süüdistada probleemidest Johnsonit. Viieaastane lahutus Euroopa liidus polnud lihtne ja selle mõjud avalduvad juba praegu. Pealegi oli Johnson see, kes lahkuminekut vedas. Stern süüdistas laupäeval Johnsonit demokraatia kartmises, kui ei nõustu referendumiga. Briti peaminister on öelnud, et uuesti võiks šoti rahvalt küsida nii näiteks 40 aasta pärast. Osava poliitikuna armastab Johnson rääkida ning et näidata end riigijuhina, kavatsebki ta sel nädalal Šotimaale sõita, et selgitada ühisriigi hüvesid. Selgitustööd soovitab ka eksperimendi. Brown ajalehes taili telegraaf kirjutas Brown, et riiki tuleks reformida, sest ilma selleta muututakse läbikukkunud riigiks nimetus, mida kasutatakse pigem ehk Kesk-Aafrika vabariigi kohta. See võib küll liialdus olla, kuid diagnoosiga on Braun täpne koroonaviirusest räsitud, rahvuslusest ohustatud ning Brexiti järgses teadmatuses. Ühine kuningriik peab kiiresti tuvastama, mis teda üldse koos hoiab.", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Boris Johnson sõidab sel nädalal Šotimaale, et veenda šotlasi loobuma separatismiideest ja jääma Ühendatud Kuningriiki. Šotimaa Rahvuspartei liider ja peaminister Nicola Sturgeon on maikuiste valimiste eel üha häälekamalt kutsunud korraldama iseseisvusreferendumit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOpositsiooni etteheited või ka süüdistused võttis kokku Reformierakonna juht Kaja Kallas. Esiteks Eesti rahvusvahelise maine halvenemine, teiseks see, et peaminister ei ole suutnud tagada Eesti väärikat valitsemist ja pole ka plaani, et see muutuks. Riigieelarve seis on kehv. Minnakse pensionäride kindlustunde kallale. Õiguskaitseorganeid püütakse allutada poliitilise kontrolli alla. Peaministri sõna ei maksa ja ta ei tea sageli, mis tema valitsuses toimub. Jüri Ratas ei saa aru ega võta midagi ette sellega, et 28 aastat ehitatud Eesti riiki tema valitsus lõhub. Ning sotsiaaldemokraat Indrek Saar lisas Kui aprillis toimus Riigikogus Jüri Ratase peaministri ametisse hääletamine oli Ratase keskne sõnum, et valitsuse üks peaeesmärkidest on ühiskonna sidususe suurendamine. Neli kuud hiljem tuleb paraku tõdeda, et ühiskonnas ei ole mitte sidusust, vaid on pingeid, vastasseise frustratsiooni rohkem kui kunagi varem. Arutelu kestis üle nelja tunni, põhiosa sellest küsimuste vastuste voor ja kui Kallas süüdistas hiljem ratast, et see ikkagi ei vastanud umbusalduses esitatud küsimustele, siis tegelikult peaminister kohati täiesti vastas. Aga ega teda ei kuulatud, kõigil on omad tõed ja taas leidis kinnitust asjaolu, et riigikogu saal ei ole koht, kus mingid selgitused või sõnumid kohale jõuaks. Ratas luges ette valitsuse saavutusi eri valdkondades ja kinnitas korduvalt, et koalitsioon on teovõimeline. Tema põhitõdemuse võib aga kokku võtta nii. See valitsus on näidanud, et ta suudab koos toimetada teha olulisi otsuseid, mis aitavad Eestit ja Eestimaa. Koalitsiooni esindajad loomulikult toetasid peaministrit Helir-Valdor Seeder isamaast. Eestis ei ole mingisugust valitsuskriisi ja Eesti kui õigusriik toimib ja toimib hästi. Pole meil siin ühiskonda hukutavat süvariiki. Ega pole meil ka valitsus, kes ainult lõhub ja lõhestab. Keskerakondlane Kadri Simson peatus Jüri Ratase tegevusel viimase Elmar Vaheri mahavõtmist puudutava kriisi lahendamisel. Jüri Ratas tegutses peaministrina kriisis koheselt ta seisis selle eest, et õigusriigi mõte oleks jõus ja tegi seda ilma vilesid ja tulesid vilgutamata. Opositsioonil on loomulikult suur soov kedagi karistada, aga konflikte saab lahendada ka nii, et igale osapoolele jääb väärikus ja veelgi keerulisem on seda lahendada nii et lahendustele järgneb võime koos töötada edasi. Selle järgi tunnebki tugeva peaministri ära. Ning lõpuks hääletus, tulemus oli ette teada, huvitasid vaid konkreetsed numbrid. Saalis oli 96 saadikut, umbusaldusavaldus toetas neist 40, vastu oli 55. Viktoria Ladõnskaja Kubits ei hääletanud.", "role": "user" }, { "content": "Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 40 ning vastu 55 saadikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegusel hetkel tõesti on ajakirjandusmaja viiendal korrusel kehtestatud selline režiim, kus sisse saavad riikliku aktsiaseltsi inimesed ja inimesed, kes viivad läbi seal inventuuri ja kontrolli riigivarade säilimise üle ja, ja samuti need inimesed, kes on selleks volitatud riikliku aktsiaseltsi juhatuse poolt praegu ja RH inimesed, kellel ei ole seal seaduslikku alust, nendel puudub igasugune leping ruumides viibimise kohta. Nemad saavad sinna sisse selleks, et oma isiklikke asju üle vaadata ja ka välja kolida sealt. Sest et aeg on läinud nii kaugele. Praegusel hetkel ei ole nõus inimesed tulema sellises olukorras tööle riikliku aktsiaseltsi toimetuse, kus ruumid hõivanud seltskond istub seal sees ja me ei saa oma tööd alustada. Samuti vajab kogu meie arvutivõrk, mis on maha kistud taastamist ja ülesseadmist, arvutite töökorda viimist, et me saaksime normaalselt ja rahulikult jätkata lehe välja anda. Aktsiaselts RH juhatuse esimees Ester Sank on öelnud, et neljapäeva õhtul töölt lahkudes oli teiega kokkulepe, et pooled ruumid viiendal korrusel jäävad Eesti sõnumite käsutusse. Kas see oli vale ütlus? Kõigepealt ester Sang saatis mulle neljapäeval kirja, kus ta teatas järgnevat, et millal aktsiaselts Rahva hääl viib välja oma mööbli, nende ruumidest samas on nad ka nõus isegi mõned mööbliesemed sealt oma hinnaga ära ostma, järelikult noh, tegelikult mingisugust läbirääkimist ei olnud, oli, nende poolt oli ainult tingimuste esitamine, nad keeldusid ka kõige esmaseid samme astuma, selleks et osagi ruume vabastada sealt. Et eile tähendab, pühapäeval saab, oleks saanud seal hakata vastu võtma reklaami ja tööd tegema tänase lehe kallal ja midagi ei ole parata, tähendab, kui teiselt poolt ei astuta samme selleks, et kiiresti lõpetada see seadusetu olukord seal siis meil jäi ainukene võimalus üle täna astuda need sammud, mida me oleme astunud. Kas riigi aktsiaseltsil on olemas inimesed, kes kas näiteks homme alustavad nendes ruumides tööd? Põhimõtteliselt on olemas. Kas Eesti sõnumitele uusi ruume ajakirjandusmajas ei pakuta? Tähendab, see on ajakirjandusmaja küsimus, meie ei, ei takista seda mitte mingil juhul, kui ajakirjandusmaja leiab nendele ruumid. Me oleme absoluutselt sellega päri ja kultuuri haridusminister um kooskõlastamiselt sellise sellise taotluse, kui see tuleb ajakirjandusmaja poolt.", "role": "user" }, { "content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Eesti Sõnumeid sinna enam ei lasta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaubalaev Gotland on esimene merealus, millele Sillamäe sadamas Enefit Boueri elektrijaamadest tekkinud põlevkivi tuhka laaditi. Skandinaavia ehitusmaterjalide tootmise turg avanes põlevkivituhale tsemenditööstuste sulgemise tõttu, räägib Enefit Poueri juhatuse liige Andres Vainola. Väga mitmeid tsemenditööstus on ju ka Skandinaavias suletud ja sealsed ehitusmaterjali tootjad on tõenäoliselt sealsete tsemenditehaste jääktooteid kasutanud, et nad otsivad erinevaid alternatiive ja odavamaid alternatiive. Ja me oleme üks võimalik tarnija neile ja me loodame, et laev hakkab käima rohkem ja sagedamini, nii et me näeme selles sektoris just perspektiivi, eelkõige see põllumajandussektoris me oleme leidnud kasutust, kliente on palju ehitusmaterjali tootmissektoris vähem ja nüüd me liigume ka sinnapoole. Põlevkivituha muudab ostjatele atraktiivseks asjaolu, et tegu on tööstuse kõrvalsaadusega. Andres Vainola. Kui me vaatame ehitusmaterjalitootjaid, põllumajandustootjad, nad järjest rohkem soovivad näha ka seda, et see on kõrvalprodukt kuskilt, et nemad näitavad ka enda keskkonnavastutust, et nad ei ammuta neid ressursse väetisteks ehitusmaterjali tootmiseks täiendavalt, vaid kasutavad kellegi tootmise kõrvaltooteid. Et me tegelikult kliendivaates ja vaatame ka seda, aitame kliendil neid nende roheteekonnal, kus nad saavad näidata, et selleks on vähem CO, kahte emiteeritud ei ole väetisena toodetud mingi muu tootena. Nii et see aspekt on ka hästi oluline meie klientide endi jaoks. Enefit Boweri jaoks on põlevkivituha müük võimalus muuta kulud tuludeks. Enefit Poweri juhatuse liige Andres Vainola. Kui me vaatame ka enda konkurentsivõimet, kui me ladustame teda mäkke, me maksame tema eest ladustamistasu laias laastus kolm eurot tonni. Täna me müüme, ehk me saame selle eest raha ja päris korralikult teenime, kuigi mahud ei ole veel väga suured. Me hoiame kokku ka enda efektiivsuse arvelt, ehk me ei ladusta seda. Nii et siin on see võit meil täiesti käega katsutav ja motivatsiooni piisab. Täna õhtul laevaga Rootsi jõudnud 4000 tonni põlevkivituhka moodustab Enefit power i igakuisest tuha müügist 40 protsenti. Reservi on palju, sest aastas tekib ettevõttes põlevkivituhka üle miljoni tonni, millest maha suudetakse müüa kümnendik Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia tütarettevõttel Enefit Poweril õnnestus müüa esimene laevakonteineritäis põlevkivituhka Skandinaaviasse, kus seda kasutatakse ehitusmaterjalide tegemisel. Energiaettevõtte jaoks on tegu perspektiivika valdkonnaga, mis aitab tuhaga seotud kulud tuludeks muuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKallid laulupeolised. Lauljad tantsijad, muusikud, vaiksed kuulajad ja valju häälega kaasa laulnud dirigendid, korraldajad, heliloojad, see kõik, mis te siin loonud olete, on võimas. Uskumatu aitäh teile selle eest. Eestimaad katab üks nähtamatu juurestik mis iga viie aasta tagant õitseb imelisi lilli. Meie Eestimaa õitseb, nagu ütleb ka laulusalm. Ja sellest oleme täna järjekordse tunnistuse saanud. Siin laulukaare all oleme ikka ja jälle pöördunud tagasi nende väärtuste juurde mis on Eesti inimese jaoks olulised ja ühised. Nii ka täna. Oleme heitnud kõrvale kõik eraldava ja segava unustanud vanad, vaenud, tõmmanud kopsud õhku täis ja laulnud ühel meelel. Ilus, ilus, ilus on maa, mida armastan. Ja meid ei ole takistanud ka see, kui mõni meist ei peagi viisi Me ei ole olnud vaikiv ununev lehekülg aegade raamatus, mille eest hoiatas meid Anna Haava. Me oleme võtnud nõuks kuulda Jakob Hurta, kes julgustas meid arvul veel väikest rahvast saama suureks vaimult. Head peolised lauldes ei saa vaielda ega tülitseda. Hoidkem ühte, nii nagu me hoiame ühte siin laulukaare all. Kuni elab laulupidude tava, püsib ka Eesti vaim, meie rahvuslik meel, meie ühtekuuluvustunne. Sest meil on ainult üks Eesti Oleme täna siin üheskoos uuesti läbi teinud ühe eestlase olemise rituaali ja kinnitanud sellega nii endale kui kogu maailmale. Et oleme uhked, et oleme eestlased. Üldlaulupeole tulek on minu jaoks olnud kui meie lipu heiskamine, meie hümni ajal püsti seismine. Kui mõtlema hakata, siis ega meil ei olegi palju rahvuslikke rituaale peale oma laulupeo. Väikese rahvakultuur püsib elujõulisena vaid siis, kui esmajoones just oma rahvas tunneb uhkust ja väärikust. Selle üle võlgneme tänu kõigile neile tuhandetele lauljatele, kes on selle uhkustunde ja väärikuse siin suureks laulnud. Vaid siis, kui oleme suutelised armastama ja austama iseennast, suudame austada ka teisi ja pälvida teiste austust. Ma tahan eraldi tänada kõiki erakordselt rohkearvulisi, välismaiseid koore ja lauljaid, kes on tulnud ja Eesti laulud selgeks harjutanud lihtsalt seetõttu, et meie laulupidu on niivõrd võimas ja südantliigutav üritus. Ja lõpuks öelgem tänu kõigile lauljatele, tantsijatele, muusikutele, laulukooride ja tantsurühmade juhtidele, dirigentidele, korraldajatele, heliloojatele ning teineteisele, kes me siia kogunenud oleme. Aitäh teile.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Partsi esinemine laulupeo lõpetamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nParlamendi eelarvega tegelevasse komisjoni kuuluva lätlase Roberts ile sõnul on arutelud tõsised, kuid kinni pigem detailides Roberts Sile. Ma vaatasin üle mõned eelarvereeglid ja ma ei usu, et see tegelikult väga palju muutub. Euroopa parlament tahab seda alati teatud mahus muuta, sest meil on asjadest oma nägemus, aga ma ei usu, et miski väga palju muutuda saaks. Eelarvet koostades on tehtud mitmeid kompromisse ning neid muutes võib kogu eelarve osapooltele vastuvõetamatuks muutuda. Ma ei usu ka seda, et eelarvesse kirjutatakse tugevalt sisse õigusriigi põhimõtetega seonduv, mis võiks Budapesti ja Varssavit häirida. Teatud muudatused kindlasti tulevad, aga need ei ole fundamentaalsed, ütles ile, kes kuulub Euroopa konservatiivide ja reformistide fraktsiooni. Samal ajal leidub Euroopa parlamendis ka liikmeid, kelle arvates on õigusriigi sätted võtmetähtsusega. Eriti häälekas on olnud suuruselt teise sotsialistide grupi juht hispaanlane Iraga Garsia. Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile saadetud kirjas ütles ta, et Euroopa peab oma väärtuste eest seisma. Me ei saa aktsepteerida olukorda riikides, nagu Poola ja Ungari kirjutas. Ta nõudis kirjas ka LGBT kogukonna võrdse kohtlemise strateegiat ning humaanset lahendust pagulaskriisile. Neidki pole just punktid, mis Varssavit ja Budapesti õnnelikuks teevad. Kari avaldus on seda julgem, et eelarvekõneluste takerdumise üheks peakannatajaks võiks saada tema kodumaa. Hispaania Euroopa Liidu praegune pikaajaline eelarve lõpeb selle aasta 31. detsembril ning selleks ajaks peab uus eelarve olema juba vastu võetud. Seda ootavadki kõige pingsamalt just Lõuna-Euroopa riigid, mille majandus koroonakriisiga kõige enam kannatada on saanud. Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve on kokku 1,82 triljonit eurot, sellest pea 1,1 triljonit moodustab tavapärane eelarve ning 750 miljardit ajutine majanduskriisist taastumiseks mõeldud abipakett. Euroopa ülemkogul kinnitati see eelarve selle aasta 21. juulil. Toona käisid valitsusjuhtide vahel kõige suuremad vaidlused just õigusriigi põhimõtete ning tagastamatu abi suuruse üle. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendis jätkuvad läbirääkimised Euroopa Liidu uue eelarve üle. Konservatiivide hinnangul sellesse suuri muudatusi ei tule, samas kui sotsialistid nõuavad eelarvesse õigusriigi põhimõtete toomist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa lühidalt öeldes kogu selle eelnõu paketi loogika. On ju täna selles, et aktsiisid tõusevad pluss 10 protsenti juba praegu nad ei laeku, käibemaks tõuseb 20 protsendini juba praegu nad ei laeku. Keskkonnatasud tõusevad järgmisest aastast, millele tugineb järgmise aasta eelarve. Me ei tea nende määrasid ega mõju riigieelarvele kohalikele eelarvetele, ka majandusele. Ja samas tuleb mainida, et otsestest maksudest tõuseb vaid töötuskindlustusmaks inimese kohta, see on 2,8 protsenti läheb väga õigel aadressil ja mina teen sellest ühe järelduse. Meie valitsus, vähemusvalitsus on selles sundolukorras lihtsalt sunnitud jätkama oma kaks aastat tagasi valitud teed ja suurendab seda disproportsiooni, mida meie siin oleme hukka mõistnud veelgi, see ei suurenda tarbimist, see ei hoogustu ka majandust. Käesolev seaduseelnõu ei täida oma algselt seatud eesmärki välja kuulutatud kuue miljardi kroonise kärbete osas ega taga ka kolme protsendi eelarve tasakaalu nõuet. Meile jääb arusaamatuks, miks on valitsuskoalitsioon sellise põhieesmärgi mittetäitva eelnõu eest nii kõrgett hinda nõus maksma. Kas tõesti Reformierakond ja IRL on nii lühinägelikud või pimestab neid võimuiha?", "role": "user" }, { "content": "Vastu võeti teine negatiivne lisaeelarve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kommunismiohvrite memoriaali kui kavandatava jalgpallihalli alused krundid kuuluvad riigi kinnisvara aktsiaseltsile. Justiitsminister Raivo aeg on seisukohal, et sellised objektid üksteise kõrvale ei sobi. Sama arvamust jagavad ka represseeritute organisatsioonid ning memoriaali arhitektid. Raivo aeg. See on ikkagi selline mälestamise paik, rahupaik ja noh, jalgpall, mitte midagi, et jalgpalli vastu oleks aga aga selline oma olemuselt juba suhteliselt lärmakas aktiivne spordiala, need kaks ehitust lihtsalt omavahel olemuslik mulle ei sobi, et meie ettepanek on, et see jalgpallihalli leitakse leitakse Tallinnas mõni muu koht, kus ei teki mingit konflikti seal ees seisvate muude ehitustega. Aeg soovib nüüd kirjas riigihalduse ministrile Jaak Aabile, et RKAS võtaks heakskiidu jalgpallihalli lubavale detailplaneeringule tagasi. Jaak Aabi sõnul ei saa minister sekkuda äriühingu juhtimisotsustesse. Minu planeerijad vaatavad läbi, kas protsess on läbitud juriidiliselt õigesti ega, ega tähendab liialdus, ministril on võimalus ära kuulata, osapooled või ametnikud kuulavad ära. Ja tavaliselt, kui ei ole juriidika vastu eksitud, kui on kõik osapooled ära kuulatud, siis meie sisuliselt planeeringut muuta ei saa. Linn on seisukohal, et kuna kruntide omanik on sama, peaks kõigepealt omanik iseendast selgusele jõudma. Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul ei välista 11. Mis puudutab planeerimist, siis linn realiseerib planeerimismenetluses omaniku tahet ühelt poolt omanik siis soovib, et oleks sellel kinnistul, mis on tuulenurga üks jalgpallihall teiselt poolt on kerkinud kommunismiohvrite memoriaal ja sellest tulenevalt seesama kinnistu omanik soovib, et jalgpallihalli seal ei oleks, ehk siis selline mõnevõrra kahkalik olukord. Samal ajal on jalgpallihalli paiknemises lähtutud linnaehituslikest kriteeriumidest, et ta oleks võimalikult kaugel eluhoonetest, et tal oleks muud kriteeriumid täidetud, mis, mis oleksid sobilikud just nimelt kinnisele. Jalgpallihallile. Raivo aeg soovib protsessi peatada muudatusettepanekutega, mille esitamise tähtaeg on 29. juuli. Kui see ei õnnestu, on võimalik ka kohtutee. Formaal, juriidiliselt on võimalik siis kohe peale seda, kui siis on see nii-öelda detailplaneering või planeering peale seda kinnitatud, on siis võimalik veel 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse. Aga noh, kas riik ja omavalitsus ja riigiasutused omavahel peaksid kohut käima, et see on?", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Raivo Aeg soovib, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) loobuks Kommunismiohvrite memoriaali kõrvale jalgpallihalli rajamist lubavast detailplaneeringust. Kirjas riigihalduse ministrile Jaak Aabile soovib Aeg, et heakskiit detailplaneeringule võetaks tagasi. Detailplaneeringuid menetlev Tallinna linn on seisukohal, et kuna ka memoriaali kinnistu kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, peab omanik ise endas selgusele jõudma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik on kulgenud nagu klassikalises draamas valimisööl selgus, et Viktoria Ladõnskaja edestab IRL-i nimekirjas Sven Sesterit vaid ühe häälega. Häälte ülelugemisel tunnistati kaks sedelit kehtetuks ja nüüd oli ühe häälega ees Sester. Ladõnskaja otsustas protestida ja täna toimus nii-öelda kolmas lugemine. Avalik kõigi soovijate juuresolekul. Kaks ja pool tundi silmitseti tähelepanelikult sedeleid. Kohati võeti luupappi, et teha selgeks, kuidas see number ikka kirjutatud on, sest tõlgendamisvõimalusi oli nii tunnistatigi viis seni kehtetuks delit kehtivaks. Kaks häält sai juurde Edgar Savisaar Ühe, Andrei Hvostov, Ivi Eenmaa ja Andres Herkel. Aga põhiintriig. Hommikuse seisuga oli Sven Sesteril olnud 1394 Viktoria Ladõnskajal 1393 häält. Ja kui eelmise ülelugemisega oli kaks häält kaotanud Ladõnskaja siis juhtus nüüd sama Sesteriga. Tallinna valimiskomisjoni esimees Toomas Sepp. Kõike huvitav, mis lõpptulemus on lõpptulemus praegu meie poolt üle loetuna on see niisugune, et Viktoria Ladõnskaja häälte arv on 1393 ja Sven Sesteri häälte arv on 1392. Nii et taas on riigikogu liikmete nimekirjas Viktoria Ladõnskaja, kelle nahas täna poleks tahtnud olla sest võib tema närvipinget ette kujutada, kui ta kogu selle aja Toomas Sepa kõrval pidi istuma ja igale sedelile oma hinnangu andma. Pärast tulemuse teadasaamist ta võidurõõmuga üle ei pingutanud. See protest, mida ma olen esitanud, ei olnud IRL-i vastane kampaania, vastupidi, et mul oli ülihea meel, et just see IRL-i ridades ma sain tulemuse, mille üle ma olen uhke. Ja see kohe kindlasti ei olnud Sven Sesteri vastane kampaania, vastupidi ma pean temast lugu tema valijatest, lugu tema tulemusest lugu ja seda ma veel kord rõhutan, meil on üks ja sama eesmärk, meil on tugev erakond aga lihtsalt tuli välja selline olukord, et minu valijad tahtsid, et pilt oleks lõppude lõpuks selge, et mis on juhtunud. Sester ise täna kohal ei viibinud olles valitsuskõnelustel, kuid kommenteeris tulemust nii. Mul ei ole midagi vaidlustada ja, ja ma ei, ei hakka seda ka tegema, pigem tulevikuks. Kindlasti ongi erinevatele valimiskomisjonidele, kes keda siis moodustatakse ja kellel on teatavad reeglid siis häälte lugemisel oma protseduuri, aga et ma arvan, et, et see seekordne, see lugemine saab olema kindlasti selliseks mõtlemisaineks lihtsalt ka tulevikuks, et kui kui iga lugemisega hääled muutuvad, et see kindlasti on nagu mõtlemisaineks ja, ja tulevikus ma arvan, et, et selliseid protseduurikaid ja parandatakse, et, et sellist asja vähendada, sest kõik sellised apsakad alati vähendavad usaldust ja noh, see ei ole, ma arvan, kellegi huvides. Tõesti küsimusi tekib, aga veel üks tähelepanek kehtetuks sedelite hulgast moodustavad suurema osa mitte need, mis on teadlikult rikutud vaid sedelid, kuhu on kirjutatud korrektselt kandidaadi number. Aga see kandidaat kandideerib teises ringkonnas. Nii soovitigi Lasnamäel hääli anda Mihhail Kõlvartile, Jüri Ratasele, Urmas Paetile ja paljudele teistele. Aga kuna nad seal ei kandideerinud, siis läks see kõik tuulde. Niisiis, kui soovite, et teie hääl loeb, valige oma ringkonna kandidaati ja seda, et üks hääl loeb, tõestas Ladõnskaja Sester juhtumi üheselt.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linna valimiskomisjon luges vabariigi valimiskomisjoni korraldusel uuesti üle Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaatidele Viktoria Ladõnskajale ja Sven Sesterile antud hääled. Lõplikuks häältesaagiks kujunes 1393-1392 Ladõnskaja kasuks ehk riigikokku pääseb Ladõnskaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas te olete kursis viimaste arengutega siin Eestis seoses lindi afääriga? No kõigepealt päris viimastega ma kindlasti kursis ei ole, sellepärast et ma olin tõesti täna kuni või alates hommikust kuni praeguse ajani väga hõivatud visiidiga ma võib-olla täpsustaksite Ma pean informeerima teid, et siseministri nõunik vilja Laanaru teatas, et ta võtab enda peale selle süü lindistamise, ütleme, läbiviimise osas. See on tõesti uudis, mida ma ei ole veel kuulnud, aga kuna see süsteem on arenenud nüüd edasi ja ma olen ka saanud viimaste päevade peal viimaste päevade jooksul nii palju uut informatsiooni, siis ma pean ütlema teile praegu lihtsalt nii palju, et kuna On tulnud järjest ja järjest uut informatsiooni, siis ma praegu väga tõsiselt kahtlen, võib-olla isegi, et peaaegu ei näe võimalikuna, et Edgar Savisaar saaks töötada valitsuses ja teiseks on tõesti suured probleemid koalitsiooniga. Kas see tähendab seda, et kui te tagasi tulete, siis esitati president Lennart Merile palve vabastada siseminister Savisaar ametikohalt? See tähendab täpselt seda, mida ma teile ütlesin, ma kindlasti alustan poliitilisi konsultatsioone ja need on natuke laiemad kui koalitsioonipoliitika. Need peavad olema koalitsioonid selleks, et garanteerida stabiilne edasiareng eest. See võib siis tähendada ka muutusi valitsuskoalitsiooni koosseisus. See tähendab seda, et me püüame leida Eesti jaoks parema lahenduse.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskriis ja lindiskandaal 1995. a sügis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on EKRE mõttega veel sellest ajast, kui erakond Pärnus koalitsiooni kuulus. Eelmise aasta juunis moodustas linnavalitsus vastava töögrupi, mida juhtis toonane abilinnapea Mart Järvik EKREst ja mis pidi kõik sellega seotud küsimused läbi arutama. Neid aga on palju, esmalt näiteks see, kus võiksid vastavad piirkonnad asuda. Aga seegi, kas on õige anda kinnistunoortele päris tasuta või nõuda neilt tasu taristu rajamise eest. Töögrupp käis koos ühe korra, aga siis tulid valimised. Uus linnavalitsus on teemat jätkanud, aga nüüd esitas EKRE volikogul eelnõu, millega antakse linnavalitsusele ülesanne vastavad piirkonnad leida, rajada taristu ja esimesed pered võiksid elamumaa juba järgmise aasta mais oma kasutusse saada. Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik. Tõepoolest kaalume, et võiks eraldada maatükke, aga detailid on praegu lahtised, kui see maa on ilma kommunikatsiooniteta, siis see ei ole noorele perele väga traktiivne, et keegi hakka ju oma raha eest teid ehitama näiteks sinna elurajooni, aga kui see on kommunikatsioonidega, siis see on päris korralik väljaminek linna jaoks, nii et noh, see arutelu käib, aga me kavatseme seda arutelu lõpuni pidada ehk siis jõuda järeldus sellega, kas see plaan on mõistlik või mitte. Ma arvan, et Pärnu kontekstis selline ettepanek leiaks tegelikult päris palju huvilisi ja noh, kui Pärnu keskuslinnas seda vabamaa väga ei ole, siis meil on õnneks olemas osa vallad, kus seda on piisavalt. Palun kommentaari LVM kinnisvara juhatuse liikmelt Ingmar Saksingult. Sarnaseid ideid on ju kas otseselt või kaudselt ennem ka. Välja pakutud ma usun, et kui Pärnu linn saaks ehitatud ühe korraliku silla ülejõe, siis see kindlasti oleks noh, piirkonnale olulisem arengumootor või jagada tasuta või väikse tasu eest elamumaad. Piirkond peab olema lihtsalt atraktiivne tervikuna üks elamukrundi või mõne piirkonna väljajagamine seda suurt pilti nagu tegelikult ei mõjuta.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnavolikogus läheb peatselt teisele lugemisele otsuse eelnõu, millega soovitakse rajada elamupiirkondi lastega peredele. Piirkondades võiks vajalik taristu olla juba välja ehitatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n15 aastat tagasi avati Narva jõe lisajõe kaldal Musta jõel piirivalve kordani uued hooned, mis läksid maksma ligemale 15 miljonit krooni. Eelmise aasta lõpust seal riigilipp enam ei lehvi. Ida prefekti Tarvo Kruubi sõnul on piirivalvepunktide sulgemise peamiseks põhjuseks kulude optimeerimine, mida sooviti teha nii, et valvepatrullide arv ei väheneks. Optimeerimine tuleb enamasti ikkagi sellest, mis on seotud kinnisvaraga ja kinnisvarakuludega. Näitena Alajõe kunagine kordan, mis oli viimasel ajal siis olnud idaprotektuuri, piirivalve büroo üks teenistuskohtadest, et kui me jätame maha hoone, siis me ei jäta maha inimesi, inimesed, kes seal töötasid. See piirnumber inimestest jätkab tööd PPAs. Kaks aastat tagasi Peipsi kaldal Alajõel suletud teeninduskohta andis PPA le aastas 80000 euro suuruse kokkuhoiu ja selle arvelt tõsteti mereturvalisust Musta jõe kordoni sulgemise põhjuseks olid kulude kokkuhoiu kõrval ka struktuurimuudatused, räägib politsei ja piirivalveameti mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla. Musta jõe ümberkorraldus ei ole nüüd seotud selle Alajõe ümberkorraldusega, selle ümberkorralduse eesmärk nüüd on, ütleme, juhtimisahela lühendamine, aga samamoodi teenused peavad olema tagatud nende ümberkorralduste raames. Me saame öelda, et Soome lahel mereturvalisuse tagamine on kõik laevastiku ülesanne ja seal samamoodi, et teenus peab olema tagatud nii siis merealal kui ka siis piiril. Ida prefekt nentis, et ajal, kui räägitakse idapiiri tugevdamise vajadusest, võib piirivalvepunktide sulgemine tunduda kummaline. Tarvo Kruup. Jah, mõnes mõttes mõistan, et väljapoole võib niimoodi paista, kuid rahustan kõiki. Meie patrullivõime ei ole vähenenud ja, ja siinjuures peab veel, peab eel paranema, meie võime teha koostööd elanikkonnaga piiri ääres elavate inimestega ja meie piiriluurevõime peab olema veel ja veel parem ja selle nimel me iga päev töötame. Aga peamine sõnum on see, et meie patrullivõime ei ole kahanenud ja tuleb loomulikult aru saada, et kuigi muidugi tehnika ei asenda lõpuni inimest, siis tehnika on suureks abivahendiks ja meil on olemas kompensatsioonivõimalused kui meid. Meil peaks olema rohkem piiril vaja, selleks on väga palju politseinikke sisemaal, kes ju saavad vastavat väljaõpet juba täna sisekaitseakadeemias. Ja teine pool, mida võib ka arvestada. Meil on Narva piiripunkt, kus töötab ka terve hulk piirivalvureid, nii et nii et vajadusel on meid ikkagi üsna palju. Nii Alajõe kui ka Musta jõe hooneid haldab riigi kinnisvara aktsiaselts. Mis neist edasi saab, pole veel selge. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Idapiiril on vähem kui kahe aasta jooksul suletud kaks piirivalvurite tugipunkti. Politsejuhtide kinnitusel piiri turvalisus selle pärast ei kannata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõsiasi, et viimase kahe nädala haigestumus koroonaviirusesse on Eestis ületanud Soome seatud piirmäära, seab põhjanaabrite valitsuse keerulisse olukorda. Eestis kahepäevasel visiidil viibinud ning täna rahvusvahelist merereostustõrjeõppust koos Mart Helmega väisanud Maria Ohisalo märkis ERRile antud intervjuus, et Soome valitsus ei ole veel otsustanud, mida teha. Kõik mõistavad meie riikide erilist suhet, inimesi liigub Eesti ja Soome vahel väga palju ning liikumisvabadus on oluline nii paljude igapäevaelu kui ka mõlema ühiskonna toimimise seisukohalt. Me analüüsime tulevasi samme, kaaludes nende laiemat ühiskondlikku mõju nii juriidilisest majanduslikust, sotsiaalsest kui ka meditsiinilisest aspektist, lubas Soome siseminister. Maria Ohisalo hinnangul aitaks tööjõu ja turistide liikumise paindlikkust tuua lauspiirangute asemel kasutusele võetavad täppismeetmed. Kaheastmeline testimine näiteks, et piirile saabudes oleks ette näidata koroonaproovi negatiivne analüüsi tulemus ning mõne päeva pärast oleks saabunu kohustatud andma kordusproovi, ütles Maria Ohisalu.", "role": "user" }, { "content": "Soome siseministri Maria Ohisalo sõnul püütakse koroonaviiruse leviku piiramisel toime tulla spetsiifilisemate meetmetega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVarem on riik taotlusvoorude kaudu jaganud elektriauto soetamisel 5000 eurot toetust. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu osakonna juhataja Indrek Kailan ütleb, et juunis valminud uuringust selgus, et meetmega võiks jätkata. Lõplik plaan pannakse paika sügisel. Neid voore on korraldatud praegu noh, mitte regulaarselt, meie lootus on, et nüüd need noh, voorud võiks toimuda nagu regulaarselt, et oleks tarbijatel nagu piisavalt varakult ette teada ja nagu oskaks ka selle enda ostu nii öelda soovi puhul arvestada, et noh, selline toetuspakett on olemas ka konsultant ütles, et see praegune nii-öelda siis elektriautode toetuse suurusjärk mida me oleme rakendanud, mis oli 5000 eurot per auto. Et see iseenesest suurusjärgu mõttes on okei Autode müügi ja teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat ütleb, et ilma toetuseta Eestis elektriautosid sisuliselt ei müüda. Autotootjad teenivad elektriautode müügilt vähem kui sisepõlemismootoriga autode müügilt, kuid on sunnitud Euroopa Liidu normide tõttu neid tootma. Aastaks 2035 tahab Euroopa liit keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi. Euroopa liit toodab täna 16 miljonit autot aastas. Täna on elektrimootoriga mitte ainult elektriautod, aga hübriidid kokku mõnevõrra üle miljoni ehk see peab suurenema üle 10 korra 14 aastaga, mis tähendab maailma vasetoodangu, Koobalti liitiumi ja veel ilmselt ka seal teatud raskemetall või haruldasi metalle nende tootmise 10 20 30 kordistamist, mis ei tee neid metalle odavamaks. Seega ütleb sillat, on Euroopa Liidu rõhk elektriautodele seatud lootusele, et aastaks 2035 suudetakse liita tiumi baasil töötavad akud millegi parema vastu välja vahetada. Sillat lisab, et täna sobib elektriauto küll linna, kuid maakohas võib taristu puudumine või pikad vahemaad olla liiga suured takistused. Eesti rohelise liikumise juhatuse liige Madis Vasser ütleb, et ka linnas tuleb pigem autodele pakkuda alternatiive. Selline isikliku auto kultus, mis meil Eestis on, et see ei ole igal juhul jätkusuutlik, et loeme siin igapäevaselt, kuidas on probleeme küll parkimiskohtadega, küll ummikutega ja, ja neid probleeme ei saa lahendada lihtsalt sellega, et sa ehitab rohkem parklaid või rohkem autoteid, et, et need täituvad samamoodi järgmiste autodega maagiliselt, et seal ei ole suurt vahet, kas see on elektri või, või bensiiniauto. Vassari sõnul tuleb ka rohkem kaaluda ühiskondlikke lahendusi, mitte ainult tehnoloogilisi. Kui küsimus on jah, et kas me peaksime uusi masinaid soodustama või ära keelama, siis kindlasti tänased parim saadava tehnoloogia on kõige puhtam, kõige efektiivsem. Aga jah, kui vaadata siukest suuremat jalajälge, kõige niisugune loodussäästlikum ole vaadata laiemalt seda transpordisüsteemi, et mis on need asjad, mida me saame lahendada ühistranspordiga ja kus on need kohad, kus on keeruline nikust asendust leida ja ma arvan, et täna me ei ole seda analüüsi väga põhjalikult veel teinud.", "role": "user" }, { "content": "Elektriautod on üldjuhul kallimad kui sisepõlemismootoriga autod.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui ajas tagasi minna, siis uus parvlaeva hange korraldati eelmise aasta septembris, kuna kehtivad lepingud hakkavad lõppema. Hankel osales ainsana praegugi mandri ja saarte vahet sõitev Väinamere liinid. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi otsusel ei sobinud aga nende pakkumine oluliste puuduste tõttu, milliste täpselt, seda ärisaladusele viidates avaldada ei saa. Ministeerium tugines oma hinnangutes rahandusministeeriumi ja riigikontrolli järelevalvele. Edasi said kutse hankele taas Väinamere liinid ja Tallinna Sadama tütarettevõtte TS laevad. Mõlema pakkujaga alustati läbirääkimisi samadel alustel ühesuguste dokumentidega. Ainuke hindamiskriteerium oli hind. Pakkujate voli oli kas küsida rohkem raha teenuse või laevade eest. Majandusministeerium võttis mõlemad pakkumised ette ja pani valemisse. Valem oli ka hankes välja toodud, et pakkujad saaksid nii-öelda numbritega ise mängida. Kumbki pakkuja valemit ei vaidlustanud, mis edasi juhtus, kirjeldab majandusministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing. Pakkumiste puhul siis vaadati, kui palju maksab üks reis, kui palju iga aasta fikseeritud periooditasu soovivad pakkujad saada. Lisaks oli periooditasu, mida me iga aasta korrigeerime, vastavalt siis palkade muutusele, üldisele tarbijahinnaindeksi muutusele ja pakkumise teine pool oli laevade väljaostuga seotud kulud hinnaga. Nad on valmis laevad riigile müüma 10 aasta pärast. Riigil on võimalus laevad välja osta, kuid mitte kohustus. Parvlaevade väljaostu pakkumine oli Väinamere liinidel parem. Kui ühe reisi hind ja fikseeritud tasu oluliselt ei erinenud, siis Väinamere liinide muutuvkulu osutus võrreldes Tallinna sadamaga nii palju suuremaks, et riigile oleks veoteenuse kulu olnud 10 aasta peale kokku 64 miljonit eurot kallim. Tallinna sadama pakkumine oli siiski väga palju madalam. Kas te saate kindel olla, et Tallinna sadam viie aasta pärast näiteks käsi üles ei tõsta ja, ja ei üle, et me ei jaksa selle raha eest ikkagi teenindada täna kindlalt seda väita küll ei saa, kuid ütleme selle info põhjal, mida me numbritest välja loeme, me näeme, et nende pakkumine on realistlik, kulud vastavad tänasele tasemele või on sellest isegi kõrgemad, et nende pakkumine oleks nii öelda alapakkumine, seda nende numbritest välja ei paista. Väinamere liinid on hanke vaidlustanud, läbi on viis kohtuvaidlust, kuni riigikohtuni üks kohtuasi on veel pooleli. Kokkuleppe järgi peaksid 2016. aasta sügisest Hiiumaale ja Saaremaale mandril sõitma juba pisut pikemad, laiemad ja veidi madalamad parvlaevad, mille reisijate ja sõiduautode mahutavus on praegustega umbes sama.", "role": "user" }, { "content": "Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium avalikustas mandri ja saarte vahelise parvalaevahanke pakkumiste hinnad ja selgitas, miks võitis pakkumise Tallinna Sadam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, me oleme nüüd sotsiaaldemokraatidena saanud viimastel päevadel kinnitust, et et selle lastetoetuste eelnõu katte varjus plaanib tegelikult Keskerakond, Isamaa ja EKRE kukutada tänase valitsuse ja ütleme nii, et selles julgeoleku olukorras valitsuse sellise lõhkumisega ja uue koalitsiooni loomisega me kaasa nagu ei lähe, me ei toeta seda ja me võtame sellelt eelnõul allkirjad tagasi, see ka ei tähenda seda, et sotsiaaldemokraadid kuidagi lastetoetuste tõstmise ettepanekutest taganeks, et meil on ju endal kaks eelnõud menetluses, üks tuleb lastetoetuste, sotside oma tuleb homme riigikogus ja üksikvanema oma tuleb ka suhteliselt varsti, et lastetoetuste tõstmist me toetame, jääme, aga me ei toeta uue valitsuse loomist sellisel kujul. Te siis hääletate vastu, kui seda eelnõu edasi menetletakse või te ei hääleta üldse. Kõigepealt vaatame, kus kohta see eelnõu menetlemine jõuab, et lastetoetuste vastu me ei ole, aga kui selle hind peaks olema nii-öelda uue valitsuskoalitsiooni tegemine, kus kohas eriti veel sotsiaaldemokraadid ei ole, siis seda me toetame, ei lähe. Kui nüüd tegelikult vaadata, siis jääb selline mulje, et te ikkagi allusite sellisele välisele survele, et sotsiaalmeedias mitmed mõjukad inimesed hakkasid teile ette heitma, et aitate EKRE ja Keskerakonna Isamaa liitu taastada, et oli see niimoodi. Ma arvan, et osaliselt nende mure tekkis sellepärast, et mida me ise nägime ja mida me ise nendega rääkisime ja selles mõttes on väga hea, et valijad mõtlevad kaasa aga ma võin kinnitada, et me oleme nädal aega istunud siis nelja erakonnaga maas ja seda lastetoetuste eelnõud arutanud, proovinud seda paremaks teha. Sotsiaaldemokraadid on teinud sinna mitmeid ettepanekuid ja lihtsalt see viis, kuidas laua taga on suhtutud kui ükskõikselt. Tegelikult selles eelnõus olevate probleemide parandamisse oli näiteks üks asi, mis andis kinnitust, et küsimus ei ole selles, et tahetakse lastetoetusi tõsta, vaid küsimus on milleski muus. Ja loomulikult, kui vaadata siis erinevaid avaldusi siit nende teiste erakondade juhtide poolt kas või peaministri suunas või kui me võtame kokku selle info, mida meie erakonna inimesed siis erinevates omavalitsustes ja riigikogus kuulnud on, siis meil enam pole põhjust kahelda selles, seda uut valitsust tegelikult tahetakse teha ja lastetoetused pole siin üldse olulised nende jaoks.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu SDE fraktsioon otsustas loobuda edasisest toetusest perehüvitiste eelnõule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellepärast, et kui me selle seaduse vormistame seadusena, siis kahtlemata väga paljud inimesed kaotavad selle tõttu oma kodu, kuna nad ei suuda maksta järsult tõusnud üüripiirmäärasid. Ja kuna valitsuskoalitsioon ei ole nõus meiega sellel teemal kokku leppima või arutlema või isegi mitte aega maha võtma, et mõelda veel siis me pidime minema sellisele äärmuslikule abstruktsionismile, aga see on parlamentaarselt lubatud ja opositsiooni üks vähestest seaduslikke vahendeid oma valijate huve kaitsta. Kui kaua te jätkate? No nii kaua, kui koalitsioon saab aru, et nad võibolla on mõningatest asjadest läinud liiale, et ka positsiooniga tuleks selles saalis arvestada, seda enam ka oma koalitsioonipartneriga rahvaliiduga. Ka rahvaliit hääletas koos opositsiooniga, öösel on koalitsiooni koostöövalmidusest mingeid märke olnud, seni? Jah, eile isegi oli selline üks selge moment, aga siis millegipärast mõeldi ümber. Selge on see, et me säilitame oma positsioon ja see positsioon on see, et otsus läbi suruda, et eilse päeva sõnum oli ikkagi üks käis parlamentaarne võitlus, Keskerakond kaotas parlamentaarse võitluse ühe otsuse puhul ja nii tuleb seda ka tõlgendada. Kuidas ikkagi edasi, Keskerakond on öelnud, et nad võivad ka kolm aastat sama taktikat jätkata? No see on, see on selline parlamentarismivastane stiil või see ka juba hoiatus selles suunas, et seda ei, ei, ma olen kindel, uskudes ka Keskerakonna kahtlemata parlamentarismile suunatud parlamendidemokraatia austamise põhimõtet, siis kindlasti seda nad ei kavatse teha, aga mis puudutab nüüd edasiliikumist, siis ma ütlen, et aeg annab arutust ja kõige parem rohi on praegu valimispäev. Kui valimispäev saab mööda, siis see on juba iseenesest teatud ravim ja ma olen kindel, et asju on hoopis teisest valgusest saab vaadata pärast valimispäeva siis on need kiired ka mõneti.", "role": "user" }, { "content": "Üüri piirmäärade kaotamise seaduse arutamisel ja ka selle järel kasutas keskfraktsioon kolmapäeva öisel istungil obstruktsiooni ehk vaheageade taktikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell on mõne minuti pärast näitamas kesköötundi. Tere tulemast koju, Eesti vabariigi ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Me teame küllaltki palju teie kohtumisest Boris Jeltsiniga. Tulemused jõudsid Eestimaale nobedasti. Kuid ometi on kogu selles loos üks võtmemees veel, see on Mihhail Gorbatšov, NSV Liidu president. Kas teil on ka mingeid andmeid, mida mõtleb liidu president? Selliseid andmeid ei ole mul praegu. Kuid see töövisiit Moskvasse. Ma nimetaksin esimene töövisiit, kus me oleme välja kuulutanud oma iseseisvuse. Selle eesmärgiks oli eelkõige kohtuda mitmete nõukogude liidu juhtivate poliitikutega. Selleks et arutada veel kõiki neid probleeme, mis selles uues poliitilises olukorras on kujunenud. Ja samuti oli minu sõidu eesmärgiks ka see, et kohtuda paljude maade suursaadikutega et informeerida meie olukorrast ja samuti kuulata ka nende arvamusi ja saada nendelt informatsiooni. Nagu ütlesite, toimus kohtumine minul ka Boriss Jeltsiniga teatavasti enne seda eelmisel päeval Asbulatoviga Vene Föderatsiooni ülemnõukogu spiikri kohustutäitjaga ja kohtumine Boris Jelsiniga toimus vahetult enne kurba sündmust tuse talitust, millest ma ka osa võtsin. Kuid enne seda oli meil võimalus arutada siis poliitilisi probleeme. Ja ta tegi teatavaks oma seisukoha, et Vene Föderatsioon toetab Eesti riiklikku iseseisvust ja leppisime kokku. See toetus saab olema juba paari tunni pärast kirjalikus vormis ja ta annab selle pidulikult üle. Muidugi kõik see toimus nii kiiresti, et ei olnud võimalik ju saada mingisugust täiendavat informatsiooni kuid selles Boriss Jeltsini poolt alla kirjutatud ukaasis on peale meie iseseisvuse tunnustamise ka veel pöördumine Nõukogude Liidu presidendi poole. Et ka Nõukogude Liidu president toetas Eesti iseseisvust. Ja samuti ka pöördumine maailma riikide ja maade poole, samuti, et nad tunnustaksid Eesti iseseisvust. Nii et ma usun, see UKs omab selle tõttu väga laia kandepinda ja väga suurt poliitilist tähtsust. Sest nagu ma juba nimetasin, ta ei ole mitte lihtsalt kuivas keeles Vene Föderatsiooni poolne otsus meie iseseisvuse tunnistamisest. Samuti oli tumine veel Bagatiniga, kes oli mõni tund olnud sellel ajal julgeoleku komitee esimeheks. Meie arutluse teemaks oli poliitiline olukord nii meil kui ka tervikuna tähendab balti regioonis. Ja ma taotlesin seda kohtumist sellepärast, et nüüd uues olukorras, kus Eesti poliitiline staatus on muutunud, siis need võimustruktuurid, mis alluvad nõukogude liidule tulevad likvideerida ja sellest jutt siis oligi, jutt oli samuti, ka toimus meil piirivalveprobleemides, kuidas etapiviisiliselt ka see probleem lahendada ja anda üle Eesti vabariigile.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust. Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel tagasi Moskvast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse leviku alguses keelas USA riiki sisenemise pea kõikidele Euroopa Liidu ja Suurbritannia kodanikele. Rahvusvaheliste lennufirmade juhtide hinnangul võiks Atlandi ülene reisimine aga nüüd täielikult taastuda, sest vaktsineeritud inimeste hulk kasvab iga päevaga. Ameerika Airlinesi juht Dag Barker. Vaheline reisimine on ülemaailmse majandustegevuse alustada, nii et atlandi ülese lennuliikluse täielik taastamine saadaks olulise sõnumi kogu maailmale. USA ja Suurbritannia vahelise reisikoridori loomine taas avaks kõige väärtuslikuma pikamaa, reiside turu ja oleks majandusele äärmiselt kasulik. British Airwaysi juht haneyel. Olemas on risk, et kui me ei liigu avanemise poole, siis ei toimu majanduslikku taastumist ja vaktsiini programmidest ei ole mingisugust kasu. Ma arvan, et siin on rohkem kaalul kui puhkusereis. Me räägime kaubandusest, sõprade ja sugulaste külastamisest, ettevõtluse taastamisest ja inimeste palkamisest. Mõned Euroopa riigid on vaikselt leevendamas isolatsioonireegleid vaktsineeritud ameeriklastele. Seetõttu kavatseb lennufirma delta järgmisel kuul pakkuda märkimisväärselt rohkem ja odavamaid reise Pariisi. Samal ajal arutatakse USAs vaktsiinipasside vajalikkuse üle. Valge maja on korduvalt rõhutanud, et föderaalvalitsus ei kavatse luua ühtset süsteemi ega kohustusliku vaktsiinipassi, andes nii osariikidele vabad käed. Osad eksperdid aga leiavad, et mingisugused valitsuse juhtnöörid oleks vajalikud. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse endine juht Tom Frieden Vaktsiini pass peaks olema vabatahtlik. Kui inimene seda ei soovi, siis ta ei pea seda taotlema. See peaks olema täpne, nii et seda ei saa lihtsalt võltsida. See peaks olema turvaline, nii et andmed on privaatsed ja neile pääsetakse ligi ainult siis, kui inimene seda soovib. USA president Joe Biden kavatseb Euroopa Liidu liidritega reisimise taastamist arutada järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Mitmed lennufirmad ärgitavad USA ja Euroopa Liidu juhte loobuma reisipiirangutest, mis on kehtinud alatest koroonapandeemia algusest. Samal ajal toimuvad USA-s teravad arutelud vaktsiinipasside vajalikkuse üle ja erinevates osariikides kehtivad kohati vastakad reeglid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti piimakarja lautades töötab 400 välismaalase ringis, seaduse järgi peaks neist ligi 300 lahkuma juba 31. juulil. See tähendab, et ligi 21000 lehma veerand Eesti lehmadest jäävad augustis lüpsmata, väidavad põllumehed. Keskerakond ja samaa ei taha saada endale Eesti põllumajanduse hävitaja tiitlit. EKRE ei taha teha järeleandmisi karmis suhtumises võõrtöölistesse. Keskerakonna ja Isamaa juhid peavad õigeks valitsuse otsust, mis taastaks suhtumises võõrtööjõusse koroonaeelse olukorra ehk hädavajaliku rände, mida lubavad ka Euroopa liidus kokku lepitud reeglid. EKRE esimeheks tõusnud Martin Helme aga välistab selle. Nii on EKRE jäänud sisepoliitilisele palliplatsile üksinda kõigi teiste vastu. Opositsioon ehk Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid kutsusid esmaspäevaks kokku riigikogu erakorralise istungi, et arutada reformierakondlaste eelnõu pikendada põllumajanduses töötavate võõrtööliste töölubasid vähemalt aasta lõpp. Isamaa esimees, endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et tema ei näe nendes võõrtööliste ohtu riiklikule julgeolekule ega Eesti kultuurile. Keskerakonna esimees peaminister Jüri Ratas pooldab samuti leevendusi võõrtööliste osas. Seeder ja ratas andsid helmele esmaspäeva keskpäevani aega, et lahendada probleem valitsuse nõndanimetatud võõrtööjõu otsusega. Vastasel juhul lubasid Isamaa ja Keskerakond toetada Riigikogus Reformierakonna seaduseelnõu. Tegemist oleks küllalt pretsedenditu olukorraga, kus kaks valitsusparteid hääletavad kolmanda partneri vastu. Martin helmel on nüüd mõttekoht, kas lasta koalitsiooni sisetüli edasi hõõguda, kusjuures pole ju teada, kui pikk on Keskerakonna ja Isamaa kannatlikuse süütenöör. Küll aga saab Helme näidata enda toetajaskonnale, et vaid EKRE seisab võõrtööliste puhta Eesti eest. EKRE teine variant on leida kompromiss valitsuses ning lahendada tööjõuprobleem põllumajanduses, võib-olla ka ehituses. See aga võib kaasa tuua etteheited, et Martin Helme on Mart Helmest ideoloogiliselt järeleandlikum partei juht. Kõige selle taustal on avalik kaks lahvatanud tüli EKRE ja Isamaa vahel, kui Mart Mart Helme arvas, et isamaad ootab ees lagunemine. Samuti sattusid tülisse EKRE ja Keskerakond, sest Mart Helme rääkis laupäeval parteikongressil, kuidas ta ütles Jüri Ratasele, et Tallinnas ei ole võim eestlaste käes ning hoiatas, et lubades riiki uued võõrtöölised on paarikümne aasta pärast kogu Eesti üks Ida-Virumaa. Nii polegi imestada, et kallid koalitsioonikaaslased on nüüd valmis EKREle kambakat tegema ent valitsusest ei taha neist esialgu keegi ära minna.", "role": "user" }, { "content": "EKRE võib homsel Riigikogu erakorralisel istungil jääda üksi kõikide vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParaku peab ütlema, et tasapisi on asi ikka hullemaks läinud. Kui me vaatame siis neid asulaid, kus kohas viiruse tase on kõrge, siis on neid rohkem tekkinud. Ja kui me vaatame seda üldist reoveeindeksit, mis hõlmab siis neid, neid suuremaid kahtekeet asulat, siis ka see on tasapisi jälle ülespoole läinud, nii et viirus tungib peale. Ja samuti, kui me vaatame, kus ta Eestis laiali on läinud, siis siis nüüd me näeme, et on. Eelmisel nädalal nägime Harjumaad ja ka nüüd on ta juba ka läinud Ida-Virumaale. Nii et Eestis sellised kohad, kus viirust on vähe, ongi, ongi, siis Eestis lääne pool, Läänemaal on natukene vähem. Õnneks on iumaa selline koht, kus ta viirust veel leidnud ei ole aga muidu on ta juba ühtlaselt üle Eesti jõudnud laiali levida. Kui me võrdleme seda kevadise lainega, et millises kuupäevas, millises nädalas millises kuus me oleme. Praegu see pilt on selline aprillikuu pilt, et, et sellist märtsi tippu ta veel õnneks saavutanud ei ole, aga, aga pigem selline selline aprilli kuu tase jah, et tõepoolest, kui me võrdleme eelmise sügisega, siis on see ikkagi päris kõrge levik tõesti, jah, aga kui me ütleme, et ülikõrge levik on see, kui see see veebruari ja märtsi tipp oli, siis seda ta veel saavutanud ei ole. Palju sellest puudu on? No ei oska öelda, aga, aga ikka ikka mõned korrad ütleme niimoodi. Kuna viiruse laine algas Kagu-Eestis sellel suvel, kas seal on juba näha, et on mingisugune stabiliseerumine ka toimunud, vähemalt enam ei kerki näitajad. Ega seal ei ole jah, eriti kerkinud enam, aga ta on suhteliselt kõrgel tasemel, meil ikkagi ikkagi püsib, et väga palju alla ka ei ole läinud, aga siin Lõuna-Eesti kerkimist ka enam rohkem ei ole olnud.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli teadlased on valmis saanud sellenädalase reoveeuuringu, millega on võimalik tuvastada koroonaviiruse levikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvan, et see asi arutamist vääriks, kuidas me saaks rohkem inimesi esialgu ära vaktsineerida ja, ja võib-olla see 12 nädalat on liiga pikk, aga on ka, on ka teised riigid minu arusaamist mööda Saksamaa arutab midagi, Taani arutab. Nii et, et niisugune diskussioon sellel teemal võiks igal juhul tekkida. Sellel nädalal on tulnud sisuliselt 10000 doosi ja meditsiinitöötajate ärakaitsmiseks on meil vaja umbes 25 30000, et me saaks ikkagi vähemalt haiglatest tasapisi selle hirmu maha võtta. Jah, ja meditsiinitöötajatest ka nüüd kõik ei ole lausa eesliini töötajad, aga, aga niisuguste noh, nagu tänavalt tulnud haigetega puutuvad ikka väga paljud meditsiini töötajad kokku, nii et, et et kui meil meditsiin toimib, siis, siis ilmselt ka ühiskonnale on vähemalt see kindlustunne, et kui ka minuga juhtub, ükskõik, kas see on koroona viirus või midagi muud, siis siis inimene saab arsti abi, et arstid või õed või hooldajad ei ole kas haiged või eneseisolatsioonis oli veelgi hullem, et nad ei nakata haigeid, nii et jah, see, see on nagu see mõte, et saaks esialgu, sest ise uuringut on näidanud, 12.-st päevast juba efektiivsus tekib tegelikult teine doos ju nagu tõhustabki antikehasid, et et selle natukene hiljem tegemine puhtalt teoreetiliselt ma ütlen, minul ka ei ole andmeid. Ei tohiks midagi halba teha. Kes Eestis peab selle otsustama, et, et läheme riskile ja teeme esialgu ühe kaitsepookimise ja teise, teeme oluliselt hiljem, kui esialgu planeeriti. No see peab ikka ühisotsus olema, ravimiamet ennekõike immuniseerimise ekspertkogu, sotsiaalministeerium, terviseamet, kõik eksperdid saaksid nii, nagu ma ütlesin, et diskussiooni võiks sel teemal alustada ja samal ajal saab ka vaadata, et peaksid laekuma ka tulemused brittide, et kuidas neil läheb.", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia on pikendanud koroonavaktsineerimisel kahe kaitsesüsti vahelist perioodi, et vaktsineerida võimalikult palju inimesi, sest esimene kaitsesüst annab suure tõenäosusega 12. päeval inimesele piisava arvu antikehasid. Professor Irja Lutsar ütles, et ka Eestis tasuks seda arutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina olen linnas, mille nimi on Goris just piire ääres, Karabahhiga. Siin linnas on kõik ja rahulik ja kõik hotellid on täis, me praegu operaator Christan silmini ga magasime, toolid ei pea hotelli puajees sest lihtsalt ei ole hotellis kohti, kõik on põgenike täis ja on ka palju välisajakirjanikke, kes ootavad võimalust ka pääseda kuidagimoodi Karabahhi, kuid Armeenia välisminister, um neid sinna eriti lase ja motiveerib sellega, et seal on ohtlik. No ilmselt muidugi seal on ohtlik, aga siin ei ole põhjust midagi teha. Ja me püüame praegu ka minna tagasi Karabahhi, tahame näha sushi linna, see on teine linn Karabahhis pärast anakerti ja ta adub just selle teebi ajal, mis ühendab Stepanakert Armeeniaga, sel teel oli sild, mida pommitati ja mis praegu on kinni. Aga mingi liiklus seal käib, vähemalt niimoodi me eile sõitsime Karabahhi välja, nüüd proovime tagasi, aga see tähendab, et see tee, mis on tõesti elutee, võib olla läbi lõigatud, sest mürsud juba kukuvad isegi kuskil seal tee ääres, siin kõigil üks ja sama meel ja kõik väidavad, et nemad vigad, mitte aserbaidžaanlaste, vaid türklastega ja mõned isegi vahet, kas aserbaidžaanlane on sama nagu türklane või mitte ikka sama. Nemad näevad ennast selle For postina Türgi maailma vastu ja kõik on valmis oma kodumaa. Teine küsimus, et mis on nende kodumaa, ilmselt Arsah Karabahh, aga on ka need teid Aserbaidžaani rajooni, mis on praegu Arsasi kontroll all ja mis moodustavad niinimetatud turvatsooni ümber Karabahhi ja just seal käivad praegu lahingud.", "role": "user" }, { "content": "Meie korrespondent Anton Aleksejev on praegu Armeenias, kust me ta telefonil kätte saime.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi ta menetlusest välja ei kukkunud. Küll aga ei arutada teda homsel koosolekul. Aga ta tuleb kindlasti üsna kiirelt arutusele. Mõnel järgmisel koosolekul. Te ootate nüüd, et Isamaa vahetaks Siim Kiisleri põhiseaduskomisjoni liikme koha pealt välja sellepärast et tema oli see, kes hääletas selle eelnõu menetluses väljaarvamise poolt. Isamaa peab ise selgusele jõudma, et kuidas tema seisukoht nüüd täpselt on, aga erakondade juhtide tasemel on selge toetus olemas, see kokkulepe on olemas. Ta oleks tulnud. Komisjonis esimest korda arutlusele sinna oleks siis tulnud Siim Pohlak seda tutvustama. Ehk selline komisjoni sisemine esimene arutelu lükkus edasi. Nüüd järgmine katse on. Tavapärane on ka järgmine nädal. Nii et see peatselt selgub", "role": "user" }, { "content": "Anti Poolamets: abielureferendumi eelnõu tuleb põhiseaduskomisjonis hääletusele tõenäoliselt järgmisel nädalal. Riigikogu põhiseaduskomisjon hääletas maha abielureferendumi eelnõu. Komisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul võib eeldada, et referendumi korraldamise vastu hääletanud Isamaa liige Siim Kiisler vahetatakse komisjonis välja ning eelnõu tuleb uuesti hääletusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe ei võta oluliselt sõna selle arengukava sisulise poole kohta, jätame selle arutelu põhiliselt riigikogusse, mis puudutab seda, kuidas peaks üks rahvusringhääling olema sisulise poole pealt üles ehitatud, missugused programmid, missugused proportsioonid, mis tähendab avalik-õiguslik televisioon, mis tähendab avalik-õiguslik raadio, ei oleks loogiline, et seda arutataks riigikogus ja riigikogu kujundaks oma seisukoha. Valitsuse liigne aktiivsus selles küsimuses võib pigem mõjuda küsitavana. Teine tähtis moment on, on see, et me toetasime ringhäälingu ühendamist üheks ühtseks rahvusringhäälinguks. Me leidsime ka, et see võiks toimuda kiiremini, kui seal arengukavas öeldud on. Me oleme seda meelt, et see ühendamine on praktiline, kusjuures keegi ei mõtle selle juures, et ühendatakse toimetusi, see on ikkagi eelkõige majandusliku poole ühendamine, kinnisvara finantseerimise korraldusliku poole ühendamine. Mitte seda ei mõelda, et uudistetoimetused oleksid ühed ja samad.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Siim Kallas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukavast ja ühendamisest valitsuse pressikonverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse pressikonverentsil tuli ministritel mitmes vormis selgitada tänasest kehtima hakanud uute piirangute vajalikkust. Peaminister Kaja Kallas ütles, et kontrollimeetmed, millega tuleb kas esitada Covidi tõend teha test või kanda maski ei ole kellegi karistamiseks. Kontrollimeetmed on sellepärast, et meil on 400 nakatunud päevas, meil on 100 inimest haiglas ja me tegelikult tahame hoida ühiskonda avatuna aga samal ajal oleks terviseohutus tagatud ja, ja haiglavõrgule koormus ei kasvaks. Peaministrilt küsiti, mida vastab ta õiguskantslerite kriitikale ja kas potentsiaalseid kohtuasju valitsus ei pelga? Nemad ju tegelikult ei vastuta selle eest, kui haiglates läheb koormus nii suureks, et plaanilist ravi tuleb piirata, kellegi puusaoperatsioonid peavad kõik ära jääma, inimesed peavad valudes jätkama, sellepärast et Covidi voodid lihtsalt lähevad täis. Ja muidugi on inimesi, kes on oma pahameelt väljendanud, on inimesi, kes on pöördunud kohtusse, et noh, see pole päris aus nagu nädal aega hiljem, kui tuleb mingi uus teadmine selle põhjalt minna vaidlustama neid otsuseid, mis on tehtud varasema teadmise põhjal. Noh, ma toon selle näite, et 29 nakatunuga eriolukorra kehtestamine, kõikide asjade sulgemine, noh tänapäeval me ütleks, et see oli ülepingutus, mine aga tol hetkel meil ei olnud seda teadmist, ehk siis see tol hetkel ei olnud vale otsus. Tervise ja tööminister Tanel Kiik rõhutas, et mullu novembris sama nakatumistaseme juures olid palju rangemad meetmed. Ajakirjanikud uurisid ka, kas on plaanis midagi ette võtta asutustega, kes ei kontrolli korralikult koroonatõendit või maski kandmist. Kiik märkis, et piirangutest kinnipidamine võiks eelkõige olla igaühe enda vastutus. Koroonaviirusel ei ole sellist hoolimist sellest, et kas politsei või piirivalveameti või terviseameti järelevalve käigus tuvastati maski kandmine või Covid tõendi võltsimise või mitte. Viirus lähtub oma loogikast ja eesmärk on viiruse levikut pidurdada. See tähendabki seda, et meil kõigil on mõistlik neid kokkulepitud reegleid sellepärast täita, see on peamine koht, me tahame sellist riiki, kus me ühiselt pingutame, et seda viirust võita. Ning järelevalve jääb siiski sellele väiksel osal ühiskonnast, kes mingil põhjusel arvab, et reeglid neile ei kehti või et nende eiramine annab neile kuidagimoodi edumaa teiste ees, mis on ju enesepettus.", "role": "user" }, { "content": "26. augustist kehtima hakanud uutest koroonapiirangutest kinnipidamine ei peaks tulenema hirmust politsei või Terviseameti ees, vaid põhinema iga inimese vastutustundel aidata viiruse levikut pidurdada, ütlesid ministrid täna valitsuse pressikonverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMilline saab olema Posti tänava uus ilme, on veel vara öelda, sest maastikuarhitektuuri eskiis alles sünnib. Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd leiab, et alustada oleks tulnud uutest uuringutest kohaliku kogukonna küsitlemisest ja järgnenud ideekonkursist. Ta rõhutab, et linnavalitsusele ta süüd ei pane, sest riigipoolses toetuses seatud ajalised tingimused välistavad, et seda kõike jõuakski teha. Mure siiski on, jätkab Andro Mänd. Läbi hanke, sul tuleb see üks projekt, võta või jäta, et sul võib ka väga hästi minna, sa võid väga hea lahenduse saada, praegu nii-öelda linnale eeldatavalt projekteerimispartneriks saav büroo on üsna tugev büroo, et selles mõttes ma üldsegi isegi ei kahtle nende võimekuse. Noh, pigem on siin probleem ongi see ajagraafik, milles me näeme probleeme, mille jooksul tuleb see projekteeriumine ära teha ja tegelikult ka ehituse jaoks on ülimalt vähe aega, aga ma rõhutan veel kord üle siin nagu Haapsalu linnavalitsus selles süüdistada, pigem näen, et tegelikult see on riigi selline lühinägelik otsus olnud. Nüüd on Haapsalu linna nagu väga keerulise olukord pandud, tegelikult riik ise ei ole läbi mõtlenud oma rahajagamispoliitikat. Linnapea Urmas Sukles möönab, et aega ülemäära palju pole, kuid ütleb samas, et hankega leitud maastikuarhitekt Kersti lootus tunneb linna hästi ja pole vaja muretseda, et omavalitsus ideekonkurssi ei teinud. Riigi rahalise toetuse ajalist piirangut Sukles ei kritiseerinud. Meil on teeremonti põhimõtteliselt tegemist ja siin on vaja leida tasakaal jalgratturite, autode, jalakäijate ja ka haljastuse vahel ja ma arvan, et Kersti lootus on väga hea selle Haapsalu olude tundja ja me saame väga hea projekti. Andro Mänd ütles, et tervikpildis on Eesti väikelinnade planeerimise kvaliteeti üldiselt halb, sest paljudes kohtades pole linnaarhitekti. Tema sõnul ei ole riik suutnud luua ka vastavat kompetentsikeskust, mis omavalitsustele tuge pakuks. See amet hakkaks ühtlasi ka riigi tervikpilti haldama ning vaatame just riigi investeeringuid läbi linna arengute jätkusuutlikkuse, aga ma saan aru, et hetkel on see uus maa ja ruumiamet loomine takerdunud erinevates ministeeriumides erinevatel poliitilistel põhjustel. Haapsalu on üks omavalitsustest, kus praegu linnaarhitekti pole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Arhitektide Liit näeb murekohta selles, et peatänava uus lahendus tuleb omavalitsusel nüüd valmis teha kiirkorras.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUue ettevõtte loomine Estonian Airi kõrvale on konkurentsireeglitega kooskõlas, ütleb Euroopa komisjonile Eesti valitsuse plaani tutvustamas käinud majandusministeeriumi asekantsler Ahti kuningas. Veel enam tegu on tormilisi aegu üle elanud Euroopa lennunduses üsna tavalise praktikaga. Ahti kuningas. Niisugune praktika on küll olemas, et on riigid asutanud uusi ettevõtteid. Et kui komisjonilt ei tule positiivset otsust, need näited on näiteks Kreekast siis ennem oli niisugune ettevõte nagu Swissair täna on ta sis oli samamoodi, siis kunagi oli Sabena täna on ta Brasels Airlines. Et niisuguseid näiteid on jah, näiteks ka veel all Itaalia riik võib asutada ettevõte. Lihtsalt kui riik mõni ettevõte asutab, siis ta peab seda tegema turuinvestori printsiibist lähtudes. Ta peab nägema, et see investeering toob ka raha tagasi. No kas teil on laual tegelikult läbimõeldud ja tõsiselt võetav äriplaan, mis tagaks selle, et see, mis juhtus või on juhtumas Estonian Air'iga, ei korduks? Lennuettevõtet Eestist peab majandama mõistlikult, Estonian Air. Vahepeal hakkas väga hoogsalt laienema, mis käis talle üle jõu. Et tegelikult tänased Estonian Air'i tulemused näitavad, et on võimalik ka Eesti turu baasil kasumlikult toimetada. Juuni, juuli, august on olnud kasumis. Eeldatavalt tuleb ka september kasumis. Juhul, kui siiski Estonian Airiga peaks minema halvasti ja ettevõte peab riigile need investeeringurahad tagasi maksma, siis mis juhtub sellel vahepealsel ajal, kui uus lennuettevõte pole veel alustanud, aga Estonian Air, ma saan aru, lennud üsna päevapealt peaks lõpetama. No sellisel juhul oleks kõige parem stsenaarium, kui uus lennuettevõte saab alustada võimalikult vara, et ei tekiks Eesti turule tühimiku. Kas see on võimalik? Ma arvan, et see on võimalik ja juba järgmisel päeval. Et jah, et saab ka lende sisse tellida, et niisugust vaba ressurssi on teistele lennuettevõtetele pakkuda, et loomulikult endal litsentside taotlemine ja päris iselendama hakkamine võtab aega. Euroopa komisjoni konkurentsi peadirektoraat rahvusringhäälingu küsimustele Estonian Airi tulevikust vastata ei soovinud. Ilmselt on üheks põhjuseks ka see, et komisjoni ametnikud kuulsid Eesti valitsuse plaanidest eileõhtuse aktuaalse kaamera kaudu, mida neile täna hommikuks oli refereeritud. Lõplik otsus Eesti lennufirma tuleviku osas peaks selguma aasta lõpuks, ütlevad siinsed ametnikud rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Majandusministeerium tutvustas Brüsselis Euroopa Komisjonile plaani luua Estonian Airi kõrvale ettevõte, millest saaks lennufirma pankroti korral uus lennufirma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates läinud nädalast ei tohi Venemaal asutatud autoveo ettevõtted kaupa Euroopa liitu tuua. Samas kirjutati sanktsiooni erand, mille järgi võib liikmesriik lubada üle piiri näiteks naftatooteid, erinevaid metalle, meditsiinikaupu ja toiduaineid. Erandi on taotlenud ka mitu Eesti ettevõtet, näiteks kolimisfirma Move Master juhatuse liikme Arro Kõutsi sõnul on 35 tema kliendi asjad Moskvas kinni. Jaapanlasi on kaheksa tükki, näiteks On mehhiklasi Lõunakorealasi noh ise nad siis nagu põgenesid ära, kes, kuhu on ju ja tegelikult nende isiklikud esemed kogu maine vara on jätkuvalt seal. Kõuts kirjutas majandus ja taristuminister Taavi Aasale, et vähemalt ühe eestlase majakraamiga veoki võiks üle piiri lubada. Siinsed vedajad sellele järgi minna ei soovi. Autosid on konfiskeeritud, lõhutud, kinni peetud, kiusatud, soditud, kriimustatud, mis iganes, no keegi ei taha oma veokiga minna sinna, kui äkki jään ilma sellest. Sanktsioonidest soovib erandit ka haruldaste metallide ja muldmetallide tootja Silmet. Ettevõtte peadirektor Raivo Vasnu räägib, et 70 protsenti muldmetallide valmistamiseks kasutatavast toorainest tuuakse Venemaalt. Ilma vene tooraineta täisvõimsusega me töötada ei saa, meie tooraine läheb nii rohepöörde tarvis kui ka kaitsetööstuse le ja hetkel nõudlus on, on üleval. Ajalooliselt on nii välja kujunenud, et meie oleme maailma suurimad muldmetallide tootjad väljaspool Hiinat. Majandus ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et enne erandite üle otsustamist ootavad vastust veel mitmed küsimused. Kes on nüüd see konkreetne asutus, kes neid otsuseid teeb, mille alusel neid otsuseid tehakse, kes on need partnerid asutusele, kes siis peavad hindama seda, et kas antud erandi tegemine oleks mõistlik või mitte mõistlik? Ma ise arvan, et tegelikult siin tuleks teha selline üldine otsus, sellepärast et vastasel korral me sisuliselt upume nendesse erinevatesse taotlustesse. Aasa sõnul on võimalus ka kõikidest eranditest loobuda. Tema sõnul peaks otsus sündima järgmisel nädalal ning väga häid lahendusi pole. Ta märgib, et keeruline on just nende ettevõtete olukord, kellele vajalik kaup iseenesest sanktsioonide all ei ole ja kelle tööd piirab pelgalt transpordisanktsioon. Eriti juhul, kui kauba toomiseks on lepingud sõlmitud. Sellises olukorras, kus kaup ei ole sanktsioneeritud, aga ta kaupa välja ei võta, võivad tekkida ka trahvid ja kohustused selle kaubakäitleja ees, nii et ma arvan, et esimene asi on see, et need kaks otsa tuleks omavahel kokku siduda, et selles osas ma pooldan küll seda, et need kohad, kus lepingud on juba peal, et need asjad saaks, saaks ära lõpetatud.", "role": "user" }, { "content": "Vene autovedajate sissesõidukeeld Euroopa Liitu on mitme Eesti ettevõtte plaanid segi löönud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide meeskoor alustas hooaega juba septembris, äsja jäi selja taha edukas isade päeva kontsert. Ärevat teated koroona rindel on aga teinud mehed ettevaatlikult. Paide meeskoori president Hannes Kukk Püüame käsi desinfitseerida kogu aeg ja kui ikkagi vähe tõbisena ennast tunned, ära tule siia, proovi seekord jätta vahele oled terve, tule uuesti. Kas selle koroonaohu tõttu on mõni mees jäänud proovist ära? Siin hooaja alguses paar, mees lihtsalt ütles, et kes kaugemalt käivad, et liiguvad palju ringi ja võivad kohtuda selle kurja viirusega ja et mitte meile tuua, siis jätavad selle hooaja vahele. Paide meeskoori dirigent Malle Nööp Kas te olete põhimõtteliselt valmis selleks, et tuleb proovi teha näiteks interneti vahendusel? Ma arvan, et mitte meil ei ole kõigil seda võimalust, eks me teeme siis pausi ja, ja kui jälle võimalus tuleb, siis me laulame edasi. Rahvatantsijad leiavad aga, et koroonaviiruse leviku iseärasuste tõttu on tantsuproovis nakatumise võimalus pisut väiksem kui kooriproovis. Paide Hammerbeki põhikooli segarühma siujav jõh. Tantsijad tunnevad ennast proovis turvaliselt, sest kool on väike. Suletud kogukond räägivad tantsijad Ade Priana ja Andreas. Kas sa kardad seda kindlasti, sest et kui peakski tulema uuesti see eriolukord nii, et kõik koolid lähevad kinni, siis mul oli kevadel ka, nagu mulle üldse ei meeldinud see, et ma pidin üksi olema. Mulle pigem meeldibki niisugune koostöö ja rühmaga koos olemine. Kas sulle meeldiks, kui tuleks harjutada interneti vahendusel? Meeldiks üsna keeruline mulje. Kui koorikollektiivid ja orkestrid lähtuvad koroonakriisi ajal oma töös kooriühingu ja muusikaõpetajate liidu välja töötatud juhendist siis rahvatantsurühmade jaoks eraldi juhendit pole. Ja nagu ütleb Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi direktor Mari-Liis Öpik, juhindutakse terviseameti soovitustest ja kultuuriministeeriumi juhendist, mis on mõeldud avalike ürituste korraldajatele. Hetkeseisuga rahvatantsurühmades ja ka rahvamuusikakollektiivides huvitegevus peatatud ei ole, aga loomulikult on väga soovitatav kasutada maske, trennides ja jälgida ikkagi oma tervist ja kõiki muid hügieeninõudeid. Minuni ei ole jõudnud teateid, et oleks rahvatantsurühmades olnud massiliselt haigestumisi aga samas ma tean rühmi, kes ongi juba ennatlikult jätnud ära proove. Raadio kultuuriuudistele Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse kavandatavad uued käitumisjuhised ja piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ei puuduta esialgu huviharidust, nii jätkavad tegutsemist ka isetegevuskollektiivid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile otsustas valitsus, et lennufirma Nordica saab riigieelarvest 22 miljonit eurot toetust ja veel kaheksa miljonit eurot laenu. Nordica juht Erki Urva usub, et sellest rahast peaks piisama. No meie igatahes ei plaani praegusel hetkel küll mitte midagi riigilt küsida, aga ma ütleks niimoodi, et järgneva aasta jooksul meie loodame, et see turg ikkagi hakkab taastuma järgmine aasta, ma arvan küll, et kui toimiv vaktsiin siiski turule tuleb ja kättesaadavaks muutub, siis nõudlus lendamise järgi võib väga kiiresti tagasi tulla. Lufthansa sai Saksamaalt abi kuus miljardit eurot SAS Rootsilt miljardi, kusjuures SAS ongi praegu ka Nordika suurim park. Tner just SAS-ile pakub Nordika tütarfirma Regionalet allhanget. Erki Urva ei usu, et SAS-i võimalikud raskused meie lennufirmat kuidagi ohustaks. Ta selgitab, egonal vajavad suured ettevõtted ka siis, kui neil kehvasti läheb. Kui ta lendab näiteks 180 kohalise lennukiga ja tema täituvus on näiteks 30 protsenti, siis miks ta lendab 180 kohalise lennukiga, kui oleks võimalik lennata 90 kohalise lennukiga ja saada juba täituvus näiteks 60 protsenti? Kokkuvõttes usub urva, et kui lennuturg taastub, teenib riik Nordikasse pandud raha maksude eksporditulu näol paari aastaga tagasi. Mis puudutab nüüd nagu pikemat perspektiivi, on väga palju küsitud, kas riik peab omama osalust näiteks lennukeid välja rentivas ettevõttes või kas riik peab oma ma osalust ettevõttes, kes valdavalt toimetab väljaspool Eestit ja pakub allhanketeenust teistele lennuettevõtetele, siis minu isiklik arvamus on ka see, et ei pea Erki Urva selgitab, et Nordicasugust ettevõtet, mis oleks valmis vajadusel Tallinnast mõne lennu käivitama, on ikkagi tarvis, aga regioni või lennukite omaniku transpordi varahaldust mitte. Ja mina kujutan ette, et ühel hetkel võibki tekkida selline olukord, kus lennundusturud taastuvad ettevõtted on oma väärtuse taastanud ja lihtsalt Eesti riik müüb need maha. Eestist Nordica praegu ei lendab, Erki Urva ütleb, et ka edaspidi on Nordica äriplaan pühendunud peamiselt allhankelendudele. Samas ei välista ta, et ühel päeval avatakse ka mõni Tallinna liin. Kõik hakkab pihta ikkagi nõudlusest ja, ja kui nõudlus tekib, siis tekivad ka võimalused. Samal ajal, kui valitsus arutas, kas ja kuidas Nordicat aidata, otsustas kohus, et Estonian Airi endistele töötajatele peavad Nordica ja Eesti lennupargi omanik transpordi varahaldus maksma poolteist miljonit eurot. Nordica kaebas otsuse edasi, kuid rahandusminister Martin Helme teatas eilsel valitsuse pressikonverentsil, et riik peaks otsima hagejatega kohtuvälist kompromissi. Erki Urva. Kui riik soovib kellegagi mingit kompromissi teha, see on nende vaba voli absoluutselt, me ei saa siin kuidagi sekkuda, kaasa aidata ega kommenteerida. See ei puuduta meie ettevõtet. Meie seisukoht on ühene, et esimene astme kohus ei võtnud arvesse üle 90 protsendi meie poole argument ega isegi ei käsitlenud meid, mistõttu selle kohtuotsuse edasi kaebasime.", "role": "user" }, { "content": "Eile otsustas valitsus, et lennufirma Nordica saab riigieelarvest toetust. Riikliku lennufirma Nordica juht Erki Urva loodab, et pärast koroonavaktsiini väljatöötamist hakkab lennuturg kiiresti taastuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui niinimetatud magusamaks pidanuks jõustuma 2018. aasta alguses, siis nüüd nihkub see vähemalt poole aasta võrra edasi. Kuna maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab maksukorralduse seaduse kohaselt jääma vähemalt kuus kuud Pole aga sugugi kindel, et magusamaks ei jõustu, ütleb rahandusministeeriumi tolli ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek uusküla. Siin tuleb analüüsida seda, kas maksukorralduse seaduse paragrahv neli prim, kuidas ta seda seaduse jõustumist mõjutab kas ta sellele üldse laieneb, ehk see kurikuulus kuue kuu reegel. Teine küsimus on rahandusministeeriumi jaoks see, mis puudutab võimalikku eelarve miinust sest maksutulu oli lähema kolme aasta jooksul plaanitud vastavalt 15 16 ja 17 miljonit eurot aastas. Selle küsimuse võtame me töösse siis, kui eelarve küsimused tulevad septembris ja siis üldise eelarve meenutuse käigus lauale või lahendamisele. Nii et praegu on selles mõttes mingitest katteallikatest ja midagi taolist on veel vara rääkida. Presidendi viidatud ebakõlale, kus Tallinki ettepanekul oleks magusamaksust vabastatud merel või õhus müüdav kaup, vastab uusküla. On tegemist kahe asjaga, esimene on lihtsustamine, sealt saadav maksutulu on üsna marginaalne selleks, et mitte luua mingit keerulist regulatsiooni ja hakata seda siis rakendama, mis nõuab IT-lahendust täiendavat tööjõudu. Selleks võiks olla kaup, mis müüakse siis veesõiduki pardal maksust täiesti vaba. Ja teine põhjus on siis halduskoormus ettevõtja jaoks ja töökoormus siis maksuhalduri jaoks. Siin tuleb mängu asjaolu, kas näiteks laev asub Eesti neutraalsetes või mõne muu riigi vetes. Tõenäoliselt jääb maksueelnõu arutelu. Sügisese Riigikogu esimees Eiki Nestor ütleb erakorralise istungi kokkukutsumiseks suvel on vaja kas presidendi, valitsuse või vähemalt 21 riigikogu liikme ettepanekut. Siiani ei ole keegi soovi avaldanud. Peaminister Jüri Ratas leiab samuti, et kui riigikogu tuleb septembris taas kokku, saab süveneda ning võimalik, et viia seadusesse ka muudatused. Valitsuse poole pealt me hetkel küll seda vajadust ei näe, et riigikogu peaks erakonnale sinna kokku tulema. Kui septembrikuu sees saadetakse see seadus uuesti presidendile ja siis juba muudetud kujul siis see ei tähenda auku eelarvele. Aga kui riigikogu otsustab saatmata muutmata kujul, siis ma ei oska öelda ju, mis on presidendi otsus sellisel juhul, et siis tuleb kindlasti eelarve osas ja riigieelarve strateegia osas teha uusi otsuseid. Hetkel riigieelarve ei ole selle otsuse tõttu puudujäägis.", "role": "user" }, { "content": "President Kersti Kaljulaid jättis eile välja kuulutamata riigikogus vastuvõetud magusamaksu seaduseelnõu. (President põhjendas, et seaduse alternatiiv, mis vabastab maksust magustatud joogi, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardale eesmärgiga seda sealt kaasa müüa, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ning seega põhiseadusega) Seega läheb eelnõu tagasi riigikokku uueks arutamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles, et langustrend on praegu kõige selgemalt näha Tallinnas ja Harjumaal ning kõige vähem idas. Haiglaravil viibivate patsientide arv on jäänud stabiilselt siia 600 ringi ühel päeval natuke rohkem, teisel päeval natuke vähem ning peaks ka järgmisest nädalast selgesse langustrendi pöörama. Tavaliselt stabiliseerub haiglaravil viibivate patsientide arv kuskil kahe nädala jooksul peale haigestumise langus trendi algust. Seejärel hakkab haiglaravil viibivate patsientide arv nii hinnanguliselt kuskil 100 patsiendi võrra nädalas ka langema. Kui nüüd haigestumine jätkab püsivat langustrendi, siis võiksime haiglaravi vaatest jõudagi kuue-seitsme nädalaga tagasi olukorda, kus toimivad mõlemad, nii Covid ravi kui ka plaaniline ravi. Härma sõnas, et see on siiski üsna optimistlik stsenaarium ning praegust kurssi ei tohiks muuta. Piirangute leevendamise arutelud peaksid tema sõnul algama ka siis, kui haiglaravi koormus on selgelt langenud 200 patsiendini haiglas. Ka siis peaksid siiski osad meetmed jääma alles, sest jõulude ja aastavahetuse pidustused on kõrgema riskiga. Terviseamet soovitab jätkuvalt detsembris planeeritud üritused edasi lükata ja uusi üritusi mitte planeerida. Marianne Härma ütles, et kuigi koroonaviiruse levik on viimasel nädalal olnud languses, jätkatakse siiski valmistumist ka raskeks stsenaariumiks, kus peab patsiente ka väljaspool Eestit vedama. Eeskätt veetaks Soome intensiivravil patsiente, täiendab tervise ja tööminister Tanel Kiik. Meil on ka eelkokkulepe tõesti Soome osapooltega nii ministrite tasandil kui ka tervishoiuvaldkonna tasandil, et kui see vajadus tekib, siis meil on võimekus seda nüüd operatiivselt käivitada, aga kindlasti nii meie plaan A kui plaan B on see, et seda vaja ei läheks. Eelmises laines intensiivravi tipp oli 76 patsienti ja täna oleme umbes 60 61 juures viimastel päevadel olnud väga loodame, et me sellele tasemele ei tõuse, hetketrend annab selleks ka lootust. Kiik sõnas, et kõige keerulisem on olukord lõunapiirkonnas. Kui seal peaks intensiivravi vajadus kasvama, siis võib olla vaja tuua patsiente pealinna. Politsei ja piirivalveameti kriisistaabi juhi abi Ago Trei sõnas, et politsei kontrollis eelmisel nädalal üle 800 avaliku ruumi, kus vaadati, kuidas inimesed maski kannavad. Väärteomenetluse alustati 60 inimese suhtes. Politsei kontrollis ka seda, kuidas ettevõtted koroonatõendeid kontrollivad. Ligi 500-st kontrollitud ettevõttest pidi ettekirjutuse tegema 20-le sunniraha pidi määrama neljale ettevõttele. Kõige rohkem määrati sunnirahaks 3000 eurot.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti pressikonverentsil tõdeti, et viimasel nädalal on koroonaviirusega nakatumine Eestis pöördunud isegi langustrendi. Samas ei anna praegune olukord alust ka olemasolevate piirangute leevendamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoostöökohtumisi kolme erakonna vahel on peetud juba mitu kuud. Tänaseks on räägitud peamiselt haridus ja keskkonnaküsimustest. Just viimased on need, kus kõige enam ühisosa nähakse. Veebruari algul kogunetakse taas siis metsanduse st rääkima, ütleb elurikkuse erakonna eeskõnelejaks määratud Rainer Kuuba. Proovime välja mõelda, mida saaks veel teha, et see metsa majandamine meil mõistlikumaks läheks ja röövmetsandusele ikkagi piiri pandaks. Et küsimus ei ole ebaseaduslikes raietes, sest et valdav osa metsa rüüstamistest tehakse praegu täiesti seaduslikult. Rainer Kuuba sõnul on erakonnal mõtet tegutseda siis, kui minnakse valimistele ja valimistest on kasu siis, kui toetusprotsent ühest-kahest kõrgemale kerkib. Järgmised kohalike omavalitsuste valimised toimuvad tuleva aasta sügisel. Vabaerakonna esimees Heiki Lill ütleb, et selleks ajaks pole vaja liituda. Piisab, kui erakondadel õnnestub ühised valimisnimekirja kokku panna. Käesoleval hetkel siis vabaerakonna, kui on elurikkuse erakonna poolt, on arusaam, et üksinda ei ralli kaugele. Et selleks, et KOVile välja minna, peab olema ikkagi suurem mass kui 500 pluss 20 30 inimest. Eestimaa roheliste erakond on pisut suurem ligi 1000 liikmega. Siiski tõdeb ka roheliste juht Sulei aimailova et koos ollaks tugevamad. Temagi ütleb, et liitumistest on veel vara rääkida kuid kohalike valimiste jaoks ühiste valimisliitude loomine paistab reaalsem. Siiski ühise keele otsimine ei pruugi olla kerge. Kui keskkonnateemadel paistavad kolme erakonna vaated suures plaanis kattuvat, siis kõiges muus on ka hulk eriarvamusi. Vabaerakond ju veel viimaste valimiste eel positsioneeris end parempoolseks kaalukeeleks. Ja erakond ei saa ju ainult ühe valdkonnaga tegeleda. Rainer Kuuba ütleb, et senistel kohtumistel ongi kohati takistuseks saanud, et kinni jäädakse detailidesse. Ja parem ongi leida selline koostegutsemise mudel, kuidas suurtes põhimõttelistes asjades lepitakse kokku ja igasugused muud küsimused arutatakse läbi ja hääletatakse koos elurikkuse erakonnas. Me oleme juba paar seaduseelnõud niimoodi arutanud, kus ongi erinevad inimesed erinevate seisukohtadega ja siis on hääletamine kõigi liikmete hulgas, kes soovivad hääletamisest osa võtta. Ja siis niimoodi kujunebki erakonna seisukoht, et me ei pea kõikides küsimustes ühesugused seisukohad kohe algusest peale kokku leppima. Rainer Kuuba usub, et niisugune otsustuskord võiks meeldida ka teistele erakondadele. Aga milliseks läbirääkimiste tulemusel ühinemiste olukord ja koostegutsemiste tingimused kujunevad, seda saame näha.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogust välja jäänud erakonnad Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Eestimaa Rohelised kaaluvad, kas tuleva aasta kohalikele valimistele tasub minna ühiste nimekirjadega. Tulevikus ei välistata ka kolme erakonna liitumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Siim Kallas, kus kohas on siis Eesti praegu 21. novembri õhtul oma teel NATOsse? Täna on pidulik hetk, oleme saanud kutse, nagu kõik juba teavad. Ja üks etapp on kindlasti läbi selles mõttes, et poliitiline otsus põhimõtteline otsus NATO riikide poolt on langetatud. Ja nüüd on ees protsess, mis sisaldab endas hulgaliselt pannistusi nii kaitsevõime tugevdamisel kui ka kui ka kaitserahastamisel ratifitseerimise läbirääkimised, läbirääkimised NATO-ga, nii et kuskil 2004 mais on siis päris see täisliikmelisus käes, aga ausalt öeldes ütleksin, et ega tunne on päris hea. Nõukogude ajal oli, oli niisugune, me kõik teadsime seda, et nõukogude propaganda suhteliselt kehvasti suhtus lääne demokraatiatesse, aga küll nad vihkasid NATO-t ja ja see oli, oli ikka, see on seesama asi tegelikult ikkagi diktatuurid ja vägivaldsed režiimid kardavad jõudu ja demokraatlikud riigid on esimest korda ajaloo jooksul saanud toimima ühe tõsise julgeolekualase koostöö organisatsiooni ja on päris hea, et me oleme ükskord selle osa ja oleme praegu maailma ain ainsa niisuguse maailma julgeolekut tagava suure struktuuri osa, nii et see tunne on päris hea ja see arusaam sellest, mis tegelikult toimuma hakkab, eks see tuleb veel tasapisi. No julgeolekut kaitsevad ka need helikopterid, mis meil pea kohal lendavad, kui te seda mürinat kuulete, aga üks küsimus veel veel, läbirääkimised NATO-ga, kui me kujutame ette läbirääkimisi Euroopa Liiduga, siis me nagu otsime endale mingeid paremaid tingimusi, kas need läbirääkimised on midagi sarnast, kas seal on ka mingit, need on lühemad ja tõepoolest meile teatud tingimuste esitatakse, aga see on põhiliselt seesama liikmelisuse plaan või map, nõndanimetatud ja kindlad lubadused, kulutada kaks protsenti sisemajanduse kogutoot riigikaitsele ja mõned muud taolised asjad, see maht on väiksem, nii et võtab vähem aega, aga tõepoolest teatud asjades lepitakse kokku.", "role": "user" }, { "content": "Uku Toomi intervjuu peaminister Siim Kallasega NATO-sse kutse saamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgipõline majandusvaidlus, kas kala või õng, kordus sel nädalal riigikogus veidi teises vormis, nii teisipäeval tööhõive kui täna tööpuuduse mõjude arutelul. Kas olulisem on luua ettevõtluse kkond uute töökohtade tekkeks või aidata praeguseid töötuid, säilitada nende tööharjumused, luua sotsiaalseid töökohti kusjuures mõlemad pooled on häiritud ja solvunud, et nende püüdlusi püütakse naeruvääristada. Opositsioon Keskerakonna näol süüdistab valitsust ja Reformierakonda selles, et töötuse ja vaesuse probleemi lihtsalt eitatakse. Kadri Simson tuletas meelde, et Eestis jagati eelmisel aastal sadu tonne Euroopa toiduabi. Selle asemel, et ennustada pikalt vinduvat tööpuudust ja öelda, et sellega tuleb ka paratamatult leppida peab hoopis pakkuma kiireid ja toimivaid lahendusi milleks täna on sotsiaalsed töökohad. Arvestades, et praegu välja pakutud ümberõpe ja palgatoetused puudutavad vaid väikest osa töötute massist siis meie omavalitsuste ja ennekõike riigivalitsusel on, mida õppida, sedagi, et tööpuudust ja majanduskriisi leevendab konkreetne tegevus mis inimestel aitab arveid maksta, mitte teoreetiline jutt soodsast keskkonnast. Reformierakond ja tema esindaja, sotsiaalminister Hanno Pevkur juhtisid tähelepanu jõupingutustele, mida on tehtud tööturu parandamiseks ning summadele, mida selleks on kulutatud. Pevkur kiitis nii uut töölepinguseadust kui töötukassa tegevust, täiendkoolituse ja ümberõppe teostamist ning palgatoetust. On rõõm tõdeda, et näiteks tööpraktika on leidnud üha enam kasutust tööpraktikal osalemine annab töötule praktilise töökogemuse ning aitab omandada tööoskusi. Tööpraktika ajal makstakse talle stipendiumi ja tööandjale tähendab see seda, et ta saab koolitada välja talle just täpselt selliste oskustega inimese, nagu töökohal tulevikus vaja on. Me saame pakkuda ka tööharjutust ja tööharjutuse summad on samamoodi märkimisväärselt suured. Üheks suuremaks, nii selle aasta kui ka eelmise aasta lõpu prioriteediks on ettevõtluse alustamise toetus või lihtsalt öeldes stardiabi. Igaüks näeb seda, et see tendents on märkimisväärselt kiire ja need numbrid kasvavad väga kiiresti. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor nentis, et selle teema käsitlemises valitseb üldine virvarr ning enamasti räägitakse üksteisest mööda seda ka töökohtade loomise ja sellesse suhtumise osas. Toetatud töökoht palgatoetusega on mõeldud selleks, et nõrgema konkurentsivõimega inimene leiaks töökoha. See peab olema tähtajatu töökoht. Selles on tema mõte. On ta noor, on ta kaua olnud töötu, on ta puudega, aitame tal kohaneda töökohaga aitame ka tööandjad. Seetõttu maksab riik seda palgatoetust täiesti. Teine asi on sotsiaalne töökoht. Seda loob avalik võim selle nimel, et inimestel säilitada tööharjumust. See töö ei nõua kõrget kvalifikatsiooni. Väga tore, kui meie omavalitsused seda teevad. Väga halb, kui me mingit pidi arvame, et nende inimeste probleem on sellega lahendatud. Nestor süüdistas täna ka koalitsiooni mitmete oluliste eelnõude, mis tööpuuduse sotsiaalseid mõjusid leevendavad riiulile panemises. Sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu pidas vajalikuks koostada fraktsioonide poolt välja pakutud meetmetest kataloog ning otsustada pärast analüüsi, millega edasi minna.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutusel tööpuuduse sotsiaalsete mõjude leevendamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu võttis 29. jaanuaril vastu kohustusliku kogumispensionireformi seaduse, mille jõustumisel muutuks teise sambaga liitumine või sealt väljaastumine kõigile vabatahtlikuks. President lükkas seaduse tagasi, viidates kuues punktis selle võimalikule vastuolule põhiseadusega. Eile arutas presidendi tagasi lükatud eelnõu põhiseadus komisjon, kes saatis selle muutmata kujul uuesti suurde saali. Põhiseaduskomisjoni hinnangul on presidendi argumendid ebapiisavad ning komisjon jääb oma seisukohtade juurde. Põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler tõi mõned seisukohad välja. Punkt üks õigusabile annab isikule subjektiivse õiguse nõuda riigilt abi. Teise pensionisamba kaudu ei anna riik abivajajale ainelist abi, vaid loob tingimused kohustuslikuks pensioni kogumiseks. Põhiseadus ei näe ette sellist õigusinstituuti nagu pension. Abi vanadusriskis olevatele isikutele võib väljenduda ka mis tahes muudes meetmetes mis ei ole pension, punkt kaks. Mis puudutab presidendi väidet, et seadusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet võib öelda, et presidendi poolt nimetatud grupid ei ole võrreldavad ja seetõttu reform ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Punkt kolm. Mis puudutab nõndanimetatud fondi jooksu, siis siin on tegemist väheintensiivse omandiõiguse riivega ning seda õigustab reformi üldine eesmärk anda pensionikogujatele senisest oluliselt suurem otsustusõigus ja valikuvabadus äraelamiseks vajalike vahendite planeerimisel ning seeläbi saavutada tulevikus suuremat pensioni. Komisjoni seisukoha kavandi pani põhiosas kirja advokaat Paul Keres ja siit ka Hanno Pevkuri küsimus Siim Kiislerile. Mida sina arvad, kas ühe advokaadi sõnad panduna riigikogu liikmete suhu on kuidagi mõjutanud riigikogu suveräänsuse või mitte riigikogu liikmete suhu keegi sõnu pannud ei ole. Võrdluseks võime tuua, et samamoodi president esindas põhiseaduskomisjoni istungil advokaat Madis Päts. Sama muster kordus ka rahanduskomisjonis. Probleem on selles, et see väliseksperdid, advokaadi arvamus, see sisuliselt ei langene kokku nende aruteludega mis olid komisjonis ja tegelikult ka nende seisukohtadega, mis komisjonis kõlasid. Kas te ei karda, et riigikogu võtab praegu selliselt menetledes ülemääraseid õiguslikke riske? Ei karda, juhin tähelepanu, et hääletus toimub siin saalis.", "role": "user" }, { "content": "Pensionireformi seaduse eelnõu on taas Riigikogu suures saalis arutelul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti lennuakadeemia rektori ja rakenduskõrgkoolidirektorite nõukogu esimehe Koit Kaskeli sõnul on kõrghariduse alarahastus olnud päevakorral juba pikemalt. Kuna kõrgkoolid on orienteeritud kvaliteetse õppe pakkumisele, siis on vaja ressurssi, mis kataks minimaalsed vajadused ja aitaks neil osaleda teadusarendustegevuses, jätkab Koit Kaskel. Praegu ongi kõne all olnud mõnda aega juba selline alarahastuse olukord, kus see õppetegevuse arvelt, mida ei saa kindlasti ära jätta kõrgkoolides ülikoolides, on tegemist siis kvaliteedi vähenemisega või mahtude vähenemisega investeeringute poolelt ja siis teadus-arendustegevuse poolelt ja, ja siin tuleks leida siis sellised lahendused, mis aitaksid kõrgkoolidel kiiresti ja otsustavalt tagada ka vahendid kvaliteetse personali hoidmise ja, ja värbamise suutlikkuse osas. Ja kõik see omavahel ühendatuna peaks siis viima selleni, et Eesti kõrgharidus on jätkuvalt maailmas tunnustatud, hinnatud ja rahvusvaheliselt heal tasemel, et ilma selliste personaliinvesteeringute teadusarenduse ja õppetegevuse niisuguse ühisvaateta rahastuse aspektist ei saa kõrgkooli kvalitatiivselt heal tasemel toimida ja seda alarahastust me oleme pikka aega näinud. Rahastusvõimalustena me ei pea silmas ainult võib-olla riigieelarvelisi võimalusi, aga siia tuleks sisse arvestada ka või kaaluda vähemalt eraraha ja suuremat sissetoomist teatud valdkondades õppekavadel, kus on otstarbekas ja võimalik, kus ei vähenda siis üliõpilastele hariduse kättesaadavust aitab tugevdada seda materiaaltehnilist, baasi ja kompetentsi siis kõrgkoolides ja muidugi ka struktuurivahendite meetmete disainimisel siis järgmiseks rahastusperioodiks, mis nüüd on alanud 2021 kuni 27, tuleks arvestada siis kõrghariduse sektoriaalsete vajadustega. Kaskeli sõnul tuleb alarahastuse tõttu lennuakadeemias teha tänavu kärpeotsus ja vähendada vastuvõttu. Kui eelmisel aastal arvestasime siin, et saame jätkata sellel aastal sama vastuvõtu, ütleme siis numbritega nagu igal erialal umbes samaväärselt oleme aastaid vastu võtnud siis sellel aastal on küll tulnud nüüd pilootide osas korrektiiv sisse viia pilootide arvu, tõenäoliselt me nüüd vähendame vastuvõttu 30 protsenti. Kuna piloodiõpe on suhteliselt kallis õppevorm, siis sealt annab see rahaline kokkuhoid kõige suuremat säästu ühe, ühe õpilase nii-öelda ärajätmise abil, ehk me tahaksime võimalikult kättesaadavaks jätta ikkagi kõrghariduse teenust lennu lennuakadeemias, aga teha siis neid kärpeid seal, kus ta võimalikult vähe või väikese arvu siis üliõpilaste vastuvõttu mõjutab. Ehk see ongi siis piloodiõpe meil?", "role": "user" }, { "content": "Eesti kõrgharidus vajab kiiresti erakorralist lisaraha, sest vastasel korral tuleb ülikoolidel ja rakenduskõrgkoolidel hakata tegevust kokku tõmbama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPress ootab palju rohkem pressivaenlast, tema ei saa mitte midagi paljudele. Nii, pressisõber on väga auväärne ja nii edasi, aga millegipärast see vaenlane kuidagi kõige olulisem, aga, aga ehk tänavuse traditsioon on murtud, näete, kui palju siin kaameraid on ikkagi pressisõber on ikka see kõige tähtsam, mitte pressivaenlane. Et ma ei tea, ma panen selle laua kohale, mina arvan, no miks me siin praegu olemegi tegelikult see siis headel aegadel ei pidanud eriti tark olema, et sul hästi läheb, eks, aga nüüd halvadel aegadel ongi see, et noh, siis nagu sõelutakse need välja, kes tegid rohkem rumalaid otsuseid või kes, kes, kes vähem siis rumalaid otsuseid tegi ja, ja, ja lihtsalt sellesama asja inimestele ära seletamine. No see ongi see, et ma olen 15 aastat ma võin öelda, oma elust andnud selleks et ja majandus mingi põhiline ettevõtlus, majanduskursus ka gümnaasiumisse ja olen totaalselt läbi kukkunud, et nüüd ma näen nagu seda šanssi, et see masu, et ta murrab ära nagu selle ühiskondliku teadvuse ega, ega kaks aastat tagasi kedagi huvitanud küll, kui raha tuleb, eks ühtegi baleriini ega kunstniku, et nüüd nüüd saavad isegi luuletajad ja kirjanikud aru, et noh, et see raha tuleb ikka ühest kohast aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ajalehtede Liidu esindajad andsid majandusteadlasele Andres Arrakule üle pressisõbra ruupori. Trükiväljaannete juhtide sõnul oli Arrak esimene, kes hakkas ajakirjanduse vahendusel rahvale raskel ajal selgitama finants- ja majandustehingute tagamaid, mis on olulised just inimeste igapäevases elus. Nimelise ruupori andis Andres Arrakule üle Ajalehtede liidu juhatuse liige juhatuse liige Toomas Leito.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonatestiks saab endale praegu aja kirja panna 15. Eesti asulas, mõned piirkonnad on kaetud paremini, näiteks Tallinnas on erinevaid testimispunkte üle 10, mõnel pool tuleb testimiseks pikem reis ette võtta. Näiteks Vändra inimesel on valida, kas sõita 45 kilomeetri kaugusele paidesse või pisut kaugemale. Pärnu sihtkohta valides tuleb arvestada ka sellega, milleks testi tehakse. Pärnus saab anda ka tasulise testi, samas kui paides võetakse vastu ainult saatekirjaga. Nende inimeste elu, kes vajavad testi meditsiinilisel põhjustel, tõotab pisut lihtsamaks muutuda. Nimelt valmistuvad antigeeniteste tegema ka Eesti perearstid. Perearstide seltsi juht Lee Vallikivi loodab, et testimisega saab alustada juba lähiajal. Meil on vaja juhist, keda, mis tingimustes ja kuidas me testime, eks ole, ja kuidas me neid testi tulemusi interpreteerime. Juhend loodetakse koostöös terviseametiga kokku saada tuleval nädalal nende jaoks, kellel tervis korras, kuid kes soovivad lihtsalt negatiivse testitõendit perearstidel ilmselt aega ei jää. Praegusel ajal me peame isegi väga nagu selgelt seadma oma prioriteedid teemale, mis on kõige olulisem, mis on natuke vähem olulise, mis on need teemad, mis võivad jääda nagu paremaid päevi ootama, eks ole, selline tasulise mugavusteenuse osutamine on seal üpris meie prioriteetide tagumise otsas. Tasulist testimisvõimalust pakuvad erinevad meditsiiniettevõt mõte nagu sünlab Confido ja medikum, kusjuures ka neil on saatekirjaga testimiskohti oluliselt rohkemates kohtades kui tasulise testimise kohti. Alates augustist saab tasulisi antigeeni kiirteste teha ka apteekides, räägib proviisor, apteekide Liidu juht Li rootslane. Inimene tuleb apteeki. Ta juhatatakse siis eraldi privaatsesse ruumi, kus ta ise viib selle testi läbi apteegi töötaja juuresolekul. Kui tulemus on negatiivne, siis apteek väljastab inimesele tõendi ja ta võib siis minna selle testiga 48 tunni jooksul erinevate teenuste pakkujate juurde. On see siis spordi saal, teater, kinorestoran. Tõend, mida apteegid väljastavad, kehtib ainult Eesti-siseselt. Testi aga ei saa teha igas apteegis. Kaardil on apteekide testimispunktid pigem maakonnakeskustes või teistes suuremates linnades ja li. Rootslane selgitab, et testimisvõrgu laiendamisele panevad piiri peamiselt ruuminõuded. Selleks, et seda testi läbi viia, peab apteegis olema siis hea õhuvahetusega ruum, kus seda teenust privaatselt pakkuda, et sellised ruumid nüüd Eesti proviisori, apteekide Liidu liikmetel, mida on natukene vähem kui 13 apteeki Eestis on olemas kuskil 60-l apteegil.", "role": "user" }, { "content": "Perearstid saavad peagi võimaluse antigeeni kiirteste teha. Uus teenus on mõeldud inimestele, kel on testimiseks meditsiinilised põhjused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimese oktoobri seisuga on siis kütitud jahihooaja algusest, mis on teatavasti siis märtsi algus 11849 metssiga vaja veel 17759 ja teeb see siis selliseks keskmiseks protsendiks maakonniti. 40. Saarlased on siin lippu hoidmas, neil on 66 protsenti plaanist kütitud siin kõige kesisem on see protsent Võrumaal 27, aga võrukesed olid algusest peale juba skeptilised, et nendel ei pruugi neid sigu üldse nii palju seal metsas vastu tulla. Viimase kuu jooksul on metsadest leitud 535 hukkunud metssiga. Mida ütleb analüüs nende kohta? Marko Pomerants. 111 juhtumit on positiivsed selles mõttes, et on sigade katk ja, ja need leiud on siis Põlvamaal mõni ka Lääne-Virumaalt, Tartumaalt ja, ja mujalt vähem.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Marko Pomerants andis valitsuse pressikonverentsil ülevaate, kuidas läheb metssigade küttimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseliitlane noorem veebel Heiki Magnus ütleb, et väikese poisina talle kodus vabadussõjast eriti ei räägitud, kuna pere oli ettevaatlik, sest nõukogude okupandid olid tapnud tema kaitseliitlasest. Vanaisa. Avastus, kuidas võimud Eesti ajalugu moonutasid, tuli teismeeas. Ma mäletan, et esmane, mis neid muljeid andis ja jagas, oli kahtlemata raadiojaam Vaba Euroopa ja Ameerika hääl sealt, mis tulema hakkasin, mis kuulda oli, kui seda sai kuulama hakatud, tundus esialgu, et, et miks meile kogu aeg siin valetatakse? Naiskodukaitsja Mare Laide räägib, et tal on vabadussõjaga side läbi oma risti isa Ando, kes seal noore mehena võitles ja aastakümneid hiljem just sellepärast oma elu kaotas. Ta õppis Tartus ja ta läks sealt vabadussõtta. Ta tuli sealt sõjast ära, ilma ühegi kriimuta. Ta sai selle eest teenete risti, kui hakkasid need nõukogude ajad meile siia sisse tulema, oli vaja siis ohtlik element ära kaotada. Ja samamoodi see Ando kui kooli direktor ja samas eelkõige ikkagi sellepärast, et ta oli olnud selles sõjas vabadussõjas siis ta viidi Tallinna ja vähemalt minu ema mäletamist mööda, ega me rohkem temast midagi ei teagi. Eesti Evangeelse luterliku kiriku Lääne abipraosti kohusetäitja Küllike Valk ütleb, et sajandi eest toimunu väärib meenutamist. Vabadussõda, see andis meie riigile iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda ennast vabana omal maal rääkida eesti keeles, käia ka kirikus, õppida ennast realiseerida. Teisel veebruaril möödub 100 aastat vabadussõjale punkti pannud Tartu rahu sõlmimisest rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Kui reedel tähistati saja aasta möödumist Vabadussõja relvarahust üle-eestilise vaikusehetke ja pärgade asetamisega mälestusmärkide juurde, siis Läänemaal Ridala kirikus peeti sajandi eest võidelnud sangarite auks täna mälestusteenistus. Noor Eesti riik kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 lahingutes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee kustutamisprotsess hakkab juba lõpule jõudma pritsumaja loomulik tornis veel ja ja tegelikult nagu oht oli põhiliselt see, et see torni siis plekiga üle löödud osa võib kukkuda alla ümberkaudsetele majadele peale, tõesti ka põlemiskoldes asus selle torni ja selle kiriku kõige suurem kell, nii et, et need olid kaks peamist ohtu selle pärast ka inimesed evakueeriti, aga praeguseks on nüüd olukord on kontrolli all ja selline suurem sebimine sagin on mööda ja nüüd on nagu hakkavad välja tulema hoopis teised probleemid ja asjad, millele tuleb tähelepanu pöörata. Millised need probleemid on? Need on just see, et, et kuna kirik on niisugune kultuuriväärtuse seisukohalt väga oluline koht, siis vaadata, mis asjad on seal võimalik nüüd kinni katta, näiteks pritsumuud praegu katavad orelid kinni kiledega, kuna noh, sellised tulekahju puhul on vee kahjustused alati paratamatud, aga hea on siinjuures see, et kiriku madalam osa, kus on siis põhiväärtused on jäänud nii tulest kui veest kahjustamata ja praegu on kohal ka kultuuriväärtuste spetsialistid, kes siis hindavad juba kahjusid ja, ja vaatavad neid olulisi kohti üle ehk päästa veel, mis päästa annab, sest et vett tuleb sealt veel ikka mõnda aega alla, kuna kustutustöödele on see paratamatu. Selle jutu põhjal ma järeldan, et põleng läkski lahti tornist, kas on mingeid oletusi ka põlengu põhjuste kohta? Jah, tulekahju läks lahti tornist ja kui pritsumehed kohale jõudsid, siis tegelikult torn põles juba lahtise leegiga. Et pilt oli suhteliselt noh, ütleme, et võimas ja koheselt asuti väljapoolt kustutama ja praegu on teada nii palju, et kirik on renoveerimisjärgus, ta nimelt ehitustellingutega ümbritsetud ka torni osa ja kiriku esindaja, kellega rääkisin, kinnitas, et veel eile õhtul olid seal tornis olnud töömehed, kes seal siis mingisuguseid töid teostasid, aga mida täpselt nad seal tegid ja millised võisid olla need tulekahju võimalikud põhjused, eks selle selgita puurimine välja. Uurijad on juba kohal ja, ja kohe kui pritsumehed lõpetavad, võtavad nemad siis asja otsa üle. Pritsumeestel on seal tööd ilmselt veel pikaks ajaks, kui kauaks jäävad liikumispiirangud vanalinnas kehtima seal pühavaimu kiriku ümbruses? Kiriku lähiümbruses jäävad veel mõneks ajaks siin mõned sellised ohud veel on, et võib sealt üht-teist alla kukkuda. Ma ei pea silmas loomulikult mitte torni, aga seal väiksemaid selliseid plekitükke ja inimeste enda ohutuse huvides neid praegu veel kiriku juurde päris ei lasta. Spetsialistid askeldavad aga üldiselt laiem piirkond, mis oli tulekahju kustutamise ajal piiratud, see on nüüd lahti ja, ja põhimõtteliselt inimestel on siit juba vaba pääs lähedalt mööda. Põleng on tõepoolest kurvamatu kaotus, millist iganes saaksid olema täpsed tagajärjed. Kui hullusti on saanud nüüd kannatada kõik need kunstiväärtused, mis kirikus olid? Praeguste andmete järgi puhkes tulekahju tornis ja liikus seal ülespoole, nii et tulest arvatavasti kiriku sees on, kunstiväärtused eriti kannatada ei saanud, küll on olukord üsna hull selles mõttes hetkel, et vesi kahjustab neid, üritatakse praegu varasid katta kilega ning on ka plaan vist kiriku põrand lahti võtta, et liivapinnas seal all imeks vett sisse. Pühavaimu kirik oli üks neid, mis oli juba töös Tallinna kiriku renessansi projekti raames. Esimesed seitse kirikut, mis kavatseti restaureerida nende hulgas oli pühavaimu kirik, kus tööd olid alanud. Ja tööd olid meil alanud, siis pühapäevane kirik oli esimene kirikus meil selle hooaja tööd alanud olid juba nii, et hoone ümber olid püsti juba ka tellingud ja kiled ning üks objektidest, kus töid teostati, oli just nimelt tornikiiver ja torn. Kes neid töid on? Seda töid teostab aktsiaselts Lindrem, kellega siis on Tallinna kultuuriväärtuste amet sõlminud tööde lepingu. Kas kirik on nüüd linnakirik või on ta koguduse kirik? Hoone kuulub siis Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna pühavaimu kogudusele. Ja jah, omalt poolt pean märkima, et see on üks selliseid aktiivsemaid ja tublimaid kogudusi Tallinnas. Väga palju on leitud välisabi ning siis kirikus leiduvaid hindamatuid kunstivarasid ja ka noka altarite just välis abi finantsidega restaureeritud, nii et, et see tulekahju tundub sellise tõelise saatuse ebaõiglasena hetkel. No vara vist öelda, kas tööd siis nüüd jätkuvad või jäävad katki? Tööd katki kindlasti ei jää, tundub küll, et me siis ei jätka siin mitte selliste ennist ate restaureerimistega, vaid pigem avariitöödega. Ja hetkel oli meil nüüd siis investeeringute kogusumma selleks aastaks pühapäeva kirikule 1,5 miljonit. Kahtlemata on võimalik siis sellest avariitöid sooritada ning kui vaja, eks meie amet astub siis ka igat muud pidi. See on üks meie tähtsamaid muinsusobjekte Tallinna vanalinn, püha vaimu. Kiriku tornikiiver on Tallinnas vanim säilinud tornikiiver, hilis, renessansiku kujuga ning samamoodi siis üks Eesti kõige vanem tornikell ripub pühavaimu kiriku tornis, et mis sellest hetkel on saanud, ei oska isegi öelda, jah. Selline kurb lugu juhtus, ilmselt oli kuumaga nii palju kahjustada saanud, et ta tuli alla nüüd jupi kaupa. Kui kellast on kahju, jah, oli see kõige suurem kelg. Aga kuna see kell asus seal täpselt põlemiskolde niiöelda keskel, siis pole ime selles mõttes, et ta sai kuumas lihtsalt palju kannatada. Keegi viga ei saanud. Ei keegi viga ei saanud, ta mitte ei kukkunud sealt küljest ära, vaid ta tuli tükikaupa alla. Kas ta tekitas vigastusi või või kahjustusi hoonele ka? Ei, mitte oluliselt sellepärast, et ta ei tulnud alla ühes tükis, aga noh, loomulikult tulekahju tagajärjel kogu see torni osa on saanud tugevalt kahjustada ja praegu ongi nüüd see hetk, kus pritsumehed panevad oma töövahendid kokku, jääb kohale ainult pronto, millega siis ehituseksperdid hakkavad olukorda hindama ja võtavad otsused vastu juba teised ametkonnad, fakt on see, et tänavad jäävad kinni, politsei jääb siia ja ehituseksperdid hakkavad tööle ja koos päästeameti, päästeteenistuse uurijate a, nii et pritsumeeste koha pealt on see sündmus läbi. Nii et praegu on tänavad veel kinni, igaks juhuks. Ja tänavad on kinni ja praeguse info järgi jäävad nad kinni ka tänase päeva lõpuni, mis puudutab just neid konkreetselt kirikuümbruse tänavaid, sest lähikonnas on tänavad lahti, raekoja plats on osaliselt avatud ja, ja, ja ei tohiks probleemi tekkida, aga inimestele, kes tahavad siia kiriku juurde tulla, siis sellel ei ole mõtet, sest et politsei on piiranud ala ja, ja see on range korraldus, sest et tõesti torni konstruktsioonid on ebastabiilsed ja, ja praegusel hetkel ei ole lihtsalt võimalik inimesi siia ligi lasta. Tulekahjude puhul on alati tarvis läbi viia põhjalik uurimine, et selgitada välja selle tulekahju tekke põhjused. Juhul kui tegu on näiteks tahtliku süütamisega, on tegu koodeksis sätestatud teoga mille eest tuleb süüdlased vastutusele võtta. See on paragrahv, mis käsitleb vabatahtlikku või ettevaatamatuse tõttu hävitamist. Kas on politseil mingeid andmeid, et just niisuguse paragrahvi järgi algatada kriminaalasi? Ei selliseid andmeid hetkel ei ole, mille põhjal võiks arvata, et tegu on tahtliku süütamisega. Iseasi on see, et, et selleks, et välja selgitada, kas tegu on tahtliku süütamisega, tuleb läbi viia menetlus. Kriminaalmenetluste puhul on alati eeluurimistähtaeg esialgne kaks kuud. Tallinna politsei prefektuuris loodi täna vastav uurimisgrupp, mis püüab võimalikult kiiresti saada selgusele, mis täpsemalt juhtus. Kas töö juba käib? Töökäib on toimunud sündmuskoha vaatlus ning samuti on üle kuulatud hulk tunnistajaid. On kohale kutsutud nii Bekaniska, Gran kui testuk ja sellega läks väga palju aega. Kuid esimene katse ei õnnestunud sellepärast, et Testuki ülemine ots tuule pärast ei saanud olla kaua ja praegu on vaheaeg. Loodame, et, et tuul väheneb ja, ja siis tunni aja pärast teeme uue katse. Inimesed on endiselt evakueeritud sealt lähedalt kodudest. Jah, kõik on piiratud ja inimesed evakueeritud, nii et, et otseselt mingit inimohtu ei ole. Kas ikka täna tahetakse see asi ära teha? Sest keegi ei saa garantii anda, et, et mis toimub, kui näiteks tuul vastupidi, mitte väheneb, vaid vaid suureneb ja millega see kõik võib lõppeda? Kas kultuuriväärtused jäävad kirikusse sisse endiselt? Jah, selles suhtes niisugust ohtu ei ole, kuna kirik on võlvitud ja võlvid on tugevad, et, et ja torni kalak hoopis teisele poole mitte kiriku poole, vaid pika ja mündi tänava poole, isegi orel, mis asus just torni all. Et me kutsusime orelispetsialisti härra Mäevali, tema vaatas üle, et isegi mootor töötab nii et intri ei saanud kahjustada praktiliselt üldse. Kuhu see torn pannakse, kui teda maha võtate, seal tornikiivri? Meil on kokkulepe vabaõhumuuseumi direktoriga, et, et me võime sinna, kuna seal nendel on suuremad platsid, kus võib seda ja valvega. Ja siis algab taastamistöö. Ja püüame isegi kõik maksimaalselt võimalikud vanu konstruktsiooni näiteks ülemine tipp koos tule lipuga tagasi panna. Ainuke asi, et seda kella ei saa me enam tagasi. No kella me saame tagasi niiviisi, et me saame teda ikkagi kokku liimida vaid üks probleem, et, et ta ei saa heliseda, siis me eksponeerime teda kirikuruumis. Tallinna abilinnapea Rein Lang ütles, et rahast on sellise kultuuriobjekti põlemise puhul väga raske rääkida. Lang viibis varahommikust saati pühavaimu kiriku juures ja kinnitas, et peamiselt on kahjustatud torn. Minu käest on täna hommikul juba seitse korda küsitud, et kas kirik on kindlustatud, sest ma olen igale ühele vastanud, et siin kindlustamisest on väga vähe abi, kuna see on hindamatu asi ja mitte ainult Eesti kontekstis, vaid ka kogu Euroopa kontekstis. Tänu taevale me võime öelda, et kiriku varad ei ole kahjustada saanud, et ma ise käisin ka orelikapis ja orelikapp oli ka kuiv, nii et vesi sinna pole pääsenud ja hästi kiiresti. Nüüd kui see tuli maha saad ja hakati seda ka ventilaatoritega ventileerima, et ei tekiks liigset niiskust, mis võiks seada ohtu nüüd ütleme, need maalid, mis kirikus on kirikupoolne osa, ei ole kahjustatud üldse ja isegi mitte suitsust. Küsimus muidugi selles samas torni kiivris, aga tornikiiver noh, tema väärtust on jällegi nendega väga raske hinnata, sest kuna tema paigaldatud ja oluliselt selt hiljem ja hetkel tehti seal ka remonditöid, küsimus on rohkem selle taastamise hinnas. Loomulikult tekitab see vanalinnas suuri probleeme, sest et selles alas, mis võib olla ohtlik, kui näiteks see tornikiiver peaks seal varisema hakkama, siis seal on ju tohutu hulk kauplusi ja restorane ja, ja nendel on ju kõigile oma käibed ja oma reaalne majandus, tegevus, mis hetkeks on peatatud. Praegu on veel vara rääkida, kui palju taastamine maksma läheb, aga abilinnapea lang ütles, et linn leiab selle raha. Pühavaimu kirik on linna vara ja ta on ju koguduse kasutuses ainult ja me kõik teame, et Luteri kogudused on sedavõrd vaesed, et praktiliselt ise nad ei suuda mitte midagi teha nende hoonete korrashoiuks ega, rääkimata nende restaureerimises. Tänavu aasta eelarves on pühavaimu kiriku restaureerimistöödeks, kui ma nüüd õigesti mäletan natukene alla kahe miljoni krooni ja selle tööettevõtuleping selle firmaga, kes seal peal töötas, on summas kuskil 1,77 miljonit Eesti krooni, millega pidi siis tehtama nii torni restaureerimistöid kui ka siis fassaadi restaureerimistöid. Nüüd see ehitustegevus on kindlustatud, see kindlustussumma on kaks miljonit Eesti krooni. Nii et kui on seal ehitaja süü selle kahju tekkimise, siis selle korvab kindlustus, mis nüüd edasi saab, raske öelda, mis selle taastamise hinda selles sosas, ma jään kindlasti vastuse võlgu, ma oletan, et see on kindlasti suurem, kui on see kaks miljonit krooni, nii et eks ta muidugi linnakassale ühte teist maksma läheb ja, ja kindel on muidugi see, et linn peab selle kulu võtma nii et ega pühapäeva kirik ilma tornita jääda ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas põles Pühavaimu kiriku torn.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäirekeskuse arendusosakonna eksperdi Kristlin Tigase sõnul lõpetab politsei lühinumbri ehk üks, üks nulli sulgemine riikliku projekti ühtse hädaabiteenuse loomiseks. Selle tulemusena jääb Eesti siis hädaabinumbrina kasutusele ainult üks, üks kaks, millele helistades saab vajadusel appi kutsuda nii politsei, päästeameti kui ka kiirabi. Lisaks eeltoodule täidab Tigase sõnul Eesti üks üks-null sulgemisega ka Euroopa Liidu poolset ootust ehk et kõikjal Euroopas on hädaabinumbrina kasutusel ainult üks, üks kaks. Ehk siis inimestel on üks lihtne number, millelt suheldes saab riigilt abi nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Politsei lühinumber üks, üks null ei ole siis politsei kutsumises aktiivses kasutuses juba alates 2015.-st aastast ja kõnede arv siis ka sellele numbrile on jõudsalt vähenenud. Kõnede arvu vähenemine numbrile üks üks null tähendab seda, et kui häirekeskus teenindab aastas ligikaudu miljon kõnet, siis viimane telekommunikatsiooni ettevõtetel saadud statistika näitab, et üks kuni kaks protsenti kõikidest häirekeskusele tulevatest kõnedest tuleb veel numbrile üks, üks null. Ehk hinnanguliselt on aastas politsei lühinumber kasutusel veel 20 kuni 40000 kõne puhul. Siinkohal nimetab tigas ka teise põhjuse, miks politsei ühinember töö lõpetab. Selle politsei lühinumbri toimimise eelduseks üldsegi lühinumbrite toimimise eelduseks on see, et telekommunikatsiooni ettevõtjad peavad hoidma seda numbrit töös ja kliendid sealt ka edasi suunama. Aga sellise lahenduse töös hoidmine tähendab siis riigile väljaminekuid ja sellisel kujul lühinumbri siis prognoosimatu aja töös hoidmine ei ole ka majanduslikult otstarbekas. Et üleminek ka nende mõnekümne 1000 lühinumbri üks üks null kasutaja jaoks mööduks esimesest märtsist alates valutult on igase sõnul häirekeskus eelmisel aastal lisanud üks, üks null numbrile helistamise korral automaatteavituse, mis siis informeerib helistajat numbritegevuse lõpetamisest. Lisaks. Ja nüüd, esimesest märtsist, siis tulebki peale see teavitus, mis ütleb, et, et see number pole enam kasutusel ja tuleb valida üks, üks, kaks, aga kuidas me nüüd siis seda olukorda nii-öelda monitoorime, ongi see, et me tegelikult jääme jälgima häirekeskuses seda, et kas pärast seda esimest märtsi inimesed ikkagi veel endiselt valivad ikkagi üks, üks kahte ja hetkel on siis sellist monitooringut meil plaanitud teha kuni esimese märtsini 2021.", "role": "user" }, { "content": "Aastakümneid politsei kutsumiseks lühinumbrina kasutusel olnud 110 suletakse 29. veebruaril jäädavalt. Kuni sulgemiseni informeerib automaatteavitus helistajaid nende kõne suunamisest hädaabinumbrile 112. Alates 1. märtsist 2020 kõnesid ei suunata ja automaatteavitus informeerib helistajat, et number on suletud ja ka politsei kutsumiseks tuleks valida 112.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttepaneku kohaselt kataks riik poole kollektiivide juhtide töötasust, kui on olemas tööleping ja kutsetunnistus. Aluseks on taluga kokku lepitud palgaalammäär. Kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ütles, et eeskujuks oli spordivaldkonnas toimiv treenerite tööjõukulude toetussüsteem. Seda toetust saab siis taotleda kollektiivi, kas siis MTÜ või KOV või eksole, vastavalt, kes on kollektiivi tööandja. Neid juhendajaid kokku Eestis, keda me oleme siis ka uurinud, on ligikaudu 2000. Aga kuna see süsteem on seotud ka kutsetunnistustega ehk siis raha taotlemiseks peab olema siis kollektiivi juhendaja, ka vastav kutsetunnistus, siis iga aasta loodetavasti kasvab siis konkreetne rahasaajate toetuse saajate arv. Riigieelarve taotluses arvestab kultuuriministeerium ka sellega, et tööjõumaksud lähevad riigieelarvesse tagasi ja seetõttu ei saa seda toetust vaadata, vaid kuluna veel kord Merilin Piipuu. Järgmise aasta kontekstis me räägime ligikaudu kahest miljonist ja kokku me räägime siis nagu ma ütlesin, et kui kutsetunnistusi taotletakse rohkem ja meil on rohkem siis juhendajaid, kes kvalifitseeruvad, siis me räägime ligikaudu kuuest miljonist. Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees Heli Jürgenson ütles, et laulu ja tantsuliikumise kollektiivijuhtide toetamise vajadusest hakati tõsisemalt rääkima pärast noorte laulupidu sest üle poole juhendajatest hakkavad lähiaastatel minema pensionile ja noortel puudub motivatsioon. Samuti on jätkuvalt lahendamata juhendajate alatasustatuse probleem. Me peame ikkagi siiski nentima seda fakti, et suuremad tõmbekeskused on need kohad, kus neid dirigente ja, ja orkestridirigente praegu rohkem jagub ja maakohtades on kindlasti raskem ja tegelikult see haldusreform ja koolivõrgu reform on jätnud väga suure jälje, sest kui maal pannakse ikkagi koole kinni või need õpilaste hulgad on väga väikesest või gümnaasiumist jääb järgi põhikool või suisa algkool, siis tegelikult kõikide nende õpetajate, kaasa arvatud muusikaõpetaja töötingimused ja oluliselt muutuvad ja lauljate arvud maal kahanevad. Aga tegelikult meil on plaan ja mõte, aga selles, et kui see valitsuse kavand ikkagi leiab praegu kinnitus, siis see on ilmselge märk ka kohalikele omavalitsustele, et seal oma õlg alla panna. Ja tegelikult oleks ju tore, kui igast maakonnast laulupeole tulevad noored, võiks olla ka kohapealse muusikaõpetaja fookuses, et need dirigendid kasvavad ju seal maal kohapeal ja kohalik omavalitsus võiks ju panna välja õppuriles stipendiumi, millega tullakse Eesti muusika ja teatri akadeemiasse õppima, et see maal inimene läheks oma kodukohta pärast tööle tagasi.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriministeeirumil on valminud koos laulu- ja tantsupeo erialaliitude ning organisatsioonidega ettepanek laulu- ja tantsupeoliikumise juhtide palgaprobleemi lahendamiseks. Ettepaneku esitab ministeerium arutamiseks valitsusele riigi eelarveläbirääkimistel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTa on ühtpidi sellega seletatav, sest et paratamatult mida rohkem kasutatakse, seda suurem on tõenäosus ka riske kohata, aga küsimus on selles, kuivõrd siis aidatakse lastel nende riskidega toime tulla ja kuivõrd siis täiskasvanud oskavad asjasse positiivselt sekkuda ja ja noh, võimalikke suuremaid ohtusid ära hoida. Mis uuring selles suhtes näitab, kuivõrd see toimetulek on tugev või on ta väga nõrk? See varieerub väga tugevalt, kui nüüd see internetikasutus laste ja noorte seas on küllaltki kõrge üle Euroopa siis erinevused ilmnevadki just nimelt riskide olemasolus ja ka vanematepoolses järelevalves või sekkumises. Ja selles osas Eesti on tõepoolest huvitav riik, et siin on riskide tase suhteliselt kõrge ja samas ka täiskasvanute poolne noh, mingil määral minna laskmine või, või liberaalne suhtumine probleemi ka väga kõrge. Kas selle kohta on mingeid näiteid, kas mõnes riigis on see järelvalve niisugune nagu peab? Noh, seda on muidugi raske öelda, milline ta päris täpselt peaks olema, ülemäärane sekkumine ja järelevalve ei too ka head, sest et see võiks hakata vähendama kõiki neid positiivseid aspekte, mida lapsed internetis kohtavad ja, ja vähendama nende võimalusi, saada infot vot suhelda eakaaslastega ja nii edasi. Selles mõttes see järelevalve peaks olema küllaltki mõõdukas, pigem toetav, aga mitte lihtsalt keelav piirav ja selles osas tundub, et võib-olla kõige rohkem on, on suudetud ära teha näiteks ühendkuningriik aga ka Iirimaal mitmes põhjamaa riigis. Eesti on selles mõttes erand, et siin kasutavad nii lapsed kui ka täiskasvanud väga aktiivselt internetti, aga samas probleemiga eriti ei tegelda. Ja noh, ma ise arvan, et mõnes mõttes tuleneb see sellest, et kogu meie ideoloogia ja mitmed poliitika valdkonnad on, on üsnagi liberaalsed, üritatakse reguleerida nii vähe kui võimalik ja, ja ma arvan, et see mõjutab ka suhtumist laste internetikasutusse. Uurimuse üks järeldus on see, et kiiresti tuleb tegeleda turvalise internetialase teadlikkuse tõstmisega. Haridusminister Tõnis Lukas on arvamusel, et muutustega tuleb kohe kaasa minna. Me peame muutumistega kaasa minema meetodite puhul saama kontrolli alla sellised uue aja kiire arengu väärnähtused, sest nad on ühiskonnale ohtlikud mitte ainult neid kirudes, vaid ka metoodiliselt, tõmmates lapsi ja noori hea sotsiaalse käitumise poole.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline uurimisvõrgustik EU Kids Online viis 21-s Euroopa riigis läbi uuringu, kus analüüsiti laste internetikogemusi. Online'i riskide ja võimaluste põhjal liigitati maad rühmadesse, ning Eesti kuulub nende maade hulka, kus on kõrge nii laste internetikasutamise kui ka online'i riskide tase. Paljudes riikides kaldub riskitase madalam olema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMemme lavastaja Maret Tamme ütleb, et talle isiklikult on vanavanemate ja lastelaste suhetest rääkimine oluline. Sellest ka põhjus, miks seesugune teema lavalaudadele jõuab. Maret Tamme. Mis oligi minu jaoks huvitav, et paljud minu tuttavad räägivad oma vanavanematest kui millestki väga-väga erilisest, väga olulisest, aga samas eks nad vaikselt hakkavad nagu ära surema, et see tekitas lihtsalt tahtmist seda teemat nagu iseenda jaoks fookuses se tõsta. Lavastuse dramaturg Joosep Susi lisab, et teemapüstitus on oluline ka seepärast, et on mingisugused tunnusjooned, üksikud aspektid, mis väga spetsiifilised ja omased just vanavanemate ja lastelaste vahelisele suhtlusele. Laiemalt on see seotud sellise kolme kategooriaga, üks on selline väga lähedane, väga lihtne kategooria, et kuidas see üldine omavaheline dünaamika välja näeb ja kuidas see ajas muutub, siin põimuvad näiteks väga tugev intiimsus lähedus aga teiselt poolt samal ajal see põimub kuidagi sellise võõruse kaugusega, teiselt poolt on meie jaoks väga oluline, et kuidas see mälu kui niisugune üldse toimib ja seda ka väga spetsiifilisest nurgast, mitte mitte väga laialt ja, ja kolmas loomulikult ongi küsimus, et kuidas toimib nõnda öelda siis jutustamisstrateegia. Läbi viidud intervjuude ja sealt kuuldud materjali abil on loodud lavastuse struktuur, mis baseerub jutustamise strateegia. Teemadena käsitletakse etenduses näiteks sõda ja küüditamist, millel vanavanemate mälestustes oma roll. Me oleme võtnud selle vaatepunkti, et kuidas vanem inimene seda räägib ja kui palju mina sellest aru saan, et ma olen seda võib-olla kuulnud, võib-olla kuulen neid esimese aasta arvu, siis juba mõte läheb lendama, me oleme proovinud neid mälestusi kuidagi seda jutustamist ikkagi kujutada, nii et me saaksime sellesse natukene süvendada, natuke aru saada, et mida siis on kogetud, kuidas seda on jutustatud, nii et miks see võiks mind puudutada? Jutustamisstrateegia, mida ka intervjuudes jälgiti, kordus ja kordus ning see tähelepanek on päris üllatav, lisab susi. Isegi noh, sellised aktiivsed teadlased, keda me intervjueerisime, kui vanavanemaid, siis nendel säilis võib-olla hakatuseks selline väga ratsionaalne ja, ja kontrollitud kõnemaneer, aga võrdlemisi kiiresti mindi täpselt samasse loogikasse ja see on nii ära tuntav ja nii harukordselt samasugune, et see oli põnev jah.", "role": "user" }, { "content": "Tartus Genialistide klubis esietendub homme draamafestivali raames Musta Kasti lavastus \"Memm\". Tegemist on trupitööna valminud lavastusega, mis räägib lastelaste ja vanavanemate suhetest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSandor Liive on Eesti energias töötanud alates 1998.-st aastast ja üheksa aastat ettevõtet juhtinud Nõukogu esimehe Erkki Raasukese sõnul on Eesti energia olnud edukas ja hästi juhitud ettevõte ning ta tänas Liivet pikaajalise panuse eest. Lõplik valik tehti kahe kandidaadi vahel. Raasuke ei soostunud aga ütlema, kas teine kandidaat oli Liive. Lõpuks päris konsensuseni me ei jõudnudki, küll aga me üsna selge eelistuste enamus, ega jõudsime siis selle valikuni, kas ma seisan uue juhi valiku taga? Jah, ma seisan. Me arvame, et need tema isikuomadused on hetkeväljakutsete jaoks olid kõige sobivamad. Endine Eesti põlevkivi juhatuse liige Lembit Kalju avaldas BNS-ile arvamust, et Eesti Energia juhi vahetuse puhul oli kõige olulisem küsimus põlevkiviõli tootmine Enefit 280 mille käivitamisega ettevõte hakkama saanud ei ole. Erki Raasuka ütles, et setterilt oodatakse omanike ootuste täitmist ja põlevkivistrateegia elluviimist eelkõige juba ehitatud põlevkiviõlitehase tööle panemist. Kui me räägime põlevkivi strateegiast, et siis see keskendub meie peamise maavara põlevkivi väärindamisele läbi põlevkiviõli tootmise, on seda väärindamist kõige mõistlikum ja kõige parem teha. Mis tähendab siis olemasoleva nüüd ehitatud uue põlevkiviõli tehase edukas käivitamine ja siis tootmisvõimsuste järk-järguline laiendamine, kui seda väga lihtsalt öelda. Aga samas on nüüd ju kohe valmimas uus elektrijaam, eks ole, selle käivitamise teemad. Hando Sutter esialgu Eesti Energia juhi konkursil ei osalenud, aga lõpuks otsustas siiski kandideerida. Tegemist on minu valdkonna ettevõttega, ma olen ikka viimased aastad olnud väga sügavuti energeetika valdkonnas sees ja ma ütleks, et mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis midagi Eesti Energia kõrval nagu panna ei ole ja teine asi on see, et, et kuna ma olen kogu oma teadliku elu olnud suurte ettevõtete juhtimisega seotud, siis ka nii-öelda juhtimisalane väljakutse on siin väga olemas. Sutter on rahul, et omanike ootused on väga selgelt kirja pandud. Suured väljakutsed tulenevad keskkonnast tänapäeval, et energeetika, maailma muutused on päris kiired, elektrihinnad on tulnud turul alla, aga Eesti energia peab kogu selle maailmaga kohanema, nii et nüüd ei ole see mitte ainult Eesti tarbijate varustamine elektriga, vaid tuleb hakkama saada ikkagi väga suurel turul. Mis on siis Baltikum ja Põhjamaad vähemalt? Mis väljakutseid toob see põlevkiviõli arendus, mida ootab teilt ka nõukogu? No see on nüüd ütleme põlevkivienergeetika jätkumise väga suur võimalus, esiteks seda põlevkivi rohkem väärindada, võtta temast siis nagu rohkem välja ja selgelt siis teine pool ka, et vähendada keskkonnamõjusid, see on nagu see strateegia hästi kaetud ja, ja ma arvan, et kui seda strateegiat hästi ellu viia, et see ongi Eesti Energia võimalus.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia nõukogu valis juhatuse uueks esimeheks Hando Sutteri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa ei, muutus on muidugi olnud, sellepärast et ma olen püüdnud nüüd neid viimaseid pilte maalida niimoodi et ka maali tehnoloogiline külg oleks täiesti tehniline ja kaasaegne, et Ma kasutan võimalikult vähe pintslit. Muidugi, ilma selle pintslita ka ei saa, aga aga minu põhiline tööriist on aerograaf. See on noh, selline väike puur. Ma olen püüdnud niimoodi maalida, et ei jääks pintsli lööki. Nii nagu ma vanasti maalisin, ütleme, loodusvaateid, linnavaateid, siis hinnatakse seal pintsli tööd ja ja kätt. Aga ma olen selle püüdnud nagu välistada. Et kui on juba tehniline, siis olgu lõpuni tehniline, eriti meeldivad mulle arvutid, need emaplaadid, kui neid suurendada. Ja nad iseenesest on ju väikesed. Ja kui suurendada need sellisteks suurteks piltide, siis nad omavad juba oma teistsugust väikest tähendust minu jaoks.", "role": "user" }, { "content": "Pedanik kerkis kunstimaailmas esimest korda esile 1970. aastate teises pooles uuendusliku hüperrealistliku maalikäsitlusega. Tema elektroonikaalased õlimaalid kuuluvad kunstiajaloo kullafondi, olles praegu Eesti Kunstimuuseumi, Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes. Esimene isiknäitus toimus küll 1981. aastal, kuid alates 1986. aastast tekkis tema loomingusse pea veerandsajandi pikkune paus. Ajaga on Pedanik vahetanud analoogmaialma digimaailma vastu ning muutunud on ka maalitehnika.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas on ühtekokku 90 bussipeatust, millest enam kui pooled vajavad siseministeeriumi hinnangul sobitamist kohanimeseaduse, eesti keele reeglite ja konkreetse kohaga. Ja kui sisekaitse akadeemia õppekeskuse juures asuvale bussipeatusele pannakse kerese asemel nimeks akadeemia või kui nimed saavad seni nimeta olnud nõudepeatused, siis sellega ollakse nõus. Küsimusi tekitab Narva aiandusühistute bussipeatuste nimede eestistamine, kui vostikast saab nelgi ja ntarrist, merevaigu või Romaskast vesiroosi räägib Narva arutelupäeva pasaarkorraldaja Valeria Lavrova. Kui see mingi nimetus on solvav, nagu seesama diivani aumani tänavad või mingid sellised asjad, okei, sellega tuleb tegeleda, kui võetakse lihtsalt selline tõlge, et oli ajandusühistu juriidiline nimi on selline suur silt, aiandusühistu peal on selline tõlge tegemine on väga imelik, keegi ei ole mõelnud, kes on need inimesed, kes kasutavad need bussid, kas neil on seda mugav, kas neile seda meeldib, kas see on üldse vajalik? See töö on jäänud tegemata. Valeria Lavrov arvates ei soodusta kohanimede sundeestistamine lõimumist. Narva linnapea Katri Raik on nõus, et aiandusühistute bussipeatuste venekeelsed nimed on ajalooliselt tekkinud ja neid kasutavad Narvas nii venelased kui eestlased. Aga veelgi suurem vastuseis võib Raigi hinnangul tekkida näiteks 26. juuli peatuse ja põhjasõja mälestusmärgi juures asuva Peetri risti peatuse ümbernimetamisega, kanepi ja süsiaugupeatusteks. Igaks juhuks 26, juuli 44 jõudsid nõukogude väed Narva. Seda päeva tähistatakse tänase ajani tõesti selle ümbernimetamine kanepiks, mis on ka noh, Narvas jah, tuntud sõna iseenesest võib tekitada palju vaidlusi ja Peeter risti ja et süsiaugu, ma ei kujuta ette, kuidas vene inimene seda süsiauku ütleb, ei tahaks, et tänava nimede ümber vahetamisest või nüüd siis juba bussipeatust ümbervahetamist, tänase seisuga tekib mingisugune mälestusmärk või pronkssõduri sarnane tüli. Valeria Lavrova hinnangul pole narvakad nõus loobuma ei 26. juuli tänavast ega samanimelisest bussipeatusest. Ma arvan, et me saame sellest rääkida 50 aasta pärast, kui kõik need teemad ei tekita nii palju valu kui praegu. Narva linnapea Katri Raigi arvates tuleb bussipeatuste ümbernimetamisel kohalike elanike arvamust kuulda võtta ja mõnel juhul kompromiss leida. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Bussipeatuste ümbernimetamiste vaidlused on Narva jõudnud. Linnavalitsus otsustas kuus aastat tagasi laekunud Siseministeeriumi ettepaneku töösse võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga olukord presidendivalimistega ja ümber selle läheb pigem keerulisemaks kui laheneb. Presidenti mõistagi pole. Võiks öelda, et on alanud esimene kampaania voor pärast valimisi. Selle konkreetsed tulemused on praegu sellised. Floridas on hääled üle loetud 53. maakonnas ehk Countis 67-st ja selle põhjal juhib ametlikult George WBus 1784 häälega. Samas on olemas mitteametlikud andmed juba 66. kounts ja nende järgi juhib buss ainult 229 häälega. Mitteametlikku arvestust peavad meediakompaniid. Alo meeskond nõuab neljas Florida koundis valimistulemuste käsitsi ülelugemist, kusjuures igas neist koundis on registreeritud demokraate rohkem kui vabariiklasi. Meeskond on ähvatanud Florida valimistulemusted kohtusse kaevata. Koori poolt hääletussedelite lugemist kontrollinud endine välisminister Maran Cristoper ütles, et end uskuvat, et seadust on rikutud. Bussi poolt sama tööd teinud James, va samuti endine välisminister, ütles, et inimesed oleksid võinud enne valimisi põletaniga tutvuda. See viimane käib ühe Florida counti Palm bic'i kohta, kus inimesed täitsid valimissedelid valesti ja nüüd nõuavad uusi valimisi. Juristide arvates pole meil selleks vähimatki seaduslikku alust. Nüüd on järgmine tähtaeg 14. november, siis peavad loetud olema kõik teistest osariikidest saabunud valimissedelid lisaks omadele muidugi, aga president ikka veel välja kuulutada ei saa, sest välismaalt on 2000 valimispõlletaani tulemas. Need peavad kohal olema seitsmeteistkümnendaks ja võib-olla sellel päeval selgub, kes kolib järgmiseks neljaks aastaks valgesse majja. Algor igatahes sõitis õhtul Netagasi Washingtoni, kus, nagu ta ütles, tal on asepresidenditöö teha, kõik muudkui ootavad ja oodata vähemalt nädal aega, kuni järgmise reedeni. Ameeriklased ei jõua ära imestada, et nendega niisugused asjad juhtuvad. Mal Mälbert, Washington üks asi on praeguseks päris selge. Kõige varem selgub Ühendriikide president täpselt nädala pärast ehk seitsmeteistkümnendal novembril. Teine asi on ka selge, nagu asepresident Algor mõnikümmend minutit tagasi teatas, lähevad demokraadid Florida valimistulemuste protestiga kohtusse. Erinevatel allikatel antakse kohtusse enamgi asju. Igatahes presidendivalimised pole lõppenud, kaugel sellest. Valimistulemusi võidakse üle lugema hakata, jovas New ampseri Vesconsini Oregoni kurikuulsas balmbiis Floridas, kus inimesed täitsid valimispõlletaane valesti ja need tühistati, on kaheksa inimest valimispõletanide ja valimiste korralduse kohtusse kaevanud ja nõutakse uusi valimisi. Justiitsministeerium väidab, et pülletäänidega oli kõik korras. Kui neid teiselt poolt tuhandete kaupa valesti täideti, siis võib-olla polnud ka. Balmbižis ja Tel hashis on gori ja bussi pooldajate vahel juba vaenu märgata. No verevalamiseni pole veel läinud. Paar tundi tagasi hakkas uuesti tööle ametlik komisjon, kelle kontrolli all Florida hääli üle loetakse. Kui nad õhtul lõpetasid, oli loetud 53 kautit 67-st ja nende järgi oli buss ees 1784 häälega. Mitteametlikult on tulemuste lugemine lõppenud ja tulemus on bussil on edumaa 327 häält. Saabumata on veel 7000 enne valimisi välja võetud põlletajani. Eile õhtul toimus valges majas vastuvõtt, millega tähistati valge maja kahesajandat sünnipäeva kohal olid üleni valge peaga endised presidendid GeralFord ja Jimicater. George Bush. Vanem pöördus Clintonite poole sõnadega president ja senaator, millega teenis ära aplausi. Ja ometi lasus galal teatud vari, sest seal pidi viibima ka Ameerika Ühendriikide uus 43. president, keda mõistagi polnud kõik uudistesaade, need algavad Ameerikas senini sõnadega presidenti pole ikka valitud all Mälber, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Helilõigud 00:00:01; 00:02:03.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas töötab haridusvaldkonnas umbes 10000 inimest. Tallinna koroonameetmete koordinaatori Ester Öpiku sõnul seatakse fookus esmalt üldhariduskoolide töötajatele, keda on kokku pisut üle 4000 Neist, pooled on avaldanud soovi vaktsiinisüst ka saada vaktsineerimist. Koolides alustatakse Mustamäelt. Praegult on fookuses just Õismäe ja Mustamäe koolid, sealt edasi me liigume Põhja-Tallinnasse ja järgmisel nädalal on juba Lasnamäe, Nõmme ja kõik teised piirkonnad, sealhulgas ka kesklinn. Eesmärk on esimese doosiga ring ära teha hiljemalt seitsmendaks märtsiks. Enim vaktsineerimise. Tõenäoliselt toimub järgmisel nädalal. Eraldi vaktsineeritavate grupi moodustavad hariduslike erivajadustega lastega töötavad pedagoogid, kelle vaktsineerimine toimub peamiselt tuleval nädalal ja sellega tegeleb Tallinna lastehaigla. Veel viivad Tallinnas koolitöötajate kaitsesüstimist läbi Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla. Kui vaktsiini soovijaid on rohkem kui 50, tulevad meditsiinitöötajad kohapeale. Vaktsineerimine jätkub ka koolivaheajal. Ester Öpik. Kõigi huvi on saada vaktsineerimine võimalikult kiiresti tehtud vaktsiin kiirelt kätte. Et kõige kiiremini saab selliselt, et kui koolis on üle 50 vaktsiini soovija, siis näiteks on mõttekas teha seda operatiivselt kohapeal. Niinimetatud eesliini töötajate ehk õpetajate, päästjate ja politseinike vaktsineerimiseks kasutatakse AstraZeneca vaktsiini. Teine süst tehakse 56 päeva pärast. Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütles, et kuigi uuringute järgi on selle vaktsiini tõhusus madalam kui näiteks Pizer-BioNT oma, aitab juba esmane süsti ära hoida raske. Haigestumise koolides aitab vaktsineerimine eelkõige säilitada toimepidevust. See on kindlasti see vaktsineerimine, see, mis kaitseb õpetajaid ja, ja natukene parandab koolide toimepidevuse jätkusuutlikkuse. Aga samas sajaprotsendiliselt ei saa olla selline lõplik faktor, mis elimineerib viiruskoolides. Haiglad on omapäevased võimekused ise välja arvestanud ja sellele vastavalt ka tegutsetakse. Võimekused sõltuvadki nüüd ka sellest, et millised on olnud neil eesolevat täna paralleelselt käsil olevat tööd. Me teame, et haiglad vaktsineerivad ka hambaarste proviisoreid. Haridus ja teadusminister Liina Kersna on öelnud, et haridus töötajatest on kõige kiirem üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajatega. Ester Öpiku sõnul peavad Tallinnas lasteaiaõpetajad veel ootama. Lasteaiaõpetajate ja lasteaiatöötajatega hetkel me veel ei tegele. Lasteaiatöötajaid kokku on pisut üle 4000. Ja nende nimekirju hetkel ei ole veel koostatud.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna üldhariduskoolide töötajaid hakatakse koolides vaktsineerima. Kaitsesüstimisega alustati eile, kuid tänasest käivad meedikud kaitsesüste tegemas ka koolides koha peal. Koolides viiakse vaktsineerimisi läbi siis, kui ühest kollektiivist soovib kaitsesüsti üle 50 töötaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Liina Kersna ütles vikerraadio saates uudis pluss Mirko Ojakivile, et teadusnõukoja soovitusel leevendatakse esmajärjekorras olukorda lastele. Nii ei pea lähikontaktsed enam koolist koju jääma. Alates järgmisest nädalast koolis saavad käia kõik lapsed, kes on terved ja need lapsed, kes on haiged. Kas nad on siis Covid positiivse testi tulemuse andnud või neil on mõni muu haigus on kodus. Nii et me lõpetame ära koolikeskkonnas lähikontaktsete isolatsiooni tuleb kindlasti hoolikamalt jälgida. Tervist. Kui on vähegi mingisugune sümptom, siis tuleb kindlasti koju minna. Aga me soovitame väga tungivalt siiski kanda maske koolis. Kui pere ringis on lapse õde, vend, koroonahaige, kas laps siis kooli tohib minna? Ei tohi, kui perekonnas jäädakse lähikontaktseks, siis on risk haigestuda oluliselt suurem kui kooli lähikontaktsuse korral ja, ja siis peab jääma laps siiski koju. Ma soovitan lapsevanematel sellistel juhtudel rääkida kooliga läbi, et lapsel võimaldatakse nii-öelda hübriidõppes siiski õppetöös osaleda. Kas kiirtestimine koolides jääb? Ja kindlasti jääb kiirtestimine, et see on ka selle kooli lähikontaktsete korralduse muudatuse väga oluline osa. Haridus ja teadusministeeriumi kriisijuhi Rain Sanniku sõnul on piirangute leevendamine õige otsus, sest lähikontaktseid on palju ja lihtsustatud karantiin pole enam efektiivne. Lihtsustatud karantiini põhimõte, mis õppeaasta alguses vägagi oli asjakohane, täitis oma eesmärki täna ei toimi, sest et lähikontaktsust kõrge nakatumise arvuga seonduvalt on väga palju ja kui lihtsusta karantiini kaudu näiteks lähikontaktne on negatiivse kiiresti tulemusel kooli minemas, siis nendel samadel päevadel võib toimuda järgmine lähikontakt ja, ja seetõttu lihtsusta karantiin enam ei saanud endisel kujul töötada. Valitsuskabinet langetas ka põhimõttelise otsuse kaotada vaktsineerimispassi nõue alaealistele. Kersna sõnul saab rääkida sellest alates 14.-st veebruarist. Teadusnõukogu juhi Toivo Maimetsa sõnul on andnud teadusnõukogu plaanile rohelise tule. Mitmed maailma organisatsioonid nagu maailma terviseorganisatsioon, samuti UniCEF UNESCO on soovitanud, et piirangute kehtestamise olgu koolid viimased ja piirangute avamisel, olgu koolid esimesed ja täpselt niimoodi me arutasime, kas oleks juba aeg käes, et tegelikult, et lastel ja noortel võtta maha üritustel osalemisel see Covid passi nõue, me analüüsisime seda pikalt ja me leidsime, et teatud tingimuste täitmisel oleks õigustatud lastel ja noortel esimese etapina võtta Covid passi nõudmine maha ehk sellega nad saaksid vaba ligipääsu igasuguste le üritustele. Loomulikult tuleb samal ajal üks asi jälgida, mis juhtub nakatumissituatsiooniga ja teisest küljest peavad olema mitmed ohutusnõuded koolis ikkagi täidetud alates kätepesust ja, ja distantsist kuni ka teatud kohtades maski kandmiseni. Aga me leidsime, et sellist leevendust on võimalik teha.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabineti otsuse järgi ei pea alates järgmisest nädalast koolis koroonapositiivsega kokku puutunud lapsed koju jääma. Valitsuskabinet langetas ka põhimõttelise otsuse kaotada vaktsineerimispassi nõue alaealistele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni on USA Ukraina taotluses keeldunud kartuses, et relvi võidakse kasutada sihtmärk kide vastu Venemaal. Kuid täna ütles Biden New York Timesile, et uus relvaabi võib tugevdada Kiievi positsioone läbirääkimistel Venemaaga ja teha diplomaatilise lahenduse tõenäolisemaks. Just seepärast otsustasin ma, et anname ukrainlastele täiustatud raketisüsteeme ja laskemoona, ütles Biden. Valge maja oli ametlikult nõus Ukrainale rakette saatma pärast seda, kui president Zelenskõi kinnitas. Neid ei kasutata sihtmärkidega ründamiseks. Venemaa territooriumil. Uude relva saadeti sisse kuuluvad tähtsaima osana imas raketisüsteemid, mille taolisi Ukrainal ei ole. Kolonelleitnant Kaarel Mäesalu kaitseväe peastaabi st selgitab, mida Himarsid endast kujutavad ja kuidas need sõjakulgu muuta võivad. Noh, imarsi näol on tegemist kõige moodsama mitmikraketiheitesüsteemiga, mida praegu maailmas on toodetud. Ta on ratastel liikuv süsteem. Tal on võimalus peale panna erineva laskemoonaga laetud kassette kas siis näiteks kuni 300 kilomeetrit laskva raketiga, kassetti või siis kuni 70 kilomeetrit laskvate rakettidega kassette. Ameeriklased usuvad, et nende Himarsid on täpsemad kui venelaste sama tüüpi relvad. Ja seda kindlasti, et nad on kindlasti palju täpsemad. Nad võimaldavad küll palju paremini tabada sihtmärke kui venelaste omad. Näiteks, et kui me vaatame praegu neid piirkondi, kus tavaliselt see lahingutegevus käib, kus on palju tsiviiltaristut ja, ja tsiviilelanikke, siis nende täpsete rakettidega on võimalik vähendada just neid kaasnevaid kahjusid. Lahinguvälja al. Himarsid on USA 700 miljoni dollarise sõjalise abipaketi üks osa. Paketi kuuluvad ka helikopterid, tankitõrjerelvad ja taktikalised relvad. Varsti pärast seda, kui USA presidendi otsus avaldati, teatasid vene sõjaväeametnikud, et Moskva lähedal Ivanovos toimuvad riigi tuumajõudude õppused. Sellest andis teada Interfax.", "role": "user" }, { "content": "Uude saadetisse kuuluvad ka suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemid HIMARS, mida Ukraina on ammu palunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa arenduskeskusele ja ettevõtlusinkubaatorile jääb kasutada kolledžihoone vanema osa, kolmas korrus, aga seal tuleb teha ümberehitustöid. Pärnumaa arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold. Me oleme praegu otsimas tublit ehitajat, kes selle asja meie jaoks siin ümber ehitas ja loodame, et ehituseks läheb siis varasügisel ja loodame siis saada talveks uueks aastaks siia sisse. No siia tuleb kokku siis sellesse tuppa, kus me praegu oleme Pärnumaa ettevõtluse inkubaator, mis järgmistest ruumidesse siia, Pärnumaa arenduskeskus, Pärnuaa, omavalitsuste Liit, Pärnumaa spordiliit, nii et me toome sellised maakonna koostööorganisatsioonid siia ühte kohta koos Pärnu kolledžiga kenasti kokku. Ettevõtluse inkubaatori juht Silver Smeljanski See sõltub tiimide suurusest. Meil on võimekus siin kuskil paarkümmend inimest vastu võtta. Sõltub ka sellest, kas neid, kes nõu tahavad ja oma firmat arendada kas neid on palju või neid ei ole. Ja tegelikult isegi ennem kui me oleme siin uue programmi paika saanud, huvi on üsnagi suur. Me saame vastu võtta kuue kuni 10 idee vahel ja neile kestab siis kaheteistkuuline mentorlus, programm, kus nad viimistlevad ja parandavad oma ideed ja idee saab siis investeeringu valmis ja siis on see inkubatsiooniprogramm selles mõttes läbi, et ettevõte kaasab raha. Ettevõtlusinkubaator teeb koostööd tehnopoliga. Väga head suhted on nendega, nad on ka varem Pärnus koostööd teinud ühe organisatsiooniga, meil on hea meel siis nende programmi ühte osa hakata siis ka Pärnus rakendama. Et ettevõtted saavad tipptasemel metorlust. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaa Arenduskeskus plaanib kolimist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo siin on võib-olla kaks põhjust, üks on see, et erakonna nimekiri peaks nagu kajastama ühtset meeskonda, kellel on ühesugune maailmavaade, ühesugune arusaamine Euroopa liidust, sest paraku aitavad nad kõik ju kedagi europarlamenti saada. Ja see oleks imelik, kui Euroopa Liidu jaatajad aitavad oma hättega parlamenti saada Euroopa Liidu eitajaid. Kui oleks meie sisevalimistulemused kujunenud niimoodi, et esimene ots oleks olnud kindlalt Euroopa Liidu jaatajate käes siis me tõenäoliselt oleksime võinud ka kandideerida praegu, mitte nüüd, teine põhjus on see, et sellega on nüüd liitunud ikka erinevad arusaamad demokraatlikust erakonna juhtimisest, demokraatlikust koostööst, nii et siin on nagu teatud sisevastuolud samuti sees, mis takistab normaalse valimiskampaania läbiviimist. Kui said valimistulemusteile selgeks, asusime seda analüüsima ja mõtlema, kuivõrd võimalik meil ikkagi oleks seal kandideerida, aga siis me saime aru, et et võib olla minu võimalused saada europarlamenti on üpris suured, aga teisena kindlasti on vilja Savisaarel ja need, kes on nüüd olnud kogu aeg Euroopa Liidu jaatavatel seisukohtadel, need leiavad, et nendel pole mingit moraalset õigustust oma häältega aidata Euroopa Liidu eitajatele europarlamenti minna. Kui te kandideerisite sisevalimistel kas te siis seda varianti ette ei näinud ja kandideerisite siiski? Me nägime seda ette, aga me lootsime, et siiski Euroopa Liidu jaatajad võtavad esimese otsa ära selles sisevalimises ja kahtlemata me läksime seda proovima, aga see ei tulnud välja. Kuidas te prognoosite nüüd seda sisemeeleolu edaspidi pärast tänast avaldust? No ega ta ta ei ole midagi kiita, sest kuuleme ka meie fraktsiooni esinaist, kes kogu aeg räägib, et fraktsioon ei ole üldse midagi tööd teinud ja ja kaheksa tema liiget ootavad ainult sooja kohta ministeeriumis. Siis ei innustada küll eriti midagi tegema. Aga noh, vaatame, olukord on kahtlemata keeruline.", "role": "user" }, { "content": "Osa Keskerakonna liikmeid keeldus kandideerimast erakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA ja Talibani rahulepe, mis 29. veebruaril allkirjastati, näeb siis ette, et 14 kuu jooksul liitlased toovad oma väed koju Afganistanis. Nüüd tuli uudis, et britid otsustavad sel suvel juba osa oma sõduritest tagasi tuua. Mida see nüüd Eesti jaoks tähendab, et millal on oodata Eesti poolt otsust, kas meie sõdurid tulevad sealt tagasi ja kui, siis millal? No tegelikult, ega brittide puhul ka oli tegemist praegu ühe ajaleheartikliga, et põhimõtteliselt oleme olnud sidemes Suurbritannia kaitseministeeriumiga ja sealt on väga selgelt öeldud, et kõik plaanid on alles joonestuslaual ja mingeid otsuseid äratoomise tempo kohta Suurbritannial ei ole. Meie side brittide ga on igapäevane ja loomulikult kuna nemad juhivad seda Kabuli julgeolekujõude, mille koosseisus on ka Eesti, aga seal on veel seitse erinevat riiki, siis on selge, et need otsused ka Eestit saavad mõjutama. Üldiselt on plaan selline, et NATO-s pannakse kokku niisugune keskne vägede tagasitõmbamise plaan ja see on seotud eelkõige sellega, et tagada sinna jäävate vägede julgeolek ja võimalus siis oma ülesandeid täita. Nii et sellist plaani veel ei ole ja see väga paljuski sõltub siis NATO sõjalistest juhtidest, eelkõige NATO vägede ülemjuhatajast. Ameerika kindralist. Millal võib oodata otsust, et Eesti sõdurid sealt tagasi tulevad, mis aja jooksul ta seda arutama hakkate? Noh, need arutelud tegelikult praegu käivad ja see kõik toimub nii-öelda NATO graafikus, et loomulikult Eesti on andnud osaledes NATO operatsioonil Afganistanis meie väed NATO käsuliini ja seetõttu kõik otsused langetatakse ka keskselt NATO peakorteris, nii et me osaleme sellel protsessil, aga hetkel on ta veel algus järgus.", "role": "user" }, { "content": "NATO sõdurite Afganistanist äratoomise kohta levib erinevat infot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on liiga väike selleks, et lubada endale erinevaid ühiskonnakihte, kelle vahel sisulist suhtlemist ja dialoogi pole ning kes teineteisega haruharva, kui üldse kokku puutuvad. Väikeriigi tugevus ja võlu ongi selles, et eraelus tunneb minister töömeest ja kirjanik talunikku ning neil on teemasid, mida omavahel arutada. Väikeriik toimib edukalt vaid siis, kui ta on sisemiselt demokraatlik ja avatud. Me saame hakkama vaid siis, kui eliit on eliit vaid vaimses mõttes. Aga mitte selles tähenduses, et keegi end kunstlikult ülejäänud ühiskonnast eraldab ja teistesse inimestesse alavääristavalt suhtub. Kui mõni end eliidi hulka lugev noormees kogu rahvale teada annab, et tema jaoks on ajateenistus vaid hoopis aja raiskamine siis sõltumata sellest, kas ütlejaks on poliitik, popstaar või sportlane. Vaimses mõttes ta ühiskonna eliiti kindlasti ei kuulu. Kui me pole valmis oma riigi eest seisma. Miks peaksime ootama, et riik seisakus meie eest? Võidupüha üritustel osalenud inimeste muljeid kogus Viljandist Piret rist. Teatehnikat oli natuke vähevõitu, ma oleks nagu rohkem, ootasin suuremaid, neid autosid oleks ka näidata. Lennukid olid kuidagi, jäid hiljaks ja organiseerimatus minu meelest. Aga on ka neid mehi, kes sõitsid mootorrattal, Raplast Viljandisse paraadi vaatama. Kõik meeldis, kas tsiklimees vahepeal julgeb vahetada ka näiteks sõjaväelase või kaitseliitlase vormi tsiklitagi vastu. Kaie Riin on kaheksa aastane ja tema meelest peab paraadi vaatama rukkililledest pärg peas. Mis te täna võidupüha veel teete kodus. Kas ema on tordi küpsetanud äkki täna õhtuks? Tort ehk mitte, aga väikese jaanitule ikka teeme. Noorem veebel, Margus Moorits. Teie olete üks inimestest, kes siin aitab ja juhendab ja õpetab sõjatehnika näitusel, kuidas rahvas, uni teb. Rahvas on väga huvitatud, küsivad küsimusi, katsuvad kõiki asju, mida näiteks inimesed küsivad, kaugele laseb. Mis, mida see kang teeb, palju maksab? Palju Eestis on, kust pärit on oot-oot-oot-ot-oot, kas keegi tahab juba siis sõjatehnikat ostma hakata või iga aasta kas või need näitused on sama küsimus. Nüüd on küll nende sõdurisupi järjekord on tõeliselt pikk ja ma küsin siin mõne inimese käest, et kas oodatakse sõdurisuppi või on kõht lihtsalt tühi, ikka sõduri suppi ootame, äkki on parematest asjadest tehtud? Ikka sõdurisuppi, jah, ilmaga on vedanud ja paraad oli ka ilus. Ma sõin viimati sõdurisuppi nii ammu juba, et ma huvi pärast tahaks nüüd vanemas peas ka proovida 75. aastal lapselaps tahab ka proovida ja proovime järgi ja kõik on kena, tore raadio. Kas vanaisa on ka rääkinud, mis see sõdurisupi võlu on? Siis on ju avastamisrõõmu teil küll ja küll. Siis arutame, eks ole? Võidupäeva peeti aga kõigis teistes maakondades, jõhvis käis kohal aga Gaškov. Victor Oxporti tuntud marss ja vabaks Eesti merikülas juhi keskvälja tul täna pärastlõunal, kui maavanema Riho uuel jagas pallavanematele ja linnapeadele võidu. Juhis peetakse juba 18 aastat võidupüha oma paraadi, kaitseliidu Alutaguse maleva juhatuse liige Kalev Naur, miks jõhvis peaks olema oma paraad, kõik need aastad, kui paraad on siin olnud meie võidupüha, on see ääretult oluline kogu meie kogukonnale, meie kogukond on ju väga mitmerahvuseline ja Eesti elanikkond on siin suhteliselt vähe, on see nende jaoks väga tähtis ja oluline just eestlaste jaoks ja oluline ja tähtis on ta kahtlemata ka kõikide mitte-eestlaste jaoks, kes täna siin meil Ida-Virumaal elavad ja kes tulevad meeleldi jälgima seda, mismoodi kõnnivad Eesti sõdurid ja mismoodi antakse käsklusi ja viiakse läbi meie Eesti sõjaväelisi traditsioone ja ka välisdelegatsiooni on ka meil külas, üks nendest on Ukraina kasakate orkester, üks nendest on Ukraina kasakate orkester ja samas on ka ukrainlased ka paraadirivis ja paraadirivis on nad ka sellepärast, et Eestis on juba loodud Ukraina registrikasakate organisatsioon, kes väga tihedalt teeb koostööd Eesti kaitseliiduga ja, ja võtavad osa meil jõhvis olevast võidupüha tähistamiset. Noh Ida-Virumaa kohta räägitakse legende, et siin ei maksa sinimustvalget lippu eriti näidata. On see siis nii, minu arust on see kõige tühjem jutt, mis üldse kunagi räägitud on. Jah, sinimustvalget lippu on tõesti vähe näha ja täna hommikul ma sõites jõhvi linna sisse, siis, siis ma tõesti märkasin suhteliselt vähestel hoonetel sinimustvalget lippu. Ma ei tea, millest see tingitud on. Aga sinimustvalge on nüüd küll see lipp, mida on siin täie julgusega tegelikult ka kanda. Ukraina kasakate esindaja kindralmajor Valentina Furmanjuk ütles, et L on ühised väärtused Need on rahvuslus, patriotism ja soov olla oma maal peremees. Peale Ukraina kasakate olid jõhvi paraadil külas ka Kimenlakso reservväelased. Soomest. Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söömaaja rivistuse ja sportlike ettevõtmistega. Eesti kontingendi ülem kolonel leitnant Riho Ühtegi ütles, et Afganistanis toovad kodutunnet lähemale Eesti ettevõtjate ja koduväeosa poolt saadetud söögid-joogid, mis näitab, et kaitseväelaste teenistust Afganistanis toetatakse. Rivistuse ajal sooritas kompaniist kaks ülelendu Ameerika Ühendriikide õhujõudude pommituslennuk, et tervitada eestlasi pühade puhul.", "role": "user" }, { "content": "Paraad toimus Viljandis, tähistati ka Jõhvis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKristiina Ojuland Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlusleppe juurde kuuluv poliitiline deklaratsioon on alla kirjutatud sõnastuses, millega Eesti rahul on, milliseks see lause jäi, milles on juttu vähemustest ja mida on Eesti konkreetselt laienemisavalduse allakirjutamisega saanud? No hakkaks sellest viimasest otsast peale, et üle pika aja on meil kindlasti põhjust rõõmustada ja olla optimistlikud Eesti ja Venemaa vaheliste kaubandussuhete osas, et tõesti selle lepingu ja, ja selle lisaprotokolli allakirjutamise järel kaovad sisuliselt need niinimetatud topelttollid ja esimesest maist see tähendab seda, et kaubavahetus Venemaaga võiks siis muutuda normaalsemaks. Nüüd see teine küsimus, mis puudutab inimõiguste ja vähemuste õigustega seotud küsimusi, siis see oli päris keeruline läbirääkimiste protest, mis vältas mitu nädalat, ma usun, et, et meil kõigil on põhjust selle tulemuse üle rõõmustada ja võib ka õnnitleda neid asjaosalisi, kes selle eesmärgi suutsid saavutada. See tekst iseenesest kehstestab siis vastastikused kohustused inimõiguste aktsepteerimise osas, mis on Eestile igati vastuvõetavad, sest Eesti on demokraatlik riik ja meil ei ole mingisugust põhjust karta seda, et meil peaks kuskil midagi halvasti olema inimõiguste või põhivabadustega, kaugel sellest. Ja meie huvi oli see, et sama printsiip oleks siis kehtib ka Venemaa suhtes ja, ja selles tekstis ta tõesti nii on ning sama põhimõte kehtib ka siis isikute suhtes, kes kuuluvad vähemustesse. Täpselt nii, ta on ka sõnastatud eesti keeles, ühtegi riiki selles deklaratsioonis eraldi ei mainita peale siis Venemaa ja Euroopa Liidu üldiselt ja ma usun, et see oli ka üks printsiip, mis Eesti poolses läbirääkimiste paketis väga selge nõudena sisaldus ja see, meie ettepanek on leidnud ka realiseerimist ja selle üle on hea meel. Kuidas tänahommikused läbirääkimised veel kulgesid, kuivõrd kindel Euroopa Liit oma seisukohtades oli ja kas teil oli veel viimasel hetkel kartusi, et Moskvale võidakse mingil moel järele anda? No eile õhtul, kui välisministrid lõpetasid oma koosoleku, siis Euroopa komisjon, kes neid läbirääkimisi hakkas pidama ning ka Euroopa Liidu troika, kes täna läbirääkimisi jätkas, sai väga selge mandaadi liikmesriikide välisministritelt selle sõnastuse osas, mis just inimõigusi ja, ja vähemuste õigusi ja iseenesest niisugust noh, niisugust ootamatut järeleandmist sellest juttu olla ei saanud, küll aga ei olnud tõesti kindel see, et Venemaa aktsepteerib seda Euroopa Liidu seisukohta või mitte ja selleks me loomulikult olime valmis, et et kui Venemaa lükkab selle tagasi, siis tuleb asuda uuesti otsustamisel laua taha. Vene välisministri Sergei Lavrovil küsiti, miks ei fikseeritud ühisavalduses konkreetseid mehhanisme Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna õigustest kinnipidamiseks ja Lavrov vastas nii. Miski ei takista mistahes mehhanisme mistahes teksti lülitada, mida sellest arvata? No tekst on tänaseks vastu võetud ja alla kirjutatud ja, ja noh, ma tahan ütelda seda, et, et see deklaratsioon, millest me räägime, see on poliitiline deklaratsioon, leping ise on juriidiline dokument ja kõik, mis lepingus on sätestatud, puudutab eelkõige ikkagi kaubandus ja majandussuhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Mis aga puudutab teemat vähemused ja muu sarnane, siis jättes selle sinisilmsuse kõrvale Eesti-Vene suhetes, kahtlemata, eks neid avaldusi. Me oleme kuulnud siin üle 10 aasta ja, ja küllap kuuleme neid igasuguseid teravaid avaldusi veel edaspidigi, selleks peab lihtsalt valmis olema.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit ja Venemaa kirjutasid alla ühisdeklaratsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu hindas riigikogu valimiste tulemust väga heaks, On erakond Riigikogus endiselt opositsioonis. Nii erakonna esimees Sven Mikser kui volikogu esimees Ivari Padar tõdesid, et sotsid tahavad saada juhtivaks ja tugevaks opositsiooni jõuks, et osutada vajadusel koalitsiooni tegematajätmistele. Sven Mikser. Vaadates nüüd vastaselt kokku lepitud koalitsioonilepet, siis paljud olulised teemad, mida sotsiaaldemokraadid valimiskampaanias käsitlesid näiteks laste ja pere, toetused, lastega perede vaesusest välja toomine, tasuta hariduse mõistele sisu andmine mitte üksnes kõrghariduses, vaid tegelikult eeskätt just põhi ja gümnaasiumi ja kutsehariduses, need on asjad, mida koalitsioonileppes ei leia. Ja samas me usume, et need on teemad, mis vajavad väga kiiret, väga jõulist reageerimist valitsuse poolt ja me tahame neile ka opositsioonis olles kindlasti tugevasti osutada, survestada valitsus, et ta neid vajalikke asju päris tunnustuse hõlma ei jätaks. Ja kui valitsus hakkab tegema valesid otsuseid, siis me tahame ka siin kõva häält tõsta. Tuleviku sihta silmas pidades ütles Mikser, et sotsiaaldemokraatlik erakond on tõusnud üheks juhtivaks jõuks Eesti poliitmaastikul. Samas tõdes ta, et teiste erakondadega konkureerimiseks peavad sotsid oma liikmeskonda suurendama. Järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste puhul nimetas Ivari Padar oluliseks väljakutseks erakonnanimekirjade tugevdamist üle Eesti. Loomulikult oma haarde laiendamine eesmärgiga ikka, et olla väga tõsiselt esindatud miinimumvariant kõikides maakonnakeskustes, teine variant kõikides kohalikes omavalitsustes. Kogu selle tööga tuleb täna ja kohe pihta hakata. See ongi eesmärk, et võimalikult laialdasemat oma valija huvide esindamine võimalikult kõikides Eesti omavalitsustes. Liisu Lass, Tartu stuudio", "role": "user" }, { "content": "Tartus oli koos sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu, kus lahati valimistulemusi ning vaadati kuidas muutuda juhtivaks opositsioonijõuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKadrina hariduselu suurima mõjutajana toodi hariduskonverentsil esile järgmise aasta sügisel Kadrina 15 kilomeetri kaugusel Rakveres valmib Lääne-Virumaa esimene riigigümnaasium, mis võib osa valla lapsi endale meelitada, räägib Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani. Mul ei ole konkurentsi vastu mitte midagi ja, ja konkurents on see, mis edasi viib, see tähendab, et me peame ennast järjest rohkem tõestama, et siis, kui riigigümnaasium 22. aastal avatakse, et me suudame pakkuda avatavale riigigümnaasiumile konkurentsi. Loomulikult ei muutu ka riigigümnaasiumis asjad üleöö ja eks see, kuidas riigigümnaasium üldse tööle hakkab, see selgub võib-olla siis lähema kolme aasta jooksul, aga igal juhul me peame selleks valmis olema ja, ja vastavalt ka siis nüüd edasi siit minema. Selleks, et Kadrina keskkool oleks jätkusuutlik, on vaja koolikeskkonda nüüdis ajastada, kuid selleks on vaja teha valla eelarvet puudutavaid olulisi otsuseid. Arvamuse kujundamiseks ongi Kadrina aktiivselt kaasatud kogukond ning konverentsile järgnevad hariduskohvikud, räägib Kadrina vallavanem Kairit Pihlak. Selle protsessi eesmärk on välja selgitada, mis on kogukonna ootused, siis on vaja kogukonnaga need läbi rääkida ja otsustada, kuidas me neid ootuseid siis ellu viime või, või mida me selleks teeme või kuidas me neid nii-öelda ka praktiliselt lahendame, ükskõik mis suunas me lõpuks otsustame liikuda, siis igal asjal on mitu külge ja need kõik küljed tuleb läbi arutada, et kõik, ka kogukond ise saaks aru, mida ta võidab ja mida ta kaotab. Sest igal asjal on oma hind. Kokku õpib Kadrina keskkooli gümnaasiumiosas 111 õpilast Kadrina st raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kadrinas toimunud hariduskonverentsil \"Kadrina 2030-millist kooli me tahame\" arutati selle üle, kas muutuval haridusmaastikul peaks valla haridustempel jätkama keskkoolina või põhikoolina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kõigepealt eelmine kord tuldi ka ühte ruumi alles siis, kui oli kaks korda läbi kukkunud nii Riigikogus kui valijameestekogus, ma arvan, täna tuleks ikkagi töötada selle alternatiivi või plaani järgi, et me suudaksime esit ja valida 30. augustil või 31. augustil ja ma arvan, et sinna peavad olema kaasatud ikkagi kõik erakonnad. Ja kõik erakonnad ju omavahel ka suhtlevad. Täna käib ju sellise ühise kandidaadi otsimine ühelt poolt ja teiselt poolt ka selle inimese otsimine. Mõlemad on väga olulised ja väga kaalukad küsimused. Vabariigi presidendi positsioon on, on Eestis kindlasti tähtis nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt. Peaminister Kaja Kallas ütles eile ERR-ile. Üks väga hea kandidaat on juba leitud ja tema veenmisega on vaja veel tegeleda. Saate seda kinnitada, et tõepoolest üks kandidaat on olemas, teil silmapiiril, kes kellest võiks saada see väärikas inimene, kes saab Eesti vabariigi presidendiks. Tõsi on see, et, et koostöö Reformierakonnaga on, on, on meil töine, me püüame inimest ja kandidaati leida. Ja ma arvan, et saame siis öelda, kui see kandidaat on olemas. Kindlasti see ei saa olla ainult koalitsiooni kandidaat, minu meelest see peab olema võimalikult laiapõhjaline, nii et see on oluline ka, et rohkem kui kaks erakonda toetaksid riigikogus seda inimest. Kas teil praegu on olemas endal veendumus ja kindlus, et igal juhul riigikogus vähemalt üks kandidaat üles seatakse? Mina ei ole ennustaja, aga mina olen poliitik, poliitikud töötavad reaalsete asjadega ja ja ma arvan, et see huvi on tõesti ja, ja soov et ütleme siis koalitsiooni opositsiooni ülene kandidaat leitakse riigikogus ja, ja, ja suud Takse oma töö sel korral viia Riigikogus edukalt edukalt siis tulemuseni.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimees Jüri Ratas kinnitas, et erakonnad jätkavad ühise presidendikandidaadi otsinguid. Endine Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kritiseeris Eesti uue presidendi otsimise taktikat - tema sõnul oleks see Eesti demokraatiale suur löök, kui Riigikogu valimisvooruks ei leitaks ühtegi kandidaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReaalsus on see, et ega investeeringuid tegema hakata ei saagi. Meie tehnikadirektor Tiit Kasemetsa on hästi teravmeelselt öelnud, et nii-öelda amortisatsiooni summadest me leiame vahendeid, et kargud lahasesse panna. Päris värvikas ütlemine aga kirjeldab üsna täpselt näiteks seda tehnoloogilise olukorda, mis meil on tänaseks raadio neljas tekkinud lihtsalt et elektrooniline ringhääling on niisugune pööraselt kiiresti arenev ja ühtlasi ka vananev meediavaldkond. Tulles veel kord nüüd konkreetselt investeeringute juurde, et kas need jäävad hoopis ära. Tehnoloogilist hüpet tulla ei saa niisuguse raha kogusega, sellepärast et see, mis nüüd meie eelarve võimaldab, on pisut alla ka sellest, mida me reaalselt vajaksime. Tubli programmi tootmise jaoks. Kuidas on Eesti raadio korrespondendi kohaga Brüsselis? Praegusel hetkel me otsime võimalust, et teha koostööd Eesti televisiooni korrespondendiga, sellepärast et avalik-õiguslik ringhääling on meil Eesti riigis ju teatavasti seni ainus, kes on alaliselt seal üldse korrespondenti pidanud. Ja nüüd siis toimubki natukene nii-öelda Brüsselis paratamatult vahtkondade vahetus, et, et koha võtab sisse siis Eesti Televisioon ja eks me üritame siis ladusamat koostööd teha ja, ja oma paindlik likumaid tehnilisi võimalusi kasutada. Milles te näete lahendust, et Eesti raadio saaks teha tugevat programmi eelkõige ja alles siis tegeleda muude asjadega? Lahendust me nägime eelmisel aastal siis, kui me kirjutasime siiras usus arengukava aastani 2005 ja sinna arengukavas, mille parlament ühel häälel ka enne jaanipäeva vastu võttis. Sina arengukavas said sisse kirjutatud ka kontrollnumbrid, mis tagaksid Eesti raadio Eesti televisiooni tõepoolest jätkusuutlikkuse ja niisuguse programmi tootmise, mis ei oleks lihtsalt muusika ja kellaütlemine vaid seal oleks ka nii-öelda püsiväärtusega saateid. Aga inimesed, kes neid saateid teevad, et tunneksid ennast heas mõttes professionaalidena ja niimoodi ka väärtustatud inimestena. Aga paraku jah, see, mis toimus 2003. aasta eelarve vastuvõtmisega tekitas üsna ränga kibeduse tunde, sellepärast et see arengukava üheks kauniks nägemuseks ju ainult jäigi. Sest mis seal salata, me oleme jõudnud Eesti raadio poole pealt selle aasta eelarvega, nüüd siis numbrina 1999. aasta tasemele. See, mis puudutab riigieelarvelist toetust", "role": "user" }, { "content": "Ringhäälingunõukogu kinnitas Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio 2003. a eelarve. Kommentaar Eesti Raadio juhatuse esimehelt Ain Saarnalt Mall Mälbergile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on suurem osa inimestest oma pensioni kätte saanud. Sotsiaalkindlustusameti finantsarvestuse talituse juhataja Signe Uustal ütleb, et neid kellegi raha lubatust hiljem jõudis, on alla 600, aga võinuks minna hullemini. Uustal selgitab, et uue partneri Hansabiga saadi kokku oktoobris. Ja seal meile ka peegeldati, milliseid kojukande probleemid olid töötukassa kojukannetel? Nimelt võitis Hansaab läinud aastal ka töövõimetustoetuste kojukandmise hanke. Enne viienda oktoobri kandepäeva andis töötukassa uuele partnerile ligi 700 inimese aadressid kuid õige pea sai töötukassa töövõimetustoetuse osakonna juhataja Reet raud ebameeldiva üllatuse. Esimene reaktsioon oli tegelikult natukene ehmatav, kuna meil tõesti ei olnud teada, et meie andmebaasis umbes 60-l kliendil ei ole õiged andmed ja seetõttu ei leitud inimesi üles ja seetõttu ka tekkis olukord, kus siis mitte kõik kliendid ei saanud oma töövõimetoetust kätte sellel päeval, kui see oli nagu varasemalt ette teatatud. Uus partner otsis inimesi nii naabrite juurest kui külapoodidest, paljud rahata jäänud helistasid ka ise ning mõne päevaga sai probleem lahendatud. Sotsiaalkindlustusamet sai sellest väärtusliku õppetunni. Signe Uustal. Kas oli näiteks korteri number puudu või oli aadress ikkagi liiga üldisel tasemel, et ei olnudki viidatud kuskile, siis konkreetsele talule või konkreetsele külale ka neid olukordi, kus tõesti, et ikkagi klient ei asunudki sellel aadressil ja juba võib-olla väga pikaajaliselt Arvestades, et sotsiaalkindlustusameti kojukandeid ootab seitse korda rohkem inimesi kui töötukassa kojukandeid ähvardas silmapiiril ka kordades suurem segadus. Niisiis kontrolliti paljud aadressid üle. Nüüd oktoobrist detsembrini me muutsime enda andmebaasis ikkagi 500 inimese aadresse. Kojukanded algasid läinud laupäeval ja esialgu paistis asi sujuvalt. Meil ei olnud kahtlust, et meil on rohkem vale aadresse, sest loomulikult me oleksime siis sellega tegelenud. Kuid teisipäeva pärastlõunaks oli selge, et paljudele inimestele tuleb siiski teatada raha hilinemisest. Kolmapäeva hommikul varakult siin meil on üks tuumik seltskond ja arutasime kolmapäeval kindlasti on vaja pressiteade teha, aga siin me juba liikusime ERR-iga paralleelselt. Rahvusringhääling päris ametilt aru poole kuue paiku kolmapäeva õhtul selle kohta, miks ei õnnestunud vaatamata mitmekuisele ettevalmistusele segadust päriselt ära hoida, on sotsiaalkindlustusametis küll mitmeid hüpoteese, kuid kindlat vastust veel mitte. Saamegi selle info pigem kuu lõpus oleme praegu Hansabiga fokusseerinud ainult selle peale, et kust ikkagi see klient siis nagu üles leida.", "role": "user" }, { "content": "Pensionide kojukandmisega tekkinud segadus võinuks palju suuremaks paisuda. Õnneks sai Sotsiaalkindlustusamet õppida Töötukassalt, kes sügisel samuti partnerit vahetas. Toona jõudis toetus hilinemisega mõnekümne kliendini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal oli Eestis reisimisega seotud haigusjuhtumeid 49 ja kõige enam 32 toodi sisse Venemaalt. Täna otsustas valitsus, et kohe pärast vastava eelnõu valmimist võetakse idapiiril kasutusele täiendavad ohumeetmed. Mida siis Eesti teha saab? Peaminister Kaja Kallas. Kui ei ole siis ette näidata Euroopa Liidu vaktsineerimistõendit või siis läbipõdemise tõendit või negatiivse testi tõendid, siis sellised inimesed piiril saadetakse tagasi ka saadetakse tagasi need inimesed, kes ei suuda tõendada või esitada sellist tõendit, mida siis politsei piirivalveamet peab asjakohaseks oma vaktsineerimise kohta. Veidi hiljem selgitas justiitsminister maris Lauri, et tagasisaatmine pole siiski absoluutne. Eesti saab nõuda piiril ületamisel või Eestisse sisenemisel testimist, nüüd ta saab seda nõuda, et see test tehakse enne Eestisse tulekut või ka piiril, saame nõuda testimist nendelt, kes tulevad teistest kolmandatest riikidest, kellel ei ole tõendite läbipõdemise kohta Euroopa Liidu usaldusväärsetel andmetel ja siis nende vaktsiinidega. Praeguse testimissüsteemi juures on üsna raske ette kujutada, kuidas see kõik praktiliselt toimima hakkab ja maris Lauri lisaski. Eesti ülesanne on luua testimiseks sobivad tingimused ja võimalused, mis on kättesaadavad, see puudutab siis nii-öelda kiirust, see puudutab ka hinda ja reaalselt, kuna on olemas võimalus kiirtestimiseks, neid meetodeid on väga erinevaid, teste on päris palju tekkinud, siis põhimõtteliselt peaks siis iga inimene, kes tuleb tagasi ja ka ei oma nii-öelda vabastus testimisest tegema testi, et see sellise korra on võimalik valitsusel kehtestada.", "role": "user" }, { "content": "Usaldusväärse vaktsineerimistõendita Venemaalt Eestisse tulijad peavad edaspidi piiril koroonatesti tegema. Valitsus arutas kuidas takistada koroonaviirusega nakatunud inimeste saabumist Venemaalt Eestisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa riigijuhid kogunevad täna Brüsselis, et arutada eile õhtupoolikul lõhkenud uudispommi. Vaid päev enne liidrite kohtumist teatasid Saksamaa ja Prantsusmaa, et soovivad Venemaaga tippkohtumist. Paljudele Euroopa riikidele mõjus selline samm otse kui külma dušina. Sisuliselt on selle vastu tugevalt kõik Ida-Euroopa riigid, sest ei näe, et olukord viimasel ajal kuidagi paranenud oleks. Vormiliselt on pahased ka mitmed läänepoolsed. Nimelt näib kahe suurima riigi selline samm täiesti viimasel hetkel väljapressimisena. Sellest hoolimata saabus Eesti peaminister Kaja Kallas Brüsselisse heas usus. See on midagi uut, mida me ei ole varasemalt diskuteerinud, nii et ma olen väga armas kuulama, kuidas sellist ettepanekut põhjendatud unud ja mis on siis Euroopa eesmärgid, kuidas me saame selliste asjadega praegu edasi minna, kui Venemaa käitumine ei ole muutunud, vaid see on tegelikult agressiivsem, kui ta oli kunagi varem. Ja mida sellised kohtumised annavad? Saksamaa liidukantsler Angela Merkel oli enne kohtumist napisõnaline. Lahendatakse kõige paremini üksteisega rääkides. Nii et räägitakse kõigest. Ootan seda tänast arutelu, kuid leidub ka neid, kes peavad seda positiivseks muutuseks. Näiteks Austria kantsler Sebastian Kurts. Dialoogi suunas Venemaaga mõne aja eest oli Putini ja Bideni tippkohtumine. Ma mitte ainult ei toetanud seda, vaid nõudsin ka tippkohtumist Euroopa Liidu tasemel. Oleme geograafiliselt Venemaale lähemal kui USA. Me ei saa lihtsalt vaadata kõrvalt vestlust Venemaa ja USA vahel. Eriti kui Ukraina konflikt mõjutab meid rohkem, sõnas kurts. Riigijuhid räägivad täna ka koroonaviiruse levikust Ungari vastuolulisest LGBT k, pluss kogukonna vastaselt seadusest ning taasterahastust. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhid andsid teada soovist korraldada Euroopa Liidu tippkohtumine Venemaaga. See muudab pärastlõunal alanud Euroopa Ülemkogu väga pingeliseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusliidu poolt sügisel algatatud eelnõu võimaldaks kodakondsust taotleda lihtsusta teatud korras neile lastele, kes on Eestis sündinud või kohe pärast sündi siia elama asunud ja kelle vanem on olnud määratlemata kodakondsusega ning teine vanem muu riigi kodanik. Põhiseaduskomisjoni nimel eelnõud esitlenud Marek Jürgensonilt Keskerakonnast küsiti, mitu last saavad selle eelnõu järgi lähema aasta jooksul õigus Eesti kodakondsusele. Marek Jürgensoni vastus. See number on meil siin kirjas, et koheselt oli ta 130 midagi, kuigi jah, meil on rahvastikuregistris registreeritud 1523 alla 18 aastast last. Nii et eks need numbrid on tegelikult ma arvan, mõnes mõttes ka natukene spekulatiivsed, et me räägime siin ühtedest numbritest. Mis see tegelik olukord siin peale selle seaduse vastuvõtmist saab olema, eks me siis seda näeme järgmise aasta statistikast, aitäh. Sotsiaaldemokraatide hinnangul ei arvesta eelnõu kogu sihtgruppi. Jevgeni Ossinovski sotsiaaldemokraatide fraktsioonist. Mina ei vaidle hetkel selle üle, et kas see sihtrühm 1523 on valitud kõige mõistlikumalt või mitte. Sotsiaaldemokraatidel oli natukene laiem ettepanek eelmisel aastal tehtud, kus oleks ligi 8000 inimest saanud lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse aga 1523, see on poliitiline kokkulepe, ei ole siseministeeriumi ametnike suure töö tulemus, nagu siseministeerium ka ise kinnitas, tegemist on poliitilise kokkuleppega ja seda mina aktsepteerin, kui see on poliitiline kokkulepe, see on poliitiline kokkulepe, aga küsimus ei ole ju selles, küsimus on selles lisaks is mis selles eelnõus on, mis ütleb, et selleks, et seda õigust tegelikult realiseerida, tuleb loobuda oma varasemast kodakondsusest. See iseenesest printsiibis ei ole ju ka paha, võiks niimoodi olla, aga me teame, need juhtumid on juba siin riigikogus läbi käinud eelmise-üle-eelmises koosseisus, et Vene Föderatsiooni seadusandlus ei võimalda alaealist vabastada Vene Föderatsiooni kodakondsust ei saa. Lihtsalt ei ole võimalik. Ja sellest tulenevalt 91 protsenti nendest lastest, kellele justkui oleks nüüd suur samm üle 20 aasta, mis siin Jürgenson rääkis, nad tegelikult ei saa seda kodakondsusõigust realiseerida ja see on inimeste üle irvitamine. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt oli 33 ja vastu 52 riigikogu liiget. Seega sotsiaaldemokraatide ettepanek toetust ei leidnud ja sellega lõppes ka eelnõu teine lugemine.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli teisel lugemisel kodakondsusseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldaks kodakondsust Eestis sündinud või pärast sündi Eestisse elama asunud alaealistele. Eelnõu ei kõrvalda aga puudujääki, mis on seotud Vene kodakondsusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju meist mäletavad sellist kõlavat asja nagu Lissaboni strateegia nimelt lepiti aastal 2000 Portugali pealinnas kokku, et aastaks 2010 on Euroopa liit kõige konkurentsivõimelisem ja teadmistepõhisem. Maailmajagu lubati rahalaevu muudatusi, koostööd ja reforme, et kokkulepitu ellu viia. Praegu on aasta 2021 ja Lissaboni kokkulepe on ammu ilma unustatud. Euroopa innovatsioon sürgib endiselt USA ja tõusvate Aasia riikide sabas. Miks nii läks? Läks sellepärast, et reaalne elu tegi omad korrektuurid. Vana tõde pädes sel korral ja pädeb ka edaspidi. Loosungid püstitada ja lubadusi jagada on tipp-poliitikutele ülimalt meeldiv. Praktiline eesmärkide elluviimine aga pagana raske. Ajakirjanikuna näen ma tavakuulajast ilmselt oluliselt lähemalt, kuidas riigisisesed ja rahvusvahelised otsused sünnivad. Kuidas huvigruppid, poliitikud, ametnikud, hoolivad esialgsetest soovidest, eesmärkidest lõpuks midagi säärast, millel esialgse sooviga mitte midagi ühist pole ja üsna tihti tehakse kursimuutus, tulles vastu inimeste, see tähendab valijate nõudmistele seegi on ju osa demokraatiast, Euroopa komisjon presenteeris möödunud aastal väga kõlavalt uut väljakutset teha totaalne pööre kliima neutraalsuse suunas. No kes ei tahaks elada vähem saastatud keskkonnas. Keegi ei naudi ju ilma äärmuslikke nähtusi, sest need toovad surma ja kaost. Kõik see on arusaadav ja lihtne, aga Euroopa Komisjoni algatus säärasel kujul, nagu see esitati, tolmab varsti samamoodi riiulis kui Lissaboni strateegia. Sest meil on taas kord põhiliselt poliitikute kokku kirjutatud programm, dokument, millele allakirjutanud arvavad, et kui me otsustame, küllap nii ka läheb. Poliitikud otsustasid näiteks, et 2030. aastal vuravad euroliidu teedel põhiliselt elektriautod. Mis sellest, et teadlaste sõnul toimivat lahendust elektriautodele üleminekuks pole isegi silmapiiril. Mis Euroopa Liidu juhtide ja liikmesriikide valitsuste lubatuga tegelikult siis juhtub. Varem või hiljem tekib kuskil siseriiklik surve, ükskõik, kas see on tekitatud mõne poliitilise jõu, huvigrupi või ka tavaliste inimeste poolt, kelle toimetulek on ohus. Viimastel nädalatel elektrihinna ümber toimuv peaks olema kõikidele lihtsaks õppetunniks, kuidas uhketele eesmärkidele keeratakse kohe selg, kui natukenegi king pigistama hakkab. Juba tormavad liikmesriikide ministrid heitluses, lubades taas miljardeid eurosid tarbijatele ja tootjatele. Enam ei taheta heitmekaubanduse laiendamisest midagi kuulda. Pigem nõuavad nüüd liikmesriigid, et Euroopa komisjon tõmbaks süsihappegaasi heitmete kvoodihinnale pidurit. Seega esimene tolmukiht kõlavale kavale on juba peale raputatud.", "role": "user" }, { "content": "Viimastel nädalatel on elektri hinnatõus pannud taas küsima, kas Euroopa Komisjoni väljapakutud rohepööre on ikka teostatav.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaasikakasvatajad on mures, marjad valmivad, aga inimesed ei jõua turule ostma. Laari talu perenaine Kadri Nebokat prognoosib lühikest maasikahooaega. Kutsun üles marja ostma enne jaani peale jaani, et ärge hiljaks jääge. Nebokati sõnul valmib kuuma tõttu kogu saak, samal ajal. Praegu täistuuridel maasikapõldudel korjamine käib, marja on palju, mari jääb peeneks seoses selle kuuma a ja taimedele on liiga teinud, et palju taimi ära kärsatanud olenemata sellest, et süsteemid töötavad. Joosepi talu turundus ja müügijuht Ranet Roositalu sõnul langeb maasikate hind oluliselt. Ütleme praegu on see Eesti maasika hind, ütleme neli kuni seitse eurot, siis noh, ma kujutan ette, peale jaanipäeva on ta kuskil kolm-neli eurot peale jaanipäeva nagu kõige mõistlikum inimestel sissetegemiseks tulla maasikaid ostma, et siis on nagu hind kõige madalam. Roositalu ütleb, et kuumaga on raske hoida maasika kvaliteetset välimust ent maasikakasvatajad paluvad mõistvat suhtumist. Et sellise temperatuuriga nagu väga raske seda kvaliteeti nagu maksimumi peal hoida, et eks ta ikka mõjutab jah, et kuumaga on noh, esiteks on raske müüa ja teiseks ega ega maasikas ka nagu pikalt ei seisa, aga samas kui on noh, korralikult jahutatud, siis, siis ma usun, et midagi nagu kaootilist ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Maasikakasvatajad kutsuvad kiiresti valminud maasikaid ostma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n26 aastase Roman Protasevici kinnipidamiseks korraldatud riiklik õhupiraatlus on saanud esmase reageeringu Euroopa Liidult. Nüüd tuleb oodata ka teiste riikide samm. Isegi Finnair, mis alguses jätkas läbi Valgevene õhuruumi lendamist, järgib nüüd teiste lennukompaniide eeskuju. Nekta telegrammi. Kanali endist peatoimetajat üritas Minski juba veebruaris ametliku taotluse alusel kätte saada Poolast, kus ta oli saanud poliitilist asüüli. Eelkõige huvitab võime, kes andis Nektale infot võimukoridoridest eelmise aasta presidendivalimiste järel niisamuti raha Protasevicile kanalitegevuse ülalhoidmiseks. Mõttekoda James tonei analüütik Grigori Johfe toob välja, et see polnud esimene suur operatsioon, mille režiim korraldas. Esimene oli aprilli keskel väidetava riigipöördekatsega seotud inimeste vahistamine. Teiste hulgas oli ka endisi Aleksandr Lukašenko kaastöölisi. Kuid palju suurema tähelepanuta on jäänud Valgevene kõige populaarsema uudistekanali tutbi likvideerimine. Enamus Valgevene internetikasutajaid jälgis just seda erapooletut kanalit. Lisaks sai tu raha kodumaalt ning ei sekkunud poliitikasse. 2000. aastal alustanud kanali tegevus oli pinnuks silmas nii režiimi kui opositsiooni, väidab Jofe. Just tud kaudu levisid maailma režiimi käsilaste jõhkrased meeleavaldajate kallal. Kui rahvas oli tänavatel detsembriks juba hajuma hakanud, siis pööras Minsk oma pilgu sellele. Detsembris võeti tud bilt ametlik meediakanali staatus ning vaid nädal tagasi see blokeeriti. Märtsis sai kuue kuulise vangistuse tut ajakirjanik Katerina Borissevic, kuna ta paljastas, et miilitsa vahistatud Roman Pondorenko suri nende mitte alkoholi tõttu. Võimud otsisid läbi nüüd peakorteri Minskis ja kontorid Prestis, Komelsis, Viteskis ja mujal. Osa inimesi vabastati, kuid osa, sealhulgas Tutpii peatoimetaja Marina Solotova võeti kinni. Surve on aga läinud veelgi suuremaks. Tuiid süüdistatakse maksuleevenduse jaoks eristaatuse väljapett mises ja seotuses ühe kriminaalse fondiga. Meediavabaduse kruvisid keeratakse Valgevenes vaikselt järjepanu kinni ning sellele ei ole Euroopa Liit tugevalt reageerinud. Küll aga võib Protosevitši töötlemine viia uute vahistamisteni Valgevenes ja võib-olla ka uute inimröövideni, mis omakorda näitab, kui nurka aetud on Lukašenko režiim.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit reageeris kiiresti Valgevene ajakirjaniku Raman Protasevitši vahistamisele. Valgevene režiim on aga ajakirjanike vastu tegutsenud jõhkra süsteemsusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu liikme, keskerakondlase Martin Reppinski sõnul on huvilisi tegutseda Venemaal Eesti põllumajandusettevõtjate seas palju ja huvi kasvab. Võimalusi nähakse näiteks Eestiga piirnevas Leningradi oblastis. Kui maa on juba põhimõtteliselt kõik kasutus Eestis ja ei ole võimalik enam kasvada, siis mõned ettevõtjad näevad võimalust, et teha midagi sarnast Venemaale, et samamoodi kasvatada teravilja või kasvatada loomi, et see põhiline ressurss, mida põllumajandus kastakse, on olemas. Sellest lähtuvalt otsitakse kontakti ja, ja otsitakse ka võimalusi kopeerida mõnikord seda Eestis tehtud ärimudelit. Martin Repinski näeb enda rolli Venemaa võimaluste tutvustamises ja hirmude maandamises. Loomulikult tekib ettevõtjatel probleeme, kuna seadusandlus pole Venemaal ideaalne, kuid olukord muutub kiiresti. Ärikultuur on muutumas ka Venemaal ja ta on aastatega lähenemas rohkem ja rohkem Eestile ja Euroopale ja on olemas sellised valdkonnad, kus ma isegi ütleksin, et nad on ees no näiteks maksu kontrollimise valdkondades, et kõik näiteks tšekkide arved automaatselt maksu etami süsteemini väga lihtne vaadata, kas kohustusi täidetakse korrektselt riigi ees või mitte. Väga palju on olemas elektroonseid, uuendusi, e-riik ütleme niimoodi väga kiiresti arenemas ja see annabki lootust, et see ärikeskkond muutub veelgi paremaks ja võimaluste arv kasvab. Martin Reppinski ei saa rääkida konkreetsetest ettevõtetest ja ärimeestest, kuid ise ta tegeleb praegu kitsefarmi rajamisega 200 kilomeetri kaugusele Peterburis. No see ettevõte on seotud nii minuga kui ka teiste äripartneritega ja see ettevõte on praegu loomisel esimesed konkreetsed sammud on juba seal tehtud ja ma loodan, et selle aasta jooksul saab juba põhiline see farm ka valmis. Juustu ja teisi piimatooteid valmistava kitsefarmi toodang on eelkõige mõeldud Peterburile, kus Venemaa vastusanktsioonide tõttu on kvaliteetsete piimatoodete järgi suur nõudlus. Turg tunneb ikkagi, et on olemas sanktsioonid, Hinnad on praegu hästi kõrged ja kvaliteet üldiselt ei ole väga hea, nii et konkurents paljudes valdkondades ei ole nii tihe kui Euroopas. Repinski kinnitab, et Eesti peab suhetes Venemaaga hoidma ühte joont Euroopa Liidu ja NATO-ga kuid selle kõrval on tähtis kasulike kontaktide hoidmine kultuuri ja ärivaldkonnas. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu liige Martin Repinski on Leningradi oblastisse kitsefarmi rajamas ja ärgitab ka teisi Eesti ettevõtjaid Venemaal äri tegema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTulemus on igati kena selles mõttes, et Jaak Aaviksoo, Jaan Manitski, Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves on need, kes, kes jätkavad meie ühise presidendi otsingu laual, nii et ma arvan, et tänane koosolek igati näitas, et see koostöö on jätkuvalt toimiv ja kõik viis poliitilist erakonda on jätkuvalt täis tahet leida ühine presidendikandidaat siin riigikogus. Kas Keskerakond jätkab veel presidendivalimiste laua ümber ja me jätkame selles mõttes, et tänane eelvoor on nii niiöelda ületähtsustatud? Tähtis pole ju see, kuidas valitakse see ühine kandidaat, vaid et ta ikka valitaks. Keskerakonna hääled on endiselt väga olulised. Ja iga kandidaat, kes tahab olla riigikogus ära valitud presidendiks, vajab Keskerakonna toetust. Meie pidasime oma kandidaate väga tugevateks, aga see ei eelda meie poolt mingeid radikaalseid samme. Mil moel te näete, et teie kandidaat võiks veel siia laua äärde päästa? Ilmselt ei peagi meie kandidaate siia laua ümber pääseme, loodame, et selle laua taga suudetakse leida ühine kandidaat. Kui ei suudeta, siis on ju hoopis teised mängureeglid. Meie kindel seisukoht on see, et me tahame riigikogus ära valida kandidaadi. Ja selles mõttes ei ole oluline see, kuidas kandidaat leitakse, vaid et ta leitaks. Mis need minu pisarad siin päästaksid. Loomulikult olen ma kurb selles mõttes, et see ümarlaud tugineb heal tahtel ja niimoodi kurja sõnaga head tahet välja ei meelita. Aga, aga meil on see tahe ikka endiselt olemas valida president Riigikogus, millal uuesti kokku tulete? 19. juulil tuleme uuesti kokku, Eiki Nestor, kas oli näha ka mingeid pingeid? See on nagu selles mõttes kõigi viie erakonna ühine kokkulepe, et mingi hetk tuleb, kus enam sinu kandidaati ei ole, tänase hetk tuli nagu Keskerakonna le, kui vaadata, mis erakonnad meil siin seda ühist koostööd otsivad, et võib-olla ei olegi see nii imelik. Me oleme algusest peale öelnud, et me hindame seda 50,5 protsenti, et läheb läbi ja 49,5, et võib-olla ei õnnestu. Aga proovima ikka peab ja ega siis riigikogu pole vabastatud kohustusest presidenti valida. Ja mina usun ka täna, et ehk õnnestub siiski erakondade vahel konsensus saavutada, kes neist kõige tugevam kandidaat on. Vot me leppisime kokku, et me sellist arutlust ei tee ka erakondade hinna hinnangu alusel. Ühed hinnangud annab rahvas ise. Küsitlustel, ma arvan, need on ka küllalt kõnes. Aga neid tulemusi siin, et mismoodi erakonnad, kandidaat hindasid, me otsustasime mitte kommenteerida, kui ajakirjandus lubab. Ei ole ka midagi imelikku sellest, et kõik ütlevad ühest suust, et kõigepealt me toetasime omi kandidaate ja siis teisi, nii et nii nii ka kõik tegid tõesti.", "role": "user" }, { "content": "Toompeal oli 5 erakonna läbirääkimise järjekordne voor presidendikandidaadi otsinguil. Sõelale jäi 4 kandidaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimesena Lääne-Euroopa riikidest otsustas koroonaviiruse leviku tõttu kehtestada täieliku liikumiskeelu Austria. Austerlased peavad võimaluse korral töötama kodust, suletud on kohvikud, restoranid, baarid ja teatrid ning poed 10-ks päevaks. Avatud on esmatarbeja toidukaupu müüvad poed. Väljas on lubatud käia vaid üksikutel põhjustel, kuid erinevalt eelmise aasta märtsi suletusest hoiatas Austria valitsus, et vaktsineerimine muutub kohustuslikuks alates esimesest veebruarist. Umbes kolmandik austerlasest on vaktsineerimata, mis on üks kõrgemaid vastavaid näitajaid Lääne-Euroopa riikides. Esimese novembriga võrreldes on uute nakatumiste arv peaaegu kolmekordistunud ning eelmise korra tipp on kahekordselt ületatud. Kuid uus riigi sulgemine tõi umbes 40000 protesti, et Viini tänavatele, sest lubas ju valitsus, et kaitsesüsti saamine tagab tavapärase eluviisi jätkamise. Uue laine põhjuseks on ka vaktsiini kaitselangus, mis koos vaktsineerimata inimeste suure hulgaga tõstiski nakatumise uutesse kõrgustesse. Protestijad olid häälekad ka Belgias ja Hollandis, kuid protesti ei takista viiruse levikut. Tšehhi ja Slovakkia keelasid vaktsineerimata inimestele teenused. Tšehhi lahkuv ja tulevane valitsus teatasid, et kaalumisel on kohustuslik vaktsineerimine kiirtestide kasutuselevõtt koolides, kuid hädaolukorda välja veel ei kuulutata. Tšehhi ja Austria öine liikumiskeeld ja jõuluturgude kinnipanek tähendab aga seda, et inimesed liiguvad üle piiri näiteks Saksamaale, mis alles mõtleb, kuidas reageerida rekordilistele nakatumisnäitajatele. Täpselt 16 aastat ja üks päev tagasi ametisse astunud liidukantsler Angela Merkel kutsus liidumaade juhte hiljemalt homseks karmimaid meetmeid kehtestama. Prantsusmaa president Emmanuel Macron eitas riigi sulgemisele mõtlemist, kuid näitajad ei ole ka eriti halvaendelised. Erinevalt mandri-Euroopast ei ole Suurbritannias näha kiiret kasvu. Valitsuse nakatumise modelleerijate rühma juht Greed ütles BBC-le, et briti stabiilsete näitajate põhjus alates juulist peitub vaktsineerimisel avalikkuse käitumise ja kiirtestide pideval kasutamisel. Valitsus on andnud tema hinnangul riski haldamise avalikkusele ja see on toiminud paremini kui teistes riikides.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa on taas koroonaviiruse epideemia tõttu liikumas sulgemise poole. Esimesena tegi seda Austria.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEstonia teatris positiivse koroonaproovi andnud töötaja puutus kokku vähestega, kes saadeti kohe testi tegema, ütles rahvusooper Estonia direktori kohusetäitja Taivo Bahman. Tema kontaktsus oli väga põgus, sest ta viibis ühes proovis, suurem osa oli publiku alas saalis, nii et, et tema kontakte oli vähe. Inimesed, keda arvame, kes temaga pikemalt koos olid, käisid ka testi tegemas ja said täna vastuseks ka negatiivse tulemuse, nii et kontakt publikuga puudub ja hetkel jätkub ka etendustegevus ja muu töö majas. Täpselt nii, nagu me oleme siiamaani seda planeerinud. Teatri edasine tegevus toimub vastavalt terviseameti juhistele. Juba praegu on teatris antud töötajatele konkreetsed suunised, kuidas viiruse levikut vältida, kinnitas Bahman. Meil on väga konkreetsed juhised välja töötatud väga pikalt ja meil töötajate poole peal on maski kandmise osakaal oluliselt suurem kui publiku poole peal. Meil on väga tublid kolleegid, kes väga hoolivad sellest, et saaksime maja lahti hoida ja teevad selleks kõik, kasutades neid relvi, mis meil on. Ma saan aru, et publikus siis ikkagi ei ole neid maskikandjaid nii palju, kui te tahaksite. Asi on viimase kahe nädala jooksul läinud oluliselt paremaks. On üsna vähe neid, kes veel ei kanna aga ikka suur osa ikkagi inimesi kannab maske nii saalis istudes kui ka jalutuskoridoris liikudes. Teatrid kutsusid publikut üles maske kandma juba kuu aega tagasi selleks, et neid ei tuleks viiruse leviku laienedes sulgeda. Praegu on teatrites publiku piirang 750 inimest ja saali võib täita kogu ulatuses. Kui inimesi on alla seatud piirmäära.", "role": "user" }, { "content": "Estonia teatri üks töötaja nakatus koroonaviirusega, kuid kokkupuudet publikuga tal ei olnud ja teatri etendustegevus jätkub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDetsembri algul teatas rahandusminister Martin Helme, et valitsus kavatseb Ida-Virumaal ohtlikult leviva koroonanakatumise pidurdamiseks peatada piiriületuse Narva piiripunktis, lubades Venemaa vahet liikuda vaid kaubaautodel. Hiljem selgus, et see oli vaid kavatsus ja tõsiste piiranguteni ei jõutud. Seepärast kulges piiriliiklus detsembris oma soodu ning võrreldes novembriga liikus inimesi üle piiri isegi paari 1000 võrra rohkem. Narva piiripunkti juhi asetäitja Anti Eensalu sõnul oli 15 protsendiline tõus seotud eelkõige aastavahetuse pühadega, mis peamiselt Eestis elavad vene kodanikud. Liikuma panid. Üldjuhul see on kasvanud Venemaa Föderatsiooni kodanike näol, sest ikkagi päris paljudel inimestel on emad-isad, lapsed ühel pool, teisel pool piiri. Lähisugulaste külastamine on ikka enamus, aga teine osa, kes muidugi käivad väga suur arv on elutähtsa teenuse tagaajad, kellest siis enamused on veokijuhid. Valdav enamik Narva piiriületajatest on Vene kodanikud, nende järel Eesti kodanikud ning kodakondsuseta isikud. Muude riikide kodanikke liigub Narvas vähe. Näiteks ukrainlasi oli detsembris Narvas piiri ületamas veidi üle 200 inimese, mis moodustab piiriületajate üldarvestuses protsenti. Ka terviseameti andmeil on Ukraina kodanike poolt läbi Narva piiripunkti Eestisse toodud koroonajuhtumite hulk suhteliselt väike. Novembris avastati 46 juhtumit ja detsembris vaid 20. Valdavalt toovad koroonanakkust Eestisse läbi Narva ikkagi sugulasi külastavad vene kodanikud. Kui novembris avastati Eestisse saabujate seast 63 koroonajuhtumit, siis detsembris juba 108. Terviseameti ida regiooni vaneminspektor Katariina Marina peab eriti ohtlikuks paaripäevaseid lühivisiite, kui Eestisse saabuja end testimata jätab ja liikumispiiranguid eirab. Juhtub, et inimene eirab esmatestimise nõuet, kuid toob samal ajal kaasa koroonaviiruse, nakatab oma sugulasi ja sõidab siis Venemaale tagasi. Seepärast on oluline isegi lühivisiidi ajal järgida testimise ja liikumispiirangu nõuet. Kavatseme piiriületajatele ja eneseisolatsiooni nõuete täitmisele rohkem tähelepanu pöörata. Ja Katariina Mariana sõnul on terviseamet seni tuvastanud üksikuid rikkumisjuhtumeid, kuid need pole eriti tõsised olnud ja seepärast pole sunniraha rikkujatele määratud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Detsembris kasvas piiriületajate hulk Narva piiripunktis. Peamiselt käivad üle piiri Vene kodanikud ning koroonaviirusega nakatunuid tuleb kõige rohkem Venemaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEripäraks kindlasti on see integreeritud desinfitseerimissüsteem profall ko Eco, mis siis võimaldab iseeneslikku puhastust kiirabiautodes. Meie koostööpartneri ümberehitaja on täna profall hicle Balti OÜ. Rääkige natuke, kuidas see süsteem töötab just raadiokuulajale, kuidas see käib? Kui me oleme teinud näiteks Covidi patsiendi transporti, kes on viirushaigusega nakkushaigustega patsiendid kutselt, siis tulles patsiendi üle andes paneme ümberringi uksed kõik kinni ja selle seade saab siis tööle panna ainult autojuhi poolsest uksest, et me ei kahjustaks ega ohustas iseennast. Seade siis hävitab töötasapindadel kõik bakterid, viirused, seade võimaldab autot noh, umbes kuskil 10 minuti jooksul puhastuda. Aga kui me käsitsi kõike teeme, siis see on keskeltläbi 30 minutit.", "role": "user" }, { "content": "Karell Kiirabi ostis kümme uut kiirabiautot, mille salongis on uudne isepuhastussüsteem. Sel nädalal kohale jõudnud autodest lähevad kuus Ida-Virumaa, kolm Lääne-Virumaa ja üks Harjumaa kiirabibrigaadile. Kokku maksid kiirabiautod 1,3 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLätis lõpeb pikendatud erakorraline olukord 12. mail. Peaminister Krisjan Karinsi sõnul on edasise suhtes nüüd kaks valikut. Kas eriolukorda veel pikendada ja piiranguid leevendada või lõpetada see eriolukord ära ja jätta osa kaitsemeetmeid kehtima ilma selleta. Otsuse langetab Läti valitsus järgmise nädala jooksul. Piirangud on Lätis olnud leebemad kui Eestis ja oluliselt leebemad kui näiteks Lõuna-Euroopas. Näiteks jättis Läti oma kaubakeskused avatuks nädala sees ja pani kinni nädalalõppudeks, mil sinna enam rahvast koguneks. Plaaniline ravi taastati Lätis Eestist pisut varem nagu ka välja sportimise võimalus. Eksperdid on Läti valitsusele koostanud väga põhjaliku kriisist väljumise strateegia, kus soovitatakse piirangute suhtes otsuste tegemisel lähtuda viimase nelja nädala arengust. Kui Eesti üldsuse jaoks tundub üks põhiküsimusi olevat kaubakeskuste avamine, siis Lätis väideldakse pigem selle üle, mis üldse edasi saab. Tervishoiuminister Ilse tel ütles, et sügisel või hiljemalt talvel saabub koroonaviiruse teine laine ja suvi kulub Lätis selleks, et selleks ohuks valmistuda. Aprillis oli riigis keskmiselt täidetud 64 protsenti erakorralise ravi voodikohtadest ja vaid ühe protsendi moodustasid koroonahaiged. Uue laine ajal see nii ei jää. Läti haiglas on kasutada üle 8000 voodikoha. Viirusesse nakatunuile on neist mõeldud 1520. Ekspertide analüüsis on kirjas, millal peaks hakkama karmimaid piiranguid kehtestama, et uut nakatumislainet ohjata. Üks neist näitajaist on kiirabisse tehtud kõnede hulk ööpäevas siis, kui neid on rohkem kui 1500. Kuigi Lätil on läinud paljudest teistest Euroopa riikidest seni paremini, jäävad üha uued ja uued inimesed siiski haigeks. Eile tuli teade ühest suuremast puhangust ettevõttes. Salaspilsi puidutööstuses andis positiivse proovi 19 inimest. Oht pole möödas ja piiranguid vähendades tuleb olla väga ettevaatlik, leitakse Lätis. Läti peainfektoloog Uga Tumpiselt. Näiteks küsiti, kas augustis võiks pidada no nii 50 60 külalisega pulma. Tumpis ei kujuta seda hästi ette. Pidutsejad võib ju paigutada üksteisest kahe meetri kaugusele. Kuid need inimesed tahavad ju ka süüa, tualetis käia, ruumist sisse-välja liikuda. Sama lugu on teatrites või kontsertidel. Poliitikud soovitavad piirangute leevenedes hakata avalikes kohtades kandma maski. Transpordiminister näiteks soovitab selle muuta ühistranspordis lausa kohustuslikuks. Arstid aga maski kandmise kohustust ei poolda.", "role": "user" }, { "content": "Lätis ettevalmistatav koroonakriisist väljumise strateegia lähtub viimase nelja nädala epidemioloogilisest olukorrast ja keskendub piirangute leevendamise kõrval ka sellele, kuidas valmistuda haiguspuhangute teiseks laineks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeda on pigem vähem kui arvati, et tegelikult siin arvati, et, et poolt hääli tuleb napilt üle vajaliku, aga tuli ikkagi täiesti rohkelt üle, nii et tulemus on, ütleme enam-vähem ootuspärane. Juncker ta kindlalt on teatanud, et järgmise viie aasta jooksul laienemist ei tule. Mis saab nüüd Serbiast, kes alustas liitumiskinelusi jaanuaris? Ta on seda kogu aeg selgelt välja öelnud, et järgneva viie aasta jooksul ühtegi uut liitujat ei tule. Küll aga minnakse edasi läbirääkimisprotsessiga. Selles suhtes tema hinnangul lihtsalt mitte ükski riik ei saa sellise viie aasta jooksul täitma kõiki neid tingimusi, et saada Euroopa Liidu liikmeks. See ei tähenda, et läbirääkimised kuidagi külmutataks. Kas ta ütles täna veel midagi, mida saadikud ei teadnud? Seda on raske öelda sellega võrreldes, kui ta käis meil fraktsioonis ja mis programmi ta siis esitas ja selle programmi, mis siis täna meil hommikul nagu kätte jagati, nende vahel oli päris suur vahe just selles võtmes, et see programm oli oluliselt täiustunud võrreldes esialgsega ja ka kõik need teemad, millest me siis rääkisime fraktsioonis, et noh, neid oli siis ka puudutatud, et iseasi, võibolla see ka kõik oli väga lai ja, ja väga niimoodi kõigile meeldida püüda, oli näha, et inimene ei ole oma seisukohtades jäik, vaid kuulab Sellega võib seletada ka tänase suurema poolthäälte arvu, kui esialgu arvati. Võib-olla tõesti jah, sest et siin esialgu räägiti just seda, et kuigi meil on nii-öelda see Euroopa koalitsioon, kus on siis konservatiivide liberaalid ja sotsiaaldemokraadid, siis just eelkõige sotsiaaldemokraatide ridades oli neid, kes ei toetanud Junckeriga neid või olid seda välja öelnud, et nad seda ei tee. Samas tänases kõnes ta rõhus väga sellele sotsiaalsusele ja kõigele sellele, mis just sotsiaaldemokraatidele võiks meeldida, et võib-olla ta sealt veenis ka siis mõne ära.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament valis Jean-Claude Junckeri järgmiseks viieks aastaks Euroopa Komisjoni presidendiks. Juncker sai 422 poolthäält 376-st vajalikust, aga tema vastu oli 250 saadikut. Mall Mälberg küsis Eesti eurosaadiku Kaja Kallase käest, kas selline tulemus oli ootuspärane, või oli vastuhääli rohkem kui eeldati?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kui viimastel nädalatel keskmiselt on olnud kusagil 2100 registreeritud töötut nädalas, siis sel nädalal on registreeritud töötuid paraku rohkem üle 2600, aga siia nädalasse jäi ka kuu algus, nii et tõenäoliselt on siis see, sellepärast see see kasv sel nädalal, et tööandjad lihtsalt on oma koondamised mida on ka olnud sel nädalal rohkem sättinud, tõenäoliselt siis kuu alguses. No üldises plaanis on niimoodi, et 57 ettevõtet on, on siis eriolukorra perioodi algusest meie poole pöördunud ja see kokku puudutab 1000 kahtesadat inimest ja siis nüüd lõppeval nädalal on olnud 19 ettevõtet on meile pöördunud ja siis 480 inimesega ja enamus praegu puudutab siis majutus ja toitlustusettevõtteid. Aga sel nädalal on, on olnud just hotellides mitu teadet, et selle nädala märksõnaks võiks siis öelda hotellid. No hetkel ikka on Tallinn-Harjumaa, kuna siin on see sektor kõige rohkemalt esindatud, aga, aga töötus kasvab vaikselt kõikides maakondades. Töötuse edaspidist kasvu kriisiolukorras pidurdada hüvitab töötukassa raskustesse sattunud tööandjatele tagasiulatuvalt märtsi alguses teatud tingimustel 70 protsenti töötaja brutotöötasust. Hüvitist saab taotleda tööandja, kes on kaotanud käibes või tulus 30 protsenti võrreldes aastataguse ajaga kel pole tööd pakkuda 30-le protsendile töötajatest või kes on sunnitud alandama töötajate palku 30 protsenti. Taotleja peab vastama vähemalt kahele neist tingimustest. Taotlusi hakkab töötukassa vastu võtma esmaspäeval, kuuendal aprillil. Meelis Paavel. Tööandja peaks sisenema läbi meie kodulehe, töötukassa portaali, seal on kõik viited olemas, näpunäited, et avama siis vastava lehekülje ja, ja asuma siis avaldust täitma, et, et meil on ka nende vajalike lahtrite juures toetavad küsimused ja viited olemas ja meil on ka abimaterjal olemas, et tööandjad, kes plaanivad taotleda siis hüvitist nüüd kohe nädala alguses, et, et saavad kindlasti vaadata meie kodulehelt nii korduma, kippuvaid küsimusi kui ka siis materjali, mis, kus on täpselt sellesama vormi peal, mis siis esmaspäeval avaneb, näidatud milliseid dokumente me, me palume, kes saab taotleja olla ja kuidas seda vormi täita.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal on Töötukassas registreeritud töötute arv hüppeliselt kasvanud, kuid osaliselt on see tingitud ka sellest, et nädala sisse jäi kuu vahetus ja esimest aprillist jäid tööta paljud koondatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlümpiakomitee annab oma seisukohti, kui mitte kellegi kuskilt loetud ja mingite emotsioonide taustal me teame ju vana suhet tiimaan ja suusaliidu vahel, et, et see ei kiirenda ega ei motiveeri meie hinnangu andmist, vaid meie hinnangu andmist aluseks on juriidilistel, organitelt tulevad faktid ja küllap need tulevad juba täna-homme. See on alus, mille alusel meie hinnanguid anname. Ja selleks on ka vaada koodeks, mis näeb täpselt ette, et kelle osa oli seal, kes vahendas, kes tarvitas, kes lihtsalt kõrval seisis ja nii edasi, et seal on kõik need karistused ette nähtud. Olete Mati Alaveriga rääkinud ka viimastel päevadel eile näiteks. Põhimõtteliselt olen jah, olen temaga ühenduses ja. Mida ta on öelnud, mis toimub? Kõigepealt tegi ta omalt poolt kõik selleks, et poisid saaks võimalikult kiiresti sealt välja, aga ma ei ole üksikasju, ma olen temaga rääkinud, aga ma ei hakkaks siin neid kommenteerima, sest et neid ei, neid ei pruugita nagu ühesõnaga, see ei ole ajalehe teema. Nii palju saate täpsustada, et ta on asjaga seotud. Seda ta mulle ei öelnud, et on asjaga seotud. Kui me nüüd vaatame, kes on nagu selles toimunus süüdi Mina olen üldse elufilosoofiliselt selline inimene, et kõik täiskasvanud inimesed on oma tegudes eelkõige ise süüdi kui nad on kellegi poolt kuidagi mõjutatavad, noh, need on nagu kaasnähud, aga igaüks, kes, kes tarvitaab, rikub või midagi teeb, on kõik eelkõige ise süüdi. Kõik teised on kaasaaitajad, abistajad, nõustajad ja nii edasi. Kui me nüüd kõrvalt vaatame, et kas siin on mingisugune süsteemne viga ka, et sellised asjad on juhtunud? Ma ei näeks sellest jah, loomulikult, et suusaliit oli nende läbisaamine, tiim Haanjaga ei, ei olnud hea, aga see ei ole spordimaailmas mitte midagi ainulaadset. Me teame ju väga hästi, et näiteks kui tenniseliit ei saa Kaia kanepiga läbi, siis Kaia kanepi lihtsalt ei mängi ja üldse spordialaliidu ja sportlaste ja tiimide vaheline suhtlemine tipptasemel, see on kogu aeg üks vägikaikavedu mitte ainult meil kui ka mujal. Et siin mina ei näe mingit ohtu, tihtipeale on see isegi elu edasiviiv. Andrus veerpalu ise pääses üsna napilt dopingu süüdistustest ja, ja süüdimõistmisest, et nüüd see, mis on seal seefildis välja tulnud, kas see heidab varju ka tema eelmistele medalitele? No nii nagu suusaliit ütles, et, et need inimesed, kõik, kes selle ümber on olnud ükskõik mis nende osaga ei ole, igal juhul on see, on see vari natukene laiem kui konkreetsed juhtumid, et, et noh, eks me kõik võime neid asju niimoodi nüüd ritta seada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Urmas Sõõrumaa ütles, et suusatreener Mati Alaver tegi omalt poolt kõik, et dopingu kahtlusega kinni peetud Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu kiirelt vabastataks. Sõõrumaa sõnul koguneb EOK juhtunut arutama tuleval teisipäeval korralisel istungil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa finantsstabiilsuse fondi maht on kokku 440 miljardit eurot. Minister Jürgen Ligi toonitas Riigikogus, et tegu on garantiide andmisega mitte tagastamatu abiga, sest ilma riikide garantiid, et oleks võlakriisis riikidel finantsturgudelt raha laenata. Kallis. Samas fondil endal on A-reiting ja selle 440 miljardi katavad samuti A-reitinguga riigid. Õiguskantsleri poolt tõstatatud küsimustes näen lahendust järgnevas antud otsuse vastuvõtmist. Siin võiks eeldada viitkümmet üht häält, see kindlasti maandab õiguslikke riske riigieelarve seaduse finantsstabiilsuse tagamise sätte täpsustamine, et sinna ei jääks kahtlust, et võlakriis ja finantsstabiilsuse probleem on lahutamatud. Kahtlemata tuleks eemaldada eksitav sõnakasutus, et valitsus otsustab garantiiandmise. Loomulikult riigikogu annab ikkagi selle üldise garantii. Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor ütles, et otsuseelnõu lõppotsusele panekuks on vaja muuta riigieelarve seadust. Muudetakse otsustuspädevust. Eesti riigil ei pruugi kogu seda mahtu minna vaja, ehk abi vajav riik pöördub EFSF-i poole ja seda hakatakse tegema selliste riiklike pakettidena ja parlamendi koostöö Euroopa Liidu raames. Nad sellest ei piisa. Et need summad on siiski niivõrd suured ja kõigi eelduste kohaselt otsuse eelnõusse tulevad siis punktid, mis nõuavad igakordset parlamendi otsust selle kohta, et see pakett käiku läheks. Eestil puudub igasugune vajadus olla kuulus selle poolest, et me toetame siin Euroopa majanduse kokkuvarisemist. Fondiga liitumisel võtab Eesti riik endale kahe miljardi euro suuruse kohustuse keskerakondlase Kadri Simsoni esitatud küsimusele, kust võtab Eesti selle summa, kui näiteks Kreeka ei maksa võetud laenu ära, siis pöördub see ju käendaja vastu, vastas minister ligi. Nii. Jutt ei ole kahest miljardist ega vajadusest võtta kahe panga panga päeva jooksul ammugi see summa. Jutt on kõigepealt üle garantii, maksimaalselt me tegelikult garanteerime ühte koma kahte miljardit. Aga see ülegarantii on vajalik. See FSFi endi enda kõige värskem prognoos on, et sellest ühe koma kahest läheb kahe aasta jooksul käiku üks kolmandik. Ehk siis 400 miljonit Eesti jaoks. Meil on reservid, meil on laenuvõime ja me saame selle maksega hakkama. Keskerakonna fraktsioon tegi ka ettepaneku nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 61 ja poolt oli 21 riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek riigikogu toetust. Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. Küll ma loodan seda, et need kaks põhiasja, mida on siin välja käidud üks, on see, et ta tuleks korda teha riigieelarve seadusega või ka siis baasseaduse, nagu öeldakse ja teiselt poolt see, et neid uusi garantiisid uutele klientidele hakkaks andma riigikogu täiskogu. Ma arvan, et Eestil on täna vaja seda, et me suudame need eelnõud, mis riigikogusse tulevad, arutleda läbi mõistliku aja jooksul. Aga mõistlik aeg kindlasti ei ole see, kus riigikogu on pandud nurka, et sa pead otsustama kahe päeva, kahe miljardi euro saatuse. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester tunnistas, et valida on kahe halva otsuse vahel. Kui kuskilt hakkab midagi kärisema ja see kärisemine viib olukorrani, kus mingi riik reaalselt kuulutatakse maksujõuetuks, sealt võib tulla selline tominukivide liikumine, nii et tuleb igal juhul vastuta. See otsus tuleb igal juhul vastu võtta, sellest me ei pääse. Küsimus on lihtsalt selles, et kogu see vormistus, mis me täna siin teeme, peab vastama põhiseadusele ka riigieelarve baasseadusele ja peab vastama kõigile muudele seadustele, mis võiksid olla puutumuses siis EFSF-i otsusega. Muudatusettepanekute aeg on homme kell 12, seejärel toimub rahanduskomisjoni erakorraline istung, et need läbi vaadata. Ja neljapäeval toimub riigikogu saalis eelnõu teine lugemine.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas üle kahe tunni Riigikogu ees Eesti vajadust liituda Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga. Eelnõuga lubab Eesti garanteerida kahe miljardiga raskustes riikidele antavaid laene.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest otsus on tulnud Euroopa komisjonist, see on siiski selline soovituse tüüpi otsus, mis saadetakse Euroopa riikide otsustada ja see toimub järgmisel nädalal toimuval Euroopa ülemkogul, kus riigijuhid kogunevad ja hakkavad siis arutama Ukraina, Moldova ja Gruusia Euroopa lood. On täiesti selge, et see on väga keerukas protsess, sellepärast et ka ajalugu on näidanud, et ka kui riigid on saanud Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse Euroopa Liidu riikide poolt siis ka sealt võib liitumisprotsess võtta aastaid kuni 10 aega või ka rohkem. Seda me oleme näinud näiteks Põhja, Makedoonia ja Albaania puhul, nii et, et see on üks oluline samm Euroopa Liiduga liitumiseks, aga siiski Euroopa Liidu riigid peavad alles oma otsuse tegema. Kui räägitakse Ukrainast ja sellest, kuidas riiki tuleb reformida, siis Euroopa vaates alati on probleem selles, et korruptsiooni tuleb lahti saada igal tasemel õigussüsteemis, olgu siis kohtunikud, prokurörid, mis iganes, et, et see on need põhikohad.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon näitas Ukrainale ja Moldovale rohelist tuld nende püüdlustes saada ühenduse liikmeteks. Kui eile kinnitasid suurriikide juhid, et Ukrainale antakse kandidaatriigi staatus, siis täna kinnitas seda ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Jätkab Joosep Värk Brüsselist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2019. aastal valmis põhjalik ligi 600 lehekülje pikkune analüüs, kus jõuti järeldusele, et Rail Baltic'u raudteed, kui see ükskord valmis saab, peaks haldama kolme riigi ühisettevõte, räägib Rail Baltic Estonia raudtee infrastruktuuri projektijuht Heigo Saare. Seal on süsteem kõige õhem või noh, ütleme, et on teoorias kõige lihtsam mingeid asju korraldada oligi nii-öelda teoreetiline mudel, kuna sarnast praktikat mujal maailmas väga ei ole, kus läbi kolme riigi ühte taristut samaaegselt, siis tuleb hallata. Ühisettevõttest ei saanud aga asja. Leedukad teatasid, et nende raudteetaristut lubab seadus hallata vaid kohalikul ettevõttel. See on seotud ka julgeoleku teemaga ja, ja selline ühisettevõtte haldus ühest organisatsioonist Leedu puhul tõepoolest ei olnud vastuvõetav. Niisiis hakkavad iga balti riigi raudtee osa haldama kolm eraldi firmat. Need sõlmivad põhjaliku raamlepingu, kus pannakse paika nii tasustamine, klientidega suhtlemine kui hooldusküsimused. Sel aastal tuli kokku riikidevahelise ekspertgrupp ja 2025.-ks aastaks peaks kõik detailid selgeks saama. Põhiprintsiipides on ühine arusaam leitud. Esiteks, siis see, et RP-le peaks kliendi vaates olema võimalik siseneda nii-öelda läbi ühe akna piltlikult üks keskkond, kus saab nii läbilaskevõimet taotleda, võrgustikutingimusi vaadata ja et oleks kogu see info ühest kohast kättesaadav sealhulgas siis kogu see opereerimise pool kogu opereerimisreeglistik, et ei ole võimalik neid kuidagi killustada. Et need on sarnased trassiüleselt ja samamoodi siis hooldustsüklid ja teenuse tase ka see peab olema siin taristu üleselt ühesugune. Heigo Saare tõdeb, et eest seisev töö pole kerget killast. Tema sõnul on eesmärk kogu administratiivne osa üles ehitada nii et see oleks klientidele ehk veoettevõtjatele võimalikult mugav. Et opereerimine oleks takistusteta, et kasutajad ei tunneks neid riigipiire. Me usume, et see on see nii-öelda võtmekoht, kus selle haldusmudeli nii-öelda keerukus ei sega siis selle head toimimist. Raudtee kasutamisest saadav tulu jõuab plaanide järgi sellesse ettevõttesse, mille hallatavatel rööbastel parajasti sõidetakse. Samas raudteetaristu hooldamisel plaanitakse võimalikult palju ka koostööd teha. Kindlasti tuleb mõelda natuke teisiti, siis sellistes tavapärastes mõttemallides. Mina usun küll, et praegu, nähes, kuidas ekspertgrupp sisuliselt töötab, siis sed on väga head, et see tulevikuteenus on igati kaasaegne ja, ja ei ole ülemäära bürokraatiat.", "role": "user" }, { "content": "Kui Rail Baltic (RB) valmis saab, hakkavad seda haldama kolm erinevat ettevõtet.", "role": "assistant" } ]