text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Lehe andmetel saatis prokuratuur Helme süüdistuse paari nädala eest Harju maakohtusse.
Vanemprokuröri Andra Silla sõnul on Helme kriminaalasi üks mitmest sama suhtlusportaaliga seoses alustatud kriminaalmenetlusest.
"Minu klient ei tunnista ennast süüdi, kuna peab süüdistust alusetuks," ütles Õhtulehele süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat Raul Ainla. "Nii nagu Peeter Helme on seda juba varem avalikkusele öelnud – ta ei saanud ega pidanudki aru saama, et vestluspartner oli alaealine. Nüüdseks ongi selgunud, et tegemist oli täisealisega."
Vanemprokurör kinnitas, et Helmega suhtles politseiagent, kes esitles end alaealisena.
Kohtunik Merle Parts peab üldmenetluses eelistungi neljapäeval ja siis selgub ka asja edasine saatus.
Eelmise aasta detsembris kinnitas prokuratuur, et kahtlustab Helmet kuriteos. Helme peeti ka novembris uurimise käigus kinni ning vabastati 20 tundi hiljem.
Helme rääkis sis Eesti Ekspressile, et ta käis interneti jututoas "Armastuse saal" ja suhtkles seal enda teada täiskasvanuga. | Leht: prokuratuur süüdistab Peeter Helmet alaealise seksuaalses ahvatlemises | https://www.err.ee/1074260/leht-prokuratuur-suudistab-peeter-helmet-alaealise-seksuaalses-ahvatlemises | Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Postimehe endisele peatoimetajale ja kultuuritegelasele Peeter Helmele süüdistuse lapseealise seksuaalses ahvatlemises, kirjutab Õhtuleht. |
Laur selgitas, et reedel toimunud laustestimisel andis positiivse näidu üks Tabivere sotsiaalkeskuse hoolealune, teisipäeval tuli haiglasse viia neli hoolealust, kellest vähemalt kahel on testitud viirus.
"Seega saan kinnitada vähemalt kolme hoolealuse puhul positiivset testi, veel kahe tulemusi ootame. Paraku on kaks hooldekodu töötajat andnud testimisel samuti positiivse tulemi. Lisaks on täna halva enesetunde tõttu töölt kõrvaldatud üks töötaja," lisas Laur.
Vallavanema sõnul tehakse kolmapäeva hommikul Tabivere sotsiaalkeskuses kordustest kõigile töötajatele ja hoolealustele.
Ennetava meetmena on suletud samas hoones tegutsev lasteaed.
"Selle asja puhul tahan südamele panna, et karantiinis olijad tõesti seda ka oleksid, samuti järgiksid kõik teised distantsi, valla menetleja ja politsei kontrollivad 2+2 reegli järgimist, aga ka kaubandusasutusi kehtestatud reeglite täitmise osas," kirjutas Laur.
Vallavanem palub seejuures sotsiaalkeskusele appi inimesi, kes soovivad eakaid aidata ja haigestunud personali asendada. | Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud kolmel hoolealusel ja kahel töötajal koroonaviirus | https://www.err.ee/1074249/tabivere-sotsiaalkeskuses-on-tuvastatud-kolmel-hoolealusel-ja-kahel-tootajal-koroonaviirus | Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud koroonaviirus vähemalt kolmel hoolealusel ja kahel töötajal, andis Tartu vallavanem Jarno Laur teisipäeva õhtul sotsiaalmeedias teada. |
WA teatas, et 2021. aasta suvesse lükatud Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioon on peatatud 6. aprillist kuni 1. detsembrini. Alaliit kirjutas enda pressiteates, et selle perioodi tulemused – ka maailmarekordid – lähevad küll statistikavaramusse kirja, kuid need ei lähe arvesse Tokyo olümpiamängudele pääsemisel.
Kui ülemaailmne olukord on selleks ajaks paranenud, jätkub kvalifikatsiooniperiood 1. detsembrist ja kestab vastavalt rahvusvahelise olümpiakomitee paika pandud kuupäevadeni – maratoni ja 50 km käimise jaoks on see kuupäev 31. mai 2021 ja ülejäänud aladel 29. juuni 2021. Kvalifikatsiooniperiood algas 2019. aastal, seega on sportlastel tavapärasest neli kuud kauem võimalus olümpiakohta püüda.
Sportlased, kes on olümpiakoha juba taganud, enda kohast ilma ei jää. | Rahvusvaheline kergejõustikuliit peatas OM-kvalifikatsiooni 1. detsembrini | https://sport.err.ee/1074244/rahvusvaheline-kergejoustikuliit-peatas-om-kvalifikatsiooni-1-detsembrini | Rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) otsustas peatada kergejõustiklaste olümpiakvalifikatsiooni 1. detsembrini. |
Tundides on ta huvilistele õpetanud üht konkreetset sõrmetehnikat, rütmi võtmist, Trad.Attack!i lugu "Armasta mind" ja muud, mida täiesti algajad tõenäoliselt selgeks ei saaks, kirjutab Õhtuleht.
Vabarna on õpilastele ka ülesandeid andnud ning palunud neil tulemust filmida ja sotsiaalmeediasse postitada, et ta saaks neile tagasisidet anda.
Vabarna lisas, et on tegelikult ammu tahtnud ise veebikursusi- või kooli teha ja loodab mais ka oma kitarrikooli avada. | Jalmar Vabarna annab Instagramis kitarritunde | https://menu.err.ee/1074183/jalmar-vabarna-annab-instagramis-kitarritunde | Trad.Attack!i liige Jalmar Vabarna annab iga päev Instagram live'i vahendusel kitarritunde. |
Eesti koolilapsed on rohkem kui kolm nädalat olnud distantsõppel, seega toimub ka kehalise kasvatuse tund kaugõppe võimalusi kasutades. Distantsõppe tõttu õpivad lapsed olema rohkem iseseisvalt füüsiliselt aktiivsed.
Tartu ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu sõnul oleme me mingil määral olukorras, mida kehaline kasvatus on taotlenud: "Et õpilased oskaksid ja tahaksid olla iseseisvalt regulaarselt aktiivsed. Õpetajal teiselpool ekraani on võimalik seda juhtida, suunata ja anda õpilastele tagasisidet."
Teisalt ei pruugi kõik lapsed olla vaimustatud kehalisest aktiivsusest, mistõttu tekivad seesuguses olukorras mõningad riskikohad. "Praegune olukord toetab neid, kellel on varasemast olemas liikumisharjumused, kes on regulaarselt harjunud liikuma," ütles Pihu.
Tema sõnul on praeguses olukorras sisse tulnud just õpilast ennast juhtivaid ülesandeid, mis toetavad igapäevast liikumisaktiivsust, et õpilased hakkaksid igapäevaselt mõtlema mingitele liikumistegevustele. "Olgu need liikumispausid vaimse töö vahepeale või siis pikemad õuevahetunnid. Või ka pikemad liikumisülesanded ja treeningülesanded," lausus Pihu.
Praeguses olukorras on Pihu sõnul oluline paindlikkus ja arvestama peaks olemasolevate võimalustega ning ülesandeid peaks mingil määral kohandama: "Näiteks üks õpetaja on toonud välja, et 150 õpilast said ülesandeks täita igapäevaselt liikumispäevikut ja ainult kaheksa jaoks oli see keeruline."
Kuidas on Eesti kooliõpilaste kehaline aktiivsus muutunud koduõppe tõttu, on veel vara öelda, sest objektiivseid uuringuid veel tehtud pole.
Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta uuringu andmete kohaselt 2/3 Eesti lastest ja noortest ei liigu piisavalt. Siinkohal on võetud aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus, et päevas peaks olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumisaktiivsust.
"Samas peab ütlema, et kui need uuringu tulemused hakkasid tulema, siis erinevad organisatsioonid, kaasa arvatud Tartu Ülikoolist, hakkasime tegelema selle teemaga, et kuidas lahendusi leida, sellepärast sai loodud ka Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik," selgitas Pihu.
USA rahvatervise teadlased prognoosisid hiljuti, et koolide sulgemine võib Ühendriikide lastel rasvumist suurendada, kuivõrd sotsiaalne distantseerumine vähendab füüsilist aktiivsust. Varasemate uuringute andmete põhjal on selgunud, et lastel tekib ebatervislik kaalutõus peamiselt suvekuudel, kui neil on koolivaheaeg ja koolist eemal ollakse.
Epidemioloogia professor Andrew Rundle ütles, et praegu tegeletakse koroonaviiruse lühiajaliste mõjude leevendamisega, kuid oluline on tähelepanu pöörata ka viiruse pikaajalistele mõjudele, mis sisaldavad endas ka riski laste rasvumisele. | Koduõpe võib mõjuda laste kehalisele aktiivsusele erisuguselt | https://novaator.err.ee/1074163/koduope-voib-mojuda-laste-kehalisele-aktiivsusele-erisuguselt | Kehalise kasvatuse õpetajad on distantsilt õpetamisel olnud loovad, kuid riskikohana võib välja tuua, et praegune olukord toetab pigem neid, kellel on olemas varasemad liikumisharjumused. |
Riigikassa kaasas miljard eurot kolmeaastaste võlakirjade emissiooniga. Võlakirjade tootlikkus on 0,209 protsenti ja kupongimäär 0,125.
"Riigikassal läks täna korda edukas tehing rahvusvahelistel finantsturgudel, millega tõsteti valitsuse rahastust edasisteks meetmeteks majanduse stimuleerimisel ja elanike toetamisel COVID-19 kriisi mõju ületamiseks," ütles rahandusminister Janis Reirs esmaspäeval.
Läti võlakirju ostsid peamiselt investorid Euroopa riikidest, näiteks varahaldusfirmad ja pangad Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist ja Skandinaaviast.
Läti valitsus on pandeemia mõjude leevendamiseks eraldanud pea kolm miljardit eurot.
Valitsus kiitis heaks meediasektori toetamise 2,04 miljoni euroga
Läti valitsus otsustas teisipäeval eraldada ettenägematuteks juhtumiteks mõeldud vahenditest meediale 2,04 miljonit eurot koroonakriisiga toimetulemiseks, teatas kultuuriministeerium.
Ministeeriumi teatel on see raha vajalik erameedia töö järjepidevuse tagamiseks ja võimekuse suurendamiseks, mis omakorda tagab kohaliku meediasisu kvaliteedi.
2,04 miljonist eurost läheb miljon massimeedia nõukogule (NEPLP), et tagada COVID-19 kriisi ületamise ajal teabe ja arvamuste mitmekesisus ja tagada elektroonilises kommertsmeedias teaberuumi julgeolek.
Veidi üle miljoni eraldatakse kultuuriministeeriumi meediatoetusfondi tegevuseks, et tagada COVID-19 kriisi ületamise ajal teabe ja arvamuste mitmekesisus ning inforuumi julgeolek trükimeedias ja kommertsuudisteportaalides, aga samuti selleks, et katta ajakirjandustellimuste kohaletoimetamise ja elektroonilise meedia programmide edastamise kulusid.
Sellest summast on 599 500 eurot määratud trükimeedia ja erauudisteportaalide toetamiseks, 223 700 eurot tellitud ajakirjanduse kohaletoimetamiseks ja 217 700 eurot elektroonilise meedia edastuskulude katmiseks eriolukorra ajal.
Läti rahandusministriJanis Reirsi sõnul on meedia praeguses kriisiolukorras strateegilise tähtsusega sektor, eriti riikliku julgeoleku seisukohast. | Läti kaasas rahvusvahelistelt turgudelt miljard eurot | https://www.err.ee/1073833/lati-kaasas-rahvusvahelistelt-turgudelt-miljard-eurot | Läti riigikassa kaasas koroonakriisiga tegelemiseks rahvusvahelistelt turgudelt veel miljard eurot, teatas rahandusministeerium esmaspäeval. |
Kontsert kannab nime "One World: Together at Home" ("Üks maailm: koos kodus"), kirjutab Huffpost.
Lisaks Lady Gagale esinevad kontserdil ka näiteks Elton John, Billie Eilish, Andrea Bocelli, John Legend ja Paul McCartney.
Kontsert luuakse koostöös Global Citizeni ja World Health Organizationiga. Neist viimase jaoks on Lady Gaga Global Citizeni abiga kogunud seitsme päevaga 35 miljonit dollarit.
Lady Gaga rõhutas aga, et korraldatava kontserdi eesmärk ei ole raha koguda, vaid tuua inimesi sel raskel ajal kokku. "Me kogume raha enne kontserdi toimumist. Kontserdi ajal pange aga oma rahakotid ja krediitkaardid ära ja nautige šõud," lisas ta.
Kontsert toimub 18. aprillil ja seda saab näha erinevatel kanalitel, näiteks Youtubes. | Lady Gaga korraldab koos teiste suurte staaridega virtuaalkontserdi | https://menu.err.ee/1074146/lady-gaga-korraldab-koos-teiste-suurte-staaridega-virtuaalkontserdi | Laulja Lady Gaga algatusel annavad mitmed maailmatuntud artistid koos virtuaalse kontserti, et avaldada austust meditsiinitöötajatele, kelle koormus koroonaviiruse tõttu märgatavalt suurenenud on. |
Nagu teistelgi elualadel on ka spordis rahalises plaanis oodata tagasilööki. Alaliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul hakkab tulu saamata jäämine millalgi mõjutama kõiki. See omakorda tähendab, et riigi abita ei ole võimalik toime tulla. Abi ei oodata aga õigustamatult. kirjutavad Delfi ja Eesti Päevaleht.
"Eesti jalgpalliliit ja jalgpalliklubid on viimase kolme aasta jooksul tasunud riigile tööjõumakse u 11 miljoni euro eest, mis on klubispordis väga suur summa," märgib jalgpalliliidu president.
"See tähendab, et olime Eesti riigile lojaalsed ja seda olukorras, kus stipendiumide maksmine oli kuulutatud ebaseaduslikuks, aga paljud ei hoolinud sellest. Eeldame, et nüüd on riik omakorda meile lojaalne." | Aivar Pohlak: eeldame, et nüüd on riik omakorda meile lojaalne | https://sport.err.ee/1074154/aivar-pohlak-eeldame-et-nuud-on-riik-omakorda-meile-lojaalne | Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu pausile pandud jalgpallihooaeg jätkub optimistliku stsenaariumi järgi hiljemalt 1. juunil. |
Solbergi sõnul avatakse alates 20. aprillist lasteaiad, kuid eelnevalt tuleb kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed, et takistada viiruse levikut. Valitsus otsustas, et kui mõnel lasteaial on taasavamiseks rohkem aega vaja, võivad nad selleks valmistuda kuni 27. aprillini.
27. aprillist avatakse algkoolid (1.-4. klass) ja osaliselt ka keskkoolid nendele õpilastele, kes on lõpuklassides. Lisaks avatakse osaliselt ülikoolid ning kõrg- ja ametikoolid.
20. aprillist tohivad töötamist jätkata üks-ühele kontakti nõudvad tervisetöötajad nagu näiteks psühholoogid, psühhiaatrid ja kiropraktikud, kui rakendatakse vajalikud meetmed, et viiruse levikut takistada. Sarnaselt neile tohivad 27. aprillist, aga võimalusel ka varem uksed taasavada ärid, kus on üks-ühele kontakt ehk näiteks juuksuri- või kosmeetikasalongid, eeldusel, et samuti on tagatud võikvõimalikud meetmed viiruse leviku vältimiseks.
Spordi- ja kultuuriüritused on aga vähemalt 15. juunini keelatud.
Taani plaanib lasteaiad ja algkoolid juba järgmisel nädalal avada
Taani teatas plaanist avada järgmisel nädalal lasteaiad, samuti algkoolid kuni 11 aasta vanustele õpilastele, hakates järk-järgult leevendama koroonaviirusega seotud liikumispiiranguid, kirjutab BNS.
Taani peaminister Mette Frederiksen ütles esmaspäeva õhtul, et valitsus plaanib avada koolid kuni viienda klassini, sest noorte õpilaste eest hoolitsemise nõue on ühiskonnale suuremaks koormaks. Koolid taasavatakse 15. aprillil.
Frederiksen ütles, et restoranid, baarid ja kohvikud jäävad praegu veel suletuks. Ka kirikud, raamatukogud, spordiasutused ja ostukeskused jäävad suletuks vähemalt 10. maini.
Kuni 10. maini säilitab Taani ka piirikontrolli ja keelatud on enam kui kümne osalejaga kogunemised.
Frederiksen rõhutas, et piirangute järk-järguline leevendamine toimub vaid juhul, kui kinnitust leidnud COVID-19 nakkusjuhtumite arv püsib stabiilsena ning lihavõttepühade ajal ei toimu hüppelist nakatumiste kasvu. | Norra ja Taani avavad lasteaiad ja algkoolid | https://www.err.ee/1074151/norra-ja-taani-avavad-lasteaiad-ja-algkoolid | Norra peaminister Erna Solberg teatas pressikonverentsil, et järk-järgult hakatakse piiranguid lõdvendama ning esimesena avatakse lasteaiad. |
"Täna, 7. aprillil, sündis uus Eesti päeva soojarekord: Tiirikoja järvejaamas mõõdeti õhutemperatuuriks 20,6 kraadi," teatas ilmateenistus teisipäeval.
Eelmine 7. aprilli soojarekord pärines 1961. aastast, mil Valga meteoroloogiajaamas oli õhusooja 18,3 kraadi.
Kui paljudes kohtades üle Eesti oli tavapärasest märksa soojem, siis leidus ka kohti, kus õhutemperatuur ei tõusnud üle kümne kraadi. Näiteks Hiiumaal Ristnas oli õhutemperatuur päeva maksimumina kell 17 seisuga 7,6 kraadi.
Teisipäeval said peaaegu kõik mandril asuvad ilmajaamad uued 7. aprilli soojarekordid. Ilma rekordita jäid saartel asuvad ilmajaamad ja Virtsu rannikujaam, teatas ilmateenistus.
Kuu rekordid jäid sel korral kõik püsima. Eesti aprillikuu soojarekord on 27,6 kraadi, mis on mõõdetud Kunda rannikujaamas 24.0 aprillil 2000. aastal.
Kõige külmem aprillipäev oli aastal 1956, kui 4. aprillil mõõdeti Narva-Jõesuus 25,1 külmakraadi.
Uus soojarekord sündis ka Soomes. Lõuna-Soomes Kanta-Häme maakonnas mõõdeti 17,5 soojakraadi. Tegu pole ainult 7. aprilli rekordiga, kunagi varem pole Soomes aasta algusest kuni selle kuupäevani nii kõrget temperatuuri mõõdetud. | Tiirikojal mõõdeti 7. aprilli soojarekord | https://www.err.ee/1074148/tiirikojal-moodeti-7-aprilli-soojarekord | Teisipäev oli läbi aegade kõige soojem 7. aprill Eestis, teatas riigi ilmateenistus. Uus rekord – 20,6 kraadi – mõõdeti Jõgevamaal Mustvee vallas asuvas Tiirikoja järvejaamas. |
"Mulle väga meeldis, et Lorenzol [peareener Lorenzo Micellil - toim.] oli konkreetne nägemus nii naiste koondise tulevikust kui ka minu kaasamisest. Kuna temalt tuli üsna pea ka konkreetne pakkumine, siis sai sellele "jah" öeldud. See otsus oli mul tehtud tegelikult juba mõnda aega tagasi," lausus Vassiljev intervjuus Võrkpall24.ee-le.
"Nii palju, kui teised treenerid on rääkinud ja soovitanud, mõjub mõlema poole pealt vaatamine treenerile hästi. Ühtteist annab nii meestelt naiste treenimisele üle viia kui ka vastupidi. Võrkpallialast silmaringi avardab see väljakutse kindlasti."
Loe edasi Võrkpall24.ee portaalist. | Naiste koondise juurde asuv Vassiljev: see väljakutse avardab silmaringi | https://sport.err.ee/1074136/naiste-koondise-juurde-asuv-vassiljev-see-valjakutse-avardab-silmaringi | Eesti rahvusnaiskonna täna välja tulnud nimekirja suurimaks üllatuseks võib pidada uut abitreenerit Rainer Vassiljevit, kes pole varem naiste võrkpalliga tõsisemalt kokku puutunud. |
Noor Pirita abiellub põhjapõdrakasvataja Aslakiga. Kui Aslak põtru karjatades pikemalt kodunt eemale jääb, tekib Piritas taltsutamatu igatsus ja kihk. Ta pöördub šamaani poole, kelle nõiduse läbi saab Piritast kehamuutev vampiirist valge põhjapõder. Kõikeümbritsevasse valgesse hakkab punast ilmuma.
"Valge põhjapõder" on poeetiline lugu, muinasjutt nõiutud kaunitarist, kes aeg-ajalt lippab tundras lumivalge põhjapõdrana, ahvatledes jahimehi teda jälitama ning nõnda hukutades jälitajaid. Libapõtra või põdernaist nimega Pirita kehastab näitleja Mirjami Kuosmanen.
Vaata filmi siit. | Kultuuriportaali koroonaleevendus | Soome õudusfilm "Valge põhjapõder" 1952. aastast | https://kultuur.err.ee/1074124/kultuuriportaali-koroonaleevendus-soome-oudusfilm-valge-pohjapoder-1952-aastast | Erik Blombergi filmitud ja lavastatud "Valge põhjapõder" ("Valkoinen peura") oli esimene mängufilm, mis tõi Soomele filmimaana laiema rahvusvahelise tähelepanu. Film pälvis 1953. aastal festivaliauhinna Cannes'is ja 1954. aastal Karlovy Varys. Tänu Soome filmiinstituudile on võimalik "Valge põhjapõtra" tasuta veebist vaadata. |
"Pealtnägijat" vaatas eelmine nädal otse või eetripäeval järele 272 000 inimest, teatas Kantar Emor. Vaadatavuselt oli teisel kohal ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera", mida vaatas 222 000 inimest. Kolmandal kohal oli TV3 meelelahutussaade "Maskis laulja", mida vaatas 206 000 inimest. Esikolmiku on need saated moodustanud kolm järjestikkust nädalat.
ETV saadetest jõudsid esikümnesse veel ka "EnsV/Eesti, nüüd siis vabariik", "Õnne 13", "Hommik Anuga", "Aktuaalne kaamera. Nädal", "Aitame Saaremaad" ja "Ringvaade". | ETV oli möödunud nädala teletabeli esikümnes kaheksa saatega | https://menu.err.ee/1074114/etv-oli-moodunud-nadala-teletabeli-esikumnes-kaheksa-saatega | Eelmisel nädalal vaadatuim saade oli viiendat nädalat järjest ETV saade "Pealtnägija". Kokku oli ETV läinud nädala teletabeli esikümnes kaheksa saatega. |
Vaheri ütles siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et politsei eesmärk on hoida ära kõik, mis soodustab nakatumist. Selle ülesande täitmiseks on Vaheri sõnul politsei suurendanud patrullide arvu 90-lt 130-le. Teisipäevase päikesepaistelise ilmaga on Eesti teedel ja tänavatel väljas aga lausa 200 patrulli.
Vaher rääkis, et lõviosa inimestest täidab reegleid ja käitub mõistlikult, ent üksikute juhtumite puhul on politsei pidanud tarvitama jõudu. "Oleme väärteo menetlusega võtnud vastutusele 25 inimest, kes ilmselgelt ei ole aru saanud selle nõude täitmisest, on käitunud agressiivselt ja hakanud vastu politseinike korraldustele. Sunniraha oleme määranud kolmele isikule," sõnas Vaher.
Ettekirjutusi 2+2 nõude mittetäitmise eest on politsei teinud 69 korral.
Kohustuslikus kahenädala pikkuses karantiinis peab Eestis praegu olema 5600 inimest. Need on kas COVID-19 diagnoosi saanud või välisriigist koju saabunud inimesed.
Nende kodus püsimist on politsei ukse taga kontrollimas käinud 360 korral ja teinud 12 000 kõnet.
"Üldjuhul oleme tuvastanud, et inimesed täidavad seda nõuet ja on kohusetundlikud. Ettekirjutusi oleme teinud 22 korral. Sunniraha oleme määranud kahel korral - 500 eurot ja 2000 eurot," lausus Vaher.
Samuti on politsei tuvastanud 50 inimest, kes ei tule toime oma igapäeva tegevustega ja vajavad kohaliku omavalitsuse abi näiteks toidu või ravimite ostuks ja transpordiks. Need andmed on politsei edastanud kohalikele omavalitsustele.
Vaher rääkis, et politseinike seas on diagnoositud koroonaviirus kaheksal inimesel.
Ta ütles, et politsei on suunanud 500 politseinikku reservi, kus inimesed vahetuvad iga kahe nädala tagant ning enamus neist teevad tööd kodust.
Kaitsemaske kulub PPA-l Vaheri sõnul ühes päevas üle 8000, kriitiline varu on hetkeseisuga tagatud 12. aprillini.
Kiirabi koormuse vähendamiseks on politsei välja koolitanud kriminalistid võtma ise koroonaviiruse proove oma kolleegidelt, et haigus võimalikult kiiresti tuvastada. Vaheri sõnul on kriminalistid ise proove võtnud 221 korral.
Helme: ma olen ametkondade tegevusest vaimustatud
Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles, et riik on tulnud kriisiga toime üsna hästi. "Algul oli loginat ametkondade ja kriisikomisjoni vahel rohkem ja hammasrattad ei haakunud nii hästi. Nüüd ütlen, et otsused jõuavad väga kiiresti täideviiateni. Me kindlasti tuleme sellest kriisist välja riigina oluliselt tugevamana, kui me sinna sisenesime," lausus Helme.
Siseminister kaitses ka otsust määrata mitmele oma haldusala tippjuhile 2000-3000 euro suurused preemiad. Helme selgitas, et siseministeeriumi tippjuhid said erakorralist lisatasu eelmise aasta töö eest, kuigi ka praeguses kriisiolukorras on ametkonnad tublilt tegutsenud.
"Ma pean tunnistama, et ma olen nende viimase kuu aja tegevusest lihtsalt vaimustatud. Ma ei oleks uskunud, et nende poolt juhitavad ametid nii efektiivselt, nii kiiresti ja nii paindlikult töötavad," lausus Helme. | Vaher: oleme võtnud vastutusele 25 piirangute rikkujat | https://www.err.ee/1074104/vaher-oleme-votnud-vastutusele-25-piirangute-rikkujat | Politsei on pidanud väärteomenetlusega vastutusele võtma 25 inimest, kes ei mõistnud politseinike selgitusi 2+2 reeglist kinnipidamises kohta, ütles politsei- ja piirivalveameti peadirekor Elmar Vaher. |
"Kuna olukord muutub kiiresti, siis me tahame muuta testimise põhimõtteid. Me võtame ära piirangud vanus ja kaasuvad haigused, ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis me tahame alustada seda juba kolmapäevast. Loomulikult peavad olema sümptomid, sest ilma sümptomiteta tervet inimest ei testita," rääkis Varblane Vikerraadio saates "Reporteritund".
Varblase sõnul on vaja testimise piiranguid muuta, sest olukord on muutunud võrreldes viiruse Eestisse jõudmise ajaga, kui terviseamet alustas selle haigusega võitlemist. "Siis kehtis põhimõte, et taheti leida kõik nakatunud, nad isoleerida ja leida üles nende kontaktsed. Lootus oli selles, et haigust saab vältida. Haiguse levik andis märku, et selle meetodiga me jätkata ei saa," rääkis Varblane.
Varblase sõnul on praegu lootus, et viiruse levikuga saab võidelda piirkonniti.
"Saaremaal on tegu ulatusliku nakatumisega, seal käib lahing täies mahus, teistes maakondades on olukord veel suhteliselt vaikne. Küsimus ongi selles, kas vaikus on selle pärast, et meil on läinud testimisega sihtmärgid paigast ära, või on vaikus selle pärast, et haigestunuid ongi seal oluliselt vähem. Kui me saame uuesti pildi ette, siis tuleb arvatavasti piirkondlikult tegelda isoleerimisega tihedamalt just nendes kohtades, kus on hästi vähe haigeid, lootuses, et seal nakatumine jääb veel vähemaks," lausus Varblane. | Terviseamet muudab testimise põhimõtteid | https://www.err.ee/1074116/terviseamet-muudab-testimise-pohimotteid | Testimisest võetakse maha piirangud, et testitav peab olema eakas või krooniliselt haige, ning see tähendab, et perearst saab otsustada east ja varasematest haigustest sõltumata testimise vajaduse üle, kirjeldas tõenäoliselt kolmapäevast rakenduvaid muudatusi terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht kolonelleitnant Ahti Varblane. |
Sellest teatas ERR-ile terviseameti ida piirkonna osakonnajuhataja Marje Muusikus.
Narva hooldekodus on 129 elanikku ja 69 töötajat, kellest kahel leiti samuti koroonaviirus ja nad asuvad nüüd kuni 16. aprillini koduses karantiinis. Neile pole kordustesti tehtud.
"Otsuse, kas saata nad kordusanalüüsile või ei, teeb nende perearst," ütles Muusikus. | Kordustest võttis viielt narvalaselt koroonakahtluse | https://www.err.ee/1074110/kordustest-vottis-viielt-narvalaselt-koroonakahtluse | Narva hooldekodu pere võib hingata kergendatult – nädal tagasi tulnud teade, et nende viie elaniku koroonatestid on positiivsed, ei pea paika, sest kordustestid andsid negatiivse vastuse. |
Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustab strateegiat pärast videokonverentsi asjaosaliste volinikega.
Mõned EL-i riigid on juba teatanud kavatsusest hakata järgmisel nädalal piiranguid järele andma. Austria ja Taani on öelnud, et kitsendusi hakatakse leevendama, kuid sotsiaalse distantseerumise ja kätepesu nõue jäävad kehtima.
EK paneb paika liiduülesed juhised, ütles pressiesindaja Eric Mamer.
"See on sellepärast, et mõned liikmesriigid valmistuvad astuma juba lähinädalatel esimesi samme meetmetest eemaldumiseks. Meile tundub tähtis, et seda tehtaks koordineeritult."
Mamer lisas, et Austria ja Taani on komisjoni ja teisi liikmesriike oma plaanidest teavitanud.
"Me oleme aru saanud, et see strateegia on väga järkjärguline ning viiakse läbi sammhaaval, mis on tõesti väga tähtis element, ja me kindlasti tõstame ka selle esile," ütles ta.
Euroopa Liidus ning Suurbritannias ja Norras on registreeritud üle 600 000 COVID-19 nakatumise. Surnud on 51 000 inimest.
Riigid on kehtestanud erineva rangusega piiranguid. Nii näiteks on Põhja-Itaalias kästud inimestel koju jääda, Rootsis aga on võimalik mitmekesi kokku tulla ja vabamalt ringi liikuda.
Euroopa Komisjon on püüdnud saavutada ühist liiduülest korraldust, sest riikide tervishoiupoliitikas tal sõnaõigust ei ole.
EL annab võitluseks koroonaviirusega 15 miljardit eurot
Euroopa Liit paneb välja 15 miljardit eurot, et aidata maailma vaestel riikidel koroonaviirusega võidelda, ütles teisipäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Von der Leyeni sõnul aidatakse selle rahaga nõrga tervishoiusüsteemiga riikidel COVID-19 jagu saada ning antakse pikaajalist abi majanduse taastamiseks. | EL avalikustab koroonapiirangutest väljumise strateegia | https://www.err.ee/1074113/el-avalikustab-koroonapiirangutest-valjumise-strateegia | Euroopa Komisjon teeb kolmapäeval teatavaks plaani, kuidas leevendada koroonaviiruse tõttu kehtestatud piiranguid, mis on andnud tõsise hoobi Euroopa Liidu riikide majandusele, ütles pressiesindaja teisipäeval. |
23-aastase suusatähe sõnul on sprindikoondise keskel parem areneda ja ka lõbusam. "Lõbu on väga tähtis - asjad ei tohi liiga tõsisteks minna," lausus mitmete tiitlivõistluste medalite omanik pressiteate vahendusel.
"Samuti istub mulle sprindikoondise treeningmetoodika rohkem. Seal on pisut enam kiirustreeninguid."
"Langetasin selle otsuse vastavalt oma soovide ja rõõmude järgi, mitte rahuolematusest. Minu eesmärkidest lähtudes oleks see õige samm," lisas Kläbo.
Norra suusaliidu murdmaasuusatamise alakomitee juht Espen Bjervigi sõnul on ta Kläbo sooviga kursis, aga kas sellele saab vastu tulla, selgub lähitulevikus.
"Kui ühel maailma parimal suusatajal on selline soov, siis peame seda austama, aga koondiseid ei muudeta enne aprilli algust või mai lõppu," lausus ta väljaandele VG.
Hooajal 2018/2019 võitis Kläbo MK-sarja, Tour de Ski ja teenis Seefeldi MM-ilt kolm kuldmedalit. Tänavu nii hästi ei läinud - MK-sarjas tuli tunnistada venelase Aleksandr Bolšunovi paremust ja piirdus Tour de Skil kolmanda kohaga. Küll teenis norralane neljandat hooaega järjest esikoha MK-sarja sprindiarvestuses. | Kläbo tahab lahkuda distantsimeeste seast sprinterite hulka | https://sport.err.ee/1074095/klabo-tahab-lahkuda-distantsimeeste-seast-sprinterite-hulka | Norra suusatäht Johannes Hosflöt Kläbo tahab uuesti hakata treenima koos koondise sprindirühmaga. Lõppenud hooajal harjutas ta distantsimeestel keskel. |
Riia Idahaiglast saadud teabe kohaselt oli patsiendil hulk kroonilisi haigusi. Pärast COVID-19-ga nakatumist toodi ta haiglasse, kus ta nädala pärast suri.
Epidemioloogiline uurimine näitas, et ta sai nakkuse inimeselt, kellel oli tõendatud COVID-19 diagnoos. See on üks juhtumeid, mis on seotud Jelgava matusebüroo taudikoldega.
Praeguseks on Lätis tuvastatud kaks COVID-19-ga nakatunu surma, oodatakse veel ühe, haiguskoldeks osutunud Sinise Risti kodutute varjupaigas surnu surmapõhjuse tuvastamist – ilmseid haigusnähte tollel ei olnud.
Lätis on ööpäevaga tuvastatud kuus uut nakkusjuhtu, kokku on nakatunuid 548.
Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse osakonnajuhataja Jurijs Perevoščikovs ütles, et viimase nädala andmed osutavas tuvastatud COVID-19 juhtude vähenemisele, mis võib näidata riigis kehtestatud meetmete tõhusust. | Lätis nõudis koroonaviirus teise inimelu | https://www.err.ee/1074091/latis-noudis-koroonaviirus-teise-inimelu | Lätis suri haiglas veel üks COVID-19 viirusesse nakatunu – 75-aastane krooniliste haigustega mees, edastas teisipäeval Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Kokku on nüüd Lätis surnud kaks uue koroonaviirusega nakatunud inimest. |
"Eelmisel nädalal valitsuse lisaeelarvega peab riik valmistama ette merendussektori toetamiseks veel kaks riigiabi loa taotlust. Üks puudutab hüvitist otsetoetusega reisilaevade makstavatele sadamatasudele 75 protsendi ulatuses terve 2020. aasta peale ehk ka tagasiulatuvalt," ütles majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas.
"Teine on tööjõumaksude hüvitusmeede, et toetada reisilaevandusettevõtteid. Nii otsetoetuse kui hüvitusmeetme jõustumiseks tuleb taotleda riigiabi luba," lisas Kuningas.
Need taotlused on lisaks juba Euroopa Komisjonilt saadud eelnevale riigiabi loale.
Nimelt esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kredexi kriisimeetmete jõustumiseks juba varem Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loa taotluse. Euroopa Komisjon tegi ka vastava otsuse märtsi lõpus.
Eesti teatas komisjonile kahest toetuskavast, mille eesmärk on toetada koroonaviiruse puhangust mõjutatud ettevõtteid ajutise raamistiku alusel. Esimest toetuskava rakendab ja haldab riiklik sihtasutus Kredex. See on avatud enamustele ettevõtetele. Teist kava rakendab ja haldab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). See on avatud kõigi sektorite ettevõtetele kogu Eesti territooriumil.
Euroopa Komisjon võttis vastu ajutise raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada majanduse toetamiseks koroonaviiruse puhangu kontekstis kogu paindlikkust, mis on ette nähtud riigiabi eeskirjadega. Ajutine raamistik kehtib kuni 2020. aasta detsembri lõpuni. Õiguskindluse tagamiseks hindab komisjon enne seda kuupäeva, kas raamistikku on vaja pikendada. | Merendussektori toetamiseks tuleb riigiabi luba küsida | https://www.err.ee/1074087/merendussektori-toetamiseks-tuleb-riigiabi-luba-kusida | Selleks, et riik saaks merendussektorile osutada lisaeelarves ette nähtud toetusi, tuleb selleks esmalt riigiabi luba. See oleks lisaks 1,75 miljardi euro suurusel üldisele riigiabi loale, mille Eesti on juba Euroopa Komisjonilt saanud. |
Kas keegi oskab juba öelda, mis saab gümnaasiumi lõpueksamitest? Kui need koroonakriisi tõttu ära jäävad ja kõrgkoolid teevad sisseastumiseksamid millalgi hiljem suvel, siis mis saab neist praegustest koolilõpetajatest, kes sel ajal juba ajateenistuses sõduriks õpivad?
Üle Eesti on 16 lõpuklassi, kus abituriendid teatasid soovist üheskoos ajateenistusse minna. Kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid tunnistasid nad kõlbuliks ja koolilõpetajad teavad, et lähevadki juuli keskel ajateenistusse. Enne pidid nad tegema riigieksamid, lõpetama gümnaasiumi ja enamus neist tahtis astuda ka mõnda kõrgkooli.
Nüüd on see kõik küsimärgi all, nii nagu kõigil tänavustel abiturientidel, kellest 2000 ringis peaks minema juulikuus ajateenistusse.
Koolimajad on juba kolm nädalat suletud, õpilased kodudes distantsõppel, ei valitsus ega haridus- ja teadusministeerium pole veel otsustanud, millal võiks hakata koole kasvõi osaliselt avama ja mis saab gümnasistide riigieksamitest.
Näiteks Taani teatas plaanist avada järgmisel nädalal algkoolid, alustades järk-järgult koroonaviiruse levikuga seotud liikumispiirangute leevendamist.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin küll tunnistas, et ka tema majas on erinevaid stsenaariumi kaalutud, kuid ei hakanud veel ühtegi neist avalikkusega jagama.
"Sõltub viroloogide ja matemaatikute mudelitest, et millal on Eestis õige hakata piiranguid leevendama ja üks neist on distantsõppe lõpetamine," ütles Lippin teisipäeval pressikonverentsil ajakirjanikele, ent tunnistas, et kui koolid jäävad suletuks mai lõpuni, siis on riigieksamite tegemine keeruline.
Sama teemat – millal võiks koolid osaliselt avada – arutasid teisipäeval Jüri Ratase valitsuse ministrid. Kui esialgu kõlas laua ümber võimaliku tärminina 15. mai, siis tegelikult midagi ei otsustatud.
Ühelt poolt tundub 15. mai olevat liiga kaugel, et näiteks algklassid ja abituuriumid võiks normaalseks koolitööks ka varem lahti teha. Teisalt ahistab otsustamist hirm, et mis siis, kui see toob kaasa nakatumiste uue laine.
Neljapäeval tuleb valitsus koolide avamise teema juurde tagasi. Siis peaks hakkama hajuma udu ka küsimuselt, mis saab riigieksamitest – kas ja millal need tänavu toimuvad. Mõni end realistiks nimetav minister pole aga kindel, et ka neljapäeval otsuseni jõutakse.
Asekantsler Robert Lippin säilitab lootuse. "Püüame tulevikku optimistlikult vaadata, et distantsõpe lõpeb varem ja soovijad jõuavad riigieksamid ära teha," kinnitas ta.
Ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on valmis tegema erakorralisi muudatusi oma sisemistes reeglites, lubas kõrgkoolide esmaspäevane ühispöördumine, millele kirjutasid alla avalik-õiguslike ülikoolide nimel rektorite nõukogu esimees Mait Klaassen, EBS-i rektor Arno Almann ja rakenduskõrgkoolide nimel rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees Ülle Ernits.
"Kõrgkoolid on valmis tegema ka tinglikke vastuvõtuotsuseid olukorras, kus lõpudokumendid võivad viibida nii gümnaasiumi, bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe lõpetajatel. Tänase teadmise juures kavandavad ülikoolid vastuvõtuprotsessi korraldamist tavapärasel ajal ning viivad sisseastumiskonkursid läbi sõltumata riigieksamite toimumisest või mittetoimumisest," seisab kõrgkoolide ühispöördumises.
Samas ei oska nad veel öelda, mil määral toob praegune kriis kaasa muudatusi konkreetsete õppekavade vastuvõtutingimustes ning kas vastuvõtuotsuste tegemise aeg muutub.
Pole ka teada, et kui sel aastal peaksidki riigieksamid ära jääma, siis kas järgmisel või ülejärgmisel aastal tuleb tänavusel koolilõpetajal, kui ta tahab kõrgkooli minna, riigieksamid teha või ei. | Valitsus asub koolide osalist taasavamist arutama | https://www.err.ee/1074066/valitsus-asub-koolide-osalist-taasavamist-arutama | Valitsus peaks hakkama arutama koolide osalist avamist neljapäeval. Kuid see ei tähenda, et ministrid siis ka otsuseni jõuavad. |
Kadri Lepp selgitas, et "Poiss, kes tahtis põgeneda" on tema esimene raamat. "See lugu sündis juba mõned aastad tagasi, ajal, mil olin teatrist veidi aega eemal," kinitas ta ja lisas, et tänaseks on ta avaldanud juba kolm raamatut. "Kui mõni väike lugeja on küsinud, et kas tuleb ikka veel, siis olen lubanud, et tuleb kindlasti ning seda lubadust kavatsen ma ka suure rõõmuga pidada."
Esimene osa, katkendi loeb ette Laura Kalle:
Teine osa, katkendi loeb ette Marika Palm:
Kolmas osa, katkendi loeb ette Janek Vadi:
Neljas osa, katkendi loeb ette Jaana Kena:
Viies osa, katkendi loeb ette Ringo Ramul:
Kuues osa, katkendi loeb ette Rait Õunapuu: | Videosari | Ugala teatri näitlejad loevad ette Kadri Lepa raamatu "Poiss, kes tahtis põgeneda" | https://kultuur.err.ee/1074072/videosari-ugala-teatri-naitlejad-loevad-ette-kadri-lepa-raamatu-poiss-kes-tahtis-pogeneda | Ugala näitlejad loevad 15-osalises videosarjas ette teatri näitleja Kadri Lepa raamatu "Poiss, kes tahtis põgeneda". Avaldame esimesed kuus osa videosarjast. |
Rootsi laskesuusaliidu teatel loodi koondise juurde kaks lisakohta arenemisvõimelistele sportlastele ja ühe neist teenis Nilsson. Peatreener Johannes Lukase sõnul keskendutakse mõistagi rootslanna laskmisoskuse parandamisele.
Treener Jean-Marc Chabloz on Nilssoni senise arenguga väga rahul. "Me oleme teinud kolm nädalat tööd ja ta tabab kõrge pulsi juures juba 80 protsenti laskudest," kiitis šveitslane väljaandele Aftonbladet. "Laskmiseks kuluv aeg on endiselt üsna pikk, aga potentsiaal on märkimisväärne."
Lõppenud talve veel suusasprinterina mööda saatnud 26-aastane Nilsson on oma "eelmises elus" kroonitud PyeongChangi olümpiavõitjaks ja Seefeldi MM-il kahekordseks maailmameistriks. Eelmisel aastal tuli ta sprindiarvestuses ka MK-sarja üldvõitjaks. | Treenereid rõõmustanud Stina Nilsson pääses Rootsi rahvuskoondisesse | https://sport.err.ee/1074068/treenereid-roomustanud-stina-nilsson-paases-rootsi-rahvuskoondisesse | Sel kevadel alavahetusest teatanud ja suusasprindi laskesuusatamise vastu vahetanud Stina Nilsson teenis ka koha Rootsi rahvuskoondises. |
Helme sõnul langetas koalitsiooninõukogu sellise otsuse vaadates tööturu ennustusi, finantsmeetmete mõju kestust ja mõju pikemas perspektiivis kogu ühiskonnale. Otsuse kohaselt pikendatakse põllumajanduses hõivatud võõrtööliste Eestis töötamise võimalust kuni 31. juulini.
Seejärel on põllumajandussektoris tööle asunud välismaalastel aega pöörduda oma koduriiki tagasi kuni 31. augustini.
Helme sõnul tegi valitsus analüüsi, et kui praegu toetada ettevõtteid, kus käibed kahanevad ja koondatakse, siis hoiab riik mingit sissetuleku stabiilsust järgmise paari kuu jooksul.
Helme nentis, et kuna vähemalt osad praegu niiöelda tööpausil olevad inimesed loodavad jätkata oma senisel töökohal, siis need inimesed ei lähe ilmselt maapiirkondadesse põllumajandusettevõtetesse tööd otsima ning see saigi valitsuse otsuse kaalukeeleks.
"Me ei tea, millal mingi normaalsus taastub ja seetõttu anname võimaluse oma toidutootjatele kasutada praegu Eestis olevat tööjõudu veel mõnda aega," märkis Helme.
Helme: põllumehed elavad eilses päevas
Samas märkis Helme, et põllumehed ei kipu aru saama, et ülemaailme majanduskriis tabab ka neid ning peagi polegi neil nii palju töötajaid vaja. Helme sõnul on näha, kuidas nõudluse kahanemine põllumajanduses on mitmes riigis juba tohutu. "Minu ennustus on, et põllumajandustootjad seisvad peagi silmitsi väga tõsise vajadusega oma toodangu mahtu kahandama hakata. Nad peavad sellest endale aru andma," ütles Helme.
"On selge, et majanduskriis teeb omad korrektiivid ka põllumajandussektoris. Praegu on mul tunne, et põllumajandus sektoris ettevõtjad elavad mingil määral eilses päevas - et nõudlus jääb samaks nende toodangule, et tööjõuvajadus jääb samaks, ja mitte midagi ei ole vaja muuta, paneme aga täiskäigul edasi. Ainult, et tee lõpeb ära," rääkis Helme.
Mart Helme osutas oma poja, rahandusminister Martin Helme öeldule, et osad põllumajanduslikud suurettevõtjad on väga oskuslikult lobitööd teinud ja jääb mulje, et nemad on kriisis kõige suuremad kannatajad. "Lõpetage ära. Meil on hotellid sadade kaupa kinni, meil on tuhanded turismitalud, kellel ei ole ühtegi klienti sel suvel ette näha, meil on toitlustusettevõtted surnud. Mis need inimesed peavad tegema?" küsis Mart Helme.
Helme ütles veel põllumeestele: "Ma saan aru, et neil on raske, aga kes on öelnud, et elu peab kerge olema?" | Koalitsiooninõukogu lubaks põllumajanduse võõrtöölistel Eestisse jääda | https://www.err.ee/1074064/koalitsiooninoukogu-lubaks-pollumajanduse-voortoolistel-eestisse-jaada | Siseminister Mart Helme sõnul tegi koalitsiooninõukogu teisipäeva hommikul põllumajanduses töötavate võõrtööliste kohta ettepaneku, mille kohaselt saaksid praegu Eestis viibivad ükskõik millises valdkonnas töötavad võõrtöölised, kelle tööluba eriolukorra ajal lõppeb, asuda tööle põllumajandusse. Eelnõu peab heaks kiitma ka riigikogu. |
Lõuna-Koreas on väga karmid ajateenistuse tingimused ja Son pidanuks algselt kodumaad teenima koguni 21 kuud, kuid juhtis koondise 2018. aasta Aasia mängudel võitjaks ja pääses tunduvalt kergemalt.
27-aastane ründemängija sõitis tagasi kodumaale märtsi lõpus ja viibib hetkel karantiinis, kuid pärast seda hakkab aega teenima ja saab uuesti Tottenhami juurde maikuus.
Enne kõrgliiga pausile minemist ei olnud Son viimased voorud kaasa teinud, sest murdis veebruaris kohtumises Aston Villaga käeluu. | Tottenhami staar läks koroonapausi ajal sõjaväkke | https://sport.err.ee/1074052/tottenhami-staar-laks-koroonapausi-ajal-sojavakke | Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Tottenham Hotspuri täht Heung-min Son kasutab koroonaviiruse pandeemiast tingitud pausi ära ajateenistuse läbimiseks. |
Scotland Campus Sportsi nimelises tiimis palliv 18-aastane ja 187 cm pikkune Johannes Kirsipuu otsustas viirusepuhangu alguses, et jääb selleks ajaks USA-sse, kuna tema sõnul poleks Eestis tal nii turvalist keskkonda olnud, rääkimata treeningvõimalustest, vahendab Korvpall24.ee.
"Meil on nii, et koolilinnaku väravad on lukus ja mitte keegi sisse ei saa. Ainuke luba sisse-välja käia on võistkonna treeneril, kes kes elab kampusest väljas. Kuid ka tema käib väga-väga harva. Kool meil käib tavapäraselt, kuna ükski inimene ei tule meile väljast ja seetõttu on hetkel see kõige turvalisem koht, kus olla," selgitas Kirsipuu.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | USA-sse jäänud Eesti noorkorvpallur: see on kõige turvalisem koht, kus olla | https://sport.err.ee/1074033/usa-sse-jaanud-eesti-noorkorvpallur-see-on-koige-turvalisem-koht-kus-olla | Kui Euroopas on enamik korvpallureid sunnitud koroonaviiruse pandeemia tõttu püsima kodus ning treeningvõimalused on piiratud peamiselt metsajooksu ja lihtsama jõutreeninguga, siis üks Eesti noorkorvpallur elab USA idarannikul Pennsylvania osariigis tara ja lukkude taga paiknevas oaasis, kus saab vabalt kasutada nii korvpalli- kui jõusaali. |
"Viimne reliikvia" 1969 (digitaalselt taastatud 2002), režissöör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton (Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), mängivad Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa, Elza Radzina, Rolan Bõkov, Eve Kivi, Uldis Vazdiks, Raivo Trass, Peeter Jakobi, Karl Kalkun, Valdeko Ratassepp, Jüri Uppin, Helmut Vaag, Katrin Karisma, Ago Saller, Priit Pärn, Ants Lauter, Hans Kaldoja, Ain Jürisson, Hugo Laur, Kalju Komissarov, Aleksander Kurtna, Feliks Kark jt
Vend Johannes (Roland Bõkov, Jüri Järveti hääl) on katoliikluse karikatuur, tema annab ka munkadele hinnangu: te kõik olete joodikud, liiderdajad, tainapead ja laiskvorstid. Abtiss (Elza Radziņa, Aino Talvi hääl) on samuti karikatuur, mungaseisuse üle heidetakse ikka kõvasti nalja, seda tehakse nende kostüümide ja välimuse kaudu, ent kõige iseloomulikum on episood, kus mungad püüavad piibli järgi määrata üle pühakirja sibava putuka liiki. Ja siis leiavadki, et see on saatana käsilane.
Ja tegelikult on kogu filmi reliikvia-liin ju katolitsismi üle irvitamine. Ainult et mis positsioonilt? Ehk protestantismi vaatevinklist, filmi tegevus paigutub ju reformatsiooniaega ning Martin Luther õpetas, et kõik see reliikviatega sahkerdamine on üks hirmus pettus. Konkreetses konfessiooniküsimuses autoripositsioon ei selgu, ning ega seda ole vajagi, tegemist on lustaka seiklus- ja mitte ajaloofilmiga.
Mõisameeste joomingu kaudu on antud hinnang ka neile. Teatavasti polnud nõukogude kunst naljalt kunagi hinnanguta, seda nõudsid direktiivorganid. Pole ka liigset rahvuslust, eestlaste vägi on pigem koomiline kui tõsiseltvõetav.
Aga süžee on hea. Kähku sõlmitakse armukolmnurk meespeategelase Gabrieli (Aleksandr Goloborodko, Mati Klooreni hääl), Hans von Risbieteri (Raivo Trass) ja naispeategelase Agnese (Ingrīda Andriņa, Mare Garšneki hääl) vahel, lugu on enam-vähem täpselt jagatud kolmandikeks, nagu teooria ette näeb. Esimese kolmandiku lõpus Gabriel justkui hukkuks, tegelikult juhtub see Agnese unenäos, sellel on ennustav toime, täpselt poole filmi peal ilmub platsi tõeline antagonist, tõeline kurjuse jõud Ivo Schenkenberg (Peeter Jakobi, Olev Eskola hääl), kes justkui nüüd tapab Gabrieli ning tahab Agnest endale, viimase kolmandiku alguses näeb publik oma rõõmuks, et Gabriel on siiski elus, algab tee lõpplahendusele, kättemaks alatusele, ettevalmistus kurjuse hävitamisele ja armastajate kokkusaamisele.
Võibolla ehk nii palju, et tõeline võitmatu kangelane lahkub filmi lõpus ise, võtmata vastu mingit hüvitist oma heateo eest ning sõlmimata suhteid vastassugupoolega. Ent Gabriel ei olegi žanripuhas võitmatu kangelane, tema ei vabasta suurt kedagi, tema on ikkagi armastusest huvitatud. Igatahes hea, täpselt kolmandikeks jagatud süžee. Tean, et Arvo Valton on õppinud Moskva filmikoolis stsenaristikat, ju ei ole tal sealt saadud teadmised mööda külge maha jooksnud.
Õnnestunud on ka erootikaga peibutamine. Ikka lubatakse vaatajale, et kohe juhtub Gabrieli ja Agnese vahel midagi tõsist, aga võta näpust, ikka veel ei juhtu. Näeme ise naispeategelase alasti keha, intiimsusest vilksatab vaid rinnanibu, ja see oli tollaste olude kohta ikka suur julgustükk. Ime, et seda pole filmist välja lõigatud. Mäletame ju hästi, et Nõukogude Liidus ei ole seksi. Draamatarkus õpetab, et kõiki otsustavaid asju tuleb aina edasi ja edasi lükata, vaatajale lubada, aga siis ikka jälle edasi lükata. Seda ongi filmis tehtud. Lahe on ka see, et Agnese ja Gabrieli lähenemine toimub ajal, mil Agnes on meheks maskeerunud.
Antagu andeks, ent minu meelest mängivad peaaegu kõik osatäitjad oma rolle halvasti, nurgeliselt ja võltsilt. Eriti Agnes ja Gabriel, kõige paremine täidavad oma osi hobused. Põgememist ja tagaajamist on piisavalt, aga möllu- ja võitlusepisoodides puudub dünaamika
"Viimne reliikvia" pole ainult seiklusfilm, see on ka muusikafilm, võibolla koguni eelkõige muusikafilm. Teose muudavad unustamatuks ja võrratuks Paul-Eerik Rummo sõnadele Uno ja Tõnu Naissoo poolt loodud laulud, millised eestikeelses dublaažis esitab Peeter Tooma. Vene keeles esitajaks on Georg Ots ise, tšehhikeelses versioonis Karel Černoch. Teiste keelte kohta ei tea, aga eesti keeles on laulud läinud ka ilma filmita levisse, nagu seda on ikka juhtunud heade muusikafilmidega. Just laulud on matnud enda alla teose ideoloogia, teinud VRst meie ühe kõige kuulsama filmi. | Retroretsensioon. Põgene, vaba laps! | https://kultuur.err.ee/1074025/retroretsensioon-pogene-vaba-laps | Kõik oleneb ootusest. Kes tahab, näed "Viimses reliikvias" lõbusat seiklusfilmi, kes tahab, ehk koguni vabadusele kutsuvat teost, aga kes asja sügavamalt tungib, näeb, et tegemist on eelkõige ristiusu (täpsemalt katoliikluse) vastase teosega. Mis ei tähenda, et lõbu, seikluslikkus ja vabaduse rõhutamine sealt puuduksid. |
Teadlaste senise töö tulemusel on tuvastatud kaheksa COVID-19 viiruse tüve, mis maailmas praegu levivad. Näiteks Itaalias arvatakse levivat kõige tapvam tüvi, Rootsis jällegi kõige leebem.
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles, et Eesti teadlastel on Eestis leviva viiruse tüve kindlakstegemine alles pooleli, mistõttu ei saa selle kohta mingeid hinnanguid veel anda.
Lutsari hinnangul võib Itaalia kõrge suremus peituda ka hoopis selles, et seal on väga vana elanikkond, mistap on nakkuse saanud valdavalt üle 80-aastased, kellel see haigus kipubki fataalsel lõppema.
Teine põhjus, miks haiguse kohta veel palju järeldusi teha ei saa, on asjaolu, et tervenenuid on võrreldes aktiivsete haigetega väga vähe, peamiselt seetõttu, et tegemist on väga pika kuluga haigusega. Keskmiselt kulub ainuüksi haigestumisest nädal, enne kui inimene haiglasse satub. Ka Suurbritannia peaminister Boris Johnson sattus haiglasse ja intensiivravisse alles kümme päeva pärast diagnoosi saamist.
"Pole ka häid kriteeriume, keda lugeda tervenenuks," tõdes Lutsar.
Eestis usaldusväärsete prognooside ja mudelite tegemine on takerdunud ka väheste andmete taha, näiteks pole Eesti andmetest võtta haiguse peiteaega, haiguse diagnoosimist enne haiglasse või intensiivravile jõudmist,kaua inimene on nakkusohtlik jne. Sestap tuleb abiks võtta teiste riikide näitajaid, mis aga tekitavad mudelitesse palju nn müra.
Lutsari sõnul pole ka 15 aasta tagusest SARS-i epideemiast teada, miks see korraga maikuus lõppes ja enam tagasi ei tulnud.
"Kogu maailm oli õnnelik, et sai lahti, aga järgnevad sammud jäeti tegemata," hindas ta.
Tema sõnul sai vaid vähem kui üks protsent Aasia elanikest SARS-viirusest antikehad, mis tähendab, et ülejäänud inimesed immuunsust ei saavutanud.
Eestis palju hospitaliseerituid, vähe intensiivis
Prognoosimudelites liigub viirus Eestis hospitaliseeritute arvu järgi hinnates kõige mustema stsenaariumi järgi tõusvas joones, kuid intensiivravile jõudnute arvu hinnates tasapisi vähenevas tendentsis. Nimelt kui maailma kogemus näitab, et veerand kuni pool haiglasse jõudnutest jõuab intensiivravisse, siis Eestis on see kuni veerand. Seega tekivad nende kahe näitaja vahel käärid, kus meil pannakse haiglasse väga paljud haigestunud, kuid intensiivravile jõuavad üsna vähesed. See teeb haiguse leviku prognoosimise keerukaks. Samuti moonutab prognoose tugevalt Eesti väiksus: kuna haiglasse ja intenviivravisse jõuab nii vähe inimesi, siis väiksem hüpe siia- või sinnapoole muudab arvutusi tugevalt.
Ka nakkuse ülikõrge levimus Saaremaal lööb pilti sassi. Kui muudes maakondades on positiivse proovi andnud nakatunute arv valdavalt alla viie protsendi ja Võrumaal üle viie protsendi, siis Saaremaal on positiivseid proove umbes 18 protsenti kõigist testitutest. Seetõttu on eriti oluline, et eriolukorra nõuetest kinni peetaks. Ent kergemalt ei saa neisse suhtuda ka näiteks Kesk-Eestis, kus diagnoositud nakatunute hulk on väike, sest lõdvem suhtumine eriolukorda võib ka vaid mõne päevaga haiguspuhangu vallandada.
Dekaadidesse jagatuna on näha, et Saaremaal on viiruse levik kasvanud hüppeliselt kogu aeg, sama tendents on ka Harjumaal. Võrumaal oli suurim haigestumiste hüpe vahemikus 15.-24. märtsini, sestpeale on seal puhang vaibumas. | Eesti teadlased pole meil leviva koroonaviiruse tüve veel kindlaks määranud | https://www.err.ee/1074022/eesti-teadlased-pole-meil-leviva-koroonaviiruse-tuve-veel-kindlaks-maaranud | Maailmas arvatakse levivat kaheksa COVID-19 tüve, millest mõni on surmavam, teine vähem. Eesti teadlased pole Eesti tüve määratlemisega veel lõpule jõudnud. |
27.-30. aprillil toimuvale turniirile pääsevad 16 maailma tipptennisisti nii meeste kui ka naiste kategoorias.
Mõlemale on ette nähtud 150 000 euro suuruse auhinnafond, kust võitjad saavad otsustada protsendi, mis läheb vähemkindlustatud tennisistide aitamiseks. Lisaks läheb 50 000 eurot veel koroonaviiruse pandeemia tagajärgedega võitlemiseks.
"Me oleme organiseerunud turniiri profimängijatele mis järgib päris Madridi tenniseturniiri nii palju kui võimalik," kommenteeris turniiri direktor Feliciano Lopez.
"Eesmärk pole üksnes meelelahutuslik. Üritame anda oma panust sel perioodil, mis on kõigi jaoks nii raske."
Turniirist osavõtjate nimekiri pole veel teada.
Perioodil, mil suur osa maailmast on rohkem või vähem isolatsioonis ja spordivõistlusi ei peeta, on mitmed alad panustanud virtuaalspordile.
Nii toimuvad arvutimängudena vormel-1 võidukihutamist maailma tipp-pilootide osavõtul, samuti näiteks organiseeris oma turniiri ka Hispaania jalgpalli kõrgliiga. | Madridi tenniseturniir toimub virtuaalkujul | https://sport.err.ee/1074024/madridi-tenniseturniir-toimub-virtuaalkujul | Kuna tennisehooaeg on sarnaselt teistele spordialadele praeguseks peatatud, siis otsustasid Madridi turniiri korraldajad viia selle asemel läbi heategevusliku virtuaalturniiri. |
Aneti uus lugu on kirjutatud justkui iseendale. "Mind on alati inspireerinud suhete ja armastuse keerdkäikudest kirjutamine, see on eelkõige endale kirjutamine – emotsioonide ja tunnete lahti mõtestamine ning muusikaga sidumine," kirjeldas Anett.
Singli kaasautor on Joshua Stephenz aka Carl Tuulik. "Arutlesime, kuidas muutume inimestena ajas pidevalt ja mõnikord avastame, et oleme ümbritsetud inimestega, kes on meie praegustest eludest tegelikult juba lahku/välja kasvanud. Küll aga on väga raske jätta seljataha inimesed, kes on meid elus muutnud või õpetanud, kelle nimel oleme tahtnud olla paremad inimesed või kes on meid muudmoodi elus mõjutanud. Seega ei ole see kunagi lihtne kummalegi osapoolele. Lugu väljendab südamehääle kuulamist," rääkis Anett.
Lugu on välja antud duubelsinglina. Lisaks originaalversioonile, mille protdutsent on Sander Mölder, avaldati ka loo demoversioon ehk klaveri ja vokaalipõhine pala muutmata kujul. See annab võimaluse kuulata loo kõige esimest salvestust.
Duubelsingli väljaandmine märgib Aneti jaoks ka soolokarjääri esimest lepingut plaadifirmaga TIKS Rekords.
"Olles suur kooskõla- ja vaibi-sõber, mitte just peaasjalikult lüürikalembene, lummas mind kunagi Aneti "Don't Pretend" ja selle akustiline versioon koos Jonas Kaarnametsaga. Sellest loost alates oli meie seisukohast uks Anetile avatud, et saaksime tulevikus koostööd teha. Tundsin, et sobime kokku ja sestap väga hea meel, et nii ka nüüd läinud on," ütles TIKS Rekordsi üks eestvedajaist Peeter Ehala.
Anett esitas teisipäeval Raadio 2 eetris loo live -versiooni, olles ise samal ajal Võsul asuvas suvilas.
Lugu saab kuulata ka siit: | Anett esitles Raadio 2live-esituses uut lugu "Get by" | https://menu.err.ee/1073973/anett-esitles-raadio-2-live-esituses-uut-lugu-get-by | Laulja Anetil ilmus uus lugu "Get by", kus ta seob enda jazzitaustaga vokaali nii kaasaegse souli kui ka popiga. Lugu kõlas teisipäeval Raadio 2 live -esituses. |
Elame juba mitmendat nädalat täiesti uues maailmas, kus tõsiselt on häiritud kogu meie igapäevane elu. Oleme sunnitud eraisikutena leppima mitme viimase põlvkonna jaoks täiesti esmakordse olukorraga, kus meie liikumisvõimalus on ootamatult ahenenud.
Praegu on meie kõigi prioriteet hoida neid inimesi, kelle ringiliikumine ja töötamine, esmajoones tervishoius, aga ka kaubanduses, tööstuses ja logistikas on asendamatud selleks, et saaksime jätkuvalt ligipääsu igapäevastele esmatarbekaupadele ja teenuseid. Vaid siis on meil lootust kriisi tipp ületada ja hakata niipea kui võimalik naasma tavaellu.
Eraeluliste piirangute taustal on kostitatud meid uudistega, kuidas Euroopa Komisjon teeb pingutusi, et tagada euroliidu aluspõhimõtte ehk kaupade ja teenuste vaba liikumine. Põhjuseks pildid 70 ja enama kilomeetri pikkustest rekajärjekordadest Schengeni ruumis, erakorralised kaubaveo tagamiseks mõeldud laevaliinid Eesti ning muu Euroopa vahel.
Just hetkeolukord rahvusvahelise kaubaveo vallas ja pingutused tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks on andnud mulle veendumuse, et meie piirkonna ühendatus muu Euroopaga muutub ajas üha olulisemaks ning Rail Baltic mängib siin võtmerolli.
Kui aastaid tagasi tõi Euroopa raudteeühenduste edendamise vajaduse teravamalt fookusesse Islandil aktiveerunud vulkaan, mis seiskas suure osa lennuliiklusest, siis nüüdse olukorra valguses peaks igaüks mõistma, et isegi vaid kriitilise kaubaveo võtmes on sujuv ja kiire rongiühendus kordi efektiivsem kui maanteevedu.
Kuid ma ei räägi ainult kriisisituatsioonist, kus 50 kaubaveokit võiks reisida ühe rongiga ilma piiril seismata. See on meie ühendatud Euroopa ruumis tarnekindluse tagamisel ja kindlustamisel ülioluline ka tavaelus.
Paralleel mobiilsidega
Viimase kahe kümnendiga, eriti alates euroliidu osaks saamisest, oleme Eestis ühiskonnana arenenud selleni, et võtame auto-laeva-lennukiga Euroopasse saamist enesestmõistetavana ja see pole enam üksikute väljavalitute luksus. See tekitab nii mõnedki paralleelid telekommunikatsioonivaldkonnaga.
Algul oli see kõik eksklusiivne, vaid vähestel olid suured, kallid ja kobakad Nokia kastid, millega helistamise hind oli tavainimesele üle mõistuse. Samuti oli leviala nii nadi, et kohti, kust helistada, pidi lausa otsima.
Kuid nüüd on sõltumata seadmest pidev kvaliteetne ühenduvus nii lähemate kui ka kaugemate sõprade-sugulaste-töökaaslastega iseenesestmõistetav. Tagasi vaadates tuleb möönda, et aastate eest oli nii mitmeidki, kes küsisid kahtlevalt, et milleks meile kõike seda vaja on? Mastid, investeeringud, argielu häirivad ehitustööd, hirmutati ka mobiilside tervist kahjustava toimega.
Tulles tänapäeva ei kujuta me endale ju ettegi, et ühendatust – mobiilset internetti – pole. Mitte ainult Eestis, vaid kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas. Lootuses, et me juba lähiajal saame selles "uues" maailmas taaskord uusi linnasid ja maid avastada, kasutame igal pool oma nutitelefoni, et valida sobilikem teekond ja parim transpordiühendus.
Teisisõnu võtame mobiilset internetti sisuliselt inimõigusena. Olles ise selle arenguga nii Eestis kui mitmetes välisriikides väga lähedalt seotud olnud, siis tulevikku vaadates olen veendunud, et juba "homme" võtame me rongiühendust Euroopaga samasuguse iseenesestmõistetavusena.
Samavõrra nagu on sidevõrgud meid ühendanud muu Euroopa ja maailmaga, peame olema ühendatud ka füüsiliselt. Rail Baltic seda meile annab ja me hakkame võtma oma igapäevaelu osana, et saame transpordis kindlad olla. Kiirest rongiühendusest saab meie tulevane inimõigus.
Me ei kujuta peagi endale enam ettegi, et ei saa Tallinnast Pärnusse 40 minutiga või alla kahe tunni Riiga ja väga kiiresti Euroopasse. Või et meil pole võimalik liigutada kiiresti kaupa Muugalt Kesk-Euroopasse.
Roheline raudtee on ehitamisel
Oleme Rail Balticu projektiga seisus, kus saame tuleviku ühenduse nimel igaühele nähtavate töödega ka reaalselt pihta hakata. Kogu Eesti trassiosale on sõlmitud projekteerimislepingud. Meil on olemas kiirendatud investeeringuplaan ning juba sel ja järgmisel aastal alustame kümnete objektide ehitamisega.
Esimene füüsiline ehitusobjekt – Saustinõmme maanteeviadukt – on juba töös ning seega on Rail Balticu trassile asetatud ka ehituse algust sümboliseeriv nurgakivi. Käesoleva ja järgneva kahe aasta plaan näeb ette üle 200 miljoni euro investeerimist Rail Balticu ehitamisse Eestis.
Esmalt asume rajama maanteedega ristuvaid sildu ja viadukte ning ökodukte. Ehitame ümber elektri- ja gaasitrasside ristumised raudteega. Samuti alustame Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ning Muuga kaubaterminali ehitusega.
"Looduskeskkonda hindava inimesena olen sügavalt veendunud, et Rail Balticu "ökoloogiline bilanss" on selgelt plussis."
Eesti avalikkuses on palju mõtteid vahetatud selle üle, milline on raudtee-ehituse mõju loodusele. Mul on endal väga tundlik roheline närv ja looduskeskkonda hindava inimesena olen sügavalt veendunud, et Rail Balticu "ökoloogiline bilanss" on selgelt plussis – raudtee kui kõige rohelisema kiire transpordiviisi osas valitseb kõikjal maailmas konsensus.
Muidugi, taristu rajamisel on mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid valdavalt on see mõju ühekordne ning langeb ehituse aega. Tahan seista ka isiklikult selle eest, et see, mida teeme, on kõige optimaalsem ja ökoloogilisem, mida on võimalik teostada.
Eestlastel on ütlus – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Rail Balticu rajamise eest vastutav tiim on oma tegevuses just sellest lähtunud. Oleme seadnud eesmärgiks teha kogu eeltöö selliselt, et see vastaks absoluutsetelt kõikidele seadusandlusest tulenevatele (sh keskkonnaalastele) nõuetele ja ka inimeste ootustele.
Tänu sellele eeltööle oleme reaalsete ehitustöödega edasi liikumas ning olen optimistlikult meelestatud, et saame põhitrassi osas hoida eesmärgina valmimistähtaega ehk 2026. aastat.
Koroonakriisi valguses võime ka öelda, et Rail Balticu projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast infrastruktuuriprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, millega me hakkame tooma aastaid järjest sadade miljonite eurode eest ehitustöid Eesti turule, mis kogu oma mõjuga ehituse, transpordi, logistika aga isegi toitlustuse ja majutuse sektoritesse elavdab meie majandust tervikuna.
Ja seda kõike lisaks pikaajalisele positiivsele sotsiaal-majanduslikule mõjule, mida kiire ja keskkonnasõbralik euroopasuunaline raudtee kaasa toob.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tõnu Grünberg: kiirest raudteeühendusest saab meie mobiilne inimõigus | https://www.err.ee/1073999/tonu-grunberg-kiirest-raudteeuhendusest-saab-meie-mobiilne-inimoigus | Koroonakriisi valguses võime öelda, et Rail Balticu projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast taristuprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, kirjutab Tõnu Grünberg. |
Tartu linnapea Urmas Klaas saatis majandus- ja taristuminister Taavi Aasale kirja, kus meenutas, et 2018. aasta korraldusega "Riigiteede teehoiukava 2018-2022" kohaselt oli Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala lõigu ehitus planeeritud aastatele 2020-2021. Kui valitsus kinnitas tänavu jaanuaris uue riigiteede teehoiukava aastateks 2020-2030", nihutati objekti ehitus aastatele 2024-2025.
"Käesoleva aasta alguseni kehtinud teehoiukava valguses on maanteeamet teinud väga palju tööd, et Liikluskindlustuse fondi andmetel Eesti kõige liiklusõnnetuste rohkema ristmiku turvalisust tõsta. Objekti projektdokumentatsioon on läbinud ekspertiisi ja liiklusohutusauditi ning tänase seisuga viiakse projekti sisse viimaseid parandusi. Sisuliselt on projektdokumentatsioon valmis ning ootab objekti realiseerimist," selgitas Klaas.
Linnapea märgib, et Tartu linn on enamuse projekti elluviimiseks vajalikest maadest omandatud, tehes möödunud aastal ligi 500 000 euro ulatuses kulutusi. Käesoleval aastal on Klaasi sõnul käsil viimaste ostude vormistamised ja maade omandamiseks tehtud kulud on tema sõnul Tartu linna jaoks märkimisväärselt suured.
"Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuendatud "Riigiteede teehoiukava 2020–2030" kohaselt jääb Tartu linnale oluline objekt 2020.-2021. aastal ilma rahastuseta. Vaatamata kehtivale teehoiukavale palume teil siiski leida võimalus lülitada objekt 2021. aastal rahastatavate objektide nimekirja, kuna tegemist on nii Tartule kui ka kogu Lõuna-Eestile olulise liiklussõlmega, mis aitaks oluliselt suurendada liiklusohutust. Selle projekteeritud lahenduse elluviimisest sõltuvad ka mitmete selles piirkonnas tegutsevate ettevõtete arendused," märkis Tartu linnapea Urmas Klaas.
Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine maksab hinnanguliselt 22 miljonit eurot, Tartu linna osa on sellest ligi 1,5 miljonit eurot. | Tartu tahab Eesti kõige ohtlikuma ristmiku kiiremat kordategemist | https://www.err.ee/1073952/tartu-tahab-eesti-koige-ohtlikuma-ristmiku-kiiremat-kordategemist | Tartu linn esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse, et Eesti kõige ohtlikumaks ristmikuks nimetatud Tartu ringristmik Lõunakeskuse juures lülitataks tagasi riigi teehoiukavas aastal 2021. rahastatavate objektide nimekirja. |
Naiskond pidi mais ja juunis osalema Euroopa Hõbeliigas, ent need mängud on hetkeseisuga edasi lükatud ja Euroopa Võrkpalliliit ei ole liiga toimumise osas lõplikku otsust langetanud.
Suve lõpus ootavad rahvuskoondist ees mängud 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas, kus Eesti kuulub kolmeliikmelisse alagruppi Šveitsi ja Valgevenega. EM-ile pääsevad iga alagrupi kaks esimest naiskonda, valikmängud toimuvad augustis ja septembris, finaalturniir järgmise aasta augustis - septembris.
Peatreener Lorenzo Micelli sõnul on esialgne plaan võimalusel esimeseks laagriks koguneda juunis, misjärel jätkuks ettevalmistus valiksarjaks juuli teises pooles.
"See on plaan, kuid eks hetkel on kõik veel üsna ebakindel, sest keegi ei tea, millal olukord normaliseerub. Aga mingi plaan peab olema ja mängijad peavad tegevuses olema," rääkis Micelli.
"Olen kogenumate mängijatega suheldes aru saanud, et nad on väga motiveeritud ja teevad ka praegu kodustes tingimustes isuga trenni. Muidugi tahaksime kõik saalis kohtuda, aga me kõik püüame teha, mis on meie võimuses."
Kandidaatide seas on ka mitmeid noormängijaid, Micelli jaoks on oluline neid järk-järgult koondise tegemistesse kaasata. "See on üks kindel eesmärk – noori võimalikult palju kaasata ja järk-järgult ülespoole tuua. Loodan väga, et saan nendega koostööd alustada, sest järelkasv on tähtis," lisas peatreener.
Rahvusnaiskonna kandidaadid:
Sidemängijad: Julija Mõnnakmäe (Pariisi Saint-Cloud, Prantsusmaa), Karolina Kibbermann (Audentes SG/Noortekoondis), Helena Loos (Audentes SG/Noortekoondis).
Nurgaründajad: Anu Ennok (Salo LP Viesti, Soome), Kristiine Miilen (Pannaxiakos, Kreeka), Nette Peit (Salo LP Viesti, Soome), Hanna Pajula (Michelbeke Saturnus, Belgia), Ingrid Kiisk (TÜ/Bigbank), Eva Liisa Kuivonen (Audentes SG/Noortekoondis), Silvia Pertens (Tallinna Ülikool), Liisel Nelis (Degerfors, Rootsi), Polina Bratuhhina-Pitou (Terville Florange, Prantsusmaa).
Diagonaalründajad: Kertu Laak (Chieri, Itaalia), Jade Šadeiko (Oregoni Ülikool, USA), Kadi Kullerkann (TalTech/Tradehouse), Anna Kajalina (Cutrofiano, Itaalia).
Temporündajad: Liis Kullerkann (TalTech/Tradehouse), Eliise Hollas (Terville Florange, Prantsusmaa), Eliisa Peit (TalTech/Tradehouse), Kätriin Põld (Audentes SG/Noortekoondis).
Liberod: Nathalie Anett Haidla (Tallinna Ülikool), Marily Lass (Audentes SG/Noortekoondis).
Peatreener Lorenzo Micelli, abitreenerid Rainer Vassiljev ja Andres Toobal, ÜKE treener Alessandro Orefice, füsioterapeut Giuseppe Pigliacampo, statistik Mihkel Sagar. | Eesti võrkpallinaiskonna uus juhendaja nimetas koondise kandidaadid | https://sport.err.ee/1073979/eesti-vorkpallinaiskonna-uus-juhendaja-nimetas-koondise-kandidaadid | Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna uus peatreener Lorenzo Micelli valis koondise kandidaatideks 22 mängijat, paigas on ka koondise taustajõud. Kehtiva eriolukorra tõttu koondis mais kokku ei tule ja hetkel harjutavad mängijad individuaalsete kavade järgi. |
KAHETSEN AVALIKULT NING ALANDLIKULT
Raadio 2 kutsus mind eile rääkima. Mina olin samasuguses psüühilises pinges nagu kogu praegune ühiskond. Palun andeks, kui mõnes väljenduses üle piiri läksin. Väga õige, et minu intervjuu kustutati. Mul oleks piinlik, kui seda poleks tehtud. Säärane ma olen, andestage mulle, samamoodi, nagu te olete siiamaani teinud. | Linnar Priimägi: kahetsen avalikult ning alandlikult | https://kultuur.err.ee/1073970/linnar-priimagi-kahetsen-avalikult-ning-alandlikult | Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi vabandab esmaspäeval R2 eetris antud intervjuu pärast. ERR kultuuriportaal avaldab pöördumise muutmata kujul. |
20-aastane ja 198 cm pikkune tagamees vihjas Korvpall24.ee portaalile juba veebruari keskel, et Southern Mississippi kolledž on temast huvitatud.
"Tegelikult käisin just paar nädalat tagasi visiidil samas koolis, kus Artur Konontšuk õpib (Southern Miss Golden Eagles – toim.). Nendega olen olnud tihedas kontaktis ja eks siis näis, kas saab sinna minna või ei saa. Mulje jäi hea, kõik oli väga positiivne, mulle väga meeldis ja arvan, et võiks sinna minna, kui oleks võimalus," avaldas noor mängumees toona.
Jaaksoni kokkuleppe Southern Missiga avaldas Tšehhi korvpalliakadeemia Get Better Academy, kus Jaakson enne tänavust hooaega korvpallitarkust omandas.
Tänavu Rapla Avis Utilitase meeskonnas pallinud Jaaksoni hooaja rikkus ära vigastus, mille tõttu sai ta platsil olla kõigest üheksas mängus, kogudes keskmiselt 14,8 minutit, 5,7 punkti ja 1,7 lauapalli.
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | 20-aastane noortekoondislane siirdub uueks hooajaks USA-sse | https://sport.err.ee/1073966/20-aastane-noortekoondislane-siirdub-uueks-hooajaks-usa-sse | Uuel hooajal saab Eesti korvpall uue mängumehe USA üliõpilasliigasse NCAA, kui Mark-Andreas Jaakson asub mängima Southern Mississippi meeskonda, kus tänavusel hooajal mängis teine meie noortekoondislane Artur Konontšuk. |
Need taimed, mis tavaliselt on alustanud õitsemist märtsi lõpust, on sel aastal tasapisi hakanud õitsema jaanuaris, ütles Ress. "Kogu see õitseperiood on veninud aegamööda ja hästi madala kaarega ja see on üsna sujuvalt, nii-öelda tasapisi kasvanud ehk inimestel ei ole väga tugevaid kaebusi tekkinud veel," rääkis ta. Seega mõjub pikk ja aeglane kevad allergikutele kergemini.
Kui allergik nakatub viirushaigusesse ja allergia on kontrolli all, siis viirust põeb ta tavapäraselt. "Kui allergiahaigus ei ole kontrolli all ja hingamisteedes on allergiahaigus või mõni muu haigus, siis see raskendab viiruse põdemist. "Kui hingamisteedes on mingisugune põletiku foon all olemas, siis mis iganes infektsioon mõjub sinna raskemalt, kui tervele inimesele," ütles Ress.
Allergia ja külmetuse eristamisel on üks kindel näitaja palavik. "Allergia puhul ei tohiks palavikku kui sellist kõrgel kujul tekkida. Teine asi, lihas- ja liigesvalu ei peaks olema ja üldist haige olemise tunnet ka ei tohiks olla," märkis Ress. Allergia võiks suuresti koonduda nina, silmade ja naha peale.
Allergia võib tekkida ka siis, kui varem inimene sellega hädas pole olnud. "Väga pikka aega arvati, et allergia tuleb sünnist kaasa ja kõik, mis meile lapsepõlvest on antud, see ongi allergia," sõnas Ress ja lisas, et näiteks ka alles 60-aastasel täiskasvanul võib elus esimest korda tekkida allergiahaigus, rääkis Ress. | Tänavune pikk ja aeglane kevad põhjustab vähem õietolmuallergiat | https://novaator.err.ee/1073960/tanavune-pikk-ja-aeglane-kevad-pohjustab-vahem-oietolmuallergiat | Allergiaga võivad sellel aastal olla inimesed vähem hädas, kuna kevad algas tänavu sisuliselt juba jaanuarikuus, ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog ja immunoloog doktor Krista Ress Vikerraadio saates "Huvitaja". |
Alates 1990. aastate keskpaigast on MM-rallid olnud üsna kindla struktuuriga: kolm päeva kihutamist, millele aeg-ajalt lisandub neljapäeva õhtul publikukatse. Iga ralli lõppeb samal kellaajal toimuva punktikatsega.
Praegu on aga kolm etappi edasi lükatud ja suure tõenäosusega võib nii minna ka juuli keskele planeeritud Keenia ralliga. Kõigi võistluste äramahutamine hooaja teise poolde oleks praeguste nõudmiste juures suur peavalu.
"On tekkinud võimalus teha ülejäänud hooajal asju teisiti. Me kõik teame, et logistiliselt on väga raske mahutada kõiki neid etappe ära, kui tahame kasutada tavapärast formaati ja ruumi rallide vahel," lausus Millener portaalile DirtFish.
"Nii et mõelgem pisut kastist välja. See on suurepärane võimalus koondada rallisid järjestikku, korraldagem kahepäevaseid rallisid ja võib-olla, radikaalsemalt mõeldes - miks mitte pidada kaks rallit ühes kohas kahel nädalal järjest?"
"Kui taristu on olemas, miks mitte sellele mõelda?" jätkas Millener. "Vilets seis pakub võimalusi - meil on võimalus asju teisiti teha ja peaksime seda ära kasutama. Aga selleks peaksime kohe plaani paika panema. Peame vaatama asja positiivset külge ja täpsemalt vaatama, mida saaksime selleks ära teha, et hooaja teisest poolest asja saaks."
Autoralli MM-sarjas on sel hooajal peetud kolm etappi Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos. Edasi on lükatud osavõistlused Argentinas, Portugalis ja Sardiinias. Kui sama teed läheb Safari ralliga, peaks järgmine etapp toimuma augustis Soomes. | M-Spordi pealik pakub hooaja päästmiseks suuri muudatusi | https://sport.err.ee/1073947/m-spordi-pealik-pakub-hooaja-paastmiseks-suuri-muudatusi | M-Sport Fordi võistkonna juhi Richard Milleneri sõnul tuleks autorallimaailmas kehtivad reeglid praegu nurka visata ja visandada nullist ülejäänud MM-hooaja päästmise plaan. |
Kuna Lätis on kehtestatud eriolukord ja lennujaama tegevus on sisuliselt täiesti peatunud, on lennujaama juhatus sunnitud alustama ametiühingutega läbirääkimisi koondamiste üle, ütles Karnite.
Praegu töötab Riia lennujaamas umbes 1200 inimest.
Lennujaamas tegutsevad lennufirmad on teatanud pea kõigi lendude tühistamisest kuni juunini. Läti riiklik lennufirma airBaltic kavatseb tühistada umbes pooled kuni 31. oktoobrini plaanis olnud lennud.
Riigifirmana ei saa Riia lennujaam taotleda oma töötajatele seisakuhüvitisi, kuid lennujaamal on olnud piisavalt reserve töötajate tööl hoidmiseks kuni praeguse eriolukorra perioodi lõpuni 14. aprillil, ütles pressiesindaja.
Lätis kehtestati koroonaviiruse leviku takistamiseks 13. märtsist kuni 14. aprillini eriolukord, mille ajal on muu hulgas keelatud kogu rahvusvaheline reisiliiklus. Peaminister Krišjānis Kariņš ütles esmaspäeval, et eriolukorda plaanitakse kuu võrra pikendada.
Lennujaama juhatus rõhutas, et kõik koondatud töötajad võetakse pärast kriisi laabumist ja lennundussektori normaalse tegevuse taastumist tööle tagasi. | Riia lennujaam koondab umbes 500 töötajat | https://www.err.ee/1073945/riia-lennujaam-koondab-umbes-500-tootajat | Riia rahvusvaheline lennujaam plaanib koroonaviirusest tingitud kriisi tõttu koondada umbes 500 töötajat, ütles lennujaama pressiesindaja Laura Karnite teisipäeval BNS-ile. |
Ühendkuningriigi tiim McLaren ise on suurema osa töötajatest saatnud riigi toetatavale puhkusele ning kärpinud kõrgemapalgaliste juhtide ja sõitjate palkasid, kuid Browni sõnul sellest ei piisa. Tema seisukoht on, et kui vormelimaailm selles olukorras kohe agressiivselt härjal sarvist ei haara, siis läheb kaks tiimi hingusele juba lähiajal. "Pigem isegi neli meeskonda, kui me ei suuda seda õigesti lahendada," rääkis Brown BBC-le. "Arvestades aega, mis kulub ühe F1 meeskonna tippu viimiseks, samuti praegust majanduslikku olukorda ja tervishoiukriisi, siis pole mõeldav, et ukse taha tekiks järjekord inimestest, kes tahaksid nende meeskondade juhtimist üle võtta. Ma arvan, et vormel-1 sari on praegu väga hapras seisus."
Browni sõnul jääks sari ellu, kui kaduma läheks ehk üksainus tiim, sellest suuremat hoopi aga sari tema sõnul üle ei elaks. "Praegu on meil kümme meeskonda ja stardis 20 masinat. Meenutagem, et pärast ülemaailmset majanduskriisi, millest polegi nii kaua aega möödas, oli meil stardis 18 vormelit. See on ka ilmselt piir, millest allapoole langeda ei saa. See tähendab, et reaalsuses võime lubada ühe tiimi kadumist. Kahega oleme aga juba kriisitsoonis ja kolme puhul väga-väga tõsises seisus," hoiatas Brown BBC vahendusel.
Tema sõnul vajab spordiala ellujäämiseks lähitulevikus olulisi muutusi, sealhulgas eelarve ülempiiri alandamist, mida tiimibossid, FIA president Jean Todt ja F1 juhid ka esmaspäevasel telekonverentsil põhjalikult arutasid. Meeskonnad on juba mitteametlikult saavutanud kokkuleppe, et eelarve ülempiir tuuakse 150 miljoni euro pealt alla 138 miljonile, kuid McLareni sõnul on ka see ikkagi veel liiga kõrge ning pigem näeksid nad reaalsena 115 miljoni euro suurust ülempiiri.
Koroonakriisi tõttu on 2020. aasta esimesed kaheksa etappi ära jäetud, ilmselt lükatakse veelgi etappe edasi. F1 tegevjuht Chase Carey sõnul kaalutakse lühendatud hooaega, kus sõidetaks 15-18 etappi, samuti on kaalumisel etappide pidamine suletud uste taga.
Kui tänavu aga üldse sõite pidada ei õnnestu, tuleb maksta kahjutasu nii ärajäänud sõitude kui ka telejaamade ülekandeõiguste eest. Meeskondadele tuleb maksta veel tagantjärele ka möödunud hooajal teenitud tasu. Sissetulekuid pole aga kuskilt tulemas, sest loota ei saa ei auhinnatasudele ega ka sponsorite toetusele. | McLareni tiimiboss: vormel-1 on väga hapras seisus | https://sport.err.ee/1073927/mclareni-tiimiboss-vormel-1-on-vaga-hapras-seisus | Ülemaailmne pandeemia nõuab järjest uusi ohvreid ka spordimaailmas. Nüüd ripub suur küsimärk vormel-1 tuleviku kohal, kuna meeskonnad rabelevad ellujäämise nimel. McLareni tiimi peadirektori Zak Browni sõnul võib lähiajal tegevuse lõpetada koguni neli vormelitiimi. |
7. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik rääkis, et haiglast välja kirjutatud inimeste tervislik seisund võib olla erinev - on neid, kes suunatakse edasi kodusele ravile koos raviarsti juhistega ning ka neid, kelle suhtes pole täiendavaid liikumispiiranguid seada vaja.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (18), Saaremaal (13), Pärnumaa (3). Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis 2, Tartu maakonnas üks ja teadmata isikukoodiga oli üks positiivne vastus.
Eestis on kokku tehtud 23 546 testi, nendest 1149 ehk viis protsenti olid positiivsed, nendest 38 protsenti Saare maakonna ja 31 protsenti Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protsenti. Vanusgruppide vaates on 26 protsenti positiivsetest eakad, ehk üle 65-aastased.
Hiiumaale lisapiirangud
Terviseamet tegi ettepaneku kehtestada Hiiumaal inimeste kaitseks täiendavad liikumispiirangud, mis sarnanevad Saaremaale kehtestatutele.
"See on mõeldud elanikkonna kaitseks. Hiiumaal on elanikkonna vanus üsna kõrge," ütles Ester Öpik terviseametist. Tema sõnul ei saaks Hiiumaa haigla koroonaviiruse patsientidega hakkama.
Öpik rääkis keskpäevasel ametkondade pressikonverentsil veel, et kui müüki tulevad kirurgilised maskid, siis nende kandmine on vajalik, näiteks poodides ja ühistranspordis.
"Mask on lisaettevaatusabinõu, mitte mingil juhul ei tohi ära unustada kõiki teisi eriolukorras kehtestatud reegleid," lausus ta.
Öpik märkis aga, et sporti tehes ei ole mõistlik maski kanda, sest läbi maski hingamine on inimese kehale täiendav koormus.
Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.
Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise. | Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut | https://www.err.ee/1073792/oopaevaga-suri-kaks-koroonaviirusega-nakatunut | COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 92-aastane mees ja Kuressaare Haiglas olnud 84-aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 21 inimest. Haiglaravi vajab 130 inimest. |
"Kaubad on ka siin märtsis liikunud päris hästi, vähemalt siin meie sadamates. Kaubaäri käib hästi," ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. "Esimene kvartal kokku on päris hea tulemus, aga märts üksi, ma võin öelda, et üllatvalt hea tulemus on ka märts. Kui ma eriti võrdlen eelmise aastaga."
Kalmu sõnul läheb hästi nii vedellasti, puistlasti kui ka veoautode segmendis.
"Eelmise aasta tasemel, kui mitte rohkem. See vastab tõele, et laevad, mis käivad, nende täituvus on kõrge rekkadega. Kaubavedu käib täie hooga ja ma ütlen, et see on väga positiivne. Kaubaveo, kaubanduse ja logistikaahelate toimimine on tegelikult majanduse vereringe. See on hea märk sellest, et toorainet tuuakse sisse ja ma ei tea kui palju eksporti siit on, aga kaubavahetus toimib hästi," rääkis Kalm.
"Mul on kontakti ka suuremate tootjatega. Suuremate ettevõtjatega siin, kes töötavad täiel tuuridel. Näiteks nagu ABB, või sellised suuremad tootjad. Nad on väga huvitatud sellest, et see kaubavahetus käiks. Eriti Soomega. Ja see õnneks käib," märkis Kalm. "Meie operaatorid on väga tublid. Pannud lisareise nüüd uuesti tagasi. Need laevad on hea täituvusega praegu kõik. Seda siis Vanasadamas, aga meil töötab ka Muuga ja Paldiski väga hästi."
Samas ei välista Kalm, et töötlevas tööstuses võib koroonaviirusesega seoses puhkenud majanduskriis teatava viitajaga mõju avaldada.
"Tavaliselt tal mingisugune viide võib sees olla. Me ju ei tea, mis mingisuguses töötlevas tööstuses juhtuma hakkab, teine, kolmas, neljas kvartal. Siin võib viide sees olla. Praegu me ei näe neid märke," rääkis Kalm.
Ka Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann ütles, et nende sadamas veel märtsis läks hästi ja kaubavahetuse ärakukkumist märgata ei olnud.
Ka laevafirma Tallink reedel avaldatud andmed näitavad, et märtsi kaubavahetus oli tugev. Kui reisijate arv kukkus aastases võrdluses ligi 60 protsenti, siis kaubavahetus kasvas ligi kaheksa protsenti. Seejuures Soome-Rootsi kaubavahetus langes 11 protsenti, Läti-Rootsi, 49 protsenti ja Eesti Rootsi 0,4 protsenti, kuid Eesti-Soome kasvas aastases võrdluses 20 protsenti.
Esimeses kvartalis Tallinna Sadama kaubamaht kasvas ja reisijate arv vähenes
Selle aasta esimeses kvattalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ning 1,6 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kaubamaht kaks protsenti, aga reisijate arv kahanes 13,3 protsenti. Laevakülastuste arv vähenes 2,9 protsenti 1585 külastuseni.
Esimese kvartali tulemusi mõjutas reisijate arvu osas enim märtsis puhkenud COVID-19 pandeemia ja sellega seoses Eestis ja naaberriikides kehtestatud erimeetmed ning reisijate veo piirangud.
Laevakülastuste arvu langus tuleneb peamiselt kaubalaevadest, mida mõjutas konteinerlaevade külastuste arvu vähenemine osalt liinile tulnud suurema laeva ning sõidugraafiku muutuste tõttu. | Tallinna Sadam: tööstussektori langust veel ei paista | https://www.err.ee/1073918/tallinna-sadam-toostussektori-langust-veel-ei-paista | Tallinna Sadama andmetel oli märtsikuu kaubavahetus tugev ja töötlevas tööstuses koroonaviirusest tingitud langust veel ei paista. Samas ei välista sadam, et see mingi viitajaga võib siiski kätte jõuda. |
Kõrge reitingu säilitamine peegeldab reitinguagentuuri hinnangut, mille kohaselt säilitab linn piisavalt tugeva finantsseisu ka koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetest tingitud majanduslanguse olukorras. Agentuuri eelduste kohaselt aitab nii Tallinna tugev likviidsuspositsioon kui ka võimekus hoida kulude kasvu kontrolli all toime tulla ka võimaliku võlakoormuse suurenemise mõjuga, teatas linnavalitsus.
"Kõrge krediidireitingu abil saab Tallinn praeguses olukorras võtta laenu, et teha olulisi majandust elavdavaid investeeringuid," sõnas linnapea Mihhail Kõlvart. "Just praegu tuleb välja, kuivõrd oluline ning määrav on jätkusuutliku ja mõistliku finantsdistsipliini pidev hoidmine."
2019. aasta lõpu seisuga oli Tallinna netovõlakoormus 17 protsenti põhitegevuse tuludest ning võlakoormus absoluutsummas 216 miljonit eurot.
Kokku plaanib linn võtta Euroopa Investeerimispangalt 2020. aastal laenu 76,8 miljonit eurot.
Tallinnaga samal tasemel, AA-, kinnitati äsja ka Eesti pikaajaline riigireiting. | Fitch kinnitas Tallinna krediidireitingu kõrgel AA- tasemel | https://www.err.ee/1073897/fitch-kinnitas-tallinna-krediidireitingu-korgel-aa-tasemel | Reitinguagentuur Fitch Raitings kinnitas Tallinna linna pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel AA-, stabiilse väljavaatega ka koroonakriisist tingitud oodatava majandussurutise tingimustes. |
2010. aasta detsembris toimunud MM-finaaltuuride võõrustjate valimistel määrati 2018. aasta turniiri korraldajaks Venemaa ja neli aastat hiljem aset leidva ettevõtmise läbiviijaks Katar.
2015. aastal korraldasid USA võimud aga läbiotsimise Zürichis, millega kaasnes suur skandaal ja mis viis FIFA presidendi Sepp Blatteri oma ametikohalt. Praeguseks on erinevate korruptsioonikuritegude eest süüdi mõistetud 26 inimest.
USA prokuratuur jagas sel nädalal täiendavaid dokumente, mis nende sõnul tõendavad, et Venemaa ja Katari poolt hääletamiseks pakuti ja võeti vastu altkäemaksu.
Nimelt maksti endisele FIFA asepresidendile Jack Warnerile Venemaa poolt hääletamise eest varifirmade kaudu nelja miljoni inglise naela suurune summa. Väidetavalt lubas pistise eest oma hääle anda ka endine Guatemala jalgpallijuht Rafael Salgado.
Seoses 2022. aasta hääletusega said samad süüdistused endine Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) president Nicolas Leoz ja endine Brasiilia vutijuht Ricardo Teixeira.
Kogu nelik on praeguseks jalgpallist eluks ajaks eemaldatud, neist Leoz on ka surnud.
Süüdistusest pole pääsenud ka telekompanii 21st Century Fox, kes väidetavalt tegi Lõuna-Ameerika jalgpalliametnikele makseid selle eest, et saada paremaid telediile.
Küll aga pole süüdistajad avaldanud, kes täpsemalt altkäemaksu pakkus. 2017. aastal mõistis FIFA enda siseuuring Venemaa ja Katari õigeks, kuid uute asjaolude ilmnedes võib tekkida surve juhtumeid taas üle vaatama hakata. | USA avaldas FIFA korruptsiooniskandaali kohta uusi dokumente | https://sport.err.ee/1073893/usa-avaldas-fifa-korruptsiooniskandaali-kohta-uusi-dokumente | Ameerika Ühendriikid süüdistavad mitmeid rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) juhtkonna liikmeid pistise võtmises seoses 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride korraldusõiguse jagamisega. |
"Eralaenude osas märgime, et juba täna on vähenemas inimeste sissetulekud ja oluliselt suurenemas tööpuudus. See vähendab eraisikute kindlustunnet ja valmidust kodu osta. Vähenev tehingute arv tekitab elamispindade ostu-müügiturul äkilise likviidsuskriisi, mille tulemus omakorda on elamispindade hindade langus. Lähtudes 2008.-2010. aastate kogemusest saab väita, et hinnalanguse tulemusena peavad sundseisus olevad inimesed loobuma oma kodust ja seda ebamõistlikult madala hinna eest," märkisid EKFL-i juhid Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.
Nad hoiatasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas ka varade vaenuliku ülevõtmise eest laenuandjate poolt.
"Palume välja töötada meetmed, mis kaitseks vara omanikke vaenulike ülevõtmiste eest olukorras, kus üürivoog ja varade väärtus kiirelt kahaneb. Kinnisvarasektori taastumine sõltub muu majanduse taastumisest ja seetõttu ei ole mõistlik oodata, et vara omanik ühepoolselt suudab lepingu rikkumised kõrvaldada."
Jostovi ja Rüütli sõnul ei tohiks kriisioludes tekkinud maksejõuetusi käsitleda samaväärsena tavapärases ärikeskkonnas tekkivatega.
"Laenuandjatele kehtivaid regulatsioone ja vastavalt ka laenulepingu tingimusi tuleks ajutiselt leevendada, et vältida massilisi kiirmüüke ja ülevõtmisi tuginedes ajutisele vara väärtuse langusele ja rahavoo puudumisele. Ainult sellisel moel saab tagada kinnisvara omanikele kriisioludes tekkinud võlgnevuste kõrvaldamise ja tavapärase majandustegevuse taastumise võimaluse."
EKFL-i juhid tõid ka välja, et kui 2020. aastal väheneb sisemajanduse kogutoodang 10 protsenti, siis toob see kaasa kinnisvaratehingute arvu vähenemise vähemalt 20-25 protsenti ning tehingute hindade vähenemise vähemalt 15-20 protsenti ning tehingute rahalise käibe vähenemise vähemalt 30-50 protsenti. 2021. aastal see tendents EKFL-i hinnangul süveneb veelgi.
Liidu hinnangul oleks asjakohane laenude puhul laiendada meedet, et edaspidistes kesistes oludes oleks võimalik KredEx-i käenduse toel vähendada omaosalust näiteks 10 protsendile. Samuti oleks mõistlik KredExi eraisikutele suunatud eluaseme kättesaadavuse meetmete, sh eluasemelaenu käenduse sihtrühma oluline laiendamine.
Jostov ja Rüütel peavad lühinägelikuks ka seisukohta, et KredEx toetab vaid neid kinnisvaraarendusi, mida arendatakse enda tarbeks.
"Põhimõtteliselt arendavad kinnisvaraarendajad kinnisvara iseendale üliharva. Peamiselt siiski erinevatele majandusharudele, pakkumaks füüsilist tegutsemiskohta, et pinna kasutajad oleksid vabad kinnisvaraga seotud muredest ning saaksid täielikult pühenduda oma põhitegevusele. Jätkusuutlik oleks nii äripindade kui ka elamispindade arendamiseks võetud laenudele KredEx-i pikemaajaline fikseeritud intressiga käendus kogu laenu perioodiks. Suure tõenäosusega on kriisi lõppfaasis ees kõrge inflatsiooni periood, mis reaalselt võib üle kanduda hüperinflatsiooniks ja siis oleks hukatuslik omada muutuva intressimääraga laenu."
Lisaks pakub liit ühe leevendava meetmena välja, et üüritoetust tuleks järgnevaks kuueks kuuks pakkuda neile, kellel on põhjendatud vajadus nii äripinna kui ka elamispinna osas.
"Seega nii ettevõtetele kui ka füüsilistele isikutele ja viisil, et see kantakse otse üürileandjate arvetele. Toetus peaks sisaldama nii üüri kui kõrvalkulude katmist pikema perioodi jooksul, et aidata ootamatult tekkinud kollapsist sujuvamalt taastuda," kirjutasid Jostov ja Rüütel. | Kinnisvarafirmade liit hoiatas varade vaenuliku ülevõtmise eest | https://www.err.ee/1073891/kinnisvarafirmade-liit-hoiatas-varade-vaenuliku-ulevotmise-eest | Eesti kinnisvarafirmade liit (EKFL) hoiatas, et inimeste sissetulekute vähenemine ja tööpuuduse kasv toob esmalt kaasa elamispindade ostu-müügiturul hindade languse, kuid selle tulemusena peavad sundseisus inimesed loobuma oma kodust ja seda ebamõistlikult madala hinna eest. Liit hoiatas varade vaenuliku ülevõtmise eest laenuandjate poolt. |
Alkoholi kogutarbimine langes eelmisel aastal 3,9 protsenti, selgub Soome Tervise ja Heaolu Riikliku Instituudi (THL) värskest aruandest, edastas ringhääling Yle. Kokku tarbisid soomlased täpselt kümme liitri absoluutalkoholi iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta.
Alkoholi tarbimine on Soomes vähenenud alates 2007. aastast, märgib THL oma ülevaates.
THL-i andmetel vähenes alkohoolsete jookide kodumaine müük alkoholimonopolis Alko, toidupoodides ja restoranides kokku 2,5 protsenti.
Enim vähendas alkoholitarbimist aga alkoturistide kaasatoodud import.
"Ehkki maksukärped Eestis ja Lätis kiirendasid aasta lõpu poole õlleturistide impordi kasvu, oli kangete alkohoolsete jookide kaasaostmise langus välisreisidelt nii märkimisväärne, et mõjutas kogu alkoholitarbimise vähenemist," ütles THL-i spetsialist Marke Jääskeläinen.
Soome reisijad tõid välismaalt kokku enam kui 61 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, mille maht 100-kraadiseks alkoholiks ümberarvestatuna oleks üle kuue miljoni liitri. Turistide kaasatoodud alkoholikogused moodustavad Soome kogutarbimisest umbes 14 protsenti.
Soome siseturul suurenes kangete longdrinkide, kangete õllede ja kangete siidrite osakaal. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine ei muutunud.
Enamik soomlasi joob õlut, mis moodustas peaaegu poole kogutarbimisest. Eelmisel aastal võrdus õllede kogutarbimine 3,9 liitri 100-kraadilise alkoholiga iga üle 15-aastase kliendi kohta. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid rohkem kui viiendiku statistilisest tarbimisest. Veinid moodustasid vähem kui viiendiku ja siidrid neli protsenti.
Enamus Soomes ostetud alkoholist tarbitakse kodus - väljaspool restorani tarbitud alkohol moodustas kogutarbimisest 71 protsenti.
Sel aastal võib alkoholi kogutarbimine veelgi väheneda, kuna koroonaviirusest tulenevad piirangud mõjutavad liikumist ja tarbimist, arvab Jääskeläinen. Ta peab seda tõenäoliseks, kuna alkoturism on muutunud võimatuks ja restoranid on uksed sulgenud. Vaevalt, et nende võimaluste kadumist kompenseerib poest ostetud alkohol. | Soome alkoholitarbimine vähenes mullu ja võib tänavu veelgi langeda | https://www.err.ee/1073887/soome-alkoholitarbimine-vahenes-mullu-ja-voib-tanavu-veelgi-langeda | Alkoholi kogutarbimine vähenes Soomes eelmisel aastal ligi neli protsenti, võreldes 2018. aastaga, selleks üheks põhjuseks peetakse välisreisidelt toodud alkoholikoguse märgatavat langust. Lisaks võib praegune koroonakriis tarbimist tänavu veelgi vähendada. |
Vastavalt reeglitele tuli jooksjatel läbida tunniga 6,7 kilomeetrit ja esikohale tuli 45-aastane ameeriklane Michael Wardian, kes läbis 63 tunniga 422 km.
Viimased 15 tundi pakkus talle konkurentsi üksnes tšehh Radek Brunner. Seejuures auhinnaks ajastule vastava kuldse tualettpaberirulli saanud Wardian jooksis vältingimustes, Brunner aga trenažööril.
"Radek tõukas mind kaugemale sellest, kus me kunagi varem viibinud oleme," lausus Wardian võistluse lõppedes. "Väga suur au ja privileeg on saada osa millestki, mis ületas mu kujutlusvõime piirid."
Kokku startis võistlusele üle maailma enam kui 2500 jooksjat 50 riigist. "Ma arvan, et me kõik nautisime seda nädalavahetust," jätkas Wardian. "Tean, et füüsiliselt oleme kõik eraldi, aga see viis meid kokku viisil... et saime jagada seda, mida maailma juures armastame." | 63 tundi järjest jooksnud ameeriklane sai auhinnaks kuldse tualettpaberirulli | https://sport.err.ee/1073868/63-tundi-jarjest-jooksnud-ameeriklane-sai-auhinnaks-kuldse-tualettpaberirulli | Vastupidavusspordialadega tegelev ühendus Personal Peak korraldas neli päeva kestnud suurürituse Quarantine Backyard Ultra, kus erinevad ultrajooksjad võistlesid virtuaalselt põhimõttel "viimasena püstijäänu võidab". |
Viimastel kuudel ei möödu vist õieti päevagi, kui mõnes meediakanalis mingis kontekstis ei meenutataks Giovanni Boccaccio suurteost "Dekameron". Üks äsjane moodsa tõlgenduse näide: matemaatikatudeng Mikael Raihhelgauz leiab, et "Kriis (---) võib soodustada intellektuaalset eksperimenteerimist ja uute suurvisioonide loomist. Giovanni Boccaccio "Dekameron" on ilmselt üks Euroopa kultuuriloo kuulsamaid näiteid niisugusest kriisiaegsest uuendusmeelsusest." 1
Otsisin siis minagi välja oma kunagise väikevisiooni Boccaccio suurvisioonist, 1993. aastal Sirbis ilmunud arvustuse "Dekameroni" kordustrükile, ja tundus, et see võiks praegugi olla lugemissoovituseks vahest just nooremale lugejale, kes selle toreda, Euroopa kirjanduse kõige võimsama novellikoguni ehk polegi veel jõudnud.
Mäletan ülikooliloengutest, et meie ajaloopajatuste guru Hillar Palametsa hinnangul on "Dekameron" "ropp, aga vaimukas teos" – see määratlus sobiks praegugi raamatu reklaamlauseks, eriti kui lisada, et "alla 16 aastat keelatud!"
Nüüd siis minu mõtted 1993. aastast.
"DEKAMERON" JA 20. SAJANDI LÕPP
"Dekameroni" uusväljaannet lubas "Eesti Raamat" hulk aastaid ning teateid sellest võis korduvalt lugeda mitmesugustest kirjastusplaanidest ja tellimislehtedelt, ent teose teine trükk jõudis kaante vahele siiski alles kevadel 1993. See iseenesest kaalukas kirjandussiündmus ei jäänud küll päriselt tähelepanuta, ilmusid mõned asjalikud lühikirjutised 2, ent praegustel ülikirevatel, kollasest kirjandusest üleujutatud raamatulettidel on vana hea "Dekameron" siiski kippunud pisut varju jääma. Ehk ei tee paha seda surematut novellikogu meie lugejaile veelgi meelde tuletada ning püüda veidi lahti mõtestada teose tähendust siin ja praegu, XX sajandi lõpu Eesti Vabariigis.
Meenutagem kõigepealt, et "Dekameroni" esimene täielik eestindus (Johannes Semperi suurepärases tõlkes) ilmus nn Hruštšovi sula päevil 1957, tekitades tollal tõelist furoori ja koguni öiseid järjekordi raamatupoodide juures. "Vähemalt Tallinnas ja Tartus tekkisid raamatukauplustes ja nende ees seninähtamatud sabad ja mitmedki ostuhimulised pidid tühjade kätega tagasi pöörduma, sest raamat müüdi üllatavalt kiiresti läbi," kirjutas Villem Alttoa. 3
Samas olevat mõnedki toimetused jm. tähtsad organid saanud hulga vihaseid kirju nördinud lugejailt, kes protesteerisid raamatu väljaandmise vastu üldse ja noorsoo kõlbelise laostamise vastu eriti.
Tollaste kriitikute põhiülesandeks kujuneski autori ja teose kaitsmine võhiklike moraaliapostlite rünnakute vastu (viimased ei pääsenud küll õnneks enam trükisõnas laiutama, ent nende "telgitagune" surve näis olevat üsna tugev). Arvustaja Rudolf Kulpa möönis Loomingus : "Mis puutub ebasündsatesse lugudesse, siis on neid "Dekameronis" päris rohkesti. Olenevalt sellest, kui rangelt asjale läheneda, on "Dekameronis" selliseid lugusid umbes veerand kuni kolmandik." Samas püüab kriitik lugude kombelõtvust välja vabandada autori geniaalsusega: "Mõeldagu ainult, millist geniaalset sulge nõuab Alibeki ja Rustico lugu, et sellist ainet nii kirja panna, et teda ka lugeda võib." 4 Eriti omapärase argumendina teose väljaandmise toetuseks kõlas järgmine väide: et "Dekameron" pole suutnud suurt vene rahvast moraalselt laostada, siis ehk suudab ka väike eesti rahvas kurjale ahvatlusele vastu seista...
Aastal 1993, kolm ja pool aastakümmet hiljem, on kontekst risti vastupidine, ka "Dekameroni" kõige krõbedamad palad (nt II päeva 7. novell; III/1, 4 ja 10; IV/2; V/10; VII/2; VIII/8; IX/6) jäävad alla meie ajakirjade Maaja ja Sexeri kepilugudele jm meie pulbitseva pornokultuuri ilmingutele. Noor inimene, kes asub "Dekameroni'' lugema üksnes lopsaka erootika pärast, võib isegi pettuda, sest nagu öeldud, enamik novelle otsest erootikat ei sisaldagi.
Ent kui seksuaalne-pornograafiline revolutsioon samas tempos jätkub, kas ei või siis peagi kätte jõuda aeg, millal säärane erootiliselt lahjavõitu teos nagu "Dekameron" on lõplikult vananenud ning heidetakse ühel ilusal päeval ikkagi "ajaloo prügikasti"?
Loomulikult oli eelnev küsimus retooriline. Pole tarvis olla eriline prohvet, et väita: "Dekameroni" loetakse kahtlemata ka tulevastel sajanditel, siis, kui igasugused "Maajad", "Sexerid", "Playboyd" ja vahest kogu XX sajandi "seksuaalse revolutsiooni" moekarjatused on ammu unustatud. 5
Milles siis peitub selle esmapilgul kaunis juhuslikult kokku seatud frivoolsete lugude kogumiku aegumatu mõjujõu saladus? "Dekameron" on kirjandusteos, mis püsib väga kindlal vundamendil, ja selleks on arusaam püsivast, ajavoolus põhiliselt muutumatust inimloomusest. "Me kõik oleme tehtud ühest ja samast ainest ning üks ja sama looja on meie hinge pannud ühesugused võimed ja omadused," öeldakse IV päeva 1. novellis. Samas pole see mingi abstraktne, väljaspool aega ja ruumi seisev inimloomus, vaid Boccaccio näeb inimeses vägagi konkreetset looduslikku olendit, kelle eneseteostus saab toimuda vaid loomuomaste tungide rahuldamise kaudu. Noormehed ja neiud, kes teose algul lahkuvad katkutaudist tabatud Firenzest maale oma lugusid jutustama, põhjendavad oma põgenemist õige lihtsalt: "Igaühel, kes ilmale on sündinud, on loomulik õigus oma elu nii palju kui võimalik hoida, säilitada ja kaitsta."
Moraal tuletatakse kujundlikult loodusest: "Nagu päike on taeva ilu ja ehe, nii on suuremeelsus kõigi teiste vooruste hiilgus ja valgus" (X, 1). Inimese kui loodusliku olendi suurim eksitus on oma mõistuse üleliigne usaldamine ja vastandamine loodusseadustele. "Dekameroni" neljanda päeva sissejuhatuses, mida võiks võtta lausa omaette õpetliku novellina, näidatakse ilmekalt, et inimloomust ei saa oma suva järgi ümber teha, et "loodusel on suurem jõud kui inimese mõistusel". Looduse iseregulatsioon on täiuslikum kui inimese kõige kavalamadki riukad. "Loodus on väga tark" (VI, 2). Kui inimene seab loodusele vastu oma tarkuse, siis "sellest liialdatud enesearvamisest on tulnud suuri õnnetusi, head aga pole sellest kunagi nähtud," öeldakse IV päeva 8. novellis.
Siit kasvab välja ka Boccaccio käsitlus armastusest. "Armastuse olemus on niisugune, et ta võib küll ise kustuda, aga kustutada teda mingi otsusega ei saa" (IV, 8). Armastus toimib spontaanselt, loodusseaduse jõu ja vahel ka hoolimatusega. "Pean teile tunnistama," pihib abielunaine II päeva 8. novellis, "et oma mehe eemal viibides ei suuda ma vastu panna oma loomulikele ihadele ega armastuse väele, millel on nii suur võim, et ta ei valluta üksnes õrnu naisi, vaid ka kõige tugevamaid mehi." Armastus toob ilmsiks inimese tegeliku loomuse; "Dekameronist" võime aga lugeda näiteks sedagi, kuidas, autori väljendust mööda, "armastus oinast inimese oli teinud" (V, 1). Ja vägagi tänapäevaselt kõlab ühe Boccaccio naistegelase hüüatus (V, 10): "Oleksin valmis kas või räbalates ja paljajalu käima, kui sa mind voodis hästi kohtleksid." Kirgede spontaansust ja jõudu kujutades ei jutlusta "Dekameron" aga kaugeltki mingit ajuvaba elupõletamist; vastupidi, siin on suurepäraseid näiteid altruistlikust, ennastületavast tahtejõust, mis osutub tumedatest kirgedest tugevamaks, olgu selle näiteks toodud X päeva 6. novellist armunud kuningas, kes "surus püsiva pingutusega oma pöörase iha sedavõrd alla, et ta pärast armastusahelate katkitõmbamist ja purustamist kuni eluotsani oma kirest pääses.
Nii on "Dekameron" mitmeplaaniline, polüfooniline teos, mis valgustab ka inimloomuse vastandlikke, ambivalentseid, äärmuslikke tahke.
Pole mõtet üritadagi ühes artiklis üles lugeda kõiki "Dekameroni" voorusi ja väärtusi. Nentigem vaid, et see on muu hulgas ka suurepärane elutarkuse käsiraamat. Boccaccio näeb läbi lobasuudest mehi, kes oma võimeid poisikeselikult üle hindavad, "ja suuremat kuulsust nad ei tunnegi kui kiidelda naistega, kes neil kunagi on olnud" (VIII, 7). Ja samas hoiatab autor ka naiste eest, kes "ainult selle peal väljas on, et mehi mitte üksnes pügada, vaid ka nülgida" (VIII, 10).
"Dekameron" õpetab vahet tegema inimsuhetes avalduvate tõeliste ja näiliste väärtuste, reaalsete ja pseudoprobleemide, inimese loomulike ja kunstlike vajaduste vahel. (See kehtib ka usuasjade kohta: jumalavallatuks peetud Boccaccio teeb väga selget vahet tõelise ja teeseldud usu vahel ning tema pilkenooled tabavad vaid viimast.) Novellides on palju tabavaid aforisme ("Ma pean paremaks meest, kes rikkust vajab, kui rikkust, mis meest vajab" — V, 9) ja tohutu hulk peeni psühholoogilisi tähelepanekuid, mis enam kui kuuesaja aasta jooksul pole vähimalgi määral vananenud.
Praegusel süngevõitu sajandilõpul, kõikvõimalikest neuroosidest, foobiatest ja kompleksidest puretud inimsuhete ajastul väärib erilist rõhutamist "Dekameroni" psühhoteraapiline, looduslähedane, elurõõmus põhitoon. "Dekameroni" lugusid jutustava seltskonna kohta ütleb autor, et "kes neile sel ajal vastu oleks tulnud, oleks võinud öelda, et seesuguseid surmgi ei taba, või kui tabab, siis ainult rõõmsatena" (IX päeva algus).
Aga vahest tasuks siin ometi meenutada ka Boccaccio teose alguslauset: "On inimlik omadus kaasa tunda neile, kelle meel kurb on."
Sirp 13. august 1993, nr 32, lk 4 ja "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 16-19
Järelmärkus
Meie raamatuturul on aeg-ajalt ikka nii, et algul ei saada vedama ja pärast jälle pidama. Kui kultusteose 2. trükki 1993. aastal tuli oodata mitmeid aastaid, siis 2004. aastal paisati lugejate ette koguni kaks "Dekameroni" korraga (kirjastustelt Tänapäev ja Eesti Raamat).
Keda lähemalt huvitab teose ajalooline taust, see võib saada ohtrasti lisamaterjali Egon Friedelli raamatust "Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani", I (tlk. Ilme Rebane, Kupar, Tallinn 2003, 414 lk). Tavapärasest erineva renessansitõlgenduse tõttu on huviga loetav Linnar Priimäe artikkel "Giovanni Boccaccio "Decameron" raamatuaastal 2000" (Eesti Päevaleht 16. september 2000; ka Priimäe kogumikus "Luule ja tõde", Ilmamaa, Tartu 2019, lk 284-292).
Arvan, et "Dekameron" oleks praegu paras uuesti välja anda.
1 Mikael Raihhelgauz, "Põimsus peab edasi kasvama" – Postimees / AK, 4. aprill 2020, lk 3
2 Andrus Kivirähk, "Päevaleht", 6. aprill 1993; Kärt Hellerma, "Hommikuleht", 19. aprill 1993
3 Villem Alttoa, ""Dekameronist" ja sensatsioonist" – "Sirp ja Vasar", 5. juuli 1957, nr 27, lk 3
4 Rudolf Kulpa, "Boccaccio "Dekameron" eesti keeles" – Looming 1958/3, lk 471 ja 472
5 Ajakiri Sexer kaduski üsna kiiresti (ilmumisaastad 1992-98). | Aivar Kulli ajalootund. Aegumatu "Dekameron" | https://kultuur.err.ee/1073860/aivar-kulli-ajalootund-aegumatu-dekameron | Aivar Kull pöörab värskes ajalootunnis pilgu hoopis iseenda ajalukku, otsides välja 1993. aastal Sirbis avaldatud arvustuse Boccaccio "Dekameroni" uustrükile. |
Inimesed tajuvad sõltuvalt nende soost, vanusest ja sissetulekust praegust koroonakriisi sedavõrd erinevalt, et kutsusin endale Kantar Emori värske eriolukorra radari uuringu tulemuste kirjeldamiseks appi "Õnne 13" väärikaima tegelase Alma Saarepera, keskealise ja enamasti töötu Taivo Palmi ning eduka noore naise Iris Järviku. Kuidas neil praegu läheb?
Alma Saarepera
Alma Saarepera on töötav pensionär, koos hotellis teenitud palgaga jääb tema igakuine sissetulek 500-1000 euro vahele. Tõsi, hotell pandi praegu kinni – kliente ju pole -, aga pension jookseb edasi ja eks ole ka üht teist kõrvale pandud, palju sellel vanainimesel ikka kulub.
Kriisi ajal on Alma meelistegevuseks televiisori vaatamine, kodu koristamine ja raamatute lugemine – viimased pakuvad talle palju suuremat huvi kui pidev eriolukorra uudiste jälgimine.
Ka värskes õhus viibimine on kevade edenedes üha mõnusam. Kes Almat tunnevad, võivad olla kindlad, et seejuures täidab ta kõiki eriolukorraga seotud nõudeid. Peenardegagi on juba rohkem nokitsemist kui ülemöödunud nädalal.
Õuemineku heaks ajendiks on ka poeskäigud, ehkki siin tuleb jääda tagasihoidlikuks. Valdavalt on Alma ostnud toidukaupu, külastanud apteeki, aga hankinud ka koristustarbeid ja majapidamispaberit.
Toidukulleriga valmistoitu pole Alma tellinud, küll aga on ta internetipoest hankinud mõned uued raamatud. Koristustarbeid ja kodukeemiat sai juba varutud kenake kogus ja nii ei ole proual kavas neid lähinädalatel juurde hankida. Ka majapidamispaberit sai ostetud päris mitu rulli, aga mine sa tea, võib-olla peab varsti juurde tooma.
Kui veel ülemöödunud nädalal ostis Alma kaupu sama palju kui varem, siis nüüd ütleb Õnne 13 staažikaim elanik, et ostab pigem vähem kaupu ja püüab säästlikumalt toimetada. Alma hirm enda ja lähedaste nakatumise suhtes on suur, ka majanduse seisukord teeb talle muret, aga iseennast tunneb Alma majanduslikult üsna kindlalt.
Alma on veendunud, et kriisi möödumine sõltub nii riigi kui ka Eesti inimeste tegevusest. Ta on ka kindel, et nüüd tuleb osta varasemast rohkem kodumaiseid kaupu. Samuti leiab ta, et praegune olukord on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju. Võrreldes ülemöödunud nädalaga on veidi vähenenud ka kartus, et olukord läheb veel hullemaks.
Ka valitsuse tegevusega kriisi ohjamisel oli Alma rahul ja kindlus selles osas kasvas eelmisel nädalal veelgi. Alma ei arva, et valitsus peaks kehtestama veel karmimaid liikumispiiranguid, küll aga võiks näomaskid, desinfitseerivad ained ja muu vajalik olla kõigile kättesaadavad ja selle võimaluse peaks tagama riik.
Alma vaatab kriisi ajal kõige rohkem ETV-d, veebiportaalidest satuvad tema silmad kõige sagedamini Delfile ja ERR-ile, aga raadiojaamadest on kindel number üks Vikerraadio. Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks teab Alma ETV-d, ükski teine meediakanal ei pääse sellele ligilähedalegi.
Taivo Palm
Taivo Palm kuulub 35-49-aastaste hulka, tema teenib heal juhul kuni 500 eurot kuus. Taivo tundis end eelmisel nädalal emotsiaalses plaanis üsna kindlalt, isegi kindlamalt kui ülemöödunud nädalal, aga majandusliku kindlustundega on lood palju kehvemad.
Niigi väikese sissetuleku vähenemise oht on tema suurim hirm. Lähitulevik saab minna üksnes hullemaks, usub Taivo. Veel kaks nädalat tagasi oli ta palju optimistlikum, uskudes, et see jama saab ruttu läbi.
Sarnaselt Almale ostab ka Taivo praegu vähem kaupu ja püüab olla säästlik. Erinevalt Almast on mees siiski veendunud, et riik peaks kehtestama senisest veel karmimad piirangud.
Taivo jälgib kõige sagedamini Delfi uudiseid, aga peab samas kõige usaldusväärsemaks ETV-d. Vabal ajal vaatabki ta kõige rohkem televiisorit, aga kriisi edenedes on mees hakanud veetma ka rohkem aega oma perega ning kodu korrastama. Väga palju Taivo aega kulub ka eriolukorra teemaliste uudiste jälgimisele ja niisama internetis surfamisele. Raamatuid Taivo praegu eriti ei loe.
"Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada."
Taivo viimase kahe nädala ostude esikolmik on järgnev: toit, alkohol ja majapidamispaber. Õhtune õlu aitab hästi kriisipinget maandada, miks mitte visata vahel ka pits teravamat. Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada.
Taivo pole suurem asi internetist ostja – mees eelistab poodi ise kohale minna. Ka tema leiab, et olukord riigis on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju.
Iris Järvik
Iris Järvik kuulub veel nooremasse, kuni 34-aastaste vanuserühma, tema sissetulek on üle 1000 euro kuus ja sestap erineb tema käesoleva kriisiolukorra tunnetus Taivo omast nagu öö ja päev.
Kui Taivo ütleb, et emotsionaalse kindlustundega on täitsa hästi, aga muret valmistab majanduslik tulevik, siis Irise emotsioonid vajusid eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega nulli lähedale. Majanduslikult aga tunneb ta end praegu täiesti turvaliselt.
Ometi on Irise suurimaks hirmuks eriolukorra mõju majandusele, seda kardab ta rohkemgi kui enda või lähedaste koroonasse nakatumist. Lähitulevikus läheb Irise hinnangul hullemaks. Ka see noor naine on otsustanud oma tarbimist piirata ja ta ostab vähem kui varem.
Iris on valitsuse tegevuse suhtes neil nädalail palju kriitilisem kui Alma ja Taivo. Tema arvates on riigi tegevus viiruse ohjeldamisel pigem ebapiisav. Vabal ajal tegeleb Iris kodu korrastamisega, aga ka internetis surfamise ning värskes õhus viibimisega. Võrreldes Alma ja Taivoga panustab ta rohkem ka õppimisse ja enda täiendamisse.
Toit, apteegikaubad ja majapidamispaber on olnud ka Irise viimase kahe nädala ostunimekirjas aukohal, aga sealt leiab ka virtuaalse koolituse arve, toidukulleriga valmistoidu tellimise ning kosmeetika ja parfümeeria.
Järgneva kahe nädala jooksul on Irisel kavas panustada vastupidiselt Taivole rohkem alkoholi ja kasutada veel enam toidukullerit. Ta on eriolukorrast õppinud – kui tellid toidu, võiks ka hea vein kapis valmis olla. Iris kasutab internetti kaupade tellimiseks oluliselt rohkem kui Alma ja Taivo.
Kriisi ajal töötab Iris kodukontoris, aga pea sama palju käib ta looduses või linna peal jalutamas. Jalutada meeldib naisele praegu rohkemgi kui poodelda. Poes käimine on muutunud pigem tüütuks kohustuseks, kõikvõimalikud punased liinid, kaaskodanike kahtlustavad pilgud ja desinfikaatorid võtavad kogu mõnu ära.
Kõige rohkem jälgib Iris sotsiaalmeediat, aga ka ETV-d ja Postimeest. Usaldusväärseimaks peab ta ETV-d, ERR-i uudisteportaali ja Postimeest.
Nii nad seal Mornas praegu meie uuringu andmetel elavad. | Karin Niinas: meie elu lood kevadel 2020 | https://www.err.ee/1073843/karin-niinas-meie-elu-lood-kevadel-2020 | Karin Niinas tutvustab seriaalist "Õnne 13" tuttavaid tegelasi abiks võttes Kantar Emori eriolukorra radari uuringu tulemusi. Kuidas läheb eriolukorras Morna linna elanikel Almal, Taivol ja Irisel? |
Märtsis korraldas Vene kultuuriministeerium oma veebisaidil hanke tähtpäeva tähistamiseks erinevates riikides, plaanides selleks tänavu riigieelarvest kulutada 49,35 miljonit rubla ehk umbes 580 000 eurot. Peaaegu pool sellest rahast suunatakse Soome, kus Venemaa kavandanud 33 välisüritusest toimub 13.
Vene kultuuriministeerium vastas Soome ringhäälingule Yle, et Venemaa ja Soome kultuurikoostöö arendamine on üks nende rahvusvahelise tegevuse prioriteete ja lisas, et "sündmuste arv ja toon määratakse kindlaks Venemaa saatkonna toel" ja "koostöös Soome kolleegidega", kuid ei täpsustanud, kellele konkreetselt viitab.
Hanke kohaselt saadetakse Soome 22,2 miljonit rubla ehk umbes 260 000 eurot. Venemaa plaanib Soomes korraldada kuus näitust, kolm kirikukoori esinemist, kaks "dialoogi", kontserdi ja juhtiva kunstniku töötoa.
Projekti õigustatakse vajadusega "jagada riikide vahel sügavat ajaloolise ja vaimse sideme keskset ideed" ning "tugevdada sõprust ja naabrussuhteid Soome ja Venemaa rahvaste vahel". Lisaks tutvustatakse soomlastele vene kultuuri ja selle rahvusvahelist mõju.
Ministeerium rõhutab, et kõigil üritustel oodatakse ka soomlastest osalejaid ja need tõlgitakse soome keelde. Venemaa loodab, et Soome meedia kajastab sündmusi, kuid täpsustab, et sellega tegelema hakkavad "ajakirjanikud ja uudisteteenistused tuleb eelnevalt heaks kiita".
Eriline staatus antakse vaimsetele sündmustele, sealhulgas kolmepäevasele kristlastevahelisele konverentsile ja näitusele, mis keskendub "ida ja lääne vahelisele vaimsele dialoogile", märkis Vene ministeerium.
Venemaa kultuuriministeeriumi lubab sündmuste täpsed kuupäevad teatada hiljem "vastavalt üldisele epidemioloogilisele olukorrale maailmas".
Venemaa päeva tähistatakse alates 1992. aastast, sellega märgitakse Vene NFSV riikliku suveräänsuse väljakuulutamist 1990. aastal. | Venemaa korraldab oma riigipüha tähistamiseks Soomes 13 üritust | https://www.err.ee/1073840/venemaa-korraldab-oma-riigipuha-tahistamiseks-soomes-13-uritust | Vene kultuuriministeerium plaanib seoses 12. juunil tähistatava Venemaa päevaga korraldada välismaal 33 erinevat üritust, millest 13 toimub Soomes. |
"COVID-19 viiruse levik ja prognoosid: prof Irja Lutsar ning prof Krista Fischer" from Videal Live on Vimeo. | Otse kell 13: professor Lutsar ja Fischer viiruse levikust ja prognoosidest | https://www.err.ee/1073838/otse-kell-13-professor-lutsar-ja-fischer-viiruse-levikust-ja-prognoosidest | Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar ning Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer tutvustavad teisipäeval koroonaviiruse leviku hetkeolukorda Eestis ja prognoose viiruse edasise leviku kohta. Veebiülekannet pressiseminarilt saab jälgida portaalis ERR.ee algusega kell 13. |
Vastavalt Suurbritannia seadustele oli Liverpoolil võimalik kasutada riiklikku toetusmeedet, mille kohaselt sundpuhkusele saadetud töötajate palga kompenseeris 80% osas riik ja 20 protsendiga pidi panustama tööandja.
Kuna Liverpool teenis aga eelmisel aastal 42 miljonit naela (üle 47 miljoni euro) kasumit ja tegemist on maailma rikkuselt seitsmenda jalgpalliklubiga, saadi avalikkuses palju kriitikat, sealhulgas ka klubi endiste mängijate Jamie Carragheri ja Stan Collymore'i käest.
Selles valguses otsustaski klubi ümber. "Arvame, et langetasime eelmisel nädalal vale otsuseni ja palume selle eest vabandust," kommenteeris Liverpooli tegevjuht Peter Moore. Ta lisas, et klubi on otsinud palga maksmiseks alternatiivseid võimalusi.
"Hoolima asjaolust, et olime enne kriisi heas seisus, siis meie tulud on kokku kuivanud, aga kulud on jäänud," jätkas Moore. "Sarnaselt teistele valdkondadele esineb ebakindlust ja muret nii meie praeguse olukorra kui ka tuleviku pärast."
Lisaks Liverpoolile on abipaketi rakendamisest teatanud veel neli Inglismaa kõrgliiga klubi: Newcastle United, Tottenham Hotspur, Bournemouth ja Norwich City. | Suur etteheidete tulv sundis Liverpooli palgapoliitikat ümber tegema | https://sport.err.ee/1073827/suur-etteheidete-tulv-sundis-liverpooli-palgapoliitikat-umber-tegema | Karmi kriitikat tunda saanud Liverpooli jalgpalliklubi muutis eelmise nädala lõpul tehtud otsust ja loobub koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi riiklikust abipaketist. |
Praeguses olukorras, kus iga riiklikul tasemel tehtud otsus mõjutab kogu elanikkonda, on väga tähtis, et otsused tugineksid ekspertide hinnangutele, teatasid infektsioonhaiguste seltsi, laborimeditsiini ühingu ja arstide liidu esindajad.
Arstide sõnul on inimestel antikehi määravate kiirtestide suhtes suured ootused. Nende abil loodetakse kindlaks teha haiguse põdemise tagajärjel tekkinud immuunsust, et objektiivselt hinnata liikumispiirangute vajalikkust. Kahjuks ei anna olemasolevad seda tüüpi kiirtestid täpseid ja selgeid andmeid, ega saa seetõttu olla ei üksikisiku ega riigi tasandil tehtavate otsuste aluseks, hoiatavad arstide erialaseltsid.
Labori- ja nakkushaiguste arstid kinnitavad, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline tõlgendada.
Antikehi määratakse kas näpuverest (kodusel viisil) või veeniverest (meediku poolt). Seda testi ei saa teha nii kiiresti kui RNA-testi, sest see vajab aega. Teadusuuringute järgi tekivad veres koroonaviirusest tulenenud haigestumisele viitavad antikehad alles enam kui kümme päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Enne seda tehtud proov võib näidata valenegatiivset tulemust, kuigi inimene on nakatunud.
Valitsus peaks arutama antikehade määramisel põhineva kiirtestide kasutuselevõttu ja apteekides käsimüüki lubamist teisipäeval.
COVID-19 diagnoosimiseks eristatakse kolme testimise meetodit: antikehade, antigeenide ja RNA määramine.
Antigeene ehk valke määratakse kaapega ninaõõnest või hingamisteedest, nagu ka viiruse RNA määramise testil. Selle testi tundlikkus on väiksem kui RNA-analüüsil, mistap annab see palju valenegatiivseid tulemusi, võimalik, et suisa pooltel juhtudel.
Viiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) aktsepteerib, sest see on teaduslikult tõestatud, tundlik ja kiire, võimaldades haiguse tuvastada kohe pärast sümptomite teket. Seda meetodit kasutab ka Eesti haiguskahtlusega inimeste testimiseks. Selleks võetakse proovimaterjal kas ninaõõnest (kui patsient läheb testitelki) või hingamisteedest (kui ta on haiglas). | Eesti arstid kiirteste müügile ei lubaks: need on ebausaldusväärsed | https://www.err.ee/1073773/eesti-arstid-kiirteste-muugile-ei-lubaks-need-on-ebausaldusvaarsed | Verest antikehade määramisel põhinevad koroonaviiruse kiirtestid ei ole teaduslike andmete põhjal usaldusväärsed, mistõttu ei tohiks neid Eestis kasutusele võtta ja apteekidesse müügile panna, leiavad mitmed arstide erialaühingud. |
1. mai õhtul peaks Tallinna Helitehases toimuma Suur Eesti Pidu. Peo muidu 15-euroseid pileteid müüakse praegu 7 euroga. Kohale lubavad tulla Terminaator, Shanon ja Beebilõust. Ainult, et 1. mai on ametlikult eriolukorra viimane päev. Pealegi räägivad poliitikud üha avameelsemalt eriolukorra pikendamisest.
Ürituse korraldaja Popstarz OÜ juhataja Silvo Piir ütles, et isegi kui eriolukorda ei pikendata, jääb pidu tõenäoliselt ära. "Ei usu, et seda 1. mail korraldada saab ja ma arvan, et siseruumides ei ole 1. mail ka õige neid korraldada. Ma ei usu ka, et inimesed kohe tormi jooksevad, kui eriolukord lõppeb."
Kui pidu ära jääb, lubab Piir kõigilt soovijatelt piletid tagasi osta või mõne teise enda korraldatud ürituse pileti vastu vahetada. Kusjuures riigile tal mingeid ootusi pole.
"Meelelahutusüritused ei ole sellised, mida riik peaks esimese asjana doteerima hakkama. Need kulud, mis ürituste jaoks algselt tehtud, need ei ole ju nii suured. Need tuleb järgnevate ürituste pealt tagasi teenida," sõnas Piir.
2. mail peaks Saku Suurhalli juures parkimisplatsil nägema Viktor Nikulini tsirkust. Sinna lubatakse ka kõik need, kes aprillikuistest etendustest ilma jäävad, sest pileteid tsirkus tagasi ei osta. Ürituste üks korraldajaid Daniil Kuznetsov ütles, et tagasi ei osteta ka neid pileteid, mis inimesed praegu maikuuks soetavad.
"Kuna seda raha praegu ei ole. Me vaatame ka, kuidas riik edasi reageerib, sest me teame, et naaberriigis Lätis neil on juba tehtud uus seadus, et kui etendus on edasi lükatud, mitte tühistatud, siis korraldaja ei pea piletitulu tagastama," ütles Kuznetsov.
Kuznetsovi sõnul pileteid praegu väga ei ostetagi. Ta tõdes, et suure tõenäosusega tuleb edasi lükata ka mai algusesse plaanitud etendused. Aga mis ajaks täpselt, seda ta veel ei tea. Sestap oleks hea, kui valitsus eriolukorra pikendamisest aegsasti teada annaks.
Estonia Teatri juht Aivar Mäe ootab samuti, et selgus maikuu asjus võimalikult kiiresti tuleks. "Meil töötab majas 500 inimest, me anname 275 etendust aastas ja praegu on ju kõik sassis ja segamini."
2. mail peaks Estonia laval nägema muusikali "Viiuldaja katusel." Suurem osa ligi kaheksasajast piletist on välja müüdud. Mäe arvestab sellega, et tõenäoliselt eriolukorda pikendatakse. Kui selle kohta ametlik teade tuleb, on teater valmis kõik müüdud piletid tagasi ostma või ümber vahetama. Iga kriisikuuga kaotab Estonia umbes 600 000 eurot omatulu, millest poole lubab kultuuriministeerium kompenseerida.
"Selge see, et see ei ole piisav ja rahvusooper valmistab ette lisaeelarvet, kus tuleb teha ülisuuri kärpeid ja esietendusi ära jätta," märkis Mäe.
Aga kõik moesõbrad ootavad praegu 5. maid, sest siis peaks algama märtsist edasi lükkunud Tallinn Fashion Week. Ürituse peakorraldaja Anu Kikas ütles, et ka nemad on valmis pileteid tagasi müüma. Seda enam, et kevadist moenädalat maist kaugemale – suvesse lükata ei saa. Disainerid soovivad oma rõivad enne maha müüa.
"Seda kollektsiooni kinni hoida ei ole kuigi otstarbekas. Seda enam, et nad saavad praegu kasutada ainult oma e-poodide võimalusi. Tavaline salong või kauplus ju lahti olla ei tohi praegu," selgitas Kikas. | Ürituste korraldajad arvestavad ärajäämistega, kuid müüvad pileteid edasi | https://kultuur.err.ee/1073775/urituste-korraldajad-arvestavad-arajaamistega-kuid-muuvad-pileteid-edasi | Eesti ürituste korraldajad ootavad valitsuselt sõnumit, kas maikuuks maksab pileteid müüa. Üldiselt arvestavad nad võimalusega, et juba plaanitud üritused tuleb ära jätta ja eriolukord kestab suveni, kuid müüvad kuni konkreetse otsuseni pileteid edasi. |
"Arvestades seoses koroonakriisiga valitsevat ebamäärasust lükkame valimised kõige tõenäolisemalt septembri algusess," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš esmaspäeval, pärast valitsuskoalitsiooni sellekohast kokkulepet.
Algselt pidid Riia linnaduuma valimised toimuvad 25. aprillil ja linnas olid juba valimisplakatid välja pandud, kuid koroonaviiruse tõttu otsustati need esialgu 6. juuniks edasi lükata võimalusega, et valimiste aeg nihkub veelgi kaugemale, teatas Läti ringhäälingu uudisteportaal.
Kui Riia valimised toimuksid juuni alguses, siis oleks pidanud keskvalimiskomisjon need hiljemalt järgmisel nädalal välja kuulutama, kuid kuna on oodata, et valitsus pikendab viiruse tõttu kehtetatud eriolukorda ühe kuu võrra, siis otsustati ka, et kohalikud valimised lükatakse edasi.
Läti keskkonna- ja regionaalarengu minister Juris Puce andis esmaspäeval mõista, et uus valimiste toimumisaeg võiks olla laupäev, 5. september.
Läti seim saatis Riia linnaduuma laiali selle aasta alguses, kuna korruptsiooniskandaali tõttu muutus see töövõimetuks. Riia linna juhib seimi määratud ajutine administratsioon. | Läti lükkab Riia linnaduuma valimised septembrisse | https://www.err.ee/1073791/lati-lukkab-riia-linnaduuma-valimised-septembrisse | Läti valitsus otsustas lükata algselt aprilli lõppu kavandatud Riia linnaduuma (volikogu) erakorralised valimised septembrisse. |
Esitati 20 taotlust kokku summas 1 158 075 eurot. Projekte hinnanud Baltimaade ekspertgrupi esimees Ragnar Siil avaldas heameelt projektide mitmekesisuse ja projektidesse kaasatud partnerite kõrge taseme üle. Samas olid paljud selle aasta taotlused suunatud tegevustele, mis toimuvad Baltimaades.
"Fondi statuut näeb ette, et ühisprojektid peavad toimuma väljaspool Balti riike ja tegevuste toimumist Baltimaades saab toetada üksnes väga põhjendatud juhtudel. Projekte hinnates leidiski komisjon, et lisaks väljaspool Balti riike toimuvatele ettevõtmistele oli mõne projekti puhul põhjendatud nende läbiviimine kohapeal," lisas Siil.
Valdav osa toetatud projektidest on kavandatud 2021. aastasse, mis võimaldab loodetavasti projekte ellu viia kavandatud kujul vaatamata hetkel Euroopas kehtestatud eriolukorrale.
Fondi eelarve on 300 000 eurot, millest iga Balti riik katab 100 000 eurot.
55 000 eurot toetust määrati Sihtasutusele NUKU, mis koos Vilniuse Lele teatri ja ASSITEJ Läti Keskusega organiseerivad teatrifestivali Baltic Visual Theatre Showcase (Balti visuaalse teatri tutvustus). Festival toimub Tallinnas 2021. a maikuus ning Baltimaade teatrikunstiga tuleb tutvuma arvukalt rahvusvahelisi eksperte. See on Baltimaade teatritele uks rahvusvahelisele areenile.
"The Baltic Stories: Culture. Place. Identity" (Balti lood. Kultuur. Paik. Identiteet) on projekt, mis identifitseerib ja populariseerib Baltimaade uue linnakultuuri projekte. "Balti Lugude" toetus on 25 000 eurot. Projekti koordinaatoriks on Urban Institute Lätist. Koos Eesti Linnalabori ja MTÜga Lasnaidee ning partneritega nagu Lithuanian Performance Design Association ja European Humanities University Leedust koostatakse publikatsioone ja korraldatakse ühine näitus Helsingis 2021. aasta jaanuarist aprillini.
25 000 eurot toetust sai ka etenduskunstide projekt "Portable Landscapes" (Teisaldatavad maastikud), mis sisaldab Balti loengute, arutelude ja etenduste kava. Projekti viivad koos läbi Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Leedu Muuseum Mo ja Kai Kunstikeskus Eestist. Projekt viib Baltimaade kaasaegse kunsti produktsiooni ja kaasaegse kunsti ajaloo käsitluse läbi etenduste ja loengute Stockholmi, Pariisi ja Berliini sügisest 2020 kuni kevadeni 2021.
45 000 eurot toetust saab projekt "Baltic Circus on the Road" (Balti tsirkus ratastel). Koordinaator on Lätist VSIA Riga circs ning partnerid Leedu Kunsti Trükikoda ja Eestist Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Koos minnakse ringreisile ning tutvustatakse kaasaegse tsirkuse kui etenduskunstide valdkonda Suurbritannias Bristolis, Saksamaal Berliinis, Rootsis Göteborgis, aga ka Baltimaades. Ühised etendused algavad Balti riikides juulis 2021 ning jätkuvad ringreisiga ülal nimetatud maades kuni 2021. aasta oktoobrini.
Academia Gustaviana Selts Eestist, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus ja Meno Parkas Galerii Leedust esitlevad kaasaegset Balti visuaalseid ja etenduskunste rahvusvahelisele publikule ning loovad kontakte Balti Kunsti festivalil High Voltage (Kõrgepinge) New Yorgis Manhattanil. Toetus projektile on 35 000 eurot ja Baltimaade näitus avatakse New Yorgis 2020. aasta detsembris.
Leedu Kirjanike Liidu koordineerimisel valmistatakse koostöös Eesti ja Läti Kirjanike Liiduga 2021 oktoobris Saksamaal Frankfurti raamatumessile ette Baltimaade tunnustatud autorite ja kirjanduse tutvustus. Nii saab mõjusamalt suhelda rahvusvaheliste huvigruppide, lugejate, kunstnike ja kirjastajatega. Projekti nimega "Baltic Review" (Balti arvustus) sai toetust 40 000 eurot.
Disaini projekt "Tactile Baltics" (Taktiilsed Baltimaad) koondab Eesti MTÜd NID, Leedu Disaini Foorumi ning Läti Disaini Keskust. Koos tutvustatakse Baltimaade disainiparemikku Londoni Disainifestivalil 2021 septembris. Projektile anti toetust 50 000 eurot.
Eesti Arhitektuurikeskus, Leedu Kunsti- ja hariduskeskus Rupert ning Läti Arhitektide Büroo NRJA arendavad võrgustikku, et viia Baltimaade arhitektid ühiselt Veneetsia Biennaalile. Projekti nimi "Baltic Cooperation in Venice Architecture Biennale 2020" seda väljendabki. Projekti toetati 25 000 euroga. Biennaal oleks pidanud toimuma juba kevadel, kuid on koroonakriisi tõttu edasi lükatud selle aasta oktoobrisse-novembrisse.
2018. aastal loodud Balti Kultuurifondi eesmärk on edendada Balti riikide kultuurikoostööd ja tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuuriprojektide ja -sündmuste kaudu. Toetusi antakse välja kord aastas, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruaril 2021.
Balti Kultuurifond toetab eelkõige uusi ja mittekorduvaid kultuurisündmusi, mis toimuvad väljaspool Balti riike – kontserdid, näitused, etendused, festivalid ja teised rahvusvahelised Balti fookusega sündmused ning kultuuri rahvusvahelistumist edendavad esitlused ja väljapanekud.
Fondi administreerivad 3-aastase rotatsiooni korras riikide kultuurkapitalid ja hetkel koordineerib selle tegevust Eesti Kultuurkapital. Projektitaotlusi hindab 6-liikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon. | Balti Kultuurifond jagas 2020. aasta toetusi | https://kultuur.err.ee/1073781/balti-kultuurifond-jagas-2020-aasta-toetusi | Eesti Kultuurkapitali kureeritav Balti Kultuurifond jagas tänavused toetused Baltimaade ühistele kultuuriprojektidele kokku 300 000 euro ulatuses. Toetati kaheksat projekti etenduskunstide, arhitektuuri, kirjanduse ja disaini valdkonnas. |
Kagu, Valgamaa, Tartumaa ja Jõgevamaa ühistranspordikeskuste juhid saatsid maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus tõid välja, et Eesti lõunapiirkonnas on probleemiks liikumisteede kogupikkus, sealhulgas jalgsikäigu teede pikkus lähimasse bussipeatusesse ja sealt omakorda reisi lõppsihtkohta.
"Täna määrab bussipeatuse asukoht ära koha, kus kattuvad pakutava teenuse võimalused reisijate vajadustega. Antud lähenemisega ei teeninda me täna niivõrd mitte inimesi, kuivõrd just liikluskorraldusvahendeid - bussipeatuste näol. Et muuta täna olemasolev liinivõrk inimestele ka reaalselt kättesaadavamaks, tuleb antud paradigmat ajakohastada," leidsid ühistranspordikeskuste juhid.
Kuivõrd praegused bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega, tuleks rajada täiendavaid bussipeatusi, kuid nende rajamise probleemiks on asjaolu, et kohustus on pandud kohalike omavalitsuste õlule.
"On olemas näiteid, kus maanteeameti poolt esitatud minimaalsetele nõuetele vastava bussipeatuse rajamine ühe tee mõlemas suunas maksab suurusjärgus 10 000 eurot. Antud kulu kandmine on omavalitsuste jaoks tihti liialt suur, kuna paljuski ei kannaks tehtud investeering enam mõne aasta järel mingit eesmärki, kuna sõiduvajadus ei pruugi olla pikaajaline."
Sellest lähtuvalt tegid lõunapiirkonna ühistranspordikeskuste juhid ettepaneku, millega kehtestataks regulatsioonides uus mõiste – ajutine bussipeatus ning sätestaks ära nõuded ajutiste bussipeatuste rajamisele ja nende teenindamisele. Ettepaneku kohaselt tähistataks ajutine bussipeatus tavalisest bussipeatusest erineva tähisega - see oleks näiteks väiksem ja rohelist värvi.
"Sääraselt oleks võimalik pidevalt muutuvas olukorras, kus üheltpoolt hajaasustus aina süveneb, kuid teisalt ka mitmed vanad talukohad saavad taas hõivatud, võimalik jõuda meie poolt korraldatava teenusega inimestele lähedamale. Seda enam, et ühistranspordiseaduse mõistes eriotstarbelisel liinil on erinevalt avalikust liinist lubatud peatumine täiesti ilma tähistuseta kohtades," leiavad pöördujad.
Pöördumisele kirjutasid alla Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar, Valgamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Agu Kabrits, Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir ning Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.
Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuste juhtide ettepanekud:
· Ajutise peatuse tähistamine peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne;
· Ajutise peatuse asukoht tuleks enne tähistamist kokku leppida ühistranspordikeskustega;
· Ajutine peatus võib ajas asukohta muuta. Kuid eelduseks peab olema, et asjakohane märk on paigaldatud liini liikumisteele liiklusohutust arvestades adekvaatsesse kohta;
· Ajutist bussipeatust tohiks paigaldada teedele, mille liiklussagedus ei ületa 500 autot ööpäevas;
· Märgi olemasolu liinide liikumisteel annab bussijuhtidele selge indikatsiooni, kus ta võib peatuda ning reisijale, kus ta peab bussi ootama.
· Ajutist peatust ei kanta liinide sõidugraafikutesse.
· Ajutine bussipeatus oleks peatuskoht sõiduplaaniga kinnitatud peatuste vahel. Talle ei omastata läbimisaega.
· Ajutise peatuse kasutamisel lasuks vastutus peatuse kasutamise osas reisijal. | Ühistranspordikeskuste juhid tahavad maapiirkondadesse ajutisi bussipeatusi | https://www.err.ee/1073770/uhistranspordikeskuste-juhid-tahavad-maapiirkondadesse-ajutisi-bussipeatusi | Kuivõrd praeguste bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega ning inimestel tuleb sinna jõudmiseks läbida pikki vahemaid, tuleks juurde luua ajutisi bussipeatusi, leiavad nelja Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuse juhid. |
Ülekande käivitamiseks klõpsa nupul Watch live. | Otse kell 14.30: Mart Helme ja ametite juhid tegevustest eriolukorras | https://www.err.ee/1073778/otse-kell-14-30-mart-helme-ja-ametite-juhid-tegevustest-eriolukorras | Siseminister Mart Helme, häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher annavad teisipäeval koondülevaate sisejulgeoleku asutuste tegevustest eriolukorras. Kell 14.30 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee. |
"Tarbija käitumine on kuu ajaga väga palju muutunud. Kui märtsi alguses oli kaupluste külastamine väga tihe, siis tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv tõusnud mitmekümne protsendi võrra. Ehk käiakse poes vähem, aga ostetakse korraga rohkem," rääkis Rimi ostujuht Margus Amor ERR-ile.
Tema sõnul on olukord aprillis võrreldes märtsiga normaliseerunud. "Kui märtsi alguses, ostlemise kõrghetkel, osteti ju põhimõtteliselt kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on olukord normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi loogilisemaks - ostetakse eluks hädavajalikke asju," tõdes Amor.
Rimi ostujuht tunnistas samas ostetava kauba sortimendi muutumist. "Lihatoodete müük on kindlasti tõusnud. Üks põhjus on see, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas müügilt kõrvaldatud või piiratud, ma pean silmas kala, salateid - sellist valmistoitu, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa. Kuna inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada," rääkis Amor.
Siiski ei saa veel öelda, et kätte oleks jõudnud aeg, kus nagu eelmise kriisi ajal hakati ostma rohkem odavamat kaupa, tõdes Amor. "Võib küll öelda, et kliendi ostukäitumine on muutunud, kuid põhjapidavaid järeldusi ostukorvi sisu kohta veel teha ei julge. Kõik rahavarud ja säästud ei ole ilmselt veel otsa lõppenud. Kui see olukord peaks pikenema, siis kindlasti sarnaneb ostukäitumine rohkem ka eelmise majanduskriisi käitumisega," tõdes ta.
Amor kinnitas, et toidukaupade kättesaadavusega suuri probleeme ei ole. "Märtsi alguses hüppasid müügid kahel nädala jooksul väga kõrgeks - 11. nädal oli läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmestki tootest tühjaks. Kuid see olukord taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et kaubad on kõik olemas," rääkis ta.
"Inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem - kõikvõimalikud eneseravitooted sidrun, küüslauk - nende nõudlus hästi kõrge ja seal on aeg-ajalt ka tühje riiuleid, aga ei saa otseselt öelda, et midagi oleks otsa otsa lõppenud, sest Euroopas on ikkagi piirid lahti ja kaubad liiguvad," tõdes ta.
Märtsi hinnakasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9 protsenti. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9 protsendi viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. | Poeketi esindaja: kaupluses käiakse vähem, aga ostetakse korraga rohkem | https://www.err.ee/1073777/poeketi-esindaja-kaupluses-kaiakse-vahem-aga-ostetakse-korraga-rohkem | Kriisi ajal on inimesed hakanud harvem poes käima, kuid ostavad selle võrra iga kord märksa rohkem. Samas on ka märgata, et ostetakse vähem valmistoitu ja rohkem liha, millest isa süüa valmistada või ka eneseravitooteid nagu sidrunid ja küüslauk. |
Prantsusmaal on COVID-19 nakatunute arv praegu pidevas kasvus. Haiglaravil olevate patsientide arv ületab 6. aprilli seisuga 28 000, nendest üle 6900 on intensiivravis. Registreeritud surmade arv ületab paraku juba 8000.
Alates 17. märtsist kehtivad üle Prantsusmaa olulised liikumispiirangud – tööl käimine on lubatud ainult juhul, kui kodukontor ei ole võimalik, samuti on lubatud vaid hädavajalikud ostud ja arsti juures käimine, kui seda pole võimalik edasi lükata. Jalutuskäigud on lubatud kodust ühe kilomeetri raadiuses. Kõik turismiasutused, spordisaalid, restoranid ja kohvikud on loomulikult suletud.
Miinimumini on viidud nii Prantsusmaa sisene lennundus (Orly lennujaam suleti täielikult alates 31. märtsi keskööst) kui ka rongiliiklus, kuna ilma mõjuva põhjuseta ei tohi siin ühest piirkonnast teise reisida. Läheneva koolivaheaja kontekstis tuletab valitsus seda ka pidevalt meelde.
Küll aga kasutatakse lennukeid ja ennekõike ronge haigete transportimiseks haiglatest, kus intensiivravi kohti napib. Samuti jätkuvad rahvusvahelised kaubaveod.
Paljud tehased töötavad miinimumrežiimil või on suletud
Kuigi tootmine ja ehitustegevus on teatud piirangutega lubatud, on reaalsuses paljud ettevõtted oma töö viinud miinimumtasemele või tehased täielikult sulgenud (näiteks Renault' autotehased). Paljudes harudes sõltub tootmine globaalsetest tarneahelatest, teisalt ei suudeta tagada töötajatele piisavalt turvalisi töötingimusi.
Prantsuse Konjunktuuriinstituut (OFCE) hindab ühe kuu karantiini mõju hinnanguliselt 60 miljardi euroni, mis tähendab 2,6 protsendilist kaotust SKT-st. Globaalset mõju majandusele on veel vara hinnata.
Kõige enam kannatanud sektorite hulgas on esiteks majutus ja toitlustus. Alates märtsi keskpaigast on ca 98 protsenti sektorist halvatud. Väga tugevalt kannatavad ka transpordisektor (-70%), kaubandus (-55%) ja ehitus (-51%). Positiivsel poolel on telekommunikatsioonid, toiduainete sektor ja farmaatsia.
Prantsuse valitsus on välja kuulutanud mitmeid majandusmeetmeid kriisi leevendamiseks. Kõige olulisemad nendest on koheselt rakendatav 45 miljardi euro suurune toetusfond ettevõtetele, riigipoolne laenude garanteerimine 300 miljardi euro väärtuses ning osalise töötuse meede (84% kogupalga väärtuses kompensatsioon riigi poolt).
Viimane meede puudutab aprilli alguse seisuga ca viis miljonit inimest ehk viiendikku erasektori töötajatest. Iduettevõtete toetuseks on ette nähtud neli miljardit eurot, mis on jaotatud erinevateks meetmeteks.
Tulevikutrendid ja tähelepanekud
Järjest rohkem toimub diskussioone COVID-19 õppetundide ning n-ö after -COVID ehk tulevikutrendide osas.
"Valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades."
Esiteks on valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades. Siinkohal ei mõelda mitte ainult toidu- ja kaitsetööstust, vaid ka meditsiinivaldkonda, milles ollakse ilmselgelt liialt sõltuvad Hiinast.
Teiseks räägitakse laiemas mastaabis ka Euroopa-sisesest tootmisest ning Euroopa toodete eelistamisest – see trend võib omada ka positiivset mõju Eesti ettevõtetele.
Üllatavamast poolest ka - Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu. Liikumispiirangutega on tuntavalt vähenenud autoliiklus ja õhusaaste. Suurte lennujaamade läheduses elavad elanikud ei pea enam lennukitega ühes rütmis elama.
Arutatakse, kas peale pandeemiat tullakse tagasi tavapärase loodusressursse raiskava elustiili juurde või on võimalik kriisist õppida. Fakt on see, et keskkonnateemad kerkivad veelgi rohkem esile ning jätkusuutlikud ning energiasäästlikud tooted ja teenused on tulevikutrend.
Näiteks on vastu võetud jätkusuutliku linna strateegia, kus on sätestatud, et kõik tulevased avalikud hooned peavad alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50 protsendi ulatuses puidust või mingist muust looduslikust materjalist. Siinkohal on kindlasti on tegemist positiivse trendiga meie puitmajatootjatele.
Loomulikult on ka Prantsusmaal tõusnud e-kaubanduse osakaal. Näiteks märtsis kahekordistus toiduainete e-kaubandus. Rekordmüük oli tingitud eriolukorrast, kuid järjest enam ettevõtteid on ennast olukorraga seoses ümber orienteerumas. Sama teevad ka tarbijad. See jätab aga kindlasti jälje tarbimisharjumustesse.
Üleüldiselt on oluliseks märksõnaks ka " contactless" ehk kontaktivaba. Digitaliseerimine nii tervise valdkonnas kui ka teistes sektorites oli Prantsusmaal juba hoo sisse saanud, ilmselt jätkub see trend veelgi tugevamalt.
Eesti ettevõtetel, millel juba on Prantsusmaal partnerid, soovitan oma klientide ja partneritega ühendust hoida ja uurida, kuidas neil läheb – nii isiklikult kui ka tööalaselt, kasvõi selleks, et kontakti säilitada, isegi kui momendil ei ole konkreetseid tellimusi oodata. Kellel vähegi võimalus, soovitan praegust momenti kasutada eeltöö tegemiseks, et olla esimesena stardivalmis, kui olukord normaliseerub. | Kristiina Kalda: Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu | https://www.err.ee/1073771/kristiina-kalda-prantsusmaa-suurlinnade-elanikud-on-avastanud-linnulaulu | Kristiina Kalda annab ülevaate sellest, milline on praegune olukord Prantsusmaal ning soovitab Eesti ettevõtetel oma sealsete partneritega ikka ühendust hoida, isegi kui tellimusi veel oodata ei ole. |
Ringkäik on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste sarjast, mis algas kuraatorituuriga näitusel "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis". Vinna näituse tuuril saab vaataja video vahendusel külastada graafiku ja tema loomingust mõjutatud noorema põlvkonna kunstnike teostele keskenduvat väljapanekut. Pärast live -tuuri jääb video Kumu Facebooki-lehele ka järelvaatamiseks.
Vello Vinna (1939) teosed on näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, kus pildimängude kõrval toimub töödes aset sõnamäng ja absurdihuumor, mille kaudu saab vaatajast kaasamõtleja ja kunstniku loomingus osaleja. Teostes, millel on kokkupuuteid nii pop- kui ka psühhedeelse kunstiga, on Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme, mis mõjuvad aktuaalsetena ka tänapäeval.
Vello Vinna mõju näitamiseks on tema tööd näitusel asetatud dialoogi nooremate autorite töödega. Mihkel Kleisi maalid, graafika ja graafilised kujundused on inspireeritud Vinna illustratsioonide sümmeetriast ja ulmelistest kujunditest. Lilli-Krõõt Repnau ühendab teadlikult traditsioonilist graafikatehnikat ja kaasaja düstoopiaid. Kristina Õlleki installatsioon võtab lähtepunktiks teose "Raketid" (1971), liikudes Jules Verne'i ulmekirjanduse temaatikast tänapäeva mereuuringute juurde. Kiwa maalid rakendavad kontseptuaalse vea meetodit, dekonstrueerides ja rekonstrueerides Vinna teoseid. Kiwa ja Ragnar Neljandi installatsioon võimendab sümmeetriaprintsiipi – ruumid ja kujundid hakkavad lõpututes peegeldustes elama oma elu. Krista Mölderi fotosari keskendub raamimata lehtede avatusele ja haprusele. Graafiline kujundaja Brit Pavelson astub dialoogi Vello Vinna loomingu sõnalise osaga. | Kumu kutsub Vello Vinna näituse veebituurile | https://kultuur.err.ee/1073751/kumu-kutsub-vello-vinna-naituse-veebituurile | Kumu kunstimuuseum kutsub teisipäeval, 7. aprillil kell 20 kõiki graafik Vello Vinna näituse veebituurile. Näitust "Vello Vinn. Vastupeegeldused" tutvustab kuraator ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Elnara Taidre. Tuur jõuab publikuni Kumu Facebooki-lehe kaudu. |
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7 protsenti.
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus.
Kodudesse jõudnud elekter oli 13,7 protsenti odavam, bensiin 0,2 protsenti kallim ja diislikütus 2,4 protsenti odavam.
Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).
Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem mootorikütuse odavnemine (4,7 protsenti), mis andis kogumuutusest 40 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1 protsenti ja kodudesse jõudnud elekter 5,1 protsenti odavamad.
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu. | Tarbijahindade kasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim | https://www.err.ee/1073749/tarbijahindade-kasv-oli-viimase-kolme-ja-poole-aasta-vaikseim | Tarbijahinnaindeksi kasv märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli 0,9 protsenti. Viimati kasvasid hinnad nii vähe 2016. aasta oktoobris, mil tõus oli 0,6 protsenti. |
Menetluse antud COVID-19 levikuga seotud meetmete eelnõu 170 SE, ametliku nimega "Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus" annab riigile seletuskirja järgi inimeste andmete töötlemiseks ulatuslikumad võimalused kui kunagi varem ja laiendab riigi õigusi veel mitmes valdkonnas peale isikuandmete kaitse, tõdevad advokaadid Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.
Juristid viitavad, et eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse hädaolukorra seadust täiendada punktiga, mis annab riigile üldise volituse töödelda isikuandmeid eriolukorra meetmete rakendamiseks ning samas sätte lai sõnastus peaks seletuskirja järgi aitama tagada, et ükski meede ega toiming ei jääks eriolukorras selge õigusliku aluse puudumise tõttu kohaldamata.
Esiteks tekib küsimus, miks peaks üldse tekkima olukord, kus mõneks toiminguks isikuandmetega pole õiguslikku alust, küsivad advokaadid. Nad lisavad, et juba olemasolevad isikuandmete kaitse normid ei takista viirusega võitlemist, kui meede on proportsionaalne, sest seadused ei nõua isiku nõusolekut, kui tegemist on epideemia või pandeemiaga, rääkimata siis eriolukorrast.
Teiseks rõhutavad nad, et kindlasti ei anna uus norm riigile kuldvõtmekest, mis laseb hakata ilma seadusliku aluseta toimetama, kuna seaduses peab olema alus, see võib sisalduda ka hädaolukorra seaduses, kuid peab igal juhul vastama tingimustele, mis tulenevad meie põhiseadusest: alus peab olema täpne ja selgesõnaline, vajalik ja proportsionaalne.
Turk ja Pild nendivad, et nende hinnangul eeldavad eelnõu või vähemalt seletuskirja autorid, et üldnorm ongi see uus "õiguslik alus", millega aga ei saa nõustuda. "Hädaolukorra seadusse isikuandmete töötlemise kohta plaanitav üldnorm iseenesest ei anna alust privaatsusse tungida ja isikuandmeid töödelda," rõhutavad nad.
Kolmandaks toovad nad välja, et seletuskirja kohaselt võib riik tänu isikuandmete töötlemise kohta lisatavale punktile "(...) isikuandmeid töödelda ka muude toimingute sooritamisel, mis on vajalikud eriolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud eriolukorra meetme kohaldamisega," kuid lisatavast sättest seda välja lugeda pole võimalik, sest et riik saab laiendatud õigused eriolukorra meetme kohaldamise ja muude eriolukorra lahendamiseks vajalike toimingute puhuks – mitte aga tegevusteks, mis ei ole seotud eriolukorra lahendamisega.
Juristid seavad ka küsimärgi alla, miks plaanib riik hoida kogutavaid isikuandmeid kuni üks aasta. | Advokaadid: miks tahab valitsus kriisis nii laia jälitamisõigust? | https://www.err.ee/1073745/advokaadid-miks-tahab-valitsus-kriisis-nii-laia-jalitamisoigust | Advokaadibüroo TRINITI advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild esitavad rea küsimusi, milles leiavad, et koroonaviiruse leviku piiramiseks valitsuse esitatud seaduse eelnõu võib teha inimeste jälitamise Eestis uueks normiks. |
Riigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud rohu- ja põllumaad, põõsastikud ning karjäärid.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütles, et väljavalitud kohtadesse istutatakse nii oksas- kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud RMK taimlates.
"Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks me kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid lanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele, tulemuslikult uuendada. Ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo," rääkis Väät.
Suurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime. Miljon kuusetaime jääb sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist, lisaks aitab sügisistutus hajutada kevadist koormust.
Väädi sõnul on koroonaviiruse levikuga seoses muutunud ka nende tööprotsess. Näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud:
"Me palkame endale abilisi selleks perioodiks. Meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas töövõtulepingud ja kasutame teenusena firmasid, kes pakuvad meile seda tööd ja tasume neile selle eest. Ehk siis umbes kolmandik me teeme ise, RMK enda töötajad, ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime lisaks siis enda inimestele ja tellime siis selle teenuse väljast sisse."
Lisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa:
"Istutamine ise on tegevus, mis võtab meil kevadel kaheksa nädalat, aga muul ajal ju me tegelikult tegeleme nende samade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega. Ehk üle 40 000 hektari aastas me teeme võsasaetöid, mis siis tähendab seda, et me käime niidame maha rohu- ja heintaimed , et taimed kasvama saaksid minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid, et see kõik tegelikult paraku jääb võib-olla kahe silma vahele paljudel inimestel," ütles Väät. | RMK alustab rekordiliselt suure metsaistutusega | https://www.err.ee/1073739/rmk-alustab-rekordiliselt-suure-metsaistutusega | Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab sel aastal riigimetsa 22,4 miljonit taime, mida on rohkem kui varasematel aastatel. Taimede istutamisse, aga ka noore metsa hooldamisse panustab RMK käesoleval aastal rekordilised 19 miljonit eurot. |
Toornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 7,2 protsenti, jäädes pidama tasemel 26,29 USA dollarit barrelist.
Londoni Põhjamere brendi hind langes 2,4 protsenti, sulgudes tasemel 33,30 dollarit barreli eest. | Maailmaturu naftahinnad langesid esmaspäeval uuesti | https://www.err.ee/1073733/maailmaturu-naftahinnad-langesid-esmaspaeval-uuesti | New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid naftahinnad esmaspäeval uuesti miinusesse, kuna eelmisel nädalal oodatud teated Venemaa ja Saudi Araabia hinnasõja lõpetamise kohta ei leidnud kinnitust. |
Julgeolekunõukogu pole siiani koroonaviiruse osas kohtunud ega ole selle kohta ühtegi resolutsiooni vastu võtnud, mille põhjuseks olid Hiina ja USA vahelised erimeelsused ja see on olnud pettumuseks ajutistele liikmetele, kelle seas ka Eesti.
Koos Eestiga üheksa mittealalist liikmesriiki taotlesid möödunud nädalal kohtumist, kus osaleks ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres.
"Kohtumine on määratud neljapäevaks," ütles tundmatuks jääda soovinud diplomaat uudisteagentuurile AFP.
USA president Donald Trump ja tema Prantsuse ametivend Emmanuel Macron kutsusid möödunud nädalal suurendama ÜRO rolli võitluses koroonaviiruse pandeemia vastu.
Trump ja Macron pidasid telefonikõne ja arutasid P5 liidrite kokku kutsumist lähiajal, et suurendada ÜRO koostööd pandeemia alistamisel ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. P5 on viis alalist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA.
ÜRO julgeolekunõukogus tegutseb lisaks viiele alalisele liikmele - USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina - igas koosseisus ka kümme mittealalist liiget, kes valitakse kaheks aastaks roteeruvalt geograafilise regiooni alusel. | ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb koroonaviirusega seoses | https://www.err.ee/1073732/uro-julgeolekunoukogu-koguneb-koroonaviirusega-seoses | ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb neljapäeval päeval esimest korda koroonaviiruse pandeemiaga seoses, teatasid esmaspäeval diplomaadid. |
Tegemist on esimese päeva alates jaanuarist, kus ühtegi inimest viirusesse surnud pole.
Kommunistliku Hiina võimude andmeid koroonaviiruse puhangu - nagu ka palju muu kohta - on sõltumatutest allikatest raske usaldusväärselt kontrolida.
Hiina tervishoiuametnike informatsiooni kohaselt avastati riigis samal ajal 32 uut nakatumist, kõik välismaalt saabunud inimestel. | Hiina võimud: ööpäeva jooksul ei surnud koroonaviirusesse kedagi | https://www.err.ee/1073731/hiina-voimud-oopaeva-jooksul-ei-surnud-koroonaviirusesse-kedagi | Hiinas ei surnud ööpäeva jooksul koroonaviirusesse inimesi, teatas teisipäeval tervishoiukomisjon. |