text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Kõrgliigas sel aastal alles neljanda võidu noppinud Liverpooli võiduvärava lõi avapoolaja teisel üleminutil mullu septembris Wolverhamptonist tiitlikaitsjatega liitunud Diogo Jota. Portugali ründajale, kes naasis äsja ligi kolm kuud väldanud vigastuspausilt, oli tegemist hooaja 11. tabamusega.
Wolverhamptonis peetud kohtumise lõpp osutus kodumeeskonna jaoks eriti õnnetuks, kui peavigastuse tõttu oli mängu sunnitud pooleli jätma väravavaht Rui Patricio. Kanderaamil väljakult lahkunud Portugali puurilukk põrkas mänguolukorras kokku meeskonna kapteni Conor Coadyga, misjärel kohtumine peatati ligi kümneks minutiks.
Liigatabelis jätkab hooaja 13. võidu teeninud Liverpool 46 punktiga kuuendal kohal, jäädes Meistrite liigasse viivast neljandast tabelireast viie silma kaugusele. Wolverhampton hoiab 35 punktiga 13. kohta. | Liverpool naasis koduliigas võidusoonele | https://sport.err.ee/1608143302/liverpool-naasis-koduliigas-voidusoonele | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga ainsas esmaspäevases kohtumises alistas valitsev meister Liverpool võõrsil Wolverhampton Wanderersi 1:0. |
Kui loetud oli 90 protsenti häältest, toetas Iohannist 36 protsenti hääletanutest, teisel kohal oli endine sotsiaaldemokraadist peaminister Viorica Dancila 24 protsendiga.
Iohannis ütles pärast valimisi, et kõik rumeenlased, ka need, kes toetasid Dancilat, tahavad riigi liidritelt sama asja: "Avasektori raha korrektset kasutamist koolide, haiglate ja maanteede jaoks, stabiilset pensioni", samuti institutsioone, mis teenivad kodanikke, ning õiglasi seadusi, mida igaüks austab.
"Me võitsime sotsiaaldemokraate," ütles 60-aastane Iohannis. "Kuid sõda ei ole veel läbi. Me peame astuma veel ühe sammu kahe nädala pärast."
Dancila märkis omakorda, et on esimese vooru tulemustega rahul. "Me oleme kohal teises voorus, ma tänan neid, kes hääletasid oma südamega."
Dancila sõnul hääletas ta kokkuhoiumeetmete ning pensionite ja palkade kärpimise vastu. "Rumeenia eest, kus kodanikud ei karda homset," lisas ta.
Kolmanda tulemuse sai paremtsentristliku ühenduse Päästke Rumeenia kandidaat Dan Barna, keda toetas 13 protsenti hääletanutest.
Ülejäänud kandidaatide toetus jäi alla kaheksa protsendi.
Presidendivalimiste esimesest voorust võttis osa ligi 48 protsenti valijaskonnast. Välisriikides asuvates Rumeenia valimisjaoskondades käis hääletamas rekordilised 650 000 inimest.
Rumeenia presidendi volitused on üsna suured. Ta juhib muu hulgas riigi välispoliitikat, osaleb Euroopa Liidu tippkohtumistel ja määrab peaministri.
Valimiste teine voor korraldatakse kahe nädala pärast 24. novembril. | Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru võitis Iohannis | https://www.err.ee/1001555/rumeenia-presidendivalimiste-esimese-vooru-voitis-iohannis | Rumeenia Euroopa-meelne riigipea Klaus Iohannis võitis pühapäeval peetud presidendivalimiste esimese vooru. |
Federer jäi avamängus 5:7, 5:7 alla austerlasele Dominic Thiemile, kel on turniiril viies asetus.
Teises setis juhtis Federer 5:4, kuid seisul 5:5 kaotas ta enda servi nulliga. Thiemi servil oli Federeril veel kaks murdepalli, aga austerlane vormistas siiski teisel matšpallil võidu. Kohtumine kestis tund ja 40 minutit.
See oli nende seitsmes omavaheline kohtumine ja Thiem juhib nüüd mängudega 5:2.
Federer on varem finaalturniiril kuuel korral võidutsenud, neljandat korda finaalturniirile pääsenud Thiem pole kunagi alagrupist edasi pääsenud.
Thiem ja Federer kuuluvad Björn Borgi nime kandvasse alagruppi. Selle grupi avamängus oli teisena asetatud Novak Djokovic kindlale 6:2, 6:1 parem debütant Matteo Berrettinist (ATP 8.).
Teine alagrupp kannab Andre Agassi nime ja sinna kuuluvad maailma esireket Rafael Nadal, 4. asetatud Daniil Medvedev, 6. paigutusega Stefanos Tsitsipas ja 7. asetatud Alexander Zverev, kes on ka tiitlikaitsja. Agassi alagrupp alustab mängudega esmaspäeval. | Federer alustas finaalturniiri kaotusega | https://sport.err.ee/1001564/federer-alustas-finaalturniiri-kaotusega | Meeste tennise maailma kolmas reket Roger Federer pidi Londonis alanud ATP finaalturniiril avamängus kaotuse vastu võtma. |
Eesti koondise diagonaalründaja Renee Teppan alustas Poitiersi 0:3 (23:25, 21:25, 12:25) kaotusmängu algkoosseisu ja viibis platsil esimesed kaks geimi ning tegi oma uue koduklubi eest seni parima mängu, ometi toodi kolmandaks geimiks tema asemele Chizoba, vahendab Võrkpall24.ee.
Tiitlikaitsja Tours ja Timo Tammemaa pidid samuti kaotusvalu tundma, kui tulemusega 0:3 (23:25, 21:25, 20:25) alistuti Rennes'i klubile, kus on pallinud ka mitmed eestlased. Saaremaalt pärit Tammemaa tõi 12 punkti (+10), olles sellega oma meeskonna üks paremaid.
Paremusjärjestuses vireleb Poitiers tabeli lõpuosas, olles kogunud 5 punkti ja sellega paiknetakse eelviimasel ehk 13. kohal. Tours on 7 punktiga 11. real.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Teppan tegi hooaja parima esituse, kuid vahetati välja ja Poitiers kaotas | https://sport.err.ee/1001557/teppan-tegi-hooaja-parima-esituse-kuid-vahetati-valja-ja-poitiers-kaotas | Prantsusmaa kõrgliigas pole oma mängumootorit korralikult tööle saanud Renee Teppani ja Chizoba Neves Atu koduklubi Poitiers, kes alistus Toulousele. Samuti pidi kaotuse vastu võtma Timo Tammemaa tööandja Tours, kes jäi alla Rennes'ile. |
Pühapäeval jäädi koduväljakul 1:3 alla Stabäkile, vahendab Soccernet.ee.
Joonas Tamm tegi kaasa kõik 90 minutit ning sai juba avaminutil kollase kaardi.
Lilleström, kelle hingekirja kuulub ka FC Floras laenul olev Matvei Igonen, on tabelis 11. kohal. Kui kaks viimast langevad otse välja, siis 14. kohal lõpetav meeskond peab üleminekumänge. Lilleström edestab 14. kohal olevat Mjöndalenit vaid kahe, 15. kohal paiknevat Strömsgodsetit kolme silmaga.
Pühapäeval selgus ka tänavuse hooaja Norra meister, kui vooru eel kaheksapunktilist edu omanud Molde tegi 4:0 võiduga Strömsgodseti üle ka matemaatiliselt asjad selgeks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Molde tuli Norra meistriks, Tamme klubi hoiab enda olukorda ärevana | https://sport.err.ee/1001556/molde-tuli-norra-meistriks-tamme-klubi-hoiab-enda-olukorda-arevana | Joonas Tamme koduklubi Lilleströmi võiduta seeria Norra kõrgliigas pikenes üheksale mängule. |
Algviisikusse kuulunud Siim-Sander Vene viskas 30 mänguminuti jooksul 11 punkti (vabavisked 2/2, kahesed 0/2, kolmesed 3/5), võttis kaks lauapalli, andis ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike, kolm pallikaotust ja viis isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Josh Mayo kerkis Varese parimaks 21 punktiga.
Turniiritabelis asub Varese kolmese võidu ja nelja kaotusega 11. kohal, Brescia (5-3) on neljas. Varese on taas võistlustules 17. novembril, kui võõrustatakse Veneetsia Umana Reyer meeskonda.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Venelt taas tubli mäng, aga Varese lähikonkurendile vastu ei saanud | https://sport.err.ee/1001545/venelt-taas-tubli-mang-aga-varese-lahikonkurendile-vastu-ei-saanud | Siim-Sander Vene kodumeeskond Varese Pallacanestro pidi Itaalia kõrgliigas vastu võtma teise järjestikuse kaotuse, kui võõrsil jäädi 74:91 (21:18, 14:25, 19:23, 20:25) alla Brescia Germani Basket tiimile. |
Kuldmedal ei tulnud Hollandi koondislasele sugugi lihtsalt. Viimasele ringile läks kaheksa sekundi sees kaheksa ratturit, vahendab Spordipartner.ee.
Viimase ringi keskel sai van der Poel kolm esimest MK-etappi võitnud Eli Iserbyti (Belgia) ees mõnesekundilise edu, mida elegantselt lõpuni hoidis. Pronksi pälvis belglane Laurens Sweeck.
Kuni 23-aastaste meeste võistlusel jagasid medalid Mickael Crispin (Prantsusmaa), Timo Kielich (Belgia) ja Antoine Benoist (Prantsusmaa). | Mathieu van der Poel krooniti kolmandat aastat järjest Euroopa meistriks | https://sport.err.ee/1001542/mathieu-van-der-poel-krooniti-kolmandat-aastat-jarjest-euroopa-meistriks | Itaalias Silvelles peetud cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel kaitses meeste eliidis esikohta Mathieu van der Poel. |
Õhurünnakud korraldati pühasõdalaste käes olevas Idlibi provintsis ja need tabasid Kafr Ruma küla, teatas vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse direktor Rami Abdel Rahman.
Tema sõnul sai veel kaheksa inimest õhulöökides vigastada.
See on Vene sõjalennukite kolmas õhulöökide laine kaheksa päeva jooksul.
Idlibis elab umbes kolm miljonit inimest, kellest paljud on sisepagulased mujalt Süüriast. Provints on praegu varem islamiäärmusliku Al-Qaedaga seotud relvarühmituse Hayat Tahrir al-Sham (HTS) kontrolli all.
Süüria režiimiväed alustasid aprillis õhurünnakuid Idlibile, millele järgnes mõni kuu hiljem maavägede pealetung. Sestsaadik on piirkonnas hukkunud umbes 1000 ja kodudest põgenenud 400 000 tsiviilisikut.
Augustis teatas Venemaa relvarahust Idlibis, millega peatus valitsusvägede pealetung regioonis.
Süüria president Bashar al-Assad ütles oktoobris, et Idlib on viimane rinne kõdusõjas, nimetades seal kehtivat relvarahu ajutiseks.
Süüria konflikt puhkes 2011. aasta märtsis ning on nõudnud umbes 370 000 inimelu. | Vaatlejad: Süüria loodeosas hukkus Vene õhurünnakutes seitse inimest | https://www.err.ee/1001540/vaatlejad-suuria-loodeosas-hukkus-vene-ohurunnakutes-seitse-inimest | Süüria loodeosas sai pühapäeval režiimi liitlase Venemaa õhurünnakutes surma seitse tsiviilisikut, nende seas kolm last, teatasid vaatlejad. |
Enne Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud hooaja viimast etappi oli Hanseni (Peugeot 208; Team Hansen MJP) edu norralase Andreas Bakkerudi (Audi S1; Monster Energy RX Cartel) ees vaid üks punkt, lisaks oli tiitlivõimalus ka tema väikevennal Kevinil (Peugeot 208; Team Hansen MJP), kes oli vennast maas kaheksa punktiga.
Viimane etapp algas kahe kange rebimisega, kui esimeses kvalifikatsioonisõidus näitas kiireimat minekut Timmy Hansen ja ülinapilt jäi temast maha Bakkerud. Teise kvalifikatsioonisõidu võitis soomlane Niclas Grönholm (Hyundai i20; GRX Taneco), kolmandas oli taas Hansen Bakkerudi ees esimene ning neljandas sõitis parima aja välja Grönholm, teine oli Hansen ja kolmas Bakkerud. Seega pääses parimana poolfinaali Grönholm, teisena pääses edasi Hansen ja kolmandana Bakkerud.
Timmy Hansen ja tema järel Andreas Bakkerud. Autor/allikas: FIAWorldRallycross.com
Bakkerud võitis enda poolfinaali Grönholmi ees, kolmandana pääses sealt finaali Timur Timerzjanov (Hyundai i20; GRX Taneco), teise poolfinaali võitis Timmy Hansen enda venna Kevini ja Timo Scheideri (Seat Ibiza; Münnich Motorsport) ees ehk kaks tiitlipretendenti startisid finaalis esireast.
Parema stardi sai Bakkerud, aga siis toimus tema ja Timmy Hanseni järel kokkupõrge ning Grönholm pääses liidriks. 23-aastane Grönholm teeniski oma karjääri teise MM-etapivõidu, Bakkerud lõpetas teisena ja kolmanda koha sai Timerzjanov. Timmy Hansen ületas enda venna ees finišijoone neljandana ja sellest piisas, et maailmameistriks tulla.
One of the most dramatic moments in World Championship motorsports history?
Championship rivals Timmy Hansen and Andreas Bakkerud collide in the title decider. The clash is currently under investigation.
What's your take? pic.twitter.com/LVckWaLwos
— FIA World Rallycross Championship (@FIAWorldRX) November 10, 2019
Nii Hansen kui Bakkerud kogusid läbi aegade kõige tasavägisemal hooajal 211 punkti, kuid kuna Hansen võitis hooaja jooksul neli ja Bakkerud vaid ühe etapi, tuli maailmameistriks 27-aastane Hansen. Kevin Hansen lõpetas 199 punkti ja kolmanda kohaga.
Pärast sõitu läks ligi kolm tundi aega, enne kui kohtunikud otsustasid, et Hansen polnud kokkupõrkes süüdi ja rootslane kinnitati maailmameistriks.
"Olen šokis. Olin nii keskendunud, tegin sel nädalavahetusel enda elu parimad sõidud ja nüüd olen šokis," sõnas Hansen pisarais. "Milline hooaeg see on olnud! Ja nüüd olen maailmameister! Olen sellest lapsest saadik unistanud ja see on imeline tunne!"
Timmy Hansen võidukarikaga. Autor/allikas: FIAWorldRallycross.com
Bakkerud oli mõistagi tulemuses pettunud ega soovinud ka kokkupõrget kommenteerida. "Tundsin, et võitsin selle nädalavahetuse lahingu. Mul oli finaalis selgelt parim stardireaktsioon, võit oli mul taskus. Aga ma ei soovi sellest vahejuhtumist rääkida," ütles ta napisõnaliselt.
Lisaks individuaalsele MM-tiitlile tuli vendade meeskond Team Hansen MJP ka meeskondlikus arvestuses maailmameistriks. | Dramaatiline finaaletapp andis rallikrossi MM-tiitli Hansenile | https://sport.err.ee/1001536/dramaatiline-finaaletapp-andis-rallikrossi-mm-tiitli-hansenile | Rallikrossi MM-sarjas säilis tänavu põnevus viimase etapini ning seal jagus draamat ka finaalsõitu, lõpuks aga kinnitati võrdsete punktide juures maailmameistriks rootslane Timmy Hansen. |
Liverpool juhtis juba 13. minutiks 2:0 – kuuendal minutil avas Fabinho skoori ja seitse minutit hiljem suurendas Mohamed Salah võõrustajate eduseisu. 51. minutil viis Sadio Mane Liverpooli juba 3:0 ette. 78. minutil lõi Bernardo Silva City auvärava.
Tiitlijahi mõistes oli see märgiline võit, Liverpool edestab Cityt nüüd juba üheksa punktiga. Liverpool on kogunud 34 punkti, teisel kohal on Leicester City 26 punktiga ning sama palju punkte on ka kolmandal real paikneval Chelseal, City on 25 punktiga neljas.
Manchester United sai üle pika aja koduliigas võidurõõmu tunda, kui 3:1 alistati Brighton. Võit tõstis Unitedi liigatabelis seitsmendaks.
Pühapäevases kolmandas kohtumises oli Wolverhampton Wanderers kodus 2:1 parem Aston Villast. | 13 minutiga 2:0 juhtima läinud Liverpool alistas City ja suurendas eduseisu | https://sport.err.ee/1001535/13-minutiga-2-0-juhtima-lainud-liverpool-alistas-city-ja-suurendas-eduseisu | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas alistas liiga liider Liverpool koduväljakul 3:1 tiitlikaitsja Manchester City. |
"See jääb alla 1000, selles pole kahtlust," ütles Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley telekanali ABC saates. "Ilmselt kuhugi 500-600 vahele."
President Donald Trumpi 6. oktoobri teadaanne USA vägede Põhja-Süüriast äratoomisest andis Türgile võimaluse alustada sõjalist pealetungi kurdi vägedele piirkonnas. Ühendriikide kaitseministeerium teatas mõni päev hiljem, et Põhja-Süüriast taanduvad sõdurid lahkuvad riigist sootuks.
Sestsaadik on USA juhtkond otsuse osaliselt tagasi pööranud ja Trump on kiitnud heaks Süüria idaosas Deir Ezzori provintsis kurdide valduses asuvaid naftavälju turvava 200-mehelise väekontingendi tugevdamise lisasõdurite ja tankidega.
Milley, kes on juhtinud Ühendriikide sõdureid Afganistanis ja Iraagis, ütles ABC-le, et sõdurite Süüriasse jäämine on tähtis seni, kuni äärmusrühmitus Islamiriik (IS) riigis tegutseb.
"Piirkonnas on endiselt ISIS-e võitlejaid," lausus ta IS-i teist nimekuju kasutades. "Ilma surve ja tähelepanu hoidmiseta sellel rühmitusel, on ISIS-e taastärkamise võimalus vägagi reaalne."
Vastates küsimusele IS-i liidri Abu Bakr al-Baghdadi tapmisest USA eriüksuslaste operatsiooni käigus, ütles Staabiülemate ühendkomitee esimees, et sellel on rühmitusele pärssiv mõju.
Ühendriikidel on Milley sõnul oluline hulk infot Baghdadi järeltulija Abu Ibrahim al-Hashimi kohta.
"Kui võimalused avanevad, püüame teda tabada," lisas ta.
Afganistanist rääkides ütles USA kõrgeim sõjaväelane, et juba 18 aastat riigis paiknevad USA väed jäävad sinna veel mõneks aastaks. | USA relvajõudude ülem: Süüriasse jääb umbes 500 sõdurit | https://www.err.ee/1001533/usa-relvajoudude-ulem-suuriasse-jaab-umbes-500-sodurit | USA sõdurite arv Süürias stabiliseerub ilmselt umbes 500 juures, ütles USA kõrgeim sõjaväelane pühapäeval. |
Lätis peetud mängus võitsid tartlased kaks esimest geimi, aga kaotasid kaks järgmist 15:25 ja 19:25. Otsustavas geimis jäi Tartu 1:4 kaotusseisu, aga võttis 14:14 seisult mängu kaks viimast punkti ja sellega ka 3:2 mänguvõidu.
Tartu parim oli Albert Hurt 19 punktiga, Curtis Stockton lisas 15 punkti.
Teist päeva järjest võidukas olnud Saaremaa VK alistas kodusaalis kindlalt 3:0 (17, 10, 15) VK Biolars/Jelgava. Daniel Maciel tõi võitjatele 15 punkti, Rauno Tamme lisas 10 punkti. Teise mängu Saaremaa särgis pidanud Keith Pupart tõi viis punkti.
TalTech oli võõrsil samuti 3:0 (11, 21, 19) parem Limbažist. Võitjate parim oli Mihkel Nuut 20 punktiga, Valentin Kordas lisas 17 punkti.
Liigatabelis on 20 punktiga esikohal Tartu, teiseks tõusis Saaremaa, kes on kogunud 19 punkti ja kolmas on Jekabpils 18 punktiga. | Tartu Bigbank sai raske võidu ja jätkab liidrina | https://sport.err.ee/1001531/tartu-bigbank-sai-raske-voidu-ja-jatkab-liidrina | Võrkpalli Balti liigas teenisid võidu kolm väljakul käinud Eesti klubi, seejuures alistas liidrina jätkav Tartu Bigbank viiegeimilises mängus tabeli teisel kohal olnud Jekabpilsi. |
Rapla võitis kodupubliku ees avapoolaja 47:42, kuid kolmandal veerandajal kasvatas Tarvas vahepeal edu kümnepunktilises, viimasele veerandile mindi vastu Tarva 67:61 eduseisus. Rapla suutis küll korra vahe kolmepunktiliseks vähendada, ent lõpuks võttis siiski Tarvas kindla võidu.
Tarva parim oli Thomas Hamilton, kes viskas 22 punkti ja võttis kümme lauapalli. Rain Veideman lisas 17, Devin Lee Harris 14 ja Kristo Saage 13 punkti. Rapla resultatiivseim oli Devaugntah Williams 20 punktiga, Indrek Kajupank lisas 18 punkti.
Rakvere Tarval on nüüd kirjas neli võitu ja neli kaotust, Rapla on senistest kohtumistest võitnud viis ja kaotanud kolm.
Ogre jätkab Eesti-Läti ühisliigas kaotuseta, kaheksas võit võõrsil, kui Tallinna Kalev/TLÜ alistati 82:72.
Kalev/TLÜ parim oli Martynas Mazeika 21 punktiga, Ogrele tõi Renars Magone 23 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. | Rapla alistanud Tarvas teenis hooaja neljanda võidu | https://sport.err.ee/1001510/rapla-alistanud-tarvas-teenis-hooaja-neljanda-voidu | Korvpalli Eesti-Läti ühisliigas sai Rakvere Tarvas hooaja neljanda võidu, alistades võõrsil 88:89 Rapla Avis Utilitase. |
Turniiril kuuendana asetatud 19-aastane Malõgina (WTA 728.) alistas endast aasta vanema, 4. paigutatud venelanna Jekaterina Kazionova (WTA 615.) 6:4, 1:6, 7:5, seejuures otsustavas setis juhtis vastane 5:3, aga Malõgina võitis siis neli geimi järjest. Kohtumine kestis kaks tundi ja 17 minutit.
Malõgina servis mängu jooksul kolm ässa ja tegi viis topeltviga. 12 murdepallist õnnestus tal ära kasutada kaheksa, samas kui Kazionova realiseeris 23 murdevõimalusest vaid üheksa.
Tänavu ja üldse kogu karjääri jooksul neljandat korda ITF-i turniiril finaali jõudnud Malõginale on see karjääri esimene turniirivõit.
Maailma edetabelis peaks Malõgina tänu turniirivõidule tõusma uue saja sisse, ennustatava edetabeli järgi tõuseb ta 36 kohta, 692. reale. Tema senine kõrgeim edetabelikoht on 702. | Malõgina võitis Pärnus karjääri esimese ITF-i turniiri | https://sport.err.ee/1001522/malogina-voitis-parnus-karjaari-esimese-itf-i-turniiri | Pärnus peetud 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri võit jäi Eestisse, kui üle kahe tunni kestnud finaalmängust väljus võitjana Elena Malõgina. |
Ränkel eksis lamadestiirus ühel lasul, püstitiirus jäi aga üles neli märki ehk kahe tiiru peale kokku tegi ta viis möödalasku ja finišeeris ajaga 29.02.
Esikoha sai ajaga 28.37 lõpetanud Kalev Ermits, kes eksis neljal lasul (3+1). Vaid ühe sekundiga kaotas Ermitsale Rene Zahkna, kes pidi püstitiiru järel käima ühel trahviringil.
Esimesena jäi esikolmikust välja Robert Heldna, kes tegi ühe möödalasu ja kaotas Ermitsale 1.17. Viienda koha sai Mart Všivtsev (1+1; +2.14), kuues oli Hans Kristen Rootalu (1+1; +3.16) ja seitsmes Jüri Uha (1+1; +3.20).
Naiste seas sai esikoha starti hilinenud Tuuli Tomingas, kes apsakas hoolimata läbis mõlemad lasketiirud puhaste paberitega ja lõpetas ajaga 26.42. Teise koha sai ühel trahviringil käinud Grete Gaim, kaotades Tomingale kaheksa sekundiga ning kolmas oli Johanna Talihärm, kes eksis lamadestiirus kahel lasul ja kaotas Tomingale 43 sekundiga.
Pjedestaalist vaid kolme sekundi kaugusele jäi ühel trahviringil käinud Regina Oja, viiendana lõpetas püstitiirus kaks märki üles jätnud Meril Beilmann (+1.34). Kuuenda koha sai Kadri Lehtla (1+1; +2.12), seitsmes oli Susan Külm (3+0; +3.06) ja kaheksas Mari Uha (0+1; +3.56). | Lumel laskesuusatajana esimese võistluse teinud Ränkel jõudis esikolmikusse | https://sport.err.ee/1001514/lumel-laskesuusatajana-esimese-voistluse-teinud-rankel-joudis-esikolmikusse | Eelmise hooaja järel murdmaasuusatamisest laskesuusatamisesse siirdunud Raido Ränkel sai Norras Beitostölenis peetud Eesti koondise esimese lume võistlusel sprindis kolmanda koha. |
Siseminister on Eesti riigi üks informeeritumaid inimesi. Paljud nõupidamised, kus ta osaleb, toimuvad turvaalal ja mobiiltelefonid jäetakse ukse taha, sest need on sedavõrd salajased jutud. Siseminister teab asju ja loomulikult me eeldame, et oma ülesastumistes ta ei lahmi ega viska sõnadega tühjalt. Siseminister ei ole ju opositsioonipoliitik, kes lubab valimiskampaania ajal vihjeid ja süüdistusi poliitilisest õigusemõistmisest või muust sellisest, kandmata oma lausete eest vastutust.
Siseminister Mart Helme sõnad poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja algatamisest panevad kahtluse alla õiglase kohtu-eelse uurimise. Kahtlustus on ränk. Eesti vajab nüüd kiiresti selgust, kes ja kuidas saab poliitiliselt mõjutada prokuratuuri tegevust. Me vajame kiiresti vastust, kas ja miks prokuratuur nõustub sellise mõjutamisega. Ja kui vastus on käes, siis tsiteerides EKRE aseesimeest, rahandusminister Martin Helmet, kui ta oli veel opositsioonipoliitik: pead peavad veerema.
See on väga tõsine lugu. Loodan, et riigikogu moodustab võimalikult kiiresti erikomisjoni, kuhu kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad, sest on keeruline arvata, et mõni erakond tahab end õigusriiki kaitsvast teemast kõrvale jätta. Tõest on kindlasti huvitatud võrdselt nii koalitsioon kui ka opositsioon. Just sellele erikomisjonile saab siseminister Helme anda kõik enda väidet kinnitavad tõendid.
Loodan ka, et peaminister Jüri Ratas, kes homme jõuab tagasi USA-st, palub siseministril esitada kõik talle teada olevad andmed, mis näitavad, kuidas Eestis algatatakse poliitiliselt motiveeritud kriminaalasi. Valitsusjuht peab teadma, mis tema riigis toimub ja vastavalt teadmisele reageerima.
Veelkord: Eestis kui demokraatlikus riigis ei saa olla kohta poliitiliselt motiveeritud kriminaalmenetlustele, millest siseminister Mart Helme meile teada andis.
Samamoodi tuleb selgust saada loos, kus maaeluminister Järvik ja tema nõunikud on tõstnud kantsleri Illar Lemetti vastu valetamissüüdistuse. Endine ajakirjanik Toomas Mattson pakkus Facebookis mõtte, et riigisekretäri juhtimisel tuleks moodustada sõltumatu komisjon, kes vaataks läbi kõik materjalid ja ütleks siis, kas kantsler Lemetti valetas või mitte, sest kahtlemata ei saa valetav kantsler ametis olla. See on riigiameti usaldusväärsuse, puhtuse ja maine küsimus.
Süüdistused on kõlanud. Nüüd ootame ka kinnitusi, et süüdistustel on alust.
Aga kui ei ole ja meile on valetatud või meid on eksitatud?
Paar päeva tagasi intervjueerisin uut väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrit Kaimar Karu, kelle EKRE tõi valitsusse. Kuna hariduselt on ta keelefilosoof, küsisin alustuseks, kas sõna on Eestis vaba. Jah, inimesed võivad öelda peaaegu kõike, mida nad tahaksid ja mis ei ole ametlikult vihakõne, vastas ta. Ent jätkas, et loomulikult ei tähenda sõna vabadus õigust öelda peaaegu mida iganes, ilma, et selle eest midagi järgneks. Aga siin pole Eesti erand, sõnade eest tuleb vastutust kanda ka mujal, teab minister Karu.
Sõnadel on tähendus. Ministrite sõnadel on topelttugev tähendus. | Toomas Sildam: ministrite sõnadel on topelttugev tähendus | https://www.err.ee/1001498/toomas-sildam-ministrite-sonadel-on-topelttugev-tahendus | Seda ei saa pöörata naljaks, kui siseminister Mart Helme ütleb, et maaeluministri Mart Järviku endise nõuniku suhtes "on algatatud poliitiliselt motiveeritud kriminaalasi". Nii öeldes annab minister Helme teada kuriteost õigusriigi ja õigusriikluse vastu, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris. |
Juba 2016. aastal taotles terviseamet helikopteriplatsi rajamiseks väikesaarte programmist toetust, kuid odavaima hanke ning eelarveliste vahendite vahe oli ligi 100 000 eurot, mistõttu projekti elluviimine lõpetati ja terviseamet andis ehitusprojekti üle Kihnu vallale.
Tehtud sai ainult maandumisplatsi projekt, mille kohaselt rajatakse asfaltplats ning sertifitseeritud valgustid, et kopter saaks maaduda igasugustes ilmastikutingimustes, kirjutas Kihnu vallavanem Ingvar Saare sotsiaalministeeriumile. Projekt on kooskõlastatud lennuametiga.
Viimati taotles Kihnu vald toetust projekti elluviimiseks väikesaarte programmist sel aastal, sest platsi vajadus on jätkuv. Seekord eraldati vahendeid 130 000 eurot. Hanke tulemusena esitatud pakkumused olid aga 191 856 eurot, 197 204 eurot ja 288 316 eurot. Seega on helikopteriplatsi rajamise toetuse ja odavaima ehitusmaksumuse vahe ligi 62 000 eurot.
Täiendavalt lisanduvad kulud omanikujärelevalvele summas 2000 eurot. Kokku on vajalik omafinantseering projekti elluviimiseks 64 000 eurot. Valla ettepanek on omaosaluse katmine võrdsetes osades, 32 000 eurot ministeeriumi toetus ning Kihnu valla poolt samuti 32 000 eurot.
Tihti on kopterikutsed ainus viis ebasobilike ilmastikutingimuste korral tagada meditsiinitransport ning arvestades tegevuse ohtlikkust, on vajalik luua asjakohased maandumistingimused. Kihnu vallavalitsus soovib vältida olukordi, kus helikopter lendab Kihnu saare kohale, kuid tal ei ole võimalik maanduda. | Kihnu taotleb helikopteri maandumisplatsi jaoks taas toetust | https://www.err.ee/1001507/kihnu-taotleb-helikopteri-maandumisplatsi-jaoks-taas-toetust | Kihnu vald taotleb sotsiaalministeeriumilt helikopteri maandumisplatsi rajamise omaosaluse toetuseks 32 000 eurot, sest seni eraldatud summade eest pole olnud võimalik seda rajada. |
Djokovic alistas vaid veidi üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:2, 6:1 viimasena finaalturniirile pääsenud itaallase Matteo Berrettini (ATP 8.).
Berrettinil oli mängu jooksul vaid üks murdepall, mille ta suutis ka ära kasutada, Djokovic aga realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis.
Djokovic on varem finaalturniiril viiel korral võidutsenud, 23-aastane Berrettini aga mängib seal esimest korda.
Berrettini ja Djokovic kuuluvad Björn Borgi nime kandvasse alagruppi, kus lisaks neile on veel õhtul vastamisi minevad Roger Federer ja Dominic Thiem. Federeril on turniiril 3. ja Thiemil 5. asetus.
Teine alagrupp kannab Andre Agassi nime ja sinna kuuluvad maailma esireket Rafael Nadal, 4. asetatud Daniil Medvedev, 6. paigutusega Stefanos Tsitsipas ja 7. asetatud Alexander Zverev, kes on ka tiitlikaitsja. Agassi alagrupp alustab mängudega esmaspäeval. | Djokovic loovutas finaalturniiri avamängus vaid kolm geimi | https://sport.err.ee/1001506/djokovic-loovutas-finaalturniiri-avamangus-vaid-kolm-geimi | Londonis alanud meeste tennise finaalturniiril võttis maailma edetabeli teine number Novak Djokovic avamängus ülikindla võidu. |
Kalev/Cramo alustas hästi ja juhtis esimese veerandaja keskel viie punktiga, kuid veerandaja võitis siiski Avtodor 26:23. Teisel veerandil kasvatasid võõrustajad edu kümnele punktile, aga Kalev suutis vahet vähendada ja ise 53:52 ette minna, poolajapausile siirduti aga siiski Avtodori 55:53 paremuses. Teisel poolajal Avtodor edu kordagi käest ei andnud, juhtides vahepeal ka 14 punktiga. Viimase veerandi alguses jõudis Kalev veel punkti kaugusele, kuid lõpuks võttis Avtodor kümnepunktilise võidu.
Kalevi ridades viskasid nii Kristjan Kitsing kui Kyle Vinales kumbki 19 punkti, lisaks andis Vinales üheksa resultatiivset söötu. Jonathan Holton lisas 13, Aigars Škele 12 ja Sander Raieste 11 punkti.
Üleplatsimees oli Avtodori eest 28 punkti visanud ja 16 lauapalli võtnud Isaiah Hicks.
Järgmise kohtumise Ühisliigas peab Kalev nädala pärast, minnes võõrsil vastamisi Krasnodari Lokomotiv Kubaniga. | Kalev/Cramo pidi võõrsil Avtodori paremust tunnistama | https://sport.err.ee/1001505/kalev-cramo-pidi-voorsil-avtodori-paremust-tunnistama | Korvpalli VBT Ühisliigas sai BC Kalev/Cramo kolme võidu kõrvale kolmanda kaotuse, jäädes võõrsil 90:100 alla Avtodorile. |
Euroopa meistriks tuli hollandlanna Yara Kastelijn, kes lõpetas ajaga 41.05. Hõbedale sõitis end itaallanna Eva Lechner, kaotades võitjale 12 sekundiga ja pronksi võitis hollandlanna Annemarie Worst, kaotades kaasmaalasele 26 sekundiga.
Mõttus kaotas võitjale 4.36.
Kuni 23-aastaste naiste seas sai Kätlin Kukk samuti 19. koha, kaotades võitjale 10.28. Euroopa meistriks tuli hollandlanna Ceylin del Carmen Alvarado, kes võidutses ajaga 46.23.
Meeste eliidis Eesti esindatud ei ole. | Mari-Liis Mõttus sai cyclo-crossi EM-il 19. koha | https://sport.err.ee/1001499/mari-liis-mottus-sai-cyclo-crossi-em-il-19-koha | Itaalias Silvelles peetavatel cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel sai Mari-Liis Mõttus naiste eliitklassis 19. koha. |
Ukraina asus kohtumist esimese kolmandiku üheksandal minutil juhtima Oleksei Janiševski (Taran) väravast, Läti poolt vastas napilt enne kolmandikku lõppu Maris Dilevka (Rancevs; Ozolinš) ning pausile mindi viigiseisult.
Teisel kolmandikul suutis Läti realiseerida kaks rünnakut, Ukraina väravavahi Oleg Petrovi selja taha saatsid litri Karlis Ozolinš (Dilevka; Rancevs) ja taas Dilevka (Rancevs) ning viimasele kolmandikule mindi vastu Läti 3:1 eduseisus.
Viimasel võitluslikul kolmandikul viskas Ukraina vastuvärava Vitali Lõalka (Silnitski), kuid sellest ei piisanud ning kohtumine lõppes 3:2 Läti võiduga. | Tallinnas toimunud rahvusvahelise hokiturniiri võitis Läti | https://sport.err.ee/1001489/tallinnas-toimunud-rahvusvahelise-hokiturniiri-voitis-lati | Läti klubide koondis alistas Tondiraba jäähallis toimunud rahvusvahelise jäähokiturniiri finaalis Ukraina 3:2 (1:1; 2:0: 0:1) ning noppis Balti turniirilt võidu. |
Alguses mitte, aga pärast on kõik nagu muinasjutus (seletus lk 188). Elasid kord kolm venda, kaks olid normaalsed, aga kolmas isevärki ehk poolvend. Läbi raskuste ja pikki keerdkäike mööda jõudsid nad oma eesmärgini, mis ühele on tunded, teisele au ja kolmandale teadmine. Jaak Jõerüüt on oma romaani tutvustavas intervjuus ERRile (3. X) öelnud, et kirjutas sedapuhku armastusromaani, ja õigesti ütleb, sest armastust on jagunud ka kõrvaltegelastele, kusjuures on oldud maitsekalt tagasihoidlik ja pole kehalistele aspektidele ülearu valgust suunatud.
Romaanis ei tegutseta siiski mitte elasid-kord-ajastus, vaid lähiminevikus ja -tulevikus ning realistlikes oludes ja keskkonnas. Tegelastele antud aeg jääb vahemikku juunist 2018 kuni novembrini 2020. Maastik ei ole välja mõeldud: need on päris Tallinn, päris Stockholm ja päris Rooma, mille kamarat tallatakse. Kuidas kõrvuti jooksvad tegevusliinid sõlmuvad ja milline roll on ses kõiges pealkirja daamikindal, selgub alles lõpulehekülgedel, ent jäägu siinkohal selle väljalobisemisse kui arvustaja pärispattu langemata.
Kuidagi ei saa siiski mööda romaani tegelastele valitud ametite kattumisest autori enda omadega. Romaanis tegutsevad poliitikud (parteilased), diplomaadid (ametnikud), kirjanikud ja ajakirjanikud, kes on valdavalt mehed ja keda innustavad särama positsioonikamad ja hallimad naisfiguurid. Jõerüüt on elu jooksul pidanud kõiki neid ameteid. Mitmeparteilist staaži on tal kokku 33 aastat, diplomaadi oma 22 ja kirjaniku oma koguni 44 aastat, kui mitte arvestada loomepause. Järelikult ei ole ta meie aja tegelastele elulugu luues sama vaba kui kaugesse kosmosesse tulnukaid projekteeriv või koos Lembituga Madisepäeva lahingu eel leiba võttev autor. Kui ka tahaks, ei saa oma elukogemust romaani tegelaste kujundamisel täielikult välja lülitada.
Ega Jõerüüt ole seda tahtnudki. Vastupidi, romaani kirjutama näib olevat tagant tõuganud vajadus ära ütelda kõik see, mis poliitiliste ja diplomaatiliste ametite pidamise ajal ütlemata jäänud. Moralitee, niisiis, kus tegelased on küll ka ristinimed saanud, aga gruppidena esindavad poliitikud Pahet, armastajad Voorust ja diplomaadid on kuskil vahepeal, sest nad võivad olla ekstsellentsidena Edevuse, ametnike-töömesilastena aga Aususe ja Truuduse esindajad. Seda sorti raamatute puhul Eestis sageli populaarset prototüüpide otsimise ja leidmise mängu ei ole "Poliitilise daamikinda" peal mõtet rakendada, see vaid segab süžeeliinide ning ühis- ja ametkonnakriitiliste seisukohavõttude jälgimist. Viimaste tõsist aktuaalsust ei kahanda sugugi nende esitamine ilukirjanduslikus vormis.
Unistus väike-Eestist
Parteipoliitilise intriigi, mis kvalifitseerub lõpuks riigireetmiseks, ehitab Jõerüüt standardskeletile. Suur raha otsib suurt võimu ja et raha on tundmata päritoluga ehk must, ei tunne see sünnijärgselt mingit lugupidamist demokraatliku õigusriigi ning selle poliitilise pluralismi ega mitmeparteisüsteemi vastu. Absoluutse kontrolli otsuste üle saab raha vaid poliitilise ainuvõimu olukorras. Turul suurimat ja tugevaimat toites saabub varem või hiljem päev, mil suurim on ülejäänud alla neelanud. Ainuvõimu poole püüdlevad erakonnad ju niikuinii: ei Eestis ega mujal pea ükski erakond oma hinge salasopis mitmeparteisüsteemi normaalsuseks. Kes tunneb end tervikuna (esindab kogu rahvast ja teeb kõigile head), sellele on solvav, kui teda nimetatakse osaks (partei mõiste juursõna, ladina pars, partis tähistab osa). Kõrvalseisjale paistavad parteid kui kops ja maks, mis kujutavad ette, et juhivad ka närvisüsteemi ja vereringet. Parteid ise teavad, et täiuslik olek (osa=tervik) on võimalik, nagu on tõestanud teoorias ja praktikas Lenin, Hitler ja teised.
Jõerüüt paneb romaani Partei juhtfiguurid (tagatuba, peasekretär, esimees) töötama plaaniga, mille realiseerumisel lööks Eesti majanduse jõujaam Tallinn koos lähiümbrusega muust Eestist juriidiliselt lahku, iseseisvuks. Kas tuleb elust tuttav ette? Kindlasti, sest haleda korruptandina poliitilise karjääri lõpetanud endise Tallinna linnapea üks kinnisideid hetkest, mil talle sai selgeks, et ta Eesti riiki peaministri või presidendina eales juhtima ei pääse, oli tekitada endale linnriik Tallinnas. Kui on kaks võrdset suurt senjööri (Savisaar ja Ansip ning nende erakonnad), siis on õiglane, kui mõlemal on oma riik. Põhiseadusesse on aga kirjutatud, et Toompea isand on all-linna omast alati võimsam. Järelikult, kui tegutsed õigluse nimel, peadki põhiseadust õõnestama. Tegeliku elu suurparteid ei tööta riigi keskvõimu ja pealinna kohaliku võimu vastanduse kasvatamise nimel vaid olukorras, kui mõlemal pool on võim sama isanda ja partei käes. Hetkel on see nii, kuid ajutise edu nimel on reedetud suur osa elektoraadist, mis ennustab pealinnale järsku võimupööret valimistel kahe aasta pärast. Ja vana tants läheb uuesti lahti, mis sest, et Jõerüüdi hoiatusromaanist saab iga linnriiklusest unistav parteilane teada, kas on riigireetmisega ummikteel või mitte.
Vastus on: teil, parteilastel, pole lootustki, sest kui mitte mujal, siis Islandi väljakul, nagu küllap süvariigi muudeski harudes leidub alati kriitiline hulk tõelisi patrioote, kes teie nurjatuse õigeaegselt lämmatavad. "Idiootide vandenõu – väike-Eesti" (lk 287) ei saa eales teostuda, kuni vahipostil seisab veel kas või üks diplomaat.
Olukord välisministeeriumis pole siiski kaugeltki laitmatu ja Jõerüüt teab seda. Läbi aegade on tarkade patriootide kõrval teenistusse pääsenud igasuguseid lontkõrvu. ERRi intervjuus ütleb Jõerüüt: "Eesti tähtsaim probleem on lollus ja matslus." Sellest pole jäänud nakatumata ka kirjaniku kauaaegne tööandja välisministeerium. Erinevalt parteisüsteemist on kirjanik välisteenistuse suhtes mõistev ja heasoovlik, kuid detailselt selgitades, milles avaldub patriotism diplomaadi argipäevas, võib ta välisteenistusele ka karuteene osutada. Karta on, et keskmine kodanik-maksumaksja ei ole suuteline mõistma välissuhtluse parketikunsti ülevat peenust ning mõõdab seda kui poodnik vorsti.
Nartsissistlik argipäev
Kõigepealt peab diplomaadiks üldse saama. "Diplomaadi tõusutempo karjääriredelil on määratud seadusega, erandeid on tehtud ja tehakse, aga ainult ülikooli- ja korporatsioonikaaslastele, sel puhul on võimalik ka kohe stardipakkudelt suursaadikuks lennata" (lk 15-16). Redelipulgad on muidugi korralikult searasvaga määritud ning väikesegi libastumise korral võib su asukohaks osutuda Washingtoni asemel Astana. Veatult ronijal on aga lõpuks võimalik lausa valida, talle öeldakse, nagu ütleb kantsler Sven saadik Sebastianile: "Kui sa aasta veel Rootsis välja kannataks, oleks Eesti riigile kasulik. Aga aasta pärast oleks sul variandiks juba Washington" (lk 282).
Kui "Diplomaatilist daamikinnast" loeks Tallinna tehnikaülikooli karastusega tööaja arvestustabelite kontrolör ning koostaks selle alusel koondaruande välisteenistujate ajakasutuse proportsioonidest, oleks hinnang paljule, mida Jõerüüt südames kalliks peab, hävitav. Vähemasti kolmandik diplomaadi ärkvelolekuajast kulub sündsa rõivastuse valimisele, soetamisele ja korrashoiule, sest sa oled seltskonnas eikeegi, kui näiteks kannad "beeži- ja roosakirjusid õhukesi kleidikesi, mis teevad [sinust] ujeda kodukana" (lk 29), aga mitte "rangelt tumedaid, hästi langevast villasest, aga [—] jumala pärast mitte siidist tehtud pükskostüüme" (lk 30). Mehest teevad seisusliku päritoluga diplomaatias mehe lipsud, särgid, mansetinööbid, sokid, (roosad) triiksärgid jne, valge-kollaste kaldtriipudega kitsas Lindebergi lips, näiteks (lk 31), või mingi muu värvimoega. Peaasi on, et neid peab ostma vähemasti ühe nädalas (lk 139). Igas pealinnas koguneb teenistusaja jooksul nii kuni 200 lipsu. Püksiviigid, mis nii teravad, et võiks leiba lõigata (lk 39). Need kuuluvad mõistagi tumesinise Corneliani ülikonna juurde (lk 194). Kõige hullem on see, et tänapäeva diplomaadil pole enam teenreid, toatüdrukuid, pesunaisi ega saapapuhastajaid – kõike peab ise tegema ja palgaarvestusse see ei lähe.
Täpselt sama rängalt rõhub diplomaadi päevakava töö ilubutiikides ja spetsialiseerunud veinipoodides. Pead tundma kogu südalinna ning kõigi saatkondi sisaldavate asumite restoranide ja kohvikute menüüd ja pakutava kvaliteeti. Korraldada tähtis kohtumine mõnes puhvetis, kus pakutakse lahjat kohvi, tähendab rikkuda suhted riikide vahel aastateks.
Koondjäreldus on, et tulenevalt töö iseloomust peaks välisministeerium tööle kandideerijalt lisaks kraadile rahvusvahelistes suhetes, politoloogias või antropoloogias (+ kolm või enam võõrkeelt) nõudma sommeljee, barista ja parfümööri rahvusvahelise kategooria kutsetunnistust ning magistritaset rõivadisainis. Kokku hõivavad kohtumised, vastuvõtud, seminarid ja muu infovahetus vaid tühise osa diplomaadi päevast ja nendegi puhul on peamine kunst osata õigel hetkel ja õigel viisil teeselda tähtsa kõne või sõnumi saabumist nutitelefonile, et üldjuhul nõmedalt või igavalt ürituselt enne ametlikku lõppu osavalt lahkuda. Makrovõttes on tavadiplomaadi argielu dominant purukollane nartsissism ning tee pärisarmastuse juurde leiavad vaid parimad.
Nõnda polegi detailid ehk üldse tähtsad, sest, nagu ütleb autor, armastus lunastab inimese, mis sest, et võib ka haavata ja põletada.
Arvustus ilmus Sirbis. | Arvustus. Kolm venda ja armastus | https://kultuur.err.ee/1001495/arvustus-kolm-venda-ja-armastus | Uus raamat
Jaak Jõerüüt
"Poliitiline daamikinnas"
Kujundanud Mari Kaljuste
EKSA, 2019
364 lk. |
Naftaväli võib suurendada riigi kinnitust leidnud naftavarusid kolmandiku võrra ajal, mil Iraanil on USA sanktsioonide tõttu raskusi nafta müümisega.
Ühendriigid astusid eelmisel aastal välja Iraaniga sõlmitud rahvusvahelisest leppest islamivabariigi tuumaprogrammi üle ning taaskehtestasid riigile karmid majandussanktsioonid.
Rouhani avalikustas pühapäeval Yazdi linnas peetud kõnes, et naftaväli asub Lõuna-Iraanis Khuzestani provintsis.
Tegemist oleks suuruselt teise naftaväljaga Iraanis 65 miljardi barreli suuruste toornaftavarudega Ahvazi naftavälja järel.
Iraani majandus on USA sanktsioonidest hoolimata stabiliseerunud, ütles Rouhani. Edelaprovintsis asuv naftaväli sisaldab täpsemalt 53 miljardit barrelit toornaftat, ütles ta.
Kaheksakümmend meetrit sügav naftareservuaar ulatub Khuzestani piirist Iraagiga Omidiyeh' linnani.
"See on valitsuse väike kingitus Iraani rahvale," ütles president.
"Me anname USA-le täna teada, et oleme rikas riik ning hoolimata teie vaenulikkusest ja julmadest sanktsioonidest, avastasid Iraani naftatööstuse töölised ja insenerid selle suure naftavälja," sõnas Rouhani. | Iraan teatas suure naftavälja leidmisest | https://www.err.ee/1001490/iraan-teatas-suure-naftavalja-leidmisest | Iraan on riigi lõunaosas avastanud uue naftavälja, kus leidub 50 miljardit barrelit toornaftat, ütles pühapäeval president Hassan Rouhani. |
Prantsuse Auleegioni ordeniga pärjatud Napoleoni spetsialist peeti kinni laupäeval. Kohalik meedia teatas, et Peterburi riikliku ülikooli dotsent Sokolov oli purjus ja kukkus Moika jõkke koos seljakotiga, milles olid naise käed. Politsei avastas mehe korterist hiljem 24-aastase tudengi Anastassia Ještšenko peata surnukeha.
Sokolov ütles uurijatele, et ta lasi tüli käigus naise maha ning seejärel saagis maha tema pea, käed ja jalad, vahendas kohalik meedia.
"Ta on tunnistanud oma süüd," ütles ajaloolase advokaat Aleksander Potšujev, kelle sõnul kahetseb ta kuritegu ja teeb võimudega koostööd.
Potšujev viitas võimalusele, et alajahtumise tõttu haiglasse viidud Sokolov oli stressi all või emotsionaalselt häiritud.
Sokolov on kirjutanud mitu raamatut Napoleon Bonaparte'ist ning on olnud mitme filmi tegemisel ajalookonsultant.
Prantsusmaa omistas talle 2003. aastal riigi kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni.
Sokolov oli ka Prantsuse Sotsiaalteaduse, Majanduse ja Poliitika Instituudi (ISSEP) liige, kuid instituut teatas laupäeval avalduses, et võttis temalt teaduskomitee liikme staatuse.
Meedia andmetel võis Sokolov tappa oma endise õpilase ja mitme teadustöö kaasautori juba 7. novembril ning püüdis laupäeval tema tükeldatud surnukehast vabaneda. Samuti väideti, et ta olevat kavatsenud endalt Petropavlovski kindluses elu võtta, seda Napoleoni riietuses.
Peterburi riikliku ülikooli administratsioon teatas, et on Sokolovi teost šokeeritud, ning avaldas tapeti lähedastele kaastunnet.
2018. aastal kirjutas ajaleht Moskovski komsomolets 2008. aastal aset leidnud juhtumist, kus Sokolov üritas üht oma naistudengit tappa, kui too lubas teda maha jätta. Asi kohtusse ei jõudnud. | Vene ajaloolane tunnistas tudengist armukese tapmise üles | https://www.err.ee/1001487/vene-ajaloolane-tunnistas-tudengist-armukese-tapmise-ules | Tuntud Vene ajaloolane Oleg Sokolov tunnistas pühapäeval üles oma endise õpilase ja armukese tapmise ja tükeldamise. |
Marko Rogi, Fabio Pisacane ja Giovanni Simeone tabamused viisid koduväljakul mänginud Cagliari juba 34. minutiks kolme väravaga juhtima. 54. minutil vabastas kapten Radja Nainggolan suurepärase sööduga Joao Pedro, kes suurendas Cagliari edu neljaväravaliseks ning 11 minutit hiljem tegi belglane kauglöögiga seisuks 5:0.
Fiorentina lõi viimasel veerandtunnil kaks väravat tagasi, mõlema tabamuse eest hoolitses Dušan Vlahovic. Klavan tegi Cagliari eest kaasa täismängu.
Suurepärases hoos Cagliari kaotas viimati septembri esimesel päeval, kui 1:2 jäädi alla Milano Interile. Sellele mängule on järgnenud kaheksa võitu ja kolm viiki. Klavani leivaisa on 12 mänguga kogunud 24 punkti, millega tõusti liigas kolmandale kohale. Mängu vähem pidanud AS Roma ja Lazio jäävad vastavalt kahe ja kolme punkti kaugusele.
Viimati alustas Cagliari hooaega nii edukalt hooajal 1969/70, kui võideti ka klubi ajaloo senine ainus Itaalia meistritiitel. | Klavan ja suurepärases hoos Cagliari tõusid Serie A esikolmikusse | https://sport.err.ee/1001486/klavan-ja-suureparases-hoos-cagliari-tousid-serie-a-esikolmikusse | Itaalia jalgpalli kõrgliigas võttis Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Cagliari Calcio 5:2 võidu Fiorentina üle ning tõusis vähemalt mõneks ajaks esikolmikusse. |
Tiitlikaitsja on seitsmemängulise seeria jooksul noppinud viis võitu lisaajal, sel korral otsustas kohtumise saatuse David Perron, kes tõi Bluesile lisaajavõidud ka 27. oktoobril ja 1. novembril. St. Louise väravavaht Jordan Binnington tõrjus 27 vastaste pealeviset.
Nicklas Bäckström viskas otsustaval perioodil kaks väravat ja vedas Washington Capitalsi 5:2 võidule Vegas Golden Knightsi üle. Capitalsile oli see kuues järjestikune võit, kokku on Washington 18 mänguga kogunud 13 võitu. Bluesil on üks võit vähem, nagu ka kaks mängu vähem pidanud New York Islandersil. | NHL: Blues on seitsmest järjestikusest võidust viis saanud lisaajal | https://sport.err.ee/1001484/nhl-blues-on-seitsmest-jarjestikusest-voidust-viis-saanud-lisaajal | Põhja-Ameerika jäähokiliigas NHL alistas tiitlikaitsja St. Louis Blues lisaajal 3:2 Calgary Flamesi. Võit oli neile juba seitsmendaks järjestikuseks. |
Eelmistes mängudes algviisikusse kuulunud, kuid nüüd sellest kohast ilma jäänud Henri Drell kaheksa mänguminuti jooksul punktiarvet ei avanud ning eksis ühel lähiviskel. Statistikasse jäi tema nimele veel üks pallikaotus ja vaheltlõige, vahendab portaal Korvpall24.ee.
Pesaro on kõik seitse mängu kaotanud ja seega ollakse 17 meeskonna seas viimasel kohal. Kolme kaotuse kõrvale neljanda võidu saanud Trentino tõusis viiendaks. Järgmise mängu peab Pesaro 17. novembril, kui võõrsil minnakse vastamisi Rooma Virtusega. | Algviisikust eemale jäänud Drell ja Pesaro said järjekordse kaotuse | https://sport.err.ee/1001482/algviisikust-eemale-jaanud-drell-ja-pesaro-said-jarjekordse-kaotuse | Eesti korvpallikoondislase Henri Drelli kodumeeskond Pesaro Carpegna Prosciutto Basket ei ole endiselt suutnud sellel hooajal Itaalia kõrgliigas võiduarvet avada, laupäeval tuli tunnistada lisaajal Trentino Dolomiti Energia võistkonna 101:95 (18:8, 24:23, 15:30, 25:21, 19:13) paremust. |
PSG oli raskustes ka laupäeval, kui Stade Francis-Le Ble staadionil alistati Brest napilt 2:1. Samuel Grandsir vastas Angel Di Maria 39. minuti tabamusele 72. minutil, külalistele tõi võidu Mauro Icardi värav viis minutit enne mängu lõppu.
Pealinna klubi lähim jälitaja Angers ei suutnud laupäeval enamat 0:0 viigist Reimsi vastu, seega suurenes 30 silma kogunud PSG edu üheksale punktile. 19 punkti on viiel meeskonnal, neist Nantes ja Marseille võivad täna võidu korral tõusta PSG-st kaheksa punkti kaugusele. | PSG suurendas Prantsusmaal edu üheksale punktile | https://sport.err.ee/1001480/psg-suurendas-prantsusmaal-edu-uheksale-punktile | Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga eelmises voorus tabeli viimaste sekka kuuluvalt Dijonilt üllatuskaotuse saanud tiitlikaitsja Pariisi Saint-Germain naasis võidulainele ja suurendas edu lähimate jälitajate ees üheksale punktile. |
Ma tahaks alustuseks väga tänada kõiki neid organisatsioone, kes on "Kõikide laste isadepäeva" korraldamisele kaasa aidanud. Nendes asutustes töötab rohkem Eesti isasid kui võib-olla mõnes teises ja me oleme nende kõigi üle väga uhked.
Anonüümne autor küsib: "Miks räägitakse meil isadest nii vähe? Ka isal võib jätkuda laste vastu õrnust ja soojust nagu emalgi. On ainult elutingimuste ja tööjaotuse tagajärg, et ema on lastele lähem kui isa."
Tsitaat pärineb tegelikult aastal 1926 trükitud ajalehest, kuid teemakäsitlus ei ole meile ju võõras ka praegu. Ehk mõjub see isegi veidi klišeelikult. Eriti just tähtpäevade puhul, mis on ellu kutsutud selleks, et avaldada toetust perekonna erinevatele rollidele. Isadepäev, emadepäev, lastekaitsepäev, vanavanemate päev. Kiusatus neid rolle omavahel võrrelda on suur.
On aasta 2019. Ehitame digitaalset kratti ja püüame ühiselt mõelda, kuidas ookeanid keema ei läheks. Kuidas on võimalik, et me ei ole midagi nii iidset, nagu on vanemlus, endale ikka veel selgeks mõelnud?
Aga ei ole. Ja ei pruugigi kunagi olla. Ühiskond muutub inimese jaoks kiiresti ja tihti ootamatult. Kätt hingamispausiks selle pulsilt tõstes võid avastada, et vahepeal on pulss ootamatult kiirenenud ja rütm hoopis erinev.
Seepärast on ootuspärane ka mõningane vastuseis. Ütleme siis – perekonnainnovatsioonidele. Alustades sellest, et ema ei olegi alati see, kes kodus süüa teeb, rääkimata sellest, et isa võiks olla see, kes lapsega koju jääb.
Need kaks näidet on eri aegadel tundunud innovaatilised, nüüd igapäevased. Vabadust avastada iseenda ja oma perekonna elu on täna rohkem nii isadel kui emadel, isegi vanaisadel-vanaemadel.
"Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president."
Sellest võidavad kõik, sest tehes seda, mida soovime, suudame teha paremini seda, mida peame. Ja nii leiavad kõik endale sobivama niši. Mõni isa ajab kodust lapse kõrvalt pangandusäri. Mõni ema remondib kosmosesüstikul satelliite. Mõni vanaisa annab lapselapsele IT-nõu. Mõni vanaema on isegi president.
Teame muidugi, et ka need vanemarollid, mis vaid mõned inimpõlved tagasi tundusid täiesti tavalised, on tegelikult aastasadade vältel olnud pidevas muutuses. Ja kui vahepeal tundubki, et küsimustele on leitud vastused, taipab keegi küsida järgmise küsimuse.
Sestap ei tasu lasta end võluda tundest, et oleme lõpuks ometi ühiskonna kasvuraskused ületanud ja leidnud selle õige pereväärtuste malli, mida üks kord kirja panna ja digiallkirjastada. Me ei pruugi seda leida, aga otsimine on seda väärt.
Muidugi, ühiskonnas arenevad peremudelid ei ole lapse elus kesksel kohal – temale on oluline mõlema vanema toetus ja kohalolu. Tänu senistele vaidlustele on vanemarollide sujuv jagamine ka kunagisest märksa enesestmõistetavam, mistap saab laps senisest enam kasvada ja areneda just mõlema vanemaga.
Seega vaidleme edasi, aga nagu ikka, püüame seda teha laste turvatunnet kaitstes. Senine kogemus näitab, et eesmärk viib sihile küll. Mis sellest, et see siht on pikk. Töötame edasi! | Kersti Kaljulaid isadepäeval: vanemarollid on olnud pidevas muutumises | https://www.err.ee/1001477/kersti-kaljulaid-isadepaeval-vanemarollid-on-olnud-pidevas-muutumises | Kuidas on võimalik, et me ei ole midagi nii iidset, nagu on vanemlus, endale ikka veel selgeks mõelnud, küsis president Kersti Kaljulaid isadepäeva puhul Rakveres peetud kõnes. |
Värske singli on kirjutanud Rein Fuks. Loos mängivad Eva Komp (vokaalid, süntesaator), Kärt Ojavee (süntesaator), Rein Fuks (kitarr, vokaal, süntesaator, tamburiin), Reijo Tagapere (bass), Joosep Volk (trummid, elektrooniline perkussioon) ja Kristel Eplik (taustavokaal).
"Hidden Parks" on salvestatud plaadifirma Sekssound stuudios Tallinnas. Süntesaator ja elektrooniline perkussioon on salvestatud Loe külas maamajas. Trummid, akustiline kitarr ja elektrikitarrid on salvestatud Neat Beat stuudios Pärnus.
Kuula lugu:
Hidden Parks by Pia Fraus | Pia Fraus avaldas uue singli "Hidden Parks" | https://kultuur.err.ee/1001479/pia-fraus-avaldas-uue-singli-hidden-parks | Eesti ansambel Pia Fraus andis välja uue singli "Hidden Parks", mis on teine lugu nende peagi ilmuvalt albumit. Avasingel "Sweet Sunday Snow" ilmus septembris. |
Neli nominatsiooni kogus ka Yorgos Lanthimose "Soosik" ("The Favourite"), kolmy nominatsiooni Céline Sciamma "Portrait of a Lady on Fire". Kahele auhinnale on nomineeritud ka Saksa linateos "Süsteemi error", mida saab näha ka tänavu PÖFFil.
Euroopa filmiauhinnad jagatakse välja 7. detsembril Berliinis. Enne seda annab Euroopa filmiakadeemia välja ka tehnilised filmiauhinnad parimatele operaatoritele, monteerijatele ning teistele filmi taustajõududele.
Nominentide täispikk nimekiri:
Parim film
"An Officer and a Spy", rež: Roman Polanski (Prantsusmaa/Itaalia)
"Les Misérables", rež: Ladj Ly (Prantsusmaa)
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory"), rež: Pedro Almodóvar (Hispaania)
"Süsteemi error" ("System Crasher", rež: Nora Fingscheidt (Saksamaa)
"Soosik" ("The Favourite", rež: Yorgos Lanthimos (UK/Iirimaa)
"The Traitor", rež: Marco Bellocchio (Itaalia/Prantsusmaa/Saksamaa/Brasiilia)
Parim režissöör
Pedro Almodóvar ("Valu ja hiilgus")
Marco Bellocchio ("The Traitor")
Yorgos Lanthimos ("Soosik")
Roman Polanski ("An Officer and a Spy")
Céline Sciamma ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim dokumentaal
"For Sama", rež-id: Waad Al Khateab, Edward Watts
"Meemaa" ("Honeyland"), rež-id: Tamara Kotevska, Ljubomir Stefanov
"Putin's Witnesses", rež: Vitaly Mansky
"Selfie", rež: Agostino Ferrente
"The Disappearance of My Mother", rež: Beniamino Barrese
Parim naisnäitleja
Olivia Colman ("Soosik")
Trine Dyrholm ("Ärtuemand")
Adèle Haenel, Noémie Merlant ("Portrait of a Lady on Fire")
Viktoria Miroshnichenko ("Piitsavars")
Helena Zengel ("Süsteemi error")
Parim meesnäitleja
Antonio Banderas ("Valu ja hiilgus")
Jean Dujardin ("An Officer and a Spy")
Pierfrancesco Favino ("The Traitor")
Levan Gelbakhiani ("And Then We Danced")
Alexander Scheer ("Gundermann")
Ingvar E. Sigurdsson ("A White, White Day")
Parim stsenaarium
Pedro Almodóvar ("Valu ja hiilgus")
Marco Bellocchio, Valia Santella, Ludovica Rampoldi ("The Traitor")
Robert Harris, Roman Polanski ("An Officer and a Spy")
Ladj Ly, Giordano Gederlini, Alexis Manenti ("Les Misérables")
Céline Sciamma ("Portrait of a Lady on Fire")
Parim komöödia
"Ditte & Louise", rež: Niclas Bendixen
"Tel Aviv on Fire", rež: Sameh Zoabi
"Soosik", rež: Yorgos Lanthimos
Parim animatsioon
"Buñuel in the Labyrinth of the Turtles", rež: Salvador Simó
"I Lost My Body", rež: Jérémy Clapin
"Marona's Fantastic Tale", rež: Anca Damian
"The Swallows of Kabul", rež-id: Zabou Breitman, Éléa Gobbé-Mévellec
Aasta avastus
"ANIARA", rež-id: Pella Kågerman, Hugo Lilja
"Atlantics", rež: Mati Diop
"Blind Spot", rež: Tuva Novotny
"Irina", rež: Nadejda Koseva
"Les Misérables", rež: Ladj Ly
"Ray & Liz", rež: Richard Billingham
Parim lühifilm
"Dogs Barking at Birds", rež: Leonor Teles
"Reconstruction", rež-id: Jiří Havlíček, Ondřej Novák
"The Christmas Gift", rež: Bogdan Mureşanu
"The Marvelous Misadventures of the Stone Lady", rež: Gabriel Abrantes
"Watermelon Juice", rež: Irene Moray
Publiku lemmik
"Piir" ("Border"), rež: Ali Abbasi
"Külm sõda" ("Cold War"), rež: Paweł Pawlikowski
"Dogman", rež: Matteo Garrone
"Fantastilised elukad: Grindewaldi kuritööd" ("Fantastic Beasts: The Crimes of Grindelwald", rež: David Yates
"Tüdruk" ("Girl"), rež: Lukas Dhont
"Happy as Lazzaro", rež: Alice Rohrwacher
"Mamma Mia! Siit me tuleme taas" ("Mamma Mia! Here We Go Again", rež: Ol Parker
"Valu ja hiilgus" ("Pain and Glory"), rež: Pedro Almodóvar
"Sink or Swim", rež: Gilles Lellouche
"The Breadwinner", rež: Nora Twomey
"Soosik" ("The Favourite"), rež: Yorgos Lanthimos
"The Purity of Vengeance Journal 64", rež: Christoffer Boe | Selgusid Euroopa filmiauhindade nominendid | https://kultuur.err.ee/1001476/selgusid-euroopa-filmiauhindade-nominendid | Detsembris antakse välja seekordsed Euroopa filmiauhinnad, kus kõige enim nominatsioone on kogunud Pedro Almodovari "Valu ja hiilgus", Marco Bellocchio "The Traitor" ja Roman Polanski "An Officer and a Spy". |
Relvajõudude ülem Nick Carter ütles BBC televisioonile, et Moskva tegutseb hallis tsoonis, kasutades informatsiooni relvana ja konfliktides asemikke, kelle tegevusest ta saab lahti öelda.
Carter mainis Venemaast lähtuvate uute ohtudena erasõjafirma Wagner operatsioone Süürias ja Aafrikas ning desinformatsioonikampaaniad. Kreml eitab Wagneri rahastamist.
"Venemaa tegutseb praegu palju jõulisemalt kui 10 aastat tagasi. Näeme praegu enesekindlust, millega ta ennast globaalse suurvõimuna kehtestab," lausus Briti sõjaväejuht.
Carteri sõnul kuulub Venemaa tööriistakasti küberruumis tegutsemine, kosmoses toimuv, desinformatsioon, õõnestustegevus, manipuleerimine, salamõrvad ja mõistagi palgasõdurite kasutamine, mille tegevusest on lihtne lahti öelda.
"Hoolimatu käitumine ja austuse puudumine rahvusvahelise õiguse vastu seoses nende uut tüüpi relvadega ähvardab kaasa tuua eskalatsiooni, mis võib kergesti viia tahtmatu valearvestuseni," lausus ta.
Vene president Vladimir Putin eitab Kremli seotust küberoperatsioonide ja maismaal läbiviidud operatsioonidega, milles Lääne luureteenistused ja analüütikud süüdistavad Moskvat.
Carteri sõnul on selline eitamine taktika, mida Suurbritannia peamised vastased on täiustamas.
Sõjaväejuhi esinemine meedias tuleb päev enne seda, kui britid tähistavad 101 aasta möödumist Esimese maailmasõja lõpetanud relvarahust. Suurbritannias austatakse 11. novembril kõiki Esimeses maailmasõjas ja hilisemates konfliktides võidelnuid ja langenuid.
Samuti langeb see ajale, kui USA presidendi Donald Trumpi väljaütlemised on tekitanud küsimusi Washingtoni pühendumise kohta NATO-le ja Prantsuse president Emmanuel Macron räägib üha sagedamini Euroopa armee loomisest.
Suurbritannia tahab NATO-t säilitada ajal, kui ta valmistub Euroopa Liidust lahkuma, sõnas Carter.
"Ma ei ole näinud mingeid tõendeid sõjalisest planeerimisest, mis viitaks sellele, et hakatakse looma Euroopa armeed. Selle kohta ei ole tehtud ühtegi deklaratsiooni," ütles Briti relvajõudude ülem BBC-le. | Briti sõjaväejuht hoiatas sõjaga riskiva hoolimatu Venemaa eest | https://www.err.ee/1001475/briti-sojavaejuht-hoiatas-sojaga-riskiva-hoolimatu-venemaa-eest | Briti kõrgeim sõjaväelane süüdistas pühapäeval Venemaad rahvusvahelisi norme rikkuvas hoolimatus käitumises, mis ähvardab vallandada sõja. |
Kui mitmed teised tippmeeskonnad mängitavad aastalõputurniiril tihti testimisel olevaid ja noori mängijaid, siis Paide jättis selle vahele juba mullu ning Zahovaiko kinnitas, et sama tehakse ka tänavu, vahendab Soccernet.ee.
Zahovaiko andis teada, et eduka hooaja järel on plaanis meeskonda veidi uuendada, aga konkreetseks ta veel minna ei tahtnud. "Tarmo [Neemelo] lahkumine on selge ja mingid muutused kindlasti tulevad, aga praegu ma neid ei avaks. Mõningad muudatused on kindlasti tulemas ehk on nii lahkujaid kui tulijaid," rääkis Zahovaiko portaalile. | Paide loobub ka tänavu aastalõputurniiril mängimisest | https://sport.err.ee/1001469/paide-loobub-ka-tanavu-aastaloputurniiril-mangimisest | Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko lubas laupäeval lõppenud Premium liiga hooaja järel, et ka tänavu jätab tema meeskond traditsioonilise aastalõputurniiri vahele. |
Adamo kinnitas väljaandele, et hakkas Tänaku palkamisele mõtlema juba jaanuaris. "Kohtusime tihti hotellides ja rallipargis, aga esimest korda istusime laua taha juulis," sõnas Hyundai boss.
"Kõigepealt juhtis vestlusi Alain Penasse (Hyundai mänedžer), kes tutvustas Otile meeskonna selget visiooni. Alain pidas läbirääkimisi Markko Märtiniga, kes Otti aitab. Seejärel kohtusime, aga olime esmalt kindlad, et see on tema jaoks viis Toyotalt paremat pakkumist saada."
"Viimase hetkeni," vastas Adamo küsimusele, kas tal esines kahtlusi Tänaku allkirja võitmises. "Kui sa ei kahtle, oled rumal! Oled romantik. Olin veendunud, et pidime olukorra õigesti hindamiseks olema keskendunud."
Kas Tänakul oli Hyundaiga läbirääkimisi pidades mingeid erinõudmisi? "Muidugi, ta ei ole rumal," tõdes Adamo. "Ott on väga professionaalne ja ei soovinud Toyotast, meeskonnast, mille ridades ta on rallisid võitnud, lahkuda tiimi, mille töökorralduse ja tulevikuvisiooni kohta ta pole selgitusi kuulnud. Nii mina kui tema tahame võita ja kui me räägime, mõistame üksteist."
Et lisaks Tänakule kuulub meeskonda ka teine tiitlipretendent Thierry Neuville, muudab see Adamo tööd raskemaks. "Alates 2. jaanuarist [kui Adamost sai tiimiboss] on minult küsitud, kas tunnen võistkonna juhtimise üle muret," sõnas itaallane. "Lugesin raamatut alpinist Walter Bonatti sulest. Tema sõnul lubas hirm tal alati koju naasta. Mägedes paneb see sind iga sammu üle mõtlema. Tean, et peame pidevalt olema keskendunud, et suhted Thierry, Dani [Sordo], Sebastieni [Loebi] ja Otiga oleks korras. See on minu töö. See ei ole kerge, aga et võita, ei saagi midagi kergelt tulla." | Hyundai pealik: esimest korda istusime Tänakuga laua taha juulis | https://sport.err.ee/1001466/hyundai-pealik-esimest-korda-istusime-tanakuga-laua-taha-juulis | Hyundai rallimeeskonna pealik Andrea Adamo sõnas intervjuus Prantsusmaa mootorispordiportaalile Autohebdo, et konkreetsemad läbirääkimised Ott Tänakuga algasid juulis. |
Igaüks neist väljendab oma mõtteid ja tundeid isaga seoses, ja paljuski ollakse ka üksmeelel - oluline koht peresuhetes on huumorimeelel, oskusel andeks paluda ja andestada, saada omavahel kokku niipalju kui võimalik.
Selle viimasega tekibki probleeme, sest sarnaselt teatripedagoogist ja lavastajast isale on üsna hõivatud ka kõik tema kuus järeltulijat, kellest enamik on vanemate eeskujul oma elu samuti teatriga sidunud. Ent vahel saab ka Theatrumis proovi lõppedes küsida vanimalt pojalt, kuidas tema perel läheb või näpistada öötunde hädavajalike juttude jaoks teiste lastega.
Saate autor on Haldi Normet-Saarna. | Vikerraadio kutsus isadepäeval külla Lembit Petersoni kuus last | https://menu.err.ee/1001459/vikerraadio-kutsus-isadepaeval-kulla-lembit-petersoni-kuus-last | 11. novembril on Vikerraadio stuudios näitleja, lavastaja ja teatripedagoogi Lembit Petersoni lapsed, kellest vanim on Marius, järgnevad Maria, Laura, Elisabeth, Jonathan ja pesamuna Anna Kristin. |
Rahapesu kõrgajal, 2012. aastal hakkas Danske Bank AS pakkuma valitud klientidele, kes peamiselt olid pärit Venemaalt, võimalust, et nad saavad oma raha konvereteerida kullakangidesse või müntidesse, selgub sisedokumentidest, millega said tutvuda uudisteagentuuri Bloomberg ajakirjanikud. Dokumentides esitles pank oma klientidele kulda kui võimalust saavutada anonüümsus ja märgiti, et kuld annab võimaluse varade teisaldamiseks.
Danske panga välisresidentide üksuse eelmise aasta septembris avaldatud raportis loetleti üles mitteresidentidele pakutavad teenused, kuid seal ei toodud välja võimalust raha kulda paigutada.
Euroopas ja Ameerika Ühendriikides 220 miljardi dollari suuruseks hinnatud rahapesu uurimise alla sattunud Danske panga kahtlased tehingud toimusid aastatel 2007-2015 peamiselt selle Eesti filiaali kaudu, mis tänaseks on oma töö lõpetanud.
Kuld on mänginud Venemaa ja Eesti vahel, mis saavutas oma iseseisvuse pärast Esimest maailmasõda, erilist rolli. Sajand tagasi kasutasid Venemaal võimule tõusnud kommunistid Eestit sillana, et müüa välismaale mõrvatud tsaari perekonnalt röövitud tohutu kogus kulda, kirjutab Bloomberg. 1920ndate aastate algul läbis lääneriikide kehtestatud blokaadist kõrvale hiilides Tallinna umbes 700 tonni Tsaari-Venemaa kuldmünte, mis hiljem jõudsid Skandinaaviasse ja Ühendkuningriiki. Tänane Venemaa eliit võis kasutada sama teed, märgib Bloomberg.
Pole teada, kui palju kulda Danske Eesti filiaal müüs, kuid lekkinud dokumentidest selgub, et osa kliente kasutas seda võimalust. Kliendid said 250-grammiseid ja ka suuremaid kullakange osta ilma sertifikaatideta. Rahapesuvastase võitluse luba oli vaja enne kulla klientidele üleandmist, kuid sellist luba polnud tarvis, kui kulda hoiti panga hoiulaekas. | Danske pakkus Vene rikkuritele raha varjamiseks võimalust see kulda paigutada | https://www.err.ee/1001465/danske-pakkus-vene-rikkuritele-raha-varjamiseks-voimalust-see-kulda-paigutada | Rahapesuskandaali sattunud Danske panga Eesti filiaalis pakuti rikastele klientidele võimalust oma rikkuse varjamiseks raha kulda paigutada. |
Belgia ratturid hõivasid viiest esimesest kohast neli, kolmikvõidu vääras pronksile tulnud šveitslane Dario Lollo, kes kaotas kulla saanud Thibau Nysile (41.10) minuti ja kümne sekundiga. Ainsa eestlasena võistlustules olnud Madis Mihkels kaotas 5.47 ja sai 32. koha. Naisjuunioride seas võidutses hollandlanna Puck Pieterse.
Võistluse avapäeval saavutas Magnus Krusemann 40-44-aastaste meeste konkurentsis seitsmenda koha, kaotust hispaanlasele Agustin Navarro Vidalile kogunes 5.39. | Mihkels sai cyclo-crossi EM-il juunioride klassis 32. koha | https://sport.err.ee/1001463/mihkels-sai-cyclo-crossi-em-il-juunioride-klassis-32-koha | Itaalias Silvelles jätkuvatel cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlustel saavutas Madis Mihkels juunioride võistlusklassis 32. koha. |
Prantsusmaa võitu andis suure panuse maailma edetabelis 40. kohal olev Kristina Mladenovic, kes oli päeva esimeses mängus esireketist Ashleigh Bartyst enam kui kaks ja pool tundi kestnud kohtumise järel üle 2:6, 6:4, 7:6 (1). Teises üksikmängus alistas austraallanna Ajla Tomljanovic Pauline Parmentier' 6:4, 7:5.
Otsustava Barty - Samantha Stosuri ja Caroline Garcia - Mladenovici paarismängu võitsid prantslannad 6:4, 6:3. Viimati triumfeeris Prantsusmaa Fed Cupil 2003. aastal.
THEY'VE DONE IT!
Congratulations to France who are 2019 Fed Cup champions! ???????? ???? #TousEnsemBleu #FedCupFinal pic.twitter.com/pymekPwdby
— Fed Cup (@FedCup) November 10, 2019
Laupäevases avamängus oli Prantsusmaa esinumber Mladenovic tund aega ja 12 minutit kestnud kohtumises kindlalt 6:1, 6:1 parem Tomljanovicist (WTA 51.), viies külalised 1:0 juhtima.
Teises kohtumises ei andnud aga tänavu suurepärases hoos olev maailma esireket Barty Garciale mingit võimalust – äsja WTA finaalturniiril triumfeerinud Barty alistas Garcia 56 minutiga 6:0, 6:0.
Prantsusmaa ja Austraalia on varem Fed Cupil vastamisi olnud kuuel korral ja Austraalia on võitnud neist viis vastasseisu. Viimati olid nad vastamisi 2000. aastal ja siis jäi peale Prantsusmaa.
Järgmiseks aastaks läbib Föderatsiooni karikaturniir uuenduskuuri ning alates aprillist mängivad Ungaris toimuval finaalturniiril 12 riiki. Varasema kaheksa riiki asemel hakkavad tiitlit jahtima 20 naiskonda, ühe nädala jooksul peetavale finaalturniirile kvalifitseerub 12 koondist. Esimesel kolmel aastal võõrustab saviväljakul uut Fed Cupi finaalturniiri Budapest, neist esimene toimub järgmise aasta 14.-19. aprillini. | Esireketi alistanud Mladenovic vedas Prantsusmaa Fed Cupi võiduni | https://sport.err.ee/1001431/esireketi-alistanud-mladenovic-vedas-prantsusmaa-fed-cupi-voiduni | Naiste tennise hooaja viimasel turniiri, naiskondliku Föderatsiooni karikasarja finaali võitis võõrustaja Austraalia 3:2 alistanud Prantsusmaa. |
2016. aastal esietendus Vanemuise väikeses majas William Shakespeare'i tragöödia "Othello", Andres Noormetsa tekstiredaktsioonis ja lavastuses. Raadioteatri ja Vanemuise koostöös on lavastuse põhjal nüüd valminud järjekuuldemäng.
Veel enne järjekuuldemängu eetrisse paiskamist avaneb ainukordne võimalus kuulata seda samas teatriruumis, kus mängiti lavastust. See kogemus võib kuulajates tekitada deja-vu tunnetust, aga ka täiesti uudseid kujutelmi. Vahepealse kolme aastaga on tragöödia sõnum sallimatusest ja võõravihast, kadedusest ja intrigaanlusest, inimlikust rumalusest ja kergeusklikkusest üksnes võimendunud.
Kuuldemängu osatäitjad on samad, kes kehastasid rolle Vanemuise laval: Othello – Jim Ashilevi, Jago – Sten Karpov, Desdemona – Liis Karpov, teistes osades Marian Heinat, Andres Mähar, Riho Kütsar, Karol Kuntsel. Kuuldemängu lavastaja on Andres Noormets, helikujundaja Taavi Kerikmäe, helirežissöör Külli Tüli.
"Othello" avalik kuulamine toimub Vanemuise väikses majas 11. novembril algusega kell 17. Kuuldemängule järgneb vestlusring. Sündmus on tasuta. | Vanemuises väikeses majas toimub kuuldemängu "Othello" avalik kuulamine | https://kultuur.err.ee/1001447/vanemuises-vaikeses-majas-toimub-kuuldemangu-othello-avalik-kuulamine | 11. novembril toimub Vanemuise väikeses majas järjekuuldemängu "Othello" avalik kuulamine. |
Kolledžihooaja eel esimese asetuse saanud Oregoni staar Sabrina Ionescu viskas võidumängus 30 punkti (neist 20 kolmandal veerandajal) ja noppis seitse lauapalli, Satou Sabally lisas 25 silma.
Alles teist korda ajaloos ülikoolinaiskonnale kaotanud USA koondise (esimest korda jäädi 1999. aastal alla Tennessee'le) resultatiivseimad olid Nneka Ogwumike 19 ja legendaarne Diana Taurasi 17 punktiga.
"Mõtlesime, et üritame lihtsalt 20 punkti piires püsida," rääkis Ionescu The Oregonianile. "Mängu käigus unustasime, kes nad on ja selle, et nad peaksid meid võitma." "See on naiste korvpallile suur päev," lisas USA peatreener Cheryl Reeve. | USA korvpallikoondis kaotas kontrollmängus ülikoolitiimile | https://sport.err.ee/1001456/usa-korvpallikoondis-kaotas-kontrollmangus-ulikoolitiimile | USA naiste korvpallikoondis kaotas teist korda ajaloos ülikoolinaiskonnale, kui Eugene'is jäädi alla sealsele Oregoni kolledžile. |
Jurkatamme kodumeeskond San Francisco Dons sai üliõpilasliiga NCAA kõrgeimas divisjonis kirja hooaja teise võidu, kui alistas külla sõitnud Princeton Tigersi 82:72, kirjutab Korvpall24.ee.
Vahetusmeeste pingilt sekkunud ning 17 minutit mänguaega saanud Jurkatamm viskas võitjate kasuks kaks punkti (kahesed 1/1) ja võttis kolm lauapalli. Kohtumine toimus hiljuti avatud Chase Centeris, kus igapäevaselt peab kodumänge NBA meeskond Golden State Warriors.
NCAA kõrgeimas divisjonis oli võistlustules ka Artur Konontšuki kodumeeskond Southern Miss Golden Eagles, kes jäi võõral väljakul 69:75 alla South Alabama Jaguarsile. Algviisikus alustanud Konontšuk viibis väljakul 32 minutit, mille jooksul viskas ta 14 punkti. | Jurkatamme ülikool oli Golden State Warriorsi koduväljakul võidukas | https://sport.err.ee/1001453/jurkatamme-ulikool-oli-golden-state-warriorsi-koduvaljakul-voidukas | Ookeanitaguse üliõpilasliiga NCAA kõrgeima divisjoni korvpalliturniiril olid laupäeval võistlustules Taavi Jurkatamme ja Artur Konontšuki koduülikoolid. |
Eestis ja paljudes teistes demokraatlikes riikides on ministeeriumil suur roll nii seaduseelnõude ettevalmistamisel, mida parlament arutab ja vastu võtab, kui ka poliitika elluviimisel.
Seetõttu on ministeeriumi roll kahetine, ministeerium on poliitiline üksus, mille töö sihid seab parlament. Samal ajal tagab just ministeerium riigi stabiilsuse ja poliitika järjepidevuse. Ministeeriumi juhib minister.
Ministri poliitiliste ülesannete täitmisel on oluline roll ministri nõunikel. Need on töötajad, kellele tänapäeval ei laiene avaliku teenistuse reeglistik, seega ka eetikakoodeks, ja kelle ülesanded määrab minister isiklikult.
Minister valib endale nõunikud, võttes nii ka vastutuse oma valiku eest, ja ministeerium vormistab nad vaid tööle. Nõunikud lahkuvad koos ministriga. Tean oma lühikesest ministrikogemusest, kui olulised on pädevad ja kõrge eetikaga nõunikud. Minister peab saama oma nõunikku usaldada, viimase vastutus on seega ülikõrge.
Ministri nõunikega seostuvad viimastel kuudel pigem segased asjaolud, mis on varjutamas nende üldreeglina tehtud tubli tööd. Augusti lõpus sai avalikkus teada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhi otsusest võtta vastu uued väljakutsed.
Minister Kert Kingo tänas teda avalikult tehtud hea töö eest. Veel samal päeval vastandus sellele avaldusele reljeefselt Kingo nõunik, kuulutades, et EAS-i juht on muuhulgas varjanud korruptsiooni enda juhitava sihtasutuse sees. See väide on tänini tõendamata. Küll on ametist lahkunud nii nõunik kui ka minister.
Selle loo puhul on tegu otsese ministri nõuniku huvide konfliktiga – samal ajal, kui ta käis EAS-iga kohut, kasutas ta ära oma ametipositsiooni, et anda EAS-i juhile põrmustav hinnang.
"Eesti õiguse järgi võib korruptsioon aset leida ka otsuse või toimingu tegemises, selles osalemises või selle sisulises suunamises."
Tavamõtlemine on, et korruptsioon on see, kui keegi saab või annab altkäemaksu. Siiski võib korruptsioon toimida hoopis varjatumalt kui rahapaki liikumine ühest taskust teise. Eesti õiguse järgi võib korruptsioon aset leida ka otsuse või toimingu tegemises, selles osalemises või selle sisulises suunamises. Muidugi ei välista see ettevõtlusega tegelemist ega oma huvide kaitset.
Eestis peetakse poliitikat pahatihti räpaseks ja poliitikuid rahvast võõrdunuks. Ilmselt on nii mõnigi poliitik sellise suhtumise ka välja teeninud.
Oleme jõudnud ühiskonda, kus informatsioon liigub ülikiiresti ja on avalik. Ministrite ja tema nõunike kirjavahetuse avalikuks saamine toob hämarad teod kiiresti päevavalgele. Teame, et halb sõna levib kiiremini kui hea. Seega on iga otsustaja hool, et see, mida ta teeb, mitte ainult ei oleks eetiline, vaid tunduks ka kaugema ja kahtleva pilguga vaadates aus ja eetiline.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon vaagis minister Kingo ja tema nõuniku teineteisele vastanduvaid seisukohti ja nende võimalikke mõjusid. Leidsime, et on lubamatu, kui nõunikul on tema nõustatavas valdkonnas vaidlused ja sügavad eriarvamused. Ministril ja tema nõuniku sõnal on kaalu, seega heidavad taolised olukorrad varju kogu sektorile või ka riigile, rääkimata ministri erakonnast ja poliitikutest üldisemalt.
Värskelt on algatatud kriminaalmenetlus maaeluministri Mart Järviku endise nõuniku suhtes, kes ministrit nõustama asudes oli advokaadina kaitsnud sama ministeeriumi allasutusega vaidlevaid kliente.
Visalt püsib kahtlus, et see suhe jätkus ka ministri nõustamise ajal ja et seda tolereerinud minister aitas kaasa huvide konflikti edasi arenemisele ja võimaliku korruptsioonikuriteo sooritamisele.
Need juhtumid on vähendanud inimeste usku sellesse, et Eesti riiki juhitaks usaldusväärselt ja ausalt. Kas ja mida saame teha, et seis paraneks?
Korruptsiooni vastu tuleb võidelda eelkõige ennetustegevustega. Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastaste riikide ühenduse (GRECO) liikmena annab Eesti 2020. aasta suvel aru juba viienda GRECO hindamisvooru soovituste rakendamisest.
Nimelt on Eesti ühinenud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga ning korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooniga. Mõlema konventsiooni täitmist hinnatakse soovituste abil.
GRECO uue hindamisvooru fookuses on Eesti kõrgete ametiisikute, sh poliitiliste nõunike korruptsiooni ennetamine ja välistamine.
Seega on õiguslikku jõudu saamas nõue hinnata poliitiliste nõunike värbamisel nende eetilisi põhimõtteid ning ees seisavad nende kohustuslikud briifimised eetika ja aususe teemal. Nõunikel tuleb edaspidi deklareerida oma huvid, neile kehtestatakse huvide konflikti teemalised käitumisjuhised.
Kindlad reeglid hakkavad korraldama nõunike suhteid kolmandate osapooltega, kes võivad mõjutada poliitika tegemist. Samuti on oodata töökohavahetuse reegleid, mis piiravad poliitilise nõuniku õigust asuda pärast töö lõppu uude ametisse, kus nõunikuna kogutud teadmiste ärakasutamine võib olla ebaeetiline.
Sel teemal on riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon teinud koostööd MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti ja GRECO soovituste rakendamise eest vastutava justiitsministeeriumiga. Vastavad arutelud toimuvad täna ka parlamendi fraktsioonides.
Mõni kuu tagasi küsiti kohtumistel korduvalt, et miks on vaja reguleerida poliitilisi nõunike küsimust eraldi reeglite kehtestamisega ja kas on nii halbu kogemusi, et seda tuleb teha. Tookord ei olnud meil kõnekaid näiteid, nüüd kahjuks on ja mitte ainult üks.
Töötame selle nimel, et GRECO soovitused rakenduksid. Usun, et poliitilisi nõunikuid puudutavad korruptsiooni ennetamise meetmed teevad meie riigi veel paremaks ning hajuvad ka kõige kriitilisema pilguga vaatleja kahtlused. | Katri Raik: kindlad reeglid ministrite nõunikele vähendavad korruptsiooniohtu | https://www.err.ee/1001452/katri-raik-kindlad-reeglid-ministrite-nounikele-vahendavad-korruptsiooniohtu | Eestis peetakse poliitikat pahatihti räpaseks ja poliitikuid rahvast võõrdunuks. Ilmselt on nii mõnigi poliitik sellise suhtumise ka välja teeninud, kirjutab Katri Raik. |
Dakari ralliks valmistuvad Alonso ja kaardilugeja Marc Coma on koos sõitnud kolmel maastikurallil, tegemist on nende esimese pjedestaalikohaga. Samuti Toyota Hiluxiga osalenud ning ralli võitnud Yazeed Al Rajhile ja Konstantin Žiltsovile kaotasid Alonso - Coma 16 ja pool minutit.
"Fernando ja Marc näitasid sellel nädalal suurepärast kiirust ja mul on hea meel, et kõik edeneb meie plaani järgi," sõnas tiimiboss Glyn Hall. "Meil oli selleks ralliks oma strateegia, mis töötas nende jaoks veatult. Siin sõitsid nad masinaga, mida kasutavad ka Dakari rallil, ehk nad pidid auto säästmiseks kiirust vähendama. Nende pjedestaalikoht tõotab ralliks head."
Järgmine Dakari ralli sõidetakse Saudi Araabias 5.-17. jaanuarini. | Fernando Alonso jõudis maastikurallil Toyotaga esmakordselt pjedestaalile | https://sport.err.ee/1001450/fernando-alonso-joudis-maastikurallil-toyotaga-esmakordselt-pjedestaalile | Kahekordne vormel-1 sarja maailmameister Fernando Alonso saavutas Saudi Araabias toimunud Al Ula-Neomi maastikurallil kolmanda koha. |
Finaalis alistas kolmanda asetusega Lajal oma selle turniiri paarismängupartneri, teise asetusega prantslase Amaury Rayneli 6:3, 6:4, kirjutab Tennisnet.ee.
ITF-i juunioride edetabelis saab Lajal juurde 30 punkti, nii kasvab eestlase punktisumma üle saja (101,75), millega ta peaks juunioride maailma edetabelis kerkima 550. koha kanti. | 16-aastane Mark Lajal võitis Luksemburgis tenniseturniiri | https://sport.err.ee/1001444/16-aastane-mark-lajal-voitis-luksemburgis-tenniseturniiri | 16- aastane Mark Lajal võitis kuu aja jooksul juba teise ITF-i juunioride 5. kategooria turniiri. Kui oktoobris saatis teda edu Haagis, siis sel nädalal Luksemburgis Esch/Alzettesis. |
Austav ettepanek arvustada dokfilmi "Aasta täis draamat" ei langenud mulle sülle mitte sellepärast, nagu oleksin tähelepanuväärselt sõnaosav või erakordselt terava mõistusega. Ei maksa ennast meelitada, põhjus on palju lihtlabasem. Mul on ette näidata üsna samalaadne kogemus, nagu on filmi kangelasel, Valgast pärit slaavi neiul Alissija-Elisabet Jevtjukoval, kes osales Kinoteatri inimeksperimendis ja vaatas mullu ära 224 etendust ehk enam-vähem kõik uuslavastused, mida Eesti vohaval teatripildil oli pakkuda.
Aastatel 2016–2018 kuulusin eesti teatri aastaauhindade draamažürii koosseisu (olen seal ka varem olnud, kuid mitte kunagi kolm aastat jutti) ning vaatasin seoses selle kohustusega igal aastal ära umbkaudu 120 uuslavastust. Seda on küll sadakonna võrra vähem (draamažürii keskendub üksnes sõnalavastustele ja seitsmeliikmelisena saab oma koormust pisut jaotada, kõik ei pea kõiki lavastusi nägema), kui tuli Alissijal tema kannatuste aastal ära vaadata, ent selle võrra kestis ka minu (ja veel mitme žüriiliikme) teatrimaraton kolm korda kauem ning sealjuures sai rändmunga kombel mööda maad ja teatreid käidud põhitöö kõrvalt.
Kui nüüd kujundit rebida, siis kestvuse ja kurnavuse poolest võiks mõlemal juhul võrrelda neid teatriretki Ironmani triatloniga, kuid tegelikult on palju täpsem kõrvutada seda kõike pika rabamatkaga: aeg-ajalt tuleb küll ette kuivemaid kohti, kus avaneb võimalus tõsta pilk ja silmitseda ümbritsevat ilu, ent enamik ajast peab pingsalt vahtima oma lirtsuvate jalgade ette ja aina edasi rühkima. Niisiis usun teadvat ja mõistvat seda erutusega segatud väsimust ja ühel hetkel ka ligi hiilivat tüdimust, mis Alissijat tema rännakul valdas.
Lähtekoht ja eesmärgid olid meil aga küll väga erisugused. Elu jooksul nähtud teatrilavastuste hulk küündib mul tuhandetesse, Alissija oli enne Kinoteatriga kohtumist käinud teatris vaid kaks korda: kord lasteaias, teine algkoolis. Võimalikult väike varasem kokkupuude teatriga oligi palgaliseks teatrivaatajaks saamise üks tingimusi. Kusjuures paistab, et Alissija aasta täis draamat pani ühtlasi paugu peretraditsioonile, sest ka tema ema oli varem teatrit vaadanud vaid korra, Valgas "Meistrit ja Margaritat".
Koha teatri aastaauhindade žüriis võtsin vastu professionaalsest huvist, et saada Eestis tehtavast teatrist mõneks ajaks võimalikult põhjalik ülevaade. Usun, et mõistlikus koguses (tõsi, mõistlikkuse piiri ületasid nii Alissija kui ka žüriiliikmed juba ammu) on ka kehvapoolse teatri vaatamine õpetlik ning teatri üldpildi tajumine aitab omakorda paremini mõista iga lavastust eraldi.
Alissija oma motiividest filmis saladust ei tee: "Ma tahan Valgast ära, kauaks ja kaugele." Kui üks peamisi alternatiive on töökoht Maximas, siis kultuuritöötaja miinimumpalga (2018. aastal 1150 eurot kuus) eest võetud kohustus õhtust õhtusse ja vahel ka päeval teatrit vaadata ning seejärel igast nähtud etendusest hiljemalt ööpäeva jooksul blogisse lühike arvustus kirjutada pole sugugi kehv kaup. Ent selle olmelise põhjuse tagant aimub ka peategelase soov oma eluga midagi tõesti huvitavat ja arendavat ette võtta. Selle väite eelduseks on muidugi arusaam, et töö teatris on midagi üllamat ja põnevamat kui kaupluse kassalindi taga tooteid sisse piiksutada. Põnevam on teatris kindlasti, aga kas ka üllam?
Filmi seisukohalt on vähemalt sama tähtsad need eesmärgid, mida seadis eksperimendile ja selle jäädvustusele Kinoteater. Vastust otsiti mitmele küsimusele. Mida teeb inimesega väga suur doos kunsti? Kas see muudab teda ja tema elukäiku? Muidugi võib eksperimenti ja sellest tehtud filmi võtta kui hääle andmist mitteprofessionaalist vaatajale, kelle arvamustest koorub omakorda välja kõrvalpilk Eesti teatrile, ent vähemalt filmi põhjal tundub palju-palju tähtsam Alissija aasta kestnud eneseotsingute ja -leidmise teekond. Teatrist ammutatud üledoos on siin vaid vahend, ehkki väga mõjus.
Dokumentaalse teekonnafilmi "Aasta täis draamat" ülesehitus pole kuigi keeruline. Lühikesed lõigud nähtud lavastustest vahelduvad pisut pikematega sellest, kuidas ta rändab rongi, bussi või autoga ühest etenduspaigast teise, magab telgis või heinakuhjas, väisab Nukuteatris rahvusvahelise teatripäeva pidu ja teatrite suvist spartakiaadi, avaldab arvamust nähtud lavastuste ja üldse elu üle. Põimuvalt sellega voogab ka teine hoovus, mille kaudu saab vaataja aimu Alissija suhetest oma ema ja isaga, keerulisevõitu lapsepõlvest, armastuseotsinguist jms. Alguses on ootusärevus ja uudsuse võlu, üheskoos naha vahele pugeva väsimusega jõutakse vahepeal kriisini (selgub, et pidevast teatrivaatamisest kurnavamgi on kohustus nähtu kohta kirjalikult kohe ja alati midagi arvata), ent aasta lõpp toob taas muutuse.
Eestis tehtava teatri kohta filmist palju teada ei saa: ehk vaid seda, et kahetsusväärselt palju näeb keskpärast ja tüütut. Küll aga on lavastuste katkendid (filmis esindatud umbes üks kuuendik) kohati päris osavalt välja valitud ning põimitud peategelase eraelu teemadega. Alissija suhteid emaga on valitud illustreerima (küll äraspidisel moel) katkend Pärnu Endla lavastusest "Märter", armastuseotsinguid aga katkend sama teatri "Elust ja armastusest".
Palgalise teatrivaataja saatjaks on üksindus. Isegi neil hetkil, kui mõistusega võttes on arusaadav, et operaator ja režissöör peavad vähemalt võtte ajal olema ju koos Alissiaga. Petab ära küll. Ent see pole vaid füüsiline üksindus. Ühel rongisõidul kurdab Alissija, et sõbrad ei mõista teda, kui ta tahab teatrist rääkida, teatriinimestele pole aga tema jutt kuigi huvitav, sest nad teavad seda kõike niigi. Ka teatripäevapeo ülesvõttel seisab Alissija teistest eraldi, sest sellel teatri suguvõsakokkutulekul pole ta veel kodus. Omadele juba veidi võõras ja võõrastele mitte veel oma. Üksildase roll paistab aga Alissijale loomult sobivat: "Mulle meeldib vaikus. Mulle meeldib väga üksi olla. Mulle meeldib jälgida ja kuulata." Tema eneserefleksioon on läbivalt köitev ja tore jälgida.
Epiloog ehk Alissija elu pärast teatrivaataja ameti lõppemist peaks andma vastuse, kas väga suur doos kunsti muudab inimest ja tema elukäiku. Alguses paistab, et mõnevõrra muudab see küll inimest, aga mitte eriti tema elukäiku. "Ma tunnen palju rohkem vabadust, olen endaga palju rohkem sõbraks saanud," hindab peategelane ise eksperimendi mõju. Iseasi, kas see muutus on otseselt teatrikunsti põhjustatud või selleks piisanuks ka vaid keskkonnavahetusest?
Kaadrid kaubanduskeskusest, mille kohvikus leidis Alissija pärast teatriaasta lõppu tööd (tema T-särk kirjaga "Amet annab, laiskus võtab!" ning mööda inimtühja kaubanduskeskust uitav kaamerapilt, kuhu püütakse oma telefone näppivaid või niisama lakke vahtivaid müüjaid, rõõmustaks iga dokumentalisti), ei jäta elumuutuseks just palju lootust, kõik näib libisevat vanadesse roobastesse. Ootamatu pööre annab filmile uskumatu lõpu. Selles pole kahtlust, et Alissija oleks oma eluga nii või teisiti, ka ilma eksperimendita, midagi tavapärasest erinevat ette võtnud, ent keeruline öelda, kas see oleks olnud seotud just teatriga. Ega vist. Raske teekond muidugi jätkub, aga kui Eesti teater võidab sellest kõigest huvitava lavastaja ja võib-olla ka näitleja, siis tuleb Kinoteatrile tänulik olla ning igasugused Mowgli või Nukitsamehe kodustamise jutud paistavad selle taustal kohatuna. | Arvustus. Üksildane rännak teatri rabamaastikul | https://kultuur.err.ee/1001443/arvustus-uksildane-rannak-teatri-rabamaastikul | Uus film kinolevis
"Aasta täis draamat"
Idee autorid: Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik
Režissöör ja stsenarist: Marta Pulk
Heliloojad: Hendrik Kaljujärv ja Jakob Juhkam
Arvustus ilmus Sirbis |
18-aastane Innichenis sündinud itaallane alistas finaalis esimese asetusega Austraalia tennisisti Alex de Minauri (ATP 18.) 4:2, 4:1, 4:2. Sinner (ATP 95.) päästis mängu jooksul kõik üheksa murdepalli. See oli talle käesoleval hooajal teine võit maailma esikahekümnesse kuuluva mängija üle, oktoobris oli ta Antwerpenis üle kogenud prantslasest Gael Monfilsist.
Turniiri wild card 'ina alustanud Sinner on maailma edetabelis noorim esisajasse kuuluv mängija, enne teda on Next Geni finaalturniiril võidutsenud Hyeon Chung ja Stefanos Tsitsipas, kes jõudsid mõlemad kaks kuud pärast triumfi Austraalia lahtistel poolfinaali. De Minaur mängis Milanos finaalis ka eelmisel aastal, kui kaotas Stefanos Tsitsipasele.
Kuni 21-aastastele tulevikulootustele mõeldud turniiril on kasutusel teistsugused reeglid kui muudel turniiridel. Näiteks mängitakse sette tavapärase kuue geimivõidu asemel nelja geimivõiduni, seisul 3:3 mängitakse kiire lõppmäng. Lisaks ei ole geimis 40:40 viigil enam edu, vaid järgnev punkt toob geimivõidu. Iga punkti vahe võib olla maksimaalselt 25 sekundit, servimisel ei loeta enam võrgupuudet. Joonekohtunikke ei ole (ja väljakul pole ka sisemisi küljejooni), selle asemel kasutatakse elektroonikat. | Tulevikulootuste tenniseturniiri võit läks kodupubliku rõõmuks itaallasele | https://sport.err.ee/1001440/tulevikulootuste-tenniseturniiri-voit-laks-kodupubliku-roomuks-itaallasele | Milanos toimunud meeste tennise tulevikulootuste aastalõputurniiri võitis kohaliku publiku rõõmuks Jannik Sinner. |
Eesti ajakirjandus on vaba. Kuid vabadusel on eri vorme.
Muidugi ei tähenda see mingi "aga" või lisaklausli asetamist sõna "vabadus" ette – siis juhtuks sama nagu demokraatia mõistega, kus kõik lisad ja "selgitused" loovad hoopis eufemisme. Olgu selleks parteilis-sõjalise diktatuuri tegeliku olemuse varjamiseks leiutatud "rahvademokraatia", kleptokraatiat õigustav "juhitav demokraatia" või, eelnevatega võrreldes hiilivamaid vahendeid kasutav, kuid samuti vaba mõttevahetust likvideerida püüdev "liberaalne demokraatia".
Demokraatiaga sarnaselt ka vabadus on või teda pole. Ometi on vabadusel palju eri vorme. Või kasutusvõimalusi. Seksuaalsest äriliseni ja poliitilisest loominguliseni. Niisiis võib kinnitada: jah, sõna ja ajakirjandus Eestis on vabad, aga kuidas ja kellele?
*
Tuleb paraku tõdeda, et vabad on nad siiski vaid kaugelt vaadates, defineerimata seejuures ei ajakirjandust ega vabadust.
Esmalt ajakirjandusest. Mis see üldse on? Muidugi osa laiemast, meedia nime kandvast nähtusest. Kuid on mõneti lahtine, kas Eesti puhul tähendab ajakirjandus ainult Eesti Meediaettevõtete Liitu (EMEL) kuuluvaid väljaandeid või peaks siiski mõtlema mingi avarama definitsiooni peale.
Liiati ei ole kõik väljaanded EMEL-i liikmed: nii ei kuulu sinna näiteks kultuurileht Sirp või nüüd juba ka paberile jõudnud Edasi.org. Rääkimata muidugi raadio- ja telejaamadest.
Niisiis tuleb definitsioonis lähtuda vist ikka mõnest avaramast selgitusest. Üllataval kombel ei olegi sellist lihtne leida. Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks näiteks viitab sellele, mida ajakirjandus teeb, miks ta on oluline, kuidas peaks toimima.
Sama kohtab ka erinevates artiklites ja mõtteavaldustes, kus autorid arutlevad ajakirjanduse rolli üle. Ikka kordub see, mida ajakirjandus teeb, mitte see, mis ta on.
Nõnda tulebki vast entsüklopeedilise nappusega tõdeda: ajakirjandus on teabelevi institutsioon ("Väike Entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006).
Selle definitsiooni kohaselt võib ajakirjanduse hulka liigitada ka nähtused, mida tänapäeva Eesti ajakirjanikud ise ajakirjanduseks ei pea, kuid mis vaieldamatult mõjutavad meedia- ja ajakirjanduspilti. Olgu siinkohal nimetatud parteiline ajakirjandus või suunamudijad.
Need on uued nähtused, mille olemasolu on nii-öelda vana kooli ajakirjandusele probleem, mida vähemalt juhtkonna tasemel tunnistatakse – isegi kui ei teata lahendusi nende mõju kammitsemiseks.
*
Kui ajakirjanduse defineerimine ja piiritlemine on vaatamata nähtuse pidevale muutumisele siiski jõukohane, siis vabadusega – seda just Eesti ajakirjanduse kontekstis – on lood keerulisemad.
Alustuseks võib ju tõdeda, et vabadus on tagatud ja olemas, Eesti ajakirjanduses võib ükskõik kes öelda ükskõik mida ning mis selle üle ikka arutleda. Kuid, nagu eespool tõdetud, saab vabadusest rääkida vaid eeldusel, et vaatleme ajakirjandust ülilaialt, haarates sinna ka blogid, parteilised väljaanded või muud ajakirjanduse vormi, kuid sageli teistsugust sihti ja töövõtteid kasutavad ning teistsugusest enesetunnetusest lähtuvad nähtused.
"Lähem vaatlus näitab teatud mõtete ja hoiakute diktatuuri, mille varjamiseks kasutatakse viigilehti."
Lähenedes ajakirjandusele suurendusklaasiga, hakkab pilt vabadusest murenema. Lähem vaatlus näitab teatud mõtete ja hoiakute diktatuuri, mille varjamiseks kasutatakse viigilehti, millest vast markantseim on Eesti Päevalehe konservatiivist spordiajakirjaniku poliitiliste purtsatuste avaldamine vaid selleks, et etendada arvamuste paljusust.
Tõsi, teistes Eesti ajalehtedes või ka Eesti Rahvusringhäälingu portaalis on pilt kirjum. Kuid näiteks Postimeheski talutakse arvamuste paljusust vaid eeldusel, et muudes küsimustes valitseb mingi "toimetuse" baaskonsensus, mis selgelt mõjutab näiteks uudisajakirjandust alates sellest, mida peetakse uudiseks kuni selleni, millise nurga alt ja mis hoiakuga käsitletakse uudises esinevaid inimesi, teemasid, probleeme.
Seda, kes selle tuumalt vasakliberaalse "baaskonsensuse" lõi, ei tea ega tunnista keegi. Papa Jannsen see vast polnud, vaevalt Mart Kadastikki.
*
Nõnda jõuamegi Eesti ajakirjanduse keskse probleemini. Selleks on ajakirjanikud.
Tihti alamakstud ja ületöötanud, sageli pooliku haridusega, kergesti väljavahetatavad, üldjuhul erilise karjääriperspektiivita (kuigi, hea ajakirjanik ei peakski tegema kitsas mõttes "karjääri" n-ö uksepoisist direktoriks vaid arenema ise professionaalselt; samal ajal välistab üldjuhul just raha- ja ka väikesele ühiskonnale omaselt vaheldusrikka töö puudus aastakümnetepikkuse kogemustega reporterite olemasolu, aga see selleks) seltskonnal polegi muud peale oma uhkuse ja au, mis loob tugeva tsunfitunde.
See on kehv kombinatsioon, milles segunevad korraga ülbus ja üleolevus ning hirm ja alaväärsus – sisimas ju tunnetatakse oma ajalikkust-ajutisust ja madalat hinda. Edasi aitab elada eelkõige tugev küünarnukitunne. Et mitte öelda: kambavaim.
Nagu teame juba keskajast, pole see paraku parim vabaduse garant. Toona piirasid kaupmeeste ja käsitööliste ühendused vaba konkurentsi ja ideede levikut, takistades viimaks elu edenemist, olles samas võimsaks kõlakojaks oma eesõiguste ja arusaamade propageerimisel keskaegses linnas.
Seejuures muidugi vältides-välistades kõiki ja kõike, kes võinuks nende positsiooni ohustada. Seda hetkeni, mil tsunftid muutusid ise dinosaurusteks, kelle pühkis enda teelt pead tõstev vaba turu ettevõtlik vaim.
*
Eesti ajakirjanduse hetkeolukord on jabur, sest tsunftiks pole ju omanikering – selle poolega on meil suht-koht korras, keegi ei takista uusi väljaandeid loomast, mingitest kartellilepetest ei saa rääkidagi.
Tsensuur, mõttevahetuse piiramine tuleb toimetustest ning soovides tõeliselt vaba arutelu, ei saagi enam päriselt loota traditsioonilisele ajakirjandusele: seal määrab tooni ajakirjandustsunfti vasakliberaalne sisekokkulepe.
"Olgu meil pealegi (vasak)liberaalse suunitlusega üleriigilisi väljaandeid – aga olgu ka teisi."
Ohtlik pole see muidugi mitte põhjusel, et säärane ilmavaade on mulle endale ebasümpaatne, vaid oma totalitaarsustaotluse pärast. Olgu meil pealegi (vasak)liberaalse suunitlusega üleriigilisi väljaandeid – aga olgu ka teisi. Neid ei saa paraku ilmselt tekkida seni, kuni Eesti ajakirjanike järelkasvu õpetamine on selgelt ideoloogiline.
Siin muutusele loota on naiivne. Küll võiks mõne muu riigi eeskujul mõelda, kas meie alarahastatud kõrgkoolid peavad sellist ajakirjandusõpet – või vähemalt vastavat õpet senisel kujul olemasolevate õppeainete ja õppejõududega – üldse pakkuma. Peale ühe ilmavaate taastootmise ei saa sellest praegusel kujul paraku kasu ei ühiskond ega ajakirjandus.
*
See on omakorda asunud kägistama vaba sõna ja mõttevahetust Eestis, surudes kokkulepitust erinevaid seisukohti välja arvamusvahetuse kesksetelt platvormidelt perifeeriasse. Selliste arengute jätkudes ootab aga ühiskondlikku keskvälja ees üks kahest.
Võttes appi paralleeli linnade arengust on võimalusi kaks: mahajäetud varemed, nagu mõnedes Ameerika Ühendriikides linnakeskustes või monotoonsed väljakud, kus marsivad ühtesid ja samu hüüdlauseid skandeerivad ajupestud massid – nagu mõnes end rahvademokraatiaks nimetavas riigis.
Kommentaar põhineb Peeter Helme Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal. | Peeter Helme: Eesti ajakirjanduse vabadusest | https://www.err.ee/1001438/peeter-helme-eesti-ajakirjanduse-vabadusest | Kui ajakirjanduse defineerimine ja piiritlemine on vaatamata nähtuse pidevale muutumisele siiski jõukohane, siis vabadusega – seda just Eesti ajakirjanduse kontekstis – on lood keerulisemad, kirjutab Peeter Helme. |
Kui hooaja esimese omavahelise kohtumise kaotas Tallinna Ülikool võõrsil 67:94, siis sel korral haarasid Janne Schasmini hoolealused juhtohjad enda kätte kohe mängu alguses. Lätlannad hoiti esimese kuue minuti jooksul vaid ühe punkti peal, kirjutab Korvpall24.ee.
Tallinna Ülikooli parimad skooritegijad olid Sofia Košareva ja Raven Fox, kes tõid mõlemad 21 punkti. Annika Köster tegi võimsa kaksikduubli, visates 15 punkti ja võttes 20 lauapalli.
Tallinna Ülikool hoiab nüüd turniiritabelis seitsme punktiga kolmandat kohta, olles kogunud kaks võitu ja kolm kaotust. | Köster noppis 20 lauapalli ja TLÜ sai Liepajalt kindla revanši | https://sport.err.ee/1001437/koster-noppis-20-lauapalli-ja-tlu-sai-liepajalt-kindla-revansi | Tallinna Ülikooli naiskond sai Balti korvpalliliiga kõrgemas divisjonis teise järjestikuse võidu, kui hooaja esimeses kodumängus alistati Läti klubi Liepaja/LSSS 104:68 (27:8, 27:15, 25:18, 25:27). |
Läinud nädalal pandi kaua väldanud operatsioonile peaaegu punkt, kui poliitiline tahe seljatas terve mõistuse ja ekspertteadmise. Valitsuskomisjon kinnitas eesseisva rahva ja eluruumide loenduse küsimustiku, mis teeb üsna võimatuks rahvaloenduse läbiviimise ainult riigi registrite põhjal. Kuigi ettevalmistusi odava, moodsa ja usaldusväärsed andmed kindlustava registripõhise loenduse läbiviimiseks alustati kohe pärast eelmist rahvaloendust, leiavad asjatundmatud poliitilised otsustajad nüüd, et ekspertide pakutud meetodi asemel peab loenduse läbi viima ikka vanaviisi, sest väga tahaks teada ka asju, mida registrites ei ole. Lõplikult kinnitatakse loendusmeetod detsembris, kui statistikud on ära teinud prooviloenduse. Kui tahes head selle tulemused ka ei oleks, vaevalt see juba kinnistunud poliitilist tahet muudab.
See tahe võtab maksumaksjate taskust põhjendamatult 10–15 miljonit eurot, mis kulub rahvaloendajate koolitamiseks ja ukselt uksele käimiseks. Mõistuspärast põhjendust pole valitsus pakkunud, kui just mitte pidada veenvaks ja targaks jutuks rahvastikuminister Riina Solmani avaldust 26. septembri pressikonverentsil Mäevalla palvemaja ees. Minister ütles: "Meil oleks rahvastiku- ja perepoliitika planeerimiseks hädasti vaja teatud liiki informatsiooni, mis aitab meil paremaid otsuseid langetada." Nüüdseks on selge, et see "teatud liiki informatsioon" on andmed, millest on huvitatud huvirühmad ja mida riigi registrites ei ole, nimelt andmed rahvuse, usulise kuuluvuse ja keelteoskuse kohta ning enesehinnang tervisele.
Kuna ministri väite ja loendusküsimuste nimekirja vahel selget seost ei ole, võib arvata, et otsuste taga on varjatud motiive, mis ei tee au avalikule võimule ega head statistika apoliitilisuse põhimõttele. Isegi rahvaloendust korraldavale statistikaametile pole selge, miks riik peaks neid lisaandmeid koguma. Kolmapäeval tegi ameti peadirektor Mart Mägi kolmele ministeeriumile viisaka pöördumise ja küsis: "Soovime teada, mis on loendustulemuste kasutamise konkreetne eesmärk. Samuti, kus ja milleks on eelmise, 2011. aastal toimunud loenduse samu andmeid kasutatud." Kui nii küsitakse, siis ei ole järelikult keegi vaevunud seda seni selgitama.
Viimastel rahvaloendustel (2000 ja 2011) oli kindla usu tunnistajaid Eestis alla kolmandiku elanikkonnast. Autor/allikas: Statistikaamet
Kuskil pole kirjas, et kõik demograafid peavad olema omakasupüüdmatud inglid. Rahvaloenduse andmed on nii mõnelegi töö ja leib paljudeks aastateks. Rahvastiku uurijad on kitsalt spetsialiseerunud ja kui nüüd juhtub, et mõni varasematel loendustel alati esitatud küsimus nimekirjast välja pudeneb, jääb tööta ka uurija. Kellele see saab meeldida? Ja nii laulabki uurija oma soovi linnukesena kõrva mõnele poliitikust eestkõnelejale (nood on kogunenud veidrasse ja ebaproduktiivsesse riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks), see jääb uskuma ja vormistab asja koalitsiooni tahteks.
Aga mida ikkagi hakkab avalik võim peale inimeste enesehinnanguga oma rahvuslikule kuuluvusele? Puhtatõulisel matsil, kes saab kirikuraamatute järgi oma talupoegliku põlvnemise liini Põhjasõjani tagasi viia, pole vastamisel probleemi (kui ta just pole radikaliseerunud ning ennast seetõttu pühaks sõjaks valmistuvaks araablaseks pidama hakanud). Suur osa elanikest jääb küllap kimbatusse, sest etniline taust on kirju. Millise vere häält peab enda identifitseerimisel kuulama inimene, kelle vanavanemad on rahvuselt eestlane, venelane, grusiin ja juut, näiteks? Kuidas küsitlejale ausalt vastata, kui ankeet ei võimalda olla korraga neljast rahvusest? Rahvustunnus saab riigivõimule tähtis olla vaid juhul, kui ametlik poliitika on assimileerimine, mida teadaolevalt ei ole kehtestatud. Küll saab rahvus olla tähtis parteipoliitilises plaanis ja seda eriti nn rahvuskonservatiividele Isamaas ja EKREs. Kui näiteks ilmneks, et end eestlasena määratlevate inimeste osakaal rahvastikus loenduse andmete järgi on kasvuteel, annaks see võimaluse hoobelda oma poliitiliste saavutustega. Meie tegime! Kui andmed näitaksid eestlaste osakaalu langust, puhuks see tuult purjedesse hirmuretoorikale ja hääbuma kippuvale migrandivihale. Jälle poliitiline kasu nagu maast leitud.
Rahvaloenduse ja statistika ülesanne ei ole toota ideoloogilisi argumente ja põhjendus, et küsime rahvust, sest alati on küsitud ning sellega tagame järjepidevuse, pole mingi põhjendus. Miks me siis inimese seisust ei küsi (kas ta on talupoeg või kodanlane või aadlik?), sest tsaariajal ju küsiti seda? Aga küllap minister Solman avalikkusele kunagi selgitab, kuidas rahvusliku kuuluvuse andmed tema otsuste kvaliteedile on tervistavalt mõjunud. Siiski on see küsimus suhteliselt ohutu, kuigi võib ennustada, et idanaaber ei jäta kasutamata juhust saadud andmetest venelaste diskrimineerimist järeldada.
Hoopis halvemini lõhnab küsimus inimeste kirikliku või usulise kuuluvuse kohta. Esiteks ei ole see avaliku võimu asi, mida inimene usub või ei usu. Teiseks on kõik korralikud kogudused end registreerinud maksusoodustusega MTÜde registris ja riigi seisukohalt oleks õige lugeda kirikuinimesteks ainult need, kelle nimi on maksuametis kirikumaksu tasujana kirjas. End kristlike väärtuste eestkõnelejateks pidavad parteid loodavad ilmselt rahvaloenduse andmetest head malakat võitluses patust ja ebakristlikku kooselu viljeleva enamusega. Rahvastikuministri juures juba ehitatakse struktuuri, mida võiks nimetada ka kristliku demograafia osakonnaks ja mille mõtteilm on avalikkusele hästi tuttav Postimehe poliitrubriigist "Meie Eesti", kus rahvastikukäsitlusi toimetas nüüdne ministri nõunik Lea Danilson-Järg.
Kui loenduse abil õnnestuks näidata usklike arvu kasvu, tugevneks kohe ka surve kehtivatele võrdõiguslikkuse reeglitele ning algaksid katsed piirata vähemuste õigusi ja naiste vabadusi. Samuti läheksid käiku plaanid, millega suunata kõlvatute arvelt rohkem sotsiaalsfääris ringlevat maksumaksja raha "õiget" pereelu elavatele inimestele. Poleks ime, kui mõni erakond üritaks kas või rahvahääletuse abil keelustada aborte või vähemasti piirata selle tegemise võimalusi. Kirikutele lubataks senisest paremat sissepääsu asutustele sotsiaal- ja haridussfääris. Kui otse ei saa, siis hiilimisi ikka püütaks laiendada usuõpetust üldhariduskoolis, korraldades selle toetuseks häälekate lapsevanemate aktsioone. Väärtuspolitsei ja moraalikohtud? Minister Solmani "paremate otsuste" loendit võiks veel pikalt jätkata. Kokku kõlab kõik pigem Poola, mitte põhjamaisuse moodi.
Kahtlemata kasvaks koos usklike arvu suurenemisega ka kirikuvürstide himu riigieelarvelise toetuse järele. Jüri Ratta eelmine valitsus juba lõi pretsedendi, kui tuli reegliteväliselt vastu EELK ja EAÕK rahataotlustele, eraldades 8 miljonit eurot vormiliselt justkui Niguliste kiriku omandivaidluse lõpetamiseks. Sisuliselt oli tegu väljapressimisega, millele järele andes tegi valitsus end haavatavaks ka tulevikus. Kust kord on saadud, sealt küsitakse ikka ja jälle. Ja saadakse ka ning ega siis kirik pole kitsi pärast õigeid parteisid ja valitsusi kiitma.
Lõpuks väärib meenutamist, et kui Eestit maailmas tuntakse, siis just selle järgi, mida ise endast kõige kauem ja rohkem oleme rääkinud. Eesti on edumeelne e-riik, meil toimivad laitmatult kõikvõimalikud infosüsteemid, mida muu ilm kadedusega vaatab. "Kui tavalise inimese jaoks ei ole Euroopa väikeriigid just väga tuntud, siis Eesti on erand – meist on ka paljud tehnoloogiakauged inimesed kuulnud," kinnitas 6. XI EPLis äsja ametisse astunud IT-minister Kaimar Karu.
Nüüd aga teatab valitsus ühtäkki, et tema ei saa oma riigi infosüsteeme usaldada, sest seal ei ole vajalikke andmeid, registrid ei vasta ühtsele standardile ja matemaatilise statistika teaduslik meetod on vaata et samasugune mull nagu inimtekkeline kliimamuutus. Üleilmse rahvaloenduse raames tahavad sedapuhku loendusel põhiliselt registritele toetuda 42 riiki, neist 15 viib läbi ainult registripõhise loenduse. Viimaste hulgas on ka Läti ja Leedu. Eesti otsustajad aga arvavad, et kuningas Herodese aegne meetod on registritest parem. Kuidas aga pärast käsitsi tehtud rahvaloendust maailmale oma e-riigi imest pajatada, kui on kaugele näha, et Eesti on riik, kus ei usuta iseendasse? | Kaarel Tarand: umbusalda ja ära kontrolli | https://kultuur.err.ee/1001435/kaarel-tarand-umbusalda-ja-ara-kontrolli | Lihtsad nipid igale riigiperenaisele Eesti maine kahjustamiseks rahvaloenduse abil, kirjutab Kaarel Tarand Sirbis. |
Järvik tegi laupäeva õhtul sotsiaalmeedias postituse, kus tõi välja kolm põhjust, mille vastu tema hinnangul kantsler Lemetti on eksinud. Neist kõige karmim oli süüdistus, et kantsler rikub seadust.
"Kolmandaks, Lemetti rikub seadust. Nõunike kirjavahetus on ametisiseseks kasutamiseks. Samuti on advokaadilt ministrile tulnud informatsioon konfidentsiaalne, eriti nõunike ja ministri vaheline kommunikatsioon. Lemetti on tõestanud, et tema koht ei ole avalikus teenistuses," vihjas Järvik otseselt kantsleri töö kaotamisele.
Seadus annab Järvikule selleks hea võimaluse. Nimelt lubab avaliku teenistuse seaduse § 96 ministril kantsleri ametist vabastada koostöö mittelaabumise tõttu. Kantsleri saab teenistusest vabastada aga alles pärast kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.
Jüri Ratase juhitav valitsus astus ametisse 29. aprillil 2019. Seega möödus kuus kuud koostöö algusest üsna hiljuti - 29. oktoobril ning minister Järvikul on võimalik koostöö mittelaabumisele viidates kantsler Lemettist vabaneda.
Samas on kantsleri vabastamise otsuse tegemise õigus mitte minister Järviku, vaid kogu valitsuse käes. Vabariigi Valitsuse seaduse alusel "nimetab kantsleri ametisse ja vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse".
Illar Lemetti sai kantsleriks ajal, kui põllumajandusminister oli Reformierakonda kuuluv Urmas Kruuse. Lemetti alustas kantslerina tööd 2. aprillil 2016. Varem oli ta töötanud ministeeriumis asekantslerina ja veel enne seda Eesti Maaülikoolis. | Minister Järvik viitas kantsler Lemetti töö kaotamisele | https://www.err.ee/1001432/minister-jarvik-viitas-kantsler-lemetti-too-kaotamisele | Maaeluminister Mart Järvik kirjutas sotsiaalmeedias, et ministeeriumi kantsler Illar Lemetti ei sobi avalikku teenistusse. Järvikul on Lemettist nüüd võimalus vabaneda, kuna hiljuti möödus kuus kuud nende koostöö algusest, mille järel võib minister koostöö mittelaabumisele viidates kantsleriga töösuhte lõpetada, kuid selle peab kinnitama ka valitsus. |
Jaylen Brown viskas Bostoni seitsmendas järjestikuses võidumängus 30 punkti ja noppis seitse lauapalli, Kemba Walker lisas 26 punkti ja kaheksa korvisöötu. Hayward murdis käe esimesel poolajal ja peab võib-olla minema operatsioonile.
29-aastane ääremängija murdis kaks aastat tagasi oma Bostoni-debüüdil jalaluu. "Seekordne vigastus ei ole ligilähedaseltki sama hull kui kahe aasta tagune," rääkis ESPN-ile Celticsi treener Brad Stevens. "Ta tuleb paari nädala või kuu pärast tagasi. Meile öeldi, et operatsioon võib tema tagasitulekut veelgi kiirendada, aga vaatame, mida arstid pikema uuringu järel arvavad."
James Harden tabas üheksa kaugviset ja kogus Houston Rocketsi 117:94 võidumängus Chicago Bullsi üle 42 punkti. Luka Doncic oli taas lähedal kolmikduublile, kui viskas Dallas Mavericksi 138:122 võidus Memphis Grizzliesi üle 24 punkti, noppis 14 lauapalli ja kostitas kaaslasi kaheksa resultatiivse sööduga. | Boston võttis seitsmenda võidu järjest, aga jäi ilma ühest põhimängijast | https://sport.err.ee/1001430/boston-vottis-seitsmenda-voidu-jarjest-aga-jai-ilma-uhest-pohimangijast | Korvpalliliigas NBA alistas Boston Celtics 135:115 San Antonio Spursi, kuid peab umbes kuu aega hakkama saama käe murdnud Gordon Haywardita. |
Kuna Tartu ülikool oli muutnud õppekava, millel laps õppida tahtis, otsustas ta Tallinnas edasi õppida. Hoidsime iga kuu kokku vähemalt 400 eurot.
Järgmisel sügisel jätkab tütar õpinguid magistriõppes ja laua peal on jälle nii õppekavade kui kulude võrdlus kodulinnas ja mujal, näiteks Saksamaal. Esmapilgul on õppimine Tartus veidi odavam kui Saksamaal, erinevus oleks selles, et kui Saksamaal on õpe päevane, siis Tartu ülikoolis on magistriõpe tsükliõpe, nii et niikuinii tuleks õppimise kõrvalt tööl käia. Kodulinnas õppida oleks muidugi kõige odavam.
Millest me räägime?
2017. aastal avaldas Praxis analüüsi "Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs". Selle kohaselt töötab 50% Eesti üliõpilastest õppeperioodil (st mitte ainult koolivaheaegadel) ja 66% ei saaks üldse õppida, kui ei töötaks. Suuremad kuluallikad on elamine ja toit, kuid muidugi kaasnevad ka n-ö varjatud kulud.
Ülikoolid on aastaid püüdnud võidelda selle vastu, et üliõpilane õpingute ajal töötab, kuid praeguseks on aru saadud, et tudeng ei ole rikkamaks muutunud, ning samm-sammult hakatud õppetööd paindlikumaks kohandama.
Ülikoolis õppimise ajal tullakse õppekavajuhi juurde arutama oma õppekava läbimist nii, et saaks ka tööl käia. Õppejõududelt palutakse vaheeksamite ja ettekannete tegemiseks teist aega, kuna ettenähtud ajal ollakse tööl.
Tööd jätkatakse kaugtööna ka Erasmusega vahetusõpilaseks olemise ajal. Õppimises tehakse paus, et selle jätkamiseks raha koguda. Tihti tullakse hommikul loengusse või eksamile otse öisest vahetusest. Tavaliselt on selliste üliõpilaste õpitulemused väga head.
"No vabandage väga, aga tasuta kõrgharidus ei tähenda ainult õppemaksu puudumist, vaid midagi palju rohkemat."
Kui praegu arutatakse võimaluse üle lahendada ülikoolide rahamuresid õppemaksu kaudu, tuuakse Eestit kui erandit, kus on tasuta kõrgharidus. No vabandage väga, aga tasuta kõrgharidus ei tähenda ainult õppemaksu puudumist, vaid midagi palju rohkemat.
Eri konventsioonides, samuti Eesti põhiseaduses toodud õigus haridusele tähendab ka majanduslikult nõrgema, kuid võimetelt tugevama noore juurdepääsu kõrgharidusele. Juurdepääs ei tähenda vaid ülikooli sisse saamist, vaid ka õppimist. Kui riik ei suuda seda tagada, ei ole aus rääkida tasuta kõrgharidusest.
Mida peavad üksikvanemad tegema?
Kevadel lõpetab keskkooli mu teine laps, kes astub Tartu ülikooli. Keskkooli ajal tööl käies on ta kogunud ühe õppeaasta raha juhuks, kui ühiselamu kohta ei peaks saama ning tuleb elada üürikorteris.
Ta on ka planeerinud, et otsib endale kohe Tartus töökoha, kuid samas tunnistab, et kuna tahaks õppida suurel hulgal õppekavaväliseid aineid, siis ilmselt ei ole aega õppimise kõrvalt tööl käia.
Minu lapsed ei ole erandid. Kuuldes teiste noorte plaane ja unistusi, on see tavaline muster. Minul on ainult kaks last ja ma ei ole üksikema. Aga kui sul oleks kolm või enam last ja sa kasvataksid neid üksi? Ja sinu laps ei saa valida, kas minna ülikooli kodulinna või mujale.
Minu ema ei saanud minna ülikooli, sest tal ei olnud raha. Mina pidin lõpetama oma esimese ülikooli kaugõppes töö kõrvalt, kuna vanemad kaotasid "erastamise" järel töö ning pidin oma kõrghariduse eest ise maksma.
Tunnen ennast alati kohutavalt halvasti, kui pean lastele selgitama, kui palju või vähe ma saan rahaga nende õpinguid toetada. Kuidagi ei tahaks, et nad sellepärast loobuks, sest tean, kui tähtis õppimine nende jaoks on.
Saan hakkama oma laste toetamisega Eestis ja ka Saksamaal seni, kuni pole õppemaksu. Küll aga ei saa ma seda võimaldada, kui ühe elamiskulud ületavad 500 eurot. Ja mul on tõsiselt kahju nendest peredest, kes majanduslikul põhjusel oma last Eestis üldse ülikooli saata ei saa.
Töö või abita ei saa
Kui rõhutatakse, et meil on tasuta kõrgharidus, siis jah, kui võrdleme USA, Suurbritannia või Norraga, siis nii on – meil ei ole üldiselt õppemaksu (kui ingliskeelsed õppekavad välja jätta). Samas aga hakkavad paljud tasuta õppekaval õppivad üliõpilased oma õppe eest maksma, kui nad õpingutega n-ö toppama jäävad. Süsteem ise on õige, aga kindlasti ei peegelda tasuta kõrgharidust.
"Kulud ei ole ainult majutus ja toit – üliõpilane kulutab ka transpordile, riietele, ravimitele, õppevahenditele."
Ülikoolid teevad tugevat turundust, et meelitada kõige tublimaid. Aga kui oled juba sees, siis on su enda mure, kas pead õppimiseks ja elamiseks tööl käima või toetab sind pere. Sest kulud ei ole ainult majutus ja toit – üliõpilane kulutab ka transpordile, riietele, ravimitele, õppevahenditele (näit arvuti).
Ülikool tahaks ka, et tudengid osaleksid üritustel nii Eestis kui välismaal. Näiteks Erasmusega välismaa ülikoolis käimine üks või kaks semestrit on kui mitte kohustuslik, siis sundivalt soovituslik.
Reklaamides viidatakse stipendiumile, aga kui see tegelike kuludega jagada, siis sageli tuleb ise mitusada eurot iga kuu juurde maksta, sest vaid mõnes riigis tagatakse vahetusõpilasele fikseeritud hinnaga ühiselamukoht.
Riigi tugi – õppelaen, vajaduspõhine toetus, tulemusstipendium – on pigem näiline. Midagi saab, aga ainult sellest ei piisa, kui sa ei õpi just kodulinnas. Õppelaenu saad (kui leiad käendaja või on tagatiseks kinnisvara) 2500 eurot aastas (alates 2019, enne oli 2000 eurot), st 208 eurot kuus: üks voodikoht kaheses ühiselamutoas maksab ca 130 eurot kuus (koos elektri ja vee tarbimisega).
On veel vajaduspõhine toetus 75–220 eurot, kuid tuginedes haridus- ja teadusministeeriumi 2018. aasta andmetele, saab enamik taotlejaid 75 eurot. Parimad üliõpilased saavad tulemusstipendiumi – 100 eurot kuus kümne kuu eest aastas. Taotlemine toimub iga semestri kohta eraldi ja kuna taotlejaid on palju, oleks sellega arvestada liiga julge.
Tavalisest perest pärit tubli üliõpilane võiks seega saada kuus 208 + 100 eurot. Jah, see oleks abiks, aga õppelaenu pead sa ju pärast lõpetamist ka tagasi maksma, koos intressiga.
Nii et tõsiselt mõtlev noor hindab, kas tal üldse on mõtet raisata aega õppelaenu taotlemisele või minna parem tööle. Ehk siis meie tasuta kõrgharidus tähendab, et ka riigi võimaliku toetusega ei ole vanemate abita või tööl käimata võimalik ülikoolis õppida.
Õigus haridusele, sh kõrgharidusele, on inimõigus, millele juurdepääs ei tohi sõltuda õppija majanduslikust staatusest, vaid ainult tema võimekusest. Et õigus kõrgharidusele on ka sotsiaalne õigus, on riigil tõesti võimalus seda ligipääsu piirata põhjusel, et tal pole raha, kuid seda vaid kaitstavate väärtuste võrdlemise kaudu ning sisuliste põhjendustega selleks, miks üht õigust piiratakse ja teist mitte. | Kristi Joamets: kõrgharidus – kas tõesti tasuta? | https://www.err.ee/1000970/kristi-joamets-korgharidus-kas-toesti-tasuta | Kui ma kaks aastat tagasi lapse ülikooli saatsin, tegime põhjalikud arvutused, kui palju läheks see maksma Tartus, välismaal ja kodulinnas Tallinnas, kirjutab Kristi Joamets algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Lionel Messi penalti viis võõrustajad 23. minutil juhtima, Lucas Olaza viigistas 42. minutil karistuslöögist seisu. Messi vastas vahetult enne poolaja lõppu samaga. Kolm minutit pärast vaheaega keerutas Argentina staar võrku teisegi suurepärase karistuslöögi, lõppskoori vormistas Sergio Busquets 85. minutil.
Neli väravat lõi ka Madridi Real, kui paar tundi varem toimunud mängus mindi võõral väljakul Karim Benzema kahest ja Sergio Ramose ühest väravast Eibari vastu juba 30. minutiks 3:0 ette. Teise poolaja keskel tegi Federico Valverde seisuks 4:0.
Nii Barcelona kui Real on tabeli tipus kogunud 25 punkti, reedel Leganesiga 1:1 viiki mänginud Real Sociedad jääb kolmandana maha kahe punktiga. | Messi kübaratrikk tõstis Barcelona taas tabeli tippu | https://sport.err.ee/1001429/messi-kubaratrikk-tostis-barcelona-taas-tabeli-tippu | Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas Barcelona laupäeva õhtul 4:1 Vigo Celta ja jätkab 12 vooru järel tabeliliidrina. |
AIK läks tugevuselt neljandas liigas palliva Enskede vastu tugeva koosseisuga ning nii ei saanud puhkust ka peagi Eesti koondisega liituv Mets, kes sai kirja 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee. Juba esimese poolaja lõpuks löödi neli väravat ning kindlustati edasipääs karikavõistluste grupifaasi.
Rootsis jaotakse eurokohti Eestile sarnaselt ehk liigas neljandaks jäänud AIK peab nüüd lootma, et kevadel võidetakse karikas ise või teenib selle meeskond, kes lõpetas hooaja esikolmikus. Vastasel juhul pääseb kolmanda meeskonnana nende asemel Euroopa liigasse karikavõitja. | Karol Mets lõpetas klubiaasta seitsmeväravalise võiduga | https://sport.err.ee/1001428/karol-mets-lopetas-klubiaasta-seitsmevaravalise-voiduga | Eesti jalgpallikoondislane Karol Mets pidas Stockholmi AIK-i ridades 2019. aasta viimase mängu, kui karika teises ringis alistati Enskede 7:0. |
Hispaania peaministri kohusetäitja Pedro Sanchez kuulutas välja uued valimised, kuna sotsialistid võitsid aprillis küll enim hääli, kuid ei suutnud moodustada toimivat enamust.
Arvamusuuringud aga viitavad sellele, et ka uued valimised ei suuda ummikseisu lahendada ning vasak- ega paremjõud ei suuda võita 350-kohalises parlamendis valitsevat enamust.
Sancheze Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) saadikukohtade arv peaks viimaste arvamusküsitluste põhjal langema seniselt 123 kohalt 121 kohale. Peamine opositsioonijõud, konservatiivne Rahvapartei (PP) peaks tugevdama oma positsiooni ja saama senise 66 asemel 91 kohta.
Paremäärmuslik Vox võib aga saada praeguse 24 asemel 46 kohta ning tõusta suuruselt kolmandaks jõuks parlamendis.
Vasakäärmusliku Podemose saak peaks piirduma 31 kohaga eelmiste valimiste 42 asemel.
Suurimaks kaotajaks peetakse ettevõtlussõbralikku liberaalset erakonda Ciudadanos, kellele küsitluste põhjal jagub vaid 14 kohta senise 57 asemel.
Vajaliku parlamendienamuse kindlustaks sotsialistide ja konservatiivide suur koalitsioon, kuid selle on Sanchez kindlalt välistanud.
Valimisjaoskonnad avatakse kell 9 hommikul ning suletakse kell 20 õhtul. Tulemusi on oodata mõni tund hiljem. | Hispaanias on taas üldvalimised | https://www.err.ee/1001426/hispaanias-on-taas-uldvalimised | Hispaania korraldab pühapäeval juba teised üldvalimised sel aastal ning need järgnevad üheksa katalaani iseseisvuslaste liidri vangimõistmise tõttu puhkenud vägivaldsetele rahutustele Hispaania autonoomses piirkonnas. |
Olete Tartu Ülikooli haridusega keelefilosoof. Kas sõna on Eestis vaba?
(Naerab)
Okay. Alustame selliste küsimustega.
(Paus)
Sõltub, mida vabaduse all mõelda. Kui rääkida vabadusest, et kas inimesed võivad öelda peaaegu kõike, mida nad tahaksid, mis ei ole ametlikult vihakõne, siis – jah.
Kui vabaduse alla mõelda seda, et kas võib öelda peaaegu mida iganes, ilma, et selle eest midagi järgneks, siis – loomulikult mitte. Aga siin pole Eesti erand, sõnade eest tuleb vastutust kanda ka mujal.
Seonduv küsimus ilmselt on see, kas inimesed tunnevad, et nad saavad öelda kõike, mida nad tahavad.
Surve mitte öelda teatavaid asju on tugevnenud, aga samas on avardunud ka võimalus asjadest rääkida.
Poliitkorrektsus on tulnud?
Poliitkorrektsus on... Kõik need terminid on nii ära hekseldatud ja mõttetuks muudetud. Mida tähendab poliitkorrektsus?
Me ei solva kedagi.
Solvamisega on nii nagu iga ütlusega – on ütluse autor ja inimene või inimesed, kes seda kuulevad. Ei mäleta, kes ütles, et saab solvuda, mitte solvata. Mina sellega päris nõus ei ole, sest solvata saab ka. Aga peame ka arvestama, et kui üks inimene ütleb midagi, mida teine peab solvavaks, ei tähenda see, et on tahetud solvata. Kavatsus on oluline.
Kas sõna võib olla tühi? Poliitikute kohta öeldakse ju sageli, et neil on tühjad sõnad.
Sõna võib olla absoluutselt tühi, jah.
Võib öelda, et diplomaatia keel on ka kohati tühi, aga seal pole iga kord tähendus muidugi ainult sõnades, vaid kõiges selles, mis sõnade ümber. Võid öelda väga palju, ütlemata midagi ning samas see, kuidas sa mitte midagi ütled või ütlemata jätad, on palju märgilisem kui sõnad, mida kasutad.
Lugesin kord, et keele piirid on inimesele maailma piirid ehk teisisõnu – meie keel on meie maailm. Ja kõik, mis jääb sellest välja, kaugemale, tundub müstiliselt teistsugune. Võõras. Järelikult, mida rohkem ma keeli oskan, seda suurem, arusaadavam ja omasem on minu maailm?
Keel töötab kui üks filtritest maailma vahel, mis on meist väljas ja maailma vahel, mis on meie sees. Kui räägime mitut keelt, siis saab ka meie maailm olla rikkam.
Kui avar on teie maailm?
Ehk siis mitut keelt ma räägin? Vabalt räägin eesti ja inglise keelt. Olen õppinud oluliselt rohkem keeli, omal ajal isegi esperantot. Suudan lugeda ka vene keeles ja saan sellest aru, kuid viimastel aastatel on praktikat olnud ülivähe.. Ja mõned keeled veel, millest natuke miskit mõikan.
Hiljuti korraldati Eestis avaliku arvamuse uuring, et kuidas inimesed hääletaksid, kui taas toimuks referendum Euroopa Liitu kuulumise üle. Kas teie andnuks poolt- või vastuhääle?
Kas Eestil on EL-ist olnud tohutult kasu? Absoluutselt.
Kas ilma selleta oleks meil elu viletsamas seisus? Usun, et jah.
Kas EL-iga kaasneb bürokraatiat? Absoluutselt, igasuguse sellise institutsiooniga kaasneb bürokraatiat.
Kas kohati tundub, et bürokraatia läheb üle piiri? Absoluutselt, kuid jällegi – see ei ole omane vaid EL-ile.
Ehk et, vastus on – jah, ma hääletaksin EL-iga liitumise poolt. Aga samas ütleksin, et EL nagu teised samasugused institutsioonid vajaks reforme, et lahti saada kogunenud aeglusest ja kogunenud harjumustest, mida kõiki enam vaja ei ole.
Kaimar Karu. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Mida tähendab teile sageli kasutatav mõiste euroopalikud väärtused?
See on ajas muutunud, õigemini on siia tekkinud lisatähendusi. Veel lähiminevikus kehtis euroopalike väärtuste kohta mõiste liberaalne. Nüüd on need muutunud osadele inimestele millekski selliseks, mida sageli nimetatakse konservatiivsuseks.
Euroopalikud väärtused... Rahvuslikkus. Ja ma ei pea siin silmas tänavatel marssimist kuni lintšimiseni, mitte seda rahvuslikkust. Rahvusriiki uskumine. Paljud ei usu enam nende vajadusse. Võibolla maailm liigubki selle poole, et rahvusriigid kaovad, kui globaliseerumine jätkub. Kas me jõuame selleni, et muutume üheks keedupotiks, kus kõik rahvad on segunenud? Ma ei tea.
Siis see, mida meie peame eesti keeleks ja eesti kultuuriks. Ei ole me sellel [Eesti] pinnal olnud aastasadu omapäi, ikka kellelegi teisele kuulunud, meie ajalugu on ühelt poolt kirju ja teiselt poolt valus. Aga meil on säilinud miski, mida saame nimetada eesti kultuuriks, on säilinud eesti keel, see keeruline keel, mida talupojad siin rääkisid. Täiesti hämmastav, arvestades, kui lihtne olnuks sellest lahti saada.
Mida tähendab Euroopa Liit ilma Suurbritanniata?
Kui see tõepoolest juhtub, siis Suurbritanniale muutuvad asjad oluliselt keerulisemaks kui EL-i enda jaoks.
Mida see tähendab EL-ile tuleviku mõttes... On mitmeid liikumisi või algatusi, et EL-ist välja astuda või et EL-i oluliselt reformida. Kui üks riik – kasutan jutumärke – "põgeneb", siis kindlasti hoogustab see mõtlemist, et äkki peaksime meie ka.
Või vastupidi? Vaadatakse, milline valu ja vaev on olnud lahkumine brittidele ja mõeldakse: jumala pärast, meie seda ei tee.
Te tundute eeldavat, et inimesed on ratsionaalsed?
Miks mitte?
Pigem me siiski ei ole ratsionaalsed. Pigem me tegutseme muudel ajenditel kui ratsionaalsus, kuigi meile meeldib mõelda, et oleme ratsionaalsed.
Paari päeva eest ütlesite EPL-ile: Brexiti teema algas sellest, et esitati vale küsimus valedele inimestele valel ajal. Mis olnuks õige küsimus õigetele inimestele õigel ajal?
Sellist suurt [EL-ist lahkumise] küsimust sellises vormis ei pidanukski tol hetkel olema. Väga tugeva välispoliitilise teemaga püüti asuda lahendama sisepoliitilisi probleeme. Brexiti küsimust serveeriti alguses tihti nii, et EL-ist lahkumine on hea, et sisepoliitiliselt, sisemajanduslikult muutuksid asjad paremaks, inimesed saaksid rohkem raha, oleks rohkem iseseisvust ja kõik see muu.
Briti peaminister [2010-2016] David Cameron pidanuks jätma selle referendumi üldse tegemata?
Ta riskis ja see risk viis olukorrani, mida ta ei osanud ette kujutada. Ta ei lootnud, et kõik läheb sedapidi.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Uuringu järgi, millest alguses rääkisin, hääletas 74 protsenti vastanutest EL-i kuulumise poolt. Aga, kõige euroskeptilisemad on just EKRE toetajad, sest neist pooldas EL-iga ühinemist vaid 54 protsenti. Nüüd on teil võimalus oma erakonna sees selgitada, miks EL ei ole saatanast. Võtate selle töö vedada?
Minu ülesanne minu rollis ei ole selgitada EL-i voorusi või murekohti. Mida aga saan oma tegevusega näidata, on see, et EL-ist on kasu nende asjade jaoks, mida mina pean ära tegema.
Aga see ei tähenda, et võtan EL-i kui holistlikult (holism on terviklikkuse filosoofia, õpetus, mis absolutiseerib terviku taandamatust osade mehaaniliseks summaks, toim) ideaalset institutsiooni, mis võiks jätkuda samal moel järgmised 50 aastat. Erinevatel põhjustel peab EL muutuma. Ka Brexit, kui see toimub, võib olla katalüsaatoriks muudatustele. Kas need on aga head või halvad, seda ma ei tea.
Teie elasite Suurbritannias aastaid võõrtöölisena?
Jah.
Kas Eesti vajab võõrtöölisi?
(Paus)
Nii patsiga IT-inimesi kui ka patsita ehitusmehi?
Kui olla päris aus, siis ma ei tea, mis see vastus on. Vastus sõltub sellest, milline riik me tahame olla, millist tööstust ja millist teenindussektorit siin arendada. Kas IT sektoris on inimesi puudu? Üks lihtsakõlaline vastus oleks, et maksa kohalikele rohkem, siis leiad siit rohkem töötajaid.
IT-inimesed ütlevad, et nad maksaksid kohalikele sama palka, mida sissetoodud spetsialistidele, aga Eestist ei ole seda rahvast võtta.
Kõik rollid IT-s ei ole sellised, mille jaoks meil pole kohalikke. Meil on IT-spetsialiste päris palju, enamik neist on päris headel töökohtadel ja ülikoolidest tuleb IT-haridusega inimesi järjest juurde. Ent jah, tööd on rohkem, kui inimesi.
Üks on palga- ja teine kogemuseteema. Arenguks oleks mõistlik tuua uusi kogemusi siinsetesse meeskondadesse sisse. Ühelt poolt on hea, et meil on Eestis rohkem tarku, kõrgelt palgalt makse maksvaid inimesi.
Teisalt, olukorras, kus globaliseerumine tundub ähvardavat rahvusriike, tekib loomulikult küsimus, mis siis saab, kui inimesi, kes tulevad väljastpoolt, on väga palju. Kas saab säilida meie kultuur? Kas siia tulijad õpivad ära meie keele või ei õpi? Kas nad tahavad aru saada, miks me oleme eestlastena sellised nagu oleme või nad võtavad Eestit lihtsalt kui ühte vahepeatust oma teekonnal?
Sageli seda viimast.
Ja mis siis saab? Kui inimesed meie ümber ei väärtusta eestlust, mitte sellepärast, et nad oleksid pahad, vaid eestlus, eesti keel, eesti rahvas on lihtsalt üks faktor nende ümber, mitte väärtus, mis siis saab Eesti riigist, eesti keelest, eesti rahvusest, eestlusest?
Meid on miljon. Rohkem neid patsiga poisse ikka ei tule.
Selleks ei ole vaja enamust, et kultuur oluliselt muutuks. Lisaks on meil ka mälestus aegadest, kui me ei olnud iseseisvad ja kahtlemata on õhus hirm selle ees, et midagi sarnast võib uuesti korduda. See ei pea tulema sõjaga, võib olla ka muutus muul moel, näiteks selle keskkonna kaotamine, kus väärtustatakse neid asju, mida mina või meie väärtustame.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas Eesti peaks EL-i sisemisest solidaarsusest ajendatuna võtma vastu sõjapõgenikest pagulasi?
(Paus)
Väga spetsiifiline küsimus ja minu valdkonnast täiesti välja.
Olete pagulaste linnas pikalt elanud, sest mis see London muud on.
London on sisserändajate, mitte pagulaste linn. Üks asi on sellises linnas elamine, teine on seisukoha võtmine sisepoliitilistes küsimustes Eesti Vabariigis.
See on ka väärtuspõhine küsimus – solidaarsus, abistamine...
See on ka väärtuspõhine küsimus, aga ei ole pelgalt väärtuspõhine küsimus, kas pagulasi – kes põgenevad tõepoolest sõja eest või näiteks nende piirkonnas halveneva kliima eest – peaks vastu võtma. Pagulasi, kes päriselt põgenevad, neid on mitut tüüpi...
Ma ei tea. Selleks peaks kaardistama plussid ja miinused, milleks kulub vähemalt kolm tundi intervjuuaega.
Seda aega meil kahjuks ei ole. Peaminister Ratas küsis teilt esimesel kohtumisel, kas te ikka teate, millesse end seganud olete. Kas ikka teate?
Nii ta päris ei küsinud, see oli mõte, mida ta väljendas.
Tema mõtte pealt siis küsingi – kas ikka teate?
(Ohkab, ja siis veelkord)
Kas ma vastan jah või ei, siis mõlemal juhul valetaksin.
Ühelt poolt tean väga väikest osa, mis mind on ootamas, sest poliitika on minule uus, [ministri] roll on minule uus ja ma ei saagi teada, mis kõik mind ootab. Kui teiselt poolt küsida, kas mulle tundub, et mõistan väljakutseid, mis mind ees ootavad, siis mulle tundub, et saan aru, mida tegema pean ja kas mulle tundub, et olen selleks valmis, siis vastus on – jah.
Aga kindlasti tuleb väga palju ootamatusi.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Teate ka seda, mida EKRE toetajad teilt eelkõige ootavad?
Olen kohtunud parlamendifraktsiooniga, ka EKRE lihtliikmete ja toetajatega. Ootused on erinevad.
Võin tsiteerida ühe EKRE toetaja postitust: "Väga loodan, et jätkub sotsi-roti kurjategijate bande e-valimispettuste uurimine." Uurite edasi?
Jätame selle tsitaadi esimese poole üldse kõrvale. (Muigab) Minu ülesanne ei ole uurida võimalikku pettust. Minu ülesanne on tagada, et e-hääletamise komponent valimistel oleks läbipaistev, arusaadav, turvaline.
Kas teie olete valimistel e-hääletanud?
Olen küll, jah.
Olete nõus avaldama, millise erakonna poolt?
Ei.
Ja olete seejuures arvanud nagu ütles eelmine president Toomas Hendrik Ilves Euroopa Parlamendi valimistel 2014, et "e-hääle andmine on usaldusavaldus maailma ühele paremale IT-süsteemile, usaldusavaldus Eesti riigile"?
See tsitaat tõmbab minust välja jälle keelefilosoofi. Usaldust on siin kasutatud mitmes tähenduses, justkui oleks see sama asi. Valimised ei saa olla pelgalt usalduse küsimus, kui räägime hääletamisest ja hääletamise tulemustest. Usalduse küsimus on see, keda me valime, lootuses, et ta teeb õigeid asju...
Aga hääletusviis? Kui ma valin e-hääletades, siis näitan, et usaldan e-hääletust.
Kui sa hääletad pabersedelil, kas sellega väljendad tugevalt ja endale aru andvalt, et teed seda paberil, sest usaldad [pabersedelit] või tead, et niimoodi see süsteem toimib ja niimoodi saab oma hääle anda?
Kui turvalised on Eesti e-valimised?
Ma ei oska seda praegu öelda. Erinevad töögrupid on neid varasemalt uurinud, siiani ei ole leitud ühtegi põhjust, mille pärast peaks e-valimised ära lõpetama. Samas, küsimus on õhus.
Kellel see küsimus õhus on?
Mõnedel Eesti kodanikel.
Kas ka teil endal?
Läbipaistvuse osas – jah. Minu kõige suurem mure on, kui läheme tagasi usalduse juurde, et keerulisi süsteeme ongi väga keeruline selgitada sellisel moel, et kõik aru saaksid. Mulle tundub, et meil ei ole olnud eelnevalt piisavalt aega, et paremini kirjeldada e-valimiste süsteemi nendele, kes ei ole tehnoloogia-inimesed, ei tule tehnoloogia sektorist, ei ole õppinud infotehnoloogiat.
Võibolla need, kes asja teavad, on olnud natuke hoolimatud, sest neile on tundnud kõik nii loomulik ja nad pole pidanud vajalikuks kõhklejatele seletada.
Seda tuleb kohati erinevates kontekstides ette, et meie teame paremini ja miks teie, "lihtrahvas", üldse küsite, aga...
Ma ei ütle, et e-valimiste arendajad on olnud lohakad, ei, me oleme keskendunud arendamisele, aga tundub, et meil ei ole olnud aega... Praegu on meil võimalus, soov ja sund astuda üks samm tagasi, mitte lahenduse mõttes, ja vaadata, mis on tegemata jäänud. Läbipaistvus vajab tegelemist. Selgitustöö, tundub, on olnud poolik ja seda saab parandada. Aga ma ei ütle, et on oldud lohakad.
Muide, kas kavatsete IT-ministrina kohtuda ka president Ilvesega, kes on aidanud e-Eestit maailmas suureks rääkida?
Ma usun küll.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Millega EKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme teid ära veenis, et lahkusite Londoni melust, sealsetest pubidest ja tulite veel sombusemasse Tallinnasse?
(Naerab)
Martin Helme pakkus mulle võimaluse. Enda veenmisega tegelesin ma peamiselt ise. Fraas "Kus viga näed laita, seal tule ja aita"... Ei ole väga tihti võimalusi tulla ja selliselt aidata.
Te ei soovitanud alalhoidlikult Martin Helmele, et võtku ta uus minister ikka EKRE seest?
Ma võin olla küll eestlaslikult tagasihoidlik, aga mitte nii tagasihoidlik.
Kui väliskaubanduse- ja IT-ministri koht kuuluks näiteks Keskerakonnale ja nende aseesimees Mailis Reps püüdnuks teid ära rääkida, kas oleksite samuti nõusse jäänud?
Ma ei tea. Mitte Keskerakonna või Mailis Repsi kontekstis, aga ma ei tea, kui selle [ministri]koha ajalugu oleks olnud teistsugune...
Ajalugu on sel kohal väga turbulentne.
Justnimelt. Kui rolli enda ajalugu olnuks teistsugune, kas ma oleks tundnud, et pagan küll, nüüd peaks midagi tegema. Aga just ilma tundeta, et pagan küll, nüüd peaks midagi tegema, ma ei tea, kas oleksin selle koha vastu võtnud.
Te ju saate aru, et kevadest ei ole Eestil sisuliselt olnud väliskaubandus- ja IT-ministrit?
No aga on ju!
Formaalselt on kohta täidetud, sisuliselt ei ole seda ministrit olnud.
Tahaksin öelda, et ei saa sellega nõustuda, aga faktipõhiseks mittenõustumiseks ei ole mul veel piisavalt informatsiooni.
Te ei karda poliitikat?
Ma ei oska poliitikat karta. Veel.
Aga EKRE-sse astumist pole seni otsustanud?
Pole otsustanud.
Näoraamatusse panite kord USA-s võetud foto hoiatussildist "Please do not climb on bears" – "Palun, ärge ronige karude peale". Te ei pelga, et just karude peale olete nüüd ise roninud?
See fraas oli inside joke, omavaheline nali, inimesele, kellega tol hetkel seal olin...
Loomaaias?
Ei. Ühe maja ees oli kaks suurt karu kuju ja hoiatussilt, et palun nendele kujudele mitte ronida. Tol hetkel kirjeldas see mitmekordselt ülekantud tähenduses toonast olukorda imehästi.
Te ei arva, et just karude peale olete nüüd ise roninud?
Ise karuna? (Naerab)
Ise inimesena.
Eks need karud seal olid ka parasjagu ohtlikud muidugi.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Üks EKRE toetaja on teie puhul nõutu, et miks sai EKRE ministriks paduliberaal.
(Naerab)
Lohutage teda.
(Naerab taas)
Võibolla on hea, et mul pole olnud aega kommentaare lugeda.
(Ohkab)
Poliitiline meelestatus on ilmselt vaataja silmades. Kui keegi näeb mind paduliberaalina, siis ma ei tea... Peaksin temalt küsima, mis on need uskumused, mida pidada paduliberaalseteks.
Enda maailmavaadet seletades kirjutasite sotsiaalmeedias, et meie riigi, keele ja kultuuri säilitamine ei ole konserveerimine, sest me ei ela muuseumis, aga samas sõnastasite riigivalitsejate ülesande olla aednik, mitte ehitaja. Aednik ongi ju selles kontekstis konserveerija?
Kindlasti mitte. Aednik hoolitseb taimede eest, mille käekäiku suudab ta kontrollida väga vähesel määral. Taim kasvab nagu taim kasvab. Taimele saab luua soodsad tingimused, seal ei saa öelda "Kasva, palun, kahe nädalaga kahe meetri pikkuseks." Taim ei saa sellest aru, tal on ükskõik ja kasvab ikka nii nagu suudab. Sõltub väga palju keskkonnast, mis sa lood.
Riigivalitsemise juures ei ole riigi ülesanne kontrollida inimeste elu või öelda neile, kuidas nad peaksid käituma. Muidugi on meil õigussüsteem, reeglid ühiskonnas, aga peaksime siiski keskenduma soodsa keskkonna loomisele, mitte keeldudele ja käskudele.
Väga hea. EKRE volikogu võttis äsja vastu avalduse, et valitsus peab lõpetama LGBT ühenduste riikliku rahastamise. Teie aga ütlesite intervjuus Õhtulehele, et kui on moodustatud ühing, mis vastab riikliku rahastasime tingimustele, siis loomulikult tuleks seda rahastada. Kõnnite miiniväljal.
See on jälle üks neist kohtadest, kus oleks vaja sisukamat dialoogi, et saada aru, mida inimesed mõtlevad, kui nad midagi ütlevad ja mis on see, mida tegelikult läbi viia tahetakse. Ehk siis: kas me vaatame üldse ühingute rahastamise põhimõtteid või püüame rakendada teistsuguseid põhimõtteid ainult ühele konkreetsele [ühendusele].
Küsimus on, milliseid ühinguid me rahastame, millistel põhimõtetel ja et need põhimõtted oleksid läbipaistvad ja õiglased.
Kui põhimõtted on läbipaistvad ja õiglased, ei ole teil jätkuvalt probleemi, kui sotsiaalministeerium rahastab ka LGBT ühingut?
Sõltub ühingu tegevusest. Iga ühing võib olla hariv, ühendav, selgitustööd tegev, aga võib olla ka vägivaldne ja agressiivne. Öelda, et kindla nime või sildiga ühing on alati halb või hea, ei ole võimalik. Kui ühingu tegevused vastavad rahastamise põhimõtetele, mis kehtivad kõikidele võrdselt ja on läbipaistvad, siis kas ühing kannab seda või teist nime, ei oma mingit tähtsust.
"Praegu on ausatel EKRE liikmetel tunne, nagu oleks vikerkaarevärviline pastor Annika Laats EKRE-sse vastu võetud!" Nii kommenteeris üks rahvuskonservatiiv teie sõnu. Teate, millega sai õpetaja Laats üle-Eesti tuntuks?
Ei ole kursis.
EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats toetas avalikult ja selgesõnaliselt kooseluseadust.
Selge.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas teie arvates võivad samasoolised koos elada ja ka lapsi kasvatada? Muusikule ja vabatahtlikule abistajale Siiri Sisaskile, kes nõustus kandideerima EKRE nimekirjas parlamendivalimistel, sai jaatav vastus saatuslikuks ja ta astus kiiresti valimistest kõrvale.
(Paus)
On teemasid, mille puhul on ühiskonnas väärtuste konflikt. Seksuaalvähemused, nende kohtlemine ja nende õigused on üks noist teemadest ja mitte ainult Eestis. Kahjuks – juba ajalooliselt – on kaasnenud vähemuseks olemisega ka mingit tüüpi represseerimine või kiusamine. Seda on tundnud seksuaalvähemused, seda on kogenud valgenahalises keskkonnas elavad musta- või tumedamanahalised, ka vaesemad inimesed rikkamate poolt, kes iganes, keda tol hetkel on võinud käsitleda vähemustena või vähemväärtuslikena.
Enne kui teie küsimuse juurde läheme, peaksime nendest väärtustest rahulikult, avameelselt ja avalikult rääkima, et saada aru, miks inimesed neid kas toetavad või ei toeta ja leida see tee, mis sobib Eesti rahvale. Eesti rahvas ei ole šabloonist välja lõigatud, et kõik käituvad ja mõtlevad ühtemoodi.
Selle väärtuste konfliktiga tuleb tegeleda. Aga mida rohkem me küsime jah-ei vastustega küsimusi, seda sügavamaks lõhe ühiskonnas kasvab. Mina ei näe, et see meile head teeb – ei riigina, ei rahvana ega ka indiviidi tasandil.
See on põhjus, miks teie läksite praegu mööda võimalusest öelda enda arvamus?
Jah.
Te usute, et nõrgemaid tuleb kaitsta?
Ma usun, et nõrgemaid tuleb kaitsta.
Mitmed asjalikud IT-inimesed hoiatavad, et Eesti e-edulugu, kui me olime esimesed, hakkab tuhmuma ja Eesti vajub kuhugi keskele või isegi tahapoole. On see tõene või liiga pessimistlik vaade?
(Mõtleb pikalt)
Meie e-riigi süda näitab kergeid lupjumise märke. See on teie väljend. Millise ravimiga saaks veresooned nagu liivapaberiga puhtaks tõmbaks?
Nagu liivapaberiga võib ohtlik olla.
Miks?
Võib veresooned läbi kulutada ja siis on pahasti.
Jah, meil on see risk, et jääme teistest maha. Ma ei tahaks aga öelda, et jääme teistest maha, sest oleme ise olnud nõrgad või muutunud nõrgaks.
Teised on tugevamaks saanud?
Teised on tugevamaks saanud. Kas ma samas usun, et meil on võimalus uuesti – see on rohkem maratoni teema kui sprint – ette rebida? Jah, ja see on ka üks põhjus, miks selle [ministriks asumise] ettepaneku vastu võtsin.
Ma usun, et meil on võimalik taas kõvasti ette rebida, aga see tähendab muuhulgas, et me peame ilmselt tegema rohkem tööd, et näidata heade IT-lahenduste kasutamisega kaasnevat "ärikasu". Kasu kodanikule, kasu riigile, kasu ettevõtjale, kasu koostööks, kasu millegi efektiivsemaks muutmisele jne.
Mõned asjad, mida oleme teinud, need ei paista välismaal tehnilistena. E-residentsust ei nähta tehnilisest küljest, see on miski, mis võimaldab teha inimestel väga konkreetseid asju ja olla ühtlasi seotud riigiga, mis tundub neile vahva. Vajame rohkem asju, mis rõhuvad saadavale väärtusele, mitte sellele, kui lahe on see tehnoloogia. Tehnoloogia muutub tohutult kiiresti ja tänane innovaatiline lahendus on homseks aegunud.
Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kas me peame kartma Hiina tehnoloogiat ja Huaweid?
Ma formuleeriksin selle teistmoodi, millele saaksin vastata "jah". Kas me peame olema ettevaatlikud tehnoloogia suhtes, mis tuleb mõnest suurriigist? Jah.
Ja ma ei ütleks, et Hiina on siin ainus, küll aga viimaste aastate jooksul, vaadates Hiina arengut ja võimekust maailmas asju korda saata, on ta kindlasti erihuvi all. Kui suur oht on Hiinast meie riigi üldisele julgeolekule? Ei ole minu valdkond, ei oska veel öelda.
Kas Hiina või mõne muu riigi tehnoloogia, kui kasutame seda riiklikult olulisteks toiminguteks ja on oht, et sealtkaudu lekib informatsiooni või kontroll elutähtsate süsteemide üle võib minna ootamatult kellelegi teisele – siis loomulikult on need riskid, millega peab tegelema.
Aga see on nii iga tehnoloogia puhul: ei saa osta tehnoloogiat ka Prantsusmaalt või Portugalist või Indiast või Austraaliast ilma, et me veenduks – tegemist on turvalise tehnoloogiaga.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikke te ikka usaldate?
Jah.
Süvariiki ei karda?
(Naerab ja siis ohkab)
Kui ma vastan "jah", siis... (Hakkab uuesti naerma)
Mis asi on süvariik?
Ametnike, eriteenistuste, ajakirjanike kogum, mis ajab mingit oma asja... Ma võin teile öelda, kellelt saate täpse vastuse – nende inimeste nimed on Mart ja Martin Helme, kes on süvariigi jutlustajad Eesti Vabariigis.
(Paus)
Mina sellisesse organiseeritud tegevusse ei usu.
Löön selle küsimuse kaheks ja püüan vastata.
Kas on inimesi, ja rohkem kui teie mainisite, kes on mures sündmuste või ühiskondlike märkide pärast, mida on keeruline seletada ühelgi teadaoleval moel? Jah, neid inimesi on ja võibolla neid polegi väga vähe, kes aegajalt kergitavad või kortsutavad kulmu, et midagi tundub justkui imelik.
Siis on veel teine pool, et kuidas mingeid sündmusi kajastatakse, kas kajastus tundub arusaadav, loogiline ja usutav.
Ja kui paned kokku sündmuse, mis tundub kummaline ja selgituse, mis kohati võib tunduda veel kummalisem, siis tekibki küsimus: "Aga mis toimub?"
Mina ei usu vandenõuteooriatesse. See eeldaks, et hästi palju inimesi on teemas sees ja nad suudavad seda saladuses hoida. Väiksemgi kokkupuude inimestega näitab, et see on üsna ebatõenäoline. Nagu ma ütlesin, inimesed ei ole ratsionaalsed.
Teie olete ratsionaalne inimene?
Mina olen inimene nagu iga teine inimene. Mul on kombeks püüda mõtestada asjad enda jaoks lahti enne, kui ma kindlaid seisukohti võtan.
Kas teate juba, kes saavad teie nõunikeks ja valite nad ise või panevad EKRE juhid siin piirid ette?
Ma saan oma nõunikud ise välja valida. Muuhulgas lähiajaloolistel põhjustel kavatsen seda ülesannet võtta väga tõsiselt ja leida endale nõunikud, kes sobiksid ametisse ja sobiksid minuga.
Viimane küsimus. Milline mobiiltelefon teil on?
Minul on Sony telefon. Olen mõnes asjas meeletult brändi lojaalne. Minu esimene telefon oli Ericssoni 788, klapiga. See oli fantastiline telefon, käisin siis veel gümnaasiumis, see oli meie koolis vist üldse esimene õpilase telefon. Ja olen mingis mõttes jäänud Ericssonile [truuks] tänaseni, kuigi vahepeal oli Sony-Ericsson, nüüd ainult Sony. Brändi lojaalsus on täiesti olemas.
Toomas Sildam ja Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kaimar Karu CV
Kaimar Karu sündis 30. juunil 1980.
Töö- ja teenistuskäik
Alates 2017. aastast Mindbridge OÜ omanik.
Aastatel 2014 – 2017 oli Axelos Ltd ITSM tooteportfelli juht, hiljem tootearenduse ja strateegia juht.
Aastatel 2010 – 2014 oli Skype teenusehalduse lahendusarhitekt.
Aastatel 2008 – 2010 oli Epicor Software Estonia OÜ vanemprojektijuht.
Aastatel 2006 – 2008 oli BiTA Service Management OÜ tegevjuht.
Aastatel 2004 – 2006 oli PRIAs projektijuht ja hiljem IT osakonna juhataja asetäitja.
Aastatel 2002 – 2004 oli ARTAXIS OÜ asutaja ja tehnoloogiajuht.
Aastatel 2000 – 2002 oli IT Meedia OÜ tarkvaraarendaja ja hiljem harukontori juht.
Haridus
Kaimar Karu lõpetas 2003. aastal Tartu Ülikooli filosoofia erialal ning 2010. aastal kaitses Tartu Ülikoolis samal erialal magistrikraadi. Valdab eesti ja inglise keelt. | EKRE uus minister Kaimar Karu: nõrgemaid tuleb kaitsta | https://www.err.ee/1001136/ekre-uus-minister-kaimar-karu-norgemaid-tuleb-kaitsta | "Ei ole riigi ülesanne kontrollida inimeste elu või öelda neile, kuidas nad peaksid käituma." Londonis konsultatsioonifirma jätnud Kaimar Karu, kelle EKRE kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks, kõnnib intervjuud andes otsekui miiniväljal. Millele see intervjuu keskenduks, küsis ta enne. Tahaks aru saada, kellega on tegemist, vastas ajakirjanik. |
US Openi üks favoriite jäi avasetis hispaanlase Pablo Carreno Busta (ATP 27.) vastu 5:6 kaotusseisu. Serblane oli nähtavalt pettunud ning lõi oma reketiga eemale palli, mis tabas joonekohtunikku. Naisterahvas vajas seepeale arstiabi.
Kuigi Djokovic vabandas korduvalt ja üritas turniiri kohtunikku veenda, et tegemist oli halbade asjade kokkulangemisega, siis reeglid olid reeglid ning maailma esireket diskvalifitseeriti.
See tähendab, et meeste tennis saab US Openil uue suure slämmi turniiri võitja. Viimane n-ö uus võitja oli Marin Cilic, kes võitis kuus aastat tagasi US Openi. | Joonekohtunikku palliga löönud Djokovic diskvalifitseeriti | https://sport.err.ee/1131901/joonekohtunikku-palliga-loonud-djokovic-diskvalifitseeriti | USA lahtiste neljandas ringis sai tänavu võitmatu püsinud maailma esireket Novak Djokovic disklahvi, kuna ta lõi joonekohtunikku palliga. |
Putintseva võitis horvaatlannat Marticit tulemusega 6:3, 2:6, 6:4. Kaheksanda asetusega Martic jäi avasetis 19 minutiga 0:5 kaotusseisu, kuid tuli seejärel mängu tagasi, kui võitis järgmise seti. Viimases pani oma paremuse siiski maksma Putintseva, kellest sai esimene Kasahstani tennisist, kes on US Openil veerandfinaali jõudnud.
Veerandfinaalis läheb Putintseva vastamisi ameeriklanna Bradyga, kes alistas 17. asetusega Kerberi tulemusega 6:1, 6:4. | Ajalugu teinud Kasahstani tennisist võitis kaheksanda asetusega Marticit | https://sport.err.ee/1131900/ajalugu-teinud-kasahstani-tennisist-voitis-kaheksanda-asetusega-marticit | USA lahtistel meistrivõistlustel pääsesid veerandfinaali Jennifer Brady (WTA 41.), kes alistas Angelique Kerberi (WTA 23.) ja Julia Putintseva (WTA 35.), kes sai jagu Petra Marticist (WTA 15.). |
Eesti koondis koosnes neljast paatkonnast kuue sportlasega. Koondise parim oli finaalis viiendana lõpetanud Greta Jaanson (Pärnu SK; 8.06,16). Jaanson pääses viimasel minutil EM-il starti sõudeliidu juhatuse otsusega. Meistrikulla pälvis tiitlikaitsja Anneta Kyridou, kelle võiduajaks oli 7.39,60. Talle järgnesid mullu alla 18-aastaste seas maailmameistriks tulnud sakslanna Alexandra Foester (7.41,93) ja Venemaa sõudja Anastasija Liubich (7.50,04). Medalist jäi esimesena ilma Jaansoni ees lõpetanud iirlanna Claire Feerick, kelle aeg oli 8.00,16. Eesti sõudja järel lõpetas Bulgaaria esindaja Madlen Markova (8.07,23), vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
"Esimesed kaks sõitu olid tehniliselt head stardist alates. Tundsin end enesekindlalt ja ei närveerinud," rääkis treenerist ema Tatjana Jaansoni hoolealune. Kas enne EM-i oli ka mingi eesmärk, mille poole püüelda? "Otseselt mitte, kuid kuklas tiksus mõte finaalist," avaldas Jaanson ja rõõmustas, et viies koht oli puhas boonus.
Säravalt esines Ander Koppelist (SK Kalev) ja Elar Lootist (SAK Tartu) moodustatud kergekaalu paarisaeruduogi. Noormehed pääsesid kindlalt finaali ja olid seal napilt Kreeka paatkonna järel kuuendad, ajad olid vastavalt 6.38,28 ja 6.39,54. Euroopa meistritiitli kindlustas Belgia (6.26,86) Saksamaa (6.30,92) ja Prantsusmaa (6.31,38) ees. Esimesena jäi pjedestaalilt välja Itaalia (6.35,63).
"Poolfinaali põhjal lootsime rohkemat, finaal nii hästi ei õnnestunud. Pigem ütleks, et me ei suutnud end täielikult realiseerida," sõnas eessõudja Loot, kelle treeneriks on Reigo Pihlak. Koppelit juhendab Matti Killing.
Väga ilusa alguse teinud Mihhail Kuštein poolfinaalist medalimängu küll ei pääsenud, ent näitas B-finaalis võimsa lõpuga taanlase Mathias Heldbo järel teist tulemust, ajad vastavalt 7.13,19 ja 7.14,07. See koht andis narvalasele üldarvestuses seitsmenda koha. Valeri Osmokesku juhendatavale Kušteinile järgnesid Slovakkia (7.14,72), Türgi (7.18,40), Leedu (7.19,94) ja Hollandi (7.20,38) sõudjad. Euroopa meistritiitli võitis itaallane Nicolo Carucci (7.00,04), järgnesid sakslane Moritz Wolff (7.00,89) ja Rumeenia atleet Mihai Chiruta (7.01,81).
Ainsal üksikaerulisel paadil, roolijata kahesel, B-finaalis võistelnud Martin Rahuoja ja Margus Kodasma (mõlemad SK Pärnu) said ajaga 6.48,55-ga kolmanda tulemuse, mis andis kokkuvõttes üheksanda koha. Sõidu võitis Kreeka paar (6.40,65) Prantsusmaa duo ees (6.45,55). Rita Maieri treenitava Eesti paari järel finišeerisid Ungari (6.49,98) ja Taani (6.59,79). A-finaalis kindlustasid meistrikulla 6.31,59-ga rumeenlased Dumitru-Alexandru Ciobica ja Florin-Sorin Lehaci, kellele järgnesid Horvaatia (6.33,38) ja Sloveenia (6.38,16).
Järelkasvukoondiste peatreener Matti Killingu sõnutsi täitsid kõik paatkonnad neile pandud ülesanded. "Võib-olla oleks mõni asi võinud paremini õnnestuda, aga suures plaanis jääme rahule. Greta tegi hooaja parimad sõidud jaMihhail näitas end visa võitlejana," rääkis Killing. Juhendaja hinnangul oli kergekaalu- ja üksikaerumeeste vorm heitlikum. "Koppelil – Lootil läks eelsõit raskelt, vahesõit õnnestus. Rahuoja ja Kodasma on treeningutel näidanud asju, mida siin ei õnnestunud päris järele teha, aga finaalis tuli juba kenasti välja." | Viimasel hetkel koondisesse pääsenud Greta Jaanson sai EM-il viienda koha | https://sport.err.ee/1131885/viimasel-hetkel-koondisesse-paasenud-greta-jaanson-sai-em-il-viienda-koha | Pühapäeval lõppesid Saksamaal Duisburgis U-23 vanuserühma Euroopa meistrivõistlused, kust eestlased naasevad kahe finaalikohaga. |
Hooaja alguses pälvis Soomer Austraalias toimunud esimesel etapil kuuenda koha. Hispaanias startis Soomer seitsmendalt positsioonilt. Esimesel ringil langes ta kümnendaks ning hakkas sellelt positsioonilt tasapisi tõusma. Seejärel kerkis ta kuuendaks ringiks kuuendaks ning noppis tihedas heitluses viimasel ringil veel ühe koha.
"Hoog ja tunne olid head. Möödasõidud olid pisut keerulised, sirgetele minekul ja nende alguses kaotasin, aga ülejäänud sektorid olid head," kommenteeris Soomer oma sõitu. "Kindlasti oli tulemus hea enesekindluse taastaja ning hea on selle kohaga Aragoni etapid lõpetada."
Võitjale Andrea Locatellile (BARDAHL Evan Bros. WorldSSP Team) kaotas Soomer 9,42 sekundit. Peale viiendat etappi on Soomer MM-i arvestuses 50 punktiga kümnendal kohal.
Supersport klassi MM-sari jätkub 18.-20. septembril Hispaanias Barcelonas. | Soomer pälvis Hispaanias Supertsport klassis karjääri parima tulemuse | https://sport.err.ee/1131891/soomer-palvis-hispaanias-supertsport-klassis-karjaari-parima-tulemuse | Hannes Soomer (Kallio Racing, Yamaha) lõpetas pühapäeval Hispaanias Aragonis sõidetud Supersport klassi viienda MM-etapi teise võistlussõidu viiendal kohal. See on eestlase jaoks seni parim tulemus, mille ta on pälvinud Supersport klassi MM-sarjas. |
"Sõitsin sel nädalavahetusel läbi Haanja100 rattamaratoni trassi, kuna kolme nädala pärast, mil see tegelikult toimub, ei saa ma Lõuna-Eestis kohal olla," kirjutas president Kaljulaid sotsiaalmeedias. "See pole küll suurim Eesti rattasõitude hulgas, aga kõik ratturid teavad seda. Eks korraldajate endi pandud tunnuslause - ainult hulludele! - võtab selle trassi hästi kokku. Tänan Ivarit, Ahtot, Juhot ja kõiki teisi Haanja mehi-naisi, kes eile ja täna sõites kampa lõid või muul moel abiks olid." | President Kaljulaid sõitis läbi Eesti ühe raskeima rattamaratoni raja | https://sport.err.ee/1131890/president-kaljulaid-soitis-labi-eesti-uhe-raskeima-rattamaratoni-raja | Ehkki Haana100 rattamaraton toimub kolme nädala pärast, siis sõitis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 100-kilomeetrise distantsi juba läbi. |
Roland Poom ja Erik Lepikson alustasid Rally Estonia viimast võistluspäeva, mille jooksul läbiti kuue kiirukatse jooksul 84,94 kilomeetrit, WRC3 klassi 17. kohalt. Päeva esimesel katsel lõpetati WRC3 klassis 16. ajaga ning edasi parandati katse-katselt koha võrra tulemust. Lõunapausiks olid Poom ja Lepikson tõusnud absoluudis samuti koha võrra ning jätkasid 16. kohal. Hommikuste katsete kordustel jätkati tõusvas tempos, kuni ralli viimasel katsel pidi sarnaselt laupäevaga taas rehvivahetuse ette võtma. Ralli kokkuvõttes finišeeriti WRC3 klassi 15. kohal.
"Sõita kahjuks seekord korralikult ei saanud. Eile läks kohe alguses rehv katki, mis päris motivatsiooni alla ei võtnud, kuid pidime selle ringi turvaliselt lõpuni tulema. Teisel ringil purunes koguni kaks rehvi korraga ja siis oli juba keeruline korralikus tempos jätkata," võttis Poom Rally Estonia kokku.
"Pühapäeva hommikul läks autol pooltelg ja auto ujus tänu sellele ülejäänud katsetel päris palju. Viimasel katsel purunes taas rehv. Kahju, et nii palju rehvipurunemisi oli ja imelik, et need kõik juhtusid kiirete kohtade peal. Olen nüüd sõitnud erinevate autodega. Kuigi õiget pilti Fordist ette ei saanud, siis mulle on senistest autodest sõita meeldinud kõige rohkem Hyundaiga. Hooaeg jätkub mul nüüd tõenäoliselt Saaremaal. Kas veel sel aastal ka mõne MM-ralli sõidame, see selgub lähinädalatel," jätkas Poom. | Roland Poomi masinal purunes Rally Estonia jooksul neljal korral rehv | https://sport.err.ee/1131881/roland-poomi-masinal-purunes-rally-estonia-jooksul-neljal-korral-rehv | Roland Poom ja Erik Lepikson (Ford Fiesta Rally2) pälvisid Rally Estonialt WRC3 klassis 15. koha. Neljal korral purunes eestlaste masinal rehv, mis nad lõplikult kõrgest mängust kukutas. |
"Esiteks pean ütlema, et korraldajad on teinud suurepärast tööd. Kõik toimis probleemideta ja kõik asjaosalised said imeliselt oma ülesannetega hakkama," ütles Lappi. "Hea oli olla tagasi roolis ja näidata vähemalt algul head kiirust. Hiljem muutus nädalavahetus minu jaoks pisut keeruliseks. Loodetavasti Türgis ja Sardiinias oleme tugevamad."
Ka Suninen tunnistas, et nädalavahetus oli tema jaoks raske. "Rütmi leidmine võtab oma aja, aga hea on taas võistelda. Me andsime oma parima ning pühapäeval olid ajad veidi paremad, aga me teame, et väga palju tööd on veel teha. Ootan põnevusega Türgi ja Sardiinia rallisid. Me näitasime nendel võistlustel häid tulemusi mullu ja loodame sama teha tänavu."
Türgi ralli toimub 18.-20. septembril ning Sardiinia ralli 8.-11. oktoobrini. | Lappi: Rally Estonia korraldajad tegid suurepärast tööd | https://sport.err.ee/1131880/lappi-rally-estonia-korraldajad-tegid-suureparast-tood | M-Spordi rallimeeskonnas sõitvad soomlased Teemu Suninen ja Esapekka Lappi lõpetasid Rally Estonia vastavalt kuuendal ja seitsmendal kohal. Lappi sõnul tegid korraldajad suurepärast tööd. |
"Rally Estonia tulemus oli kogu meeskonna jaoks väga hea, sest me säilitasime liidripositsiooni nii individuaalses kui ka meeskondlikus arvestuses. Me ei ole täielikult rahul oma sooritusega, sest meie seadistus ei olnud ideaalne. Testimine erines oluliselt sellest, millised võistlusolud päriselt olid," rääkis meeskonna pealik Tommi Mäkinen. "Viimase päeva kuivades oludes nägime, et meie sõitjad näitasid kiireimaid aegu. Kalle Rovanperä kiirus avaldas eriti muljet, kuna ta on veel väga noor sõitja. Me võime ainult ette kujutada, milline tema tulemus oleks ilma probleemideta olnud."
Pjedestaali viimase astme hõivas Ott Tänaku ja Craig Breeni järel Sebastien Ogier. "Tulemus oli positiivne. Pälvida MM-etapilt pjedestaalikoht on hea. Muidugi me oleme natuke ka pettunud, teades milleks me suutelised oleme. Siin võita oleks keeruline olnud, aga me teadsime, et oleksime selleks valmis olnud. Ma isiklikult oleksin tahtnud punktikatset paremini sõita, aga ma eelistasin turvalisust ja lõpetada kolmandana," ütles Ogier.
Neljanda koha pälvinud Elfyn Evans ei jäänud nädalavahetusega rahule. "Mul oli vajalik kiirus olemas, aga ma ei leidnud stabiilsust. Me tegime öö jooksul mõned muutused seadistuses ja tundus, et see aitas libedates oludes. Nagu ikka on meil mõned kohad, mis vajavad veel tööd, aga peale rasket nädalavahetust lahkume siit heade punktidega," rääkis Evans, kelle selja taga lõpetas meeskonnakaaslane Rovanperä.
"Ma olen väga õnnelik, sest minu nädalavahetus läks väga hästi. Ma andsin endast parima ja ei teinud vigu. Meil oli natuke ebaõnne, aga see on ralli. Punktikatse läks hästi ja ma tahaks tänada tiimi, et meil on nii hea masin," ütles Rovanperä.
Järgmine MM-etapp sõidetakse kahe nädala pärast Türgis. | Mäkinen: täiesti rahul pole, sest kuivades oludes näitasime kiireimaid aegu | https://sport.err.ee/1131869/makinen-taiesti-rahul-pole-sest-kuivades-oludes-naitasime-kiireimaid-aegu | Toyota rallimeeskond pidi Rally Estonial leppima kolmanda, neljanda ja viienda kohaga. Toyota tiimipealiku Tommi Mäkineni sõnul oli tulemus hea, kuid lõpuni rahule ei jäädud. |
Esmaspäeval pidanuks kaitseväe keskpolügoonil Ameerika Ühendriikide 41. suurtükiväe brigaad koostöös NATO lahingugrupi ja Eesti kaitseväega korraldama lahinglaskmiste meediapäeva, kus oleks tutvustatud ajakirjanikele mitmikraketiheitja süsteemi MLRS.
Seoses ühe harjutusel osaleva Ameerika sõduri antud positiivse koroonaviiruse testitulemusega jääb kavandatud meediapäev ära.
Positiivse koroonaviiruse testi andnud sõdur on paigutatud karantiini Tapa sõjaväelinnakusse. Ennetava meetmena isoleeriti harjutusel osalenud 21 sõdurit nii Eestist, Suurbritanniast kui Ameerikast, kes on olnud positiivse proovi andnud sõduriga lähikontaktis.
Sellele vaatamata laskeharjutused koostöös liitlasvägedega kaitseväe keskpolügoonil mitmikraketiheitja süsteemilt MLRS jätkuvad, pöörates suuremat tähelepanu sotsiaalse distantseerumise vajadusele ning võttes kasutusele rangemad isikukaitse- ja hügieenivahendid. | Liitlassõduri koroonasse nakatumise tõttu jääb ära raketiheitja meediapäev | https://www.err.ee/1131867/liitlassoduri-koroonasse-nakatumise-tottu-jaab-ara-raketiheitja-meediapaev | Esmaspäeval jääb kaitseväe keskpolügoonil ära raketiheitjat MLRS tutvustama pidanud meediapäev, sest üks USA sõjaväelane on andnud positiivse koroonaproovi. |
Esmalt mõned lihtsad küsimused.
Kas Aleksandr Lukašenko jäi edasi Valgevene presidendilossi valimispettusega? Jah, on kümneid lugusid, mis näitavad, kuidas ta varastas 9. augustil valimiste tulemused. Alates enda konkurentide vangistamisest kuni vaatlejate mittelubamiseni häälte lugemise juurde. Need valimised ei olnud ausad.
Kas Valgevene paljud inimesed on selle peale nördinud ja otsivad neilt äravõetud õigust? Jah, seda näitavad kümnete ja sadade tuhandete valgevenelaste protestimarsid või meeleavaldused Minskis ja teistes linnades. Neid toimub pärast libavalimisi igal päeval, Eesti kaitseminister Jüri Luik nimetab seda rahvaülestõusuks. Tegelikult oleks seda pikka sõna õigem lahku kirjutada – rahva ülestõusuks.
Kas Valgevene võimud vastavad rahva pahameelele vägivalla ja repressioonidega? Jah, ja see vastus on jõhker. Tudengid laulavad ülikooli fuajees inglise keeles "Marseljeesi", kohale tormavad erariides eriüksuslased, kes topivad osa üliõpilasi numbrimärkideta väikebussidesse. Ajakirjanikud pildistavad Minskis meeleavaldust ja kohtunik määrab neile kolm päeva aresti. IT-firma toetab protestijaid ja selle töötajad arreteeritakse. Valgevene kodanikust kirikujuht kritiseerib võimude vägivalda ja teda ei lubata enam kodumaale. Opositsiooni moodustatud konsulatiivnõukogu soovib rahva ja võimu dialoogi ning nõukogu liikmete vastu algatatakse kriminaaluurimine, mõned selle liikmed vahistatakse.
Need on veel leebed – palun vabandust selle sõna siinse kasutamise eest – näited Valgevene viimasest kuust. Sest arestimajadesse on viidud tuhandeid rahumeelseid meeleavaldajad, sajad on kumminuiadega läbi pekstud, paljud on saanud kannatada pisargaasi ja valgusgranaatide plahvatustes. On ka hukkunuid.
Miks peaks aga see kõik Eestit või üldse Euroopat huvitama? Maailmas on ehk kümneid riike, kus president istub ametis valimispettuse või vägivaldse võimuhaaramise tulemusel.
Esiteks asub Valgevene geograafiliselt Euroopas. Olgu, selle lause peale võib küünik öelda, et mis siis, ka Euroopas on igasuguseid riike. On küll. Aga Valgevene jääb Eestist vaid 240 km kaugusele, mis tähendab, et Balti riikide ja Poola mõistes oleme kõik üks piirkond.
Oma rahva rahumeelsetest meeleavaldusest häiritud Lukašenko tegi nüüd välispoliitilise tagasipöörde – ta lõpetas suhete silumise Läänega ja klammerdus uuesti Venemaa külge, püüdes tõmmata Putinit Valgevene kriisi üheks osaliseks. Kreml ongi praegu Lukašenko suurim kui mitte ainus toetaja, sest Kreml ei taha näidet, kus protestiv rahvas vahetab presidenti. Selle toetuse eest on Lukašenko valmis maksma ükskõik millist hinda. Ka näiteks lubama Valgevenesse Vene sõjaväebaasid, millele ta seni vastu seisis.
See on Eesti ja kogu siinse läänemeelse piirkonna julgeolekuküsimus, sest Poolat ja Leedut ühendab vaid napilt 100-kilomeetrine Suwalki koridor. Selle ühes servas seisab Venemaa Kaliningradi oblast ja teises nüüd end selgelt Venemaa poole keerav Aleksandr Lukašenko.
Ja siis veel moraalne aspekt. Kas Eesti vaatab tõesti vaikides pealt, kuidas võltsitud valimistega presidendiks jäänud mees laseb Euroopas peksta ja vangistada rahumeelseid meeleavaldajaid? Või otsib Eesti liitlasi, et öelda: Aleksandr Lukašenko, peatuge?
Eesti on otsinud liitlasi ja neid leidnud. ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik istung Valgevene olukorra arutamiseks, mille Eesti 4. septembril kokku kutsus, oli selle kinnituseks. Seal esinenud 30 riiki olid kolme erandiga – Venemaa, Hiina ja Valgevene – Lukašenko peatamise poolt.
Muidugi saab küsida, et kuidas aitavad sõnad ja deklaratsioonid Valgevene meeleavaldajaid. Eriti, kui kõik sõnad ei kõla ühtse koorina, sest erinevalt Balti riikidest ei taha ilmselt Euroopa Liidu suured tegijad sanktsioonide nimekirja panna Lukašenkot ennast. Kuigi see muudaks personaalsed sanktsioonid suuresti farsiks.
Aga mõnikord on siiski just sõna rahvusvahelises suhtlemises see suurim tegu, mida teha saab. Võib kõlada õõnsalt, kuid toetussõnad Valgevene rahvale ja kriitikasõnad Lukašenko režiimi pihta näitavad tõepoolest, et demokraatlikud riigid ei keera pead kõrvale. Et nad ei ütle enam nii, nagu ütlesid meie tänased liitlased 30 aastat tagasi laulva revolutsiooni ajal Baltimaade rahvajuhtidele – ärge kõigutage paati.
Tudengid, õpetajad, töölised, IT-inimesed, arstid, kõik need, kes praegu Valgevene tänavatel meelt avaldavad, ei pea tundma, et nad on režiimi vastu üksi jäetud. | Toomas Sildam: miks peatada Lukašenko? | https://www.err.ee/1131855/toomas-sildam-miks-peatada-lukasenko | Miks peaks Valgevene huvitama Eestit või üldse Euroopat, sest maailmas on ehk kümneid riike, kus president istub ametis valimispettuse või vägivaldse võimuhaaramise tulemusel, küsib ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris. |
Võistluse 20. ringil jättis sõidu pooleli Kevin Magnussen (Haas) ning kuna tema vormel jäi raja äärde, tuli välja turvaauto. Kohtunikud keelasid sel ajal võistlejatel boksipeatusi teha, kuid Hamilton ja Antonio Giovinazzi (Alfa Romeo) ei pannud seda tähele. Mõlemale piloodile määrati karistus, mis nägi ette peatuda boksis kümneks sekundiks.
Seejuures olid mõlemad Ferrari piloodid sunnitud samuti võistluse katkestama sõidu esimeses pooles. Sebastian Vettelile said kuuendal ringil saatuslikuks järele andnud pidurid ning Charles Leclerc tegi 25. ringil ränga avarii, mille järel võistlus hetkeks peatati.
???? RED FLAG ????
The race is suspended after Leclerc's accident at the final corner
Cars will line up in the pit lane in race order #ItalianGP???????? #F1 pic.twitter.com/uS5RLkQA44
— Formula 1 (@F1) September 6, 2020
Kui võistlust jätkati, kandis Hamilton ära karistuse, mis langetas ta võistlejaterivi lõppu. Mõned ringid hiljem katkestas 14. positsioonilt Max Verstappen (Red Bull).
Võistluste ootamatu sündmuste jada tõi karjääri esimese vormel-1 MM-sarja etapivõidu Pierre Gaslyle, kes edestas Carlos Sainzi 53-ringilise võistluse järel 0,415 sekundiga. Kolmanda koha teenis Lance Stroll (Racing Point; +3,358).
Lando Norris (McLaren; +6,000) sai neljanda, Valtteri Bottas (Mercedes; +7,108) viienda ja Daniel Ricciardo (Renault; +8,391) kuuenda koha. Hamilton kerkis lõpuks seitsmendale positsioonile, kaotades võitjale 17,245 sekundiga. Esikümnesse mahtusid veel Esteban Ocon (Renault; +18,691), Daniil Kvjat (AlphaTauri; +22,208) ja Sergio Perez (Racing Point; +23,224).
Vormel-1 MM-sarja järgmine etapp sõidetakse järgmisel nädalavahetusel samuti Itaalias. | Itaalia GP võitis üllatusmees, Hamilton sai karistada, Ferrarid katkestasid | https://sport.err.ee/1131853/itaalia-gp-voitis-ullatusmees-hamilton-sai-karistada-ferrarid-katkestasid | Legendaarsel Monza ringrajal sõidetud vormel-1 MM-etapi võitis üllatuslikult AlphaTauri piloot Pierre Gasly. Valitsevale maailmameistrile Lewis Hamiltonile (Mercedes) sai saatuslikuks kümnesekundine boksipeatuse karistus. Mõlemad Ferrari piloodid katkestasid. |
EMX 125 klassi kvalifikatsioonis suutis Meico Vettik välja sõita korraliku 11. ringiaja. Esimese sõidu start oli tal keskpärane ja avaringilt tulles oli Vettik neljakümne sõitja seas 16. kohal. Parimal hetkel tõusis Vettik 13. kohale, kuid mitu sõiduviga ei lubanud ikkagi esikümne kohtade eest võidelda ja Vettik pidi lõpuks leppima alles 18. kohaga. Esikoha võttis avasõidus Andrea Bonacorsi (Itaalia, Fantic), teise koha sai Guillem Farres (Hispaania, GasGas) ja kolmanda koha Constantin Piller (Saksamaa, KTM). Sarja liider Liam Everts (Belgia, KTM) oli viies.
Teises sõidus ei tulnud Vettikul start üldse välja ja oli avakurvi järel 30. koha piirimail. See, mis aga edasi juhtuma hakkas, tegi iga Eesti krossifänni õnnelikuks. Vettik hakkas iga ring kohta parandama ja ta suutis pidevalt sõita sama kiiresti või isegi kiiremini kui liidrikohal sõitvad sõitjad. Kui sõidetud oli pool sõitu, tõusis Vettik 10. kohale. Kuid võhma jätkus tal veel ka sõidu lõppu ning mitmest konkurendist mööda sõitnud Vettik lõpetas lõpuks 6. kohal. Võidu teenis taas Bonacorsi, teise koha sai Pietro Razzini (Itaalia, Husqvarna) ja kolmanda koha David Braceras (Hispaania, GasGas).
Etapi kokkuvõttes tuli Vettik 18 punktiga 12. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Bonacorsi, teise koha sai 40 punktiga Farres ja kolmanda koha 38 punktiga Braceras. Sarja kokkuvõttes on Vettik 49 punktiga viiendal kohal. Liidrikohta jagavad 66 punktiga Everts ja Bonacorsi.
EMX 2T klassis oli avaetapil stardis kaks eestlast, sarjas juba suuri kogemusi omav Andero Lusbo ja oma esimest etappi tegev Martin Michelis. Kvalifikatsioonis suutis üllatuslikult eestlastest parima aja välja sõita Michelis, kes oli 12., Lusbo pidi leppima alles 15. ajaga. Esimeses sõidus tegi suurepärase stardi Lusbo, kes avakurvis esimeste seas oli. Kahjuks ei õnnestunud Lusbol järgmised kurvid just kõige paremini ning ta kaotas mitu kohta. Esimesel suurel hüppel läksid asjad Lusbo jaoks veelgi hullemaks - ta maandus konkurendile peale ning kukkus tugevalt. Tulemuseks murtud kämblaluu ja paus võistlustes. Martin Michelis suutis avasõidu 14. lõpetada. Sõidu võitis šveitslane Loris Freidig (Yamaha), teise koha sai Brad Anderson (Suurbritannia, KTM) ja kolmanda koha Federico Tuani (Itaalia, Husqvarna).
Teises sõidus ei õnnestunud Michelise start ja ta oli viimaste seas. Mõne ringiga suutis ta väga hea tõusu teha ja jõuda 11. kohale. Suurema osa sõidust oligi Michelis sellel positsioonil. Mõned ringid enne lõppu püüdis Michelis enda ees sõitnud portugallase Marquesi kinni ning möödus temast ja lõpetas sõidu 10. kohal. Esikoha teenis Brad Anderson, teine oli Mario Tamai (Itaalia, KTM) ja kolmas Federico Tuani.
Etapi kokkuvõttes teenis Michelis 18 punkti ja see andis talle 9. koha. Etapivõidu sai 47 punktiga Anderson, teine oli 40 punktiga Tuani ja kolmas 39 punktiga Freidig. | Eesti motokrossisõitja sai Itaalias 12. koha | https://sport.err.ee/1131851/eesti-motokrossisoitja-sai-itaalias-12-koha | Itaalias Faenza krossirajal jätkusid sellel nädalavahetusel motokrossi maailmameistrivõistlused. Pühapäev kuulus EMX 125 ja EMX 2T klassi sõitjatele. EMX 125 klassis teenis Meico Vettik (KTM) etapi kokkuvõttes 12. koha. EMX 2T klassis sarja esikohta püüdma läinud Andero Lusbo jaoks lõppes päev katastroofiga, kui ta esimeses sõidus avaringil konkurendile peale maandus ja käeluu murdis. |
Tema hinnangul on riik muutumas "Hiina kolooniaks".
Salvini ütles Como järve kaldal toimuval mõttekoja The European House-Ambrosetti korraldatud foorumil, et kogu viimase aasta on riigis kõik takerdunud, kõige üle vaieldakse, olgu selleks siis riikliku lennufirma Alitalia saatus või pensionireform.
Salvini teatas, et populistliku Viie Tähe Liikumise ning vasakpoolse Demokraatliku Partei koalitsioonivalitsus ei liigu kuskile ning käes on aeg, et Itaalia hakkaks otsustama oma tuleviku üle.
Selle kuu lõpul toimuvad seitsmes Itaalia piirkonnas valimised ning endine karmikäeline siseminister Salvini teatas, et tema erakond Liiga soovib pakkuda riigile kindlust ja tulevikku.
"Soovime muuta Itaalia kaasaegseks ja tõhusaks riigiks, mis põhineb väärtustel ja konkurentsil," lausus ta.
Salvini lisas, et "on vastuvõetamatu, et Euroopas nähakse Itaaliat Hiina kolooniana, Hiina diktaatorluse Trooja hobusena".
Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Itaalia püüdnud säilitada Pekingiga häid suhteid, hoolimata koroonaviiruse pandeemiaga kaasnenud pingetest ning püüetest Washingtoni juhtimisel välistada Hiina telekomihiid Huawei 5G võrgu ehituselt.
"Iga euro Hiina investeeringuid tundlikku taristusse tuleb läbi analüüsida ning teatud juhtudel blokeerida," lausus Salvini. | Salvini: otsustamatus tapab "Hiina koloonia" Itaalia | https://www.err.ee/1131850/salvini-otsustamatus-tapab-hiina-koloonia-itaalia | Itaalia parempoolse partei Liiga juht Matteo Salvini lausus pühapäeval, et Itaaliat ähvardab surm otsustamatuse läbi, sest riigil on valitsus, kes ei suuda selget suunda võtta. |
Septembrikuus tähistab Klassikaraadio mahuka programmiga Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Kuulajateni jõuab hulk sünnipäevakontsertide ülekandeid ja helilooja loominguga albumeid, nende hulgas 2015. aastal toimunud küsitluse põhjal Eesti kõigi aegade olulisemaks klassikaplaadiks kuulutatud "Tabula rasa" firmalt ECM Records (eetris 11. septembril kell 11). 7. septembrist on igal tööpäeval kell 10 ja kell 22 kavas Immo Mihkelsoni koostatud 15-osaline dokumentaalsari "Arvo Pärt. Heli ja vaikus" (2005).
Klassikaraadio tähistab tänavu 25. eetrisügist ning tähtpäevaprogrammis on valik kultuuri- ja muusikasaateid läbi aegade. Kultuurielus toimuval hoiab argipäeviti silma peal "Delta", mis kajastab esmaspäevast reedeni kell 13–15 aktuaalseid sündmusi teatrist, muusikast, kunsti- ja filmimaailmast. "Helikaja" alustas hooaega avasaatega 5. septembril, kümnendat hooaega jätkub "Kunstiministeerium", oktoobrikuus algab uus kirjandussaade. Suvel vaatajate poolt soojalt vastu võetud sari "Luuleline suvi" on küll lõppenud, kuid Eesti näitlejate loetud luulet kõlab ka sügisprogrammis – argipäeviti kell 12.30 ja 18.30, laupäeval ja pühapäeval kell 8.15.
Klassikalise muusika populaarse suurkuju Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva tähistatakse ulatuslikult kõikjal maailmas. Beethoven on ka Klassikaraadio sügiskava üks dominante, tema loomingut kõlab raadiost iga päev. Tulemas on saatesari Beethoveni populaarsest klaverimuusikast ja selle esitajaist läbi aegade, novembris jätkub muusikateadlase Tiia Järgi Beethoveni-sari. Beethovenile on pühendatud ka tänavune Muusikapäeva viktoriin, mis ootab lahendajaid Klassikaraadio kodulehel 1. oktoobril.
Klassikaraadio reklaamlause "Kontsert sinu kodus" saab sel sügisel väga tuumaka sisu. Kevadel viirusest räsitud kontserdielu on elavnenud ja mitmed sündmused kandunud kevadest sügisesse, seda lisaks hooaja tavapärastele festivalidele ja kontsertidele. Klassikaraadiost saab jälgida Nargenfestivali "Pärdi päevi" ja festivali "Eesti Muusika Päevad", oktoobris Jazzkaart ja mahukat pianistide pidu Klaver 2020, nüüdismuusikafestivali "Afekt" ja muid kaalukaid muusikasündmusi.
Ainuüksi septembris on Klassikaraadio kavas 23 kontserdiülekannet, lisaks Eestis toimuvatele ka ülekanne Riia Toomkirikust koori "Kamer" juubelikontserdilt 12. septembril. 6. septembril kell 18 vahendab Klassikaraadio Pärnust Rahvusooper Estonia kontserti, mis on pühendatud Georg Otsa 100. sünniaastapäevale. 13. septembrist saab koostöös Eesti Televisiooniga kuulata Klassikaraadiost ka telekonkursi "Klassikatähed" uusi võistlusosi. | Klassikaraadio sügis on täis kontserdiülekandeid ning Pärdi ja Beethoveni muusikat | https://menu.err.ee/1131810/klassikaraadio-sugis-on-tais-kontserdiulekandeid-ning-pardi-ja-beethoveni-muusikat | Klassikaraadio 25. sügishooaeg kuulub Pärdi ja Beethoveni loomingule ning on ka mitmeid otseülekandeid muusikasündmustelt. Ainuüksi septembris on Klassikaraadio kavas 23 kontserdiülekannet. |
Tavaliselt on triatlonis maailmameistritiitlid antud välja mitme võistluse kokkuvõttes, kuid tänavu toimus koroonaviiruse tõttu vaid üks etapp.
Prantslane Vincent Luis kaitses edukalt tiitlit, jättes oma selja taha Vasco Vilaca ja Leo Bergere. 31-aastane Luis tegi otsustava spurdi 300 meetrit enne lõpujoont ning teenis MM-kulla ajaga 49 minutit ja 13 sekundit.
"Ma teadsin, et ma olen heas vormis ja ma treenisin viimased kuus nädalat koos maailma parimatega," ütles Luis. "Kuna kaks noort meest suutsid hoida minuga sama tempot, siis otsustasin viimasel ringil natuke juurde panna. Mul on hea meel, et Leo pälvis pronksi. See võistlus oli Prantsusmaa jaoks edukas."
Naiste seas pälvis esikoha Georgia Taylor-Brown, kes jõudis finišisse ajaga 54 minutit ja 16 sekundit. Teise koha pälvis Flora Duffy ja kolmanda Laura Lindemann. | Triatleet Vincent Luis kaitses Hamburgis MM-tiitlit | https://sport.err.ee/1131843/triatleet-vincent-luis-kaitses-hamburgis-mm-tiitlit | Saksamaal Hamburgis toimunud triatloni maailmameistrivõistlustel krooniti võitjateks prantslane Vincent Luis ja inglanna Georgia Taylor-Brown. |
Teist mängu järjest avas skoori Napoli. Avapoolaeg jäi 1:1 viiki, seejärel jõudis Sassuolo väravateni ka 60. ja 64. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Sarnaselt kahe esimese vooruga kuulus Kubassova ka nüüd põhikoosseisu. Ta vahetati välja 67. minutil.
Inna Zlidnis ei kuulunud Ferencvarose koosseisu, kui tema tööandja alistas Ungari naiste kõrgliigas Györi ETO 6:0. Neljast kohtumisest kolm võitu ja ühe viigi teeninud Ferencvaros paikneb teisel tabelireal. | Napoli ja Kubassova kaotasid taas eduseisust | https://sport.err.ee/1131833/napoli-ja-kubassova-kaotasid-taas-eduseisust | Vlada Kubassova koduklubi Napoli sai Itaalia naiste jalgpalli kõrgliiga kolmandas voorus kolmanda kaotuse, jäädes alla Sassuolole 1:3. |
Tänavune TMW toimumine oli festivali rahvusvahelisust ning just sel ajal aset leidvaid kiireid muutusi arvestades ime. Ometi leiti, et pole mõtet seda ka edasi lükata, sest õiget aega ei pruugigi tulla. Tuleb lihtsalt targemaks saada – see kehtib kogu muusikasektori kohta. Ja TMW konverentsi kavas pole tükk aega olnud nii palju mõtlemapanevat.
Esimene riiklik kriisistrateegia tehti paljudes riikides kiiruga ja see tõi ka mujal esile senised hallid alad. Muusikavaldkond koosneb nii paljudest tegijatest, et alles tõsine kriis on näidanud, mis on selle tegevusala eripärad, kuidas riigitoetusega institutsioonid ja eraettevõtjad üksteisest sõltuvad ning millist infot ja statistikat tuleb edaspidi erilise hoolega koguda. Kriisitoetused saavad isegi suure laenamise ajastul otsa, kuid suhtlus valdkonna kõigi esindajate ja otsustajate vahel peab paranema.
Otsused ei tohiks isegi kriisiolukorras olla ka nii kiired, et neist sõltujad loevad lehest, kuidas üleöö oma töö kümnete koostööpartneritega ümber korraldada. Valitsuse ja ametnike suhtlus on olnud lünklik kogu kriisiaja vältel (kriisikommunikatsiooni koolitused kuluksid ehk ära), kuid TMW, kes veebruarist saadik on otsinud ametkondadega tihedat koostööd, sai nüüd tunda, mida tähendab öise alkoholimüügi piiramine keset festivali, nii et esimene ametlik teade selle kohta saadi kontrollreidi tegema tulnud mundrimeestelt.
Võiks ju arvata, et kultuuriüritust kui inimesi ühendavat nähtust hinnatakse pärast seisakut senisest enam, kuid ikka veel kohtab suhtumist, et muusika tegemine ja kontsertide korraldamine on mõnus hobi, mitte omaette sektor, töö. Koroonakriis on näidanud, et loomeinimeste eluolu, ja eriti suurema ürituse pikk korraldusprotsess, on otsustajatele ebaselge ja võõras mure.
Eesti (suur)ürituste korraldajates on meelehärmi tekitanud asjaolu, et riik ei ole kehtestanud selget piletitagastuseeskirja. Kuna paljud artistid (Eestis on praegu isegi hästi) ei saa viiruse tõttu kontserte anda, siis on üha aktuaalsem küsimus, kas praegu levinud turupõhisele voogedastussüsteemile leidub alternatiiv. Jah, nišimuusika artistid (täpsemalt, õiguste omajad) võidaksid sellest, kui peale Deezeri võtaksid ka teised voogedastusplatvormid kasutusele kasutajakeskse maksumudeli, s.t raha ei jagataks enam populaarsemate artistide vahel nagu praegu (põhiosa tulust saavad noortele suunatud muusika õiguste omajad), vaid iga kasutaja kuulamismustrit arvestades. Ulatuslike kataloogide omajad (suured plaadifirmad) ilmselgelt kardavad sedasorti majanduslikku muudatust, kuid Deezeri kõrval on juba ka teised voogedastusplatvormid aruteluks valmis – ja maailmas on juba üle 40 plaadifirma kasutajakeskse süsteemiga nõustunud. Võimalik, et üleminek kasutajakesksele süsteemile kõigutab taas niigi nõrgas positsioonis muusikatööstuse alustalasid, kuid eks siis tule uue olukorraga harjuda.
Peame ümber mõtestama, kuidas väärtustada muusika loojat ja esitajat ning sealhulgas mõistma, kust salvestatud muusika tuleb ja kuidas see meieni jõuab. Tähtsad muudatused tulevad ikka üksikisikute tasandilt ja poliitika liigub siis aeglasemalt järele. Ka praegu peaksid muusikainimesed koos mõtlema, milliseid lahendusi on vaja, et ränka aega kergendada. | Maria Mölder: peame ümber mõtestama, kuidas väärtustada muusika loojat ja esitajat | https://kultuur.err.ee/1131806/maria-molder-peame-umber-motestama-kuidas-vaartustada-muusika-loojat-ja-esitajat | Missugused on tähtsamad koroonaaja mõjud muusikavaldkonnale? Kontsertide korraldamisele, mis on juba mõnda aega olnud muusikute põhiline sissetulekuallikas, on kehtestatud piirangud, mistõttu on ohus muusikute ja kogu muusikavaldkonna tugiteenuste pakkujate sissetulek, kirjutab Maria Mölder Sirbis. |
Fabio Silva sõlmis oma uue koduklubiga viieaastase lepingu. Wolvesi varasem üleminekurekord oli ligikaudu 34 miljonit, mis tasuti eelmisel aastal Benficale mehhiklase Raul Jimeneze eest, kirjutab Soccernet.ee.
Wolvesi tegevjuht Jeff Shi ütles, et Silva oli Wolvesi radaril juba alates ajast, kui ta mängis Portugali U-16 koondises.
"Fabio on mängija, keda jälgides saab tema naturaalsest jalgpallitalendist aru juba paari minutiga. Viimastel aastatel on ta arenenud väga kiiresti ja nüüdseks on ta end tõestanud tugevas Porto esindusmeeskonnas," rääkis Jeff Shi Wolverhamptoni kodulehele.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Wolverhampton ostis rekordsumma eest noore ründaja Portost | https://sport.err.ee/1131834/wolverhampton-ostis-rekordsumma-eest-noore-rundaja-portost | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Wolverhampton Wanderers tegi meeskonna ajaloo rekordostu, makstes Portole 18-aastase ründaja Fabio Silva eest 40 miljonit eurot. |
Hooaja avaetapil Monte Carlos katkestanud, kuid siis nii Rootsis kui Mehhikos teise koha saanud Tänakul oli enne Rally Estoniat 38 punkti, mis asetas ta viiendale kohale.
Kodurallil võidutsenud eestlane oli punktikatsel kolmas, lisades nõnda oma saldosse 28 punkti. Hooaja lõpuni on jäänud veel kolm etappi.
MM-sarja üldjärjestus:
1. Sebastien Ogier 79 punkti
2. Elfyn Evans 70
3. Ott Tänak 66
4. Kalle Rovanperä 55
5. Thierry Neuville 42
6. Teemu Suninen 34
7. Esapekka Lappi 30
8. Craig Breen 25
MM-sarja üldjärjestus tiimide arvestuses:
1. Toyota 137
2. Hyundai 132
3. M-Sport 83 | Lõuna-Eesti teedel võidutsenud Tänak tõusis MM-sarjas kolmandaks | https://sport.err.ee/1131836/louna-eesti-teedel-voidutsenud-tanak-tousis-mm-sarjas-kolmandaks | Esmakordselt autoralli MM-etapiks olnud Rally Estonia võitis valitsev maailmameister Ott Tänak (Hyundai), kes tõusis sarja üldarvestuses kolmandale kohale. |
Monza ringrajal peetud GP teises sõidus triumfeeris Vipsi tiimikaaslane Dan Ticktum. Briti võiduajaks kujunes 34.07,935.
Ticktumi järel tuli teiseks tema kaasmaalane Callum Ilott (UNI-Virtuosi; +4,663) ja kolmandaks taanlane Christian Lundgaard (ART Grand Prix; +5,299).
Itaalia GP laupäeval peetud esimeses sõidus sai Jüri Vips 11. koha. Punktiarvet pole eestlane sarjas veel avanud.
Vormel-2 sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Itaalias Mugello ringrajal.
Sprint Race ✅
Some super performances in there #ItalianGP???????? #F2 pic.twitter.com/kZhhziLveO
— Formula 2 (@FIA_F2) September 6, 2020 | Kümnendaks tulnud Vips jäi taas punktideta | https://sport.err.ee/1131830/kumnendaks-tulnud-vips-jai-taas-punktideta | Vormel-2 sarja Itaalia GP sprindisõidus sai Jüri Vips (DAMS) kümnenda koha (+19,685). |
I. ei ole surnud. Läti kirjanduse kampaania #iamintrovert peategelane leiab ka pärast sarmikat ülesastumist Londoni 2018. aasta raamatumessil ikka mahti reageerida päevasündmustele, näiteks avaldab ta arvamust uue kultuuriministri kohta, õhutab taudi ajal distantsi hoidma jne. Järgmisel aastal sõidab I. taas Londonisse, sest kampaaniat #iamintrovert tutvustatakse Londoni disainibiennaalil. Siiski jäävad tema vägiteod nüüdseks pigem selja taha – järgmise suurema läti kirjanduse kampaania jaoks kavatsetakse välja mõelda midagi/kedagi muud.
Järgmine tõotab tõesti suur tulla, sest rihitakse kogunisti Frankfurdi raamatumessi peakülalise staatust. Läti kirjandust tutvustava ja vahendava platvormi Latvian Literature (Läti Kirjandus) tegevjuhi Juta Pīrāga sõnul loodeti plaan teoks teha 2025. aastaks, mil tähistatakse lätikeelse raamatu 500. sünnipäeva, kuid praegu tundub see liiga optimistlik.
Rahvusvahelised ülesastumised ei teeni mõistagi ainult reklaami ja lepingute sõlmimise eesmärke. Londoni raamatumess ja kampaania – ehkki mitte ainult need – tõid kaasa huvi kasvamise läti kirjanduse vastu ja hoogustasid tõlkimist. Veel tähtsam oli aga, et kirjandusväljal hakati tegema koostööd. Pean siinkohal kiitma messi tarbeks loodud platvormi Latvian Literature mugavat kodulehte, kust leiab nii uudistevoo kui ka näiteks info tõlkeprogrammide kohta, samuti vahendatakse autoriõigusi jm. (Ka meil on see kõik loomulikult olemas, kuid infot tuleb otsida mitme institutsiooni kodulehelt.)
Suurim töövõit oli aga n-ö pikaajalise mõtlemise ja rahastamise saavutamine kodumaal. Seni rahastati Lätis kirjandust projektipõhiselt. Ka Latvian Literature meeskond kartis, et nende mitmeaastane töö lihtsalt katkeb, ning juhtis sellele ohule tähelepanu taas nutika kampaania abil. Anete Konste: "Panime välja ühe plakati, osutamaks, et rohkemaks kui üheksainsaks ei olegi meil raha. Kuid see plakat asus kohe kultuuriministeeriumi juures. Nad pidid seda iga päev nägema." Sel sammul olid tulemused – kultuuriministeeriumis on nüüd kirjanduse ekspordiks eraldi eelarve.
Alustatud on kirjanikupalga maksmisega, mida võivad taotleda ka tõlkijad. "Oleme olnud eestlaste peale selle pärast väga kadedad," tunnistab Juta Pīrāga poolnaljaga. "Kas kirjanikupalk on Eestis tulemusi andnud?" uurib tema kolleeg. Muidugi, töörahu, mida võimaldab kindel sissetulek, annab tulemusi (häid teoseid) igas eluvaldkonnas. Nii et kui seda artiklit peaks lugema mõni Läti poliitik, siis rõhutan talle: kirjanikupalga projektiga tuleb kindlasti jätkata. Kui soovitakse Frankfurdi raamatumessil säravalt esineda, on selleks tarvis ka uusi säravaid teoseid ja nende tõlkeid. Juba praegu, pange tähele, pärinevad läti kirjanduse rahvusvahelised menukid mitte kuulsusrikkast minevikust, vaid just tänapäeva autorite sulest. Selle vastu on huvi, seda küsitakse ka edaspidi. Lastagu kirjanikel neid raamatuid kirjutada.
Mis siis on rahvusvaheliselt kõige populaarsemad läti raamatud? Juta Pīrāga: "Lastekirjanduse puhul on see Anete Melece "Kiosk". Täiskasvanute kirjandusest toon esile Nora Ikstena romaani "Emapiim" ja Jānis Joņevsi "Jelgava 94", samuti Osvald Zebrise romaani "Kukemäe varjus", mis oli üks esimestest sarja "Meie. Läti, XX sajand" teostest. Zebris pälvis selle romaaniga Euroopa Liidu kirjandusauhinna, millega kaasnev tõlketoetuste programm kahtlemata hõlbustab esile tõstetud teoste vahendamist."
Raamatupoode on Riias palju, kuid need on valdavalt väikesed ning vähem "kasutajasõbralikud" kui Eestis (näiteks ei jäänud enamasti silma toole, kuhu raamatut sirvima laskuda, ega kohvimasinat). Võimalik aga, et muu hulgas tänu kokkuhoiule olme pealt on ka raamatud ostjale pisut soodsamad kui meil. Raamatud oleks veelgi taskukohasemad käibemaksumäära langetamise korral 12% pealt 5% peale, nagu see oli enne masu – ettepanek on pälvinud viimastel aastatel Lätis laia arutelu. Meiegi võiks kaaluda käibemaksu soodusmäära langetamist 9% pealt (mis rakendub muu hulgas raamatutele) 5% peale.
Lätlased on hästi kursis sellega, mis Eestis toimub, ning võtavad meelsasti šnitti. Peale kirjanikupalga esitatakse sageli küsimusi näiteks Kultuurkapitali kohta. Nii et kui seda artiklit peaks lugema ka mõni Eesti kultuurielu kujundaja, siis talle omakorda panen südamele: me ei tee midagi ainult endale, iga meie otsuse mõju võib ulatuda märksa kaugemale kui esmapilgul näib. Kandes hoolt oma kultuuri käekäigu eest, kujundame tahtmatult ka naabrite oma. See on suur vastutus. | Pille-Riin Larm: Lätis on raamatud ostjale pisut soodsamad kui Eestis | https://kultuur.err.ee/1131803/pille-riin-larm-latis-on-raamatud-ostjale-pisut-soodsamad-kui-eestis | Läti kirjanduse viimaste aastate suurim töövõit on pikaajalise mõtlemise ja rahastamise saavutamine, kirjutab Pille-Riin Larm Sirbis. |
Lätlase Ainars Bagatskise juhendatav Kiiev Basket pidas reedel üle kuue kuu esimese võistlusmängu, kui kontrollturniiril Prometheus Cup alistati 89:60 teine kõrgliigatiim Cherkasõ Monkeys. Tamm sai käe valgeks, kui viskas ühe punkti, vahendab Korvpall24.ee.
Ivo Van Tamm mängis viimati kõrgliigatasemel 2016/17 hooajal Tartu Ülikooli särgis. Seejärel mitu rasket vigastust üle elanud ääremängija liitus märtsis vahetult enne koroonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorda Tallinna Kalev/TLÜ-ga, kuid hooaja enneaegse lõppemise tõttu võimalust platsile naasta ei tekkinudki. | Aastaid tippkorvpallist eemal olnud Ivo Van Tamm mängis Ukraina kõrgliigaklubi eest | https://sport.err.ee/1131816/aastaid-tippkorvpallist-eemal-olnud-ivo-van-tamm-mangis-ukraina-korgliigaklubi-eest | Pikalt raskete vigastustega platsilt eemal olnud 24-aastane eestlasest ääremängija Ivo Van Tamm on hooajaeelset ettevalmistust kaasa tegemas Ukraina kõrgliigaklubi Kiiev Basketi juures. Esimeses treeningkohtumises sai 203 cm pikkune eestlane ka käe valgeks. |
Tammemaa kuulus Resovia selle hooaja esimeses ametlikus mängus meeskonna algkoosseisu ja tõi nelja geimiga neli punkti (+2). Saarlane realiseeris seitsmest tõstest vaid kaks (29%), lisa tuli ühe bloki ja serviässa näol, vahendab Võrkpall24.ee.
Täht pääses igas geimis vahetusest lühikeseks ajaks väljakule ja kogus kolm punkti (-1). Võrukas realiseeris neljast tõstest kaks (50%), tema servi vastuvõtt oli kolme soorituse juures 33%. Tähe kümnest servist üks kujunes ässaks ja neli veaks.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Resovia andis edu käest ja eestlastel Poola superkarikafinaali asja pole | https://sport.err.ee/1131793/resovia-andis-edu-kaest-ja-eestlastel-poola-superkarikafinaali-asja-pole | Robert Tähe ja Timo Tammemaa koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia jäi Poola võrkpalli superkarika poolfinaalis Arlamowis tühjade tribüünide ees 1:3 (18, -23, -21, -14) alla eelmise hooaja parimale klubile Kedzierzyn-Kozle Zaksale. |
Inglise krimisari põhineb tõestitoimunud sündmustel. 2004. aastal leiti Londoni pargist noore prantslanna surnukeha. Juhtumit kutsuti uurima inspektor Colin Sutton. Samast kandist on leitud ka teisi ohvreid, samuti on teateid naiste ründamisest. Kuid esialgu puuduvad igasugused seosed, motiivid ja kahtlusalused.
Sarjas astuvad üles Martin Clunes, Katie Lyons, Claudie Blakley, Stephen Wight, Philip McGinley, Celyn Jones jpt. "Inimjahi" lavastas Marc Evans, stsenaariumi kirjutasid Colin Sutton ja Ed Whitmore.
Vaata sarja siit. | Kultuuriportaal soovitab: Briti lühisari "Inimjaht" Jupiteris | https://kultuur.err.ee/1131801/kultuuriportaal-soovitab-briti-luhisari-inimjaht-jupiteris | ERR-i veebikanalisse Jupiter on jõudnud 2019. aastal vaatajate ette jõudnud Briti lühisari "Inimjaht" ("Manhunt"), kus peaosalist kehastab "Doktor Martinist" tuttav näitleja Martin Clunes. |
Tšehhi riik esitas OECD peasekretäri kohale kaubanduskoja juhi Vladimir Dlouhy, vahendas Radio Prague International.
Dlouhy rääkis, et mõte kandideerimiseks ei tulnud tema enda initsiatiivil, vaid hoopis välisministeeriumilt.
Hiljem leppis Dlouhy kokku kandideerimise ka president Miloš Zemani, peaminister Andrej Babiši ja välisminister Tomaš Petricekiga.
Vladimir Dlouhy on Tšehhi endine tööstus- ja kaubandusministerm, kes 90-ndatel sillutas riigi tee vabaturumajandusele.
Ta kaalub ka kandideerimist 2023. aasta Tšehhi presidendivalimistel.
Dlouhy sõnul teab ta viie, kuue kandidaadi pürgimisest OECD peasekretäri kohale.
Näiteks esitab Rootsi OECD peasekretäri kandidaadiks endise Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi.
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et plaanib esitada sellele ametikohale Valge maja asekabinetiülema Christopher P. Liddelli, vahendas CNBC.
Samale ametikohale võib pretendeerida ka Eesti president Kersti Kaljulaid.
President Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles neljapäeval ERR-ile, et Eesti pole veel ametlikult esitanud oma kandidaati.
OECD ehk nn maailma rikaste riikide klubi peasekretäri ametikoht vabaneb tuleva aasta suvel, kui lõppeb praeguse juhi Angel Gurria ametiaeg. ERR.ee kirjutas augusti lõpus, et OECD etteotsa võib pürgida ka Eesti president Kersti Kaljulaid, kelle ametiaeg riigipeana lõppeb 2021. aasta sügisel.
OECD peasekretäri valikuprotsess käivitati 1. augustil. OECD liikmesriigid saavad oma kandidaate hakata üles seadma 1. septembrist. Kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni, pärast mida toimuvad vestlused ja konsultatsioonid. | Kandidaat: OECD peasekretäri kohale pürgib kuni kuus inimest | https://www.err.ee/1131804/kandidaat-oecd-peasekretari-kohale-purgib-kuni-kuus-inimest | Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri kohale pürgib kuni kuus kandidaati, nende seas Tšehhi kaubanduskoja juht Vladimir Dlouhy, USA Valge maja asekabinetiülem Christopher P. Liddell ning endine Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. |
Avo Keele juhendatavad lätlased suutsid pärast napilt kaotatud avageimi teise kindlalt numbritega 25:18 enda kasuks pöörata ning juhtisid kolmandat geimi 22:18, kuid andsid edu käest ja jäid 1:2 kaotusseisu. Uuesti olid lätlased kindlalt ees neljandas geimis, 16:12, kuid ka sellest edust ei suudetud kinni hoida, kirjutab Võrkpall24.ee.
Lätlased on kaotusest hoolimata viimase vooru eel alagrupi liidrid. Kui täna suudetakse kell 20 algavas mängus võita Küprost 3:0 või 3:1, pääsetakse igal juhul EM-finaalturniirile ehk Euroopa 24 parema riigi hulka. Viimati mängis Läti EM-il 1995. aastal.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Avo Keel ja Läti mängisid edu maha, EM-ile pääs selgub otsustavas voorus | https://sport.err.ee/1131811/avo-keel-ja-lati-mangisid-edu-maha-em-ile-paas-selgub-otsustavas-voorus | Läti võrkpalli rahvusmeeskond peab EM-valikturniiril D-alagrupi võidu nimel otsustava kohtumise pühapäeval, sest kaotas eile 1:3 (-25, 18, -26, -22) Hispaaniale ja esikohta veel ei kindlustanud. |
Ometi magati, mediteeriti ja söödi külg külje kõrval ning selle käigus tekkis paratamatult ning vastupidistest ponnistustest hoolimata ikkagi mõtteid inimese loomusest ja tema käitumisest. Kümme tundi päevas mediteerida ei ole lihtne ja juba paari päevaga hakkasid osalejad väsima tähelepanelikkusest üksteise suhtes ning fookus muutus paratamatult enesekesksemaks. Seda ilmestas hästi päeva viimane toidukord. Kui hommiku- ja lõunasöök olid rikkalikud, siis kella nelja paiku pakuti osalejatele puuvilja ja teed ning see jäi päeva viimaseks toidukorraks, et säilitada mediteerijate mõtteerksust. Varem laagris käinud ja kogenumad mediteerijad ei võtnud reeglina puuviljagi, ent paljude esimest korda askeesiga kokkupuutunute seas tekitas selline korraldus silmanähtavalt ärevust. See ärevus väljendus selles, et kui õunu ja pirne jagus kõigile, siis mõnekümne osaleja peale oli söögisaali puuviljakorvikeses vaid umbes kümme banaani, ja ütleme nii, et kohe esimestest päevadest peale läks nende banaanide pärast tihedaks rebimiseks. Soovidest ja ihadest vabaks pürgijad hakkasid juba aegsasti söökla ukse taha kogunema, juhtus sedagi, et mõni banaan haarati võidukalt täpselt järjekorras eespool seisnu nina eest. Kohati tundus, et mõne inimese jaoks kujunes sellest vaimsest rüselusest päeva tipphetk – see, mille nimel üldse pingutada, ja eks ole teada ka, et kui miski on defitsiitne, siis selle väärtus inimeste silmis kasvab. Iga päev sööklas lahtirullunud stseen mõjus omamoodi mudelühiskonnana, mida iseloomustab seesama lakkamatu võitlus banaani pärast, mida justkui kõigile ei jagu.
Kui vaadata säärase käitumise tagamaid, siis sageli on turvatunde puudumine see, mida kompenseerida püütakse. Inimesele ei meeldi elu püsitu loomus ja universumis valitsev entroopia – raske on elada, kui ei saa milleski kindel olla ega millelegi toetuda. Nii püüame kõik lakkamatult pidepunkte leida ja haarata, millest parajasti haarata annab – ümbritsevatest inimestest, kokku aetud varandusest, staatusest või ka lihtsalt toidust ja sellest saadavast mõnutundest. Aga pidev hirm ilmajäämise pärast tekitab stressi ja ühel päeval kätte võidetud banaan ei tähenda, et järgmisel hommikul oleks muretu ärgata. Uuel päeval ootavad ees juba uued võitlused ning ei paista, et sellele tuleks lõppu.
Ometi on võimalik leida ka märksa pingevabamaid toetuspunkte. Üheks heaks näiteks on kõikvõimalikud harjumused, millega saab kujundada seda – olgugi et näilist – turvalist struktuuri, mis aitab tulla eluga toime ka väljakutseterohketes olukordades. Korrutati ju karantiiniajalgi rutiini hoidmise vajalikkust. Baasvajaduste rahuldamiseks piisab tegelikult küllaltki vähesest, väljakutse on sageli seda isiklikul tasandil mõista. Ei, mul ei ole vaja talveks kolme paari saapaid, piisab ühest. Ei, mul ei ole vaja endale praegu kohe Woltist kiirtoitu tellida, mul on kapis tatart. Ei, mul ei ole vaja teistelt inimestelt sotsiaalmeedias oma olemasolule ja kogemustele pidevalt kinnitust, nendel on väärtus ka ilma selleta jne. Oma turvatunne tasub siduda teadlikult pigem jätkusuutlike tugitalade külge, nagu head suhted peres ja kogukonnas, hoidvad terviserutiinid või tasakaalukas meelelaad, ja isegi nende puhul ei tasu kõiki mune ühte korvi laduda, sest elule on iseloomulikud erinevad aeg-ajalt raputavad kriisid. Kui nende esinemisel on kuskilt kinni hoida, siis on lootust, et tuleme neist välja märksa targemate ja tugevamatena, kui olime varem.
Mulle tundub, et õnneliku elu alus ei seisne mitte niivõrd millegi saavutamises või saamises, vaid oskuses saavutatust ja saadust lahti lasta. Ja huvitav nüanss siin on see, et selleks, et millestki päriselt loobuda, peab see sul esmalt olemas olema. Kerge on loobuda asjadest või unistustest, mida sul pole kunagi olnudki, palju raskem nendest, mis sul kogu aeg olemas on olnud või – veel hullem – mille oled just kätte saanud. Soovitan omale jõukohastes piirides siiski seda loobumist proovida – luban, et kogemus on ühtaegu nii hirmutav kui ka ülendav. Ja parem on ju esialgu seda oskust omadel tingimustel harjutada kui see elu õppetund selleks valmistumata varem või hiljem kätte saada. | Helen Tammemäe: entroopiast, loobumisest ja vabadusest | https://kultuur.err.ee/1131800/helen-tammemae-entroopiast-loobumisest-ja-vabadusest | Osalesin möödunud sügisel kümnepäevases meditatsioonilaagris, kus igapäevase kümnetunnise mediteerimise kõrval pandi pausile suhtlus ümbritsevate inimestega ning lülitati välja igasugune infovoog nutiseadmetest ja muudest meediatest, kirjutab Helen Tammemäe Müürilehes. |
Sünopsis:
1965. aastal ähvardab parlamendisaadik Jeremy Thorpe'i skandaal homoseksuaalsete suhete tõttu noormehega, kellele ta oli neli aastat varem peavarju pakkunud. Vahepeal on Normanist saanud kuulus modell, kes oma suhetest kõigile pasundab. Jeremyl ei jää üle muud kui tülikas armuke kõrvaldada.
Sarjas "Skandaal Inglise moodi" ("A Very English Scandal") mängivad lisaks Hugh Grantile veel ka Ben Whishaw, Monica Dolan, Alice Orr-Ewing, Alex Jenning, Johanthan Hyde, Eve Myles jpt. Parima kõrvalosatäitja rolli eest on Ben Whishaw saanud nii Emmy, Kuldgloobuse kui ka BAFTA. | ETV2 tähistab teemaõhtuga Hugh Granti 60. sünnipäeva | https://menu.err.ee/1131798/etv2-tahistab-teemaohtuga-hugh-granti-60-sunnipaeva | 9. septembril saab Briti näitleja Hugh Grant 60-aastaseks ning sel puhul on ka 6. septembri ETV2 teemaõhtu pühendatud just talle. Ühe õhtu jooksul tulevad näitamisele sarja "Skandaal Inglise moodi" kõik kolm osa. |
Kui Mehevets välja vahetati, oli seis Charleroi ja Woluwe White Stari kohtumises 0:0. Kahest hilisest tabamusest jäi mäng lõpuks 1:1 viiki, vahendab Soccernet.ee.
Kahe vooruga on Charleroi teeninud ühe punkti. | Eesti koondislase debüütmäng Belgia kõrgliigas lõppes viigiga | https://sport.err.ee/1131782/eesti-koondislase-debuutmang-belgia-korgliigas-loppes-viigiga | Renate-Ly Mehevets tegi Belgia naiste jalgpalli kõrgliigas debüüdi. Ta pääses Charleroi Sportingu põhikoosseisu ja mängis 52 minutit. |
Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 16 inimesel. Neist Tallinnasse laekus 14 positiivset testitulemust. Võrumaale lisandus neli ning Ida-Virumaale, Jõgevamaale ja Raplamaale üks uus koroonaviiruse haigusjuht. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.
Harjumaale ja Võrumaale lisandus uus kolle
Harjumaale ööpäevaga lisandunud 16 ja Raplamaa ühest uuest haigusjuhust on hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal neli seotud nakatumisega tutvusringkonnas. Ülejäänud haigusjuhtude asjaolud on täpsustamisel.
Perioodil 4.-5. september lisandunud haigusjuhtudest kuus olid seotud jalgpalliklubiga Nõmme Kalju ning viis haigusjuhtu nakatumisega töökohas ja tutvusringkonnas. Kolm juhtu toodi sisse Euroopa Liidu riikidest.
Kaheksa haigusjuhtu olid seotud kohvikus Gourmet Coffee 29. augustil peetud erapeoga. Terviseamet ja kohvik teevad lähikontaktsete selgitamisel tihedat koostööd. Gourmet Coffee töötajad üritusel ei viibinud ja lähikontaktsete ringi ei kuulu.
Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on viis aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 14, Ülemiste City koldega üheksa, Courmet Coffee koldega kaheksa ning saunapeo koldega seitse nakatumist. Vene draamateatri koldega on kokku seotud seitse haigusjuhtu.
Tallinnas on 100 000 elaniku kohta 27,4 COVID-19 haigusjuhtu.
Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel ligi 620 inimest.
Ida-Virumaal on viis haiguskollet
Ida-Virumaa haigusjuht on seotud nakatumisega pereringis.
Terviseameti ida regionaalosakonna jälgimisel on seoses SARS-CoV-2 levikuga üle 580 inimese. Osakonna tegevuspiirkonnas on kokku viis aktiivset kollet, millest suurim on 56 haigestunuga nii-öelda Estonia kaevanduse kolle. Seal on haigestunud 31 töötajat ja 25 töötajate lähikontaktset.
Jõhvi Keldri koldega on seotud 15, Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega 15, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu.
Võrumaa kõik neli haigusjuhtu on seotud seltskondliku koosviibimisega, kokku on sellest tuleneva koldega seotud seitse nakatumist. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses ligi 200 inimest, kellest 17 on haigestunud.
Seoses koroonaviirusega vajab haiglaravi seitse inimest
6. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi seitse inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Möödunud ööpäeva jooksul uusi haigusjuhtumeid ei avatud ega lõpetatud.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 418 COVID-19 haigusjuhtumit 405 inimesega. Ühe inimese kohta võib olla mitu haiguslugu – näiteks siis kui inimene viiakse üle ühest haiglast teise. Sellisel juhul esimeses haiglas juhtum lõpetatakse ja teises avatakse. Haiglate koormuse hindamiseks on oluline neid eristada.
6. septembri seisuga on tervenenud 2170 inimest. Neist 1642 inimese (75,7%) haigusjuhtum on lõpetatud, 528 inimese puhul (24,3%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 18,36.
Eestis on kokku tehtud ligi 160 000 esmast testi, nendest 2516 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.
Haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada
Terviseamet paneb kõigile südamele, et kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui kaks meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada.
Sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel.
Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida. Kindlasti võiksid ürituste osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada. | Ööpäevaga lisandus 25 positiivset testi | https://www.err.ee/1131807/oopaevaga-lisandus-25-positiivset-testi | Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1068 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 25 testi tulemus osutus positiivseks. Haiglaravil viibib seitse inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 18,36. |
Uue muusika ja homsete mõtete festival Tallinn Music Week 27. – 30. VIII Tallinnas.
27. – 30. augustil pealinna vallutanud Tallinn Music Week'i kava pimestas valikutega. Festivali külastajal tekkis tunne, et TMW püüdis justkui popurriina ühendada kõik eriolukorra all kannatanud muusikaüritused: pisikeste 40minutiliste portsukeste kaupa sai möödunud nädalavahetusel ära peetud Viljandi pärimusmuusikafestival, "Jazzkaar" ja "Positivus", sekka mõni segment ka kammerkooride festivalist.
Esimene suur küsimus oligi sobiva kava koostamine. Kuigi TMW veebisait annab võimaluse oma kava kokku panna, tekib vajadus mingisuguse maatriksi järele, mis mahutaks piiratud ajaaknasse ära kõik soovitud artistid. Peab lisama, et telefonist veebisaidi kaudu isiklikku kava jälgida on üsnagi tülikas. Väga umbusklikult App Store'i "TMW" sisse trükkides leidsin rõõmuga, et üritusel on oma rakendus – eelmise aasta kavaga. Pole vist tarvis mainida, et tundsin end kui väike laps, kellelt on just uus ja särav mänguasi ära võetud.
Kuulajana tundus, et artistidele on ajakavast kinni pidamisel antud väga selged juhtnöörid: 40 minutit ja mitte rohkem. Ja jumala eest – ei ühtegi lisalugu! Mõned reedeõhtused kontserdid selle luhta läksidki: kui artist ei hakanud kohe oma kava üles ehitama ja publikut soojendama ning raiskas liialt aega vahetekstidele, jäi ka kontsert leigeks. Olgem ausad, festivalipublik on ju tänamatu. Juba enne kontserdi lõppu hakkavad pooled külastajad jakke selga panema, et järgmise kontserdi alguseks teise linna otsa jõuda. Selleks, et kogu kontserdi ajaks publik paigale naelutada ning lasta kuulajatel teised artistid ära unustada, on tarvis kontserdi ülesehitus ja haripunkt päris hoolega ette valmistada. Ei aita paljalt sellest, et kõige suurem hitt lõppu jätta. Sama tänamatu on festivali vorm, mis ei anna esinejale võimalust oma ausalt väljateenitud tasu – aplausi – kuulama ega nautima jääda ega seda enda sisse jäädvustada, sest juba tuleb pillid kokku panna, et järgmisele, veel kuumemale artistile ruumi teha.
Samamoodi mõjub festival kuulajale. Selleks, et emotsioone talletada, on vaja nende seedimiseks aega võtta. Kiiresti vahelduvad kontserdid tekitavad kuhjumise, mis kasvavad õhtu lõpuks küllastumiseks. Tallinna külmast ööst koju jõudnuna tunnen, et emotsioonid on omavahel niivõrd segunenud, et ei oskagi neid enam järjekorda panna. Mõned artistid suutsid siiski ka sellest virvarrist meelde jääda.
Aus Eesti asi
Mulle oli festivali kõige ehedam leid ansambel Pillikud. Nii minu kui ka teiste kuulajate näole ootamatult suure naeratuse toonud noortele aplodeeris publik veel ka siis, kui bänd naasis kontserdi lõppedes lavale pille kokku panema. Kuulates seda põhjakonnalikus võtmes omanäolist segu ansamblitest Curly Strings ja Estonian Voices, tekkis mu peas mitmeid küsimusi. Esiteks, kui palju eri instrumente mahub ühte ansamblisse? Esmamulje põhjal veidi segadusse ajava nimega koosseisus võis laval näha viiulit, kitarri, basskitarri, trumme, saksofoni ja vilesid. Ilmselt unustasin mõne instrumendi ka ära. Kui lisada veel mesimagusalt ühtesulavate häältega vokalistid, võrdselt panustav trummar, haaravad kitarri- ja puhkpillisoolod, siis tekkis järgmine küsimus. Kuidas on küll ansamblis rollid nii võrdselt jagatud, et kõik saavad särada? Ja mitu muusikastiili mahub ühte palasse? Pillikute kontserdi ajal suutsin peaaegu leppida õues lädistava ja festivalipublikut laiali ajava vihmavalinguga, sest nüüd on mul midagi, mida talveõhtusse kaasa võtta. Hiljem avastasin rõõmuga, et ansamblil on juba ilmunud debüütplaat nimega "Metsaunelm", ent ees ootava pika talve valguses (õigemini pimeduses) loodan, et koosseis toodab ruttu muusikat juurde.
Ausa Eesti asja auhinna võitis minu arvates EiK – Timothée Chalamet' oleku, kuid jooseptootsiliku konkreetsusega artist, kes võlus publiku enda poolele esimesest laval viibitud hetkest. Ta on artist, kellele tundub eneseväljendamine laval tõesti siirast rõõmu pakkuvat, kes koristab ise kontserdi lõppedes enda järelt laulutekstid ja veepudelid ära ning kelle tekstid on kelmikad ja head – ja samal ajal sündsad, väga viisakad! Mõnusa vaheldusena pole selle räppari catch phrase'id kellegi teise laulust näpatud. EiKi kuulates olin sunnitud mõtlema, et ei tea, mis hetkel artistid sünnivad. Kui juba kümmekond aastat tagasi räägiti, et Ott Lepland on uus Ivo Linna, siis minu meelest sai sel õhtul F-hoones endale mantlipärija Jarek Kasar.
Üllatajaid oli veelgi. Ootamatult võimsate live-arranžeeringutega tabas naelapea pihta Anett ning väga südamlikult mõjusid Mari Kalkuni üksindusest ja ajast inspireeritud palad "Õunaaia albumilt". Kevadised klaveriga saadetud rahvaviisid mõjusid vihmase atmosfääriga Telliskivi loomelinnaku folgilaval õdusalt ning tekitasid vaprates vihma trotsivates kuulajates igati sooja tunde.
Eesti kooride hingeelu
28. augusti õhtul toimusid Kalju kiriku LED-lampidega ehitud risti valguses segakoori HUIK! ja Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori kontserdid, kus esitatut oli mul TMW nimilause "Uue muusika ja homsete mõtete festival" kontekstis keeruline mõista. Kuidas paigutub kava, milles figureerivad Härma, Ernesaks ja Veevo teosed, uue alla? Ent kui enne kontserti hakkas kõlaritest üürgama tekst "Lugupeetud külastajad, palume teil hoida vahet nii lava ees kui järjekorras …", siis jõudis minuni tõdemus, et need on küll homsed mõtted. Ja tänased. Ja eilsed. Õhtu päästevestiks osutusid Ivo Lille elektroonilised interlüüdid, mis pakkusid eesti kooriklassikale vaheldust ning andsid kontserdile kontseptuaalsemad raamid. Hingestatud koorilauljaid jälgides mõistsin, et nii nagu tänapäeva maailmas ei tuhmu enam eales väljendid "hoia vahet!" või "desinfitseeri käsi!", ei tuhmu ka ühe paadunud eesti koorilaulja armastus Härma, Ernesaksa ega Veevo vastu. Mõningane püüe elektroonikat ja koorimuusikat siduda andis sajandi-, kohati kahe sajandi tagusest muusikast koosnevale kavale siiski veidi värskema ilme. Edaspidi võiks Lille ja kooride koostöö jätkuda veelgi julgemalt ning traditsioonidest vabastavamalt.
Laupäeva õhtul andis Kai kunstikeskuses järgmise eesti koorimuusikast pakatava kontserdi kammerkoor Collegium Musicale. Vahemärkusena avastasin, et Kai on arvestatava akustikaga, sobiva suuruse ja hea asukohaga ruum, mida koorid võiksid kontserte korraldades edaspidigi kaaluda.
Kohati veel noodis liigagi kinni koor sai näidata, et kõlas pole ebatavalise kevade tõttu kaotatud, õige kooritunnetuse tagasi saamisega läheb aga veel aega. Tormise aasta valguses ekspluateeritud "Raua needmine" kõlas äraolevalt ning imestama pani, et tavaliselt kuni 40 kontserti aastas andva koori lauljad vajavad Tormise "Lõpetuse ja kojumineku" ajaks ette turvatunnet pakkuvat nooti. Kava muutsid lünklikuks vahetekstid, mis kõlasid festivali külastajaid ignoreerivalt vaid emakeeles, ning ka kavalehel leidus infot vaid eesti keeles. Kaasa ei aidanud Uusbergi "Õhtu ilu" tormakas tempovalik ega saali vaheseina taga liigvaljult juttu ajavad pudelitega kolistavad joogimüüjad.
Ootamatult kriipsutan aga nüüd maha kõik need ebaõiglaselt kõlavad märkused ning toon välja hoopis midagi tähtsamat: oluline on, et mainitud koorid on kriisist toimivana välja tulnud. Küll on aega veel oma ühine hingamine üles leida. Collegium Musicalel see ajuti ka õnnestus, näiteks tuli kontserdil (mandri)esiettekandele Erkki-Sven Tüüri värske teos "Canticum Canticorum Caritatis", mis kõlas esimest korda kolm nädalat tagasi Hiiumaal. Nii näidati, et suvehooajal on uue teose omandamisega tööd tehtud, ning soov publikule värsket muusikat pakkuda on igati tänuväärne.
Põgenemine muusika eest
Tundsin seda esmalt laupäeva hommikupoolikul, kui lootsin Põhjala tehase poole suundudes mõnusalt Karjase Saiast võetud saiakest ja kohvi nautida. Mind tabas seal aga järgmine festival, festival festivalis. TMWga koostöös korraldatav "Koplifest" oli alanud ning inimesed seisid keset Põhjala tehase sisehoovi tugevalt külg külje kõrvale surutult ringis, et õhku ahmides lindilkõndija Jaan Roose trikitamist jälgida. Mõne aja pärast leidsin end tehase tagant tomatikasvuhoone kõrvalt kivi pealt istumast. Oma käitumise üle naerdes leidsin, et pole midagi eestlaslikumat kui tulla festivalile ja otsida seal nurka omaette olemiseks. See oli esimene märk, et põgenesin festivali eest.
Hiljem Balti jaama taga plaadilaata külastades tundsin, kuidas mind tõmbab hoopis kõrval toimuvale ühe euro raamatulaadale. Mõte võtta sealt esimene ettejuhtuv raamat, maha istuda ja endassesulgunult raamatusse sukelduda tundus vastupandamatu.
See olukord pani mind mõtlema, kas vajamegi pärast koroonat endisel kujul festivale. Olen varem kindlasti nautinud rahvasumma ja festivaliatmosfääri, kuid kas tunduvad suurlinnalikud kaadrid New Yorgist, kus inimesed hordidena tänavatel liiguvad, kunagi veel ahvatlevana? Kas veel üldse kunagi tundub rahvast täis festivalisaal turvaline paik? Võib-olla õpetas eriolukord meile just seda, et vajame emotsioonide setitamiseks aega, sest üksteise peale kuhjuvad emotsioonid, eriti muusikaelamused, on ju tegelikult väsitavad. Toredad, aga siiski väsitavad. Selle üle mõtisklenuna tundus TMW veebilehel ilutsev uudistekst pealkirjaga "Koplifest tuleb TMW tuules veelgi võimsamalt" isegi natuke irooniline. Püüe rahuldada iga inimese maitset erinäoliste artistide, kirju toiduprogrammi, arvamusfestivalilaadsete jutunurkade ja tiheda konverentsiprogrammiga on tõesti suurepärane. Selles mõtteviisis on aga mõra: inimene ei ole füüsiliselt ega emotsionaalselt võimeline kogu aeg ainult võimsaid kogemusi vastu võtma. Nii tulekski lahti mõtestada, kas festivalil pakutav kirgastab inimesi kultuuriliselt – või äkki hoopis väsitab?
Näeme praegu, kuidas kõikjal püütakse kriisieelset olukorda taastada. Selline tegevus vaatab vastu tõesti igalt poolt, alustades festivalidest, laatadest, kontsertidest ja turismist ning lõpetades kooliaasta avaaktustega, mida korraldatakse süüdimatult suurtele rahvahulkadele, just nagu poleks vahepeal midagi elumuutvat toimunudki. Samal ajal kasvab nakkuskordaja iga päev. Me kõik teame, et peame õppima koos viirusega elama. Ja see on õige – me peamegi. Aga kas siis ongi mõtet püüda kõike viiruse-eelset taastada? Oleks mõistlik mõelda, kuidas saame üritusi edasi nautida, kartmata oma tervise ja nakatumisohu pärast. Leian, et postkoroonaaegne festival võiks liikuda hoopis sinnapoole, et anda inimestele aega kõike kogetut analüüsida, enda sisse talletada ning samal ajal tunda end tervelt, elamustest kirgastunult ja turvaliselt. | Arvustus. Festival pärast koroonat | https://kultuur.err.ee/1131797/arvustus-festival-parast-koroonat | Võib-olla õpetas eriolukord meile just seda, et vajame emotsioonide setitamiseks aega, sest üksteise peale kuhjuvad emotsioonid, eriti muusikaelamused, on ju tegelikult väsitavad, kirjutab Anete Sammler Sirbis. |
Algviisikus väljakule jooksnud Eesti rahvuskoondise kapten viskas 27 ja poole minutiga kaheksa silma (kahesed 2/4, kolmesed 1/3, vabavisked 1/1), hankis meeskonna parimana kaheksa lauapalli ja jagas kaaslastele kaks tulemuslikku söötu, kirjutab Korvpall24.ee.
Fuenlabrada poolelt näitas resultatiivseimat mängu Marc Garcia, kelle arvele kogunes mängu lõpuks 20 silma. Talle järgnesid Obi Emegano 18 ja Melo Trimbe 15 punktiga. Trimble jagas ka seitsme korviga lõppenud söötu.
Siim-Sander Vene 2018/2019 hooaja koduklubi Gran Canaria ridades näitasid tulemuslikku mängu Itaalia koondislane Amadeo Della Valle ja Stan Okoye, kes viskasid vastavalt 22 ja 17 punkti.
Loe edasi portaalist Korvpall24.ee. | Siim-Sander Vene aitas Fuenlabradal alistada oma endise tööandja | https://sport.err.ee/1131783/siim-sander-vene-aitas-fuenlabradal-alistada-oma-endise-tooandja | Siim-Sander Vene ja Fuenlabrada kohtusid oma neljandas hooajaeelses kontrollkohtumises Gran Canariaga. Punkt-punkti mängus alistas Vene praegune koduklubi eestlase endise leivaisa 90:87 (13:22, 25:23, 26:17, 26:25). |
450 hääletaja soovil tunnistati 80. hooaja publikulemmikuks Eili Neuhausi lavastus "Onu Vanja". Parima naisnäitleja kategoorias sai enim hääli Ülle Lichtfeldt rollide eest lavastustes "Onu Vanja" ja "Ilma sinuta". Parima meesnäitleja tiitel anti Tarvo Sõmerile osatäitmiste eest lavastustes "Nagu peeglis" ja "Kuldse liilia saladus".
Alates 2002. aastast on Rakvere Teatril olnud traditsioon tunnustada neid, kes on teatrile hooaja jooksul tugevaks toeks olnud. Teatritruuduse ordeniga tänati teatrikülastajat, kes on möödunud hooajal kõige sagedamini Rakvere teatrit külastanud ning 80. hooaja tänuordeniga tunnustati Imbi Vassiljevat. Külalislahkuse orden hooaja parimale võõrustajale anti sel korral üle Viimsi huvikeskusele. | Rakvere teatris anti üle publikupreemiad | https://kultuur.err.ee/1131792/rakvere-teatris-anti-ule-publikupreemiad | 5. septembri õhtul kuulutati Rakvere teatris hooaja esimesel suure saali esietendusel "Charlotte Löwensköld" välja möödunud hooaja publikulemmikud ning jagati koostööpartneritele ordeneid. |
Varsti saab ka sellest suvest mälestus ning meie mõtteid ja tundeid vallutab üha enam saabuv koolisügis. Hiljuti avaldati tervise arengu instituudi koostatud koolinoorte tervise uuring, milles oli mõndagi rõõmustavat. Koolikius on langussuunas, kuigi Euroopa Liidu keskmisest on see veel tunduvalt kõrgem. Kanepi tarbimine 15-aastaste noorte seas on langenud. Perede majandusseis on paranenud.
Kui 2014. aasta uuringus vastas kolmandik peredest, et tulevad majanduslikult halvasti toime, siis 2019. aasta uuringus oli selliseid peresid 23 protsenti. Murekoht on see, et 41 protsenti üksikvanematest elab vaesusriskis.
Õpilastele meeldib koolis üha vähem
Ainult 58 protsenti õpilastest vastas, et neile koolis meeldib. Iga kolmas teatas, et nende jaoks on kool pigem ebameeldiv koht, eriti tüdrukute jaoks. Kui mõtlen tagasi oma kooliajale, siis mitte igal hommikul ei ärganud ma rõõmuhõiskega: küll on hea, jälle saab kooli minna! Aga üldiselt nii mulle kui mu sõpradele koolis käia meeldis.
See oli aeg, kus kogu elu toimus koolis. Seal me õppisime, koolivõimlas tegime trenni, aulas tegime teatrit ja laulsime laulukooris, igal reedel tantsisime oma kooli orkestri saatel. Tänapäeval on noorel palju alternatiivseid võimalusi nii teadmiste omandamiseks kui ka meelelahutuseks. Koolil on palju võistlejaid ja kool ei ole noorte jaoks enam nii atraktiivne kui kunagi varem.
Miks te mu last korda ei tee?
Kui õpetaja tunneb, et talle pannakse üha uusi kohustusi, mida ta täita ei suuda; kui ühiskond saadab talle palga näol signaali, et me ei väärtusta tema tööd, siis õpetaja väsib ja hakkab vigu tegema. Aga õpetaja vead lähevad ühiskonnale kalliks maksma.
Seni, kuni ei toimu põhimõttelist muutust ühiskonna hoiakutes õpetaja suhtes, me häid noori õpetajaid kooli ei saa. Esimene küsimus oma lapse õpetajale ei peaks olema: "Miks te minu last korda ei tee?" Pigem võiks küsida: "Mis õpetajale muret teeb, kas on ta väsinud ja kuidas on võimalik tema püüdlusi toetada?"
"50 aastat on möödas, aga midagi pole muutunud, hoolimata sellest, et üks on minister ja teine tubli koduperenaine. Sama kätš käib edasi."
Õpetaja võimuses ei ole inimese põhiolemust muuta. Kui käia klassikokkutulekul, võib näha pilti, kuidas kaks kunagist klassikaaslast salatit valmistavad ega jõua kuidagi kokkuleppele, kuidas seda maitsestada. Vaatad ja mõtled: 50 aastat on möödas, aga midagi pole muutunud, hoolimata sellest, et üks on minister ja teine tubli koduperenaine. Sama kätš käib edasi.
Tänapäeva noortele ei meeldi käsud-keelud ja pidev võistlusmoment
Kool ilma käskude ja keeldudeta ei toimi, kuid alati on võimalik koos õpilastega mõistlikes keeldudes kokku leppida. Õpetaja tarkus on juhtida arvamuste vahetust nii, et see ei satuks väljadele, kus ühisosa leida ei ole enam võimalik.
Paljud õpilased kurdavad, et neile ei meeldi pidev võistlusmoment koolis. See võib muutuda, kui saab teoks individuaalsete õpiradade süsteem, sest siis võistleb õpilane eelkõige iseendaga. Kui liigud mööda oma õpirada sinule sobivas tempos, kui oled avatud ja püüad iga ülesande täita nii hästi, kui oskad, võib koolirõõm sind üles leida. Kunagi ei tule sellist aega, kus kõikidele õpilastele meeldib koolis käia, sest õppimine on raske ja pingutust nõudev töö.
Meil on 10 000 õpilast, kes ei õpi ega tööta. Kui me kõik koos suudaksime saavutada selle, et nende õpilaste arv, kellele ei meeldi koolis käia, enam ei kasva, siis on lootust, et nende õpilaste arv, kellele pigem meeldib koolis käia, hakkab kasvama.
1. septembril peavad koolipinki istuma nii need, kellele see ei meeldi, kui ka need, kellele see meeldib. Soovime neile kõigile õnnelikku kooliteed. Elus on nii, et see äratundmine, kas olin õnnelik ja oli armastust, selgub hiljem. Küsimus, kas ma olin koolis õnnelik, võib samuti saada vastuse alles aastate pärast. | Mare Rossmann: miks õpilastele meeldib koolis üha vähem? | https://www.err.ee/1131786/mare-rossmann-miks-opilastele-meeldib-koolis-uha-vahem | Paljud õpilased kurdavad, et neile ei meeldi pidev võistlusmoment koolis. See võib muutuda, kui saab teoks individuaalsete õpiradade süsteem, sest siis võistleb õpilane eelkõige iseendaga, kirjutab Mare Rossmann algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris. |
Juba varem oli teada, et Armeenia vastu ei tee kaasa Henrik Ojamaa ja vigastatud Michael Lilander, nüüd lisandus veel kaks eemalejääjat, sest klubi juurde naaseb Joonas Tamm ja eilses mängus sai vigastada Taijo Teniste. Koosseisu lisandus Henrik Pürg.
Eesti koondis reisib Tallinnast Jerevani täna kell 16 väljuva Nordica tellimuslennuga. ETV2 otseülekanne Armeenia – Eesti UEFA Rahvuste liiga mängust algab teisipäeval, 8. septembril kell 18.50.
Eesti koondise koosseis mänguks Armeeniaga:
Väravavahid
Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 1/0
Karl Johan Pechter (02.03.1996) – Tartu JK Tammeka 0/0
Kaitsjad
Karol Mets (16.05.1993) – Stockholmi AIK (SWE) 62/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 45/0
Nikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 38/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Henri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 1/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 120/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Karagandõ Šahtjor (KAZ) 85/13
Henri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 62/13
Ilja Antonov (05.12.1992) – Ararat-Armenia (ARM) 50/2
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 27/5
Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 25/2
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 18/2
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 8/0
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 7/0
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 4/0
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 2/0
Georgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 1/0 | Ojamaa, Tamm ja Teniste Armeenia vastu kaasa ei tee | https://sport.err.ee/1131784/ojamaa-tamm-ja-teniste-armeenia-vastu-kaasa-ei-tee | Eesti meeste jalgpallikoondise koosseisus tehti teisipäevaseks UEFA Rahvuste liiga mänguks Armeeniaga sunnitud muudatusi. |
Maailma 31. reket Jabeur jäi tund ja 41 minutit kestnud kolmanda ringi matšis alla teise asetusega ameeriklannale Sofia Keninile (WTA 4.) numbritega 6:7 (4), 3:6.
Jabeur servis matši jooksul kümme ässa, tehes kolm topeltviga, Kenini vastavad numbrid olid null ja viis.
21-aastane Sofia Kenin kohtub neljandas ringis 16. asetatud belglanna Elise Mertensiga, kes sai oma matšis jagu USA tennisistist Caty McNallyst 7:5, 6:1.
Vigastuse tõttu oli oma kolmanda ringi mängu sunnitud pooleli jätma seitsmendana asetatud ameeriklanna Madison Keys, kes kohtus prantslanna Alize Cornet'ga. Keys kaotas avaseti kiires lõppmängus 4:7 ja oli teises setis loobumise hetkel 2:3 kaotusseisus. | Kaia Kanepi alistanud Jabeur langes US Openil konkurentsist | https://sport.err.ee/1131777/kaia-kanepi-alistanud-jabeur-langes-us-openil-konkurentsist | Tennise USA lahtistel meistrivõistlustel langes läinud öösel konkurentsist Tuneesia esireket Ons Jabeur, kes oli eelmises ringis parem olnud Kaia Kanepist. |
Maailma kolmas reket alistas 31-aastase Horvaatia tennisisti Cilici (ATP 38.) kaks ja pool tundi väldanud matšis tulemusega 6:2, 6:2, 3:6, 6:3. Thiem servis mängu jooksul üheksa ässa ja tegi kaks topeltviga, Cilic tegi kolm topeltviga ja servis viis ässa.
27-aastane Thiem, kelle seni parimaks US Openi tulemuseks on tunamullu veerandfinaali jõudmine, läheb neljandas ringis vastamisi 15. asetusega noore Kanade tennisisti Felix Auger-Aliassime'iga (ATP 21.). 20-aastane kanadalane alistas kolmandas ringis prantslase Corentin Moutet (ATP 77.) kindlalt 6:1, 6:0, 6:4. | Teise asetusega Thiem lülitas 2014. aasta US Openi võitja konkurentsist | https://sport.err.ee/1131776/teise-asetusega-thiem-lulitas-2014-aasta-us-openi-voitja-konkurentsist | Tennise USA lahtistel meistrivõistlustel murdis läinud öösel neljandasse ringi teise asetusega austerlane Dominic Thiem, kes sai jagu 2014. aasta US Openi võitjast Marin Cilicist. |
PPA Põhja prefektuuri pressiesindaja Marianne Ubaleht ütles ERR-ile, et dokumendiga tutvutakse järgmisel nädalal ning Aivar Mäe ülekuulamine on toimunud.
Ubaleht lisas, et Mäe kaitsja palus politseilt täiendavaid menetlustoiminguid, mille küsimiseks on tal menetluse käigus õigus.
Mäe teatas augusti lõpus, et asutub ooperijuhi kohalt tagasi ning reedel kuulutas rahvusooperi nõukogu välja konkursi uue juhi leidmiseks.
Estonia nõukogu kutsus pärast ahistamissüüdstuste ilmnemist tööle sõltumatu eksperdi, kelle poole asutuse töötajad augusti jooksul pöörduda said. Ekspert esitas nõukogule oma töö kohta raporti suve lõpus. | Politsei tutvub tuleval nädalal Estonia välihindaja raportiga | https://www.err.ee/1131322/politsei-tutvub-tuleval-nadalal-estonia-valihindaja-raportiga | Järgmisel nädalal on politsei- ja piirivalveametil (PPA) plaanis tutvuda Aivar Mäe ahistamissüüdistuste valguses Rahvusooper Estonia töötajatega vestelnud majavälise tööõiguse eksperdi koostatud raportiga. |
Idakonverentsi poolfinaali kaks esimest mängu kaotanud Toronto võitis neljanda kohtumise avaveerandi nelja silmaga. Poolajaks olid tablool küll viiginumbrid, kuid pausilt naastes oli Raptors kolmandal veerandil parem kaheksa ja kokkuvõttes seitsme punktiga.
Kaksikduubliga hakkama saanud Pascal Siakam (Raptors) tõi meeskonna parimana 23 punkti, saades kirja veel 11 lauapalli. Kyle Lowry panustas 22 punkti ja 11 lauapalliga, pingilt sekkunud Serge Ibaka lisas 18 silma ja seitse lauapalli. Kaotajate parimaks osutus 24 silma loopinud Jayson Tatum.
Nelja võiduni peetava seeria viigistas läinud öösel ka Denver Nuggets, kes sai teises kohtumises Los Angeles Clippersist jagu 110:101. Denver võitis mängu avaveerandi koguni 19 punktiga ja ehkki järgnevad kolm veerandit kaotati, piisas algsest suurest edust mängu võidu kindlustamiseks.
Denverile tõi 27 punkti Jamal Murray ning 26 punkti ja 18 lauapalli Nikola Jokic. Clippersi parimana viskas Paul George 22 silma.
Tulemused:
Boston – Toronto 93:100 (Seeria on 2:2 viigis)
LA Clippers – Denvers 101:110 (Seeria on 1:1 viigis) | Teistkordselt võidutsenud Toronto viigistas Bostoni vastu seisu | https://sport.err.ee/1131774/teistkordselt-voidutsenud-toronto-viigistas-bostoni-vastu-seisu | Korvpalliliigas NBA viigistas tiitlikaitsja Toronto Raptors play-off 'ides Boston Celticsi vastu seeria üldseisu 2:2-le, võidutsedes läinud öösel numbritega 100:93. |
Külalisnaiskonna kõik tabmused sündisid esimesel poolajal, kui 13. minutil skooris Rosita ning 15. ja 44. minutil Ode Fulutudilu. Ilvese värava eest hoolitses 63. minutil Moona Talka. Raadik kuulus Aland Unitedi algkoosseisu ja mängis kogu mängu, Aarna sekkus mängu 70. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Soome kõrgliiga liider Aland United on 13 mänguga kogunud 31 punkti (kümme võitu, üks viik, kaks kaotust) ning edestab lähimat konkurenti kolme silmaga. Järgmises mängus kohtub Aland United võõrsil Karina Korki koduklubi HJK-ga, kes asub liigatabelis 21 punktiga neljandal kohal. | Raadiku ja Aarna koduklubi teenis hooaja kümnenda võidu | https://sport.err.ee/1131773/raadiku-ja-aarna-koduklubi-teenis-hooaja-kumnenda-voidu | Eesti jalgpallikoondislaste Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United teenis Soome kõrgliigas hooaja kümnenda võidu, alistades võõrsil Tampere Ilvese 3:1. |
Frosti sõnul ei kavatse Ühendkuningriik anda järgi selles, et tal on kontroll oma seaduste üle.
"Meist ei saa klientriiki," ütles Frost Briti väljaandele The Mail on Sunday antud intervjuus kaheksanda läbirääkimistevooru eel.
"Me ei kavatse nõustuda punktidega, mis annavad neile kontrolli meie raha üle või selle üle, kuidas me siin ÜK-s asju organiseerime ja see ei tohiks olla vastuoluline seisukoht," ütles Frost. "See on see, mida iseseisev riik endast kujutab, mille poolt Briti rahvas hääletas ja mis juhtub aasta lõpus, tulgu mis tuleb."
Suurbritannia astus EL-ist välja jaanuaris neli aastat pärast seda, kui britid hääletasid referendumil blokist väljaastumise poolt.
Ühendkuningriigile kehtivad EL-i reeglid selle aasta lõpuni ning pooled üritavad jõuda kokkuleppele tulevastes suhetes.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier hoiatas, et lepet ei saa tulla, kui Suurbritannia ei liiguta oma peamist punast joont: Briti kalastamisveed. Läbirääkimised on takerdanud ka konkurentsi- ja riigiabireeglite taha.
Kokkuleppele tuleb aga jõuda kiiremas korras, kuna see vajab veel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Kui pooled üksteisemõistmiseni ei jõua ja lepet ei sõlmita, siis hakkavad Briti ja EL-i kaubandussuhteid reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid ja tariifid.
Briti valitsus sellist stsenaariumi ei karda, ütles Frost.
"Kui me jõuame kokkuleppele, mis reguleerib kaubandust nagu Kanada oma, siis on hästi. Kui me ei suuda, siis see saab olema Austraalia-laadne kaubanduslepe ja me oleme selleks valmis." | Brexiti läbirääkija: Suurbritanniast ei saa EL-i klientriiki | https://www.err.ee/1131771/brexiti-labiraakija-suurbritanniast-ei-saa-el-i-klientriiki | Suurbritanniast ei saa Euroopa Liiduga sõlmitava Brexiti-järgse kaubandusleppe alusel klientriik, ütles laupäeval Brexiti pealäbirääkija David Frost. |
Eelmisel kuul kukutasid mässulistest sõjaväelased president Ibrahim Boubacar Keita, kes lendas laupäeval ravile Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) mikroinsuldi järel.
Mali sõjaväeline juhatus on lubanud võimult taanduda pärast üleminekuperioodi. Mali naaberriigid ja endine koloniaalvõim Prantsusmaa on survestanud aga Malit tsiviilvõimu taastama kiiremas korras.
Bamakos toimuvaid kõnelusi juhatab hunta liider Assimi Goita, kuid laupäeval teda kõnelustel ei olnud, ütles üks sõjaväeallikas.
"Alates 18. augustist kaardistame oma riigile uut ajalugu," ütles hunta tähtsuselt teine juht Malick Diaw kõneluste esimeses voorus.
Tippkohtumine pidi aset leidma juba eelmisel nädalavahetusel, kuid lükati edasi sõjaväe ja 5. Juuni Liikumise vahel puhkenud tüli tõttu.
Liikumine juhtis meeleavaldusi, mis eelnesid presidendi kukutamisele.
Laupäevased kõnelused hõlmasid erakondi, endisi mässulisi, ametiühinguid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja meedia esindajaid. Samas ei viibinud kõnelustel tuareegidest relvarühmituste koalitsiooni Azawadi Liikumiste Koordinatsioonikomitee (CMA) esindajad.
Rahva Riikliku Päästekomitee (CNSP) ehk hunta teatel peetakse paralleelselt kõnelusi Mali regionaalsetes keskustes, mida juhivad kohalikud kubernerid.
Kõneluste üheks peateemaks on üleminekuperioodi pikkus.
Algselt tegi hunta ettepaneku, et see kestab kolm aastat ning hiljem kahandati see kahele aastale. 5. Juuni Liikumine on nõudnud 18-24 kuu pikkust üleminekuperioodi.
Meeleavalduste eskaleerudes korraldasid noored ohvitserid 18. augustil mässu, võttes kinni nii Keïta kui teised juhid ning kuulutades end riigi valitsejateks.
Riigipööre šokeeris nii Mali Lääne-Aafrika naabreid kui ka liitlast Prantsusmaad, suurendades muret ebastabiilsuse osas riigis, mis võitleb niigi islamiäärmuslaste, etnilise vägivalla ja nõrgalt toimiva majandusega.
Malis tapeti kaks Prantsuse sõdurit
Malis hukkus džihadistide vastases operatsioonis Barkhane osalenud kaks Prantsuse sõdurit, kui nende soomustatud sõidukit tabas isetehtud lõhkekeha, teatas laupäeval Prantsuse presidendi kantselei.
Kolmas sõdur sai viga plahvatuses Tessaliti provintsis, mis asub Mali kirdeosas Kidali regioonis, seisis avalduses.
President Emmanuel Macron avaldas sõduritele austust ja kutsus üles võimu üleandmisele tsiviilvalitsusele. Prantsuse poliitikud ja kõrged sõjaväelased on väljendanud muret putši mõjude pärast džihadistide vastasele sõjaoperatsioonile Malis ja selle naaberriikides.
Suured territooriumid Malis ei ole keskvõimu kontrolli all ja mitu aastat kestnud lahingud pole peatanud islamistide ülestõusu, mis on alates 2012. aastast nõudnud tuhandeid inimelusid.
Prantsusmaa on operatsiooni Barkhane raames saatnud Lääne-Aafrikasse üle 5000 sõduri.
Prantsuse väejuhatuse sõnul on 2013. aastast alates Sahelis koos viimase intsidendiga hukkunud kokku 45 Prantsuse sõdurit.
Novembris 2019 hukkus Malis 13 Prantsuse sõdurit, kui kaks helikopterit kokku põrkasid. | Malis algasid tsiviilvõimule ülemineku kõnelused pärast riigipööret | https://www.err.ee/1131769/malis-algasid-tsiviilvoimule-ulemineku-konelused-parast-riigipooret | Mali sõjaväehunta alustas laupäeval kõnelusi opositsiooniga võimu üleandmise üle tsiviilvalitsusele pärast riigipööret. |
Kuraator Evelyn Raudsepp kutsus looma performatiivseid teoseid kolm kunstnikepaari: Edith Karlson ja Sigrid Savi, Rene Köster ja Mark Raidpere ning Flo Kasearu ja Renate Keerd. Kolmel järjestikusel õhtul sai näha kolme koostöö tulemit, mis katsetasid kliinilises valges kuubis teatraalsete vahenditega ning otsisid tantsukunsti kehalisuse ja visuaalkunsti väljendusrikkuse sidusust.
Praegu on ülal Edith Karlsoni ja Sigrid Savi performanss, peagi saab vaadata ka Mark Raidpere ja Rene Kösteri ning Renate Keerdi ja Flo Kasearu etenduste salvestusi.
Lisaks saab Sõltumatu Tantsu Lava Soundcloudi kanalil kuulata STLi uurimisresidentuuri avalikke loenguid:
21. – 27. aprillil Anastasia Proshutinskaya loeng "What is documentary choreography?" ja 28. aprill – 4. mai Andrus Laansalu loeng "Olemasolemise materjal".
Käimas on ka "Koreograafiraamatu" kampaania. Et kodune karantiin oleks vaimselt sisukam ja lugemist jaguks pikemaks ajaks, toome teieni taas võimaluse tellida eelmisel sügisel ilmunud "Koreograafiraamatut". Lisaks sellele saab tantsuhuviline ka soovikorral kaasa tekstikogumiku "Eesti tantsukunst: nüüd ja →?". | Sõltumatu Tantsu Lava aprilli kava kolis veebi | https://kultuur.err.ee/1074060/soltumatu-tantsu-lava-aprilli-kava-kolis-veebi | Sõltumatu Tantsu Lava toob veebi vahendusel publikuni projekti "Ruumitud keha(d)". 6.-20. aprillini saab järelvaadata STL ja Tallinna Kunstihoone koostööprojekti "Ruumitud keha(d)" Vimeo kanalil. Projektis kohtusid 27.–30. novembrini 2019 kahekaupa Eesti kunsti- ja tantsumaailma loojad, kelle ühistöös sündisid vaid ühel õhtul etendunud performansid. |
Enamasti saab Trump ajakirjanikega ise hakkama.
Valge Maja teatel saab Grishamist nüüd Trumpi naise Melanie pressiesindaja ja personaliülem. Ta hakkab tööle üksnes Melanie heaks.
"Esimene leedi Melania Trump teatab täna, et Stephanie Grisham ühineb taas täisajaga personalijuhi ja pressiesindajana Idatiivaga," ütles Valge Maja.
Grishamist sai Trumpi pressiesindaja eelmise aasta juunis, kuid ta jäi suuresti nähtamatuks Trumpi raugematus võitluses ajakirjanikega, kes presidendi väitel on tema suhtes ebaõiglased.
"Minu asemik tehakse teatavaks lähipäevil," ütles ta.
Grishami lahkumine võib olla märguanne lähenevast puhastusest Trumpi uue personaliülema Mark Meadowsi eestvõttel.
Meadows on sellel tähtsal ametikohal neljas inimene, Grisham oli kolmas pressiesekretär. Ameti võttis ta üle Sarah Sandersilt.
Sandersi ajal kadus pea täielikult pressisekretäri juhitavate traditsiooniliste igapäevaste Läänetiiva pressikonverenside komme, sest ta oli vaenujalal enamiku Valge Maja tegevust kajastavate ajakirjanikega.
Grishami ajal ei peetud ühtki sellist pressikonverentsi. | Valge Maja: Trumpi pressisekretär Stephanie Grisham astus tagasi | https://www.err.ee/1074261/valge-maja-trumpi-pressisekretar-stephanie-grisham-astus-tagasi | USA presidendi Donald Trumpi pressiesindaja Stephanie Grisham, kes ei andnud Valges Majas ühtki pressikonverentsi, astus teisipäeval tagasi. |